Vastuskiri kirjalikule küsimusele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Vladimir Arhipov

Riigikogu

Teie: 23.01.2026 nr 2-3/15-455

Meie: 09.02.2026 nr 1-9/1853-2

Vastuskiri kirjalikule küsimusele

Lugupeetud Vladimir Arhipov

Tänan Teid küsimuste eest, mis käsitlevad narkootikumide levikut ja sellega seotud riske Eestis.

Vastan Teie küsimustele alljärgnevalt.

1. Milline on Siseministeeriumi hinnang narkoturu tegelikule mahule ja struktuurile

Eestis, tuues eraldi välja digikeskkonna kaudu toimiva narkokaubanduse osakaalu?

Siseministeeriumi ja õiguskaitseasutuste hinnangul on narkoturg Eestis muutunud senisest

hajusamaks ja mitmekülgsemaks. Märkimisväärne osa narkootikumide pakkumisest ja

vahendamisest toimub digikeskkonnas, eeskätt sotsiaalmeedia ja krüpteeritud suhtluskanalite

kaudu. Selline tegevusviis vähendab nähtavust avalikus ruumis ning raskendab kuritegude

avastamist. Digikeskkonna täpset osakaalu narkoturu kogumahus ei ole võimalik

usaldusväärselt määrata, kuid selle tähtsus on viimastel aastatel selgelt kasvanud.

2. Kui palju on Politsei- ja Piirivalveamet tuvastanud ja sulgenud narkokaubandusega

seotud veebilehti, krüpteeritud suhtluskanaleid ning sotsiaalmeediakontosid, ning kui

paljude nende juhtumite alusel on alustatud kriminaalmenetlusi?

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on pärssinud narkokuritegevust mitmetes digikanalites,

sealhulgas platvormidel nagu Telegram, Snapchat, Signal, Session ning suletud gruppides

Facebookis ja Instagramis. Sellise tegevuse tulemusel on kurjategijad oma tegutsemisviise

korduvalt muutnud.

Sotsiaalmeedias tegutsetakse peamiselt kahel viisil:

 avalikud või poolavalikud jututoad, kus ostusoovist antakse teada ning kontakt luuakse

eraviisiliselt;

 automatiseeritud botipõhised lahendused, kus puudub otsene inimkontakt ning tehingud

toimuvad krüptoraha abil, sh nn „peidikute“ koordinaatide edastamise teel.

Lisaks esineb juhtumeid, kus narkokaubandust reklaamitakse füüsilises ruumis QR-koodide

kaudu. Osa sellistest gruppidest on Baltikumi-ülesed. Kuritegelike võrgustike tuvastamist

raskendab muu hulgas VPN-teenuste kasutamine ning tegevuse killustatus.

2 (4)

Suureks väljakutseks on olnud Telegram, kus veel hiljuti ei teostanud teenusepakkuja ise

keelatud sisu otsingut. Tänaseks teeb Telegram selles osas koostööd ning sulgeb keelatud sisu

sisaldavaid kanaleid, kuid kuritegelikud kanalid liiguvad sageli uutele aadressidele.

Veebilehtede sulgemisel toimub koostöö eeskätt veebipolitseinike kaudu ning

sotsiaalmeediaplatvormidega, kus osadel teenusepakkujatel (nt Meta toodetes) on olemas ka

automaatne keelatud sisu monitooring.

PPA ei kogu eraldi statistikat selle kohta, kui paljud kriminaalmenetlused on seotud just

elektrooniliste kanalitega ning kui palju on konkreetseid narkokaubandusega seotud veebilehti,

krüpteeritud suhtluskanaleid ning sotsiaalmeediakontosid sulgetud. Positiivse arenguna saab

esile tuua Põhja prefektuuri varasema ennetava tegevuse pimeveebis, mille tulemusel on sealne

narkokaubandus Eesti kurjategijate seas märgatavalt vähenenud1. Erinevalt mitmest teistest

riikidest eelistavad Eesti kuritegelikud võrgustikud täna pigem tavaveebi ja sotsiaalmeediat.

