Leping

RAAMLEPING

Tallinn 29.11.2024 nr 2-2/24/1114

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn) ja Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn), keda esindab põhimääruse alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori asetäitja Katri Raudsepp peadirektori ülesannetes (edaspidi ostja),

ning

Aktsiaselts Onninen (registrikood 10180761, aadress Betooni tn 6/2, 13816 Tallinn), keda esindab juhatuse liige Kuuno Kirspuu põhikirja alusel, (edaspidi müüja), eraldi: pool ja ühiselt: pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping).

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Ehituspoe kaupade ostmine” (viitenumber 284234) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes müüja esitatud pakkumusest riigihanke osas 1 „Elektrikaubad“.

1.2. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.

1.3. Ostja on sõlminud lepingu müüjaga, tuginedes müüja pakkumusele, lepingus esitatud müüja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja.

1.4. Müüja avaldab ja kinnitab, et: 1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.4.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult

enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/ uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada;

1.4.5. ostjale üleantava kauba suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba suhtes maksma panna;

1.4.6. tema ja tema poolt pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.5. Lepingu ese on riigihanke tehnilises kirjelduses (lisa 1) hanke osa(de)s 1 „Elektrikaubad“ nimetatud toodete ostmine koos kaasnevate teenustega (edaspidi nimetatud kaup).

1.6. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub müüja ostjale müüma kauba ning ostja kohustub kauba vastu võtma ning tasuma müüjale kauba ostuhinna rahas. Juhul, kui kaup soetatakse koos teenusega, siis kohaldatakse teenusele võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud, on vastuolus või ei sobitu teenuse olemusega.

2/12

1.7. Kauba liik, nimetus, spetsifikatsioon, kogus, maksumus, tarnekohad, tarneajad, ostja kontaktisik sätestatakse võimalusel hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel.

1.8. Kaup peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel müüja esitatud pakkumusele. Üleantav kaup peab vastama lepingu tingimustele, muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Lepingu tingimustele peavad vastama ka kauba juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.

1.9. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades minikonkursis või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus sätestatud erisustega ja seejärel müüja poolt esitatud pakkumus. Müüja kauba müümist osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.

2. Lepingu osad

Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, müüja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Hankelepingute sõlmimine

3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid ostja vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse (edaspidi ka: ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi ka: kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta ostjat müüjalt kaupa ostma. 3.1.1. Kui ühekordse soetuse eeldatav maksumus on suurem kui 5000 eurot ilma

käibemaksuta ja ostja on sõlminud riigihanke vastavas osas lepingud mitme müüjaga, on ostjal kohustus korraldada minikonkurss kõikide raamlepingu partnerite vahel.

3.1.2. Kui ühekordse soetuse eeldatav maksumus on kuni 5000 eurot ilma käibemaksuta, võib ostja korraldada minikonkursi või osta kaupa müüjalt, kelle kauba maksumus on ühekordse tellimuse tegemise hetkel majanduslikult kõige soodsam (arvestades seejuures lisas 2 fikseeritud maksumust, allahindlusprotsenti, e-poe hinnakirja, poe lähedust jms) või osta kaupa müüjalt lähtudes raamlepingu punktist 3.6. Kaupade ostmiseks võib kasutada näiteks raamlepingu sõlminud müüjate tellimiskeskkonda (nt e-poodi) või osta kaupu müüja kaupluses kohapeal või esitada tellimusi läbi ostja tellimiskeskkonna või esitada tellimusi e-kirja teel. 3.1.2.1. Müüja poes on õigus kaupu osta ostja volitatud isikutel isikut tõendava

dokumendi või kliendikaardi alusel. Volitatud isikutel peab olema võimalus osta kaupu müüja kõikidest poodidest, olenemata nende asukohast.

3.1.3. Kestvusleping sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena kauba ostmiseks kindla perioodi jooksul (perioodi pikkus täpsustatakse minikonkursi tingimustes) riigihankes nimetatud ja tehnilises kirjelduses kirjeldatud ning minikonkursil sätestatud kauba nimekirja ja kirjelduste alusel. Kestvuslepingu alusel on ostjal õigus tellida kestvuslepingu perioodi jooksul tehnilises kirjelduses nimetatud kaupa edukaks osutunud pakkujalt. Kestvuslepingu täitmine toimub ostja esitatavate tellimuste alusel, milles täpsustatakse vajadusel nt ostetava kauba kogus, tarneaeg ja -koht, kontaktisik jm.

3.2. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul riigihangete registris ühekordse soetuse tegemiseks ja/või kestvuslepingu sõlmimiseks järgneva korra alusel: 3.2.1. Ostja sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu

eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega. 3.2.2. Ostja toob välja minikonkursil selle minikonkursi tingimused, soovitavate kaupade

loetelu ja täpsustused, kaupade kohaletoimetamise/transportimise tähtaja jm vajaliku

3/12

info pakkumuse koostamiseks. Pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustab ostja, kas tema eesmärk on teha ühekordne soetus või sõlmida kestvusleping.

3.2.3. Müüja poolt esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates pakkumuse esitamise tähtpäeva saabumisest, kui pakkumuse esitamise ettepanekus ei ole sätestatud teisiti

3.2.4. Ostjal ei ole kohustust kõiki minikonkursi tehnilises kirjelduses loetletud kaupu osta pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui ostja võimalused ja vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud.

