Kiri

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 09.02.2026 nr 2-6/26-00264-1

      Seaduseelnõu algatamine

  Vabariigi  Valitsus  algatab  meediateenuste  seaduse  muutmise  ja  sellest  tulenevalt  teiste  seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2026. a  istungil.   Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kultuuriminister.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seaduseelnõu 11 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  2. Seletuskiri 45 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  3. Lisa 1 seletuskirja juurde ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid)  4. Lisa 2 seletuskirja juurde 39 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  5. Lisa 3 seletuskirja juurde ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid)    Heili Tõnisson [email protected]

.

1

EELNÕU

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seadus

§ 1. Meediateenuste seaduse muutmine

Meediateenuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ning

nõuded audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutajatele;“;

2) paragrahvi 1 punkt 11 loetakse punktiks 12 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 11 järgmises

sõnastuses:

„11) nõuded muudele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1083, millega

luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL

(Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024), nimetatud

meediateenuste osutajatele, kui need on käesolevas seaduses otseselt sätestatud;“;

3) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevat seadust kohaldatakse audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutajale,

kui:

1) audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja juhtorgan asuvad Eestis ning

toimetusotsused audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kohta tehakse Eestis;

2) oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega

seotud töötajatest ning audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja juhtorgan asuvad

Eestis, kuid toimetusotsused audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kohta tehakse muus

Euroopa Liidu liikmesriigis või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigis

(edaspidi koos liikmesriik või konventsiooniga ühinenud riik);

3) oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega

seotud töötajatest asub Eestis ning toimetusotsused audiovisuaalmeedia teenuse ja

raadioteenuse kohta tehakse Eestis, kuid audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja

juhtorgan asuvad muus liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis;

4) audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja juhtorgan asuvad Eestis, kuid oluline

osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega seotud

töötajatest töötab mitmes liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis;

5) oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega

seotud töötajatest ei tööta liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis, kuid

audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja on alustanud oma tegevust kõigepealt

Eestis Eesti seaduste kohaselt ning oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja

tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud;

6) audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse juhtorgan asuvad Eestis, aga toimetusotsused

audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kohta tehakse kolmandas riigis või vastupidi, kuid

oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega

seotud töötajatest töötab Eestis.“;

2

4) paragrahvi 2 lõigetes 2 ja 3, § 6 lõigetes 1 ja 2, § 13 lõikes 1, § 19 pealkirjas ja lõikes 1, § 25

lõikes 2, § 26 lõikes 1, § 30 lõikes 2, lõike 3 punktis 1 ja lõikes 4 ning § 31 lõike 4 punktis 1

asendatakse sõna „meediateenus“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenus ja raadioteenus“

vastavas käändes;

5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Teistele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 2 punktis 1

nimetatud meediateenust osutavatele juriidilistele isikutele kohaldatakse käesolevat seadust,

kui juriidiline isik on asutatud Eestis.“;

6) paragrahvi 2 lõikes 31 asendatakse sõna „meediateenuse“ sõnaga „audiovisuaalmeedia

teenuse“;

7) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse sõna „meediateenust“ sõnadega „audiovisuaalmeedia

teenust või raadioteenust“;

8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Meediateenus on ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata muu Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus.

Käesolevat seadust rakendatakse sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt

ette nähtud.”;

9) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja on juriidiline või füüsiline isik, kes

osutab televisiooni-, tellitavat audiovisuaalmeedia või raadioteenust ja kellel on

toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ning kes määrab selle esitamise järjestuse ja

edastamise viisi.

(2) Meediateenuse osutaja on ka lõikes 1 nimetamata muu Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/1083 artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenust osutav juriidiline või

füüsiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on

toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi. Käesolevat

seadust rakendatakse sellisele meediateenuse osutajale juhul, kui see on seaduses otseselt ette

nähtud.“;

10) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud

uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht,

vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks.

(2) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud

uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht,

vähemalt kümme protsenti selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks,

mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad. Nimetatud teoste

hulgas peab olema teoseid, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat.

(3) Teleprogrammidele, mis edastavad vaid telereklaami ja otsepakkumist või üksnes

enesetutvustust, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid.

3

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata programmide suhtes,

mida edastatakse ajutise televisiooniloa alusel.

(5) Televisiooniteenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal

15. veebruariks andmed käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuete täitmise kohta

eelmisel kalendriaastal.“;

11) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 9. Nõuded raadioprogrammile

(1) Raadioprogrammi nädalamaht peab olema vähemalt 84 tundi. Seda nõuet ei kohaldata

ajutise raadioloa alusel edastatavale raadioprogrammile.

(2) Raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja edastab raadioprogrammis muusikateoste

kalendrikuu mahust vähemalt 30 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud

muusikateoseid. Raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja, kelle muukeelsed sõnasaated

moodustavad tööpäeviti ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni vähemalt 20 protsenti

programmi mahust, edastab muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste

kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud

muusikateoseid.

(3) Sõnasaade käesoleva seaduse tähenduses on saade, kus vähemalt poole selle mahust

moodustab sõnaline osa. Sõnalise osa hulka ei arvata reklaami, otsepakkumisi ega omasaadete

reklaami.”;

12) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2. peatükk

Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning videojagamisplatvormi

pidaja tegevuspõhimõtted“;

13) paragrahvi 13 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja kõrvaltingimustest“;

14) paragrahvi 15 lõikeid 4–6 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva

lähedase eraelulise suhte tõttu“;

15) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2

nimetatud meediateenuse osutaja teevad enda kohta hõlpsasti ja vahetult kättesaadavaks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 6 lõikes 1 nimetatud teabe.

(2) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teeb veebilehel enda kohta arusaadavalt ja püsivalt

kättesaadavaks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:

1) vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed, et tagada heast ajakirjandustavast kinnipidamine

ja sõnavabaduse põhimõtete järgimine;

2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandmed;

3) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.“;

16) seadust täiendatakse §-dega 161 ja 162 järgmises sõnastuses:

4

„§ 161. Meediateenuse osutaja märkimine äriregistris ja teabe esitamine

(1) Audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse ja käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud

meediateenuse osutaja märgitakse äriregistri avalikus toimikus meediateenuse osutajana.

(2) Audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse ja käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud

meediateenuse osutaja esitavad äriregistrile koos majandusaasta aruandega riikliku

reklaamitulu aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud

reklaamitulude aastase kogusumma. Nimetatud summad avalikustatakse äriregistri avalikus

toimikus.

(3) Täpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusaladest, mille puhul

kohalduvad käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2, kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

§ 162. Teave avaliku sektori vahendite eraldamise kohta riikliku reklaami jaoks

(1) Avaliku sektori asutused teevad igal aastal elektrooniliselt ja kasutajasõbralikul viisil

avalikult kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 25

lõikes 2 nimetatud teabe. See teave esitatakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse

juhendis sätestatud korras.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab iga aasta 1. septembriks käesoleva

paragrahvi lõikes 1 osutatud teabe kohta aruande, mis avaldatakse tema veebilehel.“;

17) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõnad „Meediateenuse osutaja määrab“ sõnadega

„Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja määravad“;

18) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse sõnad „Meediateenuse osutaja säilitab“ sõnadega

„Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja säilitavad“;

19) paragrahvi 19 lõiked 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ei tohi edastada pornograafilist sisu

või vägivalda või julmust propageerivat sisu pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust

propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 punktide 3 ja 4 tähenduses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõudeid ei kohaldata juhul, kui

audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja tagab, et sellised saated on isiklike

tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis

on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu.

(4) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ei tohi ajavahemikul kella 6.00-st kuni

22.00-ni programmis edastada muid alaealiste mõne earühma füüsilist, vaimset või kõlbelist

arengut kahjustada võivaid saateid, välja arvatud juhul, kui enne saadet esitatakse arusaadaval

viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealiste mõnele earühmale sobimatu ning

audiovisuaalmeedia teenuse puhul on kogu saate ajal ekraanil näha asjakohane hoiatav sümbol.

(5) Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab käesoleva

paragrahvi lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või

5

raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades

esitada piirangut põhjustanud saatelõike.“;

20) paragrahvi 19 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvis 192 asendatakse sõnad „Meediateenuse osutaja ja“ sõnadega

„Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning“;

22) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Regionaalse või“;

23) paragrahvi 22 lõikes 1 ning § 27 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „meediateenuste“

sõnadega „audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse“;

24) paragrahvi 23 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „(edaspidi audiovisuaalmeedia teenuste

direktiiv)“;

25) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse televisiooni- või raadioloa alusel pakutavale

teenusele.“;

26) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) teadaannetele, mida televisiooni- või raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega

ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega või samasse kontserni kuuluvate teiste

audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutajate saadetega ning audiovisuaalmeedia

teenuse ja raadioteenusega;“;

27) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse sõnad „meediateenuse osutamises“ sõnadega

„audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutamises“;

28) paragrahvi 30 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „meediateenus“ sõnadega

„audiovisuaalmeedia teenus, raadioteenus“;

29) paragrahvi 30 lõikes 7 ja lõike 81 kolmandas lauses asendatakse sõna „Meediateenust“

sõnadega „Audiovisuaalmeedia teenust, raadioteenust“;

30) paragrahvi 32 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Televisiooni- või raadioteenust“

sõnadega „Televisiooniteenust või Eesti raadiosagedusplaanis ringhäälingu jaoks ettenähtud

sagedustel pakutavat raadioteenust“;

31) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Televisiooniteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid:

1) üleriigiline televisiooniluba;

2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigi elanikkonnale suunatud teleprogrammi

edastamiseks.

(2) Üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud käesoleva

seaduse §-s 32 nimetatud tingimused.

6

(3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva

seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on

vajaduse korral enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas

kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja

alaealiste kaitse seisukohast.“;

32) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raadioteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid:

1) üleriigiline raadioluba;

2) rahvusvaheline raadioluba välisriigi elanikkonnale suunatud raadioprogrammi

edastamiseks.“;

33) paragrahvi 35 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „§ 40 lõike 4 alusel kehtestatud

kõrvaltingimused ning“;

34) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s

32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks sellise programmi edastamiseks, mis on ajutise

iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või programmi

konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või televisiooni- või raadioteenuse

edastamise uue tehnoloogilise lahenduse katsetamiseks.

(2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra.“;

35) paragrahvi 39 lõike 2 punktist 6 jäetakse välja sõnad „ja kõrvaltingimustele“;

36) paragrahvi 39 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(61) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkte 1, 11 ja 3 ei kohaldata ajutise televisiooni- või

raadioloa taotlejale.“;

37) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid esindava

kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis

eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või Eesti

esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustuse. Raadioluba esimest korda taotledes

kinnitust esitama ei pea.“;

38) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Raadioloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade

liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel vähemalt üks kuu enne taotluste

esitamise tähtpäeva.

(2) Raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise

kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kahe kuu jooksul

pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva.

7

(3) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- ja raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata.

(4) Üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- ja raadioloa, välja arvatud ajutise

rahvusvahelise televisiooniloa, väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi

vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse

ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

(5) Rahvusvahelise televisiooniloa ja ajutise rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise,

väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist.

(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus enne tegevusloa väljaandmist

konsulteerida julgeolekuasutustega, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema

juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada

ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast

olulist ohtu ühiskonna turvalisusele.“;

39) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Parima pakkuja väljaselgitamiseks hinnatakse pakkumise vastavust käesoleva seaduse §-s

32 nimetatud tingimustele ja käesoleva seaduse § 39 lõikes 62 nimetatud teavet selle kohta,

kuidas taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud

Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustust.“;

40) paragrahvi 44 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või tegevusloa kõrvaltingimustele“;

41) paragrahvi 44 lõikest 2 jäetakse välja sõna „oluliselt“;

42) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib tegevusloa andmisest

keelduda, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni-

või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on toime pannud karistusseadustiku 8. või

15. peatükis sätestatud süüteo või võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi

julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor keeldub tegevusloa andmisest, kui

televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või

raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile

siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.“;

43) paragrahvist 45 jäetakse välja sõnad „või kõrvaltingimustele“;

44) paragrahvi 49 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi“

sõnadega „ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL“;

45) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. peatükk

8

Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse vastuvõtmise ning taasedastamise

vabadus“;

46) paragrahvi 51 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 51. Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse vastuvõtmise ning taasedastamise

vabadus“;

47) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teisest riigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse vastuvõtmist ning

taasedastamist ei piirata, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.“;

48) paragrahvi 51 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit

audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui:

1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus rikub oluliselt

käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna

turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele

või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu;

2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema

juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada

ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast

olulist ohtu ühiskonna turvalisusele;

3) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava

toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või tema

elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse pikendamisest keeldutud, kuna ta kujutab endast ohtu

avalikule korrale või riigi julgeolekule;

4) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta

jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2010/13/EL või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 alusel;

5) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastab muudele Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 17 lõike 4 alusel Euroopa meediateenuste nõukoja

kehtestatud kriteeriumidele.“;

49) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb väljastpoolt Euroopa Liitu pärit

audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui:

1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või muu Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt;

2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema

juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või muu Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.“;

50) paragrahvi 51 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 19 lõigetes 1–4 ja 6“ tekstiosaga „§-s 19“;

51) paragrahvi 533 lõikes 2 ja § 54 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad „audiovisuaalmeedia

teenuste direktiiv“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL“ vastavas

käändes;

9

52) paragrahvi 54 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõltumatu riiklik järelevalveasutus Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL artikli 30 lõike 1 ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/1083 tähenduses.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete

täitmisel sõltumatu ja lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2010/13/EL eesmärkidest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)

2024/1083 ning muudest õigusaktidest.“;

53) paragrahvi 54 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad „Euroopa järelevalveasutuste rühmas

(ERGA)“ sõnadega „Euroopa meediateenuste nõukojas“;

54) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 562 järgmises sõnastuses:

„§ 562.   Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda teavet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/1083 artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid, mis on

proportsionaalsed ja vajalikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 III

peatüki kohaste ülesannete täitmiseks.“;

55) paragrahvi 57 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 57. Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise nõuete rikkumine“;

56) seadust täiendatakse §-ga 632 järgmises sõnastuses:

„§ 632. Väljaantud tegevuslubade kehtivus

Enne käesoleva seaduse 2026. aasta juunis vastuvõetud redaktsiooni jõustumist välja antud

tegevusload kehtivad neis märgitud tingimustel kuni neis märgitud tähtaja lõpuni, välja arvatud

tegevusloa kõrvaltingimused, mis muutuvad käesoleva seaduse 2026. aasta juunis vastuvõetud

redaktsiooni jõustumisel kehtetuks. Tegevuslubadele kohaldatakse seaduses sätestatud tele- või

raadioprogrammi nõudeid.“;

57) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste

osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta

(ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–24), muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L 303,

28.11.2018, lk 69–92) ning määrusega (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul

meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa

meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024).”.

§ 2. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduse § 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

10

„(3) Kui isik taotleb sagedusluba raadioteenuse osutamiseks sagedusalas 87,5–108 MHz, tuleb

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada meediateenuste seaduse alusel

väljastatud raadioteenuse osutamise tegevusluba.“.

§ 3. Konkurentsiseaduse muutmine

Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui koondumise osaline on audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse või muu

meediateenuste seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja või meediasisule

juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja, võib koondumisele hinnangu andmisel võtta

arvesse koondumise mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele.“;

2) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui koondumise osaline on audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse või muu

meediateenuste seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja või meediasisule

juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja, märgib ta selle koondumise teates ära. Sellisel

juhul esitab koondumise osaline lisaks käesolevas paragrahvis nõutud teabele ja dokumentidele

hinnangu koondumise eeldatava mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuse

sõltumatusele.“;

3) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Konkurentsiamet küsib enne käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 nimetatud otsuse

tegemist käesoleva seaduse § 26 lõikes 11 nimetatud koondumise osaliste puhul hinnangut

meediaturu kontsentratsiooni kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Hindamisel

võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083, millega luuakse

siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa

meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024), artikli 22 lõikes 2 sätestatud

asjaolusid ja artikli 22 lõikes 3 nimetatud suuniseid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

esitab hinnangu Konkurentsiameti määratud tähtajaks.“.

§ 4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 72 lõiget 21 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase

eraelulise suhte tõttu“;

2) paragrahvi 126² täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevate isikute ja nendega ametialaselt või

püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu seotud isikute suhtes jälitustoimingu tegemiseks loa

taotlemisel tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083,

millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL

(Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024), artikli 4 punktist 5

tulenevaid erisusi.“.

11

§ 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 257 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“

sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 9. veebruaril 2026. a nr 2-6/26-00264

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesolev eelnõu koosneb meediateenuste seaduse (edaspidi ka MeeTS) muudatustest, mis olid

sätestatud 2023-2024. a ette valmistatud meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõus1.

Antud eelnõu läbis kaks kooskõlastusringi, kuid Vabariigi Valitsusele see heakskiitmiseks ei

esitatud, sest Kultuuriministeerium soovis sama eelnõu raames lahendada ka 7. mail 2024. a

jõustunud Euroopa meediavabaduse määruse2 rakendamiseks vajalikud teemad. Seega koosneb

antud eelnõu 2023-2024. a ette valmistatud eelnõu raames käsitletud muudatustest ning

lisandunud on Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid.

Eelnõuga reguleeritakse järgnevat:

• antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) täiendavad

õiguslikud võimalused teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus. Seda näiteks olukorras, kui

teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik

kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja

riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele;

• muudetakse ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni:

- sätestatakse testimise regulatsioon juhtudeks, kui soovitakse televisiooni- või

raadioteenuse edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või hinnata

programmi sobivust konkreetse levipiirkonna elanikele,

- sätestatakse, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni

kolme kuu võrra;

• sätestatakse kohustus raadioloa taotlejal esitada autoreid esindava kollektiivse

esindamise organisatsiooni kinnitus eelmisel perioodil taotlejale väljaantud kõigis

raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise

kohta. Samuti täpsustatakse MeeTS-is, et kinnituses toodud infot hinnatakse parima

pakkumise väljaselgitamisel;

• muudetakse raadio- ja televisioonilubade liike. Raadiolubade liigid on edaspidi

üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist raadioluba)

ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka televisioonilubade liike (sarnaselt

raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba, jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline

televisiooniluba). Samuti täpsustatakse, et raadioloa kohustus kehtib raadioteenuse

osutamisel üksnes Eesti Raadiosagedusplaanis ringhäälinguks ettenähtud

raadiosagedustel;

1 Eelnõu toimiku number: 23-0728. Link eelnõule: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/74a2799e-

dc70-4922-a07c-bb4d88f478e4 2 Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 2024/1083, 11. aprill 2024, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine

raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 17.04.2024, lk 1–37).

Määrust kohaldatakse alates 8. augustist 2025, välja arvatud artiklit 3, mida kohaldatakse alates 8. novembrist

2024; artikli 4 lõikeid 1 ja 2, artikli 6 lõiget 3, artikleid 7–13 ja artiklit 28, mida kohaldatakse alates 8. veebruarist

2025, artikleid 14–17, mida kohaldatakse alates 8. maist 2025 ning artiklit 20, mida kohaldatakse alates 8. maist

2027.

2

• loobutakse kõrvaltingimuste seadmise võimalusest nii televisiooni- kui raadiolubadele

ning kaasajastatakse nõudeid programmile. Rakendussättes täpsustatakse, et muutuvad

kehtetuks ka enne seadusmuudatuse jõustumist välja antud tegevuslubades olevad

kõrvaltingimused. Samas tuuakse seni kõrvaltingimustena kehtestatud nõuded Eesti

autorite või Eesti esitajate poolt esitatud teoste esitamise miinimumnõuete osas seaduse

tasandile. Kuivõrd nõuete vähendamise võrra lüheneb ka taotluste menetlemise aeg,

lühendatakse loa väljaandmise tähtaegasid.

