EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 24.1.2024

COM(2024) 24 final

WHITE PAPER

on Outbound Investments

1

WHITE PAPER

on Outbound Investments

1. INTRODUCTION: WHY A WHITE PAPER ON OUTBOUND INVESTMENTS? ......................... 2

2. STATE OF PLAY AND INITIAL FINDINGS ............................................................................. 4

3. PROPOSED NEXT STEPS: REVIEW OF CERTAIN OUTBOUND INVESTMENTS ....................... 5

3.1. Proposed monitoring / review of outbound investments in specific technologies ...... 6

3.2. Risk assessment by Member States ........................................................................... 10

3.3. Reporting to the Commission and other Member States........................................... 10

3.4. Joint assessment and debate ...................................................................................... 11

3.5. Review of dual-use export license applications in the context of outbound

investments, consultation among Member States and information to the Commission ...... 11

4. CONCLUSION ................................................................................................................... 12

2

1. INTRODUCTION: WHY A WHITE PAPER ON OUTBOUND INVESTMENTS?

The Joint Communication on a European Economic Security Strategy adopted on 20 June

20231 (‘the Joint Communication’) recognises the importance of open global markets for the

success and economic security of the European Union in terms of both resilience and

competitiveness. It confirms that “our economies thrive on open and rules-based trade and

investment, on secure cross-border connectivity and collaboration on research and

innovation”. At the same time, it recognises that potential security risks could arise when

sensitive technologies and investments leave the EU in a way that can threaten international

peace and security. In particular, it refers to the risks of technology and know-how leakage

as a result of outbound investments (i.e., investments made by EU companies in third

countries) in a narrow set of advanced technologies that could enhance military and intelligence

capacities of actors who may use these capabilities to threaten international peace and security.

The EU already restricts the export of dual-use technologies. However, there are growing

concerns that some sensitive technologies and know-how could end up in the wrong hands as

a result of outbound investment transactions that are not currently subject to control

mechanisms. For instance, this could happen if cutting edge EU technology reaches countries

where the boundaries between civil and military activities are blurred. Such technology or

know-how could be used to strengthen their military and intelligence capabilities that in turn

could threaten our common EU security. Certain outbound investments can be seen as

a“reverse side” of dual-use export transactions.

A similar link exists between outbound investment and inbound foreign direct investment

(FDI). The EU already has a framework to screen inbound FDI, notably, in sensitive

technologies. While an inbound investment into EU companies holding sensitive technologies

by risky investors could be restricted or prohibited by measures imposed under an FDI

screening regime, there is a potential risk that the targeted EU companies could make those

technologies available to the same investors by means of outbound investments. However, such

outbound investments are currently not even subject to monitoring. This could undermine the

effectiveness of our existing controls and, hence, security of the EU as a whole and of

individual Member States.

Such growing concerns underline the need to look at this issue closely to understand:

1. What kind of investments in certain critical technologies are made from the EU;

2. Whether such investments may effectively put EU or Member State security at risk;

and, if so,

3. To what extent such risks can be mitigated by existing tools or would justify additional

proportionate policy action at EU or national level.

1 Joint Communication to the European Parliament, the European Council and the Council an “European

Economic Security Strategy”, Brussels, 20.6.2023, JOIN(2023) 20 final.

3

From a geostrategic perspective, the EU is not the first to consider a policy initiative in this

area. Some countries already control outbound investments, such as Japan2 or China3.

Others, like the United States4, are developing a framework to do so.

Developing an EU response to concerns regarding outbound investments presents a number of

challenges: (i) determine the scope of potential concerns, (ii) understand the extent and nature

of EU outbound investments by collecting relevant data and evidence, and (iii) assess whether

such investments create or aggravate clearly identifiable risks to security. In a second step, the

EU and its Member States should assess the need for proportionate and targeted responses to

mitigate identified risks either through existing tools or new mitigating action at national and /

or EU level.

A comprehensive assessment requires a good understanding of outbound investments by EU

investors and of the technology and know-how that may be transferred in the context of such

transactions. It also requires an in-depth understanding of security risks related to such

outbound investments in order to assess potential gaps in existing trade and investment security

tools.

The present White Paper describes the state of play of the EU’s initial work on outbound

investment. It outlines a way forward to understanding and addressing current challenges with

a uniform and effective EU approach. Its aim is to invite comments and input from interested

stakeholders in order to help the Commission define the scope of a future Commission

Recommendation on outbound investment in close cooperation with Member States. The High

Representative / Vice-President (HRVP) may provide his input, where appropriate, in relation

to possible issues concerning common foreign and security policy. This White Paper will help

the Commission to understand the views and concerns of stakeholders and of the European

Parliament while keeping in step with the ongoing reflections and analyses within the EU5 and

Member States on the issue of outbound investment and economic security in general.

2 Pursuant to certain conditions established by the “Foreign Exchange and Foreign Trade Act (Act No. 228 of

1949)”. The Japanese outbound investment controls apply to investments in very few sectors: fisheries,

leather and leather products, weapons and weapons equipment manufacturing, and narcotic drugs.

3 In China, existing legislation includes the “Administrative Measures for Overseas Investment by Enterprises,

by the National Development and Reform Commission (2017, No. 11)”, the “State Council Guidance on

Overseas Investments (2017, No. 74)”, which identifies encouraged, restricted and prohibited outbound

investments, and the “Catalogue of Sensitive Industries for Overseas Investments, by the National

Development and Reform Commission (2018, No. 251)” which lays out the sensitive industry sectors for

overseas investments. These include weapons and related equipment, water resources, news media, real

estate, hotel, cinema, entertainment industry, sports clubs and certain equity investment funds. We understand

that the various Chinese licensing and registration requirements related to outbound investments not only

serve the interests of national security and foreign trade control, but also the broader “national interest”.

China also restricts foreign currency exports under the State Administration of Foreign Exchange. Thus, it

appears that the Chinese outbound investment controls cover a wide set of economic sectors and a substantive

test that goes potentially beyond a pure security assessment.

4 Executive Order 14105 of August 9, 2023, Advance notice of proposed rulemaking of 14 August 2023.

5 Including the separate, but to some extent related, risk assessment on the four prioritised critical technologies

following the Commission Recommendation C(2023) 6689 final of 3 October 2023 on critical technology

areas for the EU's economic security for further risk assessment with Member States.

4

2. STATE OF PLAY AND INITIAL FINDINGS

Ahead of the Joint Communication, the Commission launched a debate on this issue with FDI

screening and dual-use export control authorities of Member States in the spring of 2023. To

feed this debate, the Commission has been gathering data on outbound investments by EU

companies. In the period from 2013 to 2022, there have been around 12.800 Merger and

Acquisitions transactions by EU companies in third countries corresponding to roughly EUR

1.4 trillion and 26.000 Venture Capital investment transactions with an overall value of EUR

408 million.6 For both categories of outbound investsment transactions, the top two

destinations where the USA and the United Kingdom, which represented at least half the deals

and approximately 70 % of the capital. Beyond these high-level information, the Commission

has found some significant limitations in the available data, such as further details on the

transactions, monetary amounts, deal characteristics, technologies involved.

On the one hand, official sources (e.g., FDI data from national accounts) lack updated and

detailed data on the sector or technology related to individual investment transactions, making

it challenging to identify those outbound investments in a narrow set of critical technologies

where potential risks might arise. On the other hand, official statistics as well as available

commercial data sources, classify companies and transactions according to official

classification systems. These mostly describe areas of already developed technologies, but do

not provide information on specific advanced technologies or new economic activities, such as

artificial intelligence.

Last July, the Commission set up an Expert Group on Outbound Investment (‘the Expert

Group’), aimed at drawing in knowledge and experience from Member States in order to

examine potential security risks, gaps, and, if needed, possible policy actions.7 The Expert

Group brings together Member States’ experts from dual-use export controls, FDI screening,

trade and foreign affairs departments. It has already met three times in 2023.

By now, it has become clear that before analysing any possible risks, there needs to be a clear

understanding on the scope of the exercise – effectively, “which outbound investments should

be considered to identify risks for our common EU security” – and that concrete granular data

at national level on relevant outbound investment transactions and, possibly, on related

activities is needed, but is currently missing. This lack of data shows a need to build a

shared view on the scope of the issue, as regards the scope of transactions and activities

leading to risks, the technologies potentially concerned and on whether the focus should be on

specific countries.

6 Source: Pitchbook data extracted in July 2023. Notes: (1) the data cover only M&A deals and VC investments,

as greenfield investments are not included in the consulted commercial database(s); (2) the monteray amount

for M&A deals is incomplete as values were only available for half of the deals; and (3) VC transactions are

counted where at least one EU investor was involved, but it could be part of a group of non-EU investors and

the total amount invested is the one reported, without further identification of the amount(s) of the relevant

EU investments.

7 Register of Commission expert groups and other similar entities (europa.eu).

5

The ongoing work with Member States in the Expert Group has led the Commission to the

following initial findings:

1. There is a substantial knowledge gap and a very limited picture of the outbound

investments made by EU investors. Some public authorities are gathering information

at national level (e.g., central banks or national statistical offices8). This information is,

however, neither sufficiently granular, nor targeted enough to provide the relevant facts

to establish whether any security risks can arise from these investments and to allow

Member States and the Commission to carry out a proper assessment of such risks.

2. Member States do not systematically review and assess outbound investments for

security purposes. Several Member States acknowledge the possibility that, as a result,

some risks are being overlooked.

3. The matter is both sensitive and complex. While potential risks stemming from

certain outbound investments have a broader geopolitical dimension, it is important to

recognise that EU outbound investments are a valuable and legitimate part of economic

activity in a global market place. Therefore, any potential policy action concerning

outbound investments may come with positive and negative implications for EU

businesses.

4. There is consensus among Member States and the Commission that, should any risk be

identified, policy action should be effective, proportionate, targeted, and

enforceable by administrations.

5. Before designing any new policy responses, we need to make full use of existing

instruments first. In case policy action will be deemed necessary to respond to

identified risks, the Commission and Member States should try, to the extent legally

possible, to address any risks from outbound investments through existing instruments,

such as dual-use export controls or FDI screening mechanisms, either by enhancing the

use of these instruments or by amending them to cater for new risks.

3. PROPOSED NEXT STEPS: REVIEW OF CERTAIN OUTBOUND INVESTMENTS

This is a complex matter which deserves a gradual step-by-step approach:

- first, a public consultation stage: launched by the publication of this White Paper and a

questionnaire;

- second, a monitoring stage: the Commission will draw on the the results of the

upcoming public consultation and the reactions to this White Paper to draft a

8 Some legislation allows Member States to (partially) monitor outbound investment transactions, like

balance of payment statistics gathered by Central Banks, national registries aimed at monitoring outbound

investments for statistical purposes and similar legislation, e.g., Spain’s national regime established by Royal

Decree 1265/1986 of 27 June 1986, Chapter VI, updated with Royal Decree 664/1999 of 23 April 1999 and

with Royal Decree 571/2023 of 4 July 2023. Further information may be gathered through official

investment guarantee schemes, e.g., the investment guarantee schemes of Germany and Austria. In

Germany this is managed by PwC on behalf of the Federal Ministry for Economic Affairs and Climate Action,

while in Austria it is managed by a bank (OeKB) on behalf of the Federal Ministry of Finance. Some national

mechanisms enable Member States to control very specific instances of outbound investments for

security purposes (e.g., Italy’s Golden Power regime, pursuant to Law Decree No. 21/2012, which contains

some provisions allowing the screening of limited types of outbound investments).

6

Recommendation to Member States to monitor/review certain outbound investment

transactions involving a set of sensitive technologies over a certain period of time;

- third, a risk assessment stage: on the basis of the results of this analysis and monitoring,

the Member States and the Commission will be in a better position to draw conclusions

regarding the risks linked to such outbound investment transactions for our common

EU security.

The results of that assessment and possible proposals to mitigate any identified risks will be set

out in a further Communication and, as necessary, any appropriate proposals.

3.1. Proposed monitoring / review of outbound investments in specific

technologies

Based on the initial findings from the work undertaken with the Expert Group, the Commission

invites comments on the aspects set out below that will be addressed in the proposed

Commission recommendation on monitoring.

Scope of monitoring

1. Regarding the type of outbound investment transactions to be monitored, the

Commission considers that the monitoring should cover a wide range of

transactions, including all kinds of active investments, while excluding portfolio

investments, i.e. non-direct foreign investment with the purpose of making a financial

investment without any intention to influence the management and control of an

undertaking, as set out in the box below.

Member States should monitor investments of any kind by natural or legal persons resident

or established in the EU (‘EU investors’) aimed at carrying out an economic activity outside

the EU. Such investments should include:

• the acquisition of a company or a stake in a company that enables an effective

participation in the management or control of the company (‘acquisition’),

• the absorption by one company of one or more other companies or the combination

of two or more companies to form a new company (‘merger’),

• the transfer of tangible or intangible assets, including intellectual property or specific

know-how and technology process, necessary for establishing or maintaining an

economic activity (‘asset transfer’),

• the first-time establishment of a business, including the creation of a subsidiary, a

branch or similar ventures (‘greenfield investment’),

• the establishment of a venture to combine resources to achieve a joint entrepreneurial

goal with another person (‘joint venture’), and

• the provision of capital to develop a sensitive technology, linked to certain intangible

benefits like managerial assistance, access to investment and talent networks, market

access and enhanced access to additional financing (‘venture capital’).

The monitoring should also cover other (indirect) investments made by an EU investor, such

as investments made through a third-country entity which is used as an investment vehicle,

through an existing subsidiary or in the context of an existing joint venture. This includes

the gradual transfer of assets over time, investments in third countries that result from

previous investments and investments aimed at circumventing existing security-related trade

and investment controls. The monitoring should exclude portfolio investments.

7

Further on the scope, the Commission invites comments also on risk-based priorities

that might be established within the monitoring, such as those routinely used by

Member States’ export control authorities in their assessments of dual-use export

licence applications. This could include prioritising monitoring on the basis of the

profile of the end user and its country of establishment.

2. In addition, in light of the input received from the Expert Group, there are concerns that

limiting any assessment just to the type of activities covered in point 1 above may not

capture potentially risky activity linked to or preparatory to such outbound investments.

The Commission therefore also invites comments on whether it should recommend that

Member States may also decide to monitor other critical activities (‘optional

monitoring’), such as research and development cooperation, or practices used to

attract highly specialised personnel in order to benefit from their know-how and

experience in certain sensitive areas, or to get access to intellectual property, as set out

in the box below.

Member States could consider monitoringthe followingactivities, which may also lead to a

risk of the leakage of sensitive technology or know-how:

• Research cooperation, which is to be understood as cooperation between an entity

established in the EU and an entity established in a third country related to the

transfer of tangible or intangible assets in the four critical technology areas as set out

in section 3 below, including intellectual property and know-how. This could include

cooperation between entities such as research and academic institutions, or between

these institutions and private or public sector entities.This optional monitoring is to

be seen in light of existing or upcoming Member States’ efforts to develop an

approach for enhancing research security, also in line with the Proposal for a Council

Recommendation on enhancing research security adopted by the Commission on 24

January 2024.9

• Mobility and transfer of highly specialised personnel, including specialists in the

four critical technology areas, or business executives with significant experience in

the four critical technology areas.

3. Regarding the technology areas in which investments should be monitored, comments

are invited on whether monitoring should initially focus on the most sensitive

technology and know-how. This could, for example, cover four technology areas:

advanced semiconductors, artificial intelligence, quantum technologies and

biotechnologies. These represent technology areas identified by the Commission as

“highly likely to present the most sensitive and immediate risks related to

technology security and technology leakage” in the Commission Recommendation

on critical technology areas for the EU's economic security for further risk assessment

with Member States of 3 October 202310. Under that Recommendation, a risk

assessment on these technology areas is currently being undertaken by the Commission

9 Proposal for a Council Recommendation on enhancing research security COM(2024) 26 of 24.1.2024.

10 C(2023) 6689 final.

8

and Member States. It is of a broader nature covering a range of risks linked to these

particular technologies. It includes an initial view on the potential for technology

leakage linked to outbound investments. The outcome could be used as an input for the

more in-depth assessment of risks related to outbound investments to be performed by

Member States and the Commission on the basis of the proposed monitoring. The

results of this on-going assessment of critical technologies as well as reactions to this

White Paper could, for example, confirm or lead to changes in the scope of the

technologies that the Commission may recommend Member States to monitor.

4. With regard to the geographical coverage, thework of the Expert Group suggests that

both the Commission and the Member States share the view that monitoring should not

a priori exclude specific destinations. Nevertheless, in light of the high number of

countries and existing resource constraints, the Commission is of the opinion, that

Member States should best prioritise their monitoring activities based on their

assessment of the risk profiles of certain countries. The risk assessment should

include the past behaviour of the country concerned, including violations of the UN

Charter. This risk profile should also assess the possibility of technologies or items to

be used in war or conflict situations, for breaches of human rights or to enable the

proliferation of weapons of mass destruction, in full respect of the obligations and

commitments taken by Member States or the EU as members of international non-

proliferation agreements and multilateral export control regimes.

Time Period covered and Information to be collected

5. With regard to the time period covered, in order to develop a sufficient basis to identify

and assess the level of outbound activity and associated risks within a reasonable period

of time, the Commission considers that the monitoring should cover both new and

ongoing transactions and certain past transactions. This should involve Member States

assessing transactions in the selected technology areas completed since 1 January

2019. Comments are also invited on this suggested time period.

6. With regard to information to be gathered, the proposed monitoring should provide

Member States and the Commission with the necessary data and information in

order to assess risks linked to outbound investments in the selected technology

areas. This data and information should be shared with other Member States and the

Commission through the Expert Group. The Commission invites comments on the

information to be gathered as set out in the box below.

The monitoring should enable Member States to gather all necessary information for the risk

assessment, including as minimum:

• Information on the parties to the investment transaction, including the full place of

incorporation of legal persons and (based on the best information available to the

Member State) the ultimate owner(s) of any parties involved in the transaction,

• the type and approximate value of the investment,

• the products, services and business operations related to critical technologies

concerned by the investment,

• the date on which the investment is planned to be completed or has been completed,

9

• based on the best information available to the Member State, information about

previous and planned or contemplated future transactions entered into by the parties

to the investment transaction.

Regarding other related activities, that could be subject to the optional monitoring, this

information could at a minimum include:

• information on the persons involved in the activity, including the full name, address

and nationality of natural persons or the registered address and place of incorporation

of legal persons,

• based on the best information available to the Member State, an exact description of

the activity,

• the critical technologies concerned by the activity,

• the date on which the activity has commenced, is foreseen to commence, or has

ended,

• based on the best information available to the Member State, information about

previous and planned or contemplated future activities undertaken by the same

persons involved in a current activity.

Any data collected should be protected appropriately and, where necessary, classified before

being shared with other Member States and the Commission.

Other aspects of monitoring: who is responsible at a national level, what tools should be

used and how will Member States ensure stakeholder involvement?

7. In order to ensure that monitoring work can be taken forward, the Commission is of the

opinion that Member States should designate an authority responsible for the

monitoring and should ensure that the competent national authorities, where possible,

apply existing instruments, including dual-use export controls, to counter any risks they

have identified in the monitoring to be recommended.

8. Monitoring tools and exchange with stakeholders: for the monitoring process to be

effective, Member States will need to ensure that they have adequate monitoring tools

and sources of information, and if this is not the case, they should consider adapting

existing toolsor put new onesin place for the purpose of the proposed monitoring

activities set out above.

Existing monitoring and other tools that could be used or adapted for this purpose

include reporting obligations to central banks or national statistical offices and

similar institutions for statistical and balance of payment purposes, notification

requirements to national export control authorities for the export, brokering, technical

assistance, transit and transfer of dual-use items as well as any investment transactions.

Member States should also consider official investment guarantee schemes or official

export credits schemes as a source of relevant data. Any data collected should be

protected appropriately and, if appropriate, classified before being shared with other

Member States and the Commission.

Comments are invited on the tools that might be needed for effective monitoring, their

feasibility and the balance to be struck in terms of the burden that such information

collection may represent and the need to ensure a sufficient basis to monitor and assess

10

outbound activity and risks in the sectors selected. In addition, the Commission

considers it will be important for Member States to consult relevant stakeholders,

including business, academia and civil society as part of their monitoring activity.

3.2. Risk assessment by Member States

Drawing on the results of the proposed monitoring, the Commission considers that Member

States should perform the following initial risk assessment to identify either the presence or the

absence of risks to security. The assessment should be based on the information gathered by

monitoring outbound investments, and possible additional activities that they choose to

monitor, as specified above.

To structure the risk assessment, the Commission believes that the following elements could

guide the assessment by Member States.

• The assessment should be as comprehensive as possible. Work should give priority to

those transactions or activities which would present a risk for the security of the EU as

a whole and it should also try to assess the degree of likelihood that any negative impact

materialises.

• The assessment should identify elements of risks and potential vulnerabilities such as

the main types of threats and threat actors and any relevant geopolitical factors.

• The assessment should take into account, inter alia, the context of the transaction, the

value chain and supply chain of the technology involved, the evolution of risks as well

as relevant technological developments, and the global interconnectivity of the

ecosystem of the critical technology concerned, including research activities.

• Member States could consider following similar methodologies to those used in

reviewing dual-use export licence applications and for screening foreign direct

investment transactions.

This risk assessment should enable each Member State to identify and analyse vulnerabilities

that may have a potential impact on the security of the EU as a whole or on Member States’

security, and the likelihood of a related adverse impact materialising. The elements above to

frame the risk assessment will be further developed in the future Commission Recommendation

taking into account the ongoing work in the Expert Group with Member States, the results of

the public consultation and the reactions to this White Paper, with a view to develop a common

methodology. This will ensure a consistent and EU-wide risk assessment from all the Member

States. Where possible, Member States and the Commission should look for synergies between

different assessments of security risks under the framework of the Joint Communication.

3.3. Reporting to the Commission and other Member States

Time will be needed for Member States to establish monitoring of new and on-going

transactions and to assess on the basis of available information what has happened since 2019.

The Commission therefore proposes that Member States conduct this monitoring within a 12

month-period from the adoption of a Commission Recommendation. This period, combined

with the initial consultation stage up to summer 2024, should allow them to put such a

monitoring system in place and carry out their initial assessment. During this time, Member

States and the Commission would continue exchanging information and views in the

11

framework of the Expert Group to ensure that, to the extent feasible, the monitoring and risk

assessment follow a common methodology.

Member States should report to the Commission and other Member States onthe outcome of

the monitoring and the outcome of their analysis and risk assessment. If risks related to a

combination of certain factors or patterns that characterise any types of outbound investments

likely to affect EU or Member States’ security are identified, Member States should provide

the Commission with the combinations of risk factors and describe these patterns.

3.4. Joint assessment and debate

The Commission proposes that the outcome of the monitoring and risk assessment to be

undertaken by Member States is to be shared with the Commission and the other Member

States, in accordance with the appropriate classification level. Based on the shared input, the

Expert Group would discuss the outcome of the monitoring and risk assessment with a

view toconsolidate the overall results and help the Commission prepare a final comprehensive

risk assessment and ensure a shared understanding of risks. Other stakeholdrs may be also

consulted at this stage, as appropriate.

This will be a useful reference point for any debate on further policy choices and the

possible need for mitigating measures or other policy responses.

3.5. Review of dual-use export license applications in the context of outbound

investments, consultation among Member States and information to the

Commission

In parallel to the proposed monitoring and review, in light of the close links explained in

Section 1 above between dual-use export controls and outbound investments, the Commission

is of the opinion that Member States, when reviewing licence applications for exports of dual-

use items, should pay particular attention where such applications are linked to outbound

investments, and any risks these may present. This could offer useful insights for the

monitoring work.

Since priority should be given to the use of existing instruments, the Commission considers

that Member States should in such cases give particular consideration to applying existing

instruments to address potential concerns when relevant, including “catch-all”11 export

controls, to mitigate the risks of such technology contributing to destabilising military

application, proliferation of chemical, biological or nuclear weapons, or human rights violation,

that could create a threat to international and regional peace and security.

To the extent legally possible, the Commission invites Member States’ export control

authorities to consider consulting with other Member States and informing the Commission,

when reviewing dual-use export licence applications in the context of outbound investments in

11 “Catch-all” controls are generally understood to be controls that are applied by Member States to items that

are not listed in Annex I to Regulation (EU) 2021/821 (the “Dual-Use Regulation”), the so called ‘EU control

list’, so the controls apply to items that have not yet been agreed under the multilateral control regimes. Most

notably, Article 4 of the Dual-Use Regulation requires exporters to seek an export authorisation if they are

informed by the competent Member State authority that an item that they export may be intended for one of

certain sensitive end-uses detailed in Article 4. Such information generally takes the form of a non-public

individual notification to the relevant exporter.

12

the four critical technology areas, which are likely to have an impact on the security of other

Member States. This consultation could be done informally and modelled on the cooperation

mechanism established for foreign direct investment screening under Regulation (EU)

2019/452.

Within the same deadline as the monitoring exercise, the Commission proposes that Member

States report to the Commission and to other Member States on the implementation of export

controls in this context, including on the number and content of licence applications received

for exports taking place specifically in the context of an outbound investment. During this

period, Member States and the Commission will continue exchanging information and views

on these matters in the framework of the Expert Group.

4. CONCLUSION

This White Paper maps out the first policy initiative, which the Commission takes in the field

of outbound investments. Recognising its complex and sensitive nature, the Commission

proposes a gradual approach, working closely with the Member States’ authorities through the

Expert Group on Outbound Investment

In order to structure responses to the ideas set out in this White Paper, the Commission is

launching a public consultation based on a detailed questionnaire that stakeholders, including

business, academia and civil society are invited to fill out.

It will only be possible to design adequate responses to protect the security of the EU and

its Member States on the basis of comprehensive assessments. In shaping such responses,

priority should be given to making full use of existing instruments rather than establishing new

ones. Any responses should be proportionate, precisely targeted and enforceable to

address the risks identified for each type of outbound investment or activity and critical

technology area.

Work in the Expert Group on Outbound investment will continue in 2024 together with the

consultation of stakeholders. The Commission will also seek the views of the European

Parliament and like-minded partner countries.

Timewise, the next steps are therefore the following:

• January 2024: adoption of the White Paper on outbound investments;

• January – April 2024: public consultation on the proposed monitoring and review of

certain existing outbound investments and related activities;

• Summer 2024: assessment of the results of the consultation and adoption of a

Commission Recommendation to Member States to launch the proposed monitoring

and review;

• Summer 2025: conclusion of the proposed monitoring and review by Member States

and risk assessments of outbound investment transactions;

• Autumn 2025: Assessment by the Commission of the need and possible content of

policy responses in this field.

*

13

* *

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.1.2024

COM(2024) 24 final

VALGE RAAMAT

väljaminevate investeeringute kohta

1

VALGE RAAMAT

väljaminevate investeeringute kohta

1. SISSEJUHATUS. MILLEKS ON VAJA VALGET RAAMATUT VÄLJAMINEVATE

INVESTEERINGUTE KOHTA? ...................................................................................................... 2

2. HETKESEIS JA ESIALGSED JÄRELDUSED ........................................................................... 4

3. KAVANDATUD EDASISED SAMMUD: TEATAVATE VÄLJAMINEVATE INVESTEERINGUTE

LÄBIVAATAMINE ........................................................................................................................ 5

3.1. Konkreetsetesse tehnoloogiatesse tehtavate väljaminevate investeeringute

kavandatud seire/läbivaatamine ............................................................................................. 6

3.2. Liikmesriikide tehtav riskianalüüs ............................................................................ 10

3.3. Aruandlus komisjonile ja teistele liikmesriikidele .................................................... 10

3.4. Ühine hindamine ja arutelu ....................................................................................... 11

3.5. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilitsentside taotluste läbivaatamine

väljaminevate investeeringute kontekstis, konsulteerimine liikmesriikide vahel ja komisjoni

teavitamine ........................................................................................................................... 11

4. KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 12

2

1. SISSEJUHATUS. MILLEKS ON VAJA VALGET RAAMATUT VÄLJAMINEVATE

INVESTEERINGUTE KOHTA?

20. juunil 2023 vastu võetud ühisteatises Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta1

(edaspidi „ühisteatis“) rõhutatakse, et avatud üleilmsed turud on nii vastupanuvõime kui ka

konkurentsivõime seisukohast ELi majandusliku edu ja julgeoleku aluseks. Seal on öeldud:

„ELi majandusliku edu aluseks on olnud avatud ja reeglipõhine kaubandus- ja

investeerimissüsteem, turvalised piiriülesed ühendused ja koostöö teadusuuringute ja

innovatsiooni vallas“. Samas tunnistatakse, et kui tundlikud tehnoloogiad ja investeeringud

lahkuvad EList viisil, mis võib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, võib see põhjustada

julgeolekuriske. Eelkõige viidatakse tehnoloogia ja oskusteabe lekke ohule seoses

väljaminevate investeeringutega (st ELi ettevõtjate investeeringud kolmandatesse riikidesse)

kitsalt piiritletud kõrgtehnoloogiasse, mis võib suurendada sõjalist ja luurevõimet jõududel, kes

soovivad kasutada neid võimeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku ähvardamiseks.

EL juba piirab kahesuguse kasutusega tehnoloogia eksporti. Üha enam tuntakse aga muret

selle pärast, et tundlik tehnoloogia ja oskusteave võivad sattuda valedesse kätesse seoses

väljaminevate investeerimistehingutega, mille suhtes ei kohaldata praegu

kontrollimehhanisme. Nii võib näiteks juhtuda, kui ELi tipptehnoloogia jõuab riikidesse, kus

tsiviil- ja sõjalise tegevuse piirid on hägustunud. Sellist tehnoloogiat või oskusteavet võidakse

kasutada nende sõjalise ja luurevõime tugevdamiseks, mis omakorda võib ohustada ELi ühist

julgeolekut. Teatavaid väljaminevaid investeeringuid võib pidada kahesuguse kasutusega

kaupade eksporditehingute „tagaküljeks“.

Sarnane seos on olemas väljaminevate investeeringute ja sissetulevate otseinvesteeringute

vahel.ELil on juba olemas raamistik sissetulevate otseinvesteeringute kontrollimiseks,

eelkõige tundliku tehnoloogia puhul. Kuigi riskantsete investorite sissetulevaid investeeringuid

tundliku tehnoloogiaga ELi äriühingutesse võib sissetulevate otseinvesteeringute

taustauuringute korra alusel kehtestatud meetmetega piirata või keelata, on olemas oht, et

asjaomased ELi äriühingud võivad teha sellise tehnoloogia samadele investoritele

kättesaadavaks väljaminevate investeeringute kaudu. Ent selliseid väljaminevaid

investeeringuid praegu isegi ei jälgita. See võib õõnestada meie olemasoleva kontrolli tõhusust

ning seega ELi kui terviku ja üksikute liikmesriikide julgeolekut.

Sellised kasvavad mured rõhutavad vajadust käsitleda seda küsimust tähelepanelikult, et

mõista:

1. milliseid investeeringuid tehakse EList teatavatesse elutähtsatesse tehnoloogiatesse;

2. kas sellised investeeringud võivad reaalselt ohustada ELi või liikmesriikide julgeolekut

ja kui nii, siis

3. mil määral on sellised riskid maandatavad olemasolevate vahenditega või kas nad

õigustaksid täiendavaid proportsionaalseid poliitikameetmeid ELi või liikmesriigi

tasandil.

1 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule Euroopa majandusjulgeoleku strateegia

kohta, Brüssel, 20.6.2023, JOIN(2023) 20 final.

3

Geostrateegilisest seisukohast ei ole EL esimene, kes kaalub selles valdkonnas poliitilist

algatust. Mõned riigid, nagu Jaapan2 ja Hiina,3 juba kontrollivad väljaminevaid

investeeringuid. Teised, nt Ameerika Ühendriigid,4 arendavad välja sellekohast raamistikku.

ELi lahenduse väljatöötamiseks väljaminevate investeeringutega seotud probleemidele on vaja

lahendada mitu küsimust: i) teha kindlaks võimalike probleemide ulatus, ii) mõista ELi

väljaminevate investeeringute ulatust ja laadi, kogudes asjakohaseid andmeid ja tõendeid, ning

iii) hinnata, kas sellised investeeringud tekitavad või süvendavad selgelt tuvastatavaid

julgeolekuriske. Teiseks peaksid EL ja liikmesriigid hindama vajadust proportsionaalsete ja

sihipäraste meetmete järele tuvastatud riskide maandamiseks olemasolevate vahendite või uute

leevendusmeetmete abil riiklikul ja/või ELi tasandil.

Põhjalik hindamine nõuab head arusaamist ELi investorite väljaminevatest investeeringutest

ning tehnoloogiast ja oskusteabest, mida asjaomaste tehingute puhul võidakse edasi anda.

Samuti nõuab see põhjalikku arusaamist väljaminevate investeeringutega seotud

julgeolekuriskidest, et hinnata võimalikke lünki olemasolevates kaubandus- ja

investeerimisjulgeoleku tagamise vahendites.

Käesolevas valges raamatus kirjeldatakse väljaminevate investeeringutega seotud ELi

ettevalmistava töö hetkeseisu. Selles visandatakse edasised sammud praeguste probleemide

mõistmiseks ja lahendamiseks ühtse ja tulemusliku ELi lähenemisviisi abil. Valge raamatu

eesmärk on kutsuda huvitatud sidusrühmi üles esitama märkusi ja teavet, et aidata komisjonil

koostöös liikmesriikidega kindlaks määrata kohaldamisala tulevasele komisjoni soovitusele

väljaminevate investeeringute kohta. Kõrge esindaja ja komisjoni asepresident võib vajaduse

korral anda panuse ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimustesse. Valge raamat

aitab komisjonil mõista sidusrühmade ja Euroopa Parlamendi seisukohti ja muresid ning olla

kursis ELis ja liikmesriikides toimuvate arutelude ja analüüsidega5 väljaminevate

investeeringute ja üldise majandusjulgeoleku teemal.

2 Vastavalt teatavatele tingimustele, mis on sätestatud dokumendis „Foreign Exchange and Foreign Trade Act

(1949. aasta õigusakt nr 228)“. Jaapani väljaminevaid investeeringuid kontrollitakse väga vähestes sektorites:

kalandus, nahk ja nahktooted, relvade ja relvavarustuse tootmine ning narkootilised ained.

3 Hiina õigusaktide seas on „Administrative Measures for Overseas Investment by Enterprises, by the National

Development and Reform Commission (2017, nr 11)“, „State Council Guidance on Overseas Investments

(2017, nr 74)“, milles on määratletud soodustatud, piiratud ja keelatud väljaminevad investeeringud, ning

„Catalogue of Sensitive Industries for Overseas Investments, by the National Development and Reform

Commission (2018, nr 251)“, milles on sätestatud väljaminevate investeeringute seisukohast tundlikud

tööstussektorid. Need sektorid hõlmavad relvi ja vastavat varustust, veevarusid, uudistemeediat, kinnisvara,

hotellindust, filmitööstust, meelelahutustööstust, spordiklubisid ja teatavaid omakapitali investeerimisfonde.

On selge, et Hiina eri litsentsimis- ja registreerimisnõuded väljaminevate investeeringute kohta teenivad mitte

ainult riikliku julgeoleku ja väliskaubanduse kontrolli huve, vaid ka laiemat riiklikku huvi. Hiina piirab ka

välisvaluuta eksporti riikliku valuutaameti kaudu. Seega näib, et Hiina väljaminevate investeeringute kontroll

hõlmab paljusid majandussektoreid ja sisulist kontrolli, mis võib ulatuda kaugemale harilikust

julgeolekuhinnangust.

4 9. augusti 2023. aasta täidesaatev korraldus nr 14105, A14. augusti 2023. aasta eelteatis eeskirjade koostamise

ettepaneku kohta.

5 See hõlmab nelja prioriteetse elutähtsa tehnoloogia eraldiseisvat, kuid teataval määral seotud riskihindamist

vastavalt komisjoni 3. oktoobri 2023. aasta soovitusele C(2023) 6689 final, mis käsitleb ELi

majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsate tehnoloogiavaldkondade täiendavat riskihindamist koos

liikmesriikidega.

4

2. HETKESEIS JA ESIALGSED JÄRELDUSED

Ühisteatise eel algatas komisjon 2023. aasta kevadel sellekohase arutelu asutustega, kes

vastutavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ja kahesuguse kasutusega kaupade

ekspordikontrolli eest. Selle arutelu jaoks on komisjon kogunud andmeid ELi ettevõtete

väljaminevate investeeringute kohta. Ajavahemikul 2013–2022 on ELi äriühingud teinud

kolmandates riikides ligikaudu 12 800 ühinemis- ja omandamistehingut kogusummas

ligikaudu 1,4 triljonit eurot ja 26 000 riskikapitali investeerimistehingut koguväärtusega 408

miljonit eurot6. Väljaminevate investeeringute mõlema tehingukategooria kaks peamist

sihtkohta olid USA ja Ühendkuningriik, kes moodustasid vähemalt poole tehingutest ja

ligikaudu 70 % kapitalist. Lisaks sellele kvaliteetsele teabele on komisjon leidnud

kättesaadavates andmetes märkimisväärseid puudusi, mis käsitlevad nt täiendavaid üksikasju

tehingute, rahasummade, tehingu omaduste ja asjaomase tehnoloogia kohta.

Ühest küljest ei ole ametlikes allikates (nt riiklik arvepidamine välismaiste otseinvesteeringute

kohta) ajakohastatud ja üksikasjalikke andmeid üksikute investeerimistehingutega seotud

sektori või tehnoloogia kohta, mistõttu on raske neid väljaminevaid investeeringuid kitsalt

piiritletud ja võimalikele riskidele avatud elutähtsate tehnoloogiate seas kindlaks teha. Teisest

küljest liigitatakse ametlikus statistikas ja kättesaadavates ärilistes andmeallikates äriühingud

ja tehingud ametlike liigitussüsteemide alusel. Neis kirjeldatakse peamiselt juba väljatöötatud

tehnoloogiavaldkondi, kuid ei anta teavet konkreetse kõrgtehnoloogia või uute

majandustegevuste, näiteks tehisintellekti kohta.

Eelmise aasta juulis moodustas komisjon väljaminevate investeeringute eksperdirühma

(edaspidi „eksperdirühm“), mille eesmärk on koguda liikmesriikidelt teadmisi ja kogemusi, et

uurida võimalikke julgeolekuriske, puudujääke ja vajaduse korral poliitikameetmeid7.

Eksperdirühma kuuluvad liikmesriikide eksperdid, kes tegelevad kahesuguse kasutusega

kaupade ekspordikontrolli, välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute, kaubanduse ja

välisasjadega. 2023. aastal jõudis komisjon kohtuda kolm korda.

Praeguseks on kindel, et enne võimalike riskide analüüsimist on vaja selgust, milline on selle

tegevuse ulatus, st milliseid väljaminevaid investeeringuid tuleks vaadata, et tuvastada riske

meie ühisele julgeolekule, ning et riiklikul tasandil on vaja konkreetseid üksikasjalikke

andmeid asjaomaste väljaminevate investeerimistehingute ja võimaluse korral seotud

tegevuste kohta, kuid praegu need andmed puuduvad. Nende andmete puudumine näitab

vajadust kujundada ühine seisukoht probleemi ulatuse, riske põhjustavate tehingute ja

tegevuste ulatuse, potentsiaalselt asjasse puutuva tehnoloogia ja selle kohta, kas keskenduda

tuleks konkreetsetele riikidele.

6 Allikas: Pitchbooki andmed 2023. aasta juulis. Märkused: 1) andmed hõlmavad ainult ühinemis- ja

omandamistehinguid ning riskikapitaliinvesteeringuid, sest greenfield-investeeringuid ei lisata

äriandmebaasidesse; 2) ühinemis- ja omandamistehingute rahalised summad ei ole täielikud, sest need olid

kättesaadavad ainult poolte tehingute kohta; 3) riskikapitalitehinguid võetakse arvesse juhul, kui kaasatud oli

vähemalt üks ELi investor, kuid ta võib kuuluda kolmandate riikide investorite rühma ja teatavaks tehakse

investeeringu kogusumma, täpsustamata asjaomase ELi investeeringu summat (summasid).

7 Komisjoni eksperdirühmade ja teiste sarnaste üksuste register (europa.eu).

5

Eksperdirühmas liikmesriikidega tehtud töö on viinud komisjoni järgmiste esialgsete

järeldusteni.

1. Teadmised ELi investorite tehtud väljaminevatest investeeringutest on väga lünklikud

ja üldpilt on piiratud. Mõned avaliku sektori asutused (nt keskpangad või riiklikud

statistikaametid) koguvad teavet riigi tasandil8. See teave ei ole siiski piisavalt

üksikasjalik ega sihipärane, et pakkuda asjakohaseid andmeid, mille põhjal teha

kindlaks, kas need investeeringud võivad põhjustada turvariske, ning võimaldada

liikmesriikidel ja komisjonil selliseid riske nõuetekohaselt hinnata.

2. Liikmesriigid ei vaata väljaminevaid investeeringuid julgeoleku huvides

süstemaatiliselt läbi ega hinda neid. Mitu liikmesriiki tunnistab, et seetõttu jäävad

mõned riskid tähelepanuta.

3. Küsimus on ühtaegu tundlik ja keeruline. Ehkki teatavatest väljaminevatest

investeeringutest tulenevatel riskidel on laiem geopoliitiline mõõde, on tähtis mõista,

et ELi väljaminevad investeeringud on üleilmse majandustegevuse väärtuslik ja

õiguspärane osa. Seepärast võib kõigil võimalikel poliitikameetmetel seoses

väljaminevate investeeringutega olla ELi ettevõtjatele nii positiivne kui ka negatiivne

mõju.

4. Liikmesriigid ja komisjon on üksmeelel, et riski tuvastamise korral peaksid

poliitikameetmed olema tulemuslikud, proportsionaalsed, sihipärased ja

haldusasutuste poolt täitmisele pööratavad.

5. Enne uute poliitikameetmete kavandamist peame kõigepealt täielikult ära

kasutama olemasolevad vahendid. Kui tuvastatud riskidele reageerimiseks on vaja

poliitikameetmeid, peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma, niivõrd kui see on

õiguslikult võimalik, kõrvaldada väljaminevate investeeringute põhjustatud riskid

olemasolevate vahendite, näiteks kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli või

välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanismi kaudu, kas siis

suurendades nende vahendite kasutamist või muutes neid, et tulla toime uute riskidega.

3. KAVANDATUD EDASISED SAMMUD: TEATAVATE VÄLJAMINEVATE INVESTEERINGUTE

LÄBIVAATAMINE

See on keeruline küsimus, mis väärib järkjärgulist lähenemisviisi:

- esiteks avaliku konsultatsiooni etapp: see algab käesoleva valge raamatu ja küsimustiku

avaldamisega;

8 Mõned õigusaktid võimaldavad liikmesriikidel väljaminevaid investeerimistehinguid (osaliselt) jälgida,

nt keskpankade kogutud maksebilansi statistika, riiklikud registrid, mille abil saab statistika huvides jälgida

väljaminevaid investeeringuid, ja sarnased õigusaktid, nt 27. juuni 1986. aasta kuningliku dekreediga nr

1265/1986 kehtestatud Hispaania riiklik kord (VI peatükk), mida on ajakohastatud 23. aprilli 1999. aasta

kuningliku dekreediga nr 664/1999 ja 4. juuli 2023. aasta kuningliku dekreediga nr 571/2023. Lisateavet

saab koguda ametlike investeeringute tagamise kavade, nt Saksamaa ja Austria investeeringute tagamise

kavade kaudu. Saksamaal haldab seda kava PwC majandus- ja kliimakaitse ministeeriumi nimel, Austrias aga

pank (OeKB) rahandusministeeriumi nimel. Mõned riiklikud mehhanismid võimaldavad liikmesriikidel

kontrollida julgeoleku huvides väga konkreetseid väljaminevaid investeeringuid (nt Itaalia Golden

Power režiim vastavalt dekreedile nr 21/2012, mis sisaldab sätteid taustauuringute kohta üksikutele

väljaminevate investeeringute liikidele).

6

- teiseks seireetapp: komisjon tugineb eelseisva avaliku konsultatsiooni tulemustele ja

valgele raamatule saadud tagasisidele, et koostada soovitus liikmesriikidele jälgida või

uurida teatava aja jooksul teatavaid väljaminevaid investeerimistehinguid, mis

hõlmavad tundlikke tehnoloogiaid;

- kolmandaks riskihindamise etapp: analüüsi ja seire tulemuste põhjal on liikmesriikidel

ja komisjonil parem võimalus teha järeldusi riskide kohta, mida sellised väljaminevad

investeerimistehingud meie ühisele ELi julgeolekule põhjustavad.

Hindamise tulemused ja võimalikud ettepanekud avastatud riskide leevendamiseks esitatakse

uues teatises ja vajaduse korral asjakohastes ettepanekutes.

3.1. Konkreetsetesse tehnoloogiatesse tehtavate väljaminevate investeeringute

kavandatud seire/läbivaatamine

Eksperdirühmaga tehtud töö esialgsete tulemuste põhjal kutsub komisjon üles esitama märkusi

järgmiste aspektide kohta, mida komisjon kavatseb käsitleda soovituses seire kohta.

Seire ulatus

1. Seoses eri liiki jälgitavate väljaminevate investeerimistehingutega leiab komisjon, et

seire peaks hõlmama mitmesuguseid tehinguid, sealhulgas kõiki aktiivseid

investeeringuid, jättes välja portfelliinvesteeringud, st muud välisinvesteeringud peale

otseinvesteeringute, mille eesmärk on teha finantsinvesteering ilma kavatsuseta

mõjutada ettevõtja juhtimist ja kontrolli, nagu on kirjas allpool.

Liikmesriigid peaksid jälgima ELis elavate füüsiliste või seal asutatud juriidiliste isikute

(edaspidi „ELi investorid“) igat liiki investeeringuid, mille eesmärk on tegeleda

majandustegevusega väljaspool ELi. Sellised investeeringud peaksid hõlmama järgmist:

• äriühingu omandamine või osaluse omandamine äriühingus, mis võimaldab

tegelikku osalemist äriühingu juhtimises või kontrollimises („omandamine“);

• ühe äriühingu poolt ühe või mitme muu äriühingu ülevõtmine või kahe või enama

äriühingu ühinemine uue äriühingu moodustamiseks („ühinemine“);

• majandustegevuse alustamiseks või säilitamiseks vajaliku materiaalse või

immateriaalse vara, sealhulgas intellektuaalomandi või konkreetse oskusteabe või

tehnoloogilise protsessi üleandmine („vara üleandmine“);

• ettevõtte esmakordne asutamine, sealhulgas tütarettevõtja, filiaali või sarnase

ettevõtte asutamine (nn greenfield-investeering);

• sellise ettevõtte asutamine, mille eesmärk on ühendada ressursse ühise

ettevõtluseesmärgi saavutamiseks teise isikuga (edaspidi „ühisettevõte“);

• kapitali andmine tundliku tehnoloogia arendamiseks seoses teatavate

immateriaalsete hüvedega, nagu juhtimisabi, juurdepääs investeeringutele ja

talendivõrkudele, turulepääs ja parem juurdepääs täiendavale rahastamisele

(„riskikapital“).

Seire peaks hõlmama ka ELi investori muid (kaudseid) investeeringuid, näiteks

investeeringuid kolmanda riigi üksuse kaudu, mida kasutatakse investeerimisvahendina,

olemasoleva tütarettevõtja kaudu või olemasoleva ühisettevõtte raames. See hõlmab varade

järkjärgulist üleandmist, investeeringuid kolmandatesse riikidesse tulenevalt varasematest

investeeringutest ning investeeringuid, mille eesmärk on hoida kõrvale kehtivatest

7

Kohaldamisalaga seoses kutsub komisjon üles esitama ettepanekuid ka riskipõhiste

prioriteetide kohta, mida võiks seire raames kehtestada, näiteks nende kohta, mida

liikmesriikide ekspordikontrolliasutused harilikult kasutavad kahesuguse kasutusega

kaupade ekspordilitsentsi taotluste hindamisel. See võiks hõlmata seireprioriteetide

seadmist lõppkasutaja profiili ja asukohariigi alusel.

2. Lisaks, võttes arvesse eksperdirühmalt saadud teavet, esineb kahtlusi, et mis tahes

hindamise piiritlemine üksnes punktis 1 nimetatud tegevustega ei pruugi hõlmata

selliste väljaminevate investeeringutega seotud või neid ettevalmistavaid

riskipotentsiaaliga tegevusi. Seepärast kutsub komisjon üles esitama märkusi selle

kohta, kas anda liikmesriikidele otsustusõigus jälgida ka muid elutähtsaid tegevusi

(nn vabatahtlik seire), näiteks teadus- ja arenduskoostööd, või tavasid, mida

kasutatakse kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ligimeelitamiseks, et saada kasu nende

oskusteabest ja kogemustest teatavates tundlikes valdkondades, või saada juurdepääs

intellektuaalomandile, nagu on märgitud allpool.

Liikmesriigid võiksid kaaluda seiret järgmiste tegevuste üle, millega võib kaasneda ka

tundliku tehnoloogia või oskusteabe lekke oht:

• Teaduskoostöö, mida tuleks mõista ELis asutatud üksuse ja kolmandas riigis

asutatud üksuse koostööna materiaalse või immateriaalse vara üleandmisel neljas

elutähtsa tehnoloogia valdkonnas, mis on sätestatud punktis 3, sealhulgas

intellektuaalomand ja oskusteave. See võib hõlmata koostööd näiteks teadus- ja

akadeemiliste asutuste vahel või nende asutuste ja era- või avaliku sektori asutuste

vahel. Seda vabatahtlikku seiret tuleb vaadelda koos liikmesriikide praeguste või

edasiste jõupingutustega töötada välja lähenemisviis teadusjulgeoleku

suurendamiseks, samuti kooskõlas komisjoni 24. jaanuari 2024 ettepanekuga võtta

vastu nõukogu soovitus teadusjulgeoleku suurendamise kohta9.

• Kõrgelt kvalifitseeritud töötajate, sealhulgas nelja elutähtsa tehnoloogiavaldkonna

spetsialistide või neis märkimisväärseid kogemusi omavate ärijuhtide liikuvus ja

üleviimine.

3. Seoses tehnoloogiavaldkondadega, millesse investeerimist tuleks jälgida, oodatakse

märkusi selle kohta, kas seire peaks esialgu keskenduma kõige tundlikumale

tehnoloogiale ja oskusteabele. See võiks hõlmata näiteks nelja tehnoloogiavaldkonda:

kõrgtehnoloogilised pooljuhid, tehisintellekt, kvanttehnoloogia ja biotehnoloogia.

Need on tehnoloogiavaldkonnad, mille puhul komisjon on 3. oktoobri 2023. aasta

soovituses, mis käsitleb ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsate

tehnoloogiavaldkondade täiendavat riskihindamist, kindlaks teinud, et need kujutavad

endast suure tõenäosusega kõige tundlikumaid ja vahetumaid tehnoloogia

turvalisusega ja tehnoloogialekkega seotud riske10. Selle soovituse kohaselt teevad

9 Ettepanek: nõukogu soovitus teadusjulgeoleku suurendamise kohta, COM(2024) 26, 24.1.2024.

10 C(2023) 6689 final.

julgeolekuga seotud kaubandus- ja investeerimiskontrollidest. Seire peaks aitama välistada

portfelliinvesteeringuid.

8

komisjon ja liikmesriigid praegu nende tehnoloogiavaldkondade riskihindamist. See on

üldisemat laadi ja hõlmab mitmesuguseid nimetatud tehnoloogiatega seotud riske.

Riskihindamine sisaldab esialgset ülevaadet võimalikust tehnoloogialekkest seoses

väljaminevate investeeringutega. Tulemust võiks kasutada sisendina väljaminevate

investeeringutega seotud riskide põhjalikumasse hindamisse, mille teevad liikmesriigid

ja komisjon kavandatud seire põhjal. Elutähtsa tehnoloogia käimasoleva hindamise

tulemused ja tagasiside käesolevale valgele raamatule võivad näiteks kinnitada või

muuta sellise tehnoloogia ulatust, mida komisjon võib soovitada liikmesriikidel jälgida.

4. Mis puutub seire geograafilisse katvusesse, soovitab eksperdirühm nii komisjonil kui

ka liikmesriikidel eelnevalt konkreetseid sihtkohti mitte välistada. Pidades silmas

riikide arvukust ja vahendite piiratust, on komisjon siiski arvamusel, et liikmesriikidel

on kõige parem oma järelevalvet prioriseerida lähtuvalt teatavate riikide

riskiprofiilide hindamisest. Riskihindamine peaks hõlmama asjaomase riigi

varasemat käitumist, sealhulgas ÜRO põhikirja rikkumisi. Riskiprofiilis tuleks hinnata

ka tõenäosust tehnoloogia või esemete kasutamiseks sõja- või konfliktiolukordades,

inimõiguste rikkumisel või massihävitusrelvade leviku võimaldamisel vastavalt

kohustustele, mille liikmesriigid või EL on võtnud massihävitusrelvade leviku

tõkestamise rahvusvaheliste lepingute ja mitmepoolsete ekspordikontrollirežiimide

liikmetena.

Hõlmatud ajavahemik ja kogutav teave

5. Mis puutub ajavahemikku, siis selleks, et teha mõistliku aja jooksul kindlaks

väljamineva investeerimistegevuse tase ja sellega seotud riskid ning neid hinnata, leiab

komisjon, et seire peaks hõlmama nii uusi kui ka pooleliolevaid tehinguid ning

teatavaid varasemaid tehinguid. Selleks peaksid liikmesriigid hindama teatavates

tehnoloogiavaldkondades sõlmitud tehinguid, mis on lõpule viidud alates 1.

jaanuarist 2019. Selle soovitatava ajavahemiku kohta kutsutakse üles esitama ka

märkusi.

6. Mis puutub kogutavasse teabesse, peaks kavandatud seire andma liikmesriikidele ja

komisjonile andmeid ja teavet, mis on vajalikud selleks, et hinnata väljaminevate

investeeringutega seotud riske teatavates tehnoloogiavaldkondades. Neid andmeid ja

teavet tuleks eksperdirühma kaudu jagada teiste liikmesriikide ja komisjoniga.

Komisjon kutsub üles esitama märkusi kogutava teabe kohta, mis on esitatud

alljärgnevas tekstikastis.

Seire peaks võimaldama liikmesriikidel koguda riskihindamiseks vajalikku teavet,

sealhulgas vähemalt järgmist:

• teave investeerimistehingu poolte kohta, sealhulgas juriidiliste isikute täpne

asutamiskoht ja (parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal) tehingus osalevate

poolte tegelik(ud) omanik(ud);

• investeeringu liik ja ligikaudne väärtus;

• investeeringuga seotud elutähtsa tehnoloogiaga seotud tooted, teenused ja

äritegevus;

• kuupäev, mil investeering kavatsetakse lõpule viia või on lõpule viidud;

9

• parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal teave tehingupoolte varasemate ja

kavandatavate või kaalutavate tulevaste tehingute kohta.

Muude tegevuste puhul, mille suhtes võidakse kohaldada vabatahtlikku seiret, võiks teave

sisaldada vähemalt järgmist:

• teave tegevusega seotud isikute kohta, sealhulgas füüsiliste isikute täielik nimi,

aadress ja kodakondsus või juriidiliste isikute registrijärgne aadress ja asutamiskoht;

• parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal tegevuse täpne kirjeldus;

• elutähtsad tehnoloogiad, mida tegevus käsitleb;

• kuupäev, mil tegevus algatati, on kavas algatada või on lõpetatud;

• parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal teave praeguses tegevuses osalevate

isikute varasemate ja kavandatavate või kaalutavate tulevaste tegevuste kohta.

Kõik kogutud andmed peaksid olema enne teiste liikmesriikide ja komisjoniga jagamist

asjakohaselt kaitstud ja vajaduse korral liigitatud.

Muud seireaspektid. Kes vastutab liikmesriigi tasandil, milliseid vahendeid tuleks

kasutada, ja kuidas tagavad liikmesriigid sidusrühmade kaasamise?

7. Selleks et seire jätkuks, leiab komisjon, et liikmesriigid peaksid määrama seire eest

vastutava asutuse ning tagama, et pädevad asutused kasutavad võimaluse korral

olemasolevaid vahendeid, sealhulgas kahesuguse kasutusega kaupade

ekspordikontrolli, et maandada mis tahes riskid, mis on soovitatava seire käigus

kindlaks tehtud.

8. Seirevahendid ja teabevahetus sidusrühmadega. Selleks et seireprotsess oleks

tulemuslik, peavad liikmesriigid tagama, et neil on selleks piisavad vahendid ja

teabeallikad, ning vastasel korral kaaluma olemasolevate vahendite kohandamist või

leidma uusi vahendeid, et teha kavandatud seiretoiminguid.

Olemasolevad seire- ja muud vahendid, mida saaks selleks kasutada või

kohandada, hõlmavad aruandluskohustust keskpankadele või riiklikele

statistikaametitele ja samalaadsetele asutustele statistika ja maksebilansi

koostamiseks, samuti nõudeid teavitada riiklikke ekspordikontrolliasutusi kahesuguse

kasutusega kaupade ekspordist, vahendamisest, tehnilisest abist, transiidist ja

üleandmisest ning mis tahes investeerimistehingutest. Liikmesriigid peaksid

asjakohaste andmete allikana kaaluma ka ametlikke investeeringute tagamise kavasid

või ametlikke ekspordikrediidikavasid. Kõik kogutud andmed peaksid olema enne

teiste liikmesriikide ja komisjoniga jagamist asjakohaselt kaitstud ja vajaduse korral

liigitatud.

Oodatakse märkusi vahendite kohta, mida võib olla vaja tulemuslikuks seireks, nende

teostatavuse ja tasakaalustatuse kohta, võttes arvesse teabe kogumisega põhjustatavat

koormust, ning vajaduse kohta tagada piisav alus väljaminevate investeeringute ja

riskide jälgimiseks ja hindamiseks valitud sektorites. Lisaks peab komisjon tähtsaks, et

liikmesriigid konsulteeriksid oma seiretegevuse käigus asjaomaste sidusrühmadega,

sealhulgas ettevõtjate, teadusringkondade ja kodanikuühiskonnaga.

10

3.2. Liikmesriikide tehtav riskianalüüs

Komisjon leiab kavandatud seire tulemustest lähtuvalt, et liikmesriigid peaksid tegema

järgmise esialgse riskihindamise, et teha kindlaks julgeolekuriskide olemasolu või puudumine.

Riskihindamine peaks põhinema väljaminevate investeeringute jälgimise käigus kogutud

teabel ja võimalike täiendavate tegevuste jälgimisel, nagu eespool kirjeldatud.

Mis puutub riskihindamise ülesehitusse, leiab komisjon, et liikmesriigid võiksid hindamisel

juhinduda alljärgnevatest elementidest.

• Hindamine peaks olema võimalikult põhjalik. Eelistada tuleks tehinguid või tegevusi,

mis võivad kujutada ohtu ELi kui terviku julgeolekule, ning ühtlasi tuleks püüda

hinnata mis tahes negatiivse mõju ilmnemise tõenäosust.

• Hindamisel tuleks kindlaks teha riskide ja võimalike haavatavuste elemendid, nt

peamised ohuliigid ja ohusubjektid ning asjakohased geopoliitilised tegurid.

• Hindamisel tuleks arvesse võtta ka tehingu konteksti, asjaomase tehnoloogia väärtus-

ja tarneahelat, riskide arenemist ja asjaomast tehnoloogilist arengut ning asjaomase

elutähtsa tehnoloogia ökosüsteemi, sh teadusuuringute üleilmset seotust.

• Liikmesriigid võiksid kaaluda sarnaste meetodite kasutamist, nagu kahesuguse

kasutusega ekspordiloa taotluste läbivaatamisel ja välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringutes.

Riskihindamine peaks võimaldama igal liikmesriigil kindlaks teha ja analüüsida nõrku kohti,

millel võib olla mõju ELi kui terviku või liikmesriikide julgeolekule, ning vastava kahjuliku

mõju ilmnemise tõenäosust. Riskihindamise eespool nimetatud elemente arendatakse edasi

komisjoni tulevases soovituses, võttes arvesse eksperdirühma jätkuvat koostööd

liikmesriikidega, avaliku arutelu tulemusi ja käesoleva valge raamatu kohta saadud tagasisidet,

et töötada välja ühine metoodika. Nii saadakse kõigilt liikmesriikidelt järjepidev ja kogu ELi

hõlmav riskihindamine. Võimaluse korral peaksid liikmesriigid ja komisjon püüdma saavutada

üksmeelt julgeolekuriskide erinevates hindamistes ühisteatise raames.

3.3. Aruandlus komisjonile ja teistele liikmesriikidele

Liikmesriikidel on vaja aega, et alustada seiret uute ja pooleliolevate tehingute üle ning hinnata

olemasoleva teabe põhjal, mis on alates 2019. aastast juhtunud. Seepärast teeb komisjon

ettepaneku, et liikmesriigid viiksid kõnealuse seire ellu 12 kuu jooksul alates komisjoni

soovituse vastuvõtmisest. See ajavahemik koos esialgse konsultatsioonietapiga kuni 2024.

aasta suveni peaks võimaldama neil kehtestada kirjeldatud seiresüsteemi ja teha esialgne

hindamine. Selle aja jooksul jätkavad liikmesriigid ja komisjon eksperdirühma raames teabe ja

arvamuste vahetamist, et seire ja riskihindamine toimuksid võimalust mööda ühtse metoodika

alusel.

Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande seire tulemuste

ning oma analüüsi ja riskihindamise tulemuste kohta. Kui tuvastatakse riskid seoses teatavate

tegurite või tingimuste kombinatsiooniga, mis iseloomustavad eri liiki väljaminevaid

investeeringuid, ja kui need riskid võivad mõjutada ELi või liikmesriikide julgeolekut, peaksid

liikmesriigid esitama komisjonile riskitegurite kombinatsioonid ja kirjeldama neid tingimusi.

11

3.4. Ühine hindamine ja arutelu

Komisjon teeb ettepaneku, et liikmesriikide tehtud seire ja riskihindamise tulemusi jagataks

komisjoni ja teiste liikmesriikidega vastavalt asjakohasele salastatuse tasemele. Jagatud

andmete põhjal arutaks eksperdirühm seire ja riskihindamise tulemusi, et kinnitada üldised

tulemused ja aidata komisjonil koostada lõplik laiapõhjaline riskihindamine ning tagada ühine

arusaam riskidest. Selles etapis võib vajaduse korral konsulteerida ka teiste sidusrühmadega.

See on kasulik lähtepunkt aruteludeks edasiste poliitiliste valikute ja võimalike

leevendusmeetmete või muude poliitikameetmete vajaduse üle.

3.5. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilitsentside taotluste läbivaatamine

väljaminevate investeeringute kontekstis, konsulteerimine liikmesriikide

vahel ja komisjoni teavitamine

Paralleelselt kavandatud seire ja läbivaatamisega ning võttes arvesse punktis 1 selgitatud

tihedaid seoseid kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli ja väljaminevate

investeeringute vahel, on komisjon seisukohal, et liikmesriigid peaksid kahesuguse kasutusega

kaupade ekspordilitsentside taotluste läbivaatamisel pöörama erilist tähelepanu juhtumitele,

kus sellised taotlused on seotud väljaminevate investeeringutega, ja nendega kaasneda

võivatele riskidele. See võib anda kasulikku teavet seire jaoks.

Kuna eelistada tuleks olemasolevate vahendite kasutamist, leiab komisjon, et liikmesriigid

peaksid sel juhul pöörama erilist tähelepanu sellele, et lahendada võimalikke probleeme

olemasolevate asjakohaste vahenditega, sealhulgas ekspordi lauskontrollid,11 et leevendada

sellise tehnoloogia destabiliseeriva sõjalise kasutamise, keemiliste, bioloogiliste või

tuumarelvade leviku või inimõiguste rikkumise riske, mis võivad ohustada rahvusvahelist või

piirkondlikku rahu ja julgeolekut.

Kuivõrd see on õiguslikult võimalik, kutsub komisjon liikmesriikide ekspordikontrolliasutusi

üles konsulteerima teiste liikmesriikidega ja teavitama komisjoni kahesuguse kasutusega

kaupade ekspordilitsentsi taotluste läbivaatamisest nelja elutähtsa tehnoloogia valdkonnas

tehtavate investeeringute kontekstis, mis tõenäoliselt mõjutavad teiste liikmesriikide

julgeolekut. Konsulteerimine võiks toimuda mitteametlikult ja eeskujuks võiks olla määruse

(EL) 2019/452 alusel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuteks loodud

koostöömehhanism.

Seire lõppedes soovib komisjon liikmesriikidelt aruannet endale ja teistele liikmesriikidele

ekspordikontrolli rakendamise kohta selles kontekstis, sh konkreetselt väljamineva

investeeringuga seotud ekspordiks vajalike litsentside taotluste arvu ja sisu kohta. Samal ajal

jätkavad liikmesriigid ja komisjon eksperdirühma raames selles küsimuses asjakohase teabe ja

arvamuste vahetamist.

11 Lauskontroll tähendab üldiselt kontrolli, mida liikmesriigid kohaldavad kaupade suhtes, mida ei ole loetletud

kahesuguse kasutusega kaupade määruse (EL) 2021/821 I lisas (nn ELi kontrolliloetelu). Seega kohaldatakse

kontrolli kaupade suhtes, millele ei ole veel kehtestatud mitmepoolset kontrollirežiimi. Eelkõige on

kahesuguse kasutusega kaupade määruse artiklis 4 nõutud, et eksportija taotleks ekspordiluba, kui liikmesriigi

pädev asutus on teda teavitanud, et eksporditav kaup võib olla ette nähtud üheks artiklis 4 loetletud tundlikuks

lõppkasutuseks. Selline teave esitatakse üldjuhul asjaomasele eksportijale mitteavaliku individuaalse teatena.

12

4. KOKKUVÕTE

Käesolevas valges raamatus antakse ülevaade komisjoni esimesest poliitilisest algatusest

väljaminevate investeeringute valdkonnas. Tunnistades selle keerulist ja tundlikku laadi,

soovitab komisjon kasutada järkjärgulist lähenemisviisi ja teha tihedat koostööd liikmesriikide

ametiasutustega väljaminevate investeeringute eksperdirühma kaudu.