3.2.5. Ostja hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim.

3.2.6. Ostja kasutab minikonkursil majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks järgmisi pakkumuste hindamiskriteeriume: 3.2.6.1. maksumus/kulu (kogumaksumus, ühikuhind) (osakaalu punktid 100) või 3.2.6.2. kombineerituna maksumus/kulu (osakaalu punktid 50-90) ja kauba tarneaeg

(osakaalu punktid 10-50). 3.2.7. Ostja teavitab minikonkursi tulemustest kõiki lepingupartnereid, sh neid, kes

minikonkursil hinnapakkumust ei esitanud, ning ostab kauba edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujalt.

3.2.8. Juhul kui minikonkursil eduka pakkumuse esitanud pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, on ostjal õigus pöörduda müüja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ja nõuda eduka pakkumuse esitanud pakkujalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes järgmise eduka pakkumuse maksumusega ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses vastavalt riigihangete seaduse §-le 119.

3.2.9. Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist. Ostja edastab müüjatele enne liisuheitmist liisuheitmise korra.

3.2.10. Ostja võib tagasi lükata kõik minikonkursil esitatud pakkumused juhul, kui esineb vähemalt üks või mitu järgnevatest asjaoludest: 3.2.10.1. pakkumused on ostja jaoks ebamõistlikult kallid; 3.2.10.2. minikonkursi toimumise ajal on ostjale saanud teatavaks andmed, mis

välistavad või muudavad ostja jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpuleviimise minikonkursi alusdokumentides esitatud tingimustel, või hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu ostja varasematele vajadustele või ootustele;

3.2.10.3. langeb ära vajadus hankelepingu eseme järele, mis ei sõltu ostjast, või põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest, kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust taolisest korraldusest.

3.2.11. Ostja lükkab tagasi minikonkursile esitatud pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lõike 1 alusel tühine.

3.2.12. Minikonkursil pakkumuse esitamisega kinnitab müüja kõigi pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine minikonkursil ei ole lubatud ja ostja lükkab tingimusliku või mittevastava pakkumuse tagasi (riigihangete seaduse § 114 lõiked 1 ja 2).

3.2.13. Minikonkursil pakutavad hinnad ei tohi ületada lepingu lisas 2 sätestatud toodete hindu või punkti 8.3 alusel korrigeeritud hindu ja allahindlusprotsent ei või olla väiksem kui lepingu lisas 2 fikseeritud.

3.3. Juhul, kui riigihanke tulemusel sõlmitakse leping vaid ühe partneriga või kui lepingupartnerite arv on vähenenud üheni, võib ostja lükata tagasi esitatud pakkumused ülaltoodud alustel.

3.4. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe raamlepingu partnerini või raamlepingu kehtivuse perioodil väheneb raamlepingu partnerite arv üheni, toimub kauba ostmine alljärgneva korra alusel:

4/12

3.4.1. Ostja esitab müüjale pakkumuse esitamise ettepaneku. 3.4.2. Müüja esitab hiljemalt 5 päeva jooksul pärast ostjalt pakkumuse esitamise ettepaneku

saamist pakkumuse koos kauba maksumusega. Juhul, kui müüjal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest ostjat viivitamata.

3.4.3. Ostja annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või keeldub pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul. Ostja ei ole kohustatud esitatud pakkumuse alusel hankelepingut sõlmima. Kui ostja nõutud päevade jooksul pakkumusele ei vasta, loetakse seda keeldumiseks.

3.4.4. Lisaks eeltoodule on ostjal õigus soetada kaupu lisas 2 fikseeritud hindadega või müüja hinnakirja hindadega, millele rakendub minimaalselt lisas 2 fikseeritud allahindlusprotsent.

3.5. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

3.6. Ostja võib tellida kaupa eeldatava maksumusega kuni 5000 eurot käibemaksuta vabalt valitud lepingu pooleks olevalt pakkujalt eeldusel, et nende ostude kogumaksumus ei ületa 20% kogu hanke osa lepingu eeldatavast maksumusest. Riigihangete seaduse § 30 lõike 8 alust kasutatakse eelkõige kiirete ja väiksemahuliste ostude sooritamiseks (nt uue töötaja vajadused, vajadus kiireloomuliselt üksikuid tooteid osta). Lisaks kasutab ostja nimetatud alust, kui kestvuslepingu partner teatab kestvuslepingu perioodil, et tal ei ole võimalik lepingut vähemalt osaliselt täita. Ostja teeb raamlepingu partnerite vahel valiku oma vajadustest lähtuvas järjestuses, kus arvestatakse nii kiirust, sh poe lähedust (kui kiirelt soovitud kaupa on võimalik saada), vajaliku kauba olemasolu (kas on kohe sortimendis olemas), kui ka seda, kas ostetakse eelnevalt soetatud kaubale üksikuid koguseid juurde. Tarne üksikasjad lepitakse vajadusel kokku hankelepingus.

