Taristuministri määruse "Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded lennuvälja ja aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel" eelnõu

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigikantselei Kaitseministeerium

06.02.2026 nr 1-4/26/512

Taristuministri määruse "Elutähtsa teenuse kirjeldus

ja toimepidevuse nõuded lennuvälja ja aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel" eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks taristuministri määruse „Elutähtsa teenuse

kirjeldus ja toimepidevuse nõuded lennuvälja ja aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel“ eelnõu ja seletuskirja.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Kaitseministeerium, Lennuliiklusteeninduse AS, AS Tallinna

Lennujaam, Keskkonnaagentuur, Transpordiamet

Tairi Tonkson, 625 6454

[email protected]

1

EELNÕU

29.01.2026

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded lennuvälja ja

aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktides 5 ja 6 sätestatud elutähtsatele teenustele:

1) teenuse kirjeldus; 2) nõuded teenuse tasemele ning valmisolekule osutada teenust ka teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral ja hädaolukorras;

3) nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks; 4) elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg;

5) elutähtsa teenuse taastamise korraldus; 6) tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga;

7) planeerimata katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust, hädaolukorrast või selle

ohust (edaspidi sündmus) teavitamise kord ning sündmuse kohta üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord.

2. peatükk

Lennuvälja toimimise tagamise kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

§ 2. Elutähtsa teenuse kirjeldus

(1) Lennuvälja toimimise tagamine kui elutähtis teenus (edaspidi lennuvälja toimimise teenus) on teenus, millega tagatakse regulaarne katkematu ja ohutu lennutegevus rahvusvaheliseks

lennuliikluseks ning mille tagamisel järgitakse kõiki kohalduvaid lennuvälja ja õhusõidukite ohutu käitamise nõudeid.

(2) Lennuvälja toimimise teenus käesoleva määruse tähenduses sisaldab lennuvälja käitamist, lennundusjulgestuse ning maapealse teeninduse korraldamist.

2

(3) Lennuvälja toimimise teenuse tagamise eelduseks on järgmiste teenuste toimimine:

1) aeronavigatsiooniteenus käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud ulatuses; 2) lennumeteoroloogilise prognoosi- ja hoiatusteabe koostamise ning ilmavaatlusteenuse

osutamise teenus; 3) elektri- ja sideühenduse teenus; 4) kütusevarustuse teenus;

5) veevarustuse ja kanalisatsiooniteenus; 6) kaugkütteteenus;

7) maapealne teenindus; 8) lennundusjulgestuse teenus.

(4) Lennuvälja toimimise teenust tagab lennundusseaduse § 589 lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi lennuvälja toimimise teenuse osutaja).

§ 3. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja valmisolekule

(1) Lennuvälja toimimise teenuse osutaja peab elutähtsat teenust planeerima, hooldama, kasutama ja suunama nii, et teenus oleks häiriva teguri esinemisel minimaalselt häiritud.

(2) Lennuvälja toimimise teenuse osutaja tagab elutähtsa teenuse osutamise oma kontrolli ja vastutuse ulatuses teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, muust elutähtsast teenusest

põhjustatud hädaolukorras või muus sarnases olukorras, elutähtsat teenust: 1) tasemel, mis kindlustab elutähtsa teenuse toimimise tasemel, mis vastab lennundusseaduse

§ 36 alusel kehtestatud lennuvälja sertifikaadi nõuetele; 2) järgides vähemalt elutähtsa teenuse osutamisele kehtestatud minimaalsete nõuete täitmise vastavalt hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toimepidevuse plaanile.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud olukorras võib lennuvälja toimimise teenuse

osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või ohutu lennutegevuse kindlustamiseks ajutiselt kitsendada teenuses sisalduva tegevuse osutamist järgmiselt: 1) peatada registreeritud pagasi vastuvõtt ja käitlemine;

2) piirata lennujaama terminali ja muid teenindusprotsesse ulatuses, mis ei sea ohtu lennuohutust ega regulaarlennuliikluse toimimist.

(4) Lennuvälja toimimise teenuse osutaja toob hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toimepidevuse plaanis lisaks hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel nõutavale teabele välja

vähemalt järgmise informatsiooni: 1) lennuvälja toimimise teenuse osutaja tegutsemise kord ja meetmed käesoleva määruse § 2

lõikes 3 nimetatud teise teenuse osutaja teenuse katkemise korral; 2) lennuvälja toimimise teenuse osutaja tegutsemise kord ja meetmed käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste kitsendamise korral.

§ 4. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

(1) Lennuvälja toimimise teenuse osutaja kirjeldab hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis teenuse toimepidevuse tagamisega

kaasnevaid ohte, sh ristsõltuvusi teistest elutähtsatest teenustest ja nendega seotud ohte ja katkestusi ning hädaolukorra seaduse § 91 kohases üleriigilises riskianalüüsis analüüsitud

hädaolukordi või muid sarnaseid olukordi põhjustada võivaid ohte ning arvestab nendega toimepidevuse plaani koostamisel.

3

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisel ning ennetavate meetmete kavandamisel peab lennuvälja toimimise teenuse

osutaja arvestama vähemalt järgnevate võimalike ohtudega: 1) infosüsteemi või võrgu küberrünnak; 2) pommiähvardus või muu julgeolekuoht;

3) massiline korratus lennuvälja territooriumil; 4) teenuse osutamiseks olulise objekti või süsteemi füüsiline rünnak;

5) rasked ilmastiku- ja loodusolud; 6) oluliste süsteemide, seadmete või taristu rikete ja katkestuste esinemine; 7) terroriakt;

8) tulekahju lennuvälja või selle kriitilise taristu alal; 9) pikaajaline elektrikatkestus;

10) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestus; 11) olulise töötaja puudumine; 12) epideemia;

13) streik; 14) teenuse osutamiseks olulise ehitise, seadme ja infosüsteemi rike;

15) seadme ja muu olulise vahendi tarne katkestus; 16) muu asjakohane oht, millel on oluline mõju lennuvälja toimimise tagamisele.

