ETTAS täiendatud tagasiside TTOS muudatuste eelnõule

ETTAS täiendavad kommentaarid ja tagasiside esitatud eelnõu muudatuste

seletuskirjale 09.02.2026.

Arsti jaoks on tervisedeklaratsiooni info ja TIS-i portaalis oleva info võrdlemine ning selle

usaldusväärsuse kontrollimine aeganõudev ja ebavajalik. - selle lausega ei saa üldse nõus

olla, Andmevaatur teeb selle väga lihtsaks ja mugavaks, probleemiks on pigem TJT ja

tavapärane Digiloo päring.

Kuigi pabertõenditega jõuab mingi osa andmetest ka praegu TIS-i ambulatoorse epikriisi

kujul, ei jõua alati info terviklikuna ega infoväärtuslikuna epikriiside erineva kvaliteedi tõttu. -

Suur hulk teenuse osutajaid on juba praegu digitaalse lahenduse peal ning nõnda on info

TKO kohta igati olemas epikriisides. Eraldi otsuse dokument oleks muidugi lisaväärtus

kohati, kuid vaid kitsalt töötervishoiuarstidele.

Patsiendile on terviseportaalis nähtavad nt epikriisid, kuid patsient ei peaks avama info

saamiseks epikriise, vaid nägema selgelt, kas tema kohta on tehtud otsus, mis lubab tal

töötada ja mis tingimustel.

TKO kuvamine töötajale vajab mugavat lahendust.

Edaspidi liigub tervisekontrolli otsus nii TIS-i kui ka Tööinspektsiooni iseteenindusse. TEIS-is

on otsus kättesaadav nii tööandjale kui ka inspektoritele, mis vähendab tervisekontrolli

otsuste haldamise ja säilitamisega seotud halduskoormust tööandjatele ning lihtsustab

järelevalvet tervisekontrollide tegemise üle. - kas, kuidas ja millal läheb teavitus otsuse kohta

tööandjale? Kui iga otsuse jaoks peab eraldi sisse logima ja lahti võtma, siis see ei vähenda

koormust, vaid tõstab seda. Mitmed praegused TTO-de lahendused ja iseteenindusportaalid

võimaldavad tööandjal saada kõik ajaperioodi otsused ühe faili või tabelina. Kui otsuste sisu

vaatamine eeldab siiski eraldi iga töötaja otsuse lahtivõtmist või allalaadimist, siis

halduskoormus suureneb, mitte ei vähene.

Lisaks näeb esmatasandi tervishoiu arengukava 203512 ette, et esmatasandi tervishoid

(mille üks osa on töötervishoid) peab olema patsiendikeskne. - siin on väike lisanüanss -

töötervishoid peab lisaks olema ka patsiendiülene ja ettevõttekeskne, muidu ei ole võimalik

meil ettevõttes esinevaid riske ja probleeme tuvastada, analüüsida ja parendusi neile leida.

Seega, peaks süsteem võimaldama ka ettevõtte tasemel otsuste analüüsi.

Töötervishoiu tervisekontrolli otsuste digitaliseerimisel võetakse aluseks mootorsõidukijuhi

tervisekontrolli tõendi taotlemise protsess. - need protsessid ei ole nii sarnased või kattuvad,

et neid saaks üks-ühele üle kanda. Mootorsõidukijuhi tervisetõendi (MSJT) jaoks on

standardiseeritud andmed, kus saab teatud juhtudel teistelt eriarstidelt lisaarvamust küsida.

Vastuvõtul esinevad küsimused (eeldusel, et keegi ka päriselt neid küsib, enamasti on

kogemus olnud vastupidine) on samuti standardsed. Töötervishoiu tervisekontrollis aga seda

ei ole, meil on juba planeeritavad uuringud ja analüüsid väga erinevad sõltuvalt konkreetsest

töökohast - ühe ja sama ameti esindaja uuringud ja analüüsid võivad samuti varieeruda

sõltuvalt tööandja valikutest ja võimalustest, rääkimata veel erinevate ametite esindajatest.

Tervisedeklaratsioon seal juures on igati mõistlik ja vajalik krooniliste haiguste osas, kuid

erinevalt MSJT-st ei anna meile kohe selget pilti lõpptulemusest, see eeldab siiski

süvenemist nii konkreetsesse patsiendi seisundisse kui ka ettevõttesse - näiteks esineb

omajagu sageli olukorda, kus patsiendil on terviseandmed sisuliselt tühjad ja puhtad,

töövõimetuslehti ei ole olnud ning uuringute ja analüüside tulemused on samuti täiesti

korras, kuid vastuvõtul selgub tõsine töökius või läbipõlemine, mis MSJT sarnase

lähenemise korral oleks "vaiba alla pühitud". Seega, deklaratsioon kui selline digitaliseerida

on pigem mõistlik (ka seal on erinevad TTOd erineval määral lisaküsimusi pannud sõltuvalt

ametikohast ja ettevõttest, et parem ülevaade patsiendist juba enne vastuvõttu saada), kuid

muus osas läheb protsess väga erinevat rada pidi.

Vajaduse korral jääb inimesele võimalus andmeid lisada või muuta - see muutmine on päris

ohtlik tee. Tervisekontrolle teostades ei ole harvad juhtumid, kus patsient on kas samal

päeval või eelneval päeval mõned epikriisid arstide eest ära peitnud, et need otsust

töötamise sobivuse osas ei muudaks - näiteks alkoholisõltuvus, kokaiinisõltuvus,

generaliseerunud epilepsia. Mitmete ametite puhul on tegu kriitiliste diagnoosidega ja

potentsiaalselt ohuga üldsusele, mis kaalub üle patsiendi õiguse privaatsusele.

Edaspidi täidetakse tervisedeklaratsioonil töötamise registri (TÖR) andmete pinnalt tööandja

andmed, töötaja ametikoht (ametikoha nimetus, mis on sisestatud TÖR-i) ning töötaja ise

saab vabas vormis kirjeldada oma tööülesandeid, töö iseloomu ja töökeskkonda - siin võiks

jääda ka töötajal võimalus ametikohta täpsustada, mitmed ettevõtted on TÖRis kasutanud

väga üldist nimetust, mis ei peegelda tegelikku ametit ega tööülesandeid.

Otsuste kättesaadavus TIS-is ja TEIS-is vähendab arstide halduskoormust, mis on seotud

otsuste printimise, allkirjastamise, skannimise ja tööandjale krüpteeritul viisil saatmisega.

Siinkohal on va vastupine infosuund vajalik - kas ja mil viisil tekib arstil ja/või TTO-l võimalus

ühe ettevõtte kõiki või valitud otsuseid korraga kätte saada ettevõtte töötervishoiu analüüsi

jaoks? Kui see eeldab ükshaaval patsientide läbi klikkimist, siis halduskoormus suureneb

kordades, kui mitte kümnetes kordades.

Erinevus nn tavatöötajast seisneb selles, et eriteenistuja tervisekontrolli otsus liigub ainult

TIS-i ja on terviseportaalis nähtav töötajale endale, kuid ei jõua automaatselt tööandjani

TEIS-i kaudu. Selleks et tööandja näeks tervisekontrolli otsust, on vaja jätkata kehtiva

korraga ehk töötaja edastab otsuse tööandjale kas paberkujul või krüpteeritud e-kirjaga. -

eeldusel, et siin on mõeldud KAPO ja luurajate tervisekontrolle, kas siin ei oleks mõistlikum

luua eraldi turvakeskkond, kuhu saab vaid eelvalideeritud isik eelvalideeritud asukohast

sisse? Praegusel juhul otsuse turvalisus väheneb, kuna dokumendil puudub arstipoolne

pitsat, allkiri või muu kinnitus. Olemasolevat pdf'i saab samuti vabalt kättesaadavate

vahenditega antud ameti esindaja üsna hõlpsasti muuta.

Võrreldes varasemaga eemaldatakse tervisekontrolli otsuse vormilt töötaja kui patsiendi

allkiri.

Siin tuleb selgelt välja MSJT ja tervisekontrolli otsuse vahe - MSJT on vaid tõend selle kohta,

kas patsiendi tervislik seisund vastab (vajadusel kohandustega) teatud nõuetele või mitte.

Sisuliselt ei ole tähtis, mida patsient ütleb, kõik peab vastama terviseandmetele.

Tervisekontrolli otsuse korral on lisaks kohandustele juures ettepanekud tööandjale

patsiendi tervise ja tööefektiivsuse säilitamiseks ja parandamiseks, samuti ajutised või

püsivad piirangud tööle. Patsiendi poolt vastuvõtul öeldu mõjutab väga palju nii otsuse sisu,

ettepanekuid, kui ka tähtaega. Samuti varieerub tähtaeg tervisekontrolli otsustel kordades

rohkem kui MSJT-l. Lisaks veel asjaolu, et kõik eelnev sõltub väga palju tööandja

riskianalüüsist, võimalustest ja tööandja poolt lisatud infost.

Lisaks sellele, et ühe spetsialisti kogutud andmed ei jõua alati õigeaegselt teise spetsialistini,

küsitakse inimese käest korduvalt sama infot ning tehakse välditavaid dubleerivaid analüüse

ja uuringuid. - need on rohkem töökorralduse ja infosüsteemi piirangud, mõlemad on soovi

korral lahendatavad. Mitmed infosüsteemid võimaldavad ja soodustavad patsiendiga eeltöö

tegemist, et vastuvõtt läheks sujuvamalt ning uuringuid ja analüüse ei duubeldata. Samas on

mõned, näiteks eHL, kus on raviloo vaatamine ja sissekannete tegemine seotud

broneerimissüsteemiga, mistõttu eelnev raviloo avamine ei võimalda enam tuvastada

patsiendi saabumist vastuvõtule ega suunata patsienti edasi analüüsidele / uuringutele.

Seda probleemi ei lahenda ega leevenda praegu pakutud lahendus samuti, kõik asjakohane

info on tegelikult kättesaadav Andmevaaturis. Siin vajaks pigem lahendamist /

standardiseerimist infosüsteem, mis on aga kõvasti suurem probleem. Praegu on olemas

ühel konkreetsel tööterviseteenuseosutajal süsteem, mis seob nö raviinfo, töötajate

küsimustikud, tehtud otsuse info mugavaks tervikuks, k.a võimalused väljunddokumendid

edastada otse tööandjale ja töötajale.

Nii töötaja kui ka tööandja kaotavad töötaja tervise kohta tehtud otsuse, kui teenusepakkuja

vahetub ehk kui inimene lahkub töölt ja uus tööandja kasutab teise teenusepakkuja

teenuseid. Andmete edastamiseks ja taaskasutamiseks on vaja neid küsida, välja printida

või krüpteerida ja saata, mis põhjustab osapooltele halduskoormust, aga ka ajalist koormust,

millega kaasneb patsiendi raviteekonna katkemine. - selle probleemi lahendab praegu

pakutav lahendus tõesti ära. Samas, kuna tööandjal on hetkel kohustus tervisekontrolli

otsused säilitada ning need töötervishoiuteenuse osutajale edastada, on siin esinenud

süsteemne tööandjatepoolne seaduse mittetäitmine. Teine lause on samuti infosüsteemi

probleem pigem - kui on võimaldatud terve ettevõtte otsused korraga välja võtta või

personaliprogrammiga liidestada, ei ole probleemi need otsused kiiresti kätte saada.

Alates 1. juulist 2026 ei ole tööandjal enam kohustust säilitada töötervishoiuteenuse

osutamise korraldamisega seotud dokumente ehk tervisekontrolli otsust - siin peab üle

vaatama, et "tööõnnetusena" ei kaotata ka kohustust riskianalüüsi, ettevõtte analüüsi ja

kutsehaiguste uurimise andmete säilitamiseks, kuna tegu on samuti töötervishoiuteenuse

osutamise korraldamisega seotud andmetega, vastavalt Töötervishoiuteenuse osutamise

kord §2-le.

Lisaks, mis saab erimäärusega tervisekontrolli dokumentidest, näiteks turvatöötajad, PPA

ametnikud, päästjad? Kuna kaob kohustus otsuseid säilitada, aga digitaalselt need ülesse ei

lähe, siis sisuliselt on seaduse järgi tööandjal lubatud need otse prügikasti visata? Kahe

otsuse tegemine ei ole halduskoormuse osas kuidagi mõistlik, et üks oleks TEIS-is ning

teine läheks tööandjale vana viisi.

TEIS-i kaudu tõhustatakse Tööinspektsiooni järelevalvet, nii et inspektor saab samuti

mugavalt ja kiirelt kontrollida järelevalve käigus, kas tööandja on täitnud töötervishoiuga

seotud nõudeid. - kas tööandjal endal on samuti võimalik seal lihtsasti ülevaade saada

lähenevatest ja möödunud tervisekontrolli tähtaegadest? Tungivalt on soovitav sinna lisada

tööandja poolt valitav või TEIS-i andmetest välja tulev töötervishoiuteenuse osutaja

(TTHTO), et seda vajadusel edaspidi integreerida ning võimalikku andmevahetust

parandada - mõningate e-konsultatsioonide vastamisel oleks sellise info kättesaadavus (ka

TTHTO puudumine) väga väärtuslik info, mis hoiaks omajagu aega kokku ning sageli hoiaks

ära ühe lisa 4514A teenuse kasutamise. Samuti oleks tööinspektoril võimalik näha, kas

tööandja on ennast "liigutama hakanud" kohustuse täitmisel.

Otsusest ei ole võimalik eraldi välja tõsta osa, mis puudutab just kantserogeenide kohta

tehtud tervisekontrolli või reproduktiivtoksiliste ainete mõju hindamise osa, seetõttu on otsust

vaja säilitada tervikuna vähemalt minimaalne direktiivis ettenähtud aeg. - see info tuleb

enamasti välja korralikust riskianalüüsist ning on hea infosüsteemi korral sisuliselt

automaatselt peale kantud. Mõistlik lahendus oleks eraldi linnukese / lipukese lisamine antud

dokumendile (pigem isegi taustal / vastavalt välja toodud ohuteguritele), mis lisaks andmed

TEIS-is eraldi otsitavaks vastava markeri järgi. Tegu on lihtsasti automatiseeritava või

lahendatava teemaga, kui asjale õigest otsast (kvaliteetsest riskianalüüsist) lähenema

hakata.

TTOS ei sätesta töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete säilitamise tähtaega

bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute korral, kuid ka bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute

korral kehtib sama, halduskoormuse vähendamise põhimõte. - siin tasuks ka bioloogiliste

ohutegurite määrus natuke üle vaadata, COVID-19 ja gripp on jätkuvalt III ohurühma nakkus.

Arvestades, et sellega võib praktiliselt kogu Eesti töötajaskond aasta jooksul korduvalt kokku

puutuda, peaksime kõik III ohutustaseme tingimustes töötama ning tööandjad peaks kõik

vaktsineerimised kinni maksma. Eks me saame kõik aru, et siin on mõeldud antud viirustega

pidevalt kokkupuutuvaid ja töötavaid inimesi, kes aktiivselt antud ohuteguritega töötavad

(laboritöötajad suuresti), kuid praegune määrus rakendub ka keskmisele klienditeenindajale,

kes talvisel ajal puutub tõenäoliselt gripi ja COVID-19-ga rohkem kokku kui keskmine

laborant. Üsna kõrvaline teema praeguses kontekstis, aga dokumentide säilitamise osas

miski, mille peaks läbi mõtlema.

Praegu on vaid väga vähestel töötervishoiuteenuse osutajatel digitaalsed süsteemid, mis ei

nõua korduvalt samade andmete esitamist ning mis võimaldavad deklaratsioonidele lihtsasti

ligi pääseda. - tänase päeva seisuga ei saa kuidagi nõus olla selle väitega, kui pea 2/3 Eesti

töötajaskonda teenindavatel TTHTO'del on olemas see lahendus. Siin on pigem riiklik

süsteem lahendusega lootusetult hiljaks jäänud ning erasektor on raske töö juba ära teinud.

Oluline on, et uued riiklikud lahendused ei sunniks erasektorit oma juba töötavaid süsteeme

suures hulgas ümber tegema.

Samuti saavad pere- ja eriarstid edaspidi teha teadlikumaid otsuseid patsiendi raviteekonna

kohta, kuna digitaalsed töötervishoiukontrolli dokumendid annavad patsiendi tervise kohta

lisainfot - tervisekontrolli otsus ei ole andmevahetuskanal teiste meditsiinitöötajatega, selleks

on siiski epikriis, kuhu me ka asjakohase info ning oma soovitused / palved kirja paneme.

Kuna vähegi ajakohaste infosüsteemide puhul on otsuse sisu samuti epikriisis nähtav, tõstab

vajadus eraldi otsust avada teiste meditsiinitöötajate halduskoormust.

Mõju ulatus on väike, sest muudatus ise töötajate käitumises selliseid muudatusi, millega

oleks tarvis kohaneda, kaasa ei too. - mitmed asutused on jätkuvalt paberdeklaratsioonide

peal, mis sobib rohkem keskmisest vanema ning muu rahvusest töötajaskonnaga

ettevõttele, neil esineb sagedamini raskusi digilahenduste kasutamisega.

Paberdeklaratsiooni variant küll säilib, kuid töökorralduslikult on vaja selliste töötajate jaoks

eraldi aega planeerida paberdokumendist vajaliku info sisestamiseks või töötajal

digilahenduse kasutamisel, seega mõju puudumisega ei saa nõus olla.

Kuigi töötervishoiuarstid annavad ka praegu TIS-i kaudu ülevaate patsiendile tehtud

analüüsidest ja nende tulemustest, on lisainfo epikriisides talletatud ebaühtlaselt – kas

puudub üldse või on olenevalt töötervishoiuteenuse osutajast eri sõnastuses ja eri

detailsusastmega. - see ei ole probleem, mida lahendab tervisekontrolli otsuse

digitaliseerimisega, tegu on meditsiiniteenuse kvaliteedi probleemiga, mis esineb

erialadeüleselt.

Lisaks on automatiseeritud andmeväljade võrdlemine väiksema halduskoormusega kui

erineva stiili ja põhjalikkusega koostatud epikriiside lugemine ja töötlemine. - Tervisekontrolli

otsuste puhul ei ole võimalik luua “automastiseeritud andmevaölu” nt ettepanekute

kirjeldamiseks. Ka “sobib kohandustega/ piirangutega” otsus eeldab konkreetsete piirangute

ja kohanduste kirjeldamist, mis sõltub töötaja terviseseisundist, tervisehäire prognoosist,

ettevõtte/töökoha eripäradest jne.

Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimine vähendab töötervishoiuteenuse osutajate

halduskoormust juhul, kus tervisekontrolli otsus on paberkandjal (TEHIKu ärianalüüsi

kohaselt enamikul juhtudel). - mis aasta seisuga?? Kokku üle 2/3 turuosa katvast

töötervishoiuteenuse osutajatest edastab tervisekontrolli otsused digitaalselt.

Muudatuste ebasoovitavate mõjude riskiks on lisakulu vähestele teenuseosutajatele. Mõnes

üksikus töötervishoiuteenust pakkuvas asutuses on juba välja arendatud ja kasutusel oma

infosüsteemid nii tervisedeklaratsioonde täitmiseks ja säilitamiseks kui ka tervisekontrolli

otsuste koostamiseks ja säilitamiseks. - tegu on Eesti 3 suurima TTHTO-ga, siin on

võimalikku mõju ikka päris palju pisendatud. Samuti peavad kõik teised tegema samu, kui

isegi mitte veel rohkem, lisakulutusi uue süsteemiga liidestumiseks. Kuidas see lahendus

näiteks eHL'is toimima hakkab lisakuludeta, arvestades, et API muudatused on Nortali

maksumüüri taga kinni? Ei ole tõenäoline, et näiteks TÜKil või Viljandi haiglal ei teki

lisakulutusi antud süsteemi liidestumisega. Kui vastav lahendus tehakse ära TEHIKu poolt

lisakulusid toomata, on samuti tegu liidestuskulude kompensatsiooniga, mistõttu peaks see

võimalus olema ka kõigil teistel, kaasa arvatud 3 suurimal TTHTO-l, kes on erasektoris.

Tervisedeklaratsiooni täitmine terviseportaalis, eelkõige selle osaline automaatselt täitumine

TIS-is oleva informatsiooniga, tagab, et tervisekontrolli otsuse aluseks olev info töötaja kohta

on ka ilma lisakontrollita korrektne (st ei sõltu enam töötaja mälust või andmete valikulisest

esitamisest), mis võimaldab tööandjal saada töötajate tööle sobivuse ja vajalike

töötingimuste kohanduste kohta kvaliteetsemad otsused - üldtervise osas, mis on MSJT

kontekstis oluline, on see väide korrektne. Tervisekontrolli otsuse kontekstis, kus on olulised

konkreetsed töötingimused, töötajate vahelised suhted, töökorraldus ja ettevõtte üldine

suhtumine töötervishoidu, ei pääse me töötaja enda mälust ega riskianalüüsist, mis ei ole

deklaratsiooni kaasatud. Selle väite peale tekib tahes tahtmata (jälle) küsimus, eelnõu

koostajad on ikka aru saanud, milles on tervisekontrolli ja MSJT erinevus?

Kogu dokumendis on läbivalt segi aetud tõend ja otsus - see näitab, et koostajad ei

saa juba aru, mis neil sisulise poole pealt vahet on.

ETTAS rõhutab, et tervisekontrolli otsus ja tervisetõend ei ole samaväärsed dokumendid.

Kahetsusväärne on, et ametnikud jätkuvalt püüavad seda sellisel kujul eksponeerida.

Tervisekontrolli otsuse ja tervisetõendi protsess erinevad teineteisest suurel määral ning

seda ei saa teostada tervisetõendit käsitlevas jaos kirjeldatud tingimustel.

Konkreetsed erinevused on mh:

- töötaja tervisekontrolli tegijal ei ole õigust keelduda tervisekontrolli läbiviimisest ja

otsuse koostamisest;

- töötaja tervisekontrolli maht hõlmab sõltuvalt töökeskkonna riskidest ja töötaja

terviseseisundist oluliselt rohkem terviseuuringuid, kui on loetletud tervisetõendi

osas. Tervisetõendi väljastamiseks on sotsiaalministri määruses loetelu

terviseuuringutest ja analüüsidest, mis tulenevad peamiselt kahe tõendi

(mootorsõidukijuhi tõend ja nn nakkushaiguse tõend) tervisenõuetest. Töötaja

tervisekontrolli raames vajalike terviseuuringuid ja analüüse ei ole mõistlik ega saagi

loeteluga piiritleda;

- tervisekontrolli otsuse aluseks ei ole tervisedeklaratsioon, see on ainult üks töötaja

tervisekontrolli raames käsitletav dokument. Töötaja tervisekontrolli aluseks on

töökeskkonna ohutegurite ja töötaja terviseseisundi võimalik interaktsioon;

- töötaja tervisekontrolli väljundina formuleeritud tervisekontrolli otsuse jaoks ei ole olemas

nn absoluutseid ja suhtelisi vastunäidustusi, nagu on tervisetõendi jaoks. Ühe ja sama

kliinilise diagnoosi puhul võib sõltuvalt töökeskkonnast ja töötaja toimetulekust,

funktsionaalsest võimekusest olla otsus nii lubav, keelav kui lubav konkreetsete

kohandustega.

Töötervishoiu tervisekontrolli otsus on TTOS-järgne tööandja riskijuhtimise instrument:

see sünnib riskihindamisest, on tööandja kohustus, on töökohapõhine ja suunatud

töökeskkonna ja töötaja tervise mõjude hindamisele ja võimalike negatiivsete mõjude

ärahoidmisele, ennetamisele. Tervisekontrolli adressaadiks on tööandja, et rakendada

vajadusel riskimaandamismeetmeid.

Tervisetõendi adressaat on taotleja (isik) ning tõend fikseerib vastavuse kehtestatud

tingimustele - võib / ei või. Tervisetõend ei eelda nn valdkonna riskifaktorite analüüsi.

Tervisetõend on tervishoiudokument, mis tõendab terviseseisundit kasutusala

kriteeriumide ulatuses ning mille uuringute raam on määratud kasutusala õigusaktides

“Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord”:

● defineerib tervisetõendi eraldi dokumendiliigina;

● ja sätestab selgesõnaliselt, et tervisetõendina ei käsitleta teisi tervishoiuteenuse

osutamise kohta koostatud dokumente, mis tõendavad isiku terviseseisundit.

See klausel on sisuliselt normitehniline “tõkend” dokumendiliikide segiajamise vastu: isegi

kui mõni muu dokument (nt töötervishoiuarsti tervisekontrolli otsus) sisaldab sobivusotsust

või järeldusi, ei muutu see seetõttu automaatselt tervisetõendiks.

Tervisetõendi ja töötaja tervisekontrolli sisulise teostamise protsessi alused erinevad: üks on

tööandja riskijuhtimise meede, teine on kasutusala- või loa-/õigusepõhine vastavuse

tõendamine.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab töötervishoiuteenuse osutamisel töötervishoiuarsti kohustused:

1) tutvub töökeskkonna riskianalüüsiga ja külastab vajaduse korral töökeskkonda;

2) analüüsib ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna;

3) teeb töötajate tervisekontrolli, võttes aluseks töökeskkonna riskianalüüsi;

4) teeb tööandjale ettepanekud töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks;

5) nõustab tööandjat töökeskkonna ja töötingimuste kohandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes;

6) nõustab töötajat tervise edendamise küsimustes.

ETTAS teeb ettepaneku luua eraldi jagu dokumendiks “Töötaja tervisekontrolli kaart”

See peab sisaldama töötervishoiuspetsiifilisi andmevälju. mh:

tööandja andmeid, töökeskkonna riske, tööanamneesi, haiguste anamneesi, kaebusi, teostatud

uuringute ja analüüside tulemusi, töötajale antud soovitusi, tööandjale antud soovitusi, kirjeldatud

tööpiiranguid ja töökohandusi ning tervisekontrolli otsuse osa.

Struktureeritud kokkulepitud andmeväljade olemasolu võimaldab mh teenuse kvaliteedi

kontrollimist.

Lugupidamisega,

ETTAS juhatus

ETTAS täiendavad kommentaarid ja tagasiside esitatud eelnõu muudatuste

seletuskirjale 09.02.2026.

Arsti jaoks on tervisedeklaratsiooni info ja TIS-i portaalis oleva info võrdlemine ning selle

usaldusväärsuse kontrollimine aeganõudev ja ebavajalik. - selle lausega ei saa üldse nõus

olla, Andmevaatur teeb selle väga lihtsaks ja mugavaks, probleemiks on pigem TJT ja

tavapärane Digiloo päring.

Kuigi pabertõenditega jõuab mingi osa andmetest ka praegu TIS-i ambulatoorse epikriisi

kujul, ei jõua alati info terviklikuna ega infoväärtuslikuna epikriiside erineva kvaliteedi tõttu. -

Suur hulk teenuse osutajaid on juba praegu digitaalse lahenduse peal ning nõnda on info

TKO kohta igati olemas epikriisides. Eraldi otsuse dokument oleks muidugi lisaväärtus

kohati, kuid vaid kitsalt töötervishoiuarstidele.

Patsiendile on terviseportaalis nähtavad nt epikriisid, kuid patsient ei peaks avama info

saamiseks epikriise, vaid nägema selgelt, kas tema kohta on tehtud otsus, mis lubab tal

töötada ja mis tingimustel.

TKO kuvamine töötajale vajab mugavat lahendust.

Edaspidi liigub tervisekontrolli otsus nii TIS-i kui ka Tööinspektsiooni iseteenindusse. TEIS-is

on otsus kättesaadav nii tööandjale kui ka inspektoritele, mis vähendab tervisekontrolli

otsuste haldamise ja säilitamisega seotud halduskoormust tööandjatele ning lihtsustab

järelevalvet tervisekontrollide tegemise üle. - kas, kuidas ja millal läheb teavitus otsuse kohta

tööandjale? Kui iga otsuse jaoks peab eraldi sisse logima ja lahti võtma, siis see ei vähenda

koormust, vaid tõstab seda. Mitmed praegused TTO-de lahendused ja iseteenindusportaalid

võimaldavad tööandjal saada kõik ajaperioodi otsused ühe faili või tabelina. Kui otsuste sisu

vaatamine eeldab siiski eraldi iga töötaja otsuse lahtivõtmist või allalaadimist, siis

halduskoormus suureneb, mitte ei vähene.

Lisaks näeb esmatasandi tervishoiu arengukava 203512 ette, et esmatasandi tervishoid

(mille üks osa on töötervishoid) peab olema patsiendikeskne. - siin on väike lisanüanss -

töötervishoid peab lisaks olema ka patsiendiülene ja ettevõttekeskne, muidu ei ole võimalik

meil ettevõttes esinevaid riske ja probleeme tuvastada, analüüsida ja parendusi neile leida.

Seega, peaks süsteem võimaldama ka ettevõtte tasemel otsuste analüüsi.

Töötervishoiu tervisekontrolli otsuste digitaliseerimisel võetakse aluseks mootorsõidukijuhi

tervisekontrolli tõendi taotlemise protsess. - need protsessid ei ole nii sarnased või kattuvad,

et neid saaks üks-ühele üle kanda. Mootorsõidukijuhi tervisetõendi (MSJT) jaoks on

standardiseeritud andmed, kus saab teatud juhtudel teistelt eriarstidelt lisaarvamust küsida.

Vastuvõtul esinevad küsimused (eeldusel, et keegi ka päriselt neid küsib, enamasti on

kogemus olnud vastupidine) on samuti standardsed. Töötervishoiu tervisekontrollis aga seda

ei ole, meil on juba planeeritavad uuringud ja analüüsid väga erinevad sõltuvalt konkreetsest

töökohast - ühe ja sama ameti esindaja uuringud ja analüüsid võivad samuti varieeruda

sõltuvalt tööandja valikutest ja võimalustest, rääkimata veel erinevate ametite esindajatest.

Tervisedeklaratsioon seal juures on igati mõistlik ja vajalik krooniliste haiguste osas, kuid

erinevalt MSJT-st ei anna meile kohe selget pilti lõpptulemusest, see eeldab siiski

süvenemist nii konkreetsesse patsiendi seisundisse kui ka ettevõttesse - näiteks esineb

omajagu sageli olukorda, kus patsiendil on terviseandmed sisuliselt tühjad ja puhtad,

töövõimetuslehti ei ole olnud ning uuringute ja analüüside tulemused on samuti täiesti

korras, kuid vastuvõtul selgub tõsine töökius või läbipõlemine, mis MSJT sarnase

lähenemise korral oleks "vaiba alla pühitud". Seega, deklaratsioon kui selline digitaliseerida

on pigem mõistlik (ka seal on erinevad TTOd erineval määral lisaküsimusi pannud sõltuvalt

ametikohast ja ettevõttest, et parem ülevaade patsiendist juba enne vastuvõttu saada), kuid

muus osas läheb protsess väga erinevat rada pidi.

Vajaduse korral jääb inimesele võimalus andmeid lisada või muuta - see muutmine on päris

ohtlik tee. Tervisekontrolle teostades ei ole harvad juhtumid, kus patsient on kas samal

päeval või eelneval päeval mõned epikriisid arstide eest ära peitnud, et need otsust

töötamise sobivuse osas ei muudaks - näiteks alkoholisõltuvus, kokaiinisõltuvus,

generaliseerunud epilepsia. Mitmete ametite puhul on tegu kriitiliste diagnoosidega ja

potentsiaalselt ohuga üldsusele, mis kaalub üle patsiendi õiguse privaatsusele.

Edaspidi täidetakse tervisedeklaratsioonil töötamise registri (TÖR) andmete pinnalt tööandja

andmed, töötaja ametikoht (ametikoha nimetus, mis on sisestatud TÖR-i) ning töötaja ise

saab vabas vormis kirjeldada oma tööülesandeid, töö iseloomu ja töökeskkonda - siin võiks

jääda ka töötajal võimalus ametikohta täpsustada, mitmed ettevõtted on TÖRis kasutanud

väga üldist nimetust, mis ei peegelda tegelikku ametit ega tööülesandeid.

Otsuste kättesaadavus TIS-is ja TEIS-is vähendab arstide halduskoormust, mis on seotud

otsuste printimise, allkirjastamise, skannimise ja tööandjale krüpteeritul viisil saatmisega.

Siinkohal on va vastupine infosuund vajalik - kas ja mil viisil tekib arstil ja/või TTO-l võimalus

ühe ettevõtte kõiki või valitud otsuseid korraga kätte saada ettevõtte töötervishoiu analüüsi

jaoks? Kui see eeldab ükshaaval patsientide läbi klikkimist, siis halduskoormus suureneb

kordades, kui mitte kümnetes kordades.

Erinevus nn tavatöötajast seisneb selles, et eriteenistuja tervisekontrolli otsus liigub ainult

TIS-i ja on terviseportaalis nähtav töötajale endale, kuid ei jõua automaatselt tööandjani

TEIS-i kaudu. Selleks et tööandja näeks tervisekontrolli otsust, on vaja jätkata kehtiva

korraga ehk töötaja edastab otsuse tööandjale kas paberkujul või krüpteeritud e-kirjaga. -

eeldusel, et siin on mõeldud KAPO ja luurajate tervisekontrolle, kas siin ei oleks mõistlikum

luua eraldi turvakeskkond, kuhu saab vaid eelvalideeritud isik eelvalideeritud asukohast

sisse? Praegusel juhul otsuse turvalisus väheneb, kuna dokumendil puudub arstipoolne

pitsat, allkiri või muu kinnitus. Olemasolevat pdf'i saab samuti vabalt kättesaadavate

vahenditega antud ameti esindaja üsna hõlpsasti muuta.

Võrreldes varasemaga eemaldatakse tervisekontrolli otsuse vormilt töötaja kui patsiendi

allkiri.

Siin tuleb selgelt välja MSJT ja tervisekontrolli otsuse vahe - MSJT on vaid tõend selle kohta,

kas patsiendi tervislik seisund vastab (vajadusel kohandustega) teatud nõuetele või mitte.

Sisuliselt ei ole tähtis, mida patsient ütleb, kõik peab vastama terviseandmetele.

Tervisekontrolli otsuse korral on lisaks kohandustele juures ettepanekud tööandjale

patsiendi tervise ja tööefektiivsuse säilitamiseks ja parandamiseks, samuti ajutised või

püsivad piirangud tööle. Patsiendi poolt vastuvõtul öeldu mõjutab väga palju nii otsuse sisu,

ettepanekuid, kui ka tähtaega. Samuti varieerub tähtaeg tervisekontrolli otsustel kordades

rohkem kui MSJT-l. Lisaks veel asjaolu, et kõik eelnev sõltub väga palju tööandja

riskianalüüsist, võimalustest ja tööandja poolt lisatud infost.

Lisaks sellele, et ühe spetsialisti kogutud andmed ei jõua alati õigeaegselt teise spetsialistini,

küsitakse inimese käest korduvalt sama infot ning tehakse välditavaid dubleerivaid analüüse

ja uuringuid. - need on rohkem töökorralduse ja infosüsteemi piirangud, mõlemad on soovi

korral lahendatavad. Mitmed infosüsteemid võimaldavad ja soodustavad patsiendiga eeltöö

tegemist, et vastuvõtt läheks sujuvamalt ning uuringuid ja analüüse ei duubeldata. Samas on

mõned, näiteks eHL, kus on raviloo vaatamine ja sissekannete tegemine seotud

broneerimissüsteemiga, mistõttu eelnev raviloo avamine ei võimalda enam tuvastada

patsiendi saabumist vastuvõtule ega suunata patsienti edasi analüüsidele / uuringutele.

Seda probleemi ei lahenda ega leevenda praegu pakutud lahendus samuti, kõik asjakohane

info on tegelikult kättesaadav Andmevaaturis. Siin vajaks pigem lahendamist /

standardiseerimist infosüsteem, mis on aga kõvasti suurem probleem. Praegu on olemas

ühel konkreetsel tööterviseteenuseosutajal süsteem, mis seob nö raviinfo, töötajate

küsimustikud, tehtud otsuse info mugavaks tervikuks, k.a võimalused väljunddokumendid

edastada otse tööandjale ja töötajale.

Nii töötaja kui ka tööandja kaotavad töötaja tervise kohta tehtud otsuse, kui teenusepakkuja

vahetub ehk kui inimene lahkub töölt ja uus tööandja kasutab teise teenusepakkuja

teenuseid. Andmete edastamiseks ja taaskasutamiseks on vaja neid küsida, välja printida

või krüpteerida ja saata, mis põhjustab osapooltele halduskoormust, aga ka ajalist koormust,

millega kaasneb patsiendi raviteekonna katkemine. - selle probleemi lahendab praegu

pakutav lahendus tõesti ära. Samas, kuna tööandjal on hetkel kohustus tervisekontrolli

otsused säilitada ning need töötervishoiuteenuse osutajale edastada, on siin esinenud

süsteemne tööandjatepoolne seaduse mittetäitmine. Teine lause on samuti infosüsteemi

probleem pigem - kui on võimaldatud terve ettevõtte otsused korraga välja võtta või

personaliprogrammiga liidestada, ei ole probleemi need otsused kiiresti kätte saada.

Alates 1. juulist 2026 ei ole tööandjal enam kohustust säilitada töötervishoiuteenuse

osutamise korraldamisega seotud dokumente ehk tervisekontrolli otsust - siin peab üle

vaatama, et "tööõnnetusena" ei kaotata ka kohustust riskianalüüsi, ettevõtte analüüsi ja

kutsehaiguste uurimise andmete säilitamiseks, kuna tegu on samuti töötervishoiuteenuse

osutamise korraldamisega seotud andmetega, vastavalt Töötervishoiuteenuse osutamise

kord §2-le.

Lisaks, mis saab erimäärusega tervisekontrolli dokumentidest, näiteks turvatöötajad, PPA

ametnikud, päästjad? Kuna kaob kohustus otsuseid säilitada, aga digitaalselt need ülesse ei

lähe, siis sisuliselt on seaduse järgi tööandjal lubatud need otse prügikasti visata? Kahe

otsuse tegemine ei ole halduskoormuse osas kuidagi mõistlik, et üks oleks TEIS-is ning

teine läheks tööandjale vana viisi.

TEIS-i kaudu tõhustatakse Tööinspektsiooni järelevalvet, nii et inspektor saab samuti

mugavalt ja kiirelt kontrollida järelevalve käigus, kas tööandja on täitnud töötervishoiuga

seotud nõudeid. - kas tööandjal endal on samuti võimalik seal lihtsasti ülevaade saada

lähenevatest ja möödunud tervisekontrolli tähtaegadest? Tungivalt on soovitav sinna lisada

tööandja poolt valitav või TEIS-i andmetest välja tulev töötervishoiuteenuse osutaja

(TTHTO), et seda vajadusel edaspidi integreerida ning võimalikku andmevahetust

parandada - mõningate e-konsultatsioonide vastamisel oleks sellise info kättesaadavus (ka

TTHTO puudumine) väga väärtuslik info, mis hoiaks omajagu aega kokku ning sageli hoiaks

ära ühe lisa 4514A teenuse kasutamise. Samuti oleks tööinspektoril võimalik näha, kas

tööandja on ennast "liigutama hakanud" kohustuse täitmisel.

Otsusest ei ole võimalik eraldi välja tõsta osa, mis puudutab just kantserogeenide kohta

tehtud tervisekontrolli või reproduktiivtoksiliste ainete mõju hindamise osa, seetõttu on otsust

vaja säilitada tervikuna vähemalt minimaalne direktiivis ettenähtud aeg. - see info tuleb

enamasti välja korralikust riskianalüüsist ning on hea infosüsteemi korral sisuliselt

automaatselt peale kantud. Mõistlik lahendus oleks eraldi linnukese / lipukese lisamine antud

dokumendile (pigem isegi taustal / vastavalt välja toodud ohuteguritele), mis lisaks andmed

TEIS-is eraldi otsitavaks vastava markeri järgi. Tegu on lihtsasti automatiseeritava või

lahendatava teemaga, kui asjale õigest otsast (kvaliteetsest riskianalüüsist) lähenema

hakata.

TTOS ei sätesta töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete säilitamise tähtaega

bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute korral, kuid ka bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute

korral kehtib sama, halduskoormuse vähendamise põhimõte. - siin tasuks ka bioloogiliste

ohutegurite määrus natuke üle vaadata, COVID-19 ja gripp on jätkuvalt III ohurühma nakkus.

Arvestades, et sellega võib praktiliselt kogu Eesti töötajaskond aasta jooksul korduvalt kokku

puutuda, peaksime kõik III ohutustaseme tingimustes töötama ning tööandjad peaks kõik

vaktsineerimised kinni maksma. Eks me saame kõik aru, et siin on mõeldud antud viirustega

pidevalt kokkupuutuvaid ja töötavaid inimesi, kes aktiivselt antud ohuteguritega töötavad

(laboritöötajad suuresti), kuid praegune määrus rakendub ka keskmisele klienditeenindajale,

kes talvisel ajal puutub tõenäoliselt gripi ja COVID-19-ga rohkem kokku kui keskmine

laborant. Üsna kõrvaline teema praeguses kontekstis, aga dokumentide säilitamise osas

miski, mille peaks läbi mõtlema.

Praegu on vaid väga vähestel töötervishoiuteenuse osutajatel digitaalsed süsteemid, mis ei

nõua korduvalt samade andmete esitamist ning mis võimaldavad deklaratsioonidele lihtsasti

ligi pääseda. - tänase päeva seisuga ei saa kuidagi nõus olla selle väitega, kui pea 2/3 Eesti

töötajaskonda teenindavatel TTHTO'del on olemas see lahendus. Siin on pigem riiklik

süsteem lahendusega lootusetult hiljaks jäänud ning erasektor on raske töö juba ära teinud.

Oluline on, et uued riiklikud lahendused ei sunniks erasektorit oma juba töötavaid süsteeme

suures hulgas ümber tegema.

Samuti saavad pere- ja eriarstid edaspidi teha teadlikumaid otsuseid patsiendi raviteekonna

kohta, kuna digitaalsed töötervishoiukontrolli dokumendid annavad patsiendi tervise kohta

lisainfot - tervisekontrolli otsus ei ole andmevahetuskanal teiste meditsiinitöötajatega, selleks

on siiski epikriis, kuhu me ka asjakohase info ning oma soovitused / palved kirja paneme.

Kuna vähegi ajakohaste infosüsteemide puhul on otsuse sisu samuti epikriisis nähtav, tõstab

vajadus eraldi otsust avada teiste meditsiinitöötajate halduskoormust.

Mõju ulatus on väike, sest muudatus ise töötajate käitumises selliseid muudatusi, millega

oleks tarvis kohaneda, kaasa ei too. - mitmed asutused on jätkuvalt paberdeklaratsioonide

peal, mis sobib rohkem keskmisest vanema ning muu rahvusest töötajaskonnaga

ettevõttele, neil esineb sagedamini raskusi digilahenduste kasutamisega.

Paberdeklaratsiooni variant küll säilib, kuid töökorralduslikult on vaja selliste töötajate jaoks

eraldi aega planeerida paberdokumendist vajaliku info sisestamiseks või töötajal

digilahenduse kasutamisel, seega mõju puudumisega ei saa nõus olla.

Kuigi töötervishoiuarstid annavad ka praegu TIS-i kaudu ülevaate patsiendile tehtud

analüüsidest ja nende tulemustest, on lisainfo epikriisides talletatud ebaühtlaselt – kas

puudub üldse või on olenevalt töötervishoiuteenuse osutajast eri sõnastuses ja eri

detailsusastmega. - see ei ole probleem, mida lahendab tervisekontrolli otsuse

digitaliseerimisega, tegu on meditsiiniteenuse kvaliteedi probleemiga, mis esineb

erialadeüleselt.

Lisaks on automatiseeritud andmeväljade võrdlemine väiksema halduskoormusega kui

erineva stiili ja põhjalikkusega koostatud epikriiside lugemine ja töötlemine. - Tervisekontrolli

otsuste puhul ei ole võimalik luua “automastiseeritud andmevaölu” nt ettepanekute

kirjeldamiseks. Ka “sobib kohandustega/ piirangutega” otsus eeldab konkreetsete piirangute

ja kohanduste kirjeldamist, mis sõltub töötaja terviseseisundist, tervisehäire prognoosist,

ettevõtte/töökoha eripäradest jne.

Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimine vähendab töötervishoiuteenuse osutajate

halduskoormust juhul, kus tervisekontrolli otsus on paberkandjal (TEHIKu ärianalüüsi

kohaselt enamikul juhtudel). - mis aasta seisuga?? Kokku üle 2/3 turuosa katvast

töötervishoiuteenuse osutajatest edastab tervisekontrolli otsused digitaalselt.

Muudatuste ebasoovitavate mõjude riskiks on lisakulu vähestele teenuseosutajatele. Mõnes

üksikus töötervishoiuteenust pakkuvas asutuses on juba välja arendatud ja kasutusel oma

infosüsteemid nii tervisedeklaratsioonde täitmiseks ja säilitamiseks kui ka tervisekontrolli

otsuste koostamiseks ja säilitamiseks. - tegu on Eesti 3 suurima TTHTO-ga, siin on

võimalikku mõju ikka päris palju pisendatud. Samuti peavad kõik teised tegema samu, kui

isegi mitte veel rohkem, lisakulutusi uue süsteemiga liidestumiseks. Kuidas see lahendus

näiteks eHL'is toimima hakkab lisakuludeta, arvestades, et API muudatused on Nortali

maksumüüri taga kinni? Ei ole tõenäoline, et näiteks TÜKil või Viljandi haiglal ei teki

lisakulutusi antud süsteemi liidestumisega. Kui vastav lahendus tehakse ära TEHIKu poolt

lisakulusid toomata, on samuti tegu liidestuskulude kompensatsiooniga, mistõttu peaks see

võimalus olema ka kõigil teistel, kaasa arvatud 3 suurimal TTHTO-l, kes on erasektoris.

Tervisedeklaratsiooni täitmine terviseportaalis, eelkõige selle osaline automaatselt täitumine

TIS-is oleva informatsiooniga, tagab, et tervisekontrolli otsuse aluseks olev info töötaja kohta

on ka ilma lisakontrollita korrektne (st ei sõltu enam töötaja mälust või andmete valikulisest

esitamisest), mis võimaldab tööandjal saada töötajate tööle sobivuse ja vajalike

töötingimuste kohanduste kohta kvaliteetsemad otsused - üldtervise osas, mis on MSJT

kontekstis oluline, on see väide korrektne. Tervisekontrolli otsuse kontekstis, kus on olulised

konkreetsed töötingimused, töötajate vahelised suhted, töökorraldus ja ettevõtte üldine

suhtumine töötervishoidu, ei pääse me töötaja enda mälust ega riskianalüüsist, mis ei ole

deklaratsiooni kaasatud. Selle väite peale tekib tahes tahtmata (jälle) küsimus, eelnõu

koostajad on ikka aru saanud, milles on tervisekontrolli ja MSJT erinevus?

Kogu dokumendis on läbivalt segi aetud tõend ja otsus - see näitab, et koostajad ei

saa juba aru, mis neil sisulise poole pealt vahet on.

ETTAS rõhutab, et tervisekontrolli otsus ja tervisetõend ei ole samaväärsed dokumendid.

Kahetsusväärne on, et ametnikud jätkuvalt püüavad seda sellisel kujul eksponeerida.

Tervisekontrolli otsuse ja tervisetõendi protsess erinevad teineteisest suurel määral ning

seda ei saa teostada tervisetõendit käsitlevas jaos kirjeldatud tingimustel.

Konkreetsed erinevused on mh:

- töötaja tervisekontrolli tegijal ei ole õigust keelduda tervisekontrolli läbiviimisest ja

otsuse koostamisest;

- töötaja tervisekontrolli maht hõlmab sõltuvalt töökeskkonna riskidest ja töötaja

terviseseisundist oluliselt rohkem terviseuuringuid, kui on loetletud tervisetõendi

osas. Tervisetõendi väljastamiseks on sotsiaalministri määruses loetelu

terviseuuringutest ja analüüsidest, mis tulenevad peamiselt kahe tõendi

(mootorsõidukijuhi tõend ja nn nakkushaiguse tõend) tervisenõuetest. Töötaja

tervisekontrolli raames vajalike terviseuuringuid ja analüüse ei ole mõistlik ega saagi

loeteluga piiritleda;

- tervisekontrolli otsuse aluseks ei ole tervisedeklaratsioon, see on ainult üks töötaja

tervisekontrolli raames käsitletav dokument. Töötaja tervisekontrolli aluseks on

töökeskkonna ohutegurite ja töötaja terviseseisundi võimalik interaktsioon;

- töötaja tervisekontrolli väljundina formuleeritud tervisekontrolli otsuse jaoks ei ole olemas

nn absoluutseid ja suhtelisi vastunäidustusi, nagu on tervisetõendi jaoks. Ühe ja sama

kliinilise diagnoosi puhul võib sõltuvalt töökeskkonnast ja töötaja toimetulekust,

funktsionaalsest võimekusest olla otsus nii lubav, keelav kui lubav konkreetsete

kohandustega.

Töötervishoiu tervisekontrolli otsus on TTOS-järgne tööandja riskijuhtimise instrument:

see sünnib riskihindamisest, on tööandja kohustus, on töökohapõhine ja suunatud

töökeskkonna ja töötaja tervise mõjude hindamisele ja võimalike negatiivsete mõjude

ärahoidmisele, ennetamisele. Tervisekontrolli adressaadiks on tööandja, et rakendada

vajadusel riskimaandamismeetmeid.

Tervisetõendi adressaat on taotleja (isik) ning tõend fikseerib vastavuse kehtestatud

tingimustele - võib / ei või. Tervisetõend ei eelda nn valdkonna riskifaktorite analüüsi.

Tervisetõend on tervishoiudokument, mis tõendab terviseseisundit kasutusala

kriteeriumide ulatuses ning mille uuringute raam on määratud kasutusala õigusaktides

“Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord”:

● defineerib tervisetõendi eraldi dokumendiliigina;

● ja sätestab selgesõnaliselt, et tervisetõendina ei käsitleta teisi tervishoiuteenuse

osutamise kohta koostatud dokumente, mis tõendavad isiku terviseseisundit.

See klausel on sisuliselt normitehniline “tõkend” dokumendiliikide segiajamise vastu: isegi

kui mõni muu dokument (nt töötervishoiuarsti tervisekontrolli otsus) sisaldab sobivusotsust

või järeldusi, ei muutu see seetõttu automaatselt tervisetõendiks.

Tervisetõendi ja töötaja tervisekontrolli sisulise teostamise protsessi alused erinevad: üks on

tööandja riskijuhtimise meede, teine on kasutusala- või loa-/õigusepõhine vastavuse

tõendamine.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab töötervishoiuteenuse osutamisel töötervishoiuarsti kohustused:

1) tutvub töökeskkonna riskianalüüsiga ja külastab vajaduse korral töökeskkonda;

2) analüüsib ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna;

3) teeb töötajate tervisekontrolli, võttes aluseks töökeskkonna riskianalüüsi;

4) teeb tööandjale ettepanekud töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks;

5) nõustab tööandjat töökeskkonna ja töötingimuste kohandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes;

6) nõustab töötajat tervise edendamise küsimustes.

ETTAS teeb ettepaneku luua eraldi jagu dokumendiks “Töötaja tervisekontrolli kaart”

See peab sisaldama töötervishoiuspetsiifilisi andmevälju. mh:

tööandja andmeid, töökeskkonna riske, tööanamneesi, haiguste anamneesi, kaebusi, teostatud

uuringute ja analüüside tulemusi, töötajale antud soovitusi, tööandjale antud soovitusi, kirjeldatud

tööpiiranguid ja töökohandusi ning tervisekontrolli otsuse osa.

Struktureeritud kokkulepitud andmeväljade olemasolu võimaldab mh teenuse kvaliteedi

kontrollimist.

Lugupidamisega,

ETTAS juhatus