Valge raamatu ideede järelkaja struktureerimiseks algatab komisjon avaliku konsultatsiooni,

mis põhineb sidusrühmadele, sh ettevõtjatele, teadusringkondadele ja kodanikuühiskonnale

suunatud üksikasjalikul küsimustikul.

ELi ja liikmesriikide julgeoleku kaitseks asjakohasete lahenduste pakkumine on võimalik

üksnes põhjalike hindamiste alusel. Selliste lahenduste leidmisel tuleks eelistada

olemasolevate vahendite ärakasutamist, mitte uute loomist. Kõik lahendused peaksid olema

proportsionaalsed, täpselt kohandatud ja täitmisele pööratavad, et käsitleda igat liiki

väljamineva investeeringu või tegevuse ja elutähtsa tehnoloogiavaldkonna puhul kindlaks

tehtud riske.

Töö väljaminevate investeeringute eksperdirühmas jätkub 2024. aastal ühes sidusrühmadega

konsulteerimisega. Komisjon küsib ka Euroopa Parlamendi ja sarnaselt meelestatud

partnerriikide seisukohti.

Seega on järgmised sammud ajaliselt sellised:

• jaanuar 2024: vastu võetakse valge raamat väljaminevate investeeringute kohta;

• jaanuar – aprill 2024: avalik konsultatsioon olemasolevate väljaminevate

investeeringute ja nendega seotud tegevuste kavandatud seire ja läbivaatamise kohta;

• suvi 2024: konsultatsioonide tulemuste hindamine ja komisjoni soovituse

vastuvõtmine liikmesriikide kavandatud seire ja läbivaatamise algatamiseks;

• suvi 2025: liikmesriikide kavandatud seire ja läbivaatamise ning väljaminevate

investeerimistehingute riskihindamise lõpuleviimine;

• sügis 2025: komisjoni hinnang selle valdkonna poliitikameetmete vajalikkusele ja

võimalikule sisule.

*

* *

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium /  / ; Riigikantselei /  / 2-5/24-00287

Resolutsiooni teema: VALGE RAAMAT väljaminevate investeeringute kohta

Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - VALGE RAAMAT väljaminevate investeeringute kohta, COM(2024) 24.

EISi toimiku nr: 24-0040

Tähtaeg: 25.03.2024

Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Rahandusministeerium, Riigikantselei, Siseministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).

Tähtaeg: 08.03.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 04.04.2024 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (27.03.2024) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 25.03.2024.

Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 15.02.2024 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201      

14.02.2024

VALGE RAAMAT väljaminevate investeeringute kohta COM(2024) 24

Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule

Kujundada seisukoht

Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 08.03.2024

KOKi esitamise tähtpäev 27.03.2024

VV esitamise tähtpäev 04.04.2024

Vastutav ministeerium: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaasvastutajad: Kaitseministeerium (sh Välisluureamet), Välisministeerium, Siseministeerium (sh Kaitsepolitseiamet), Kliimaministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium (sh Konkurentsiamet), Riigikantselei (JRKB), Haridus- ja Teadusministeerium.

Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus

Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2);

Seisukoha võtmist peab oluliseks peaminister või minister (VVS § 20¹ lg 2);

Sisukokkuvõte

20. juunil 2023 vastu võetud ühisteatises Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta rõhutatakse, et avatud üleilmsed turud on nii vastupanuvõime kui ka konkurentsivõime seisukohast ELi majandusliku edu ja julgeoleku aluseks. Samuti tunnistatakse, et kui tundlikud tehnoloogiad ja investeeringud lahkuvad EList viisil, mis võib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, võib see põhjustada julgeolekuriske. Eelkõige viidatakse tehnoloogia ja oskusteabe lekke ohule seoses väljaminevate investeeringutega (st ELi ettevõtjate investeeringud kolmandatesse riikidesse) kitsalt piiritletud kõrgtehnoloogiasse, mis võib suurendada sõjalist ja luurevõimet jõududel, kes soovivad kasutada neid võimeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku ähvardamiseks.

EL juba piirab kahesuguse kasutusega tehnoloogia eksporti. Üha enam tuntakse aga muret selle pärast, et tundlik tehnoloogia ja oskusteave võivad sattuda valedesse kätesse seoses väljaminevate investeerimistehingutega, mille suhtes ei kohaldata praegu kontrollimehhanisme. Nii võib näiteks juhtuda, kui ELi tipptehnoloogia jõuab riikidesse, kus tsiviil- ja sõjalise

tegevuse piirid on hägustunud. Sellist tehnoloogiat või oskusteavet võidakse kasutada nende sõjalise ja luurevõime tugevdamiseks, mis omakorda võib ohustada ELi ühist julgeolekut.

Sarnane seos on olemas väljaminevate investeeringute ja sissetulevate otseinvesteeringute vahel. ELil on juba olemas raamistik sissetulevate otseinvesteeringute kontrollimiseks, eelkõige tundliku tehnoloogia puhul. Kuigi riskantsete investorite sissetulevaid investeeringuid tundliku tehnoloogiaga ELi äriühingutesse võib sissetulevate otseinvesteeringute taustauuringute korra alusel kehtestatud meetmetega piirata või keelata, on olemas oht, et asjaomased ELi äriühingud võivad teha sellise tehnoloogia samadele investoritele kättesaadavaks väljaminevate investeeringute kaudu. Ent selliseid väljaminevaid investeeringuid praegu isegi ei jälgita. See võib õõnestada meie olemasoleva kontrolli tõhusust ning seega ELi kui terviku ja üksikute liikmesriikide julgeolekut.

Kasvavad mured rõhutavad vajadust käsitleda seda küsimust tähelepanelikult, et mõista:

1. milliseid investeeringuid tehakse EList teatavatesse elutähtsatesse tehnoloogiatesse;

2. kas sellised investeeringud võivad reaalselt ohustada ELi või liikmesriikide julgeolekut ja kui nii, siis

3. mil määral on sellised riskid maandatavad olemasolevate vahenditega või kas nad õigustaksid täiendavaid poliitikameetmeid ELi või liikmesriigi tasandil.

ELi lahenduse väljatöötamiseks väljaminevate investeeringutega seotud probleemidele on vaja lahendada mitu küsimust:

i) teha kindlaks võimalike probleemide ulatus, ii) mõista ELi väljaminevate investeeringute ulatust ja laadi, kogudes

asjakohaseid andmeid ja tõendeid, ning iii) hinnata, kas sellised investeeringud tekitavad või süvendavad

selgelt tuvastatavaid julgeolekuriske. Teiseks peaksid EL ja liikmesriigid hindama vajadust proportsionaalsete ja sihipäraste meetmete järele tuvastatud riskide maandamiseks olemasolevate vahendite või uute leevendusmeetmete abil riiklikul ja/või ELi tasandil.

Põhjalik hindamine nõuab head arusaamist ELi investorite väljaminevatest investeeringutest ning tehnoloogiast ja oskusteabest, mida asjaomaste tehingute puhul võidakse edasi anda. Samuti nõuab see põhjalikku arusaamist väljaminevate investeeringutega seotud julgeolekuriskidest, et hinnata võimalikke lünki olemasolevates kaubandus- ja investeerimisjulgeoleku tagamise vahendites.

2

Käesolevas valges raamatus kirjeldatakse väljaminevate investeeringutega seotud ELi ettevalmistava töö hetkeseisu. Selles visandatakse edasised sammud praeguste probleemide mõistmiseks ja lahendamiseks ühtse ja tulemusliku ELi lähenemisviisi abil.

Valge raamatu eesmärk on kutsuda huvitatud sidusrühmi üles esitama märkusi ja teavet, et aidata komisjonil koostöös liikmesriikidega kindlaks määrata kohaldamisala tulevasele komisjoni soovitusele väljaminevate investeeringute kohta. Valge raamat aitab komisjonil mõista sidusrühmade seisukohti ja muresid ning olla kursis ELis ja liikmesriikides toimuvate arutelude ja analüüsidega väljaminevate investeeringute ja üldise majandusjulgeoleku teemal.

Kaasamine

Kaasata kõik asjassepuutuvad sidusrühmad ja partnerid, sh Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Elektroonikatööstuse Liit, Keemiatööstuse Liit, Masinatööstuse Liit, Ravimitootjate Liit, Eesti Pank, Rahapesu Andmebüroo, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Tehnopol, Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE, Eesti era- ja riskikapitali assotsiatsioon (EstVCA), FinanceEstonia. jne.

3

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Asjasse puutuvad asutused

Meie 27.02.2024 nr 6-1/463-2

SISENDIPALVE: väljaminevate investeeringute valge raamat

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab väljaminevate investeeringute valge

raamatu kohta valitsuse seisukohti ning sellega seoses palume teie sisendit.

20. juunil 2023 vastu võetud ühisteatises Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta

rõhutatakse, et avatud üleilmsed turud on nii vastupanuvõime kui ka konkurentsivõime seisukohast

ELi majandusliku edu ja julgeoleku aluseks. Samuti tunnistatakse kasvavat muret väljaminevate

investeeringute pärast, st kui tundlikud tehnoloogiad ja investeeringud lahkuvad EList viisil, mis

võib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, võib see põhjustada julgeolekuriske. Eelkõige

viidatakse tehnoloogia ja oskusteabe lekke ohule seoses väljaminevate investeeringutega (st ELi

ettevõtjate investeeringud kolmandatesse riikidesse) kitsalt piiritletud kõrgtehnoloogiasse, mis

võib suurendada sõjalist ja luurevõimet jõududel, kes soovivad kasutada neid võimeid

rahvusvahelise rahu ja julgeoleku ähvardamiseks. EL juba piirab kahesuguse kasutusega

tehnoloogia eksporti. Üha enam tuntakse aga muret selle pärast, et tundlik tehnoloogia ja

oskusteave võivad sattuda valedesse kätesse seoses väljaminevate investeerimistehingutega, mille

suhtes ei kohaldata praegu kontrollimehhanisme. Nii võib näiteks juhtuda, kui ELi tipptehnoloogia

jõuab riikidesse, kus tsiviil- ja sõjalise tegevuse piirid on hägustunud. Sellist tehnoloogiat või

oskusteavet võidakse kasutada nende sõjalise ja luurevõime tugevdamiseks, mis omakorda võib

ohustada ELi ühist julgeolekut.

ELi lahenduse väljatöötamiseks väljaminevate investeeringutega seotud probleemidele on vaja

lahendada mitu küsimust: i) teha kindlaks võimalike probleemide ulatus, ii) mõista ELi

väljaminevate investeeringute ulatust ja laadi, kogudes asjakohaseid andmeid ja tõendeid, ning iii)

hinnata, kas sellised investeeringud tekitavad või süvendavad selgelt tuvastatavaid

julgeolekuriske. Teiseks peaksid EL ja liikmesriigid hindama vajadust proportsionaalsete ja

sihipäraste meetmete järele tuvastatud riskide maandamiseks olemasolevate vahendite või uute

leevendusmeetmete abil riiklikul ja/või ELi tasandil.

Põhjalik hindamine nõuab head arusaamist ELi investorite väljaminevatest investeeringutest ning

tehnoloogiast ja oskusteabest, mida asjaomaste tehingute puhul võidakse edasi anda. Samuti nõuab

see põhjalikku arusaamist väljaminevate investeeringutega seotud julgeolekuriskidest, et hinnata

võimalikke lünki olemasolevates kaubandus- ja investeerimisjulgeoleku tagamise vahendites.

2 (2)

Käesolevaga palume Teie sisendit Eesti seisukohtade kujundamiseks juurde lisatud valge raamatu

kohta hiljemalt 12.märtsiks 2024. Eriti oleksid oodatud mõtted/arvamused punktis 3.1.

(Konkreetsetesse tehnoloogiatesse tehtavate väljaminevate investeeringute kavandatud

seire/läbivaatamine) toodud küsimuste ja ettepanekute osas.

Sisendid palume saata [email protected], täiendavate küsimuste või selgituste korral palume

pöörduda Koidu Talli poole: [email protected]

Samas juhime ka tähelepanu, et väljaminevate investeeringute seire ja riskihindamise teemal on

käimas Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon tähtajaga 17.04.2024., mille leiab veebist:

https://policy.trade.ec.europa.eu/consultations/monitoring-and-risk-assessment-outbound-

investment_en

Palume Teid võimalusel ka aktiivselt osaleda antud konsultatsioonis, et kaasa rääkida võimalikes

edasistes sammudes antud uue algatusega seoses. Parema ülevaate saamiseks lisame siia ka

konsultatsiooni küsimused eraldi failis. Ülejäänud materjalid leiate lisatuna manusest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Silver Tammik

juhataja

Adressaadid: Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Välisluureamet

Kaitsepolitseiamet

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Konkurentsiamet

Eesti Pank

Rahapesu Andmebüroo

Finantsinspektsiooni

Statistikaamet

Märt Änilane

55969641 [email protected]

1

Draft ID: 9671b336-6bcb-40ae-bc6f-138c669e18ca Date: 31/01/2024 15:56:55

Targeted consultation on the White Paper on outbound investments

Fields marked with * are mandatory.

A Introduction

What is the problem we are trying to solve?

The adopted on 20 June 2023[1] recognises theCommunication on European Economic Security Strategy importance of open global markets for the success and economic security of the European Union in terms of both resilience and competitiveness. It confirms that “our economies thrive on open and rules-based trade and

”. investment, on secure cross-border connectivity and collaboration on research and innovation

At the same time, the Communication recognises that potential security risks could arise when sensitive technologies and investments leave the EU in a way that can threaten international peace and security. In particular, it refers to the (i.risks of technology and know-how leakage as a result of outbound investments e., investments made by EU companies in third countries) in a narrow set of advanced technologies that could enhance military and intelligence capacities of actors who may use these capabilities to threaten international peace and security.

As a way to take this reflection further, the Commission has published a White Paper on outbound investments and is launching a public consultation, structured around a number of questions set out below to gather input and reactions to the White Paper. This builds on the work initiated with Member States experts in the Expert Group on Outbound Investment established last July.

In launching this consultation, the Commission has decided to follow a by:careful step by step approach

first, monitoring certain past and current outbound investments over a twelve-month period; then

developing a shared view of potential risks on the basis of that work; and finally

proposing effective, proportionate, targeted and enforceable policy responses if these are considered necessary.

Your responses to this consultation will help us to refine this approach.   [1] Joint Communication to the European Parliament, the European Council and the Council on “European

, Brussels, 20.6.2023, JOIN(2023) 20 final. Economic Security Strategy” (NB: copy available as background

2

document – see link on right of screen)

Questionnaire Nothing in this questionnaire may be interpreted as stating an official position of the Commission, or prejudging either the outcome of the risk assessment foreseen in the White Paper or any potential future policy initiative to be taken by the Commission or Member States.   The questionnaire is structured as follows:  

Questions about respondents to the consultation [Sections B, C] General questions about key elements of concern regarding outbound investments [Section D] Questions on specific elements of the White Paper [Section E] Other elements [Section F]

  If you encounter problems with completing this questionnaire or if you require assistance, please contact TRADE- [email protected]]. The questionnaire will be open until (at midnight).17 April 2024

You can save your survey response even if you have not yet completed the survey — and finish your response on a later occasion. However, you need to submit your contribution before the end of the consultation period.

B About you

B.1 Language of my contribution

Bulgarian Croatian Czech Danish Dutch English Estonian Finnish French German Greek Hungarian Irish Italian Latvian

*

3

Lithuanian Maltese Polish Portuguese Romanian Slovak Slovenian Spanish Swedish

B.2 I am giving my contribution as

Academic/research institution Business association Company/business Consumer organisation EU citizen Environmental organisation Non-EU citizen Non-governmental organisation (NGO) Public authority Trade union Other

The Commission will publish all contributions to this public consultation. You can choose whether you would prefer to have your details published or to remain anonymous when your contribution is published. For the purpose of transparency, the type of respondent (for example, ‘business association, ‘consumer association’, ‘EU citizen’) country of origin, organisation name and size, and its transparency register

Opt in to select the privacy number, are always published. Your e-mail address will never be published. option that best suits you. Privacy options default based on the type of respondent selected

I agree with the personal data protection provisions

B.9 Email (this won't be published)

B.16 Country of origin

Please add your country of origin, or that of your organisation.  

*

*

*

4

This list does not represent the official position of the European institutions with regard to the legal status or policy of the entities mentioned. It is a harmonisation of often divergent lists and practices.