(3) Lennuvälja toimimise teenuse osutaja rakendab elutähtsa teenuse kriitiliste tegevuste toimimiseks vähemalt järgmisi meetmeid:

1) määratleb oma taristu, mis mõjutab enim tema elutähtsa teenuse toimepidevust (edaspidi kriitiline taristu); 2) tagab oma objekti ja kriitilise taristu kaitse ja rakendab turvalisuse tagamise meetmed

vastavalt riskianalüüsi tulemustele ja elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse korraldustele;

3) tagab ööpäev läbi elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku personali ning korraldab alltöövõtjate kättesaadavuse lepinguliste kohustuste piires elutähtsa teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmiseks;

4) analüüsib ja hindab regulaarselt küberohte ning rakendab maandavaid meetmeid vastavalt küberturvalisuse seadusele ja elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse

korraldustele; 5) vähendab võimalusel sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, sh omab alternatiivseid meetmeid vajaduse korral rahuldada suurenenud nõudlust ning vähendada enda osutatava

teenuse sõltuvust olulisematest elutähtsatest teenustest, tarnijatest ja muude teenuste lepingupartneritest;

6) omama telefoni- ja andmesideteenuse katkestuse korral alternatiivseid sidepidamise lahendusi; 7) tagab varustuskindluse varugeneraatorite ning piisavate vedelkütusevarude kaudu,

tagamaks elektri varustuse katkemise korral teenuse jätkumine vähemalt 48 tunni jooksul; 8) tagab piisavad veevarud, et tagada teenuse jätkumine veega varustuse katkemise korral

vähemalt 24 tunni jooksul.

§ 5. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg ja teenuse taastamise korraldus

(1) Lennuvälja toimimise teenuse osutaja tagab elutähtsa teenuse toimimise 48 tunni jooksul

lennuvälja kontrolli all olevate süsteemide ja teenuste osas alates katkestuse tekkest, välja arvatud käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud teenuste katkemise korral.

4

(2) Lennuvälja toimimise teenuse osutaja: 1) tagab elutähtsa teenuse toimimise määruse § 2 lõike 3 punktides 3 või 4 nimetatud teenuste

katkemise korral vähemalt 48 tunniks alates katkestuse tekkest; 2) tagab elutähtsa teenuse toimimise määruse § 2 lõike 3 punktis 5 või 6 nimetatud teenuse katkemise korral vähemalt 24 tunniks alates katkestuse tekkest;

3) tagatav elutähtis teenus katkeb määruse § 2 lõike 3 punktides 1‒2 või 7‒8 nimetatud teenuste katkemise korral.

(3) Kui lennuvälja toimimise teenuse tagamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses, tagab elutähtsa teenuse osutaja teenuse esimesel võimalusel alates vääramatu jõu

vahetu mõju lõppemisest.

(4) Lennuvälja toimimise teenuse osutaja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 3 toimepidevuse plaanis esitatud teenuse taastamise korrast.

§ 6. Elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus

Lennuväljade toimimise teenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukord esineb juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) lennuõnnetus või lennuõnnetuse oht lennuväljal või selle lähiümbruses;

2) ebaseaduslik lennutegevusse sekkumine; 3) ulatuslik tulekahju lennuväljal või selle kriitilise taristu alal;

4) reostus, mis omab ohtu lennuvälja toimimise teenusele; 5) epideemia, mis omab ohtu lennuvälja toimimise teenusele; 6) lennuvälja kriitilise taristu, seadmete ja süsteemide rike;

7) sündmused ja olukorrad, mis mõjutavad lennuvälja töökorraldust olulisel määral; 8) lennuvälja toimimise teenuse osutaja ei suuda taastada teenust käesoleva määruse § 5

lõigetes 1‒3 sätestatud aja jooksul; 9) lennuvälja toimimise teenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse katkestuse, mis toob kaasa hädaolukorra;

10) teise elutähtsa teenuse katkestuse või muu teenuse katkestus ei võimalda lennuvälja toimimise teenuse tagamist ohutul tasemel.

§ 7. Elutähtsa teenuse katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

(1) Lennuvälja toimimise teenuse osutaja teavitab elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust viivitamata Kliimaministeeriumit toimepidevuse

plaanis kokkulepitud telefoni ja e-posti teel. (2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) katkestuse toimumise aeg ning kestus või oht selle tekkeks; 2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;

3) teenuse taastamiseks või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed; 4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale;

5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele; 6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale.

5

(3) Kliimaministeerium teavitab viivitamata avalikkust elutähtsa teenuse ulatuslikust või

raskete tagajärgedega katkestusest või selle ohust meediakanalite kaudu vastavalt taristuministri käskkirjaga välja antud kriisikommunikatsiooni plaanile.

3. peatükk

Aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamise kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

§ 8. Elutähtsa teenuse kirjeldus

(1) Aeronavigatsiooniteenus kui elutähtis teenus on teenus, mis tagab ohutu lennuliikluse

korraldamine Tallinna lennuinfopiirkonnas. Aeronavigatsiooniteenus on käesoleva määruse tähenduses sertifitseeritud teenus, mis sisaldab järgmisi teenuseid:

1) lennuliiklusteenused (air traffic services - ATS); 2) side-, navigatsiooni- ja/või seireteenused (communication navigation or surveillance services – CNS);

3) aeronavigatsiooniteabe teenused (aeronautical information services – AIS).

(2) Aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamise eelduseks on järgmiste teenuste toimimine: 1) lennumeteoroloogilise prognoosi- ja hoiatusteabe koostamise ning ilmavaatlusteenuse osutamise teenus;

2) elektrienergiateenus; 3) telefoni-, mobiiltelefoni-, raadio- ja andmesideteenus;

4) veevarustuse ja kanalisatsiooniteenus; 5) lennuvälja toimimise teenus käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud ulatuses.

(3) Aeronavigatsiooniteenuse toimimist tagab lennundusseaduse § 589 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi aeronavigatsiooniteenuse osutaja).

§ 9. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja valmisolekule

(1) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab elutähtsat teenust planeerima, hooldama, kasutama ja suunama nii, et teenus oleks häiriva teguri, mis ohustab nõuetele vastavat toimimist,

esinemisel minimaalselt häiritud. (2) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja osutab teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, muust

elutähtsast teenusest põhjustatud hädaolukorras või muus sarnases olukorras elutähtsat teenust:

1) tasemel, mis kindlustab elutähtsa teenuse toimimise tasemel, mis tagab elutähtsa teenuse toimimise sertifitseeritud teenusele kehtestatud nõuetele vastaval tasemel; 2) järgides vähemalt elutähtsa teenuse osutamisele kehtestatud minimaalsete nõuete täitmist

vastavalt hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toimepidevuse plaanile.

(3) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja toob hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toimepidevuse plaanis lisaks hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel nõutavale teabele välja vähemalt järgmise informatsiooni:

1) aeronavigatsiooniteenuse osutaja tegutsemise kord käesoleva määruse § 8 lõikes 2 nimetatud teise teenuse osutaja teenuse katkemise korral.

