Kiri

Arvamuse andmine ELi energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta  

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sai ülesande avaldada kliimaministeeriumile arvamust ELi energialiidu ja kliimameetmete juhtimise ajakohastamise avaliku konsultatsiooni kohta.

MKMi arvates tuleb avalikule konsultatsioonile vastates lähtuda järgmistest valiku suundadest:  

Kliimaeesmärkide saavutamisel tuleb rõhuda lihtsustavatele meetmetele, mis toetavad pakkumise poole arengut.
Selgitus: Kohustusi on lihtne seada, aga kui teatud valdkondades pole veel reaalseid alternatiive või need on liiga kallid, siis on kliimaeesmärkide saavutamine küsitav.
Ohud tekivad ka rahvusvahelises konkurentsivõistluses, mis kipub kaasa tooma väliseid konkurente piiravaid kaitsemeetmeid, mis omakorda ei aita kuidagi kaasa ELi ettevõtete käekäigule välisturgudel.
ELi ühisturu kaitsemeetmed peaksid seetõttu olema hoolikalt analüüsitud, valitud ja tasakaalustatud ning kui kaitsemeetmed osutuvad vajalikuks, võiksid need keskenduda valitud strateegilistele sektoritele.

Suuremat tähelepanu tuleb pöörata konkurentsivõimele, energia julgeolekule ja dekarboniseerimise aspektidele, ent seda tehes ei tohiks unustada turupõhiste lahenduste eeliseid.
Selgitus: Üldise lähenemisena võiksid turupõhised lahendused anda parima tulemuse. Kus on kõige odavam heidet vähendada, see valdkond võiks olla ka suurima panuse andja.
Sektoripõhist lähenemist tuleks kasutada nende spetsiifikat arvestades, et kas ja mis on just nende jaoks soodsaim võimalus heitmete vähendamisse panustamisel. Kõrgema sisendihinna asemel on vaja hoopis soodustada alternatiivsete tehnoloogiate kasutamist.
Sektorite vahel tuleb lubada paindlikkust.

ELi energialiidu ja kliimameetmete juhtimise raamistik saab seatud sihtide täitmisele aidata kaasa kõige paremini toetades võimekuste arendamist.
Selgitus: On mõistlik, kui juhtimise tasandil toetatakse teadmiste ja ekspertiisi jagamist, parimate praktikate jagamist, energia- ja kliimaprojektide elluviimist ning aidatakse leida sõltumatut tehnilist abi ja finantsabi.
Kogemuste vahetus ja õppimine parimatelt aitab eesmärkide täitmisele selgelt kaasa.
Pikas vaates tuleks panustada aga ka teadus- ja arendustegevusse, mis oleks selgelt praktilise väärtusega.
Küsitluses esitatud vastusevariandid peegeldavad praegu pigem olemasolevaid tööriistu, ent kaugemale ulatavaid tulemusi toob see kui kliimaeesmärkide saavutamisel tehakse tihedalt koostööd ka teadus- ja arendustegevuse egiidi all.
Proaktiivne lähenemine on samuti hea, ent selle taga peab olema ka sisu.

Tarneahela kindlustamisel tuleks kaaluda võimalusi, mis lubaksid kriisiolukorras kasutada ka alternatiivseid tootmisvõimsusi ja säilitada varustuskindluse. 
Selgitus: Arvestades Ukraina kogemust ja mõeldes üldisele geopoliitilisele olukorrale, siis võib alternatiivide puudumine kriisi korral riikide energiavarustust ja transpordisüsteemide toimimist väga tõsiselt mõjutada.
Mängu võivad tulla kõige mustemad stsenaariumid ehk juhtumid, kus taastuvenergia või ka fossiilsel kütusel põhinev tootmine mingil põhjusel langeb rivist välja või hävitatakse.  
Energia tootmine peaks seega arvestama kerksuse põhimõtet ning alternatiivide olemasolu. Seejuures omavad tähtsust ka ühendused teiste riikidega, eriti lähimate naabrite s.o Soome ja Lätiga. 

Toetada tuleks kõiki valikuid, mis viivad ebamõistliku halduskoormuse vähendamiseni ja parandavad liikmesriikide vahelist koostööd.
Selgitus: Kasutada tuleks kõiki halduskoormuse vähendamise vahendeid, kui vähem tehes on võimalik saada soovitud vastused kätte. Loobuda tuleks sellistest raportitest, mis mingit sisulist väärtust ei anna. Kõik kattuvused tuleb likvideerida. Ideaallahendusena tuleks liikuda info automaatsele töötlemisele.
Liikmesriikide vaheline koostöö peaks tugevnema teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Eelistada tuleks koostöö tugevdamist selliste tegevuste puhul, mis ei ole loosunglikud, vaid tooksid reaalse tulemuse. Näiteks on sellisteks tegevusteks piiriülese elektrikaubanduse edendamine, taristu tugevdamine seal, kus on vaja karmimaid julgeolekuvõtteid.