Lisaks eeltoodule sätestatakse eelnõus Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks

vajalikud normid. Eesmärk on rakendada Euroopa meediavabaduse määruse norme

ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades. Eelnõus:

• täpsustatakse õigusselguse huvides meediateenuse mõistet, et oleks arusaadav,

millised normid kehtivad üksnes audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist tulenevalt

audiovisuaalmeedia teenustele ja nende osutajatele, millised normid

audiovisuaalmeedia teenusele ja raadioteenusele ning nende osutajatele ning

millised normid ka teistele Euroopa meediavabaduse määruses toodud

meediateenustele osutajatele;

• laiendatakse teabevahetuse kaitset Euroopa meediavabaduse määruse artikli 4

kohaselt ka isikute suhtes, kellel on meediateenuse osutajate või toimetajatega

püsiva lähedase suhte tõttu tõenäoliselt teavet, mille abil võib tuvastada

ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust. Kehtivas MeeTS-is ja

menetlusseadustikes on viide üksnes ametialasele suhtele, seega on kehtiv

regulatsioon kitsam, kui otsekohalduv Euroopa meediavabaduse määrus;

• Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 6 kohustab liikmesriikide

regulaatorasutusi looma meediaomandi andmebaasid, kust oleks leitav teave

meediateenuste osutajate kohta. Eelnõu väljatöötaja soovib vastavat nõuet täita

äriregistri andmete põhjal ning eelnõus luuakse täiendav regulatsioon, kuidas

kajastada neile riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma ja kolmandate

riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma

kohta;

• sätestatakse konkurentsiseaduse muudatusega meediaturu kontsentratsiooni

hindamise regulatsioon;

• sätestatakse seaduse tasandil Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 25

sätestatud avaliku sektori kohustus anda infot riikliku reklaami kulude kohta;

• täpsustatakse TTJA rolli regulaatorasutusena ja tuuakse välja TTJA õigus saada

Euroopa meediavabaduse määruse täitmiseks vajalikku teavet.

Kokkuvõtvalt eeltoodud muudatusi arvestades on ettevõtete halduskoormust suures mahus

vähendatud (kõrvaltingimuste seadmisest loobumine, menetlustähtaegade lühendamine) ja

Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks lisanduvad kohustused on eelnõuga

lahendatud ratsionaalsel ja tõhusal viisil Eesti kui e-riigi võimalusi maksimaalselt ära

kasutades. Halduskoormus suureneb eelkõige meediateenuse osutamisega tegelevatele

ettevõtjatele, kellele kehtestatakse kohustus esitada andmed neile riiklikuks reklaamiks

eraldatud summade ja kolmandatest riikidest saadud reklaamitulude kohta. Vähesel määral

kasvab halduskoormus ka Eesti Autorite Ühingule tulenevalt nõudest esitada TTJA-le infot

Eesti autorite teoste osakaalu kohta raadiojaamades. Eelnõu seadusena rakendamisel suureneb

ka mitme avaliku sektori asutuse töökoormus (TTJA, Konkurentsiamet jt).

3

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna meedianõunik

Andres Jõesaar ([email protected], 628 2338) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik

Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu väljatöötamises on osalenud

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse

juhataja Helen Rohtla ja nõunik Peeter Sookruus ning Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi,

Riigi Tugiteenuste Keskuse ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötajad. Eelnõu ja

seletuskirja on osaliselt keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi sekretär-keeletoimetaja

Anni Viirmets (ametist lahkunud) ning seda on osaliselt varem ette valmistatud eelnõu raames

toimetanud Justiitsministeerium.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõuga luuakse regulatsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2024/1083,

millega luuakse siseturul meediaturul ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL

(Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024) toodud normide

rakendamiseks.

Eelnõuga muudetakse meediateenuste seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

15.06.2022, 3, elektroonilise side seadust avaldamismärkega RT I, 02.10.2025, 15,

konkurentsiseadust avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 20, kriminaalmenetluse seadustiku

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 14 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 03.04.2025, 2.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Meediateenuste seadus võeti Riigikogus vastu 16.12.2010. Viimase, 16.02.2022 vastuvõetud

muudatusega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2018/18083, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist

käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta

(audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, edaspidi ka AVMSD), et võtta arvesse muutuvat

turuolukorda4.

Alljärgnevalt toome välja seaduse muutmise eesmärgid suuremate teemade kaupa.

2.1. Haldus- ja töökoormuse vähendamiseks ja ettevõtlusvabaduse kaitseks on käesolevas

eelnõus loobutud varasemas eelnõus sätestatud taasedastamisteatise regulatsioonist.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL

audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide

koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L

303, 28.11.2018, lk 69–92). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate

liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28).

4

Seadusmuudatusega antakse siiski TTJA-le täiendavad õiguslikud võimalused teha ettekirjutus

Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluva audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastamise lõpetamiseks ja seda teenuse osutajat hinnates (§ 51 lg-d 6 ja 61).

Kuigi mitmete Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamine on praegu

rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu piiratud, aitab seadusmuudatus meil oma inforuumi

korrastada ka juhul, kui sanktsioonid lõppevad ning sanktsioneeritud telekanalid võivad taas

Eestis levida. Eestis ei ole vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks, millele

audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas

riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta asuda

teleprogrammi taasedastama. Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid

ei kasutata tänapäeval üksnes vaba meedia edastamiseks, vaid Vene Föderatsiooni näitel ka

Euroopa väärtuste vastu peetava infosõja relvadena. Meid ohustav mõjutustegevus algab

tihtipeale märkamatute ja üksikute vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga, mida on

kanalite monitooringuga keeruline märgata. Muudatuse kohaselt ei sekku TTJA aga enam

ennetavalt taasedastamisteatise alusel taasedastamise keelamisega või taasedastamisloa

mitteandmisega, vaid saab seadusmuudatuse kohaselt õiguse reageerida täiendavate

taasedastatava teenuse lõpetamise nõuetega. Lisaks kehtivas seaduses toodud teenuse sisu

hindamisele antakse eelnõuga võimalus hinnata ka teenuse osutajat. Muudatus annab

meediaregulaatorile seadusliku aluse hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema

juhtorgani liikme või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja võimalikku

julgeolekuohtu. Selle protsessi tulemusel piiratakse desinformatsiooni jõudmist vaatajateni

ning vähendatakse kahjulike info-operatsioonide mõju Eesti ühiskonnale. Kokkuvõtvalt –

taasedastamisteatise regulatsioonist loobumine ei tähenda, et riigil puuduksid võimalused

sekkuda ja nõuda audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamist. Lahendus on kõigile

osapooltele aga vähem töö- ja halduskoormust tekitav.