§ 10. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks

6

(1) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja kirjeldab hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis teenuse toimepidevuse tagamisega kaasnevaid

ohte, sh ristsõltuvust teistest elutähtsatest teenustest ja nendega seotud ohte ja katkestusi ning hädaolukorra seaduse § 91 kohases üleriigilises riskianalüüsis analüüsitud hädaolukordi või muid sarnaseid olukordi põhjustada võivaid ohte ning arvestab nendega toimepidevuse plaani

koostamisel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisel ning ennetavate meetmete kavandamisel peab aeronavigatsiooniteenuse osutaja arvestama vähemalt käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktides 1–16 nimetatud võimalike

ohtudega.

(3) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja rakendab elutähtsa teenuse kriitiliste tegevuste toimimiseks vähemalt järgmisi meetmeid: 1) määratleb oma taristu, mis mõjutab enim tema elutähtsa teenuse toimepidevust (edaspidi

kriitiline taristu); 2) tagab oma objekti ja kriitilise taristu kaitse ja rakendab turvalisuse tagamise meetmed

vastavalt riskianalüüsi tulemustele ja elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse korraldustele; 3) tagab ööpäev läbi elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku personali ja alltöövõtjate

olemasolu ning nende kättesaadavuse elutähtsa teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmiseks;

4) analüüsib ja hindab regulaarselt küberohte ning rakendab maandamismeetmeid vastavalt küberturvalisuse seadusele ja elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse korraldustele;

5) vähendab võimalusel sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, sh omab alternatiivseid meetmeid vajaduse korral rahuldada suurenenud nõudlust ning vähendada enda osutatava

teenuse sõltuvust olulisematest elutähtsatest teenustest, tarnijatest ja muudest lepingupartneritest; 6) omab andmesideteenuse katkestuse korral alternatiivseid sidepidamise lahendusi;

7) tagab varustuskindluse varugeneraatorite kaudu, tagamaks elektriga varustamise katkemise korral teenuse jätkumist vähemalt 120 tundi.

§ 11. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg ja teenuse taastamise korraldus

(1) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja tagab katkematu elutähtsa teenuse toimimise, välja arvatud käesoleva määruse § 8 lõikes 2 nimetatud teenuste katkemise korral.

(2) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja: 1) tagab elutähtsa teenuse toimimise määruse § 8 lõike 2 punktides 2 või 4 nimetatud teenuste

katkemise korral vähemalt 120 tundi alates katkestuse tekkest. 3) tagatav elutähtis teenus katkeb määruse § 8 lõike 2 punktides 1, 3 või 4 nimetatud teenuste

katkemise korral. (3) Kui aeronavigatsiooniteenuse tagamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse

tähenduses, tagab elutähtsa teenuse osutaja teenuse esimesel võimalusel alates vääramatu jõu vahetu mõju lõppemisest.

7

(4) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel hädaolukorra

seaduse § 39 lõikes 3 toimepidevuse plaanis esitatud teenuse taastamise korrast.

§ 12. Elutähtsa teenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus

Aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamise ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestusest

põhjustatud hädaolukord esineb juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) olukord ohustab paljude inimeste tervist või võib põhjustada suurt varalist kahju;

2) aeronavigatsiooniteenuse osutaja ei suuda katkematult teenust osutada käesoleva määruse § 11 lõigetes 1-3 sätestatud aja jooksul või selle möödudes; 3) aeronavigatsiooniteenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse katkestuse, mis toob

kaasa hädaolukorra; 4) teise elutähtsa teenuse katkestuse või muu teenuse katkestus ei võimalda ohutul tasemel

aeronavigatsiooniteenuse tagamist. § 13. Elutähtsa teenuse katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja teavitab elutähtsa teenuse ulatusliku või raskete

tagajärgedega katkestusest või selle ohust viivitamata Kliimaministeeriumit käesoleva määruse § 7 sätestatud korras.

4. peatükk

Rakendussätted

§ 14. Nõuete rakendamine

Käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktides 6–8 ja § 10 lõike 3 punktides 6–7 nimetatud kohustused tuleb elutähtsa teenuse osutajal täita hiljemalt kolme aasta jooksul hädaolukorra

seaduse § 38 lõike 12 alusel antud haldusakti andmisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kuldar Leis / taristuminister

/allkirjastatud digitaalselt/ Marten Kokk kantsler

1

Taristuministri määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

lennuvälja ja aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga kavandatud muudatused on tingitud 18. oktoobril 2024. a jõustunud hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest, millega määrati HOS § 36 lõike 11 punktides 5 ja 6 elutähtsaks teenuseks lennuväljade ja

aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamine. Lennundusseaduse (edaspidi LennS) § 589 kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja

sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenust osutav äriühing (HOS § 36 lõike 11 punkt 6) ning Tallinna lennuvälja käitaja (HOS § 36 lõike 11 punkt 5).

Taristuministri määrus „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded lennuvälja ja aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse HOS § 37

lõike 2 alusel. Eelnõuga määratletakse elutähtsa teenuse kirjeldus, nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja valmisolekule, nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks, elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg ja teenuse taastamise korraldus, elutähtsa teenuse ulatuslik või

raskete tagajärgedega katkestus ning elutähtsa teenuse katkestusest või selle ohust teavitamise kord. Eelnõu kehtestatakse kahe volitusnormi alusel ühe määrusega.

1.1 Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas ning juriidilist kvaliteeti kontrollis Kliimaministeeriumi lennundusosakonna õigusnõunik Tairi Tonkson

([email protected]). Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti AS-i Tallinna Lennujaama ja Lennuliiklusteeninduse AS-i esindajatega. Eelnõu ja seletuskirja keeleline toimetus tehakse pärast kooskõlastusringi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 14 paragrahvist, mis jagunevad nelja peatükki: 1. peatükk „Üldsätted“,

2. peatükk „Lennuvälja toimimise tagamise kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“, 3. peatükk „Aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamise kirjeldus ja toimepidevuse

nõuded“, 4. peatükk „Rakendussätted“

Eelnõu 1. peatüki § 1 sätestab määruse reguleerimisala, milles on arvestatud HOS § 37 lõikes 3 sätestatut.

Eelnõu 2. peatükis määratletakse lennuvälja toimimise tagamise kirjeldus ja toimepidevuse nõuded.

Paragrahvi 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt kehtestatakse määrusega lennuvälja toimimise tagamine

kui elutähtsa teenuse kirjeldus ning määratletakse, mida teenus hõlmab käesoleva määruse mõistes. Elutähtsa teenusena tagatakse regulaarne, katkematu ja ohutu lennutegevus

2

rahvusvaheliseks lennuliikluseks Tallinna lennuväljale/lennuväljalt ning selle tagamisel tuleb

järgida kõiki kohalduvaid lennuvälja ja õhusõidukite ohutu käitamise nõudeid. Lennuvälja toimimise teenus hõlmab lennuvälja käitamist, maapealse teeninduse ning

lennundusjulgestuse korraldamist. Lennuvälja käitamine on tegevuste kogum, millega hädaolukordades tagatakse lennuvälja

taristu, süsteemide ning operatsioonide töövõime ning lennuohutus. Lennuvälja käitamine hõlmab näiteks järgmisi tegevusi ja võimekusi: lennuraja, ruleerimisteede, perroonide ning

navigatsiooniabivahendite märgistuse, valgustuse, teenust toetavate rajatiste ja tehnosüsteemide haldamist, hooldamist ja avariilist taastamist. Samuti näiteks pääste- ja tuletõrjevõimekuse tagamist lennuväljal.

