Kiri

Tere!

Eelnõuga seoses on viidatud, et eelnõu oli menetlemisel Riigikogus, kuid seoses Riigikogu koosseisu volituste lõppemisega langes päevakorrast välja. Tuleb siiski märkida, et kooskõlastamisele esitatud eelnõu erineb oluliselt varasemalt Riigikogu menetluses olnud eelnõust, sest praeguse eelnõuga nähakse ette automaatsete haldusaktide ja toimingute tegemise võimalus sõltumata sellest, millist mõju see isikule avaldab ning kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel tuleb sisustada määratlemata õigusmõisteid või rakendada kaalutlusõigust. Teisisõnu, võrreldes varasemaga on eelnõust kadunud isikute kaitseks seatud olulised garantiid. 

Teiseks on eelnõuga, erinevalt varasemast, nähtud ette nö üldvolitus automaatseteks haldusaktideks/toiminguteks ilma, et vastavat haldusmenetlust reguleerivas eriseaduses tuleks täiendavalt ette näha, et konkreetsel haldusorganil konkreetses olukorras seda õigus teha on. 

Eeltoodust tuleneb, et eelnõu kohaselt saab hakata tegema automaatseid toiminguid ning seejärel andma automaatseid haldusakte misiganes menetluses, sh haldusorgani enda algatusel alustatud järelevalvemenetluses. Näiteks võib tuua mis iganes viisil (drooniga, satelliidiandmed, aerofotod) õhust maa suunas tehnikavahendi abil kogutud andmete automaatse võrdlemise varasemate andmetega ning nende alusel ettekirjutuse/sunniraha/tagasinõude määramise. Nt PRIA menetlustes karja paiknemine, karja olemasolu ja suurus, põllumaa piirid, niitmine), Keskkonnaameti menetlustes metsamaaga seotud menetlused, ehitustegevus (ebaseaduslikud juurdeehitised, ehitised piirangutealas). Viitan siinjuures Maa-ameti satelliidiandmete keskuse ESTHub visioonipäeva kokkuvõttele(vt allpool), millest nähtub, et ideid ja soove sel viisil inimtegevuse jälgimiseks on hulgaliselt (vt tervikliku olukorrapildi infosüsteemist inimtekkeliste maastikumuudatuste tuvastamiseks; ehitustegevuse ja hoonete muudatuste automaatne tuvastamine). 

Sisuliselt ainsaks "kaitsemeetmeks", mida eelnõu sisaldab, saab pidada õigust isiklikule vahetule kontaktile haldusorgani nimel tegutseva isikuga. 

See, et haldusakti andmisel või automaatse toimingu korral avaldatakse andmekogude nimetused, milles sisalduvaid isikuandmeid kasutati, on väga tervitatav. Küll aga ei ole õige nimetada seda täiendavaks kaitsemeetmeks, sest tegemist on IKÜM art 14 sätestatud kohustuse täitmisega. Art 14 näeb ette, et andmesubjektile tuleb teatavaks teha mh töödeldavate isikuandmete liigid ja päritoluallikas ning automatiseeritud otsuste (sh profiilianalüüsi) korral ka teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks. Seega saab eelnõus sätestatud kohustust näha täiendava kaitsemeetmena üksnes selles ulatuses, milles muidu oleks haldusorganil olnud võimalik tugineda IKÜM art 14 lg 5 punktis c sätestatud erandile. 

Selgusetuks jääb, millisel viisil on praktikas mõeldud, et haldusorganid hakkavad täitma nõuet, et automaatsele toimingule lisatakse kasutatud otsustuspõhimõtete ja kriteeriumide selgitus. Tänaseni ei suuda avalik sektor valdavalt täita andmesubjekti teavitamise kohustusi, või kui seda tehakse, siis asutuse kodulehel, mis ilmselgelt ei ole piisav näiteks olukorras, kus haldusorgan omal algatusel inimese teadmata on andmeid kogunud. Arvestades, et IKÜM art lg 3 kohaselt hiljemalt 1 kuu jooksul andmete saamisest, peaks kõigi taoliste automaatsete toimingute korral, millega kogutakse isikuandmeid, andmesubjekti teavitama. Ka täna kogutakse õhust eelkirjeldatud viisil andmeid, kuid ei ole teada, et ükski haldusorgan oma sellisest tegevusest oleks andmesubjekte teavitanud.  Seega, muutes taolise andmete kogumise automaatsete toimingute tegemise seadustamise kaudu tavapäraseks praktikaks, tuleb sisuliselt ja praktiliselt läbi mõelda ja kirjeldada, kuidas teavitamine toimuma hakkab. Seejuures tuleb silmas pidada, et mitte alati ei järgne andmete automaatsele kogumisele ja võrdlemisele haldusakti, millest inimene siis vähemalt tagantjärele saaks teada, et enne haldusakti andmist mingeid automaattoiminguid tehti. Samuti võib automaattoimingu ja haldusakti vahele jääda oluliselt pikem aeg, kui 1 kuu, mis on ette nähtud andmete kogumisest andmesubjekti teavitamiseks. 

Pole mõeldav, et inimene avastab end ühel hetkel düstoopiliselt toimivast automaatsest haldusriigist, kus iga uus päev võib postkasti tuua uue masina poolt koostatud rahanõude või ettekirjutuse, sest kõikvõimas masinasilm näeb kõike ning iga pisemagi rikkumise menetlemiseks enam ressurssi ei kulu. Ka ei ole mõeldav, et inimene saaks sellest, kuidas ja mida kõike automaatselt jälgitakse ja analüüsitakse, teada üksnes nii, et ta loeb läbi kõikvõimalike Eesti ametiasutuste kodulehtedel (heal juhul) avaldatud andmetöötlustingimused või veel teab mis rubriigid. 

Ning lõpetuseks tuleb välja tuua, et vähemalt maksuameti senised automaatsed haldusaktid on olnud sedavõrd arusaamatu sisuga, et enne uute automaatsete haldusaktide seadustamist tuleks tõsiselt läbi mõelda, et haldusorganid suudaks automaatseid haldusakte anda selliselt, et need tõepoolest ka inimestele arusaadava sisuga saaksid. 

Maris Juha

Harju Maakohtu kohtunik ja Tartu Ülikooli andmekaitseõiguse õppejõud

Maris Juha kohtunik Harju Maakohus Konfidentsiaalsusmärge:  Selles e-kirjas sisalduv teave ja võimalikud manused on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada.  Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutisüsteemist.