Arvamus kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõu kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 31.12.2025 nr JDM/26-0002/-1K

Meie: 09.02.2026 nr 1-7/2-3

Arvamus kriminaalmenetluse seadustiku ja

teiste seaduste muutmise seaduse

(ametiprivileegid) eelnõu kohta

Olete esitanud kooskõlastamiseks kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse (ametiprivileegid) eelnõu (edaspidi eelnõu), mille eesmärgiks on tagada eristaatuses

elukutsete esindajate ameti- ja kutsesaladuse tõhusam kaitse ja selgem regulatsioon

süüteomenetluses. Peame eelnõu eesmärki – luua selge ja terviklik menetluslik raamistik

ametiprivileegide kaitseks ning tasakaalustada see süüteomenetluse huvidega – põhjendatuks ja

vajalikuks. Eelnõu aitab lahendada mitmeid kehtivas õiguses esinevaid lünki ning arvestab

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast ja rahvusvahelistest kohustustest tulenevaid nõudeid,

eelkõige advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse konfidentsiaalsuse tõhusama kaitse osas. Samas

juhime tähelepanu mitmele sisulisele, normitehnilisele ja süsteemsele küsimusele, mille

täpsustamine või muutmine aitaks vältida edaspidiseid tõlgendusvaidlusi ning tagada eelnõu

praktilise toimivuse.

1) Eelnõu § 1 punktis 1 esitatud kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 641

lõike 1 punktis 1 palume kasutada kirikute ja koguduste seaduses (edaspidi KiKoS)

kasutatavaid termineid. Näiteks termini „usuorganisatsioon“ asemel mõistet „usuline

ühendus“ (KiKoS § 5) ning termini „hingeline hoolekanne“ asemel termineid

„pihtimine ja hingehoidlik vestlus“ (KiKoS § 22).

Eelnimetatud terminikasutus tuleks üle vaadata ka seletuskirjas. Näiteks, punktis 2.1 on

kasutatud mõistet „kirikuõpetajad“, mille asemel on kohane kasutada terminit

„vaimulikud“; punktis 2.2 kasutatud mõistet „usuorganisatsioon“, mille asemel

korrektne on termin „usuline ühendus“; KrMS § 641 lõike 1 punkti 1 juures on mõiste

„vaimulikkusega kaasnev“ asemel korrektsem rääkida seisuse asemel ametist.

Eelnõukohase KrMS § 641 lõike 1 punkti 1 osas märgime lisaks, et seal on koondatud

sisuliselt erinevad ametiprivileegid (vaimuliku ja kohtuniku privileeg), mille hoidjad,

kaitstavad õigushüved ja privileegist vabastamise kord on erinevad. Normitehniliselt ja

süsteemselt oleks meie hinnangul põhjendatud need sätestada eraldi punktidena.

Samuti vajab täpsustamist sama lõike punktides 2 ja 8 kasutatud väljend „õigusteenuse

osutamiseks tema koostatud teave“. Teavet ei „koostata“ klassikalises tähenduses;

tegelikult peetakse silmas õigusteenuse osutamise käigus loodud või talletatud materjale

(nt märkmed, analüüsid, memod). Selguse huvides soovitame kasutada täpsemat

sõnastust, mis viitaks õigusteenuse osutamise eesmärgil loodud või talletatud teabele.

2 (5)

2) Terminikasutuse osas märgime, et seletuskirja punktis 6.2 viidatakse süütegude

menetlejatele, kasutades nende koondmõistena „kohtueelse uurimise asutus“, ehkki

KrMS puhul on korrektne mõiste „uurimisasutus“. Palume seletuskirja selles osas

täpsustada.

3) Eelnõu § 1 punktis 1 esitatud KrMS § 641 lõikes 2 sätestatakse, et ametiprivileeg

laieneb ka ametiprivileegiga isikute ameti- või kutsetegevuses vahetult osalevale

vajalikule abipersonalile, kellel on seadusest või lepingust tulenev teabe saladuses

hoidmise kohustus. Juhime tähelepanu, et vaimulike abipersonali ulatus on seejuures

lahti seletamata ning puuduvad ka suunised, kuidas vaimulike puhul vahetult osalevat

abipersonali määratleda. Mõistame, et eeltoodu on tingitud tõenäoliselt sellest, et

erinevalt teistest ametiprivileegidega ameti- või kutsetegevustest, ei ole vaimulike jaoks

mingit ühtset ametistandardit, kuid palume antud kontekstis priviligeeritute skoopi

seletuskirjas täpsustada.

4) Eelnõukohase KrMS § 641 lõike 1 punkti 3 ning § 642 lõike 1 punkti 1 puhul nähtub

sõnastusest vastuolu.

Eelnõukohase KrMS § 641 lõike 1 punkti 3 kohaselt ei ole teave ametiprivileegiga

hõlmatud, kui selle avaldamisega on nõustunud isik, kelle kaitseks on ametiprivileegiga

isikule saladuse hoidmise kohustus kehtestatud. Eelnõukohase KrMS § 642 lõike 1

punkti 1 järgi tuleb aga ka nõusoleku alusel saadud teabe avaldamiseks saada luba

kohtult.

Seletuskirjast nähtub, et esimesel juhul (KrMS § 64¹ lõige 3) tühistab kliendi nõusolek

ametiprivileegi, mistõttu ei ole kohtu luba vajalik, ehkki seletuskirjas ei ole seda

otsesõnu märgitud. Teisel juhul (KrMS § 64² lõike 1 punkt 1) on kohtu loa nõudmine

siiski vajalik, kuna kohus peab andma hinnangu privileegi hoidja tegevusele ning

otsustama, kas ta on oma käitumisega saladuse hoidmisest loobunud. Vältimaks

võimalikke vaidlusi selle üle, kas näiteks terviseandmete saamiseks tuleb kohtusse

pöörduda ka juhul, kui isik on andnud oma andmete avaldamiseks nõusoleku, tuleks

kaaluda seaduse teksti täpsustamist. Alternatiivselt tuleks seletuskirjas selgesõnaliselt

märkida, et juhul, kui isik on andnud nõusoleku ametiprivileegiga kaitstud andmete

avaldamiseks, ei kohaldu KrMS §-s 64² sätestatud nõuded.

5) Eelnõukohases KrMS § 64³ lõike 3 kontekstis kasutatakse mõistet „pitseerimine“,

määratledes selle kui teabekandja turvalise pakendamise läbipaistmatusse pakendisse,

mis välistab sisuga tutvumise ja võimaldab tuvastada pakendi avamist. Kehtivas KrMS-

s kasutatakse mõistet „pitseerimine“ § 67 lõikes 4 teises tähenduses, seostades selle

andmete sulgemisega ümbrikusse. Kuivõrd eelnõu jõustumisel peetakse pitseerimise all

silmas pakendamist läbipaistmatusse pakendisse, tuleks meie hinnangul õigusselguse

huvides kaaluda ka KrMS § 67 lõike 4 muutmist.

Pitseerimisega seoses märgime lisaks, et eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse KrMS § 88

lõikega 11, mille kohaselt tuleb advokaadilt või kaitsjalt ära võetavad teabekandjad kuni

kohtumääruse tegemiseni pitseerida KrMS § 64³ lõikes 3 sätestatud korras. Samas

piirdub KrMS § 64³ lõige 3 pitseerimise mõiste avamisega, määratledes selle kui

teabekandja turvalise pakendamise läbipaistmatusse pakendisse, mis välistab sisuga

tutvumise ja võimaldab tagantjärele tuvastada pakendi avamist, ilma eraldi

menetluslikku korda sätestamata.

3 (5)

6) Eelnõu §1 punktis 1 esitatud KrMS § 64³ lõikes 4 on reguleeritud vaidlusaluse

teabekandja äravõtmise järgset menetlust selliselt, et õigus esitada

eeluurimiskohtunikule taotlus teabekandja tagastamiseks, on ette nähtud vaid

ametiprivileegiga isikule. Samas eristatakse sama paragrahvi lõikes 1 ametiprivileegiga

isikut ja muud KrMS § 64² lõikes 3 nimetatud teabevaldajat. Sellest tulenevalt vajab

selgitamist, kas lõikes 4 sätestatud regulatsioon on taotluslikult piiratud üksnes

ametiprivileegiga isikuga või tuleks õigusselguse huvides nimetada selles lõikes

mõlemad isikud.

7) Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse KrMS § 72 ja esitatakse see uues sõnastuses selliselt,

et lõike 2 kohaselt ei ole tunnistajal õigust keelduda ütluste andmisest ametiprivileegiga

hõlmatud teabe kohta, mille suhtes on tõendi kogumine lubatud KrMS § 64² alusel.

Juhime tähelepanu, et Riigikogu menetluses olevas eelnõus 560 SE kavandatud

muudatused KrMS-i §-s 72 võivad käesoleva eelnõu jõustumisel osaliselt kehtetuks

muutuda. Lisaks tekib küsimus, kas tervishoiutöötaja ütluste andmise kohustuse erisäte

(560 SE) on edaspidi vajalik, arvestades eelnõukohase KrMS § 72 lõike 2 uut sõnastust,

mis seob keeldumise õiguse tõendi kogumisega. Soovitame eelnõude omavahelist

kooskõla täiendavalt analüüsida.

8) Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KrMS-i §-dega 91² ja 91³. KrMS § 91² lõike 5

punkt 3 annab advokatuuri esindajale õiguse kasutada tehnikavahendeid KrMS § 47

lõike 1 punktis 5 sätestatud alustel. Samas seob KrMS § 47 lõike 1 punkt 5

tehnikavahendite kasutamise kaitsekohustuse täitmisega. Seetõttu vajab selgitamist,

miks on viidatud nimetatud sättele olukorras, kus advokatuuri esindaja ei täida

läbiotsimise juures kaitsekohustust (esindab ju samavõrd süüdistuse huve), ning kas

selline viide on sisuliselt põhjendatud või vajab täpsustamist. Kui advokatuuri

esindajale on sellist õigust vaja, siis Siseministeeriumi hinnangul võiks selguse huvides

advokatuuri esindaja õiguse kasutada tehnikavahendeid sätestada eraldi normis.

Eelnõukohase KrMS § 91² lõige 10 sätestab, et juhul, kui menetleja leiab, et

advokatuuri esindaja on jätnud eriteadmistega isiku kaasamiseks nõusoleku

põhjendamatult andmata, võib prokuratuur esitada eeluurimiskohtunikule taotluse

eriteadmistega isiku kaasamiseks. Juhime tähelepanu, et sõnad „eriteadmisi vajaval

juhul“ on antud kontekstis liigsed.

9) Eelnõukohases KrMS § 91³ lõikes 2 sätestatakse, et teavet võib nõuda prokuratuuri

taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel ning see edastatakse

otse kohtumääruse teinud kohtule. Sõnastusest ei selgu, et teave tuleb edastada

eeluurimiskohtunikule, kui seda nõuti tema koostatud määruse alusel. Arvestades, et

KrMS eristab eeluurimiskohtuniku määrust ja kohtumäärust, teeme ettepaneku lõike

sõnastust vastavalt parandada.

10) Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt täiendatakse KrMS § 107 lõiget 3 teise lausega:

„Ekspertiisi tegemisel eksperdi kasutatud eriliiki isikuandmeid tohib ekspertiisiaktis

kajastada üksnes eksperdiarvamuse põhjendamisel vältimatult vajalikus ulatuses.“

Arvestades eelnõukohase KrMS § 107 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt ekspertiisiaktis

märgitakse ekspertiisiakti põhistus ja eksperdiarvamus, pakume lihtsama sõnastuse:

„Ekspertiisiakti põhistuses kajastatakse eriliiki isikuandmeid üksnes vältimatult

vajalikus ulatuses.“

11) Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga luuakse süütegude menetlejatele võimalus koguda

terviseandmeid kohtu loal, mida kehtiv seadus ilma patsiendi nõusolekuta ei võimalda.

4 (5)

Esiteks täpsustame, et antud keeld ei tulene siiski otse KrMS-st, vaid Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2022. a otsusest asjas nr 1-20-5071, mille punktis 30

rõhutatakse kokkuvõtvalt, et igasugune patsiendisaladuse avaldamine ilma selge

seadusliku aluseta on ebaseaduslik. Otsuse punktis 23 selgitatakse täiendavalt, et

ebaseaduslik on igasugune patsiendisaladuse avaldamine, mille jaoks ei ole kas

patsiendi nõusolekut või seadusest tulenevat selget alust, mis omakorda võib olla

kahetine – kas andmete avaldamist lubav või selleks kohustav.