2.2. Meediateenuste seaduses vajab ajakohastamist raadiolubade andmise regulatsioon.

Praegune ajutiste raadiolubade regulatsioon ei võta arvesse turu vajadusi. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt on võimalik anda ajutist raadioluba MeeTS-i § 37 kohaselt kuni kolmeks

kuuks, kui programm on ajutise iseloomuga ja selle edastamise eesmärk on kajastada

konkreetset sündmust. Ajutisi lube ei kasutata enamasti sündmuste kajastamiseks (n-ö MM-i

või MK-etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks

konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse

osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda. Kehtiv seadus ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks

raadiolubadeks taotlusi esitada.

Muudatuse eesmärk on muuta ajutiste raadiolubade regulatsiooni selgemaks ja

läbipaistvamaks. Eesmärk on MeeTS-is ette näha eraldi testimise regulatsioon juhtudeks, kui

soovitakse meediateenuste edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või testida

programmi sobivust konkreetsele levipiirkonnale, näiteks enne raadiolubade avalikku

konkurssi. Samuti on vajalik seaduse tasandil täpsustada ajutiste meedialubade taotlemise korda

selliselt, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra.

Kehtivast MeeTS-i regulatsioonist ei nähtu, millise raadioteenuse edastusvormile kehtib

loakohustus, seetõttu kohalduks ka näiteks internetiraadio osutajale raadioteenuse osutamise

loakohustus. Internetiraadio osutamisel ei ole ressurss raadioteenust edastada piiratud, mistõttu

ei näi otstarbekas vaid internetis toimivat raadiot loakohustusega koormata. Mõistlik on, et

raadioloa kohustus kehtiks raadioteenuse osutamisel üksnes Eesti raadiosagedusplaanis

ringhäälinguks ettenähtud raadiosagedustel ning see täpsustus eelnõus ka tehakse.

5

Lisaks soovitakse eelnõuga lihtsustada ja ajakohastada raadiolubade liike. Neid muudetakse

selliselt, et raadiolubade liigid on edaspidi üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat

regionaalset ja üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka

televisioonilubade regulatsiooni (sarnaselt raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba,

jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline televisiooniluba).

TTJA senine praktika raadiolubade konkursi korraldamisel näitab, et raadioload on võimalik

väljastada ka kahe kuu jooksul arvates tegevusloa taotluste esitamise tähtpäevast. Lisaks

kõrvaltingimuste seadmise võimaluse kaotamisele lühendatakse eelnõuga lubade menetlemise

tähtaega mistõttu seniselt kolmelt kuult kahele kuule.

Samuti on raadiolubadega mõistlik järgida osaliselt sama loogikat, mis võeti viimase,

09.03.2022 jõustunud MeeTS-i muudatuse alusel kasutusele televisioonilubadega, kui

kõrvaltingimuste seadmine anti meediaregulaatori pädevusse. Televisioonilubade muudatusel

lähtuti vajadusest suurendada meediaregulaatori sõltumatust, mille tagamise kohustus tuleneb

AVMSD artiklist 30. Artikli kohaselt ei küsi riiklikud järelevalveasutused või -organid seoses

neile liidu õigust rakendavate riigisisese õigusega määratud ülesannete täitmisega juhiseid

teiselt asutuselt ega allu teise asutuse juhistele.

Kuigi AVMSD ei reguleeri raadioteenuseid, loob Euroopa meediavabaduse määrus regulatiivse

raamistiku kogu meediale. Seetõttu on mõistlik ka Eesti meediateenuste regulatsioonis minna

üle ühtsele lähenemisele. Lõpetades kultuuriministri poolt raadiolubade kõrvaltingimuste

määramine (kõrvaltingimuste määramise regulatsioon kaotatakse), laiendatakse TTJA kui

sõltumatu meediaregulaatori volitusi tervele ringhäälinguturule. Seni killustunud ja eri

regulatsioonide alla kuuluvad meediasektorid saavad ühetaolise regulatsiooni ning selle

regulatsiooni üle teostab järelevalvet üks institutsioon.

2.3. Eelnõuga loobutakse kõrvaltingimuste seadmise võimalusest.

Kehtiva seaduse § 40 lõike 3 kohaselt võib kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse

tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud

audiovisuaalteoste miinimummahu programmis, muusika- ja sõnasaadete osakaalu

programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise

sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude.

Ettevõtjatele ülemääraste nõuete vähendamise ja haldusorgani efektiivistamise eesmärgil on

eelnõus loobutud MeeTS-is sätestatud televisiooni- ja raadiolubadele kõrvaltingimuste

seadmise võimalusest.

Tänastes konkurentsitingimustes, kus Eesti televisiooni- ja raadioloa omajad võistlevad

rahvusvaheliste voogedastusplatvormide, videojagamisplatvormide, muusikarakenduste jt

teenuseosutajatega tarbijate tähelepanu pärast, on neil stiimul hoida oma programme

mitmekesiste ja värsketena. Seda tehakse sõltumata riigi seatud kõrvaltingimustest. Seejuures

seavad kõrvaltingimused Eesti teenuseosutajad võrreldes üleilmsete platvormidega keerukasse

konkurentsiolukorda, sest kõrvaltingimuste täitmine võib kaasa tuua sellised täiendavad kulud,

milliseid globaalsetel konkurentidel puuduvad. Meedialubadele kõrvaltingimuste seadmise

lõpetamine lihtsustaks ettevõtjatel meediaturul tegutsemist ning vähendaks nii ettevõtjate kui

riikliku järelevalve haldus- ja töökoormust, toomata seejuures kaasa muutusi tarbijatele. Seega

loobutakse regulatsioonist, mis meediateenuse osutaja konkurentsiolukorda veelgi nõrgestab.

6

Märgime siinjuures, et seaduse tasandil jäävad siiski kehtima AVMSD-ga nõutud

teleprogrammi miinimumnõuded (MeeTS § 8). Lisaks sätestatakse seaduse tasandil Eesti

autorite loodud ja Eesti esitajate esitatud muusikateoste osakaal, mis jäi varem kultuuriministri

kõrvaltingimustega määrata. Seega on kultuuripoliitilised suunad ja miinimumnõuded seaduses

kirjas.

2.4. Eelnõuga sätestatakse meediateenuste seaduses, konkurentsiseaduses ja

menetlusseadustikes vajalikud muudatused seoses Euroopa meediavabaduse määruse

rakendamisega. Määrus on küll otsekohalduv, aga eeldab siiski täpsustamist, kuidas

rakendatakse artikleid 6, 22, 25. Lisaks on artikli 4 punkti 3 ja selle sätte põhjenduspunktide

kohaselt vaja muuta ka allikakaitsega seotud norme nii meediateenuste seaduses kui ka

menetlusseadustikes.

Lisaks eeltoodule on eelnõusse lisatud üksikuid tehnilisi täpsustusi, mis aitavad tagada MeeTS-i

ajakohasuse.

Seaduseelnõule (välja arvatud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega seonduv)

eelnes väljatöötamiskavatsuse5 (edaspidi VTK) koostamine. Eelnõu menetlemise raames on

teatud VTK-s toodud regulatsioonidest loobutud (nt taasedastamisloa regulatsioon). VTK

raames kaasatud isikud on saanud oma arvamuse esitada ka eelnõu eri etappide juures ning

esitatud ettepanekutega on võimalusel arvestatud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Eelnõuga muudetakse meediateenuste seadust,

elektrooniliseside seadust, konkurentsiseadust, kriminaalmenetluse seadustikku ja

tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

Paragrahv 1 sätestab MeeTS-i muudatused. Antud paragrahv koosneb 57 punktist.

Eelnõu § 1 punktid 1–2 – Muudetakse MeeTS-i reguleerimisala sätteid. Kehtiva seaduse

kohaselt sätestab meediateenuste seadus audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse

(edaspidi koos meediateenus) osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded meediateenuse

osutajatele.

Muudatuse kohaselt sätestab meediateenuste seadus:

- audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ning

nõuded audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutajatele (§ 1 p 1);

- nõuded muudele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1083, millega luuakse

siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa

meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024), nimetatud meediateenuste

osutajatele, kui need on käesolevas seaduses otseselt sätestatud (§ 1 uus punkt 11).

Senine MeeTS-i § 1 punkt 11 loetakse punktiks 12, et oleks tagatud sätete loogiline järjekord.

5 https://eelnoud.valitsus.ee/main#vVLnOPt7.

7

Euroopa meediavabaduse määrus defineerib meediateenus mõiste laiemalt kui AVMSD-st

lähtuva meediateenuste seaduse regulatsiooni alla seni kuuluvad audiovisuaalmeedia teenused

ning raadioteenus. Viidatud määruse artikli 2 kohaselt on meediateenus teenus ELi toimimise

lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine

eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele

teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid. Euroopa

meediavabaduse määruse põhjenduspunkti 9 kohaselt peaks määruse kohaldamisel

meediateenuse määratlus piirduma ELi toimimise lepingus määratletud teenustega ja peaks

seetõttu hõlmama kõiki majandustegevuse vorme. Meediateenuse määratlus peaks hõlmama

eelkõige tele- ja raadiosaateid, tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, taskuhäälingut ning

ajakirjandusväljaandeid. Sellest peaks välja jääma kasutajate loodud sisu, mis on üles laaditud

digiplatvormile, välja arvatud juhul, kui see kujutab endast tavaliselt kas rahalise või muud

laadi tasu eest pakutavat kutsealast tegevust. Samuti peaks välja jääma puhtalt erakirjavahetus,

näiteks e-kirjad ja kõik teenused, mille põhieesmärk ei ole saadete või ajakirjandusväljaannete

pakkumine, mis tähendab, et see sisu on üksnes teenusega seotud kõrvaline, mitte selle peamine

eesmärk – näiteks reklaam või teave toote või teenuse kohta, mida pakuvad veebisaidid, kus

meediateenuseid ei pakuta. Määratluse kohaldamisalast tuleks välja jätta organisatsioonide

teabevahetus ning avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele suunatud teabe- või

reklaammaterjalide edastamine ja levitamine. Kuna meediateenuse osutajate tegevus siseturul

võib toimuda eri vormides, peaks meediateenuse osutaja määratlus hõlmama paljusid

meediateenuse määratluse kohaldamisalasse kuuluvaid professionaalseid meediaettevõtjaid,

sealhulgas vabakutselisi.

Eelnõu väljatöötaja hinnangul on MeeTS õige ja kohane õigusakt, kuhu sisse viia Euroopa

meediavabaduse määrusest tulenevate nõuete rakendamine. Hetkel on MeeTS

audiovisuaalmeedia- ja raadiokeskne, aga loogilise sammuna koondub meediaregulatsioon

nüüd tervikuna ühte õigusakti.

MeeTS-i reguleerimisala sättest jäetakse välja lauseosa “edaspidi koos meediateenus” ning

lisatakse seaduse reguleerimisalasse nõuded ka muudele Euroopa meediavabaduse määruses

nimetatud meediateenuste osutajatele. Läbivalt mõiste “meediateenus” kasutamise jätkamine

eksitaks seaduse rakendajaid – seda eelkõige normide puhul, mis peavad kohalduma üksnes

audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele. Seega, õigusselguse huvides täpsustatakse

reguleerimisala ning mõistete lahtikirjutamisega kogu seadust, et oleks arusaadav, millised

normid kehtivad AVMSD-st tulenevalt audiovisuaalmeedia teenustele ning nende osutajatele,

millised normid raadioteenustele ning millised normid teistele Euroopa meediavabaduse

määruses toodud meediateenustele ja nende osutajatele. Uute meediateenuste (eelkõige

ajakirjandusväljaanded, rahalise või muud laadi tasu eest sisu üleslaadimine digiplatvormile

jne) ja nende osutajate osas on täpsustatud, et seadus kohaldub neile üksnes siis, kui see on

konkreetsete sätete juures välja toodud.

Eelnõu § 1 punkt 3 muudetakse MeeTS-i § 2 lõiget 1. Säte on seotud läbivalt mõistete

täpsustamisega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 4 – MeeTS-i § 2 lõigetes 2 ja 3, § 6 lõigetes 1 ja 2, § 13 lõikes 1, § 19

pealkirjas ja lõikes 1, § 25 lõikes 2, § 26 lõikes 1, § 30 lõikes 2, lõike 3 punktis 1 ja lõikes 4

ning § 31 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „meediateenus“ sõnadega „audiovisuaalmeedia

teenus ja raadioteenus“ vastavas käändes. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2

selgitustega.

8

Eelnõu § 1 punkt 5 – MeeTSi §-i 2 täiendatakse lõikega 11. Antud sätte kohaselt kohaldatakse

teistele Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 nimetatud meediateenust

osutavale juriidilisele isikule meediateenuste seadust, kui juriidiline isik on asutatud Eestis.

Eelnõu § 1 punkt 6 – MeeTSi § 2 lõikes 31 asendatakse sõna „meediateenuse“ sõnaga

„audiovisuaalmeedia teenuse“. Kuivõrd kogu seaduse ulatuses on mõistekasutust täpsustatud,

siis tuleb seda teha ka antud sättes. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2

selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 7 – MeeTS-i § 2 lõikes 4 asendatakse sõna „meediateenust“ sõnadega

„audiovisuaalmeedia teenust või raadioteenust“. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide

1–2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 8 – MeeTSi § 4 täiendatakse lõikega 3 ja lisatakse mõistete loetellu ka

muudele Euroopa meediavabaduse määruses sätestatud meediateenustele viitav säte.

Meediateenus on lisaks audiovisuaalmeedia teenusele ja raadioteenusele ka muu Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus. MeeTS-i rakendatakse

sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt ette nähtud. Antud muudatus on

seotud eelnõu § 1 punktide 1-2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 9 – Täpsustatakse MeeTS-i § 5 teksti. Kuivõrd kehtiva seaduse lõige 1

keskendub nö klassikalistele meediateenustele ehk audiovisuaalmeedia teenustele ja

raadioteenusele, tehakse selles sättes vastavad parandused. Muudatuse kohaselt on

audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse osutaja juriidiline või füüsiline isik, kes osutab

televisiooni-, tellitavat audiovisuaalmeedia või raadioteenust ja kellel on toimetusvastutus

meediateenuse sisu valikul ning kes määrab selle esitamise järjestuse ja edastamise viisi. §-i 5

täiendatakse teise lõikega, mille kohaselt meediateenuse osutaja on ka lõikes 1 nimetamata muu

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenust osutav

juriidiline või füüsiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning

kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi.

MeeTS-i rakendatakse sellisele meediateenuse osutajale juhul, kui see on seaduses otseselt

ette nähtud. Sellisele meediateenuse osutajale rakendatakse § 16 lõiget 1, §-i 161 ja

konkurentsiseadusesse lisatud meediaturu kontsentratsiooni norme.

Eelnõu § 1 punkt 10 – MeeTS-i § 8 teksti muudetakse.

Meediauuringud näitavad, et meedia sisupakkumistes ja -tarbimises on toimunud viimasel

kümnendil olulised muutused: erinevat meediasisu pakkuvate meediakanalite arv on järsult

tõusnud ning selle tulemusel on toimunud kanalite spetsialiseerumine ning auditooriumite

killustumine. Kui aastatuhande vahetusel oli Eestis kaks suurema auditooriumiga eratelekanalit,

siis oli uudistesaadete miinimummahu seadusega kehtestamine põhjendatud, kuid tänaseks on

elanikkonna peamisteks uudiste allikateks interneti keskkonnad ning nendega konkureerimine

ei peaks olema erameediale seadusega pandud kohustus, vaid meediateenuse osutajate

tegevusvabadusel põhinev vabatahtlik otsus. Sarnaselt uudiste pakkumisele ja tarbimisele on

muutunud ka omatoodangu olulisus – kui 20-30 aastat tagasi köitsid teleaudiotooriumi

tähelepanu välismaised teleseriaalid ja filmid, siis tänaseks on kõige enimvaadatud just

eestikeelsed originaalsaated. Seega ei ole sarnaselt uudiste regulatsiooniga vajalik ka

omatoodangu edastamisele seadusega erinõudeid esitada, vaid on mõistlik suurendada

meediateenuste osutajate tegevusvabadust äriliste otsuste tegemisel.

9

Antud sättes jäävad kehtima AVMSD-st tulenevad nõuded.

Kehtetuks muutub ka MeeTS-i § 8 lg 7, mis sätestab regionaalse televisiooniloaga seonduva.

Kuivõrd muudatuse kohaselt kaotatakse regionaalne televisiooniluba kui loa liik, on ka viidatud

säte vaja kehtetuks tunnistada (vt ka eelnõu p 30 selgitust).

Eelnõu § 1 punkt 11 – MeeTS-i § 9 pealkiri sõnastatakse ümber – nõuded raadioprogrammile.

Lõikes 1 täpsustakse, et raadioprogrammi nädala miinimummahtu (84 tundi) ei kohaldata

ajutise raadioloa alusel edastatavale raadioprogrammile (nt olukorras, kus soovitakse kajastada

konkreetset sündmust). Lisaks täiendatakse antud paragrahvi teise lõikega. Kuivõrd uue

regulatsiooni kohaselt ei kehtesta enam kultuuriminister raadiolubade kõrvaltingimusi

(kõrvaltingimuste seadmisest üldse loobutakse), tuuakse Eesti autorite muusikateoste osakaalu

miinimumnõue seaduse tasandile ning laiendatakse normi ka Eesti esitajate esitatud teostega.

Muudatuse kohaselt edastab raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja raadioprogrammis

muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti

esitajate esitatud muusikateoseid. Arvestades muukeelse auditooriumi huve ning Eesti autorite

poolt loodud või Eesti esitajate poolt esitatud muukeelsete muusikateoste tagasihoidlikumat

pakkumist sätestab seadus muukeelsele sõnasaateid edastavale raadioprogrammile Eesti

autorite loodud või Eesti esitajate poolt esitatud muusikateoste edastamise mahule madalama

miinimumnõude. Raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja, kelle muukeelsed sõnasaated

moodustavad tööpäeviti ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni vähemalt 20 protsenti

programmi mahust, edastab muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste

kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud

muusikateoseid.

Sõnasaade MeeTS-i tähenduses on saade, kus vähemalt poole selle mahust moodustab sõnaline

osa. Sõnalise osa hulka ei arvata reklaami, otsepakkumisi ega omasaadete reklaami.

Mõiste „Eesti autor“ hõlmab muusikateose autoreid (helilooja, sõnade autor, tõlkija,

arranžeerija), kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori teoseks loetakse

muusikateos, kus on vähemalt üks autoritest Eestist, olenemata autorite koguarvust. Eesti

esitaja on Eesti päritolu või Eesti resident. Eesti esitaja teoseks loetakse muusikateos, kus on

vähemalt üks esitajatest Eestist, olenemata esitajate koguarvust.

Antud nõue laieneb raadioloa alusel tegutsevale raadioteenuse osutajale. Raadioteenust võib

pakkuda kahel viisil. Traditsiooniline raadioringhääling tähendab raadioprogrammide

edastamist raadiosagedustel (nt FM sagedused 88-108 MHz). Tulenevalt sagedusressursside

piiratusest on nende sageduste kasutamise reguleeritud läbi raadiolubade andmise protsessi.

Raadioloata saab raadioteenust pakkuda peaaegu piiramatu ressursiga internetis ilma piiratud

sagedusressurssi kasutamata.

