Vaideotsus

Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla

[email protected]

Tervise tn 1

Kohtla-Järve linn

31025, Ida-Viru maakond

06.02.2026 nr 11.2-1/26/504

Registrikood: 90003433

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõigetele 2 ja 3, tervise- ja

tööministri 13.09.2022 käskkirjaga nr 117 muudetud „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine

riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimuste punktile 7.10, tervise- ja tööministri 12.08.2015

määruse nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ §-le 5 ning haldusmenetluse seaduse

§ 85 punktile 4,

Riigi Tugiteenuste Keskus otsustab:

jätta Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskuse

17.12.2025 otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise

kohta nr 11.2-1/25/5535 kehtetuks tunnistamata.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

Tulenevalt Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) 17.12.2025 otsusest finantskorrektsiooni

tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta nr 11.2-1/25/5535 ja lähtudes

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st 73, perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse

(edaspidi STS) § 51 lõikest 2 ja tervise- ja tööministri 13.09.2022 käskkirjaga nr 117 muudetud

„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimuste punktist

7.10, tervise- ja tööministri 12.08.2015 määruse nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste

kaasajastamine“ §-st 5 vaatas RTK läbi Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi toetuse saaja või

vaide esitaja) 16.01.2026 esitatud vaidest, milles vaide esitaja taotleb RTK 17.12.2025 otsuse

finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta nr 11.2-1/25/5535

(edaspidi FKO) kehtetuks tunnistamist.

2. Asjaolud

RTK on teinud 17.12.2025 meetme „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine

tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks” raames finantskorrektsiooni otsuse

Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi toetuse saaja või vaide esitaja) projekti „Keskhaigla

infrastruktuuri kaasajastamine riskipiikonnas“ (projekti nr 2014- 2020.2.04.19-0085) ja projekti

„Ida-Viru Keskhaigla Ahtme esmatasandi tervisekeskuse loomine“ (projekti nr 2014-

2020.2.04.16-0009) osas FKO seoses hangetes nr 207043 „Ahtme aktiivravikompleksi ja

tervisekeskuse juurdeehitise ehitamine“ ja 210578 „Ahtme aktiivravikompleksi ja tervisekeskuse

juurdeehitise ehitustööde omanikujärelevalve teenused“ tuvastatud riigihangete seaduse

rikkumistega. Täpsemalt on hankija jätnud hankes 207043 kontrollimata hankelepingu täitmise

käigus lisandunud alltöövõtjate osas RHS § 95 lõikes 1 loetletud kõrvaldamise alused, rikkudes

sellega RHS § 122 lõigetes 5 ja 7 sätestatud kohustusi ning on riigihankes nr 210578 kehtestanud

vastavustingimuse, mis ei ole proportsionaalne ega põhjendatud.

16.01.2026 esitas toetuse saaja FKO peale vaide, milles leiab, et tehtud FKO on õigusvastane,

mistõttu palub FKO tunnistada kehtetuks.

RTK (edaspidi ka vaide lahendaja) kontrollis vaide esitamise tähtaegsust HMS §-le 75 ning

vastavust HMS § 76 ning leidis, et vaie esitati tähtaegselt ning see vastas nõuetele.

3. RTK seisukohad

3.1 Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ja kooskõlas HMS § 83 lõikega 1 kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Haldusmenetluse seaduse §-i 54 kohaselt on

haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse

alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

3.2 Vaide asjaoludest nähtub, et vaide esitaja on seadnud kahtluse alla FKO kui haldusakti

õiguspärasuse. Vaide esitaja leiab, et olukorras kus kohus on tühistanud eelneva samasisulise

FKO, ei ole korduva järelevalvemenetluse alustamine aastaid pärast hanke läbiviimist kooskõlas

hea haldustavaga. Lisaks märgib vaide esitaja, et korduva järelevalvemenetluse algatamine on

RTK diskretsiooniotsus, mistõttu pole FKO tegemine RTK kohustus, vaid õigus.

3.3 Vaide lahendaja leiab, et vaide esitaja eelkirjeldatud käsitlus ei ole õige. STS § 45 lg 1 punkti

3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 143 alusel juhul,

kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. Ühissätete määruse art 143 lg 2 kohaselt võtavad liikmesriigid arvesse

eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad

proportsionaalseid korrektsioone. Eeskirjade eiramisena käsitatakse liidu õiguse või selle

kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja

investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on

mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu eelarvet põhjendamata kuluartikli liidu

eelarvest debiteerimise tõttu (ühissätete määruse art 2 p 36). Arvestades Euroopa Liidu (edaspidi

EL) õiguse ülimuslikkust siseriikliku õiguse ees ja nõuet, et nii haldusorganil kui ka kohtul on

kohustus tagada EL õiguse tõhus rakendamine, tuleb STS § 45 lg 1 nimetatud kaalutlusõigust

teostada eelkõige EL õiguse kontekstis. Seega tuleb rakendusüksusel finantskorrektsiooni otsus

teha ehk otsustuse ja tagajärje diskretsioon puudub, kui tuvastatud on ühissätete määruse mõistes

eeskirjade eiramine. Rakendusüksusel on kaalutlusõigus üksnes finantskorrektsiooni määra

valikul. Samasugusele järeldusele jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus 21.06.2022 otsuses nr 3-19-

1239, kus leidis, et etteheidetud rikkumise eelduste täidetuse korral ei olnud rakendusüksusel

kaalutlusõigust, kas teha finantskorrektsioon, vaid kaalutlusõigus puudutas pelgalt

finantskorrektsiooni ulatust.

3.4 Käesoleval juhul nähtub Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2025 otsusest nr 3-22-1835 (vt p 27

ja 32), et kohus on nõustunud, et eeskirja eiramine on aset leidnud nii hanke nr 207043

hankelepingus lisandunud alltöövõtjate kõrvaldamisaluste kontrollimata jätmise kui ka hankes nr

210578 kehtestatud ebaproportsionaalse vastavustingimuse osas. Seega on läbi pika kohtuvaidluse

leidnud kinnitust, et finantskorrektsiooni tegemise alus kahes rikkumise episoodis esineb, mistõttu

ei oleks rakendusüksuse poolt finantskorrektsiooni tegemata jätmine kooskõlas EL õigusega.

3.5 Vaide lahendaja peab oluliseks täiendavalt selgitada, et toetust taotledes on toetuse saaja

nõustunud toetuse saamise tingimustega, mille lahutamatuks osaks on ka finantskorrektsiooni

alused, ulatus ja kord. Seega on toetuse saaja nõustunud ka muuhulgas kohustusega maksta toetus

tagasi, kui ta toetuse saamise tingimusi ei täida. Toetuse saamise tingimuste rikkumisel ei ole

põhjendatud maksta toetust taotluse rahastamise otsuses sätestatud algses mahus, kuivõrd toetuse

andja ei saa kokkulepitud tingimustel (sh Euroopa Liidu üldpõhimõtteid ja väärtusi järgivat)

vastusooritust. Euroopa Kohtu praktikas (nt C-743/18 p 68) loetakse, et toetuse täiemahuline

andmine olukorras, kus vastusooritus ei vasta enam kokkulepitud tingimustele, kahjustab

põhjendamatult liidu eelarvet. Lisaks on Euroopa kohus selgel seisukohal, et Euroopa Liidu

vahendeid ei või kasutada ettevõtmisteks, mille raames on rikutud riigihangete reegleid (vt

Euroopa Kohtu otsus nr C-465/10 p-d 55‒58).

3.6 Rakendusüksusele ei ole antud finantskorrektsiooni tegemiseks piiramatult aega. Tulenevalt

STS § 45 lõikest 5 võib finantskorrektsiooni otsuse teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase

kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Kui rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni

vastavalt seadusele, ei ole ta rikkunud head haldustava.

3.7 Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole mingit seost hanke läbiviimise ajaga ja ei saagi

olla, sest rakendusüksus kontrollib hanke õiguspärasust alles siis kui toetuse saaja esitab vastava

hanke kulud hüvitamiseks. Arvestades seda, et hankelepingud võivad olla väga erineva kestvuse

ja maksetingimustega, millest sõltuvad ju ka toetuse saajate poolt kulude esitamise ajad, on täiesti

võimalik olukord, kus finantskorrektsioon tehaksegi mitu aastat hiljem peale hankemenetluse

lõppu. Finantskorrektsiooni tegemise aega mõistagi pikendab ka pooltevaheline vaidlus, kuid see

ei saa olla hiljem argumendiks finantskorrektsioonist loobumisel kui vaidluse tulemusena

finantskorrektsiooni tegemise kohustus rakendusüksusel säilib.

