Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (ühtne luba)

1

EELNÕU

03.02.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS 2026. a nr

Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadusega (ühtne luba)

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 224 lõike 1 punktide 1 ja 10 ning § 228 lõike 1

alusel.

§ 1. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade

registri põhimäärus“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „taastamise menetluse“ sõnadega

„ning töökohavahetuse registreerimise menetluse“;

2) määrust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Töökohavahetuse registreerimise taotlemisel ja taotluse kohta andmekogusse

kantavad andmed

(1) Töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) taotluse esitamise kuupäev;

2) taotluse registreerimise kuupäev ja number;

3) taotluse menetlusse võtnud ametniku ees- ja perekonnanimi;

4) andmed taotluse staatuse kohta;

5) andmed selle kohta, kas töökohavahetuse registreerimise korral tähtajalise elamisloa andmise

aluse suhtes uuel töökohal kohaldub sisserände piirarv;

6) taotlusele lisatud dokumentide andmed;

7) andmed menetluse käigus kogutud muude tähtsust omavate asjaolude ja dokumentide kohta.

(2) Töökohavahetuse registreerimise taotlemisel kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) välismaalase ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood või sünniaeg;

2) tööandja nimi ja registrikood või Eesti isikukood;

3) kasutajaettevõtja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust kasutajaettevõtja ees- ja

perekonnanimi, registrikood või Eesti isikukood või juriidilisest isikust kasutajaettevõtja nimi

ja registrikood, kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse § 1761 alusel;

4) andmed töötamise kohta, sealhulgas millisel välismaalaste seaduses sätestatud alusel tööle

asutakse, lepingu liik, töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub, brutotöötasu suurus

eurodes, töötamise algus- ja lõppkuupäev, töötamiskoha aadress (tänav või talu, maja- ja

korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond ja sihtnumber);

2

5) märge selle kohta, et usuline ühendus tagab välismaalase ülalpidamise Eestis, kui

välismaalane asub tööle vaimuliku, nunna või mungana vastavalt välismaalaste seaduse § 181

lõike 1 punktile 1;

6) viide välislepingu sättele, kui välismaalane asub tööle välislepingu alusel vastavalt

välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktile 3;

7) märge selle kohta, et äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, alustab tegevust riigi või

erainvesteeringu toel, kui välismaalane asub tööle tippspetsialistina vastavalt välismaalaste

seaduse § 181 lõikele 7;

8) märge selle kohta, et välismaalane on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt 12 kuud järjest

ja tal on elamisluba töötamiseks;

9) viide valdkonnale, kus välismaalane tööle asub, kui välismaalane asub tööle tööjõupuuduse

valdkonnas vastavalt välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punktile 4;

10) märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestis töötamiseks sportlasena,

treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui tööandja, kelle juurde välismaalane

tööle asub, ei ole spordialaliit ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel kohaldatakse

välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatud erandit;

11) andmed juriidilisest isikust tööandja esindusõigust omava isiku kohta, sealhulgas ees- ja

perekonnanimi, Eesti isikukood või sünniaeg ja esindusõiguse alus;

12) tööandja kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress ja telefoninumber.“;

3) määrust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

„§ 221. Töökohavahetuse registreerimise otsuse kohta andmekogusse kantavad andmed

Töökohavahetuse registreerimise otsuse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) otsuse teinud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;

2) otsuse tegemise kuupäev ja number;

3) otsuse sisu.“;

4) paragrahvi 34 punktis 1 asendatakse sõnad „ja Eestist eemalviibimise registreerimise taotlus“

sõnadega „, Eestist eemalviibimise registreerimise taotlus ja töökohavahetuse registreerimise

taotlus“;

5) paragrahvi 34 punktis 3 asendatakse sõnad „ning Eestist eemalviibimise registreerimise või

registreerimata jätmise“ sõnadega „, Eestist eemalviibimise registreerimise või registreerimata

jätmise ning töökoha vahetamise registreerimise või registreerimata jätmise“.

§ 2. Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle

pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning

legaalse sissetuleku määrad“ muutmine

Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise

ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku

määrad“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „7–9“ tekstiosaga „7–10“;

2) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

3

„5) töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamise kord, taotluses esitatavate andmete ja

taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtajad.“;

3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „Tähtajalise elamisloa,“ sõnadega

„töökohavahetuse registreerimise,“;

4) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõnad „määrab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale

puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja“ sõnadega „teavitab Politsei- ja Piirivalveamet

taotlejat kirjalikult puudustest ning määrab puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja,

selgitades, et kui puudusi määratud tähtajaks ei kõrvaldata, jäetakse taotlus läbi vaatamata.“;

5) paragrahvi 26 lõike 6 punktist 1 jäetakse välja sõnad „välismaalaste seaduse § 181 lõike 1

punkti 6 kohaselt või §-s 1901 või §-s 19014 sätestatud alusel“;

6) paragrahvi 26 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Erandina lõikest 6 võib erandlikel ja põhjendatud asjaoludel pikendada kuni 30 päeva

võrra:

1) lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaega;

2) lõikes 1 sätestatud tähtaega, kui taotletakse elamisluba töötamiseks.“;

7) määrust täiendatakse peatükiga 61 järgmises sõnastuses:

„61. peatükk

Töökohavahetuse registreerimise taotlemine

§ 521. Töökohavahetuse registreerimise taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid

(1) Välismaalaste seaduse § 1841 lõikes 1 ja § 1842 lõikes 1 nimetatud juhul töökohavahetuse

registreerimise taotlemise korral esitab tööandja, kes soovib kehtiva tähtajalise elamisloaga

töötamiseks välismaalast tööle võtta, Politsei- ja Piirivalveametile järgmised dokumendid:

1) töökohavahetuse registreerimise taotlus (edaspidi käesolevas peatükis taotlus);

2) Eesti Töötukassa luba;

3) koopia välismaalase reisidokumendi isikuandmetega leheküljest.

(2) Tööandja esitab taotluses välismaalase tööle võtmise kohta järgmised andmed:

1) välismaalase ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;

2) tööandja nimi ja registrikood või Eesti isikukood;

3) kasutajaettevõtja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust kasutajaettevõtja ees- ja

perekonnanimi, registrikood või Eesti isikukood või juriidilisest isikust kasutajaettevõtja nimi

ja registrikood, kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse § 1761 alusel;

4) andmed töötamise kohta, sealhulgas millisel välismaalaste seaduses sätestatud alusel tööle

asutakse, lepingu liik, töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub, brutotöötasu suurus

eurodes, töötamise algus- ja lõppkuupäev, töötamiskoha aadress (tänav või talu, maja- ja

korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond ja sihtnumber);

5) märge selle kohta, et usuline ühendus tagab välismaalase ülalpidamise Eestis, kui

välismaalane asub tööle vaimuliku, nunna või mungana välismaalaste seaduse § 181 lõike 1

punkti 1 alusel;

6) viide välislepingu sättele, kui välismaalane asub tööle välislepingu alusel välismaalaste

seaduse § 181 lõike 1 punkti 3 alusel;

4

7) märge selle kohta, et äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, alustab tegevust riigi või

erainvesteeringu toel, kui välismaalane asub tööle tippspetsialistina välismaalaste seaduse

§ 181 lõike 7 alusel;

8) viide valdkonnale, kus välismaalane tööle asub, kui välismaalane asub tööle tööjõupuuduse

valdkonnas välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 4 alusel;

9) märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestis töötamiseks sportlasena,

treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui tööandja, kelle juurde välismaalane

tööle asub, ei ole spordialaliit ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel kohaldatakse

välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatud erandit.

10) andmed juriidilisest isikust tööandja esindusõigust omava isiku kohta, sealhulgas ees- ja

perekonnanimi, Eesti isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, esindusõiguse alus ning

esindusõigust omava isiku allkiri;

11) tööandja kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress ja telefoninumber.

(3) Tööandja ei pea Politsei- ja Piirivalveametile esitama lõikes 1 nimetatud Eesti Töötukassa

luba:

1) kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse § 181 lõigete 1 ja 2 alusel, või

2) välismaalaste seaduse § 177 lõikes 41 nimetatud juhul.

§ 522. Taotluse lisadokumendid

(1) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 51 alusel,

esitab Politsei- ja Piirivalveametile lisaks § 521 lõikes 1 nimetatud dokumentidele dokumendid

või andmed, et äriühingu emaettevõtja on tegutsenud vähemalt 12 kuud ning emaettevõtja käive

aastas on vähemalt kümme miljonit eurot.

(2) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 7 alusel,

esitab Politsei- ja Piirivalveametile lisaks § 521 lõikes 1 nimetatud dokumentidele dokumendid

või andmed investeeringu või laenu saamise kohta riigilt või Finantsinspektsiooni tegevusloaga

erafondivalitsejalt või andmed toetuse saamise kohta riiklikust toetusmeetmest, sealhulgas

investeeringu, laenu või toetuse saamise aeg ja allikad.

(3) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 alusel,

kinnitab välismaalaste seaduse § 177 ning § 178 lõigete 1 ja 2 kohaldamata jätmiseks § 521

lõikes 1 nimetatud taotluse allkirjastamisega:

1) välismaalase loominguliseks tegevuseks Eestis – välismaalase erialast ettevalmistust või

kogemust;

2) välismaalase teaduslikuks tegevuseks Eestis – võõrustamislepingu olemasolu.

(4) Võõrustamislepingus peavad sisalduma järgmised andmed:

1) välismaalase nimi ja kvalifikatsioon;

2) võõrustava asutuse nimi, registrikood, kontaktisiku nimi ja ametikoht;

3) teadus- või arendustöö kestus ja

4) finantseerimisallikas.

(5) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti 7

alusel, esitab spordialaliidu nõusoleku, kui tööandja, kelle juurde välismaalane tööle asub, ei

ole spordialaliit.

5

(6) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punkti 12

alusel, esitab iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või

vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.

(7) Lõikes 6 nimetatud dokumenti või andmeid ei pea esitama, kui siseminister on käskkirjaga

määratlenud asjassepuutuva äriühingule kuuluva majandusüksuse iduettevõttena.

(8) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 1

alusel, kinnitab välismaalaste seaduse § 177 ja § 179 lõike 2 kohaldamata jätmiseks § 521

lõikes 1 nimetatud taotluse allkirjastamisega välismaalase erialast ettevalmistust.

(9) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 6

alusel, esitab kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või

vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.

(10) Lõikes 9 nimetatud dokumenti või andmeid ei pea esitama, kui haldusorgan on

välismaalaste seaduse § 110 lõike 12 ja § 224 lõike 12 alusel kehtestatud korras hinnanud, et

ettevõte või äriühing vastab iduettevõtte või kasvuettevõtte määratlusele.

(11) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 1901 alusel, esitab

välismaalaste seaduse §-s 1903 sätestatud kõrgemat kutsekvalifikatsiooni tõendavad

dokumendid.

(12) Tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta välismaalaste seaduse § 1901 alusel, kinnitab

§ 521 lõikes 1 nimetatud taotluse allkirjastamisega, et on sõlminud välismaalasega vähemalt

kuuekuulise kehtivusajaga töölepingu või teinud tööpakkumise, millega väljendab tahet olla

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase vähemalt kuueks kuuks tööle

võtma sõlmitud lepingus või tehtud tööpakkumises kindlaks määratud kõrgemat

kvalifikatsiooni nõudvale töökohale.

§ 523. Taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtaeg

(1) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi ning teeb taotluse kohta otsuse 30 päeva

jooksul taotluse esitamise või § 2 lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamise päevast arvates.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib taotluse läbivaatamise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada

kuni 15 päeva. Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest, selle põhjusest ja uuest tähtajast

teavitab Politsei- ja Piirivalveamet tööandjat viivitamata kirjalikult taotluses näidatud

postiaadressil või e-posti aadressil.

(3) Taotluse võib esitada välismaalase tähtajalise elamisloa töötamiseks kehtivusajal, kuid

hiljemalt kaks kuud enne selle lõppemist.

§ 524. Taotlusele esitatavad nõuded

(1) Taotlusele kohaldatakse § 3 lõigetes 1–3, 5, 6 ja 9 tähtajalise elamisloa taotluse kohta

sätestatud nõudeid.

(2) Kui tööandja esitab taotluse elektrooniliselt, peab see olema digitaalselt allkirjastatud.“;

6

8) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Välismaalaste seaduse § 1893 lõikes 2 nimetatud legaalse sissetuleku määr on kahekordne

sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava

kuu kohta.“.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 22. mail 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

Kantsler

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

09.02.2026 nr 1-6/3371-1

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks

Esitan ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks

siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse muutmise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (ühtne luba)“ eelnõu ja seletuskirja.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Sama:

Andmekaitse Inspektsioon

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Aiandusliit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Laevaomanike Liit

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon

SA Eesti Teadusagentuur

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Töötukassa

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Kaitsepolitseiamet

Maksu- ja Tolliamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Sotsiaalkindlustusamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Tööinspektsioon

1

Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses

välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusega (ühtne luba)“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on välja töötatud seoses välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõuga1 (edaspidi VMS-i muutmise eelnõu), mis on

Riigikogu menetluses. VMS-i muutmise eelnõuga lihtsustatakse töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa kehtivusajal tööle asumist teise tööandja juurde või sama tööandja juures teisele

töökohale. Samuti tugevdatakse kolmandatest riikidest pärit töötajate õigusi ja karmistatakse

karistusi rikkumise eest. Eelnõuga viiakse siseministri määrused seadusega kooskõlla.

Eelnõuga muudetakse järgmisi siseministri määruseid:

1) 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“

(edaspidi määrus nr 81);

2) 12. jaanuari 2017. aasta määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning

pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku

määrad“ (edaspidi määrus nr 7).

1.2. Ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Killu Paal

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]). Eelnõu

ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja

Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse:

1) määrust nr 81 avaldamismärkega RT I, 09.10.2025, 11;

2) määrust nr 7 avaldamismärkega RT I, 25.04.2025, 20.

Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva VMS-i muutmise eelnõuga, millega võetakse

Eesti siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta

direktiiv (EL) 2024/1233, mis käsitleb kolmanda riigi kodanikele2 liikmesriigis elamist ja

töötamist võimaldava ühtse loa taotluse menetlust ning liikmesriigis seaduslikult elavate

kolmandast riigist pärit töötajate ühetaolisi õigusi3 (edaspidi direktiiv).

1 786 SE. 2 Direktiivi 2024/1233 artikli 2 punkti 1 kohaselt käsitletakse kolmanda riigi kodanikuna isikut, kes ei ole Euroopa

Liidu kodanik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses. 3 OJ L, 2024/1233, 30.04.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1233/oj.

2

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–20274 punktiga „Eelnõu

direktiivi (EL) 2024/1233 ülevõtmiseks (kolmanda riigi kodanikele ühtse loa taotluse menetlus,

liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajate õigused)“.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse määrust nr 81.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 81 § 2 lõike 2 punkti 1 pärast sõnu „taastamise

menetluse“ sõnadega „ning töökohavahetuse registreerimise menetluse“. Elamislubade

menetlus toimub elamislubade ja töölubade registris (edaspidi ETR). Määruse nr 81 §-ga 2

sätestatakse ETR-i pidamise eesmärk. Kuna VMS-i muutmise eelnõuga luuakse välismaalaste

seadusesse (edaspidi VMS) töökohavahetuse registreerimise menetlus, on vaja muudatused teha

ka ETR-i põhimääruses ja täiendada ETR-i põhimääruses andmekogu pidamise eesmärki uue

menetlusega.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määrust nr 81 uue §-ga 211, millega sätestatakse

töökohavahetuse registreerimise taotlemisel ja taotluse kohta andmekogusse kantavad andmed.

Lõike 1 kohaselt kantakse ETR-i töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta järgmised

andmed:

1) taotluse esitamise kuupäev;

2) taotluse registreerimise kuupäev ja number;

3) taotluse menetlusse võtnud ametniku ees- ja perekonnanimi;

4) andmed taotluse staatuse kohta;

5) andmed selle kohta, kas töökohavahetuse registreerimise korral tähtajalise elamisloa

andmise aluse suhtes uuel töökohal kohaldub sisserände piirarv;

6) taotlusele lisatud dokumentide andmed;

7) andmed menetluse käigus kogutud muude tähtsust omavate asjaolude ja dokumentide kohta.

Lõikes 2 loetletakse andmed, mis kantakse ETR-i töökohavahetuse registreerimise taotlemisel.

Muudatus on seotud eelnõu § 2 punktiga 6, milles sätestatakse töökohavahetuse registreerimise

taotlemisel taotleja esitatavad andmed ja dokumendid. Töökohavahetuse registreerimise

taotlemisel kantakse ETR-i järgmised andmed:

1) välismaalase ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood või sünniaeg;

2) tööandja nimi ja registrikood või Eesti isikukood;

3) kasutajaettevõtja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust kasutajaettevõtja ees- ja

perekonnanimi, registrikood või Eesti isikukood või juriidilisest isikust kasutajaettevõtja nimi

ja registrikood, kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse § 1761 alusel;

4) andmed töötamise kohta, sealhulgas millisel välismaalaste seaduses sätestatud alusel tööle

asutakse, lepingu liik, töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub, brutotöötasu suurus

eurodes, töötamise algus- ja lõppkuupäev, töötamiskoha aadress (tänav või talu, maja- ja

korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond ja sihtnumber);

5) märge selle kohta, et usuline ühendus tagab välismaalase ülalpidamise Eestis, kui

välismaalane asub tööle vaimuliku, nunna või mungana vastavalt välismaalaste seaduse § 181

lõike 1 punktile 1;

4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027.

3

6) viide välislepingu sättele, kui välismaalane asub tööle välislepingu alusel vastavalt

välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktile 3;

7) märge selle kohta, et äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, alustab tegevust riigi või

erainvesteeringu toel, kui välismaalane asub tööle tippspetsialistina vastavalt välismaalaste

seaduse § 181 lõikele 7;

8) märge selle kohta, et välismaalane on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt 12 kuud järjest

ja tal on elamisluba töötamiseks;

9) viide valdkonnale, kus välismaalane tööle asub, kui välismaalane asub tööle tööjõupuuduse

valdkonnas vastavalt välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punktile 4;

10) märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestis töötamiseks sportlasena,

treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui tööandja, kelle juurde välismaalane

tööle asub, ei ole spordialaliit ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel kohaldatakse

välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatud erandit;

11) andmed juriidilisest isikust tööandja esindusõigust omava isiku kohta, sealhulgas ees- ja

perekonnanimi, Eesti isikukood või sünniaeg ja esindusõiguse alus;

12) tööandja kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress ja telefoninumber.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse määrust nr 81 uue §-ga 221, millega sätestatakse, et

töökohavahetuse registreerimise otsuse kohta kantakse ETR-i järgmised andmed:

1) otsuse teinud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;

2) otsuse tegemise kuupäev ja number;

3) otsuse sisu.

Eelnõu § 1 punktiga 4 asendatakse määruse nr 81 § 34 punktis 1 sõnad „ja Eestist

eemalviibimise registreerimise taotlus“ sõnadega „, Eestist eemalviibimise registreerimise

taotlus ja töökohavahetuse registreerimise taotlus“. Määruse nr 81 § 34 punkti 1 kohaselt on

ETR-i andmete kandmise alusdokumentideks tähtajalise elamisloa ja elamisloa pikendamise

taotlus, pikaajalise elaniku elamisloa ja elamisloa taastamise taotlus, elamisloa kehtetuks

tunnistamise avaldus ja Eestist eemalviibimise registreerimise taotlus ning nendele taotlustele

lisatud dokumendid. Seoses VMS-i töökohavahetuse registreerimise menetluse loomisega

täiendatakse loetelu selliselt, et ETR-i andmete kandmise alusdokumendiks oleks edaspidi ka

töökohavahetuse registreerimise taotlus.

Eelnõu § 1 punktiga 5 asendatakse määruse nr 81 § 34 punktis 3 sõnad „ning Eestist

eemalviibimise registreerimise või registreerimata jätmise“ sõnadega „, Eestist eemalviibimise

registreerimise või registreerimata jätmise ning töökoha vahetamise registreerimise või

registreerimata jätmise“. Määruse nr 81 § 34 punkti 3 kohaselt on ETR-i andmete kandmise

alusdokumentideks haldusakt tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise või sellest

keeldumise, pikaajalise elaniku elamisloa andmise või taastamise või sellest keeldumise,

elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta ning Eestist eemalviibimise registreerimise või

registreerimata jätmise kohta. Seoses VMS-i töökohavahetuse registreerimise menetluse

loomisega täiendatakse loetelu selliselt, et ETR-i andmete kandmise alusdokumendiks oleks

edaspidi ka haldusakt töökoha vahetamise registreerimise või registreerimata jätmise kohta.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse määrust nr 7.

Eelnõu § 2 punktiga 1 asendatakse määruse nr 7 preambulis tekstiosa „7–9“ tekstiosaga „7–

10“. Muudatus on tehniline. Määruse preambuli täpsustamine on vajalik, sest VMS-i muutmise

eelnõuga luuakse VMS-i uus volitusnorm, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav

4

minister töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamise korra, taotluses esitatavate andmete

ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtajad.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 7 § 1 punktiga 5. Määruse nr 7 §-ga 1 on

sätestatud määruse reguleerimisala. Muudatus on vajalik seoses VMS-i töökohavahetuse

registreerimise menetluse loomisega. Määruse nr 7 reguleerimisala täiendatakse selliselt, et

edaspidi oleks hõlmatud ka töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamise kord, taotluses

esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse esitamise ja

läbivaatamise tähtajad.

Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 7 § 2 lõiget 1 pärast sõnu „Tähtajalise

elamisloa,“ sõnadega „töökohavahetuse registreerimise,“. Määruse nr 7 § 2 lõike 1 kohaselt

peab tähtajalise elamisloa, tähtajalise elamisloa pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja

pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotleja esitama taotluse koos samas määruses

sätestatud dokumentidega. Seoses VMS-i töökohavahetuse registreerimise menetluse

loomisega täiendatakse loetelu selliselt, et ka töökohavahetuse registreerimise taotleja esitab

taotluse koos nõutavate dokumentidega.

Eelnõu § 2 punktiga 4 asendatakse määruse nr 7 § 2 lõikes 3 sõnad „määrab Politsei- ja

Piirivalveamet taotlejale puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja“ sõnadega „teavitab

Politsei- ja Piirivalveamet taotlejat kirjalikult puudustest ning määrab puuduste kõrvaldamiseks

mõistliku tähtaja, selgitades, et kui puudusi määratud tähtajaks ei kõrvaldata, jäetakse taotlus

läbi vaatamata.“.

Direktiivi artikli 5 lõikega 4 on sätestatud, et kui taotluse tõendamiseks esitatud teave või

dokumendid on liikmesriigi õiguse kohaselt kehtestatud kriteeriumide järgi puudulikud, teatab

pädev asutus taotlejale kirjalikult, milline teave või dokumendid tuleb täiendavalt esitada, ja

määrab nende esitamiseks mõistliku tähtaja. Määruse nr 7 § 2 lõike 3 kohaselt tuleb küll

Politsei- ja Piirivalveametil (edaspidi PPA) määrata puuduste korral taotlejale mõistlik tähtaeg

ning selgitada, et kui puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus läbi vaatamata, kuid seejuures ei

ole täpsustatud, et seda tuleb teha kirjalikus vormis. Eelnõuga viiakse määrus nr 7 kooskõlla

direktiivi nõuetega.

Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse määruse nr 7 § 26 lõike 6 punkti 1, sätestades, et tähtajalise

elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaega ei või pikendada, kui tähtajalist elamisluba taotletakse

õppimiseks või töötamiseks. VMS § 26 lõikes 6 on kehtestatud erisused nende tähtajaliste

elamislubade aluste suhtes, mille puhul ei või taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada.

Võrreldes kehtiva korraga ei ole muudatuste järel taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamise

keeld töötamiseks antud tähtajalise elamisloa puhul enam piiritletud VMS § 181 lõike 1

punkti 6, § 1901 ja § 19014 alustel töötamisega, vaid kohaldub üldiselt töötamiseks antavale

elamisloale ning seega kõikidele töötamise alustele. Muudatus tuleneb direktiivi nõuetest ja on

seotud eelnõu § 2 punkti 6 muudatusega.

Direktiivi artikli 5 lõike 2 kohaselt peab pädev asutus võtma vastu otsuse ühtse loa taotluse

kohta võimalikult kiiresti, ent igal juhul 90 päeva jooksul täieliku taotluse esitamise kuupäevast.

Määruse nr 7 § 26 lõike 1 kohaselt vaadatakse tähtajalise elamisloa taotlus läbi ja tehakse otsus

elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta 90 päeva jooksul taotluse esitamise

või puuduste kõrvaldamise päevast alates. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib tähtajalise

elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada. Kuna direktiivi järgi

5

peab töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise otsuse tegema igal juhul

90 päeva jooksul, siis sätestatakse eelnõuga määruse nr 7 § 26 lõikes 6 erand, et töötamiseks

antava tähtajalise elamisloa menetlustähtaega ei või pikendada.

Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse määruse nr 7 § 26 lõiget 7. Muudatuste kohaselt on

erandlikel ja põhjendatud asjaoludel võimalik pikendada kuni 30 päeva võrra määruse nr 7 § 26

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaega ning samuti töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluse

tähtaega.

Direktiivi artikli 8 lõike 3 kohaselt võib ühtse loa taotluse suhtes tehtava otsuse tähtaega

pikendada 30 päeva võrra erandlikel ja igakülgselt põhjendatud asjaoludel, mis on seotud

taotluse keerukusega, teavitades taotlejat teate või teatisega vastavalt riigisiseses õiguses

sätestatud korrale.

Määruse nr 7 § 26 lõike 5 kohaselt võib tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest

keeldumise kohta tehtava otsuse tähtaega mõjuval põhjusel pikendada. VMS § 32 lõike 2

kohaselt ei tohi menetlustähtaja igakordsel pikendamisel haldusorgani uus määratav

menetlustähtaeg ületada esialgset menetlustähtaega. Direktiiviga seatavate piirangute järgi

tuleb töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluse menetluse osas sätestada piirang, mille

kohaselt võib menetlustähtaega pikendada üksnes erandlikel ja põhjendatud asjaoludel.

Seejuures võib menetlustähtaega pikendada kõige rohkem 30 päeva võrra.

Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse määrust nr 7 peatükiga 61. Uues peatükis reguleeritakse

töökohavahetuse registreerimise taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid (§ 521),

töökohavahetuse registreerimise taotluse lisadokumendid (§ 522), töökohavahetuse

registreerimise taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtaeg (§ 523) ning töökohavahetuse

registreerimise taotlusele esitatavad nõuded (§ 524). Määruse täiendamine on vajalik, kuna

VMS-i muutmise eelnõuga luuakse VMS-i töökohavahetuse registreerimise regulatsioon.

Paragrahviga 521 sätestatakse töökohavahetuse registreerimise taotlemisel esitatavad andmed

ja dokumendid.

Lõike 1 kohaselt esitab töökohavahetuse registreerimise taotluse PPA-le uus tööandja, kes

soovib kehtiva tähtajalise elamisloaga töötamiseks välismaalast tööle võtta. Seda põhjusel, et

välismaalasel on kehtiv tähtajaline elamisluba töötamiseks ja VMS-i muutmise eelnõu

muudatuste järel ei ole töökoha vahetamisel uue elamisloa taotlemine enam nõutav. Piisab

töökohavahetuse registreerimisest. Töötamiseks antava elamisloa taotlemisel esitab töötamise

andmed PPA-le tööandja. Kuna välismaalase elamisluba jääb töökoha vahetamisel kehtima ja

muutuvad üksnes töötamise andmed, siis sarnaselt tööandja kutsele tähtajalise elamisloa

taotlemisel peab ka töökohavahetuse registreerimisel PPA-le esitama töötamise andmed

tööandja, kes soovib välismaalast tööle võtta. Töökohavahetuse registreerimiseks peab tööandja

esitama PPA-le:

1) töökohavahetuse registreerimise taotluse;

2) Eesti Töötukassa loa;

3) koopia välismaalase reisidokumendi isikuandmetega leheküljest.

VMS-i muutmise eelnõu kohaselt peab uus tööandja enne välismaalase tööle asumist esitama

PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse. Vastava taotluse menetluse raames kontrollib

PPA, kas töötamine uue tööandja juures vastab VMS §-des 176–1813, 182, 183 ja 1901–1907

sätestatud elamisloa andmise tingimustele.

6

Kui tegemist on töötamise alusega, mille puhul kohaldatakse VMS-i kohaselt Eesti Töötukassa

loa nõuet, tuleb uuel tööandjal töökohavahetuse registreerimiseks taotleda Eesti Töötukassalt

luba välismaalase tööle võtmiseks ning esitada vastav luba PPA-le koos töökohavahetuse

registreerimise taotlusega.

Lisaks töökohavahetuse registreerimise taotlusele ja asjakohasel juhul Eesti Töötukassa loale

tuleb töökohavahetuse registreerimise taotlemisel uuel tööandjal esitada ka koopia välismaalase

reisidokumendi isikuandmetega leheküljest. Vastav lisadokument on vajalik, et haldusorgan

saaks korrektselt tuvastada välismaalase, kelle töökohavahetuse registreerimist uus tööandja

taotleb.

Lõike 2 kohaselt esitab uus tööandja töökohavahetuse registreerimise taotluses välismaalase

tööle võtmise kohta järgmised andmed:

1) välismaalase ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;

2) tööandja nimi ja registrikood või Eesti isikukood;

3) kasutajaettevõtja andmed, sealhulgas füüsilisest isikust kasutajaettevõtja ees- ja

perekonnanimi, registrikood või Eesti isikukood või juriidilisest isikust kasutajaettevõtja nimi

ja registrikood, kui välismaalane asub tööle välismaalaste seaduse § 1761 alusel;

4) andmed töötamise kohta, sealhulgas millisel välismaalaste seaduses sätestatud alusel tööle

asutakse, lepingu liik, töökoha nimetus, millel välismaalane tööle asub, brutotöötasu suurus

eurodes, töötamise algus- ja lõppkuupäev, töötamiskoha aadress (tänav või talu, maja- ja

korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond ja sihtnumber);

5) märge selle kohta, et usuline ühendus tagab välismaalase ülalpidamise Eestis, kui

välismaalane asub tööle vaimuliku, nunna või mungana välismaalaste seaduse § 181 lõike 1

punkti 1 alusel;

6) viide välislepingu sättele, kui välismaalane asub tööle välislepingu alusel välismaalaste

seaduse § 181 lõike 1 punkti 3 alusel;

7) märge selle kohta, et äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, alustab tegevust riigi või

erainvesteeringu toel, kui välismaalane asub tööle tippspetsialistina välismaalaste seaduse

§ 181 lõike 7 alusel;

8) viide valdkonnale, kus välismaalane tööle asub, kui välismaalane asub tööle tööjõupuuduse

valdkonnas välismaalaste seaduse § 181 lõike 2 punkti 4 alusel;

9) märge spordialaliidu nõusoleku kohta välismaalase Eestis töötamiseks sportlasena,

treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, kui tööandja, kelle juurde välismaalane

tööle asub, ei ole spordialaliit ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlemisel kohaldatakse

välismaalaste seaduse § 181 lõike 1 punktis 7 sätestatud erandit;

10) andmed juriidilisest isikust tööandja esindusõigust omava isiku kohta, sealhulgas ees- ja

perekonnanimi, Eesti isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, esindusõiguse alus ning

esindusõigust omava isiku allkiri;

11) tööandja kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress ja telefoninumber.

Tegemist on samade andmetega, mida tööandja peab esitama tööandja kutses, kui välismaalane

taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks. Võrreldes tööandja kutses esitatavate andmetega ei

pea esitama andmeid selle kohta, kui tegemist on töötamisega lähetatud töötajana. Seda

põhjusel, et VMS-i muutmise eelnõu kohaselt ja kooskõlas direktiivi artikli 3 lõike 2 punktiga c

ei võimaldata töökohavahetuse registreerimist lähetatud töötajatele.

Lõikega 3 sätestatakse erisused, millistel juhtudel ei ole töökohavahetuse registreerimise

taotluse esitamisel nõutav Eesti Töötukassa loa esitamine. Eelnõu kohaselt ei ole Eesti

7

Töötukassa loa esitamine nõutav, kui uue tööandja juurde asutakse tööle VMS § 181 lõigete 1

ja 2 alusel. Seoses VMS-i muutmise eelnõuga töökohavahetuse registreerimise menetluse

loomisega ja vastava taotluse esitamise korra kehtestamisega määruses nr 7 täpsustatakse

eelnõuga, et töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamisel ei ole nõutav Eesti Töötukassa

loa esitamine, kui töötamise alusele on VMS-is sätestatud Eesti Töötukassa loa erisus. Erisused

Eesti Töötukassa loa nõudest on sätestatud VMS § 181 lõigetes 1 ja 2. Lisaks kehtivatele

erisustele luuakse täiendav erisus Eesti Töötukassa loast VMS-i muutmise eelnõuga, mille

kohaselt ei ole Töötukassa luba vaja taotleda ka siis, kui välismaalane on Eestis töötanud

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 12 kuud. VMS-i muudatuste alusel

sätestatakse vastav erisus ka määruses.

Paragrahviga 522 sätestatakse töökohavahetuse registreerimise taotluse lisadokumendid.

Lisadokumentide esitamise vajadus sõltub sellest, millistel VMS-is sätestatud töötamise

tingimustel välismaalane uue tööandja juures tööle asub. Samad lisadokumendid või andmed

peab tööandja esitama ka siis, kui ta esitab välismaalase tähtajalise elamisloa töötamiseks

taotluse juurde tööandja kutse. Kuigi VMS-i muutmise eelnõu muudatuste järel ei pea

välismaalane töökoha vahetamiseks enam uut tähtajalist elamisluba töötamiseks taotlema, vaid

võib tööle asuda kehtiva elamisloa alusel, on oluline, et PPA-l oleks võimalik töökohavahetuse

registreerimise menetluse raames kontrollida, kas töötamine uue tööandja juures vastab VMS-is

sätestatud nõuetele.

Lõikega 1 sätestatakse lisadokumendi või täiendavate andmete esitamise kohustus uuele

tööandjale, kes soovib kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloaga välismaalast tööle

võtta VMS § 181 lõike 51 alusel. VMS § 181 lõikega 51 sätestatakse erisus tippspetsialistina

tööle asumisel. Kui tavapäraselt on vastaval alusel tööle asumisel VMS § 181 lõike 5 kohaselt

nõutav, et äriühing peab olema Eestis registreeritud vähemalt 12 kuud, siis seda nõuet ei

kohaldata, kui äriühingu emaettevõtja on tegutsenud vähemalt 12 kuud ja emaettevõtja käive

aastas on vähemalt kümme miljonit eurot. Selleks, et PPA-l oleks töökohavahetuse

registreerimise taotluse menetlemise käigus võimalik vastava erisuse kohaldamise tingimuste

täitmist kontrollida, peab eelnõu kohaselt uus tööandja esitama PPA-le lisaks töökohavahetuse

registreerimise taotlusele, Eesti Töötukassa loale ja välismaalase reisidokumendi koopiale ka

dokumendid või andmed selle kohta, et äriühingu emaettevõtja on tegutsenud vähemalt 12 kuud

ning emaettevõtja käive aastas on vähemalt kümme miljonit eurot.

Lõikega 2 sätestatakse lisadokumendi või täiendavate andmete esitamise kohustus uuele

tööandjale, kes soovib kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloaga välismaalast tööle

võtta VMS § 181 lõike 7 alusel. VMS § 181 lõikega 7 sätestatakse erisus tippspetsialistina tööle

asumisel. Kui tavapäraselt on vastaval alusel tööle asumisel VMS § 181 lõike 5 kohaselt nõutav,

et äriühing peab olema Eestis registreeritud vähemalt 12 kuud, siis seda nõuet ei kohaldata, kui

äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud Eestis registreeritud vähem kui 12 kuud ja

alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, olles saanud investeeringu või laenu riigilt või

Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt või toetuse mõnest riiklikust

toetusmeetmest. Selleks, et PPA-l oleks töökohavahetuse registreerimise taotluse menetlemise

käigus võimalik vastava erisuse kohaldamise tingimuste täitmist kontrollida, peab eelnõu

kohaselt uus tööandja esitama PPA-le lisaks töökohavahetuse registreerimise taotlusele, Eesti

Töötukassa loale ja välismaalase reisidokumendi koopiale ka dokumendid või andmed

investeeringu või laenu saamise kohta riigilt või Finantsinspektsiooni tegevusloaga

erafondivalitsejalt või andmed toetuse saamise kohta riiklikust toetusmeetmest, sealhulgas

investeeringu, laenu või toetuse saamise aeg ja allikad.

8

Lõike 3 kohaselt peab uus tööandja, kes soovib kehtiva töötamiseks antud tähtajalise

elamisloaga välismaalast tööle võtta VMS § 181 lõike 1 punkti 4 erisuse kohaselt loomingulise

töötajana, kinnitama töökohavahetuse registreerimise taotluse allkirjastamisega, et

välismaalasel on erialane ettevalmistus või kogemus. Samuti, kui välismaalast soovitakse tööle

võtta VMS § 181 lõike 1 punkti 6 erisuse kohaselt teaduslikuks tegevuseks Eestis, peab uus

tööandja kinnitama töökohavahetuse registreerimise taotluse allkirjastamisega, et välismaalasel

on võõrustamisleping. VMS § 182 lõike 1 punkti 4 kohaselt on teadusliku tegevuse eesmärgil

tähtajalise elamisloa andmisel nõutav, et välismaalase ning teadus- ja arendusasutuse vahel on

sõlmitud võõrustamisleping teadus- või uurimistöö tegemiseks. Nii VMS § 181 lõike 1 punkti 4

kui ka punkti 6 erisuse puhul võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda ilma Eesti Töötukassa

nõuet ja välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuettäitmata. Selleks, et töökohavahetuse

registreerimisel saaks uus tööandja välismaalast ilma Eesti Töötukassa loa taotlemise nõudeta

ja ilma Eesti keskmise töötasu nõudeta tööle võtta, peab tööandja PPA-le kinnitama VMS-is

kehtestatud nõuete täitmist.

Lõikega 4 täpsustatakse lõikega 3 sätestatut teadusliku tegevuse eesmärgil tööle asumise puhul,

kehtestades nõuded võõrustamislepingule. Eelnõu kohaselt peavad võõrustamislepingus

sisalduma järgmised andmed:

1) välismaalase nimi ja kvalifikatsioon;

2) võõrustava asutuse nimi, registrikood, kontaktisiku nimi ja ametikoht;

3) teadus- või arendustöö kestus ja

4) finantseerimisallikas.

Lõike 5 kohaselt peab tööandja, kes soovib kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloaga

välismaalast tööle võtta VMS § 181 lõike 1 punkti 7 erisuse alusel erialaseks tegevuseks

sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, esitama olukorras, kus

tööandjaks ei ole spordialaliit, spordialaliidu nõusoleku. VMS § 181 lõike 1 punkti 7 kohaselt

võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet ja välismaalasele

makstava töötasu suuruse nõuet täitmata, kui välismaalane taotleb elamisluba erialaseks

tegevuseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana, tingimusel et see

toimub spordialaliidu kutsel. Praktikas asub spordivaldkonna töötaja reeglina mõne spordiklubi

juures. Selleks, et PPA saaks hinnata, kas VMS-is sätestatud nõue spordialaliidu kutse osas on

täietud, peab tööandja töökohavahetuse registreerimisel esitama vastava dokumendi.

Lõikega 6 sätestatakse lisadokumendi või täiendavate andmete esitamise nõue, kui uus tööandja

soovib kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloaga välismaalast tööle võtta VMS § 181

lõike 1 punkti 12 erisuse alusel töötamiseks iduettevõttes. VMS § 181 lõike 1 punkti 12 kohaselt

võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet ja välismaalasele

makstava töötasu suuruse nõuet täitmata, kui välismaalane töötab iduettevõttes. Iduettevõtte

määratlus on sätestatud VMS §-s 624 ning iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise kord

on sätestatud siseministri 16. jaanuari 2024. aasta määrusega nr 2 „Iduettevõtte või

kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate

andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 2). Määruse nr 2

kohaselt peab iduettevõtte erisuse kasutamiseks ekspertkomisjon hindama, et äriühing vastab

VMS-is sätestatud iduettevõtte määratlusele. Selleks, et töökohavahetuse registreerimisel saaks

uus tööandja välismaalast ilma Eesti Töötukassa loa taotlemise ja ilma Eesti keskmise töötasu

nõudeta tööle võtta, peab tööandja esitama iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise

ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud

taotluse numbri.

9

Lõikega 7 sätestatakse erisus määruse nr 7 lõikest 6. Ekspertkomisjoni arvamust või vastavaid

andmeid ei pea esitama, kui siseminister on käskkirjaga määratlenud asjassepuutuva

äriühingule kuuluva majandusüksuse iduettevõttena. Määruse nr 2 §-s 12 on sätestatud erisus

ekspertkomisjoni arvamuse nõudest. Viidatud paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt võib

välismaalasele anda tähtajalise elamisloa või seda pikendada, kui ettevõte on siseministri

kehtestatud iduettevõtte määratlusele vastavate ettevõtete nimekirjas. Kuna sellisel juhul ei ole

ekspertkomisjoni arvamus vajalik, siis ei pea töökohavahetuse registreerimise taotlemisel

vastava arvamuse andmise kohta ka dokumenti või andmeid esitama.

Lõike 8 kohaselt peab uus tööandja, kes soovib kehtiva töötamiseks antud tähtajalise

elamisloaga välismaalast tööle võtta VMS § 181 lõike 2 punkti 1 erisuse kohaselt eksperdi,

nõustaja või konsultandina, kinnitama, et välismaalasel on erialane ettevalmistus. VMS § 181

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks eksperdi, nõustaja või

konsultandina anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata, kui välismaalasel on selleks

erialane ettevalmistus. Selleks, et töökohavahetuse registreerimisel saaks uus tööandja

välismaalast ilma Eesti Töötukassa loa taotlemise nõudeta ja ilma Eesti keskmise töötasu

nõudeta tööle võtta, peab tööandja PPA-le kinnitama VMS-is kehtestatud nõuete täitmist.

Lõike 9 kohaselt peab tööandja, kes soovib kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa

alusel välismaalast tööle võtta VMS § 181 lõike 2 punkti 6 erisuse alusel töötamiseks

kasvuettevõttes, esitama kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni

arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri. VMS

§ 181 lõike 2 punkti 6 kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda ilma Eesti

Töötukassa loa nõuet täitmata, kui välismaalane töötab kasvuettevõttes. Kasvuettevõtte

määratlus on sätestatud VMS §-s 1063 ja kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise kord

on sätestatud määrusega nr 2. Määruse nr 2 kohaselt peab kasvuettevõtte erisuse kasutamiseks

ekspertkomisjon hindama, et äriühing vastab VMS-is sätestatud kasvuettevõtte määratlusele.

Selleks, et töökohavahetuse registreerimisel saaks uus tööandja välismaalast ilma Eesti

Töötukassa loa taotlemise nõudeta tööle võtta, peab tööandja esitama kasvuettevõtte

määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjoni arvamuse või vastavad andmed, sealhulgas

ekspertkomisjonile esitatud taotluse numbri.

Lõikega 10 sätestatakse erisus määruse nr 7 lõikest 9. Ekspertkomisjoni arvamust või vastavaid

andmeid ei pea esitama, kui haldusorgan on hinnanud enne määruse nr 2 jõustumist varasemas

viisataotluse, tähtajalise elamisloa taotluse, tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse või

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetluses, et ettevõte või äriühing vastab

iduettevõtte või kasvuettevõtte määratlusele. Vastav erisus on sätestatud määruse nr 2 §-s 12.

Kuna sellisel juhul ei ole ekspertkomisjoni arvamus vajalik, siis ei pea töökohavahetuse

registreerimise taotlemisel vastava arvamuse andmise kohta ka dokumenti või andmeid

esitama.

Lõigetega 11 ja 12 sätestatakse lisadokumendi nõuded juhul, kui tööandja soovib kehtiva

töötamiseks antud tähtajalise elamisloaga välismaalast tööle võtta Euroopa Liidu sinise kaardi

alusel. VMS § 1901 kohaselt antakse Euroopa Liidu sinine kaart välismaalasele elamiseks ja

töötamiseks kõrget kvalifikatsiooni nõudval ametikohal. VMS §-s 1903 on määratletud

kõrgema kutsekvalifikatsiooni tingimused. Selleks, et töökohavahetuse registreerimisel saaks

uus tööandja välismaalast Euroopa Liidu sinise kaardi alusel tööle võtta, peab tööandja määruse

nr 7 lõike 11 kohaselt esitama VMS §-s 1903 sätestatud kõrgemat kutsekvalifikatsiooni

tõendavad dokumendid.

10

Lõike 12 kohaselt peab tööandja kinnitama töökohavahetuse registreerimise taotluse

allkirjastamisega, et on sõlminud välismaalasega vähemalt kuuekuulise kehtivusajaga

töölepingu või teinud tööpakkumise, millega väljendab tahet olla sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase vähemalt kuueks kuuks tööle võtma sõlmitud

lepingus või tehtud tööpakkumises kindlaks määratud kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvale

töökohale. Vastav nõue tuleneb VMS §-s 1906 sätestatud Euroopa Liidu sinise kaardi andmise

tingimustest.

Paragrahviga 523 sätestatakse töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamise ja

läbivaatamise tähtajad.

Lõike 1 kohaselt vaatab PPA taotluse läbi ja teeb otsuse välismaalase töökohavahetuse kohta

30 päeva jooksul taotluse esitamise või puuduste kõrvaldamise päevast arvates.

Direktiivi artikli 11 lõike 3 kohaselt võib liikmesriik nõuda tööandja vahetamisest teavitamist

ning peatada välismaalase õiguse tööandjat vahetada maksimaalselt 45 päevaks alates teavituse

esitamisest haldusorganile.

Kehtestatava korra kohaselt teeb PPA otsuse töökohavahetuse registreerimise kohta kuni 30

kalendripäeva jooksul. Töölepingu seaduse kohaselt võib töötaja töölepingu korraliselt üles

öelda 30-päevase etteteatamisega. Seega on 30 päeva mõistlik aeg, mil PPA saab kontrollida

uuel töökohal töötamise tingimuste täitmist ja välismaalane saab lõpetada töötamise eelmisel

töökohal, et PPA positiivse otsuse järel asuda tööle uuel töökohal.

Lõike 2 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet taotluse läbivaatamise tähtaega mõjuval

põhjusel pikendada kuni 15 päeva. Taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisest, selle

põhjusest ja uuest tähtajast teavitab Politsei- ja Piirivalveamet tööandjat viivitamata kirjalikult

taotluses näidatud postiaadressil või e-posti aadressil.

Direktiivi artikli 8 lõike 3 kohaselt võib erandlikel ja igakülgselt põhjendatud asjaoludel

töökohavahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada veel 15 päeva võrra.

Sama artikli lõike 2 kohaselt peab taotlejat teavitama tähtaja pikendamisest teate või teatisega

vastavalt riigisiseses õiguses sätestatud korrale.

VMS § 34 kohaselt võib haldusorgan menetlustähtaega pikendada ning selle igakordsel

pikendamisel ei tohi haldusorgani määratav uus menetlustähtaeg ületada esialgset

menetlustähtaega. Seega tuleb direktiivi nõuete järgi määruses nr 7 täpsustada, et

töökohavahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisel ei tohi uus tähtaeg

ületada 15 päeva. Samuti täpsustatakse, et tähtaja pikendamisest tuleb taotlejat teavitada

kirjalikult.

Lõike 3 kohaselt võib töökohavahetuse registreerimise taotluse esitada hiljemalt kaks kuud

enne töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppu. Seda põhjusel, et

töökohavahetus on lubatud kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel. Kui

välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus hakkab lõppema, on tal võimalik töötamise

jätkamiseks esitada elamisloa pikendamise taotlus. Elamisloa pikendamise taotlus tuleb

tähtajalise elamisloa määruse § 28 lõike 4 järgi esitada vähemalt kaks kuud enne elamisloa

kehtivusaja lõppemist. Olukord, kus välismaalane esitab elamisloa pikendamise taotluse ja

hiljem selle taotluse menetluse ajal töökohavahetuse registreerimise taotluse, on ebamõistlik,

kuna PPA ei saa menetleda elamisloa pikendamise taotlust, kui välismaalane vahetab tööandjat

11

ning seega elamisloas kindlaks määratud tingimused muutuvad. Sellisel juhul, kui välismaalase

elamisloa kehtivus hakkab lõppema, kuid välismaalane soovib vahetada tööandjat, on tal

võimalik taotleda uut tähtajalist elamisluba töötamiseks. Eelnevast tulenevalt seatakse piirang,

et töökohavahetuse registreerimise taotluse saab esitada hiljemalt kaks kuud enne elamisloa

kehtivusaja lõppu.

Paragrahviga 524 sätestatakse töökohavahetuse registreerimise taotlusele esitatavad nõuded.

Lõike 1 kohaselt kohaldatakse töökohavahetuse registreerimise taotlusele määruse nr 7 § 3

lõigetes 1–3, 5, 6 ja 9 tähtajalise elamisloa taotluse kohta sätestatud nõudeid. Määruse nr 7 §-s 3

on sätestatud nõuded tähtajalise elamisloa, tähtajalise elamisloa pikendamise ning pikaajalise

elaniku elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotlusele, taotlusele lisatavatele

dokumentidele ning fotole. Seoses VMS-i muutmise eelnõuga töökohavahetuse registreerimise

menetluse loomisega ning vastava taotluse esitamise korra kehtestamisega määruses nr 7

täpsustatakse eelnõuga, et teatavad tähtajalise elamisloa taotlusele esitatavad nõuded

kohalduvad ka töökohavahetuse registreerimise taotlusele.

Määruse nr 7 lõike 1 kohaselt peab tähtajalise elamisloa ja tähtajalise elamisloa pikendamise

taotlus olema täidetud loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti või inglise keeles ning

suurtähtedega. Samu nõudeid kohaldatakse eelnõu muudatuste järel ka töökohavahetuse

registreerimise taotlusele.

Määruse nr 7 lõike 2 kohaselt ei tohi taotlusel olla parandusi ning esitatud peavad olema kõik

määruses ettenähtud andmed. Samuti on nõutud, et taotluse väljad peab täitma tumedas kirjas.

Samu nõudeid kohaldatakse eelnõu muudatuste järel ka töökohavahetuse registreerimise

taotlusele.

Määruse nr 7 lõike 3 kohaselt peab isiku nimi olema taotluses kirjutatud vastavalt taotleja isikut

tõendavas dokumendis esitatud ladinatähelisele nimekujule. Samu nõudeid kohaldatakse

eelnõu muudatuste järel ka töökohavahetuse registreerimise taotlusele.

Määruse nr 7 lõike 5 kohaselt võib taotluse esitamisel posti teel või elektrooniliselt esitada

dokumendi asemel selle koopia. Samu nõudeid kohaldatakse eelnõu muudatuste järel ka

töökohavahetuse registreerimise taotlusele.

Määruse nr 7 lõike 6 kohaselt peab taotleja taotluse allkirjastamisega kinnitama, et taotlusele

lisatud koopia vastab originaaldokumendile, see ei sisalda valeandmeid ja seda ei ole võltsitud.

Samu nõudeid kohaldatakse eelnõu muudatuste järel ka töökohavahetuse registreerimise

taotlusele.

Määruse nr 7 lõike 9 kohaselt ei pea määruses sätestatud dokumente esitama, kui andmed

sisalduvad riiklikes andmekogudes. Samu nõudeid kohaldatakse eelnõu muudatuste järel ka

töökohavahetuse registreerimise taotlusele.

Võrreldes tähtajalise elamisloa taotlusega ei kohaldata töökohavahetuse registreerimise

taotlusele määruse nr 7 § 3 lõikeid 4, 7 ja 8. Määruse nr 7 § 3 lõikes 4 sätestatu ei ole asjakohane,

kuna eelnõu kohaselt ei pea töökohavahetuse registreerimise taotlemisel esitama fotot. Samuti

ei ole asjakohane sama paragrahvi lõigetes 7–8 sätestatu, kuna VMS-i muutmise eelnõu

kohaselt ei ole töökohavahetuse registreerimise taotlemiseks nõutav ravikindlustuslepingu

olemasolu või legaalse sissetuleku tõendamine. Vastavaid nõudeid kohaldatakse, kui

12

välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba. Töökohavahetuse registreerimisel on välismaalasel

juba kehtiv tähtajaline elamisluba.

Eelnõu § 2 punktiga 8 täiendatakse määruse nr 7 § 53 lõikega 9. Määruse nr 7 §-s 53 on

sätestatud legaalse sissetuleku määrad VMS-i alusel läbiviidavates menetlustes. VMS-i

muutmise eelnõuga lisandub VMS-i töötaoleku regulatsioon, millega muu hulgas nähakse ette,

et kui välismaalane on tööta kauem kui kolm kuud, peab tal olema piisav legaalne sissetulek

Eestis toimetulekuks. Seega tuleb määruses nr 7 kehtestada legaalse sissetuleku määr ka

välismaalase töötaoleku perioodiks. Kõnesoleva eelnõuga kavandatakse VMS § 1893 lõikes 2

nimetatud legaalse sissetuleku määraks kahekordne sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3

alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu kohta.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 2026. aasta 22. mail, sest

samal päeval jõustub VMS-i muutmise eelnõu, millest tulenevalt on kõnesolev eelnõu välja

töötatud.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva VMS-i muutmise eelnõuga5, millega võetakse

Eesti siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta

direktiiv (EL) 2024/1233. Samuti on eelnõu kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega kaasnevad mõjud on hinnatud VMS-i muutmise eelnõu seletuskirjas.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Muudatuste rakendamine toob kaasa infosüsteemide arendamise kulud ning koolitus- ja

teavitustegevuste kulud. Määruse rakendamisega kaasnevaid kulusid on kirjeldatud VMS-i

muutmise eelnõu seletuskirjas.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 22. mail 2026. aastal, sest samal päeval jõustub VMS-i muutmise eelnõu,

millest tulenevalt on kõnesolev eelnõu välja töötatud.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja

Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti

Ametiühingute Keskliidule, Eesti Aiandusliidule, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Laevaomanike Liidule,

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile,

Eesti Teadusagentuurile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Töötukassale, Ettevõtluse ja

5 786 SE.

13

Innovatsiooni Sihtasutusele, KAPO-le, Maksu- ja Tolliametile, PPA-le,

Sotsiaalkindlustusametile, SMIT-ile ning Tööinspektsioonile.