Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1032064
| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/26-236 |
| Registreeritud | 06.02.2026 |
| Sünkroonitud | 09.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Martin Nurme |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1032064
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Loa registrinumber L.MK/321323
Loa liik Keskkonnaluba
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi KIVIKANDUR OÜ
Kontaktisik Aivar Kuusmik
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu KIVIKANDUR OÜ taotleb keskkonnaloa pikendamist Helmi-Aakre liivamaardla (registrikaardi nr 0518) ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki 18, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkide 19 ning 20 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 21 maavara ammendamiseks enne karjääri korrastamist. Taotleja palub ennistada MaaPS § 67 lõikes 5 nimetatud tähtaja, kuna enne taotluse esitamist oli vaja saada kaevandamise jätkamiseks nõusolekud maavara omanikult ja mäeeraldise piirile lähemal, kui 100 m asuva elamu omanikult ja see võttis oodatust kauem aega.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
Kaevandamise jätkamine juba avatud karjääris.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus on esitatud taotluse seletuskirjas (ptk 7).
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Helmi-Aakre V liivakarjäär
Aadress Limmani, Rebaste küla, Elva vald, Tartu maakond
Territoriaalkood 6890
Katastritunnus(ed) 60801:001:0550
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6440265, Y: 628419
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Limmani (60801:001:0550).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Elva vald, Tartu maakond 0171
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane
2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane
2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane
2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane
2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane
2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane
2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane
2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane
2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane
2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane
2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane
2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane
2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed2/10
2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane
2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane
2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane
3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane
3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane
3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane
3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane
3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Ei ole asjakohane
3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane
3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane
3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane
3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane
3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta
3/10
Ei ole asjakohane
3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane
3.11. Lisad Ei ole asjakohane
4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Ei ole asjakohane
4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane
4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane
4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane
4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Ei ole asjakohane
4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane
4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Vorm ei ole asjakohane.
4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane
4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane
4/10
4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane
4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane
4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane
4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane
5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Ei ole asjakohane
5.2. Käitise kategooria Ei ole asjakohane
5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane
5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane
5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane
5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane
5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane
5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane
5/10
5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Ei ole asjakohane
5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane
5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane
5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane
5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane
5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane
5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane
5.4.12. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane
5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane
5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane
5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane
5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane
5.4.17. Järeldused ja ettepanekud 6/10
5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane
5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane
5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane
5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine 7/10
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek kehtivusaja pikendamine
Registrikaardi nr 518
Maardla nimetus Helmi-Aakre
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Helmi-Aakre V liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 8.23
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 9.35
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 31
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehitus, ehitussegud, täitematerjal
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 23
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
18 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 27.38 tuh m³ 01.01.2026
19 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 275.431 tuh m³ 01.01.2026
20 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 84.975 tuh m³ 01.01.2026
21 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 32 tuh m³ 01.01.2026
Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1205 - ehituskruus 24.78 tuh m³
8/10
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja KIVIKANDUR OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number VALM 029
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 11.03.2010
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Helmi-Aakre liivamaardla Helmi-Aakre III uuringuruumi geoloogiline uuring Valgamaal (varu seisuga 01.12.2008. a.)
Geoloogiafondi number 8059
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 916
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 08.06.2009
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
2. 1203 - ehitusliiv 293.506 tuh m³ 3. 1207 - täiteliiv 25.70 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa ja tehisveekogu
Graafilised lisad
Markšeidermõõdistamine Lisa 1: Helmi_Aakre_V_TOIMIK_231010.asice
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 2: Helmi_Aakre_V_liivakarjaar__2026____Gr_lisa_1___Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 3: Helmi_Aakre_V_liivakarjaar__2026____Gr_lisa_2___Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 4: Helmi_Aakre_V_liivakarjaar__2026____Gr_lisa_3___Korrastatud_maa_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 5: Helmi_Aakre_V_keskkonnaloa_taotluse_seletuskiri__2026_.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 6: KK.pdf
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 7: EGF8059.zip
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks
Lisa 8: Limmani_maaomaniku_nousolek.asice
9/10
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
8. Taotluse lisad
GIS ja CAD failid Lisa 9: ME_piir.dgn
Lisa 10: MET_piir.dgn
Lisa 11: Maapinna_samakorgusjooned.dgn
Lisa 12: Maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn
Maaomanike kooskõlastused Lisa 13: Nousoleku_andmine_Kaku_kinnistu.jpg
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevuse mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Tegevuse mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Tegevuse mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Tegevuse mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Tegevuse mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas.
Nimetus Manus Allkirjastatud graafilised lisad Lisa 14: Helmi_Aakre_V_liivakarjaari_keskkonnaloa_taotlus__2026____Graafilised_lisad.asice
Allkirjastatud taotluse seletuskiri Lisa 15: Helmi_Aakre_V_keskkonnaloa_taotluse_seletuskiri__2026_.asice
10/10
Digiallkirjad
74
73
72
71
70
69
68
67
66
65
64
63
62
61
60
59
58
Vahekaugus. m
74
73
72
71
70
69
68
67
66
65
64
63
62
61
60
59
58
79.7 110.9 61.5 51.1 11.0 11.0 52.2
Pa-17
73.17
Pa-14
69.67
Pa-9
67.67 Ip-2
62.37
Pa-7
64.62 Ip-4
64.17 Pa-10
63.67
Ip-5
63.32
2.5
9.0
3.0
5.0
6.0
0.3
0.6
5.7
6.0
2.0
0.2
0.5
5.4
6.0
0.5
5.0
0.5
4.5
0.5
4.0
17-1
17-2
14-1
14-2 9-1
9-2
7-1
7-2
10-1
2.29
5.75
36.62
2.54
4.16
14.83
2.52
4.51
37.76
2.64
5.78
30.03
2.33
5.15
9.49
2.38 8.43
15.03
2.24
7.10
20.14
2.38 5.43
16.31
0.58
25.18
0.76
62.77 (30.04.2008)
62.07 61.97
(30.04.2008)
(30.04.2008)
61.72
m m
NE SW
1 :1 .4
1 :1 .7
1 :1 .7
1 :3
1 :2
1 :5
70
69
68
67
66
65
64
63
62
61
60
59
58
57
56
70
69
68
67
66
65
64
63
62
61
60
59
58
57
56
Vahekaugus. m 136.1 88.8 46.1
Pa-4
68.67
Pa-7
64.62
Pa-16
65.04
Pa-11
65.66
0.4
10.0
12.0
12.2
0.2
0.5
5.4
6.0
0.5
1.5
4.0
4.5
0.5
1.5
4.0
4.5
LEPPEM˜RGID:
Kasvukiht
Liiv. porsunud
Kruus
Liivsavi
Moreen
Puuraugu number
Suudme abs. kırgus. m
Proovi intervall
Proovi number
Kihi sügavus maapinnast. m
Puuraugu sügavus. m
Liiva peensusmoodul
Savi -ja tolmuosakeste sisaldus. %
Kruusa sisaldus. %
Ip-4
64.17
5.0
Interpolatsioonipunkt
Abs. kırgus. m
Sügavus. m
61.77 (29.04.2008)
4-1
4-2
4-3
4-4
7-1
7-.2
16-1
16-2
11-1
11-2
2.15
7.21
7.32
2.55
5.07
8.38
2.54
4.19
8.99
2.64
3.27
17.04
2.24
7.10
20.14
2.38
5.43
16.31
1.01
13.51
10.64
2.48 4.73
46.38
0.84 11.24 2.30
2.11
6.58
46.28(29.04.2008)61.67
62.07 (29.04.2008) (01.05.2008) (30.04.2008)
62.54 62.66
m m
NW SE
Tee
Pa-7
64.62
2.24
7.10
20.14
5.4
6.0
7-1
1 :1 .7 Rekultiveeritava nılva kalle
Mäeeraldise piir
1 :1 .7
1 :3
1 :1 .7
1 :3
1 :2
Liiv.
jämedateraline. kruusakas
Liiv.
keskmiseteraline. kruusakas
Liiv.
keskmiseteraline. vähese kruusaga
Liiv.
ülipeeneteraline. savikas
Katastriüksuse piir ja
mäeeraldise teenindusmaa piir
Veetaseme abs kırgus. m (mııtmise aeg)
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Läbilıige I - I’
Läbilıige II - II’
18. plokk - aT
5 . p lo
k k - a
R
Mııtkava:
M vert 1:100 M hor 1:1000
Tellija:
Kinnitas
Joonestas
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
L˜BILÕIKED I-I’ ... II-II’
GEOLOOGILISED
Formaat A2
Gr lisa 2
76902 Harku vald, Harjumaa
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla,
KIVIKANDUR OÜ
Helmi-Aakre V liivakarjäär
Tartu maakond Elva vald
Töö nr 23203
18.10.2023
Koostatud:
P L
O K
K 5 a
R
P L
O K
K 5 a
R
PLOKK 19 aT
PLOKK 19 aT
PLOKK 20 aT
PLOKK 21 aT
PLOKK 20 aT
(aT - aktiivne tarbevaru aR - aktiivne reservvaru) number ja kategooria
Maavaravaru ploki kontuur, PLOKK 19 aT
Maido Ridalaan
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Helmi-Aakre V liivakarjääri geoloogilised läbilıiked I-I’ ... II-II’, OÜ J.Viru Markeideribüroo, töö nr 21216;
2. Kasutatud:
1. Kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
Maido Ridalaan
11.10.2021-10.10.2023 Kaevandatud maht perioodil
kattepinnas
73,30
Pa-1
0,4
2,6
3,2
-
67,10
63,10
Ip-1 2,0 61,10
63,10
Ep-1
0,3
-
1,5
3,7
57,60
Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m
Ehitusliiva veepealse kihi paksus, m
Ehituskruusa kihi paksus, m
Kattekihi paksus, m
Abs kırgus, m
Interpolatsioonipunkti number
Abs kırgus, m
Ekstrapolatsoonipunkti number
Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m
Ehitusliiva veepealse kihi paksus, m
Ehituskruusa kihi paksus, m
Kattekihi paksus, m
64,87
Pa-16
0,5
2,0
1,5 3,5 60,87
64,00
Ip-3
0,2
2,2
2,6 4,8 59,00
Abs kırgus, m
Interpolatsioonipunkti number
Kattekihi paksus, m
Ehitusliiva veepealse kihi paksus, m
Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m
Kattekihi paksus, m
Ehitusliiva veepealse kihi paksus, m
Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m
63,50
Pa-10 0,5
4,0 58,65
Suudme abs. kırgus, m
Puuraugu number
Täiteliiva kihi paksus, m
Kattekihi paksus, m
kihi paksus, m
Täiteliiva
kihi paksus, m
Täiteliiva Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m
1) Ehitusliiva ja-kruusa varupunktid 2) Ehitus- ja täiteliiva varupunktid
3) Täiteliiva varupunktid
abs kırgus, m
Lamami
abs kırgus, m
Lamami
abs kırgus, m
Lamami
Suudme abs kırgus, m
Puuraugu number
abs kırgus, m
Lamami
abs kırgus, m
Lamami
abs kırgus, m
Lamami
Suudme abs kırgus, m
Puuraugu number
(AS Teede REV-2)
Helmi-Aakre II kruusakarjääri mäeeraldis
x y
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
Mäeeraldise pindala 8.26 ha
6440156.83
6440210.77
6440301.12
6440339.46
6440371.39
6440416.51
6440426.87
6440427.91
6440425.09
6440398.38
6440221.83
6440200.89
6440080.38
628520.91
628547.61
628612.95
628640.58
628665.39
628709.76
628595.10
628575.18
628544.37
628393.17
628236.03
628272.24
628474.20
x y
koordinaadid Mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide
Punkti nr
6440156.83
6440210.77
6440301.12
6440339.46
6440371.39
6440420.65
6440427.91
6440425.09
6440417.81
6440417.82
6440417.83
6440242.27
6440221.83
6440200.89
6440080.38
628520.91
628547.61
628612.95
628640.58
628665.39
628713.84
628575.18
628544.37
628464.15
628410.48
628356.96
628200.66
628236.03
628272.24
628474.20
15’
14’
13’
12’
11’
10’
9’
8’
7’
6’
5’
4’
3’
2’
1’
63.28
63.26
63.26
63.32
63.18
63.80
64.14
64.55
64.58
64.63
65.05
65.00
64.9265.06
65.81
66.78
66.04
65.28
64.90
64.73
64.64
64.18
63.65
63.80
66.91
66.29
66.33
65.46
64.95
65.26
65.25
65.63
66.05
67.20
67.76
68.95
69.66
69.24 69.33
67.95
68.85
68.44
67.49
67.55
66.44
65.68
67.29
65.90
66.78
67.42
67.46
67.43
68.04
67.92
67.15
67.82
67.89
68.82
69.23
66.42 66.81
66.41
65.18
67.39
68.22
67.18
67.28
67.68
67.23 67.51
67.15 66.54
64.54
65.6167.54
68.84 69.90
69.83
69.72
69.48
68.11
67.83
67.74
63.89
65.71
66.92
66.3864.88
65.39
65.79
67.74
65.38
68.35
67.70
66.66
69.14
68.01
69.06
69.46
69.16
68.63
68.34
68.16
68.55
68.26
68.44
69.21
69.48
69.25
70.94
71.26
69.94
70.12
69.35
69.76
67.72
67.91
68.63
68.88
68.85
69.26
69.18
69.33
69.12
68.82
68.23
67.46
67.45
68.21
68.20 68.21
68.21
69.56
70.26
70.30
70.23
70.49
69.43
69.59
70.6471.35
69.71
69.52
74.11
66.23
66.85 66.13
64.39
63.44
62.49
62.33
62.15
62.96
63.54 64.88
66.22
67.81
69.48
67.51
68.80
67.09 65.00
63.93
68.65
72.20
71.76
69.82
68.46
67.98
67.20
66.33
69.42
70.11
69.89
69.08
73.86
72.85
73.54
73.95
73.94
73.52
72.91
73.23
72.04
71.66
72.64 71.92
72.8272.48
72.42
71.84
72.21
70.01
70.58
71.26
73.35
73.03
72.30
72.46
73.21
74.24
73.56
73.83
73.72
73.88
74.13
70.32
69.06
68.30
67.74
67.28
66.43
66.22
66.29
64.99
67.05
69.76
69.26
69.52
70.23
70.32
69.76
68.81
68.64 68.66
70.49
70.30
69.82
69.44
69.44
69.78
70.09
69.83
70.13
70.65
71.32
71.90
70.98
70.12 70.26
70.54
72.83
67.40
67.05
67.94
68.81
68.30
68.64
67.31 67.33
68.48
68.22
66.63
65.68
64.84
64.98
64.53
65.88
66.36
66.83
64.08
63.89
63.7863.51
63.98
64.08
64.42
64.98
65.16
65.30
64.84
64.81
64.72 66.64
66.82
66.28 66.40
65.66
66.53
65.61
65.88
66.02
65.33
65.79
65.76
65.84
65.71
66.08
65.43
65.06
65.66
65.89
66.22
65.75
65.23
65.10
64.84
64.71
64.83
64.63
66.10
65.82
65.58
65.36 65.55
65.91
66.84
67.62
68.16
68.51
68.03
68.63
68.51
67.85
67.40
66.08
66.70
66.09
67.38
68.08
68.06
68.55
67.71
67.23
65.94
66.01 65.98
66.46 66.62
66.85
65.6564.80 64.31
73.64
73.65
73 .6 5
73 .6 5
67.58
63.29
63.31
63.60
63.66
63.68
63.64
63.48
63.62
63.28
63.75
63.86
68.28
68.18
72.20
söödamaja
60801:001:0550
Limmani
60801:001:1190
Kaku 60801:001:1213
Aakre metskond 107
60801:001:0211
Tırresoo
60801:001:0440
Heino
60801:001:0200
Kalme-Kuru
3
4
5 6 7
8
9
10
11
12
13
X=6440100
Y =6
2 8 6 0 0
X=6440400
Y =6
2 8 3 0 0
Formaat A1
N
S
W E
pindala 9.39 ha
Mäeeraldise teenindusmaa
Naabermäeeraldise piir
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja number
PLOKK 19 aT
(aT - aktiivne tarbevaru aR - aktiivne reservvaru) number ja kategooria
Maavaravaru ploki kontuur,
60801:001:0550
Limmani
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Kaevand
61,30 (01.05.2008) Veetaseme abs kırgus, m (mııtmise aeg)
X=6440100
Y =6
2 8 2 0 0
Eesti baaskaart, leht nr. 5414
ASENDIPLAAN M 1 : 50 000
Punkti nr
Mäeeraldise piiripunktide koordinaadid
Joonmııtkava:
0 10 25 50 m
LEPPEM˜RGID:
Mııtkava:
Tellija:
Kinnitas
Joonestas
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Mııdistas
Tartu maakond Elva vald
Helmi-Aakre V liivakarjäär
seisuga 10.10.2023. a
M˜EERALDISE PLAAN
Gr lisa 1
Töö nr 23203
1:1000
10.10.2023
Mııdistatud:
76902 Harku vald, Harjumaa
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla,
KIVIKANDUR OÜ
18.10.2023
Koostatud:
Helmi-Aakre V liivakarjäär
P u ka
R ı n g u
R ın
gu
V a lg a
63.37
65.47
66.37
65.4765.37
65.27
68.37
66.67
66.47
65.47
68.37
68.17
66.87
68.27
68.87
68.77
62.87
68.87
71.37
73.07
72.77
72.27
72.27
66.67
65.47
69.67
71.47
71.17
71.97
73.17
68.37
67.87
69.27
64.17
66.17
66.07
65.07
65.57
67.67
67.97
66.57
67.87
68.67 68.47
64.07
73 .6 5
63.37
64.17
72.77
vaatetorn
PLOKK 20 aT
PLOKK 19 aT
63.68 Jääkvaru paksus, m Kasuliku kihi lamami samakırgusjoon, abs m
8.72
4.16
7.11
11.24
Maido Ridalaan /allkirjastatud digitaalselt/
kaitseval
katepinnas e val
katepinnase val katepinnas
e val
Maavara maht perioodil 11.10.2021 - 10.10.2023 Jürgen Aluoja
Maido Ridalaan
3.81
4.82
3.86
1.78
4.77
5.70
2.53
Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldise plaan seisuga 11.10.2021. a, OÜ J.Viru Markeideribüroo,töö nr 21216.
5. Kasutatud:
4. Maardla plokkide piirid väljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 06.04.2015. a (plaanil skemaatilised);
3. Katastriüksuse piirid Maa-ameti geoportaalist 18.10.2023. a (plaanil skemaatiliselt);
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk;
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
1
1
1’
2’
4’
5’ 6’ 7’
8’ 9’
10’
11’
12’
13’
14’
15’
3’
2
1
59.0
Pa-3
72.38
Pa-2
72.97
Pa-17
73.17
Pa-15
73.53 Pa-1
73.47
Pa-4
68.67
Pa-8
66.74
Pa-9
67.67
Pa-13
72.26
Pa-258
71.57
Pa-12
67.24
Pa-11
65.66
Pa-16
65.04
Pa-6
64.47
Pa-5
68.27
Pa-7
64.62
Ip-2
62.37
Ip-5
63.32
Pa-18
63.67
Pa-10
63.67
Ip-1
63.27
Ep-1
63.27
Pa-6a
63.67
Pa-14
69.67
Ip-3
64.17
Ip-4
64.17
0.4 -
9.1
2.0
60.88
2.0 61.27
0.4
-
8.3
-
64.27
0.4
2.1
6.5
-
64.17
0.6
2.4
6.3
-
64.23
0.4
2.6
3.2
-
67.27
0.4 -
6.6
5.0
56.67
0.5
2.5
-
64.67 0.3
2.5
3.2 -
0.3
4.2
3.0 -
64.07
0.4 -
3.7
1.5
61.14
0.6
0.0
3.8 -
63.27
2.0 60.37
0.3 -
1.5
3.7
57.77
0.8 - 5.8
3.9
57.77
0.2
-
2.5
2.8
58.95
0.5
4.0 59.17
2.2
2.6 4.8 59.17
0.5
-
2.0
2.9
59.17
0.5
4.0
0.5
1.7
2.8 4.5 59.17
0.5
2.0
1.5 3.5 61.04
1.0
0.0
2.5 -
63.74
0.5
2.0
- 3.5 61.66
2.0
0.5
3.5 59.67
0.5
3.5 59.32
66.26
0.2
K-1
61.97
61.47(01.05.2008)
59.17
I
II
I’
II’
PLOKK 19 aT
PLOKK 19 aT
PLOKK 18 aT
PLOKK 21 aT
PLOKK 5 aR
PLOKK 5 aR
5 7 .0
5 8 .0
5 9 .0
60 .0
6 1.0
6 2 .0
62.99
6 3 .0
63.12
63.47
63.53
63.57
64.0
6 4 .0
64.0
6 4 .0
64.0
6 4 .0
64.19
64.29
64.77
6 5 .0
6 5 .0
6 5 .0
65.0
6 5 .0
65.10
65.12
65.39
65.44
65.45
65.55
65.61
65.67
65.67
65.81
65.83 65.90
65.99
66.0
6 6 .0
66.0
660 66.0
6 6 .0
66.0
6 6 .0
66.05
66.13
66.16
66.18
66.25
66.31
66.38
66.58
66.90
66.91
66.96
6 7 .0
67.0
6 7 .0
6 7. 0
67 .0
6 7 .0
67.0
6 7 .0
67.05
67.18
67.34
67.35
67.46
67.47
67.54
67.62
67.67
67.67
67.84
67.88
67.88
67.89
67.90
67.94
67.96
68.0
68.0
6 8 .0
68.0
68 .0
68.0
68.0
68.0
68 .0
68.00 68.00
68.10
68.17 68.23
68.27
68.28
68.31
68.37
68.39
68.42
68.44
68.47
68.50
68.53
68.59
68.60 68.67
68.75
68.83
68.85
68.96
69.0
6 9 .0
6 9 .0
69 .0
69.0
6 9 .0
69.02
69.09
69.14
69.14
69.15
69.16
69.28
69.30
69.31
69.36
69.37
69.38
69.40
69.41
69.43
7 0 .0
70.0
70.17
70.32
70.35 70.39
70.50
70.56
70.67
70.73
70.77
70.79
71.30
71.67
71.82
71.91
72.0
72 .0
72 .0
72 .0
72.02
72.02 72.09
72.15
72.16
72.16
72 .4 3
72 .5 3
7 3 .0
73.12
73.16
73.32
73.36
73.90
74.16
Reg. nr: 11644539
Tartu mnt 84a-50 10112 Tallinn
Telefon: 6 344 552
Faks: 6 344 501 [email protected]
www.vmb.ee
TARTU MAAKOND
ELVA VALD
REBASTE KÜLA
HELMI-AAKRE V LIIVAKARJÄÄR
MARKŠEIDERMÕÕDISTAMINE
SEISUGA 10.10.2023. a
Tellija: KIVIKANDUR OÜ
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla,
76902 Harku vald, Harjumaa
Teostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo
Töö nr: 23203
Juhatuse liige: Maido Ridalaan
Markšeider: Maido Ridalaan
kutsetunnistus nr 197274
/ allkirjastatud digitaalselt /
Türi 2023
2
SISUKORD LK
1. SELETUSKIRI ...................................................................................................................... 3
1.1. KARJÄÄRI ÜLDANDMED JA GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ......................... 3
1.1.1. Karjääri üldandmed ................................................................................................... 3
1.1.2. Geoloogiline uuritus ja üldiseloomustus ................................................................... 3
1.2. MARKŠEIDERITÖÖ AEG JA ANDMED TEOSTAJA KOHTA .................................. 5
1.3. TELLIJA JA KAEVANDAMISLOA ANDMED ............................................................ 6
1.4. LÄHTEPUNKTIDE ANDMED ....................................................................................... 8
1.5. GEODEETILISE SIDUMISE ANDMED JA MÕÕTEMÄÄRAMATUS ....................... 8
1.6. ANDMED MÕÕDISTUSMETOODIKA –SEADMETE, ANDMETÖÖTLUSE JA
TARKVARA KOHTA ....................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.
1.7. ANDMED MÕÕDISTUSMETOODIKA –SEADMETE, ANDMETÖÖTLUSE JA
TARKVARA KOHTA ...................................................................................................... 9
1.8. SELGITUSED TEHNOVÕRKUDE OSAS ..................................................................... 9
1.9. KATASTRIÜKSUSTE PIIRIDE PÄRITOLU JA KASUTUSVIIS ................................ 9
1.10. KASUTATUD VARASEMATE TÖÖDE LOETELU............................................... 10
1.11. MAAVARA MAHU ARVUTUSMEETODID .......................................................... 10
1.12. MUUD MÄRKUSED ................................................................................................. 10
2. MÕÕDISTUSTE TULEMUSED JA ARVUTUSED ....................................................... 11
2.1. KAEVANDATUD, KASUTATUD JA KASUTUSKÕLBMATUKS MUUDETUD
MAAVARA KOGUS...................................................................................................... 11
2.2. MÄEERALDISE PIIRES JA VÄLJASPOOL MÄEERALDISE PIIRE
KAEVANDATUD MAAVARA, SETENDI VÕI KIVIMI KOGUS. MÄEERALDISE
JÄÄKVARU. .................................................................................................................. 12
2.3. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD JA KORRASTATUD MAA PINDALA ............... 13
3. KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 13
4. FOTOD ................................................................................................................................. 14
DIGITAALSED LISAD
1. Tärkandmed (kolmemõõtmelised koordinaadid);
2. Arvutustes kasutatud pinnamudelid;
3. Graafilised lisad töödeldavas CAD formaadis.
GRAAFILISED LISAD
1. Mäetööde plaan, M 1:1000;
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’…II-II´, Mhor 1:1000, Mvert 1:100.
3
1. SELETUSKIRI
1.1. KARJÄÄRI ÜLDANDMED JA GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS
1.1.1. Karjääri üldandmed
Objekti asukoht: Tartu maakond Elva vald Rebaste küla
Katastriüksus ja tunnus: Limmani (kat.tunnus 60801:001:0550)
Karjääri mäeeraldise
teenindusmaa pindala: 9,39 ha
Karjääri mäeeraldise pindala: 8,26 ha
Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldis (mäeeraldise pindala 8,26 ha, teenindusmaa pindala 9,39
ha) asub Tartu maakonnas Elva vallas Rebaste külas Limmani (tunnus 60801:001:0550)
katastriüksuse idaosas eramaal.
Edelast piirneb mäeeraldis Heino (tunnus 60801:001:0440) katastriüksusega ja põhjast Aakre
metskond 107 (tunnus 60801:001:1213) ning Kaku (tunnus 60801:001:1190) katastriüksustega.
Mäeeraldisest ligikaudu 15 m ida pool kulgeb Ülpre-Kure riigimaantee. nr 23241. Vastavalt
Maanteameti kooskõlastusele ei tohi ehituskruusa- ja liiva kaevandada lähemalt kui 20 m tee
teljest. Kaevandamise käigus tuleb rajada kasvupinnasest ohutusvall riigimaantee ja
kaevandatava ala vahele, karjääripoolse sõiduraja teljele mitte lähemale kui 10 m. Karjääri
maanteepoolse ääre kaevandamisel ei tohi üheski töö etapis minna sügavamale projektijärgsest
rekultiveerimise pinnast, nõlva kalle ei tohi olla järsem kui 1:2 (veealuse kaeve puhul 1:3).
Maa-alal ei ole looduskaitse- ega keelualasid. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei jää Natura
2000 alale. Mäeeraldisel muinsus- ja looduskaitse objekte ei ole. Lähim elamu paikneb
mäeeraldise põhjapiirist ca 100 m põhja pool.
1.1.2. Geoloogiline uuritus ja üldiseloomustus
1970–1972. a. tegi tollane ENSV MN Geoloogia Valitsuse Ehitusmaterjalide rühm Valga
maakonnas ehitusliiva ja -kruusa otsimistöid. Helmi-Aakre perspektiivala haaras laialdase,
põhiliselt metsaga kaetud servamoodustiste ala Purtsi jõe, Pikasilla–Puka maantee ja Aakre
asunduse vahel, kus levivad erineva kuju ja suurusega jääjõelised seljandikud ja künkad.
Positiivsete pinnavormide koostis on väga mitmekesine: ülipeeneteralisest aleuriitsest liivast
kuni veeriselise kruusani. Helmi-Aakre perspektiivalale rajati 69 puurauku sügavusega 1,3-12,0
m, laboriuuringuteks võeti 55 proovi, eraldati 10 eraldiasetsevat liiva ja kruusa varuplokki.
Helmi-Aakre V mäeeraldis jääb toonastest plokkidest 9. varuplokile. Selle ploki materjaliks oli
4
keskmiseteraline liiv (Mk 2,3), milles kruusaosakesi oli 25% ja savi-tolmuosakesi 6%. Liiva
soovitati kasutada betoonisegude peentäiteks.
1986-88. a tegi TK “Eesti Geoloogia” Tartu Geoloogiatöökond Valga maakonnas Helmi-Aakre,
Kastolatsi ja Laanemetsa liivamaardlatel otsingu-hinnangutöid. Helmi-Aakre liivamaardla
otsingu-hinnangutööd haarasid ca 15 km² suuruse ala, kuhu rajati 34 puurauku (pa. 564-597) ja
13 kaevandit, laboriuuringuteks võeti 96 proovi. Maardla liiva-kruusliiva mahuks hinnati 40,9
milj m³.
Helmi-Aakre liivamaardla on kantud Eesti Maavarade Komisjoni 30. novembri 1999. a istungi
protokollilise otsusega nr 99-34 Keskkonnaregistri maardlate nimistusse (reg.-kaart nr 0518).
2008. a. tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus 8,39 ha suuruse Helmi-Aakre III uuringuruumi
geoloogilise uuringu tarbevaru uurituse detailsusega (Rändur, 2008; EGF 8059). Uuringualale
rajati 19 puurauku, laboriuuringuteks võeti 47 proovi, koostati ala topoplaan mõõtkavas 1:1000.
Aktiivne tarbevaru arvutati nelja varuplokina, sh 1. plokk hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumi
kirdeosas leviva ehituskruusa varu 1,74 ha suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate nimistus
Helmi-Aakre liivamaardla 18. plokk). 2. plokk hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumis
veetasemest kõrgemal leviva ehitusliiva varu 7,33 ha suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate
nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 19. plokk). 3. plokk hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumi
lääne- ja edelaosas veetasemest madalamal leviva ehitusliiva varu 2,91 ha suurusel alal
(Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 20. plokk) ja 4. plokk Helmi-
Aakre III uuringuruumi kagunurgas leviva täiteliiva varu 0,93 ha suurusel alal
(Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 21. plokk). Uuringuruumi varu
kinnitas KKM 08.08.2009. a. käskkiri nr 916.
Helmi-Aakre liivamaardla, sh Helmi-Aakre liivakarjääri mäeeraldis paikneb Otepää kõrgustiku
loodenõlvaga külgnevas Würmi jäätumise servamoodustiste vööndis. Aastatel 1959–1963 tehtud
komplekse geoloogilis-hüdrogeoloogilise kaardistamise andmeil on kasulikku kihti moodustav
Võrtsjärve alamkihistu eriteraline kruusakas liiv ning kruus seotud fluviomõhnastikuga.
Pinnareljeef on mõhnastikule omaselt muutlik, maapinna abs kõrgused on mõhna järsemal
lääneküljel vahemikus 62–69 m abs kõrgust. Kattekiht on esindatud kuni 0,5 m paksuse
kasvukihi ning kuni 0,5 m paksuse väga peeneteralise porsunud liivaga. Kasuliku kihi paksus on
kuni 11,6 m. Selles põimuvad eriteralise liiva, s.o peene- kuni kruusaka jämedateralise liiva kihid
(fgIIIjr3). Mõhna kirdeosas moodustab kasuliku kihi ülemise osa peen kuni jäme karbonaatse
koostisega kruus (fgIIIjr3). Kasuliku kihi lamamiks on saviliiv (lgIIIjr3) või saviliivmoreen
(gIIIjr3). 60ndate aastate alguses uuringuruumist ca 1,5 km kagusse rajatud puuraugu 261
5
andmeil on kvaternaarisetete kogupaksus ca 35 m. Nood lasuvad Kesk-Devoni Burtnieki lademe
Burtnieki kihistu (D2brbr) liivakivil.
Geoloogilise uuringu käigus 2008. a. aprillis ei täheldatud põhjavee esinemist puuraukudes
Helmi-Aakre III uuringuruumi (praeguse Helmi-Aakre V mäeeraldise) kirdeosas, kus maapinna
ja kruusa-liivakihi lamamiks oleva moreeni lasuva pinna abs kõrgused on suuremad. Vesi ilmus
puuraukudesse puuraukude 2–12 joonest lääne ja lõuna pool. Põhjavee tase määrati põhjaosas
puurauk 2 piirkonnas 63,60 m abs kõrgusel (maapinnast 9,2 m sügavusel) ja puurauk 12
piirkonnas 63,07m abs kõrgusel (maapinnast 4,0 m sügavusel) Veetase langeb edela suunas
puuraukude 4 ja 5 piirkonnas 61,30–61,50 m abs kõrguseni (maapinnast 6,6 m sügavuseni).
Samal tasemel fikseeriti veetase uuringuruumi läänest piiritleva astangu jalamil paikneval
soostunud alal ning uuringuruumi lõunaosas sulglohus. Veetase jälgib kasuliku kihi lamava
pinna langust. Nimetatud pind on uuringuruumi kirdeosas 67 m abs kõrgusel (vett ei esine) ning
langeb kagu suunas 57,5 m abs kõrguseni. Vettkandvaks kihiks on ülipeene- kuni jämedateraline
liiv ning kruus.
Piirkonna veetase alaneb vastavalt vee loodusliku äravoolu suunale veelahkmealaks olevalt
Otepää kõrgustikult läände.
1.2. MARKŠEIDERITÖÖ AEG JA ANDMED TEOSTAJA KOHTA
Käesoleva markšeiderimõõdistuse tegi OÜ J.Viru Markšeideribüroo Kivikandur OÜ tellimusel.
OÜ J.Viru Markšeideribüroo tegevuslitsents (ehitusgeodeetilised ja –geoloogilised uuringud):
reg. nr EEG000189.
Töö eesmärgiks oli teostada karjääri korrapärane markšeiderimõõdistamine: karjääris
kaevandatud maavara mahu määramine viimasele mõõdistuste vahelisele perioodile ja
markšeideritöö aruande koostamine. Töö läbiviimisel on lähtutud kehtivatest õigusaktidest ja
markšeideritöödele esitatavatest nõuetest.
Markšeiderimõõdistuse välitöö tegid 10.10.2023. a markšeider Jürgen Aluoja (kt nr 146482) ja
markšeider Maido Ridalaan (kt nr 197274). Kameraaltöö tegi ajavahemikul 12.10.2023. a –
18.10.2023. a markšeider Maido Ridalaan (kt nr 197274).
Töö kinnitas vastutav markšeider Maido Ridalaan (kt nr 197274).
6
1.3. TELLIJA JA KAEVANDAMISLOA ANDMED
Tellija: KIVIKANDUR OÜ
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla,
76902 Harku vald, Harjumaa
Keskkonnaloa (edaspidi maavara kaevandamisloa) andmed:
Kivikandur OÜ omab maavara kaevandamisluba nr L.MK/321323. Maavara kaevandamise luba
on välja antud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja 09.01.2012.a korralduse nr
PVV 1-15/12/11 alusel. Kaevandamise luba kehtib alates 09.01.2012. a kuni 09.01.2027. a.
Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldis hõlmab Helmi-Aakre liivamaardla (reg.-kaart nr 518)
ehituskruusa 18 varuploki, ehitiusliiva 19–20 varuplokid ja täiteliiva 21. varuploki.
Maavara kaevandamisluba L.MK/321323:
• Loa omaja ja kaevandaja: KIVIKANDUR OÜ (registrikood 11200972, aadress
Järvekalda tee 1 Harkujärve küla 76902 Harku vald Harjumaa);
• Maardla: mäeeraldis asub Helmi-Aakre maardlas. Maardla registrikaardi nr 518.
Maardla põhimaavaraks on liiv;
• Mäeeraldis: Helmi-Aakre V liivakarjäär. Mäeeraldise pindala on 8,26 ha ja see asub
Tartu maakonnas Elva vallas;
• Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,39 ha; kaevandatud maa kasutamise otstarve:
metsamaa ja tehisveekogu;
• Geoloogilise uuringu aruande nimetus: „"Helmi-Aakre liivamaardla Helmi-Aakre III
uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. M. Rändur." (varu seisuga 01.12.2008).“,
geoloogiafondi number 8059, maavara arvele võtmise otsuse nr 916, otsuse kuupäev
08.08.2009;
• Maavara kogus:
aktiivne tarbevaru:
18. plokk – ehituskruus –41 tuh m³ (1,74 ha);
19. plokk – veepealne ehitusliiv – 334 tuh m³ (7,33 ha; 1,74 ha ulatuses 18. ploki
lamamis);
20. plokk – veealune ehitusliiv – 85 tuh m³ (2,91 ha; 19. ploki lamamis);
21. plokk – täiteliiv – 32 tuh m³, sh veealune varu 20 tuh m³ (0,93 ha).
kaevandatav varu:
18. plokk – ehituskruus –39 tuh m³ (1,74 ha);
7
19. plokk – veepealne ehitusliiv – 307 tuh m³ (7,33 ha; 1,74 ha ulatuses 18. ploki
lamamis);
20. plokk – veealune ehitusliiv – 63 tuh m³ (2,91 ha; 19. ploki lamamis);
21. plokk – täiteliiv – 27 tuh m³, sh veealune varu 16 tuh m³ (0,93 ha).
• Maavara kasutusala: teedeehitus, ehitussegud ja täitematerjal;
• Loa kehtivus alates: 09.01.2012 kuni 09.01.2027
Täiendavad tingimused:
1. Vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse ja vette, peab seadmete ja
masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil;
2. Tagada väljaveoks kasutatava tee korrashoid, vajadusel tuleb väljaveoks kasutatavat teed kasta
veega (muuta tolmuvabaks);
3. Kaevise väljaveo ja teenindava transpordi liikumiseks mitte kasutada Kaku ja Männimäe
elamuid läbivat teed;
4. Kaevandamisloa taotleja peab müra häiringu vähendamiseks rakendama erinevaid meetmeid:
kinnistu põhjapoolse metsariba säilitamine ning rajama katendivallid mäeeraldise äärealadele;
5. Ehituskruusa- ja liiva võib kaevandada mitte lähemalt kui 20 m riigimaantee nr 23241 Ülpre-
Kure teljest, tingimusel, et maaüksuse süvendamine lahendatakse projektiga;
6. Rajada kasvupinnasest ohutusvall riigimaantee ja kaevandatava ala vahele, karjääripoolse
sõiduraja teljele mitte lähemale kui 10 m;
7. Karjääri maanteepoolse ääre kaevandamisel ei tohi üheski töö etapis minna sügavamale
projektijärgsest rekultiveerimise pinnast, mille nõlva kalle ei tohi olla järsem kui 1:2 (veealuse
kaeve puhul 1:3);
8. Kaevandamisega rikutud maa korrastada nõuetekohase projekti alusel, korrastamisega tuleb
alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel, üle 4 m kõrguse nõlva tekkel näha ette
kindlustusmeetmed erosiooni ja lihke vältimiseks;
9. Tee kaitsevööndis on lubatud töid teostada ainult vastava projekti alusel, mis on eelnevalt
kooskõlastatud Maanteeametiga.
10. Kaevandamisega kaasnevate mõjude korral põhjaveele ja selle tasemele kannab tekkivad
kulutused tööde teostaja.
8
11. Enne maavarade karjäärist väljavedu Kivikandur Osaühingul pöörduda koostööks
Maanteeameti poole tee raskusklassi väljaehitamise, tolmutõrje ning liikluskorralduse
parendamise küsimustes.
12. Karjääri tööajaks määratleda ajavahemik 7.00-19.00
13. Üle teenindusmaa edelanurga kulgeb 0,38 kV elektriõhuliin Oona (VID:M9337393)
kaitsevööndiga 2 m mõlemale poole piki liini telge.
14. Katastriüksuse Limmani (60801:001:0550) karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks peab olema
määratud mäetööstusmaa. Sihtotstarbe muutmise korraldab loa omanik.
1.4. LÄHTEPUNKTIDE ANDMED
Mõõdistamise lähtekoordinaadid ja kõrgused on saadud liikuvjaam Trimble R10 GNSS
vastuvõtuseadme abil, parandid Trimble VRS Now püsijaamade võrk.
GNSS-i vastuvõtuseadme mõõtmistulemuse täpsus on kontrollitud maapõueseaduse § 76
kohaselt enne ja pärast mõõdistust riiklikul geodeetilisel punktil (kontrollpunkt), mille andmed
on ka geodeetiliste punktide andmekogus.
GNSS-i vastuvõtuseadme mõõtmistulemuse erinevus geodeetiliste punktide andmekogus
esitatud koordinaatidest ei või maapõueseaduse § 76 kohaselt kontrollmõõtmisel ületada
horisontaalselt 3 cm ja kõrguslikult 7 cm.
Kontrollpunkt:
Riiklik 2. klassi punkt Puka-97, ID 13759
X = 6436927.927 Y = 629380.024 Z = 83.418 (EH2000)
Kontrollitud tulemus
enne mõõdistust:
X = 6436927.940 Y = 629380.028 Z = 83.430 (EH2000)
(kontrollmõõtmise tulemus jäi ettenähtud vahemikku)
Kontrollitud tulemus
pärast mõõdistust:
X = 6436927.932 Y = 629380.020 Z = 83.425 (EH2000)
(kontrollmõõtmise tulemus jäi ettenähtud vahemikku)
1.5. GEODEETILISE SIDUMISE ANDMED JA MÕÕTEMÄÄRAMATUS
Geodeetiline sidumine: Liikuvjaam Trimble R10 GNSS, parandid VRS referentsjaamade
võrgust Trimble VRS now.
Mõõtemääramatus: Plaaniline asukoha määramise täpsus reaalajas (x;y) 8 mm+1ppm;
9
kõrguslik asukoha määramise täpsus 15 mm+1 ppm.
1.6. ANDMED MÕÕDISTUSMETOODIKA –SEADMETE, ANDMETÖÖTLUSE
JA TARKVARA KOHTA
Mõõdistusmetoodika: UAV LIDAR, GPS real-time kinematic.
Mõõdistusseadmed: GPS instrument liikuvjaam Trimble R10 GNSS.
UAV DJI Matrice 300 RTK
Kasutatud tarkvarad: Andmetöötlus - Bentley PowerCivil for Baltics V8i,
ver.08.11.07.428.
Tekstitöötlus - Microsoft Office Word.
Mõõdistamise mõõtkava: M1:500
Plaani mõõtkava: M1:1000
Mõõdistati L-Est’97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 kõrguste
süsteemis.
Markšeiderimõõdistamine on tehtud vastavuses keskkonnaministri 30.06.2022. a jõustunud
määrusega ,,Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise
mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“ (RT I, 27.06.2022, 1) ja
majandus- ja taristuministri 27.05.2022. a jõustunud määrusega ,,Markšeiderimõõdistuse
täpsustatud nõuded ja kord“ (RT I, 24.05.2022, 5). Töö läbiviimisel on lähtutud kehtivatest
õigusaktidest ja markšeideritöödele esitatavatest nõuetest.
Kameraaltöö graafika ja andmeanalüüs on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for
Baltics V8i v.08.11.07.428.
1.7. SELGITUSED TEHNOVÕRKUDE OSAS
Mäeeraldise lääneosas paikneb kuni 1 kV elektrimaakaabelliin väline tunnus MKL215838316.
Elektripaigaldise kaitsevöönd (MKL215838316) on laiusega 1 m mõlemale poole liini telge.
Rohkem tehnorajatisi mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ei ole.
1.8. KATASTRIÜKSUSTE PIIRIDE PÄRITOLU JA KASUTUSVIIS
Katastriüksus on mõõdistatud aerofotogeodeetilisel meetodil 06.12. 1992 a. ja konverteeritud L-
Est süsteemi. Praegu kehtiv katastriüksuse piir on saadud digitaalsel kujul Maa-ameti
maakatastri osakonnast. Praegune katastriüksuse piir erineb uuringuaegsest katastripiiridest
(saadud samuti digitaalsel kujul Maa-ameti maakatastri osakonnast). Praeguse katastriüksuse
10
piiri järgi jääb mäeeraldise lõunaosast kuni 2 m (mäeeraldise edelanurk) laiune riba Heino
katastriüksusele (tunnus 60801:001:0440).
1.9. KASUTATUD VARASEMATE TÖÖDE LOETELU
1. Keskkonnaluba L.MK/321323, Keskkonnaamet;
2. Helmi-Aakre V liivakarjääri markšeiderimõõdistamine seisuga 11.10.2021. a,
OÜ J.Viru Markšeideribüroo, töö nr 21216.
1.10. MAAVARA MAHU ARVUTUSMEETODID
Maavara mahu arvutuse aluseks on käesoleva markšeiderimõõdistamise ja eelmise korra
markšeiderimõõdistamise andmed. Nende andmete põhjal on koostatud trianguleeritud
kõrgusmudelid arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i v.08.11.07.428 abil ning
mahud arvutati triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga.
1.11. MUUD MÄRKUSED
Kõrgussüsteem EH2000
Helmi-Aakre V liivakarjääri markšeideridokumentatsioonis: seletuskirjas, mäetööde plaanil,
geoloogilistel läbilõigetel ja tärkandmetes (lähte kõrgusandmed ja pinnamudelid) kajastatud
kõrgusandmed on EH2000 süsteemis. Vastavad selgitused lisatud seletuskirja ja graafiliste lisade
märkustesse.
11
2. MÕÕDISTUSTE TULEMUSED JA ARVUTUSED
2.1. KAEVANDATUD, KASUTATUD JA KASUTUSKÕLBMATUKS
MUUDETUD MAAVARA KOGUS
Mahu arvutus on tehtud maavara kaevandamisloaga väljastatud Helmi-Aakre V liivakarjääri
digitaalse mäeeraldise, teenindusmaa ja maavaravaru plokkide piires.
Perioodil 11.10.2021. a – 10.10.2023. a on Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldise piires
kaevandatud mahtude määramiseks koostatud järgmised pinnamudelid:
▪ 10.10.2023. a markšeiderimõõdistus;
ja seda on võrreldud eelmise markšeiderimõõdistamisega
▪ 11.10.2021. a markšeiderimõõdistus;
Perioodil 11.10.2021 – 10.10.2023. a on maavara kaevandatud 22 524 m³:
- plokk 18 aT (ehituskruus): 3 220 m³;
- plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 19 279 m³;
- plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 25 m³;
- plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 0 m³.
Käesoleva mõõdistuse käigus ei ole hinnatud mäeeraldise piires kasutatud ja kasutuskõlbmatuks
muudetud maavaravaru kogust, kuna vastav hinnang on kohane teha vahetult enne või peale
kaevandamise lõpetamist. Maapõueseaduse kohaselt loetakse maavara kasutamiseks maavara
tarbimist seda võõrandamata või kasutamist looduslikus seisundis. Seega võib maavara
tarbimisena käsitleda näiteks kaevise kasutamist või tervikute jätmist teetammide ja
allasõiduteede alla. Kaevandamise ajal aga nende objektide asukohad muutuvad vastavalt kaeve-
ee ja -astangute liikumisele ning käesoleval hetkel nende all olev materjal väljatakse järgmistes
töö etappides. Samamoodi ei saa hetkel anda hinnangut kasutuskõlbmatuks muudetud maavara
kohta, sest kaevandaja võib väita, et ta väljab enne kaevandamisloa kehtivuse lõppu näiteks
sisepuistangute alla jäänud varu, mäeeraldise põhja jäänud õhukese jääkkihi või piiri äärde
jäänud kitsa varuriba.
12
2.2. MÄEERALDISE PIIRES JA VÄLJASPOOL MÄEERALDISE PIIRE
KAEVANDATUD MAAVARA, SETENDI VÕI KIVIMI KOGUS.
MÄEERALDISE JÄÄKVARU.
Perioodil 11.10.2021. a – 10.10.2023. a ei esine väljaspool mäeeraldise piire külgnevalt ega
sügavuti keskkonnaregistris arvele võtmata kivimi või setendi kaevandamist.
Kontrolliks kasutati:
1. 10.10.2023. a markšeiderimõõdistuse tulemusel koostatud maapinna kõrgusmudel;
2. Mäeeraldise lamami kõrgusmudel;
3. Kaevandamisloaga nr L.MK/321323 väljastatud mäeeraldise piir digitaalne ruumikuju.
Mäeeraldise piires kaevandatud maavara kogus kokku on arvutatud kaevandamisloas
nr L.MK/321323 esitatud seisust alates.
Seisuga 10.10.2023. a Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldise alal kaevandatud
maavaravaru maht kokku 72 204 m³, mis maardla varuplokkide lõikes jaguneb järgmiselt:
- plokk 18 aT (ehituskruus): 13 610 m³;
- plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 58 569 m³;
- plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 25 m³;
- plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 0 m³.
Seisuga 10.10.2023. a on Helmi-Aakre V liivakarjääri jääkvaru kogus kokku 419,796 tuhat
m³, mis maardla varuplokkide lõikes jaguneb järgmiselt:
- plokk 18 aT (ehituskruus): 27,39 tuhat m³;
- plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 275,431 tuhat m³;
- plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 84,975 tuhat m³;
- plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 32 tuhat m³.
13
Seisuga 10.10.2023. a on Helmi-Aakre V liivakarjääri kaevandatav jääkvaru kogus kokku
336,796 tuhat m³, mis maardla varuplokkide lõikes jaguneb järgmiselt:
- plokk 18 aT (ehituskruus): 25,39 tuhat m³;
- plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 248,431 tuhat m³;
- plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 62,975 tuhat m³;
- plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 32 tuhat m³.
2.3. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD JA KORRASTATUD MAA PINDALA
Kaevandamisega rikutud maa-ala pindala mäeeraldise piires on ca 2,5 ha, korrastatud maa-ala
pindala 0 ha.
Korrastatuks tunnistab maa korrastamistööde vastuvõtukomisjon peale korrastamisprojektis ettenähtud tööde
teostamist.
3. KOKKUVÕTE
Käesoleva markšeideritöö tegi OÜ J.Viru Markšeideribüroo Kivikandur OÜ tellimusel.
Kivikandur OÜ omab maavara kaevandamise luba nr L.MK/321323. Kaevandamise luba kehtib
alates 09.01.2012. a kuni 09.01.2027. a.
Käesoleva töö käigus leiti, et perioodil 11.10.2021. a – 10.10.2023. a on Helmi-Aakre V
liivakarjäärist maavara kaevandatud 22 524 m³, sh plokk 18 aT 3 220 m³, plokk 19 aT 19 279 m³,
plokk 20 aT 25 m³. Jääkvaru mäeeraldise piires on 419,796 tuhat m³.
Perioodil 11.10.2018. a – 10.10.2023. a ei ole mäeeraldise kõrvalt ega lamamist maavara varu
ega keskkonnaregistris arvele võtmata kivimit või setendit eemaldatud looduslikust olekust.
Kaevandamisega rikutud maa-ala pindala mäeeraldise piires on 2,5 ha, korrastatud maa-ala
pindala 0 ha.
14
4. FOTOD
Vaade kaevandatud alale ida-lääne suunaliselt.
Vaade kaevandatud ala ida nurgale.
Koostas: Maido Ridalaan
/digitaalselt allkirjastatud/
18.10.2023. a
Maamudeleid ei lisatud toimikule, kuna nende kogumaht on 78 MB. Mudelite saamiseks võite pöörduda J. Viru Markšeideribüroo poole aadressil [email protected].
Digiallkirjad
x y
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
Mäeeraldise pindala 8.23 ha
x y
koordinaadid Mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide
Punkti nr
63.28
63.26
63.26
63.32
63.18
63.80
64.14
64.55
64.58
64.63
65.05
65.00
64.9265.06
65.81
66.78
66.04
65.28
64.90
64.73
64.64
64.18
63.65
63.80
66.91
66.29
66.33
65.46
64.95
65.26
65.25
65.63
66.05
67.20
67.76
68.95
69.66
69.24 69.33
67.95
68.85
68.44
67.49
67.55
66.44
65.68
67.29
65.90
66.78
67.42
67.46
67.43
68.04
67.92
67.15
67.82
67.89
68.82
69.23
66.42 66.81
66.41
65.18
67.39
68.22
67.18
67.28
67.68
67.23 67.51
67.15 66.54
64.54
65.6167.54
68.84 69.90
69.83
69.72
69.48
68.11
67.83
67.74
63.89
65.71
66.92
66.3864.88
65.39
65.79
67.74
65.38
68.35
67.70
66.66
69.14
68.01
69.06
69.46
69.16
68.63
68.34
68.16
68.55
68.26
68.44
69.21
69.48
69.25
70.94
71.26
69.94
70.12
69.35
69.76
67.72
67.91
68.63
68.88
68.85
69.26
69.18
69.33
69.12
68.82
68.23
67.46
67.45
68.21
68.20 68.21
68.21
69.56
70.26
70.30
70.23
70.49
69.43
69.59
70.6471.35
69.71
69.52
74.11
66.23
66.85 66.13
64.39
63.44
62.49
62.33
62.15
62.96
63.54 64.88
66.22
67.81
69.48
67.51
68.80
67.09 65.00
63.93
68.65
72.20
71.76
69.82
68.46
67.98
67.20
66.33
69.42
70.11
69.89
69.08
73.86
72.85
73.54
73.95
73.94
73.52
72.91
73.23
72.04
71.66
72.64 71.92
72.8272.48
72.42
71.84
72.21
70.01
70.58
71.26
73.35
73.03
72.30
72.46
73.21
74.24
73.56
73.83
73.72
73.88
74.13
70.32
69.06
68.30
67.74
67.28
66.43
66.22
66.29
64.99
67.05
69.76
69.26
69.52
70.23
70.32
69.76
68.81
68.64 68.66
70.49
70.30
69.82
69.44
69.44
69.78
70.09
69.83
70.13
70.65
71.32
71.90
70.98
70.12 70.26
70.54
72.83
67.40
67.05
67.94
68.81
68.30
68.64
67.31 67.33
68.48
68.22
66.63
65.68
64.84
64.98
64.53
65.88
66.36
66.83
64.08
63.89
63.7863.51
63.98
64.08
64.42
64.98
65.16
65.30
64.84
64.81
64.72 66.64
66.82
66.28 66.40
65.66
66.53
65.61
65.88
66.02
65.33
65.79
65.76
65.84
65.71
66.08
65.43
65.06
65.66
65.89
66.22
65.75
65.23
65.10
64.84
64.71
64.83
64.63
66.10
65.82
65.58
65.36 65.55
65.91
66.84
67.62
68.16
68.51
68.03
68.63
68.51
67.85
67.40
66.08
66.70
66.09
67.38
68.08
68.06
68.55
67.71
67.23
65.94
66.01 65.98
66.46 66.62
66.85
65.6564.80 64.31
73.64
73.65
73 .6 5
73 .6 5
67.58
63.29
63.31
63.60
63.66
63.68
63.64
63.48
63.62
63.28
63.75
63.86
68.28
68.18
72.20
söödamaja
60801:001:1190
Kaku 60801:001:1213
Aakre metskond 107
60801:001:0211
Tırresoo
60801:001:0440
Heino
60801:001:0200
Kalme-Kuru
3
5 6 7
8
9
10
11
12
13
X=6440100
Y =6
2 8 6 0 0
X=6440400
Y =6
2 8 3 0 0
Formaat A1
N
S
W E
pindala 9.35 ha
Mäeeraldise teenindusmaa
Naabermäeeraldise piir
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja number
(aT - aktiivne tarbevaru aR - aktiivne reservvaru) number ja kategooria
Maavaravaru ploki kontuur,
60801:001:0550
Limmani
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Kaevand
61,30 (01.05.2008) Veetaseme abs kırgus, m (mııtmise aeg)
X=6440100
Y =6
2 8 2 0 0
Eesti baaskaart, leht nr. 5414
ASENDIPLAAN M 1 : 50 000
Punkti nr
Mäeeraldise piiripunktide koordinaadid
LEPPEM˜RGID:
Mııtkava:
Tellija:Joonestas
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Tartu maakond Elva vald
Helmi-Aakre V liivakarjäär
Gr lisa 1
Töö nr 26030
1:1000
10.10.2023
Mııdistatud:
76902 Harku vald, Harjumaa
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla,
KIVIKANDUR OÜ
20.01.2026
Koostatud:
63.37
65.47
66.37
65.4765.37
65.27
68.37
66.67
66.47
65.47
68.37
68.17
66.87
68.27
68.87
68.77
62.87
68.87
71.37
73.07
72.77
72.27
72.27
66.67
65.47
69.67
71.47
71.17
71.97
73.17
68.37
67.87
69.27
64.17
66.17
66.07
65.07
65.57
67.67
67.97
66.57
67.87
68.67 68.47
64.0763.37
64.17
72.77
vaatetorn
/allkirjastatud digitaalselt/
kaitseval
katepinnas e val
katepinnase val katepinnas
e val
Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldise plaan seisuga 10.10.2023. a, OÜ J.Viru Markeideribüroo,töö nr 23203.
