| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-1/22-058/2097-1 |
| Registreeritud | 06.02.2026 |
| Sünkroonitud | 09.02.2026 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa |
| Toimik | 8-1/22-058 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Muinsuskaitseamet, Põlva Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Muinsuskaitseamet, Põlva Vallavalitsus |
| Vastutaja | Anni Luht (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
1
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva
ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90
Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40
Põlva linna ja Rosma küla vahele
jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number …
Tee ehitusloa andmise kuupäev …
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Kaie Kruusmaa
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40
Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“
(lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).
2. Projektiga on Ringtee 10 (katastritunnus 62201:001:2371) ja Ringtee 12 (katastritunnus
62201:001:2370) kinnisasjade piirile olemasoleva ristmiku asemele kavandatud
jalakäijatele ja jalgratturitele ühendustee riigiteega. Maade omandamise menetluses selgus,
et antud asukohas on siiski vajalik ristmiku säilimine. Seega tuleb ehitustööde käigus
ühendustee asemele rajada ristmik sarnastes parameetrites nagu olemasolev ristmik.
3. Pikendada Kaldamäe tee 2 kinnisasjaga (katastritunnus 62201:001:2337) külgnevasse
lõiku projekteeritud plankaeda suurusjärgus 4 m võrra. Pikendatava osa täpne paiknemine
lepitakse kokku ehitustööde käigus.
Keskkonnameetmed
4. Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist Peri oja veekaitsevööndis. Veeseaduse
§ 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu kaldal
EELNÕU
2
Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada Keskkonnaameti
nõusolek.
5. Pinnasetöödel kogu projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndi
ala tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku
võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd
katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
6. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks
ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada
joogiveekaevudest ning veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja
objektide paiknemine joogikaevu ning veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde
teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse
sattumine pinnasesse ja vette.
7. Kergliiklustee rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras ning nende
kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid.
8. Eriti tuleb jälgida, et kergliiklustee rajamisel salvkaevu hooldusalas (10 m) ei toimu ohtlike
ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti vältida hooldusalas kemikaalide
kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal).
9. Kaldamäe tee 2 kinnisasjal asub salvkaev lähedal ehitatavale jalgratta- ja jalgteele. Ehitajal
tuleb enne ehitustöödega alustamist kindlaks teha kaevu seisukord ning tagada, et
ehitustöödega ei kahjustataks kaevu konstruktsiooni. Ehitatud lahendus ei tohi põhjustada
põhjavee reostuse ohtu veeseaduse § 154 lg 5 mõistes.
10. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate
ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste
lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
11. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
12. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
13. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel
jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa
omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate
nõuetega. Samuti tuleb arvestada Põlva valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.
15. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu
koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik
jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,
mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada
ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks
ettenähtud kohti on keelatud.
16. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
EELNÕU
3
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja
riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78, 50410 Tartu
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 503 799
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034
ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4
Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu
jalgratta ja jalgtee projekt
2.7 Tee ehitusprojekti number 22036
(allkirjastatud digitaalselt)
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja
riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva
linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja
jalgtee põhiprojekti
Keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 22004400 Tartu 2023
V e rs
io o n 2
4 .0
4 .2
0 2 3 /// T
Ö Ö
N R
2 2
0 0 4
4 0 0
Ethel Simmul
Keskkonnaspetsialist
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162)
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
2
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 11
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,
mõju maakasutusele ............................................................................................................... 11
4.2. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 14
4.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 16
4.4. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet, valgus .................................................................... 19
4.5. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 19
4.6. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 19
5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 20
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
3
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 87 Põlva ringtee
km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla
vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojektile. Kavandatav tegevus asub Põlva
maakonnas ning osaliselt Põlva linna ja osaliselt Põlva valla territooriumil (joonis 1.1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat
mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata
jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise
vajalikkuse hindamisel.
Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks Roadplan OÜ
poolt koostatud projekti seletuskiri ja projekti joonised seisuga 21.04.2023.
Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (tähistatud punase joonega).
Aluskaart: Maa-amet 2023
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
4
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 21 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale.
§ 22 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle
kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe
sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine.
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade,
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023077
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
5
mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu“2.
Vastavalt VV määrusele:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,
ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja
jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)
ning vastavalt VV määrusele nr 224 § 13 p 8 kohase tegevusega (kuna projektiga nähakse
ette jalgratta- ja jalgtee rajamist sõiduteest eemale).
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus
eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 61. Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike
lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatava lt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteke t, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud
nõuetest;
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
6
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes
21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab
otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju
hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
7
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks liikuvuse parandamine,
liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).
Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja
kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade
täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju
puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu
ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.
Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega
müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse
tekkimist ette näha ei ole.
Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt
projekteerijalt saadud infole. Kavandatav tegevus on kujutatud joonisel 3.1.
Plaanilahendus
Riigitee nr 87 äärne plaanilahendus
Projekteeritud jalg- ja jalgrattatee (edaspidi JJT) saab alguse Ringtee 2 kinnistult, kus
see on kokku viidud olemasoleva JJT-ga. Kogu ulatuses on JJT eraldatud sõiduteest
eraldusribaga.
PK 1+79 juurde projekteeritakse ülekäik üle riigitee 87.
Kase tn ja Vabriku tn ristmikul projekteeritakse JJT kokku varasemalt projekteeritud
Kaasiku-Lina JJT-ga (VILprojekt OÜ töö nr VP21026).
Antud ristmikule projekteeritakse täiendav ohutussaarega ülekäik üle riigitee 87. PK 3+75
juurde projekteeritud ülekäik ühendab projekteeritud JJT olemasoleva JJT-ga, mis kulgeb
vasakul pool riigiteed kuni Vabriku tänavani. Ohutussaare rajamiseks riigiteele
projekteeritakse riigitee katte laiendamine.
PK 6+16 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada
liikuda üle riigitee paikneva talu juurde.
PK 8+35 juurde projekteeritakse ülekäik üle riigitee 87, mis ühendatakse Pärnaõie tn
sõiduteega.
PK 9+65 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada
liikuda üle riigitee paikneva talu juurde.
PK 12+08 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada
liikuda üle riigitee paikneva talu juurde.
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
8
PK 13+20 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada
liikuda üle riigitee paikneva talu juurde.
PK 14+40 juurde projekteeritakse Kirsi tn ristmik. Sõidutee kate projekteeritakse kuni Kirsi
tn 3 kinnistu juurdepääsuni. Antud ristmikult on võimaldatud juurdepääs Rähni tn 12a ja
14a kinnistutele. Lõigus PK 14+95 - PK 15+50 projekteeritakse JJT ühiskasutuses
sõidukitega, mis liiguvad Rähni tn 12a ja 14a kinnistutele. Antud lõigus on sõidutee katte
laius 4,5 m.
PK 15+75 juures likvideeritakse olemasolev juurdepääs Kirsi tänavale.
PK 15+83 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada
liikuda üle riigitee paikneva talu juurde.
PK 16+80 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada
liikuda üle riigitee paikneva talu juurde.
PK 17+90 juures läbib JJT Ähnioro oja. Antud lõigus on JJT viidud sõiduteest ka ugemale,
et ületada Ähnioro oja kõige soodsamas asukohas ja tagada truubi paigaldamiseks vajalik
ruum.
PK 18+90 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada
liikuda üle riigitee Tammemäe teele.
PK 25+75 juures muudetakse Tiigi ja Pragi kinnistute juurdepääsu asukohta, et tagada
juurdepääsu võimalikult risti ristumine riigiteega ja JJT-ga, mis tagab kõrgema ohutuse.
PK 26+07 juurde projekteeritakse JJT ja sõidutee vahele kattega ühendus, et võimaldada
liikuda üle riigitee paikneva talu juurde.
Lõigus 27+25 – PK 28+65 läbib JJT olemasolevat orgu. Antud lõigus on JJT viidud
sõiduteest kaugemale, et ületada oru põhjas asuvat kraavi kõige soodsamas asukohas ja
tagada truubi paigaldamiseks vajalik ruum. Täiendav põhjus on, et JJT oleks eraldiseisval
muldkehal, mis lihtsustab pisut ehitamist keerulistest tingimustes.
Lõigus PK 28+65 – PK 30+00 piiratakse ruum sõidutee ja olemasoleva Kaldamäe tee 2
ning Värska mnt 3 piirdeaia vahel. Lisaks on Kaldamäe tee 2 kinnistul olemasolev
salvkaev (PK 28+95). Samas on antud kohas riigitee kõrgel muldkehal ja Kaldamäe tee
2 kinnistu oluliselt madalamal. Sellest tulenevalt projekteerit akse lõigus PK 28+65 – PK
29+09 JJT äärde tugimüür. Kinnistu omanike privaatsuse tagamiseks on tugimüürile
projekteeritud piirdeaed.
Kuna lõigul PK 28+65 – PK 30+00 on piiratud ruum ja eraldusriba ei ole vajaliku laiusega,
siis on JJT sõiduteest antud lõigus eraldatud põrkepiirdega.
PK 30+00 juurde projekteeritakse teeületuskoht üle riigitee 87. Teeületuskoht
projekteeritakse üle olemasoleva ohutussaare. Vasakule poole riigiteed 87
projekteeritakse JJT ühendus riigiteega 90. Üle riigitee 90 projekteeritakse teeületuskoht
JJT PK 2+44 juures. Teeületuskoht ühendatakse paremal pool riigiteed 90 olemasoleva
JJT-ga (PK 2+25). Antud lõigus eraldatakse JJT sõiduteest äärekiviga.
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
9
Riigitee 87 äärne JJT on vasakul pool riigiteed 90, projekteeritakse kuni olemasoleva JJT-
ni PK 30+62 juures. Antud lõigus eraldatakse JJT sõiduteest äärekiviga.
Kuna riigitee 90 äärde on vajalik rajada täiendav äärekiviga lõik ning lõigus PK 28+65
kuni PK 30+00, satub JJT olemasolevale kraavile, siis on sademevee ära juhtimiseks
projekteeritud täiendav sademeveetorustik, mis juhitud olemasolevasse kraavi PK 28+09.
Riigitee nr 90 äärne plaanilahendus
Projekteeritav JJT saab alguse Linnamäe teelt. JJT projekteeritakse kuni Päkamäe teeni.
Riigitee 90 äärde projekteeritakse JJT paremale poolt sõiduteed. JJT eraldatakse
sõiduteest äärekiviga.
PK 0+25 ületab JJT Peri oja. Lõigul PK 0+00 – PK 0+40 on piiratud ruum. Sellest
tulenevalt projekteeritakse antud lõigus JJT äärde tugimüür. Kinnistu omanike
privaatsuse tagamiseks on tugimüürile projekteeritud piirdeaed.
Kuna riigitee 90 äärde on vajalik rajada täiendav äärekiviga lõik, siis on sademevee ära
juhtimiseks projekteeritud täiendav restkaev, mis juhitud Peri ojasse.
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
10
Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2023
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
11
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU
Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi
õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju.
Aga käesoleva eelhinnangu kontekstis (KMH vajaduse hindamiseks) keskendutakse
alljärgnevalt võimalikele ebasoodsatele mõjudele.
Kaitsealuseid loodusobjekte projekti mõjupiirkonnas ei paikne.
Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on
kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise
oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju
leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE
Projektiala asub Põlva maakonnas ning maakonnaplaneeringu4 seletuskirjas on toodud välja üldised põhimõtted kergliiklusteede võrgustiku arendamisele:
◼ Kergliiklusteede rajamisel on vajalik jälgida eeldusi lokaalsete võrkude kujunemiseks, st kaaluda kavandatud tee seotust juba olemasolevate või kavandatavate kergliiklusteede võrgustikega. Eelisjärjekorras tuleb parandada kergliiklusühendusi oluliste punktide vahel linnades ning lühematel distantsidel linna ja tagamaa vahel, kus on suurem igapäevane potentsiaalsete kasutajate hulk.
◼ Tee peab algama ja lõppema loogilises kohas, milleks on olemasolev tee, kool, kauplus, bussipeatus jne. Tee alguse, lõpu ja üleminekute lahendused peavad tagama ohutu ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega teele.
◼ Kavandatav kergliiklustee peab olema sujuva liikumise tagamiseks katkematu ning võimalikult pikkadel lõikudel ühel pool maanteed või tänavat. Vältida põhjendamatuid ristumisi maanteega ja vajadusel kaaluda kergliiklustee mahutamiseks sõidutee ümberehitamist.
◼ Kergliiklustee täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks eelkõige tihed a liiklusega maanteede ääres, et tagada kergliikleja jaoks mugavam ja ohutum keskkond.
4 Kehtestatud Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/polvamaa/polva-maakonnaplaneering-2030/
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
12
◼ Sõiduteega paralleelselt kulgevad kergliiklusteed ja -rajad on soovitav rajada mitte halvema kattega kui kõrvalasuv sõidutee. Kergliiklusteede ja - radade katte eelistusel lähtuda kasutusfunktsioonist ja maastikulistest tingimustest.
Käesolevas projektis on nimetatud tingimustega võimaluste piires arvestatud.
Projektiala asub osaliselt Põlva linna ning osaliselt Põlva valla (haldusreformi järgne) territooriumil, kus haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Põlva valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud (endise) Põlva, Ahja, Laheda, Mooste ja Vastse-Kuuste valdade üldplaneering nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Haldusreformi eelselt asus projektiala (endises) Põlva vallas, mille üldplaneering kehtestati 2018. aastal.
Põlva valla üldplaneeringuga nähakse ette perspektiivsete kergliiklusteede rajamist piki Põlva ringteed (riigitee nr 87) algusega Vabriku tänav (Põlva linn) kuni Põlva-Karisilla tugimaanteeni (riigitee nr 90) ning piki Põlva-Karisilla tugimaanteed (riigitee nr 90) algusega Võru-Põlva tugimaanteest (riigitee nr 64) kuni Rosma külas reserveeritud tootmisaladeni. Seega on kavandatav tegevus kooskõlas Põlva üldplaneeringus ette nähtuga.
Maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardi alusel jääb kavandatav kergliiklusteelühikesel lõigul rohevõrgustiku ääre alale (vt joonis 4.1). Rohelise võrgustiku alal aga juba asub olemasolev maantee, millel on rohevõrgule oluliselt suurem mõju kui käesoleva projektiga kavandataval kergliiklusteel. Projektiga ei ole ette nähtud kergliiklustee eraldamist taradega ega teepinna tõstmist, mis oluliselt suurendaks barjääri elusloodusele. Seega ei ole kavandatava tegevusega põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonna rohevõrgustiku terviklikkusele.
Kavandatav tegevus jääb täiendavalt maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardi ja Põlva valla üldplaneeringu „Põlva valla üldplaneering (valla põhjaosa)“ kaardi alusel ka vähesel määral väärtusliku maastiku piirialale. Kuna tegevus toimub olemasoleva maantee kõrval, siis ei ole projektiga ette näha ebasoodsa mõju kaasnemist väärtusliku maastiku terviklikkusele.
Sõidutee rajamine uuele trassile tähendab seda, et tee ning selle rajatiste rajamiseks vajalik maa-ala läheb senisest kasutusest välja. Antud piirkonnas on peamiselt tegemist maatulundusliku ning vähesel määral elamumaaga. Tee rajamiseks vajalikud maaeraldused tehakse krundijaotuskava alusel. Projektil on küll mõningane ebasoodne mõju senisele maakasutusele, aga arvestades projekti mastaape, pole põhjust lugeda seda oluliseks ebasoodsaks mõjuks.
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
13
Joonis 4.1 Väljavõte maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardist (kavandatav tegevus on tähistatud punase joone ja noolega).
