Ministeeriumil käis kooskõlastusringil automaatse haldusmenetluse eelnõu. Saadan ministeeriumile oma arvamuse selle eelnõu teemal (et vältida olukorda, kus see arvamus oleks lihtsalt tagantjärele targutamine pärast eelnõu vastuvõtmist).
Kuivõrd kiri on saadetud tööalaselt, ei ole tegemist dokumendiga, millele tuleks panna dokumendiregistris juurdepääsupiirang eraelu kaitseks.
Eelnõuga seoses on viidatud, et eelnõu oli menetlemisel Riigikogus, kuid seoses Riigikogu koosseisu volituste lõppemisega langes päevakorrast välja. Tuleb siiski märkida, et kooskõlastamisele esitatud eelnõu erineb oluliselt varasemalt Riigikogu menetluses
olnud eelnõust, sest praeguse eelnõuga nähakse ette automaatsete haldusaktide ja toimingute tegemise võimalus sõltumata sellest, millist mõju see isikule avaldab ning kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel tuleb sisustada määratlemata õigusmõisteid
või rakendada kaalutlusõigust. Teisisõnu, võrreldes varasemaga on eelnõust kadunud isikute kaitseks seatud olulised garantiid.
Teiseks on eelnõuga, erinevalt varasemast, nähtud ette nö üldvolitus automaatseteks haldusaktideks/toiminguteks ilma, et vastavat haldusmenetlust reguleerivas eriseaduses tuleks täiendavalt ette näha, et konkreetsel haldusorganil konkreetses olukorras seda
õigus teha on.
Eeltoodust tuleneb, et eelnõu kohaselt saab hakata tegema automaatseid toiminguid ning seejärel andma automaatseid haldusakte misiganes menetluses, sh haldusorgani enda algatusel alustatud järelevalvemenetluses. Näiteks võib tuua mis iganes viisil (drooniga,
satelliidiandmed, aerofotod) õhust maa suunas tehnikavahendi abil kogutud andmete automaatse võrdlemise varasemate andmetega ning nende alusel ettekirjutuse/sunniraha/tagasinõude määramise. Nt PRIA menetlustes karja paiknemine, karja olemasolu ja suurus, põllumaa
piirid, niitmine), Keskkonnaameti menetlustes metsamaaga seotud menetlused, ehitustegevus (ebaseaduslikud juurdeehitised, ehitised piirangutealas). Viitan siinjuures Maa-ameti satelliidiandmete keskuse ESTHub visioonipäeva kokkuvõttele(vt allpool), millest
nähtub, et ideid ja soove sel viisil inimtegevuse jälgimiseks on hulgaliselt (vt tervikliku olukorrapildi infosüsteemist inimtekkeliste maastikumuudatuste tuvastamiseks; ehitustegevuse ja hoonete muudatuste automaatne tuvastamine).
Sisuliselt ainsaks "kaitsemeetmeks", mida eelnõu sisaldab, saab pidada õigust isiklikule vahetule kontaktile haldusorgani nimel tegutseva isikuga.
See, et haldusakti andmisel või automaatse toimingu korral avaldatakse andmekogude nimetused, milles sisalduvaid isikuandmeid kasutati, on väga tervitatav. Küll aga ei ole õige nimetada seda täiendavaks kaitsemeetmeks, sest tegemist on IKÜM art 14 sätestatud
kohustuse täitmisega. Art 14 näeb ette, et andmesubjektile tuleb teatavaks teha mh töödeldavate isikuandmete liigid ja päritoluallikas ning automatiseeritud otsuste (sh profiilianalüüsi) korral ka teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise
töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks. Seega saab eelnõus sätestatud kohustust näha täiendava kaitsemeetmena üksnes selles ulatuses, milles muidu oleks haldusorganil olnud võimalik tugineda IKÜM art 14 lg 5 punktis c sätestatud
erandile.
Selgusetuks jääb, millisel viisil on praktikas mõeldud, et haldusorganid hakkavad täitma nõuet, et automaatsele toimingule lisatakse kasutatud otsustuspõhimõtete ja kriteeriumide selgitus. Tänaseni ei suuda avalik sektor valdavalt täita andmesubjekti teavitamise
kohustusi, või kui seda tehakse, siis asutuse kodulehel, mis ilmselgelt ei ole piisav näiteks olukorras, kus haldusorgan omal algatusel inimese teadmata on andmeid kogunud. Arvestades, et IKÜM art lg 3 kohaselt hiljemalt 1 kuu jooksul andmete saamisest, peaks
kõigi taoliste automaatsete toimingute korral, millega kogutakse isikuandmeid, andmesubjekti teavitama. Ka täna kogutakse õhust eelkirjeldatud viisil andmeid, kuid ei ole teada, et ükski haldusorgan oma sellisest tegevusest oleks andmesubjekte teavitanud.
Seega, muutes taolise andmete kogumise automaatsete toimingute tegemise seadustamise kaudu tavapäraseks praktikaks, tuleb sisuliselt ja praktiliselt läbi mõelda ja kirjeldada, kuidas teavitamine toimuma hakkab. Seejuures tuleb silmas pidada, et mitte alati
ei järgne andmete automaatsele kogumisele ja võrdlemisele haldusakti, millest inimene siis vähemalt tagantjärele saaks teada, et enne haldusakti andmist mingeid automaattoiminguid tehti. Samuti võib automaattoimingu ja haldusakti vahele jääda oluliselt pikem
aeg, kui 1 kuu, mis on ette nähtud andmete kogumisest andmesubjekti teavitamiseks.
Pole mõeldav, et inimene avastab end ühel hetkel düstoopiliselt toimivast automaatsest haldusriigist, kus iga uus päev võib postkasti tuua uue masina poolt koostatud rahanõude või ettekirjutuse, sest kõikvõimas masinasilm näeb kõike ning iga pisemagi rikkumise
menetlemiseks enam ressurssi ei kulu. Ka ei ole mõeldav, et inimene saaks sellest, kuidas ja mida kõike automaatselt jälgitakse ja analüüsitakse, teada üksnes nii, et ta loeb läbi kõikvõimalike Eesti ametiasutuste kodulehtedel (heal juhul) avaldatud andmetöötlustingimused
või veel teab mis rubriigid.
Ning lõpetuseks tuleb välja tuua, et vähemalt maksuameti senised automaatsed haldusaktid on olnud sedavõrd arusaamatu sisuga, et enne uute automaatsete haldusaktide seadustamist tuleks tõsiselt läbi mõelda, et haldusorganid suudaks automaatseid haldusakte anda
selliselt, et need tõepoolest ka inimestele arusaadava sisuga saaksid.