5. Kasutatud:
4. Maardla plokkide piirid Eesti Geoloogiateenstuse ava-andmed 20.01.2026. a (plaanil skemaatilised);
3. Katastriüksuste piirid Maa- ja Ruumiameti ava-andmed 20.01.2026. a (plaanil skemaatiliselt);
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk;
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
M˜EERALDISE PLAAN
Koostas Priit Koppel
Kontrollis Kaupo Rıivasepp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Koppel
(AS TREV-2 Grupp)
mäeeraldis
Helmi-Aakre II kruusakarjääri
Naabermäeeraldise teenindusmaa piir
Mäeeraldise lamami samakırgusjoon, abs m
Maardla piir (asendiskeemil)
Maapinna samakırgusjoon, abs m
Tee kaitsevöönd
6440156.84
6440210.78
6440301.12
6440339.46
6440371.40
6440416.52
6440426.87
6440427.92
6440425.10
6440398.38
6440223.32
6440203.17
6440080.48
628520.91
628547.61
628612.95
628640.58
628665.39
628709.76
628595.10
628575.18
628544.37
628393.17
628237.35
628271.70
628474.26
6440156.84
6440210.78
6440301.12
6440339.46
6440371.40
6440420.66
6440427.92
6440425.10
6440417.81
6440417.82
6440417.84
6440244.05
6440223.32
6440203.17
6440080.48
628520.91
628547.61
628612.95
628640.58
628665.39
628713.84
628575.18
628544.37
628464.15
628410.48
628356.96
628202.24
628237.35
628271.70
628474.26
(ülemine kattub mäeeraldise piiriga / ülemise astmega lamamis)
Kaevandamisel jäetava nılvaterviku alumine piir 0.4
2.6
3.2
67.10 Abs kırgus, m
Interpolatsioonipunkti number
Abs kırgus, m
Ekstrapolatsoonipunkti number
Suudme abs kırgus, m
Puuraugu number Kattekihi paksus, m
Ehituskruusa kihi paksus, m
Ehitusliiva veepealse kihi paksus, m
Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m1.5
4.8 Täiteliiva kihi paksus, m
Lamami abs kırgus, m
Uuringupunktid ja nende juures esitatud andmed
0 10 25 50 m
Joonmııtkava
PLOKK 19 aT
Kaevandamisel jäetava nılvaterviku ülemine piir astmel
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
Geoloogilise läbilıike joonI I’
73.30
Pa-1
63.10
Ip-1
63.10
Ep-1
1
1
2
4
5 6 7
8 9
3
1
10
11
12
13
14
15
2
1
Pa-3
72.38
Pa-2
72.97
Pa-17
73.17
Pa-15
73.53 Pa-1
73.47
Pa-4
68.67
Pa-8
66.74
Pa-9
67.67
Pa-13
72.26
Pa-258
71.57
Pa-12
67.24
Pa-11
65.66
Pa-16
65.04
Pa-6
64.47
Pa-5
68.27
Pa-7
64.62
Ip-2
62.37
Ip-5
63.32
Pa-18
63.67
Pa-10
63.67
Ip-1
63.27
Ep-1
63.27
Pa-6a
63.67
Pa-14
69.67
Ip-3
64.17
Ip-4
64.17
0.4 -
9.1
2.0
60.88
2.0 61.27
0.4
-
8.3
-
64.27
0.4
2.1
6.5
-
64.17
0.6
2.4
6.3
-
64.23
0.4
2.6
3.2
-
67.27
0.4 -
6.6
5.0
0.5
2.5
-
0.3
2.5
3.2 -
0.3
4.2
3.0 -
64.07
0.4 -
3.7
1.5
61.14
0.6
0.0
3.8 -
63.27
2.0
0.3 -
1.5
3.7
57.77
0.8 - 5.8
3.9
0.2
-
2.5
2.8
58.95
0.5
4.0 59.17
2.2
2.6 4.8 59.17
0.5
-
2.0
2.9
59.17
0.5
4.0
0.5
1.7
2.8 4.5 59.17
0.5
2.0
1.5 3.5 61.04
1.0
0.0
2.5 -
63.74
0.5
2.0
- 3.5 61.66
2.0
0.5
3.5 59.67
0.5
3.5 59.32
66.26
0.2
K-1
61.97
61.47(01.05.2008)
59.17
I
II
I’
II’
PLOKK 19 aT
PLOKK 19 aT
PLOKK 18 aT
PLOKK 21 aT
PLOKK 5 aR
PLOKK 5 aR
PLOKK 10 aT
67.0
4
5 7
5 8
58
5 9
59
59
6 0
60
6 1
6 1
62.99
6 3
63.12
63.47
63.53
63.57
6 4 .0
64.0
6 4 .0
64.0
6 4 .0
64
64.19
64.29
64.77
6 5 .0
6 5 .0
65.0
6 5 .0
65
65.10
65.12
65.39
65.44
65.45
65.55
65.61
65.67
65.67
65.81
65.83 65.90
65.99
6 6 .0
66.0
660 66.0
6 6 .0
66.0
6 6 .0
6 6
66.05
66.13
66.16
66.18
66.25
66.31
66.38
66.58
66.90
66.91
66.96
67.0
6 7 .0
6 7. 0
67 .0
6 7 .0
67.0
6 7 .0
6 7
67.05
67.18
67.34
67.35
67.46
67.47
67.54
67.62
67.67
67.67
67.84
67.88
67.88
67.89
67.90
67.94
67.96
68.0
68.0
6 8 .0
68.0
68 .0
68.0
68.0
68.0
68 .0
68.00 68.00
68.10
68.17 68.23
68.27
68.28
68.31
68.37
68.39
68.42
68.44
68.47
68.50
68.53
68.59
68.60 68.67
68.75
68.83
68.85
68.96
69.0
6 9 .0
6 9 .0
69 .0
69.0
6 9 .0
69.02
69.09
69.14
69.14
69.15
69.16
69.28
69.30
69.31
69.36
69.37
69.38
69.40
69.41
69.43
7 0 .0
70.0
64.67
60.37
56.67
57.77
70.17
70.32
70.35 70.39
70.50
70.56
70.67
70.73
70.77
70.79
71.30
71.67
71.82
71.91
72.0
72 .0
72 .0
72 .0
72.02
72.02 72.09
72.15
72.16
72.16
72 .4 3
72 .5 3
7 3 .0
73.12
73.16
73.32
73.36
73.90
74.16
PLOKK 20 aT
PLOKK 19 aT
6 0 8 0 1 :0
0 1 :0
2 1 2
2 3 2 4 1 Ü lp re -K
u re t e e
60801:001:0550
Limmani
Tee
74
73
72
71
70
69
68
67
66
65
64
63
62
61
60
59
58
Vahekaugus. m
74
73
72
71
70
69
68
67
66
65
64
63
62
61
60
59
58
79.7 110.9 61.5 51.1 11.0 11.0 52.2
Pa-17
73.17
Pa-14
69.67
Pa-9
67.67
Ip-2
62.37
Pa-7
64.62
Ip-4
64.17
Pa-10
63.67
Ip-5
63.32
2.5
9.0
3.0
5.0
6.0
0.3
0.6
5.7
6.0
2.0
0.2
0.5
5.4
6.0
0.5
5.0
0.5
4.5
0.5
4.0
62.77 (30.04.2008)
62.07 61.97
(30.04.2008)
(30.04.2008)
61.72
m m
NE SW
1 :5
70
69
68
67
66
65
64
63
62
61
60
59
58
57
56
70
69
68
67
66
65
64
63
62
61
60
59
58
57
56
Vahekaugus. m 136.1 88.8 46.1
Pa-4
68.67
Pa-16
65.04
Pa-11
65.66
0.4
10.0
12.0
12.2
0.2
0.5
5.4
6.0
0.5
1.5
4.0
4.5
0.5
1.5
4.0
LEPPEM˜RGID:
Kasvukiht
Liiv. porsunud
Kruus
Liivsavi
Moreen
Puuraugu number
Suudme abs. kırgus. m
Kihi sügavus maapinnast. m
Puuraugu sügavus. m
Ip-4
64.17
5.0
Interpolatsioonipunkt
Abs. kırgus. m
Sügavus. m
61.77 (29.04.2008)
(29.04.2008)61.67
62.07 (29.04.2008) (01.05.2008)62.54
62.66
m m
NW SE
Pa-7
64.62
5.4
6.0
Mäeeraldise piir
1 :3
1 :2
Liiv.
jämedateraline. kruusakas
Liiv.
keskmiseteraline. kruusakas
Liiv.
keskmiseteraline. vähese kruusaga
Liiv.
ülipeeneteraline. savikas
mäeeraldise teenindusmaa piir
Veetaseme abs kırgus. m (mııtmise aeg)
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Läbilıige I - I’
Läbilıige II - II’
Mııtkava:
M vert 1:100 M hor 1:1000
Tellija:
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
L˜BILÕIKED I-I’ ... II-II’
GEOLOOGILISED
Formaat A2
Gr lisa 2
76902 Harku vald, Harjumaa
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla,
KIVIKANDUR OÜ
Helmi-Aakre V liivakarjäär
Tartu maakond Elva vald
P L
O K
K 5 a
R
P L
O K
K 5 a
R
PLOKK 19 aT
PLOKK 19 aT
PLOKK 20 aT PLOKK 21 aT
PLOKK 20 aT
Helmi-Aakre V liivakarjääri geoloogilised läbilıiked I-I’ ... II-II’, OÜ J.Viru Markeideribüroo, töö nr 21216;
2. Kasutatud:
1. Kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
kattepinnas
selle nılvus
Kaevandamisel jäetav kaitsetervik ja
20.01.2026
Koostatud:
Töö nr 26030
Joonestas
/allkirjastatud digitaalselt/
Koostas Priit Koppel
Kontrollis Kaupo Rıivasepp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Koppel
6 0 8 0 1 :0
0 1 :1
2 1 3
A a k re m
e ts
k o n d 1
0 7
60801:001:0550
Limmani
6 0 8 0 1 :0
0 1 :0
4 4 0
H e in
o
ammendamist (62.40 m)
Eeldatav veetase pärast maavara
60801:001:0550
Limmani
Tee kaitsevöönd
PLOKK 18 aT
P L
O K
K 5 a
R
1 :2
1 :2
1 :2
1 :3
1 :2
1 :5
1 :2
aR - aktiivne reservvaru)
(aT - aktiivne tarbevaru,
number ja kategooria
Maavaravaru ploki kontuur,
0.4
2.6
3.2
67.10
Kattekihi paksus, m
Ehituskruusa kihi paksus, m
Ehitusliiva veepealse kihi paksus, m
Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m1.5
4.8 Täiteliiva kihi paksus, m
Lamami abs kırgus, m
Uuringupunktid ja nende juures esitatud andmed
Pa-7
64.62
60801:001:0550
Limmani Katastriüksuse piir ja tunnus,
0 10 25 50 m
Joonmııtkava
PLOKK 19 aT
Kaevandamiseelne maapinna kontuur
4.5
0.4
2.1
6.5
64.17
0.5
2.5
2.0 64.67
-
0.6
0.0
3.8 -
63.27
2.0 60.37
0.5
-
2.0
2.9
59.17
0.5
1.7
2.8 4.5 59.17
0.5
4.0 59.17
0.5
3.5 59.32
0.4 -
6.6
5.0
56.67
0.5
-
2.0
2.9
59.17
0.5
2.0
1.5 3.5 61.04
0.5
2.0
- 3.5 61.66
(30.04.2008)
1 :2
63.26
64.90
64.73
64.64
64.18
63.65
68.84 69.90
69.83
69.72
69.48
65.79
65.38
67.70
66.66
69.14
68.01
69.56
70.26
70.30
70.23
70.49
69.43
74.11
62.49
62.33
62.15
62.96
69.48
67.51
68.80
67.09 65.00
63.93
68.65
72.20
71.76
73.86
72.85
73.54
73.95
73.94
73.52
72.91
73.23
72.04
71.66
72.64 71.92
72.8272.48
72.42
71.84
72.21
70.01
70.58
71.26
73.35
73.03
72.30
72.46
73.21
74.24
73.56
73.83
73.72
73.88
74.13
70.32
69.06
68.30
67.74
67.28
66.43
66.22
66.29
64.99
67.05
69.76
69.44
69.78
70.09
69.83
70.13
70.98
70.12 70.26
70.54
72.83
67.40
67.05
68.81
66.63
65.68
64.84
64.98
64.53
65.88
66.36
66.83
64.08
63.89
63.51
64.72 66.64
66.82
66.28 66.40
65.66
66.53
65.89
66.22
73.64
73.65
73 .6 5
73 .6 5
63.60
63.66
63.68
63.64
63.48
63.62
63.75
63.86
72.20
60801:001:1190
Kaku 60801:001:1213
Aakre metskond 107
60801:001:0211
Tırresoo
60801:001:0440
Heino
60801:001:0200
Kalme-Kuru
X=6440100
Y =6
2 8 6 0 0
X=6440400
Y =6
2 8 3 0 0
Formaat A1
N
S
W E
Naabermäeeraldise piir
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja number
60801:001:0550
Limmani
Elektripaigaldise kaitsevöönd
X=6440100
Y =6
2 8 2 0 0
Eesti baaskaart, leht nr. 5414
ASENDIPLAAN M 1 : 50 000
LEPPEM˜RGID:
Mııtkava:
Tellija:Joonestas
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Tartu maakond Elva vald
Helmi-Aakre V liivakarjäär
Gr lisa 3
Töö nr 26030
1:1000
10.10.2023
Mııdistatud:
76902 Harku vald, Harjumaa
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla,
KIVIKANDUR OÜ
20.01.2026
Koostatud:
63.37
65.47
66.87
62.87
68.87
71.37
73.07
72.77
72.27
72.27
66.67
65.47
71.17
71.97
73.17
69.27
64.17
72.77
vaatetorn
/allkirjastatud digitaalselt/
Koostas Priit Koppel
Kontrollis Kaupo Rıivasepp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Koppel
(AS TREV-2 Grupp)
mäeeraldis
Helmi-Aakre II kruusakarjääri
Naabermäeeraldise teenindusmaa piir
Maardla piir (asendiskeemil)
Maapinna samakırgusjoon, abs m
Tee kaitsevöönd
PLAAN
KORRASTATUD MAA
Metsamaaks korrastatud ala
Veekoguks korrastatud ala ja oodatav veetase (3.26 ha)
x y
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
Mäeeraldise pindala 8.23 ha
x yPunkti nr
pindala 9.35 ha
Mäeeraldise teenindusmaa
Punkti nr
Mäeeraldise piiripunktide koordinaadid
6440156.84
6440210.78
6440301.12
6440339.46
6440371.40
6440416.52
6440426.87
6440427.92
6440425.10
6440398.38
6440223.32
6440203.17
6440080.48
628520.91
628547.61
628612.95
628640.58
628665.39
628709.76
628595.10
628575.18
628544.37
628393.17
628237.35
628271.70
628474.26
6440156.84
6440210.78
6440301.12
6440339.46
6440371.40
6440420.66
6440427.92
6440425.10
6440417.81
6440417.82
6440417.84
6440244.05
6440223.32
6440203.17
6440080.48
628520.91
628547.61
628612.95
628640.58
628665.39
628713.84
628575.18
628544.37
628464.15
628410.48
628356.96
628202.24
628237.35
628271.70
628474.26
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
0 10 25 50 m
Joonmııtkava
koordinaadid korrastatud maa piiripunktide
Mäeeraldise teenindusmaa ehk
Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldise plaan seisuga 10.10.2023. a, OÜ J.Viru Markeideribüroo,töö nr 23203.
4. Kasutatud:
3. Katastriüksuste piirid Maa- ja Ruumiameti ava-andmed 20.01.2026. a (plaanil skemaatiliselt);
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk;
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
1
1
1
2
4
5 6 7
8 9
3
10
11
12
13
14
15
3
4
5 6 7
9
10
11
12
13
2
1
8
67
oodatav vt. 62.4
oodatav vt. 62.4
5 8
5 9
6 0
6 0
60
6 1
61
6 2
62
6 3
63
6 4
64
6 4
64
6 5
65
65
65
6 6
5 8
6 6
6 6
66
66
6 7
5 9
6 7
67
67
72.16
72.16
68
60
68
68
68
61
69
69
62
70
63
71 72
64
72
72
72
72
5 8
7 3
73
5 8
5 8
5 8
6 0 8 0 1 :0
0 1 :0
2 1 2
2 3 2 4 1 Ü lp re -K
u re t e e
60801:001:0550
Limmani
Digiallkirjad
Reg. nr: 11644539 Telefon: 6 344 552 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee
TARTU MAAKOND
ELVA VALD
REBASTE KÜLA
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE
SELETUSKIRI
HELMI-AAKRE V
LIIVAKARJÄÄR
Tellija: KIVIKANDUR OÜ
Koostaja: OÜ J.Viru Markšeideribüroo
Töö nr: 26030
Tallinn 2026
SISUKORD
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad ..................................................................................................................... 3
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 3
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 6
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate
varude määramisega ....................................................................................................... 8
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 8
5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 9
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 9
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud
ja keskkonnaseire vajadus ............................................................................................ 10
7.1 Vesi .............................................................................................................. 10
7.2 Müra ............................................................................................................. 10
7.3 Heitkoguste hinnang .................................................................................... 11
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 14
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 14
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 15
TEKSTILISAD:
1. Keskkonnaministri 08.06.2009.a käskkiri nr 916.
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan M 1:1000;
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’… II-II’ Mhor 1:1000, Mvert 1:100;
3. Korrastatud maa plaan M 1:1000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning lamami reljeefi
samakõrgusjooned ruumiobjektina;
2. Aruanne „Helmi-Aakre liivamaardla Helmi-Aakre III uuringuruumi
geoloogiline uuring Valgamaal (varu seisuga 01.12.2008. a.)“.
3
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
KIVIKANDUR OÜ on Helmi-Aakre V liivakarjääri keskkonnaloa (L.MK/321323)
omanik. Keskkonnaluba kehtib kuni 09.01.2027. Viimase markšeiderimõõdistuse
„Helmi-Aakre V liivakarjääri markšeiderimõõdistamine seisuga 10.10.2023. a“
andmetel oli kokku jääkvaru mäeeraldise piires 419,796 tuh m³, mis maardla
varuplokkide lõikes jagunes järgmiselt:
- plokk 18 aT (ehituskruus): 27,39 tuh m³;
- plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 275,431 tuh m³;
- plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 84,975 tuh m³;
- plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 32 tuh m³.
Seisuga 01.01.2026 on maavarade registris maardla varuplokkide lõikes maavara
jääkvaru kogused järgmised:
- plokk 18 aT (ehituskruus): 27,38 tuh m³;
- plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 275,431 tuh m³;
- plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 84,975 tuh m³;
- plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 32 tuh m³.
Arvestades maavara kogust ja loa kehtivusaega on selge, et maavara ei jõuta
keskkonnaloa kehtivusaja jooksul ammendada ja karjääri korrastada.
Seega taotleb KIVIKANDUR OÜ (registrikood 11200972, aadress Järvekalda tee 1,
Harkujärve Harku vald 76902 Harju maakond) keskkonnaloa pikendamist
Helmi-Aakre liivamaardla (registrikaardi nr 0518) ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki
18, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkide 19 ning 20 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru
ploki 21 maavara ammendamiseks enne karjääri korrastamist. Luba taotletakse 15
aastaks. Kaevandatav maavara leiab kasutust ehituse ja teedeehituse valdkonnas.
Taotleja palub ennistada MaaPS § 67 lõikes 5 nimetatud tähtaja, kuna enne taotluse
esitamist oli vaja saada kaevandamise jätkamiseks nõusolekud maavara omanikult ja
mäeeraldise piirile lähemal, kui 100 m asuva elamu omanikult ja see võttis oodatust
kauem aega.
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Helmi-Aakre V liivakarjäär (L.MK/321323), mäeeraldise pindala 8,23 ha,
teenindusmaa pindala 9,35 ha) asub eramaal Tartu maakonnas Elva vallas Rebaste külas
Limmani (tunnus 60801:001:0550) katastriüksuse idaosas.
Edelast piirneb mäeeraldis Heino (tunnus 60801:001:0440) katastriüksusega ja põhjast
Aakre metskond 107 (tunnus 60801:001:1213) ning Kaku (tunnus 60801:001:1190)
katastriüksustega. Mäeeraldisest ligikaudu 15 m ida pool kulgeb Ülpre-Kure
kõrvalmaantee nr 23241.
Lähimad elamud jäävad 59 m kaugusele põhja poole Kaku (tunnus: 60801:001:1190)
kinnistule ja 155 m kaugusel Männimäe (tunnus: 60801:001:1180) kinnistule.
4
Mäeeraldise lääneosas kulgeb elektrimaakaabelliin AXPK.4x120 (väline tunnus
216210658) kaitsevööndiga 1 m mõlemal pool liini äärmistest kaablitest. Liini
kaeitsevööndis ei kaevandata. Kaevandamiseks liini alal projekteeritakse ja teostatakse
liini teisaldamine koostöös liini omanikuga. Karjääri ala ei asu Natura 2000 võrgustiku
alal. Karjääri ala kattub lõunaosas natura elupaigaga tüüp 7140 (Siirdesood ja
õõtsiksood). Karjääri mõjualas puuduvad arheoloogilise väärtusega alad ning ajaloo- ja
kultuurimälestised.
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus
1970-1972. a tegi Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus Valga maakonnas ehitusliiva ja
kruusa otsingutöid, mille käigus rajati Helmi-Aakre prognoosalale 69 puurauku
sügavusega 1,3-12,0 m, laboriuuringuteks võeti 77 proovi. Saadud laborikatsete ja
analüüside põhjal eraldati 10 liiva ja kruusa varu arvutuse plokki (I-X) koguvaruga
1784 tuh m³. Helmi-Aakre V mäeeraldisele rajati 2 puurauku (nr 602 ja 604), millede
materjalist võeti 2 kruusaproovi. Laboriandmeil on veeriseline kruus valdavalt
karbonaatse koostisega ning sisaldab kruusaosakesi 55,7-60,5%. Kruusaosakeste
külmakindlus on 25 tsüklit ja purustatavuse mark 12-16. Kruusapinnase liivaosis on
keskmise- kuni jämedateraline, täisjääk sõelal 063 on 54,5—67,1% ning savi- ja
tolmuosakeste sisaldus 3,7-10,4%. Kruusapinnast soovitati peale purustamist ja
fraktsioneerimist kasutada ehitustöödel. Kruusa mahuks hinnati 1,7 ha suurusel alal
91 tuh m³.
1976. aastal tegi RPI “Eesti Põllumajandusprojekt” geoloogilisi uuringuid Helmi-
Aakre V mäeeraldisest ca 0,9 km lä pool, mille tulemusena vormistati Aakre kolhoosile
2,85 ha suurune Oona liivakarjäär algvaruga 78 tuh m³.