Teiseks, juhime tähelepanu probleemile ja palume selgitusi, kuidas tõlgendada

viidatud kohtulahendi valguses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi

TTKS) § 593 lõiget 7, mille alusel võib tervise infosüsteemist andmeid saada ilma

andmesubjekti nõusolekuta erandjuhtudel, nt süüteo- ja kohtumenetluses. TTKS-

is on seadusest tulenev selge alus tervise infosüsteemist andmete väljastamiseks ilma

andmesubjekti nõusolekuta. Antud eelnõuga TTKS-i ei muudeta ning seletuskirjas ei

selgitata tervise infosüsteemist andmete saamisega seonduvat. Seega jääb ebaselgeks,

kas tervise infosüsteemi vastutavale töötlejale laieneb ametiprivileeg ehk kas tervise

infosüsteemist andmete saamiseks on vajalik kohtu luba. Palume seletuskirja selles osas

täiendada. Märgime, et meie hinnangul ei peaks ametiprivileeg laienema kõikidele

tervise infosüsteemi andmetele (nt isiku kindlustus või perearst). Kui siiski leitakse, et

tervise infosüsteemis olevatele andmetele laieneb ametiprivileeg ja sealt andmete

saamiseks on vajalik kohtu luba, siis selguse huvides tuleks TTKS-i vastavalt muuta.

12) Eelnõu §-s 5 kavandatav väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 32¹, millega

piiratakse advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi riivega menetlustoimingute lubatavus

üksnes seaduses loetletud väärteoasjadele, on põhimõtteliselt põhjendatud ning

kooskõlas ametiprivileegi kui õiglase menetluse olulise garantiiga. Samas juhime

tähelepanu, et VTMS ei ole menetlustoimingute erisuste sätestamisel järjepidev.

Praktikas on see tekitanud tõlgendusküsimusi, millisel õiguslikul alusel ja millises

menetluslikus vormis võib ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavaid tõendeid

väärteomenetluses koguda. Näiteks on VTMS-s eraldi reguleeritud:

 andmete nõudmine sideettevõtjalt (§ 31²);

 läbiotsimise erisused (§ 35).

Ametiprivileegiga hõlmatud teabe kogumise osas on seni tuginetud KrMS-i

üldnormidele, ilma et vastav erisus oleks VTMS-s selgesõnaliselt sätestatud.

Õigusselguse ja normitehnilise järjepidevuse tagamiseks teeme ettepaneku täiendada

VTMS-i eraldi menetlusnormiga, mis sätestaks selgesõnaliselt ametiprivileegiga

hõlmatud teabe kogumise alused ja korra väärteomenetluses.

Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud ametiprivileegi riive lubatavus valdkondades, kus:

 esineb suurenenud risk advokaadi või kaitsja rolli muutumiseks õigusnõustajast

süüteole kaasaaitajaks või kaastäideviijaks;

 väärteoga tekitatav kahju või oht ühiskonna turvalisusele on kõrge;

 väärteo eest ettenähtud karistuse ülemmäär on võrreldav kuriteo eest kohaldatava

rahalise karistusega.

Palume Justiits- ja Digiministeeriumi seisukohta, kas nimetatud kriteeriumidele

vastavad ka võrdõiguslikkuse vastased väärteod, sh vaenu õhutamise ning

rahvusvaheliste kuritegude toetamise ja õigustamisega seotud rikkumised. Ka Justiits-

ja Digiministeeriumi poolt kooskõlastamisele esitatud karistusseadustiku ja

kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga

kuriteod) eelnõu seletuskirjas on sõnastatud, et nimetatud teod võivad oluliselt

5 (5)

kahjustada ühiskondlikku turvalisust, põhiõiguste kaitset ning demokraatlikku

õigusriiki.

Kokkuvõttes toetame eelnõu üldist eesmärki ja suunda, kuid peame oluliseks eespool toodud

küsimuste lahendamist enne eelnõu edasist menetlemist. Oleme valmis täiendavateks

aruteludeks ja täpsustusteks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister