Arvamus maaparandusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

[email protected]

Teie 20.01.2026 nr 1.4-1/21

Meie 06.02.2026 nr 1.2-3/26/1031-2

Arvamus maaparandusseaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõule

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on edastanud Transpordiametile arvamuse

avaldamiseks maaparandusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Transpordiamet esitab järgmised seisukohad MaaParS muutmise eelnõu osas:

1. Eelnõuga soovitakse muuhulgas tunnistada kehtetuks § 53 lg 8 ja kehtestada uus

käsitlus maaparandushoiukulude katmisel (§ 53 lg 8¹). Seletuskiri vastava regulatsiooni

täpsemaid mõjusid ei käsitle.

§ 53 lg 8¹ osas tundub eelnõus olema vastuolu §-ga 110², mistõttu jääb Transpordiametile

selgusetuks, et kas § 53 lg 8¹ tulenev kohustus on mõeldud tekkima ainult MaRu-ga

kooskõlastatavast kavandatud ehitustegevusest tingitud eesvoolu valgala laiendamist ja selle

hüdroloogiliste omaduste muutmist või on mõeldud vastava kohustuse tekitamist ka näiteks täna

juba toimivate, olemasolevate teekraavide osas. Või siis on mõeldud kõikide maade osas (kus ei

pruugi üldse kraave ega dreene olla) valgala põhist kulude katmist. Juhul, kui see on mõeldud

rakenduma kõigi olemasolevate lisavete juhtimiste osas või ka valgala põhiselt, tuleks kindlasti

tekitada ka regulatsioon – kuidas ja mille alusel vastavaid, olemasolevaid lisavete juhtimisi

fikseeritakse ja registreeritakse ja milline on seejuures MaRu roll.

Samuti oleks vaja selgitada, kas juhul kui näiteks teemaalt on vesi ka seni olnud juhitud MPS

eesvoolu ja teed rekonstrueeritakse – mõeldakse eelnõus lisavee all ainult tee rekonstrueerimisest

tingitud valgala laiendamisest ja hüdroloogiliste omaduste muutumisest tekkiva, lisanduva lisavee

juhtimist või loetakse lisavee mahu hulka ka kogu varasemalt teemaalt juhitava vee maht.

Eelnõu sätestab § 53 lg 8¹ tuleneva rahalise kohustuse ja lisavee juhtija proportsiooni arvutamise

alused, kuid ei puuduta olulisi teemasid, sh et kas, kuidas ja kui palju varem tuleks MPS kulude

kavandamisel asjasse puutuvaid lisavee juhtijaid kaasata (et nad teaksid arvestada vastavate

kulude/nõuete tekkimisega). Samuti tundub mõistlik anda lisavee juhtijale õigus eesvoolu

hoiutööde sisus ja mahus kaasa rääkida.

Samuti on oluline enne sarnase seadusemuudatuse rakendamist korrastada MPS eesvoolude

andmekihte, et oleks üheselt selge – millised on päriselt määratletud MPS eesvoolud, kuhu vete

juhtimisel seadusesäte rakendub. Kuigi andmeid on viimasel ajal oluliselt täiendatud, ei ole siiski

osadel juhtudel MPS-i või selle lahustüki eesvoolud täna MPS registri andmetest leitavad.

Lisaks võetakse praegu veel jätkuvalt MPS registris arvele kraavisüsteeme, mis on rajatud

maatulundusmaade kuivendamiseks, kuid ei ole seni MPS-ina arvel olnud. Kas ja kuidas

määratakse sellisel juhul MPS-i eesvooluks hõlmatavad/nimetatavad kraavid? Kuidas kaasatakse

seejuures eesvoolu kinnisasjade omanikke ning „lisavee“ juhtijaid?

Praktikas on olukordi, kus maatulundusmaa kuivendamisest või MPS tulevad veed on osaliselt

2 (3)

juhitud EhS alusel rajatud teekraavidesse või muudesse sademeveesüsteemidesse. Selliste

juhtumite jaoks tuleks eelnõusse lisada ning rakendada ka vastupidist käsitlust, et MPS süsteemi

omanikud on kohustatud osalema sademeveesüsteemi eesvoolu korrastamisel vastavalt sarnasele

proportsionaalsele kulude jaotusele. Kusjuures tuleb arvestada, et MPS-ist tulev veehulk võib

teatud juhtudel olla marginaalne võrreldes selle „lisaveega“. Või on sellisel juhul MaRu pädevus

kraavid MPS eesvooluna arvele võtta?

Transpordiametil on riigiteede omaniku esindajana väga suures mahus teekraave, mis ei ole

maaparandussüsteemide osad, kuid mille vesi on juba varasemalt juhitud MPS-idega ühistesse

eesvooludesse. Palju on ka vastupidiseid olemasolevaid olukordi, kus maatulundusmaadelt voolab

vesi teekraavidesse. Transpordiamet on sageli olnud selliste eesvoolude rekonstrueerimise või ka

algse väljaehitamise rahastaja.

