Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1031898-2

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus

Maardlad ja maavarad

Maardla nimetus Kõrgemäe

Maardla osa nimetus

Maardla registrikaardi number 752

Maavara Muu maavara

Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad

Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid

Hinnangulise maavara ühik

Liiv, ehitusliiv 225 tuh m³

Kruus, ehituskruus

225 tuh m³

Loa taotleja

Ärinimi / Nimi Ahto Orav

Taotluse koostaja kontaktisik Ahto Orav

Tööde teostaja andmed

Ärinimi / Nimi Maavarauuringud OÜ

Registrikood / Isikukood 14346587

Postiaadress Liiva tn 41, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond

Loa kehtivus

Loa kehtivus aastates 2

Käitise tegevuse algusaeg 31.03.2026

Uuringuruumi andmed

Nimetus Kõrgemäe III

Tüüp Maismaa

Veekogu liik

Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 3.71

Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0255 Järva vald

Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht

Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring

Uurimissügavus, m 8

Puuraukude arv 15

Uuringukaeveõõnte arv 15

Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine

Muu hüdrogeoloogiline katsetöö

Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km

Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km

Muud sihtotstarbelised tööd proovid terastikulise koostise määramiseks, killustiku purunemiskindluse määramiseks, topotööd

Kas tekib jäätmeid Ei

Ajutiste ehitiste loetelu

Lisad

Seletuskiri Lisa 1: KORGEMAE_III_GULT_SELETUSKIRI.asice

Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: GRAAF_LISA_1_KORGEMAE_III_UURINGUPLAAN.asice

Maaomanike nõusolekud Lisa 3: notar_SF_090126_154232.asice

AHTO ORAV

KÕRGEMÄE III UURINGURUUMI

GEOLOOGILISE UURINGU

LOA TAOTLUS

Kõrgemäe kruusamaardla, Vetepere küla,

Järva vald, Järva maakond

2026

1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle ümbrusest Ahto Orav taotleb maaomanik Reet Heldt’i volituse alusel Kõrgemäe III uuringuruumi geoloogilise uuringu luba (loa väljaandmise korral elektrooniliselt meiliaadressile [email protected]) Järva vallas 27,26 hektari suuruse Sae maaüksuse (katastriüksuse tunnus 12902:001:0320) lõunaosas (graafiline lisa 1). Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 3,71 ha. Teenindusala jääb osaliselt Kõrgemäe kruusamaardla nr 752 ehituskruusa aktiivse reservaru esimesele plokile ja ehituskruusa prognoosvaru plokile 2 P. Uuringu eesmärgiks on tarbevaru tasemel välja selgitada uuringuruumis levivate setete (kruus, liiv) maht ja kvaliteet. Loa taotleja soovib kasutada Kõrgemäe III uuringuruumis leiduda võivaid maavarasid (kruus, liiv) piirkonna teede ehitusel ja ehitustöödel. Taotletav uuringuruumi teenindusala (graafiline lisa 1) jääb metsamaale ja on ümbritsetud Saani, Sae ja Kõrgemäe maaüksuse metsamaaga. Lähimad elamud Unistustemaa ja Ussipesa maaüksustel jäävad teenindusala piirist ligikaudu 0,35 km kaugusele kagu ja edela poole. Üle teenindusala edelanurga kulgeb mitteavalik Kõrgemäe ringtee. Kõrgemäe ringteele uuringupunkte ei rajata. Teenindusala paikneb loode-kagusuunalisel oosahelikul, kus maapinna absoluutsed kõrgused jäävad 80–95 m vahemikku.. Lääne poole jääb Ussimäe kraav, mis dreenib piirkonna põhjavett ja veetase on ligikaudu 74–75 m abs. kõrgusel. Teenindusala asub küll täies ulatuses maaparandussüsteemi Kõrgemäe ÜP-146 maa- alal, kuid kuivenduskraave selle piiresse ei jää ja geoloogilise uuringuga maaparandussüsteemi ei kahjustata. Teenindusalale jääb geodeetiline märk Kõrvenurga (vid nr 38164). Geoloogilise uuringu punkte geodeetilise märgi kaitsevööndisse ei rajata ja märki ei kahjustata. Teenindusalal teised ehitised ja kommunikatsioonid puuduvad. Teenindusalal ja lähiümbruses puuduvad kaitsealused objektid ja kaitsealad. Kaitsealuste linnuliikide (laanepüü, metsis, kaljukotkas) elupaigad jäävad rohkem kui poole kilomeetri kaugusele. 2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad, lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja kasutusvaldkonnad Taotletava Kõrgemäe III uuringuruumi piirkonnas on ehitusmaavarade geoloogilisi uuringuid tehtud eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate alguses (EGF 4193), kuid otseselt taotletava uuringuruumi teenindusala piiresse uuringupunkte pole

rajatud. Teenindusalast kirdesse jääb vana karjääri põhja rajatud puurauk Pa 1, kus väga jämepurrurikka materjali tõttu on munakaid sisaldava, veeriselise kruusa lasundit avatud vaid pooleteise meetri sügavuseni. Kaugemale kirdesse jäävas puuraugus Pa 2 on kruusaka liiva lasund läbitud 4,8 m ulatuses. Kattekihiks on seal mullakiht ja kasulikule kihile lamamiks saviliivmoreen. 1984. a geoloogilise uuringu tulemuste põhjal on moodustatud Kõrgemäe kruusamaardla, mille ehituskruusa aktiivse reservvaru esimese ploki pindala on 11,87 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 8,0 meetrit. Reservvaru plokist ida ja lõuna poole jääb ehituskruusa prognoosvaru plokk 2 P, mille pindala on 17,73 ha ja kihi keskmine paksus 4,5 meetrit. Kõrgemäe maardlal asunud omaaegse Järvamaa Metsamajandi karjääri materjali on pika aja jooksul kasutatud piirkonna teede ehitusel. Maavara täpsem esinemine Kõrgemäe III uuringuruumi piires, selle kvaliteedinäitajad, kasutusalad, varu suurus, kaevandamise mäetehnilised ja keskkonnatingimused selgitatakse välja kavandatava uuringu käigus. Uuringute käigus selgitatakse välja maavara kasutamisvõimalused teede ehituses ka Maanteeameti poolt kehtestatud nõuete valguses. Geoloogiliste uuringutööde läbiviimisel juhindutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. 3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmekava vajadus Uuringumetoodika, aja- ja jäätmekava. Setendite uurimiseks kavatsetakse Kõrgemäe III uuringuruumi teenindusalale rajada kuni 15 uuringukaevandit/puurauku. Kaevandite/puuraukude kasulikust kihist võetakse proovid granulomeetrilise koostise ja jämepurdsest materjalist valmistatava killustiku purunemiskindluse määramiseks. Peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist, proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist kaevandid/puuraugud likvideeritakse (täidetakse pinnasega ja tihendatakse) ning ümbrus korrastatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab uuringu tegija ja maaomaniku esindaja. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringuruumi teenindusala ja lähiümbrus (40 m ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:1000. Välitööde tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ekskavaatorit. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna kaevandid/puuraugud likvideeritakse kohe peale proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist, on välistatud uuringu negatiivne keskkonnamõju looduskeskkonnale.

Uuringud toimuvad päevasel ajal nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis mingilgi määral ümbritsevat elu- ja looduskeskkonda kahjustaksid. Geoloogiline uuring kuni kaevandamise loa taotluse koostamiseni planeeritakse läbi viia viie aasta jooksul peale geoloogilise uuringu loa väljaandmist. Geoloogilise uuringu ajakava on prognoosne ning ettenägematutel põhjustel võib muutuda. Ettevalmistused välitöödeks – 7 kuud; välitööd (topogeodeetiline mõõdistamine, kaevandite/puuraukude rajamine, proovide ettevalmistamine laboratooriumi saatmiseks) – 12 kuud; laboratoorsed uuringud – 5 kuud; uuringu- materjali töötlemine, aruande koostamine – 8 kuud, uuringuaruande kinnitamine – 4 kuud. Välitööde kalenderplaan sõltub ekskavaatoriteenust pakkuvate firmade töögraafikust, ilmastikust, uuringupunktidele juurdepääsude rajamisest töö tellija poolt jms. Vastavalt Maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Kaevanditest/puuraukudest võetakse proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete uuringute läbiviimiseks. Proovidest üle jääv materjal tõstetakse kaevandisse/puurauku tagasi. Geoloogilise uuringu keskkonnamõjust. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 28 lõike 3 kohaselt peab uuringuloa taotluse seletuskiri sisaldama muuhulgas andmeid geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja nende vähendamise meetmete kohta. Keskkonnaministri 09.01.2020 määruse nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 1) § 2 lõige üks täpsustab, et lisaks MaaPS § 28 lõikes 3 sätestatud andmetele esitatakse taotluse seletuskirjas uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastamise, müra, vibratsiooni ja selle ulatuse kirjeldus. Määruse nr 1 § 2 lõike 1 punkti 6 kohaselt tuleb uuringuloa taotluse seletuskirjas eraldi välja tuua, kas geoloogilisel uuringul on mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Geoloogilise uuringu käigus kasutatav tehnika (ekskavaator) peab olema läbinud tehnilise ülevaatuse, st et masina tehniline seisund on kontrollitud ja vastab kehtestatud normatiividele. Tehnilise seisundi hindamisel lähtutakse 13.06.2011 vastu võetud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele

vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ ja määrusest nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“. Müra. Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (Atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2). Geoloogiline uuring viiakse läbi tööpäevadel päevasel ajal. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on tööstusliku müra piirväärtus päevasel ajal elamu- ja rohealadel (II kategooria alad) 60 dB. Geoloogilisel uuringul kasutatava tehnika (diiselmootoril töötava ekskavaatori) müratase võib tootjatehaste andmetel ulatuda masinast (punktmüraallikast) ligikaudu 10 m kaugusel kuni 80 dB-ni. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb ning mürataseme alanemist arvutatakse järgneva valemi abil: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus: Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Alljärgnevas tabelis on esitatud mürataseme muutus sõltuvalt müraallikast tingimusel, et müratase müraallikast 10 m kaugusel on 80 dB.

Kaugus punktmüraallikast, m Müratase, dB 100 60 200 54 300 50 400 48 500 46

Kõrgemäe III uuringu puhul jääb lähim elamu ligikaudu 0,35 km kaugusele, st piisavale kaugusele, et kavandatava uuringuga kaasnev lühiajaline müra sealset elukeskkonda negatiivselt ei mõjuta. Sama saab öelda ka mõju kohta looduskeskkonnale – kaitsealuste linnuliikide elupaigad jäävad teenindusalast vähemalt poole kilomeetri kaugusele ja teenindusala ning elupaikade vahele jäävad müra summutavad metsamassiivid. Õhusaaste. Tehnilise ülevaatuse käigus mõõdetakse masinate mootorite poolt tekitatavate heitgaaside koostist ja kogust ning ülevaatuse läbimiseks peavad need vastama Euroopa Liidus kehtestatud piirnormidele. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse tehnilise ülevaatuse läbinud ekskavaatorit. Kuna uuritav pinnas on looduslikult niiske,

siis täiendavat õhusaastet (tolmuheidet) ei teki kaevandite/puuraukude rajamisel ega likvideerimisel. Vibratsioon, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna reostus. Geoloogilise uuringuga vibratsiooni ei kaasne – ei viia läbi lõhkamisi. Tulenevalt töötervishoiu nõuetest, on tehnikale (kasutatavale ekskavaatorile) seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust geoloogilise uuringuga ümbruskonnale ei kaasne. Uuringu mõju pinnasele ja põhjaveele. Geoloogilise uuringu välitöödel kasutatav tehnika on korras (läbinud tehnilise ülevaatuse), uuringu käigus ei kasutata keskkonda reostavaid aineid – seega ei ole võimalik geoloogilise uuringu käigus vee ega pinnase saastumine. Uuringutega ei kaasne katsepumpamisi – põhjaveetaset ei mõjutata. Geoloogilise uuringu mõjust Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura 2000 võrgustiku lähim loodus- ja linnuala Kõrvemaa maastikukaitsealal jääb uuringuruumi teenindusalast vähemalt poole kilomeetri kaugusele lõuna poole. Arvestades geoloogilise uuringu negatiivse mõju puudumist juba lähiümbrusele, puudub uuringul igasugune puutumus Natura võrgustiku alaga. 04.02.2026 Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ Maavarauuringud OÜ diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Geoloogilise uuringuloa taotleja: Ahto Orav /allkirjastatud digitaalselt/ Palume geoloogilise uuringu luba väljastada digitaalselt meiliaadressile [email protected]

Maaparandussüsteemi maa-ala (vid nr 4108350011050001)

Maaparandussüsteemi maa-ala (vid nr 4108350011041001)

12902:001:0002 Saani

12902:001:0003 Ree

12901:001:0379 Ussimäe

12901:001:0380 Ussipesa

12901:001:0363 Kautla-Viki 12902:001:0042

Väätsa metskond 117

12902:001:0004 Kõrgemäe

12901:001:0252 Kaarna

12902:001:0002 Saani

12902:001:0320 Sae

12901:001:0304 Ussinõmme

12902:001:0320 Sae

12902:001:0018 Arpo

12902:001:0017 Mootorsae

12902:001:0310 Sae-Hansu

12902:001:0122 Nurga

12902:001:0002 Saani

12902:001:0012 Samba

12902:001:0001 Vankri

14002:003:0290 Paunküla metskond 2

12902:001:0007 Saha

12902:001:0320 Sae

12902:001:0352 Mudajärve

25501:001:0924 Väike-Sae

14101:001:0313 Nurga

Plokk 2 P

Plokk 1 aR





0 m 200 m

6556200

58 40

00

58 36

00





58 34

00

6556200

58 38

00





6556800

58 38

00

65568006556800

K õrgem

äe ringtee

K äpajärve-Sae tee

K õr

ge m

äe r

in gt

ee

Pa 1 0,0 1,5+

Pa 4 0,0 1,5+

Pa 9 0,3 1,2+

Pa 10 0,0 5,0+

Pa 2 0,2 4,8

Pa 8 0,5 0,5+

3

4

5

6

7

1

2 8

9

10

Tellija esindaja: Ahto Orav

Jaanuar 2026

Allkiri:

Varasema geoloogilise uuringu puurauk, nr Kattekihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m

Maaparandussüsteemi maa-ala piir

Kavandatud kaevandi/puuraugu orienteeruv asukoht

Katastriüksuse tunnus, lähiaadress, piir

Geodeetiline märk kaitsevööndiga

Graafiline lisa 1

Töö nr 26-929

Märkus: Kõrgemäe maardla piir on kajastatud ülevaatekaardil. Taotletav uuringuruumi teenindusala jääb kogu ulatuses maaparandussüsteemi maa-alale (vid nr 4108350011050001).

Pa 1 0,0 1,5+

12902:001:0320 Sae

0 50 100 200 m

Ahto Orav e-mail: [email protected];, tel. 5030414

Töö:

Koostas ja toimetas:

Järva maakond, Järva vald, Vetepere küla, Kõrgemäe kruusamaardla

MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Liiva 41, 50303, Tartu

Tellija:

Asukoht:

dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] tel. 5104753

Kasutatud materjalid: Ida-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (1984. a projekt). EGF 4193. Katastriüksuste ja Kõrgemäe maardla piirid Maa- ja Ruumiametist. Alus: põhikaart Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendusest. Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Kõrgemäe III geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine

KÕRGEMÄE III UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN M 1:5000

Kõrgemäe III uuringuruumi teenindusala piir, nurgapunkt, nr

LEPPEMÄRGID

Kõrgemäe kruusamaardla juurde kuuluva prognoosvaru ploki piir ja nr

LignaMets OÜ taotletav Kõrgemäe II uuringuruumi teenindusala piir

34 Kõrgemäe kruusamaardla nr 752 ploki piir, number ja varu kategooria1 aR

2 P

1 2

Nr

Kõrgemäe III uuringuruumi teenindusala nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m

Y

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

6556637,19 6556470,53 6556445,37 6556289,63 6556252,72 6556379,66 6556443,71 6556512,90 6556555,76 6556614,85 6556634,71

583729,30 583844,32 583818,18 583930,22 583898,44 583794,01 583766,54 583659,62 583624,20 583621,06 583606,83

X

Pindala 3,71 ha

82.0

81.2

69.4

67.6

71.4

76.3

85.7

75.8

81.1

80.4

80.4

80.6

71.8

86.6

72.5

77.2

77.6

78.4

80.6

77.7

81.6

80.4

80.8

83.5

86.7

88.2

78.0

75.2

77.6

89.0

75.5

80.3

87.2

85.0

80.8

75.8

67.9

85.5

73.3

77.1

78.4

73.2

65.0

72.2

85.5

JÄGALA J

Nõmme jv

Mudajärv

K a u t l a s o o

Kautla Saarejärv Kutniku jv

K õ r v e n u r g a

Hiieveski kanal

M ats

im äe

soon

P õ h j a k u s o o

P õ h j a k u s o o

Sa e o

ja Kõr

ve nu

rg a o

ja

Kiruvere jv

Paunküla veehoidla

Sae-P aunküla

Palgissaare

Hiieveski paisjärv

A r d u

Risti oja

oja

Andrekse pkr

K i r u v e r e

Sepa kanal

ka na

l

Pirita j

P a u n k ü l a

Kõrgemäe III uuringuruumi teenindusala

Kõrgemäe kruusamaardla

Alus: Eesti Baaskaart, leht 6342

Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000

TALLINNA NOTAR TIIT SEPP

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU

NUMBER

131

VOLIKIRI

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Tiit Sepp’a

asendaja Indra Schmidt, tegutsedes notari ülesannetes, notaribüroos Rävala pst 3 /

Kuke tn 2, Tallinn, üheksandal jaanuaril kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal

(09.01.2026.a) ning selles notariaalaktis osaleja on

Reet Heldt, isikukood 44104130269, aadress Kalda põik 6, Lagedi alevik, Rae vald,

Harju maakond, e-posti aadress puudub, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel

videosilla vahendusel videokõne ajal. Osaleja avaldab, et ta on perekonnaseisult lahutatud

ning annab välja alljärgneva volituse:

Käesolevaga volitan Ahto Orav’at, isikukood 36908202730, andma nõusoleku ning

taotlema kinnistu nimetusega Sae, asukohaga Sae, Vetepere küla, Järva vald, Järva

maakond, mis on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Tartu Maakohtu

kinnistusosakond kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 774436 all, piires

geoloogilise uuringu luba ja läbi viima ehitusmaavara (nt liiv, kruus) geoloogiline uuring,

seejuures kuid mitte ainult saatma uuringuaruande Eesti Geoloogiateenistusse, varu

maavarade registrisse kandmiseks.

Selleks volitan esindajat volitaja nimel nõudma, saama ja esitama kõiki eelpool nimetatud

toiminguteks ja tehinguteks vajalikke dokumente, esitama avaldusi, sõlmima volitaja

nimel ja alla kirjutama kõiki ülalnimetatud tehingutega ja toimingutega seotud

kokkuleppeid ja lepinguid ning täitma kõik, mis seoses käesoleva volikirjaga.

Volikiri on kehtiv kolm (3) aastat ning on välja antud edasivolitamise õiguseta.

Käesolevaga annan nõusoleku, et volitataval on õigus käesoleva volikirja alusel teha

tehinguid iseendaga või isikuga, kelle esindajana ta samaaegselt tegutseb.

Notariaalakti tõestaja on allakirjutanule selgitanud, et:

 Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 127

lg 3 kohaselt loetakse volitus kehtivaks seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi

antud või kehtetuks kuulutatud.

 Volikirjas peaks märkima ka volikirja alusel tehtava tehingu olulised tingimused

(näiteks tehingu rahaline väärtus, raha tasumise kord jne) ning notariaalakti tõestaja

on volitajale selgitanud ohtusid, mis kaasnevad volikirja välja andmisega ilma

tehingu olulisi tingimusi märkimata. Vaatamata sellele soovib volitaja anda välja

käesoleva sisuga volikirja.

Käesolev volikiri on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on volitajale

kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist

paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Volitaja soovil väljastatakse talle

paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali.

Käesolev notariaalakt on osalejale notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette

loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel

osaleja poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osaleja poolt digitaalselt

allkirjastatud.

Notari tasu volikirja tõestamise eest 25,50 eurot (notari tasu seadus § 31 p 2).

Kaugtõestamise notari tasu 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2 1).

Käibemaks 10,92 eurot.

Kokku 56,42 eurot. IS

Asukoht kaugtõestamisel (tema enda

ütluste kohaselt)

Reet Heldt

/allkirjastatud digitaalselt/

Harjumaa

Tallinna notar Tiit Sepp’a asendaja Indra Schmidt, tegutsedes notari ülesannetes

/allkirjastatud digitaalselt/