Lennuvälja käitamine ei hõlma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenuste osutamist, kuid sõltub lõikes 3 nimetatud teenuste toimimisest enda elutähtsa teenuse tagamiseks.

Maapealne teenindus on lennuvälja toimimise teenuse osa, mis hõlmab õhusõidukite, reisijate, meeskondade ja lennuoperatsioonide teenindamist lennuvälja territooriumil ulatuses, mis on

vajalik lendude jätkamiseks hädaolukordades. Maapealne teenindus hõlmab eelkõige õhusõidukite perrooniteenindust ja parkimise korraldamist, õhusõidukite käivitamise ja

seiskamisega seotud maapealset tuge, kütusevarustuse ja tankimisvõimekuse tagamist koostöös vastava teenuse osutajaga, reisijate ja meeskondade ohutu liikumise korraldamist lennuvälja territooriumil. Maapealse teeninduse teenuseid võib osutada lennuvälja käitaja või

kolmas isik (LennS §-d 5017, 5028 5029). Korraldamise all tuleb mõista lennuvälja käitaja poolset juhtimist ja koordineerimist, mitte maapealse teeninduse sisulist osutamist, kuna

maapealset teenindust võivad osutada ka teised vastavalt sertifitseeritud ettevõtted.

Lennundusjulgestuse korraldamine on lennuvälja toimimise teenuse osa, mille eesmärk on

ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku sekkumist lennundustegevusse ning tagada inimeste, õhusõidukite ja taristu kaitse. Lennundusjulgestuse korraldamine hõlmab vähemalt lennuvälja

territooriumi ja liiklusalade turvamist, juurdepääsukontrolli ja piiratud alade haldamist; reisijate, pagasi ja personali turvakontrolli korraldamist, koostööd Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste pädevate asutustega, julgestusmeetmete rakendamist hädaolukorras ja kõrgendatud

ohutaseme korral.

Lõikes 3 nimetatud teenused ei kuulu lennuvälja toimimise teenuse osutaja otseste ülesannete hulka, kuid on vältimatult vajalikud elutähtsa teenuse tagamiseks. Näiteks lennumeteoroloogiateenus ei ole lennuvälja toimimise teenuse osutaja ülesanne, kuid

lennuvälja toimimist ei ole võimalik tagada, kui vastav lennumeteoroloogiateenus on katkenud. Seega on lõikes 3 esitatud loetelu teenustest, mis on elutähtsa teenuse osutaja poolt

tagatava ülesande täidetavuse eelduseks. Lõikes 3 on esitatud kaheksa punkti alljärgnevatel põhjustel: 1) aeronavigatsiooniteenus – ilma lennuliikluse korraldamiseta ei saa lennuvälja kasutada

rahvusvaheliseks lennuliikluseks; 2) lennumeteoroloogilise prognoosi- ja hoiatusteabe koostamise ning ilmavaatlusteenuse

osutamise teenus – vajalik õhusõidukite ohutuks maandumiseks ja õhku tõusuks ning teenuse katkemine peataks lennutegevuse; 3) elektri- ja sideühenduse teenus – tagavad lennuvälja süsteemide, seadmete ja

juhtimiskeskuste töö. Lennuväljal on oma kriisiside ja varusüsteemid, kuid nende kasutusvõimekuse aeg on piiratud;

4) kütusevarustuse teenus - ilma kütusevarustuseta ei saa tagada lennuliikluse jätkumist, see on vajalik õhusõidukitele ja lennuväljal kasutatavatele maapealsetele sõidukitele;

3

5) veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenus – vajalik hädaolukordades (päästeteenistus, tuletõrje,

sanitaarne ohutus). Teenuse puudumine katkestaks ohutusprotseduurid; 6) kaugkütteteenus – on vajalik, et tagada lennuvälja kriitiliste hoonete ja süsteemide pidev

ning töökindel soojusvarustus; 7) maapealne teenindus – on vajalik lennukite, reisijate ja pagasi ohutuks teenindamiseks ning lennuvälja operatsioonide toimimiseks;

8) lennundusjulgestuse tagamise teenus – on vajalik lennukite, reisijate ja pagasi ohutuks teenindamiseks ning lennuvälja operatsioonide toimimiseks.

Lõikes 4 on sätestatud, et lennuvälja toimimise teenuse osutaja on Tallinna lennuvälja käitaja, tulenevalt LennS § 589 lõikest 2.

Paragrahv 3 sätestab nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja valmisolekule osutada teenust

teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. Lõige 1 kohaselt peab elutähtsat teenust planeerima, hooldama, kasutama ja suunama nii, et

teenus oleks häiriva teguri esinemisel minimaalselt häiritud.

Lõige 2 sätestab, et elutähtsa teenuse osutaja peab teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral tagama elutähtsa teenuse oma kontrolli ja vastutuse ulatuses tasemel, mis kindlustab elutähtsa teenuse toimimise tasemel, mis vastab LennS § 36 alusel kehtestatud lennuvälja sertifikaadi

nõuetele ning järgides vähemalt elutähtsa teenuse osutamisele kehtestatud minimaalsete nõuete täitmist vastavalt HOS § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse plaanile.

Vastavalt EASA alusmäärusele1 peab lennuvälja käitaja määrama oma juhtimissüsteemis selged vastutused ja tööprotsessid nende tegevuste osas, mis on tema kontrolli all (juhtimis- ja ohutusjuhtimissüsteem). Käitaja ei vastuta väliste teenuste (nt elektri- või sidevõrgu) rikke

põhjuse eest, kuid peab olema eelnevalt kindlaks määranud, kuidas sellise katkestuse korral tegutsetakse, kuidas tagatakse teenuse jätkumine võimalikus ulatuses ning kuidas

korraldatakse teavitamine ja koostöö teiste osapooltega. Elutähtsa teenuse osutaja koostatud põhjalik riskianalüüs ja toimepidevuse tagamiseks koostatud tegevusplaan on igale teenuseosutajale heaks abivahendiks, mis aitab tuvastada nii

teenuse osutamist ohustavaid riske kui ka kavandada neid maandavaid tegureid.

Lõige 3 sätestab teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, muust elutähtsast teenusest põhjustatud hädaolukorras või muus sarnases olukorras võimaluse piirata teatud elutähtsas teenuses sisalduvaid tegevusi. Näiteks, et tagada lennuvälja toimimine hädaolukorras, võib

lennuvälja toimimise teenuse osutaja peatada registreeritud pagasi vastuvõtu ja käitlemise. Elutähtsas teenuses sisalduva tegevuse kitsendamisel on siiski esmajärjekorras kohustus

tagada lennuvälja käitamine ja regulaarlennuliikluse ohutuks teenindamiseks vajalikud tegevused ning meditsiini-, pääste-, humanitaar-, riiklikud ja militaarlennud.

Lõige 4 sätestab, et lisaks HOS § 39 lõike 5 alusel nõutavale teabele toob elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis välja vähemalt lennuvälja toimimise teenuse

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018 määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse

valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr

376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53 /EL ning tunnistatakse

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu

määrus (EMÜ) nr 3922/91. (ADR.OR.D.005)

4

osutaja tegutsemise korra ja meetmed, kui esineb määruse § 2 lõikes 3 nimetatud teise teenuse

osutaja teenuse katkemine või § 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste kitsendamise vajadus.

Paragrahv 4 sätestab nõuded lennuvälja toimimise teenuse katkestuse ennetamiseks. Lõige 1 kohaselt kirjeldab lennuvälja toimimise teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsis teenuse toimepidevuse tagamisega kaasnevaid ohte, sh ristsõltuvust teistest elutähtsatest

teenustest ja nendega seotud ohte ja katkestusi ning hädaolukorra seaduse § 91 kohases üleriigilises riskianalüüsis analüüsitud hädaolukordi või muid sarnaseid olukordi põhjustada

võivat ohtu ning arvestab nendega toimepidevuse plaani koostamisel. Teenuse toimepidevuse tagamisel arvestatakse ka teenuse osutamiseks vajalike strateegiliste varude (nt jäätõrje- ja libedustõrjevahendid, päästevaht, kütus jms) kättesaadavuse ohuga ning

nende ammendumise mõjuga teenuse osutamisele.

Lõige 2 sätestab, et lennuvälja toimimise teenuse osutaja peab elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ja katkestuste ennetamiseks toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisel arvestama vähemalt lõikes 2 nimetatud ohtudega, nagu küberrünnak

infosüsteemide vastu, telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestus, pommiähvardus, rasked ilmastikutingimused jne. Pärast riskianalüüsi tegemist koostatakse

plaan, milles kavandatakse tegevus juhuks, kui teenuse osutamisel tekib tõrge või teenus katkeb täielikult. Iga ohu korral peab lennuvälja toimimise teenuse osutaja tuvastama riskianalüüsis tegevuste kriitilisuse, mis tähendab, et hinnatakse kriitilist tegevust, millest

elutähtis teenus sõltub, selgitatakse välja ressursid ja tuvastatakse kriitilisi tegevusi mõjutavad ohud. Peale selle koostatakse stsenaarium, milles kavandatakse ennetavad tegevused,

kirjeldatakse plaani kasutuselevõtmise tingimusi ja koostatakse taastekavad. Lõige 3 sätestab miinimummeetmed, mida lennuvälja toimimise teenuse osutaja rakendab

elutähtsa teenuse kriitiliste tegevuste toimimiseks. Näiteks määratleb oma taristu, mis mõjutab enim tema elutähtsa teenuse toimepidevust, tagab oma objekti ja kriitilise taristu kaitse ja

rakendab turvalisuse tagamise meetmed vastavalt riskianalüüsi tulemustele ja elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse korraldustele. Lennuvälja toimimise teenuse kriitiliste tegevustena tuleks näiteks käsitleda teenuseid, mille

katkemine ohustab vahetult inimelusid, lennuohutust või riigi julgeolekut või muudab võimatuks lennuvälja toimimise elutähtsa teenusena. Näiteks tuleb kriitiliste tegevustena

hädaolukorras tagada pääste- ja tuletõrjeteenus, side (sh. elektrooniliste-) ja teavitussüsteemide toimimine ning kütusevarustuse ja tankimisvõimekuse tagamine.

Paragrahv 5 sätestab elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aja lennuvälja toimimise tagamisel ja selle taastamise korra.

Lõike 1 kohaselt tagab lennuvälja toimimise teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimimise lennuvälja kontrolli all olevate süsteemide ja teenuste osas hiljemalt 48 tunni jooksul alates

katkestuse tekkest, välja arvatud juhul, kui tegemist on määruse § 2 lõikes 3 loetletud teenuse katkestusega. 48 tunni jooksul on võimalik lennuvälja toimise teenuse osutajal näiteks tagada:

- interneti katkemisel - reisijate registreerimine toimub manuaalselt, kuid võtab tavalisest rohkem aega;

- elektrikatkestuse korral - lennuvälja käitamine toimub, kuna kõik kriitilised süsteemid

on varugeneraatoritega varustatud; - kütusevarustusteenuse katkemisel - kütusevarustuse käitlemisega seotud objektide töö

(õhu- ja maismaasõidukid, diiselgeneraatorid) on tagatud erinevate partneritega sõlmitud hankelepingu kaudu, mis võimaldavad garanteeritud toite jätkumist.

5

Lõikes 2 sätestatakse juhtumid, kui lennuvälja toimimise teenuse osutaja suudab katkestuse korral küll elutähtsat teenuse osutamist jätkata, aga seda piiratud aja jooksul. Nendeks

juhtudeks on määruse § 2 lõike 3 punktides 3‒6 nimetatud teiste teenuste katkestused. Näiteks suudab lennuvälja teenuse osutaja elektri- ja sideühendusteenuse katkemise korral tagada vastavas osas ise teenuse vähemalt 48 tunniks ning veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse

korral vähemalt 24 tunniks alates katkestuse tekkest. Määruse § 2 lõike 3 punktide 1‒2 või 7‒8 korral ei ole lennuvälja toimimise teenuse osutajal

elutähtsat teenust võimalik tagada ja see katkeb. Kui katkeb aeronavigatsiooniteenus, lennumeteoroloogilise prognoosi- ja hoiatusteabe koostamise ning ilmavaatlusteenuse osutamise teenus, maapealne teenindus või lennundusjulgestuse teenus, katkeb ka lennuvälja

toimimise tagamise teenus.

Lõike 3 kohaselt, kui lennuvälja toimimise teenuse tagamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses, tagab elutähtsa teenuse osutaja teenuse esimesel võimalusel alates vääramatu jõu vahetu mõju lõppemisest.