3.8 Vaide esitaja on muuhulgas ka seisukohal, et FKO tegemisel Tallinna Ringkonnakohtu

otsusele tuginemist ei saa pidada õigeks, sest kohus ei saa sekkuda haldusorgani tegevusse ja ise

haldusorgani eest otsuseid teha ja siduvaid kaalutlusi esitada. Vaide lahendaja nõustub üldjoontes

vaide esitajaga, et kohtul ei ole volitust vaidlustatud FKO-d muuta või kohaldada FKOs

rakendusüksuse asemel mõnda muud finantskorrektsiooni määra, ja pöörab tähelepanu asjaolule,

et kohus ei olegi midagi sellist teinud. Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2025 otsuse nr 3-22-1835

(vt punktid 30 ja 33) tähelepanelikumal lugemisel nähtub, et FKO-s etteheidetud rikkumistele

kohaldatud finantskorrektsiooni määra kohta on kohus jõudnud järeldusele, et varasema

ühendmääruse redaktsiooni järgi oleks RTK kaalutlusõigus finantskorrektsiooni määra valikul

ulatuslikum, mistõttu pole kindel, et suurema kaalutlusruumi korral oleks kohaldatud

finantskorrektsiooni määr jäänud samaks. Kuigi kohus toob otsuses välja asjaolud, mis võivad olla

sobiliku finantskorrektsiooni määra kaalutlemisel asjakohased, ei saa väita, et kohus oleks asunud

RTK asemel ise otsust tegema. Sealjuures rõhutab ka kohus ise läbivalt kohtuotsuses, et tulenevalt

HKMS § 158 lõikest 3 ei tohi kohus teostada kaalutlusõigust RTK eest. FKO-s on tuginetud

Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2025 otsusele nr 3-22-1835 vaid selles osas, mis puudutab

varasema ühendmääruse redaktsioonist lähtumise kohustust ja sellest tulenevalt

finantskorrektsiooni tegemisel suurema kaalutlusruumi kasutamist.

3.9 Vaide punktis 4.4 viitab vaide esitaja Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2025 otsuses nr 3-22-

1835 välja toodud asjaoludele, mida on kohus pidanud asjakohaseks arvestada hanke nr 207043

kuludele kohaldatava finantskorrektsiooni määra kaalutlemisel. Vaide lahendaja on FKO punktis

1.4 toodud põhjendustega hanke nr 207043 rikkumisele kohaldatud 2%-lise finantskorrektsiooni

kohta tutvunud ning on seisukohal, et RTK on kõiki antud asjaolusid FKO-s kaalunud. Muuhulgas

nähtub FKO punktist 1.4, et 2%-ilise finantskorrektsioonimäära kaalutlemisel on arvesse võetud

maksuvõlaga/karistusega alltöövõtjate osa hankelepingu mahust, samuti selliste alltöövõtjate

lepingus osalemise aega kogu lepingu täitmisaja suhtes, aga ka rikkumisega seotud alltöövõtjate

arvu kogu kasutatud alltöövõtjate arvu suhtes. Niisamuti on arvesse võetud hankemenetluse

mahukust ja selle keerulist ajalist perioodi, ning seda, et vaide esitaja ei ole rikkumist toimepannud

pahatahtlikult. Eelkirjeldatud asjaolude arvestamine on toonud vaide esitajale kaasa

võrreldes varasemalt esitatud ja kohtus vaidlustatud finantskorrektsiooni otsusega 5 korda

madalama finantskorrektsiooni.

3.10 Vaide lahendaja analüüsis ka FKO-s toodud põhjendusi hanke nr 210578 rikkumisele

kohaldatud 2%-lise finantskorrektsiooni kohta ja leiab, et FKO-s on arvestatud asjaoluga, et EL

eelarvele ei ole saanud tekkida märkimisväärset kahju, mistõttu on kohaldatud 5 korda

madalamat finantskorrektsiooni võrreldes varasemalt esitatud ja kohtus vaidlustatud

finantskorrektsiooni otsusega.