3. Kui palju on registreeritud narkootikumidega seotud üledoosisurmasid ning milline

osa neist on seotud suure kontsentratsiooniga või sünteetiliste narkootiliste ainetega?

2018–2021 suri Eestis narkootikumide üledoosi tagajärjel keskmiselt 30–40 inimest aastas,

kuid 2022. aastal tõusis see arv ligi 80ni ning hiljem on see püsinud ligikaudu saja ringis.

Näiteks 2023. aastal registreeriti 113 narkootikumide üledoosisurma ning 2024. aastal 100

surma.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi toksikoloogia andmetele tuginedes on viimastel aastatel

oluliselt suurenenud tugevatoimeliste sünteetiliste opioidide – eriti nitaseenide – osakaal

üledoosisurmade taga. Nitaseenide suurem levik on olnud üks peamisi põhjusi narkootikumide

üledooside järsuks kasvuks Eestis, kuna nende toime on tugev ja elupäästvale ravile

vastuvõtlikkus madalam kui teiste opioidide puhul. Nitaseenide rühma kuuluvad ained on

seotud ligi poolte narkootikumide üledoosisurmadega aga arvestada tuleb, et üledoosisurmade

puhul on sageli tegemist mitme aine samaaegse tarvitamisega, mis omakorda suurendab surma

riski.

4. Milline on Politsei- ja Piirivalveameti narkokuritegevusega tegelevate üksuste tegelik

võimekus, täitmata ametikohad ning tehniline ja analüütiline suutlikkus, arvestades

narkoturu muutunud iseloomu?

PPA narkokuritegevuse vastase võitlusega tegelevates üksustes ei ole täitmata ametikohti.

Samas eeldab narkoturu muutunud iseloom analüütilise suutlikkuse järkjärgulist suurendamist,

kuna üha suurem osa tegevusest toimub digikeskkonnas. Sotsiaalmeediat monitooritakse

peamiselt konkreetsete menetluste raames. Tehniline ja analüütiline suutlikkus on hea aga

arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja narkootikumide levitamise meetmete pidevat

muutumist, on vajadus järjepideva väljaõppe ja tehnilise võimekuse arendamise järgi.

Menetlustes lähtutakse isikupõhisest lähenemisest, keskendudes müüjate ja nende

kontaktvõrgustike tuvastamisele. PPA üleselt on prioriteediks isikud, kes levitavad eluohtlikke

aineid, tegutsevad suurtes kogustes või on seotud alaealistele narkootikumide pakkumisega.

Oluliseks piiranguks ei ole niivõrd tehniline võimekus, kuivõrd kehtiv õigusruum, sealhulgas

Euroopa Liidu andmekaitsenõuded, ei võimalda massandmete laialdast töötlemist.

1 Pikemalt artiklis: https://www.err.ee/1608161662/pealtnagija-sukeldus-internetis-toimuvasse-uimastiarisse

3 (4)

5. Kui paljudes menetlustes on tuvastatud või kahtlustatud välismaiste organiseeritud

kuritegelike grupeeringute seotus narkokaubandusega Eestis ning milline on

Siseministeeriumi hinnang nende riskide edasisele arengule?

Eesti organiseeritud kuritegevust mõjutavad enim narko- ja küberkuritegevus ning

võrgupettused. Enamik Eestis tegutsevaid kuritegelikke organisatsioone teenib tulu

narkokuritegevusest, mida soodustab suur nõudlus ja pakkumine Euroopa turul.

Narkokaubandust Eestisse mõjutavad eeskätt Läti ja Leedu ning teatud määral Poola

kuritegelikud võrgustikud. Muude riikide roll on pigem kaudne ning seotud ainete soetamisega

Euroopast. Selles küsimuses tehakse ka ministrite tasandil koostööd. Äsja toimus ka kohtumine

Läti kolleegi Rihards Kozlovskisega, et arutada koostööd piiriülese kuritegevuse, eriti

narkosmugeldamise ohjeldamise valdkonnas.

Eestis puuduvad narkootikumide tootmislaborid, kuid risk nende tekkeks on olemas. Eesti on

jätkuvalt nii sihtriik kui ka transiitriik Põhjamaade suunal, mistõttu liiguvad läbi Eesti ka

välismaiste võrgustike poolt veetavad narkootikumid, ilma et see alati tooks kaasa Eesti-sisese

menetluse.