3.7. Ostjal on õigus tellida müüjalt ka teisi vastava hanke osa esemeks olevaid kaupu (kaubad, mille kasutamise eesmärk on sama) ning nendega seotud teenuseid, mis on müüja tootevalikus, kuid pole kirjeldatud tehnilises kirjelduses ega fikseeritud pakkumuses ja/või raamlepingus ja/või kestvuslepingus. Nimetatud kaupade tellimine toimub kooskõlas punktides 3.1. ja/või 3.2. või 3.4. või 3.6. sätestatuga.

3.8. Hankelepingus võib sätestada tingimusi, mis ei ole lepinguga reguleeritud.

4. Ostja õigused ja kohustused

4.1. Ostjal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kaupade ostmisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.

4.2. Ostjal on õigus kontrollida müüja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

4.3. Ostjal on õigus konsulteerida müüjaga kaubaga seotud küsimustes, näiteks kauba tarne ja kasutamisega seotud küsimustes.

4.4. Ostjal on õigus nõuda kaubal ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 4.5. Ostjal on õigus nõuda müüja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 4.6. Ostja jätab endale õiguse osta kaupu lisaks lepingule, kui: ükski müüja ei esita pakkumust;

müüjate esitatud pakkumused ei vasta nõuetele; ükski müüja ei ole võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud kauba hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja ostjale majanduslikult ebamõistlik.

4.7. Ostja kohustub tasuma müüjale lepingule vastavalt tarnitud kauba eest lepingus sätestatud tingimustel.

4.8. Ostja kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele müüja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks.

4.9. Ostja kohustub informeerima müüjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega.

5. Müüja õigused ja kohustused

5.1. Müüja kohustub esitama ostjale nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte müüjalt ostetud kauba kohta (sh ostja, hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev,

5/12

kaubagrupp, kauba nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või ostjaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

5.2. Müüja kohustub ostja nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui müüja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis müüja peab ostjaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

5.3. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 5.4. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat müüja vastu suunatud ostjaga seotud

küberründest ja küberintsidendist ning esitama ostja nõudmisel ostjale küberintsidendi raporti.

5.5. Müüja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

5.6. Müüja kohustub ostjat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks kaupa tarnida.

5.7. Müüja kohustub tarnima kaupa tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja ostutellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.

5.8. Müüja kohustub määrama lepingu ja hankelepingu täitmise eest vastutava isiku, kes on müüja kontaktisikuks lepingu täitmisel. Vastutav kontaktisik peab olema kättesaadav telefoni teel tööajal (E-R 8.00-17.00) ning tema eesti keele oskus peab olema vähemal tasemel B2. Müüja esitab kontaktisiku nime ja kontaktandmed (telefon, e-posti aadress) enne lepingu ja hankelepingu sõlmimist.

5.9. Müüja on kohustatud kontrollima ostja esindaja poolt ostude või tellimuste sooritamisel, kas oste sooritav isik on ostja volitatud isikute nimekirjas.

5.10. Müüjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt tarnitud kauba eest lepingus sätestatud tingimustel.

5.11. Müüjal on õigus saada ostjalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist. 5.12. Müüjal on õigus teha ettepanekuid kauba tarnimisega seotud tegevuste parema

organiseerimise osas.

6. Kauba pakendamine ja markeerimine

6.1. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise transportimisel ja ladustamisel muutumatul kujul.

6.2. Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida ostja esitatud nõudeid.

7. Kauba üleandmine ja vastuvõtmine

7.1. Ostja võib kaupu osta müüja kaupluses kohapeal või tellida kauba koos müüja transpordiga (sh kullerteenus või pakiautomaati saatmine, kui müüja sellist teenust pakub) ostja asukohta või kaupluse juures asuvasse väljastuskappi, kui müüja sellist teenust pakub. Ostjal on õigus tellida teenust üle Eesti.

7.2. Kaup tarnitakse vastavalt tellimuses esitatud aadressile. Ühel aadressil võib olla mitu erinevat tarnepunkti (kaup tellitakse näiteks hoonete kaupa). Lisaks kaupade transpordile peab müüja vajadusel tagama kaupade mahalaadimise ostja poolt määratud asukohta (sh vajadusel konkreetsesse ruumi).

7.3. Kaupade transport ostja asukohta ja mahalaadimine ostja poolt määratud asukohta (sh vajadusel konkreetsesse ruumi) on vähemalt 500 euro suuruse (käibemaksuga) või suurema ostu puhul ostjale tasuta, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti. Kauba tellimisel, mille maksumus jääb alla 500 euro käibemaksuga, on müüjal õigus lisada arvele kauba saatmiskulu (saatmiskulu maksumus kooskõlastatakse eelnevalt ostjaga).

7.4. Müüja kohustub tarnima kaubad ostja tarnekohta kolme (3) päeva jooksul alates tellimuse esitamisest, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

7.5. Tarnekohad, tarneklauslid ja täpsemad tarnetingimused täpsustatakse hankelepingutes. Müüjal on õigus kasutada kauba tarnimisel kolmanda osapoole ladu, kus võivad kohalduda

6/12

kolmanda osapoole seatud tingimused, mis esitatakse minikonkursi alusdokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus.

7.6. Juhul, kui kaup on seotud müüja asukohamaa ekspordikontrolli kohustusega, esitab müüja ostjale lõppkasutaja sertifikaadi ajakohase vormi ja tagab vajaliku ekspordilitsentsi.

7.7. Kauba vastuvõtuaeg on üldjuhul esmaspäevast neljapäevani ajavahemikus 8.30–15.00, v.a rahvus- ja riigipühad ning nendele eelnevad tööpäevad ja iga kuu kolm viimast tööpäeva, aga vajadusel ka E-R 08.00-17.00, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

7.8. Müüja edastab ostjale tarneteate kauba üleandmiseks vähemalt 1 tööpäev enne planeeritavat tarnet hankelepingus nimetatud e-posti aadressile (koopia edastada e-posti aadressile [email protected]), kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Tarneteatesse märkida: 7.8.1. kauba nimetus; 7.8.2. hankelepingu ja/või ostutellimuse number; 7.8.3. riigihanke viitenumber; 7.8.4. tarnitav kogus, sh aluste, konteinerite jms arv; 7.8.5. logistilise ühiku mõõtmed; 7.8.6. pakendamise viis (kilepakend, võrkpakend, euroalusel jne); 7.8.7. veovahendi liik, millega saadetis tarnitakse (kaubik, veoauto jne), ja kogus; 7.8.8. spetsiifilised nõuded või vajadused saadetise mahalaadimiseks; 7.8.9. saadetise planeeritav üleandmise kuupäev ja kellaaeg; 7.8.10. sihtkoha tarneaadress.

7.9. Müüja annab kauba ostjale ning ostja võtab kauba vastu hankelepingus kokku lepitud tingimustel. Kui müüja teavitab tarnest vähem kui 1 tööpäev enne selle toimumist või kui tarneteatega ei ole kaasas kõiki sätestatud dokumente, on ostjal õigus kaupa mitte vastu võtta. Sellisel juhul katab kõik tekkivad kulud kuni kauba korrektse üleandmiseni müüja.

7.10. Müüja esitab saatelehe (iga tarnekoha kohta eraldi) koos tarneteatega või hiljemalt kauba üleandmise hetkel, kui hankelepingus ei kokku lepitud teisiti. Saatelehele tuleb märkida: 7.10.1. müüja andmed; 7.10.2. ostja andmed; 7.10.3. kauba vastuvõtja nimi; 7.10.4. hankelepingu ja/või ostutellimuse number; 7.10.5. riigihanke viitenumber; 7.10.6. toote nimetus, tootekood ja kogus.

7.11. Müüja kohustub lisaks saatelehele andma ostjale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud kauba vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.

7.12. Ostjal on õigus kontrollida 30 päeva jooksul kauba kvaliteedi vastavust lepingu ja hankelepingu tingimustele. Sel juhul vormistab ostja vajadusel kvaliteedikontrolli akti, mille edastab müüjale.

7.13. Müüja vormistab kauba ostmise või teenuse osutamise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt, kui ei lepita kokku teisiti. Saateleheks loetakse ka kahepoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti.

7.14. Saatelehe puudumise korral on ostjal õigus vastav kaup enda valdusesse võtta, kuid üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatelehe kättesaamisel. Ostjal on õigus keelduda üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kui kaubal on visuaalselt nähtavaid puuduseid.

7.15. Juhul, kui poolel tekivad kauba eksportimisel ja/või importimisel ettenägematud asjaolud (nt asutuste tegevusetusest tulenev viivitus, puudub vajalik dokumentatsioon vms), siis on pool kohustatud esimesel võimalusel neist asjaoludest teist poolt teavitama.

7.16. Müüja kanda jäävad kauba üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba üleandmiseni. Müüja kanda jäävad ka kaubaga seotud kulud ja koormatised kauba üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust.

7.17. Juhul, kui lepingu täitmise käigus selgub, et kauba kättesaamine ei ole võimalik, siis ostja nõusolekul on õigus kauba välja vahetada samaväärse või parema kauba vastu. Kauba samaväärust tõendab müüja. Samaväärsele kaubale kohaldub lepingu punktis 8.2 või 8.3. nimetatud hind.

7.18. Kui kaupade tarnimine toimub julgeolekualal/objektil/erivalverežiimiga alal, eeldab see nii müüjalt kui ka tema alltöövõtjalt(-telt) Kaitseväe „Julgeolekutingimused“ dokumendis sätestatud nõuete ja tingimuste täitmist (vt dokument nimetusega „Julgeolekutingimused“). Müüja peab taotlema kaitseväe korralduse seaduse § 41³ sätestatud nõuete alusel vähemalt

7/12

seitse (7) tööpäeva enne tarne algust sissepääsuluba Kaitseväe julgeolekualale ning esitama sissepääsutaotluse oma töötajate (sh ka alltöövõtjate) andmetega ja nende taustakontrolli teostamist lubava kirjaliku nõusoleku. Müüja peab arvestama asjaoluga, et julgeolekualaste nõuete mittejärgimise korral on ostjal õigus keelduda müüja ja tema alltöövõtja(te) territooriumile lubamisest.

8. Lepingu maksumus ja maksetingimused

8.1. Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute maksimaalne kogumaksumus on 4 000 000,00 eurot (hanke osas 1), millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

8.2. Lepinguga fikseeritakse maksimaalsed kauba ühikuhinnad minimaalselt üheks aastaks ning igale konkreetsele ostule pakutav hind ei või ületada ostjaga sõlmitud lepingu lisas 2 sätestatud või punkti 8.3 alusel muudetud ühikuhindu. Punktis 3.7 nimetatud kaupadele fikseeritakse lepinguga kogu lepinguperioodiks minimaalne allahindlusprotsent poest ja e-poest kaupade ostmiseks vastavalt lepingu lisale 2. Kui kaubale kehtib poes või e-poes soodushind, mis on soodsam, kui ostjale pakutud allahindluse %, siis rakendub ostjale soodushind.

8.3. Müüjal on õigus taotleda üks kord aastas pärast ühte aastat raamlepingus fikseeritud ühikuhindade korrigeerimist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise kuust kuni hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses või tingituna erandlikest asjaoludest, mis ei sõltu pooltest. Nendeks võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või kauba turuhinna oluline muutus (kogu turgu mõjutavad tooraine puudus, tarneraskused, kauba hinda mõjutavate hindade tõus jne). Samuti on ostja õigustatud esitama ühepoolse tahtevalduse ühikuhindade langetamiseks üks kord kalendriaastas, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas punktis nimetatud juhtudel. 8.3.1. Nimetatud hinna muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus.

Ostjal on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult võrdlevaid pakkumusi ning küsida müüjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta. Ostja ei nõustu hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud ja/või ostjal puuduvad selleks eelarvelised vahendid. Põhjendatuks tunnistatud hinna muutmise korral vormistatakse uute ühikuhindade kohta lepingu lisa. Kui avaldust ei esitata või ostja ei nõustu hinnatõusu avaldusega, jäävad lepingus fikseerituks riigihanke pakkumuses esitatud maksimaalsed ühikuhinnad.

8.3.2. Juhul kui lepingus fikseeritud ühikuhindu korrigeeritakse punkti 8.3 alusel, ei mõjuta see juba sõlmitud hankelepinguga fikseeritud hindu.

8.4. Ühekordsete ostude ja kestvuslepingute puhul kujunevad reaalsed hinnad ostja poolt korraldatud minikonkursside või pakkumuse esitamise ettepanekute või müüja hinnakirja alusel, millele kohanduvad punktis 8.2. nimetatud allahindlusprotsendid. Kestvuslepingu sõlmimiseks pakutud hinnad fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks. Eelkirjeldatud hinnad ei tohi ületada punktis 8.2 nimetatud maksimaalseid hindasid või punkti 8.3 alusel korrigeeritud maksimaalseid hindasid.

8.5. Ostja tasub müüjale kauba eest arve alusel, mis koostatakse 1 (üks) kord kuus, kui ei lepita kokku teisiti (näiteks ühe tarne kohta esitatakse üks arve vms). Ostja põhine arvete alajaotus (nt kas kontaktisikute või kontaktisikute gruppide kaupa vms) lepitakse kokku poolte vahel.

8.6. Müüja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud müüjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

8.7. Müüja esitab arve järgmiste andmetega: 8.7.1. Maksja andmed (arve tasuja):

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn); Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn);

8.7.2. Muud arvele märgitavad andmed: ostja kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); raamlepingu number; hankelepingu (ostutellimuse) number;

8/12

riigihanke viitenumber; riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on leitav riigihangete registrist riigihankes müüjaga sõlmitud lepingu andmetest; kauba kogus, nimetus, tootekood (selle olemasolul), arve aluseks oleva saatelehe/akti nr, hind ja muu vajalik info.

8.8. Ostja tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava kauba eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud kvaliteedikontrolli akt ja/või saateleht ja/või üleandmise-vastuvõtmise akt.

8.9. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul müüja esitab uue arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks ostja panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

8.10. Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist müüja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

8.11. Müüja kohustub esitama vajadusel eraldi arve (inglise keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti) NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta. 8.11.1. NATO relvajõudude tarbeks tellitud kaubale rakendub 0%-line käibemaksumäär

vastavalt käibemaksuseaduse § 15. 8.11.2. NATO relvajõudude tarbeks ostetavad kaubad lepitakse kokku tellimuse esitamisel. 8.11.3. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on müüjale ostja poolt esitatud

käibemaksuvabastuse tõend. 8.12. Müüjal ei ole õigust seada ostjale kaubakrediidi limiiti.

9. Vääramatu jõud

9.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

9.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

9.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hankelepingu muudatus.

9.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

9.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

9.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju kauba tarnimise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

9/12

10. Garantiikohustus

10.1. Kui kaup on kaetud garantiiga, annab müüja lepinguga kõikidele kaupadele garantii minimaalselt 12 kuuks. Vajadusel täpsustakse garantiiaeg ja muud garantiitingimused igakordses hankelepingus.

10.2. Garantii hakkab kehtima alates puudusteta kauba ostjale üleandmise päevast. 10.3. Juhul, kui kauba tootjagarantii on ostjale mistahes viisil soodsam (nt ajaliselt) kui lepingus

nimetatud garantiikohustus, kohustub müüja korraldama ostjale garantiinõude realiseerimise selle juhtumi ilmnemise korral ostjale soodsamatel tingimustel, mis tulenevad tootjagarantii tingimustest.

10.4. Garantiiga on hõlmatud kõik garantiiajal ilmnenud puudused, arvestades seejuures loomulikku kulumist ja tootja juhiseid.

10.5. Ostja kohustub teavitama müüjat garantiiaja jooksul kaubal ilmnenud puudustest müüja e- posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

10.6. Müüja kohustub puudused kõrvaldama hiljemalt 60 päeva jooksul alates ostja vastavasisulise põhjendatud garantiinõude kättesaamisest. Ostja taasesitatavas vormis antud nõusolekul võib see periood olla pikem. Ostjal on õigus süsteemse vea korral (rohkem kui 20%-l tarnitud kaubal esineb puuduseid) nõuda kogu tarnitud kauba väljavahetamist.

10.7. Müüja kannab kõik puuduste kõrvaldamisega seotud kulud (sh transport). 10.8. Pärast garantiiajal puuduste kõrvaldamist antakse kaubale algse garantiiga sama kestusega uus

garantii.

11. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

11.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada ostja huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

11.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

11.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on ostja omand ning kui ostja nõuab, on müüja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

11.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

11.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis müüja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (Lisa 3). Juhul, kui müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku- tingimused. Müüja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

11.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult ostja sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

11.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

12. Intellektuaalse omandi õigused

12.1. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud autoriõigustega, annab müüja ostjale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks kauba või selle osa (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta (autoriõiguste tasu sisaldub lepingu maksumuses).

12.2. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud muu intellektuaalse omandi õigusega, annab müüja ostjale vajaliku õiguse kauba igakülgseks kasutamiseks.

10/12

12.3. Käesolevas peatükis toodud juhtudel loetakse lepingut ühtlasi ka autorilepinguks. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti.

13. Vastutus

13.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

13.2. Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad müüjalt üle ostjale üldjuhul kauba nõuetekohasel üleandmisel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

13.3. Müüja vastutab kauba lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale.

13.4. Juhul, kui müüja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on ostjal õigus keelduda kauba vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba üleandmiseni ostjale loetakse müüja kauba üleandmisega viivitanuks.

13.5. Kaup ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas juhul, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kaupa ei ole kokkulepitud koguses, kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakendatud kooskõlas lepingu tingimustega või puudub saateleht.

13.6. Ostja on kohustatud teavitama müüjat vähemalt e-posti teel kauba lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui ostja või ostja volitatud isik sai teada kauba lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub ostja nõudma müüjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks müüjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 60 päeva.

13.7. Juhul, kui ostja ei teata müüjale kaubal esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis müüja vabaneb vastutusest kauba puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

13.8. Juhul, kui kaup ei vasta lepingu tingimustele, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt mittevastava kauba asendamist lepingu tingimustele vastava kaubaga.

13.9. Juhul kui kaup ei vasta lepingu tingimustele ja ostja on nõus vastu võtma puudustega kauba, on ostjal õigus alandada selle kauba hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks müüjale avalduse.

13.10. Kauba tähtaegselt üle andmata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba maksumusest päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

13.11. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires müüja kulul.

13.12. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

13.13. Juhul, kui müüja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne tarnimine, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva kauba maksumusest.

13.14. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

13.15. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

13.16. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

11/12

13.17. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 13.18. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ostjal on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha müüjale tasumisele kuuluvast tasust.

13.19. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotud kaubaga. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.

14. Lepingu lõpetamise alused

14.1. Ostja annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

14.2. Ostja ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul ostja esitab müüjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui müüja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

14.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel ostja võib esitada müüjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse müüja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb ostja lepingu üles/taganeb ostja lepingust. Sel juhul lõpeb leping ostja poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud ostjale kohast täitmist.

14.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui: 14.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 14.4.2. müüja on jätnud ostja antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 14.4.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta; 14.4.4. müüja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut

tähtaegselt täita; 14.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 14.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 14.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida

kohustust ka edaspidi; 14.4.8. müüjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba

müügiga; 14.4.9. müüjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid või

lubade pikendamine ei ole võimalik; 14.4.10. müüja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu (sh hankelepingu) tingimusi, mida

ei ole nimetatud punktides 14.4.1-14.4.9. 14.5. Ostjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui müüja suhtes on tehtud pankrotiotsus

või on algatatud likvideerimisprotsess. 14.6. Ostjal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest müüjale vähemalt 30 kalendripäeva

ette. 14.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 14.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või

taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.

15. Kontaktisikud

15.1. Ostja kontaktisik(ud) on vastava valdkonna kategooriajuht ja tooteinsener, kes on lepingu sõlmimise hetkel taristu ja teenuste kategooriajuht Kristo Raud, tel +372 5388 3440, e-post

12/12

[email protected] ning tooteinsener Anu Arukaev, tel +372 5302 8795, e-post [email protected].

15.2. Ostutellimuste esitaja on ostja ostu projektijuht või ostja kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus.

15.3. Müüja kontaktisikud on Sven Pitkve (tel +372 552 8779, e-post [email protected]) ja Enn Rooste (tel +372 5783 6081, e-post [email protected]).

15.4. Kontaktisikud kauba vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus. 15.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema

adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 15.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti

teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

16. Lõppsätted

16.1. Leping jõustub, kui ostja on selle allkirjastanud. 16.2. Leping kehtib alates jõustumisest 48 kuud või vastavas osas kuni hanke osa maksimaalse

täitumiseni või punktis 8.1 sätestatud raamlepingute maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. Hanke osa maksimaalse maksumuse arvestamisel lähevad arvesse kõik vastavas osas sõlmitud raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingud ja/või esitatud ostutellimused.

16.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide korral prevaleerib eestikeelne versioon.

16.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

16.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

16.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 16.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele

teise poole kirjaliku nõusolekuta. 16.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel. 16.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude

mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

16.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

16.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.

17. Lisad

17.1. Lisa 1 Tehniline kirjeldus 17.2. Lisa 2 Pakkumuse vorm hankeosa 1 „Elektrikaubad“ 17.3. Lisa 3 Julgeolekutingimused

Ostja Müüja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Katri Raudsepp Kuuno Kirspuu peadirektori asetäitja juhatuse liige peadirektori ülesannetes

1/3

Lisa 1

29.11.2024 lepingu nr 2-2/24/1114 juurde

TEHNILINE KIRJELDUS „Ehituspoe kaupade ostmine“ 1. HANKE ESE

1.1. Hanke esemeks on erinevate ehituspoe kaupade (edaspidi ka kaup/kaubad või toode/tooted) ostmine 48 kuu jooksul ning kaubaga seonduvad või kaasnevad teenused (nt kaupade transport ja mahalaadimine ostja poolt määratud asukohta).

1.2. Hange on jagatud kaheks osaks: 1.2.1. hankeosa I – elektrikaubad; 1.2.2. hankeosa II – ehituspoe kaubad (va elektrikaubad).

1.3. Tootegrupid ja peamised tooted on alljärgnevad:

Hankeosa nr

Tootegrupp Toodete loetelu

I Elektrikaubad valgusallikad, valgustid, kaablid, juhtmed, kilbid ja komponendid, installatsioonimaterjalid, elektritöödeks vajalikud tööriistad, mõõteriistad, kütteseadmed- ja tarvikud, liinitarvikud, patareid, abimaterjalid ja -tarvikud jne

II Üldehitus- ja viimistluskaubad

armatuurid, aluskatted, ehitusplaadid, plokid, tellised, kivid, klaasid, segud, vuugitäited, puitmaterjalid, karkassid, katusekatted, vihmaveesüsteemid, isolatsioonimaterjalid, avatäited, trepid, ehituskeemia (sh lakid, värvid, õlid, puidukaitsevahendid, immutusvahendid, liimid, pahtlid, silikoonid, vahud), keraamilised jm plaadid, põrandakatted, seinakatted, laekatted, liistud, üldehitus- ja viimistluskaupadega seotud tarvikud jne

II Rauakaubad ja kinnitusvahendid

ehitusmetall, keermelatid, ukse-, akna- ja mööblitarvikud, lukud, kruvid, naelad, poldid, mutrid, seibid, kinnitusvahendid ja -tarvikud, traadid, trossid, ketid, köied jne

II Tööriistad akutööriistad, elektritööriistad, gaasitööriistad, käsitööriistad, mõõteriistad, redelid, suruõhutööriistad, tööriistatarvikud, töövahendid, töökaitsevahendid, imurid, pesurid jne

II Sanitaar- ja keskkonnatehnika

segistid, dušisegistid, dušiotsikud, valamud, dušialused, boilerid, veevarustustorud, veepumbad, filtrid, veevarustus, kanalisatsioonisüsteemi-, kütte-, ventilatsioonitarvikud jne

II Aiakaubad aiatööriistad, aiatehnika, aiavõrgud, kiled, kattekangad, aiamööbel, aiatarvikud, grillid, lumetõrjevahendid, mullad, nöörid, traadid, lillepotid, kastmisvoolikud ja –pritsid, taimed, putukavõrgud, putukate ja näriliste tõrjevahendid jne

II Sisustus- ja kodukaubad

nagid, riidepuud, hoiukastid, mööblidetailid, valgustid, peeglid, küünlad, vaasid, põrkepiirded,

2/3

kardinapuud, aknakatted, porimatid ja –restid, erinevad anumad, sisustuselemendid jne

1.4. Punktis 1.3. toodud toodete loetelu ei ole lõplik. Ostjal on õigus osta vajaduse tekkimisel ka

muid elektri- ja ehituspoe kaupu ning nendega seotud teenuseid, mis on müüja tootevalikus, kuid pole kirjeldatud tehnilises kirjelduses ega fikseeritud pakkumuses ja/või raamlepingus.

1.5. Müüja müügikoha tootevalik peab sisaldama punktis 1.3 nimetatud tooteid, see tähendab, et tootevalik peab olema tagatud müüja poes ja laos (ainult ettetellimisega soetatavaid kaupu ei saa arvestada punktis 1.3 toodud tabelis nõutud tootevaliku olemasolu hindamisel).