Afghanistan Djibouti Libya Saint Martin Åland Islands Dominica Liechtenstein Saint Pierre and

Miquelon Albania Dominican

Republic Lithuania Saint Vincent

and the Grenadines

Algeria Ecuador Luxembourg Samoa American Samoa Egypt Macau San Marino Andorra El Salvador Madagascar São Tomé and

Príncipe Angola Equatorial Guinea Malawi Saudi Arabia Anguilla Eritrea Malaysia Senegal Antarctica Estonia Maldives Serbia Antigua and Barbuda

Eswatini Mali Seychelles

Argentina Ethiopia Malta Sierra Leone Armenia Falkland Islands Marshall Islands Singapore Aruba Faroe Islands Martinique Sint Maarten Australia Fiji Mauritania Slovakia Austria Finland Mauritius Slovenia Azerbaijan France Mayotte Solomon Islands Bahamas French Guiana Mexico Somalia Bahrain French Polynesia Micronesia South Africa Bangladesh French Southern

and Antarctic Lands

Moldova South Georgia and the South Sandwich Islands

Barbados Gabon Monaco South Korea Belarus Georgia Mongolia South Sudan Belgium Germany Montenegro Spain Belize Ghana Montserrat Sri Lanka Benin Gibraltar Morocco Sudan Bermuda Greece Mozambique Suriname

5

Bhutan Greenland Myanmar/Burma Svalbard and Jan Mayen

Bolivia Grenada Namibia Sweden Bonaire Saint Eustatius and Saba

Guadeloupe Nauru Switzerland

Bosnia and Herzegovina

Guam Nepal Syria

Botswana Guatemala Netherlands Taiwan Bouvet Island Guernsey New Caledonia Tajikistan Brazil Guinea New Zealand Tanzania British Indian Ocean Territory

Guinea-Bissau Nicaragua Thailand

British Virgin Islands

Guyana Niger The Gambia

Brunei Haiti Nigeria Timor-Leste Bulgaria Heard Island and

McDonald Islands Niue Togo

Burkina Faso Honduras Norfolk Island Tokelau Burundi Hong Kong Northern

Mariana Islands Tonga

Cambodia Hungary North Korea Trinidad and Tobago

Cameroon Iceland North Macedonia Tunisia Canada India Norway Türkiye Cape Verde Indonesia Oman Turkmenistan Cayman Islands Iran Pakistan Turks and

Caicos Islands Central African Republic

Iraq Palau Tuvalu

Chad Ireland Palestine Uganda Chile Isle of Man Panama Ukraine China Israel Papua New

Guinea United Arab Emirates

Christmas Island Italy Paraguay United Kingdom

6

Clipperton Jamaica Peru United States Cocos (Keeling) Islands

Japan Philippines United States Minor Outlying Islands

Colombia Jersey Pitcairn Islands Uruguay Comoros Jordan Poland US Virgin Islands Congo Kazakhstan Portugal Uzbekistan Cook Islands Kenya Puerto Rico Vanuatu Costa Rica Kiribati Qatar Vatican City Côte d’Ivoire Kosovo Réunion Venezuela Croatia Kuwait Romania Vietnam Cuba Kyrgyzstan Russia Wallis and

Futuna Curaçao Laos Rwanda Western Sahara Cyprus Latvia Saint Barthélemy Yemen Czechia Lebanon Saint Helena

Ascension and Tristan da Cunha

Zambia

Democratic Republic of the Congo

Lesotho Saint Kitts and Nevis

Zimbabwe

Denmark Liberia Saint Lucia

C About you (supplementary)

D Questions on key elements of concern regarding outbound investment

D.1 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

In your opinion, is there a knowledge gap regarding potential security risks related to technology and know-how leakage arising as a result of outbound investments?

D.3 .

7

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should Member States monitor certain outbound investments in a narrow set of advanced technologies in order to understand their extent and nature?

D.5 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

As part of that monitoring, should Member States and the Commission undertake a comprehensive assessment of the risk of technology and know-how leakage, once they have the relevant information?

E Questions on the proposed scope of monitoring and risk assessment

E.1 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should the monitoring of outbound investments by Member States focus on the four technology areas of advanced semiconductors, artificial intelligence, quantum technologies and biotechnologies?

E.3 Are the as further described below a sufficiently defined basis for monitoring?four technology areas

Yes No Don't know

Don't wish to reply

, ie:Advanced semiconductor technologies

microelectronics, including processors Photonics, including high energy lasers High frequency chips Semiconductor manufacturing equipment at very advanced node sizes

8

, ie:Advanced intelligence technologies

High performance computing Cloud and edge computing Data analytics technologies Computer vision, language processing, object recognition

, ie:Quantum technologies

Quantum computing Quantum cryptography Quantum communications Quantum sensing and radar

, ie:Biotechnologies

Genome editing/modification (techniques of genetic modification, new genomic techniques, gene-drive) Synthetic biology Bioprinting Bioinformatics

E.5 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should the monitoring also cover other technologies?

E.7 Should the monitoring cover the following categories of investment transactions?

Yes No Don't know

Don't wish to reply

the acquisition of a company, or a stake in a company that enables an effective participation in the management or control of the company (‘acquisition’)

the absorption by one company of one or more other companies, or the combination of two or more companies to form a new company (‘merger’)

9

the transfer of tangible or intangible assets, including intellectual property or specific know- how and technology process, necessary for establishing or maintaining an economic activity (‘asset transfer’)

the first-time establishment of a business, including the creation of a subsidiary, a branch or similar ventures (‘greenfield investment’)

the establishment of a venture to combine resources to achieve a joint entrepreneurial goal with another person (‘joint venture’)

the provision of capital to develop a sensitive technology, linked to certain intangible benefits such as managerial assistance, access to investment and talent networks, market access and enhanced access to additional financing (‘venture capital’)

E.9 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should the monitoring exclude portfolio investments? (NB "portfolio investment" here means non-direct foreign

investment undertaken with the purpose of making a

financial investment without any intention to influence the

management and control of an undertaking)

E.11 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should the monitoring also cover indirect investments made by an EU investor? (NB "Indirect investments" here means investments

made through a third-country entity which is used as an

investment vehicle, through an existing subsidiary or in

the context of an existing joint venture. They also include

the gradual transfer of assets over time.)

E.13 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

10

Should the scope of the monitoring be prioritised based on risk criteria routinely used by Member States’ export control authorities in their assessment of dual-use export licence applications (such as the profile of the end user and its country of establishment)?

E.15 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should the monitoring also cover investments aimed at circumventing existing security- related trade and investment controls? NB "security-related trade and investment controls" here

includes dual-use export controls and foreign direct

investment (FDI) screening

E.17 Should the Member States monitor the following additional activities described in the White Paper (p.7)?

Yes No Don't know

Don't wish to reply

research cooperation?

the mobility and transfer of highly specialised personnel?

E.19 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should the monitoring cover new and ongoing transactions, as well as transactions completed since 01 January 2019?

E.21 Should the minimum information regarding outbound investments to be collected by Member States

include any or all of the following?

Yes No Don't know

Don't wish to reply

information on the parties to the investment transaction, including the full place of incorporation of legal persons and (based on the best information available to the Member State) the ultimate owner(s) of any parties involved in the transaction

11

information about the type and approximate value of the investment

information about the products, services and business operations related to critical technologies concerned by the investment

information about the date on which the investment is planned to be completed or has been completed

based on the best information available to the Member State, information about previous transactions and about planned or contemplated future transactions entered into by the parties to the investment transaction

E.23 .

Yes No Don't know Don't wish

to reply

Should Member States gather further information regarding additional activities?

E.25 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should Member States create new tools for monitoring outbound investments?

E.27 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Can you identify existing tools which could be adapted for this purpose (ie, for monitoring outbound investments)?

E.29 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should Member States carry out a comprehensive risk assessment of the transactions and activities monitored?

E.31 .

12

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Should Member States prioritise their risk assessments according to potential impact (severity) and likelihood?

E.33 .

Yes No Don't know

Don't wish to reply

Can you identify additional elements of risks, potential vulnerabilities and/or other factors that should be taken into account by Member States?

F Other contributions

F.1 . Yes No

Is there any other comment related to the White Paper that you want to bring to the Commission’s attention and that has not been addressed in your replies to the previous questions?

F.3 If you wish to share any documents (eg. data, research paper, position paper, etc.) that may be relevant for

informing the policy debate on security risks related to outbound investment or further developing the scope of

the proposed monitoring and risk assessment, please upload them here.

Please make sure you do not include any personal data in the file you upload if you want to remain anonymous.

Only files of the type pdf,txt,doc,docx,odt,rtf are allowed

Background Documents Communication on European Economic Security Strategy

Contact Contact Form

13

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.1.2024

COM(2024) 24 final

VALGE RAAMAT

väljaminevate investeeringute kohta

1

VALGE RAAMAT

väljaminevate investeeringute kohta

1. SISSEJUHATUS. MILLEKS ON VAJA VALGET RAAMATUT VÄLJAMINEVATE

INVESTEERINGUTE KOHTA? ...................................................................................................... 2

2. HETKESEIS JA ESIALGSED JÄRELDUSED ........................................................................... 4

3. KAVANDATUD EDASISED SAMMUD: TEATAVATE VÄLJAMINEVATE INVESTEERINGUTE

LÄBIVAATAMINE ........................................................................................................................ 5

3.1. Konkreetsetesse tehnoloogiatesse tehtavate väljaminevate investeeringute

kavandatud seire/läbivaatamine ............................................................................................. 6

3.2. Liikmesriikide tehtav riskianalüüs ............................................................................ 10

3.3. Aruandlus komisjonile ja teistele liikmesriikidele .................................................... 10

3.4. Ühine hindamine ja arutelu ....................................................................................... 11

3.5. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilitsentside taotluste läbivaatamine

väljaminevate investeeringute kontekstis, konsulteerimine liikmesriikide vahel ja komisjoni

teavitamine ........................................................................................................................... 11

4. KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 12

2

1. SISSEJUHATUS. MILLEKS ON VAJA VALGET RAAMATUT VÄLJAMINEVATE

INVESTEERINGUTE KOHTA?

20. juunil 2023 vastu võetud ühisteatises Euroopa majandusjulgeoleku strateegia kohta1

(edaspidi „ühisteatis“) rõhutatakse, et avatud üleilmsed turud on nii vastupanuvõime kui ka

konkurentsivõime seisukohast ELi majandusliku edu ja julgeoleku aluseks. Seal on öeldud:

„ELi majandusliku edu aluseks on olnud avatud ja reeglipõhine kaubandus- ja

investeerimissüsteem, turvalised piiriülesed ühendused ja koostöö teadusuuringute ja

innovatsiooni vallas“. Samas tunnistatakse, et kui tundlikud tehnoloogiad ja investeeringud

lahkuvad EList viisil, mis võib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, võib see põhjustada

julgeolekuriske. Eelkõige viidatakse tehnoloogia ja oskusteabe lekke ohule seoses

väljaminevate investeeringutega (st ELi ettevõtjate investeeringud kolmandatesse riikidesse)

kitsalt piiritletud kõrgtehnoloogiasse, mis võib suurendada sõjalist ja luurevõimet jõududel, kes

soovivad kasutada neid võimeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku ähvardamiseks.

EL juba piirab kahesuguse kasutusega tehnoloogia eksporti. Üha enam tuntakse aga muret

selle pärast, et tundlik tehnoloogia ja oskusteave võivad sattuda valedesse kätesse seoses

väljaminevate investeerimistehingutega, mille suhtes ei kohaldata praegu

kontrollimehhanisme. Nii võib näiteks juhtuda, kui ELi tipptehnoloogia jõuab riikidesse, kus

tsiviil- ja sõjalise tegevuse piirid on hägustunud. Sellist tehnoloogiat või oskusteavet võidakse

kasutada nende sõjalise ja luurevõime tugevdamiseks, mis omakorda võib ohustada ELi ühist

julgeolekut. Teatavaid väljaminevaid investeeringuid võib pidada kahesuguse kasutusega

kaupade eksporditehingute „tagaküljeks“.

Sarnane seos on olemas väljaminevate investeeringute ja sissetulevate otseinvesteeringute

vahel.ELil on juba olemas raamistik sissetulevate otseinvesteeringute kontrollimiseks,

eelkõige tundliku tehnoloogia puhul. Kuigi riskantsete investorite sissetulevaid investeeringuid

tundliku tehnoloogiaga ELi äriühingutesse võib sissetulevate otseinvesteeringute

taustauuringute korra alusel kehtestatud meetmetega piirata või keelata, on olemas oht, et

asjaomased ELi äriühingud võivad teha sellise tehnoloogia samadele investoritele

kättesaadavaks väljaminevate investeeringute kaudu. Ent selliseid väljaminevaid

investeeringuid praegu isegi ei jälgita. See võib õõnestada meie olemasoleva kontrolli tõhusust

ning seega ELi kui terviku ja üksikute liikmesriikide julgeolekut.

Sellised kasvavad mured rõhutavad vajadust käsitleda seda küsimust tähelepanelikult, et

mõista:

1. milliseid investeeringuid tehakse EList teatavatesse elutähtsatesse tehnoloogiatesse;

2. kas sellised investeeringud võivad reaalselt ohustada ELi või liikmesriikide julgeolekut

ja kui nii, siis

3. mil määral on sellised riskid maandatavad olemasolevate vahenditega või kas nad

õigustaksid täiendavaid proportsionaalseid poliitikameetmeid ELi või liikmesriigi

tasandil.

1 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule Euroopa majandusjulgeoleku strateegia

kohta, Brüssel, 20.6.2023, JOIN(2023) 20 final.

3

Geostrateegilisest seisukohast ei ole EL esimene, kes kaalub selles valdkonnas poliitilist

algatust. Mõned riigid, nagu Jaapan2 ja Hiina,3 juba kontrollivad väljaminevaid

investeeringuid. Teised, nt Ameerika Ühendriigid,4 arendavad välja sellekohast raamistikku.

ELi lahenduse väljatöötamiseks väljaminevate investeeringutega seotud probleemidele on vaja

lahendada mitu küsimust: i) teha kindlaks võimalike probleemide ulatus, ii) mõista ELi

väljaminevate investeeringute ulatust ja laadi, kogudes asjakohaseid andmeid ja tõendeid, ning

iii) hinnata, kas sellised investeeringud tekitavad või süvendavad selgelt tuvastatavaid

julgeolekuriske. Teiseks peaksid EL ja liikmesriigid hindama vajadust proportsionaalsete ja

sihipäraste meetmete järele tuvastatud riskide maandamiseks olemasolevate vahendite või uute

leevendusmeetmete abil riiklikul ja/või ELi tasandil.

Põhjalik hindamine nõuab head arusaamist ELi investorite väljaminevatest investeeringutest

ning tehnoloogiast ja oskusteabest, mida asjaomaste tehingute puhul võidakse edasi anda.

Samuti nõuab see põhjalikku arusaamist väljaminevate investeeringutega seotud

julgeolekuriskidest, et hinnata võimalikke lünki olemasolevates kaubandus- ja

investeerimisjulgeoleku tagamise vahendites.

Käesolevas valges raamatus kirjeldatakse väljaminevate investeeringutega seotud ELi

ettevalmistava töö hetkeseisu. Selles visandatakse edasised sammud praeguste probleemide

mõistmiseks ja lahendamiseks ühtse ja tulemusliku ELi lähenemisviisi abil. Valge raamatu

eesmärk on kutsuda huvitatud sidusrühmi üles esitama märkusi ja teavet, et aidata komisjonil

koostöös liikmesriikidega kindlaks määrata kohaldamisala tulevasele komisjoni soovitusele

väljaminevate investeeringute kohta. Kõrge esindaja ja komisjoni asepresident võib vajaduse

korral anda panuse ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimustesse. Valge raamat

aitab komisjonil mõista sidusrühmade ja Euroopa Parlamendi seisukohti ja muresid ning olla

kursis ELis ja liikmesriikides toimuvate arutelude ja analüüsidega5 väljaminevate

investeeringute ja üldise majandusjulgeoleku teemal.

2 Vastavalt teatavatele tingimustele, mis on sätestatud dokumendis „Foreign Exchange and Foreign Trade Act

(1949. aasta õigusakt nr 228)“. Jaapani väljaminevaid investeeringuid kontrollitakse väga vähestes sektorites:

kalandus, nahk ja nahktooted, relvade ja relvavarustuse tootmine ning narkootilised ained.

3 Hiina õigusaktide seas on „Administrative Measures for Overseas Investment by Enterprises, by the National

Development and Reform Commission (2017, nr 11)“, „State Council Guidance on Overseas Investments

(2017, nr 74)“, milles on määratletud soodustatud, piiratud ja keelatud väljaminevad investeeringud, ning

„Catalogue of Sensitive Industries for Overseas Investments, by the National Development and Reform

Commission (2018, nr 251)“, milles on sätestatud väljaminevate investeeringute seisukohast tundlikud

tööstussektorid. Need sektorid hõlmavad relvi ja vastavat varustust, veevarusid, uudistemeediat, kinnisvara,

hotellindust, filmitööstust, meelelahutustööstust, spordiklubisid ja teatavaid omakapitali investeerimisfonde.

On selge, et Hiina eri litsentsimis- ja registreerimisnõuded väljaminevate investeeringute kohta teenivad mitte

ainult riikliku julgeoleku ja väliskaubanduse kontrolli huve, vaid ka laiemat riiklikku huvi. Hiina piirab ka

välisvaluuta eksporti riikliku valuutaameti kaudu. Seega näib, et Hiina väljaminevate investeeringute kontroll

hõlmab paljusid majandussektoreid ja sisulist kontrolli, mis võib ulatuda kaugemale harilikust

julgeolekuhinnangust.

4 9. augusti 2023. aasta täidesaatev korraldus nr 14105, A14. augusti 2023. aasta eelteatis eeskirjade koostamise

ettepaneku kohta.

5 See hõlmab nelja prioriteetse elutähtsa tehnoloogia eraldiseisvat, kuid teataval määral seotud riskihindamist

vastavalt komisjoni 3. oktoobri 2023. aasta soovitusele C(2023) 6689 final, mis käsitleb ELi

majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsate tehnoloogiavaldkondade täiendavat riskihindamist koos

liikmesriikidega.

4

2. HETKESEIS JA ESIALGSED JÄRELDUSED

Ühisteatise eel algatas komisjon 2023. aasta kevadel sellekohase arutelu asutustega, kes

vastutavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ja kahesuguse kasutusega kaupade

ekspordikontrolli eest. Selle arutelu jaoks on komisjon kogunud andmeid ELi ettevõtete

väljaminevate investeeringute kohta. Ajavahemikul 2013–2022 on ELi äriühingud teinud

kolmandates riikides ligikaudu 12 800 ühinemis- ja omandamistehingut kogusummas

ligikaudu 1,4 triljonit eurot ja 26 000 riskikapitali investeerimistehingut koguväärtusega 408

miljonit eurot6. Väljaminevate investeeringute mõlema tehingukategooria kaks peamist

sihtkohta olid USA ja Ühendkuningriik, kes moodustasid vähemalt poole tehingutest ja

ligikaudu 70 % kapitalist. Lisaks sellele kvaliteetsele teabele on komisjon leidnud

kättesaadavates andmetes märkimisväärseid puudusi, mis käsitlevad nt täiendavaid üksikasju

tehingute, rahasummade, tehingu omaduste ja asjaomase tehnoloogia kohta.

Ühest küljest ei ole ametlikes allikates (nt riiklik arvepidamine välismaiste otseinvesteeringute

kohta) ajakohastatud ja üksikasjalikke andmeid üksikute investeerimistehingutega seotud

sektori või tehnoloogia kohta, mistõttu on raske neid väljaminevaid investeeringuid kitsalt

piiritletud ja võimalikele riskidele avatud elutähtsate tehnoloogiate seas kindlaks teha. Teisest

küljest liigitatakse ametlikus statistikas ja kättesaadavates ärilistes andmeallikates äriühingud

ja tehingud ametlike liigitussüsteemide alusel. Neis kirjeldatakse peamiselt juba väljatöötatud

tehnoloogiavaldkondi, kuid ei anta teavet konkreetse kõrgtehnoloogia või uute

majandustegevuste, näiteks tehisintellekti kohta.

Eelmise aasta juulis moodustas komisjon väljaminevate investeeringute eksperdirühma

(edaspidi „eksperdirühm“), mille eesmärk on koguda liikmesriikidelt teadmisi ja kogemusi, et

uurida võimalikke julgeolekuriske, puudujääke ja vajaduse korral poliitikameetmeid7.

Eksperdirühma kuuluvad liikmesriikide eksperdid, kes tegelevad kahesuguse kasutusega

kaupade ekspordikontrolli, välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute, kaubanduse ja

välisasjadega. 2023. aastal jõudis komisjon kohtuda kolm korda.

Praeguseks on kindel, et enne võimalike riskide analüüsimist on vaja selgust, milline on selle

tegevuse ulatus, st milliseid väljaminevaid investeeringuid tuleks vaadata, et tuvastada riske

meie ühisele julgeolekule, ning et riiklikul tasandil on vaja konkreetseid üksikasjalikke

andmeid asjaomaste väljaminevate investeerimistehingute ja võimaluse korral seotud

tegevuste kohta, kuid praegu need andmed puuduvad. Nende andmete puudumine näitab

vajadust kujundada ühine seisukoht probleemi ulatuse, riske põhjustavate tehingute ja

tegevuste ulatuse, potentsiaalselt asjasse puutuva tehnoloogia ja selle kohta, kas keskenduda

tuleks konkreetsetele riikidele.

6 Allikas: Pitchbooki andmed 2023. aasta juulis. Märkused: 1) andmed hõlmavad ainult ühinemis- ja

omandamistehinguid ning riskikapitaliinvesteeringuid, sest greenfield-investeeringuid ei lisata

äriandmebaasidesse; 2) ühinemis- ja omandamistehingute rahalised summad ei ole täielikud, sest need olid

kättesaadavad ainult poolte tehingute kohta; 3) riskikapitalitehinguid võetakse arvesse juhul, kui kaasatud oli

vähemalt üks ELi investor, kuid ta võib kuuluda kolmandate riikide investorite rühma ja teatavaks tehakse

investeeringu kogusumma, täpsustamata asjaomase ELi investeeringu summat (summasid).

7 Komisjoni eksperdirühmade ja teiste sarnaste üksuste register (europa.eu).

5

Eksperdirühmas liikmesriikidega tehtud töö on viinud komisjoni järgmiste esialgsete

järeldusteni.

1. Teadmised ELi investorite tehtud väljaminevatest investeeringutest on väga lünklikud

ja üldpilt on piiratud. Mõned avaliku sektori asutused (nt keskpangad või riiklikud

statistikaametid) koguvad teavet riigi tasandil8. See teave ei ole siiski piisavalt

üksikasjalik ega sihipärane, et pakkuda asjakohaseid andmeid, mille põhjal teha

kindlaks, kas need investeeringud võivad põhjustada turvariske, ning võimaldada

liikmesriikidel ja komisjonil selliseid riske nõuetekohaselt hinnata.

2. Liikmesriigid ei vaata väljaminevaid investeeringuid julgeoleku huvides

süstemaatiliselt läbi ega hinda neid. Mitu liikmesriiki tunnistab, et seetõttu jäävad

mõned riskid tähelepanuta.

3. Küsimus on ühtaegu tundlik ja keeruline. Ehkki teatavatest väljaminevatest

investeeringutest tulenevatel riskidel on laiem geopoliitiline mõõde, on tähtis mõista,

et ELi väljaminevad investeeringud on üleilmse majandustegevuse väärtuslik ja

õiguspärane osa. Seepärast võib kõigil võimalikel poliitikameetmetel seoses

väljaminevate investeeringutega olla ELi ettevõtjatele nii positiivne kui ka negatiivne

mõju.

4. Liikmesriigid ja komisjon on üksmeelel, et riski tuvastamise korral peaksid

poliitikameetmed olema tulemuslikud, proportsionaalsed, sihipärased ja

haldusasutuste poolt täitmisele pööratavad.

5. Enne uute poliitikameetmete kavandamist peame kõigepealt täielikult ära

kasutama olemasolevad vahendid. Kui tuvastatud riskidele reageerimiseks on vaja

poliitikameetmeid, peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma, niivõrd kui see on

õiguslikult võimalik, kõrvaldada väljaminevate investeeringute põhjustatud riskid

olemasolevate vahendite, näiteks kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli või

välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanismi kaudu, kas siis

suurendades nende vahendite kasutamist või muutes neid, et tulla toime uute riskidega.

3. KAVANDATUD EDASISED SAMMUD: TEATAVATE VÄLJAMINEVATE INVESTEERINGUTE

LÄBIVAATAMINE

See on keeruline küsimus, mis väärib järkjärgulist lähenemisviisi:

- esiteks avaliku konsultatsiooni etapp: see algab käesoleva valge raamatu ja küsimustiku

avaldamisega;

8 Mõned õigusaktid võimaldavad liikmesriikidel väljaminevaid investeerimistehinguid (osaliselt) jälgida,

nt keskpankade kogutud maksebilansi statistika, riiklikud registrid, mille abil saab statistika huvides jälgida

väljaminevaid investeeringuid, ja sarnased õigusaktid, nt 27. juuni 1986. aasta kuningliku dekreediga nr

1265/1986 kehtestatud Hispaania riiklik kord (VI peatükk), mida on ajakohastatud 23. aprilli 1999. aasta

kuningliku dekreediga nr 664/1999 ja 4. juuli 2023. aasta kuningliku dekreediga nr 571/2023. Lisateavet

saab koguda ametlike investeeringute tagamise kavade, nt Saksamaa ja Austria investeeringute tagamise

kavade kaudu. Saksamaal haldab seda kava PwC majandus- ja kliimakaitse ministeeriumi nimel, Austrias aga

pank (OeKB) rahandusministeeriumi nimel. Mõned riiklikud mehhanismid võimaldavad liikmesriikidel

kontrollida julgeoleku huvides väga konkreetseid väljaminevaid investeeringuid (nt Itaalia Golden

Power režiim vastavalt dekreedile nr 21/2012, mis sisaldab sätteid taustauuringute kohta üksikutele

väljaminevate investeeringute liikidele).

6

- teiseks seireetapp: komisjon tugineb eelseisva avaliku konsultatsiooni tulemustele ja

valgele raamatule saadud tagasisidele, et koostada soovitus liikmesriikidele jälgida või

uurida teatava aja jooksul teatavaid väljaminevaid investeerimistehinguid, mis

hõlmavad tundlikke tehnoloogiaid;

- kolmandaks riskihindamise etapp: analüüsi ja seire tulemuste põhjal on liikmesriikidel

ja komisjonil parem võimalus teha järeldusi riskide kohta, mida sellised väljaminevad

investeerimistehingud meie ühisele ELi julgeolekule põhjustavad.

Hindamise tulemused ja võimalikud ettepanekud avastatud riskide leevendamiseks esitatakse

uues teatises ja vajaduse korral asjakohastes ettepanekutes.

3.1. Konkreetsetesse tehnoloogiatesse tehtavate väljaminevate investeeringute

kavandatud seire/läbivaatamine

Eksperdirühmaga tehtud töö esialgsete tulemuste põhjal kutsub komisjon üles esitama märkusi

järgmiste aspektide kohta, mida komisjon kavatseb käsitleda soovituses seire kohta.

Seire ulatus

1. Seoses eri liiki jälgitavate väljaminevate investeerimistehingutega leiab komisjon, et

seire peaks hõlmama mitmesuguseid tehinguid, sealhulgas kõiki aktiivseid

investeeringuid, jättes välja portfelliinvesteeringud, st muud välisinvesteeringud peale

otseinvesteeringute, mille eesmärk on teha finantsinvesteering ilma kavatsuseta

mõjutada ettevõtja juhtimist ja kontrolli, nagu on kirjas allpool.

Liikmesriigid peaksid jälgima ELis elavate füüsiliste või seal asutatud juriidiliste isikute

(edaspidi „ELi investorid“) igat liiki investeeringuid, mille eesmärk on tegeleda

majandustegevusega väljaspool ELi. Sellised investeeringud peaksid hõlmama järgmist:

• äriühingu omandamine või osaluse omandamine äriühingus, mis võimaldab

tegelikku osalemist äriühingu juhtimises või kontrollimises („omandamine“);

• ühe äriühingu poolt ühe või mitme muu äriühingu ülevõtmine või kahe või enama

äriühingu ühinemine uue äriühingu moodustamiseks („ühinemine“);

• majandustegevuse alustamiseks või säilitamiseks vajaliku materiaalse või

immateriaalse vara, sealhulgas intellektuaalomandi või konkreetse oskusteabe või

tehnoloogilise protsessi üleandmine („vara üleandmine“);

• ettevõtte esmakordne asutamine, sealhulgas tütarettevõtja, filiaali või sarnase

ettevõtte asutamine (nn greenfield-investeering);

• sellise ettevõtte asutamine, mille eesmärk on ühendada ressursse ühise

ettevõtluseesmärgi saavutamiseks teise isikuga (edaspidi „ühisettevõte“);

• kapitali andmine tundliku tehnoloogia arendamiseks seoses teatavate

immateriaalsete hüvedega, nagu juhtimisabi, juurdepääs investeeringutele ja

talendivõrkudele, turulepääs ja parem juurdepääs täiendavale rahastamisele

(„riskikapital“).

Seire peaks hõlmama ka ELi investori muid (kaudseid) investeeringuid, näiteks

investeeringuid kolmanda riigi üksuse kaudu, mida kasutatakse investeerimisvahendina,

olemasoleva tütarettevõtja kaudu või olemasoleva ühisettevõtte raames. See hõlmab varade

järkjärgulist üleandmist, investeeringuid kolmandatesse riikidesse tulenevalt varasematest

investeeringutest ning investeeringuid, mille eesmärk on hoida kõrvale kehtivatest

7

Kohaldamisalaga seoses kutsub komisjon üles esitama ettepanekuid ka riskipõhiste

prioriteetide kohta, mida võiks seire raames kehtestada, näiteks nende kohta, mida

liikmesriikide ekspordikontrolliasutused harilikult kasutavad kahesuguse kasutusega

kaupade ekspordilitsentsi taotluste hindamisel. See võiks hõlmata seireprioriteetide

seadmist lõppkasutaja profiili ja asukohariigi alusel.

2. Lisaks, võttes arvesse eksperdirühmalt saadud teavet, esineb kahtlusi, et mis tahes

hindamise piiritlemine üksnes punktis 1 nimetatud tegevustega ei pruugi hõlmata

selliste väljaminevate investeeringutega seotud või neid ettevalmistavaid

riskipotentsiaaliga tegevusi. Seepärast kutsub komisjon üles esitama märkusi selle

kohta, kas anda liikmesriikidele otsustusõigus jälgida ka muid elutähtsaid tegevusi

(nn vabatahtlik seire), näiteks teadus- ja arenduskoostööd, või tavasid, mida

kasutatakse kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ligimeelitamiseks, et saada kasu nende

oskusteabest ja kogemustest teatavates tundlikes valdkondades, või saada juurdepääs

intellektuaalomandile, nagu on märgitud allpool.

Liikmesriigid võiksid kaaluda seiret järgmiste tegevuste üle, millega võib kaasneda ka

tundliku tehnoloogia või oskusteabe lekke oht:

• Teaduskoostöö, mida tuleks mõista ELis asutatud üksuse ja kolmandas riigis

asutatud üksuse koostööna materiaalse või immateriaalse vara üleandmisel neljas

elutähtsa tehnoloogia valdkonnas, mis on sätestatud punktis 3, sealhulgas

intellektuaalomand ja oskusteave. See võib hõlmata koostööd näiteks teadus- ja

akadeemiliste asutuste vahel või nende asutuste ja era- või avaliku sektori asutuste

vahel. Seda vabatahtlikku seiret tuleb vaadelda koos liikmesriikide praeguste või

edasiste jõupingutustega töötada välja lähenemisviis teadusjulgeoleku

suurendamiseks, samuti kooskõlas komisjoni 24. jaanuari 2024 ettepanekuga võtta

vastu nõukogu soovitus teadusjulgeoleku suurendamise kohta9.

• Kõrgelt kvalifitseeritud töötajate, sealhulgas nelja elutähtsa tehnoloogiavaldkonna

spetsialistide või neis märkimisväärseid kogemusi omavate ärijuhtide liikuvus ja

üleviimine.

3. Seoses tehnoloogiavaldkondadega, millesse investeerimist tuleks jälgida, oodatakse

märkusi selle kohta, kas seire peaks esialgu keskenduma kõige tundlikumale

tehnoloogiale ja oskusteabele. See võiks hõlmata näiteks nelja tehnoloogiavaldkonda:

kõrgtehnoloogilised pooljuhid, tehisintellekt, kvanttehnoloogia ja biotehnoloogia.

Need on tehnoloogiavaldkonnad, mille puhul komisjon on 3. oktoobri 2023. aasta

soovituses, mis käsitleb ELi majandusjulgeoleku seisukohast elutähtsate

tehnoloogiavaldkondade täiendavat riskihindamist, kindlaks teinud, et need kujutavad

endast suure tõenäosusega kõige tundlikumaid ja vahetumaid tehnoloogia

turvalisusega ja tehnoloogialekkega seotud riske10. Selle soovituse kohaselt teevad

9 Ettepanek: nõukogu soovitus teadusjulgeoleku suurendamise kohta, COM(2024) 26, 24.1.2024.

10 C(2023) 6689 final.

julgeolekuga seotud kaubandus- ja investeerimiskontrollidest. Seire peaks aitama välistada

portfelliinvesteeringuid.

8

komisjon ja liikmesriigid praegu nende tehnoloogiavaldkondade riskihindamist. See on

üldisemat laadi ja hõlmab mitmesuguseid nimetatud tehnoloogiatega seotud riske.

Riskihindamine sisaldab esialgset ülevaadet võimalikust tehnoloogialekkest seoses

väljaminevate investeeringutega. Tulemust võiks kasutada sisendina väljaminevate

investeeringutega seotud riskide põhjalikumasse hindamisse, mille teevad liikmesriigid

ja komisjon kavandatud seire põhjal. Elutähtsa tehnoloogia käimasoleva hindamise

tulemused ja tagasiside käesolevale valgele raamatule võivad näiteks kinnitada või

muuta sellise tehnoloogia ulatust, mida komisjon võib soovitada liikmesriikidel jälgida.

4. Mis puutub seire geograafilisse katvusesse, soovitab eksperdirühm nii komisjonil kui

ka liikmesriikidel eelnevalt konkreetseid sihtkohti mitte välistada. Pidades silmas

riikide arvukust ja vahendite piiratust, on komisjon siiski arvamusel, et liikmesriikidel

on kõige parem oma järelevalvet prioriseerida lähtuvalt teatavate riikide

riskiprofiilide hindamisest. Riskihindamine peaks hõlmama asjaomase riigi

varasemat käitumist, sealhulgas ÜRO põhikirja rikkumisi. Riskiprofiilis tuleks hinnata

ka tõenäosust tehnoloogia või esemete kasutamiseks sõja- või konfliktiolukordades,

inimõiguste rikkumisel või massihävitusrelvade leviku võimaldamisel vastavalt

kohustustele, mille liikmesriigid või EL on võtnud massihävitusrelvade leviku

tõkestamise rahvusvaheliste lepingute ja mitmepoolsete ekspordikontrollirežiimide

liikmetena.

Hõlmatud ajavahemik ja kogutav teave

5. Mis puutub ajavahemikku, siis selleks, et teha mõistliku aja jooksul kindlaks

väljamineva investeerimistegevuse tase ja sellega seotud riskid ning neid hinnata, leiab

komisjon, et seire peaks hõlmama nii uusi kui ka pooleliolevaid tehinguid ning

teatavaid varasemaid tehinguid. Selleks peaksid liikmesriigid hindama teatavates

tehnoloogiavaldkondades sõlmitud tehinguid, mis on lõpule viidud alates 1.

jaanuarist 2019. Selle soovitatava ajavahemiku kohta kutsutakse üles esitama ka

märkusi.

6. Mis puutub kogutavasse teabesse, peaks kavandatud seire andma liikmesriikidele ja

komisjonile andmeid ja teavet, mis on vajalikud selleks, et hinnata väljaminevate

investeeringutega seotud riske teatavates tehnoloogiavaldkondades. Neid andmeid ja

teavet tuleks eksperdirühma kaudu jagada teiste liikmesriikide ja komisjoniga.

Komisjon kutsub üles esitama märkusi kogutava teabe kohta, mis on esitatud

alljärgnevas tekstikastis.

Seire peaks võimaldama liikmesriikidel koguda riskihindamiseks vajalikku teavet,

sealhulgas vähemalt järgmist:

• teave investeerimistehingu poolte kohta, sealhulgas juriidiliste isikute täpne

asutamiskoht ja (parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal) tehingus osalevate

poolte tegelik(ud) omanik(ud);

• investeeringu liik ja ligikaudne väärtus;

• investeeringuga seotud elutähtsa tehnoloogiaga seotud tooted, teenused ja

äritegevus;

• kuupäev, mil investeering kavatsetakse lõpule viia või on lõpule viidud;

9

• parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal teave tehingupoolte varasemate ja

kavandatavate või kaalutavate tulevaste tehingute kohta.

Muude tegevuste puhul, mille suhtes võidakse kohaldada vabatahtlikku seiret, võiks teave

sisaldada vähemalt järgmist:

• teave tegevusega seotud isikute kohta, sealhulgas füüsiliste isikute täielik nimi,

aadress ja kodakondsus või juriidiliste isikute registrijärgne aadress ja asutamiskoht;

• parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal tegevuse täpne kirjeldus;

• elutähtsad tehnoloogiad, mida tegevus käsitleb;

• kuupäev, mil tegevus algatati, on kavas algatada või on lõpetatud;

• parima liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal teave praeguses tegevuses osalevate

isikute varasemate ja kavandatavate või kaalutavate tulevaste tegevuste kohta.

Kõik kogutud andmed peaksid olema enne teiste liikmesriikide ja komisjoniga jagamist

asjakohaselt kaitstud ja vajaduse korral liigitatud.

Muud seireaspektid. Kes vastutab liikmesriigi tasandil, milliseid vahendeid tuleks

kasutada, ja kuidas tagavad liikmesriigid sidusrühmade kaasamise?

7. Selleks et seire jätkuks, leiab komisjon, et liikmesriigid peaksid määrama seire eest

vastutava asutuse ning tagama, et pädevad asutused kasutavad võimaluse korral

olemasolevaid vahendeid, sealhulgas kahesuguse kasutusega kaupade

ekspordikontrolli, et maandada mis tahes riskid, mis on soovitatava seire käigus

kindlaks tehtud.

8. Seirevahendid ja teabevahetus sidusrühmadega. Selleks et seireprotsess oleks

tulemuslik, peavad liikmesriigid tagama, et neil on selleks piisavad vahendid ja

teabeallikad, ning vastasel korral kaaluma olemasolevate vahendite kohandamist või

leidma uusi vahendeid, et teha kavandatud seiretoiminguid.

Olemasolevad seire- ja muud vahendid, mida saaks selleks kasutada või

kohandada, hõlmavad aruandluskohustust keskpankadele või riiklikele

statistikaametitele ja samalaadsetele asutustele statistika ja maksebilansi

koostamiseks, samuti nõudeid teavitada riiklikke ekspordikontrolliasutusi kahesuguse

kasutusega kaupade ekspordist, vahendamisest, tehnilisest abist, transiidist ja

üleandmisest ning mis tahes investeerimistehingutest. Liikmesriigid peaksid

asjakohaste andmete allikana kaaluma ka ametlikke investeeringute tagamise kavasid

või ametlikke ekspordikrediidikavasid. Kõik kogutud andmed peaksid olema enne

teiste liikmesriikide ja komisjoniga jagamist asjakohaselt kaitstud ja vajaduse korral

liigitatud.

Oodatakse märkusi vahendite kohta, mida võib olla vaja tulemuslikuks seireks, nende

teostatavuse ja tasakaalustatuse kohta, võttes arvesse teabe kogumisega põhjustatavat

koormust, ning vajaduse kohta tagada piisav alus väljaminevate investeeringute ja

riskide jälgimiseks ja hindamiseks valitud sektorites. Lisaks peab komisjon tähtsaks, et

liikmesriigid konsulteeriksid oma seiretegevuse käigus asjaomaste sidusrühmadega,

sealhulgas ettevõtjate, teadusringkondade ja kodanikuühiskonnaga.

10

3.2. Liikmesriikide tehtav riskianalüüs

Komisjon leiab kavandatud seire tulemustest lähtuvalt, et liikmesriigid peaksid tegema

järgmise esialgse riskihindamise, et teha kindlaks julgeolekuriskide olemasolu või puudumine.

Riskihindamine peaks põhinema väljaminevate investeeringute jälgimise käigus kogutud

teabel ja võimalike täiendavate tegevuste jälgimisel, nagu eespool kirjeldatud.

Mis puutub riskihindamise ülesehitusse, leiab komisjon, et liikmesriigid võiksid hindamisel

juhinduda alljärgnevatest elementidest.

• Hindamine peaks olema võimalikult põhjalik. Eelistada tuleks tehinguid või tegevusi,

mis võivad kujutada ohtu ELi kui terviku julgeolekule, ning ühtlasi tuleks püüda

hinnata mis tahes negatiivse mõju ilmnemise tõenäosust.

• Hindamisel tuleks kindlaks teha riskide ja võimalike haavatavuste elemendid, nt

peamised ohuliigid ja ohusubjektid ning asjakohased geopoliitilised tegurid.

• Hindamisel tuleks arvesse võtta ka tehingu konteksti, asjaomase tehnoloogia väärtus-

ja tarneahelat, riskide arenemist ja asjaomast tehnoloogilist arengut ning asjaomase

elutähtsa tehnoloogia ökosüsteemi, sh teadusuuringute üleilmset seotust.

• Liikmesriigid võiksid kaaluda sarnaste meetodite kasutamist, nagu kahesuguse

kasutusega ekspordiloa taotluste läbivaatamisel ja välismaiste otseinvesteeringute

taustauuringutes.

Riskihindamine peaks võimaldama igal liikmesriigil kindlaks teha ja analüüsida nõrku kohti,

millel võib olla mõju ELi kui terviku või liikmesriikide julgeolekule, ning vastava kahjuliku

mõju ilmnemise tõenäosust. Riskihindamise eespool nimetatud elemente arendatakse edasi

komisjoni tulevases soovituses, võttes arvesse eksperdirühma jätkuvat koostööd

liikmesriikidega, avaliku arutelu tulemusi ja käesoleva valge raamatu kohta saadud tagasisidet,

et töötada välja ühine metoodika. Nii saadakse kõigilt liikmesriikidelt järjepidev ja kogu ELi

hõlmav riskihindamine. Võimaluse korral peaksid liikmesriigid ja komisjon püüdma saavutada

üksmeelt julgeolekuriskide erinevates hindamistes ühisteatise raames.

3.3. Aruandlus komisjonile ja teistele liikmesriikidele

Liikmesriikidel on vaja aega, et alustada seiret uute ja pooleliolevate tehingute üle ning hinnata

olemasoleva teabe põhjal, mis on alates 2019. aastast juhtunud. Seepärast teeb komisjon

ettepaneku, et liikmesriigid viiksid kõnealuse seire ellu 12 kuu jooksul alates komisjoni

soovituse vastuvõtmisest. See ajavahemik koos esialgse konsultatsioonietapiga kuni 2024.

aasta suveni peaks võimaldama neil kehtestada kirjeldatud seiresüsteemi ja teha esialgne

hindamine. Selle aja jooksul jätkavad liikmesriigid ja komisjon eksperdirühma raames teabe ja

arvamuste vahetamist, et seire ja riskihindamine toimuksid võimalust mööda ühtse metoodika

alusel.

Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande seire tulemuste

ning oma analüüsi ja riskihindamise tulemuste kohta. Kui tuvastatakse riskid seoses teatavate

tegurite või tingimuste kombinatsiooniga, mis iseloomustavad eri liiki väljaminevaid

investeeringuid, ja kui need riskid võivad mõjutada ELi või liikmesriikide julgeolekut, peaksid

liikmesriigid esitama komisjonile riskitegurite kombinatsioonid ja kirjeldama neid tingimusi.

11

3.4. Ühine hindamine ja arutelu

Komisjon teeb ettepaneku, et liikmesriikide tehtud seire ja riskihindamise tulemusi jagataks

komisjoni ja teiste liikmesriikidega vastavalt asjakohasele salastatuse tasemele. Jagatud

andmete põhjal arutaks eksperdirühm seire ja riskihindamise tulemusi, et kinnitada üldised

tulemused ja aidata komisjonil koostada lõplik laiapõhjaline riskihindamine ning tagada ühine

arusaam riskidest. Selles etapis võib vajaduse korral konsulteerida ka teiste sidusrühmadega.

See on kasulik lähtepunkt aruteludeks edasiste poliitiliste valikute ja võimalike

leevendusmeetmete või muude poliitikameetmete vajaduse üle.

3.5. Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilitsentside taotluste läbivaatamine

väljaminevate investeeringute kontekstis, konsulteerimine liikmesriikide

vahel ja komisjoni teavitamine

Paralleelselt kavandatud seire ja läbivaatamisega ning võttes arvesse punktis 1 selgitatud

tihedaid seoseid kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli ja väljaminevate

investeeringute vahel, on komisjon seisukohal, et liikmesriigid peaksid kahesuguse kasutusega

kaupade ekspordilitsentside taotluste läbivaatamisel pöörama erilist tähelepanu juhtumitele,

kus sellised taotlused on seotud väljaminevate investeeringutega, ja nendega kaasneda

võivatele riskidele. See võib anda kasulikku teavet seire jaoks.

Kuna eelistada tuleks olemasolevate vahendite kasutamist, leiab komisjon, et liikmesriigid

peaksid sel juhul pöörama erilist tähelepanu sellele, et lahendada võimalikke probleeme

olemasolevate asjakohaste vahenditega, sealhulgas ekspordi lauskontrollid,11 et leevendada

sellise tehnoloogia destabiliseeriva sõjalise kasutamise, keemiliste, bioloogiliste või

tuumarelvade leviku või inimõiguste rikkumise riske, mis võivad ohustada rahvusvahelist või

piirkondlikku rahu ja julgeolekut.

Kuivõrd see on õiguslikult võimalik, kutsub komisjon liikmesriikide ekspordikontrolliasutusi

üles konsulteerima teiste liikmesriikidega ja teavitama komisjoni kahesuguse kasutusega

kaupade ekspordilitsentsi taotluste läbivaatamisest nelja elutähtsa tehnoloogia valdkonnas

tehtavate investeeringute kontekstis, mis tõenäoliselt mõjutavad teiste liikmesriikide

julgeolekut. Konsulteerimine võiks toimuda mitteametlikult ja eeskujuks võiks olla määruse

(EL) 2019/452 alusel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuteks loodud

koostöömehhanism.

Seire lõppedes soovib komisjon liikmesriikidelt aruannet endale ja teistele liikmesriikidele

ekspordikontrolli rakendamise kohta selles kontekstis, sh konkreetselt väljamineva

investeeringuga seotud ekspordiks vajalike litsentside taotluste arvu ja sisu kohta. Samal ajal

jätkavad liikmesriigid ja komisjon eksperdirühma raames selles küsimuses asjakohase teabe ja

arvamuste vahetamist.

11 Lauskontroll tähendab üldiselt kontrolli, mida liikmesriigid kohaldavad kaupade suhtes, mida ei ole loetletud

kahesuguse kasutusega kaupade määruse (EL) 2021/821 I lisas (nn ELi kontrolliloetelu). Seega kohaldatakse

kontrolli kaupade suhtes, millele ei ole veel kehtestatud mitmepoolset kontrollirežiimi. Eelkõige on

kahesuguse kasutusega kaupade määruse artiklis 4 nõutud, et eksportija taotleks ekspordiluba, kui liikmesriigi

pädev asutus on teda teavitanud, et eksporditav kaup võib olla ette nähtud üheks artiklis 4 loetletud tundlikuks

lõppkasutuseks. Selline teave esitatakse üldjuhul asjaomasele eksportijale mitteavaliku individuaalse teatena.

12

4. KOKKUVÕTE

Käesolevas valges raamatus antakse ülevaade komisjoni esimesest poliitilisest algatusest

väljaminevate investeeringute valdkonnas. Tunnistades selle keerulist ja tundlikku laadi,

soovitab komisjon kasutada järkjärgulist lähenemisviisi ja teha tihedat koostööd liikmesriikide

ametiasutustega väljaminevate investeeringute eksperdirühma kaudu.

Valge raamatu ideede järelkaja struktureerimiseks algatab komisjon avaliku konsultatsiooni,

mis põhineb sidusrühmadele, sh ettevõtjatele, teadusringkondadele ja kodanikuühiskonnale

suunatud üksikasjalikul küsimustikul.

ELi ja liikmesriikide julgeoleku kaitseks asjakohasete lahenduste pakkumine on võimalik

üksnes põhjalike hindamiste alusel. Selliste lahenduste leidmisel tuleks eelistada

olemasolevate vahendite ärakasutamist, mitte uute loomist. Kõik lahendused peaksid olema

proportsionaalsed, täpselt kohandatud ja täitmisele pööratavad, et käsitleda igat liiki

väljamineva investeeringu või tegevuse ja elutähtsa tehnoloogiavaldkonna puhul kindlaks

tehtud riske.

Töö väljaminevate investeeringute eksperdirühmas jätkub 2024. aastal ühes sidusrühmadega

konsulteerimisega. Komisjon küsib ka Euroopa Parlamendi ja sarnaselt meelestatud

partnerriikide seisukohti.

Seega on järgmised sammud ajaliselt sellised:

• jaanuar 2024: vastu võetakse valge raamat väljaminevate investeeringute kohta;

• jaanuar – aprill 2024: avalik konsultatsioon olemasolevate väljaminevate

investeeringute ja nendega seotud tegevuste kavandatud seire ja läbivaatamise kohta;

• suvi 2024: konsultatsioonide tulemuste hindamine ja komisjoni soovituse

vastuvõtmine liikmesriikide kavandatud seire ja läbivaatamise algatamiseks;

• suvi 2025: liikmesriikide kavandatud seire ja läbivaatamise ning väljaminevate

investeerimistehingute riskihindamise lõpuleviimine;

• sügis 2025: komisjoni hinnang selle valdkonna poliitikameetmete vajalikkusele ja

võimalikule sisule.

*

* *