Riskid välismaiste organiseeritud kuritegelike võrgustike laienemiseks Eestisse on olemas, kuid

turu väiksus ja vahelejäämise risk muudavad Eesti võrreldes naaberriikidega vähem

atraktiivseks. Pikemas vaates võib sisserände suurenemine mõjutada tarbijaskonda ja

kuritegelike struktuuride kujunemist, mistõttu tegeletakse vastava analüüsiga juba ennetavalt.

6. Kas Siseministeeriumil on kehtiv ja rakendatav tegevuskava juhuks, kui välismaised

organiseeritud kuritegelikud võrgustikud asuvad Eestis narkoturgu süstemaatiliselt

kontrollima, ning millised on selle tegevuskava peamised meetmed ja rahaline kate?

Siseministeeriumil ei ole eraldiseisvat tegevuskava konkreetseks stsenaariumiks, kus

välismaised organiseeritud kuritegelikud võrgustikud asuksid Eestis narkoturgu

süstemaatiliselt kontrollima. Õiguskaitseasutuste tegevus lähtub ohuhinnangutest ning hetkel ei

ole täheldatud sellise olukorra realiseerumist. Vajadusel rakendatakse kehtivaid riiklikke ja

rahvusvahelisi koostöömehhanisme ning õiguskaitsemeetmeid.

7. Milliseid konkreetseid ja mõõdetavaid samme rakendab riik narkootikumidest

põhjustatud üledoosisurmade vähendamiseks ning milliste näitajate alusel

hinnatakse nende meetmete tulemuslikkust?

Eestis on suur osa narkootikumide üledoosisurmadest seotud sünteetiliste opioididega.

Üledooside ennetamiseks ja surmade vähendamiseks on kasutusel mitmed meetmed, sealhulgas

naloksooni laialdasem kättesaadavus. Naloksoonikomplekte saavad tarvitajad ja nende

lähedased kahjude vähendamise keskustest ning alates 2024. aasta sügisest on naloksooni

ninasprei ka patrullpolitseinike esmaabivarustuses. Tervise Arengu Instituudi andmetel on

naloksooni kasutamine ja vastav koolituste läbimine kasvutrendis. Lisaks on narkootikumide

tarvitajatele kättesaadav nii pikaajaline statsionaarne ravi kui ka lühiajaline võõrutusravi, mille

järele on nõudlus igal aastal suurenenud.

Väljatöötamisel on varajase hoiatamise süsteem, mis võimaldab tarvitajatel loovutada

uimastijääke anonüümselt ning saada infot aine tegeliku koostise kohta. See aitab ennetada

olukordi, kus oodatust tugevama või teistsuguse toimega aine põhjustab üledoosi.

Meetmete tulemuslikkust hinnatakse erinevate uuringute kaudu ning jälgitakse

üledoosisurmade arvu. Info pärineb muu hulgas küsitlustest, reoveeuuringutest ning Eesti

4 (4)

Kohtuekspertiisi Instituudi analüüsidest. Narkoturu kiire muutumise tõttu eeldab sekkumiste

süsteem pidevat kohandamist ning tihedat koostööd tervise ja õiguskaitse valdkondade vahel.

8. Kas Siseministeerium peab vajalikuks narkopoliitika ning narkokuritegevuse vastase

tegevuse sisulist ja strateegilist ümberhindamist ning kas sellega on kavandatud

täiendavad otsused riigieelarve ja õiguskaitseasutuste volituste osas?

Käesoleval aastal viiakse läbi Narkopoliitika aastani 2030 vahehindamine, mille käigus

vaadatakse üle seatud eesmärgid ja nende saavutamise senine edenemine. Eraldi

narkokuritegevuse vastase tegevuse sisulist ja strateegilist ümberhindamist ei kavandata, kuna

tegemist on pidevalt arendatava valdkonnaga. Õiguskaitseasutused peavad juba täna oma

tegevust jooksvalt kohandama vastavalt kurjategijate muutuvatele tegutsemisviisidele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister