Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine“ elluviimiseks

Lisa 1

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Hariduskeskuste piloodid ja

rakendamine“ elluviimiseks

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Hariduskeskuste piloodid ja

rakendamine“ elluviimiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.8.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus” sekkumise “Hariduskeskuste

piloodid ja rakendamine” elluviimiseks toetuse andmist. 1.2. Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega Euroopa Regionaalarengu

Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–

2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi (d)(ii) „Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu

parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega” saavutamisele.

1.3. Sekkumisega panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise

eesmärgi „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel” saavutamisele.

Rahastatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja sellega panustatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035”

heakskiitmine” (edaspidi „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Inimesekeskne riik” saavutamisse. Rahastatavad projektid aitavad edendada

tasakaalustatud regionaalarengut, keskkonna-/kliimaeesmärke ja ligipääsetavust ning nende mõju hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” näitajatega: „Elamute ja mitteelamute energiatarve“ ja „Ligipääsetavuse näitaja”.

2. Rahastamise eesmärk ja tulemused

2.1. Sekkumise eesmärk on korrastada põhikoolijärgse õppe koolivõrku, käivitades erinevaid hariduskeskuste projekte. Hariduskeskuste loomisega soovitakse tagada regioonis

jätkusuutlik ja kvaliteetne põhikoolijärgne tasemeõppe pakkumine. 2.2. Rahastatavate projektide oodatavad tulemused on kehtestatud käesoleva haridus- ja

teadusministri käskkirja lisas 2 „Investeeringute kava“ (edaspidi investeeringute kava). 2.3. Projektide rahastamine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „Toetust saanud

pilootprojektide arv” saavutamisse. Näitaja algtase on 0 ja sihttase aastaks 2029 on

vähemalt 2.

3. Rakendusasutus ja rakendusüksus

Rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium ning rakendusüksus

on Riigi Tugiteenuste Keskus.

4. Elluviija

Tegevuse elluviija on Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide ja varade osakond.

5. Toetatavad tegevused

5.1. Rahastatakse investeeringute kavas olevaid projekte, millega panustatakse käesoleva käskkirja punktis 2 nimetatud eesmärgil oodatavate tulemuste ja väljundnäitaja

sihttaseme saavutamisse ja mille raames tehakse ühte või mitut järgnevatest tegevustest , mis aitavad kaasa põhikoolijärgses õppes valikute mitmekesistamiseks. Projekti tegevusteks võivad olla:

5.1.1. õppehoone ehitamine (sh olemasoleva hoone asendamine, osaline või täielik rekonstrueerimine või juurdeehitus) koos kõigi kaasnevate tegevustega;

5.1.2. endise hoone või selle osa lammutamine; 5.1.3. sisustuse, seadmete ja õppevahendite ostmine.

5.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike

2 punkti j kohaselt tuleb taristu, mille eluiga on vähemalt viis aastat, arendada kliimakindlalt.

5.3. Toetatakse tegevusi, mis vastavad keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja

muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses (edaspidi „ei kahjusta oluliselt” põhimõte).

5.4. Ei toetata tegevusi, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021 artiklis 7, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast väljajätmist. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058 artikli 7 alusel ei toetata investeeringuid fossiilsetel kütustel põhinevatesse lahendustesse.

5.5. Tegevuste elluviimisel antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabi.

6. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.07.2025 kuni 31.12.2029.

7. Tegevuste eelarve

7.1. Investeeringute kava kogumaksumus on 10 105 714 eurot, millest Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse osakaal on 69,87% ehk 7 061 176 eurot ja riikliku

kaasfinantseeringu osakaal on 30,13 % ehk 3 044 538 eurot. 7.2. Toetuse eelarve (sh Euroopa Liidu struktuurifondide toetus ja riiklik kaasfinantseering),

mille ulatuses elluviija vastutab projekti tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise

eest, on toodud investeeringute kavas.

8. Kulude abikõlblikkus

8.1. Tegevuste elluviimisel tekkinud kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ja käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustega.

8.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punkti 2 kohase tulemuse saavutamiseks

käesoleva käskkirja punkti 5 kohaste toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva käskkirja punktis 7.2 viidatud eelarve mahule:

8.2.1. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine; 8.2.2. hoone energiaauditi ja ligipääsetavuse auditi teostamine; 8.2.3. arhitektuurikonkursside läbiviimine ja projekteerimine;

8.2.4. ehitusprojektide ekspertiiside ning ligipääsetavuse hinnangute tegemine; 8.2.5. keskkonnamõjude hindamine või kliimakindluse analüüsi koostamise kulud;

8.2.6. muinsuskaitse eritingimuste koostamine koos selleks vajalike uuringutega; 8.2.7. ehitusjuhtimine ja omanikujärelevalve; 8.2.8. autorijärelevalve;

8.2.9. ehitustööd (sh liitumised tehnovõrkudega ja liitumistasud ning hoone teenindamiseks vajalikud kinnistu heakorratööd, sh haljastus, kliimamõjude

leevendamiseks vajalikud tööd ning teede, parklate, rattaparklate, platside ja muude teenindavate ehitiste ehitamine);

8.2.10. koolile vajaliku sisustuse, inventari, õppe- ning töövahendite ost, paigaldus ja

ligipääsetavuse tagamise kulud; 8.2.11. endiste õppehoonete või nende osade lammutamine;

8.2.12. valminud ehitiste ligipääsetavuse hinnangute tegemine; 8.2.13. projektile toetuse andmise avalikustamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi teavitamise määrus).

8.3. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on käesoleva käskkirja raames abikõlbmatud 8.3.1. ehitus- ja lammutusjäätmete kõrvaldamine, sh prügilasse ladestamine;

8.3.2. projekti raames tarvikute (ära tarvitatavad vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkavad olemast) soetamine.

9. Toetuse maksmise tingimused ja kord

9.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. 9.2. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning

käesolevas käskkirjas kirjeldatud maksete tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast. 9.3. Maksetaotlus esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna

(edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui

üks kord kuus. 9.4. Lõppmakse taotlus esitatakse koos toetuse andmise tingimuste lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast toetuse andmise tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

10. Elluviija kohustused

10.1. Elluviija vastutab käesoleva käskkirja lisas 2 nimetatud eelarve ulatuses lisas nimetatud projektide tegevuste tegemise eest ning neile kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut.

10.2. Elluviija peab projekti ellu viimise ajal vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud

nõuetele. 10.3. Vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 3 peab elluviija olema suuteline tõendama projekti

omafinantseerimise võimekust tasuda projekti tulemusliku lõpetamiseni abikõlblike kulude eest toetusega katmata määras ja abikõlbmatute kulude eest.

10.4. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on

elluviija kohustatud: 10.4.1. esitama rakendusüksusele projekti kõikide tegevuste tegemist hõlmava ajakava

hiljemalt kolme kuu jooksul käesoleva käskkirja allkirjastamisest. Ajakava peab olema realistlik ja kooskõlas abikõlblikkuse perioodiga;

10.4.2. ellu viima tegevusi vastavalt investeeringute kavas kinnitatud eelarvele ning

kasutama toetust säästlikult; 10.4.3. esitama aruandeid vastavalt punktis 11 sätestatule;

10.4.4. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese maksetaotlusega kinnituse, et projektiga hangitud vallasvara ja ehitustööde tulemuse kasutamine käesolevas käskkirjas toodud eesmärkidel on tagatud vähemalt viis aastat pärast toetuse

saajale lõppmakse tegemist ning tagama kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist;

10.4.5. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese maksetaotlusega kinnituse, et projektiga ehitatavas hoones kogutakse jäätmeid liigiti;

10.4.6. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi

15 jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul käesoleva käskkirja kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus

erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas;

10.4.7. täitma teavitamisnõudeid vastavalt teavitamise määruses sätestatule;

10.4.8. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese maksetaotlusega kinnituse, et projektis arvestatakse määruse 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele" nõuetega ning ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega, sealhulgas liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega inimeste erivajaduste ning ajutise iseloomuga erivajadustega ning projekt on

elukaareülese mõjuga, arvestades kõigi vanuserühmadega; 10.4.9. esitama rakendusüksusele lihtsustatud kliimakindluse tagamise hinnangu

hiljemalt koos esimese projekteerimis- või ehituskulusid käsitleva maksetaotlusega ning tagama ehitatava taristu kliimakindluse, kui see nõue kohaldub;

10.4.10. esitama rakendusüksusele kinnituse hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega, et tegevuste tegemisel järgitakse "ei kahjusta oluliselt"

põhimõtet ning tagama, et toetatavad tegevused on kooskõlas "ei kahjusta oluliselt" põhimõttega;

10.4.11. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese maksetaotlusega kinnituse et

projektis arvestatakse kvaliteetse ruumi ja „uue Euroopa Bauhausi“ põhimõtetega.

11. Aruandlus

11.1. Elluviija esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna kaudu vahearuande vähemalt üks kord aastas aasta lõpu seisuga hiljemalt järgneva aasta

20. jaanuariks. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

11.2. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

11.2.1. andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed);

11.2.2. projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 11.2.3. andmed projekti edenemise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja

eesmärkide saavutamine, mh seatud näitajate täitmine, lõpparuande puhul ka

punktis 1.3 nimetatud „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ning kliimakindluse tagamiseks ellu

viidud tegevused ja tegevuste tulemused); 11.2.4. toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.

11.3. Rakendusüksus kinnitab aruanded 10 tööpäeva jooksul nende rakendusüksusele

e- toetuste keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−38.

13. Vaiete lahendamine

13.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

13.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

13.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele

esitamisest.

MINISTRI KÄSKKIRI

06.02.2026 nr 1.1-2/26/20

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

tegevuse „Hariduskeskuste piloodid ja

rakendamine“ elluviimiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus- ja noorteprogrammi meetmete nimekirja

meetme 21.4.8.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus” sekkumise „Hariduskeskuste

piloodid ja rakendamine” elluviimiseks vastavalt käskkirja lisale 1.

2. Kinnitan investeeringute kava vastavalt käskkirja lisale 2. 3. Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus muuta investeeringute kava ja lisada kavasse

uusi investeeringuid toetuse andmise tingimustes kinnitatud eelarve piires.

4. Käskkirja rakendatakse 1. juulist 2025. a. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse

Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine

Kooskõlastustabel Seletuskirja lisa 3

Kooskõlastused

Asutus

Kliimaministeerium Kooskõlastatud märkustega Rahandusministeerium Kooskõlastatud märkustega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastatud Sotsiaalministeerium Kooskõlastatud vaikimisi

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kooskõlastatud vaikimisi

Arvamuse edastas: Riigi Tugiteenuste keskus

Asutus Ettepaneku sisu ja põhjendused Ettepanekuga arvestamine ja põhjendused

Riigi Tugiteenuste keskus (RTK)

Eelnõu Punkt 4, Eelnõus on tegevuse elluviijaks märgitud Haridus- ja Teadusministeerium. Kuna HTM täidab ka rakendusasutuse ülesandeid, siis ülesannete lahususe põhimõtte järgimiseks (CPR art 71 lg 4) ja ÜSS § 2 punktist 4 tulenevalt palume elluviija määratleda ministeeriumi struktuuriüksuse tasemel.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri täiendatud.

RTK Eelnõu Punkt 7.1, Korrigeerida EL ja riikliku kaasfinantseeringu

summad või osakaalud „Investeeringute kava kogumaksumus on 10 105 714 eurot, millest Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse osakaal on 70% ehk 7 073 999,80 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30 % ehk 3 031 714,20 eurot.“ Summad ei vasta osakaaludele ja osakaalud ei vasta summadele.

Arvestatud osaliselt, numbrid korrigeeritud euro täpsuseni,

kuna TAT-de kogueelarveid sendi täpsusega ei arvutata. Korrektsed osakaalud on 69,873% ja 30,127%. Eelnõu täiendatud.

RTK Eelnõu Punkt 10, Viia seletuskiri kooskõlla lisaga 1. Seletuskirjas on „Alapunktides 10.2 ja 10.3 on nimetatud, et elluviija peab vastama ühendmääruses esitatud nõuetele ning olema taotletava ehitustegevusega hõlmatud kinnisasja omanik või omama kinnisasja kasutusõigust vähemalt kestvuse nõude kehtivuse lõpuni.“

Arvestatud. Seletuskiri korrigeeritud.

Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine

RTK Seletuskiri Eelnõu lisa 1 punktis 7 …. , Viia kooskõlla

investeeringute kava ja seletuskiri ja toetuse jaotus “ Käesoleva

käskkirjaga kinnitatavas investeeringute kavas toodud tegevuste

kogumaksumus on 1 050 714 eurot, millest EL toetuse osakaal on

70% 630 000 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30%

ehk 270 000 eurot.“ Investeeringute kavas on toodud

kogumaksumus 1 100 000 eurot“

Arvestatud. Seletuskiri täiendatud. Korrektsed osakaalud

on 69,873% ja 30,127%.

RTK Eelnõu lisa 2 Investeeringute kava, Korrigeerida veerus F rida 2

„Meetmete nimekirja väljundnäitaja „Toetust saanud

pilootprojektide arv”“, peab olema „1“ ja Kokku real „2“

Arvestatud. Investeeringute kava täiendatud.

Rahandusministeeriu

m (RM)

Eelnõu punktis 7.1 „Investeeringute kava kogumaksumus on 10 105 714 eurot, millest Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse osakaal on 70% ehk 7 061 176 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30 % ehk 3 044 538 eurot.“ Hetkel välja toodud EL osakaal ja riikliku kaasfinantseeringu summad ei vasta 70% ja 30% osakaaludele. Infosüsteemid ei võimalda ka vastu võtta piiramatul arvul komakohti. Seetõttu soovitame kasutada täpsemaid osakaalu protsente. Nt kui EL toetuse summa on 7 061 176 ja osakaaluks 70%, siis RKF on 3 026 218 ja kogumaksumus 10 087 394 eurot. Seletuskirjas on toodud, et „Käesoleva käskkirjaga kinnitatavas investeeringute kavas toodud tegevuste kogumaksumus on 1 050 714 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% 630 000 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30% ehk 270 000 eurot.“ Hetkel välja toodud EL osakaal ja riikliku kaasfinantseeringu summad ei vasta 70% ja 30% osakaaludele. Siin ei ole isegi tegemist komakohtadest tuleneva erinevusega. 630 000 + 270 000 = 900 000 Eelnõu lisas 2 olevas Investeeringute kavas on tegevuste kogumaksumuse summa toodud 1 100 000 eurot, mis erineb seletuskirja kogumaksumusest.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri täiendatud.

Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine

Eelarve numbrid ja osakaalud erinevates dokumentides peavad omavahel seostatavad olema.

RM Seletuskirjas punkt 2 „Eelnõu lisa 1 koosneb 12-st punktist“. Lisa 1 sisaldab 13 punkti.

Arvestatud. Seletuskiri korrigeeritud.

RM Seletuskirjas punkt 2 „Projektide kuluefektiivsus … Nii Hiiumaal kui Pärnus korraldab riik rekonstrueerimiseks ja sisustamiseks riigihanked“. Korraldab elluviija?

Arvestatud. Seletuskiri korrigeeritud.

RM Seletuskirjas punkt 2 „Eelnõu lisas 2 toodud investeeringute kava täieneb“. Kas on juba kindel? Kui ei, siis palun kasutage tinglikku kõneviisi.

Arvestatud. Seletuskiri korrigeeritud. Täpsustame, et KOVidega käivad läbirääkimised hariduskeskuste loomiseks.

RM Seletuskirjas punkt 2 „Elluviijatele esitatavad asjakohased nõuded on toodud punktis 10; Elluviijad annavad rakendusüksusele kinnituse, et projekti käigus järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet“. Välja on toodud ainult üks elluviija, palun kasutage ainsust.

Arvestatud. Seletuskiri korrigeeritud.

RM Eelnõu lisa 1 punkt 10.4.8. palun kasutage „teavitamise määrus“ nagu on punktis 8.2.13 välja toodud.

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

Kliimaministeerium (KLIM)

Teeme ettepaneku laiendada käskkirja eelnõu punktis 8.3 abikõlbmatute kulude loetelu ehitus- ja lammutusjäätmete kõrvaldamisega. Jäätmete kõrvaldamise üks viis on ladestamine, aga kõrvaldamine laiemalt ei peaks olema toetatav. Teeme ettepaneku sõnastada käskkirja eelnõu punkt 8.3.1 „ehitus- ja lammutusjäätmete kõrvaldamine, sh prügilasse ladestamine.“ Jäätmete kõrvaldamise/ladestamise kulude abikõlbmatust käsitleda ka seletuskirjas

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

KLIM Käskkirja eelnõu punkt 10.4.5 peaks viitama kogu objektile, st mitte ainult ehitatavale hoonele, vaid ka lammutamisele ja rekonstrueerimisele. Kuna toetatakse ka hoonete renoveerimist ja

Ei ole arvestatud. Mõiste tuleneb ehitusseadustiku § 4, ka ümberehitamine on ehitamine.

Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine

lammutamist ning renoveerimise ja lammutamise puhul tuleb jäätmeid samuti liigiti koguda, jääb viide ehitatavale hoonele liialt kitsaks. Teeme ettepaneku sõnastada käskkirja eelnõu punkt 10.4.5 „esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese maksetaotlusega kinnituse, et projektiga ehitatava, rekonstrueeritava ja lammutatava hoone puhul kogutakse jäätmeid liigiti.“

KLIM Käskkirja eelnõu alampunkti 8.2.11 kohaselt on abikõlblik endiste

õppehoonete või nende osade lammutamine, kuid tekkivate

jäätmete taaskasutamisega seotud kulusid punktis 8.2 nimetatud ei

ole. Kui projekti tulemusel tekkivate jäätmete taaskasutamisega

seotud kulud on mõeldud abikõlblike kuludena, siis tuleb see

punktis 8.2 välja tuua.

Taaskasutamine eraldi tegevusena abikõlblik ei ole, küll on kõrvaldamine, sh prügilatesse ladestamine abikõlbmatu.

KLIM Teeme ettepaneku täpsustada käskkirja eelnõu seletuskirja sõnastust

leheküljel 9 „Hoone rekonstrueerimisel peab silmas pidama hoonete

energiatõhususe miinimumnõudeid.“

Arvestatud. Seletuskiri täiendatud.

Palume seletuskirja täpsustada, viidates asjaolule, et

energiatõhususe miinimumnõudeid kohaldatakse hoone olulisel

rekonstrueerimisel. Oluliseks rekonstrueerimiseks Ehitusseadustiku

§ 63 lõike 4 kohaselt on ehitamine, mille puhul on hoone

piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate

konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja

tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi

tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik

rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest

ehitusmaksumusest.

Juhul, kui hoonet renoveeritakse ulatuses, mis ei vasta olulisele

rekonstrueerimisele, siis energiatõhususe miinimumnõuded ei

kohaldu

KLIM Euroopa uue Bauhausi viide on jätkuvalt väga põgus. Teeme

ettepaneku, et käskkirja eelnõus ja seletuskirjas tuuakse välja

Ei ole arvestatud.

Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine

arhitektuurivõistluse läbiviimise vajadus/võimalus ning peab olema

selgesõnaliselt välja toodud, et projektimeeskonda tuleb kaasata

vähemalt volitatud arhitekt, tase 7 kutsetasemega ekspert. Samuti

tuleb välja tuua, et hoone asukoht ja ruumimõju on kriitilise

tähtsusega ning seda tuleb projektis kaaluda. Arhitektuurivõistluse

läbiviimine peaks olema tugevalt soovitatud. Sellest tulenevalt

palume lisada käskkirja eelnõusse ja seletuskirja:

a. Hoone kavandamisel on korraldatud arhitektuurivõistlus ja

projekti koostamisse on olnud kaasatud vähemalt volitatud

arhitekt tase 7 kutset omav ekspert. Hariduskeskuse

projekteerimisse peab olema kaasatud vastava pädevusega

projekteerija, sh arhitekt, kellel on tõendatud kompetentsid,

teadmised ja oskused nii „Eesti 2035“ sihtide kui ka Euroopa

uue Bauhausi põhimõtetega arvestamiseks. Toetatavate

projektide kavandamisse ja teostamisse on kaasatud pädevad

isikud, kellel on vastav erialane väljaõpe. Ehitus- või

põhiprojekti koostamisse on kaasatud arhitektuurivaldkonnas

pädev isik. Volitatud arhitekt, tase 7 kutsestandard sõnastab, et

"vastava kutsetasemega arhitekti töö eesmärgiks on ühendada

kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud

lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis

hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi

lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel

valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks.

Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja

vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja

ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise,

arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi

säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu

hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning

heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast". Seega on

a. Käesoleva meetme elluviija on HTM ning HTM

korraldab arhitektuurivõistluse iga uue hoone puhul koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja RKAS-iga;

b. Käesoleva meetme maht on väike, täiesti uute

hoonete ehitamist uude asukohta ei ole kavandatud; c. Arhitektuurivõistluse, sh sisearhitektuurivõistluse

kulu on abikõlblik, käsitleme seda sarnaselt varasemate meetmetega osana projekteerimisest. Vastav info on seletuskirjas lk 11.

Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine

taotlusega esitatava projekti puhul tagatud kooskõla nii „Eesti

2035“ strateegia kui ka Euroopa uue Bauhausi sihtidega.

b. Hariduskeskuse asukoht ja ruumimõju peab olema põhjalikult

läbi kaalutud. Oluline on, et hariduskeskuse rajamine on

kooskõlas ruumiplaneeringutes kehtestatud põhimõtetega.

Hariduskeskuseks ehitatav / ümberehitatav / kohandatav hoone

peab asuma funktsionaalselt sobivas asukohas, toetama

kompaktse keskuse arenemist ja olema tulenevalt sihtgrupist

lihtsasti ligipääsetav jalgsi, kergliiklusvahendi või

ühistranspordiga. Projekt peab avaldama olulist positiivset

mõju elukeskkonnale. Hariduskeskus peab sobima

ümbritsevasse elukeskkonda ning andma sellega panuse

säästliku ja otstarbeka maakasutuse kujundamisse.

Kavandatavate teenuste maht ja ruumivajadus peavad olema

kooskõlas.

c. Abikõlblike kulude hulka tuleb arvata ka arhitektuurivõistluse

läbi viimise kulu, lisaks muudele kuludele nagu

projekteerimise kulu; omanikujärelevalve kulu; ehitise

ekspertiisi kulu; ehitamise kulu; ehitusprojektis kavandatud ja

ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete ja

sisustuse soetamise kulu; ehitise toimimiseks vajalike

kommunikatsioonidega liitumise kulu jt. Abikõlblikkuse

perioodil, enne rahastamise otsuse tegemist tehtud kulud nagu

näiteks arhitektuurivõistluse läbi viimise kulu ja

projekteerimise kulu on abikõlblikud vaid juhul, kui projekti

kohta tehakse positiivne rahastamise otsus.

KLIM Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi: ühendmäärus) § 40 lõike 2(1) kohaselt kui

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri täpsustatud.

Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine

toetuse andmise tingimustes nähakse ette nõue esitada hindamise

tulemused toetatava tegevuse „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele

vastavuse või toetatava taristu kliimakindluse tagamise kohta, esitab

taotleja või toetuse saaja hindamise tulemused vastavalt määruse

lisale 2 või 3. Soovitame täpsustada käskkirja eelnõu punktis 10.4.9,

et kliimakindluse hindamisel lähtutakse ühendmääruse lisa 3 B

osast ehk tehakse lihtsustatud kliimariskide hindamine.

KLIM Põhiõiguste harta lehel on keskkonnakaitse real viide mh käskkirja

eelnõu punktile 10.4.11 (uus Euroopa Bauhaus), ilmselt peaks

olema viide punktile 10.4.10 („ei kahjusta oluliselt“ põhimõte).

Palume parandada.

Arvestatud

Majandus- ja Kommunikatsioonim

inisteerium

Seletuskirjas lk 8(15) on öeldud: „Kui ehitise arhitektuurilise lahenduse saamiseks korraldatakse arhitektuurikonkurss, siis võiks lähteülesanne sisaldada universaalse disaini põhimõtetega arvestamise nõuet“. Palume muuta sõnastust ja asendada sõna „võiks“ sõnaga

„peaks“. Selleks, et erivajadusega lastele oleks loodud võrdsed võimalused haridusele juurdepääsul, on oluline universaalsele disainile pöörata tähelepanu juba tegevuste varases etapis.

Arvestatud

1(15)

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja

„„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Hariduskeskuste piloodid ja

rakendamine“ elluviimiseks“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Eelnõu koostamise aluseks on „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus” (ÜSS2021_2027) § 10 lg 2 ja lg 4.

Statistikaameti demograafiline prognoos näitab Eesti rahvastiku vananemist ning vähenemist (joonis 1).

Joonis 1: Rahvaarvu muutus ja prognoos 2025-2028. Allikas: Statistikaamet

Viimase viie aastaga (2020-2024) on sündimus langenud 13 206-lt sünnilt 9690-le sünnile (- 27%), võrreldes 2005. aastaga on sündimuse langus 2024. aastaks Eestis keskmiselt -32%. Kui 2024. aastal moodustasid kuni 19-aastased lapsed ja noored rahvastikust 22%, siis 2040. aastal

moodustavad prognoosi järgi 18% (absoluutarvedes vähenemine pea 62 000 lapse ja noore võrra). Võrreldes 2024. aastaga väheneb 2040. aastaks laste ja noorte arv kõigis Eesti

maakondades (joonis 2) – kõige vähem langeb 5-19-aastaste arv prognoosi järgi Tartumaal (- 18%) ning kõige enam Ida-Virumaal (-36%).

Eesti 2050 üldplaneeringu jaoks koostatud rahvastikuprognoosis1 on välja toodud neli stsenaariumi: Stsenaarium pealinnastuv Eesti (A), Regioonikeskuste stsenaariumis (B),

Väikekeskuste Eesti stsenaariumis (C) ja Sisserände Eesti (D). Stsenaarium pealinnastuv Eesti (A) eeldab seniste rändesuundumuste jätkumist kogu perioodi vältel ehk antud stsenaarium näitab, milliseks kujuneb rahvastik ja selle paiknemine seniste rändetrendide jätkumise korral.

Koostatud prognoosides on rahvastik vanusest lähtuvalt jagatud kolme rühma: lapsed (0-14),

tööealised (15-64) ning eakad (65+). Stsenaariumi A korral ehk senise rände jätkudes kaotavad paljud kohalikud omavalitsused aastaks 2050 võrreldes 2024. aastaga rohkem kui 50% lastest

1 ÜRP Asustuse arengustsenaariumite uuring Lõpparuanne-2.pdf

2(15)

vanuses 0-14. Kõige enam kaotavad suurtest linnaregioonidest kaugemale jäävad Ida-, Lõuna- , ja Kesk-Eesti linnad ja vallad (1).

Kaart 1. Laste (vanuserühm 0-14) arvu muutus erinevate stsenaariumide korral 2024-2050; 2024=100%

Sarnast tulemust näitavad ka B (regioonikeskuste Eesti) ja D (sisserände Eesti) stsenaariumid. C (väikekeskuste Eesti) stsenaariumi realiseerumise korral kasvaks laste arv ka paljudes kaugemates linnades ja valdades.

Joonis 2: 5.-19. aastaste arvu muutus 2040. aastaks võrreldes 2024. aastaga. Allikas:

Statistikaamet

3(15)

Viimase kümne aasta jooksul on üldhariduskoolide õpilaste arv vähenenud kolmandikes omavalitsustes (joonis 2). Kui valdavalt on omavalitsustes vajadus õppekohti vähendada, siis Harjumaa ja Tartu „kuldse ringi“ omavalitsustes on tarvis õppekohti juurde luua - 2/3 sünde on

täna Harju- ja Tartumaal.

Lisaks rahvastiku vananemisele, rahvastik ka paikneb ümber ehk Eesti kontekstis valdavalt pealinnastub. Võrreldes 2005/06. õppeaastaga on õpilaste arv kasvanud ainult Harjumaal ning Tartumaal ning ülejäänud maakondades on langenud (tabel 1). Kui Tartumaa puhul oli nii

viimase 5 õppeaasta vaates kui ka võrreldes 2005/06. õppeaastaga kasv 7%, siis Harjumaa õpilaste arvu kasv on vastavalt olnud 9% ja 28%. Kui 2005/06. õppeaastal õppis Harjumaa

koolides kokku 36% kogu Eesti õpilastest, siis 2024/25. õppeaastaks on näitaja tõusnud 49%- le. Tartumaa õpilaste osatähtsus on tõusnud samal perioodil 12%-lt 14%-le. Teiste maakondade õpilaste osakaal on langenud.

Tabel 1: üldhariduse statsionaarse õppe õpilaste arv ja selle muutus 2005/06-2024/25. õppeaastatel maakondade lõikes, allikas EHIS

Kümne aasta pärast lõpetab 10% (so 1648 õppijat) vähem õppijaid põhikooli (joonis 3), kui käesoleval 2024/2025 õppeaastal. Arvestamata rahvastiku rännet väheneb kõige enam

põhikooli lõpetajate arv Hiiumaal 28% (23), Põlvamaal 21% (52), Ida-Virumaal 17% (62) ja Valgamaal 23% (69).

4(15)

Joonis 3: Põhikooli lõpetajate arv 2025-2035. Allikas: EHIS, HTMi arvutused

Lisaks jõuab rohkem kui kolmandik õpetajatest 2035. a paiku pensioniikka või on pensionieas juba praegu. Uute kvalifitseeritud õpetajate nappus on eriti terav maapiirkondades, mis võib

edaspidi süvendada maa- ja linnakoolide vahelisi õpetamise kvaliteedilõhesid. Oludes, kus mitmel pool on õpetajate järelkasvu nappus, töötab ca 40% õpetajatest osakoormusega.

Haridusvõrgu korrastamise vajadus lähtub nii demograafilistest suundumustest kui õpetajate järelkasvu vajadusest. Koolivõrku korrastades vähenevad hoonete ülalpidamiskulud ning pidaja

saab enam panustada õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide töö- ja palgakorralduse väärtustamisse.

Käesoleva sekkumise eesmärk on korrastada põhikoolijärgset koolivõrku läbi hariduskeskuste loomise ja toetada hariduskeskuste taristu nüüdisajastamist. Sekkumise tulemusena on

korrastatud põhikooli järgne koolivõrk piirkondades, kus väheneb põhikooli lõpetajate arv ja kus täna on kasutusel liigset või kulukat haridustaristut, ning väheneb hariduslik kihistumine.

Hariduskeskus on käesoleva käskkirja tähenduses õppeasutus, mis pakub piirkonnas põhikooli järgset tasemeõpet sh üldkeskharidust (akadeemiline keskharidus), kutsekeskharidust

(rakenduslik keskharidus), kutseõpet, ettevalmistavat õpet ning täiend- ja ümberõppe koolitusi. Hariduskeskus eristub (riigi)gümnaasiumist ja kutseõppeasutusest, sellega et koolis pakutakse nii üldkeskharidus kui ka rakenduslikku keskharidust. Vajadusel teeb hariduskeskus koostööd

KOVi(de)ga, piirkonna tööandjatega töökohapõhise õppe pakkumiseks, kõrgkoolide või nende kolledžitega täienduskoolituste või mikrokraadide pakkumiseks ning mitteformaal õppe

pakkujatega huviringide või huvikoolituste pakkumiseks. Hariduskeskuste loomise eesmärk on säilitada piirkonnas valikuterohke ja kvaliteetse

põhikoolijärgse õppe pakkumine. Hariduskeskused luuakse eesmärgiga pakkuda piirkonna põhikooli järgsetele õppijatele võrdväärseid ja mitmekülgseid tasemeõppe õpivalikuid, tagada

haridustaristu optimaalne kasutus ja arendus, tagada õpetajatele mõistlik töökoormus ja järelkasv ning tagada kvaliteetne ja innovatiivne põhikooli järgne õpe.

5(15)

Hariduskeskused luuakse eelkõige piirkondadesse, kus põhikooli lõpetajate arv väheneb ning piirkonnas pole vaja nii suurt haridustaristut või mitut kooli. Piirkond käesoleva käskkirja raames võib olla nii maakond (nt loodav Hiiumaa hariduskeskus hõlmab tervet Hiiumaa

maakonda), vald, linn, asula või toimepiirkond. Hariduskeskuse ettevalmistamise etapis võivad koolipidajad moodustada konsortsiumi (koostööleping), et valmistada ette hariduskeskuses

õppe ja muude teenuste pakkumist. Hariduskeskuse loob riik koostöös kohaliku omavalitsusega ja liites piirkonna haridusasutused üheks õppeasutuseks (hariduskeskuseks). Riik tagab hariduskeskuses keskhariduse, kutseõppe ja ettevalmistava õppe rahastuse ja sellega seonduva

taristu arendamise. Hariduskeskuse koolipidaja on riik.

Hariduskeskus on koolitüübi nimetus ning kooli nimes ei pea olema sõna „hariduskeskus“. Hariduskeskuse lõplik nimi sõltub kogukonna, omavalituse jms soovidest ja vajadustest, kuid see ei tohi olla eksitav.

Hariduskeskuse loomise aluseks riigiõppeasutuste koolivõrgu korrastamise vajadus,

läbirääkimised KOVidega ning vajadus piirkonnas põhikooli järgse õppepakkumist korrastada. Lisaks käesolevale meetmele on kõigil hariduskeskustel võimalik teha sisulisi tegevusi

sekkumise „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine TAHE“ raames.

Eelnõuga panustatakse riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 ja Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse.

Eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna nõunik Karin Ruul (tel 735 4099; [email protected]), riigivara valitsemise

valdkonna juht Indrek Riisaar (tel 735 0185, e-post: [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected] ), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]) ning strateegilise

planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (tel 735 0105, [email protected]).

Eelnõu juriidilise analüüsi tegi HTMi õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu lisa 1 koosneb 13-st punktist.

Eelnõu lisa 1 punkti 1 alapunktide 1-3 kohaselt aitab käesoleva sekkumise rahastamine kaasa Euroopa Regionaalarengu Fondist Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks

2021-2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele

võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega“ saavutamisele, panustatakse Eesti 2035 strateegilisse sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja

„Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamisse. Rahastatavad projektid aitavad edendada tasakaalustatud regionaalarengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke ja

ligipääsetavust ning nende mõju hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” näitajatega: „Elamute ja mitteelamute energiatarve“ ja „Ligipääsetavuse näitaja”.

Eelnõu lisa 1 punkti 2 alapunktitega 1–2 määratletakse toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused vastavalt rakenduskavas toodule.

6(15)

Rahastamise eesmärk on korrastada põhikoolijärgset koolivõrku läbi hariduskeskuste (hariduskeskuste põhimõtted on toodud lk 4) loomise, et viia õppe pakkumine vastavusse demograafiliste muutustega ning säilitada piirkonnas valikuterohke ja kvaliteetse

põhikoolijärgse õppe pakkumine. Rahastatavad projektid on toodud investeeringute kavas (käskkirja lisa 2).

Projektide elluviijalt oodatakse kompleksseid tegevusi ja tulemusi, mis hõlmavad koolivõrgu korrastamise otsuste tegemist, õppehoonete rekonstrueerimist või ümberehitamist ja kasutuseta

jäävate endiste õppehoonete või nende osade lammutamist ning kaasaegse õppekeskkonna (nt loodusteaduste, füüsika, keemia õppeklass) loomist

Projektide valikul rakendatakse rakenduskava seirekomisjonis heaks kiidetud valikukriteeriume ja -metoodikat:

1. Projektide kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele.

Kõik olemasolevad ja lisanduvad projektid (hariduskeskused) on kooskõlas rakenduskava

erieesmärgiga, milleks on: hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut,

sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega. Samuti on kõik projektid kooskõlas haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 suundade ja tegevuskavaga. Arengukava strateegilise eesmärgi 1 “Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning

haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel” kohaselt on mh võetud eesmärgiks, et loodud on kvaliteetset haridust pakkuv, kaasav ja kestlik õppeasutuste

võrk ja taristu. Loodud ja loodavate hariduskeskuste eesmärk on säilitada piirkonnas valikuterohke ja

kvaliteetse põhikoolijärgse õppe pakkumine. Hariduskeskused luuakse eesmärgiga pakkuda piirkonna põhikooli järgsetele õppijatele võrdväärseid ja mitmekülgseid tasemeõppe

õpivalikuid, tagada haridustaristu optimaalne kasutus ja arendus, tagada õpetajatele mõistlik töökoormus ja järelkasv ning tagada kvaliteetne ja innovatiivne põhikooli järgne õpe. Kõikide projektide puhul on läbi räägitud vajadused ja mahud kaasava hariduse põhimõtete järgmiseks.

Taustaanalüüsi tegemisel ning läbirääkimistel on arvestatud Statistikaameti

rahvastikuprognoosi23, panus rakenduskava ja meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajatesse on toodud investeeringute kavas ning kogumina tagavad need kokkulepitud näitajate täitmise.

Esimesena luuakse hariduskeskus Hiiumaale (Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž4,),

kus põhikooli lõpetajate arv väheneb ja täna ei pakuta põhikooli järgselt valikuterohket kutseõpet st puudub kutsekeskhariduse õpe. Samuti luuakse Pärnu hariduskeskus (liitmise käskkiri HTMis menetluses), mis tekib Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Pärnu Täiskasvanute

Gümnaasiumi baasil.

2. Projektide põhjendatus

2 https://www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvastikuprognoos

3 https://imo.ut.ee/teenused/randekalkulaator/

4 Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledži loomise käskkiri:

https://dok.hm.ee/et/document.html?id=5914a2c6-503a-44f2-8dae-dc8063bc5e18

7(15)

Investeeringute kava ning selles toodud ja toodavate projektide aluseks olev eesmärgipüstitus on toodud käesoleva seletuskirja sissejuhatuses lk 2-4. Koolihoonete oluline rekonstrueerimine

ja sisustamine võimaldab pakkuda juurdepääsetavat, kvaliteetset ja kaasavat haridust vähenevate sündidega piirkondades.

Investeeringute kavas ettenähtud tegevused või plaanitavad tegevused võimaldavad saavutada projektide eesmärke. Planeeritud väljundeid ja tulemusi ei ole võimalik saavutada muul moel.

Investeeringute kava projektide tegevused on saavutatavad ning elluviija on neid asunud ette

valmistama. Tegevused on kavandatud tulenevalt omavahelistest seostest ja ajalisest järgnevusest.

Nii Hiiumaal kui Pärnus HTM rekonstrueerib ja sisustab õppehoone, mida on vaja hariduskeskuse töö tagamiseks. Rekonstrueerimise tulemusena on võimalik hariduskeskusel

pakkuda kaasaegset ja kvaliteetset põhikoolijärgset õpet.

3. Projektide kuluefektiivsus

Põhikoolijärgse koolivõrgu ümberkorraldamine tuleneb muutustest rahvaarvus ja paiknemises,

uute energiasäästlike ning ligipääsetavete hoonete ehitamine ja sisustamine ning endiste õppehoonete või nende osade lammutamine on ainuke viis planeeritud tulemuste saavutamiseks.

Tegevusteks planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik. Eelarve kujunemist on selgitatud

seletuskirjas toetuse andmise tingimuste p. 7 selgitustes. Toetuse andmise tingimustes on piiritletud, millised kulud on abikõlblikud, rõhutades, et kulud peavad olema vajalikud.

Arvestades, et tegemist on olemasoleva koolivõrgu ümberkorraldamise ja amortiseerunud hoonete nüüdisajastamisega, siis täiendavaid püsikulusid elluviijal ei teki. Projektide

elluviimine on suunatud püsikulude vähendamisele. Nii Hiiumaal kui Pärnus korraldab elluviija rekonstrueerimiseks ja sisustamiseks riigihanked.

4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

Kuna riik võtab üle põhikoolijärgset õppepakkumist, siis kõigi projektide elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium. Elluviijal on olemas varasemate välisvahenditest rahastatud projektide

elluviimise kogemus ning on olemas vajalike pädevuste ja oskustega meeskonnad projektide elluviimiseks. Samuti on olemas kogemused ja pädevus ehitatavate õppehoonete edasiseks

ekspluateerimiseks ning haldamiseks. Riigiabi analüüs on toodud seletuskirjas lk 8-9. Haridus- ja Teadusministeerium on avaliku

sektori hankija riigihangete seaduse tähenduses.

5. Projektide kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Projektid on kooskõlas riigi pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“. Arengustrateegia

„Oskuste ja tööturu“ peatükis on viidatud vajadusele jätkata koolivõrgu optimeerimist. „Ruumi ja liikuvuse“ peatükis on rõhutatud vajadust planeerida ja uuendada ruumi terviklikult ja

kvaliteetselt ning ühiskonna vajadustega, rahvastikumuutustega, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt.

8(15)

Koolivõrgu korrastamine ning nüüdisaegsete õppetingimuste loomine on otseselt seotud regionaalse arenguga. Meetme rakendumisel paigutuvad tänapäevaseid õppetingimusi

pakkuvad koolid piirkonniti vajaduspõhisemalt, edendades piirkonna kestlikku ja ühtlasemat arengut.

Tegevused panustavad kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele tasemehariduses. Tegevused aitavad kaasa erivajadusega lastele võrdsete võimaluste loomisesse haridusele

juurdepääsul, samuti suurendatakse uute hoonete ehitamise kaudu ligipääsetavust erinevate, sh intellekti-, liikumis-, nägemis-, või kuulmispuudega õpilastele või nende pereliikmetele.

Mõju hoonete energiatõhususele ja keskkonnamuutustega kohanemisele ja nende leevendamisel on otsene, sest uued või oluliselt rekonstrueeritud õppehooned peavad vastama

energiatõhususe nõuetele. Õppehoonetes võetakse kasutusele jäätmete liigiti kogumise süsteemid.

Uute õppehoonete ehitamisel ja õppevahendite soetamisel on horisontaalsetest põhimõtetest oluline rõhutada ligipääsetavust, see on alapunkti 10.4.8. kohaselt ka eraldi välja toodud

elluviija kohustusena. Projekt peab vastama määruse 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ nõuetele. Uute hoonete arhitektuurilise lahenduse saamiseks

korraldatakse arhitektuurikonkurss, lähteülesanne peab sisaldama universaalse disaini põhimõtetega arvestamise nõuet. Sama nõue peab sisalduma ka projekteerimise riigihankes. Tegevuste tegemisel tuleb lähtuda universaalse disaini määratlusest, niikaua kui see on

sihtgruppi arvestades asjakohane. Universaalset disaini määratletakse enamasti kui toodete ja keskkondade kujundamist nii, et need oleksid võimalikult suures ulatuses kasutatavad kõigile

inimestele, ilma et oleks vaja kohandamist või spetsiaalset disaini. Universaalset disaini iseloomustab 7 põhimõtet, mis on välja töötatud 1989. aastal asutatud Põhja-Carolina Universaalse Disaini Keskuse poolt:

1. Võrdsus: disainist saavad kasu erinevate võimetega inimesed (näiteks automaatselt avanevad uksed, kohandatud istekohad jne).

2. Paindlikkus: disain hõlmab laia valikut individuaalseid eelistusi ja võimeid (näiteks arvestab nii parema- kui vasakukäeliste inimeste vajadustega).

3. Lihtsus ja intuitiivsus: kasutamine on kergesti arusaadav, sõltumata kasutaja varasemast

kogemusest, teadmistest, keeleoskusest, hetkelisest tähelepanuvõimest jne (näiteks lihtsad kasutusjuhendid toodete juures).

4. Tajutavus: edastab kasutajale vajalikku teavet sõltumata ümbritsevatest tingimustest või kasutaja sensoorsetest võimetest (näiteks tajumine mitme erineva meele abil, kontrastsus, ühilduvus erinevate seadmetega jne).

5. Veataluvus: hoiab ohtude ja kahjulike tagajärgede eest (näiteks ohtlike komponentide isoleerimine, hoiatused, tõrkekindluse tagamine, vigade korrigeerimise võimalus jne).

6. Vähene füüsiline pingutus: tõhus ja mugav kasutamine (näiteks mugava kehaasendi tagamine, vähene vajadus jõudu kasutada, mugavad ukselingid jne).

7. Sobivad mõõdud: kasutaja kasvust, kehaasendist või liikuvusest sõltumatu kasutusmugavus

(näiteks piisav ruum ratastoolile, piisav vaateväli, lülitite käepärane paigutus jne).

Eelnõu lisas 2 toodud investeeringute kavasse lisandub uusi investeeringuid lähtuvalt KOVidega läbirääkimiste tulemustest. Kavandatud on, et HTM loob vähemalt kaks hariduskeskust. Hariduskeskused luuakse eelkõige piirkondadesse (linn, vald, asula), kus

põhikooli lõpetajate arv väheneb ning piirkonnas pole vaja nii suurt haridustaristut või mitut kooli. Uute investeeringute (st hariduskeskuste) lisamisel investeeringute kavasse lähtub HTM

Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud tegevuste

9(15)

läbivatest valikukriteeriumitest ja –metoodikast. Lõplik hariduskeskuste arv tuleneb omavalitsustega peetud läbirääkimistest.

Alampunktis 2.3 on toodud meetmete nimekirja väljundnäitaja VVV35 „Toetust saanud pilootprojektide arv”, millesse projektid panustavad. Minimaalselt luuakse kaks

hariduskeskust, mille loomist tõendatakse kas koolide hariduskeskuseks liitmise otsusega (Haridus- ja Teadusministri käskkiri) või konsortsiumi lepinguga, mille allkirjastavad kõik osapooled. Lõplik hariduskeskuste arv sõltub kohalike omavalitsustega peetud ja peetavatest

läbirääkimistest ning kasutatavast eelarvest.

Eelnõu lisa 1 punkt 3 nimetab tegevuse rakendusasutuse ja rakendusüksuse. Perioodil 2021- 2027 on rakendusasutuseks Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesanded on Riigi Tugiteenuste Keskusel.

Eelnõu lisa 1 punkt 4 määratleb projekti elluviija. Projektide elluviijaks on Haridus- ja

Teadusministeeriumi Riigikoolide ja varade osakond , sest HTM võtab järjest üle põhikoolijärgset koolivõrku ning on ühtlasi loodavate hariduskeskuste koolipidaja.

Eelnõu lisa 1 punkti 5 alapunktis 5.1. on toodud toetatavad tegevused, mis peavad panustama käskkirja punktis 2 nimetatud eesmärgi, oodatavate tulemuste ja väljundnäitaja sihttaseme

saavutamisse. Projektide raames tuleb teha ühte või mitut järgnevatest toetatavatest tegevustest, mis aitavad kaasa piirkonna põhikoolijärgse koolivõrgu ümberkorraldamisele:

1) õppehoone ehitamine (sh olemasoleva hoone asendamine, osaline või täielik

rekonstrueerimine või juurdeehitus) koos kõigi kaasnevate tegevustega;

2) endise hoone või selle osa lammutamine;

3) sisustuse, seadmete ja õppevahendite ostmine.

Täpsemalt on iga projekti toetatavad tegevused ja oodatavad tulemused toodud investeeringute kavas.

Arvestades, et tegemist on investeeringutega, on alapunktites 5.2 ja 5.3 toodud nõuded, et tegevused peavad vastama kliimakindluse ja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetele5.

Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Elluviijale esitatavad asjakohased nõuded on toodud punktis 10. Kõik selleks vajalikud kulud on ka abikõlblikud.

Elluviimise käigus on taristuprojekti kliimakindluse lihtsustatud hinnangu andmine vajalik, lähtutakse ühendmääruse lisa 3 B osast. Hinnang tuleb esitada koos esimese

väljamaksetaotlusega, mis hõlmab projekteerimiskulusid või ehituskulusid, kui projekteerimiskulusid väljamakseteks ei esitata. Hoone olulisel rekonstrueerimisel peab silmas pidama hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid . Taristuprojektide puhul on vaja arvestada

energiatõhususe põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektidel on oluline suurendada energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulult ning toetada kliima- ja

keskkonnaeesmärkide saavutamist. Elluviija annab rakendusüksusele kinnituse, et projekti käigus järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet.

5 https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded

10(15)

Sisustuse hankimisel tuleb lähtuda õigusaktides sätestatud keskkonnahoidlike riigihangete tingimustest ning ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb käidelda omavalitsuse kehtestatud nõuete kohaselt.

