Leping

1

KOOSTÖÖLEPING 7-6/1595

Riigikantselei, mida esindab riigisekretäri 5. jaanuari 2010. a käskkirja nr 1 „Strateegiabüroo

põhimäärus“ alusel strateegiadirektor Mari-Liis Sööt, ja

Justiits- ja Digiministeerium (edaspidi ministeerium), mida esindab põhimääruse alusel

kantsler Tõnis Saar (edaspidi koos pooled ja/või pool), leppisid kokku

sõlmida koostöölepingu (edaspidi leping) Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027 eesmärkide ja kavandatud sekkumiste tõhusaks ja tulemuslikuks elluviimiseks ning

rakenduskava elluviimisega seotud ministeeriumite kaasamise ja koosloome ning

sotsiaalpartneritega koostöö võimekuse suurendamiseks (edaspidi kaasamise ja koosloome

arendustegevuseks).

1. Lepingu sõlmimise alus ja eesmärk

1.1. Lepingu sõlmimise aluseks on riigisekretäri 2. aprilli 2024. a käskkiri nr 14 „“Avatud

riigivalitsemise arengukomisjoni moodustamine“ muutmine“, millega kehtestati

kaasamise ja koosloome arendustegevuste „Koosloome arengukiirendi“ toetamise

tingimused ja kord. Tegevusi rahastatakse EL struktuuritoetuste tehnilisest abist.

1.2. Lepingu eesmärk on kokku leppida poolte õigused ja kohustused kaasamise ja

koosloome arendustegevuse elluviimisel, mida ei ole reguleeritud punktides 1.1 ja 1.4

nimetatud õigusaktiga.

1.3. Kaasamise ja koosloome arendustegevus „Valdkonnaülese ennetuse elluviijate

valmisoleku tõstmine“ viiakse ellu lisast 1 (kaasamise ja koosloome kava) ning lisast 2

(eelarve) lähtuvalt.

1.4. Lepingu täitmisel juhindutakse rahandusministri 26. septembri 2022. a määrusest nr 42

„Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused“.

2. Poolte ülesanded

2.1. Pooled on kohustatud:

2.1.1. võtma kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust

tulenevate eesmärkide ja kohustuste täitmine;

2.1.2. esitama teineteisele teavet, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks;

2.1.3. teavitama teineteist toetatavate tegevuste edukat elluviimist takistavatest asjaoludest;

2.1.4. kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 10 päeva jooksul teatama kontaktisiku või

mõne muu rekvisiidi muutumisest.

2.2. Riigikantselei:

2.2.1 tagab ministeeriumile vajaliku informatsiooni tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks;

2.2.2 jagab ministeeriumile kaasamise ja koosloome arendustegevuse elluviimist toetavaid

juhiseid ja materjale;

2.2.3 tagab ministeeriumile võimaluse osaleda koosloome arengukiirendi arenguprogrammis

ning võrgustikus;

2.2.4 tagab ministeeriumi tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks abikõlblike kulude

hüvitamise vastavalt käesolevale lepingule;

2.2.5 nõustab ministeeriumit lepingu perioodil kaasamise ja koosloome arendustegevuse

elluviimiseks.

2

2.3 Ministeerium:

2.3.1 lähtudes lisas 1 toodud kaasamise ja koosloome kavast ning käesolevast lepingust, viib

kaasamise ja koosloome arendustegevuse ellu;

2.3.2 koordineerib ja korraldab kaasamise ja koosloome arendustegevuse elluviimiseks

vajaliku või vajalike teenusepakkuja(te) leidmise protsessi vastavalt ministeeriumis

kehtestatud korrale ja sõlmib vajadusel teenusepakkuja(te)ga lepingu(d);

2.3.3 koordineerib ja korraldab koostööd kaasatud osapooltega;

2.3.4 tagab projektijuhi, kes koordineerib elluviidavaid tegevusi ning on Riigikantseleile ja

teenusepakkuja(te)le kontaktiks ning tagab projekti elluviimiseks ja teenusepakkujaga

koostööks vajaliku meeskonna;

2.3.5 kohustub osalema kolmel koolituspäeval (koosloome arengukiirendis) 22. jaanuaril,

28. mail, 1. oktoobril ja lõpuüritusel 26. novembril 2025. a ning täitma vajadusel

koolituspäevade vahel antavaid ülesandeid;

2.3.6 tagab projektist avalikkuse teavitamise vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ esitatud nõuetele ning lisaks kasutab

viidet „Kaasamise ja koosloome tegevusi kaasrahastab Euroopa Liit Riigikantselei

koosloome arengukiirendi raames“;

2.3.7 kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul, vastama

Riigikantselei täpsustavatele küsimustele maksetaotluses sisalduvate kulude kohta;

2.3.8 säilitab toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente vastavalt Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse (ÜSS2021_2027) §-s 18 sätestatud tähtaegadele;

2.3.9 juhul, kui ministeeriumile tasutud kulude auditeerimise käigus selgub, et ministeeriumi

kulud on abikõlbmatud ja rakendusüksus nõuab Riigikantseleilt toetuse

tagasimaksmist, tagastab ministeerium tähtaegselt toetuse osa, mis kanti üle

abikõlbmatute kulude eest;

2.3.10 ministeerium tagastab abikõlbmatute kulude eest makstud toetuse Riigikantseleile 30

kalendripäeva jooksul vastavasisulise nõude saamisest.

3. Abikõlblikud kulud

3.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse riigisekretäri 2. aprilli 2024. a käskkirja nr

14 „“Avatud riigivalitsemise arengukomisjoni moodustamine“ muutmine“ lisa 1

„Koosloome arendustegevuste „Koosloome arengukiirendi“ toetamise tingimused ja

kord“ punktist 2.2.

3.2 Riigikantselei võib lugeda ministeeriumi kulu abikõlbmatuks ja keelduda seda kas

osaliselt või tervenisti katmast, kui ministeerium on rikkunud lepingut või eiranud

seadustest või õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

4. Toetuse summa ja toetuse maksmine

4.1. Ministeeriumi toetatava tegevusega kaasnev maksimaalne kulu on 38 000 eurot.

4.2. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 9. jaanuar 2025. a kuni 31. detsember

2025. a.

4.3. Toetuse maksmine Riigikantseleilt ministeeriumile toimub tehtud ja tasutud tegelike

kulude alusel, lähtudes maksetaotlusest (lisa 3 „RP007 Toetuse väljamaksetaotluse

detailsed andmed“).

4.4. Maksetaotlus tuleb esitada allkirjaõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna

lepingu kontaktisikule e-kirja teel hiljemalt 10. veebruaril 2026. a.

3

4.5. Riigikantselei katab ministeeriumi toetatavate tegevuste elluviimisega seotud

abikõlblikud kulud viie tööpäeva jooksul pärast toetuse laekumist Riigikantseleile.

4.6. Maksetaotluse aluseks olevad dokumendid (sh üritustel osalemise kohta osalejate

allkirjalehed ja muud toetavad materjalid) säilitab ministeerium vastavalt lepingus

sätestatud tähtaegadele.

5. Aruandlus

5.1. Ministeerium on kohustatud esitama aruande tegevuste elluviimise ja eelarve täitmise

kohta (lisa 4) hiljemalt 31. jaanuaril 2026. a.

5.2. Ministeerium teeb parandused seirearuandes ja eelarve täitmise aruandes vastavalt

Riigikantselei poolt antud tähtajale.

5.3. Ministeeriumi esitatud aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate

asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on õigus kontrollida

Riigikantseleil, Rahandusministeeriumil või muul õigusaktis selleks volitatud ametnikul

või töötajal.

6. Kontaktisikud ja teadete esitamine

6.1. Riigikantselei kontaktisikuks käesoleva lepingu täitmisel on Riigikantselei

strateegiabüroo nõunik Marten Lauri, tel 5646 1577, e-post

[email protected].

6.2. Ministeeriumi kontaktisikuks käesoleva lepingu täitmisel on Justiits- ja

Digiministeeriumi analüüsitalituse nõunik Anu Leps, tel 58656587, e-post

[email protected].

6.3. Poole kontaktisikul on õigus esindada poolt kõikides lepingu täitmisega seotud

küsimustes, v.a lepingu muutmine, erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude

hüvitamise nõude esitamine.

6.4. Oluliste õiguslike tagajärgedega teated peavad olema teisele poolele edastatud kirjalikus

vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

7. Lepingu muutmine

7.1. Riigikantselei võib ühepoolselt muuta seirearuande ja eelarve täitmise aruande vormi

(lisa 4), teavitades ministeeriumit muudatusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Lepingu p 2.1.4 nimetatud poolte esitatud teateid käsitletakse lepingu

lahutamatu osana. Muus osas muudetakse lepingut poolte kokkuleppel ning see

vormistatakse kirjalikus vormis lepingu lisana. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on

lepingu muudatused ja täiendused tühised.

7.2. Pool esitab põhjendatud ettepaneku lepingu muutmiseks teisele poolele kirjalikus

vormis koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt 10

(kümne) tööpäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui mõlemad pooled on

nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjalikus vormis

lepingu lisana.

8. Poolte vastutus 8.1. Lepinguga võetud kohustuste täitmatajätmise või mittekohase täitmise puhul vastutavad

pooled lepingus ja Eesti Vabariigi õigusaktidega kehtestatud korras ja ulatuses.

8.2. Riigikantseleil on õigus leping üles öelda ministeeriumi eelneva kirjalikus vormis antud

nõusolekuta juhul, kui ministeerium ei täida lepingus sätestatud tingimusi või on

rikkunud lepingus sätestatud kohustusi, ning nõuda tagasi ministeeriumile välja makstud

kulud.

4

8.3. Pooled ei vastuta käesoleva lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise eest, kui see

on tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest.

Asjaolud peavad olema tõendatavad ja pooled kohustuvad võtma tarvitusele vastavad

abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks.

9. Üldised sätted

9.1. Leping jõustub selle allkirjastamise hetkest mõlema poole poolt. Leping kehtib kuni

poolte poolt lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmiseni ja õiguste

realiseerimiseni.

9.2. Lepingu muudatused, välja arvatud punktis 7.1 nimetatud muudatused lepingu lisades

ning punktis 6 nimetatud kontaktisikute muudatused, jõustuvad pärast nende

allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal.

9.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisad, pooltevahelised kirjalikud või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teated lepingu lisade ja

kontaktisikute muutmise kohta ning lepingu muudatused.

9.4. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused heas

usus eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja poolte kohustusi ning avalikke

huve arvestavate läbirääkimiste teel.

9.5. Leping on kirjalikus vormis ja allkirjastatud digitaalselt.

10. Koostöölepingu lisad

Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:

Lisa 1 – kaasamise ja koosloome kava

Lisa 2 – eelarve

Lisa 3 – maksetaotluse vorm

Lisa 4 – seirearuande ja eelarve täitmise aruande vorm

Poolte rekvisiidid:

Riigikantselei Justiits- ja Digiministeerium

registrikood 70004809 registrikood 70000898

Stenbocki maja Suur-Ameerika 1

Rahukohtu 3 Tallinn 10122

Tallinn 15161

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Mari-Liis Sööt Tõnis Saar

Strateegiadirektor Kantsler

KOOSLOOME ARENGUKIIRENDI TAOTLUSVORM Toetuse andmise eelduseks on ministeeriumi veebilehel avaldatud kaasamise ja koosloome plaan.

Veebilink ministeeriumi kaasamise plaanile Kaasamine | Justiitsministeerium

Arendustegevuse nimetus Valdkonnaülese ennetuse tegevuskava huvikaitse toetamine

Arendustegevuse esitaja (asutus) Justiitsministeerium

Projektijuht (nimi, asutus, e-post, telefon)

Anu Leps, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

nõunik

E-mail: [email protected]

Tel. nr 58656587

Arendustegevuse meeskonna liikmed1 (esialgsed)

Ain Peil (SiM), Gerttu Aavik (HTM), Brigitta Õunmaa (SoM), Triin

Vilms (TAI), Helena Heidemann (TAI) ja Pirkko Valge (Heateo

SA)

Arendustegevusse kaasatavad huvirühmad (esialgsed)

1. Valdkonnaülese ennetuse töörühma osalised, sh

siseministeerium, kultuuriministeerium, haridus- ja

teadusministeerium, sotsiaalministeerium, majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium, regionaal- ja

põllumajandusministeerium, politsei- ja piirivalveamet,

transpordiamet, sotsiaalkindlustusamet, tervise arengu

instituut jt

2. Valik ennetusnõukogu liikmete huvikaitselistest

organisatsioonidest, nt Vaimse Tervise ja Heaolu

koalitsioon (VATEK), Lastekaitseliit, Eesti Linnade ja

Valdade Liit (ELVL), Noorteühenduste liit. Nad võivad olla

ka ennetustegevuste elluviijad (nt Lastekaitseliit)

3. Ennetuse valdkonnas tegutsevad vabaühendused, sh

Heateo Sihtasutus, Kodanikuühiskonna Sihtkapital

(KÜSK), Vabaühenduste Liit.

4. Ennetustegevuste omanikud ja elluvijjad.

Soovime kiirendiga jõuda ennetustegevuste elluviijate ja

elluviimise protsessi toetajateni (nt riigiasutused, KOV), kuid ei

1 Kes peale projektijuhi arendustegevuse elluviimisesse panustavad? Soovitame arengukiirendis osaleda võimalusel 4-5

liikmega meeskonnana.

ole planeeritud jõuda lõppkasutajani, kelleks on laps või

lapsevanem.

Arendustegevuse elluviimise periood2

1.01.2025 - 31.12.2025

Taotletava toetuse summa 38 000 eurot

1. Taust ja probleemikirjeldus Kirjeldage arendustegevuse eesmärki ja olulisust ning selle ühiskondlikku mõju (3 lausega). Suure ühiskondliku mõjuga algatus täidab samaaegselt järgmisi p 1.1-1.3 tingimusi: 1.1 horisontaalne ja mõjutab mitut valdkonda või sellel on oluline sotsiaal-majanduslik mõju ühes

valdkonnas, 1.2 puudutab paljusid eri huvidega huvigruppe või algatusega ilmneb vastuoluline mõju eri

huvirühmadele, 1.3 eeldab olulisi muutusi õigusaktides või toob kaasa olulise mõju riigieelarvele.

Arendustegevuse eesmärgiks on laste ja noorte riskikäitumise vähendamiseks ja vaimse

tervise toetamiseks tõsta seotud osapoolte panust ühisesse ennetuse planeerimisse

arvestades teadusest tulenevat sisendit. Vajame tugevamat kaasamist, selgemaid sõnumeid

ja kaasamiskava, et suurendada ennetuse olulisuse mõistmist, selle rakendumiseks valikute

tegemist nii riigi kui kohalikul tasandi poliitikakujunduses, et vähendada dubleerimist, säästa

ressursse ja rakendada kokkuvõttes tulemuslikku ennetust.

Riskikäitumise ja vaimse tervise probleemide ennetus on Eestis olemuslikult killustatud

valdkond, mida juhitakse juba paar aastat ühise valitsuskomisjoni (ennetusnõukogu) katuse all,

kuid ühtse arusaama ja koosloome protsesside teke jagatud vastutuse tingimustes on keerukas

ja ei täida veel kokkulepitud ühiseid valdkonnaülese ennetuse eesmärke. Puudu on teema

olulisuse mõistmisest, selle integreerimisest poliitikakujundusse ja strateegilisse planeerimisse.

Täna näeme valdkonnaülese eestvedamise asemel kohati valdkondlikku eestvedamist, ei ole

saavutatud kestvaid kokkuleppeid ennetuse ühise rahastamise ja keerulistes eelarveoludes

valdkonniti selle kasuks valikute tegemise kohta, et suurendada tulemuslike sekkumisviiside

kestlikku elluviimist ja muutuste saavutamist. Valdkonnaülene kasu on puudu mh riigi poolt ellu

kutsutud pilootprojektide pikaaegsel toetamisel, kuna väljumisstrateegiaks on märgitud

„rahastatakse riigieelarvest“, kuigi sellekohaseid kokkuleppeid pole. Selle tulemusel on

tekkinud raskusi välisvahendite toel alustatud tegevuste jätkamisega toetusperioodi lõppedes.

Ennetusnõukogu kaudu ei ole veel täna ennetussüsteemi arendamiseks vajalikud eelarve

taotlused rahalist tuge saanud ja samuti ei ole me jõudnud arusaamisele, kuidas rakendada

ennetuse teadusnõukogu hinnanguid nii, et praktiliselt jõuda tulemuslike ennetustegevuste

eelistamiseni. Oleme arutanud vajaduste ja ennetuse rahastamise ülevaadete üle, kuid ei

enam. Viimase paari aasta jooksul on korduvalt rahataotlusi koostatud RE

lisaeelarvetaotlusena ja nt alkoholiaktsiiside tõusu ja hasartmängumaksuga seotud eelarvest

ei õnnestunud ennetusele raha juurde saada. Ennetus ei ole ennetusnõukogusse kuuluvates jt

poliitikakujundajates, juhtides ja poliitikutes saavutanud seisu, kus valikuid tehakse ennetuse

2 Arendustegevus tuleb ellu viia 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Soovitame arvestada, et tegevustega saab alustada

jaanuarist 2025.

kasuks nii rahaliselt kui muus, vaid pigem on ennetus kõigile sõnutsi oluline, kuid praktikas ei

ole valikud tehtud ennetuse heaks. Usutavasti on siin ka kehv turundamise ja põhjendamise

taust ja seda kiirendiga soovime omandada.

Tegemata jääva ennetuse kahjud on täna juba hoomamatud, tulevikus kulud tervisekahjude

ravimiseks, süütegude menetlemiseks jne kasvavad veelgi. Juba täna on ühe vangla

ülalpidamine 50 miljonit aastas, sotsiaaltoetustele ja sõltuvuste ravimisele kuluvad summad

ületavad seda veelgi. Valdkonnaülese lähenemisega ennetusele väheneb koolist

väljalangemine, paraneb tööturul hakkama saamine ning hoiame ära soovimatuid tagajärgi, mis

riigieelarves kuluna kasvavad ning mida täna õigesti tehtud investeeringud ära hoiavad. OECD

hinnangute põhjal võivad õpingutest ja tööturult kõrvale jäänud noortega seotud kulud

moodustada kuni 1% SKP-st.

Ühelt poolt on meil on täna olemas väga head teadmised sellest, mis aitab ära hoida või

vähendada vaimse tervise probleeme ja uimastite tarvitamist, vägivaldset ja õigust rikkuvat

käitumist, koolikohustuse mittetäitmist jms. Teiselt poolt teame, et me ei see teadmine ei ole

reaalselt kasutuses ning ennetustegevuste tulemuste ja mõju hindamist ei peeta ennetuse

otsustajate kui elluviijate seas vajalikuks, nimelt suurem osa Eestis reaalselt ellu viidavatest

ennetustegevusest ei ole tulemuslik ega oma positiivset mõju inimese käitumisele. Ennetuseks

peetakse näiteks inimeste teadlikkuse tõstmist ja mittesoovitud käitumise tagajärgedest

rääkimist. Usutakse, et juba riske võtvaid noori on võimalik „hirmutada“ tagasi õigele teele.

Uuringud aga näitavad järjepidevalt, et sellised tegevused hoopis suurendavad negatiivseid

tagajärgi – uimastite tarvitamist, õigusrikkumisi vägivaldset käitumist ja vaimse tervise

probleeme noorte seas3456. Laste ja noorte arengu ja heaolu parimaks toetamiseks tuleb vältida

ebatõhusate tegevuste elluviimist. Ebatõhusad või kahjuliku mõjuga tegevused on näiteks:

juhuslikud narkotestimised koolides, Eestis võib tõmmata paralleele varasemalt rakendatud

„koer koolis“ tegevusega; ühekordsete loengute ja ürituste läbiviimine ning spetsiifilise info

jagamine (sh erinevate ainete ja nende tarvitamisega seotud vahendite tutvustamine), laste

hirmutamine ja šokeerimine (nt pildid haiglasse sattunud noortest), endiste uimastisõltlaste

kogemuste jagamine noorte seas7.

3 Petrosino, A., Turpin-Petrosino, C., Hollis-Peel, M.E., Lavenberg, J.G. (2013) 'Scared Straight' and other

juvenile awarenes s programs for preventing juvenile delinquency. The Cochrane Database of Systematic Reviews, 5. 4 ÜRO uimastikontrolli ja kriminaalpreventsiooni büroo (UNODC) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO)

(2018). International Standards on Drug Use Prevention: Second updated edition. URL: http://www.unodc.org/documents/prevention/standards_180412.pdf 5 Sloboda, Z., Stephens, R.C., Stephens, P.C., Grey, S.F., Teasdale, B., Hawthorne, R.D., … Marquette, J.F. (2009).