Lõike 4 kohaselt lähtub lennuvälja toimimise teenuse osutaja elutähtsa teenuse taastamisel

toimepidevuse plaanis esitatud teenuse taastamise korrast (HOS § 39 lõige 3). Paragrahv 6 sätestab juhud, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatusliku või raskete

tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga ning mille lahendamist korraldab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus (ETKA) ehk antud määruse mõistes

Kliimaministeerium. Olenevalt ootamatu sündmuse olemusest võib tekkida kriisiolukord, millele ei ole võimalik vastata katkestuse lubatud aja raamides. Seega tuleb määratleda eraldi, millistel juhtudel on tegemist ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud

hädaolukorraga. Näiteks on sellisteks juhtudeks lennuõnnetus või lennuõnnetuse oht lennuväljal või selle lähiümbruses, ebaseaduslik lennutegevusse sekkumine, ulatuslik

tulekahju lennuvälja või selle kriitilise taristu alal ning lennujaama kriitilise taristu, seadmete ja süsteemide rike.

Paragrahv 7 sätestab juhised, kuidas elutähtsa teenuse korraldajat (Kliimaministeeriumit) tekkinud hädaolukorrast teavitada. Täpsemad kontaktid määratakse toimepidevuse

riskianalüüsis ja plaanis. Eelnõu 3. peatükis määratletakse aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamise kirjeldus ja

toimepidevuse nõuded.

Paragrahv 8 lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamise kui elutähtsa teenuse kirjeldus ning määratletakse, mida teenus käesoleva määruse mõistes sisaldab. Elutähtsa teenusena tagatakse ohutu lennuliikluse korraldamine Tallinna

lennuinfopiirkonnas. Aeronavigatsiooniteenusteks on lennuliiklusteenused (ATS), mis omakorda jagunevad piirkondlikuks lennujuhtimisteenuseks,

lähenemislennujuhtimisteenuseks ja lähilennujuhtimisteenuseks; side-, navigatsiooni- ja/või seireteenused (CNS) ning aeronavigatsiooniteabe teenused (AIS). Tallinna lennuvälja rahvusvaheliseks lennuliikluseks on vajalik piirkondliku lennujuhtimisteenuse,

lähenemislennujuhtimisteenuse ning lähilennujuhtimisteenuse olemasolu.

6

Lõikes 2 sätestatakse teenused, mis ei ole küll aeronavigatsiooniteenuse osutaja ülesanne,

kuid on vaieldamatult eelduseks, et aeronavigatsiooniteenuse osutaja saaks elutähtsat teenust tagada.

Käesoleva eelnõu mõistes on oluline sisustada, mida mõistetakse aeronavigatsiooniteenuse, kui elutähtsa teenuse all, kuna vastava termini alla kvalifitseerub ka Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt osutatav lennumeteoroloogiateenus (LennS § 34 lõige 6). Käesoleva eelnõuga

ei reguleerita KAUR-i poolt osutatava lennumeteoroloogiateenuse toimepidevuse nõudeid, kuna riigiasutusena tagab KAUR vastava teenuse toimimise riigikaitseülesandena2.

Lõikes 3 on sätestatud, et aeronavigatsiooniteenuse toimimist tagab LennS § 589 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kelleks on sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenust osutav

äriühing, kes osutab lennuliikluse korraldamise teenust ja aeronavigatsiooniteenust. Käesoleva eelnõu mõistes on selleks Lennuliiklusteeninduse AS, kes on vastavalt LennS § 34

lõikele 5 määratud Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osade piires lennuliiklusteenust (s.t piirkondlik, lähenemis- ja lähilennujuhtimiseteenus) osutavaks sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajaks.

Paragrahv 9 sätestab nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja valmisolekule osutada teenust

teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. Lõige 1 kohaselt peab aeronavigatsiooniteenust planeerima, hooldama, kasutama ja suunama

nii, et teenus oleks häiriva teguri esinemisel minimaalselt häiritud.

Lõige 2 sätestab, et aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral tagama elutähtsa teenuse tasemel, mis kindlustab elutähtsa teenuse toimimise tasemel, mis vastab lennundusseaduse § 37 lõike 5 ning § 372 lõike 1 nõuetele

sertifikaadi lisas toodud teenuste osas. Samaaegselt järgides vähemalt elutähtsa teenuse osutamisele kehtestatud minimaalsete nõuete täitmist vastavalt hädaolukorra seaduse § 39

lõikes 1 nimetatud toimepidevuse plaanile. Lõige 3 sätestab, et lisaks HOS § 39 lõike 5 alusel nõutavale teabele toob

aeronavigatsiooniteenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja plaanis välja vähemalt aeronavigatsiooniteenuse osutaja tegutsemise korra ja meetmed, kui esineb käesoleva määruse

§ 8 lõikes 2 nimetatud teise teenuse katkemine. Paragrahv 10 sätestab nõuded aeronavigatsiooniteenuse toimimise katkestuse ennetamiseks.

Lõige 1 kirjeldab aeronavigatsiooniteenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsis teenuse toimepidevuse tagamisega kaasnevaid ohte, sh ristsõltuvust teistest elutähtsatest teenustest ja

nendega seotud ohte ja katkestusi ning hädaolukorra seaduse § 91 kohases üleriigilises riskianalüüsis analüüsitud hädaolukordi või muid sarnaseid olukordi põhjustada võivat ohtu ning arvestab nendega toimepidevuse plaani koostamisel.

Lõige 2 sätestab, et aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab elutähtsa teenuse toimepidevuse

tagamiseks ja katkestuste ennetamiseks toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisel arvestama vähemalt lõikes 2 nimetatud ohtudega, nagu küberrünnak infosüsteemide vastu, telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestus, pommiähvardus, rasked

ilmastikutingimused jne. Pärast riskianalüüsi tegemist koostatakse plaan, milles kavandatakse tegevus juhuks, kui teenuse osutamisel tekib tõrge või teenus katkeb täielikult. Iga ohu korral

2 https://www.riigikantselei.ee/el-poliit ika-julgeolek-ja-riigikaitse/lai-riigikaitse/riigikaitseulesanded#uhiskonna-

sidusus-ja

7

peab aeronavigatsiooniteenuse osutaja tuvastama riskianalüüsis tegevuste kriitilisuse, mis

tähendab, et hinnatakse kriitilist tegevust, millest elutähtis teenus sõltub, selgitatakse välja ressursid ja tuvastatakse kriitilisi tegevusi mõjutavad ohud. Peale selle koostatakse

stsenaarium, milles kavandatakse ennetavad tegevused, kirjeldatakse plaani kasutuselevõtmise tingimusi ja koostatakse taastekavad.