Meede ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021

artiklis 7, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast väljajätmist, nimetatud tegevusi. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikli 7 alusel ei toetata investeeringuid fossiilsetel kütustel põhinevatesse lahendustesse, koolide õppehoonete

puhul on oluline vaadata küttesüsteemide lahendusi.

Alapunktis 5.5 on toodud, et antud toetuse puhul ei ole tegemist riigiabiga. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid

ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik

missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel:

1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom;

4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa

Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga.

Toetust antakse küll riigi vahenditest, kuid toetust ei anta ettevõtjatele ja see ei anna saajale

majanduslikku eelist. Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise p 28 kohaselt võib riikliku haridussüsteemi raames

korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku haridusteenust lugeda mittemajanduslikuks tegevuseks. Euroopa Kohus on leidnud, et: „[riigil] ei olnud üldreeglina riigieelarvest ja mitte

õppijate või nende vanemate poolt rahastatava riikliku haridussüsteemi loomisel ja ülalpidamisel kavatsust arendada tasulist tegevust, vaid ta täitis oma sotsiaalseid, kultuurilisi ja haridusalaseid ülesandeid oma elanike suhtes“. Toetuse kaudu suurendatakse kaasava hariduse

andmise põhimõtetele vastava ajakohastatud taristuga haridusasutuste hulka, mis pakuvad riiklikku haridusteenust ning mille puhul ei ole tegemist majandustegevuse toetamisega.

Kui ehitatavaid või renoveeritavaid hooneid ristkasutatakse huvihariduse ja noorsootöö korraldamisega, siis huvihariduse ja noorsootöö korraldamine on kohaliku elu küsimus (vt

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõiked 1-2). Sellistel juhtudel ei ole kriteerium „abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu

riikide vahel“ täidetud, seega ei ole tegemist riigiabiga ning edasine hindamine ei ole vajalik. Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval

juhul tegemist riigiabi andmisega.

Eelnõu lisa 1 punktis 6 on nimetatud abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on ajaperiood, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks

11(15)

vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.07.2025 kuni 31.12.2029. Abikõlblikkuse perioodi algusajaks on seatud 01.07.2025, mil HTM alustas esimeste projektide projekteerimisega. Abikõlblikkuse perioodi lõpp on maksimaalne võimalik.

Eelnõu lisa 1 punktis 7 on toodud tegevuste eelarve.

Meetme „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ kogueelarve on meetmete nimekirjas 93 871 259 eurot, millest käesoleva käskkirjaga võetakse kasutusse 10 105 714 eurot.

Investeeringute kavas toodud projektide sisu ja maksumuste aluseks on kohaliku

omavalitsusega või koolipidajaga kokkulepitud hariduskeskuse loomiseks ja õppe pakkumiseks vajalikud investeeringud. Investeeringute kavas toodud projekti maksumus tugineb tehtavate investeeringute hanke (või hangete) majanduslikult soodsaimal pakkumusel.

Eelarve jaotus projektide vahel on toodud investeeringute kavas. Käesoleva käskkirjaga

kinnitatavas investeeringute kavas toodud tegevuste kogumaksumus on 1 100 000 eurot, millest EL toetuse osakaal on 69,87% 768 603eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30,13% ehk 331397eurot.

Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus lisada investeeringute kavasse projekte, mis on

kooskõlas käesoleva toetuse andmise tingimuste eesmärkide ja tulemustega. Projektid lisatakse investeeringute kavasse lähtuvalt kohalike omavalitustega läbirääkimise tulemustest. Projektide valimisel on HTM silmas pidanud ja peab Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027

rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud tegevuste läbivaid valikukriteeriume ja –metoodikat (seletuskiri lk 5-7). Kõigi sh lisanduvate projektide elluviija on Haridus- ja teadusministeerium.

Eelnõu lisa 1 punktis 8 on kirjeldatud kulude abikõlblikkust. Alapunktites 8.1. ja 8.2. on toodud kulude abikõlblikuks lugemise üldtingimused ja käesoleva käskkirja alusel ellu viidavate

tegevuste tarbeks abikõlblikud kulud. Rahastamiseks on abikõlblikud kõik toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud. Hinnang kulude vajalikkusele ja mõistlikkusele tugineb

alapunktis 8.2 toodud loetelule. Tegevuse käigus tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel tuleb lähtuda

jäätmeseaduses ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetest. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohal võimalikult suures mahus liigiti koguda ning suunata

taaskasutusse (eelistatult korduskasutuseks ettevalmistamine või materjalina ringlussevõtt). Kasutuskõlblikud materjalid ja detailid tuleb võimalikult suures mahus koguda jäätmetest eraldi ning suunata korduskasutusse. Ohtlikud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, tuleb

kõrvaldada õigusaktides ettenähtud korras.

Projekteerimine hõlmab ka sellele eelnevat arhitektuurikonkurssi koos kõigi vajalike mõistlike kuludega. Arhitektuurivõistluste teostamine on kooskõlas ka Euroopa komisjoni uue Euroopa Bauhaus algatusega.

Alapunktis 8.3. on ära toodud abikõlbmatud kulud. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruses

loetletud kuludele ehitise hooldusremont või tarvikute ost. Käibemaksu osas erisusi käesoleva käskkirjaga ei tehta, seega ei ole käibemaks abikõlblik juhul, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav6.

6 Ühendmääruse § 17 p 13.

12(15)

Eelnõu lisa 1 punkt 9 käsitleb toetuse maksmise korda ja tingimusi. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel. Maksetaotlus esitatakse e-keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis kuid mitte tihedamini kui kord kuus ning lõppmakse taotlusega koos esitatakse lõpparuanne.

Lõppmakse teeb rakendusüksus pärast lõpparuande kinnitamist.

Eelnõu lisa 1 punktis 10 on toodud elluviija kohustused. Elluviijal on kompleksne vastutus investeeringute kavas nimetatud eelarve ulatuses ja samas nimetatud projektide tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning neile kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut.

Alapunktides 10.2 ja 10.3 on nimetatud, et elluviija peab vastama ühendmääruses esitatud

nõuetele. Alapunktis 10.4. on toodud elluviija kohustused lisaks ühendmääruse § 10 toodule. Eraldi on

rõhutatud vajadus esitada kestvuse tagamise kinnitus, ligipääsetavuse nõuetega arvestamise kinnitus, jäätmete liigiti kogumise kinnitus, kliimakindluse tagamise hinnang ning kinnitus, et

arvestatakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH hindamise kohaselt puudub toetatavatel tegevustel oluline kahjulik mõju keskkonnaeesmärkidele. Informeeritud kinnituse andmiseks

on rakendusüksuse veebilehel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtte kohta teabeleht. Kliimamuutuste leevendamiseks on vajalik juba varajases staadiumis (detailplaneeringud,

arhitektuurivõistlused) mõelda leevendusmeetmete peale. Kliimakindlad lahendused on energiatõhusad ning ei ole oluliselt mõjutatud tuleviku kliimaohtudest, nagu kuumus, üleujutused, paduvihmad, tormid ja rohked külmumis-sulamistsüklid. Kliimakindluse

hindamisel lähtutakse ühendmääruse lisa 3 B osast ehk tehakse lihtsustatud kliimariskide hindamine.

„Uus Euroopa Bauhaus” on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondade vahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes

mõõtmes, mis on ruumikogemuse kvaliteet, kestlikkus ja kliimakindlus ning kaasamine . Euroopa Komisjonil on sellekohane veebileht.7

Kvaliteetse ruumi põhialused töötati välja Rahandusministeeriumi juures 2019. aastal tegutsenud ruumiloome töörühma eestvedamisel kui üldised suunised ja hea tava kvaliteetse

ruumi kujundamisel, mille peamine eesmärk on tõsta ja ühtlustada erinevate osapoolte arusaamist kvaliteetsest ruumist ja seda mõjutavatest teguritest.8

Uute hoonete kavandamisel korraldatakse arhitektuurivõistlused ja kaasatakse pädevad

arhitektid vastavalt Eesti Arhitektide Liidu arhitektuurivõistluste üldtingimustele. Hariduskeskuse projekteerimisse kaasatakse vajaliku pädevusega projekteerija, sh arhitekt,

kellel on tõendatud kompetentsid, teadmised ja oskused nii „Eesti 2035“ sihtide kui ka Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega arvestamiseks. Toetatavate projektide kavandamisse ja teostamisse on kaasatud pädevad isikud, kellel on vastav erialane väljaõpe. Ehitus- või põhiprojekti

koostamisse on kaasatud arhitektuurivaldkonnas pädev isik. Volitatud arhitekt, tase 7 kutsestandard sõnastab, et "vastava kutsetasemega arhitekti töö eesmärgiks on ühendada

kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja

7 https://new-european-bauhaus.europa.eu/index_en?prefLang=et

8 https://kul.ee/media/60/download

13(15)

tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja

väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast". Seega on taotlusega esitatava projekti

puhul tagatud kooskõla nii „Eesti 2035“ strateegia kui ka Euroopa uue Bauhausi sihtidega. Hariduskeskuse asukoht ja ruumimõju peab olema põhjalikult läbi kaalutud. Oluline on, et hariduskeskuse rajamine on kooskõlas ruumiplaneeringutes kehtestatud põhimõtetega.

Hariduskeskuseks ehitatav / ümberehitatav / kohandatav hoone peab asuma funktsionaalselt sobivas asukohas, toetama kompaktse keskuse arenemist ja olema tulenevalt sihtgrupist lihtsasti

ligipääsetav jalgsi, kergliiklusvahendi või ühistranspordiga. Projekt peab avaldama olulist positiivset mõju elukeskkonnale. Hariduskeskus peab sobima ümbritsevasse elukeskkonda ning andma sellega panuse säästliku ja otstarbeka maakasutuse kujundamisse. Kavandatavate

teenuste maht ja ruumivajadus peavad olema kooskõlas. Abikõlblike kulude hulka tuleb arvata ka arhitektuurivõistluse läbi viimise kulu, lisaks muudele

kuludele nagu projekteerimise kulu; omanikujärelevalve kulu; ehitise ekspertiisi kulu; ehitamise kulu; ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete ja sisustuse soetamise kulu; ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega

liitumise kulu jt. Abikõlblikkuse perioodil, enne rahastamise otsuse tegemist tehtud kulud nagu näiteks arhitektuurivõistluse läbi viimise kulu ja projekteerimise kulu on abikõlblikud vaid

juhul, kui projekti kohta tehakse positiivne rahastamise otsus. Eelnõu lisa 1 punktis 11 reguleeritakse aruannete esitamist. Eelnõu kohaselt toimub kogu

aruandluse menetlus struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas sarnaselt taotluse ja maksetaotluse esitamisele, aruandeid esitatakse vähemalt kord aastas. Toetuse saaja peab

rakendusüksuse nõudmisel aruannet täiendama, kui aruandes esineb puudusi.

Eelnõu lisa 1 punktis 12 käsitletakse finantskorrektsiooni tegemist. Sätestatakse

finantskorrektsioonide tegemise vastavalt ÜSS § 28-30 ja ühendmääruse § 34-38.

Eelnõu lisa 1 punkt 13 sätestab vaiete menetlemise korra. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb vaie esitada rakendusüksusele ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Juhul, kui vaie esitatakse rakendusasutuse toimingu või otsuse peale,

esitatakse vaie rakendusasutusele.

Eelnõu lisaga 2 kehtestatakse investeeringute kava. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

14(15)

4. Käskkirja mõjud Käesolev sekkumine koostoimes haridusvaldkonna arengukavas määratletud koolivõrgu ning

haridustasemeti vastutuse korrastamisega ning kaasava hariduse meetmega toetab Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2021–2027 nimetatud erieesmärki parandada

hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdset juurdepääsu.

Käesolevaid vahendeid kasutades viiakse vähemasti kahe piirkonna haridusasutuste taristud vastavusse sihtgrupi vajadustega ning universaalse disaini9 põhimõtetega.

Regionaalne areng

Koolivõrgu korrastamine ning hariduskeskuse loomine on otseselt seotud regionaalse arenguga.

Meetme rakendumisel paigutuvad tänapäevased koolid piirkonniti vajaduspõhisemalt, edendades piirkonna kestlikku ja ühtlasemat arengut. Hariduskeskusi luuakse üle Eesti

piirkondades, kus väheneb põhikooli lõpetajate arv ning on piirkonna vajadustele liigne haridustaristu.

Infoühiskonna edendamine

Kavandatud tegevused on põhiosas neutraalsed aga pigem positiivse iseloomuga infoühiskonna

edendamisele. Uutes õppehoonetes arvestatakse tänapäevaste IKT lahendustega, elluviija saab toetust kasutada IKT riigihangeteks.

Võrdsete võimaluste tagamine

Tegevused panustavad kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele tasemehariduses. Kaasava

hariduse all on peetud silmas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse definitsiooni. Tegevused aitavad kaasa erivajadusega lastele võrdsete võimaluste loomisesse hariduses, samuti suurendatakse uute hoonete ehitamise või olemasolevate hoonete rekonstrueerimise ja

sisustamise kaudu ligipääsetavust erinevate, sh intellekti-, liikumis-, nägemis-, või kuulmispuudega õpilastele või nende pereliikmetele. Toetavates tegevustes järgitakse

universaalse disaini põhimõtteid . Tegevuste tulemusena on elukohajärgsetes koolides loodud tingimused kõikidele, sh

haridusliku erivajadusega õpilastele, vajalike meetmete rakendamiseks, on loodud sobilik keskkond. Projekti elluviimisel tuleb läbi mõelda soolise võrdsuse (eeskätt riietus- ja

tualettruumid) tagamine.

Keskkond ja kliima

Mõju hoonete energiatõhususele, keskkonnamuutuste leevendamisele (kasvuhoonegaaside heide), vee- ja mereressursside kasutamisele. Mõju on otsene, kuna tegevuste elluviimisel

väheneb oluliselt üldhariduskoolide kasutuses olev pind ning uued õppehooned peavad ehitusseadustiku § 65 lg 1 kohaselt vastama energiatõhususe nõuetele.

Mõju keskkonnamuutustega kohanemisele. Mõju on positiivne. Uute õppehoonete projekteerimisel tuleb keskkonnamuutustega kohanemist arvesse võtta tervisekaitsenõuete ja

standardite vastavuse tagamiseks, sh ruumides liigse päikesevalguse varjestamine, aktiivsed või passiivsed jahutussüsteemid jne.

9 https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-voimalused/ligipaasetavus/mis-see/pohimoisted/universaalne-

disain-ja-kaasav-disain

15(15)

Üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje. Eelnõus on nõue esitada kinnitus, et uutes õppehoonetes võetakse kasutusele jäätmete liigiti kogumise süsteemid, seda eeldab ka „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgmine. Kohaliku omavalitsuse kehtestatud

jäätmehoolduseeskirjades sätestatud tingimustel kogutakse ja suunatakse ehitusest ja lammutusest tekkinud materjalid korduskasutusse ning jäätmed, sh liigiti kogutud,

ringlussevõtuks, välja arvatud ohtlikud jäätmed, mis tuleb käidelda. Uute õppehoonete sisustuse riigihangetele kohalduvad keskkonnahoidlikkuse nõuded tulenevalt keskkonnaministri 01. jaanuari 2022.a määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste

keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“.

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse. Mõju on vähesel määral positiivne, kuna uusi alasid ei võeta kasutusele, summaarselt koolihoonete alune pind väheneb, toetatakse välialade

lahendamist (sh kõrghaljastust, mh kliimamuutustega kohanemiseks). Projektides võib ette näha liigirikkuse suurendamist koolide välialadel.

5. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad

tulud

Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud kooskõlas Vabariigi Valitsuse

otsusega kinnitatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale 2021-2027 riigieelarve- strateegias. Tegevuse kogueelarvest on 7 061 176 eurot Euroopa Liidu toetust, millele lisandub 3 044 538 eurot riiklikku kaasfinantseerimist. Arvestades, et investeeringute kavas olevate

projektidega asendatakse olemasolevaid hooneid ning nende maht väheneb, siis elluviijal täiendavaid püsikulusid ei kaasne.

6. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist

2025. a, kui algab kulude abikõlblikkuse periood.

7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu kooskõlastasid Rahandusministeerium,

Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Arvamuse edastas Riigi Tugiteenuste keskus.

Lisad:

Lisa 1 „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht“; Lisa 2 „Riskihindamise tabel“.

Lisa 1

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Hariduskeskuste piloodid ja

rakendamine“ elluviimiseks

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Hariduskeskuste piloodid ja

rakendamine“ elluviimiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.8.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus” sekkumise “Hariduskeskuste

piloodid ja rakendamine” elluviimiseks toetuse andmist. 1.2. Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega Euroopa Regionaalarengu

Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–

2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi (d)(ii) „Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu

parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega” saavutamisele.

1.3. Sekkumisega panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise

eesmärgi „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel” saavutamisele.

Rahastatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja sellega panustatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035”

heakskiitmine” (edaspidi „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Inimesekeskne riik” saavutamisse. Rahastatavad projektid aitavad edendada

tasakaalustatud regionaalarengut, keskkonna-/kliimaeesmärke ja ligipääsetavust ning nende mõju hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” näitajatega: „Elamute ja mitteelamute energiatarve“ ja „Ligipääsetavuse näitaja”.

2. Rahastamise eesmärk ja tulemused

2.1. Sekkumise eesmärk on korrastada põhikoolijärgse õppe koolivõrku, käivitades erinevaid hariduskeskuste projekte. Hariduskeskuste loomisega soovitakse tagada regioonis

jätkusuutlik ja kvaliteetne põhikoolijärgne tasemeõppe pakkumine. 2.2. Rahastatavate projektide oodatavad tulemused on kehtestatud käesoleva haridus- ja

teadusministri käskkirja lisas 2 „Investeeringute kava“ (edaspidi investeeringute kava). 2.3. Projektide rahastamine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „Toetust saanud

pilootprojektide arv” saavutamisse. Näitaja algtase on 0 ja sihttase aastaks 2029 on

vähemalt 2.

3. Rakendusasutus ja rakendusüksus

Rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium ning rakendusüksus

on Riigi Tugiteenuste Keskus.

4. Elluviija

Tegevuse elluviija on Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide ja varade osakond.

5. Toetatavad tegevused

5.1. Rahastatakse investeeringute kavas olevaid projekte, millega panustatakse käesoleva käskkirja punktis 2 nimetatud eesmärgil oodatavate tulemuste ja väljundnäitaja

sihttaseme saavutamisse ja mille raames tehakse ühte või mitut järgnevatest tegevustest , mis aitavad kaasa põhikoolijärgses õppes valikute mitmekesistamiseks. Projekti tegevusteks võivad olla:

5.1.1. õppehoone ehitamine (sh olemasoleva hoone asendamine, osaline või täielik rekonstrueerimine või juurdeehitus) koos kõigi kaasnevate tegevustega;

5.1.2. endise hoone või selle osa lammutamine; 5.1.3. sisustuse, seadmete ja õppevahendite ostmine.

5.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike

2 punkti j kohaselt tuleb taristu, mille eluiga on vähemalt viis aastat, arendada kliimakindlalt.

5.3. Toetatakse tegevusi, mis vastavad keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja

muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses (edaspidi „ei kahjusta oluliselt” põhimõte).

5.4. Ei toetata tegevusi, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021 artiklis 7, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast väljajätmist. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058 artikli 7 alusel ei toetata investeeringuid fossiilsetel kütustel põhinevatesse lahendustesse.

5.5. Tegevuste elluviimisel antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabi.

6. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.07.2025 kuni 31.12.2029.

7. Tegevuste eelarve

7.1. Investeeringute kava kogumaksumus on 10 105 714 eurot, millest Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse osakaal on 69,87% ehk 7 061 176 eurot ja riikliku

kaasfinantseeringu osakaal on 30,13 % ehk 3 044 538 eurot. 7.2. Toetuse eelarve (sh Euroopa Liidu struktuurifondide toetus ja riiklik kaasfinantseering),

mille ulatuses elluviija vastutab projekti tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise

eest, on toodud investeeringute kavas.

8. Kulude abikõlblikkus

8.1. Tegevuste elluviimisel tekkinud kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ja käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustega.

8.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punkti 2 kohase tulemuse saavutamiseks

käesoleva käskkirja punkti 5 kohaste toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva käskkirja punktis 7.2 viidatud eelarve mahule:

8.2.1. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine; 8.2.2. hoone energiaauditi ja ligipääsetavuse auditi teostamine; 8.2.3. arhitektuurikonkursside läbiviimine ja projekteerimine;

8.2.4. ehitusprojektide ekspertiiside ning ligipääsetavuse hinnangute tegemine; 8.2.5. keskkonnamõjude hindamine või kliimakindluse analüüsi koostamise kulud;

8.2.6. muinsuskaitse eritingimuste koostamine koos selleks vajalike uuringutega; 8.2.7. ehitusjuhtimine ja omanikujärelevalve; 8.2.8. autorijärelevalve;

8.2.9. ehitustööd (sh liitumised tehnovõrkudega ja liitumistasud ning hoone teenindamiseks vajalikud kinnistu heakorratööd, sh haljastus, kliimamõjude

leevendamiseks vajalikud tööd ning teede, parklate, rattaparklate, platside ja muude teenindavate ehitiste ehitamine);

8.2.10. koolile vajaliku sisustuse, inventari, õppe- ning töövahendite ost, paigaldus ja

ligipääsetavuse tagamise kulud; 8.2.11. endiste õppehoonete või nende osade lammutamine;

8.2.12. valminud ehitiste ligipääsetavuse hinnangute tegemine; 8.2.13. projektile toetuse andmise avalikustamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi teavitamise määrus).

8.3. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on käesoleva käskkirja raames abikõlbmatud 8.3.1. ehitus- ja lammutusjäätmete kõrvaldamine, sh prügilasse ladestamine;

8.3.2. projekti raames tarvikute (ära tarvitatavad vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkavad olemast) soetamine.

9. Toetuse maksmise tingimused ja kord

9.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. 9.2. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning

käesolevas käskkirjas kirjeldatud maksete tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast. 9.3. Maksetaotlus esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna

(edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui

üks kord kuus. 9.4. Lõppmakse taotlus esitatakse koos toetuse andmise tingimuste lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast toetuse andmise tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

10. Elluviija kohustused

10.1. Elluviija vastutab käesoleva käskkirja lisas 2 nimetatud eelarve ulatuses lisas nimetatud projektide tegevuste tegemise eest ning neile kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut.

10.2. Elluviija peab projekti ellu viimise ajal vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud

nõuetele. 10.3. Vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 3 peab elluviija olema suuteline tõendama projekti

omafinantseerimise võimekust tasuda projekti tulemusliku lõpetamiseni abikõlblike kulude eest toetusega katmata määras ja abikõlbmatute kulude eest.

10.4. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on

elluviija kohustatud: 10.4.1. esitama rakendusüksusele projekti kõikide tegevuste tegemist hõlmava ajakava

hiljemalt kolme kuu jooksul käesoleva käskkirja allkirjastamisest. Ajakava peab olema realistlik ja kooskõlas abikõlblikkuse perioodiga;

10.4.2. ellu viima tegevusi vastavalt investeeringute kavas kinnitatud eelarvele ning

kasutama toetust säästlikult; 10.4.3. esitama aruandeid vastavalt punktis 11 sätestatule;

10.4.4. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese maksetaotlusega kinnituse, et projektiga hangitud vallasvara ja ehitustööde tulemuse kasutamine käesolevas käskkirjas toodud eesmärkidel on tagatud vähemalt viis aastat pärast toetuse

saajale lõppmakse tegemist ning tagama kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist;

10.4.5. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese maksetaotlusega kinnituse, et projektiga ehitatavas hoones kogutakse jäätmeid liigiti;

10.4.6. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi

15 jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul käesoleva käskkirja kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus

erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas;

10.4.7. täitma teavitamisnõudeid vastavalt teavitamise määruses sätestatule;

10.4.8. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese maksetaotlusega kinnituse, et projektis arvestatakse määruse 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele" nõuetega ning ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega, sealhulgas liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega inimeste erivajaduste ning ajutise iseloomuga erivajadustega ning projekt on

elukaareülese mõjuga, arvestades kõigi vanuserühmadega; 10.4.9. esitama rakendusüksusele lihtsustatud kliimakindluse tagamise hinnangu

hiljemalt koos esimese projekteerimis- või ehituskulusid käsitleva maksetaotlusega ning tagama ehitatava taristu kliimakindluse, kui see nõue kohaldub;

10.4.10. esitama rakendusüksusele kinnituse hiljemalt koos esimese väljamaksetaotlusega, et tegevuste tegemisel järgitakse "ei kahjusta oluliselt"

põhimõtet ning tagama, et toetatavad tegevused on kooskõlas "ei kahjusta oluliselt" põhimõttega;

10.4.11. esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese maksetaotlusega kinnituse et

projektis arvestatakse kvaliteetse ruumi ja „uue Euroopa Bauhausi“ põhimõtetega.

11. Aruandlus

11.1. Elluviija esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna kaudu vahearuande vähemalt üks kord aastas aasta lõpu seisuga hiljemalt järgneva aasta

20. jaanuariks. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

11.2. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

11.2.1. andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed);

11.2.2. projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 11.2.3. andmed projekti edenemise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja

eesmärkide saavutamine, mh seatud näitajate täitmine, lõpparuande puhul ka

punktis 1.3 nimetatud „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ning kliimakindluse tagamiseks ellu

viidud tegevused ja tegevuste tulemused); 11.2.4. toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.

11.3. Rakendusüksus kinnitab aruanded 10 tööpäeva jooksul nende rakendusüksusele

e- toetuste keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−38.

13. Vaiete lahendamine

13.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

13.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

13.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele

esitamisest.

MINISTRI KÄSKKIRI

06.02.2026 nr 1.1-2/26/20

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

tegevuse „Hariduskeskuste piloodid ja

rakendamine“ elluviimiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus- ja noorteprogrammi meetmete nimekirja

meetme 21.4.8.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus” sekkumise „Hariduskeskuste

piloodid ja rakendamine” elluviimiseks vastavalt käskkirja lisale 1.

2. Kinnitan investeeringute kava vastavalt käskkirja lisale 2. 3. Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus muuta investeeringute kava ja lisada kavasse

uusi investeeringuid toetuse andmise tingimustes kinnitatud eelarve piires.

4. Käskkirja rakendatakse 1. juulist 2025. a. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse

Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine

Kooskõlastustabel Seletuskirja lisa 3

Kooskõlastused

Asutus

Kliimaministeerium Kooskõlastatud märkustega Rahandusministeerium Kooskõlastatud märkustega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastatud Sotsiaalministeerium Kooskõlastatud vaikimisi

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kooskõlastatud vaikimisi

Arvamuse edastas: Riigi Tugiteenuste keskus

Asutus Ettepaneku sisu ja põhjendused Ettepanekuga arvestamine ja põhjendused

Riigi Tugiteenuste keskus (RTK)

Eelnõu Punkt 4, Eelnõus on tegevuse elluviijaks märgitud Haridus- ja Teadusministeerium. Kuna HTM täidab ka rakendusasutuse ülesandeid, siis ülesannete lahususe põhimõtte järgimiseks (CPR art 71 lg 4) ja ÜSS § 2 punktist 4 tulenevalt palume elluviija määratleda ministeeriumi struktuuriüksuse tasemel.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri täiendatud.

RTK Eelnõu Punkt 7.1, Korrigeerida EL ja riikliku kaasfinantseeringu

summad või osakaalud „Investeeringute kava kogumaksumus on 10 105 714 eurot, millest Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse osakaal on 70% ehk 7 073 999,80 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30 % ehk 3 031 714,20 eurot.“ Summad ei vasta osakaaludele ja osakaalud ei vasta summadele.

Arvestatud osaliselt, numbrid korrigeeritud euro täpsuseni,

kuna TAT-de kogueelarveid sendi täpsusega ei arvutata. Korrektsed osakaalud on 69,873% ja 30,127%. Eelnõu täiendatud.

RTK Eelnõu Punkt 10, Viia seletuskiri kooskõlla lisaga 1. Seletuskirjas on „Alapunktides 10.2 ja 10.3 on nimetatud, et elluviija peab vastama ühendmääruses esitatud nõuetele ning olema taotletava ehitustegevusega hõlmatud kinnisasja omanik või omama kinnisasja kasutusõigust vähemalt kestvuse nõude kehtivuse lõpuni.“

Arvestatud. Seletuskiri korrigeeritud.

Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine

RTK Seletuskiri Eelnõu lisa 1 punktis 7 …. , Viia kooskõlla

investeeringute kava ja seletuskiri ja toetuse jaotus “ Käesoleva

käskkirjaga kinnitatavas investeeringute kavas toodud tegevuste

kogumaksumus on 1 050 714 eurot, millest EL toetuse osakaal on

70% 630 000 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30%

ehk 270 000 eurot.“ Investeeringute kavas on toodud

kogumaksumus 1 100 000 eurot“

Arvestatud. Seletuskiri täiendatud. Korrektsed osakaalud

on 69,873% ja 30,127%.

RTK Eelnõu lisa 2 Investeeringute kava, Korrigeerida veerus F rida 2

„Meetmete nimekirja väljundnäitaja „Toetust saanud

pilootprojektide arv”“, peab olema „1“ ja Kokku real „2“

Arvestatud. Investeeringute kava täiendatud.

Rahandusministeeriu

m (RM)

Eelnõu punktis 7.1 „Investeeringute kava kogumaksumus on 10 105 714 eurot, millest Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse osakaal on 70% ehk 7 061 176 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30 % ehk 3 044 538 eurot.“ Hetkel välja toodud EL osakaal ja riikliku kaasfinantseeringu summad ei vasta 70% ja 30% osakaaludele. Infosüsteemid ei võimalda ka vastu võtta piiramatul arvul komakohti. Seetõttu soovitame kasutada täpsemaid osakaalu protsente. Nt kui EL toetuse summa on 7 061 176 ja osakaaluks 70%, siis RKF on 3 026 218 ja kogumaksumus 10 087 394 eurot. Seletuskirjas on toodud, et „Käesoleva käskkirjaga kinnitatavas investeeringute kavas toodud tegevuste kogumaksumus on 1 050 714 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% 630 000 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30% ehk 270 000 eurot.“ Hetkel välja toodud EL osakaal ja riikliku kaasfinantseeringu summad ei vasta 70% ja 30% osakaaludele. Siin ei ole isegi tegemist komakohtadest tuleneva erinevusega. 630 000 + 270 000 = 900 000 Eelnõu lisas 2 olevas Investeeringute kavas on tegevuste kogumaksumuse summa toodud 1 100 000 eurot, mis erineb seletuskirja kogumaksumusest.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri täiendatud.

Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine

Eelarve numbrid ja osakaalud erinevates dokumentides peavad omavahel seostatavad olema.

RM Seletuskirjas punkt 2 „Eelnõu lisa 1 koosneb 12-st punktist“. Lisa 1 sisaldab 13 punkti.

Arvestatud. Seletuskiri korrigeeritud.

RM Seletuskirjas punkt 2 „Projektide kuluefektiivsus … Nii Hiiumaal kui Pärnus korraldab riik rekonstrueerimiseks ja sisustamiseks riigihanked“. Korraldab elluviija?

Arvestatud. Seletuskiri korrigeeritud.

RM Seletuskirjas punkt 2 „Eelnõu lisas 2 toodud investeeringute kava täieneb“. Kas on juba kindel? Kui ei, siis palun kasutage tinglikku kõneviisi.

Arvestatud. Seletuskiri korrigeeritud. Täpsustame, et KOVidega käivad läbirääkimised hariduskeskuste loomiseks.

RM Seletuskirjas punkt 2 „Elluviijatele esitatavad asjakohased nõuded on toodud punktis 10; Elluviijad annavad rakendusüksusele kinnituse, et projekti käigus järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet“. Välja on toodud ainult üks elluviija, palun kasutage ainsust.

Arvestatud. Seletuskiri korrigeeritud.

RM Eelnõu lisa 1 punkt 10.4.8. palun kasutage „teavitamise määrus“ nagu on punktis 8.2.13 välja toodud.

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

Kliimaministeerium (KLIM)

Teeme ettepaneku laiendada käskkirja eelnõu punktis 8.3 abikõlbmatute kulude loetelu ehitus- ja lammutusjäätmete kõrvaldamisega. Jäätmete kõrvaldamise üks viis on ladestamine, aga kõrvaldamine laiemalt ei peaks olema toetatav. Teeme ettepaneku sõnastada käskkirja eelnõu punkt 8.3.1 „ehitus- ja lammutusjäätmete kõrvaldamine, sh prügilasse ladestamine.“ Jäätmete kõrvaldamise/ladestamise kulude abikõlbmatust käsitleda ka seletuskirjas

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

KLIM Käskkirja eelnõu punkt 10.4.5 peaks viitama kogu objektile, st mitte ainult ehitatavale hoonele, vaid ka lammutamisele ja rekonstrueerimisele. Kuna toetatakse ka hoonete renoveerimist ja

Ei ole arvestatud. Mõiste tuleneb ehitusseadustiku § 4, ka ümberehitamine on ehitamine.

Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine

lammutamist ning renoveerimise ja lammutamise puhul tuleb jäätmeid samuti liigiti koguda, jääb viide ehitatavale hoonele liialt kitsaks. Teeme ettepaneku sõnastada käskkirja eelnõu punkt 10.4.5 „esitama rakendusüksusele hiljemalt koos esimese maksetaotlusega kinnituse, et projektiga ehitatava, rekonstrueeritava ja lammutatava hoone puhul kogutakse jäätmeid liigiti.“

KLIM Käskkirja eelnõu alampunkti 8.2.11 kohaselt on abikõlblik endiste

õppehoonete või nende osade lammutamine, kuid tekkivate

jäätmete taaskasutamisega seotud kulusid punktis 8.2 nimetatud ei

ole. Kui projekti tulemusel tekkivate jäätmete taaskasutamisega

seotud kulud on mõeldud abikõlblike kuludena, siis tuleb see

punktis 8.2 välja tuua.

Taaskasutamine eraldi tegevusena abikõlblik ei ole, küll on kõrvaldamine, sh prügilatesse ladestamine abikõlbmatu.

KLIM Teeme ettepaneku täpsustada käskkirja eelnõu seletuskirja sõnastust

leheküljel 9 „Hoone rekonstrueerimisel peab silmas pidama hoonete

energiatõhususe miinimumnõudeid.“

Arvestatud. Seletuskiri täiendatud.

Palume seletuskirja täpsustada, viidates asjaolule, et

energiatõhususe miinimumnõudeid kohaldatakse hoone olulisel

rekonstrueerimisel. Oluliseks rekonstrueerimiseks Ehitusseadustiku

§ 63 lõike 4 kohaselt on ehitamine, mille puhul on hoone

piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate

konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja

tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi

tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik

rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest

ehitusmaksumusest.

Juhul, kui hoonet renoveeritakse ulatuses, mis ei vasta olulisele

rekonstrueerimisele, siis energiatõhususe miinimumnõuded ei

kohaldu

KLIM Euroopa uue Bauhausi viide on jätkuvalt väga põgus. Teeme

ettepaneku, et käskkirja eelnõus ja seletuskirjas tuuakse välja

Ei ole arvestatud.

Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine

arhitektuurivõistluse läbiviimise vajadus/võimalus ning peab olema

selgesõnaliselt välja toodud, et projektimeeskonda tuleb kaasata

vähemalt volitatud arhitekt, tase 7 kutsetasemega ekspert. Samuti

tuleb välja tuua, et hoone asukoht ja ruumimõju on kriitilise

tähtsusega ning seda tuleb projektis kaaluda. Arhitektuurivõistluse

läbiviimine peaks olema tugevalt soovitatud. Sellest tulenevalt

palume lisada käskkirja eelnõusse ja seletuskirja:

a. Hoone kavandamisel on korraldatud arhitektuurivõistlus ja

projekti koostamisse on olnud kaasatud vähemalt volitatud

arhitekt tase 7 kutset omav ekspert. Hariduskeskuse

projekteerimisse peab olema kaasatud vastava pädevusega

projekteerija, sh arhitekt, kellel on tõendatud kompetentsid,

teadmised ja oskused nii „Eesti 2035“ sihtide kui ka Euroopa

uue Bauhausi põhimõtetega arvestamiseks. Toetatavate

projektide kavandamisse ja teostamisse on kaasatud pädevad

isikud, kellel on vastav erialane väljaõpe. Ehitus- või

põhiprojekti koostamisse on kaasatud arhitektuurivaldkonnas

pädev isik. Volitatud arhitekt, tase 7 kutsestandard sõnastab, et

"vastava kutsetasemega arhitekti töö eesmärgiks on ühendada

kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud

lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis

hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi

lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel

valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks.

Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja

vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja

ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise,

arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi

säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu

hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning

heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast". Seega on

a. Käesoleva meetme elluviija on HTM ning HTM

korraldab arhitektuurivõistluse iga uue hoone puhul koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja RKAS-iga;

b. Käesoleva meetme maht on väike, täiesti uute

hoonete ehitamist uude asukohta ei ole kavandatud; c. Arhitektuurivõistluse, sh sisearhitektuurivõistluse

kulu on abikõlblik, käsitleme seda sarnaselt varasemate meetmetega osana projekteerimisest. Vastav info on seletuskirjas lk 11.

Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine

taotlusega esitatava projekti puhul tagatud kooskõla nii „Eesti

2035“ strateegia kui ka Euroopa uue Bauhausi sihtidega.

b. Hariduskeskuse asukoht ja ruumimõju peab olema põhjalikult

läbi kaalutud. Oluline on, et hariduskeskuse rajamine on

kooskõlas ruumiplaneeringutes kehtestatud põhimõtetega.

Hariduskeskuseks ehitatav / ümberehitatav / kohandatav hoone

peab asuma funktsionaalselt sobivas asukohas, toetama

kompaktse keskuse arenemist ja olema tulenevalt sihtgrupist

lihtsasti ligipääsetav jalgsi, kergliiklusvahendi või

ühistranspordiga. Projekt peab avaldama olulist positiivset

mõju elukeskkonnale. Hariduskeskus peab sobima

ümbritsevasse elukeskkonda ning andma sellega panuse

säästliku ja otstarbeka maakasutuse kujundamisse.

Kavandatavate teenuste maht ja ruumivajadus peavad olema

kooskõlas.

c. Abikõlblike kulude hulka tuleb arvata ka arhitektuurivõistluse

läbi viimise kulu, lisaks muudele kuludele nagu

projekteerimise kulu; omanikujärelevalve kulu; ehitise

ekspertiisi kulu; ehitamise kulu; ehitusprojektis kavandatud ja

ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete ja

sisustuse soetamise kulu; ehitise toimimiseks vajalike

kommunikatsioonidega liitumise kulu jt. Abikõlblikkuse

perioodil, enne rahastamise otsuse tegemist tehtud kulud nagu

näiteks arhitektuurivõistluse läbi viimise kulu ja

projekteerimise kulu on abikõlblikud vaid juhul, kui projekti

kohta tehakse positiivne rahastamise otsus.

KLIM Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi: ühendmäärus) § 40 lõike 2(1) kohaselt kui

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri täpsustatud.

Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine

toetuse andmise tingimustes nähakse ette nõue esitada hindamise

tulemused toetatava tegevuse „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele

vastavuse või toetatava taristu kliimakindluse tagamise kohta, esitab

taotleja või toetuse saaja hindamise tulemused vastavalt määruse

lisale 2 või 3. Soovitame täpsustada käskkirja eelnõu punktis 10.4.9,

et kliimakindluse hindamisel lähtutakse ühendmääruse lisa 3 B

osast ehk tehakse lihtsustatud kliimariskide hindamine.

KLIM Põhiõiguste harta lehel on keskkonnakaitse real viide mh käskkirja

eelnõu punktile 10.4.11 (uus Euroopa Bauhaus), ilmselt peaks

olema viide punktile 10.4.10 („ei kahjusta oluliselt“ põhimõte).

Palume parandada.

Arvestatud

Majandus- ja Kommunikatsioonim

inisteerium

Seletuskirjas lk 8(15) on öeldud: „Kui ehitise arhitektuurilise lahenduse saamiseks korraldatakse arhitektuurikonkurss, siis võiks lähteülesanne sisaldada universaalse disaini põhimõtetega arvestamise nõuet“. Palume muuta sõnastust ja asendada sõna „võiks“ sõnaga

„peaks“. Selleks, et erivajadusega lastele oleks loodud võrdsed võimalused haridusele juurdepääsul, on oluline universaalsele disainile pöörata tähelepanu juba tegevuste varases etapis.

Arvestatud

1(15)

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja

„„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Hariduskeskuste piloodid ja

rakendamine“ elluviimiseks“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Eelnõu koostamise aluseks on „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus” (ÜSS2021_2027) § 10 lg 2 ja lg 4.

Statistikaameti demograafiline prognoos näitab Eesti rahvastiku vananemist ning vähenemist (joonis 1).

Joonis 1: Rahvaarvu muutus ja prognoos 2025-2028. Allikas: Statistikaamet

Viimase viie aastaga (2020-2024) on sündimus langenud 13 206-lt sünnilt 9690-le sünnile (- 27%), võrreldes 2005. aastaga on sündimuse langus 2024. aastaks Eestis keskmiselt -32%. Kui 2024. aastal moodustasid kuni 19-aastased lapsed ja noored rahvastikust 22%, siis 2040. aastal

moodustavad prognoosi järgi 18% (absoluutarvedes vähenemine pea 62 000 lapse ja noore võrra). Võrreldes 2024. aastaga väheneb 2040. aastaks laste ja noorte arv kõigis Eesti

maakondades (joonis 2) – kõige vähem langeb 5-19-aastaste arv prognoosi järgi Tartumaal (- 18%) ning kõige enam Ida-Virumaal (-36%).

Eesti 2050 üldplaneeringu jaoks koostatud rahvastikuprognoosis1 on välja toodud neli stsenaariumi: Stsenaarium pealinnastuv Eesti (A), Regioonikeskuste stsenaariumis (B),

Väikekeskuste Eesti stsenaariumis (C) ja Sisserände Eesti (D). Stsenaarium pealinnastuv Eesti (A) eeldab seniste rändesuundumuste jätkumist kogu perioodi vältel ehk antud stsenaarium näitab, milliseks kujuneb rahvastik ja selle paiknemine seniste rändetrendide jätkumise korral.

Koostatud prognoosides on rahvastik vanusest lähtuvalt jagatud kolme rühma: lapsed (0-14),

tööealised (15-64) ning eakad (65+). Stsenaariumi A korral ehk senise rände jätkudes kaotavad paljud kohalikud omavalitsused aastaks 2050 võrreldes 2024. aastaga rohkem kui 50% lastest

1 ÜRP Asustuse arengustsenaariumite uuring Lõpparuanne-2.pdf

2(15)

vanuses 0-14. Kõige enam kaotavad suurtest linnaregioonidest kaugemale jäävad Ida-, Lõuna- , ja Kesk-Eesti linnad ja vallad (1).

Kaart 1. Laste (vanuserühm 0-14) arvu muutus erinevate stsenaariumide korral 2024-2050; 2024=100%

Sarnast tulemust näitavad ka B (regioonikeskuste Eesti) ja D (sisserände Eesti) stsenaariumid. C (väikekeskuste Eesti) stsenaariumi realiseerumise korral kasvaks laste arv ka paljudes kaugemates linnades ja valdades.

Joonis 2: 5.-19. aastaste arvu muutus 2040. aastaks võrreldes 2024. aastaga. Allikas:

Statistikaamet

3(15)

Viimase kümne aasta jooksul on üldhariduskoolide õpilaste arv vähenenud kolmandikes omavalitsustes (joonis 2). Kui valdavalt on omavalitsustes vajadus õppekohti vähendada, siis Harjumaa ja Tartu „kuldse ringi“ omavalitsustes on tarvis õppekohti juurde luua - 2/3 sünde on

täna Harju- ja Tartumaal.

Lisaks rahvastiku vananemisele, rahvastik ka paikneb ümber ehk Eesti kontekstis valdavalt pealinnastub. Võrreldes 2005/06. õppeaastaga on õpilaste arv kasvanud ainult Harjumaal ning Tartumaal ning ülejäänud maakondades on langenud (tabel 1). Kui Tartumaa puhul oli nii

viimase 5 õppeaasta vaates kui ka võrreldes 2005/06. õppeaastaga kasv 7%, siis Harjumaa õpilaste arvu kasv on vastavalt olnud 9% ja 28%. Kui 2005/06. õppeaastal õppis Harjumaa

koolides kokku 36% kogu Eesti õpilastest, siis 2024/25. õppeaastaks on näitaja tõusnud 49%- le. Tartumaa õpilaste osatähtsus on tõusnud samal perioodil 12%-lt 14%-le. Teiste maakondade õpilaste osakaal on langenud.

Tabel 1: üldhariduse statsionaarse õppe õpilaste arv ja selle muutus 2005/06-2024/25. õppeaastatel maakondade lõikes, allikas EHIS

Kümne aasta pärast lõpetab 10% (so 1648 õppijat) vähem õppijaid põhikooli (joonis 3), kui käesoleval 2024/2025 õppeaastal. Arvestamata rahvastiku rännet väheneb kõige enam

põhikooli lõpetajate arv Hiiumaal 28% (23), Põlvamaal 21% (52), Ida-Virumaal 17% (62) ja Valgamaal 23% (69).

4(15)

Joonis 3: Põhikooli lõpetajate arv 2025-2035. Allikas: EHIS, HTMi arvutused

Lisaks jõuab rohkem kui kolmandik õpetajatest 2035. a paiku pensioniikka või on pensionieas juba praegu. Uute kvalifitseeritud õpetajate nappus on eriti terav maapiirkondades, mis võib

edaspidi süvendada maa- ja linnakoolide vahelisi õpetamise kvaliteedilõhesid. Oludes, kus mitmel pool on õpetajate järelkasvu nappus, töötab ca 40% õpetajatest osakoormusega.

Haridusvõrgu korrastamise vajadus lähtub nii demograafilistest suundumustest kui õpetajate järelkasvu vajadusest. Koolivõrku korrastades vähenevad hoonete ülalpidamiskulud ning pidaja

saab enam panustada õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide töö- ja palgakorralduse väärtustamisse.

Käesoleva sekkumise eesmärk on korrastada põhikoolijärgset koolivõrku läbi hariduskeskuste loomise ja toetada hariduskeskuste taristu nüüdisajastamist. Sekkumise tulemusena on

korrastatud põhikooli järgne koolivõrk piirkondades, kus väheneb põhikooli lõpetajate arv ja kus täna on kasutusel liigset või kulukat haridustaristut, ning väheneb hariduslik kihistumine.

Hariduskeskus on käesoleva käskkirja tähenduses õppeasutus, mis pakub piirkonnas põhikooli järgset tasemeõpet sh üldkeskharidust (akadeemiline keskharidus), kutsekeskharidust

(rakenduslik keskharidus), kutseõpet, ettevalmistavat õpet ning täiend- ja ümberõppe koolitusi. Hariduskeskus eristub (riigi)gümnaasiumist ja kutseõppeasutusest, sellega et koolis pakutakse nii üldkeskharidus kui ka rakenduslikku keskharidust. Vajadusel teeb hariduskeskus koostööd

KOVi(de)ga, piirkonna tööandjatega töökohapõhise õppe pakkumiseks, kõrgkoolide või nende kolledžitega täienduskoolituste või mikrokraadide pakkumiseks ning mitteformaal õppe

pakkujatega huviringide või huvikoolituste pakkumiseks. Hariduskeskuste loomise eesmärk on säilitada piirkonnas valikuterohke ja kvaliteetse

põhikoolijärgse õppe pakkumine. Hariduskeskused luuakse eesmärgiga pakkuda piirkonna põhikooli järgsetele õppijatele võrdväärseid ja mitmekülgseid tasemeõppe õpivalikuid, tagada

haridustaristu optimaalne kasutus ja arendus, tagada õpetajatele mõistlik töökoormus ja järelkasv ning tagada kvaliteetne ja innovatiivne põhikooli järgne õpe.

5(15)

Hariduskeskused luuakse eelkõige piirkondadesse, kus põhikooli lõpetajate arv väheneb ning piirkonnas pole vaja nii suurt haridustaristut või mitut kooli. Piirkond käesoleva käskkirja raames võib olla nii maakond (nt loodav Hiiumaa hariduskeskus hõlmab tervet Hiiumaa

maakonda), vald, linn, asula või toimepiirkond. Hariduskeskuse ettevalmistamise etapis võivad koolipidajad moodustada konsortsiumi (koostööleping), et valmistada ette hariduskeskuses

õppe ja muude teenuste pakkumist. Hariduskeskuse loob riik koostöös kohaliku omavalitsusega ja liites piirkonna haridusasutused üheks õppeasutuseks (hariduskeskuseks). Riik tagab hariduskeskuses keskhariduse, kutseõppe ja ettevalmistava õppe rahastuse ja sellega seonduva

taristu arendamise. Hariduskeskuse koolipidaja on riik.

Hariduskeskus on koolitüübi nimetus ning kooli nimes ei pea olema sõna „hariduskeskus“. Hariduskeskuse lõplik nimi sõltub kogukonna, omavalituse jms soovidest ja vajadustest, kuid see ei tohi olla eksitav.

Hariduskeskuse loomise aluseks riigiõppeasutuste koolivõrgu korrastamise vajadus,

läbirääkimised KOVidega ning vajadus piirkonnas põhikooli järgse õppepakkumist korrastada. Lisaks käesolevale meetmele on kõigil hariduskeskustel võimalik teha sisulisi tegevusi

sekkumise „Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine TAHE“ raames.

Eelnõuga panustatakse riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 ja Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse.

Eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna nõunik Karin Ruul (tel 735 4099; [email protected]), riigivara valitsemise

valdkonna juht Indrek Riisaar (tel 735 0185, e-post: [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected] ), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]) ning strateegilise

planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (tel 735 0105, [email protected]).

Eelnõu juriidilise analüüsi tegi HTMi õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu lisa 1 koosneb 13-st punktist.

Eelnõu lisa 1 punkti 1 alapunktide 1-3 kohaselt aitab käesoleva sekkumise rahastamine kaasa Euroopa Regionaalarengu Fondist Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks

2021-2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele

võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega“ saavutamisele, panustatakse Eesti 2035 strateegilisse sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja

„Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamisse. Rahastatavad projektid aitavad edendada tasakaalustatud regionaalarengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke ja

ligipääsetavust ning nende mõju hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” näitajatega: „Elamute ja mitteelamute energiatarve“ ja „Ligipääsetavuse näitaja”.

Eelnõu lisa 1 punkti 2 alapunktitega 1–2 määratletakse toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused vastavalt rakenduskavas toodule.

6(15)

Rahastamise eesmärk on korrastada põhikoolijärgset koolivõrku läbi hariduskeskuste (hariduskeskuste põhimõtted on toodud lk 4) loomise, et viia õppe pakkumine vastavusse demograafiliste muutustega ning säilitada piirkonnas valikuterohke ja kvaliteetse

põhikoolijärgse õppe pakkumine. Rahastatavad projektid on toodud investeeringute kavas (käskkirja lisa 2).

Projektide elluviijalt oodatakse kompleksseid tegevusi ja tulemusi, mis hõlmavad koolivõrgu korrastamise otsuste tegemist, õppehoonete rekonstrueerimist või ümberehitamist ja kasutuseta

jäävate endiste õppehoonete või nende osade lammutamist ning kaasaegse õppekeskkonna (nt loodusteaduste, füüsika, keemia õppeklass) loomist

Projektide valikul rakendatakse rakenduskava seirekomisjonis heaks kiidetud valikukriteeriume ja -metoodikat:

1. Projektide kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele.

Kõik olemasolevad ja lisanduvad projektid (hariduskeskused) on kooskõlas rakenduskava

erieesmärgiga, milleks on: hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut,

sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega. Samuti on kõik projektid kooskõlas haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 suundade ja tegevuskavaga. Arengukava strateegilise eesmärgi 1 “Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning

haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel” kohaselt on mh võetud eesmärgiks, et loodud on kvaliteetset haridust pakkuv, kaasav ja kestlik õppeasutuste

võrk ja taristu. Loodud ja loodavate hariduskeskuste eesmärk on säilitada piirkonnas valikuterohke ja

kvaliteetse põhikoolijärgse õppe pakkumine. Hariduskeskused luuakse eesmärgiga pakkuda piirkonna põhikooli järgsetele õppijatele võrdväärseid ja mitmekülgseid tasemeõppe

õpivalikuid, tagada haridustaristu optimaalne kasutus ja arendus, tagada õpetajatele mõistlik töökoormus ja järelkasv ning tagada kvaliteetne ja innovatiivne põhikooli järgne õpe. Kõikide projektide puhul on läbi räägitud vajadused ja mahud kaasava hariduse põhimõtete järgmiseks.

Taustaanalüüsi tegemisel ning läbirääkimistel on arvestatud Statistikaameti

rahvastikuprognoosi23, panus rakenduskava ja meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajatesse on toodud investeeringute kavas ning kogumina tagavad need kokkulepitud näitajate täitmise.

Esimesena luuakse hariduskeskus Hiiumaale (Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž4,),

kus põhikooli lõpetajate arv väheneb ja täna ei pakuta põhikooli järgselt valikuterohket kutseõpet st puudub kutsekeskhariduse õpe. Samuti luuakse Pärnu hariduskeskus (liitmise käskkiri HTMis menetluses), mis tekib Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Pärnu Täiskasvanute

Gümnaasiumi baasil.

2. Projektide põhjendatus

2 https://www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvastikuprognoos

3 https://imo.ut.ee/teenused/randekalkulaator/

4 Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledži loomise käskkiri:

https://dok.hm.ee/et/document.html?id=5914a2c6-503a-44f2-8dae-dc8063bc5e18

7(15)

Investeeringute kava ning selles toodud ja toodavate projektide aluseks olev eesmärgipüstitus on toodud käesoleva seletuskirja sissejuhatuses lk 2-4. Koolihoonete oluline rekonstrueerimine

ja sisustamine võimaldab pakkuda juurdepääsetavat, kvaliteetset ja kaasavat haridust vähenevate sündidega piirkondades.

Investeeringute kavas ettenähtud tegevused või plaanitavad tegevused võimaldavad saavutada projektide eesmärke. Planeeritud väljundeid ja tulemusi ei ole võimalik saavutada muul moel.

Investeeringute kava projektide tegevused on saavutatavad ning elluviija on neid asunud ette

valmistama. Tegevused on kavandatud tulenevalt omavahelistest seostest ja ajalisest järgnevusest.

Nii Hiiumaal kui Pärnus HTM rekonstrueerib ja sisustab õppehoone, mida on vaja hariduskeskuse töö tagamiseks. Rekonstrueerimise tulemusena on võimalik hariduskeskusel

pakkuda kaasaegset ja kvaliteetset põhikoolijärgset õpet.

3. Projektide kuluefektiivsus

Põhikoolijärgse koolivõrgu ümberkorraldamine tuleneb muutustest rahvaarvus ja paiknemises,

uute energiasäästlike ning ligipääsetavete hoonete ehitamine ja sisustamine ning endiste õppehoonete või nende osade lammutamine on ainuke viis planeeritud tulemuste saavutamiseks.

Tegevusteks planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik. Eelarve kujunemist on selgitatud

seletuskirjas toetuse andmise tingimuste p. 7 selgitustes. Toetuse andmise tingimustes on piiritletud, millised kulud on abikõlblikud, rõhutades, et kulud peavad olema vajalikud.

Arvestades, et tegemist on olemasoleva koolivõrgu ümberkorraldamise ja amortiseerunud hoonete nüüdisajastamisega, siis täiendavaid püsikulusid elluviijal ei teki. Projektide

elluviimine on suunatud püsikulude vähendamisele. Nii Hiiumaal kui Pärnus korraldab elluviija rekonstrueerimiseks ja sisustamiseks riigihanked.

4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

Kuna riik võtab üle põhikoolijärgset õppepakkumist, siis kõigi projektide elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium. Elluviijal on olemas varasemate välisvahenditest rahastatud projektide

elluviimise kogemus ning on olemas vajalike pädevuste ja oskustega meeskonnad projektide elluviimiseks. Samuti on olemas kogemused ja pädevus ehitatavate õppehoonete edasiseks

ekspluateerimiseks ning haldamiseks. Riigiabi analüüs on toodud seletuskirjas lk 8-9. Haridus- ja Teadusministeerium on avaliku

sektori hankija riigihangete seaduse tähenduses.

5. Projektide kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Projektid on kooskõlas riigi pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“. Arengustrateegia

„Oskuste ja tööturu“ peatükis on viidatud vajadusele jätkata koolivõrgu optimeerimist. „Ruumi ja liikuvuse“ peatükis on rõhutatud vajadust planeerida ja uuendada ruumi terviklikult ja

kvaliteetselt ning ühiskonna vajadustega, rahvastikumuutustega, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt.

8(15)

Koolivõrgu korrastamine ning nüüdisaegsete õppetingimuste loomine on otseselt seotud regionaalse arenguga. Meetme rakendumisel paigutuvad tänapäevaseid õppetingimusi

pakkuvad koolid piirkonniti vajaduspõhisemalt, edendades piirkonna kestlikku ja ühtlasemat arengut.

Tegevused panustavad kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele tasemehariduses. Tegevused aitavad kaasa erivajadusega lastele võrdsete võimaluste loomisesse haridusele

juurdepääsul, samuti suurendatakse uute hoonete ehitamise kaudu ligipääsetavust erinevate, sh intellekti-, liikumis-, nägemis-, või kuulmispuudega õpilastele või nende pereliikmetele.

Mõju hoonete energiatõhususele ja keskkonnamuutustega kohanemisele ja nende leevendamisel on otsene, sest uued või oluliselt rekonstrueeritud õppehooned peavad vastama

energiatõhususe nõuetele. Õppehoonetes võetakse kasutusele jäätmete liigiti kogumise süsteemid.

Uute õppehoonete ehitamisel ja õppevahendite soetamisel on horisontaalsetest põhimõtetest oluline rõhutada ligipääsetavust, see on alapunkti 10.4.8. kohaselt ka eraldi välja toodud

elluviija kohustusena. Projekt peab vastama määruse 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ nõuetele. Uute hoonete arhitektuurilise lahenduse saamiseks

korraldatakse arhitektuurikonkurss, lähteülesanne peab sisaldama universaalse disaini põhimõtetega arvestamise nõuet. Sama nõue peab sisalduma ka projekteerimise riigihankes. Tegevuste tegemisel tuleb lähtuda universaalse disaini määratlusest, niikaua kui see on

sihtgruppi arvestades asjakohane. Universaalset disaini määratletakse enamasti kui toodete ja keskkondade kujundamist nii, et need oleksid võimalikult suures ulatuses kasutatavad kõigile

inimestele, ilma et oleks vaja kohandamist või spetsiaalset disaini. Universaalset disaini iseloomustab 7 põhimõtet, mis on välja töötatud 1989. aastal asutatud Põhja-Carolina Universaalse Disaini Keskuse poolt:

1. Võrdsus: disainist saavad kasu erinevate võimetega inimesed (näiteks automaatselt avanevad uksed, kohandatud istekohad jne).

2. Paindlikkus: disain hõlmab laia valikut individuaalseid eelistusi ja võimeid (näiteks arvestab nii parema- kui vasakukäeliste inimeste vajadustega).

3. Lihtsus ja intuitiivsus: kasutamine on kergesti arusaadav, sõltumata kasutaja varasemast

kogemusest, teadmistest, keeleoskusest, hetkelisest tähelepanuvõimest jne (näiteks lihtsad kasutusjuhendid toodete juures).

4. Tajutavus: edastab kasutajale vajalikku teavet sõltumata ümbritsevatest tingimustest või kasutaja sensoorsetest võimetest (näiteks tajumine mitme erineva meele abil, kontrastsus, ühilduvus erinevate seadmetega jne).

5. Veataluvus: hoiab ohtude ja kahjulike tagajärgede eest (näiteks ohtlike komponentide isoleerimine, hoiatused, tõrkekindluse tagamine, vigade korrigeerimise võimalus jne).

6. Vähene füüsiline pingutus: tõhus ja mugav kasutamine (näiteks mugava kehaasendi tagamine, vähene vajadus jõudu kasutada, mugavad ukselingid jne).

7. Sobivad mõõdud: kasutaja kasvust, kehaasendist või liikuvusest sõltumatu kasutusmugavus

(näiteks piisav ruum ratastoolile, piisav vaateväli, lülitite käepärane paigutus jne).

Eelnõu lisas 2 toodud investeeringute kavasse lisandub uusi investeeringuid lähtuvalt KOVidega läbirääkimiste tulemustest. Kavandatud on, et HTM loob vähemalt kaks hariduskeskust. Hariduskeskused luuakse eelkõige piirkondadesse (linn, vald, asula), kus

põhikooli lõpetajate arv väheneb ning piirkonnas pole vaja nii suurt haridustaristut või mitut kooli. Uute investeeringute (st hariduskeskuste) lisamisel investeeringute kavasse lähtub HTM

Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud tegevuste

9(15)

läbivatest valikukriteeriumitest ja –metoodikast. Lõplik hariduskeskuste arv tuleneb omavalitsustega peetud läbirääkimistest.

Alampunktis 2.3 on toodud meetmete nimekirja väljundnäitaja VVV35 „Toetust saanud pilootprojektide arv”, millesse projektid panustavad. Minimaalselt luuakse kaks

hariduskeskust, mille loomist tõendatakse kas koolide hariduskeskuseks liitmise otsusega (Haridus- ja Teadusministri käskkiri) või konsortsiumi lepinguga, mille allkirjastavad kõik osapooled. Lõplik hariduskeskuste arv sõltub kohalike omavalitsustega peetud ja peetavatest

läbirääkimistest ning kasutatavast eelarvest.

Eelnõu lisa 1 punkt 3 nimetab tegevuse rakendusasutuse ja rakendusüksuse. Perioodil 2021- 2027 on rakendusasutuseks Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesanded on Riigi Tugiteenuste Keskusel.

Eelnõu lisa 1 punkt 4 määratleb projekti elluviija. Projektide elluviijaks on Haridus- ja

Teadusministeeriumi Riigikoolide ja varade osakond , sest HTM võtab järjest üle põhikoolijärgset koolivõrku ning on ühtlasi loodavate hariduskeskuste koolipidaja.

Eelnõu lisa 1 punkti 5 alapunktis 5.1. on toodud toetatavad tegevused, mis peavad panustama käskkirja punktis 2 nimetatud eesmärgi, oodatavate tulemuste ja väljundnäitaja sihttaseme

saavutamisse. Projektide raames tuleb teha ühte või mitut järgnevatest toetatavatest tegevustest, mis aitavad kaasa piirkonna põhikoolijärgse koolivõrgu ümberkorraldamisele:

1) õppehoone ehitamine (sh olemasoleva hoone asendamine, osaline või täielik

rekonstrueerimine või juurdeehitus) koos kõigi kaasnevate tegevustega;

2) endise hoone või selle osa lammutamine;

3) sisustuse, seadmete ja õppevahendite ostmine.

Täpsemalt on iga projekti toetatavad tegevused ja oodatavad tulemused toodud investeeringute kavas.

Arvestades, et tegemist on investeeringutega, on alapunktites 5.2 ja 5.3 toodud nõuded, et tegevused peavad vastama kliimakindluse ja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetele5.

Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Elluviijale esitatavad asjakohased nõuded on toodud punktis 10. Kõik selleks vajalikud kulud on ka abikõlblikud.

Elluviimise käigus on taristuprojekti kliimakindluse lihtsustatud hinnangu andmine vajalik, lähtutakse ühendmääruse lisa 3 B osast. Hinnang tuleb esitada koos esimese

väljamaksetaotlusega, mis hõlmab projekteerimiskulusid või ehituskulusid, kui projekteerimiskulusid väljamakseteks ei esitata. Hoone olulisel rekonstrueerimisel peab silmas pidama hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid . Taristuprojektide puhul on vaja arvestada

energiatõhususe põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektidel on oluline suurendada energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulult ning toetada kliima- ja

keskkonnaeesmärkide saavutamist. Elluviija annab rakendusüksusele kinnituse, et projekti käigus järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet.

5 https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded

10(15)

Sisustuse hankimisel tuleb lähtuda õigusaktides sätestatud keskkonnahoidlike riigihangete tingimustest ning ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb käidelda omavalitsuse kehtestatud nõuete kohaselt.

Meede ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021

artiklis 7, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast väljajätmist, nimetatud tegevusi. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikli 7 alusel ei toetata investeeringuid fossiilsetel kütustel põhinevatesse lahendustesse, koolide õppehoonete

puhul on oluline vaadata küttesüsteemide lahendusi.

Alapunktis 5.5 on toodud, et antud toetuse puhul ei ole tegemist riigiabiga. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid

ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik

missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel:

1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom;

4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa

Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga.

Toetust antakse küll riigi vahenditest, kuid toetust ei anta ettevõtjatele ja see ei anna saajale

majanduslikku eelist. Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise p 28 kohaselt võib riikliku haridussüsteemi raames

korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku haridusteenust lugeda mittemajanduslikuks tegevuseks. Euroopa Kohus on leidnud, et: „[riigil] ei olnud üldreeglina riigieelarvest ja mitte

õppijate või nende vanemate poolt rahastatava riikliku haridussüsteemi loomisel ja ülalpidamisel kavatsust arendada tasulist tegevust, vaid ta täitis oma sotsiaalseid, kultuurilisi ja haridusalaseid ülesandeid oma elanike suhtes“. Toetuse kaudu suurendatakse kaasava hariduse

andmise põhimõtetele vastava ajakohastatud taristuga haridusasutuste hulka, mis pakuvad riiklikku haridusteenust ning mille puhul ei ole tegemist majandustegevuse toetamisega.

Kui ehitatavaid või renoveeritavaid hooneid ristkasutatakse huvihariduse ja noorsootöö korraldamisega, siis huvihariduse ja noorsootöö korraldamine on kohaliku elu küsimus (vt

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõiked 1-2). Sellistel juhtudel ei ole kriteerium „abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu

riikide vahel“ täidetud, seega ei ole tegemist riigiabiga ning edasine hindamine ei ole vajalik. Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval

juhul tegemist riigiabi andmisega.

Eelnõu lisa 1 punktis 6 on nimetatud abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on ajaperiood, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks

11(15)

vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.07.2025 kuni 31.12.2029. Abikõlblikkuse perioodi algusajaks on seatud 01.07.2025, mil HTM alustas esimeste projektide projekteerimisega. Abikõlblikkuse perioodi lõpp on maksimaalne võimalik.

Eelnõu lisa 1 punktis 7 on toodud tegevuste eelarve.

Meetme „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ kogueelarve on meetmete nimekirjas 93 871 259 eurot, millest käesoleva käskkirjaga võetakse kasutusse 10 105 714 eurot.

Investeeringute kavas toodud projektide sisu ja maksumuste aluseks on kohaliku

omavalitsusega või koolipidajaga kokkulepitud hariduskeskuse loomiseks ja õppe pakkumiseks vajalikud investeeringud. Investeeringute kavas toodud projekti maksumus tugineb tehtavate investeeringute hanke (või hangete) majanduslikult soodsaimal pakkumusel.

Eelarve jaotus projektide vahel on toodud investeeringute kavas. Käesoleva käskkirjaga

kinnitatavas investeeringute kavas toodud tegevuste kogumaksumus on 1 100 000 eurot, millest EL toetuse osakaal on 69,87% 768 603eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30,13% ehk 331397eurot.

Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus lisada investeeringute kavasse projekte, mis on

kooskõlas käesoleva toetuse andmise tingimuste eesmärkide ja tulemustega. Projektid lisatakse investeeringute kavasse lähtuvalt kohalike omavalitustega läbirääkimise tulemustest. Projektide valimisel on HTM silmas pidanud ja peab Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027

rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud tegevuste läbivaid valikukriteeriume ja –metoodikat (seletuskiri lk 5-7). Kõigi sh lisanduvate projektide elluviija on Haridus- ja teadusministeerium.

Eelnõu lisa 1 punktis 8 on kirjeldatud kulude abikõlblikkust. Alapunktites 8.1. ja 8.2. on toodud kulude abikõlblikuks lugemise üldtingimused ja käesoleva käskkirja alusel ellu viidavate

tegevuste tarbeks abikõlblikud kulud. Rahastamiseks on abikõlblikud kõik toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud. Hinnang kulude vajalikkusele ja mõistlikkusele tugineb

alapunktis 8.2 toodud loetelule. Tegevuse käigus tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel tuleb lähtuda

jäätmeseaduses ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetest. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tekkekohal võimalikult suures mahus liigiti koguda ning suunata

taaskasutusse (eelistatult korduskasutuseks ettevalmistamine või materjalina ringlussevõtt). Kasutuskõlblikud materjalid ja detailid tuleb võimalikult suures mahus koguda jäätmetest eraldi ning suunata korduskasutusse. Ohtlikud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, tuleb

kõrvaldada õigusaktides ettenähtud korras.

Projekteerimine hõlmab ka sellele eelnevat arhitektuurikonkurssi koos kõigi vajalike mõistlike kuludega. Arhitektuurivõistluste teostamine on kooskõlas ka Euroopa komisjoni uue Euroopa Bauhaus algatusega.

Alapunktis 8.3. on ära toodud abikõlbmatud kulud. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruses

loetletud kuludele ehitise hooldusremont või tarvikute ost. Käibemaksu osas erisusi käesoleva käskkirjaga ei tehta, seega ei ole käibemaks abikõlblik juhul, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav6.

6 Ühendmääruse § 17 p 13.

12(15)

Eelnõu lisa 1 punkt 9 käsitleb toetuse maksmise korda ja tingimusi. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel. Maksetaotlus esitatakse e-keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis kuid mitte tihedamini kui kord kuus ning lõppmakse taotlusega koos esitatakse lõpparuanne.

Lõppmakse teeb rakendusüksus pärast lõpparuande kinnitamist.

Eelnõu lisa 1 punktis 10 on toodud elluviija kohustused. Elluviijal on kompleksne vastutus investeeringute kavas nimetatud eelarve ulatuses ja samas nimetatud projektide tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning neile kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut.

Alapunktides 10.2 ja 10.3 on nimetatud, et elluviija peab vastama ühendmääruses esitatud

nõuetele. Alapunktis 10.4. on toodud elluviija kohustused lisaks ühendmääruse § 10 toodule. Eraldi on

rõhutatud vajadus esitada kestvuse tagamise kinnitus, ligipääsetavuse nõuetega arvestamise kinnitus, jäätmete liigiti kogumise kinnitus, kliimakindluse tagamise hinnang ning kinnitus, et

arvestatakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH hindamise kohaselt puudub toetatavatel tegevustel oluline kahjulik mõju keskkonnaeesmärkidele. Informeeritud kinnituse andmiseks

on rakendusüksuse veebilehel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtte kohta teabeleht. Kliimamuutuste leevendamiseks on vajalik juba varajases staadiumis (detailplaneeringud,

arhitektuurivõistlused) mõelda leevendusmeetmete peale. Kliimakindlad lahendused on energiatõhusad ning ei ole oluliselt mõjutatud tuleviku kliimaohtudest, nagu kuumus, üleujutused, paduvihmad, tormid ja rohked külmumis-sulamistsüklid. Kliimakindluse

hindamisel lähtutakse ühendmääruse lisa 3 B osast ehk tehakse lihtsustatud kliimariskide hindamine.

„Uus Euroopa Bauhaus” on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondade vahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes

mõõtmes, mis on ruumikogemuse kvaliteet, kestlikkus ja kliimakindlus ning kaasamine . Euroopa Komisjonil on sellekohane veebileht.7

Kvaliteetse ruumi põhialused töötati välja Rahandusministeeriumi juures 2019. aastal tegutsenud ruumiloome töörühma eestvedamisel kui üldised suunised ja hea tava kvaliteetse

ruumi kujundamisel, mille peamine eesmärk on tõsta ja ühtlustada erinevate osapoolte arusaamist kvaliteetsest ruumist ja seda mõjutavatest teguritest.8

Uute hoonete kavandamisel korraldatakse arhitektuurivõistlused ja kaasatakse pädevad

arhitektid vastavalt Eesti Arhitektide Liidu arhitektuurivõistluste üldtingimustele. Hariduskeskuse projekteerimisse kaasatakse vajaliku pädevusega projekteerija, sh arhitekt,

kellel on tõendatud kompetentsid, teadmised ja oskused nii „Eesti 2035“ sihtide kui ka Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega arvestamiseks. Toetatavate projektide kavandamisse ja teostamisse on kaasatud pädevad isikud, kellel on vastav erialane väljaõpe. Ehitus- või põhiprojekti

koostamisse on kaasatud arhitektuurivaldkonnas pädev isik. Volitatud arhitekt, tase 7 kutsestandard sõnastab, et "vastava kutsetasemega arhitekti töö eesmärgiks on ühendada

kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja

7 https://new-european-bauhaus.europa.eu/index_en?prefLang=et

8 https://kul.ee/media/60/download

13(15)

tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja

väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast". Seega on taotlusega esitatava projekti

puhul tagatud kooskõla nii „Eesti 2035“ strateegia kui ka Euroopa uue Bauhausi sihtidega. Hariduskeskuse asukoht ja ruumimõju peab olema põhjalikult läbi kaalutud. Oluline on, et hariduskeskuse rajamine on kooskõlas ruumiplaneeringutes kehtestatud põhimõtetega.

Hariduskeskuseks ehitatav / ümberehitatav / kohandatav hoone peab asuma funktsionaalselt sobivas asukohas, toetama kompaktse keskuse arenemist ja olema tulenevalt sihtgrupist lihtsasti

ligipääsetav jalgsi, kergliiklusvahendi või ühistranspordiga. Projekt peab avaldama olulist positiivset mõju elukeskkonnale. Hariduskeskus peab sobima ümbritsevasse elukeskkonda ning andma sellega panuse säästliku ja otstarbeka maakasutuse kujundamisse. Kavandatavate

teenuste maht ja ruumivajadus peavad olema kooskõlas. Abikõlblike kulude hulka tuleb arvata ka arhitektuurivõistluse läbi viimise kulu, lisaks muudele

kuludele nagu projekteerimise kulu; omanikujärelevalve kulu; ehitise ekspertiisi kulu; ehitamise kulu; ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete ja sisustuse soetamise kulu; ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega

liitumise kulu jt. Abikõlblikkuse perioodil, enne rahastamise otsuse tegemist tehtud kulud nagu näiteks arhitektuurivõistluse läbi viimise kulu ja projekteerimise kulu on abikõlblikud vaid

juhul, kui projekti kohta tehakse positiivne rahastamise otsus. Eelnõu lisa 1 punktis 11 reguleeritakse aruannete esitamist. Eelnõu kohaselt toimub kogu

aruandluse menetlus struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas sarnaselt taotluse ja maksetaotluse esitamisele, aruandeid esitatakse vähemalt kord aastas. Toetuse saaja peab

rakendusüksuse nõudmisel aruannet täiendama, kui aruandes esineb puudusi.

Eelnõu lisa 1 punktis 12 käsitletakse finantskorrektsiooni tegemist. Sätestatakse

finantskorrektsioonide tegemise vastavalt ÜSS § 28-30 ja ühendmääruse § 34-38.

Eelnõu lisa 1 punkt 13 sätestab vaiete menetlemise korra. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb vaie esitada rakendusüksusele ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Juhul, kui vaie esitatakse rakendusasutuse toimingu või otsuse peale,

esitatakse vaie rakendusasutusele.

Eelnõu lisaga 2 kehtestatakse investeeringute kava. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

14(15)

4. Käskkirja mõjud Käesolev sekkumine koostoimes haridusvaldkonna arengukavas määratletud koolivõrgu ning

haridustasemeti vastutuse korrastamisega ning kaasava hariduse meetmega toetab Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2021–2027 nimetatud erieesmärki parandada

hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdset juurdepääsu.

Käesolevaid vahendeid kasutades viiakse vähemasti kahe piirkonna haridusasutuste taristud vastavusse sihtgrupi vajadustega ning universaalse disaini9 põhimõtetega.

Regionaalne areng

Koolivõrgu korrastamine ning hariduskeskuse loomine on otseselt seotud regionaalse arenguga.

Meetme rakendumisel paigutuvad tänapäevased koolid piirkonniti vajaduspõhisemalt, edendades piirkonna kestlikku ja ühtlasemat arengut. Hariduskeskusi luuakse üle Eesti

piirkondades, kus väheneb põhikooli lõpetajate arv ning on piirkonna vajadustele liigne haridustaristu.

Infoühiskonna edendamine

Kavandatud tegevused on põhiosas neutraalsed aga pigem positiivse iseloomuga infoühiskonna

edendamisele. Uutes õppehoonetes arvestatakse tänapäevaste IKT lahendustega, elluviija saab toetust kasutada IKT riigihangeteks.

Võrdsete võimaluste tagamine

Tegevused panustavad kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele tasemehariduses. Kaasava

hariduse all on peetud silmas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse definitsiooni. Tegevused aitavad kaasa erivajadusega lastele võrdsete võimaluste loomisesse hariduses, samuti suurendatakse uute hoonete ehitamise või olemasolevate hoonete rekonstrueerimise ja

sisustamise kaudu ligipääsetavust erinevate, sh intellekti-, liikumis-, nägemis-, või kuulmispuudega õpilastele või nende pereliikmetele. Toetavates tegevustes järgitakse

universaalse disaini põhimõtteid . Tegevuste tulemusena on elukohajärgsetes koolides loodud tingimused kõikidele, sh

haridusliku erivajadusega õpilastele, vajalike meetmete rakendamiseks, on loodud sobilik keskkond. Projekti elluviimisel tuleb läbi mõelda soolise võrdsuse (eeskätt riietus- ja

tualettruumid) tagamine.

Keskkond ja kliima

Mõju hoonete energiatõhususele, keskkonnamuutuste leevendamisele (kasvuhoonegaaside heide), vee- ja mereressursside kasutamisele. Mõju on otsene, kuna tegevuste elluviimisel

väheneb oluliselt üldhariduskoolide kasutuses olev pind ning uued õppehooned peavad ehitusseadustiku § 65 lg 1 kohaselt vastama energiatõhususe nõuetele.

Mõju keskkonnamuutustega kohanemisele. Mõju on positiivne. Uute õppehoonete projekteerimisel tuleb keskkonnamuutustega kohanemist arvesse võtta tervisekaitsenõuete ja

standardite vastavuse tagamiseks, sh ruumides liigse päikesevalguse varjestamine, aktiivsed või passiivsed jahutussüsteemid jne.

9 https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-voimalused/ligipaasetavus/mis-see/pohimoisted/universaalne-

disain-ja-kaasav-disain

15(15)

Üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje. Eelnõus on nõue esitada kinnitus, et uutes õppehoonetes võetakse kasutusele jäätmete liigiti kogumise süsteemid, seda eeldab ka „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgmine. Kohaliku omavalitsuse kehtestatud

jäätmehoolduseeskirjades sätestatud tingimustel kogutakse ja suunatakse ehitusest ja lammutusest tekkinud materjalid korduskasutusse ning jäätmed, sh liigiti kogutud,

ringlussevõtuks, välja arvatud ohtlikud jäätmed, mis tuleb käidelda. Uute õppehoonete sisustuse riigihangetele kohalduvad keskkonnahoidlikkuse nõuded tulenevalt keskkonnaministri 01. jaanuari 2022.a määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste

keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“.

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse. Mõju on vähesel määral positiivne, kuna uusi alasid ei võeta kasutusele, summaarselt koolihoonete alune pind väheneb, toetatakse välialade

lahendamist (sh kõrghaljastust, mh kliimamuutustega kohanemiseks). Projektides võib ette näha liigirikkuse suurendamist koolide välialadel.

5. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad

tulud

Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud kooskõlas Vabariigi Valitsuse

otsusega kinnitatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale 2021-2027 riigieelarve- strateegias. Tegevuse kogueelarvest on 7 061 176 eurot Euroopa Liidu toetust, millele lisandub 3 044 538 eurot riiklikku kaasfinantseerimist. Arvestades, et investeeringute kavas olevate

projektidega asendatakse olemasolevaid hooneid ning nende maht väheneb, siis elluviijal täiendavaid püsikulusid ei kaasne.

6. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist

2025. a, kui algab kulude abikõlblikkuse periood.

7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu kooskõlastasid Rahandusministeerium,

Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Arvamuse edastas Riigi Tugiteenuste keskus.

Lisad:

Lisa 1 „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht“; Lisa 2 „Riskihindamise tabel“.