The Adolescent Substance Abuse Prevention Study: A randomized field trial of a universal substance abuse prevention program. Drug and Alcohol Dependence, 102, 1–10. doi: http://dx.doi.org/10.1016/j.drugalcdep.2009.01.015 6 Clayton, R.R., Cattarello, A.M., & Johnstone, B.M. (1996). The effectiveness of Drug Abuse Resistance

Education (Project DARE): 5-year follow-up results. Preventive Medicine, 25, 307–318. doi: http://dx.doi.org/10.1006/pmed.1996.0061 7 Eesti valdkondade ülese ennetuse kontseptsioon. Siseministeerium (2021) URL:

https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-10/valdkondadeulese-ennetuse- kontseptsioon_05.2021.pdf

Vaid 6% rahvatervishoiu ja ennetuse teostajatest kohalikes omavalitsustes teavad, milliseid

ennetustegevusi omavalitsuses rakendada (Purru & Seema, 2021)8. Samas uuringus tundis

vaid 24% ametnikest, et on piisavalt võimalusi rahvatervishoiu teemadel nõu saada, mis viitab

selgelt katmata vajadusele pakkuda sellekohast tuge. Heal juhul viib see rahaliselt kulukate

valikuteni, halvemal juhul rahastatakse ja viiakse ellu tegevusi, millel on soovitule vastupidine

mõju, riskikäitumine ja vaimse tervise probleemid suurenevad, mis omakorda kergitavad

kulusid nii sotsiaal-, õiguskaitse- kui tervise valdkonnas. Hetkel ei ole riigil ega kohalikul tasandil

ootust, et rakendatakse tugevama tõendatusega tegevusi nii ennetuse, abistamise kui ka

rehabilitatsiooni teenustes ja ei ole nõudlust pakutavate teenuste ja tegevuste tulemuslikkuse

hindamiseks. Isegi kui seda tehakse, siis praegu ei mõjuta see edasist poliitikakujundamist ega

rahastusotsuseid, kuigi peaks.

2. Soovitud muutus arendustegevusega ● Kirjeldage, millist muutust teie arendustegevus loob. ● Mis muutub Eestis paremaks, kui teie soovitud muutus teoks saab? ● Millist lisandväärtust kaasamisprotsessilt ootate?

● Kui arendustegevus on osa suuremast ja pikemast protsessist, kirjeldage pikemat plaani ja arendustegevuse paiknemist selles.

Meil on käärid teooria ja praktika vahel ja soovime koosloome kiirendi abil jõuda olukorrani, kus

lähtume ennetustöö elluviimisel teadusest, võtame arvesse eetilisi asjaolusid ja saame aru, et

ennetuse elluviimine on valdkonnaülene pingutus reaalsete ja kestvate positiivsete muutuste

saavutamisel.

Me lähtume teadmisest, et ennetus on edukam, kui seda tehakse ühiselt ja sarnase eesmärgiga

ning paljusid eluvaldkondi hõlmavalt ning et ennetuse kasud üksikisikutele ja ühiskonnale on

valdkonnaülesed: ühes valdkonnas saavutatud edu ja tulemuse korral vähenevad riskid ning

suureneb heaolu ka teistes valdkondades. Samas igapäevatöös on murekohaks, et teemaga

kokkupuutuvate isikute ring on lai ning ühiskonnas on puudu avatud diskussioonist

valdkonnaülese ennetuse elluviimise kasust ning see soosib ebatõhusate ennetustegevuste

jätkumist ja raha ebamõistlikku kasutust tagajärgedega tegelemisele. Seetõttu näeme vajadust

huvikaitseliste ja koosloome tegevuste järele, et suurendada valdkonnaülese ennetuse

olulisuse mõistmist ning osapoolte omavahelist koostööd ja panistamist, et planeerida ja ka

rakendada tulemuslikke ennetustegevusi.

Arendustegevuse väljundiks on strateegiline kommunikatsiooniplaan, uuendatud

aruteluformaat kõrgema tasandi otsustajatele ning ennetusvaldkonna arengusse on saanud

panustada siiani kõrvale jäänud osapooled, keda kiirendi töösse kaasatakse.

