Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirjas nr 1-3/106 "Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks" nimetatud toetatavate tegevuste 2026. aasta tegevuskava ja eelarve ning 2024. ja 2025. aastate eelarve muudatuste kinnitamine

KINNITATUD

Välisvahendite osakonna juhataja

13.09.2023 otsusega nr 1-24/136

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfondi

meetme „Kodanikuühiskonna mõju

suurendamine ja arengu toetamine“ vormide

kinnitamine“

LISA 1

Toetatavate tegevuste tegevuskava perioodil

01.01.-31.12.20261

1. Toetatav tegevus 2.1: Süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli

arendamine

1.1.Alategevus: Arenguprogrammi välja töötamine ja läbi viimine

1.1.1. Arenguprogrammi välja töötamine

Arenguprogramm töötati välja 2024. aastal ning viidi esimest korda ellu 2025. aasta esimeses

pooles. Pärast programmi esmast läbiviimist kutsus elluviija 2025. aastal kokku 2024. aasta

alguses moodustatud töögrupi (edaspidi AP töögrupp), kes oli koostanud arenguprogrammi

esialgse mudeli. AP töögruppi on kaasatud erinevad projekti seisukohalt olulised osapooled. -

kaasamisekspert, maakondlike arenduskeskuste (edaspidi MAK) vabaühenduste konsultant,

MAK koordinaator, kaardistusekspert, koolitusekspert ning KÜSKi esindaja. AP töögrupi töös

saavad kaasa rääkida ka nn vabakuulajad, kellele on antud juurdepääs töögrupi dokumentidele

ja võimalus soovi korral osaleda tööprotsessis. Vabakuulajate roll on anda tagasisidet töögrupi

tegevusele ning esindada noorte huve. Vabakuulajaks olemise võimalus on antud üle-eestilistele

noorteorganisatsioonidele, erinevate vabaühenduste esindajatele ja Siseministeeriumi

esindajale.

Pärast arenguprogrammi esmakordset läbiviimist 2025. aastal hindas AP töögrupp läbiviija

(Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis) ettepanekuid, osalejate tagasisidet ning muid

arenguprogrammi käigus kogunenud sisendeid. Saadud tagasiside põhjal koostas AP töögrupp

muudatusettepanekud hanke tehnilise kirjelduse jaoks, et ette valmistada ajakohastatud

arenguprogramm, mille läbivad järgmised vabaühenduste nõustamisega tegelevad isikud.

Peamine erinevus võrreldes 2025. aasta arenguprogrammiga oli sihtrühma laiendamine. AP

töögrupp leidis, et sarnase programmi korraldamine samadele osalejatele oleks ebatõhus ning

senised MAK vabaühenduste konsultandid (kes osalesid esimeses programmis) vajavad pigem

sarnaste teadmistega partnereid oma maakondlikes töövõrgustikes. Ka TATi punkt 2.1.3.1.2.

rõhutab võrgustikutöö olulisust. Tänu sellele tegi töögrupp ettepaneku luua MAK konsultantide

arenguprogrammi kõrvale uus versioon, ilma varasemat versiooni tühistamata, mille läbiksid

maakondades tegutsevad osapooled, kes puutuvad töös kokku vabaühendustega ja saavad

rakendada omandatud kaasamisoskusi oma võrgustikes. Selline lähenemine toetab paremat

koostööd MAK vabaühenduste konsultantidega ning suurendab teadlikkust maakondades.

Oluline aspekt on ka teadmiste suurem levik ja maakondade jätkusuutlikkus antud teemas.

1 Näidatakse perioodi algus- ja lõppkuupäev.

2 (14)

2025. aasta lõpus koostab ja viib elluviija läbi riigihanke, mis põhineb AP töögrupi

kaardistuseksperdi koostatud tehnilisel kirjelduse. Hanke eesmärk on leida teenusepakkuja, kes

pakuks maakondades koolitus- ja arendustegevusi organisatsioonide ning kohalike

omavalitsuste töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub kodanikuühiskonna

organisatsioonide nõustamine, kogukondade kaasamine ja neile teabe jagamine (nt meetme

nõustajad, kogukonnaspetsialistid, arenguspetsialistid jm). Arenguprogrammi läbinud oskab

kvaliteetselt nõustada kogukondi, vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi, viia läbi

proaktiivseid tegevusi laste ja noorte ühiskondlikku ellu kaasamiseks ning edendada kohaliku

tasandi osapoolte koostööd kohaliku elu küsimustes. Arenguprogrammi ajakohastatud

lähteülesanne valmib 2025. aasta lõpuks. 2025. detsember kuulutatakse välja hange programmi

teistkordseks läbiviimiseks. Teenusepakkuja alustab tööd 2026. aasta veebruaris.

2025. aastal leiti elluviijale raamhankega teenusepakkuja, kes korraldab projekti raames

õppereise. Hanke võitis Reisieksperdi AS, kellega sõlmiti leping õppereiside korraldamiseks

minikonkursside alusel kuni 2028. aastani. AP töögrupp hindas 2025. aastal toimunud õppereisi

Portugali väga väärtuslikuks ning leidis, et ka järgnevatel aastatel tuleks laste ja noorte

kaasamispraktikaid Euroopas vaadelda laiemalt, mitte üksnes üksikute näidete või mudelite

kaudu. Portugal valiti õppereisi sihtriigiks, kuna seal on välja kujunenud hästi toimiv KOV-ide

ja vabaühenduste koostöömudel, kus noorte osalus on selgelt strateegiline prioriteet ning

noortevolikogudel ja kogukondlikel algatustel on reaalne mõju otsustusprotsessidele. Õppereis

andis võimaluse näha, kuidas kasutatakse usalduspõhist koostööd, mitterahalist toetust ja

kogukonnaruumi noorte kaasamiseks viisil, mis pakub Eestile väärtuslikku võrdlus- ja

õppematerjali. Samuti võimaldas Portugali kogemus kriitiliselt peegeldada Eesti tugevusi (nt

noorsootöö professionaalsus ja süsteemsus) ning koguda sisendit projekti. 2025. aastal koos AP

töögrupiga tegevussuuna sihtrühma vajadusi analüüsides kujunes arvamus, et on oluline

kohtuda erinevate kohalike omavalitsustega, kus vastavad mudelid toimivad, ning arvestada

laiemalt nii kohalikku konteksti, osapooli, etnilist tausta kui ka ühiskondlikke norme. Ilma

nende aspektideta on keeruline teha sisukaid võrdlusi ja hinnata, kas sarnased mudelid võiksid

toimida ka Eestis. Selline võrdlusmoment on väärtuslik, sest aitab mõista senist praktikat ning

täiendada seda õppereisil saadud kogemuste põhjal.

AP töögrupp tegi ettepaneku kavandada 2026. aasta õppereis Soome, kuna see riik on

rahvusvaheliselt tunnustatud eeskuju noorte süsteemse kaasamise, kogukonnapõhise

valitsemise ning avaliku sektori ja kodanikuühiskonna partnerluse arendamisel. Soomes on

seadusega tagatud noorte osalus kohaliku tasandi otsustusprotsessides (noorte nõukogude

süsteem), mis loob tugeva aluse demokraatlike hoiakute ja osalusvõime kujunemiseks juba

varases eas. See kogemus toetab otseselt TAT tegevuste eesmärki – tõsta noorte teadlikkust ja

oskust ühiskonnas aktiivselt kaasa rääkida ning tugevdada vabakonna suutlikkust noori oma

tegevusse kaasata. Lisaks iseloomustab Soomet regionaalselt tasakaalustatud kogukonnatöö ja

partnerluspõhine juhtimismudel, mis aitab leida lahendusi kohaliku arengu ja

kodanikuühiskonna koostöö edendamiseks ka hajaasustusega piirkondades. Õppereis

võimaldab tutvuda nii avaliku sektori kui ka vabakonna koostöövormidega, sealhulgas

noorsootöö, sotsiaalse innovatsiooni ja kogukonnapoliitika lõimimise praktikatega. Soome

lähenemine on Eestiga võrreldavas kontekstis toimiv ja rakendatav, võimaldades õppida

praktilisi mudeleid, mida saab kohandada Eesti maakondlike konsultantide ja vabaühenduste

tegevusse. Samuti toetab Soome kogemus TAT horisontaalsete põhimõtete – võrdsete

võimaluste, ligipääsetavuse ja regionaalse tasakaalu – rakendamist ning aitab tugevdada Eesti

kodanikuühiskonna süsteemset võimekust noorte kaasamisel.

Projekti kasuteguri suurendamiseks on oluline kasvatada proaktiivselt läbi erinevate tegevuste

valdkonna võrgustikku. Projekti raames on juba praegu tekkinud projekti tegevuste kaudu

võrgustik, kelle aktiivse kaasamise kaudu on tekkinud ka nende omavahelised tegevused,

3 (14)

koostööettevõtmised näideteks saab tuua mitmeid koosloomesündmusi, Jõgeva- ja Viljandimaa

kogukondade ja noorte häkatoni piloot jne. Sellepärast osalevad õppereisil projekti töögruppide

liikmed, arenguprogrammi osalejad ja MAK konsultandid. Õppereisil osaleb kokku 30 inimest.

Tegevusega kogutakse sisendit TAT tegevuste 2.1 (süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte

kaasamismudeli arendamine), 2.2.3.1 (maakondlike koolitus- ja arendustegevuste korraldamine

ja läbiviimine) ning 2.2.3.2 (noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste

korraldamine) ettevalmistamiseks ja elluviimiseks.

Samuti on õppereisi eesmärk luua sidemed Soome kohalike omavalitsuste ja vabaühendustega,

vahetada parimaid praktikaid ning arendada kontakte rahvusvahelisel tasandil. Iga osaleja

koostab õppereisi käigus reflektsiooni ja esitab seejärel omapoolse ülevaate. Projektijuht

koondab kokkuvõtted ja esitab järeldused erinevatele huvigruppidele.

2026. aastal korraldatakse maakondlike arenduskeskuste (MAK) vabaühenduste konsultantide

kogemusreisid Eestis, mille eesmärk on suurendada nõustajate oskust märgata ja rakendada

erinevates piirkondades toimivaid kaasamissüsteeme ja algatusi. Kogemusreisid viiakse läbi

paikvaatlusena, kus osalejad tutvuvad kahepäevaste külastuste käigus kahe maakonna heade

praktikate, koostöövormide ja kohalike võrgustikega. 2026. aastal toimub kaks kogemusreisi –

esimene kevadel (10.-11. märts 2026) ja teine sügisel (15.-16. September 2026). Õppereiside

käigus keskendutakse maakondade vahelise kogemuste vahetamisele, võrgustumisele ja

parimate näidete kogumisele, mida saab kasutada nii arenguprogrammi sisu arendamisel kui ka

TAT-i tegevuste 2.1 ja 2.2 elluviimise toetamisel.

Kogemusreisid aitavad tugevdada maakondlike konsultantide ja kohalike omavalitsuste

vahelist koostööd, toetavad regionaalset tasakaalustatud arengut ning panustavad

horisontaalsete põhimõtete rakendamisse, tuues esile kohaliku tasandi kogukonnapõhiseid

lahendusi, mis edendavad noorte ja vabakonna kaasamist kodanikuühiskonna arendamisse.

1.1.2. Arenguprogrammi läbiviimine

Detsember 2025 korraldab elluviija koostöös RTK-ga riigihanke, mille tulemusel leitakse

teenusepakkuja järgmisel kahel korral (2026 ja 2027. aastal) arenguprogrammi läbiviimiseks.

Teenusepakkuja viib tegevuse ellu 2026. aasta veebruarist maini ning korraldab jätkukohtumise

hiljemalt 2026. aasta septembriks. Arenguprogrammis osalevad mõlemal aastal 20 sihtrühma

esindajat (kokku 40 inimest), kelleks on peamiselt kohalike omavalitsuste töötajad ning teised

vabaühenduste ja kogukondadega igapäevaselt kokku puutuvad spetsialistid. Programmi sisu

ja ajakava täpsustatakse koostöös osalejatega, et leida arenguprogrammi täpsed läbiviimise

ajad.

Pärast programmi 2026. aastal läbiviimist analüüsib teenusepakkuja koostöös

projektimeeskonnaga AP töögrupi poolt väljatöötatud hindamismetoodika alusel programmi

tulemuslikkust, sh osalejate tagasisidet, õpiväljundeid ning arenguvajadusi. Analüüsi põhjal

tehakse ettepanekud programmi sisuliste ja metoodiliste muudatuste sisseviimiseks, et tagada

tegevuse vastavus TAT-i peatüki 2.1 eesmärgile – toetada noorte süsteemset kaasamist

kogukonnapõhisesse kodanikuühiskonda ning tugevdada kohaliku tasandi osapoolte koostööd

kohaliku elu küsimustes. Täiendatud programm viiakse uuesti läbi 2027. aastal järgmistele

sihtrühma esindajatele (20 inimest), tagades teadmiste järjepidevuse ja metoodika arengu

vastavalt hindamistulemustele.

4 (14)

1.1.3. Arenguprogrammi hindamine Arenguprogrammi vahehindamist vastavalt AP töögrupi koostatud hindamismetoodikale

hindab arenguprogrammi läbiviija koostöös projektimeeskonnaga. Hindamismetoodikat

kasutatakse arenguprogrammi eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Eelkirjeldatud

osapoolte hindamisest tehakse kokkuvõte. Kokkuvõte valmib 2026. aasta IV kvartali lõpuks.

Projekti tegevussuundade eesmärgipärasust, tulemuslikkust ja tõhusust hinnatakse kui ühte

tervikut, kus hindaja muuhulgas toob välja nii õnnestumised kui kitsaskohad. Hindajaks on

valdkonna ekspert, kes ei ole projekti tegevusega muus mõttes seotud, tagades objektiivsuse.

Hindaja vaatab üle kogu tegevuse projektiüleselt ja tegevussuundade kaupa ning kujundab oma

arvamuse saadud materjalide põhjal. Hindaja koostab 2026. aasta lõpuks raporti, mis

avaldatakse KÜSK kodulehel. Protsessi korratakse 2028. aastal, mil hindaja kujundab enda

lõpliku hinnangu projekti tegevuse, eesmärgipärasuse, tõhususe ja tulemuslikkuse osas.

Tabel 1. Tegevustega seotud näitajad

Toetatava

tegevuse

näitaja

nimetus2

Siht-

tase

(2024)

Siht-

tase

(2029)

Alategevuse

väljundid3

tegevuskava

perioodil

Alategevuste

väljundite

arv

tegevuskava

perioodil

Selgitus

Koolitustel

osalejate

arv

20 60 Koolitustel

osalejate arv

20 (40) Vabaühenduste

nõustamisega

kokkupuutuvate töötajate

osaluskordade arv

arenguprogrammis.

(2023-2026

kumulatiivselt 40)

Õppereis 1 Arenguprogrammis

osalejate,

kodanikuühiskonna

konsultantide ja

maakondliku

kodanikuühiskonna

nõustamisteenusega

seotud isikute ja projekti

töögrupi liikmete ühine

õppereis Soome.

2 Näitaja nimetus on sätestatud TAT-is.

3 Väljundid on alategevuste konkreetsed, mõõdetavad tulemid (nt koolituste arv, koolitatud inimeste arv, analüüs,

veebileht jne)

5 (14)

Eestisisene

kogemusreis

2 Eestisisesed

kogemusreisid MAK

vabaühenduste

konsultantidele, et nad

oma maakonna häid

praktikaid tutvustaksid.

Mõõdame

kogemusreiside arvu.

2. Toetatav tegevus 2.2: Laste ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja

osalemisoskuste tõstmine.

2.1. lategevus: Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste korraldamine ja

läbiviimine.

2.1.1. Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste ette valmistamine ja välja

töötamine

2025. aastal koostas SA Mõttekoda Praxis elluviija tellimusel dokumendi „Maakondlike

vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise kontseptsioon“, milles on

põhjalikumalt analüüsitud kogu tegevussuuna olukorda Eestis ning valdkonna arendamisega

seotud väljakutseid. Dokumendi viimases osas on esitatud ka ettepanekud, kuidas olemasolevat

olukorda parandada ja arendada. Loodud kontseptsioonile andis omapoolse tagasiside elluviija

moodustatud ekspertide töögrupp (edaspidi MK töögrupp). MK töögruppi on kaasatud erinevad

projekti seisukohalt olulised osapooled. Töögrupis on esindatud kaasamisekspert, maakondlike

arenduskeskuste (edaspidi MAK) vabaühenduste konsultant, MAK koordinaator,

kaardistusekspert, koolitusekspert ja KÜSKi esindaja. MK töögrupi töös saavad kaasa rääkida

ka nn vabakuulajad, kellele on antud juurdepääs töögrupi dokumentidele ning võimalus soovi

korral osaleda tööprotsessis. Vabakuulajate roll on anda tagasisidet töögrupi tegevusele ja

esindada noorte huve. Vabakuulajaks olemise võimalus on antud üle-eestilistele

noorteorganisatsioonidele, vabaühendustele ning Siseministeeriumi esindajale.

Selline kontseptsioonile ja osapoolte kaasamisele tuginev lähenemine on kooskõlas TAT

peatükiga 2.2 Laste ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisoskuste

tõstmine, mis eeldab sekkumiste kavandamist olemasoleva olukorra analüüsile tuginedes ning

partnerite süsteemset kaasamist.

Tuginedes nimetatud kontseptsioonile kujundas kirjutas MK töögrupi kaardistusekspert

koostöös MK töögrupiga oma tegevuskava projekti käesoleva tegevussuuna edasise tegevuse

osas. Tegevuskava annab ülevaate planeeritavast tegevusest aastal 2026–2028. Töögrupi

hinnangul ei ole võimalik kõigi kontseptsioonis toodud suuniste ja ettepanekutega projekti

raames tegeleda, kuna osa neist eeldab lahendusi teiste osapoolte, näiteks kohalike

omavalitsuste või haridusasutuste tasandil. Seetõttu võttis töögrupp kontseptsioonist välja need

ülesanded, mis kattuvad otseselt projekti eesmärkidega ja on võimalik projekti tegevustesse

integreerida. MK töögrupp peab oluliseks inimeselt-inimesele lähenemist, pakkudes

sihtrühmale tuge mentorluse ja heade näidete levitamise kaudu. Samuti leiab töögrupp, et

oluline on koondada tööriistad ja materjalid ühte kohta, et sihtrühmal oleks lihtne leida viiteid

ja võimalusi oma kompetentsi tõstmiseks. Sellest lähtuvalt pakub töögrupp välja kolm suuremat

tegevust, mille alla koonduvad väiksemad tegevused: tööriistakasti platvormi loomine

mtyabi.ee veebilehele; häkatonide korraldamine sihtrühmale, mille käigus tutvustatakse

platvormi ja tuuakse see sihtrühmale lähemale; laiapõhjaline kommunikatsioonikampaania

6 (14)

kahele sihtrühmale (vabaühendused ja noored), mille eesmärk on populariseerida nii platvormi

kui ka laste ja noorte osalust kodanikuühiskonnas. Need valikud toetavad otseselt TAT punkti

2.2.3.1.1 eesmärki arendada vabaühenduste võimekust lapsi ja noori oma tegevustesse kaasata

ning TAT punkti 2.2.3.2.1 eesmärki tõsta noorte teadlikkust kodanikuühiskonna olemusest ja

osalusvõimalustest – tööriistad, praktilised formaadid (häkatonid) ja

kommunikatsioonikampaania on kontseptsiooniga kooskõlas olevad teostusviisid.

Kogukonnapraktika programm (edaspidi KKP) on üks projekti keskseid praktilisi tööriistu

vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste arendamisel. Programm pakub noortele

võimaluse mõista kodanikuühiskonna toimimist, omandada mitteformaalse õppe kaudu

kodanikuühiskonnas osalemise kogemust, kogukonnatunnet ja panustada kohaliku elu

arengusse koostöös vabaühendustega. 2025. aastal viis MTÜ Kogukonnapraktika juht Mirell

Merirand läbi põhjaliku Kogukonnapraktika programmi analüüsi ning esitas ettepanekud,

kuidas muuta kogukonnapraktika kontseptsiooni laiemalt kättesaadavaks ning anda

vabaühendustele suurem roll nn „esimese sammu tegijatena“.

2026. aastal liitub Mirell Merirand MK töögrupi juurde töögrupis hakatakse

kogukuonnapraktika tööriista, kui ühte olulisemat tööriista ja Vabakonna Akadeemiat ehk

VABAK arendama. Nii kogukonnapraktika platvormi arendus kui ka VABAK tööriistakasti

täpne disain ja elemendid teostatakse hankelepingu raames ja MK töögrupiga koostöös. MK

töögrupis osalemine võtab ajaressurssi, selle kompenseerimiseks on MK töögrupi liikmetele

planeeritud käsunduslepingu alusel tunnitasu 13.3 € (bruto). Ajaliselt on planeeritud MK

töögrupi liikme töömahuks 15 tundi kuus, käsunduslepingud sõlmitakse 2026. aasta veebruarist

novembrini (k.a.). MK töögrupi suuruseks on kaheksa inimest neist kuue liikmega sõlmitakse

käsundus-või töövõtulepingud. Kaks MK töögrupi liiget on käesoleva projekti projektijuht ja -

spetsialist, kellele on kõnealuse töögrupi töös osalemine töölepinguliselt projektis kokku

lepitud. Sellest aastast liitub MK töögrupiga Mirell Merirand, kes alustab täpsemat

kogukonnapraktika tööriista arendust ning räägib VABAK platvormi kujundamisel kaasa koos

MK töögrupiga Mirelli töötunnid nimetatud perioodil on kokku lepitud 80 tundi kuus.

Tunnihinde maksumus jääb samaks, mis teistel töögrupi liikmetel. KKP arendamine on otseselt

seotud TAT punktiga 2.2.3.1.1, mis seab eesmärgiks vabaühenduste võimekuse arendamise

laste ja noorte kaasamisel, ning toetab TAT punkti 2.2.3.2.1 eesmärki tõsta noorte teadlikkust

kodanikuühiskonnast läbi praktilise kogemuse.

2026. aasta I kvartali lõpuks valmistab elluviija ette kaheosalise riigihanke projekti

„Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ raames. Hanke I osa

eesmärk on luua elluviija hallatavale veebilehele mtyabi.ee Vabakonna Akadeemia (VABAK)

digiplatvorm, mis koondab kodanikuühiskonna ja vabakonna arengut toetavad koolitus- ja

arendustegevused ühtsesse keskkonda. Platvormi sihtrühmaks on vabaühendused, noored,

noorte juhendajad, kohalike omavalitsuste töötajad ning MAK konsultandid. Tegemist on

varasematel aastatel tööriistakastina käsitletud tegevussuuna edasiarendusega, mis võimaldab

sihtrühmadel süsteemselt täiendada oma teadmisi ja oskusi. Platvorm ei loo valdavalt uusi

lahendusi, vaid koondab olemasolevaid häid praktikaid ja tööriistu; uute lahenduste loomise

vajaduse otsustab MK töögrupp ning nende väljatöötamise viib läbi hanke tulemusena leitud

teenusepakkuja. VABAK platvormi loomine ja arendamine on kooskõlas TAT punktiga

2.2.3.1.1, mis rõhutab vabaühenduste võimekuse tõstmist laste ja noorte kaasamisel, ning toetab

TAT punkti 2.2.3.2.1, kuna platvormi kaudu suureneb noorte ja juhendajate ligipääs osalust

toetavale teabele ja õppematerjalidele.

Hanke II osa puudutab kogukonnapraktika.ee platvormi uuendamist, mis on projekti keskne

tööriist noorte ja vabaühenduste vahelise koostöö toetamiseks. Kogukonnapraktika on tihedalt

seotud projekti eesmärkidega ning selle olulisust rõhutavad nii Mõttekoda Praxise koostatud

7 (14)

„Maakondlike vabaühenduste laste ja noorte kaasamisoskuste tõstmise kontseptsioon“ kui ka

MK töögrupi ja kaardistuseksperdi sisend. 2025. aastal valmis KKP mudeli hetkeseisu

kaardistus koos ettepanekutega, kuidas muuta kogukonnapraktika metoodika laiemalt

kättesaadavaks ning anda vabaühendustele võimalus olla noorte kaasamisel n-ö „esimese

sammu tegijad“. Projekti raames muutub kogukonnapraktika võtmetähtsusega sekkumiseks,

mistõttu lisatakse KKP platvormile projektiga seotud tööriistad, funktsioonid ja

juhendmaterjalid, mis siduvad selle otseselt VABAK keskkonna ja seal pakutavate

võimalustega.

KKP platvormi arendamine toetab samamoodi TAT punkti 2.2.3.1.1 eesmärki suurendada

vabaühenduste valmisolekut ja oskusi lapsi ja noori kaasata ning TAT punkti 2.2.3.2.1 sihti

laiendada noorte teadmisi kodanikuühiskonna võimalustest praktilise kogemuse kaudu.

Hankedokumentide ettevalmistus koostöös RTK-ga toimub 2026. aasta I kvartalis, hange

kuulutatakse välja 2026. aasta II kvartalis ning teenusepakkuja(d) alustavad tööd 2026. aasta

augustis. Hanke tulemuste alusel alustatakse tehnilise arenduse, sisulise metoodika ning

kasutajateekondade kavandamisega. Platvormide arendustööd toetavad projekti üldeesmärki

luua süsteemne, metoodiliselt ühtne ja üleriigiliselt toimiv laste ja noorte kaasamismudel ning

tõsta vabaühenduste võimekust noori oma tegevustesse kaasata. Sellega panustatakse TAT

peatüki 2.2 üldeesmärki suurendada laste ja noorte osalust kogukonna- ja ühiskonnaelus ning

luua ühtne raamistik sekkumiste rakendamiseks kõigis maakondades.

Kogukonnapraktika mudelis toimuvad arengud ka tegevusmudelis. Aasta jooksul arendatakse

süsteemselt koolide, vabakonna ja noorte koostööd ning igasse maakonda määratakse tugiisik,

kelle ülesanne on toetada sädeinimesi, koolide juhendajaid ja vabaühendusi KKP rakendamisel

ning tagada tõhus koostöö maakondliku võrgustiku tasandil. Koostööd tehakse

noortevolikogude, õpilasesinduste ja noortekeskustega, et kaasata tegusaid noori ning

kasvatada nende oskust ja motivatsiooni kogukonnapraktika elluviimisel kaasa lüüa.

Maakondliku tugistruktuuri ülesehitamine toetab TAT punkti 2.2.3.1.1, mille kohaselt tuleb

tugevdada vabaühenduste koostööd koolide ja noorte struktuuridega, ning aitab ellu viia TAT

punkti 2.2.3.2.1, luues noortele mitmekesiseid osalusvõimalusi.

KKP nähtavuse ja kasutuse suurendamiseks seotakse programm tihedalt kampaaniaga

#kaasanoori, mis tõstab esile kogukonnapraktika võimalusi koolides ja kogukondades ning

väärtustab sädeinimesi. 2026. aastal arendatakse edasi kogukonnapraktika.ee platvormi, kuhu

lisatakse uusi funktsioone, sealhulgas vabaühenduste kalender „Kutsu mind kooli“, e-tundide

keskkond juhendajatele ja noortele, koolide ja vabaühenduste profiilide haldamise võimalus,

vabatahtlikke ja organisatsioone ühendav kuulutuste süsteem ning automaatne tunnistus KKP

läbimise kohta. Platvormile luuakse ka VABAK tööriistakasti ala koos juhendmaterjalide ja

praktiliste näidetega. Regulaarse infovahetuse tagamiseks koostatakse kaks sihtrühmapõhist

infokirja – üks vabaühendustele ja teine koolidele – ning koolides viiakse läbi vabatahtliku töö

festivalid, kus tutvustatakse KKP võimalusi ja vabaühenduste tegevust. Tegevuste tulemusena

suureneb KKP platvormi kasutajate arv, tihenevad koolide ja vabaühenduste koostöösuhted

ning kasvab noorte teadlikkus kodanikuühiskonna võimalustest. Need tegevused toetavad TAT

punkti 2.2.3.1.1 (vabaühenduste kaasamisoskuste ja koostöövõimekuse suurendamine) ning

TAT punkti 2.2.3.2.1 (noorte teadlikkuse ja huvi tõstmine kodanikuühiskonnas osalemise vastu)

nii info- kui kogemuslikul tasandil.

8 (14)

2.1.2. Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste läbi viimine

Häkatonide formaadi kasutamine on kooskõlas TAT punktidega 2.2.3.1.1 ja 2.2.3.2.1, pakkudes

vabaühendustele ja noortele ühist praktilist ruumi lahenduste loomiseks ning suurendades nii

kaasamisoskusi kui noorte osalusvalmidust.

Hanke tulemusena korraldab teenusepakkuja 2026. aastal kokku viis (5) häkatoni, mis annavad

metoodilise raamistiku ja praktilise töövormi kogu tegevussuuna sisu avamiseks. Aastatel

2027–2028 korraldatakse täiendavalt kümme (10) häkatoni, mis kasvatavad tegevuse mõju iga

maakonna kontekstis ning annavad projekti lõpuks kokku viisteist (15) praktilist väljundit.

Häkatonid on kavandatud kui paindlikud, mitmeastmelised arendus- ja ideeloomepäevad, kus

noored ja vabaühendused töötavad koos välja lahendusi oma kogukonna tegelikele

väljakutsetele — olgu selleks noorte vähene osalus, vabatahtlike nappus või uute

koostööformaatide vajadus.

Häkatonide sisu keskmes on VABAK platvormi kasutamine ja tutvustamine: iga häkaton

käsitleb praktiliselt, kuidas VABAKi tööriistu kasutada vabaühenduse või noortemeeskonna

tegevuste planeerimiseks, rollide jagamiseks, mentorluse saamiseks või uute ideede

testimiseks. Samuti on oluline roll kogukonnapraktika (KKP) sidumisel häkatonite

metoodikaga — noored, sädeinimesed ja juhendajad saavad ühiselt mõtestada, kuidas

praktikavõimalusi luua, kuidas kaasata noori sisukalt ning kuidas rakendada KKP

kontseptsiooni laiema piirkondliku noorte kaasamise süsteemis.

Iga häkaton lõpeb lahenduste esitlemisega, millele järgneb mentorlusetapp ja kontaktide

loomine. Suur rõhk on võrgustumisel: osalejatele jääb alles teadmine, kellega oma maakonnas

koostööd teha, millised vabaühendused või noortealgatused tegutsevad, milliseid oskusi neil on

vaja ning kes saab pakkuda juhendamist ja tuge. Häkatonid soodustavad uute meeskondade

teket, aitavad noortel mõista kohalikke vajadusi ja annavad vabaühendustele praktilise

kogemuse noortega koos ideid luua.

Lisaks annavad häkatonid osalejatele ülevaate, kuidas liikuda ideest rakenduseni, kuidas

kaasata noori otsustusprotsessi ning kuidas kasutada nii VABAKi kui kogukonnapraktika

ressursse uute algatuste elluviimisel. Häkatonid teenivad ühtlasi ka projekti laiemat eesmärki

— luua üleriigiline ja piirkondlikult toimiv koostöövõrgustik, mis toetab laste ja noorte

süsteemset kaasamist ning kasvatab vabaühenduste suutlikkust tegutseda noortega partnerluses.

Selline järjepidev häkatonide programm aitab ellu viia TAT 2.2.3.1 ja 2.2.3.2 alameesmärke,

suurendades nii vabaühenduste kui noorte tegelikku osalust kaasamise ja kogukonnategevuste

kujundamisel. Häkatonid, mille sihtrühmaks on noored, kogukonnad ja vabaühendused ning

sisus kasutatakse Vabakonna Akadeemia tööriistu on projekti mõistes koolitus- ja arendus-

tegevuste programm vabaühendustele, mis on toetatava tegevuse 2.2 väljundnäitaja, milleni

tuleb jõuda projekti lõpuks.

2026. aastal alustab elluviija ettevalmistustega riigihanke läbiviimiseks, mille eesmärk on leida

teenusepakkuja mudeliprojekti tegevussuuna laiapõhjaliseks kommunikatsiooniks. Kampaania

fookus on laste ja noorte kaasamise väärtustamine ning ühiskonnas teadlikkuse suurendamine

sellest, kuidas vabaühendused ja kogukonnad saavad noori oma tegevustesse kaasata. MK

töögrupi hinnangul on oluline, et kampaania tooks esile häid näiteid, jagaks usaldusväärset infot

ning toetaks nii noori kui vabaühendusi praktiliste võimaluste ja tööriistade tutvustamisel.

Projekti temaatikat ühendab märksõna #kaasanoori, mis on kujunenud nii tegevuste kui sõnumi

keskseks raamistikuks.

Kampaania sihtrühmad on noored ja vabaühendused. Noortele suunatud tegevused aitavad

mõista kodanikuühiskonna olemust ja selles osalemise viise, vabaühendustele pakutav

9 (14)

kommunikatsioon toetab nende võimekust noori oma tegevusse kaasata ning aitab avada

praktika- ja osalusvõimalusi. Kampaania on tihedalt seotud nii VABAK platvormi kui

Kogukonnapraktika (KKP) programmi eesmärkidega, toetades tööriistade kasutuselevõttu ja

praktilise teabe jõudmist kõigi sihtrühmadeni.

Kampaania viiakse ellu kolmes etapis, et tagada järjepidev ja mõjus lähenemine.2027. aasta

teisel poolel toimub kampaania avafaas „suur laine“, mil tutvustatakse põhiteemasid, jagatakse

häid näiteid ning antakse ülevaade osalusvõimalustest ja tööriistadest. 2028. aasta I ja II kvartal

kestab „stabiilne kohalolu“, mis keskendub regulaarsele sisuloomele, kogemuslugude

esiletoomisele ning VABAK ja KKP rakendamise toetamisele ning häkatonide tutvustamisele.

2028. aasta II kvartali lõpust kuni III kvartali lõpuni viiakse läbi kampaania „lõpulaine“, mis

võtab kokku saavutused ja suurendab loodud lahenduste nähtavust.

Kampaania toetab VABAK platvormi lansseerimist ja kasutuselevõttu, jagades teavet platvormi

funktsioonide, juhendmaterjalide ja tööriistade kohta. Samuti toetab kampaania KKP

rakendamist, tuues esile kogukonnapraktika väärtused, sädeinimeste rolli ning võimalused,

kuidas koolid ja vabaühendused saavad noortega sisukalt koostööd teha. Kampaania aitab

populariseerida ka häkatone, mis on üheks peamiseks metoodiliseks töövormiks noorte

kaasamisel ja piirkondlike lahenduste väljatöötamisel.

Kokkuvõtvalt toetab kampaania kogu tegevussuuna tulemuste saavutamist, tugevdades noorte

osalust, suurendades vabaühenduste teadlikkust ning aidates kujundada ühtset arusaama laste

ja noorte kaasamisest kui loogilisest ja väärtuslikust tegevusest igas kogukonnas. Kampaania

loob nähtavuse nii loodud platvormidele (VABAK, KKP) kui ka praktilistele eeskujudele, mis

aitavad kaasa tegevussuuna mõjule ja jätkusuutlikkusele. Kommunikatsioonitegevused

toetavad eeskätt TAT punkti 2.2.3.1 ja 2.2.3.2 ning nende alampunkte, mille fookus on

vabaühenduste ja noorte teadlikkuse tõstmine kodanikuühiskonna võimalustest, osalusmustrite

kujundamine ning vabatahtliku tegevuse väärtustamine.

2.1.3. Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste hindamine

Projekti tegevussuundade eesmärgipärasust, tulemuslikkust ja tõhusust hinnatakse kui ühte

tervikut, kus hindaja muuhulgas toob välja nii õnnestumised kui kitsaskohad. Hindajaks on

valdkonna ekspert, kes ei ole projekti tegevusega muus mõttes seotud, tagades objektiivsuse.

Hindaja vaatab üle kogu tegevuse projektiüleselt ja tegevussuundade kaupa ning kujundab oma

arvamuse saadud materjalide põhjal. Hindaja koostab 2026. aasta lõpuks raporti, mis

avaldatakse KÜSK kodulehel. Protsessi korratakse 2028. aastal, mil hindaja kujundab enda

lõpliku hinnangu projekti tegevuse, eesmärgipärasuse, tõhususe ja tulemuslikkuse osas.

Tabel 2. Tegevustega seotud näitajad

Toetatava

tegevuse

näitaja

nimetus

Siht-

tase

(2024

)

Siht-

tase

(2029

)

Alategevuste

väljundid

tegevuskava

perioodil

Alategevust

e väljundite

arv

tegevuskava

perioodil

Selgitus

Koolitus- ja

arendus-

tegevuste

programm

vabaühendustel

0 1 Häkatonid 5 Korraldatakse

teenusepakkuja

poolt häkatonid,

milles osalevad

erinevatest

KOVidest

10 (14)

e vabaühenduste

esindajad ja

noored. Koos

arendatakse ideest

lahendus. Häkatoni

raames

tutvustatakse

VABAK tööriistu

ja arendatakse

osapoolte

võrgustikku.

Häkatonid, mille

sihtrühmaks on

noored,

kogukonnad ja

vabaühendused

ning sisus

kasutatakse

Vabakonna

Akadeemia

tööriistu on

projekti mõistes

koolitus- ja

arendus-tegevuste

programm

vabaühendustele,

mis on toetatava

tegevuse 2.2

väljundnäitaja,

milleni tuleb jõuda

projekti lõpuks.

Kogukonnapraktik

a platvormi

arendus

esmaversiooni

teenusepakkuja

leidmine

1 Teenusepakkuja,

kes

vatavalt

kirjeldusele viib

ellu

kogukonnapraktik

a lahenduse

täiustamise ja

platvormi

uuendused

lisavõimalustega,

mis on

tegevuskavas

kirjeldatud:

*VÜ kalender

„Kutsu mind

kooli“, mille

kaudu

vabaühenduste

esindajad saavad

end pakkuda

11 (14)

koolidesse

esinema;

*E-tundide

keskkond kogukonnapraktik

a tutvustamiseks

(5 videot

juhendajatele ja

noortele);

*Vabaühenduste

interface vabatahtlike

kaasamiseks ja

tegevuste

haldamiseks;

*Koolide

interface, mis

võimaldab jälgida

praktikaperioode

ja koolide osalust;

*Kuulutustetahve

l vabatahtlike ja

vabaühenduste

vaheliseks

suhtluseks („otsin

vabatahtlikku“ ja

„otsin vabatahtliku

töö võimalust“);

*Tunnistuse või

tõendi moodul,

mis võimaldab

väljastada

osalejatele

ametliku kinnituse

kogukonnapraktik

a läbimise kohta;

*VABAK

tööriistakasti ala,

mis sisaldab

juhendmaterjale ja

häid praktikaid

vabatahtlike

kaasamiseks.

VABAK platvormi

esmaversioon

1 Avalikuks saab

esialgne versioon

tööriistakastist,

mida hakatakse

tutvustama ja läbi

testimiste

täiendatakse.

12 (14)

2.2. Alategevus: Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamine

Jätkatakse noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamist.

Kaardistatakse 2026. aasta üle-eestiliselt ja maakondlikult noortele korraldatavad

kaasamisteemalised sekkumised. Kaardistuse alusel alustatakse tegevus- ja ajakava koostamist

noorte kodanikuühiskonna alase teadlikkuse edendamiseks, mis on seostatud teiste üle-

eestiliste algatuste plaanidega. Esmase kaardistusega alustatakse 2025. aasta lõpus, mil

sõlmitakse esmased kokkulepped koostöö osas. Hetkeks on olemas juba kokkuleppe Tallinn

Music Week noorte vabatahtlike tiimiga, kes loovad tavaprogrammi kõrvale omanäolise

programmi. 2026. aastal liitub projekti raames tegevusega mentor, kes aitab juhendajal ja tiimil

noorte kaasamist juhendada. Protsess jäädvustatakse lühidokumentaalina, mis liigub peale seda

ka kaasamisnäitena VABAK platvormile kaasamisnäidete hulka.

Jätkatakse noortele suunatud kohtumiste, sündmuste ja algatuste korraldamist, kuhu kaasatakse

noortega tegelevaid organisatsioone, vabakonna esindajaid, ettevõtjaid, kohalikke omavalitsusi

ja teisi sihtrühma esindajaid. Kohtumiste ja sündmuste eesmärk on tõsta laste ja noorte

teadlikkust kodanikuühiskonna olemusest ja seal osalemise võimalustest. Noortele suunatud

teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste ettevalmistamisel ja korraldamisel tehakse

sihtrühmaga süsteemset eeltööd ning viiakse läbi teavitustegevusi kodanikuühiskonnas

osalemise võimaluste tutvustamiseks. Teavitustegevused hõlmavad nii sündmuste eel- ja

järelkommunikatsiooni kui ka laiemalt kasutatavaid teavitusmaterjale, mis aitavad noortel

mõista kodanikuühiskonna rolle ja osalusviise.

Tallinn Music Weeki (TMW) vabatahtlike noorteprogramm on valdkondlikult tugev ja

praktikale orienteeritud näide sellest, kuidas noorte osalus suurtel kultuurisündmustel võib

kujuneda sisuliseks ühiskondliku vastutuse ja kodanikuteadlikkuse kogemuseks. Algatus toetab

TAT 2.2.3.2 eesmärki – noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste

korraldamist – ning võimaldab käsitleda vabatahtlikku tegevust kui õppimise, osalemise ja

panustamise kombineeritud vormi.

Koostöö TMW vabatahtlike noorteprogrammiga keskendub noorte sisulise ja mõtestatud

kaasamise kvaliteedi tõstmisele. Projekti antud tegevussuuna raames liitub TMW vabatahtlike

meeskonnaga noorte kaasamise mentor, kelle roll on toetada programmi korraldajaid ja

vabatahtlikke selliste kaasamispraktikate rakendamisel, mis tagavad noorte tegeliku osaluse,

vastutuse ja õppimise ning väldivad näilist või formaalset kaasamist. Mentor juhendab nii

programmi ülesehitust kui ka vabatahtlike igapäevast kaasamist, aidates noortel mõtestada oma

rolli, vastutust ja panust sündmuse korraldamisel.

TMW korraldab koostöös elluviijaga vabatahtlike programmi sisulise ja korraldusliku poole

ning katab osaliselt esinejate ja sündmuse programmiga seotud kulud. Projekti kaudu toetatakse

noorte osalemist vabatahtlike programmis nende tegeliku osalemisega seotud abikõlblike

kulude kaudu, sealhulgas noorte toitlustus-, transpordi- ja muud otsesed osalemiskulud

vastavalt tegevussuuna abikõlblikkuse tingimustele. See loob eeldused, et noorte osalemine ei

sõltuks nende majanduslikust taustast ning oleks ligipääsetav võimalikult laiale sihtrühmale.

TMW vabatahtlike noorteprogrammi ülesehitus hõlmab vabatahtlike ettevalmistamist,

juhendamist, praktilist osalemist ja järelrefleksiooni, pakkudes noortele kogemust, kus nad on

samaaegselt õppijad ja aktiivsed panustajad. See aitab tugevdada noorte suutlikkust tegutseda

kodanikuühiskonnas ning loob struktuuri, mille kaudu noored mõistavad oma rolli laiemas

ühiskondlikus kontekstis.

13 (14)

2026. aastal on kavandatud TMW vabatahtlike noorteprogrammis osalenud noorte kogemuste

ja õpikogemuste süstemaatiline kogumine. Kogutakse noorte motivatsiooni, rollide, sisulise

panuse ning omandatud oskuste ja hoiakute kirjeldusi. Andmete kogumine toimub intervjuude

ja osalusvaatluste kaudu ning koondatakse lühidokumentaalfilmi, mille fookuses on noorte endi

kogemus ja mentorite hinnangud kaasamise kvaliteedile. Tegevus on kooskõlas TAT-i punktiga

8.2.12 ning punktiga 10.1, mis käsitlevad andmete kogumist, analüüsi ja tegevuste mõju

hindamist.

Analüüsi eesmärk on hinnata noorte osaluspraktikate tugevusi, kitsaskohti ja mõju ning teha

järeldusi selle kohta, millised tegurid toetavad sisulist ja kestlikku noorte kaasamist.

Dokumenteeritud materjali kasutatakse VABAKi tööriistakasti näidete panga täiendamiseks,

kus see seotakse kogukonnapraktika ja teiste noorte kaasamise tööriistadega. Sel moel muutub

TMW vabatahtlike programm osaks laiemast õppematerjalist, mida saavad edaspidi kasutada

vabaühendused ja omavalitsused üle Eesti.

Tegevus toetab TAT lisa 2 horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas regionaalselt tasakaalustatud

arengut ja võrdseid võimalusi, tuues esile erineva taustaga noorte ligipääsu osalusvõimalustele

ning praktikad, mis aitavad vähendada osalemisbarjääre. Dokumenteeritud kogemused

pakuvad tulevikus praktilisi ja ülekantavaid näiteid sellest, kuidas noori saab kaasata sisuliselt,

mõtestatult ja partnerlusel põhinevalt ka väljaspool traditsioonilisi noorsootöö vorme.

Tabel 3. Tegevustega seotud näitajad

Toetatava

tegevuse

näitaja

nimetus

Siht-

tase

(2024)

Siht-

tase

(2029)

Alategevuste

väljundid

tegevuskava

perioodil

Alategevuste

väljundite arv

tegevuskava

perioodil

Selgitus

Sündmu-

sed

noortele

8 70 Sündmus 20 (51) Aastal 2026

plaanitakse

korraldada 20

koostöösündmust.

(kumulatiivselt 2023-

2026 on 51)

2026.aasta

Tegevus- ja

ajakava

1 Elluviija koostab

tegevus- ja ajakava

noorte

kodanikuühiskonna

alase teadlikkuse

edendamiseks.

Lühidokumetaal

Tallinn Music

Week näite

jäädvustamiseks

1 Lühidokumetaal

Tallinn Music Week

näite

jäädvustamiseks.

3. Toetatavate tegevuste mõju strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse ning seal sisalduvatesse

horisontaalsetesse põhimõtetesse

Eri rahvusest, eri vanuses, erivajadustega inimestele võrdsete võimaluste loomine -

Arendus- ja koolitustegevuste ning sündmuste käigus käsitletakse muu hulgas ka võrdse

kohtlemise teemasid. Avalikkusele suunatud teavitustegevustes ning info- ja

koolitusmaterjalide väljatöötamisel järgitakse võrdse kohtlemise põhimõtteid ning välditakse

14 (14)

eelarvamuslikke sõnumeid ja kuvandeid vähemusrühmade kohta. Tegevuste otsese sihtrühma

hulka kuuluvad ka võrdset kohtlemist edendavad vabaühendused, et edendada nende oskusi

kaasata noori oma töösse.

Sooline võrdõiguslikkus - Tegevuste käigus arendatakse maakondlike kodanikuühiskonna

konsultantide ja Eesti vabaühenduste teadmisi ja oskusi kaasata oma tegevustesse noori ja

lapsi sõltumata nende soost. Koolitusprogrammides käsitletakse muu hulgas ka soolise

võrdõiguslikkuse teemasid, et vähendada võimalikke soostereotüüpseid arusaamu

vabaühenduste töös. Avalikkusele suunatud teavitustegevustes ning info- ja

koolitusmaterjalide väljatöötamisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ning

välditakse soostereotüüpseid tekste ja kuvandeid. Toetatavate tegevuste raames tehtavatel

hindamistel kogutakse ja analüüsitakse andmeid võimalusel ka soo lõikes.

Ligipääsetavus - Avalikkusele suunatud kohtumiste, koolituste ja teiste sündmuste

läbiviimisel tagatakse vajaduse korral ligipääsetavus hoonele ja ruumidele ning infole ja

kommunikatsioonile nelja peamise puudeliigiga inimestele (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja

intellektipuue).

Tegevused panustavad regionaalsesse tasakaalustatud arengusse - Koostöös maakondlike

arenduskeskuste kodanikuühiskonna konsultantide ja maakondliku kodanikuühiskonna

nõustamisteenusega seotud isikutega kaardistatakse iga maakonna vabaühenduste

arenguvajadused ning selle kaardistamise analüüsi kaudu leitakse regionaalsed erinevused

Eesti maakondade vahel.

Regionaalsete erinevuste vähendamiseks viiakse läbi koolitus- ja arendustegevusi, mille

sihtrühmaks on kõigi maakondade kodanikuühiskonna konsultandid ja vabaühendused.

Koolitus- ja arendustegevuste planeerimisel arvestatakse konkreetse piirkonna

arenguvajadustega.

Tegevused panustavad KOVide haldus- ja arendusvõimekusse - tegevuste raames

arendatakse nii maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide kui ka kohalike omavalitsuste

esindajate (näiteks noorsootöötajad, kogukonna koordinaatorid, heaolu ja/või turvalisuse

koordinaatorid) teadmisi ja oskusi kaasata noori vabaühenduste tegevustesse. Selleks viiakse

läbi ettevalmistavas etapis läbi ümarlaudu maakondades ja kohalikes omavalitsustes, et

kaardistada vabaühenduste võimekus oma tegevustesse lapsi ja noori kaasata.

Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade ja aastate kaupa KINNITATUD

Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks Varade asekantsleri {reg kpv} otsusega nr {viit}

„Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirjas nr 1-3/106 „Toetuse andmise tingimused

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood: 1. juuli 2023. a kuni 31. detsember 2028. a kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks" nimetatud

Elluviija: SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital toetatavate tegevuste 2024. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine"

LISA 2

Osa 1: Tegevuste eelarve kulukohtade ja aastate kaupa

Aasta 2023 2024 2025 2026 Kokku ³

Projekti

tulemus

Jrk

nr Projekti väljund Rea nr

Projekti tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad

¹

Abikõlblik kulu

(EUR)

Abikõlblik kulu

(EUR)

Abikõlblik kulu

(EUR)

Abikõlblik kulu

(EUR)

Abikõlblik kulu

(EUR)

1.1. Süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte

kaasamismudeli arendamine 3 186,91 33 766,70 123 850,04 82 000,00 160 803,65

1.1.1 Arenguprogrammi välja töötamine 3186,91 33766,70 72150,04 33000,00 142 103,65

1.1.2 Arenguprogrammi läbi viimine 0,00 0,00 50200,00 49000,00 99 200,00 1.1.3 Arenguprogrammi hindamine 0,00 0,00 1500,00 0,00 1 500,00 2.1. Laste ja noortega tegelevate vabaühenduste

kaasamis- ja osalemisoskuste tõstmine 777,70 4 028,80 88 111,60 159 264,00 252 182,10

2.1.1 Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste ette

valmistamine ja välja töötamine 777,70 4028,80 44801,60 72264,00 121 872,10 2.1.2

Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste läbi viimine 0,00 0,00 43310,00 85000,00 128 310,00

2.1.3 Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste hindamine 0,00 0,00 0,00 2000,00 2 000,00

3.1. Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste

ja sündmuste korraldamine 0,00 31 299,13 127 527,32 65 000,00 223 826,45

3.1.1 Kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste ette

valmistamine 0,00 0,00 5800,00 10000,00 15 800,00 3.1.2 Kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste läbi

viimine ja korraldamine 0,00 31299,13 121727,32 55000,00 208 026,45 3.1.3 Kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste

hindamine 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 4.1. Otsesed personalikulud 4429,53 59633,16 65581,34 78863,36 208 507,39

4.2 Muud elluviimisega seotud otsesed kulud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 4.3. …. 0,00 0,00 0,00 0,00

5.1 Kaudsed kulud ⁴ 587,59 9010,95 28354,92 26958,92 64 912,37 6 Kokku 8 981,73 137 738,74 433 425,22 412 086,28 992 231,96 7 Toetatavate tegevuste kogueelarve 2 001 569,00 2 001 569,00 2 001 569,00 2 001 569,00 8 Jaotamata eelarve 1 992 587,27 1 854 848,53 1 421 423,31 1 009 337,04 9 ERF tüüpi kulud kokku 0,00

10 ERF tüüpi kulude osakaal toetatavate tegevuste

kogumaksumusest (%) 0,00

Osa 2: Tegevuste finantsplaan 5

Aasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028

Finantsallikate jaotus Summa Summa Summa Summa Summa Summa Kokku

1 Toetatavate tegevuste eelarve kokku aastate lõikes

8 981,73 137 738,74 433 425,22 412 086,28 463 176,09 546 160,95 2 001 569,00

2 Toetus kokku (rida 2.1 + rida 2.2) 8 981,73 137 738,74 433 425,22 412 086,28 463 176,09 546 160,95 2 001 569,00

2.1 sh ESF-i toetus (70%) 6 287,21 96 417,11 303 397,65 288 460,39 324 223,26 382 312,67 1 401 098,30

2.2 sh riiklik kaasfinantseering (30%) 2 694,52 41 321,62 130 027,57 123 625,88 138 952,83 163 848,29 600 470,70

¹ Vastavalt vajadusele lisada ridu.

² Tabelites kajastatada tegevuskava aastaks kavandatud tekkepõhine eelarve ning sellele eelnenud aasta(te) korrigeeritud tekkepõhine eelarve (vt TAT-i p 8.2.3) aastate kaupa. Kui eelneva(te) aasta(te) eelarve ei ole veel korrigeeritud, märkida tabelisse vastavaks aastaks kinnitatud eelarve. Lisada veerge vastavalt aastate arvule.

³ Summa kokku tegevuskavadega kinnitatud aastate peale.

⁴ 7% projekti otsestest kuludest 5 Tegevuse eelarve jaotus aastate peale.

8 101 92 3

A re

n d

a tu

d o

n a

v a li k

u s

e k to

ri , e

ra s e

k to

ri j a

v a

b a k o

n n

a p

a rt

n e rl

u s t

k o

h a li k

u l ta

s a

n d

il n

in g

v a

b a ü

h e n

d u

s te

o s k u

s i la

p s i ja

n o

o ri

k a

a s a

ta ,

e t

tõ s ta

l a

s te

j a

n o

o rt

e t

e a d

li k k u

s ü

h is

k o

n n

a s t

o im

u v a s

t ja

o s k u

s t

s e

ll e

s a

k ti

iv s

e lt

k a

a s

a r

ä ä

k id

a .

1

Väljund 1: Koolitustel on

osalenud 60 maakondlikku

kodanikuühiskonna

konsultanti

2

Väljund 2: Koostatud on

koolitus- ja

arendustegevuste

programm

vabaühendustele

Kaudsed kulud

3

Otsesed horisontaalsed kulud

Väljund 3: Korraldatud on

70 sündmust noortele

74 5 6

„Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirjas nr 1-3/106 „Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks" nimetatud toetatavate tegevuste 2024. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine“

LISA 3

Seletuskiri toetatavate tegevuste

eelarvele perioodil 01.01.-31.12.2026

1.1 Toetatav tegevus: 2.1. Süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli

arendamine (eelarve tabeli rida nr 1.1)

Süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli arendamine kulu on planeeritud

82 000 eurot, mille jagunemine on toodud järgnevatel eelarveridadel.

1.1.1. Arenguprogrammi välja töötamise kulu (eelarve tabeli rida nr 1.1.1)

2026. aastal on arenguprogrammi välja töötamise (sh ajakohastamise) kulu kokku 33 000 eurot,

mis jaguneb järgmiselt:

Maakondlike kodanikuühiskonna konsultantidele ning maakondlike vabaühenduste

nõustamisteenusega seotud isikutele, kes osalevad 2026. aastal arenguprogrammis, samuti

projekti mõlema – AP ja MK – töögrupi liikmetele korraldatakse õppereis Soome. Õppereisi

kogukuluks on planeeritud 30 000 eurot. Kulud hõlmavad transpordi-, majutus-, toitlustus- ja

seminariruumide rendikulusid, koolituskulusid ning muid (reisikindlustus, päevarahad,

külastuspiletid jms) õppereisi läbiviimiseks vajalikke väljaminekuid. Õppereisil osaleb

ligikaudu 30 inimest, ning korraldamisel järgitakse riigihangete seadust. Lisaks on õppereisiga

seotud kuludena planeeritud projektimeeskonda mitte kuuluvate, töögruppide töös osalevate,

KÜSKi esindajate päevarahad.

2026. aastal korraldatakse kaks Eesti-sisest õppereisi MAK konsultantidele. Õppereisid

toimuvad 2026. aasta kevadel ja sügisel ning mõlemad reisid kestavad kaks päeva. Kulud

hõlmavad transpordi-, majutus-, toitlustus- ja seminariruumide rendikulusid, koolituskulusid

ning muid õppereiside läbiviimiseks vajalikke väljaminekuid. Nimetatud siseriiklike

õppereiside kogukuluks on planeeritud 3 000 eurot.

1.1.2 Arenguprogrammi läbi viimise kulu (eelarve tabeli rida nr 1.1.2).

Arenguprogrammi läbiviimiseks, ajakohastaud uue versiooni välja töötamiseksja osalemiseks

on planeeritud 49 000 eurot, mille jagunemine on toodud järgnevalt.

Arenguprogrammi läbiviimise kuluks on planeeritud 49 000 eurot. Arenguprogrammi läbiviija

selgub jaanuar 2026, mil sõlmitakse kaheaastane leping teenuse pakkujaga 2026. aastal viiakse

veebruar-september läbi arenguprogramm 20-le osalejale. Võrreldes varasema

arenguprogrammiga, on muutunud sihtrühm, juurde on tulnud individuaalnõustamise osa ja

analüüs 2026 ja 2027. arenguprogrammi vahel. Analüüsi eesmärk on parendada 2026. aastal

toimuvat arenguprogrammi vastavalt läbiviimisel tekkinud teadmistele. Analüüs viiakse läbi

2026. II PA. Täiendatud versioon viiakse läbi 2027.

2 (4)

1.1.3 Arenguprogrammi hindamise kulu (eelarve tabeli rida nr 1.1.3).

Projekti tegevussuundade eesmärgipärasust, tulemuslikkust ja tõhusust hinnatakse kui ühte

tervikut, kus hindaja muuhulgas toob välja nii õnnestumised kui kitsaskohad. Hindajaks on

valdkonna ekspert, kes ei ole projekti tegevusega muus mõttes seotud, tagades objektiivsuse.

Hindaja vaatab üle kogu tegevuse projektiüleselt ja tegevussuundade kaupa ning kujundab oma

arvamuse saadud materjalide põhjal. Hindaja koostab 2026. aasta lõpuks raporti, mis

avaldatakse KÜSK kodulehel. Protsessi korratakse 2028. aastal, mil hindaja kujundab enda

lõpliku hinnangu projekti tegevuse, eesmärgipärasuse, tõhususe ja tulemuslikkuse osas. Kirjeldatud kulu kajastub eelarve tabeli real nr 2.1.3.

1.2 Toetatav tegevus: 2.2 Laste ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja

osalemisoskuste tõstmine (eelarve tabeli rida nr 2.1).

Laste ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisoskuste tõstmine kulu on

planeeritud 159 264 eurot, mille jagunemine on toodud järgnevatel eelarveridadel.

1.2.1. Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste ette valmistamise ja välja töötamise

kulu (eelarve tabeli rida nr 2.1.1).

2026. aastal on Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste ette valmistamise ja välja töötamise

kulu kokku 72 264 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

2026. aasta jaanuaris sõlmitakse hankeleping teenusepakkuja(te)ga, kes alustavad mtyabi.ee

veebilehele Vabakonna Akadeemia (VABAK) tööriistakasti looma ja kogukonnapraktika.ee

platvormi uuendama. VABAK tööriistakastist ja kogukonnapraktika platvormi arendamisest

kirjutatakse täpsemalt antud projekti 2026. aasta tegevuskavas. VABAK tööriistakasti

loomiseks ja kogukonnapraktika platvormi uuendamiseks on planeeritud 2026. aasta

eelarvesse 45 000€.

2024. aastal moodustati töögrupp (edaspidi MK töögrupp), vabaühenduste kaasamisoskuste

arendamise eesmärgil. VABAK tööriistakasti tulevad erinevad tööriistad, mis on MK töögrupi

poolt ära otsustatud uuringutelt (”Maakonnas tegutsevate vabaühenduste laste ja noorte

kaasamise kaardistusuuringu kokkuvõte”L. Teder, tehti aastal 2024 ja ”Noorte kaasamise

kontseptsioon ja tegevuskava” SA Mõttekoda Praxis, tehti aastal 2025) saadud ülevaate põhjal,

mille kohta koostati antud tegevussuuna tegevuskava aastateks 2026-2028. 2025. aastal viis

Mirell Merirand läbi laiapõhjalise uuringu kogukonnapraktika kohta ja tegi aasta lõpuks

parandusettepanekud kuidas parandada kogukonnapraktika mudelit ja platvormi. Projekti

raames hakatakse kogukuonnapraktika tööriista, kui ühte olulisemat tööriista VABAKis

arendama. Nii kogukonnapraktika platvormi arendus kui ka VABAK tööriistakasti täpne disain

ja elemendid teostatakse hankelepingu raames ja MK töögrupiga koostöös. MK töögrupi

kaasamisega seotud kulud (näiteks transpordi-, majutus-, toitlustus- ja seminariruumide rendi

jms kulud) ning MK töögrupi liikmete tööjõukulud. MK töögrupis osalemine võtab ajaressurssi,

selle kompenseerimiseks on MK töögrupi liikmetele planeeritud käsunduslepingu alusel

tunnitasu 13.3 € (bruto). Ajaliselt on planeeritud MK töögrupi liikme töömahuks 15 tundi kuus,

käsunduslepingud sõlmitakse 2026. aasta veebruarist novembrini (k.a.). MK töögrupi suuruseks

on kaheksa inimest neist kuue liikmega sõlmitakse käsundus-või töövõtulepingud. Kaks MK

töögrupi liiget on käesoleva projekti projektijuht ja -spetsialist, kellele on kõnealuse töögrupi

töös osalemine töölepinguliselt projektis kokku lepitud. Sellest aastast liitub MK töögrupiga

Mirell Merirand, kes alustab täpsemat kogukonnapraktika tööriista arendust ning räägib

VABAK platvormi kujundamisel kaasa koos MK töögrupiga Mirelli töötunnid nimetatud

perioodil on kokku lepitud 80 tundi kuus. Tunnihinde maksumus jääb samaks, mis teistel

töögrupi liikmetele. Käsundus- või töövõtulepingu alusel seotud kuludeks on planeeritud 26

3 (4)

264€. MK töögrupp saab kaks korda aasta jooksul ka füüsilisteks koosolekuteks kokku.

Koosolekute korraldamiseks on planeeritud 1000 €

1.2.1.2 Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste läbi viimise kulu (eelarve tabeli rida

nr 2.1.2).

Koolitus- ja arendustegevuste läbiviimise kulusid on planeeritud 85 000 eurot.

2026. aasta alguses leitakse teenusepakkuja, kes aastatel 2026–2028 viib üle Eesti läbi 15

häkatoni. 2026 toimub neist 5 häkatoni. Häkatonide korraldamiseks sõlmitakse teenusepakkuja

hankeleping, kes vastavalt ette antud formaadile pakub nn täislahendust. Ühe häkatoni hinnaks

on planeeritud 17 000 eurot, mis katab kõik korralduslikud kulud (ruumid, tehnika, osalejate

transport, toitlustus, modereerimine, fototeenus, teavituskulu jms kulu).

1.2.1.3 Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste hindamise kulu (eelarve tabeli rida

nr 2.1.3).

Projekti tegevussuundade eesmärgipärasust, tulemuslikkust ja tõhusust hinnatakse kui ühte

tervikut, kus hindaja muuhulgas toob välja nii õnnestumised kui kitsaskohad. Hindajaks on

valdkonna ekspert, kes ei ole projekti tegevusega muus mõttes seotud, tagades objektiivsuse.

Hindaja vaatab üle kogu tegevuse projektiüleselt ja tegevussuundade kaupa ning kujundab oma

arvamuse saadud materjalide põhjal. Hindaja koostab 2026. aasta lõpuks raporti, mis

avaldatakse KÜSK kodulehel. Protsessi korratakse 2028. aastal, mil hindaja kujundab enda

lõpliku hinnangu projekti tegevuse, eesmärgipärasuse, tõhususe ja tulemuslikkuse osas.

Projekti tegevussuundade elluviimist ja mõju hinnatakse ühe tervikuna, hinnatakse tegevuse eesmärgipärasust, tulemuslikkust ja tõhusust. Hindamine ostetakse sisse teenusena.Hindamise kuluks on planeeritud 2000 €.

1.2.2 Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamine

(eelarve tabeli rida 3.1).

Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamise kulu on

planeeritud 65 000 eurot, mis jagunemine on toodud järgnevatel eelarveridadel.

1.2.2.1 Noortele suunatud kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste ette

valmistamine (eelarve tabeli rida 3.1.1).

Kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste ettevalmistamiseks (näiteks sündmuse

infovoldikute koostamine, tõlketeenus, kujundamine, toimetamine vms) on planeeritud

10000 €, millega korraldatakse Tallinn Music Week noorte vabatahtlike programm 2026 ja

valmistatakse lühidokumentaalfilm Tallinn Music Week (edaspidi TMW) vabatahtlike

noorteprogrammist. TMW korraldab koostöös elluviijaga vabatahtlike programmi sisulise ja

korraldusliku poole ning katab osaliselt esinejate ja sündmuse programmiga seotud kulud.

Projekti kaudu toetatakse noorte osalemist vabatahtlike programmis nende tegeliku osalemisega

seotud abikõlblike kulude kaudu, sealhulgas noorte toitlustus-, transpordi- ja muud otsesed

osalemiskulud vastavalt tegevussuuna abikõlblikkuse tingimustele. See loob eeldused, et noorte

osalemine ei sõltuks nende majanduslikust taustast ning oleks ligipääsetav võimalikult laiale

sihtrühmale.

TMW vabatahtlike noorteprogrammi ülesehitus hõlmab vabatahtlike ettevalmistamist,

juhendamist, praktilist osalemist ja järelrefleksiooni, pakkudes noortele kogemust, kus nad on

4 (4)

samaaegselt õppijad ja aktiivsed panustajad. See aitab tugevdada noorte suutlikkust tegutseda

kodanikuühiskonnas ning loob struktuuri, mille kaudu noored mõistavad oma rolli laiemas

ühiskondlikus kontekstis.

2026. aastal on kavandatud TMW vabatahtlike noorteprogrammis osalenud noorte kogemuste

ja õpikogemuste süstemaatiline kogumine. Kogutakse noorte motivatsiooni, rollide, sisulise

panuse ning omandatud oskuste ja hoiakute kirjeldusi. Andmete kogumine toimub intervjuude

ja osalusvaatluste kaudu ning koondatakse lühidokumentaalfilmi, mille fookuses on noorte endi

kogemus ja mentorite hinnangud kaasamise kvaliteedile. Tegevus on kooskõlas TAT-i punktiga

8.2.12 ning punktiga 10.1, mis käsitlevad andmete kogumist, analüüsi ja tegevuste mõju

hindamist.

Analüüsi eesmärk on hinnata noorte osaluspraktikate tugevusi, kitsaskohti ja mõju ning teha

järeldusi selle kohta, millised tegurid toetavad sisulist ja kestlikku noorte kaasamist.

Dokumenteeritud materjali kasutatakse VABAKi tööriistakasti näidete panga täiendamiseks,

kus see seotakse kogukonnapraktika ja teiste noorte kaasamise tööriistadega. Sel moel muutub

TMW vabatahtlike programm osaks laiemast õppematerjalist, mida saavad edaspidi kasutada

vabaühendused ja omavalitsused üle Eesti.

1.2.2.2 Noortele suunatud kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste läbi viimine ja korraldamine (eelarve tabeli rida 3.1.2).

2026. aastaks on planeeritud 20 noortele suunatud kohtumist või sündmust kogumaksumusega 55 000 eurot. Tegevuse sisu selgub 2026. aasta I pooles. Kohtumiste ja sündmuste läbi viimise kuludeks on näiteks moderaatorite, esinejate ja noori toetavate mentorite vms kulu; transpordi-, majutus-, toitlustus- ja seminariruumide rendi kulu; sündmuste korralduseks tarvilike vahendite ja lahenduste (näiteks heli-, valgustus- ja esitlustehnika, sh tehniku teenus vms) kulud ning teavituskulu (näiteks plakatite, flaierite vms kujundamise ja trükkimise kulu, reklaamikulu meediakanalites).

1.2.2.3 Noortele suunatud kohtumiste ja sündmuste ning teavitustegevuste hindamine

(eelarve tabeli rida 3.1.3).

Projekti tegevussuundade elluviimist ja mõju hinnatakse ühe tervikuna, kus hindaja muuhulgas

toob välja nii edumeelsed momendid kui kitsaskohad. Hindajaks on valdkonna ekspert, kes ei

ole projekti tegevusega muus mõttes seotud, tagades objektiivsuse. Hindaja vaatab üle kogu

tegevuse projektiüleselt ja kujundab oma arvamuse saadud materjalide põhjal. Hindaja koostab

iga aasta kohta, alates 2026-2028 raporti, mis avaldatakse KÜSK kodulehel. Kirjeldatud kulu

kajastub eelarve tabeli real nr 2.1.3.

1.3 Tegevuste otsese personalikulu horisontaalne kulukoht (eelarve tabeli rida 4.1)

Personali palgakuludeks 2026. aastal on planeeritud 78 863 €. Personali palgakulud sisaldavad projektijuhi ja projektispetsialisti tööjõukulu. Sealhulgas projektijuhi ja projektispetsialisti lähetus- ja transpordikuludeks on planeeritud 3 400 €.

1.4 Tegevuste kaudsed kulud on 26 958.92 € (7% otsestest kuludest) (eelarve rida 5.1).

Tegevuste elluviimiseks 2026. aastal kulub 412 086.28 €, millest 26 958.92€ on kaudsed kulud (7% otsestest kuludest).

OTSUS

06.02.2026 nr 1-24/39

Siseministri 6. septembri 2023. a

käskkirjas nr 1-3/106 "Toetuse andmise

tingimused kodanikuühiskonna mõju

suurendamiseks ja arengu toetamiseks"

nimetatud toetatavate tegevuste

2026. aasta tegevuskava ja eelarve ning

2024. ja 2025. aastate eelarve muudatuste

kinnitamine

Siseministri 11. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1-3/6 „Siseministeeriumi tööprotseduuride

kirjeldus Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamiseks perioodil 2021–2027“

punkti 4.7.8.1 alusel ning lähtudes siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/106

„Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“

punktist 8.2.1 ja elluviija 31. oktoobri 2025. a kirjast nr 14-13.6/151-1 „2026. aasta eelarve ja

tegevuskava“ ning 15. jaanuari 2026. a kirjast nr 14-13.6/174-1 „2024 ja 2025. aasta

eelarvemuudatuste selgituskiri“

1. Kinnitan siseministri 6. septembri 2023. a käskkirjas nr 1-3/106 „Toetuse andmise

tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ (edaspidi TAT

käskkiri) nimetatud toetatavate tegevuste perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2026. a

tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja (lisatud). Tegevused on kooskõlas

Ühtekuuluvuspoliitika Fondide 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud

valikukriteeriumide ja -metoodikaga.

2. Muudan varade asekantsleri 21.12.2023 otsuse nr 1-24/185 "Siseministri

6. septembri 2023. a käskkirjas nr 1-3/106 "Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna

mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks" nimetatud toetatavate tegevuste 2024. aasta

tegevuskava ja eelarve kinnitamine" lisaga 2 kinnitatud TAT käskkirjas nimetatud

toetatavate tegevuste 2024. aasta eelarvet ning varade asekantsleri 23.12.2024 otsuse

nr 1-24/256 „Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirjas nr 1-3/106 "Toetuse andmise

tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks" nimetatud

toetatavate tegevuste 2025. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine“ lisaga 2 kinnitatud

TAT käskkirjas nimetatud toetatavate tegevuste 2025. aasta eelarvet ja kinnitan need uues

redaktsioonis (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Aas

varade asekantsler

2 (2)

Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava perioodil 01.01.–31.12.2026

Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa

Lisa 3. Seletuskiri toetatavate tegevuste eelarvele perioodil 01.01.–31.12.2026