Seisukoha küsimine Võhma külas Metsa-Simmu detailplaneeringule

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-19-DP

Saaremaa vald, Võhma küla, Metsa-Simmu detailplaneering

DP Projektbüroo OÜ

Reg.kood 11217547 EEP000710 (26.04.2006)

Detailplaneeringu algataja: Saaremaa Vallavolikogu

Tallinna tn 10, Kuressaare 93819

Huvitatud isik: Adepte OÜ

Kõue-Mardi, Liiküla, Saaremaa vald 93631

SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, VÕHMA KÜLA

METSA-SIMMU DETAILPLANEERING

TÖÖ NR. 01-19-DP

Koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson

Esitatud: november 2019

Versiooni kuupäev: 05.11.2024

KURESSAARE 2019

DP Projektbüroo OÜ e-post: [email protected]

Rohu tn. 5, Kuressaare 93819 tel. +3724545491

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-19-DP

Saaremaa vald, Võhma küla, Metsa-Simmu detailplaneering 2

SISUKORD

MENETLUSDOKUMENDID

SELETUSKIRI .............................................................................................................................. 3 1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud................................................... 3

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................................................ 3 1.2. Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid .............................................................................................. 3 1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ........................................................................................................ 3

2. Planeeritava maa-ala asukoht ja olemasoleva ruumi kirjeldus ............................................................................ 4

2.1. Maa-ala asukoht ............................................................................................................................................ 4

2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus ……………………………...………………………………………………..4

2.3 Olemasoleva katastriüksuse struktuur, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus…………………………5 2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid .................................................. 5 2.5. Planeeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ ........................................................................ 6

2.6. Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule ……………………………………..……………………….7 2.7. Üldplaneeringu muutmise põhjendused ........................................................................................................ 9

3. Planeeringuga kavandatu ..................................................................................................................................... 9

3.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine .................................................................................................... 9

3.2. Planeeringujärgne krunt .............................................................................................................................. 10

3.3. Projekteerimispõhimõtted ja ehitussõigus .................................................................................................. 10

3.4. Teedevõrk ja liikluskorraldus ..................................................................................................................... 11

3.5. Tehnovõrgud ja -rajatised ........................................................................................................................... 12

3.6. Piirded, haljastus ja heakord ....................................................................................................................... 12

3.7. Keskkonnakaitselised tingimused ............................................................................................................... 12

3.8. Vertikaalplaneerimine ................................................................................................................................ 14

3.9. Tuleohutusnõuded ...................................................................................................................................... 14

3.10. Reaalservituudid ja isiklikud kasutusõigused ........................................................................................... 14

3.11. Kuritegevuse riskide ennetamine .............................................................................................................. 14

4. Planeeringu elluviimine ..................................................................................................................................... 15

5. Krundi ehitusõigus ............................................................................................................................................. 16

LISAD

Ametite seisukohad detailplaneeringu koostamiseks

Mürahinnang, Hendrikson & Ko töö nr 18003440;

Illustratsioon

Detailplaneeringu kooskõlastuste kokkuvõte

JOONISED

Joonis 1: Asukohaplaan M 1:10000

Joonis 2: Tugiplaan M 1:500

Joonis 3: Põhijoonis M 1:500

Joonis 4: Üldplaneeringu muutmise ettepanek

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-19-DP

Saaremaa vald, Võhma küla, Metsa-Simmu detailplaneering 3

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud

uuringud

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused

- Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3);

- Detailplaneeringu algatamise taotlus

- Saaremaa Vallavolikogu otsus 29. august 2019 nr 1-3/97 „Metsa-Simmu

detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine”

- Saaremaa Vallavolikogu otsuse 29. august 2019 nr 1-3/97 lisad

1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid

 Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 14 „Detailplaneeringu algatamise

taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“

 Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine“ jne

 Saare maakonnaplaneeringu 2030+

 Saare maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“

 Saare maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringug (OÜ Hendrikson & Ko

töö nr 1337/10)

 Mustjala Vallavolikogu 29. aprilli 2011. a otsusega nr 14 kehtestatud Mustjala külade

üldplaneering

 Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 “Saaremaa valla jäätmehooldus-

eeskiri”

 Siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

 DP Projektbüroo OÜ poolt koostatud geodeetiline alusplaan 06.08.2019, töö nr 84-19-G

 Planeerimisseadus

 Ehitusseadustik

 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus

 Asjaõigusseadus

 Välisõhu kaitse seadus

 Veeseadus

 Looduskaitseseadus

 Lennundusseadus

1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detaiplaneeringu eesmärgiks on kinnistu ehitusõiguse määramine ühe elektrituuliku rajamiseks

(max võimsus 2 MW, max absoluutkõrgus 110 m, so maapinna kõrgus+tuuliku kõrgus koos

labadega); katastriüksuse sihtotstarbe muutmine; tehnovõrkude, juurdepääsu ja muu taristu

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-19-DP

Saaremaa vald, Võhma küla, Metsa-Simmu detailplaneering 4

planeerimine; keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks;

seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.

2. Planeeritava maa-ala asukoht ja olemasoleva ruumi kirjeldus

2.1. Maa-ala asukoht

Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (Alus: Maa-ameti X-Gis kaardiserver, nov.2024)

Planeeringuala suurusega 6,5 ha asub Saaremaa valla Võhma küla põhjaosas.

Metsa-Simmu katastriüksus kat.tunnusega 48301:006:0435 ja pindalaga 65284 m 2 piirneb põhja

poolt 21127 Pahapilli-Panga tee (48301:006:0473) ja Pihlametsa (48301:006:0279)

katastriüksusega, lõuna poolt Vana-Laasi (48301:006:0404) katastriüksusega, ida poolt Vana-

Sutsi (48301:006:0122) ja Vanakitu (48301:006:0514) katastriüksusega ja lääne poolt Viiese

(48301:006:0407) katastriüksusega.

2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus

Kõlvikuliselt koosseisult koosneb Metsa-Simmu katastriüksus 100% metsamaast.

Katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Katastriüksusele pääseb 21127 Pahapilli-

Panga teelt.

Lähim elamu paikneb planeeritavast elektrituulikust ca 560 m kaugusel (Liivaranna küla,

Saadu, kat.tunnus 48301:006:0081).

Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid

loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.

Planeeringualal eelnevalt koostatud detailplaneeringud ja uuringud puuduvad.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-19-DP

Saaremaa vald, Võhma küla, Metsa-Simmu detailplaneering 5

2.3. Olemasoleva katastriüksuse struktuur, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus

Tabel 1.

Aadress Omandivorm Pindal,

m²

Krundi sihtotstarve Katastriüksuse

tunnus

Kinnistu nr

Metsa-

Simmu Eraomand 65284

Maatulundusmaa

100% 48301:006:0435 3358834

Katastriüksus asub osaliselt riigitee kaitsevööndis (30 m äärmise sõiduraja teekatte servast).

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid

Saare maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering käsitleb maismaa tuulikuparke

ning ei käsitle üksikuid elektrituulikuid ega meretuuleparke. Üksiku elektrituuliku rajamine

toimub kohaliku omavalitsuse poolt määratud tingimustel ja kehtestatud detailplaneeringu

alusel.

Planeeringu elluviimisel kaasnevate tegevuste mõju planeeringualal ja selle mõjualal võib

tinglikult jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitamisaegsed

mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti ehitise valmimisega. Käesoleva planeeringu

ehitamisaegsed tegevused, mis mõjutavad lühiajaliselt ümbitsevat keskkonda on elektrituuliku

ja sellega seotud taristu rajamine. Nimetatud tegevustega kaasneb ehitusmüra, suurkabariidiliste

veoste liikumine, liiklussageduse ajutine kasv. Ehitusjärgsed mõjud planeeringalal võib jagada

kahte ossa. Elektrituuliku töös hoidmise ja ekspluatatsiooniga kaasnevad tuuliku lähiümbruses

lokaalne müra, varjutus ja visuaalne mõju. Tuuliku mõjualast kaugemal metsamaal on mõjud

ligilähedased planeeringueelsele olukorrale. Kuna planeeritav elektrituulik asub metsasel alal,

kus asustus puudub, siis ehitisjärgsed mõjud puudutavad ainult ümbritsevat looduskeskkonda.

Riigimaanteelt on elektrituulik osaliselt vaadeldav. Maantee lähedusesse jääb alajaam,

mahasõit ja juurdepääsutee elektrituulikuni.

Ruumilise arengu mõistes jääb planeeringuala valdavalt maatulundusmaaks (metsa

majandamine) ja osaliselt tootmismaaks (elektrienergia tootmine). Tootmismaa osakaal jääb

katastriüksusest alla 5%. Elektrituuliku amortiseerumisel või selle eluea lõppemisel vahetatakse

see välja uuema vastu, mis eeldab ka uue detailplaneeringu koostamist.

Planeerimislahenduse koostamisel on arvestatud järgmiste avalikust ruumist tulenevate

seisukohtadega:

 Planeeringuala, mis asub hoonestusalast väljapool, jääb metsamajandusega seotud

piirkonnaks, kus uute ehitiste (juurdepääsutee, alajaam, tehnovõrgud) planeerimisel on

mõju looduskeskkonnale minimaalne;

 Detailplaneeringu elluviimisel võimalikud negatiivsed majanduslikud, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud on minimaalsed, kuna planeeringuala asub eraldatult metsamaal

hajaasustuspiirkonnas;

 Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust

(olemasolevale tootmismaale tuuleenergia tootmise funktsiooni lisamine) ka oluline

strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Planeeringuala kontaktvööndis asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata

katastriüksused. Valdavalt esineb metsamaa, kus osaliselt on teostatud harvendus- ja lageraie.

Lähipiirkonna asustus on suhteliselt hõre. Lähim hoonestus (Liivaranna küla, Saadu elamu) jääb

planeeritavast elektrituulikust ca 560 m kaugusel. Kuna planeeritava tegevusega ei kaasne

olulist müra ega muid keskkonnahäiringuid, siis mõjud lähimatele elamualadele on

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-19-DP

Saaremaa vald, Võhma küla, Metsa-Simmu detailplaneering 6

minimaalsed. Elektrituuliku tööshoidmisega kaasneva võimaliku müra leevendab

planeeringualal ja kontaktvööndis eksisteeriv kõrghaljastus.

2.5 Planeeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+

Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4 94 kehtestatud „Saare

maakonnaplaneeringu 2030 “ kohaselt on Saare maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474

kehtestatud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused jäetud kehtima Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ lisadena.

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala

rohevõrgustiku alal. Teemaplaneeringu elluviimine toimub peamiselt läbi üldplaneeringute ja

üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringute. Roheline võrgustik on eri tüüpi

ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid

tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem tuumaladest ja neid

ühendavatest rohekoridoridest. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on

võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Vältida tuleks olulise ruumilise mõjuga ehitiste

rajamist. Maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade

sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad meetmed.

Teede ja liinirajatiste asukohavalikul tuleb eelistada olemasolevaid trasse/ koridore – teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. Rohevõrgustiku toimimiseks ja

metsloomade vaba liikumise tagamiseks säilitatakse ehitustegevusest vabal maa-alal olemasolev

looduslik keskkond- kõrghaljastatud metsamaa. Ulukitele tagatakse vaba liikumine, kuna

piirdeaedu ei rajata.

Maakonnaplaneeringu lisana 11 kehtib tuuleenergeetika teemaplaneering. Planeeringute

koostamisel tuleb tuuleenergeetika teemaplaneeringust lähtuda juhul, kui soovitakse rajada

vähemalt kahest alates 500 kW võimsusega elektrituulikust koosnevat elektrivõrku ühendatavat

tuuleparki, milles kasutatakse elektrituulikuid masti kõrgusega maksimaalselt 175 m, rootori

labade

diameetriga kuni 150 m, elektrituuliku maksimaalse kogukõrgusega (koos labadega) 250 m,

ja ühe elektrituuliku emiteeritava müratasemega kuni 110 dB.

Kuna käesolev detailplaneering näeb ette ühe elektrituuliku rajamise kõrgusega kuni 100 m

maapinnast, ei lähtuta nimetatud teemaplaneeringus tuulikuparkidele seatud tingimustest vaid

arvestatakse sealsete soovitustega eelkõige osas, mille kohaselt tuleb tuuliku kavandamisel

tagada normidele vastav müratase (v.t planeeringule lisatud mürauuring).

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-19-DP

Saaremaa vald, Võhma küla, Metsa-Simmu detailplaneering 7

Joonis 2. Väljavõte Saare maakonnaplaneering 2030+ joonisest „Ruumilised väärtused“.

2.6 Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule

Mustjala Vallavolikogu 29. aprillil 2011.a otsusega nr 14 kehtestanud Mustjala valla külade

üldplaneeringuga (ÜP) on seatud täiendavad nõuded maa kasutamisele sh ehitamisele rohelise

võrgustiku aladel, mis on toodud ptk 2.3.3. Vastavalt ÜP kaardile ja rohelise võrgustiku kaardile

ei asu planeeritav elektrituulik rohevõrgustiku alal. Üldplaneeringu kohaselt asub Metsa-Simmu

katastriüksus alal, mis on määratletud kui maatulundusmaa, mis on mõeldud põllumajanduse ja

metsamajanduse ning sellega seonduvate ehitiste püstitamiseks. Üldplaneeringus on tootmisala

maakasutus defineeritud kui tööstuse, tuulegeneraatorite, mäetööstus- jt tootmisehitiste ja neid

teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ette nähtud ala ning nendest tulenevad mõjualad.

Seega näeb üldplaneering ette, et elektrituuliku püstitamiseks on vajalik määrata

planeeringualale osaliselt tootmismaa maakasutuse juhtotstarve millest, tulenevalt on

detailplaneering üldplaneeringut muutev.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-19-DP

Saaremaa vald, Võhma küla, Metsa-Simmu detailplaneering 8

Väljavõte Mustjala valla külade üldplaneeringu kaardist. T3- reserveeritud tootmisala, Kr-

rohelise võrgustiku koridor, Ta- rohelise võrgustiku tugiala.

planeeritava elektrituuliku asukoht.

Väljavõte Mustjala valla külade üldplaneeringu rohelise võrgustiku kaardist.

planeeritava elektrituuliku asukoht.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-19-DP

Saaremaa vald, Võhma küla, Metsa-Simmu detailplaneering 9

2.7. Üldplaneeringu muutmise põhjendused

Planeeringuala asub Mustjala Vallavolikogu 29.04.2011 otsusega nr 14 kehtestatud Mustjala

külade üldplaneeringu (edaspidi nimetatud ÜP) alal. Kehtiva ÜP kohaselt asub Metsa-Simmu

maaüksus maatulundusalal. Ala piirneb ida suunast üldplaneeringujärgse reserveeritud

tootmisalaga T3 (olemasolevad ja kavandatavad tootmisalad) ning maatulundusaladega.

Maatulundusala kehtiva üldplaneeringu järgi on käsitletav kui senist kasutamisotstarvet säilitav

ala (valdav maakasutus on maatulundusmaa). Detailplaneeringuga soovitakse planeerida

elektrituulikut, mille eesmärk on energia tootmine ja mis tähendab, et soovitakse muuta ala

senist maatulunduslikku maa kasutamisotstarvet osaliselt tootmisalaks. Vastavalt

üldplaneeringu seletuskirja peatükile 2.1.3 tohib tootmisaladele ehitada kehtestatud

detailplaneeringu alusel. Seega detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat

detailplaneeringut maa juhtotstarbe suhtes.

Mustjala külade üldplaneeringus on tootmisala maakasutuse juhtotstarve defineeritud kui

tööstuse, tuulegeneraatorite, mäetööstus- jt tootmisehitiste ja neid teenindavate infrastruktuuride

ehitamiseks ette nähtud ala ning nendest tulenevad mõjualad. Seega näeb üldplaneering ette, et

elektrituuliku püstitamiseks on vajalik määrata alale osaliselt tootmismaa. Metsa-Simmu

katastriüksus piirneb tootmisalaga T3, kuid võttes arvesse Mustjala üldplaneeringus täpsusastet,

kus tootmisalad on markeeritud kinnistu täpsusega, ei ole võimalik antud juhul tõlgendada

tegevust tootmisala laiendusena, sest seos nende alade vahel olemuslikult puudub, samuti on

elektrituulikust tuleneva mõju ulatus suurem, kui enamikel muudel tootmistegevustel.

Detailplaneeringu eesmärkide elluviimine annab piirkonnale järgmisi lisaväärtusi.

Elektri varustuskindluse tagamine – elektrituuliku püstitamise ja ekspluatatsiooni tarbeks

rekonstrueeritakse koostöös Elektrilevi OÜ-ga Järise alajaam ning asendatakse Varese – Järise

suunal olemasolev õhuliin maakaabliga, mis tagab elektri varustuskindluse kogu piirkonnale.

Lisaks elektriliini rekonstrueerimisele tagab elektrituulik elektriühenduse ka elektrikatkestuste

ajal. Elektrikatkestused on antud piirkonnas sagedased. Tehnovõrkude parendamine aitab kaasa

elektri varustuskindluse tagamisele ja on suures ulatuses avalikust huvist lähtuv – elektrituulik

töötab maksimaalse võimsusega eriti siis, kui muu energiaühendus on tugeva tuule tõttu

katkenud. Nimetatud positiivne mõju avaldub kogu piirkonnale, teenides olulisel määral

avalikku huvi.

Taastuvenergia tootmine – erinevad rahvusvahelised, riiklikud ja kohalikud arengukavad ja

strateegiad (näiteks Üleriigiline planeering Eesti 2030+, Saaremaa valla arengukava 2019–2030,

Saare maakonna arengustrateegia 2019-2030) näevad ette taastuvate energiaallikate

kasutuselevõtu edendamise ja toetamise erinevates sektorites ning seda toetab ka üleüldine

valitsev mõtteviis, et taastuvatest allikatest energia tootmine on keskkonnasõbralik.

3. Planeeringuga kavandatu

3.1 Planeeritaval alal kruntide moodustamine

Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala hõlmab Metsa-Simmu katastriüksuse (tunnus

48301:006:0435, kinnistu nr 3358834). Planeeringulahenduse tulemusel Metsa-Simmu

katastriüksust ei jagata ja piire ei muudeta.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-19-DP

Saaremaa vald, Võhma küla, Metsa-Simmu detailplaneering 10

3.2 Planeeringujärgne krunt

Planeeringu-

järgse krundi

nimetus

Pindala

(m 2 )

Katastriüksuse sihtotstarve

ja osakaalu %

Krundi kasutamise sihtotstarve

ja osakaalu %

Metsa-Simmu 65284 maatulundusmaa 90%,

tootmismaa 10%

metsamaamaa (MM 90%),

elektrienergia tootmise maa ja

jaotamise ehitise maa (OE

10%)

Tabel 1. Planeeringujärgne krunt

3.3. Projekteerimispõhimõtted ja ehitussõigus

Katastriüksusele on planeeritud elektrituulik Vestas V-80 maksimumvõimsusega 2,0 MW,

absoluutkõrgusega kuni 110,0 m ja kõrgusega maapinnast kuni 100,0 m (kõrgus koos labadega).

Suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 350 m². Vastavalt Metsa-Simmu detailplaneeringuga

kavandatava tuuliku mürahinnangu tulemusele (Hendrikson & Ko töö nr 18003440) tuuliku

täisvõimsusel töötamise korral ei esine ka ebasoodsate ilmastikuolude korral lähimate elamute

fassaadil öise müra sihtväärtuse (40 dB(A)) ületamist. Samuti ei esine päevase tööstusmüra

sihtväärtuse (50 dB(A)) ületamist. Elektrituulik paigaldatakse monoliitsest raudbetoonist

vundamendile absoluutkõrgusega 0.00=10.00. Elektrituuliku asukoht on kooskõlastatud

Kaitseministeeriumiga vastavalt eskiislahendusele ja täiendavale seisukohale 24.05.2019 nr 12-

1/19/635. Planeeritav elektrituulik on ehitusloakohustuslik, kasutusotstarbega 23023

tuuleelektrijaama rajatis.

Elektrituuliku arhitektuurne lahenduse ja konstruktsioonid määratakse vastavalt tootjafirma

juhistele ja ehitusprojektile.

Elektrituuliku lähiümbruse katendid planeeritakse killustikkattega absoluutkõrgustele 9.10-9.60.

Sadeveed suunata kalletega tuuliku vundamendist eemale ja immutada pinnasesse.

Planeeritavat elektrituulikut teenindav taristu koosneb juurdepääsuteest ja teenindusplatsist,

kesk- ja madalpingekaablist, jaotusseadmest ja alajaamast. Juurdepääsutee ja teenindusplats

jäävad eraomndisse ning ehitusloakohustus puudub.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-19-DP

Saaremaa vald, Võhma küla, Metsa-Simmu detailplaneering 11

Illustratiivne foto elektrituulikust Vestas V-80

3.4. Teedevõrk ja liikluskorraldus

Juurdepääs planeeringualale kavandatakse 21127 Pahapilli-Panga teelt vastavalt Maanteeameti

seisukohtadele 20.05.2019 nr 15-2/19/21201-2. Planeeritavale juurdepääsuteele avalik huvi

puudub.

Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Metsa-Simmu katastriüksuse põhjapoolsesse ossa planeeritakse mahasõit riigiteelt ja

juurdepääsutee koos teenindusplatsiga. Riigitee kaitsevööndisse, teekatteservast 8 m kaugusele

planeeritakse elektrituuliku teenindamiseks alajaam.

Juurdepääsutee ja teenindusplats elektrituuliku detailide kohaletoimetamiseks ning edaspidiseks

ekspluatatsiooniks peavad omama vastavat kandevõimet.

Juurdepääsutee elektrituulikuni peab olema vähemalt 3,5 m laiune, võimaldades korraldada

hooldus-, avarii- ja päästetegevust. Parkimine ning hooldus-, avarii- ja päästemasinate

manööverdamine teostatakse elektrituuliku teenindusplatsil.

Elektrituuliku konstruktsioonide transportimiseks kasutatakse pööravate tagaratastega

eriveosetreilerit, mis ei vaja suurt allapööramisraadiust. Treileri kandevõime on 80 t ja

teljekoormus 10-12 t.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib

koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigitee ristumiskoha

ümberehituse korral annab Maanteeamet nõuded projektile (EhS § 99 lg 3) ja väljastab riigitee

aluse maaüksuse piires tee ehitusloa.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-19-DP

Saaremaa vald, Võhma küla, Metsa-Simmu detailplaneering 12

3.5. Tehnovõrgud ja -rajatised

Elekter

Planeeritava elektrituuliku ühendus toimub vastavalt Eesti Energia AS liitumislepingule.

Liitumine toimub läbi Hõbe:(Orissaare) alajaama. Liitumispunkt asub Järise 35/10 kV

alajaamas, 10 kV jaotla lattidel, kus paikneb ka kommertsmõõtepunkt. Planeeritava

elektrituuliku ühenduseks rajatakse riigimaantee lähedusse alajaam ja toitekaablid.

Side

Internetiühendus ja andmeedastus lahendatakse WiFi või mobiilse interneti kaudu.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Vajadus puudub. Ehitustegevuse käigus kasutatakse ajutisi lahendusi- joogiveepaagid ja

kemokäimla.

3.6. Piirded, haljastus ja heakord

Planeeritava elektrituuliku lähiümbrusesse ja mujale planeeringualale piirdeid ei planerita.

Väljapoole ehitusõigusega ala asuvad maa-alad säilitavad oma planeeringueelse otstarbe.

Ehitustegevuse käigus maapinna tõstmist täitmise teel ei planeerita. Juurdepääsutee ja

teenindusplatsi sadeveed suunatakse kalletega pinnasesse. Sadevete suunamine riigiteele ja

naaberkinnistutele on keelatud.

Ehitustegevuse käigus tekkivad ehitusjäätmed tuleb käidelda sorteeritult. Elektrituuliku

demonteerimisel peab koostama nõuetele vastava ja kooskõlastatud lammutusprojekti, mille

alusel väljastatakse ehitusluba rajatise lammutamiseks. Lammutamisel tekkivad jäätmed tuleb

üle anda käitlemiseks vastavat luba omavale ettevõttele ringlussevõtuks (suunata taas- või

korduvkasutusse) või ümbertöötlusse.

Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

Peale ehitustegevuse lõpetamist teostada ehitusmõjuga piirkonna korrastamine ja haljastamine,

et oleks tagatud planeeringualal võimalikult ligilähedane planeeringueelne olukord.

3.7. Keskkonnakaitselised tingimused

Planeeringualal puuduvad kaitsealuseid loodusobjektid, muinsuskaitsealused objektid ning

kultuurimälestised. Valdavalt metsaga kaetud katastriüksusel on teostatud hooldusraie, millest

tulenevalt on ehitustegevuseks vajalik metsa ülestöötamine minimaalne.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda

kuuluvat tegevust.

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi keskkonnaprobleeme ega avariilisi riske.

Planeeringualal ei esine üldist ega lokaalset keskkonnareostust. Kavandatud tegevusega ei

kaasne tervist ega keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist, ladustamist ega

transporti.

Väljavõte keskkonnamõju eelhinnangust.

Kavandatav tegevus ei mõjuta veetarvet antud piirkonnas, tuuleenergia tootmiseks ei ole

veeressurss vajalik. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ehitustöödel tekkiva õnnetuse

käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele

võib samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu.

Peamiseks riskiallikaks on tuuleturbiini gondlis asuva käigukasti poolt kasutatav õli, mis gondli

purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-19-DP

Saaremaa vald, Võhma küla, Metsa-Simmu detailplaneering 13

Mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb tuulegeneraatori ja sinna juurde kuuluvate

tehnosüsteemide rajamise etapis. Otseselt ehitiste ja rajatiste alla jääv taimestik hävib.

Keskkonnaregistri andmetel kaitsealuseid taimeliike planeeringualal registreeritud ei ole.

Tuulegeneraatori rajamine metsloomadele otsest ohtu ei kujuta, küll aga võib muuta nad

rajatise läheduses liikudes valvsamaks.

Nahkhiirte esinemise kohta planeeringualal ja selle läheduses info puudub, kuid arvestades

asjaolu, et piirkonnas ei leidu märkimisväärseid sobivaid elupaiku (koopad, keldrid, elamud

jms), siis tuulikute mõju neile on kas olematu või pigem tagasihoidlik.

Elektrituulikute püstitamine kujutab kahtlemata kõige suuremat mõju linnustikule, põhjustades

häiringuid, tiiviku või mastiga kokku põrkavate isendite vigastumist või hukku. Lindude

prognoositav hukk pole massiline, vaid mõõdetav väheste isenditega aastas. Näiteks Pakri

kaheksa tuulikuga tuulepargis 2005. aastal läbiviidud uuringus saadi hukkumise keskmiseks

arvuks 4,7 lindu aastas (Võiküla eelhinnang, 2011). Metsa-Simmu tuuliku põhjustatav

hukkumiste arv võib osutuda tõenäoliselt väiksemaks, sest ühte tuulikut on lindudel lihtsam

vältida kui läbida kaheksa tuulikuga tuulikuparki.

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane

mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol.

Detailplaneeringu elluviimisega seotud jäätmetekke võimalused võib tinglikult jagada kolmeks:

- ehitusaegsed jäätmed; - ekspluatatsiooniaegsed jäätmed; - tuuliku demonteerimisel tekkivad

jäätmed. (Võiküla eelhinnang, 2011).

Ühe tuuliku püstitamisel on jäätmete teke vähene ning ei oma olulist keskkonnamõju, kuid siiski

võib tuulikute ehitamisel tekkida betooni, puidu ja plastiku jäätmeid. Tuulikute kasutamisel

tekkiv vanaõli tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule ning

selle käitlemisel pidada kinni vanaõli käitlusnõuetest. Tuuliku eluea lõppemisel tekivad jäätmed

betoonvundamendi, metalli ja plasti näol, kuid neid on lihtne demonteerida ja materjale taas-

või korduvkasutada. Keerulisem on likvideerida betoonvundamenti, kuid see ei sega otseselt

maakasutust ning seda on võimalik ka kasutada näiteks uue tuuliku püstitamisel.

Planeeringu rakendamisel ei toimu olulisi maastikulisi muutuseid.

Käesoleva planeeringu raames kavandatud suurimad mõjufaktorid võivad olla elektrituuliku

tööga seotud alalise mürataseme tõus ja generaatori labade liikumisest tingitud varjutus ehk

valgussaaste. Planeeringu koostamise ajal asuvad lähimad elamu ja kõrvalhooned

elektrituulikust 560 m kaugusel (Saadu, kat.tunnus 48301:006:0081). Üksiku elektrituuliku

soovituslik kaugus elamutest on minimaalselt 500 m, et tagada mürataseme väärtus alla 40 dB.

OÜ Hendrikson & Ko on koostanud Metsa-Simmu detailplaneeringu kavandatava elektrituuliku

mürahinnangu. Kokkuvõte: müra modelleerimise tulemustest selgub, et kavandatava tuuliku

täisvõimsusel töötamise korral ei esine lähimate elamute fassaadil öise müra sihtväärtuse (40

dB(A)) ületamist. Samuti ei esine päevase tööstusmüra sihtväärtuse (50 dB(A)) ületamist.

Kõrgeim müratase esineb kavandatavale tuulikule lähima ehk Saadu kinnistu eluhoone juures:

modelleerimise kohaselt kuni 38,0 dB(A).

Varjutamise hindamist peetakse oluliseks kuni 10 tuuliku rootori diameetri kaugusel tuulikust,

seega 50 m diameetriga rootori korral kuni ca 500 m kauguseni. Planeeritav elektrituulik

varjutusega kaasnevaid kaasnähtusi ei tekita, kuna lähimad elamud jäävad üle 500 kaugusele

põhja poole.

Elektrituuliku visuaalset mõju ehk nn. visuaalset reostust käsitlevad inimesed erinevalt. Antud

planeerimislahendus võib häirivat visuaalset mõju avaldada kinnistuga piirnevalt maanteelt ja

kaugematelt avatud vaadetelt. Planeeringu koosseisu on lisatud visualiseering planeeritavast

elektrituulikust Panga pangalt. Elektrituulik on nähtav droonilennul ca 20 m kõrguselt,

maapinnal nähtavus puudub.

Planeeringualal pole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-19-DP

Saaremaa vald, Võhma küla, Metsa-Simmu detailplaneering 14

Tuulest elektrienergia tootmisel ei kasutata ekspluatatsiooni perioodil taastumatuid

loodusressursse ega saastata keskkonda. Materjali ja energiakasutus toimub peamiselt turbiinide

tootmisel ning paigaldamisel. Jäätmeid betoonvundamendi, metalli ja platsi näol tekib eeskätt

elektrituuliku võimalikul demonteerimisel. Tuule abil 1000 kW elektrienergia tootmisega

hoitakse kokku teisi energiaallikaid (Eestis peamiselt põlevkivi) ning seeläbi jääks atmosfääri

paiskamata 1350 kg CO2 ja 10-18 kg SO2.

Elektrituuliku ekspluatatsioon sisaldab agregaatide õlivahetust, rootori labade puhastust ja muid

pisemaid hooldustöid. Õlivahetus toimub 1 kord kolme aasta jooksul. Kinnine mahuti viiakse

torni ja transporditakse liftiga hooldust vajavate seadmete juurde. Labade puhastamine

teostatkse korvtõstukilt ja selleks kasutatakse auru ja surve koosmõjul kemikaalivaba aurupesu.

Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

3.8. Vertikaalplaneerimine

Olemasolevat maapinna kõrgust täitmise teel maa-alal ei muudeta. Juurdepääsutee ja

teenindusplatsi vertikaalplaneerimine on kõrgusmärkidega esitatud joonisel DP3.

Juurdepääsuteele ja teenindusplatsile tekkivad sademeveed suunatakse kalletega tee teljest ja

platsilt eemale ning immutatakse pinnasesse.

3.9. Tuleohutusnõuded

Rajatiste projekteerimisel tuleb arvestada projekteerimisnormidega vastavalt Eesti Vabariigi

standardile EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

ja Siseministri määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.Minimaalseks

tulepüsivusklassiks on TP3.

Väline tuletõrje kustutusvesi lahendatakse vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord".

Päästetehnikaga juurdepääs planeeringualale on tagatud 21127 Pahapilli-Panga riigiteelt.

Lähim avalik tuletõrje veevõtukoht nr 3212 asub Võhma küla Võhma külamaja katastriüksusel.

Elektrituuliku piksekaitse projekteerimisel ja rajamisel lähtuda standardist EVS-EN IEC 61400-

24:2019.

3.10. Reaalservituudid ja isiklikud kasutusõigused

Servituutide ja isiklike kasutusõiguste kohaldamise vajadus puudub.

3.11. Kuritegevuse riskide ennetamine

Planeeringualal on soovitav arvestada järgmiste kuritegevuse riske vähendavate meetmetega:

 planeeritavate rajatiste ning piirkonna hea nähtavus ning jälgitavus

 vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine elektrituuliku rajamisel

 selgesti eristatava ning konkreetselt määratud juurdepääsutee rajamine rajatisteni

 elektrituuliku lähiümbruse korrashoid

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste koostamisel on lähtutud Eesti standardist

EVS 809-1:2002. Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-19-DP

Saaremaa vald, Võhma küla, Metsa-Simmu detailplaneering 15

4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

1) Ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine / ehitusteatise esitamine elektrituuliku

ja sellega seotud vajaliku taristu rajamiseks.

2) Juurdepääsutee rajamine, elektrituuliku Vestas V-80 sellega seotud vajaliku taristu

rajamine.

3) Tehnovõrkude/rajatiste kasutuslubade taotlemine/kasutusteatiste esitamine vastavalt

kehtivale ehitusseadustikule

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 01-19-DP

Saaremaa vald, Võhma küla, Metsa-Simmu detailplaneering 16

5. KRUNDI EHITUSÕIGUS

Suurim ehitisealune pind krundil- 350 m 2

Ehitise suurim kõrgus maapinnast- 100,0 m (kõrgus koos labadega)

Lubatud suurim ehitiste arv- 2 (elektrituulik+alajaam)

Sihtotstarve ja osakaal - OE 10% elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa,

MM 90% metsamaa (krundi kasutamise sihtotstarve),

T 10% tootmismaa, M 90% maatulundusmaa (katastriüksuse sihtotstarve)

PROJEKT BÜROO

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel. +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 05.11.2024

EEP000710, 26.04.2006

Planeeringuala piir

Tingmärgid

Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest

Janika Jürgenson

Planeeritav elektrituulik Vestas V-80

Elektrituuliku kuja (langemisraadius) 100 m

Asukohaskeem

Mõõtkava

1:10000

Saaremaa Vallavalitsus

Planeeringu koostamise korraldaja

Töö nimetus ja aadress

Joonise nimetus

Töö nr

01-19-DP

Staadium

eskiis

Joonis

DP1

Jooniseid

4

Metsa-Simmu detailplaneering

Metsa-Simmu, Võhma küla, Saaremaa vald,

Saare maakond

100 - 350

OE 10%, MM 90%

-

2

EHITISEALUNE PIND

KRUNDI PIND EHITISE max KÕRGUS MAAPINNAST

EHITISTE ARV

KRUNDI EHITUSÕIGUS

2350100

SIHTOTSTARVE

65284 m

OE 10%, MM 90%

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev

Metsa-Simmu 48301:006:0435 Adepte OÜ

KRUNDI EHITUSÕIGUS

jrk n

r.

kr un

di a

ad re

ss v

õi aa

dr es

si e

tte pa

ne k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(h a)

eh iti

se al

un e

pi nd

m ²

eh iti

st e

su ur

im k

õr gu

s m

aa pi

nn as

t ( m

)

eh iti

st e

su ur

im lu

ba tu

d ar

v (e

le kt

rit uu

lik +a

la ja

am )

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

ka ta

st riü

ks us

e si

ht ot

st ar

ve ja

os ak

aa

tu le

pü si

vu s

ki ts

en du

se d

1 Metsa-Simmu 65284 350 100 2 10% OE, 90% MM T 10%, M 90% TP3

1. Riigimaantee kaitsevöönd, 30 m; 2. Elektrituuliku rootori projektsioon, 50 m; 3. Elektrituuliku kuja, 100 m; 4. Keskpingekaabli kaitsevöönd, 2 m; 5. Alajaama kaitsevöönd, 2 m.

5

0

-

1 0 0

1

0

3

,

8

9

8

1

2

0

1

2

0

3

0

3

,

5

2

0

4

0

4

0

,

8

4

2

2

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP3 4 Töö nr Joonis Jooniseid

01-19-DP

Töö nimetus ja aadress

SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, VÕHMA KÜLA,

Huvitatud isik

1:500 Staadium

eskiis

METSA-SIMMU DETAILPLANEERING

OÜ Adapte

Põhijoonis tehnovõrkudega Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 05.11.2024

Janika Jürgenson

KAT.TUNNUS 48301:006:0435

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Saaremaa Vallavalitsus

65284 m

2

SAAREMAA VALD, VÕHMA KÜLA,

METSA-SIMMU

01-19-DP

PROJEKT BÜROO

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel. +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 05.11.2024 ÜP muutmise ettepanek

Töö nr.

Joonis

4/4

Mõõtkava

1:10000

EEP000710, 26.04.2006

DETAILPLANEERING

Algataja: Saaremaa Vallavolikogu

Tootmisala maaksutuse ettepanek,

Tingmärgid

Janika Jürgenson

Rohelise võrgustiku koridorKr

Reserveeritud tootmisalaT3

Rohelise võrgustiku tugialaTa

Metsa-Simmu kü piir

Väljavõte Mustjala valla külade üldplaneeringust

3

0

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev

Metsa-Simmu 48301:006:0435 Adepte OÜ

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP2 4 Töö nr Joonis Jooniseid

01-19-DP

Töö nimetus ja aadress

SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, VÕHMA KÜLA,

Huvitatud isik

1:500 Staadium

eskiis

METSA-SIMMU DETAILPLANEERING

OÜ Adapte

Tugijoonis Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 05.11.2024

Janika Jürgenson

KAT.TUNNUS 48301:006:0435

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Saaremaa Vallavalitsus

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Keskkonnaamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitseministeerium

Transpordiamet

Päästeamet

Terviseamet

27.11.2024 nr 5-2/6333-1

Seisukoha küsimine Võhma külas Metsa-Simmu detailplaneeringule

Vastavalt planeerimisseaduse § 127 esitab Saaremaa Vallavalitsus seisukoha saamiseks Võhma

külas Metsa-Simmu detailplaneeringu viimase esitatud eskiislahenduse (manuses).

Detailplaneering algatati Saaremaa Vallavolikogu 29. august 2019. a otsusega nr 1-3/97.

Olete enne detailplaneeringu algatamist andnud omapoolsed seisukohad ja 2020. a.

kooskõlastanud planeeringulahenduse, mille järgselt on planeeringu menetlus erinevatel

põhjustel viibinud. Kuna viimasest lahendusest ja kooskõlastustest on möödas ligi 5 aastat, siis

palume väljastada detailplaneeringule kaasajastatud seisukohad.

Detailplaneeringu senise menetluse materjalid on digitaalselt kättesaadavad aadressil

https://gis.saaremaavald.ee/failid/DP/DP-19-008/.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisa: Metsa-Simmu dp 11.11.2024

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]