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
14
4.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE
Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb projektiga kavandatavale
tegevusele lähim kultuurimälestis – ehitismälestis Rosma küla elamu I kelder (registri
kood 23794) – ca 27 m kaugusele. Piirkonnas paiknevad veel lisaks järgnevad
ehitismälestised – Rosma küla elamu I tiibhoonega (registri kood 23793) , Rosma
vesiveski laut (registri kood 23792), Rosma vesiveski elamu (registri kood 23791) ,
Rosma vesiveski pais (registri kood 23790), Rosma vesiveski (registri kood 23789),
Rosma küla kauplus-elamu II (registri kood 23796), Rosma küla elamu III (registri kood
23798) ja Rosma küla kauplus-elamu II ait-kelder (registri kood 23797). Antud
ehitismälestistele on moodustatud ühine kinnismälestise kaitsevöönd, mis jääb
projektialast ca 4 m kaugusele (vt joonis 4.2).
Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud 18.03.2022 kirjaga
nr 5.1-17.6/455-1 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb järgmist:
Planeeritava kergliiklustee alale riikliku kaitse all olevaid mälestisi ega meile
teadaolevat arheoloogipärandit ei jää. Kuid kuna tee lõunapoolne ots asub
vahetus läheduses Rosma külas asuvate ehitismälestiste (reg-nr 23789-23798)
ühisele kaitsevööndile, siis palume kanda mälestiste kaitsevööndi ala projekti
asendiplaanile ja sellega projekteerimisel arvestada. Tee projekteerimisel
kaitsevööndisse tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele (§ 58, 59) projekt
meiega kooskõlastada.
Samuti palume lisada projekti seletuskirja märkus, et pinnasetöödel kogu
projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndi ala tuleb
arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku
võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja
kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
Kavandatava tegevusega ei ole kultuurimälestiste ning nendele moodustatud
kinnismälestise kaitsevööndis eht isutegevusi ette nähtud, seega võib öelda, et
kavandataval tegevusel puudub oluline mõju kultuuriväärtustele. Pinnasetöödel tuleb
siiski arvestada Muinsuskaitseameti tingimusega.
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
15
Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna muinsuskaiseliste objektide
suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
16
4.3. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Kavandatav tegevus paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatavale
tegevusele lähim puurkaev PRK0025624 jääb ca 65 m kaugusele. Puurkaevule on
kehtestatud 50 m ulatus sanitaarkaitseala, mis ei ulatu kavandatava tegevuseni
(vt joonis 4.3).
Lisaks jääb projekteeritavast kergliiklusteest ca 2,5 m kaugusele Kaldamäe tee 2
(kü 61903:002:0333) kinnistu salvkaev, mille hooldusala on 10 m. Kavandatav tegevus
ulatub salvkaevu hooldusalale. Antud salvkaev paikneb piirkonnas, kus maapinnalt
esimene aluspõhjaline veekompleks on maapinnalt lähtuva reostuse suhtes looduslikult
kaitstud, st tegemist on kaitstud põhjaveega alaga. Seega, kui järgitakse kõiki
keskkonnakaitsenõudeid, pole põhjust eeldada põhjavee reostuse ohtu.
Vastavalt veeseaduse § 154 lg (5):
Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib
ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas:
3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette;
4) maaparandussüsteemide rajamine;
5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;
Et välistada nt sademeveega maapinnalt saasteainete jõudmist salvkaevu, on
keskkonnaministri 09.07.2015 määrusega5 nr 43 seatud salvkaevule järgmised nõuded:
§ 14. Nõuded salvkaevu konstruktsiooni kohta
(1) Salvkaevu konstruktsioon peab:
1) tagama põhjavee kaitstuse reostuse eest;
2) tagama salvkaevu vett andva osa pudedate ja varisevate setete kindlustatuse ning nõutud veehulga läbilaskvuse;
3) välistama saastunud vee sissevoolu salvkaevuga avatavasse põhjaveekihti.
(2) Salvkaevu rakked peavad ulatuma vähemalt 70 cm kõrgusele maapinnast ja maapind salvkaevu ümber peab olema võrreldes ümbritseva reljeefiga kõrgem, et oleks välistatud pinnavee ja maapinnalt pärineva vee kogunemine kaevu ümber ja selle sissevool kaevu.
(3) Salvkaev peab olema pealt kaetud, et vältida sademevee, kõrvaliste esemete ja elusolendite kaevu sattumist.
(4) Salvkaevu ümber tuleb rajada veelukk, mis välistab maapinnalt pärineva vee sissevoolu kaevu.
(5) Veelukk on salvkaevu ümber kaevatud kraav, mis on täidetud vettpidava materjaliga.
(6) Salvkaevu konstruktsioonis tohib kasutada vaid selliseid tooteid ja materjale, mis on ohutud nii keskkonnale kui ka inimese tervisele.
Projektiga ülal väljatoodud § 154 lg (5) nimetatud tegevusi ei kavandata. Peale
ehitustegevuse lõppu ei põhjusta jalgratta- ja jalgtee endast põhjavee reostuse ohtu.
Põhjavee reostuse ohu vältimiseks tuleb tagada, et salvkaevu konstruktsioon vastaks ülal
loetletud määruse nr 43 nõuetele.
Ehituse ajal tuleb jälgida, et kergliiklustee rajamisel salvkaevu hooldusalas (10 m) ei
toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti vältida hooldusalas
kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal).
5 https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
17
Kavandatavast kergliiklustee ristub Peri ojaga (VEE1049200) ning Ähnioro ojaga
(VEE1048814). Nimetatud vooluveekogud ei kuulu avalikult kasutatavat veekogude
nimistusse. Peri ojale on kehtestatud 25 m ulatuses ehituskeeluvöönd ning 50 m ulatuses
piiranguvöönd. Veekogule kehtestatud ehituskeeld ei laiene vastavalt
looduskaitseseaduse §38 (5) üldplaneeringuga kavandatud 9) sillale ja 10) avalikul t
kasutatavale teele. Seega antud juhul veekogu ehituskeeld kavandatavale kergliiklusteele
ei laine, kuna kavandatav jalgratta- ja jalgtee on üldplaneeringus ette nähtud.
Projektlahendusega nähakse ette ka puude langetamist Peri oja veekaitsevööndis.
Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu
kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada
Keskkonnaameti nõusolek.
Sademeveed juhitakse teelt ära põik- ja pikikalletega teed ümbritsevatele haljasaladele.
Kavandatavalt kergliiklusteel kraavi valguva vee puhul ei ole (tulenevalt kergliikluse
iseloomust) põhjust eeldada reostuskoormust. Lisaks ei ole T87 Põlva ringtee (km 3,09-
6,034) ning 90 Põlva – Karisilla (km 0,15-0,40) tee korral tegemist suurte
liiklussagedustega (aasta suurim keskmine ööpäevane liiklussagedus antud lõikudes
2021. aastal oli 1690-2056 a/ööp), mis põhjustaks olulist reostuskoormust sõiduteelt.
Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee
käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot
ööpäevas 6 . Seega pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teedelt ära juhitava
sajuvee tulemusena.
Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata järgnevatele
veekaitsemeetmetele.
Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma
selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt,
et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja
bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada
joogiveekaevudest ning veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja
objektide paiknemine joogikaevu ning veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde
teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud
reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Kergliiklustee rajamisel tuleb tagada, et
ehitusmasinad oleksid töökorras ning nende kasutamisega ei tohi kaasneda
naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid.
Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi
arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.
6 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
18
Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
19
4.4. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET, VALGUS
Projektiga kavandatakse kergliiklustee rajamist ning sellega ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale ja õhukvaliteedile.
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
4.5. JÄÄTMEKÄITLUS
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmater jalide
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käit lemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“
tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Põlva valla7 jäätmehoolduseeskirjas olevate
nõuetega.
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu
koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik
jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.
Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,
tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine
väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
4.6. AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.
7 https://www.riigiteataja.ee/akt/429082019014
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
20
5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Käesolevas aruandes on esitatud riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90
Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 6 1 ja
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole
keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31
esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju
esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega .
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning
rakendada all kirjeldatud meetmeid:
◼ Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist Peri oja veekaitsevööndis.
Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie
veekogu kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks
saada Keskkonnaameti nõusolek.
◼ Pinnasetöödel kogu projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende
kaitsevööndi ala tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31
lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama
sellest Muinsuskaitseametile.
◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus
toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema
korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja
põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,
asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -
ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada joogiveekaevudest ning
veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide
paiknemine joogikaevu ning veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal
olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse
sattumine pinnasesse ja vette.
◼ Kergliiklustee rajamisel tuleb tagada, et ehitusmasinad oleksid töökorras ning
nende kasutamisega ei tohi kaasneda naftasaaduste ja määrdeõlide lekkeid.
◼ Eriti tuleb jälgida, et kergliiklustee rajamisel salvkaevu hooldusalas (10 m) ei
toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti vältida hooldusalas
kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal).
◼ Põhjavee reostuse ohu vältimiseks tuleb tagada, et salvkaevu konstruktsioon
vastaks keskkonnaministri 09.07.2015 määruse 8 nr 43 nõuetele (vt täpsemalt
ptk 4.3).
◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb
8 https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013
Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla km 0,15-0,40 Põlva linna ja
Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
21
ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Põlva valla9 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.
◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.
9 https://www.riigiteataja.ee/akt/429082019014
EELNÕU
KORRALDUS
Tee ehitusloa andmine riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla
tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Transpordiamet algatas pp.kk.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 87 Põlva ringtee km
3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele
jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.
Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada
osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse
või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 asuv lõik paikneb
Põlva maakonnas Põlva vallas osaliselt Põlva linna ja Rosma küla territooriumil riigi
transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 62001:004:0395; 61903:002:0349) riigitee 90 Põlva-
Karisilla tee km 0,15-0,40 lõik Rosma külas riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus
61903:003:0729).
Transpordiameti 01.07.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/530 on antud projekteerimistingimused
riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva‒Karisilla km 0,16-0,25 asuvale Põlva
linna ja Rosma küla vahelisele lõigule kergliiklustee ehitusprojekti koostamiseks.
Projekteerimistingimuste andmise järgselt toimus 11.01.2023 algusega kell 17.30 Rosma koolis
kohalikele elanikele kergliiklustee eskiisi tutvustus.
Tee ehitustööd toimuvad 2026. ja 2027. aastal vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 22036 „Riigitee nr
87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma
küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekt“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni
31.12.2027 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/02MQK0XaHiX8rYE.
Projekti eesmärk on jalakäijate ja jalgratturite liikuvuse parandamine Põlva linna ja Rosma küla
vahelises lõigus, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
2. MENETLUSE KÄIK
2
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga on kavandatud
riigiteega külgnevale alale jalgratta- ja jalgtee rajamine.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-
Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekti puhul
pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju
esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud
eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju
ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet,
Muinsuskaitseamet, Põlva Vallavalitsus.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, liiklusseaduse § 11
lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ §
10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4,
8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva
osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-
Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks
vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla
km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee ehitusprojektiga
kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse
lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist
keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas
tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei
kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja
varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse lõuna osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnamõjude eelhinnang.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
4
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
projekteerimise üksus
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Keskkonnaamet
Maa- ja Ruumiamet
Muinsuskaitseamet
Põlva Vallavalitsus
Meie 06.02.2026 nr 8-1/22-058/2097-1
Riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja
riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40
Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta-
ja jalgtee rajamiseks ehitusloa menetlusse
kaasamine ja KMH algatamata jätmise
kohta seisukoha küsimine
Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja
riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee
rajamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2026. ja 2027. aastal vastavalt projektile „Riigitee nr 87 Põlva
ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla
vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekt“ (töö nr 22036).
Projekti eesmärk on jalakäijate ja jalgratturite liikuvuse parandamine Põlva linna ja Rosma küla
vahelises lõigus, liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt:
https://pilv.transpordiamet.ee/s/02MQK0XaHiX8rYE.
Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning
seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht
esitada hiljemalt 25.02.2026 e-posti aadressile [email protected].
Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks
või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse
projektijuhi Anni Luht poole (tel +372 5090807, e-post [email protected]).
2 (2)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anni Luht
projektijuht
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Lisad: 1. Tee ehitusluba_EELNÕU
2. Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamiseks ehitusloa andmise ja
KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu
3. KMH eelhinnang