Nii MPS kui ka sademeveesüsteemide eesvoolude olukord on paljudes kohtades probleemiks ja

tänane seadusruum ei soosi nende korrastamist. Eelnõuga tekitatav MaaParS § 53 lg 8¹ käsitlus

võiks seda probleemistikku mõningal määral lahendada, aga samas tekitab tõenäoliselt ka

hulgaliselt vaidluseid kulude arvutamise aluste jne osas, kuna need ei ole täna kuigi selgelt

määratletud.

Kokkuvõtvalt ei ole Transpordiamet sellise uue käsitluse vastu, kuid seda on oluliselt vaja

konkretiseerida, lahendada tervikuna ning vaadata õigusruumis laiemalt kui ainult MaaParS

muutmisena. Tundub, et muuhulgas on hindamata halduskoormuse kasv, mis selle käsitluse

rakendamisest tuleneb, sealhulgas nii MaRu-le, Transpordiametile kui ka kohtusüsteemile, aga

samuti ka eelnõu rakendamisel riigimaadelt lisavete juhtimise tõttu tekkivatest eesvoolude

investeeringute ja hoolduskulude katmise kohustusest tekkiv mõju riigieelarvele.

2. Eelnõu § 12 lg 2 punktist 1 ja § 20¹ lõikest 5 tulenev käsitlus, et üksikrajatise (mis võib olla

kraav) puhul ei ole projekteerimistingimuste taotlemise kohustust ega samuti ehitusteatise

esitamise kohustust on olulises vastuolus EhS-s toodud käsitlusele, mille kohaselt on niisutus- ja

kuivendussüsteemi rajamine ning samuti selle laiendamine ehitusloa kohustuslikud tegevused.

TRAM hinnangul võib see viia olukorrani, et kraave rajatakse maatulundusmaadele ilma alal

kehtivaid kitsendusi järgimata ning probleemid, sealhulgas eesvoolu osas selguvad peale kraavi

rajamist, kasutusteatise etapis. TRAM ettepanek on selliste olukordade vältimiseks lisada § 20¹ lg

5 punkt 4 kraav.

3. Eelnõu § 53 lõike 2 ja seletuskirja kooslugemisel võib eelnõu sisust järeldada, et näiteks

heitvete puhul ei ole eesvoolu kontrollarvutusi vaja (valgala ei muutu ja hüdroloogilised

tingimused samuti mitte). Kas see säte ongi selliselt mõeldud, sõltumata heitvee kogustest?

4. Jääb selgusetuks, miks on kollektoreesvoolu lisavee juhtimine eelnõus välistatud. Lisavee

juhtimine ei pruugi ju olla suures koguses (nagu SK väidab) ning teatud juhtudel, vastavate

arvutuste hindamisel võiks olla siiski aktsepteeritav ka kollektoreesvoolu lisavee juhtimine? Kas

samuti on keelatud uue, rajatava MPS-i vete juhtimine olemasolevasse MPS-i kollektoreesvoolu,

sh ka MPS-i laiendamine??

5. Punkti 62 osas jääb selgusetuks, miks on § 50² lg 6 lisavee juhtimise menetluse vastamise

tähtajaks jäetud 60 päeva, kui EhS ehitusloa või -teatise menetluses saab puutuva menetluse puhul

loa andmiseks pädev asutus anda vastava kooskõlastuse andmise tähtajaks 10 päeva, ehr-

keskkonnas saab seda pikendada maksimaalselt 30 päevani (mis on mh tavapärane

halduspraktika).

6. EhS-is on ehitus- ja kasutusteatiste eristamise mõte olnud eristada keerulisemat

ehitusloakohustuslikku ja lihtsamat -teatise kohustuslikku ehitamist. Eelnõu kohaselt on

ehitusteatis teatud juhtudel ehitusloa taotluse asendajaks (juhul kui pädev asutus peab vajalikuks

ehitusloa andmist). Ehitusloa kohustuse kaotamine nii paljudel juhtudel on olulises vastuolus EhS-

3 (3)

s toodud käsitlusele, mille kohaselt on niisutus- ja kuivendussüsteemi rajamine ning samuti selle

laiendamine ehitusloa kohustuslikud tegevused. Pigem võiksid sarnaste ehitiste puhul loakohustus

ja muud regulatsioonid MaaParS ja EhS osas liikuda sarnasemale käsitlusele.

7. MaaParS kasutusloa ja -teatise menetluses ei ole kooskõlastamist asutustega, kelle

seadusest tulenev pädevus on seotud selle tegevusega ega arvamuse avaldamiseks esitamist

asutusele või isikule, kelle huve kavandatav tegevus võib mõjutada. Ilmselt tuleks selline

regulatsioon eelnõusse lisada, kuna muidu ei teki neil võimalust kasutusele võtmise eelselt

ehitusteatise või -loa menetluses esitatud nõudeid kontrollida. Eriti veel väikeobjektide rajamisel,

mille korral enne ehitamist teavituskohustust eelnõu kohaselt üldse ei ole.

Sisendi andis teehoiuteenistuse planeerimisosakonna tehnovõrkude üksuse juhataja Tiit Harjak,

[email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Victoria Kuuskemaa-Ivanov

juhataja

Helen Härmson

58531041, [email protected]