Lõige 3 sätestab miinimummeetmed, mida aeronavigatsiooniteenuse osutaja rakendab elutähtsa teenuse kriitiliste tegevuste toimimiseks. Näiteks määratleb oma taristu, mis mõjutab

enim tema elutähtsa teenuse toimepidevust, tagab oma objekti ja kriitilise taristu kaitse ja rakendab turvalisuse tagamise meetmed vastavalt riskianalüüsi tulemustele ja elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse korraldustele.

Paragrahv 11 sätestab elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aja aeronavigatsiooniteenuse

toimimise tagamisel ja selle taastamise korra. Lõike 1 kohaselt tagab aeronavigatsiooniteenuse osutaja elutähtsa teenuse toimimise

katkematult, välja arvatud juhul, kui tegemist on määruse § 8 lõikes 2 loetletud teenuse katkestusega. Tulenevalt aeronavigatsiooniteenuse eripärast ei ole üldjuhul teenuse katkemine

lubatud. Teenuse osutamise peatamiseks on vaja mitmete halbade asjaolude põhjal toimuvat sündmuste ahelaid, mis viivad olukorrani, kus toimub etteteadmata planeerimata tegevuse katkestus. Teenuse toimepidevus on tagatud tagavarameetmetega, mis on kohustuslikud

kõikidel funktsioonidel, mida kasutatakse teenuse pakkumiseks. Aeronavigatsiooniteenuse katkemise korral on kõige halvemaks tagajärjeks lennuõnnetus, mis võib endaga kaasa tuua

suure hulga kannatanuid ja hukkunuid, kaasneb ka oluline mõju majandusele ning keskkonnale. Aeronavigatsiooniteenuse katkemise korral on mõjutatud ka siseriiklikud partnerid (lennuväljad ja lennufirmad) ning rahvusvahelised partnerid (naaberriikide

lennujuhtimisüksused ja lennufirmad).

Lõikes 2 sätestatakse, et elektrienergiateenuse katkemise korral tagab aeronavigatsiooniteenuse osutaja aeronavigatsiooniteenuse toimimise vähemalt 120 tunniks alates katkestuse tekkest. Lennumeteoroloogilise prognoosi- ja hoiatusteabe koostamise ning

ilmavaatlusteenuse osutamise teenuse ning andmesideteenuse (mobiili-, telefoni-, interneti- ja raadiosideteenuse) katkestuse korral, katkeb ka aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamine.

Teenuse osutamise ootamatu katkemine omab väga kriitilist mõju esimesel 30 minutil alates katkestusest. Olukord on jätkuvalt raske teenuse katkemise järgselt kuni 3 tunni ulatuses ning üldine mõju avaldub kuni katkestuse lõppemiseni. Tallinna lennuinfopiirkonnas piirkondliku

lennujuhtimiseteenuse katkemise mõju on kuni 12 tundi ja sõltub ülelendavate õhusõidukite marsruudi planeerimise ajast.

Lõike 3 kohaselt, kui aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses, tagab elutähtsa teenuse osutaja teenuse esimesel võimalusel

alates vääramatu jõu vahetu mõju lõppemisest.

Lõike 4 kohaselt lähtub aeronavigatsiooniteenuse osutaja elutähtsa teenuse taastamisel HOS § 39 lõikes 3 sätestatud toimepidevuse plaanis esitatud teenuse taastamise korrast.

Paragrahv 12 sätestab juhud, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga ning mille lahendamist

korraldab ETKA. Olenevalt ootamatu sündmuse olemusest võib tekkida kriisiolukord, millele ei ole võimalik vastata katkestuse lubatud aja raamides. Seega, tuleb määratleda eraldi,

8

millistel juhtudel on tegemist ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud

hädaolukorraga. Näiteks on sellisteks juhtudeks olukord, kus aeronavigatsiooniteenuse osutaja ei suuda teenust katkematult osutada käesoleva määruse § 11 lõigetes 1-3 sätestatud aja

jooksul või selle möödudes ning kui, aeronavigatsiooniteenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse katkestuse, mis toob kaasa hädaolukorra;

Paragrahv 13 sätestab juhised, kuidas elutähtsa teenuse korraldajat (Kliimaministeeriumit) tekkinud hädaolukorrast teavitada. Täpsemad kontaktid määratakse toimepidevuse

riskianalüüsis ja plaanis. Sättes on viidatud määruse §-le 7, vältimaks sätete dubleerimist, kuna lennuvälja toimimise teenuse osutajale on sätestatud identne teavitamise kord.

Eelnõu 4. peatüki § 14 sätestab rakendussätte. Määrus jõustub üldises korras, kuid määruse § 4 lõike 3 punktides 6–8 ja § 10 lõike 3 punktides 6–7 nimetatud kohustused tuleb täita

elutähtsa teenuse osutajal hiljemalt kolme aasta jooksul HOS § 38 lõike 12 alusel antud haldusakti andmisest arvates. Määruse kehtestamise ajal on teada, et kõnealuseid nõudeid ei ole võimalik määruse üldkorras

jõustumise järgselt täita, mistõttu on vajalik vastavas osas näha ette hilisem täitmine. Elutähtsa teenuse osutaja peab kõnealused nõuded täitma hiljemalt kolme aasta jooksul alates

hetkest, kui ta määrati elutähtsa teenuse osutajaks. HOS § 38 lõike 13 punkti 3 kohaselt võib Kliimaministeerium oma haldusaktiga määrata ka hilisema nõuete täitmise tähtaja, mis ei oleks pikem kui viis aastat elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates.

Määruse hilisemat rakendamist on vaja nende nõuete puhul, mille täitmine eeldab täiendavaid

investeeringuid või tehnilisi muudatusi kriitilises taristus. Nimetatud nõuete täitmine eeldab varusüsteemide ja seadmete soetamist (hankemenetlust) ning tehnilisi muudatusi, mistõttu on vajalik anda täiendav ettevalmistusaeg. Üleminekuaeg on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557 kriitiliste üksuste vastupanuvõime (CER-direktiiv) põhimõtetega, mis võimaldab liikmesriigil määrata kriitiliste üksuste vastavusnõuete

täitmiseks kuni viieaastase tähtaja. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Hädaolukorra seaduse muudatustega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (CER direktiiv).

CER direktiiv käsitleb energeetika-, transpordi-, pangandus-, finantsturutaristu- (nt börs), digitaristu-, tervishoiu-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, keskvalitsuse, kosmose- ja

toidusektorit. Kesksel kohal on elutähtsa teenuse osutajate ja nende pakutavate teenuste toimepidevus ning majandustegevuse säilitamine elutähtsate teenuste takistamatu osutamise kaudu siseturul.

Direktiiv on jätnud teatud küsimustes liikmesriikidele kaalutlusruumi. Näiteks on jäetud iga

liikmesriigi hinnata, kas direktiivi lisas esitatud sektorites tegutsevad ettevõtjad, kes liikmesriigi vaates vastavad elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumidele. Elutähtsate teenuste ja teenuseosutajate väljaselgitamiseks täiendas 2022. aastal Riigikantselei koostöös Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, (endise) Maaeluministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Eesti Pangaga 2015. aasta elutähtsate teenuste metoodikat direktiivist

tulenevate hindamiskriteeriumidega „mõju keskkonnale“, „roll riigikaitses“ ja „mõju majandusele“. Metoodika põhjal oli koostöös ministeeriumidega selgitatud välja, mis

9

teenused ja neid teenuseid osutavad ettevõtjad on elutähtsad, st mis ulatuses olemasolevat

elutähtsate teenuste ja teenuseosutajate ringi tuleb laiendada. Liikmesriikide otsustada on jäetud ka suurem osa elutähtsa teenuse osutajate suhtes rakendatavaid nõudeid.

4. Määruse mõjud

4.1. Mõjuvaldkond - riigivalitsemine. Mõju keskvalitsuse korraldusele (valitsusasutuste korraldus; avalik-õiguslike juriidiliste isikute korraldus ja rahastamine)

Sihtrühm: Kliimaministeerium Kliimaministeerium peab tagama HOS-i alusel ETKA-le pandud kohustuste täitmiseks

vajalikud inimressursid ning vajalikud vahendid. ETKA kohustusteks on koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist, arvestades elutähtsate teenuste ristsõltuvust;

nõustada elutähtsate teenuste osutajaid; teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle; kinnitada ETO toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani; määrata oma ülesannete täitmise

korraldamiseks kontaktisiku; kord aastas esitada Riigikantseleile kokkuvõtva aruande enda korraldatava ETOdega seotud sündmustest; koostada HOLPi ning korraldada

riskikommunikatsiooni ja kriisireguleerimisõppusi (vähemalt üks kord kahe aasta jooksul); juhtida hädaolukorra lahendamist, sh korraldama kriisikommunikatsiooni.

4.2. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud Sihtrühm: Lennuliiklusteeninduse AS, AS Tallinna Lennujaam

Määrusega kehtestatavad kohustused eeldavad AS Tallinna Lennujaamalt täiendavaid investeeringuid süsteemide töökindluse, varuvõimsuste ja järelevalvevõimekuse

suurendamiseks ning organisatsiooni siseste protseduuride ja lepinguliste suhete vastavusse viimist elutähtsa teenuse osutajale kehtestatud nõuetega. AS Tallinna Lennujaam peab

rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu.

Lennuliiklusteeninduse AS-i puhul ilmnevad täiendavad investeerimisvajadused faasis, mil hakatakse tegema riskianalüüsi. Määruse nõuete sisuline täitmine eeldab riskianalüüsi ja

toimepidevuse plaani koostamist ja testimist ning organisatsiooniliste ja juhtimisalaste protsesside arendamist, mille tulemusena võivad täpsustuda täiendavad rakendusvajadused.

4.3. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele (elanike turvalisus, õnnetuste ennetamine ja lahendamine, kriisideks valmisolek), mõju sisejulgeolekule

Sihtrühm: riigi elanikkond Aeronavigatsiooniteenuse ja lennuvälja toimise tagamine, kui elutähtsad teenused on

teineteisest sõltuvad ja peavad töötama samaaegselt, kuna ainult siis saab tagada ohutu, sujuva ja efektiivse lennuliikluse. Õhusõidukite õhkutõusmiseks, maandumiseks ning liiklemine

toimub lennuväljal, kuid seda tagatakse läbi lennuliikluse korraldamise teenuse, mis on osa aeronavigatsiooniteenusest. Kui lennuväli ei tööta (nt rajad suletud), ei ole aeronavigatsiooniteenust võimalik tagada st. maandumisi ja õhku tõuse korraldada.

Määrus loob selged ja sidusad nõuded teenuste kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamiseks,

vähendades katkestuste riski ning parandades ühiskonna üldist vastupanuvõimet. Regulatsiooni kaudu tugevdatakse Eesti sisejulgeolekut- ja turvalisust ning tagatakse, et

10

regulaarne katkematu ja ohutu lennutegevus rahvusvaheliseks lennuliikluseks on

elanikkonnale igas olukorras kättesaadav – sh hädaolukorras, looduskatastroofi, sõjalise kriisi või küberrünnakute korral. Selged nõuded vähendavad võimalust, et kriisiolukorras lennuvälja

ja aeronavigatsiooniteenuse töö seiskub. See omakorda tõstab riigi üldist toimetulekuvõimet. Kõnealuste elutähtsate teenuste toimimise tagamisega on elanikkonna vaates kriisiolukorra olulise tähtsusega. Lennuvälja toimise kaudu tagatakse evakuatsioonide korraldamine,

rahvusvahelise abi vastuvõtmine, julgeolekujõudude liikumist ning varustuse ja kriisivahendite transpordi. Kui lennuvälja ja aeronavigatsiooniteenuse toimimine on tagatud

igas olukorras, paraneb riigi kriisivõime ja kaitsevõime.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega kaasnevad kulud AS Tallinna Lennujaamale, mis tuleb katta omavahenditest. Kulude hinnanguline suurusjärk on: 1) ühekordsed investeeringud ca 800

000 eurot (sõltuvalt olemasolevast taristust), 2) aastased püsikulud ca 200 000 eurot ning 3) juhtumipõhised kulud 5 000 eurot.

1) Ühekordsed investeerimiskulud:

• varugeneraatorite soetamine või võimsuse suurendamine;

• kütusemahutite ja veereservuaaride rajamine või laiendamine;

• riskianalüüsi ja toimepidevuse plaanide koostamine (konsultatsiooniteenused);

• õppuste ja testide ettevalmistamine ning läbiviimine.

2) Püsikulud:

• varugeneraatorite ja tehnosüsteemide hooldus;

• kütuse ja vee reservide regulaarne uuendamine;

• personali koolitused ja täiendõpe;

• toimepidevuse plaanide regulaarne uuendamine;

• lepinguliste teenuste püsikulud.

3) Juhtumipõhised kulud:

• taristulahenduste rent (nt kuivkäimlad);

• täiendavate tarvikute ja materjalide ost (nt joogivesi);

• ajutiste teenuste tellimine (nt transport, puhastus);

• lisatööjõu ja operatiivtegevuste kulud hädaolukorra lahendamisel.

Lennuliiklusteeninduse AS-le võivad täiendavad investeerimisvajadused ilmneda käesolevas määruses viidatud HOS-i riskianalüüsi ja plaani koostamise faasis.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseministeeriumile, Lennuliiklusteeninduse AS-le, AS Tallinna

Lennujaamale, Keskkonnaagentuurile ja Transpordiametile.