1986-1988. a tegi TK Eesti Geoloogia Valga maakonnas kruusa ja liiva otsingu-
hinnangu töid, selle käigus kontuuriti Helmi-Aakre liivamaardla. Otsingu-
hinnangutööd viidi läbi 15 km² suurusel alal, Purtsi jõest põhja pool. Töö käigus rajati
39,4 km otsingumarsruute ja kirjeldati 147 vaatluspunkti, rajati 34 puurauku, 13 šurfi,
laboriuuringuteks võeti 96 liiva ja kruusa proovi. Uuringuandmeil on materjali
kvaliteet, kasuliku kihi paksus ja levik vahelduv. Maardla varu arvutati kahes
varuplokis aritmeetilise keskmise meetodil, alusplaani mõõtkava oli 1:10 000.
1990-1991. a tegi PI “Eesti Maanteeprojekt” Helmi-Aakre liivamaardla idaosas
geoloogilise uuringu „Aruanne Helmi-Aakre maardla Helmi-Aakre karjääri (Valga
Teede Valitsus) geoloogilisest uuringust“ (EGF 4516) , mille eesmärgiks oli Purtsi ja
Puka vahelise maanteelõigu ehituse tarbeks sobilike ehitusmaterjalide leidmine ja
uurimine (Palusalu, 1991). Tööd toimusid 1972. Aastal väljaeraldatud X varuploki
piirkonnas, kokku rajati 39 puurauku (275 j.m), millede materjalist võeti 33 proovi.
Proovid teimiti Teedeehituse Kesklaboratooriumis. Varuala topoalus koostati
mõõtkavas 1:1000. Kasulikuks kihiks oli veeriseid ja rahne sisaldav kruusapinnas ja
kruusakas liiv. Varu arvutati 5,1 ha suurusel alal paralleelsete lõigete meetodil, kokku
338,7 tuh m³.
5
Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldis paikneb Otepää kõrgustiku jalamil vahelduva
pinnareljeefiga fluviomõhnastiku piires, kus kattekihiks on kasvukiht.
Alal levib vabapinnaline põhjavesi, mis toitub sademetest. Veetase on maapinnast
1,7…7,0 m sügavusel, abs kõrgusvahemikus 61,97-63,37 m (EH2000). Vahetult
läänest külgneval alal on 2011. aasta geoloogilises uuringus rajatud puuraukudes
mõõdetud veetase maapinnast 1,3–3,6 m sügavusel, abs vahemikus 62,87–63,67 m
(keskm. 63,37 m). Veetase alaneb lõuna suunas. Kaevandamisel moodustub
külgnevates karjäärides ühine veekogu. Mäeeraldisest ca 0,4 km lõunas on Purtsi jõe
veetase abs kõrgusel 60,37 m (EH2000) (mõõdetud 15.07.2008.a).
2008. a. tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus 8,39 ha suuruse Helmi-Aakre III uuringuruumi
geoloogilise uuringu tarbevaru uurituse detailsusega (Rändur, 2008; EGF 8059).
Uuringualale rajati 19 puurauku, laboriuuringuteks võeti 47 proovi, koostati ala
topoplaan mõõtkavas 1:1000. Aktiivne tarbevaru arvutati nelja varuplokina, sh 1. plokk
hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumi kirdeosas leviva ehituskruusa varu 1,74 ha
suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 18.
plokk). 2. plokk hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumis veetasemest kõrgemal leviva
ehitusliiva varu 7,33 ha suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-
Aakre liivamaardla 19. plokk). 3. plokk hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumi lääne-
ja edelaosas veetasemest madalamal leviva ehitusliiva varu 2,91 ha suurusel alal
(Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 20. plokk) ja 4. plokk
Helmi-Aakre III uuringuruumi kagunurgas leviva täiteliiva varu 0,93 ha suurusel alal
(Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 21. plokk).
Uuringuruumi varu kinnitas KKM 08.08.2009. a. käskkiri nr 916.
Helmi-Aakre liivamaardla, sh Helmi-Aakre liivakarjääri mäeeraldis paikneb Otepää
kõrgustiku loodenõlvaga külgnevas Würmi jäätumise servamoodustiste vööndis.
Aastatel 1959–1963 tehtud komplekse geoloogilis-hüdrogeoloogilise kaardistamise
andmeil on kasulikku kihti moodustav Võrtsjärve alamkihistu eriteraline kruusakas liiv
ning kruus seotud fluviomõhnastikuga. Pinnareljeef on mõhnastikule omaselt muutlik,
maapinna abs kõrgused on mõhna järsemal lääneküljel vahemikus 62–69 m abs
kõrgust. Kattekiht on esindatud kuni 0,5 m paksuse kasvukihi ning kuni 0,5 m paksuse
väga peeneteralise porsunud liivaga. Kasuliku kihi paksus on kuni 11,6 m. Selles
põimuvad eriteralise liiva, s.o peene- kuni kruusaka jämedateralise liiva kihid (fgIIIjr3).
Mõhna kirdeosas moodustab kasuliku kihi ülemise osa peen kuni jäme karbonaatse
koostisega kruus (fgIIIjr3). Kasuliku kihi lamamiks on saviliiv (lgIIIjr3) või
saviliivmoreen (gIIIjr3). 60ndate aastate alguses uuringuruumist ca 1,5 km kagusse
rajatud puuraugu 261 andmeil on kvaternaarisetete kogupaksus ca 35 m. Nood lasuvad
Kesk-Devoni Burtnieki lademe Burtnieki kihistu (D2brbr) liivakivil.
Geoloogilise uuringu käigus 2008. a. aprillis ei täheldatud põhjavee esinemist
puuraukudes Helmi-Aakre III uuringuruumi (praeguse Helmi-Aakre V mäeeraldise)
kirdeosas, kus maapinna ja kruusa-liivakihi lamamiks oleva moreeni lasuva pinna abs
kõrgused on suuremad. Vesi ilmus puuraukudesse puuraukude 2–12 joonest lääne ja
lõuna pool. Põhjavee tase määrati põhjaosas puurauk 2 piirkonnas 63,77 m abs kõrgusel
6
(maapinnast 9,2 m sügavusel) ja puurauk 12 piirkonnas 63,24m abs kõrgusel
(maapinnast 4,0 m sügavusel) Veetase langeb edela suunas puuraukude 4 ja 5
piirkonnas 61,47–61,67 m abs kõrguseni (maapinnast 6,6 m sügavuseni). Samal
tasemel fikseeriti veetase uuringuruumi läänest piiritleva astangu jalamil paikneval
soostunud alal ning uuringuruumi lõunaosas sulglohus. Veetase jälgib kasuliku kihi
lamava pinna langust. Vettkandvaks kihiks on ülipeene- kuni jämedateraline liiv ning
kruus.
Piirkonna veetase alaneb vastavalt vee loodusliku äravoolu suunale veelahkmealaks
olevalt Otepää kõrgustikult läände. Uuringupunktides määratud veetasemete alusel on
keskmine veetase 62,4 m, mis on ka oodatav veetase maavara ammendumisel.
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus
Helmi-Aakre V liivakarjääri alal leviv materjal on esindatud üksikuid veeriseid
sisaldava peene kuni jämeda kruusaga (18. plokk), vähest kruusa sisaldava (osakesi >5
mm kuni 10%) või kruusaka (osakesi >5 mm 10–35%) peene- kuni jämedateralise
liivaga (19. ja 20. plokk) ning ülipeeneteralise savika aleuriitse liivaga (21. plokk).
18. plokk (ehituskruus) paikneb karjääri kirdeosas. Kruusa üldkoostis on 6 proovi
põhjal järgmine:
Alates Kuni Keskmine
>5 mm osakesi (kruus) 33,00 67,42 43,37
5–0,05 mm osakesed (liiv) 29,90 62,59 51,77
<0,05 mm osakesi (savi ja tolm) 2,68 8,55 4,86
Materjali jämepurd on peen kuni jäme, keskmiselt ümardunud, valdavalt karbonaatse
koostisega. Liivaosakeste peensusmoodul on 2,43 (2,29–2,58), savi- ja tolmuosakeste
sisaldus on 8,56% (6,58–13,80%), täisjääk sõelal 063 mm on 53,38% (45,81–61,81%).
Kruusaterade füüsikalis-mehaaniliste omaduste iseloomustamiseks kasutati 1972. a.
otsingulis-hinnangulise töö (Põllumäe, 1972) käigus võetud proovide katse–tulemusi.
Tabel 1 - Kruusaterade füüsikalis-mehaanilised omadused (Põllumäe, 1972)
Kruusa
fraktsioon
Purustatavus Külmakindlus
Kaalukadu
(%)
Mark
survel
silindris
Kaalukadu
peale 25
tsüklit (%)
Mark
5-10 mm 6,7–11,2 8–12 1,0–2,2 25
10-20 mm 8,7–11,5 12 0,7–1,0 25
20-40 mm 12,7–15,5 16 0,5–4,6 15
Karjääri alal leviv kruus on purustatult ja fraktsioneeritult kasutatav teedeehituses ning
ehitustöödel, kruusa liivaosa vastab ehitusliiva tingimustele.
19. plokk (veetasemest kõrgemal paiknev ehitusliiv) hõlmab peaaegu kogu karjääri
ala, va selle lõunaosa, kus reljeefi madalaimas osas levib täitepinnasena kasutatav liiv
(21. plokk). Karjääri kirdeosas paikneb plokk ehituskruusa lamamis (18. ploki
7
lamamis), kus liiv on jämedateraline, selle kruusaosakeste sisaldus ületab 15%. Lääne
ja lõuna suunas muutub liiva lõimis keskmiseteraliseks ning kruusaosakeste sisaldus
materjalis on valdavalt alla 10%. Erandina on ploki koosseisu lülitatud ploki kaguosas,
vahetult täiteliiva plokiga külgneval alal leviv kruusakiht (pa 11 ja 16 piirkond), millist
ei olnud võimalik kontuurida iseseisvat varuplokki. Liiva üldkoostis on 29 proovi
põhjal järgmine:
Alates Kuni Keskmine
>5 mm osakesi (kruus) 1,44 30,03 (46,38*) 14,70
5–0,05 mm osakesed (liiv) 72,05 (48,89*) 91,76 79,13
<0,05 mm osakesi 2,18 9,31 6,17
(savi ja tolm)
*- erandproov kruusakihist (pa. 16)
Liiv kuulub terasuuruse klassifikatsiooni põhjal keskmiseteralise liiva gruppi (Mk: 2,0–
2,5). Liiva peensusmoodul on 2,30 (1,49–2,78), savi- ja tolmuosakeste sisaldus on
7,33% (2,18–9,31%), täisjääk sõelal 0,63 mm 47,02% (15,20–65,09%); osakesi läbi
sõela 0,16 mm on keskmiselt 12,22% (8,18–19,01%).
Materjalist väljasõelutud kruus on peen kuni keskmine, hästiümardunud, valdavalt
karbonaatse koostisega.
Liiva saab peale kruusaosakeste eraldamist kasutada ehitusliivana – ehitussegude
valmistamiseks ja teedeehituses. Materjalist väljasõelutud kruus on kasutatav
teedeehituses ning ehitustöödel.
20. plokk (veetasemest madalamal paiknev ehitusliiv) hõlmab karjääri lääne- ja
edelaosa, paiknedes 19. ploki lamamis. Ploki koosseisu on lülitatud ploki kagunurgas,
puurauk 16 piirkonnas leviv veealune 1,5 m paksune kruusakiht. Liiva üldkoostis on 9
proovi põhjal järgmine:
Alates Kuni Keskmine
>5 mm osakesi (kruus) 0,78 18,08 (46,38*) 13,63
5–0,05 mm osakesed (liiv) 79,26 (48,89*) 95,9 82,13
<0,05 mm osakesi (savi ja tolm) 2,65 6,25 4,24
*- erandproov kruusakihist (pa 16)
Liiv kuulub terasuuruse klassifikatsiooni põhjal keskmiseteralise liiva gruppi
(Mk: 1,5-2,0). Liiva peensusmoodul on 2,29 (1,60–2,64), savi- ja tolmuosakeste
sisaldus on 5,21% (2,71–8,82%), täisjääk sõelal 0,63 mm on 46,53% (15,02–61,44%),
osakesi läbi sõela 0,16 mm on keskmiselt 10,29% (5,07–16,28).
Materjalist väljasõelutud kruus on peen kuni keskmine, hästiümardunud, valdavalt
karbonaatse koostisega.
Liiva saab peale kruusaosakeste eraldamist kasutada ehitusliivana – ehitussegude
valmistamiseks ja teedeehituses. Materjalist väljasõelutud kruus on kasutatav
teedeehituses ning ehitustöödel.
8
21. plokk (täiteliiv) paikneb uuringuruumi lõunaosas sulglohus, valdavalt veetasemest
madalamal.
Täitepinnasena käsitletakse savikat ülipeeneteralist liiva, mille üldkoostis on 5 proovi
põhjal järgmine:
Alates Kuni Keskmine
>5 mm osakesi (kruus) 0,76 10,64 1,68
5–0,05 mm osakesed (liiv) 72,52 86,46 74,71
<0,05 mm osakesi (savi ja tolm) 11,24 26,43 23,61
Liiv kuulub terasuuruse klassifikatsiooni põhjal ülipeeneteralise liiva gruppi
(Mk: <1,0). Liiva peensusmoodul on 0,63 (0,56–1,02), savi- ja tolmuosakeste sisaldus
on 23,93% (11,50–26,71%), täisjääk sõelal 0,63 mm on 6,36% (4,89–16,94%), osakesi
läbi sõela 0,16 mm on keskmiselt 63,12% (45,44–65,96).
Maavara on arvele võetud Keskkonnaministri 08.08.2009. a. käskkirjaga nr 916.
Seisuga 01.01.2026 maardla varuplokkide lõikes jaguneb mäeeraldise jääkvaru
järgmiselt:
- plokk 18 aT (ehituskruus): 27,38 tuh m³;
- plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 275,431 tuhm³;
- plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 84,975 tuh m³;
- plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 32 tuh m³.
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele
kuuluvate varude määramisega
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus
Taotletava Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldis (8,23 ha) ja selle teenindusmaa
(pindala 9,35 ha) on väiksemad olemasolevast loast kuna olemasolevatel piiridel oli
kuni 2,4 m ulatuses kattumine külgnevate katastriüksustega, millel kaevandamiseks
puudub maakasutusõigus. Arvestades välja jääva ala ja maavara koguse suurust on
tinglikult arvestatud, et mäeeraldis hõlmab jätkuvalt maavara plokke täielikult. Välja
jääval alal ei ole kaevandamist toimunud.
Sügavuti on mäeeraldise piiriks ainult plokiga 19 kattuval alal ja alal, kus plokid 18 ja
19 kattuvad, ploki 19 lamam. Alal, kus plokk 19 kattub plokiga 20 on lamamiks ploki
20 lamam. Ploki 21 alal on lamamiks ploki 21 lamam. Mäeeraldise lamamis on aste
uuringupunktide Ip-1, Pa-8, Ip-2, Pa-16 ja Pa-11 joonel. Käesoleva taotlusega ei
muudeta sügavuti mäeeraldise piire. Käesoleva taotluse mäeeraldise plaanil esitatud
lamami jooned erinevad varasematest joontest kuna varasemad lamami jooned ei
kirjeldanud sama lamamit, mis oli esitatud läbilõigetel ega arvestanud astmega lamami
kujus (Gr lisa 1, Gr lisa 2).
9
5.2 Kaevandatavad varud
Taotletav Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldis hõlmab 27,38 tuh m³ ehituskruusa,
360,406 tuh m³ ehitusliiva (sh 84,975 tuh m³ allpool veetaset) ja 32 tuh m³ veealust
täiteliiva. See ei ole aga kogumahus kaevandatav, sest külgnevate alade maatoe
tagamiseks tuleb jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik.
Nõlvu moodustava maavara ja katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2) pealpool veetaset
ja allpool veetaset ehitusliivas 18° (nõlvus 1:3) ning täiteliivas 12° (nõlvus 1:5).
Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi ja maavara kihi paksusest.
Mudelarvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja ümbritseva ala maatoe tagamiseks jätta
kaevandamata kokku 2,6 tuh m³ ehituskruusa (plokk 18), 66,9 tuh m³ ehitusliiva
(plokk 19 ja plokk 20) ja 6,3 tuh m³ täiteliiva (plokk 21).
Eelnenust tulenevalt on kaevandatav ehituskruusa kogus taotletavas karjääris
27,38 – 2,6 = 24,78 tuh m3, ehitusliiva kogus 360,406 – 66,9 = 293,506 tuh m3 ja
täiteliiva kogus 32 – 6,3 = 25,7 tuh m3.
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Helmi-Aakre V liivakarjääri piires on soodsad mäenduslikud tingimused. Juurdepääs
alale on võimalik Ülpre-Kure tee (tee nr 23241) kaudu. Tegemist on juba tegutseva
karjääriga.
Katendi keskmine paksus on 0,38 m ja maht 31 tuh m3. Kasuliku kihi paksus ulatub
11 m, millest allpool põhjavee taset on maavara kihi paksus kuni 5 m.
Kasuliku kihi väljamine on võimalik kahe kaeveastmega. Maavara kaevandatakse
ekskavaatoriga. Vajadusel teostatakse karjääris kaevise töötlemist
(sõelumine/purustamine). Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine
kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri
või ekskavaatori abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid.
Põhjaveetasemest madalamale jääva lasundi paksus on keskmiselt 2,2 m. Sellise
paksusega maavaravaru saab ja kavandatakse väljata veetaset alandamata ja ümbritseva
pinnase veetaset mõjutamata. Samas on veealuse maavara kihi paksus piisav, et
tulevikus saab alale ka veekogu kujundada.
Töötlus, selle toimumisel, tehakse karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse
purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse karjääri
süvendisse.
Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse
kaevandamisprojektis.
10
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad
keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral
looduskeskkonda. Liiva ja kruusa kaevandamisega võib eeldada tolmu ja müra teket.
Lisaks sellele muudetakse kaevandamisega jäädavalt maapinnareljeefi. Helmi-Aakre V
liivakarjäär on juba tegutsev karjäär ja selle ala on kaevandamisest juba mõjutatud.
Maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. Karjääri
lõunaosas on Natura elupaik tüüp 7140 (Siirdesood ja õõtsiksood). Elupaik ei kuulu eraldi
esile tõstetud nn. esmatähtsate elupaigatüüpide hulka, mille kaitse tagamiseks on Euroopa
Liidul eriline vastutus seoses sellega, et suur osa antud elupaikade levilast paikneb
liikmesriikide territooriumil. Lähtuvalt kavandatavast tegevusest tuleb tuvastada kas võib
esineda elupaigale keskkonnakahju oht. Keskkonnakahju ohu tuvastab Keskkonnaamet.
7.1 Vesi
Kaevandatav maavara asub osaliselt allpool põhjaveetaset. Kuna maavaravaru väljatakse
veetaset alandamata, ei mõjuta kaevandamine veetaset pinnases.
Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht
(vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Teoreetiliselt
võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks
karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli imbub läbi pinnase põhjavette.
Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja
kohapeal neid mitte hooldada või äärmisel vajadusel teha seda selleks ette nähtud
hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Meetmete
õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku
keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse
reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme
tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas
koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja
ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja
normdokumentide nõuete kohaselt.
Kuna ei ole oodata mõju vee kvaliteedile ega veetasemele puudub vajadus vee seireks.
7.2 Müra
Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm. 150 kW ja
suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on vahemikus
84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur.
Töötlussõlme müratase on 110 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Karjääris
töötavaid masinaid saab käsitleda punktallikatena, mille heli levib sfääriliselt ja
helirõhu tase väheneb 6 dB võrra kauguse kahekordsel suurenemisel. Seega kui
avamaal 100 m kaugusel müraallikast on müratase 39 dB, siis 200 m kaugusel on see
33 dB ja 400 m kaugusel oleks müratase 27 dB.
11
Masinad paiknevad kaevandamisel karjääri süvendis ja puistangute vahel, mis
mõlemad toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra. Mäetööde
arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud
määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Karjääri lähiala
saab käsitleda eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus
tööstusmüra normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd
toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal.
Lähim elamu paikneb Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldisest 74 m kaugusel. Vabas
õhus leviva heli tase kindlal kaugusel müraallikast on leitav punkt-müraallika korral
järgmise valemi (ISO 1996) abil:
= − (20 log + 11) , kus
Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB);
Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB);
d – kaugus müraallikast (m)
Arvestades müraallika võimalikku helivõimsustaset 110 dB ja lähima elamu kaugust 59 m
teenindusmaast ja 74 m mäeeraldise piirist võiks müratase elamu juures leviku
ideaaltingimustel ületada piirmäära, kui töötlus toimuks vahetult piiril. Helmi-Aakre V
liivakarjääris on karjääris toimunud kaevandamisel elamupoolsel küljel piirile paigutatud
katendi vall ja kaevandamisega on moodustunud karjääris ~9 m sügavune süvend.
Arvestades teenindusmaale paigutatud katendi valli ja kaevandamisel tekkinud süvendit
ning süvendi nõlvu oleks lähim koht karjääris, kus töötlus toimuda saaks elamust ~90 m
kaugusel süvendis. Arvestamata süvendi, valli ja karjääri ning elamu vahelise haljastuse
summutavat mõju võiks elamuni ulatuda sellelt kauguselt heli ideaalse leviku tingimustes
müratase:
= 110 − (20 log 90 + 11) = 60
Praktikas takistavad müralevikut olemasoleva karjääri süvendi küljed, katendi vall piiril ja
taimestik ehk oodatav müratase jääb seega 18–25 dB võrra alla piirmäära.
Eelnevat arvestades on mürahäiring vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra
leviku piiramiseks sihipäraselt rajada katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks.
7.3 Heitkoguste hinnang
Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba“ kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel
tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis
ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Arvestades kavandatavat tegevust, on
kohane hinnata määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest tahkete osakeste (edaspidi
12
ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks määratud 1 tonn
aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest
heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks.
Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra.
Mäemasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise
loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m
kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest.
Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele.
Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega ajal kui
ilmastik seda soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket
kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt
niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust.
Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad
kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.
Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning
nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate
mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega.
Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid
kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.
Järgnevalt on hinnatud arvutuslikult kaevandamisel tekkivate heidete koguseid.
Tahkete osakeste heidet tekib kaevise käitlemisel ja töötlemisel. Kaevandamise käigus
tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab kasutada USA
Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis1 kirjeldatud metoodikat, mille
puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv
osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:
= × 0,0016 × (
2,2 )
1,3
(
2 )
1,4 , kus
E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja;
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Osakeste suuruse kordaja (k) võrrandis varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust
järgmiselt:
1 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and
Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil
es.pdf
13
Osakeste suurus
< 30 µm
< 0,03 mm
< 15 µm
< 0,015 mm
< 10 µm
< 0,01 mm
< 5 µm
< 0,005 mm
< 2,5 µm
< 0,0025
mm
k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053
PM-sum heite arvutuse korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on
1991…2020 keskmine tuulekiirus (U) Tartu-Tõravere vaatlusjaamas 2,8 m/s. Liiva
niiskusesisalduse protsendiks on arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise
ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide seega järgmine:
= 0,74 × 0,0016 × (
2,8 2,2)
1,3
( 2 2)
1,4 = 0,0016 /
Karjääris ~36700 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus
kaevise igakordsel ümberpaigutamisel seega järgmine:
0,0016 × 36700
1000 = 0,059 /
Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA
juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide
0,0006 kg/t ja sõelumisel eriheide kuni 0,0011 kg/t. Toodangu töötlusseadmest
väljumisel on eriheide 0,00007 kg/t. Arvutatud eriheide laadimisel on 0,0023 kg/t.
Arvestades, et kogu kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja
2 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus tekkiv kogu tootmisprotsessile vastav
osakeste eriheide järgmine:
0,0006 + 0,0011 + (2 ∗ 0,00007) + (2 ∗ 0,0016) = 0,00504 /
Karjääri tootmismahu ~36700 tonni kaevandamisel ja materjali töötlemisel on tahkete
osakeste summaarne heitkogus järgmine:
0,00504 ∗ 36700
1000 = 0,185 /
Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete
osakeste heitkoguste summa kuni 0,185 t/a.
Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete
heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba
(Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67).
14
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta
Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist,
loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele
võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest
asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis
on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja
ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist saadava
materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele
võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas
kaubastada või kasutada. Samuti on kasutatav kogu eemaldatav katend, mille
kogumahuks on 31 tuh m3
Taotletavas Helmi-Aakre V liivakarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki.
Katend, mis koosneb kasvukihist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja
seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99
alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui
kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja
töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse.
Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada
vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et
kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada.
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine
Helmi-Aakre V mäeeraldisel on allpool põhjavee taset maavara kihi paksus kuni 5 m.
Selline veealuse maavara kihi paksus on piisav, et alale nõuetekohane veekogu
kujundada. Mäeeraldise kirdepoolne osa on korrastatav metsamaaks.
Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab
Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.
Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse
täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse
tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.
Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva
loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt
kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Lõplik korrastamislahendus
ja korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga.
15
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille
moodustavad pinnasetööd karjääri nõlvade kujundamisel. Kuna konkreetse
korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava
korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise
teenindusmaa korrastamise ühikmaksumusele. Selle aluseks on analoogsete
geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega karjääride korrastamisprojektid. Vastavates
töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud ~2000 eurot hektari
kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Helmi-Aakre V
liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 9,35 ha x 2000 € ≈ 18700 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskirja koostaja: Priit Koppel
OÜ J.Viru Markšeideribüroo
15.01.2026
x y
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
Mäeeraldise pindala 8.23 ha
x y
koordinaadid Mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide
Punkti nr
63.28
63.26
63.26
63.32
63.18
63.80
64.14
64.55
64.58
64.63
65.05
65.00
64.9265.06
65.81
66.78
66.04
65.28
64.90
64.73
64.64
64.18
63.65
63.80
66.91
66.29
66.33
65.46
64.95
65.26
65.25
65.63
66.05
67.20
67.76
68.95
69.66
69.24 69.33
67.95
68.85
68.44
67.49
67.55
66.44
65.68
67.29
65.90
66.78
67.42
67.46
67.43
68.04
67.92
67.15
67.82
67.89
68.82
69.23
66.42 66.81
66.41
65.18
67.39
68.22
67.18
67.28
67.68
67.23 67.51
67.15 66.54
64.54
65.6167.54
68.84 69.90
69.83
69.72
69.48
68.11
67.83
67.74
63.89
65.71
66.92
66.3864.88
65.39
65.79
67.74
65.38
68.35
67.70
66.66
69.14
68.01
69.06
69.46
69.16
68.63
68.34
68.16
68.55
68.26
68.44
69.21
69.48
69.25
70.94
71.26
69.94
70.12
69.35
69.76
67.72
67.91
68.63
68.88
68.85
69.26
69.18
69.33
69.12
68.82
68.23
67.46
67.45
68.21
68.20 68.21
68.21
69.56
70.26
70.30
70.23
70.49
69.43
69.59
70.6471.35
69.71
69.52
74.11
66.23
66.85 66.13
64.39
63.44
62.49
62.33
62.15
62.96
63.54 64.88
66.22
67.81
69.48
67.51
68.80
67.09 65.00
63.93
68.65
72.20
71.76
69.82
68.46
67.98
67.20
66.33
69.42
70.11
69.89
69.08
73.86
72.85
73.54
73.95
73.94
73.52
72.91
73.23
72.04
71.66
72.64 71.92
72.8272.48
72.42
71.84
72.21
70.01
70.58
71.26
73.35
73.03
72.30
72.46
73.21
74.24
73.56
73.83
73.72
73.88
74.13
70.32
69.06
68.30
67.74
67.28
66.43
66.22
66.29
64.99
67.05
69.76
69.26
69.52
70.23
70.32
69.76
68.81
68.64 68.66
70.49
70.30
69.82
69.44
69.44
69.78
70.09
69.83
70.13
70.65
71.32
71.90
70.98
70.12 70.26
70.54
72.83
67.40
67.05
67.94
68.81
68.30
68.64
67.31 67.33
68.48
68.22
66.63
65.68
64.84
64.98
64.53
65.88
66.36
66.83
64.08
63.89
63.7863.51
63.98
64.08
64.42
64.98
65.16
65.30
64.84
64.81
64.72 66.64
66.82
66.28 66.40
65.66
66.53
65.61
65.88
66.02
65.33
65.79
65.76
65.84
65.71
66.08
65.43
65.06
65.66
65.89
66.22
65.75
65.23
65.10
64.84
64.71
64.83
64.63
66.10
65.82
65.58
65.36 65.55
65.91
66.84
67.62
68.16
68.51
68.03
68.63
68.51
67.85
67.40
66.08
66.70
66.09
67.38
68.08
68.06
68.55
67.71
67.23
65.94
66.01 65.98
66.46 66.62
66.85
65.6564.80 64.31
73.64
73.65
73 .6 5
73 .6 5
67.58
63.29
63.31
63.60
63.66
63.68
63.64
63.48
63.62
63.28
63.75
63.86
68.28
68.18
72.20
söödamaja
60801:001:1190
Kaku 60801:001:1213
Aakre metskond 107
60801:001:0211
Tırresoo
60801:001:0440
Heino
60801:001:0200
Kalme-Kuru
3
5 6 7
8
9
10
11
12
13
X=6440100
Y =6
2 8 6 0 0
X=6440400
Y =6
2 8 3 0 0
Formaat A1
N
S
W E
pindala 9.35 ha
Mäeeraldise teenindusmaa
Naabermäeeraldise piir
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja number
(aT - aktiivne tarbevaru aR - aktiivne reservvaru) number ja kategooria
Maavaravaru ploki kontuur,
60801:001:0550
Limmani
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Kaevand
61,30 (01.05.2008) Veetaseme abs kırgus, m (mııtmise aeg)
X=6440100
Y =6
2 8 2 0 0
Eesti baaskaart, leht nr. 5414
ASENDIPLAAN M 1 : 50 000
Punkti nr
Mäeeraldise piiripunktide koordinaadid
LEPPEM˜RGID:
Mııtkava:
Tellija:Joonestas
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Tartu maakond Elva vald
Helmi-Aakre V liivakarjäär
Gr lisa 1
Töö nr 26030
1:1000
10.10.2023
Mııdistatud:
76902 Harku vald, Harjumaa
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla,
KIVIKANDUR OÜ
20.01.2026
Koostatud:
63.37
65.47
66.37
65.4765.37
65.27
68.37
66.67
66.47
65.47
68.37
68.17
66.87
68.27
68.87
68.77
62.87
68.87
71.37
73.07
72.77
72.27
72.27
66.67
65.47
69.67
71.47
71.17
71.97
73.17
68.37
67.87
69.27
64.17
66.17
66.07
65.07
65.57
67.67
67.97
66.57
67.87
68.67 68.47
64.0763.37
64.17
72.77
vaatetorn
/allkirjastatud digitaalselt/
kaitseval
katepinnas e val
katepinnase val katepinnas
e val
Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldise plaan seisuga 10.10.2023. a, OÜ J.Viru Markeideribüroo,töö nr 23203.
5. Kasutatud:
4. Maardla plokkide piirid Eesti Geoloogiateenstuse ava-andmed 20.01.2026. a (plaanil skemaatilised);
3. Katastriüksuste piirid Maa- ja Ruumiameti ava-andmed 20.01.2026. a (plaanil skemaatiliselt);
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk;
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
M˜EERALDISE PLAAN
Koostas Priit Koppel
Kontrollis Kaupo Rıivasepp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Koppel
(AS TREV-2 Grupp)
mäeeraldis
Helmi-Aakre II kruusakarjääri
Naabermäeeraldise teenindusmaa piir
Mäeeraldise lamami samakırgusjoon, abs m
Maardla piir (asendiskeemil)
Maapinna samakırgusjoon, abs m
Tee kaitsevöönd
6440156.84
6440210.78
6440301.12
6440339.46
6440371.40
6440416.52
6440426.87
6440427.92
6440425.10
6440398.38
6440223.32
6440203.17
6440080.48
628520.91
628547.61
628612.95
628640.58
628665.39
628709.76
628595.10
628575.18
628544.37
628393.17
628237.35
628271.70
628474.26
6440156.84
6440210.78
6440301.12
6440339.46
6440371.40
6440420.66
6440427.92
6440425.10
6440417.81
6440417.82
6440417.84
6440244.05
6440223.32
6440203.17
6440080.48
628520.91
628547.61
628612.95
628640.58
628665.39
628713.84
628575.18
628544.37
628464.15
628410.48
628356.96
628202.24
628237.35
628271.70
628474.26
(ülemine kattub mäeeraldise piiriga / ülemise astmega lamamis)
Kaevandamisel jäetava nılvaterviku alumine piir 0.4
2.6
3.2
67.10 Abs kırgus, m
Interpolatsioonipunkti number
Abs kırgus, m
Ekstrapolatsoonipunkti number
Suudme abs kırgus, m
Puuraugu number Kattekihi paksus, m
Ehituskruusa kihi paksus, m
Ehitusliiva veepealse kihi paksus, m
Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m1.5
4.8 Täiteliiva kihi paksus, m
Lamami abs kırgus, m
Uuringupunktid ja nende juures esitatud andmed
0 10 25 50 m
Joonmııtkava
PLOKK 19 aT
Kaevandamisel jäetava nılvaterviku ülemine piir astmel
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
Geoloogilise läbilıike joonI I’
73.30
Pa-1
63.10
Ip-1
63.10
Ep-1
1
1
2
4
5 6 7
8 9
3
1
10
11
12
13
14
15
2
1
Pa-3
72.38
Pa-2
72.97
Pa-17
73.17
Pa-15
73.53 Pa-1
73.47
Pa-4
68.67
Pa-8
66.74
Pa-9
67.67
Pa-13
72.26
Pa-258
71.57
Pa-12
67.24
Pa-11
65.66
Pa-16
65.04
Pa-6
64.47
Pa-5
68.27
Pa-7
64.62
Ip-2
62.37
Ip-5
63.32
Pa-18
63.67
Pa-10
63.67
Ip-1
63.27
Ep-1
63.27
Pa-6a
63.67
Pa-14
69.67
Ip-3
64.17
Ip-4
64.17
0.4 -
9.1
2.0
60.88
2.0 61.27
0.4
-
8.3
-
64.27
0.4
2.1
6.5
-
64.17
0.6
2.4
6.3
-
64.23
0.4
2.6
3.2
-
67.27
0.4 -
6.6
5.0
0.5
2.5
-
0.3
2.5
3.2 -
0.3
4.2
3.0 -
64.07
0.4 -
3.7
1.5
61.14
0.6
0.0
3.8 -
63.27
2.0
0.3 -
1.5
3.7
57.77
0.8 - 5.8
3.9
0.2
-
2.5
2.8
58.95
0.5
4.0 59.17
2.2
2.6 4.8 59.17
0.5
-
2.0
2.9
59.17
0.5
4.0
0.5
1.7
2.8 4.5 59.17
0.5
2.0
1.5 3.5 61.04
1.0
0.0
2.5 -
63.74
0.5
2.0
- 3.5 61.66
2.0
0.5
3.5 59.67
0.5
3.5 59.32
66.26
0.2
K-1
61.97
61.47(01.05.2008)
59.17
I
II
I’
II’
PLOKK 19 aT
PLOKK 19 aT
PLOKK 18 aT
PLOKK 21 aT
PLOKK 5 aR
PLOKK 5 aR
PLOKK 10 aT
67.0
4
5 7
5 8
58
5 9
59
59
6 0
60
6 1
6 1
62.99
6 3
63.12
63.47
63.53
63.57
6 4 .0
64.0
6 4 .0
64.0
6 4 .0
64
64.19
64.29
64.77
6 5 .0
6 5 .0
65.0
6 5 .0
65
65.10
65.12
65.39
65.44
65.45
65.55
65.61
65.67
65.67
65.81
65.83 65.90
65.99
6 6 .0
66.0
660 66.0
6 6 .0
66.0
6 6 .0
6 6
66.05
66.13
66.16
66.18
66.25
66.31
66.38
66.58
66.90
66.91
66.96
67.0
6 7 .0
6 7. 0
67 .0
6 7 .0
67.0
6 7 .0
6 7
67.05
67.18
67.34
67.35
67.46
67.47
67.54
67.62
67.67
67.67
67.84
67.88
67.88
67.89
67.90
67.94
67.96
68.0
68.0
6 8 .0
68.0
68 .0
68.0
68.0
68.0
68 .0
68.00 68.00
68.10
68.17 68.23
68.27
68.28
68.31
68.37
68.39
68.42
68.44
68.47
68.50
68.53
68.59
68.60 68.67
68.75
68.83
68.85
68.96
69.0
6 9 .0
6 9 .0
69 .0
69.0
6 9 .0
69.02
69.09
69.14
69.14
69.15
69.16
69.28
69.30
69.31
69.36
69.37
69.38
69.40
69.41
69.43
7 0 .0
70.0
64.67
60.37
56.67
57.77
70.17
70.32
70.35 70.39
70.50
70.56
70.67
70.73
70.77
70.79
71.30
71.67
71.82
71.91
72.0
72 .0
72 .0
72 .0
72.02
72.02 72.09
72.15
72.16
72.16
72 .4 3
72 .5 3
7 3 .0
73.12
73.16
73.32
73.36
73.90
74.16
PLOKK 20 aT
PLOKK 19 aT
6 0 8 0 1 :0
0 1 :0
2 1 2
2 3 2 4 1 Ü lp re -K
u re t e e
60801:001:0550
Limmani
Tee
74
73
72
71
70
69
68
67
66
65
64
63
62
61
60
59
58
Vahekaugus. m
74
73
72
71
70
69
68
67
66
65
64
63
62
61
60
59
58
79.7 110.9 61.5 51.1 11.0 11.0 52.2
Pa-17
73.17
Pa-14
69.67
Pa-9
67.67
Ip-2
62.37
Pa-7
64.62
Ip-4
64.17
Pa-10
63.67
Ip-5
63.32
2.5
9.0
3.0
5.0
6.0
0.3
0.6
5.7
6.0
2.0
0.2
0.5
5.4
6.0
0.5
5.0
0.5
4.5
0.5
4.0
62.77 (30.04.2008)
62.07 61.97
(30.04.2008)
(30.04.2008)
61.72
m m
NE SW
1 :5
70
69
68
67
66
65
64
63
62
61
60
59
58
57
56
70
69
68
67
66
65
64
63
62
61
60
59
58
57
56
Vahekaugus. m 136.1 88.8 46.1
Pa-4
68.67
Pa-16
65.04
Pa-11
65.66
0.4
10.0
12.0
12.2
0.2
0.5
5.4
6.0
0.5
1.5
4.0
4.5
0.5
1.5
4.0
LEPPEM˜RGID:
Kasvukiht
Liiv. porsunud
Kruus
Liivsavi
Moreen
Puuraugu number
Suudme abs. kırgus. m
Kihi sügavus maapinnast. m
Puuraugu sügavus. m
Ip-4
64.17
5.0
Interpolatsioonipunkt
Abs. kırgus. m
Sügavus. m
61.77 (29.04.2008)
(29.04.2008)61.67
62.07 (29.04.2008) (01.05.2008)62.54
62.66
m m
NW SE
Pa-7
64.62
5.4
6.0
Mäeeraldise piir
1 :3
1 :2
Liiv.
jämedateraline. kruusakas
Liiv.
keskmiseteraline. kruusakas
Liiv.
keskmiseteraline. vähese kruusaga
Liiv.
ülipeeneteraline. savikas
mäeeraldise teenindusmaa piir
Veetaseme abs kırgus. m (mııtmise aeg)
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Läbilıige I - I’
Läbilıige II - II’
Mııtkava:
M vert 1:100 M hor 1:1000
Tellija:
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
L˜BILÕIKED I-I’ ... II-II’
GEOLOOGILISED
Formaat A2
Gr lisa 2
76902 Harku vald, Harjumaa
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla,
KIVIKANDUR OÜ
Helmi-Aakre V liivakarjäär
Tartu maakond Elva vald
P L
O K
K 5 a
R
P L
O K
K 5 a
R
PLOKK 19 aT
PLOKK 19 aT
PLOKK 20 aT PLOKK 21 aT
PLOKK 20 aT
Helmi-Aakre V liivakarjääri geoloogilised läbilıiked I-I’ ... II-II’, OÜ J.Viru Markeideribüroo, töö nr 21216;
2. Kasutatud:
1. Kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
kattepinnas
selle nılvus
Kaevandamisel jäetav kaitsetervik ja
20.01.2026
Koostatud:
Töö nr 26030
Joonestas
/allkirjastatud digitaalselt/
Koostas Priit Koppel
Kontrollis Kaupo Rıivasepp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Koppel
6 0 8 0 1 :0
0 1 :1
2 1 3
A a k re m
e ts
k o n d 1
0 7
60801:001:0550
Limmani
6 0 8 0 1 :0
0 1 :0
4 4 0
H e in
o
ammendamist (62.40 m)
Eeldatav veetase pärast maavara
60801:001:0550
Limmani
Tee kaitsevöönd
PLOKK 18 aT
P L
O K
K 5 a
R
1 :2
1 :2
1 :2
1 :3
1 :2
1 :5
1 :2
aR - aktiivne reservvaru)
(aT - aktiivne tarbevaru,
number ja kategooria
Maavaravaru ploki kontuur,
0.4
2.6
3.2
67.10
Kattekihi paksus, m
Ehituskruusa kihi paksus, m
Ehitusliiva veepealse kihi paksus, m
Ehitusliiva veealuse kihi paksus, m1.5
4.8 Täiteliiva kihi paksus, m
Lamami abs kırgus, m
Uuringupunktid ja nende juures esitatud andmed
Pa-7
64.62
60801:001:0550
Limmani Katastriüksuse piir ja tunnus,
0 10 25 50 m
Joonmııtkava
PLOKK 19 aT
Kaevandamiseelne maapinna kontuur
4.5
0.4
2.1
6.5
64.17
0.5
2.5
2.0 64.67
-
0.6
0.0
3.8 -
63.27
2.0 60.37
0.5
-
2.0
2.9
59.17
0.5
1.7
2.8 4.5 59.17
0.5
4.0 59.17
0.5
3.5 59.32
0.4 -
6.6
5.0
56.67
0.5
-
2.0
2.9
59.17
0.5
2.0
1.5 3.5 61.04
0.5
2.0
- 3.5 61.66
(30.04.2008)
1 :2
63.26
64.90
64.73
64.64
64.18
63.65
68.84 69.90
69.83
69.72
69.48
65.79
65.38
67.70
66.66
69.14
68.01
69.56
70.26
70.30
70.23
70.49
69.43
74.11
62.49
62.33
62.15
62.96
69.48
67.51
68.80
67.09 65.00
63.93
68.65
72.20
71.76
73.86
72.85
73.54
73.95
73.94
73.52
72.91
73.23
72.04
71.66
72.64 71.92
72.8272.48
72.42
71.84
72.21
70.01
70.58
71.26
73.35
73.03
72.30
72.46
73.21
74.24
73.56
73.83
73.72
73.88
74.13
70.32
69.06
68.30
67.74
67.28
66.43
66.22
66.29
64.99
67.05
69.76
69.44
69.78
70.09
69.83
70.13
70.98
70.12 70.26
70.54
72.83
67.40
67.05
68.81
66.63
65.68
64.84
64.98
64.53
65.88
66.36
66.83
64.08
63.89
63.51
64.72 66.64
66.82
66.28 66.40
65.66
66.53
65.89
66.22
73.64
73.65
73 .6 5
73 .6 5
63.60
63.66
63.68
63.64
63.48
63.62
63.75
63.86
72.20
60801:001:1190
Kaku 60801:001:1213
Aakre metskond 107
60801:001:0211
Tırresoo
60801:001:0440
Heino
60801:001:0200
Kalme-Kuru
X=6440100
Y =6
2 8 6 0 0
X=6440400
Y =6
2 8 3 0 0
Formaat A1
N
S
W E
Naabermäeeraldise piir
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja number
60801:001:0550
Limmani
Elektripaigaldise kaitsevöönd
X=6440100
Y =6
2 8 2 0 0
Eesti baaskaart, leht nr. 5414
ASENDIPLAAN M 1 : 50 000
LEPPEM˜RGID:
Mııtkava:
Tellija:Joonestas
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
Tartu maakond Elva vald
Helmi-Aakre V liivakarjäär
Gr lisa 3
Töö nr 26030
1:1000
10.10.2023
Mııdistatud:
76902 Harku vald, Harjumaa
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla,
KIVIKANDUR OÜ
20.01.2026
Koostatud:
63.37
65.47
66.87
62.87
68.87
71.37
73.07
72.77
72.27
72.27
66.67
65.47
71.17
71.97
73.17
69.27
64.17
72.77
vaatetorn
/allkirjastatud digitaalselt/
Koostas Priit Koppel
Kontrollis Kaupo Rıivasepp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Koppel
(AS TREV-2 Grupp)
mäeeraldis
Helmi-Aakre II kruusakarjääri
Naabermäeeraldise teenindusmaa piir
Maardla piir (asendiskeemil)
Maapinna samakırgusjoon, abs m
Tee kaitsevöönd
PLAAN
KORRASTATUD MAA
Metsamaaks korrastatud ala
Veekoguks korrastatud ala ja oodatav veetase (3.26 ha)
x y
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
Mäeeraldise pindala 8.23 ha
x yPunkti nr
pindala 9.35 ha
Mäeeraldise teenindusmaa
Punkti nr
Mäeeraldise piiripunktide koordinaadid
6440156.84
6440210.78
6440301.12
6440339.46
6440371.40
6440416.52
6440426.87
6440427.92
6440425.10
6440398.38
6440223.32
6440203.17
6440080.48
628520.91
628547.61
628612.95
628640.58
628665.39
628709.76
628595.10
628575.18
628544.37
628393.17
628237.35
628271.70
628474.26
6440156.84
6440210.78
6440301.12
6440339.46
6440371.40
6440420.66
6440427.92
6440425.10
6440417.81
6440417.82
6440417.84
6440244.05
6440223.32
6440203.17
6440080.48
628520.91
628547.61
628612.95
628640.58
628665.39
628713.84
628575.18
628544.37
628464.15
628410.48
628356.96
628202.24
628237.35
628271.70
628474.26
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
0 10 25 50 m
Joonmııtkava
koordinaadid korrastatud maa piiripunktide
Mäeeraldise teenindusmaa ehk
Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldise plaan seisuga 10.10.2023. a, OÜ J.Viru Markeideribüroo,töö nr 23203.
4. Kasutatud:
3. Katastriüksuste piirid Maa- ja Ruumiameti ava-andmed 20.01.2026. a (plaanil skemaatiliselt);
2. Mııdistamise lähtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now püsijaamade vırk;
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis;
M˜RKUSED:
1
1
1
2
4
5 6 7
8 9
3
10
11
12
13
14
15
3
4
5 6 7
9
10
11
12
13
2
1
8
67
oodatav vt. 62.4
oodatav vt. 62.4
5 8
5 9
6 0
6 0
60
6 1
61
6 2
62
6 3
63
6 4
64
6 4
64
6 5
65
65
65
6 6
5 8
6 6
6 6
66
66
6 7
5 9
6 7
67
67
72.16
72.16
68
60
68
68
68
61
69
69
62
70
63
71 72
64
72
72
72
72
5 8
7 3
73
5 8
5 8
5 8
6 0 8 0 1 :0
0 1 :0
2 1 2
2 3 2 4 1 Ü lp re -K
u re t e e
60801:001:0550
Limmani
Reg. nr: 11644539 Telefon: 6 344 552 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee
TARTU MAAKOND
ELVA VALD
REBASTE KÜLA
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE
SELETUSKIRI
HELMI-AAKRE V
LIIVAKARJÄÄR
Tellija: KIVIKANDUR OÜ
Koostaja: OÜ J.Viru Markšeideribüroo
Töö nr: 26030
Tallinn 2026
SISUKORD
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad ..................................................................................................................... 3
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 3
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 6
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate
varude määramisega ....................................................................................................... 8
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 8
5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 9
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 9
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud
ja keskkonnaseire vajadus ............................................................................................ 10
7.1 Vesi .............................................................................................................. 10
7.2 Müra ............................................................................................................. 10
7.3 Heitkoguste hinnang .................................................................................... 11
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 14
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 14
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 15
TEKSTILISAD:
1. Keskkonnaministri 08.06.2009.a käskkiri nr 916.
GRAAFILISED LISAD:
1. Mäeeraldise plaan M 1:1000;
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’… II-II’ Mhor 1:1000, Mvert 1:100;
3. Korrastatud maa plaan M 1:1000.
ELEKTROONILISED LISAD:
1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning lamami reljeefi
samakõrgusjooned ruumiobjektina;
2. Aruanne „Helmi-Aakre liivamaardla Helmi-Aakre III uuringuruumi
geoloogiline uuring Valgamaal (varu seisuga 01.12.2008. a.)“.
3
1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
KIVIKANDUR OÜ on Helmi-Aakre V liivakarjääri keskkonnaloa (L.MK/321323)
omanik. Keskkonnaluba kehtib kuni 09.01.2027. Viimase markšeiderimõõdistuse
„Helmi-Aakre V liivakarjääri markšeiderimõõdistamine seisuga 10.10.2023. a“
andmetel oli kokku jääkvaru mäeeraldise piires 419,796 tuh m³, mis maardla
varuplokkide lõikes jagunes järgmiselt:
- plokk 18 aT (ehituskruus): 27,39 tuh m³;
- plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 275,431 tuh m³;
- plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 84,975 tuh m³;
- plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 32 tuh m³.
Seisuga 01.01.2026 on maavarade registris maardla varuplokkide lõikes maavara
jääkvaru kogused järgmised:
- plokk 18 aT (ehituskruus): 27,38 tuh m³;
- plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 275,431 tuh m³;
- plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 84,975 tuh m³;
- plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 32 tuh m³.
Arvestades maavara kogust ja loa kehtivusaega on selge, et maavara ei jõuta
keskkonnaloa kehtivusaja jooksul ammendada ja karjääri korrastada.
Seega taotleb KIVIKANDUR OÜ (registrikood 11200972, aadress Järvekalda tee 1,
Harkujärve Harku vald 76902 Harju maakond) keskkonnaloa pikendamist
Helmi-Aakre liivamaardla (registrikaardi nr 0518) ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki
18, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkide 19 ning 20 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru
ploki 21 maavara ammendamiseks enne karjääri korrastamist. Luba taotletakse 15
aastaks. Kaevandatav maavara leiab kasutust ehituse ja teedeehituse valdkonnas.
Taotleja palub ennistada MaaPS § 67 lõikes 5 nimetatud tähtaja, kuna enne taotluse
esitamist oli vaja saada kaevandamise jätkamiseks nõusolekud maavara omanikult ja
mäeeraldise piirile lähemal, kui 100 m asuva elamu omanikult ja see võttis oodatust
kauem aega.
2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Helmi-Aakre V liivakarjäär (L.MK/321323), mäeeraldise pindala 8,23 ha,
teenindusmaa pindala 9,35 ha) asub eramaal Tartu maakonnas Elva vallas Rebaste külas
Limmani (tunnus 60801:001:0550) katastriüksuse idaosas.
Edelast piirneb mäeeraldis Heino (tunnus 60801:001:0440) katastriüksusega ja põhjast
Aakre metskond 107 (tunnus 60801:001:1213) ning Kaku (tunnus 60801:001:1190)
katastriüksustega. Mäeeraldisest ligikaudu 15 m ida pool kulgeb Ülpre-Kure
kõrvalmaantee nr 23241.
Lähimad elamud jäävad 59 m kaugusele põhja poole Kaku (tunnus: 60801:001:1190)
kinnistule ja 155 m kaugusel Männimäe (tunnus: 60801:001:1180) kinnistule.
4
Mäeeraldise lääneosas kulgeb elektrimaakaabelliin AXPK.4x120 (väline tunnus
216210658) kaitsevööndiga 1 m mõlemal pool liini äärmistest kaablitest. Liini
kaeitsevööndis ei kaevandata. Kaevandamiseks liini alal projekteeritakse ja teostatakse
liini teisaldamine koostöös liini omanikuga. Karjääri ala ei asu Natura 2000 võrgustiku
alal. Karjääri ala kattub lõunaosas natura elupaigaga tüüp 7140 (Siirdesood ja
õõtsiksood). Karjääri mõjualas puuduvad arheoloogilise väärtusega alad ning ajaloo- ja
kultuurimälestised.
3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus
1970-1972. a tegi Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus Valga maakonnas ehitusliiva ja
kruusa otsingutöid, mille käigus rajati Helmi-Aakre prognoosalale 69 puurauku
sügavusega 1,3-12,0 m, laboriuuringuteks võeti 77 proovi. Saadud laborikatsete ja
analüüside põhjal eraldati 10 liiva ja kruusa varu arvutuse plokki (I-X) koguvaruga
1784 tuh m³. Helmi-Aakre V mäeeraldisele rajati 2 puurauku (nr 602 ja 604), millede
materjalist võeti 2 kruusaproovi. Laboriandmeil on veeriseline kruus valdavalt
karbonaatse koostisega ning sisaldab kruusaosakesi 55,7-60,5%. Kruusaosakeste
külmakindlus on 25 tsüklit ja purustatavuse mark 12-16. Kruusapinnase liivaosis on
keskmise- kuni jämedateraline, täisjääk sõelal 063 on 54,5—67,1% ning savi- ja
tolmuosakeste sisaldus 3,7-10,4%. Kruusapinnast soovitati peale purustamist ja
fraktsioneerimist kasutada ehitustöödel. Kruusa mahuks hinnati 1,7 ha suurusel alal
91 tuh m³.
1976. aastal tegi RPI “Eesti Põllumajandusprojekt” geoloogilisi uuringuid Helmi-
Aakre V mäeeraldisest ca 0,9 km lä pool, mille tulemusena vormistati Aakre kolhoosile
2,85 ha suurune Oona liivakarjäär algvaruga 78 tuh m³.
1986-1988. a tegi TK Eesti Geoloogia Valga maakonnas kruusa ja liiva otsingu-
hinnangu töid, selle käigus kontuuriti Helmi-Aakre liivamaardla. Otsingu-
hinnangutööd viidi läbi 15 km² suurusel alal, Purtsi jõest põhja pool. Töö käigus rajati
39,4 km otsingumarsruute ja kirjeldati 147 vaatluspunkti, rajati 34 puurauku, 13 šurfi,
laboriuuringuteks võeti 96 liiva ja kruusa proovi. Uuringuandmeil on materjali
kvaliteet, kasuliku kihi paksus ja levik vahelduv. Maardla varu arvutati kahes
varuplokis aritmeetilise keskmise meetodil, alusplaani mõõtkava oli 1:10 000.
1990-1991. a tegi PI “Eesti Maanteeprojekt” Helmi-Aakre liivamaardla idaosas
geoloogilise uuringu „Aruanne Helmi-Aakre maardla Helmi-Aakre karjääri (Valga
Teede Valitsus) geoloogilisest uuringust“ (EGF 4516) , mille eesmärgiks oli Purtsi ja
Puka vahelise maanteelõigu ehituse tarbeks sobilike ehitusmaterjalide leidmine ja
uurimine (Palusalu, 1991). Tööd toimusid 1972. Aastal väljaeraldatud X varuploki
piirkonnas, kokku rajati 39 puurauku (275 j.m), millede materjalist võeti 33 proovi.
Proovid teimiti Teedeehituse Kesklaboratooriumis. Varuala topoalus koostati
mõõtkavas 1:1000. Kasulikuks kihiks oli veeriseid ja rahne sisaldav kruusapinnas ja
kruusakas liiv. Varu arvutati 5,1 ha suurusel alal paralleelsete lõigete meetodil, kokku
338,7 tuh m³.
5
Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldis paikneb Otepää kõrgustiku jalamil vahelduva
pinnareljeefiga fluviomõhnastiku piires, kus kattekihiks on kasvukiht.
Alal levib vabapinnaline põhjavesi, mis toitub sademetest. Veetase on maapinnast
1,7…7,0 m sügavusel, abs kõrgusvahemikus 61,97-63,37 m (EH2000). Vahetult
läänest külgneval alal on 2011. aasta geoloogilises uuringus rajatud puuraukudes
mõõdetud veetase maapinnast 1,3–3,6 m sügavusel, abs vahemikus 62,87–63,67 m
(keskm. 63,37 m). Veetase alaneb lõuna suunas. Kaevandamisel moodustub
külgnevates karjäärides ühine veekogu. Mäeeraldisest ca 0,4 km lõunas on Purtsi jõe
veetase abs kõrgusel 60,37 m (EH2000) (mõõdetud 15.07.2008.a).
2008. a. tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus 8,39 ha suuruse Helmi-Aakre III uuringuruumi
geoloogilise uuringu tarbevaru uurituse detailsusega (Rändur, 2008; EGF 8059).
Uuringualale rajati 19 puurauku, laboriuuringuteks võeti 47 proovi, koostati ala
topoplaan mõõtkavas 1:1000. Aktiivne tarbevaru arvutati nelja varuplokina, sh 1. plokk
hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumi kirdeosas leviva ehituskruusa varu 1,74 ha
suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 18.
plokk). 2. plokk hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumis veetasemest kõrgemal leviva
ehitusliiva varu 7,33 ha suurusel alal (Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-
Aakre liivamaardla 19. plokk). 3. plokk hõlmab Helmi-Aakre III uuringuruumi lääne-
ja edelaosas veetasemest madalamal leviva ehitusliiva varu 2,91 ha suurusel alal
(Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 20. plokk) ja 4. plokk
Helmi-Aakre III uuringuruumi kagunurgas leviva täiteliiva varu 0,93 ha suurusel alal
(Keskkonnaregistri maardlate nimistus Helmi-Aakre liivamaardla 21. plokk).
Uuringuruumi varu kinnitas KKM 08.08.2009. a. käskkiri nr 916.
Helmi-Aakre liivamaardla, sh Helmi-Aakre liivakarjääri mäeeraldis paikneb Otepää
kõrgustiku loodenõlvaga külgnevas Würmi jäätumise servamoodustiste vööndis.
Aastatel 1959–1963 tehtud komplekse geoloogilis-hüdrogeoloogilise kaardistamise
andmeil on kasulikku kihti moodustav Võrtsjärve alamkihistu eriteraline kruusakas liiv
ning kruus seotud fluviomõhnastikuga. Pinnareljeef on mõhnastikule omaselt muutlik,
maapinna abs kõrgused on mõhna järsemal lääneküljel vahemikus 62–69 m abs
kõrgust. Kattekiht on esindatud kuni 0,5 m paksuse kasvukihi ning kuni 0,5 m paksuse
väga peeneteralise porsunud liivaga. Kasuliku kihi paksus on kuni 11,6 m. Selles
põimuvad eriteralise liiva, s.o peene- kuni kruusaka jämedateralise liiva kihid (fgIIIjr3).
Mõhna kirdeosas moodustab kasuliku kihi ülemise osa peen kuni jäme karbonaatse
koostisega kruus (fgIIIjr3). Kasuliku kihi lamamiks on saviliiv (lgIIIjr3) või
saviliivmoreen (gIIIjr3). 60ndate aastate alguses uuringuruumist ca 1,5 km kagusse
rajatud puuraugu 261 andmeil on kvaternaarisetete kogupaksus ca 35 m. Nood lasuvad
Kesk-Devoni Burtnieki lademe Burtnieki kihistu (D2brbr) liivakivil.
Geoloogilise uuringu käigus 2008. a. aprillis ei täheldatud põhjavee esinemist
puuraukudes Helmi-Aakre III uuringuruumi (praeguse Helmi-Aakre V mäeeraldise)
kirdeosas, kus maapinna ja kruusa-liivakihi lamamiks oleva moreeni lasuva pinna abs
kõrgused on suuremad. Vesi ilmus puuraukudesse puuraukude 2–12 joonest lääne ja
lõuna pool. Põhjavee tase määrati põhjaosas puurauk 2 piirkonnas 63,77 m abs kõrgusel
6
(maapinnast 9,2 m sügavusel) ja puurauk 12 piirkonnas 63,24m abs kõrgusel
(maapinnast 4,0 m sügavusel) Veetase langeb edela suunas puuraukude 4 ja 5
piirkonnas 61,47–61,67 m abs kõrguseni (maapinnast 6,6 m sügavuseni). Samal
tasemel fikseeriti veetase uuringuruumi läänest piiritleva astangu jalamil paikneval
soostunud alal ning uuringuruumi lõunaosas sulglohus. Veetase jälgib kasuliku kihi
lamava pinna langust. Vettkandvaks kihiks on ülipeene- kuni jämedateraline liiv ning
kruus.
Piirkonna veetase alaneb vastavalt vee loodusliku äravoolu suunale veelahkmealaks
olevalt Otepää kõrgustikult läände. Uuringupunktides määratud veetasemete alusel on
keskmine veetase 62,4 m, mis on ka oodatav veetase maavara ammendumisel.
4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus
Helmi-Aakre V liivakarjääri alal leviv materjal on esindatud üksikuid veeriseid
sisaldava peene kuni jämeda kruusaga (18. plokk), vähest kruusa sisaldava (osakesi >5
mm kuni 10%) või kruusaka (osakesi >5 mm 10–35%) peene- kuni jämedateralise
liivaga (19. ja 20. plokk) ning ülipeeneteralise savika aleuriitse liivaga (21. plokk).
18. plokk (ehituskruus) paikneb karjääri kirdeosas. Kruusa üldkoostis on 6 proovi
põhjal järgmine:
Alates Kuni Keskmine
>5 mm osakesi (kruus) 33,00 67,42 43,37
5–0,05 mm osakesed (liiv) 29,90 62,59 51,77
<0,05 mm osakesi (savi ja tolm) 2,68 8,55 4,86
Materjali jämepurd on peen kuni jäme, keskmiselt ümardunud, valdavalt karbonaatse
koostisega. Liivaosakeste peensusmoodul on 2,43 (2,29–2,58), savi- ja tolmuosakeste
sisaldus on 8,56% (6,58–13,80%), täisjääk sõelal 063 mm on 53,38% (45,81–61,81%).
Kruusaterade füüsikalis-mehaaniliste omaduste iseloomustamiseks kasutati 1972. a.
otsingulis-hinnangulise töö (Põllumäe, 1972) käigus võetud proovide katse–tulemusi.
Tabel 1 - Kruusaterade füüsikalis-mehaanilised omadused (Põllumäe, 1972)
Kruusa
fraktsioon
Purustatavus Külmakindlus
Kaalukadu
(%)
Mark
survel
silindris
Kaalukadu
peale 25
tsüklit (%)
Mark
5-10 mm 6,7–11,2 8–12 1,0–2,2 25
10-20 mm 8,7–11,5 12 0,7–1,0 25
20-40 mm 12,7–15,5 16 0,5–4,6 15
Karjääri alal leviv kruus on purustatult ja fraktsioneeritult kasutatav teedeehituses ning
ehitustöödel, kruusa liivaosa vastab ehitusliiva tingimustele.
19. plokk (veetasemest kõrgemal paiknev ehitusliiv) hõlmab peaaegu kogu karjääri
ala, va selle lõunaosa, kus reljeefi madalaimas osas levib täitepinnasena kasutatav liiv
(21. plokk). Karjääri kirdeosas paikneb plokk ehituskruusa lamamis (18. ploki
7
lamamis), kus liiv on jämedateraline, selle kruusaosakeste sisaldus ületab 15%. Lääne
ja lõuna suunas muutub liiva lõimis keskmiseteraliseks ning kruusaosakeste sisaldus
materjalis on valdavalt alla 10%. Erandina on ploki koosseisu lülitatud ploki kaguosas,
vahetult täiteliiva plokiga külgneval alal leviv kruusakiht (pa 11 ja 16 piirkond), millist
ei olnud võimalik kontuurida iseseisvat varuplokki. Liiva üldkoostis on 29 proovi
põhjal järgmine:
Alates Kuni Keskmine
>5 mm osakesi (kruus) 1,44 30,03 (46,38*) 14,70
5–0,05 mm osakesed (liiv) 72,05 (48,89*) 91,76 79,13
<0,05 mm osakesi 2,18 9,31 6,17
(savi ja tolm)
*- erandproov kruusakihist (pa. 16)
Liiv kuulub terasuuruse klassifikatsiooni põhjal keskmiseteralise liiva gruppi (Mk: 2,0–
2,5). Liiva peensusmoodul on 2,30 (1,49–2,78), savi- ja tolmuosakeste sisaldus on
7,33% (2,18–9,31%), täisjääk sõelal 0,63 mm 47,02% (15,20–65,09%); osakesi läbi
sõela 0,16 mm on keskmiselt 12,22% (8,18–19,01%).
Materjalist väljasõelutud kruus on peen kuni keskmine, hästiümardunud, valdavalt
karbonaatse koostisega.
Liiva saab peale kruusaosakeste eraldamist kasutada ehitusliivana – ehitussegude
valmistamiseks ja teedeehituses. Materjalist väljasõelutud kruus on kasutatav
teedeehituses ning ehitustöödel.
20. plokk (veetasemest madalamal paiknev ehitusliiv) hõlmab karjääri lääne- ja
edelaosa, paiknedes 19. ploki lamamis. Ploki koosseisu on lülitatud ploki kagunurgas,
puurauk 16 piirkonnas leviv veealune 1,5 m paksune kruusakiht. Liiva üldkoostis on 9
proovi põhjal järgmine:
Alates Kuni Keskmine
>5 mm osakesi (kruus) 0,78 18,08 (46,38*) 13,63
5–0,05 mm osakesed (liiv) 79,26 (48,89*) 95,9 82,13
<0,05 mm osakesi (savi ja tolm) 2,65 6,25 4,24
*- erandproov kruusakihist (pa 16)
Liiv kuulub terasuuruse klassifikatsiooni põhjal keskmiseteralise liiva gruppi
(Mk: 1,5-2,0). Liiva peensusmoodul on 2,29 (1,60–2,64), savi- ja tolmuosakeste
sisaldus on 5,21% (2,71–8,82%), täisjääk sõelal 0,63 mm on 46,53% (15,02–61,44%),
osakesi läbi sõela 0,16 mm on keskmiselt 10,29% (5,07–16,28).
Materjalist väljasõelutud kruus on peen kuni keskmine, hästiümardunud, valdavalt
karbonaatse koostisega.
Liiva saab peale kruusaosakeste eraldamist kasutada ehitusliivana – ehitussegude
valmistamiseks ja teedeehituses. Materjalist väljasõelutud kruus on kasutatav
teedeehituses ning ehitustöödel.
8
21. plokk (täiteliiv) paikneb uuringuruumi lõunaosas sulglohus, valdavalt veetasemest
madalamal.
Täitepinnasena käsitletakse savikat ülipeeneteralist liiva, mille üldkoostis on 5 proovi
põhjal järgmine:
Alates Kuni Keskmine
>5 mm osakesi (kruus) 0,76 10,64 1,68
5–0,05 mm osakesed (liiv) 72,52 86,46 74,71
<0,05 mm osakesi (savi ja tolm) 11,24 26,43 23,61
Liiv kuulub terasuuruse klassifikatsiooni põhjal ülipeeneteralise liiva gruppi
(Mk: <1,0). Liiva peensusmoodul on 0,63 (0,56–1,02), savi- ja tolmuosakeste sisaldus
on 23,93% (11,50–26,71%), täisjääk sõelal 0,63 mm on 6,36% (4,89–16,94%), osakesi
läbi sõela 0,16 mm on keskmiselt 63,12% (45,44–65,96).
Maavara on arvele võetud Keskkonnaministri 08.08.2009. a. käskkirjaga nr 916.
Seisuga 01.01.2026 maardla varuplokkide lõikes jaguneb mäeeraldise jääkvaru
järgmiselt:
- plokk 18 aT (ehituskruus): 27,38 tuh m³;
- plokk 19 aT (veepealne ehitusliiv): 275,431 tuhm³;
- plokk 20 aT (veealune ehitusliiv): 84,975 tuh m³;
- plokk 21 aT (veealune täiteliiv): 32 tuh m³.
5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele
kuuluvate varude määramisega
5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus
Taotletava Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldis (8,23 ha) ja selle teenindusmaa
(pindala 9,35 ha) on väiksemad olemasolevast loast kuna olemasolevatel piiridel oli
kuni 2,4 m ulatuses kattumine külgnevate katastriüksustega, millel kaevandamiseks
puudub maakasutusõigus. Arvestades välja jääva ala ja maavara koguse suurust on
tinglikult arvestatud, et mäeeraldis hõlmab jätkuvalt maavara plokke täielikult. Välja
jääval alal ei ole kaevandamist toimunud.
Sügavuti on mäeeraldise piiriks ainult plokiga 19 kattuval alal ja alal, kus plokid 18 ja
19 kattuvad, ploki 19 lamam. Alal, kus plokk 19 kattub plokiga 20 on lamamiks ploki
20 lamam. Ploki 21 alal on lamamiks ploki 21 lamam. Mäeeraldise lamamis on aste
uuringupunktide Ip-1, Pa-8, Ip-2, Pa-16 ja Pa-11 joonel. Käesoleva taotlusega ei
muudeta sügavuti mäeeraldise piire. Käesoleva taotluse mäeeraldise plaanil esitatud
lamami jooned erinevad varasematest joontest kuna varasemad lamami jooned ei
kirjeldanud sama lamamit, mis oli esitatud läbilõigetel ega arvestanud astmega lamami
kujus (Gr lisa 1, Gr lisa 2).
9
5.2 Kaevandatavad varud
Taotletav Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldis hõlmab 27,38 tuh m³ ehituskruusa,
360,406 tuh m³ ehitusliiva (sh 84,975 tuh m³ allpool veetaset) ja 32 tuh m³ veealust
täiteliiva. See ei ole aga kogumahus kaevandatav, sest külgnevate alade maatoe
tagamiseks tuleb jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik.
Nõlvu moodustava maavara ja katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2) pealpool veetaset
ja allpool veetaset ehitusliivas 18° (nõlvus 1:3) ning täiteliivas 12° (nõlvus 1:5).
Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi ja maavara kihi paksusest.
Mudelarvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja ümbritseva ala maatoe tagamiseks jätta
kaevandamata kokku 2,6 tuh m³ ehituskruusa (plokk 18), 66,9 tuh m³ ehitusliiva
(plokk 19 ja plokk 20) ja 6,3 tuh m³ täiteliiva (plokk 21).
Eelnenust tulenevalt on kaevandatav ehituskruusa kogus taotletavas karjääris
27,38 – 2,6 = 24,78 tuh m3, ehitusliiva kogus 360,406 – 66,9 = 293,506 tuh m3 ja
täiteliiva kogus 32 – 6,3 = 25,7 tuh m3.
6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Helmi-Aakre V liivakarjääri piires on soodsad mäenduslikud tingimused. Juurdepääs
alale on võimalik Ülpre-Kure tee (tee nr 23241) kaudu. Tegemist on juba tegutseva
karjääriga.
Katendi keskmine paksus on 0,38 m ja maht 31 tuh m3. Kasuliku kihi paksus ulatub
11 m, millest allpool põhjavee taset on maavara kihi paksus kuni 5 m.
Kasuliku kihi väljamine on võimalik kahe kaeveastmega. Maavara kaevandatakse
ekskavaatoriga. Vajadusel teostatakse karjääris kaevise töötlemist
(sõelumine/purustamine). Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine
kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri
või ekskavaatori abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid.
Põhjaveetasemest madalamale jääva lasundi paksus on keskmiselt 2,2 m. Sellise
paksusega maavaravaru saab ja kavandatakse väljata veetaset alandamata ja ümbritseva
pinnase veetaset mõjutamata. Samas on veealuse maavara kihi paksus piisav, et
tulevikus saab alale ka veekogu kujundada.
Töötlus, selle toimumisel, tehakse karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse
purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse karjääri
süvendisse.
Täpne mäetööde liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse
kaevandamisprojektis.
10
7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad
keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral
looduskeskkonda. Liiva ja kruusa kaevandamisega võib eeldada tolmu ja müra teket.
Lisaks sellele muudetakse kaevandamisega jäädavalt maapinnareljeefi. Helmi-Aakre V
liivakarjäär on juba tegutsev karjäär ja selle ala on kaevandamisest juba mõjutatud.
Maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. Karjääri
lõunaosas on Natura elupaik tüüp 7140 (Siirdesood ja õõtsiksood). Elupaik ei kuulu eraldi
esile tõstetud nn. esmatähtsate elupaigatüüpide hulka, mille kaitse tagamiseks on Euroopa
Liidul eriline vastutus seoses sellega, et suur osa antud elupaikade levilast paikneb
liikmesriikide territooriumil. Lähtuvalt kavandatavast tegevusest tuleb tuvastada kas võib
esineda elupaigale keskkonnakahju oht. Keskkonnakahju ohu tuvastab Keskkonnaamet.
7.1 Vesi
Kaevandatav maavara asub osaliselt allpool põhjaveetaset. Kuna maavaravaru väljatakse
veetaset alandamata, ei mõjuta kaevandamine veetaset pinnases.
Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht
(vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Teoreetiliselt
võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks
karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli imbub läbi pinnase põhjavette.
Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja
kohapeal neid mitte hooldada või äärmisel vajadusel teha seda selleks ette nähtud
hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Meetmete
õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku
keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse
reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme
tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas
koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja
ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja
normdokumentide nõuete kohaselt.
Kuna ei ole oodata mõju vee kvaliteedile ega veetasemele puudub vajadus vee seireks.
7.2 Müra
Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm. 150 kW ja
suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on vahemikus
84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur.
Töötlussõlme müratase on 110 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Karjääris
töötavaid masinaid saab käsitleda punktallikatena, mille heli levib sfääriliselt ja
helirõhu tase väheneb 6 dB võrra kauguse kahekordsel suurenemisel. Seega kui
avamaal 100 m kaugusel müraallikast on müratase 39 dB, siis 200 m kaugusel on see
33 dB ja 400 m kaugusel oleks müratase 27 dB.
11
Masinad paiknevad kaevandamisel karjääri süvendis ja puistangute vahel, mis
mõlemad toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra. Mäetööde
arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud
määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Karjääri lähiala
saab käsitleda eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus
tööstusmüra normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd
toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal.
Lähim elamu paikneb Helmi-Aakre V liivakarjääri mäeeraldisest 74 m kaugusel. Vabas
õhus leviva heli tase kindlal kaugusel müraallikast on leitav punkt-müraallika korral
järgmise valemi (ISO 1996) abil:
= − (20 log + 11) , kus
Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB);
Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB);
d – kaugus müraallikast (m)
Arvestades müraallika võimalikku helivõimsustaset 110 dB ja lähima elamu kaugust 59 m
teenindusmaast ja 74 m mäeeraldise piirist võiks müratase elamu juures leviku
ideaaltingimustel ületada piirmäära, kui töötlus toimuks vahetult piiril. Helmi-Aakre V
liivakarjääris on karjääris toimunud kaevandamisel elamupoolsel küljel piirile paigutatud
katendi vall ja kaevandamisega on moodustunud karjääris ~9 m sügavune süvend.
Arvestades teenindusmaale paigutatud katendi valli ja kaevandamisel tekkinud süvendit
ning süvendi nõlvu oleks lähim koht karjääris, kus töötlus toimuda saaks elamust ~90 m
kaugusel süvendis. Arvestamata süvendi, valli ja karjääri ning elamu vahelise haljastuse
summutavat mõju võiks elamuni ulatuda sellelt kauguselt heli ideaalse leviku tingimustes
müratase:
= 110 − (20 log 90 + 11) = 60
Praktikas takistavad müralevikut olemasoleva karjääri süvendi küljed, katendi vall piiril ja
taimestik ehk oodatav müratase jääb seega 18–25 dB võrra alla piirmäära.
Eelnevat arvestades on mürahäiring vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra
leviku piiramiseks sihipäraselt rajada katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks.
7.3 Heitkoguste hinnang
Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba“ kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel
tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis
ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Arvestades kavandatavat tegevust, on
kohane hinnata määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest tahkete osakeste (edaspidi
12
ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks määratud 1 tonn
aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest
heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks.
Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra.
Mäemasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise
loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m
kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest.
Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele.
Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega ajal kui
ilmastik seda soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket
kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt
niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust.
Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad
kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.
Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning
nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate
mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega.
Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid
kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.
Järgnevalt on hinnatud arvutuslikult kaevandamisel tekkivate heidete koguseid.
Tahkete osakeste heidet tekib kaevise käitlemisel ja töötlemisel. Kaevandamise käigus
tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab kasutada USA
Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis1 kirjeldatud metoodikat, mille
puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv
osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga:
= × 0,0016 × (
2,2 )
1,3
(
2 )
1,4 , kus
E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja;
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Osakeste suuruse kordaja (k) võrrandis varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust
järgmiselt:
1 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and
Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil
es.pdf
13
Osakeste suurus
< 30 µm
< 0,03 mm
< 15 µm
< 0,015 mm
< 10 µm
< 0,01 mm
< 5 µm
< 0,005 mm
< 2,5 µm
< 0,0025
mm
k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053
PM-sum heite arvutuse korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on
1991…2020 keskmine tuulekiirus (U) Tartu-Tõravere vaatlusjaamas 2,8 m/s. Liiva
niiskusesisalduse protsendiks on arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise
ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide seega järgmine:
= 0,74 × 0,0016 × (
2,8 2,2)
1,3
( 2 2)
1,4 = 0,0016 /
Karjääris ~36700 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus
kaevise igakordsel ümberpaigutamisel seega järgmine:
0,0016 × 36700
1000 = 0,059 /
Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis EPA
juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali purustamisel eriheide
0,0006 kg/t ja sõelumisel eriheide kuni 0,0011 kg/t. Toodangu töötlusseadmest
väljumisel on eriheide 0,00007 kg/t. Arvutatud eriheide laadimisel on 0,0023 kg/t.
Arvestades, et kogu kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli, 1 purustamistsükli ja
2 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus tekkiv kogu tootmisprotsessile vastav
osakeste eriheide järgmine:
0,0006 + 0,0011 + (2 ∗ 0,00007) + (2 ∗ 0,0016) = 0,00504 /
Karjääri tootmismahu ~36700 tonni kaevandamisel ja materjali töötlemisel on tahkete
osakeste summaarne heitkogus järgmine:
0,00504 ∗ 36700
1000 = 0,185 /
Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete
osakeste heitkoguste summa kuni 0,185 t/a.
Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete
heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba
(Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67).
14
8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta
Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist,
loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele
võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest
asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis
on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja
ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist saadava
materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele
võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas
kaubastada või kasutada. Samuti on kasutatav kogu eemaldatav katend, mille
kogumahuks on 31 tuh m3
Taotletavas Helmi-Aakre V liivakarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki.
Katend, mis koosneb kasvukihist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja
seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99
alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui
kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja
töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse.
Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada
vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et
kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada.
9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine
Helmi-Aakre V mäeeraldisel on allpool põhjavee taset maavara kihi paksus kuni 5 m.
Selline veealuse maavara kihi paksus on piisav, et alale nõuetekohane veekogu
kujundada. Mäeeraldise kirdepoolne osa on korrastatav metsamaaks.
Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab
Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.
Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse
täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse
tehnoloogiliselt esimesel võimalusel.
Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva
loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt
kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud. Lõplik korrastamislahendus
ja korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga.
15
9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus
Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille
moodustavad pinnasetööd karjääri nõlvade kujundamisel. Kuna konkreetse
korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava
korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise
teenindusmaa korrastamise ühikmaksumusele. Selle aluseks on analoogsete
geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega karjääride korrastamisprojektid. Vastavates
töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud ~2000 eurot hektari
kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Helmi-Aakre V
liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 9,35 ha x 2000 € ≈ 18700 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskirja koostaja: Priit Koppel
OÜ J.Viru Markšeideribüroo
15.01.2026
Digiallkirjad
NÕUSOLEK
13.01.2026. a
Käesolevaga anname nõusoleku KIVIKANDUR OÜ-le (reg. kood 11200972) Helmi-Aakre V liivakarjääri kaevandamise keskkonnaloa pikendamiseks, mille mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa asuvad OÜ Metsakohin (reg. kood 10915798) omandis oleval kinnistul Limmani (katastriüksuse tunnus: 60801:001:0550).
Tanel Tuuleveski
/allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Metsakohin juhatuse liige