3.11 Vaide esitaja heidab RTK-le ette seda, et RTK on enne hangete avaldamist esitatud hanke

alusdokumente kontrollides vaide esitaja tegevuse heaks kiitnud, kuid on hiljem asunud tegema

etteheiteid ning rakendanud finantskorrektsiooni, kuigi selle eest vastutust võtta ei soovi.

3.12 RTK on tuvastanud, et toetuse saamise tingimused (vt täpsemalt nii tervise- ja tööministri

04.04.2019 käskkirjaga nr 32 kinnitatud „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine

riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimuste punkt 7.1.4.1 kui ka tervise- ja tööministri 12.08.2015

määrus nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ § 25 lg 5) nägid ette toetuse saajale

kohustuse esitada rakendusüksusele hankedokumendid viis tööpäeva enne hankemenetluse

alustamist. Seega hõlmas RTK poolne kontroll mõlema hanke puhul ainult nende ettevalmistamise

etappi, mistõttu ei saanud kuidagi RTK hankega nr 207043 seotud kontrolli käigus tuvastada

hilisemat hankelepingu täitmise käigus aset leidnud rikkumist (täpsemalt hankija poolt

hankelepingusse lisanduvate alltöövõtjate kõrvaldamisaluste kontrollimata jätmine), liiatigi siis

seda ära hoida.

3.13 Mis puudutab RTK poolt kontrollitud hankes nr 210578 ebaproportsionaalse

vastavustingimuse tuvastamata jätmist, siis ei ole ka see etteheide RTK suunas põhjendatud.

Nimelt sündis teadmine, et tegemist on ebaproportsionaalse tingimusega, peale RTK kontrolli

teostamist so peale hanke avaldamist ja hankes osalemisest huvitatud isiku poolt vastavasisulise

tähelepaneku tegemist hankijale. Märgime, et RTK ei oma selliseid ehitusvaldkonna spetsiifilisi

teadmisi, mis oleks muidu rikkumise tuvastamise juba hanke ettevalmistamise etapis teinud

võimalikuks. Ka auditeeriv asutus, kes on rikkumise kohta auditis nr ERF-335/2021 teinud olulise

tähelepaneku, on tingimuse proportsionaalsuse küsimuses hinnangu saamiseks pöördunud Eesti

Elektroenergeetika Seltsi poole. Ei saa siiski märkimata jätta, et erinevalt RTKst oli toetuse saaja

peale teabevahetuses saadud infot teadlik ebaproportsionaalsest tingimusest, kuid jättis sellest

hoolimata riigihanke alusdokumendid muutmata.

3.14 Vaide esitaja leiab lõpetuseks, et STS § 45 lg 5 on õigusnormina ebaselge, mistõttu on see

vastuolus Põhiseaduse § 10 ja § 13 lg 2 toodud õigusselguse põhimõttega. RTK selgitab, et

käesoleva vaide lahendamise käigus ei saa RTK tuvastada STSi võimalikku vastuolu

Põhiseadusega, niisamuti puudub RTK-l õigus STS-i sätteid kehtetuks tunnistada. Kontrollides

FKO õiguspärasust, tuleb vaide lahendajal välja selgitada, kas FKO on tehtud kehtiva õiguse alusel

ja on sellega kooskõlas. Vastavalt Riigi Teataja andmetele oli nii STS tervikuna kui selle

asjaomane säte FKO tegemise ajal kehtiv, mistõttu pidi RTK finantskorrektsiooni tegemisel sellest

lähtuma.

3.15 Kokkuvõttes leiab vaide lahendaja, et vaides toodud põhjendused ei anna alust FKO-s

rakendatud finantskorrektsiooni kehtetuks tunnistamiseks. Vaide lahendaja on seisukohal, et RTK

17.12.2025 otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta nr

11.2-1/25/5535 on HMS § 54 mõttes õiguspärane ning jätab eeltoodud põhjendusel vaide

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Kathy Tätte

526 1482

[email protected]