2. NÕUDED KAUBALE – miinimumnõuded 2.1. Kaup peab olema uus, kasutamata, defektideta ja sisaldama kõiki tootja poolt

originaalkomplektsuses olevaid osi. 2.2. Kaubad peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele asjakohastele õigusaktidele,

kasutusotstarbele, tehnilisele kirjeldusele (sh minikonkursi tehnilisele kirjeldusele), olema lubatud kasutamiseks Eesti Vabariigis ja/või EU riikides ning omama vastavaid sertifikaate.

2.3. Iga viidet, mida ostja teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mida ostja teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsuse tõendamise kohustus on müüjal.

2.4. Ostjal on õigus nõuda müüjalt täiendavaid andmeid, milleks võivad olla joonised, pildid, näidised, spetsifikatsioonid, kasutusjuhendid, sertifikaadid jms.

2.5. Kauba juurde kuuluvad dokumendid (sh kasutusjuhendid, spetsifikatsioonid jm) peavad olema eestikeelsed, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

2.6. Miinimumnõuded kauba pakendamisele: 2.6.1. kaup peab olema pakendatud ja märgistatud vastavalt tootja ja õigusaktides toodud

nõuetele (sh varustatud eestikeelse teabega); 2.6.2. müüja peab tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba muutumatul kujul säilimise

transportimisel sihtkohta; 2.6.3. kaup peab olema kohale toimetatud purunemata ja rikkumata ning transpordiks sobilikus

pakendis; 2.6.4. kauba pakendil peab olema loetav märgistus selle sisu kohta. Kergesti purunevate

kaupade puhul peab müüja ümbriskarbile märkima vastavasisulised piisavalt suure kirjasuurusega märked „ETTEVAATLIKULT“, „KLAAS“ või tähistama selle mõnel muul arusaadaval viisil. Kaupu, mida võib transportida vaid ühes kindlas asendis, peab müüja kandma vastavasisulised märked ümbriskarbile (nt pakendi kohustuslikku asendit tähistavad nooled, mis näitavad pakendi pealmise külje suuna);

2.6.5. müüja peab kauba komplekteerima, pakendama ning tarnima komplektidena kui tellimus on selliselt üles ehitatud (st üks kogutellimus on jaotatud näiteks kolmeks eraldiseisvaks komplektiks).

2.7. Kauba üleandmine müüjalt ostjale toimub saatelehega või üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Ostjale üleantav kaup peab vastama tellimuses toodule. Saatelehel/üleandmise-vastuvõtmise aktil peab olema kirjas vähemalt raamlepingu ja hankelepingu/ostutellimuse (selle olemasolul) number, asutuse nimi (nt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus), ostja kontaktisiku nimi, kauba nimi, tootekood ja kogus. Saatelehe/üleandmise-vastuvõtmise akti 1 eksemplar peab jääma ostjale.

3/3

3. OSTJA PEAMISED ASUKOHAD 3.1. Allpool tabelis on toodud ostja peamised asukohad, kus on vajalik poe olemasolu, et oste

sooritada. Nimetatud asukohad ei ole siduvad, ostjal on õigus tellida kaupu erinevatesse asukohtadesse üle Eesti ja osta kaupa ka teistes müüja kauplustes üle Eesti.

ASUKOHAD HARJUMAAL

1 Tallinn

2 Keila

ASUKOHAD PÄRNUMAAL

3 Pärnu

ASUKOHAD LÄÄNE-VIRUMAAL

4 Tapa

5 Rakvere

ASUKOHAD IDA-VIRUMAAL

6 Jõhvi

ASUKOHAD TARTUMAAL

7 Tartu

ASUKOHAD VÕRUMAAL

8 Võru

ASUKOHAD JÕGEVAMAAL

9 Jõgeva

1/3

Lisa 3

29.11.2024 lepingu nr 2-2/24/1114 juurde

Julgeolekutingimused Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest: 1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted 2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – Täitja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli

tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev

tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised

julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille täitja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud täitja ja alltöövõtja töötaja, kellel

on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust

omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud

tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil täitja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2/3

2.1.14. Täitja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Täitja õigused ja kohustused

3.1. Täitjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV

vastutavalt isikult.

3.2. Täitja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku

poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust

omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: - kellele ei ole sissepääsuõigust antud, - kellele ei ole taustakontrolli tehtud või - eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid: - sissepääsutaotluse (vt näidis) ja - kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt

allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile

Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning täitja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; - andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse

siseneda KV julgeolekualale; - täitja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); - taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: - koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise

seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist,

omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20); 3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama

vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga; 3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga

kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;

3/3

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul

nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud

tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme

(7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava

isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust

omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), täitja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted 5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist

võimaldavas vormis. 5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks

etteteatamise tähtaega arvestamata kui täitja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või täitja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

[LISADA ETTEVÕTTE PÄIS]

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning

omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib

[Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb

sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne täitja [ettevõtte

nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui

täitja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule

(allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud

sõidukitele.

Peatäitja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Täitja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu

Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe

julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

1/1

KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

(ees- ja perekonnanimi) Isikukood:

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise

eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse

osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.

Nõusoleku andmisel olen teadlik, et: 1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu

lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist

(KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise

lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud

otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas

minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud

(KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta ) [ allkirjastatud digitaalselt ]1

1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal