Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu kooskõlastamine

Põhja-Pärnumaa v ld

Reg kood 77000234

Pärnu-Paide mnt 2, Vändra 87701

Tel 443 0330

[email protected]

www.pparnumaa.ee

AB Artes Terrae OÜ

Reg kood 12978320

Küütri 14, Tartu 51007

Tel 742 0218

[email protected]

www.artes.ee

Tartu 2026

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu Pärnu maakond

Töö nr: 1993ÜP3

Kuupäev: 09.01.2025

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

Planeerimisprotsessi korraldaja: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Vallavanem: Aivar Mäe, Madis Koit

Valla töörühm: Reet Olev (vallaarhitekt), Marko Šorin (majanduse valdkonna abivallavanem), Mait Tal-

voja (majandusosakonna juhataja), Raigo Jaanuste (ehitusspetsialist), Enn Raadik (teedespetsialist),

Anne Kangert (maakorraldaja), Toomas Sonts (vallavaraspetsialist; teedespetsialist), Kersti Tammik-

saar (keskkonnaspetsialist), Tiit Talts (majandusspetsialist), Kalev Mitt (arenguspetsialist), Aldo Pitsner

(ehitusspetsialist), Birjo Piiroja (arenguspetsialist)

Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ

Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt-ekspert: Heiki Kalberg

Koostaja, ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra

KSH läbiviija: Alkranel OÜ

Juhtekspert: Alar Noorvee

Ekspert: Terje Liblik (kuni märts 2023)

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 3 / 66

Sisukord

1 Sissejuhatus .......................................................................................................................... 7

1.1 Üldplaneeringu ulatus ja alusdokumendid ............................................................................. 7

2 Valla ruumilise arengu põhimõtted ........................................................................................ 9

3 Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine ......................................................... 10

4 Tervikliku detailplaneeringuga lahendatavad alad ................................................................ 11

5 Tiheasustusega alade määramine ........................................................................................ 11

6 Üldiste ehitustingimuste ja maakasutuse juhtotstarbe määramine ....................................... 12

6.1 Avaliku ruumi ja liikluskorraldusega seotud tingimused ....................................................... 12

6.2 Hoonestatava või arendatava maaüksuse suurusega seotud tingimused ............................ 13

6.3 Ehitusõigusega määramisega seotud tingimused ................................................................. 13

6.4 Arhitektuursed, kujunduslikud ja ehitiste paiknemisega seotud tingimused ....................... 14

6.5 Tehnosüsteemide ja -võrkudega seotud tingimused ............................................................ 15

6.6 Keskkonnamõju hindamise ja täiendavate uuringute vajadusega seotud tingimused ......... 15

6.7 Maakasutuse juhtotstarbe määramine ................................................................................. 15

6.8 PlanS § 125 lg 5 käsitlus ........................................................................................................ 23

7 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine ............................ 25

7.1 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ................................................................. 25

7.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud ............................................................... 25

8 Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel

kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist ................................................................................. 26

9 Transpordivõrgustiku ja muu taristu üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine ................................................................................................................................. 26

9.1 Liikuvuse üldpõhimõtted ....................................................................................................... 26

9.2 Uute kergliiklusteede kavandamine ...................................................................................... 26

9.3 Kohalike teede üldise asukoha määramine .......................................................................... 27

9.4 Olulise liikluskoormusega maanteede määramine ............................................................... 28

9.5 Teede ja tänava kaitsevööndi laiendamine ........................................................................... 28

9.6 Kohalike teede kaitsevööndi määramine .............................................................................. 28

9.7 Oluliselt muudetavad maanteed ........................................................................................... 29

9.8 Raudteetaristu ....................................................................................................................... 30

10 Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine ................................................................................................................................. 31

11 Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ....... 31

11.1 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon .............................................................................................. 32

11.2 Sidevõrk ................................................................................................................................. 34

11.3 Elektrivõrk ............................................................................................................................. 34

11.4 Taastuvenergeetika ............................................................................................................... 34

11.5 Kaugküttepiirkondade määramine ....................................................................................... 39

11.6 Tuletõrje veevõtukohad ........................................................................................................ 39

11.7 Sademeveesüsteemid ........................................................................................................... 40

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

4 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

12 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine ............................................................... 41

13 Avaliku kasutusega paadisillad ja veeskamiskohad ............................................................... 41

14 Supelranna ala määramine .................................................................................................. 41

15 Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul. ............................................. 42

16 Rohevõrgustiku ning selle toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ................................ 42

17 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ....................................................... 44

18 Üleujutusohust tulenevate kitsenduste seadmine................................................................. 44

19 Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine ................................................................................ 45

20 Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine ....................................................................................................... 46

21 Väärtuslike põllumajandusmaade määramine ...................................................................... 47

22 Väärtuslike maastike ja maastikuelementide määramine ..................................................... 48

22.1 Väärtuslike maastike määramine .......................................................................................... 48

22.2 Väärtuslike metsade määramine ........................................................................................... 50

22.3 Oluliste vaatesuundade määramine ...................................................................................... 50

23 Kaevandamistegevus ........................................................................................................... 51

24 Kultuuripärandi säilitamine .................................................................................................. 51

24.1 Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised .......................................................................... 52

24.2 Arheoloogiatundlikud alad .................................................................................................... 52

24.3 Miljööväärtuslikud alad ......................................................................................................... 53

24.4 Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi objektid ...................................................................... 55

24.5 Kohaliku tähtsusega pühapaigad ........................................................................................... 55

25 Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine .................................................................. 57

26 Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine .................... 57

27 Müra normtasemete kategooriate määramine ..................................................................... 58

28 Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine................... 58

29 Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise

vajaduse märkimine .................................................................................................................... 58

30 Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ......... 59

31 Asustusüksuste vahelise piiri muutmise ettepanekud ........................................................... 59

32 Üldplaneeringu elluviimine .................................................................................................. 61

33 Maakonnaplaneeringu täpsustamine ................................................................................... 62

34 Maakonnaplaneeringu muutmine ........................................................................................ 63

35 Üldplaneeringu joonised ...................................................................................................... 63

36 Üldplaneeringu lisad ............................................................................................................ 64

37 Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused .................................................................... 65

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 5 / 66

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 7 / 66

1 Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2017 määruse nr 9 „Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja Vändra

valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti

territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine (jõustus 18. jaanuaril 2017) alusel moo-

dustus 21. oktoobril 2017 Halinga valla, Tootsi valla, Vändra valla ja Vändra alevi ühinemise teel uus

omavalitsusüksus – Põhja-Pärnumaa vald, mis on ühinenud omavalitsusüksuste üldõigusjärglane.

Üldplaneeringu põhieesmärk on määrata ühinenud valla ruumilise arengu üldised põhimõtted ja suun-

dumused ning leida maa-alade otstarbekaim ja jätkusuutlikum kasutusviis võttes aluseks olemasole-

vate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi arvestades seejuures piirkonna väärtusi. Üldpla-

neeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mis kir-

jeldab, selgitab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab va-

jadusel leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringuga seatud eesmärke ja käsitletavat territoo-

riumi. KSH näitab kaalutlused, mille alusel toimub üldplaneeringu protsessi jaoks valikute tegemine ja

otsusteni jõudmine. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu algatas 24.oktoobri 2018 otsusega nr 53 Põhja-Pär-

numaa valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Arvestades läbivii-

dud haldusreformi, 1. juulil 2015 kehtima hakanud ehitusseadustikku, planeerimisseadust ja Eesti ter-

ritooriumi haldusjaotuse seadusest tulenevat üldplaneeringu algatamise kohustust ning asjaolu, et

enamik haldusreformi tulemusel tekkinud Põhja-Pärnumaa valla kehtivaid üldplaneeringuid on sisult

ja vormilt aegunud, või puuduvad, on vajalik käesoleva üldplaneeringu koostamine.

1.1 Üldplaneeringu ulatus ja alusdokumendid

Üldplaneeringu koostamise alaks on Põhja-Pärnumaa vald (vt joonis 1) mis hõlmab laiaulatuslikku maa-

ala koos hajusalt paiknevate teenuskeskustega.

Joonis 1. Planeeringuala paiknemise skeem.

Üldplaneering tugineb kõrgema astme strateegilistele arengudokumentidele (nt maakonnaplaneering

ja maakonna arengustrateegia) ning on üldiseks aluseks vallas detailsemate ehitus- ja arendusvald-

konna dokumentidele (nt detailplaneeringud, projekteerimistingimused ja erinevad määrused).

Üldplaneeringu koostamise aluseks olevad olulised alusdokumendid maakonna tasandil:

▪ Pärnu maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/74);

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

8 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

▪ Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" (kehtes-

tatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40);

▪ Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Soomaa piirkonna teemaplaneering" (kehtes-

tatud riigihalduse ministri 09.12.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/182);

▪ Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Harku–Lihula–Sindi 330/110 kV elektriliini

trassi asukoha määramine" (kehtestatud Pärnu maavanema 15.07.2016 korraldusega nr 1-

1/16/736);

▪ Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu pers-

pektiiv ning seosed mereplaneeringuga“(kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 korraldu-

sega nr 258);

▪ Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla

(Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0“ (kehtestatud Pärnu maavanema

01.10.2012 korraldusega nr 529);

▪ arengustrateegia Pärnumaa 2035+ (heaks kiidetud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 19.12.2018

määrusega nr 62).

Aluseks olevad kehtivad üldplaneeringud, mis käesoleva üldplaneeringu kehtestamisel muutuvad keh-

tetuks:

▪ Vändra alevi üldplaneering (kehtestatud Vändra Vallavolikogu 18.06.1998 otsusega nr 44);

▪ Vändra valla üldplaneering (kehtestatud Vändra Vallavolikogu 21.09.2010 määrusega nr 30);

▪ osaüldplaneering. Maagaasitorustiku paiknemine Vändra valla territooriumil (kehtestatud

Vändra Vallavolikogu 06.12.2004.a. otsusega nr 94);

▪ Halinga valla üldplaneering (kehtestatud Halinga Vallavolikogu 31.10.2012 määrusega nr 22);

▪ Kaisma valla üldplaneering (kehtestatud Kaisma Vallavolikogu 03.02.2009 määrusega nr 4).

▪ Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu I etapp (kehtestatud Vändra Vallavolikogu

05.07.2016 määrusega nr 11).

Muud valla tasandil olulised arengudokumendid:

▪ Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030 (vastu võetud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu

16.08.2023 määrusega nr 15);

▪ Halinga valla, Tootsi valla, Vändra valla ja Vändra alevi ühinemisleping (vastu võetud

22.12.2016 määrusega nr 36, muudetud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 19.12.2018 otsusega

nr 65 ja 27.02.2019 otsusega nr 9);

▪ teised valla valdkondlikud arengukavad;

▪ valla territooriumil kehtivad detailplaneeringud.

Üldplaneeringu koostamist toetavad uuringud:

▪ Ettevõtlusalade uuring Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas (Hendrikson & Ko. 2021);

▪ Edela-Eesti asustuse elujõu säilitamine (Eesti Maaülikool. 2018);

▪ Pärnu maakonna ühistranspordiuuring (Stratum OÜ. 2013);

▪ Eesti väikeasulate uuring (Hendrikson & Ko, Tallinna Ülikool. 2019);

▪ Rahvastikuprognoos kohaliku omavalitsusüksuste rühmades (Alis Tammur, Ene-Margit Tiit.

2015);

▪ Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring (AS Maves. 2019);

▪ Pärnumaa elanike liikumisharjumused ja -hoiakud (TÜ Pärnu kolledž. 2019);

▪ Pärnumaa ettevõtlusuuring 2016 (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esindus. 2016);

▪ Looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal Pärnumaa kihelkondades, mida läbi

Rail Balticu trassikoridor (AB Artes Terrae OÜ. 2020);

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 9 / 66

▪ Pärnu jõe vesikonna üleujutuste tõenäosusstsenaariumite arvutamine ja kaardistamine (Kesk-

konnaagentuur. 2025).

2 Valla ruumilise arengu põhimõtted

Põhja-Pärnumaa vald asub Pärnu maakonna kirdeosas omamata merepiiri. Piirinaabriteks on Pärnu

linn, Lääneranna vald, Märjamaa vald, Kehtna vald, Türi vald, Põhja-Sakala vald ja Tori vald. Ühinemis-

lepingu järgi tegutseb Põhja-Pärnumaa vald struktuuriüksustena kolmes keskuses: Vändras ja Pärnu-

Jaagupis ning Tootsis. Valla halduskeskus, Vändra alev paikneb maakonnakeskusest Pärnust 48 km kau-

gusel ning Tallinnast 104 km kaugusel. Valla teine halduskeskus asub Via-Baltica põhimaanteel ning

omab seeläbi oluliselt paremat ühendust nii Pärnu, kui Tallinnaga. Olulised asustuse paiknemist mõju-

tavad ühendusteedeks on valla lääneosa põhja-lõuna suunaliselt läbiv Tallinn - Pärnu - Ikla (Via Baltica)

ja idaosa kirde-edela suunaliselt läbiv Pärnu - Rakvere - Sõmeru põhimaantee.

Põhja-Pärnumaa vald (pindala 1010,1 km²) on valdavalt maaline omavalitsus, kus 01.01.2025 seisuga

elas 7 8471 elanikku, mis teeb keskmiseks rahvastikutiheduseks keskmiselt umbes kaheksa inimest

ruutkilomeetri kohta.

Põhja-Pärnumaa valla visiooniks on olla arenev, turvaline, ettevõtlust ja ettevõtlikkust ning inimest

väärtustav ja toetav vald ning missiooniks on tagada elanike vajadustele vastav elu-, õpi- ja ettevõtlus-

keskkond. Üldplaneeringuga antakse üldised ruumilise arengu põhimõtted, mis toetavad ja suunavad

elukeskkonna edasist kujunemist.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamisel lähtutakse jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu

põhimõtetest. Valla ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste väljatöö-

tamisel võetakse arvesse piirkondadele iseloomulikke väärtusi (väärtuste põhine lähenemine), mis või-

maldab arendustegevust keskkonnaväärtusi kahjustamata. Vallal on tugevad ja territooriumil keskselt

paiknevad halduskeskused (Pärnu-Jaagupi, Vändra ja Tootsi), mille teenused on enamikele vallaelani-

kest mitte rohkem 15 km kaugusel. Sellest tulenevalt võtab üldplaneering eesmärgiks eelkõige läbi

olemasolevate keskuste tihendamise ja teenusbaasi säilimise, et tagada esmatähtsate teenuste kätte-

saadavaus ja head arengueeldused valla äärealadel. Vt ka joonis 2 allpool.

Põhja-Pärnumaa valla ruumilise arengu põhimõtted on järgnevad:

▪ asustuse suunamisel lähtutakse eelkõige tihendamise printsiibist (alakasutatud või kasutusest

välja langenud maa-alade, hoonete ja olemasoleva taristu kasutuselevõtmine);

▪ tagada riiklikult kavandatavate taristuobjektide toel (Via Baltica, Rail Baltic) kohalik arengupo-

tentsiaal;

▪ läbi üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise tuleb tagada ruumilise keskkonna ku-

jundamine ühtsete põhimõtete alusel, jättes samas piisava kaalutlusruumi, mis võimaldab val-

lavalitsusel edasises projekteerimis- ja planeerimistegevuses, kaasates eriteadmistega spetsia-

liste (arhitekt, planeerija, maastikuarhitekt, ökoloog), teha igakordselt läbimõeldud ja asukoha

täpsest spetsiifikast lähtuvaid otsuseid;

▪ kasutusest väljalangenud maa-aladele leitakse uusi ja uuenduslikke kasutusviise ning võima-

likku ehitatud keskkonna „tagastamist“ loodusele;

▪ kaevandatud alade korrastamine koostöös ettevõtjate, kohalike huvigruppide, kohaliku oma-

valitsuse ja riigiasutustega;

1 Rahvastikuregistri andmed, https://www.elvl.ee/elanike-arv

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

10 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

▪ avalik ruum arendatakse ja kujundatakse noorte perede ja vananeva elanikkonna vajadusi

(rõhk liikumisvõimalustel) ning universaaldisaini põhimõtteid arvestades;

▪ soodustatakse erinevaid liikumisviise, pöörates suuremat tähelepanu jalgsi-ja jalgrattaga liik-

lejate vajadustele;

▪ valla asumite siseste piirkondade identiteeti tugevdatakse läbi väärtuste määratlemise ja asu-

mite piiritlemise;

▪ väärtustatakse kultuuripärandit ning määratletakse lisaks riiklikule kultuuripärandile ka koha-

liku tasandi väärtused;

▪ keskuste sidumine nende tagamaadega, arvestades inimeste kasvavat mobiilsust (kergliiklus-

teed, maanteetransport);

▪ tagada väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus ja säilimine;

▪ kasutatakse ära valla taastuvenergia tootmise ressurssi.

3 Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine

Asustuse suunamiseks eristatakse üldplaneeringus tiheasustusalad, üldised arengualad, maakasutuse

juhtotstarbed ja erinevad väärtuslikud alad, et suunata erineva iseloomuga asustuse kujunemist selli-

selt, et säiliksid väärtused. Hajaasustuses on eesmärgiks säilitada hajastruktuur ning tiheasustusaladel

suurendada hoonestustihedust. Asustuse arengu seisukohast suurendab üldplaneering olemasolevate

tiheasustusega alade ruumilist ja funktsionaalset sidusust ja mitmekesisust ning võimaldab leida kasu-

tusest välja langenud maadele uut kasutust.

Valla areng sõltub kahe halduskeskuse Vändra ja Pärnu-Jaagupi alevi käekäigust ja teenusbaasist, kuid

üldplaneering suunab Tootsi alevi arengut piirkondlikku keskuse väljaarenemise suunas.

Tootsi alevi arengule võib anda märkimisväärse tõuke nii tuulepargi arendus (kohaliku kasu võimalus),

kui Rail Baltic valmimine kohaliku peatusega Tootsis ning seetõttu tuleks säilitada tänaste avalike tee-

nuste baasi, et piirkonna atraktiivsus ei langeks. Tootsi alakasutatud tootmisala ning omandireformita

suvila/elupiirkond võiksid arengusurve tekkimisel pakkuda piisavalt ruumilisi võimalusi ettevõtluse ja

elamumajanduse lahendamiseks. Elukeskkonna parendamise huvides on eesmärgiks külakeskuste,

spordiplatside, supluskohade, puhke- ja virgestusalade ning vaatamisväärsuste atraktiivsuse ja seisu-

korra parandamine.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 11 / 66

Joonis 2. Põhja-Pärnumaa valla ruumilise arengu strateegiline vaade.

4 Tervikliku detailplaneeringuga lahendatavad alad

Üldplaneering näeb ette terviklikult detailplaneeringuga lahendatavad alad (kantud põhijoonisele), kus

koostatakse kogu maa-ala hõlmav detailplaneering. Aladel on vajalik erisuste määramine tingimuste

osas. Alasid võib täiendava kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega muuta. Tervikliku detailplaneerin-

guga lahendada:

▪ tänase Tootsi alevi koosseisu jäävale suvilate ja aiamaade piirkond. Ala ruumilahendus tuleb

terviklikult kujundada tagades arenguks vajaliku mitmekesise maakasutuse;

▪ piirkond Tootsi alevi loodeosas. Kavandada mitmesuguseid hooneid või kasutusi, lähtuvalt va-

jadustest;

▪ Tuha maaüksus Metsakülas;

▪ Ristle maaüksus Vändra alevis. Ruumilahenduse kujundamisel tuleb tagada piisaval määral

kõrghaljastuse säilimine maantee ja olemasoleva asustuse vahel. Lisaks metsamaale võib sinna

detailplaneeringuga kavandada äri- või tootmisüksuseid;

▪ üürielamute alad, kus krundile võib kavandada kuni kolm elamut:

▫ Tootsi alevi Kesk tn 10 ja 10a;

▫ Vändra alevi Raudtee tn 2.

5 Tiheasustusega alade määramine

Tiheasustusega alade üldplaneeringuga määramisel kaasneb kohalikule omavalitsusele õigusaktidest

tulenevalt mitmeid õigusi ja kohustusi omavalitsusele. Vändra, Pärnu-Jaagupi ja Tootsi alevite

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

12 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

tiheasustusega ala piiri määramisega täpsustab üldplaneering maakonnaplaneeringus määratud linna-

lise asustusega ala piiri.

Tiheasustusega aladeks on määratud kõik maakonnaplaneeringus esitatud piirkondlikud ja kohalikud

keskused. Lähikeskustest ei ole tiheasustusega alana määratletud Kergu küla, mille osas üldplanee-

ringu käigus leiti, et sellele ei ole piisavalt keskusele omaseid teenuseid ja vajalikku asustustihedust.

Lisaks maakonnaplaneeringus esitatud keskustele on tiheasutusega aladeks määratud väiksemad kü-

lakeskused (Suurejõe, Pärnjõe ja Vihtra), kus esinevad peamised tiheasustusega ala tunnused (nt kom-

paktne ja mitmekesine hoonestus, tsentraalsed tehnovõrgud jne).

Üldplaneering määrab tiheasustusaladeks (va maareformiseaduse mõistes) järgmised üldplaneeringu

põhijoonisel esitatud alad:

▪ Vändra alev (maakonnaplaneeringu kohane piirkondlik keskus);

▪ Pärnu-Jaagupi alev (maakonnaplaneeringu kohane piirkondlik keskus);

▪ Tootsi alev (maakonnaplaneeringu kohane kohalik keskus);

▪ Libatse küla keskus (maakonnaplaneeringu kohane lähikeskus);

▪ Vahenurme küla piiritletud osa (maakonnaplaneeringu kohane lähikeskus);

▪ Pärnjõe küla piiritletud osa;

▪ Suurejõe küla piiritletud osa;

▪ Vihtra küla piiritletud osa;

▪ Kadjaste küla piiritletud osa.

Maareformi seaduse kohaste tiheasustusaladena jäävad varasemalt üldplaneeringuga määratud piiri-

des kehtima:

▪ Vändra alev;

▪ Pärnu-Jaagupi alev;

▪ Tootsi alev;

▪ Vihtra küla piiritletud osa;

▪ Suurejõe küla piiritletud osa;

▪ Vahenurme piiritletud osa;

▪ Libatse küla piiritletud osa;

▪ Pärnjõe küla piiritletud osa;

▪ Kadjaste küla piiritletud osa.

6 Üldiste ehitustingimuste ja maakasutuse juhtotstarbe määramine

6.1 Avaliku ruumi ja liikluskorraldusega seotud tingimused

Avaliku ruumi ja sellega piirneva ruumi kavandamisel tuleb rakendada kaasava disaini ja elukeskkonna

ning säästva arengu põhimõtteid. Kõik avalike ehitiste ehitusprojektid ja planeeringud peavad tagama,

et loodav keskkond on:

▪ kasutatav kõigi erinevate kasutajate gruppide poolt ja kõigil on sellele ligipääs;

▪ arusaadav, riskivaba ja ohutu kõigile kasutajatele;

▪ tervislikku eluviisi propageeriv ega ole ohuks kellegi tervisele;

▪ esteetiline;

▪ võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega nii ehitamise kui kasutamise poolest.

Maaüksuse jagamisel ja/või detailplaneeringu koostamisel tuleb olemasolevale ja/või kavandata-

vale avalikult kasutatavale teele moodustada transpordimaa sihtotstarbega maaüksus, kui omava-

litsus ei otsusta teisiti.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 13 / 66

Avalikuks kasutuseks eraldatava sõidutee maaüksuse minimaalseks laiuseks on üldjuhul 6 m tee tel-

jest (teeala laius 12 m). Tulenevalt tee tehnilistest tingimustest (kraavi vajadus, kergliiklustee vajadus

jms) võib kohalik omavalitsus kaalutlusotsusega määrata kõiki vajadusi arvestades ka teistsuguse laiuse

nõude.

Parkimine lahendatakse maaüksusel vastavalt kehtivale parkimisnormile, piirkonna liikuvuse ning ka-

vandatava ehitise omapärale. Maapiirkonnas on elanikud autotranspordist rohkem sõltuvad ja see-

tõttu võib olla linnatänavate standardis esitatust suurem vajadus parkimiskohtade jaoks. Parkimist on

lubatud lahendada väljaspool arendatavat maaüksust, juhul kui selleks on vastava maa-ala omanikuga

sõlmitud kokkulepped.

Suure külastatavusega ehitise kavandamisel analüüsida detailplaneeringu koostamisel või projektee-

rimistingimuste väljastamisel, kas piirkonna teedevõrk võimaldab täiendava liikluskoormuse kasvu.

Lähtuvalt hoone iseloomust ja asukohast võib kavandada ka ristparkimist ümbritseva alaga.

6.2 Hoonestatava või arendatava maaüksuse suurusega seotud tingimused

Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim suurus (detailplaneeringu koostamise korral

määratakse detailplaneeringuga):

▪ Vändra tiheasustusega alal 800 m²;

▪ Pärnu-Jaagupi ja Tootsi tiheasustusega aladel 1000 m²;

▪ Libatse, Vahenurme, Pärnjõe, Suurejõe, Kadjaste ja Vihtra külade tiheasustusega aladel 2000

m²;

▪ hajaasustuses üldjuhul 0,5 ha (ptk 16 esitatud rohevõrgustiku alal 1 ha).

Olemasolevates tihedamalt asustatud külades või arenduspiirkondades (Kergu, Kaisma, Võidula,

Maima, Tõrdu, Tarva, Halinga, Loomse ja Massu küla), mis ei ole tiheasustusega alad ega jää rohevõr-

gustikule võib kohalik omavalitsus vähendada üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse mii-

nimumsuuruse nõuet 0,3 ha-le.

Katastriüksuse jagamisel tuleb tagada maaüksuse miinimumsuurus, kui moodustataval katastriüksusel

on hoone või sinna soovitakse hiljem saada ehitusõigus.

Enne üldplaneeringu kehtestamist moodustatud maaüksustele, kus on täidetud kõik muud üldplanee-

ringu tingimused, maaüksuse vähima suuruse nõuet ei rakendata.

Maakorraldustoimingute läbiviimisel (praktikas ennekõike jagamisel) ei taga kohalik omavalitsus hili-

sema ehitussoovi korral ehitusõiguse saamist maakorraldustoimingute objektiks olnud maaüksusele,

kui maakorraldustoimingute läbiviimisel ei ole taotleja sellekohast soovi (saada tulevikus ehitusõigus)

ja asjaolusid esitanud. Ehitusloa kohustuslike ehitise kavandamiseks vajalike maakorraldustoimingute

aluseks on väljastatud projekteerimistingimused või detailplaneering.

6.3 Ehitusõigusega määramisega seotud tingimused

Seni hoonestamata maaüksusele ehitusõiguse saamise eelduseks on (täidetud peavad olema kõik ni-

metatud nõuded):

▪ ehitatavalt maaüksuselt on tagatud ohutu juurdepääs avalikule teele või avalikult kasutatavale

erateele (vajadusel tuleb seada juurdepääsuservituudid);

▪ võimalik on tagada ühendamine vajalike tehnovõrkudega;

▪ võimalik on nõuetekohaselt lahendada vee saamine (kaevu, pumpla jms sanitaarkaitseala või

kuja mahub maaüksuse piiresse või on sõlmitud notariaalne kokkulepe naabermaaüksuse

omanikuga kuja ulatuse osas);

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

14 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

▪ võimalik on rajad nõuetekohane reoveekäitus (puhastite, septikute, mahutite, imbväljakute

jms kuja mahub maaüksuse piiresse või on sõlmitud notariaalne kokkulepe naabermaaüksuse

omanikuga kuja ulatuse osas);

▪ ehitatav ala ei asu liigniiskel või võimaliku üleujutusohuga alal ega looduskaitseseaduse mõis-

tes ehituskeeluvööndis;

▪ ehitiste kasutamisest ei põhjustata häiringuid ümbritsevale väljakujunenud elukeskkonnale.

Elukondliku kasutusega maaüksustel (välja arvatud ptk 4 esitatud üürielamute aladel) on lubatud kuni

kaks põhihoonet. Abihoonete arvu üldjuhul ei piirata. Seni hoonestamata maaüksusele projekteeri-

mistingimuste väljastamisel piiratakse asjakohasel juhul põhi- ja abihoonete arv võttes aluseks naab-

ruses paiknevad hoonestatud maaüksused.

Mitteelukondlike hoonete lubatud arv määratakse detailplaneeringuga (kui on kohustus) või asjakoha-

sel juhul projekteerimistingimustega lähtudes piirkonnas väljakujunenud maaüksuste struktuurist,

hoonestusest ja kehtivatest normdokumentidest.

Hoone suurim lubatud ehitisealune pind on suurel osal maakasutuse juhtotstarvetest määratud tabel

1-s. Juhul, kui maakasutuse juhtotstarbe kohast suurimat lubatud ehitisealust pinda pole tabel 1 mää-

ratud, määratakse see igakordselt projekteerimistingimustega (erandjuhtudel detailplaneeringuga)

lähtudes ümbruses väljakujunenud hoonestustihedusest ning hinnates mahtude sobitumist maastiku

selles asetsevate vaadetega.

Vajadusel määratakse hoone suurim lubatud sügavus projekteerimistingimuste või detailplaneerin-

guga lähtudes väljakujunenud maaüksuste struktuurist, kitsendustest, ümbritsevast hoonestusest,

maapinna geoloogiast ja kehtivatest normdokumentidest.

Ehitustegevuse kavandamisel (planeerimis või projekteerimisetapis) Oese loodusala lähialal, vajalik

läbi viia keskkonnamõju hindamine, vähemalt eelhindamise tasemel. Viimases tuleb hinnata võima-

likke kaasuvaid mõjusid loodusala veeržiimile ning vajadusel seada leevendavad meetmed (suurene-

nud kuivendusmõjudele). vältida tuleb veerežiimi muutustest tulenevaid võimalikke mõjusid.

6.4 Arhitektuursed, kujunduslikud ja ehitiste paiknemisega seotud tingimused

Ehitiste paiknemisele ning arhitektuursete ja ehituslike tingimuste seadmisel on eesmärgiks, et lisan-

duv hoonestus väärtustab olemasolevat arhitektuuri ja ehituslikku keskkonda ning lähtub ümbritseva

ala:

▪ krundistruktuurist ja täisehituse osakaalust;

▪ ehitusmahtudest ja hoonete vormist;

▪ hoonete kõrgusest. Ehitatava hoone kõrgus peab kokku sobituma lähipiirkonna väljakujune-

nud hoonestusega (v.a detailplaneeringuga sätestatud juhud) ja mitte olema oluliselt kõrgem,

ka juhul, kui see on määratud tabel 1;

▪ selgelt väljakujunenud ehitusjoonest;

▪ hoonestuse katuste tüübist, kalletest ja katuseharjade suunast;

▪ kasutatud materjalidest;

▪ hoonete vahelise avaliku ruumi kvaliteedist (kui hooneid ümbritseb avalikult kasutatav ruum);

▪ maastikulisest iseärasusest (reljeef).

Nõuded ehitisealusele pinnale ja kõrgusele on esitatud tabel 1-s.

Hoonestatud maaüksust piiritlevad piirded ei tohi olla tänava/tee poolses küljes kõrgemad kui 1,5

meetrit või peavad järgima ümbritsevate piirete stiili ja kõrgust. Keelatud on läbipaistmatute piirete

rajamine (va eriotstarbeliste ehitiste, tööstushoonete ja tööstusrajatiste puhul).

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 15 / 66

Elamu ehitamisel täielikult või osaliselt metsaga alale tuleb hoonestataval maaüksusel säilitada vähe-

malt 30% metsast (tiheasustusega alal kehtivad tabelis 1 esitatud haljastuse nõuded).

6.5 Tehnosüsteemide ja -võrkudega seotud tingimused

Hoonete välismõjuga tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, konditsioneerid, ventilatsiooniseadmed,

satelliitantennid jms) paigaldada võimalusel selliselt, et need ei oleks hoone tänavapoolsel küljel. Juhul,

kui see ei ole võimalik, siis tuleb seadmed keskkonda sobival viisil varjata ning tagada, et need ei teki-

taks tänavale jalakäijate ning jalgratturite poolt kasutatavale osale mõjutusi (õhu puhumine, heitgaa-

side väljutamine, vedelike väljutamine, jää teke jne).

Sademevesi immutatakse maaüksuse siseselt või juhitakse eesvoolu. Eesvoolu või selleni viiva vee-

juhtme aluse maa kasutamiseks peab olema maaüksuse igakordsel omanikul õiguslik alus (piiratud as-

jaõigus).

6.6 Keskkonnamõju hindamise ja täiendavate uuringute vajadusega seotud tingimused

Kui kavandatav ehitis võib endaga kaasa tuua ehitisest või maaüksuselt väljuvat kahjulikku mõju (üle-

normatiivne müra, ülenormatiivne vibratsioon, ebameeldiv lõhn jms), analüüsitakse planeeringu või

projektiga kavandatud ehitise võimalikku mõju ja viiakse läbi KSH või KMH eelhinnang, mis määrab:

▫ KSH või KMH läbiviimise vajalikkuse;

▫ võimalikud lisauuringud edasiste otsuste tegemiseks;

▫ leevendusmeetmed (haljastuse puhverriba kuja häiringute mõju vähendamiseks jne)

tegevuse elluviimiseks.

Juhul, kui kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik rakendada kuja/ leevendusmeede, mis ulatub

naabermaaüksustele, tuleb määrata kuja/ leevendusmeede sõltuvalt kavandatava tegevuse iseloo-

must. Detailplaneeringu koostamisel kaasatakse mõjutatavad/ kujaga piiratavad maaomanikud ning

lepitakse kokku kuja/ leevendusmeetmed. Kuja/ leevendusmeede fikseeritakse servituudina kinnistus-

raamatus.

Ehitusuuringu tegemise vajadus määratakse projekteerimistingimustega või detailplaneeringu läh-

teülesandes.

Kõrge radoonissisaldusega alal (>50 kBq/m3) on potentsiaalse radooniohtlikkuse tõttu hoonete pro-

jekteerimisel ja ehitamisel vajalik hoonete radoonikaitse meetmete rakendamine, et vähendada Rn-

sisaldust majade siseõhus miinimumini.

Olemasolevate ehitiste kasutamisest tulenevate võimalike konfliktiolukordadel (nt müra tase tootmis-

maa ja elamumaa piiril) lähtutakse madalama piirväärtusega ehitise vajadustest (nt elamumaa müra-

tase on madalam, st et tootmise valdaja peab selle tagama).

6.7 Maakasutuse juhtotstarbe määramine

Maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud

piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad.

Juhtotstarbe määramine üldplaneeringus ei tähenda maa-ala automaatset teisel eesmärgil kasutuse-

levõttu või maakasutuse (katastriüksuse) sihtotstarbe muutust võrreldes senise kasutusega. Maaoma-

nik saab maad senisel otstarbel kasutada, kuni ta seda soovib. Katastriüksuse sihtotstarbe määrab või

muudab kohalik omavalitsus vastavalt maakatastriseaduses toodule lähtudes konkreetsel ajahetkel

maa-alal valitsevast situatsioonist (hoonestus, kasutusviis, kõlvikuline koosseis jms).

Detailplaneering ja maakasutustoimingud loetakse üldplaneeringu kohaseks, kui need vastavad vähe-

malt 60% ulatuses üldplaneeringus esitatud maakasutuse põhimõtetele ruumiliselt tervikliku piirkonna

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

16 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

ulatuses. Ruumiliselt terviklikuks piirkonnaks loetakse põhijoonisel kujutatud kindlat maakasutuslikku

tähendust omava tähistatud värviga katkematult kaetud ala. Erandina omavalitsuse kaalutlusotsusena

käsitletav osa võib olla osakaal maaüksusest või ka iseseisev maaüksus üldplaneeringus kujutatud ruu-

miliselt tervikliku piirkonna sees. Peatükis 4 esitatud tervikliku detailplaneeringuga lahendatavatel ala-

del on maakasutuse juhtotstarve antud üldistatult ning detailne maakasutus pannakse paika koosta-

tava detailplaneeringuga. Peatükis 4 esitatud tervikliku detailplaneeringuga lahendatavatel aladel on

maakasutuse juhtotstarve antud üldistatult ning detailne maakasutus pannakse paika koostatava de-

tailplaneeringuga.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 17 / 66

Tabel 1. Kavandatud maakasutuse seos ehitise kasutamise peamiste otstarvetega.

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

18 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 19 / 66

Käesoleva üldplaneeringu rakendamisel, tuleb lähtuda selles kokku lepitud põhimõtetest ja sellele li-

satud selgitustest. Hoonete ja rajatiste täpsemate alaliikide määramisel tuginetakse ehitusseadustiku

alusel kehtestatud määrusest „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Kohalikul omavalitsusel on iga-

kordne kaalutlusruum hoonete ja rajatiste kasutamise otstarbe määramisel. Kohalikul omavalitsusel

on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel õigus seada täiendavaid nõudeid tulenevalt

kavandatava ehitise ümbritseva piirkonna olemusest, keskkonnast, ühendustest ja maakasutustest tu-

lenevatest vastastikmõjudest tuginedes üldplaneeringus seatud maakasutuspõhimõtetele.

6.7.1 Segahoonestuse maa-ala (ÜS)

Maakasutuse poolest mitmekesine piirkond või tänava-äärne hoonestusala, kus on põimunud erinevad

tegevused. Juhtotstarbe määramise eesmärk on tagada mitmekesisemad võimalused erineva kasutu-

sega hoonete ehitamiseks. Edasisel planeerimisel või projekteerimistingimuste andmisel tuleb siiski

täpsemalt hinnata konkreetseid arengu soove ja nende mõjusid konkreetses keskkonnas.

Segahoonestuse maa-alale ei ole lubatud püstitada negatiivseid häiringuid põhjustavaid ehitisi – alal

tuleb tagada elamumaa nõuetele vastavad võimalikud häiringute normtasemed. Kuna juhtotstarve

võimaldab erinevate järgnevate juhtotstarvete kooskasutust, siis tuleb segahoonestuse maa-alal ka-

vandatava maaüksuse iseloomust lähtuvalt järgida vastava juhtotstarbe täiendavaid tingimusi (nt

elamu kavandamisel elamu maa-ala juhtotstarbe tingimused).

Soo tn 7 määratud segahoonestusega alal tohib ehitada elamuid, vaid juhul kui on võimlik leevendus-

meetmetega tagada müranormidele vastavus.

6.7.2 Ärimaa (Ä)

Mitmesuguse äri- ja teenindussektori hoone või rajatise maa-ala.

6.7.3 Ühiskondliku ehitise maa-ala (Ü)

Valitsus-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-, kultuuri- ja spordiehitiste maa-ala.

6.7.4 Elamu maa-ala (E)

Üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu (kahele leibkonnale kavandatud), ridaelamu,

korterelamu ning muu arhitektuurselt ja ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamute vahelise väli-

ruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Elamu maa-alale jäävaid

garaažikooperatiivide piirkondi on lubatud kavandada segahoonestuse maa-ala põhimõtetel, kui se-

nine kasutus on hääbunud ja ülalpidamine pole enam jätkusuutlik.

6.7.5 Liikluse maa-ala (L)

Tee, tänava või väljaku ja reisijate teenindamiseks kavandatud transpordihoone maa-ala. Liikluse maa-

alale võib ehitada teed, raudteed, parklat või parkimismaja ja reisijate vedamisega seotud ehitist.

6.7.6 Jäätmekäitluse maa-ala (OJ)

Jäätmete käitlemise ja ladustamise ehitise maa-ala. Jäätmekäitluse maaks loetakse tavajäätmete käit-

lemise ja ladustamise maa (iseseisvat katastriüksust moodustava ehitise maa) ja ohtlike jäätmete käit-

luse maa (iseseisvat katastriüksust moodustava ehitise maa).

6.7.7 Tehnoehitise maa-ala (OT)

Kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi või biogaasi tootmise

ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise, salvestamise ja jaotamise ehitise, vesiniku tootmise ja

jaotamise ehitise ja sideehitise maa-ala. Maakasutuse andmekihis ei ole tehnoehitise alust maad piir-

konnana kantud, kui objekt on kohaliku tähtsusega, üldplaneeringu mõistes vähese ruumilise mõjuga

või mõne tootmisüksuse osa.

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

20 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

6.7.8 Tootmise maa-ala (T)

Tootmise maa-alale võib ehitada tootmis- ja tööstushooneid, logistika- ja transpordikeskust, laohoo-

neid ning pkt 6.7.7 esitatud tehnoehitisi. Tuule ja päikeseenergia rajatiste täiendavad tingimused on

esitatud ptk 11.4.

Pärnu-Jaagupi kalmistust põhja suunas Jakobi maaüksusele kavandatud tootmise maa-ala arendamisel

tuleb välistada mürahäiringud kalmistul ning alale tohib kavandada vaid olulise välismõjuta tootmisük-

suseid. Tootsi alevis paikneva tootmisala arendamisel tuleb arvestada teiselpool tööstuse tänavat paik-

nevate elu- ja ühiskondlike hoonete ning tööstusalast itta kavandatava puhkamise maa-alaga ning väl-

tida arendamisel ülenormatiivset müra põhjustavate objektide kavandamist.

Pärnu-Jaagupi alevis Jakobi maaüksusele on üldplaneeringuga määratud erinevaid maakasutuse juh-

totstarbeid sh kirdeosas paiknev tootmise maa-ala. Arvestades piirkonna maakasutust ning vähenda-

maks võimalikke hilisemaid konflikte tuleb nimetatud tootmise maa-ala arendamisel tulevikus lähtu-

vaid häiringuid leevendada kehtivate normtasemeteni konkreetse tootmise maa-ala piires.

Vähendamaks võimalikke hilisemaid häiringuid on Kivitäksi kinnistule (63801:001:0063) planeeritud

tootmisalale võimalik kavandada vaid olulise välismõjuta tootmisüksuseid.

6.7.9 Mäetööstuse maa-ala (TM)

Kehtiva kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa. Siia alla kuuluvad ka turba kaevan-

damiseks ja töötlemiseks kasutatavad maa-alad. Teenindusmaal võivad asuda ka kaevandamist tee-

nindavad hooned ja rajatised, alal võidakse moodustada puistanguid maavara katvast pinnasest ja la-

dustada kaevandatud maavara materjali. Mäetööstusmaa maa-aladel on lubatud vaid mäetööstusmaa

kasutamisega seonduvad hooned ja rajatised. Pärast kaevandustegevuse lõppemist on ala lubatud alal

tegevused, mis on märgitud kaeveloas ja paika pandud korrastamise suunas.

6.7.10 Maardla maa-ala (MM)

Maardla maa-ala on geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning maavarade registris arvele võe-

tud maavara lasundi või selle osa koos vahekihtidega maa-ala. Maardla alal on võimalik pärast vastava

keskkonnaloa saamist kaevandustegevus. Maapõue ja maavara kaitse põhimõtted on määratud maa-

põueseaduses ning sellest lähtuvalt tuleb maardlatega kattuvatel aladel, kui maavara pole ammendu-

nud, ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga ehitiste ja rajatiste kavandamisel küsida valdkonna

eest vastutavalt ministeeriumilt või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba.

6.7.11 Puhkamise maa-ala (P)

Puhke-, kultuuri- ja virgestusehitise (sh spordihoone) ning spordirajatise maa-ala.

6.7.12 Roheala (H)

Roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala tiheasustusega alal. Roheala on

peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud, maa-ala, kuhu on lubatud väikesemahuliste puh-

keotstarbeliste või maa-ala teenindamiseks vajalike ehitiste püstitamine. Erandjuhul võib roheala näha

ette avaliku funktsiooniga hoonestuse laiendamist, kui säilib roheala terviklikkus ja funktsioon.

6.7.13 Kalmistu maa-ala (S)

Kalmistu maa-alale võib ehitada kalmistu ja matmisega seotud ehitisi. Kalmistu maa-ala mõjutab kesk-

konnaobjektina külgnevate alade kasutus- ja ehitustingimusi. Kalmistu maa-alale rakenduvad kalmis-

tuseadusest tulenevad nõuded. Üldplaneeringu põhijoonisel on esitatud 50 m vöönd kalmistu piirist,

milles tuleb lähtuda kalmistuseaduses esitatud tingimusi. Avalikele kalmistutele tuleb tagada ajako-

hane hoolduskava, milles määratakse täpsemad tegevused.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 21 / 66

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

22 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

Üldplaneeringus põhijoonisele kalmistu maa-ala juhtotstarbega kantud kalmistud:

▪ Allikõnnu kalmistu;

▪ Kaansoo kalmistu;

▪ Kergu luteriusu kalmistu;

▪ Kergu õigeusu kalmistu;

▪ Kurgja talu erakalmistu (C.R.Jakobsoni haud);

▪ Pärnu-Jaagupi kalmistu;

▪ Jaagupi-Uduvere kalmistu;

▪ Vändra kalmistu.

6.7.14 Veekogu maa-ala (V)

Planeeringus on esitatud Eesti topograafia andmekogu (ETAK) veekogude andmed. Üldplaneering ei

piiritle võimalikke uute veekogude ulatusi. Näiteks, võib Analema karjäär võib kujuneda veekoguks aga

selle täpset ulatust ei ole võimalik ette määratleda.

6.7.15 Maalise asustuse maa-ala (MA)

Maalise asustuse maa-ala on väljapoole tiheasustusega alasid, suuremaid tootmise-, ettevõtluse-,

mäetööstuse- ja avaliku huviga maa-alasid jääv ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu

eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maalise asustuse

ala hõlmab endas metsa- ja põllumaid ning teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoo-

negruppidega, mis moodustavad väiksemaid külakeskusi. Maalise asustuse maa-alal on lubatud teh-

noehitiste püstitamine (alajaamad, liinid, mastid jms) ning päikeseelektrijaamad ptk 11.4.1 toodud tin-

gimustel.

6.7.16 Supelranna maa-ala (SP)

Avalikult kasutatava, nõuetele vastavalt rajatud supelranna maa-ala, mille piires on võimalik püstitada

ranna kasutamiseks vajalikke rajatisi. Supelranna maa-ala küllalt laialdase määramise eesmärk on ta-

gada erinevates piirkondades piisavad võimalused hilisemaks supelranna väljaarendamiseks koos va-

jaminevate rajatistega. Perspektiivsed supelrannad on välja toodud ptk 14.

Supelranna maa-alale võib ehitada:

▪ randa teenindavat hoonet (toitlustus, pood, vetelpääste ruumid, riietevahetus jne) vajadusel

koos ehituskeeluvööndi vähendamisega (vajalik detailplaneeringu koostamine) konkreetses

asukohas;

▪ supelranda teenindavat rajatist nagu spordi- ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vaatlus-

tornid, piknikupaviljonid, terrassid, riietevahetuskabiinid, välisvalgustus jms.

Supelranna maa-alaga piirnevale vee-alale võib ehitada randa teenindavat rajatist nagu sild, hüppe-

torn, liumägi, veega seonduva puhkekasutusega rajatist jne.

6.7.17 Aianduse maa-ala (AM)

Aiamaa ja seda teenindava võimaliku väikehoone (aiamaja) juhtotstarbega maa-ala. Aiamaa maa-alale

võib ehitada hooajalise kasutusega aiamaja.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 23 / 66

6.8 PlanS § 125 lg 5 käsitlus2

Planeerimisseadus võimaldab detailplaneeringu kohustusega ala korral detailplaneeringut koostamata

püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinni-

sasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:

▪ ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades seal-

hulgas piirkonna hoonestuslaadi ning

▪ üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas pro-

jekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laien-

damine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

Ehitusseadustiku seletuskirja kohaselt on üldplaneeringust tulenevate tingimuste all silmas peetud

üldplaneeringus kehtestatud maakasutus- või ehitustingimusi. Projekteerimistingimused peavad läh-

tuma olemasolevast üldplaneeringust.

Ehitusseadustiku § 26 lg 4 kohaselt täpsustatakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul hoone

või olulise rajatise:

▪ kasutamise otstarve;

▪ suurim lubatud arv maa-alal;

▪ asukoht;

▪ lubatud suurim ehitisealune pind;

▪ kõrgus ja vajaduse korral sügavus;

▪ arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused;

▪ maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht;

▪ ehitusuuringu tegemise vajadus;

▪ haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted.

Joonis 3. Piirkonna hoonestuslaadi käsitlus.

2 Peatükk koostatud 2021. a kehtiva planeerimisseaduse kohaselt. Võimalikul seaduse muutmisel otsustada sea- duse muutmise sisust lähtuvalt antud peatüki kehtivus.

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

24 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

Üldplaneeringuga määratakse planeerimisseaduse § 125 lg 5 erandi käsitluseks eeltoodust lähtuvalt

allolevad põhimõtted:

▪ maakasutuse juhtotstarve ja selle kasutamise tingimused on määratud üldplaneeringu sele-

tuskirjas ja joonistel;

▪ hoonete suurim lubatud arv maa-alal – lähtuda piirkonna hoonestuslaadist ning määrata arit-

meetiline keskmine ümardades selle täisarvuni ülespoole. Hoonestuslaadi analüüsil võtta alu-

seks kogu linnaehituslik kvartal (tänavatega piirnev ala) lähtuvalt ehitussooviga maa-ala asu-

kohast ning Joonis 3 kohastest näidetest:

▫ Pos 1 kui nurgalahenduse korral võtta analüüsitavaks alaks ehitussooviga maa-alaga

piirnevate tänavate, kui välja ehitatud keskkonna, ehitussooviga olevas küljes olevad

katastriüksused kuni ristuva tänavani (joonisel esitatud rohelise katkendjoonega);

▫ Pos 2 kui nurgalahendus, millega piirneval tänaval on veel hoonestamata maaüksusi,

võtta analüüsitavaks alaks terve kvartal (joonisel esitatud sinise katkendjoonega);

▫ Pos 3 kui sellest kahele poole olemasolevate hoonete vahele jääval alal, kus samas

piirneval tänaval on veel hoonestamata maaüksusi, võtta analüüsitavaks alaks terve

kvartal (joonisel esitatud punase katkendjoonega);

▪ hoone asukoht määrata tänava suhtes lähtuvalt piirkonna hoonestuslaadist ning teiste ehitiste

suhtes lähtuvalt kehtivatest nõuetest (üldplaneeringus sätestatu, õigusaktidest, standarditest

ja juhenditest tulenev nagu tuleohutus, insolatsiooni tagamine jms):

▫ tänava suhtes ei tohi uus hoone olla tänava teljele lähemal, kui seda on olemasolevad

hooned ja ei või nõuda ka, et see oleks teljest kaugemal, kui seda on olemasolevad

hooned ehitussooviga alaga piirnevate tänavate suhtes. Võrreldavaks lõiguks tuleb

võtta ehitussooviga alast mõlemas suunas ristuvate tänavateni jääv ala. Juhul, kui ehi-

tatav ala on ristuva tänava ääres, siis sellest järgneva ristuva tänavani või järgneva tä-

nava ehitusjoont esitavate hooneteni. Täpse asukoha tänava suhtes määrab vallavalit-

suse spetsialist arvestades ka seda missugune on tänava võimalik areng (sh võimalik

laienemine) tulevikus. Joonisel Joonis 3 on esitatud ehitusjoone käsitlus erinevas asu-

kohas olevate alade käsitluseks Pos 1 korral rohelise joonega, Pos 2 korral sinise joo-

nega ja Pos 3 korral punase joonega;

▫ kuja jagamise üldine põhimõte on, et lähtutakse olemasolevast ehitistest ning sellest

lähtuvast kujast ja osas, kus ehitist

ja sellest lähtuvat kuja ei ole, jaga-

takse tulevane võimalik kuja naab-

rite vahel pooleks kui pole eraldi

kinnistusraamatusse kantud kokku-

lepet. Esmalt arvestatakse olema-

solevate ehitusloaga ehitiste kuja

ning sellest üle jääval alal jagatakse

kuja pooleks. Kõrvaloleval näitel

(aluseks on võetud joonis 3 olev

maaüksus Pos 3) on punktiiriga esi-

tatud kuja, mis lähtub ½ põhimõt-

test ning värvitud alaga on esitatud

kuja osa, mis tuleneb olemasoleva-

test ehitistest ja ulatub kaugemale

½ põhimõttega kuja piirjoonest; Joonis 4. Kuja käsitlus.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 25 / 66

▪ hoonete lubatud suurim ehitisealune pind – lähtuda piirkonna hoonestuslaadist ning määrata

aritmeetiline keskmine. Hoonestuslaadi analüüsil võtta aluseks sama põhimõte, mis on ees-

pool kirjeldatud ehitiste suurima lubatud arvu määramisel;

▪ hoone kõrgus ja vajaduse korral sügavus – kõrguse puhul lähtuda piirkonna hoonestuslaadist

ning aluseks võtta samal tänaval olev kõrgeim sama kasutusotstarbega hoone. Hoonestuslaadi

analüüsil võtta aluseks sama põhimõte, mis on eespool kirjeldatud ehitiste suurima lubatud

arvu määramisel. Sügavuse määramise vajadusel lähtuda kaalutlusotsusest;

▪ hoone arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused – lähtuda piirkonna hoones-

tuslaadist ja kvaliteetse ruumi põhimõtetele vastavast kaalutlusotsusest;

▪ maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht – lähtuda

samast põhimõttest mis on ehitise asukoha määramisel;

▪ ehitusuuringu tegemise vajadus – lähtuda piirkonnale iseloomulikest näitajatest ning lähtuda

kaalutlusotsusest;

▪ haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted – haljastuse ja heakorra tingimused on

määratud maakasutustingimustega üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistel. Liikluskorralduse

põhimõtteks on juurdepääsu kavandamine avalikule teele järgides asjakohaseid õigusakte ja

linnalise keskkonna puhul linnatänavate standardit.

Eespool määratu on vaid planeerimisseaduse § 125 lg 5 käsitluseks. Detailplaneeringu menetluses või

muul juhul projekteerimistingimuste andmisel eespool esitatud põhimõtetest kõrvale kaldumist ei

loeta üldplaneeringu muutmiseks.

7 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine

7.1 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad

Vändra, Pärnu-Jaagupi ja Tootsi piirides tuleneb detailplaneeringu koostamise kohustus planeerimis-

seadusest. Alevite piiride muutmisel üldplaneeringu esitatud ettepanekule vastavalt (peatükk 31) vä-

heneb koos alevite piiridega seadusest tulenev detailplaneeringu kohustus.

Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladeks ptk 4 esitatud ter-

vikliku detailplaneeringuga lahendatavad alad.

7.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud

Detailplaneeringu koostamisega kohustusega juhud kogu valla territooriumil:

▪ hajaasustuses maa-ala jagamine enam kui neljaks katastriüksuseks hoonestamise eesmärgil;

▪ kõigi oluliste negatiivsete keskkonnamõjutustega uute tööstus- ja tootmishoonete kavanda-

misel;

▪ ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte kavandamisel või laiendamisel. Detailplaneeringu

koostamisse tuleb kaasata kõik maaomanikud, kelle maale kavandatav ohuala ulatub;

▪ uue üle 30 majutuskohaga turismitalu või puhkemaja kavandamisel;

▪ energia salvestusjaama kavandamine väljapoole tootmise või tehnoehitise maa-ala;

▪ üle 30 m kõrgusega elektrituuliku kavandamisel;

▪ eriotstarbeliste puhke- ja spordirajatiste kavandamisel (inimese tervisele võimalikku otsest või

kaudset ohtu kujutava rajatise, nagu motodroomi, motoringraja, lasketiiru jms rajatise kavan-

damisel);

▪ üle 1 ha (kogupindala) suuruse veekogu kavandamisel maaüksuse kohta;

▪ üle 50 kW võimsusega maapealse päikesepargi kavandamisel väljaspool tootmise maa-ala ja

tehnoehitise maa-ala (vt ptk 11.4.1).

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

26 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

Kohalik omavalitsus võib vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel,

mille korral üldreeglina detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole. Täpsed asukoha- ja ülesandes-

petsiifilised tingimused ja suunised sätestab omavalitsus detailplaneeringu lähtetingimustes.

Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamise kohustuse nõudest erandkorras loobuda, kui

õigusaktid seda võimaldavad. Kohalik omavalitsus võib projekteerimistingimuste väljastamise kaalu-

misel ehitusõiguse taotlejalt nõuda ehitise eskiisi või arhitekti poolt koostatud kontaktvööndi analüüsi.

8 Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplanee-

ringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist

Kohalik omavalitsus võib otsustada arhitektuurivõistluse korraldamise vajalikkuse lähtuvalt kavanda-

tava hoonestuse asukohast, olulisusest ja kasutusviisist. Konkreetset ala ja detailsemaid juhtusid arhi-

tektuurivõistluse korraldamiseks üldplaneeringuga ei määrata.

9 Transpordivõrgustiku ja muu taristu üldise asukoha ja nendest tekkivate

kitsenduste määramine

9.1 Liikuvuse üldpõhimõtted

Põhja-Pärnumaa vald on maaline kohalik omavalitsus, kus suur osa inimesi elab väljaspool tihedat asus-

tust ning igapäevategevuste (tööl käimine, hariduse omandamine, teenuste ja kaupade saamine) jaoks

on vajalik eelkõige mootorsõidukitega liikumine.

Suurema elanike arvuga piirkondades (Vändra, Pärnu-Jaagupi, Tootsi, Vihtra, Libatse, Vahenurme,

Pärnjõe ja Suurejõe) tuleb tagada ohutu jalgsi ja jalgrattaga liikumine tõmbekeskuste (haridusasutu-

sed, poed, töökohad) ja lähipiirkonna elanike kodude vahel, võttes aluseks linnatänavate projekteeri-

mise standardis sätestanud liiklejate hierarhia, kus on tähtsaimal kohal puudega inimene ning viimasel

kohal üksinda autoga liikuja. Seda põhimõtet tuleb arvestada kõigis olukordades, ka nendes kus on

ruuminappus ning sel juhul tuleb projekteerimise lähtetasemeid alandada kas kõigil liiklejagruppidel

või hierarhias madalamal tasemel olevatel liiklejagruppidel. Ruumipuudus ei ole põhjenduseks hierar-

hias kõrgemal tasemel olevale liiklejale halvema ruumi kavandamiseks.

Vähese liiklusega kvartalisisestel aladel võib erinevate liiklejagruppide liikumine olla korraldatud jaga-

tud ruumina (st et ei ehitata eraldi kõnni- või kergliiklusteid), suurema liiklusega tänavatel ning tõm-

bekeskuste piirkonnas tuleb eraldada jalg-, jalgratta- ja autoliiklus. Üldplaneering ei määra missugustel

tänavatel ehitatakse eraldi liiklemisruumid, kuid annab üldise põhimõtte.

9.2 Uute kergliiklusteede kavandamine

Üldplaneeringus esitatud kergliiklustee vajadus tähendab, et esitatud lõigul tuleb tagada ohutu liiku-

misega lahendus jala- ning kergliiklusvahendite kasutajatele. See, kas kergliiklusele ehitatakse eraldi

tee või tagatakse liiklejate gruppide vahel piisav ohutus jagatud liiklusruumis, otsustatakse projektee-

rimisel. Planeeringu põhijoonisel on kajastatud kergliiklusteede tervikvõrk tulevikku vaatavalt, mis si-

saldab muuhulgas täna väljaehitatud lõike. Teenuste, töökohtade, haridusasutuste, puhkealade jne

kättesaadavuses on suur osa avalikku ruumi siduval jalg- ja jalgrattateede võrgustikul. Üldplaneering

ei määratle millisel pool sõiduteed kergliiklustee (jalgratta- ja jalgtee) peab paiknema, ehk täpsem la-

hendus kujundatakse tee projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele ja ruumilisele situat-

sioonile. Projekteerimise etapis tuleb vähemalt eelhindamise tasemel hinnata kergliiklustee ehitami-

sega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Kergliiklustee edasisel kavandamisel kinnismälestise

alale või selle lähedusse küsida Muinsuskaitseameti seiskoht enne projekteerimisele asumist.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 27 / 66

Kavandatavad kergliiklusteede lõigud on esitatud tabel 2-s. Kavandatava kergliiklustee keskkonnamõ-

jude hindamine, vähemalt eelhindamise tasemel tuleb läbi viia kergliiklusteede projekteerimise etapis.

Vihtra – Vändra kergliiklustee Pärnu jõest ülemineku rajamisel ei ole silla sammaste jõkke paigaldamine

lubatud. Kergliiklusteede võrgustik sisaldab Via Baltica ümbruses Via Baltica ehitusprojektiga

projekteeritud kergliiklusteid ja lisaks ka perspektiivseid ühendusi, kus tulevikus tagada kergliiklejatele

ohutud lahendused.

Tabel 2. Lõigud, kus on vajalik tagada kergliiklejatele ohutu liiklemine.

Teelõik Pikkus rajamata osas (km)

Vändras Pärnu – Paide kergliiklustee pikendamine läänesuunas Pärnu – Rakvere – Sõ- meru põhimaanteeni

1.2

Tallinn – Pärnu – Ikla maanteest Edasi järvedeni 1.5

Pärnu-Jaagupis Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt Enge külani 5.7

Vändras Pärnu – Paide kergliiklustee pikendamine idasuunas Pärnu-Rakvere-Sõmeru põ- himaanteeni

2.6

Tootsist kavandatava Rail Baltic kohaliku rongipeatuseni 3.4

Vahenurme – Maima 4.0

Pärnu-Jaagupi – Libatse 7.1

Pärnu-Jaagupi – Halinga – Kangru 6.0

Vihtra – Vändra 7.3

Pärnu-Jaagupi keskusest Vahenurmeni 7.4

Vändra – Massu – Pärnjõe – Aluste 8.3

Kergu kergliiklustee pikendamine Aluste – Kergu teel kuni rajatava Rail Balticu Kaisma peatuseni

4.1

Kergu küla Rapla – Järvakandi – Kergu olemasoleva kergliiklustee pikendamine Kaisma – Nõmme tee ristumiseni

0.9

Tootsi Kesk tänava lõik 0.5

Vändra Vana tänava lõik 1.6

Pärnjõel Pärnjõe tee lõik 0.7

Suurejõe külast Kaansoo külani 7.7

Libatse - Pallika 4.7

9.3 Kohalike teede üldise asukoha määramine

Üldplaneering määrab põhijoonisel kohalike teede üldise vajaduse ehitusseadustiku kohaliku tee mõis-

tes. Kohalik tee on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalike

teede vajadus üldplaneeringu põhijoonisele kantuna kujutab tulevikuvisiooni, mille poole kohalik oma-

valitsus teedevõrgu edasisel arendamisel ning planeeringu elluviimisperioodil soovib jõuda. Planee-

ringu elluviimisel tagatakse kohalikel teedel õigusaktidest tulenevad seisunditasemed. Planeeringuga

kavandatud kohalike teede määramisel arvestati allpool esitatud põhimõtteid ja võeti arvesse, et era-

tee avalikku kasutusse võtmisega ei tohi tekitada vallale põhjendamatuid kohustusi. Kuna arengud ja

olukorrad võivad tulevikus muutuda, siis kohaliku teedevõrgu tulevikuvisiooni elluviimisel võib tee-

hoiukavaga kohalike teede nimekirja korrigeerida rakendades järgnevaid põhimõtteid.

Kohalikuks teeks määratakse tee:

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

28 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

▪ mis viib ühiskondliku kasutusega hooneni;

▪ mis moodustab osa jätkuvast kohaliku tee marsruudist;

▪ mis on juurdepääsuteeks avaliku huviga kinnistule (registreeritud supluskoht, tähtis turismiob-

jekt, tuletõrje veevõtukoht, kaitseala külastuskeskus jne);

▪ millel kulgeb ühistranspordi või koolibussi liin;

▪ mis on oluliseks ühendusteeks teiste kohalike teede vahel;

▪ mille osas esinevad muud asjaolud, mis koostoimes on piisavalt kaalukad.

9.4 Olulise liikluskoormusega maanteede määramine

Olulise liikluskoormusega maanteed (aastane keskmine liikluskoormus üle 6000 auto päevas) Tallinn-

Pärnu-Ikla maantee (põhimaantee nr 4) Põhja-Pärnumaa valda jäävas lõigus liikluskoormusega 8238-

9115 autot keskmiselt ööpäevas.

9.5 Teede ja tänava kaitsevööndi laiendamine

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korral-

damise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõju-

sid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Ehitusseadustik määrab kõigi linnas, alevis või

alevikus paiknevate teede ehk tänavate kaitsevööndiks sõiduraja välimisest servast kuni 10 m. Suu-

rema liikluskoormusega ja läbiva liiklusega teede ääres on ennekõike teest tulenevate häiringute ja/või

ohutuse tagamiseks mõistlik hoida asustust (sh uusi hooneid, seadmeid, reklaamtahvleid) ja rahvaüri-

tusi nendel tänavatel kaugemal, kui õigusaktides sätestatud norm. Teedel, millel üldplaneering erisusi

välja ei too, kehtib õigusaktis sätestatud vööndi ulatus.

Tänava kaitsevöönd laiendatakse Pärnu-Jaagupi alevis riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla kogu asula pii-

res (km 100,14– 101,89) 50 meetrini (lähtutud on üldplaneeringuga esitatud alevi piiri ettepanekust).

Kaitsevööndi piirjoone määramisel võeti aluseks teeregistri tee telg, millele liideti 4 meetrit (sõiduraja

ligikaudne laius). Tänava kaitsevöönd täpsustatakse enne ehitustegevuse kavandamist kohapeal (loa-

menetluseta ehitamise korral), projekteerimistingimustega (kui on kohustus) ja/või detailplaneerin-

guga (detailplaneeringu kohustuse korral). Ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine maantee kait-

sevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoones-

tusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või

tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahju-

liku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused.

Arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või kohaliku omavalitsuse

kohustus.

Omandi täiendav kitsendamine tänava kaitsevööndi määramisel on põhjendatud ning võimaldab pa-

rema ja ohutuma ruumi kujundamist. Tee kaitsevööndis kehtivad piirangud tulenevalt õigusaktidest.

Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndit omava ehitise omaniku nõu-

solekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust, mis tähendab, et vajadusel on võimalik koostöös tee oma-

nikuga leida paindlikke lahendusi ka kaitsevööndi sees. Lokaalsed küsimused lahendatakse koostöös

tee omanikuga detailplaneeringu, projekteerimistingimuste, ehitusloa või ehitusteatiste menetlemi-

sel.

9.6 Kohalike teede kaitsevööndi määramine

Üldplaneeringuga määratakse kohalike teede kaitsevööndiks 20 m (äärmise sõiduraja servast). Üldpla-

neeringu mõõtkavast tulenevalt ei ole vööndi ulatust põhijoonisel kujutatud. Tee kaitsevööndis juhin-

duda ehitusseadustikus tee kaitsevööndile sätestatust.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 29 / 66

9.7 Oluliselt muudetavad maanteed

Oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise

sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või

mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava

piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline

vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib

kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute

juurdepääsuga.

9.7.1 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica)

Üha kasvav liiklussagedus ja Via Baltica (E67) tähtsus Euroopa teedevõrgustiku osana nõuavad tee vas-

tavusse viimist kehtivate nõuetega liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse osas. Uus 2+2 sõiduradadega tras-

sikoridor on kavandatud Põhja-Pärnumaa valda läbivale rahvusvahelisele põhimaanteele nr 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla (Via Baltica). Nimetatud trassi asukoht on täpsustatud maakonnaplaneeringu teemaplanee-

ringuga “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-

170,0”. Hetkel kehtiva planeerimisseaduse kohaselt on tegu eriplaneeringuga, mida valla üldplanee-

ring ei saa muuta ega kehtestada selles osas täiendavaid tingimusi. Eriplaneeringuga kavandatud tras-

sikoridoris toimub tegevus vastavalt eriplaneeringus kehtestatud nõuetele. Esimese klassi maantee

(2+2 sõidurada) trassikoridorina käsitletakse maantee teljest mõlemale poole kuni 325 m kaugusele

jäävat ala. Eriplaneeringu kohane trassikoridori laius ja selle vööndid ning nendes olevad põhimõtted

on esitatud Joonis 5.

Joonis 5. Kavandatava 2+2 sõiduradadega Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassikoridori laius.

Üldplaneeringusse kantud trassikoridoris võib ehitus- ja planeerimistegevus toimuda üksnes Transpor-

diameti nõusolekul. Trassikoridoris tuleb kõik ehitusteatised, ehitusload, projekteerimistingimuste

andmise ning detailplaneeringute algatamise taotlused menetleda koostöös Transpordiametiga. Laien-

datava Tallinn – Pärnu - Ikla mnt lähedusse on lubatud vaid need tegevused, mis ei välista ega takista

maantee väljaehitamist. Igasuguse maakasutus- ja ehitustegevuse puhul tuleb järgida Pärnu maakonna

planeeringut täpsustava teemaplaneeringus "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica)

trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0" sätestatud tingimusi.

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

30 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

Teemaplaneeringu realiseerimist ja edasisi toiminguid korraldab Transpordiamet vastavalt riiklikule

teehoiukavale ja eelarveliste vahendite eraldamisele. Üldplaneeringu eelnõus on üldistatult kujutatud

Via Baltica ehitusprojektidest tulenevat lahendust, kuid üldplaneering ei saa seada täiendavaid tingi-

musi või nõuded projekteerimisele.

9.8 Raudteetaristu

Rail Baltic on kavandatav rahvusvaheline raudteeinfrastruktuuriobjekt, mis hakkab valda keskelt põhja-

lõuna suunaliselt lõikama. Raudteekoridor on määratud Pärnu maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine" (kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/40). Hetkel kehtiva planeerimisõiguse ko-

haselt on tegu eriplaneeringuga mida valla üldpla-

neering ei saa muuta ega kehtestada täiendavaid

tingimusi. Eriplaneeringuga kavandatud trassikori-

doris toimub tegevus vastavalt eriplaneeringus keh-

testatud nõuetele.

Raudteel kulgeb paralleelselt kaks rööpapaari laiu-

sega 1435 mm. Raudtee on kogu ulatuses elektrifit-

seeritud. Kavandatavale raudteeliinile on planeeri-

tud kombineeritud kauba- ja reisijatevedu. Trassi

koridor on planeeritud viisil, mis võimaldab üldjuhul

projekteeritavat sõidukiirust kuni 249 km/h. Ini-

meste ja loomade raudteele sattumise vältimiseks

on raudtee ja seda teenindav infrastruktuur (orien-

teerivalt 30–40 m laiune ala, olenevalt maastiku rel-

jeefist) taraga eraldatud. Raudteega paralleelselt

(taraga eraldatud ala sees) kulgeb raudtee teenin-

dustee, mis raudteeohutuse seisukohalt pole avalik,

vaid on mõeldud üksnes sihtotstarbeliseks kasutu-

seks. Üldplaneeringus on alusandmetena kujutatud Rail Baltic raudteetrass vastavalt „Pärnu maakon-

naplaneering Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine“ toodud põhimõtetele (vt joonis

6). Trassikoridori laiuseks on 350 m, mille sisse jääb raudteemaa koos raudtee kaitsevööndiga, mille

ulatus on üldjuhul 66 m. Kaitsevöönd tekib raudtee ehitamise järgselt kasutusloa andmisel. Tegevusi

ja piiranguid raudtee kaitsevööndis reguleerib ehitusseadustik. Rail Balticu raudtee kulgemine ja seda

siduvad teed on informatiivsena ning üldistatult põhijoonisele kantud raudtee põhiprojekti ja eelpro-

jekti vahepealse seisu (27.10.2022) alusel.

Üldplaneeringus on kajastatud Kaisma kohaliku peatuse ning Tootsi raudteejaama paiknemine kehti-

vate detailplaneeringute alusel.

Rail Baltic projektiga kavandatakse järgnevad eritasandilised ristumised maanteedega:

▪ Viluvere külas Tootsi-Piistaoja kõrvalmaanteel nr 19271;

▪ Viluvere külas Aluste-Kergu tugimaanteel nr 58;

▪ Sohlu külas Rapla-Järvakandi-Kergu tugimaanteel nr 27.

Tori valla Elbi külas on läbipääsu asukoht määratud arvestusega tagada kergliiklejatele ohutu juurde-

pääs Tootsi raudteejaamale. Kohalik peatus seotakse Tootsi aleviga kavandatava kergliiklustee kaudu.

Raudtee ja sellega kaasnevate taristuobjektide täpne asukoht ja tunnelite lahendused täpsustatakse

projekteerimise käigus asukohapõhiselt. Edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada, et

Joonis 6. Raudtee trassi koridori skeem.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 31 / 66

müratundlike objektide kavandamisel Rail Baltica raudtee lähipiirkonnas peab arendaja tagama ja fi-

nantseerima normidele vastavate leevendavate meetmete kasutusele võtmise.

10 Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate

kitsenduste määramine

Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrval-

damiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mul-

laviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete

taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitlus-

koht, kaasa arvatud prügila asukoht, määratakse planeerimisseaduses sätestatud korras. Jäätmekäit-

luskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte

liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiu-

kohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasuta-

takse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

Liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks on Põhja-Pärnumaa vallaelanikel võimalik kasutada Pärnu-Jaa-

gupi ja Vändra jäätmejaama. Lisaks toetavad jäätmejaamade tööd Kergu ja Tootsi jäätmete kokkukan-

depunktid, et tagada jäätmejaamadest kaugemal elavatele inimestele jäätmete liigiti kogumise võim-

alus tekkekoha lähedal. Võttes arvesse kogumiskohtade asukohti võib väita, et jaamade võrgustik on

heal tasemel ja piisav vallelanike teenindamiseks. Kompostimisväljakud paiknevad Pärnu-Jaagupis ja

Vändras. Lähitulevikus tuleb üle vaadata Kergu ja Tootsi kokkukandepunktide jäätmete vastuvõtutin-

gimused ja neid vajadusel parendada. Üldplaneeringus määratakse Tootsi jäätmekäitluskohale pers-

pektiivne asukoht Puhasti (63801:001:0104) maaüksusel, kuna tulevikus oleks mõistlik jäätmekäitlus-

koht alevi keskelt ära kolida.

Tabel 3. Avalikkusele suunatud jäätmekäitluskohad Põhja-Pärnumaa vallas.

Nimetus Asukoht Tegevuse liik

Vändra jäätme- jaam

Vändra alev Jäätmejaam, ohtlike jäätmete käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht, ümberlaadimisjaam, vaheladu

Tootsi jäätme- punkt

Tootsi alev Jäätmejaam, tavajäätmete käitluskoht

Pärnu-Jaagupi jäätmejaam

Pärnu-Jaa- gupi alev

Jäätmejaam, ohtlike jäätmete käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht, ümberlaadimisjaam, vaheladu

Kergu jäätme- punkt

Kergu küla Tavajäätmete käitluskoht

Üldplaneeringu põhijoonisel on alusandmetena välja toodud olemasolevad jäätmekäitluskohad, sule-

tud prügilad (Pärnu-Jaagupi, Libatse külakeskus, Vahenurme, Kalmaru, Tootsi, Kaisma) ja detailplanee-

ringuga kavandatud kompostimiskohad (Pärnu-Jaagupi alevis ja Vaki külas). Loomsete jäätmete mat-

mispaikasid vallas ei paikne ning üldplaneeringuga neid ei kavandata. Uusi jäätmekäitluskohti üldpla-

neeringuga ei kavandata.

11 Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine

Üldplaneering ei kehtesta täiendavaid nõudeid tehnovõrkude ja rajatiste kaitsevööndite osas, kehtivad

nõuded tulenevad ehitusseadustikust ja selle alusel kehtestatud määrusest.

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

32 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

11.1 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Üldplaneeringu põhilahendus tugineb Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenda-

mise kavale aastateks 2020-2032 (ÜVKA). Arendamise kava käsitleb Pärnu-Jaagupi, Tootsi ja Vändra

alevite ning Libatse, Vahenurme, Tõrdu, Vihtra, Pärnjõe, Suurejõe, Kadjaste, Kergu, Kaisma, Kaansoo,

Vaki, Kirikumõisa, Võidula, Sikana, Allikõnnu, Rätsepa külade hoonestatud piirkondasid. Allpool on too-

dud ÜVK arendamise alad, nende seis ja nende arenguperspektiiv. Üldplaneeringu tabel 4 on toodud

piirkondade üldised tegevussuunad. Täpsed arengusuunad määratakse ÜVK arengukavas, seda vasta-

valt vajadusele uuendades. Üldplaneeringu põhijoonisel on kajastatud reoveepuhastite ja biotiikide

kujad informatiivsena.

Tabel 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkondade ülevaade ja arengud.

Nimetus Olemasolev olukord Vajalikud tegevused

Vändra alev ja reoveekogu- misala (sh Al- likõnnu, Rät- sepa ja Kal- maru külad)

Reostuskoormus 2605 ie.

Vändra alevi ÜVK süsteemidega on käesole- val ajal ühendatud Allikõnnu ja Rätsepa kü- lade tarbijad.

Puurkaevude ja pumplate tehniline seisu- kord, nii hoonete kui seadmete osas, on hea.

Piirkond on ühisveevärgiga täielikult kaetud.

Luua ühisvee saamise võimalus Vändra reo- veekogumisala kirdeosas Kalmaru küla terri- tooriumil (Vana tn) paiknevas elamurajoo- nis.

Luua ühiskanalisatsiooniga liitumise võima- lused Vändra alevi vahetus naabruses paik- nevatel Kalmaru küla kinnistutel (Kurepesa, Võsa, Jaani, Kase, Kingu, Papli), mis kuulu- vad Vändra reoveekogumisala koosseisu.

Rekonstrueerida amortiseerunud torusti- kud.

Tootsi alev Reostuskoormus 1000 ie.

Puhasti ja biotiigid on rekonstrueeritud 2018.

Ligi pool ühiskanalisatsioonitorustikust vajab renoveerimist.

Veetorustikest ligi pool on heas seisus ja re- noveeritud.

Pärnu-Jaagupi alev

Pärnu-Jaagupi alevi ühiskanalisatsioonisüs- teemiga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 73% alevi elanikest.

Puhasti ehitatud 2013 aastal ja on heas sei- sus.

Veetorustikest 15% vajab renoveerimist.

Koguda andmed kogumismahutite seisu- korra kohta.

Rekonstrueerida vanemad ühiskanalisat- siooni ja kinnistusisesed torustikud et väl- tida sademevee ja pinnasevee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

Libatse küla Reostuskoormus 930 ie.

Ühissüsteemist saavad vett ning on ühenda- tud kanalisatsiooniga ligi 90% elanikest.

Reoveepuhasti on amortiseerunud ning va- jab rekonstrueerimist.

Vahenurme küla

Reostuskoormus 550 ie.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on ühen- duses ca 95% küla elanikest.

Rekonstrueerida vanemad torustikud ja reo- veepuhasti.

Tõrdu küla Veevõrk hõlmab u 49 inimest;

Kanalisatsiooniga on ühendatud ca 34% piir- konna elanikest;

Rekonstrueerida vanemad torustikud.

Vihtra küla Reostuskoormus 270 ie.

Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligi- kaudu ligikaudu 85% küla elanikest.

Vihtra küla ühiskanalisatsioonisüsteemiga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 220 ini- mest ehk ligikaudu 83% küla elanikest.

Rekonstrueerida vanemad kanalisatsiooni- torustikud ning -kaevud.

Rekonstrueerida reoveepuhasti.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 33 / 66

Nimetus Olemasolev olukord Vajalikud tegevused

Pärnjõe küla Reostuskoormus 140 ie.

Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligi- kaudu 216 Pärnjõe küla elanikku ehk ligi- kaudu 90% küla elanikest.

Pärnjõe küla ühiskanalisatsioonisüsteemiga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 87% küla elanikest.

Rekonstrueerida reoveepuhasti ja tehno- hoone.

Suurejõe küla Reostuskoormus 135 ie.

Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligi- kaudu 177 Suurejõe küla elanikku ehk ligi- kaudu 81% küla elanikest.

Suurejõe küla ühiskanalisatsioonisüsteemiga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 168 ini- mest ehk ligikaudu 77% küla elanikest.

Koguda andmed kogumismahutite seisu- korra kohta.

Rekonstrueerida reoveepuhasti.

Kadjaste küla Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligi- kaudu 62 Kadjaste küla elanikku ehk ligi- kaudu 41% küla elanikest.

Reoveekogumisala pole moodustatud.

Rekonstrueerida vanemad torustikud ning kaevud.

Rekonstrueerida reoveepuhasti.

Kergu küla Reostuskoormus 135 ie.

Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligi- kaudu 100 Kergu küla elanikku ehk ligikaudu 54% küla elanikest.

Rekonstrueerida puurkaev-pumpla.

Rekonstrueerida vanemad torustikud ning kaevud.

Kaisma küla Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligi- kaudu 54% küla elanikest.

Reoveekogumisala pole moodustatud.

Rekonstrueerida puurkaev-pumpla.

Rekonstrueerida vanemad torustikud ning kaevud.

Kaansoo küla Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligi- kaudu 65 Kaansoo küla elanikku ehk ligi- kaudu 60% küla elanikest.

Reoveekogumisala Kaisma küla keskuses pole moodustatud.

ühiskanalisatsioonisüsteemiga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 60 inimest ehk ligi- kaudu 56% küla elanikest.

Rekonstrueerida vanemad torustikud ning kaevud.

Rekonstrueerida reoveepuhasti.

Vaki küla Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligi- kaudu 47 Vaki küla elanikku ehk ligikaudu 39% küla elanikest.

Reoveekogumisala pole moodustatud.

Rekonstrueerida vanemad torustikud ning kaevud.

Kirikumõisa küla

Reoveekogumisala pole moodustatud.

Ühisveevärgi vett kasutavad ja kanalisat- siooniteenust saavad käesoleval ajal üksnes kahe kortermaja elanikud, ligikaudu 40% küla elanikest.

Rekonstrueerida reoveepuhasti.

Võidula küla Reoveekogumisala pole moodustatud.

Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligi- kaudu 21 Võidula küla elanikku ehk ligi- kaudu 40% küla elanikest.

Ühisveevärgi torustikud rekonstrueerida.

Koguda andmed kogumiskaevude ja imbsüs- teemide seisukorra kohta.

Sikana küla Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ühe kortermaja elanikud ehk ligikaudu 15 Sikana küla elanikku, mis moodustab ca 75% küla elanikest.

Rekonstrueerida vanemad torustikud.

Koguda andmed kogumiskaevude ja imbsüs- teemide seisukorra kohta.

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

34 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

Nimetus Olemasolev olukord Vajalikud tegevused

Ühiskanalisatsioon puudub.

Reoveekogumisala pole moodustatud.

Üldplaneeringuga ei kehtestata reoveekogumisalade piire ega perspektiivseid reoveekogumisalasid.

Reoveekogumisalad määratakse vastavalt vajadusel võttes arvesse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kava. Olemasolevad reoveekogumisalad paiknevad Vändra, Vihtra, Vahenurme, Tootsi,

Suurejõe, Pärnu-Jaagupi, Pärnjõe, Libatse ja Kergu asulates.

11.2 Sidevõrk

Kvaliteetsel ja kiirel internetiühendusel on valla arengut arvestades väga oluline roll, et meelitada piir-

konda ettevõtteid ja kaugtöötajaid. Eesmärgiks peaks olema kiire fiiberoptilisel tehnoloogial baseeru-

vate lahenduste viimine tavakodanikuni, mis tähendab juurdepääsuvõrkude ehitamist baasvõrgust.

EstWin baasvõrk on vallas suures osas välja arendatud. Suuremad keskused on tänaseks baasvõrguga

kaetud. Tiheasustusega aladest ei oma baasvõrku vaid Pärnjõe küla, mis tuleks perspektiivis ühendada

Vändraga. Üldplaneeringuga ei määrata täiendavaid tingimusi sidevõrkude arendamiseks ja ehitami-

seks, kehtivad nõuded tulenevad õigusaktidest.

11.3 Elektrivõrk

Üldplaneeringu joonisele on tugiinfona kantud elektriliinid ja alajaamad pingega 110-330 kV. Üldpla-

neering ei kehtesta täiendavaid nõudeid tehnovõrkude ja rajatiste kaitsevööndite osas. Kehtivad nõu-

ded tulenevad õigusaktidest.

Üldplaneering näeb ette Tootsi tuulepargi Sopi alajaamast otseliini Tootsi alevikus paikneva ettevõtlus-

ja tootmisalani maakaablina. Üldplaneeringu põhijoonisele on kantud tinglik ühendusliini paiknemine,

mida võib täpsemate lähteandmete alusel projekteerimise käigus täpsustada.

Kohalik omavalitsuse eriplaneeringu (sh Tori valla põhjaosa eriplaneeringu), üldplaneeringu teemapla-

neeringu ja detailplaneeringu kohaste tuuleparkide põhivõrguga liitumiseks vajalike seadmeid ja raja-

tisi võib konkreetse planeeringu suuniseid järgides Põhja-Pärnumaa valda rajada ning neid üldplanee-

ringus märgitud ei ole.

Kavandatavaid elektrienergia salvestusjaama loetakse oma ruumilise olemuse tõttu tööstuslikuks

ehitiseks ning neid võib kavandada vaid üldplaneeringuga kavandatud tootmise (ptk 6.7.8) või teh-

noehitise (6.7.7) maa-alale.

11.4 Taastuvenergeetika

Mistahes kõrgusega elektrituulikute või päikesetornina rajatava päikeseelektrijaama püstitamine tuleb

kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Selleks, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused,

on soovitatav teha Kaitseministeeriumiga koostööd võimalikult varases planeerimise etapis. Iga päi-

keseelektrijaam, elektrituulik jms rajatis peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise

ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele, nõuetele mittevastav päikeseelektrijaam võib vä-

hendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Maastikus olulist mõju omavad muudatused (nt. päikese-

ja tuulepargid, maavarade kaevanduse jms) tuleb kavandada mälestiste kaitsevöönditest välja ning

asukohtade valimisel tuleb arvestada, et need ei vähendaks ehitismälestistele iseloomulikku maastiku-

list ilmet, nende ruumilist kvaliteeti ega halvendaks nende kasutamist või kasutusse võtmist (müra,

muud segavad faktorid).

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 35 / 66

11.4.1 Päikeseenergia

Üldplaneeringuga jaotatakse päikeseelektrijaamad võimusse alusel kaheks (alla/üle 50 kW) ning mää-

ratakse selle alusel tingimused. Üldised tingimused kõikide päikeseelektrijaamade rajamiseks:

▪ päikeseelektrijaamade rajamisel tuleb eelistada väheväärtuslikemaid põllu- ja heinamaid,

mitte väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletavaid alasid;

▪ päikeseelektrijaama kavandamisel hoonete katustele, fassaadidele ning parklatesse autode

kohale peab see sobituma ümbritsevasse ehitatud keskkonda ega tohi olulisel määral mõju-

tada hoonete välisilmet;

▪ päikeseelektrijaama ehitamisel väärtuslikule põllumajandusmaale boniteediga 35 ja enam on

lubatud vaid erandkorras ja seda põllumassiivi äärealadele (kuni 50 kW) kui:

▫ ei kahjustata olulisel määral väärtusliku põllumassiivi terviklikkust (päikeseelektrijaam

rajatakse servaalale) ning tagatud on päikeseelektrijaama aluse maa mullaviljakuse

säilimine;

▫ väärtuslikule põllumajandusmaale paigaldatava päikeseelektrijaama rajatiste aluse

maa katastriüksuse sihtotstarvet jäädavalt (on lubatud ajutine muutmine) ei muudeta

ning pärast päikeseelektrijaama eemaldamist peab maa olema põllumajanduslikult ka-

sutatav;

▪ tuleb arvestada, et päikeseelektrijaamast tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei

tohi vähendada liiklusohutust;

▪ miljööväärtuslikel aladel/hoonetel ning kohaliku tähtsusega kultuuri- ja militaarpärandi objek-

tide vaadeldaval lähialal on lubatud sellised lahendused, kus päikeseenergia tootmise vahend

sobitub kokku hoone arhitektuuriga ja ei vähenda väärtusliku objekti vaatlemisväärtust, vt ka

ptk 24.3 esitatud põhimõtted;

▪ tuleb arvestada, et naaberkinnistu omanikul on oma maale õigus ehitada hooneid ja istutada

kõrghaljastust, kasvatada metsa (arvestada, et ka raiejärgne madal mets kasvab suureks) ning

naaberkinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada võimaliku tekkiva varjuga või metsa tormi-

murruga seonduvat, kui ei ole kokku lepitud teisiti;

▪ päikeseelektrijaama rajamisel ja hooldamisel ei tohi kasutada keemilisi vahendeid haljasmassi

hävitamiseks;

▪ päikeselektrijaamade ja tuuleparkide rajamine Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele,

kaitsealadele, maastikukaitsealadele ja hoiualadele on looduskaitselistest aspektidest

lähtuvalt keelatud;

▪ päikeseelektrijaama inverterid on soovitav paigutada lähimast elamust maksimaalsele

tehniliselt võimalikule kaugusele;

▪ päikeseelektrijaamade rajamisel tuleb analüüsida ja arvestada I kaitsekategooriasse kuuluvate

röövlindude võimalike toitumisaladega;

▪ päikesepargi kasutusea möödumisel või tootmise lõpetamisel on selle omanikul kohustus

päikesepaneelid ja seonduv taristu keskkonnast eemaldada ja nõuetekohaselet utiliseerida.

Täiendavad tingimused päikeseelektrijaama kavandamiseks mille installeeritud võimsus on suurem kui

50 kW:

▪ päikeseelektrijaama kavandamisel väljaspool tootmise maa-ala ja tehnoehitise maa-ala tuleb

koostada detailplaneering;

▪ üle 5 ha suuruse maapealse päikeseelektrijaama rajamiseks väljaspool tootmise maa-ala ja

tehnoehitise maa-ala tuleb esitada maastikuanalüüs ja keskkonnamõjude eelhinnang, mille

põhjal on kohalikul omavalitsusel võimalik hinnata avalikku huvi ja mõjude ulatust;

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

36 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

▪ tiheasustusega alal on päikeseelektrijaama maapinnale ehitamine lubatud vaid tootmise maa-

alal ja tehnoehitise maa-alal;

▪ tiheasustusega alal väljapool tootmise maa-ala on päikeseelektrijaama ehitamine lubatud ai-

nult hoonete katustele, fassaadidele ning parklatesse autode kohale (kui see ei riku hoone(te)

välisilmet ning sobitub ümbritseva ehitatud keskkonnaga);

▪ hajaasustuses (väljaspool tiheasustusega alasid) on valla kaalutlusõiguse alusel ehitamine lu-

batud ka väljaspool määratud tootmise ja tehnoehitise maa-ala, kui päikeseelektrijaam ja sel-

leks vajaminev taristu jääb väljaspoole üldplaneeringuga määratud väärtuslikku metsaala (ptk

22.2) ning tagatakse rohevõrgustiku toimimine (vt ptk 16). Väärtuslikule põllumajandusmaale

võib päikeseelektrijaama rajada vaid juhul kui see ei kahjusta olulisel määral väärtusliku põllu-

massiivi terviklikkust ning on tagatud pargialuse maa mullaviljakuse säilimine;

▪ ilusa vaatega kohtadelt ja kaunite tee- ja veeteelõikudelt vaadeldavates asukohtades on päi-

keseelektrijaama püstitamine keelatud;

▪ metsamaale päikeseelektrijaama püstitamine ei ole lubatud;

▪ päikeseelektrijaama rajamisel eelistada olemasolevate tootmisalade lähedal paiknevaid alasid,

vähe väärtuslikke maastikke, jäätmaad, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, karjääre jne.

Karjääride aladele päikeseelektrijaama rajamise eelduseks on, et maavara peab olema antud

alal ammendunud ning ala on taastatud põllumaaks ehk kui me soovime, et ala taastatakse

metsamaaks, ei saa sinna päikeseparki lubada ka juhul, kui maavara on ammendunud;

▪ päikeseelektrijaama rajamisel põllumajandusmaale tuleb säilitada põllumaa kõlvikute tervik-

likkus;

▪ kui päikeseelektrijaama rajamiseks muudeti maatulundusmaa tootmismaaks, tuleb pärast

elektrienergia tootmise lõpetamist taastada päikeseelektrijaama rajamisele eelnenud maak-

asutus ja seejuures tuleb tagada viljaka mullaressursi säilimine maa-alal (vältida kasvupinnase

koorimist ja eemaldamist);

▪ maastikupildi liigendamiseks peab tööstuslike päikeseelektrijaamade vähim omavaheline va-

hekaugus olema avamaastikul vähemalt 500 m. Kohalik omavalitsus võib tuginedes maastikua-

nalüüsile ja eelhinnangule nimetatud nõuet vähendada 300 meetrini.

11.4.2 Tuulepargid

Käesolev peatükk käsitleb enam kui 30 meetri kõrguseid tuuleparke. Tuulepark koosneb vähemalt ka-

hest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest,

ehitistest ning rajatistest. Vallas paikneb 38 elektrituulikuga Sopi-Tootsi tuulepark (I etapp)3, mis aastas

toodab koos päikesepaneelidaga ligikaudu 750 GWh elektrienergiat taastuvatest allikatest.

Üldplaneeringu põhijoonisele on kantud Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu I etapi keh-

testatud, kuid realiseerimata 8 elektrituulikut. Elektrituulikutele on võimalik väljastada projekteeri-

mistingimused maapinnast maksimaalselt 250 m kõrguste tuulikute püstitamiseks ning mille emiteeri-

tav müratase ei ületaks 110 dB-d. Projekteerimistingimuste andmisel tuleb lähtuda lisas 3 esitatust.

3 Teemaplaneering ja KSH algatati Vändra Vallavolikogu 17.04.2021 otsusega nr 18 ning kehtestati Vändra vallavolikogu poolt osaliselt 05.07.2016 määrusega nr 11.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 37 / 66

Täiendavate tuuleparkide kavandamine selgub kolme koostamisel oleva planeeringuga (joonis 7):

▪ kohaliku omavalitsuse eriplaneering tuuleparkide kavandamiseks4, mille tulemused kantakse

pärast kehtestamist üldplaneeringusse5;

▪ Rahnoja ja Vihtra tuuleparkide detailplaneering6 mille koostamine toimub maakonnaplanee-

ringus märgitud tuulepargi arendusalal;

▪ Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu II etapp millega kavandatakse täiendavad

elektrituulikud Sopi-Tootsi tuulepargi lõunanurka.

Joonis 7. Tuuleparkide arendamise skeem.

Väljaspool eelpool nimetatud planeeringualasid üldplaneering tuuleparke ette ei näe ning teeb ette-

paneku maakonnaplaneeringust tuuleenergeetika alad P7 ja P11 välja viia (vt ptk 34). Tuulepargi ka-

vandamine väljapool kujutatud arendusalasid võib selguda vaid eelpool nimetatud eriplaneeringu me-

netluses – kui selguvad tuuleparkide alad, siis kantakse need üldplaneeringusse. Uusi planeerimisme-

netlusi tuuleparkide kavandamiseks ei algatata, kuna tasakaalustatud arengu vaatest on Põhja-Pärnu-

maa vallas olemasolev tuulepark ja piisavalt potentsiaalseid alasid.

Tuuleparkide põhivõrguga liitumiseks vajalike seadmeid ja rajatisi võib konkreetse planeeringu suuni-

seid järgides Põhja-Pärnumaa valda rajada ning neid üldplaneeringus märgitud ei ole.

Tuuleparkide ühendusliinide kavandamisel projekteerimisel või detailplaneeringut koostades lähtuda

järgmistest tingimustest:

4 https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/eriplaneeringud/tuuleparkide-eriplaneering 5 PlanS § 122 lg 3 6 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.12.2020 otsus nr 42 „Rahnoja ja Vihtra tuuleparkide detailplaneeringu koos- tamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine“

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

38 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

▪ vältida tuleb eluhoonete ja ühiskondlike hoonete, puhkealade, kalmistute ja kultuurimälestiste

vahetut lähedust. Võimalusel tuleb vältida õhuliinide paigutamist eelpool välja toodud

objektide vaatevälja;

▪ õhuliini koridoride kavandamisel eluhoonete vahelt, tuleb lähtuda võrdsuse printsiibist ning

planeerida trass eluhoonetest ühtlasele kaugusele;

▪ võimalusel kasutada olemasoleva tehnilise taristu koridori (teekoridor või elektriliini koridor)

või nende vahetut lähedust, et vähendada mõju looduskeskkonnale, visuaalset mõju ja maa

koormamist erinevate kaitsevöönditega;

▪ vältida tuleb I ja II kaitsekategoorialiikide leiukohtade läbimist liinikoridoride poolt. Kui elupai-

kade läbimist ei ole võimalik vältida, siis tuleb analüüsida, kas vastavas asukohas on väiksema

mõjuga õhuliini või maakaabelliine rajamine. Õhuliinide väiksema mõju korral tuleb liini tugi-

postid paigutada kindlasti väljapoole kõige väärtuslikumaid elupaiku. Maakaabelliinide rajami-

sel tuleb mõjude leevendamiseks rakendada kaabli kinnisel meetodil rajamist;

▪ kuivõrd kotkaste üheks ohuteguriks on elektriliinides hukkumine, ei tohi kotkaste pesakohast

kuni 500 m kaugusele rajada uusi elektri õhuliine. Seega 500 m raadiuses kotkaste pesakohast

peab kasutama maakaabelliine. Olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb need asendada maa-

kaabliga (Merikotka kaitse-tegevuskava);

▪ must-toonekure elektriliinide ja tuuleparkide tähtsust ohutegurina Eestis ei osata praegu hin-

nata, ilmselt on see väikese tähtsusega või keskmise tähtsusega. Rändeteedel on elektriliinide

mõju suur ohutegur (Must-toonekure kaitse-tegevuskava). Must-toonekure rändeteedel tu-

leks elektriliinid viia maakaablisse;

▪ kuivõrd lindude oluliseks ohuteguriks on pesitsusaegne häirimine, tuleb ehitusaegsed tegevu-

sed kaitsealuse linnuliigi lähialal ajastada pesitsusvälisele ajale. Pesitsusaegsel perioodil võib

ehitustegevusi kavandada vaid juhul, kui linnustiku ekspert on läbiviinud seire, mille tulemu-

seks on, et kaitsealuse linnuliigi pesas ei toimu sigimistegevust st pesa on tühi, kurn puudub;

▪ III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide leiukohtade läheduses tuleb elektriliinide täpne paigu-

tus välja selgitada täpsemate keskkonnamõju eelhinnangutega ja vajadusel keskkonnamõju

hindamisega;

▪ välistada tuleb ebasoodne mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele;

▪ kaitsealuste objektide läbimisel tuleb lähtuda ala kaitse-eeskirjas toodud tingimustest ning te-

gevus tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.

11.4.3 Väike-elektrituuliku püstitamine

Väike-elektrituulikuks loetakse kuni 30 m kõrgust (olemasolevast maapinnast) elektrituulikut. Väike-

elektrituulikut võib püstitada väljaspool tiheasustusega ala ja miljööväärtuslikku ala. Kui väike-elektri-

tuulik soovitakse püstitada elu- või ühiskondlikule hoonele lähemale kui 250 m, tuleb elektrituuliku

püstitajal hankida vastavate kinnistute omanike kirjalik nõusolek või tuleb elektrituuliku püstitamine

kavandada detailplaneeringu menetlusega.

11.4.4 Üksiku väike-elektrituulikust kõrgema elektrituuliku püstitamine

Väljapool tiheasustusega alasid, väärtuslikke maastikke ja miljööväärtuslikke alasid võib algatada de-

tailplaneeringu üksiku elektrituuliku kavandamiseks. Detailplaneeringu algatamise taotlusega esitada

andmed keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks. KSH eelhinnangus tuleb anda hinnang KSH al-

gatamise vajalikkuse kohta. Detailplaneeringu koostamisse kaasata isikud, kelle maale ulatub varjutus

või elamumaa normikohast taset ületav müra.

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 39 / 66

Üksiku elektrituuliku, mille kõrgus on üle 30 meetri, püstitamise soovi korral tuleb elektrituuliku püsti-

tamine kavandada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusega. Detailp-

laneeringu menetlusse tuleb kaasata kõik maaomanikud, kelle maad jäävad:

▪ elektrituuliku 5-kordse kõrguse (elektrituuliku masti kõrguse ja tiiviku kõrguse summa) pii-

resse, kuid mitte vähem kui 250 m raadiuses ja

▪ elektrituuliku varjutuse alasse või kus elektrituuliku modelleeritud müratase ületab kehtivaid

müra normtasemeid.

Detailplaneeringu algatamise taotluse juures on taotleja poolt vajalik esitada KSH eelhinnang.

Raudtee lähedusse kõrgete rajatiste (nt tuulik, sidemast) kavandamisel tuleb need raudtee kait-

sevööndi (raudtee kaitsevöönd ulatub 30m kaugusele rööpme teljest) servast paigutada vähemalt ra-

jatise tipukõrguse kaugusele. Rajatise kaugust mõõdetakse rajatise masti tsentrist.

Tuulikuid tuleb planeerida viisil, mis tagab kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, Natura

2000 võrgustiku alad, kaitsealused liigid, kaitstavad looduse üksikobjektid) säilimise ning kavandatav

tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärki-

dele. Võimaliku tuuleenergeetika kavandamise korral kaasatakse Keskkonnaamet kaasamisprotsessi.

11.5 Kaugküttepiirkondade määramine

Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigal-

diste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põh-

jendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Üldplanee-

ringu eesmärgiks on tagada kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus ja kaasajastamine, mille eelduseks

on piisava hulga tarbijate olemasolu. Kaugküttepiirkonnas on sisekliima tagamisega7 hoonete projek-

teerimisel esimeseks eelistuseks kaugküte, mida saab lugeda tihedamalt asustatud aladel puhtaimaks

ja efektiivsemaks kütteliigiks. Põhja-Pärnumaa vald võib kaugkütte aladel kaalutlusotsusena keelduda

sisekliima tagamisega hoone ehitusloa väljastamisest, kui muu kavandatud kütteliik halvendab piir-

konna õhukvaliteeti ja kaugkütte mittekavandamiseks puudub objektiivne (sh majanduslik) põhjus. Ob-

jektiivseks põhjuseks võib olla näiteks see, et hoone energiatarve on niivõrd väike (passiivmaja nõue-

tele vastav eramu vms), et kaugküttega ühendamine ei ole mõistlik.

Üldplaneering märgib ära tänased kaugküttepiirkonnad. Kaugküttepiirkondade täpne piiritlemine toi-

mub vajadusel soojamajanduse arengukava alusel.

Põhja-Pärnumaa vallas käesoleval ajal kehtivad kaugküttepiirkonnad:

▪ Tootsi kaugküttepiirkond (Tootsi Vallavolikogu 18.08.2016 määrus nr 10 "Tootsi valla sooja-

majanduse arengukava aastateks 2016-2026 kinnitamine);

▪ Vändra Wendre kaugküttepiirkond (vastu võetud 15.09.2016 Vändra Alevivolikogu määrusega

nr 14);

▪ Vändra Vana tn kaugküttepiirkond (vastu võetud 15.09.2016 Vändra Alevivolikogu määrusega

nr 14).

11.6 Tuletõrje veevõtukohad

Kaardil on esitatud olemasolevad tuletõrje veevõtukohad ja hüdrandid vastavalt Päästeametilt saadud

infole, mida on täiendatud ÜVKA määratletud veevõtukohtadega ning RMK-ld saadud veevõtukohtade

infoga. Olemasolevatele veevõtukohtadele ja hüdrantidele tuleb tagada nõuetekohane juurdepääs,

7 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ mõistes.

1993ÜP3 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu

40 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

piisava kandevõimega juurdepääsutee, nõuetekohane veevõtukaev (looduslike veevõtukohtade osas)

ning piisav vooluhulk (hüdrantidel).

Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsiti üldiselt planeeringuala kaetust tuletõrje veevõtukohta-

dega. Üldplaneeringuga seatakse eesmärgiks märkida vaid perspektiivis olulised veevõtukohad, mis

jääksid veekogu ehituskeeluvööndisse.

Üldplaneering näeb võimalused tuletõrje veevõtukohta rajamiseks:

▪ Kaansoo külas Kaansoo ojal;

▪ Kadjaste külas magistraalkraavil;

▪ Suurejõe külas Käru jõel;

▪ Suurejõe külas Pärnu jõel;

▪ Tootsi alevis Uru ojal (Oja tänava ääres) - neli asukohta;

▪ Vihtra külas Pärnu jõel.

Planeeritud veevõtukohtade asukoht täpsustatakse projekteerimise käigus. Uutel ehitistel tuleb tule-

tõrje veevarustus tagada vastavalt kehtivatele nõuetele, veevarustuse tagamine on iga ehitisega kin-

nisasja omaniku ülesanne.

11.7 Sademeveesüsteemid

Sademevee kanalisatsioonivõrk on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub sademe-, dre-

naaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine. Sademevee süsteemidel on tihedamalt asusta-

tud aladel oluline roll, kuna sademeveed võivad põhjustada kontrollimatuid tulvasid ja uputusi, pärs-

sida reoveepuhastite tööd ning põhjustada reostust (ülevoolud kanalisatsioonisüsteemist). Vett mitte-

läbilaskvate pindade paratamatu suurenemine seoses ehitustegevusega mõjutab ka loomulikku hüd-

roloogilist režiimi. Sademevee mõistlikul majandamisel saab seda sama kasutada efektiivselt halja-

salade optimaalse niiskusrežiimi tagamiseks. Samuti kompenseeritakse immutamisega ehitustegevu-

sest põhjustatud põhjavee tasapinna alanemist kuid tuleb veenduda, et sademevesi ei oleks saastu-

nud. Kliimamuutustega seoses eeldatakse olulist arvutusliku äravoolu kasvu ning peamiseks mureko-

haks on puuduvad tulvavete ärajuhtimise süsteemid.

Maa-alused sademeveesüsteemid paiknevad Vändras, Tootsis, Pärnu-Jaagupis, Vahenurme korrusela-

mute piirkonnas, Pärnjõe töökoja ümbruses ja Tõrdu külas Halinga turvakodu ümbruses. Probleemko-

had on järgmised tiheasustusega alade piirkonnad: Libatse korrusmajade piirkond, Tootsi korrusma-

jade piirkonnad. Konkreetsed sademeveesüsteeme puudutavad arengusuunised tuleb välja töötada

ÜVKA-s.

Üldplaneering seab järgnevad põhimõtted sademeveesüsteemide edasisel arendamisel:

▪ detailplaneeringutes ja hoonete ehitusprojektides tuleb lahendada maa-ala sademeveekäit-

lus;

▪ sademevee ärajuhtimise kavandamisel tuleks maksimaalselt arvestada loomulike äravoolutin-

gimustega ning valgalade piiridega;

▪ põhjalik ülevaade, hinnang seisukorrale ning suunistele tuleb anda ühisvee ja -kanalisatsiooni

arendamise kavas;

▪ sademevee käitlusel eelistada looduslähedasi meetodeid, mis ühtlasi on efektiivselt kasutata-

vad tulvavete ärajuhtimiseks (vett läbilaskvad pinnakatted, tiigid, tehismärgalad, imbsüstee-

mid, filtersüsteemid, avatud kraavid);

▪ arengute kavandamisel kombineerida maaüksuse põhised sademeveelahendused piirkondlike

lahendustega;

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu eelnõu 1993ÜP3

Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ 41 / 66

▪ kui piirkonnas ei ole lahkvoolset kanalisatsiooni, võib maaüksuse eritüübilised kanalisatsiooni-

veed juhtida ühisvoolsesse kanalisatsioonivõrku ainult vee-ettevõtja loal;

▪ kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad, immuta-

takse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib;

▪ kui sademevett ei saa immutada või selle viibeaega tekkekohas pikendada, siis tuleb sademe-

vesi juhtida edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu,

kus vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik, ja vesi saab aurustuda;

▪ kui sademevett ei saa immutada ega juhtida tekkekohast edasi aeglustava (tõkestava) ja viivi-

tava immutussüsteemiga, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades vajadusel enne suub-

lasse juhtimist aeglustust (tiigid), puhastust.

12 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine

Olulise ruumilise mõjuga ehitisi üldplaneeringuga ei kavandata. Tuuleparkide arendamise selgitused

on esitatud peatükis 11.4. Uusi planeerimismenetlusi tuuleparkide kavandamiseks või arendusalade

otsimiseks väljaspool olemasolevaid arendusalasid Põhja-Pärnumaa vallas ei algatata.

Võimaliku muu olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamise vajaduse korral lahendatakse kõik sellega

seonduv läbi planeeringuinstrumendi, mis vastava ehitise ehitamiseks antud ajahetkel on õiguspärane.

Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohtadena (kui neid tulevikus on vaja kavandada) eelistada üldpla-

neeringuga määratud tootmise (vt ptk 6.7.8) ja tehnoehitise maa-ala (vt ptk 6.7.7).

13 Avaliku kasutusega paadisillad ja veeskamiskohad

Planeeringu põhijoonisele on kantud olemasolevad paadisillad mille osas tuleb hinnata kas need on või

peaks olema avalikuks kasutamiseks. Võimalike planeeritavate veeskamiskohtadena on planeeringu-

joonisele kantud Suurejõe ja Kullimaa külas üks asukoht ning kaks asukohta Vihtra külas.

14 Supelranna ala määramine

Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud maa-ala veekogu ääres, mis koos suplemiseks mõel-

dud vee-alaga moodustab supluskoha. Supluskoha põhiülesanne on inimestele puhkuse võimalda-

mine. Supluskohad peavad vastama õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kõikidele supluskohtadele on

maismaa osas määratud supelranna maa-ala juhtfunktsioon, kus rakenduvad looduskaitseseadusest

tulenevad ehituskeeluvööndi tingimuste leevendused.

Põhja-Pärnumaa valda planeeritud supluskohad on:

▪ Aluste;

▪ Kaisma;

▪ Kurgja;

▪ Rõusa;

▪ Samliku;

▪ Suurejõe (puhkekes-

kus);

▪ Suurejõe;

▪ Tootsi;

▪ Vihtra (2 tk).

Supluskohtades tuleb arendada taristu (parklad, teed, väliinventar), et tõsta külastajate mugavust ja

üldist heakorda. Vajadusel tuleb koostada täpsem rannaala tsoneering, et leida erinevatele tegevus-

tele sobiv lahendus. Supluskohtade taristu arendamisel tuleb võtta arvesse ptk 26 toodud suuniseid.

42 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

15 Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul.

Suurte üleujutusaladega siseveekogudel on kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomul-

dade leviala piir veekogu veepiirist arvates8. Suurte üleujutusaladega siseveekogud Põhja-Pärnumaa

vallas puuduvad.

16 Rohevõrgustiku ning selle toimimist tagavate tingimuste täpsustamine

Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning majandustegevuse mõju

tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem. Roheline võrgustik toe-

tab stabiilse keskkonnaseisundi ja keskkonnavastupanuvõime säilimist, hoiab alal inimesele elu-

tähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste

elementide looduslikud ringed jne). Rohevõrgustiku üldiste kasutustingimuste määramisega taga-

takse võrgustiku toimivus.

Üldplaneeringus on täpsustatud Pärnu maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgustiku paiknemist ja

tingimusi. Rohevõrgustiku piiride määramisel arvestati üldplaneeringu täpsusastmega, kõlvikulise

koosseisuga, toimunud ja perspektiivsete ruumiliste arengutega ning lisati uusi struktuurielemente.

Täpsustamise peamiseks eesmärgiks oli parandada rohevõrgustiku-, kui terviku sidusust. Rohevõrgus-

tiku elementide hierarhilised tasemed on esitatud tabel 5-s. Üldplaneeringuga tehtud olulisemad ro-

hevõrgustiku täpsustused:

▪ Kullimaa külas lisati kohaliku tasandi tugiala (põhijoonisel tähisega T10);

▪ suurendati oluliselt Vihtra ja Leetva külas paiknevat tugiala ja ühendades selle Navesti jõest

lõunas paikneva riikliku tähtsusega tugialaga. Laiendamine on vajalik kompenseerimaks maa-

konnaplaneeringuga kavandatud tuulepargi elluviimisel kaasnevaid mõjusid rohevõrgustiku

tugialale;

▪ Rail Baltica trassiga külgneval alal võeti arvesse koostamisel oleva Rail Baltica KMH sisendeid

ning lisati Lõo rabast loodesse ja lõunasse suunduvad rohekoridorid;

▪ lisaks teiste kohaliku tasandi sidusust parandavate koridoridega (põhujoonisel tähisega K10)

lisati pikki Pärnu jõge kulgev oluline rohekoridor, mis hõlmab Pärnu jõe koos ehituskeeluvöön-

diga.

Tabel 5. Rohevõrgustiku hierarhilised tasemed.

Rohelise võrgustiku elemendi tase Tugiala tähis põhijoonisel Koridori tähis põhijoonisel

Riigi suur T6 K6

Riigi väike T7 K7

Maakonna suur T8 K8

Maakonna väike T9 K9

Kohalik (üldplaneeringuga määra- tud)

T10 K10

Üldplaneering seab rohevõrgustikule järgmised tingimused:

▪ rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt 70 %

8 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord (Vastu võetud 28.05.2004 nr 58)

loodusliku alana9 ning seejuures ei tohi katkematu koridori riba (vahekaugus nt hoonete, ta-

rastatud õuealade jms vahel) olla väiksem kui 100 m;

▪ tagada, et looduslike alade osatähtsus tugialadel ei langeks alla 90% ning katkematu koridori

laius oleks vähemalt 100 m. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võima-

lik täita, tuleb teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse elustiku eksperdi(d);

▪ rohevõrgustiku alal seatakse ühe üksik- või kaksikelamu hoonestatava maaüksuse miinimum-

suuruseks 1 ha;

▪ rohevõrgustiku alal ei tohi aiaga piiratava ala suurus (erandiks on karjaaed, mida on lubatud

sulgeda vaid karjatamise ajaks) ületada 0,4 ha, et tagada hajaasustusele omane avatud ruum

ja ulukite vaba liikumine;

▪ uuenemata raielankide osakaal põhikaardile märgitud metsamaast ühe rohevõrgustiku ele-

mendi piires ei tohi ületada 14%;

▪ metsamaa raadamine päikeseelektrijaama (mistahes suurusega) püstitamiseks rohevõrgustiku

alal ei ole lubatud;

▪ aladel, kus kaevandustegevuse tarbeks on teostatud rohevõrgustikus metsa raadamine, on

soovitav korrastada ala metsamaana (va juhul, kui korrastamise suunaks on veekogu);

▪ olulise keskkonnamõjuga tegevusi ei ole üldjuhul rohevõrgustiku aladele lubatud rajada, va

riiklikult tähtsad taristuobjektid, mille puhul tuleb selgitada mõju rohelisele võrgustikule ja va-

jadusel välja pakkuda leevendusmeetmed;

▪ üldplaneeringuga kehtestatakse Rail Balticuga ja Via Balticaga rajatavate suurulukite läbipää-

sude ümber 500 m raadiusega piiranguvöönd (kantud põhijoonisele) kus:

▫ keelatud on lageraie ja metsa raadamine;

▫ ei ole lubatud muuta maakasutust, sh muuta maakasutuse sihtotstarvet, sh muuta

maakasutuse sihtotstarvet, mis võib vähendada looduslike alade osakaalu või muu-

tuda takistuseks loomade liikumisel suurulukite läbipääsule;

▫ ehitised, sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist suurulukite läbipääsule;

▫ ei ole üldplaneeringu kehtestamise ajal seni hoonestamata katastriüksustel uute ehit-

iste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-alused trassid) püstitamine lubatud. Lubatud

on ehitiste püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad

ja kavandatavad ehitised moodustavad kompaktse terviku;

▫ maaomanikel metsa majandades ja/või metsamajandamiskava koostades arvestada,

et suurulukite läbipääsude suudmeala piirkonna metsad toimivad neile juurdepääsua-

lana. Metsa tuleb majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab

loomade suurulukite läbipääsu suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel tuleb koos-

tööd teha suurulukite läbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist Keskkon-

naametile (raie tuleb teostada mahus ja viisil mis tagab rohevõrgustiku puistulise ja

loomade läbipääsu suurulukite läbipääsule). Metsateatis tuleb kooskõlastada suurulu-

kite läbipääsu omanikuga;

▫ maavarade kaevandamist suurulukite läbipääsu piiranguvööndis vältida. Maavara

geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada suurulukite läbipää-

sule omanikuga;

▫ jahipidamine on keelatud;

▫ piiranguvööndi ruumikujule ja selle tingimustele võib rakendada erandeid tingimusel,

et on koostatud ulukieksperdi analüüs, mis näitab veenvalt, et kavandatav tegevus ei

mõjuta negatiivselt uluki läbipääsu ja piiranguvööndi toimimist ning rohevõrgustiku

9 Eesti põhikaardi ETAK andmetes esitatud (jooksvalt uuenevad) kõlvikute alad: E_202_seisuveekogu_a, E_203_vooluveekogu_a, E_304_lage_a, E_305_puittaimestik_a ja E_306_margala_a.

44 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

sidusus on kavandatava tegevuse puhul jätkuvalt tagatud, vajadusel määratledes vas-

tavaid leevendusmeetmeid. Erandid tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga ja

Keskkonnaametiga ning vajadusel teiste asjakohaste asutustega (nt kohalik omavalit-

sus, RMK).

17 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine

Kallasrajale juurdepääs peab olema tagatud ning selleks on üldplaneeringus määratud konkreetsed

asukohad. Kallasrajale juurdepääsud on mõeldud vähemalt jalgsi juurdepääsuks. Kui juurdepääs kal-

lasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahv-

lil selgitada jalgsi edasimineku võimalusi ja kallasraja või huviväärsuse kaugust.

Kallasrajale avalikud juurdepääsud on kantud üldplaneeringu põhijoonisele. Kallasrajale juurdepääsud

on määratud:

▪ Aluste külas tiigile;

▪ Kaisma külas Kaisma järvele;

▪ Kurgja külas Pärnu jõele;

▪ Kurgja/Samliku külas Pärnu jõele;

▪ Rahnoja külas Pärnu jõele;

▪ Suurejõe külas Pärnu jõele;

▪ Tagassaare külas Pärnu jõele;

▪ Vihtra külas Pärnu jõele;

▪ Vihtra külas Pärnu jõele;

▪ Vihtra külas supluskohale.

Planeeringuga määratud avalike juurdepääsude või nendele jäävate lõikude osas, mis ei ole planee-

ringu kehtestamisel valla omandis või mille kohta pole sõlmitud ja kinnistusraamatusse kantud avaliku

kasutuse kokkulepet, viiakse peale üldplaneeringu kehtestamist läbi vastavad ptk-s 29 kirjeldatud toi-

mingud.

18 Üleujutusohust tulenevate kitsenduste seadmine

Tuginedes Keskkonnaagentuuri 2025 aastal koostatud tööle „Pärnu jõe vesikonna üleujutuste tõenäo-

susstsenaariumite arvutamine ja kaardistamine“ määratakse täiendavad tingimused alade osas, kus

esineb üleujutusrisk 1% (1 kord 100 aasta jooksul) ja üle selle. Üleujutusriskist tulenevate ehituspiiran-

gutega ala on kantud üldplaneeringu põhijoonisele.

Täiendavate üleujutusriskist tulenevate tingimuste määramine on vajalik kuna ehituskeeluvööndi riik-

lik regulatsioon ei ole otseses seoses üleujutusohu määratlusega, mistõttu on vajalik täiendavate tin-

gimuste seadmine üldplaneeringus, et minimeerida võimalikku ohtu elule ja varale.

Üldplaneeringuga määratud üleujutusohuga alal on sisekliima tagamisega hoonete rajamine üldjuhul

keelatud.

Kohalik omavalitsus võib kaaluda üleujutusohuga alal erandite tegemist, kui on täidetud järgnevad tin-

gimused:

▪ ehitusprojektis tagatakse, et uute avalike ning elukondlike (sh. suvilad) hoonete põrandapinna

kõrgus oleks suurem kui üleujutuse riskitase, välja arvatud sisekliima tagamiseta ja ilma elu-

ruumita kõrvalhooned nagu kuurid ja garaažid;

▪ tagatakse, et uute elukondlike majapidamiste juurdepääsutee pind ei oleks madalamal, kui

üleujutuse riskitase miinus 0,3 m (eesmärk on, et üksikud majapidamised ei saaks ekstreem-

sete ilmaolude korral muust maailmast ära lõigatud);

▪ sisekliima tagamisega hoone olulised tehnosüsteemid, mis jäävad üleujutuse riskitasemest al-

lapoole peavad olema üleujutuskindlad (nt. elektripaigaldised, reoveesüsteemid, küttesüstee-

mide osad);

▪ avalikud tehnovõrgud, mis jäävad allapoole üleujutuse riskitaset peavad olema üleujutuskind-

lad;

▪ riskipiirkonda jäävate hoonete olulisel rekonstrueerimisel arvestada võimaliku veetaseme esi-

nemisega.

19 Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine

Üldplaneeringus määratud ehituskeeluvööndi ulatus on informatiivne ning täpne vööndi kulgemine

sealhulgas arvestades metsamaale kehtivaid erisusi täpsustatakse ehitusprojekti või detailplaneerin-

guga.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Pärnu jõe ehituskeeluvööndit Vihtra küla tiheasustu-

sega alal põhijoonisel näidatud ulatuses järgnevalt:

▪ Üleõje-Tipu maaüksusel võib ehituskeeluvööndi vähendusega alale ehitada ühe elukondliku

hoone kuni 200 m2 ehitisealuse pinnaga;

▪ Jõesuu tee 4 ehituskeeluvööndi vähendusega alas võib paikneda täna olemasolev hoonestus-

maht (hoonemahu asukohta võib vähendusega alas muuta);

▪ Jõesuu tee 4a maaüksusele võib rajada erinevaid puhke ja spordirajatisi (hooneid ei ole luba-

tud ehituskeeluvööndisse rajada);

▪ Pumpla kinnistule võib rajada erinevaid puhke ja spordirajatisi (ennekõike on vajalik rajada

lasteaia mänguväljak, millele ei ole teisi mõistlike alternatiive).

Üldplaneeringu koostamisel vaadati üle Vändra Vallavolikogu 18.06.1998 otsusega nr 44 kehtestatud

Vändra alevi üldplaneeringus (töö nr. 116-96 MP) ehituskeeluvööndi vähendused Vändra alevis ning

kehtima jääb ehituskeeluvööndi vähendus Õuna tn 1, 2, 3, 4 ning Aianduse tn 2 ja 4 kinnistutel. Ala on

kasutusele õuealana, tegu ei ole loodusliku alaga, alal on väljakujunenud asustusmuster ja infrastruk-

tuur, mille tõttu on ala arendamine asustuse arengu seisukohast mõistlik ja vajalik.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Vändra jõe ehituskeeluvööndit Vändra alevi tiheasus-

tusega alal põhijoonisel näidatud ulatuses järgnevalt:

▪ Õuna tänav 1 võib ehitada kuni kolm elukondlikku hoonet kuni 300 m2 ehitisealuse pinnaga;

▪ Õuna tänav 2 ehituskeeluvööndi vähendusega alale võib ehitada kuni kaks elukondlikku hoo-

net kuni 200 m2 ehitisealuse pinnaga;

▪ Õuna tänav 3 ehituskeeluvööndi vähendusega alale võib ehitada kuni kaks elukondlikku hoo-

net kuni 150 m2 ehitisealuse pinnaga;

▪ Õuna tänav 4 ehituskeeluvööndi vähendusega alale võib ehitada kuni kaks elukondlikku hoo-

net kuni 200 m2 ehitisealuse pinnaga;

▪ Aianduse tänav 2 ehituskeeluvööndi vähendusega alale võib ehitada kuni kolm elukondlikku

hoonet kuni 300 m2 ehitisealuse pinnaga;

▪ Aianduse tänav 4 ehituskeeluvööndi vähendusega alale võib ehitada ühe elukondlikku hoone

kuni 100 m2 ehitisealuse pinnaga.

Üldplaneeringus on tiheasustusega aladel märgitud väljakujunenud ehitusjoon. Väljakujunenud ehi-

tusjoon on informatiivsena kantud üldplaneeringu põhijoonisele.

46 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

Hilisemal ehitusõiguse andmisel tuleb igakordselt täiendavalt kaaluda, kas soovitud ehitis vastab LKS §

38 lg 4 p 11 toodud erandile.

Põhijoonisel on üldistatud aladena kajastatud piirkonnad, kus ehituskeeluvööndit on varasemalt vä-

hendatud (vt tabel 6). Varasema detailplaneeringu olemasolul tuleb lähtuda LKSs sätestatud ehitus-

keeluvööndi ulatusest. Vähendatud ehituskeeluvööndi korral jääb vööndi ulatus kehtima kuni detailp-

laneeringu kehtimiseni ja lähtuda tuleb selle määramise põhjendustest ja tingimustest.

Seadusest tulenev ehituskeeld ei laiene olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis

ei jää veekaitsevööndisse.

Tabel 6. Varasemad ehituskeeluvööndi vähendamised, mis jäävad kehtima.

Aeg Keskkonnami- nisteeriumi või Keskkonnameti kirja/asja nr

Küla/alev Maaüksus, taotletav ala või planeeringuala

Veekogu/kirjeldus

2009 9664-4 Kaansoo küla

Vähi Kaansoo oja

08.03. 2013

31676-4 Kaisma küla Kaisma Suurjärve puhkeala Kaisma järv

30.11. 2015

11986-7 Samliku küla Nõmme, Uue-Vahenõmme ja Tammaasa

Pärnu jõgi

20 Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja

nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla väärtuslik looduskooslus, maas-

tiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava

looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal.

Üldplaneeringuga määratakse järgnevad kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid:

▪ Kobra küla tammeallee;

▪ Pärnjõe pärnade allee;

▪ Tootsi mänd;

▪ Vihtra saarestik.

Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektidel tuleb:

▪ tagada loodusobjekti ning selle väärtuste säilimine;

▪ tagada objekti ja ümbritseval alal vajalik hooldus;

▪ tagada objektidele avalik juurdepääs vähemalt jalgsi;

▪ tagada objektide vaadeldavus.

Mädara luite maastikukaitselala kavandatakse kohaliku omavalitsuse kaitsealana ning sellele hakkavad

rakenduma kaitse-eeskirjas määratud tingimused – üldplaneeringu põhijoonisel on projekteeritav kait-

seala esitatud tugiinfona. Kurgja vallseljak kavandatakse riikliku looduskaitsealana. Juhul, kui Vändra

park arvatakse riiklikult kaitstavate objektide hulgast välja, siis kohalik omavalitsus on huvitatud selle

kaitsmisest kohalikul tasandil.

21 Väärtuslike põllumajandusmaade määramine

Põhja-Pärnumaa valla üheks suureks väärtuseks on põllumaade rohkus, mis on aluseks põllumajandus-

sektori suurele osakaalule. Arvestades valla rahvastikuprognoose ja arengusurvet on põllumajandus-

maade hoonestamise surve pigem väike. Üldplaneeringu koostamise ajal on riiklikest toetusmeetme-

test tulenevalt suurem surve päikeseelektrijaamade rajamiseks põllumajandusmaadele. Selleks, et ta-

gada väärtuslike põllumassiivide terviklikkus ja muldade säilimine, määratakse üldplaneeringus väär-

tusliku põllumaaga alad ja sätestatakse nendele üldised piirangud.

Pärnu maakonnaplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade ruumiline ulatus esitatud informa-

tiivsena ning on antud suunis, et tuleb juhinduda Põllumajandusuuringute Keskuse andmekogust.

Üldplaneering täpsustab väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist ja tingimusi. Väärtuslike põllu-

majandusmaade määramisel üldplaneeringus on aluseks olnud Põllumajandusuuringute keskuse and-

med.

Üldplaneeringuga määratakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks kompaktsed ja üle 2 ha suurused

põllumajandusmaad, mis jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, mis ei asu riigitee

kaitsevööndis10, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem kui 35 hindepunkti (Pärnu

maakonna keskmine kaalutud boniteet) ning mis ei jää planeeringuga määratud tiheasustusega alale.

Üldplaneeringu põhijoonisel kujutatud väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb käsitleda üldisena, kuna

üldplaneeringu koostamisel ei ole tehtud täpsustavaid uuringuid boniteedi tegeliku väärtuse osas. Ju-

hul, kui kohapõhine boniteeti täpsustav uuring toob välja, et tegelik mulla boniteet on madalam kui 35

hindepunkti, siis kohaliku omavalitsuse kaalutusotsuse alusel võib loobuda täpsustava uuringuga kae-

tud alal üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaale määratud tingimustest.

Väärtuslikule põllumajandusmaale võib maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põlluma-

jandusloomade pidamiseks ehitada uue hoone või rajatise (edaspidi põllumajandusehitis) kui on täide-

tud kõik järgmised tingimused:

▪ põllumajandusehitise ehitamine muule maale on võimatu või oluliselt ebaotstarbekam;

▪ põllumajandusehitis ehitatakse võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirne-

vale teele või ühte kompleksi olemasoleva ehitisega;

▪ põllumajandusehitis ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasu-

tamist;

▪ säilivad väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus.

Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada uue elamu ja selle teenindamiseks vajaliku uue hoone

või rajatise (edaspidi elamu), kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

▪ elamu ehitatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servaalal paiknevale kuni 0,5 hektari

suurusele alale;

▪ elamu ehitamine muule maale on võimatu või oluliselt ebaotstarbekam;

▪ elamu ehitamine ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasuta-

mist;

▪ säilivad väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus.

Päikeseelektrijaamade rajamise tingimused väärtuslikul põllumajandusmaal on esitatud peatükis

11.4.1.

10 Pärnu maakonnaplaneeringust tulenev suunis

48 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

22 Väärtuslike maastike ja maastikuelementide määramine

22.1 Väärtuslike maastike määramine

Põhja-Pärnumaa vald asub Pärnu madalikul, millele annavad ilme suured metsad, jõed, sood ja rabad.

Samuti on oluline osa inimese poolt kujundatud põllumajandusmaastikel, kus veel tänini leidub mit-

meid kasutuskõlbmatuid nõukogudeaegseid põllumajandushooneid. Jõgede kallastel leidub viirsavidel

kohati väga viljakaid muldi, need alad on olnud aastasadu põldudeks haritud ja tihedama asustusega.

Üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringus esitatud väärtuslike maastikele seatud kaitse- ja ka-

sutustingimusi. Väärtuslike maastiku elementideks on väärtusliku maastiku alad, väärtuslikud metsad,

kauni vaatega kohad ning kauni vaatega teed (sh veeteed).

Üldised tingimused on seatud kõigile väärtuslikele maastikele ning täpsustatud tegevused on esitatud

tabel 7. Üldnimetuse „väärtuslik maastik“ all käsitletakse väärtuslikke maastikke, kauneid tee- ja vee-

teelõike ning silmapaistvalt ilusa vaatega kohti. Väärtuslike maastikena on määratud kuhjunud väär-

tustega maastikud, kus maastikul on kultuurilis-ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus ja

turismipotentsiaal, identiteediväärtus ning esteetiline väärtus.

Väärtuslike maastike üldised kaitse- ja kasutustingimused on:

▪ korrastada väärtust loovad objektid (pargid, väikeobjektid, poollooduslikud kooslused) ja hoo-

ned (sh veskid, kabelid jms). Lagunevad ehitised kas likvideerida, konserveerida või jätta tead-

likult lagunevaks tagades ohutuse;

▪ väärtust loovatele objektidele parema vaadeldavuse võimaldamiseks hoida vaated avatuna ja

avada uusi vaateid, vajadusel ehitada vaatekohtadesse vaateplatvorme. Uusehitiste kavanda-

misel tagada vaated väärtust loovatele objektidele, vaadetesse mitte ehitada neid häirivaid

ehitisi;

▪ koostöös maaomanikega tagada juurdepääs arhitektuurilistele maastiku väärsustele, tähista-

des ja eksponeerides objekte ning tutvustades piirkonna lugusid;

▪ paigaldada enim külastatavatele aladele infoskeemid ning olulisemate vaatamisväärsuste

juurde suunaviidad ja infotahvlid. Suurema rekreatsioonikoormusega aladel ehitada vastavalt

vajadusele parkimis-, puhke- ja telkimiskohad ning tähistada need;

▪ säilitada väärtuslike maastike omapära maa sihtotstarbe muutmisel, samuti olemasolevate

hoonete rekonstrueerimisel;

▪ uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued

elemendid kooskõlas olemasolevatega;

▪ maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena kul-

tuurmaastikes. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue haljas-

tusega ja metsatukkadega;

▪ igale väärtuslikule maastikule on soovitatav koostada maastikuhoolduskava. Väärtusliku maas-

tiku piirid täpsustada hoolduskava koostamisel. Hoolduskavad on aluseks väärtuslike maastike

säilimisele ja taastamisele. Nende põhjal kavandatakse hoolduseks vajalikke meetmeid, samuti

on need aluseks arendus- ja majandustegevuse korraldamisel väärtuslikel maastikel. Hooldus-

kava peaks sisaldama, olenevalt väärtusliku maastiku iseloomust, eespool esitatut;

▪ väärtuslikul maastikul kaevandatava ala korrastustingimuste seadmisel tuleb arvestada väär-

tusliku maastiku väärtustega ehk maa-ala hilisem kasutus peab võimalikult suurel määral so-

bituma väärtusliku maastikuga.

Tabel 7. Planeeritud väärtuslikud maastikud.

Nimetus Väärtus Soovitused

Vihtra - Suurejõe - Kurgja jõemaas- tik

Ilus loodus – avatud maastik (peamiselt põlluma- janduslik). Huvitav tee mõlemal pool jõe kallast. Jõe sillad ilusate vaadetega. Üksikud hästi säili- nud põlistalud.

Rekreatsioon: Kurgja talumuuseum, veematk.

Korrastada ja tähistada kaitseväärtusega ük- sikobjektid ning nende juurdepääsud. Maas- tiku korrastamiseks koostada hooldussoovi- tused. Ala on sobiv looduspuhkuseks, mis- tõttu tuleks arendada matkaradu ja -teid. Eraldi projektina käsitleda Pärnu jõge kui veeteed ning selle arendamise võimalusi. Majandustegevus toimub kooskõlas loodus- kaitse põhimõtetega ja viisiga, mis ei kah- justa kaitstavate alade loodus- ja kultuuri- väärtusi.

Kaisma järvede maastik

Kaunis ja vahelduv loodus – metsad, järved, sood, tasandikud.

Kaisma varemetes mõis – mõisaansamblis säili- nud viinavabriku varemed ja valitsejamaja.

Suure rekreatiivse potentsiaaliga ala: turismita- lud, matkarajad, telkimiskohad ja metsamajake- sed.

Korrastada ja tähistada kaitseväärtusega ük- sikobjektid ning nende juurdepääsud. Maas- tiku korrastamiseks koostada hooldussoovi- tused. Ala on sobiv metsa-, vee- ja loodus- puhkuse arendamiseks. Korrastada Pööra- vere mõispark. Säilitada avatud maastikua- lad. Kaisma järvede ja neid ümbritsevatele metsaaladele on loodud Kaisma loodusala ja hoiuala, mis on Natura 2000 võrgustiku ala. Majandustegevus toimub kooskõlas loodus- kaitse põhimõtetega ja viisiga, mis ei kah- justa kaitstavate alade loodust.

Kodes- maa – Kaelase piirkonna põllu- maastik

Peamiseks väärtuseks on avatud põllumaastik Ko- desma ja Langerma külades.

Taastatud Kaelase mõisa peahoone.

Ajalooline asustuskoht: kalmed ja külakalmistud.

Kolhoosimaastik – Edasi kolhoos on mõjutanud piirkonna kujunemist, näiteks Libatse asula, Kae- lase mõis ja neid ümbritsevad põllumaad.

Korrastada ja tähistada kaitseväärtusega ük- sikobjektid ning nende juurdepääsud. Maas- tiku korrastamiseks koostada hooldussoovi- tused. Säilitada põllumaastikud ja tehisvee- kogud. Paasi tuleb käsitleda väärtusliku maavarana.

Lavas- saare – Virus- saare turba- maa

Lavassaare mäe, raba ja järve, Virussaare raba ja sellega põhjaküljest piirnev Pereküla.

Rabamaastik, kus asub maakonna suurim turba- tootmisala, mis on tegev aastast 1919.

Endised karjäärid on muutunud märgaladeks, mis pakuvad elupaika lindudele.

Perekülas on säilinud vana külastruktuur.

Peamine väärtus seisneb looduses.

Korrastada ja tähistada kaitseväärtusega ük- sikobjektid ning nendele juurdepääsud. Maastiku korrastamiseks koostada hooldus- soovitused. Maima raba ammendatud kae- vandamisalad taastada märgaladena. Ma- jandustegevus toimub kooskõlas loodus- kaitse põhimõtetega ja viisiga, mis ei kah- justa kaitstavate alade loodust.

Soomaa Rekreatiivne väärtus: matkarajad

Rahvuspark: rahvusliku väärtusega kaitseala loo- duse ja kultuuripärandi, ökosüsteemide, bioloogi- lise mitmekesisuse, rahvuskultuuri ning alalhoid- liku looduskasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.

Soomaa Rahvuspargi kohta on koostatud kaitsekorralduskava, milles on käsitletud ka maastikega seonduv tegevus. Majanduste- gevus toimub rahvuspargis kooskõlas loo- duskaitse põhimõtete ja viisiga, mis ei kah- justa rahvuspargi loodust ega oluliselt maastiku üldilmet. Alal tuleb kaitsta kultuu- ripärandit, mis tähendab eelkõige ajalooli- selt väljakujunenud asustusmustri ja asus- tustiheduse säilitamist ja ka taastamist. Ka- vandatud ehitised peavad sobituma pärand- kultuurmaastikku.

Vändra Kultuurilis-ajalooline ja identiteedi väärtus. Korrastada ja tähistada kaitseväärtusega ük- sikobjektid ning nende juurdepääsud. Vana- tänava puithoonestuse ja teiste

50 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

Nimetus Väärtus Soovitused

ajalooväärtustega objektide puhul säilitada nende ajalooline ilme.

Pärnu- Jaagupi

Kultuurilis-ajalooline ja identiteedi väärtus. Korrastada ja tähistada kaitseväärtusega ük- sikobjektid ning nendele juurdepääsud. Maastiku korrastamiseks koostada hooldus- soovitused.

22.2 Väärtuslike metsade määramine

Tiheasustusega aladel ja nende ümbruses ning aktiivselt kasutatavatel puhkealade läheduses paikne-

vad metsad omavad elanikkonna seisukohast nii esteetilist, kui puhkeväärtust ning planeering näeb

ette, et nende majandamisel tuleb olla tundlikum. Üldplaneering näeb ette, et väärtuslikus metsa ma-

jandamisel kaasatakse metsamajandamise tööde planeerimisse kohalik kogukond või elanikud.

Üldplaneeringu põhikaardil kujutatud väärtuslikus metsas, mille majandamiseks ei ole koostatud ava-

likkuse kaasamisega pikaajalist metsamajandamise kava, tuleb metsateatis (va sanitaarraie) kooskõ-

lastada kohaliku omavalitsusega. Kohalikul omavalitsusel õigus kaalutlusotsusega esitada lisatingimusi

raie tegemiseks või muuta raie liiki ja/või ulatust, kui olulisel määral väheneb:

▪ metsa senine rekreatiivne potentsiaal elanike jaoks;

▪ metsamaastiku esteetilisus, mis omab piirkonnas olulist tähendust;

▪ elustiku mitmekesisus, ning selle taastumine lähi perspektiivis ei ole tõenäoline;

▪ oluliselt metsa senine häiringuid leevendav kaitsefunktsioon. Vändra alevis Pärnu - Rakvere -

Sõmeru maantee vahelisel alal ja Pärnu-Jaagupi alevis ja Libatse külas paikneva metsa, mis jääb

tänase või planeeritava Via-Baltica (Tallinn - Pärnu - Ikla maantee) teekoridori ja asula vahel

tuleb tagada metsa müra leevendav funktsioon (osaline raie vms).

Vajadusel kaasab kohalik omavalitsus otsustamisel pädevaid ja erapooletuid metsa-, elustiku- ja/või

maastikueksperte erinevatest asutustest. Sohlu külas paiknevas väärtuslikus metsas tuleb keskkonna-

kaitseloa nr KL-515217 kohaselt pärast maavara kaevandamist taastada esialgne metsakooslus.

Soovitused väärtuslikul metsaalal paiknevate metsade majandamiseks:

▪ raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena;

▪ metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on vanem või mille tervislik seisund on halb;

▪ raielangid sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist;

▪ lageraie lankidega ei ületata põhikaardile kantud metsaradasid ja teid;

▪ lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda ning uuel langil ei alustata lageraiega

enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 3 meetri kõrgune noor mets (kui pikaajaline metsatööde

plaan ei näe ette teisiti);

▪ teede ja radade ääres jäetakse langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha või 20-30%

elujõulistest puudest) või säilikpuude suuremaid gruppe;

▪ maaomanik peab veenduma, et peale raiet 5 aasta jooksul oleks lank uuenenud alale sobiva

puuliigiga, mis on vastavuses pikaajalise metsamajandamise kava või omavalitsuse poolt antud

tingimustega;

▪ eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab

metsaomanik omavalitsust eraldi ning see võib tuua kavandatud töödesse muudatusi.

22.3 Oluliste vaatesuundade määramine

Pärnu maakonnaplaneering seab üldplaneeringu ülesandeks määratleda vaated maanteedelt ning ta-

gada vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele. Üldplaneeringus määratakse oluline vaatesuund:

▪ Pärnu- Jaagupi alevis Pärnu maanteelt Pärnu-Jaagupi kirikule;

▪ Tootsi alevis Tööstuse tänavalt Tootsi turbatööstusele;

▪ Suurejõe külas Suurejõe sillalt Suurejõe vesiveskile;

▪ Säästla külas Mudiste - Suure-Jaani - Vändra teelt koolihoonele;

▪ Vändra alevis Pikalt tänavalt Vändra kirikule;

▪ Kurgja külas Kurgja sillalt Kurgja talule ning vesiveskile.

Olulises vaatesuunas tuleb säilitada iseloomulik vaade ning igasugune ehitustegevus ja haljastust

muutvad tegevused tuleb eelnevalt kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

23 Kaevandamistegevus

Kaevandamistegevus on väga nähtav ning avaldab ilmselget mõju piirkonna maastikule ja looduskesk-

konnale, muutes taimestiku ja loomastiku elutingimusi. Samuti võib tegevus avaldada mõju kohalikele

elanikele müra, tolmu või raskeveokite liiklusintensiivsuse näol. Kuna kaevanduste põhjustatud ruumi-

line mõju on arvestatav ning kuna see põhjustab konflikte teiste maakasutustega, siis üldplaneeringu

kohaselt on vastava keskkonnaloa saamisel kaevandamistegevus üldplaneeringu kohaselt lubatav vaid-

mäetööstuse maa-ala (vt pt 6.7.9) ja maardla maa-ala (vt ptk 6.7.10) juhtotstarbega alal. Teiste üldpla-

neeringuga määratud juhtotstarvetega aladel on kaevandamistegevus keelatud või eeldab enne kae-

veloa väljastamist üldplaneeringu muutmist (uut ühiskondlikku kokkulepet). Kaevandamisloa andmisel

tuleb kaasata kohalikku omavalitsust, et ühiselt otsustada ala korrastamissuund ja kaevandamisega

seonduva transpordi lahendamine ning vajadusel seada leevendavad meetmed kohalike elanike häi-

ringute vältimiseks.

Kaevandatud alade:

▪ korrastamise põhimõtete määramisel (loa andmise staadiumis) tuleb kaasata kohalikku oma-

valitsust, et ühiselt otsustada maa-ala edasised korrastamistingimused;

▪ korrastamine peab toimuma võimalikult kiiresti peale kaevandamistegevuse lõppemist. Ees-

märk on, et maa saaks kiirelt kaevandamisjärgse kasutusotstarbe (mets, suplemis- ja kalasta-

miskõlblik veekogu, terviserajad, parkmets jms);

▪ korrastamisel näha võimalusel, olenevalt kaevandatavast materjalist ja selle iseärasustest, ette

etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaatamata sel-

lele, et lähialal kaevandamistegevus jätkub. Pikemaajalise kui viis aastat-, kaevandamise korral

tuleb kavandada võimalusel etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru ammendumisel te-

hakse ala korda, vaatamata sellele, et lähialal kaevandustegevus jätkub.

24 Kultuuripärandi säilitamine

Lisaks väärtuslikele maastikele on kultuuripärandi oluliseks osaks väärtuslikud ehitised, sh ka riikliku

kaitse all olevad objektid ning ka pühapaigad. Riikliku kaitse all olevatele objektidele ei seata täienda-

vaid ehituslikke tingimusi, nende käsitlus toimub muinsuskaitseseaduse kohaselt koostöös Muinsus-

kaitseametiga. Oluline on tagada ka kohaliku tasandi väärtuslike ehitiste ehituslubade ja -teatiste me-

netlemisel väärtuste säilimine, et iga objekti ja selle kavandatava ehitustegevuse korral väärtused säi-

liks. Objektile, mida ei ole üldplaneeringus märgitud, kuid mida saab kohalik omavalitsus eriala eksper-

tide arvamusi arvestades väärtuslikuks lugeda, tuleb rakendada samuti alltoodud põhimõtteid.

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud maakonnaplaneeringus seatud põhimõtteid ja määratud

väärtuslikemate alade kaitse- ja kasutustingimused lähtuvalt kohaliku omavalituse võimalustest kont-

rollida kehtestatut ja tagada kitsenduste ning väärtuste säilimise tasakaal.

52 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

24.1 Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised

Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu tuleb eda-

sises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi

säästvast põhimõttest ning arvestada avaliku huviga. Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitse-

vöönd, mille eesmärk on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris

ja mälestist väärivas keskkonnas. Edasistes otsustusprotsessides tuleb kultuurimälestiste käsitlemisel

ltugineda ajakohasele registriinfole, mitte üldplaneeringus kujutatud alusandmetele. Kultuurimäles-

tiste ja nende kaitsevööndite aktuaalne seis kajastub kultuurimälestiste registris (register.muinas.ee)

ja tuleb enne iga järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine, projekteerimistingimuste andmine,

ehitusloa andmine jms) registrist üle kontrollida.

Riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste kaitset reguleerib muinsuskaitseseadus ning käesoleva

üldplaneeringuga ei tehta riikliku kaitse osas ettepanekuid. Kultuuripärandi väärtustamine ja säilita-

mine on ühiskonna ühine kohustus. Üldplaneeringu käigus tehtud planeerimisotsuste juures arvestati

teadaoleva kultuuripärandiga ulatuses, mis vastab üldplaneeringu täpsusastmele. Kultuuripärandi säi-

litamine ja teadvustamine peab olema järjepidev ning see hoiab alal piirkonna identiteeti ja eripära

ning kindlustab praegustele ja tulevastele põlvedele mitmekesise ning kultuurimälu kandva elukesk-

konna.

Mälestisel ja selle kaitsevööndis tuleb võimalike ehitus-, raie-, kaeve- ning haljastuse istutamistööde

puhul täita muinsuskaitseseaduse § 58 kohaseid nõudeid. Mälestistena riikliku kaitse all olevate hoo-

nete puhul tuleb võimalusel:

▪ tagada nende kasutamine või kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve;

▪ säilitada või taastada algne välisilm;

▪ ümbruse heakord ja ning hoone(te) vaadeldavus.

24.2 Arheoloogiatundlikud alad

Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal

juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi

hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (muinsuskaitseseadus § 76 lg 1). Muinsuskait-

seameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapä-

randi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata

muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb:

▪ KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelne-

valt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi §

31 lg 3);

▪ arheoloogiatundlikel aladel (kujutatud põhijoonisel) tuleb kohalikul omavalitsusel küsida pla-

neeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbi-

viimise vajaduse kohta, kui:

▫ algatatakse detailplaneeringut;

▫ ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m²;

▪ nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avas-

tamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt

§ 31).

▪ ehitus- ja kaevetöödel kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsiks tulekul

tööd katkestada, jätta leid leiukohta ning teavitada sellest Muinsuskaitseametit.

24.3 Miljööväärtuslikud alad

Miljööväärtusliku ala puhul on tegu oma olemuselt selgelt ja eripäraselt eristuva kultuurikeskkonnaga,

mis hõlmab inimeste loodud ja kujundatud eluasemepiirkondi. Miljööväärtuslike alade kaitse eesmärk

on planeerimisel ja ehitamisel tagada ehitusajaloolise väärtusega elu- ja abihoonete, planeeringu,

algse krundistruktuuri, tänavavõrgu, ajalooliste teede, haljastuse, maastikuelementide, kaug- ja sise-

vaadete, meeleolu ja kultuurikeskkonna säilimine. Õigusaktidest tulenevaid energiatõhususe nõudeid

ei rakendata üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikule alale või väärtusliku üksikobjektina mää-

ratletud hoonetele, kui on täidetud allpool esitatud nõuded.

Miljööväärtuslikul alal tuleb ehitustegevusega tagada ala terviklik algne välisilme, mille iseloomulikeks

näitajateks on:

▪ maaüksuse ja hoone suurus;

▪ ehitusjoon ja hoone paigutus;

▪ hoone iseloomulik arhitektuur, kõrgus, proportsioon ja mastaap;

▪ traditsioonilised viimistlusmaterjalid, avatäidete (aknad, uksed) ja fassaadidetailide (sh vihma-

veelahendus) kujundus;

▪ tänava ja hoovi katendimaterjal;

▪ haljastustava, piirded ja muud väikevormid (pingid, valgustid, graniitpostid, kuulutustulbad,

veekivid jms);

▪ iseloomulik abihoone;

▪ miljööväärtuslike hoonete vaadeldavus (mõjutajateks on nii haljastus kui lisanduvad hooned).

Siiski ei pea miljööväärtuslikul alal projekteerima ajaloolist lahendust, lubatud on ka ajaloolisse kesk-

konda sobitatud uudsed lahendused – näiteks kui esmakordselt ehitatakse alale välisvalgustus, siis see

võib olla ka kaasaegses 21. sajandi võtmes, kuid see peab arhitektuurselt/kujunduslikult kokku sobi-

tuma miljööväärtusliku alaga.

Üldplaneeringuga miljööväärtuslikele aladele seatavad üldised tingimused:

▪ miljööväärtust looval hoonel on lubatud muudatused hoone esialgsest projektlahendusest

(juurdeehitused, katuseakende tegemine jne), kuid avalikust ruumist vaadeldes tuleb tagada

algne arhitektuurne välisilme;

▪ miljööväärtust loova hoone lammutamist võib kaaluda ainult juhul, kui kandvatest konstrukt-

sioonidest on hävinud üle 40%. Selle kindlaks tegemiseks tuleb tellida ehitustehniline eksper-

tiis. Kui hoone lubatakse lammutada, tuleb omanikul koostada ajalooline õiend, mis sisaldab

tekstina hoone kujunemis- ja ehituslugu, olemasoleva olukorra fikseerimist fotodel, olema-

solevaid ajaloolisi fotosid, ajaloolisi projekti- ja ülesmõõtmisjooniseid;

▪ tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumiskapid jms) ja reklaamid

paigutada selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet;

▪ ventilatsiooni ehitamisel tuleb kasutada olemasolevaid korstnaid ja läbiviike. Kui see ei ole või-

malik, tuleb uued korstnad ehitada ajalooliste eeskujul;

▪ miljööväärtust loovat hoonet võib ümber ehitada ja laiendada või vähendada kooskõlas hoone

algupäraste proportsioonidega kasutades hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehi-

tus- ja viimistlusmaterjale;

▪ miljööväärtust loova hoone ajaloolised piirdetarindid, aknad, uksed, proportsioonid, välisvii-

mistlus ja väärtuslikud detailid tuleb säilitada võimalikult autentsena. Hooneosade ja ehitus-

detailide taastamisel tuleb aluseks võtta dokumenteeritud ajalooline olukord ja lähtuda hoo-

nest kui tervikust. Välispiirete soojustamisel tuleb säilitada hoone ja selle osade proportsioo-

nid, nt seina paksemaks muutumisel võib olla vajalik ka katuse ja sokli ümberehitus;

54 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

▪ miljööväärtust loova hoone ehitusprojekt peab sisaldama asendatava, ümberehitatava või

laiendatava osa tööjooniseid (avatäidete tööjoonised, räästa ja akende olulisemate sõlmede

detailijoonised, laudise profiilijoonis, korstnapitsi joonis jm) ja tänavapoolsete piirete jooni-

seid;

▪ traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale nagu kivikatuse profiiliga plekkkatus,

plastlaudis, plastraamiga aknad jms kasutada ei tohi. Hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale

võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena sileplekk, rullmater-

jal, eterniit);

▪ kui seadusega ei ole nõutud ehitusprojekti koostamine on siiski soovitatav miljööväärtust

loova hoone osa asendamiseks samaväärsega (sh akende ja uste väljavahetamisel) teha ehi-

tustegevuse kavandamisel koostööd vallavalitsusega ja koostada asendatava, ümberehitatava

või laiendatava osa tööjoonised, et tagada ehitustegevuse vastavus miljööväärtuslikul alal keh-

tivate nõuetega;

▪ hoone värv tuleb valida keskkonda sobiv, soovitavalt algupärasele lähedane (kui arhitektuurne

lahendusega soovitakse algupära rõhutada), kui see õnnestub kindlaks teha;

▪ tõkkepuude paigaldamine ei ole lubatud;

▪ säilitada vaated miljööväärtust loovale hoonele;

▪ uushoonete projekteerimisel tuleb mahu, proportsioonide ja arhitektuurse üldilme määrami-

sel eeskujuks võtta joonisel näidatud ajaloolised miljööd kujundavad hooned, mis aga ei tä-

henda ajaloolistest hoonetest koopia tegemist;

▪ piirkonna üldisest asustuse iseloomust suurema mahuga hoone kavandamisel tuleb see ma-

huliselt ja arhitektuurselt liigendada;

▪ miljööväärtusliku alal tuleb vältida ajaloolise teekoridori õgvendamist;

▪ tänava rekonstrueerimise korral tuleb analüüsida, kas on vajalik tänava teekatte tasandi alla-

poole viimine, et takistada sõiduteelt sademevee hoonestatud maaüksustele ja keldritesse val-

gumist;

▪ prügimaja, elektrialajaam vms ajaloolisse keskkonda ebatüüpiline väikeehitis tuleb paigutada

asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis nähtav või on võimalikult varjatud;

▪ tänavat tuleb hooldada viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust, sealhul-

gas vältida tänava soolatamist hoonete ja kõrghaljastuse vahetus läheduses;

▪ nii tänava kui ka hoovide ja aedade kõrghaljastus tuleb eelistatult säilitada, võimaluse korral

taastada;

▪ haljastuse taastamisel ja istutamisel kasutada traditsioonilisi liike. Tänavaruumi puhul näiteks

pärnad, vaher, tamm, hobukastan, pihlakas, künnapuu jms. Eraaedades kasutada lisaks eelne-

vas näitlikus loetelus toodule viljapuid, sireleid, ebajasmiine, kibuvitsasi jms;

▪ vaadete avamiseks on lubatud puude võrade kärpimine ja isetekkeliste puude raie;

▪ ehitustöödega ei või kahjustada säilitatavate puude juuri.

Kui käesolevas peatükis toodud põhimõtete alusel renoveeritakse mõnda hoonet või hooneid, mis ei

ole miljööväärtuslike objektide nimekirjas, siis võib seda lugeda miljööväärtuslikuks üksikobjektiks.

Hinnangu, kas ehitisel on piisavalt miljööväärtusele iseloomulike tunnuseid (kas hoone on miljööväär-

tust loov), annab valla vastav eriteadmistega spetsialist.

Üldplaneering kehtestab järgnevad põhijoonisel kajastatud miljööväärtuslikud alad:

▪ Tõrdu küla (väärtusteks on Halinga park, turvakoduhoone ja vahtraallee);

▪ Kaisma mõisa hoonestus ja ümbritsev ala;

▪ Kaisma vallakool ja selle ümbrus;

▪ Kõnnu raudteejaam ja selle ümbrus;

▪ Tootsi turbatööstusasula korterelamud;

▪ Pärnjõe koolimaja ja aed;

▪ Juurikaru koolimaja ja aed;

▪ Pärnu-Jaagupi (Pärnu-Jaagupi – Kergu tee äärne hoonestus);

▪ Vändra alevi keskosa.

24.4 Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi objektid

Kohaliku tähtsusega arhitektuuripärandiks loetakse kultuurimälestiste registrisse kantud XX sajandi ar-

hitektuuriobjekte11 ja maaehituspärandi objekte (rehemajad, koolid, vallamajad)12. Objektid hoida või-

malusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve.

Registrisse kantud hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga

eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Sa-

muti tuleb kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja

ümberehitamise küsimustesse.

24.5 Kohaliku tähtsusega pühapaigad

Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ra-

vimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised rahvapärimuskultuuri

ning kohaliku identiteedi kandjad. Eesti looduslikud pühapaigad on üks huvitavamaid ja mitmekihilise-

maid mälestiste liike – need on kohad, mis ühendavad endas nii materiaalseid kui ka vaimseid väärtu-

seid. Looduslikeks pühapaikadeks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed,

ojad või erinevad maastikuvormid nagu kivid, künkad, orud ja pangad. Loodusliku pühapaiga peami-

seks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomi-

sest, palvetamisest ja ravitsemisest.

Üldplaneering määratleb kohaliku tähtsusega pühapaigad tuginedes AB Artes Terrae OÜ poolt läbi vii-

dud inventeerimisaruandele „Looduslike pühapaikade inventuur arhiiviallikate põhjal Pärnumaa kihel-

kondades, mida läbib RailBalticu trassikoridor“. Planeeringuga esitatud pühapaikades tuleb säilitada

objekt (nt puu, kivi) või selle kunagisele asukohale viitavad iseloomulikud elemendid (nt küngas, lohk).

Tabel 8. Kohaliku tähtsusega pühapaigad.

Nr põhijoonisel Nimetus

1 Lüüste küla, hiiekivi

2 Lüüste küla, hiielohk ja ohvrikünnapuu

3 Mustaru küla, hiie auk

4 Tagassaare küla, altarikivi

5 Tagassaare küla, hiieloim

6 Tagassaare küla, püha tamm

7 Tagassaare küla, hiieauk

8 Võiera küla, hiiesaar

9 Halinga küla, Metsiku mägi

10 Loomse küla, lubjamägi

11 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture 12 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja&action=list

56 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

25 Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine

Põhja-Pärnumaa vallas ei asu riigikaitselisi ehitisi ega nende piiranguvööndeid. Üldplaneeringuga riigi-

kaitse otstarbega maa-alasid ei kavandata. Kaitsevägi ja Kaitseliit võivad metsaseaduse alusel kasutada

riigimetsa riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal võib esineda riigikaitselisest tegevu-

sest tulenevaid keskkonnahäiringuid (nt müra, tolm vms) ning tavapärasest suuremat raskesõidukite

ja inimeste liikumist, millega tuleb piirkonna elanikel ja külastajatel arvestada.

26 Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määra-

mine

Puhke- ja virgestusmaad on alad, mille põhifunktsiooniks on pakkuda võimalusi aktiivseks puhkuseks

vabas õhus nii lühi- kui pikaajalise puhkuse ajal. Planeeringukaardil on kajastatud olemasoleva puhke-

taristu objektid. Puhke- ja virgestusala määratlemisel kattuvad neli sagedasti esinevat kriteeriumit:

avalik kasutus, ligipääsetavus, multifunktsionaalsus ja rajatiste olemasolu. Kui mõni ala vastab kõigile

mainitud kriteeriumitele, siis tuleb sellele rakendada käesolevas peatükis esitatud põhimõtteid, olene-

mata sellest, kas üldplaneeringus on näidatud konkreetse ala maakasutus (üldplaneeringu üldistusast-

mest tulenevalt ei pruugi kõik alad olla kajastatud).

Oluline on kõigi olemasolevate ja planeeritavatele puhke- ja virgestusaladele tagada avalik juurdepääs.

Planeeringuga määratud virgetusrajatiste ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekitavaid ehitisi

või tegevusi välja arvatud maavara juurdepääsu tagamiseks ja kaevandamiseks antud keskkonnaloaga

määratud tegevused.

Olulised arendatavad virgestusrajatiste maa-alad:

▪ Allikõnnu küla Pinnase maaüksus (võimalik ekstreemspordi arendamine);

▪ Kaisma Suurjärve ümbrus;

▪ Kodesmaa külas paikneva kahe tehisjärve ümbrus;

▪ Tootsi aleviku ümbruses paiknevad Pargi, Tuha ja Settebasseini munitsipaalmaaüksused (või-

malik mitmesuguste spordi ja puhkevõimaluste arendamine);

▪ Mädara küla telkimisala koos läbiva matkaraja ning krossirajaga;

▪ Pärnu-Jaagupi alevi põhjaosas paiknev metsaala koos terviseradade ja puhekohaga;

▪ Suurejõe küla jõekäär;

▪ Vihtra küla Jõesuu tee 4 maaüksuse jõepoolne osa;

▪ Vändra park, staadion ja jõeäärne ala.

Üldplaneering näeb ette järgnevad avalikud tervise- ja matkarajad:

▪ Kaisma järve matkarada (pikendatakse ümber järve);

▪ Pärnu-Jaagupi terviserajad;

▪ RMK Matkatee Oandu-Aegviidu-Ikla haru;

▪ Sakala tee matkarada;

▪ Viluvere-Tootsi-Halinga-Tõrdu;

▪ Vändra terviserada.