3. Seosed Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021-2027 Arendustegevus peab toetama rakenduskava 2021-2027 eesmärkide ja kavandatud sekkumiste tõhusat ja tulemuslikku elluviimist ning rakenduskava elluviimisega seotud ministeeriumide kaasamise ja koosloome ning sotsiaalpartneritega koostöö võimekuse suurendamist.

8 https://tai.ee/et/valjaanded/rahvatervis-ja-turvalisus-kohalikes-omavalitsustes.

3.1 Missuguste rakenduskava prioriteetide saavutamist kaasamise ja koosloome arendustegevused toetavad?

Tutvuge viidatud rakenduskavaga ning märgi paremale poole linnuke selle või nende prioriteetide ette, millega arendustegevus seotud on.

x☐ Nutikam Eesti

☐ Rohelisem Eesti

☐ Ühendatum Eesti

x☐ Sotsiaalsem Eesti

x☐ Inimestele lähedasem Eesti

3.2 Tooge välja, missuguste ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete ja sekkumiste elluviimist kaasamise ja koosloome arendustegevused toetavad

Tutvuge viidatud meetmete nimekirjaga ja tooge välja meetme number, nimetus ja sekkumine, mille elluviimisse arendustegevus otseselt panustab.

Meetmed ning sekkumised on toodud välja eraldi

tabelis.

4. Kavandatavad koosloome arendustegevused

● Kirjeldage, mida kavatsete teha, et punktis 2 toodud eesmärgini jõuda. Palun tooge tegevused välja sisuliste etappide kaupa kalendrikuu täpsusega. Kogu arendustegevus peab olema ellu viidud 12 kuu jooksul alates koostöölepingu sõlmimisest.

● Milliseid koosloomemeetodeid plaanite kasutada? ● Milliste kompetentside või oskuste jaoks vajate ministeeriumivälist eksperttuge?

1. Koosloome arengukiirendi raames soovime välja töötada strateegilise

kommunikatsiooni- ja kaasamise plaani, mis sisaldab konkreetseid eesmärke,

sõnumeid sihtrühmale ning tegevuskava, kuidas neid sõnumeid sihtrühmadeni viia.

Arengukiirendi raames on eesmärk ellu viia huvikaitselisi ja kommunikatsiooni-ja

kaasamise tegevusi, sh jõuda edasiviivate aruteludega poliitikakujundateni kõrgeimal

tasandil, mõistmaks, miks me ei tee reaalseid valikuid ennetuse kasuks. Soovime edasi

arendada mh 2 x aastas toimuva ennetusnõukogu kohtumiste formaati, et osalejatel

tekitada omanditunnet ja vajadust ühiselt planeerida, võtta vastutust ja panustada

ressursse ennetusse.

2. Soovime laiendada võimalusi olulistel osapooltel osaleda aruteludes ning oma vajadusi

lauale tuua. Lisaks koosloome arengukiirendi meeskonnale planeerime arengukiirendi

jooksul kaasata ka teisi osapooli protsessi, nt ennetusnõukogu liikmed, kohaliku

omavalitsuse esindajad, valdkonnas tegutsevate vabaühenduste esindajad,

ennetustegevuste omanikud ja elluviijad, ennetuse teadusnõukogu liikmed ja

retsensendid.

3. Planeerime kasutada järgmisi koosloome ja kaasamise meetodeid:

a) Huvigruppide kaasamise sündmused või aruteluringid

b) Inimkeskse disainmõtlemise põhimõtted

c) Läbivalt fasiliteerimise ja protsessijuhtimisoskuseid, et luua toetav ja koostööd

võimaldav keskkond

4. Vajame tuge, et 1) läbi mõtestada ning koostada kommunikatsioonistrateegia ning

kaasamiskava, mis aitaksid valdkonnaülese ennetuse tegevuskava eesmärke

edukamalt ellu viia ning hinnata, kuidas kaasamine on aidanud eesmärkideni jõuda; 2)

edasi arendada ennetusnõukogu kohtumiste formaati, et vastu võetud otsused saaksid

ka rakendamisel toetatud ning et otsuste tase oleks sisulisem; 3) olles ise protsessi

eestvedajad vajame ka koosloome protsesside juhtimisel välist abi ehk koosloome juhti.

5. Täpsem tegevuskava on siin.

Lisa: Koosloome arengukiirendi eelarve Laidi Surva, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler (Allkirjastatud digitaalselt)