Juhul, kui Kaisma järve matkaraja pikendamisel otsustatakse seda teha laudteena, tuleb läbi viia vähe-

malt keskkonnamõjude eelhinnang ning vajadusel taimestiku inventuur, mille tulemusena selgitatakse

välja lahendused, millega välditakse kaitstavate liikide hävimine ning kaitsealade terviklikkuse säili-

mine. Laudtee rajamisel tuleb ehitustegevus planeerida väljaspool lindude pesitsusaegu, vältida metsa

raadamist, kõrghaljatsuse eemaldamist ja mootorsõidukitega järvekaldal liikumist.

58 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

27 Müra normtasemete kategooriate määramine

Üldplaneering määrab mürakategooriad vastavalt maakasutuse juhtotstarbele tabel 1-s. Täpsed müra

normtasemed (piir- ja sihtväärtused) on määratud õigusaktis13.

Kuna üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbed ehk maakasutuse, mis võib kattuda

olemasoleva maakasutusega, kuid võib olla ka perspektiivselt maakasutust suunav, siis tuleb reaalsete

mürakaebuste korral, müra normatiivide määratlemisel lisaks üldplaneeringule arvestada ka reaalse

konkreetse ajahetke maakasutusega ning kehtiva õigusruumiga.

Müra tekitava ehitise ehitamisel tuleb tagada mõjutatava ala ulatuses üldplaneeringuga planeeritud

või olemasolevate ehitiste vastav mürakategooria. Ehitades uut ehitist, millele on määratud

mürakategooria, tuleb müra normtasemed tagada arvestades väljakujunenud mürataset ning

vajadusel võttes kasutusele leevendavaid meetmeid ehitist kavandava isiku poolt. Olemasolevate

hoonete puhul lähtutakse eespool viidatud määruses toodud normtasemetest ja lähtuvalt probleemi

olemusest leitakse asjakohane lahendus.

28 Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste mää-

ramine

Olemasolevad maaparandussüsteemid on alusinfona kantud planeeringu põhijoonistele. Üldplanee-

ringuga ei määrata uusi maaparandussüsteemide asukohtasid ja seadusest tulenevatele kitsendustele

ei määrata täiendavaid kitsendusi. Täpsemad tingimused maaparandussüsteemidele on määratud

maaparandusseaduses. Maaparandussüsteeme ning nende eesvoole puudutavates otsustes tuleb iga

kord lähtuda ajakohasest registriinfost, mis on kättesaadav riikliku kaarditeenuse või Põllumajandus-

ja Toiduameti kaudu.

Maaparandussüsteemiga aladel võimalusel vältida maakasutusfunktsiooni muutmist. Kui soovitakse

ehitada olemasolevate kollektor- ja magistraaltorustike või -kraavide kohale, tuleb tagada alternatiivse

lahendusega maaparandussüsteemi toimimine. Kui seoses maaparandussüsteemi ümberehitamisega

on tarvis muuta ka naabermaaüksustel olevat maaparandussüsteemi, tuleb vastav tegevus kooskõlas-

tada naabermaaüksuste valdajate ja valdkonna eest vastutava ametiga. Maaparandussüsteemiga alal

tuleb järgida maaparandusseadusega sätestatut.

Maaparandussüsteemide uuendamiseks, rekonstrueerimiseks ja hooldamiseks on soovituslik kasutada

Keskkonnaameti poolt tellitud „Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus ja kompen-

satsioonimeetmete rakendamise juhist“ (Tartu Ülikool).

29 Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundval-

duse seadmise vajaduse märkimine

Üldplaneering määrab tulevikuvisioonina objektide üldised asukohad, olgu selleks kohalik tee, kergliik-

lustee, tehnilise taristu objekt, juurdepääs kallasrajale jms. Üldise asukoha määramisel ei ole tegu pla-

neeritud objekti täpse asukoha ega selle ruumilise lahendusega. Samuti ei ole üldplaneeringu koosta-

mine menetlustoiming, mida saaks lugeda nende objektide otseseks kavandamiseks. Kuna kinnisasja

avalikes huvides omandamise seadus määratleb kinnisasja omandamise lubatavuste loendi, mille alu-

sel saab avalikust huvist lähtuvalt eraomandis olevat kinnisasja omandada, sundvõõrandada või seada

13 Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid

kinnisasjale sundvaldus ning valla vajaduste rahuldamiseks on loend piisav, ei peeta üldplaneeringu

koostamisel asjakohaseks kinnisasja avalikes huvides omandamise või sund-valduse seadmise täpsete

vajaduste märkimist.

Üldplaneeringus kujundatud tulevikuvisioon on parim teadmine ja nägemus, kuid selle üldistusastmest

(ennekõike kogu valla ruumiliste suundumuste kavandamine) tulenevalt ei ole see piisavaks aluseks

märkida üldplaneeringus ühtegi konkreetset kinnisasja või selle osa, mille suhtes kindlasti ja lähiajal

realiseerub võimalik omandamine või sundvalduse seadmine.

Avalikes huvides omandamine, sh sundvõõrandamine või sundvalduse seadmine lahendatakse üldpla-

neeringu elluviimise perioodil, lähtuvalt objekti täpsustatud lahendusest ning konkreetse objekti raja-

mise eelsest situatsioonist. Täpsustatud lahedusena võib käsitleda projekteerimistingimusi, ehituspro-

jekti või selle eskiisi, detailplaneeringut, eriplaneeringut või muud ruumilist kontseptsiooni, mis on ko-

haliku omavalitsuse või muu pädeva asutuse jaoks piisav objekti täpse ruumilise olemuse edasi andmi-

seks.

Juhul, kui üldplaneeringus üldiselt planeeritud objekti elluviimisele asumisel selgub ülekaalukast avali-

kest huvist lähtuv vajadus piirata eraomandi õigusi või asuda täpselt selgunud ulatuses eraomandi võõ-

randamisele (sh omaniku tahte vastaselt) viiakse läbi vastav haldusmenetlus kinnisasja avalikes huvi-

des omandamise seaduse kohaselt.

30 Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine

Üldplaneeringuga ei seata täiendavaid tingimusi sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja kitsen-

duste osas. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha valikul tuginetakse riiklikele õigusaktidele ning sa-

nitaarkaitseala moodustatakse veeseaduse alusel.

31 Asustusüksuste vahelise piiri muutmise ettepanekud

Üldplaneering teeb ettepaneku muuta Pärnu-Jaagupi, Vändra ja Tootsi alevite piire (vt joonis 8 - joonis

10) viies piirid üldplaneeringus määratud tiheasustusega aladega kokku. Asustusüksuste vahelise piiri

muutmine on üldplaneeringust eraldiseisev protsess ja viiakse läbi vastavalt kehtivale seadustikule.

60 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

Joonis 8. Pärnu-Jaagupi alevi asustusüksuse piiri muutmise ettepanek.

Joonis 9. Tootsi alevi asustusüksuse piiri muutmise ettepanek.

Joonis 10. Vändra alevi asustusüksuse piiri muutmise ettepanek.

32 Üldplaneeringu elluviimine

Üldplaneeringu kasutus- ja ehituspõhimõtete hea rakendamise eelduseks on eriteadmistega isikute

(arhitekt, planeerija, maastikuarhitekt, ökoloog jt) kaasamine kaalutlusotsuste tegemisel sh detailpla-

neeringu ja projekteerimise koostamise staadiumis.

Üldplaneeringu elluviimine toimub avalikus ruumis avalikest vahenditest (riigi ja kohaliku omavalitsuse

eelarve alusel), millele leitakse võimalusel kaasfinantseerimise võimalusi erinevatest Eesti ja Euroopa

fondidest ning eraarendajatelt. Elamufondi, tootmis- ja ärihoonete arendamine toimub üldjuhul

eraarendaja soovil ja rahastamisel. Planeeringulahenduse elluviimine sõltub palju majanduse ja ette-

võtlussektori käekäigust. Mida parem on majanduskeskkond, seda suuremad on ka avalikud vahendid,

mida avaliku ruumi ja teenuste parendamiseks kasutada. Samuti viiakse ellu tegevusi kogukonna ja

mittetulundusühingute kaasabil. Oluline on läbi üldplaneeringu võimaldada kohalikel aktiivsetel ini-

mestel ellu viia väiksemaid kogukonnaprojekte, kasutades toetuseks kaasava eelarve mudeleid või

eraannetusi. Iga-aastaselt, paralleelselt kohaliku omavalitsuse eelarve koostamisega tuleb hinnata,

millises etapis on üldplaneeringu elluviimine ning millised planeeringust tulenevad tegevused mahu-

vad eelarvesse.

Üldplaneeringu rakendamiseks vajalikud tegevused:

▪ kohalike teedevõrgu korrastamine ning teedevõrgu toimimise tegemiseks vajalike kokkulepete

sõlmimine;

▪ ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgu parendamine ja laiendamine;

▪ puhkealade ja liikumisradade võrgustiku välja arendamine;

▪ hoonete vahelise avaliku ruumi kaasajastamine;

▪ tulekustutusvee võtmiseks määratud veevõtukohtade korrastamine ja uute väljaehitamine;

▪ piisava järelevalve tagamine üldplaneeringus sätestatud tingimuste täitmise üle.

62 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

Pärast üldplaneeringu kehtestamist algatatavad maakorraldus-, planeerimis-, projekteerimis- ja ehi-

tustoimingud peavad vastama üldplaneeringus esitatud põhimõtetele. Üldplaneering kehtib tervikuna,

st, et täidetud peavad olema kõik esitatud tingimused samaaegselt, mitte üksikud tingimused.

Väljaspoole maaüksust ulatuvate mõjutuste (kuja, sanitaarkaitseala, müra jne) korral tuleb tagada, et

ümbritsevatele maaüksustele ulatuv mõju tagaks nii olemasoleva kui üldplaneeringu kohase maakasu-

tuse või ehitise liigi kohase ehitise kasutamise võimalikkuse. Üldine põhimõte on, et kui ehitise otstar-

best või maakasutuse juhtotstarbest lähtuvalt piirnevad võimaliku häiringu erineva piirväärtusega

maaüksused (nt tootmismaa ja elamumaa), siis tuleb maaüksuste piiril tagada madalama piirväärtuse

kohane väärtus (st et tootmismaa ja elamumaa piiril tuleb tagada elamumaale kohane müratase).

Planeerimisseaduse § 131 lg 1 kohaseid ehitisi (detailplaneeringukohased rajatised) rajatakse lähtudes

valla eelarves investeeringutena ettenähtud rahalistest vahenditest või sõlmitakse haldusleping de-

tailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga.

Lisaks üldplaneeringuga seatud tingimustele järgitakse üldplaneeringu elluviimisel riiklikest õigusakti-

dest tulenevaid kitsendusi (looduskaitse, muinsuskaitse, ehitiste erinõuded ja kaitsevööndid jms) vas-

tavalt hetkel kehtivatele andmetele ja õigusaktidele.

33 Maakonnaplaneeringu täpsustamine

Maakonnaplaneeringu täpsustamisel üldplaneeringuga on maakonnaplaneeringu üldpõhimõtted vii-

dud kohaliku omavalitsuse vajadusi arvestades kohalikule tasandile. Täpsustamisel on arvestatud ko-

haliku omavalitsuse ruumilisi vajadusi ja üldplaneeringu eesmärki. Täpsustamise käigus maakonnapla-

neeringu põhilahendus ei muutunud ning seetõttu ei kanta üldplaneeringus tehtud täpsustusi maa-

konnaplaneeringusse. Üldplaneeringus on täpsustatud rohevõrgustiku (ptk 16), väärtuslike maastike

(ptk 22) ja väärtusliku põllumajandusmaa (ptk 21) piire ja/või täpsustatud kaitse- ja kasutustingimusi.

Täpsustamise selgitused on esitatud vastavas peatükis ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamise aruandes.

34 Maakonnaplaneeringu muutmine

Üldplaneering teeb ettepaneku viia maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika arendusalade ja -piirkon-

dade hulgast välja ala P7 ja P11. Maakonnaplaneeringu tuulepargi arendusala P7 paikneb Lavassaare

ammendunud turbaväljadel, kus on käimas keskkonnaprojekt WaterLAND soo taastamise näol ning

taastatud soo ei ole enam sobilik ala tuulepargi rajamiseks. Võidula arenduspiirkond (ala P 11) jääb

koostatava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alale, kuid osutus eriplaneeringus eelvalikualade

määratlemisel ebasobivaks alaks, kuna kattub osaliselt Võidula väike-konnakotka püsielupaigaga. Joo-

nis 11 on esitatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek eemaldades kaks arendusala ja aren-

duspiirkonda maakonnaplaneeringu jooniselt „Tehniline taristu“.

Joonis 11. Eemaldatavad tuulenergeetika arendusalad Pärnu maakonnaplaneeringu jooniselt "Tehniline taristu".

35 Üldplaneeringu joonised

Üldplaneeringu eelnõu põhijoonisele on koondatud kõik teemad et oleks võimalik jälgida seoseid eri-

nevate valdkondade vahel ning tuvastada konfliktkohti. Üldplaneeringu eelnõu joonised:

▪ kogu valda hõlmav üldplaneeringu põhijoonis 1:20000 (nr 1/11; 2/11; 3/11);

▪ põhijoonise tiheasustusega alade väljavõtted:

▫ Vändra alev 1:7000 (nr 4/12);

▫ Pärnu-Jaagupi alev 1:7000 (nr 5/12);

▫ Tootsi alev 1:7000 (nr 6/12);

▫ Vihtra küla 1:7000 (nr 7/12);

▫ Suurejõe küla 1:7000 (nr 8/12);

▫ Vahenurme küla 1:7000 (nr 9/12);

▫ Pärnjõe küla 1:7000 (nr 10/12);

▫ Libatse küla 1:7000 (nr 11/12);

▫ Kadjaste küla 1:7000 (nr 12/12).

64 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

36 Üldplaneeringu lisad

Üldplaneeringu juurde kuuluvad järgmised lisad:

▪ Lisa 1. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne

(KSH)

▪ Lisa 2. Üldplaneeringu ja keskkonnamõjus strateegilise hindamise eelnõule laekunud arvamu-

sed ning kohaliku omavalitsuse poolne seisukoht nende osas

▪ Lisa 3. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering (kehtestatud osaliselt Vändra Vallavo-

likogu 05.07.2016 määrusega nr 11)

▪ Lisa 4. Ettevõtlusalade uuring Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas (Hendrikson & Ko. 2021)

▪ Lisa 5. Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring (AS Maves. 2019)

▪ Lisa 6. Pärnumaa elanike liikumisharjumused ja -hoiakud (TÜ Pärnu kolledž. 2019)

▪ Lisa 7. Üldplaneeringu ettepanekud koostöö tegijatelt ning kohaliku omavalitsuse poolne sei-

sukoht nende osas

37 Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused

ABIHOONE - põhihoonet teenindav hoone (garaaž, saun, kuur, katlamaja, töökoda, ladu vms).

ASUSTUS - asustuseks ehk inimasustuseks nimetatakse mingi maa-ala rahvastikku koos asulastiku ehk

asulavõrguga või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud. Asustuse iseloomu mõjutavad loodusli-

kud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid.

EHITUSJOON - hoone põhimahu paiknemise kohustuslik joon (reeglina peab ehitusjoonel paiknema

vähemalt 2/3 hoone esifassaadist).

HALJASTUSE PROTSENT - katastriüksuse haljastatud ala suhe katastriüksuse pindalasse. Katastriüksuse

haljastatud ala alla ei loeta sillutatud või kaetud ala ning konteinerhaljastust.

HÄIRING - häiring on tegevusest põhjustatud müra, tolmu, vibratsiooni, lõhna, autoliikluse jms oluline

kasv võrreldes varasema/tavapärase situatsiooniga.

KAASAV DISAIN/ELUKESKKOND - kaasava disaini/elukeskkonna põhieesmärk on tagada võimalikult

paljude inimgruppide vajadustele vastavalt kujundatud ning võrdseid võimalusi pakkuvat elukesk-

konda, mis innustab ühiskonna liikmeid, olenemata individuaalsetest võimetest, olema aktiivsed kesk-

konna kasutajad ning ühiskonnaelust osavõtjad.

KAKSIKELAMU - kaks ühele katastriüksusele või kahe kõrvuti asetseva katastriüksuse piirile küljeti

kokku ehitatud üksikelamut, kus mõlemal on omaette otsene juurdepääs õue.

KOHALIK KESKUS – maakonnaplaneeringuga määratud keskus, mis pakub kodukoha lähedal esmava-

jalikke teenuseid ning on ka oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks. Nendel keskustel on olu-

line roll oma tagamaa hajaasustuse säilitamisel piirkondlikest keskustest eemal, suutes osutada koha-

likke põhiteenuseid.

KORRUSELISUS - maapealsete korruste arv (sh tehniline korrus ja katusekorrus).

KORTERELAMU - mitmest korterist koosnev elamu.

KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine.

KMH - keskkonnamõju hindamine.

LINNALISE ASUSTUSEGA ALA - maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse arenguks sobilik

ala. Seda iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud

tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, tootmisalad, äri-

piirkonnad, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mit-

mesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu.

ROHEVÕRGUSTIKU LOODUSLIK ALA - Looduslike ja poollooduslike kõlvikute alad, sh kaitstavad alad

(metsad, märgalad, niidud, looduslikud veekogud jne). Eesti põhikaardi ETAK andmetes esitatud (jooks-

valt uuenevad) kõlvikute alad: E_202_seisuveekogu_a, E_203_vooluveekogu_a, E_304_lage_a,

E_305_puittaimestik_a ja E_306_margala_a.

MAAKONDLIK KESKUS – maakonnaplaneeringuga määratud keskus, kuhu on koondunud suurem hulk

maakonna töökohti ja haridusasutusi, regionaalseid avaliku sektori ja mitmekülgseid erasektori paku-

tavaid teenuseid. See on keskus, kuhu maakonna elanikud igapäevaselt kõige enam töö- ja haridusala-

selt ning teenuste tarbimiseks liiguvad. Maakondlik keskus on ühtlasi ka maakonna suurim ja tähtsaim

ühistranspordi sõlmpunkt.

MILJÖÖVÄÄRTUST LOOV HOONE – hoone, mis tõstab oma arhitektuuri, identiteediväärtuse või väär-

tuslike elementidega ümbritseva ruumi kvaliteeti või panustab selle ajaloolise konteksti säilimisse.

66 / 66 Põhja-Pärnumaa vald, AB Artes Terrae OÜ

MILJÖÖVÄÄRTUSLIK ALA - miljööväärtuslik ala on planeeringuga määratletud ala, mille terviklik koos-

lus kuulub säilitamisele oma ajastut iseloomustava harmoonilise üldpildi tõttu. Miljöö eripära võib seis-

neda iseloomulikus tänavavõrgus ja maaüksuste struktuuris, hoonestusviisis ja arhitektuuris, maasti-

kuelementides ja haljastuses ning muudes miljöö seisukohalt olulistes detailides ja linnaruumi elemen-

tides (vaated, piirded, värvilahendus, kujunduslikud elemendid jms).

OTSELIIN - võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga,

välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elekt-

ripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või

teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks.

PÄIKESEELEKTRIJAAM – elektrijaam, mis muundab päikese kiirgusenergiat elektrienergiaks. Üle 50 kW

võimsusega päikeseelektrijaama käsitletakse üldplaneeringu kontekstis tööstuslikuna.

PÕHIHOONE - hoone mille järgi määratakse reeglina katastriüksuse kasutamise otstarve ja mis on reeg-

lina mahuliselt domineeriv.

RIDAELAMU - kolm või enam üksikelamut, mis on kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud (igal

sektsioonil on oma katus ja tagatud eraldi sissepääs õuest).

ROHEKORIDOR - tugialasid ühendavad rohevõrgustiku elemendid, mille eesmärk on tagada võrgustiku

sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killus-

tumise mõju elustikule.

SÄÄSTEV ARENG - säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majan-

dusvaldkonna kooskõlaline arendamine.

TERVIKLIKULT DETAILPLANEERINGUGUGA LAHENDATAV ALA – üldplaneeringuga määratud ala, kus

edasine areng pannakse paika tervet märgitud ala hõlmava detailplaneeringuga.

RUUMILISELT TERVIKLIK PIIRKOND - ruumiliselt terviklikuks piirkonnaks loetakse antud üldplanee-

ringu mõistes põhijoonisel kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga kat-

kematult kaetud ala. Erandina võib omavalitsuse kaalutlusotsusena käsitletav osa võib olla osakaal ka-

tastriüksusest või ka iseseisev katastriüksus üldplaneeringus kujutatud ruumiliselt tervikliku piirkonna

sees.

ROHEVÕRGUSTIKU TUGIALA - enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsea-

lad, hoiualad, vääriselupaigad, Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või rohevõrgustiku

seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad.

TÕMBEKESKUS - linlik piirkond, kus inimesed käivad teenuste ja kaupade järel.

SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND - kõigi hoonestatud katastriüksustel paiknevate hoonete (sh

alla 20m² pinnaga hoonete) ehitisealuste pindade summa suhe katastriüksuse pindalasse.

VÄÄRTUSLIK MAASTIK - maakonnaplaneeringuga või üldplaneeringuga määratletud ala, millel on

ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus.

ÜHISKASUTUSEGA TÄNAVARUUM - lähenemine linnaplaneerimises, kus kasutatakse autoliikluse ja ja-

lakäijate vahelise eraldusjoonte minimeerimist eesmärgiga suurendada liiklejate tähelepanelikkust ja

üksteisega arvestamist, et tagada turvalisem liiklusruum.

ÜKSIKELAMU - ühel katastriüksusel paiknev elamu, mis on korteriteks jaotamata.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

[email protected]

Pärnu-Paide mnt 2

87701, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa

vald Pärnu maakond

Teie 13.01.2026 nr 7-1/1846-195

Meie 06.02.2026 nr 7.2-1/26/1287-9

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu

kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks (korduv) Põhja-Pärnumaa valla

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise aruande eelnõu (edaspidi üldplaneering). Valla

üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Põhja-Pärnumaa

Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53.

Planeering vastab Transpordiameti 08.08.2019 kirjaga nr 15-2/18/51848-5, 17.01.2022 kirjaga nr

7.1-2/21/28160-2 ning 10.05.2022 kirjaga nr 7.2-1/22/10439-1esitatud seisukohtadele. Võttes

aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Põhja-Pärnumaa

valla üldplaneeringu.

Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile riigitee kaitsevööndite andmed digitaalsel

(.dwg vms) kujul. Oleme kitsendusega ehitise omanikuna kohustatud ehitusseadustiku § 70 lõike

7 alusel edastama need andmed lisainfoga varustatult Maa- ja Ruumiametile kitsenduste kaardi

uuendamiseks.

Lisaks juhime teie tähelepanu sellele, et võrreldes eelmise versiooniga on lisandunud leppemärk,

kuid selle selgitus puudub (väljavõte joonisest 4/12 „Vändra alevi põhijoonis“). Palume

leppemärgi selgitus lisada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa: 1993ÜP3_PõPä_SELETUSKIRI.pdf

1993ÜP3_5_12_P6hjaParnum_PJaagupi_7000.pdf

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]