Eelnõu § 1 punkt 12 – Eelnõuga muudetakse MeeTS-i 2. peatüki pealkirja. Tegemist on

terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 13 – MeeTS-i § 13 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja kõrvaltingimustest“. Vt

seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi.

10

Eelnõu § 1 punkt 14 – MeeTS-i § 15 lõikeid 4–6 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“

sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“. Antud muudatus on seotud Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 4 lõike 3 rakendamisega.

Artikli 4 lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et ajakirjandusallikad ja konfidentsiaalsed

teated on tulemuslikult kaitstud. Liikmesriigid ei võta meetmeid, millega:

a) kohustatakse meediateenuse osutajaid või nende toimetuse töötajaid avalikustama

ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega seotud või nende tuvastamist

võimaldatavat teavet, või kohustatakse isikuid, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte

tõttu meediateenuse osutaja või toimetuse töötajatega omada sellist teavet, sellist teavet

avalikustama;

b) peetakse kinni, karistatakse, kuulatakse pealt ja kontrollitakse meediateenuse osutajaid või

nende toimetuse töötajaid, või jälgitakse, otsitakse läbi või arestitakse nende äri- või eraruume

sellise teabe saamise eesmärgil, mis on seotud ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse

teabevahetusega või mis võimaldab nende tuvastamist, või peetakse kinni, karistatakse,

kuulatakse pealt ja kontrollitakse isikuid, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu

meediateenuse osutaja või selle toimetuse töötajatega omada sellist teavet, või jälgitakse,

otsitakse läbi või arestitakse nende äri- või eraruume sellise teabe saamise eesmärgil;

c) kasutatakse sekkuvat jälgimistarkvara materjali, digiseadme, -masina või -vahendi puhul,

mida kasutavad meediateenuse osutajad, nende toimetuse töötajad või isikud, kes võivad oma

tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või tema toimetuse töötajatega

omada teavet, mis on seotud ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega või mis

võimaldab neid tuvastada.

Põhjenduspunkti nr 19 kohaselt on ajakirjanikel ja toimetajatel usaldusväärse meediasisu

tootmisel ja pakkumisel keskne roll, seda eelkõige uudiste või päevakajaliste sündmuste

kajastamisel. Allikad on ajakirjanike „toormaterjal“: need on meediasisu, eelkõige uudiste ja

päevakajalise sisu tootmise aluseks. Seetõttu on ülioluline kaitsta ajakirjanike võimet koguda,

kontrollida ja analüüsida teavet, eelkõige sellist konfidentsiaalselt saadud või edastatud teavet

nii internetis kui ka väljaspool seda, mis on seotud ajakirjandusallikatega või võimaldab neid

tuvastada. Meediateenuse osutajad ja nende toimetuste töötajad, eelkõige ajakirjanikud,

sealhulgas ebatüüpilises töösuhtes, näiteks vabakutselised ajakirjanikud, peaksid saama

tugineda ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse tugevale kaitsele.

Põhjenduspunkti nr 20 kohaselt selleks, et vältida ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse

teabevahetuse kaitsest kõrvalehoidmist ning tagada era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate

sõnumite saladuse austamine kooskõlas põhiõiguste hartaga, tuleks kaitsemeetmeid kohaldada

ka isikute suhtes, kellel on meediateenuse osutajate või toimetajatega regulaarsete era- või

ametialaste suhete tõttu tõenäoliselt teavet, mille abil võib tuvastada ajakirjanduslikke allikaid

või konfidentsiaalset teabevahetust. See peaks hõlmama isikuid, kes elavad lähedases suhtes

ühises leibkonnas ning seda stabiilselt ja pidevalt, ning isikuid, kes on või on olnud

ametialaselt seotud saadete või ajakirjandusväljaannete ettevalmistamise, koostamise või

levitamisega ning keda võetakse sihikule üksnes seetõttu, et neil on tihedad sidemed

meediateenuse osutajate, ajakirjanike või muude toimetuse liikmetega. Ajakirjandusallikate ja

konfidentsiaalse teabevahetuse kaitse peaks tooma kasu ka meediateenuse osutajate töötajatele,

näiteks tehnilistele töötajatele, sealhulgas küberturvalisuse ekspertidele, keda võidakse sihikule

võtta, arvestades nende olulist rolli ajakirjanike igapäevatöös, mis nõuab lahendusi, et tagada

ajakirjanike töö konfidentsiaalsus ja sellest tulenevat tõenäosust, et neil on juurdepääs

ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust käsitlevale teabele.

11

Allikakaitse õiguslikud alused sätestati meie seadusandluses 25.11.2010 vastu võetud

ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

võlaõigusseaduse muutmise seadusega. Antud seaduse seletuskirjas6 on põhjalikult selgitatud,

millistel kaalutlustel ringhäälinguseaduses ja menetlusseadustikes vastav regulatsioon sätestati.

Tol hetkel tugineti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklile 10, Euroopa

Nõukogu soovitusele nr 7 (2000) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale. Vastavad

muudatused tehti ka menetlusseadustikes. Seletuskirja kohaselt: /.../ Nagu üldises osas eelnevalt

märgitud, peab allikakaitse laienema ka ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötleva isikuga

ametialaselt kokku puutuvale isikutele, et tagada allikakaitse põhimõtte rakendamine

võimalikult laias, ent samas põhjendatud ulatuses. Seetõttu nähakse ette ka KrMS § 72

muudatus, mille kohaselt laieneb allikakaitsele tuginemise õigus sarnaselt RingHS-is

kavandatuga ka ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötleva isikuga ametialaselt kokku

puutuvatele isikutele.” Sama normiloogika alusel tehti muudatus ka tsiviilkohtumenetluse

seadustikku.

Ringhäälinguseaduse kehtetuks tunnistamisel viidi vastav regulatsioon meediateenuste

seadusesse. Meediateenuste seaduses on allikakaitse reguleeritud §-s 15. MeeTS-i § 15 lõike 3

kohaselt laieneb informatsiooniallika kaitse ka isikule, kes ametialaselt puutub kokku

andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva

isiku informatsiooniallika.

Euroopa meediavabaduse määrus aga laiendab isikute ringi. Lisaks ametialasele kokkupuutele

laieneb kaitse ka tavapärasele suhtele (vt art 4 lõige 3, ingliskeelses tekstis regular

relationship). Eelnõu väljatöötaja ning Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul annab selgema

arusaama antud mõistekasutusest põhjenduspunktides toodut avav mõiste “püsiv lähedane

eraeluline suhe”. Seda mõistet kasutatakse ka eelnõus ja see hõlmab isikuid, kes elavad

lähedases suhtes ühises leibkonnas ning seda stabiilselt ja pidevalt. See sõnastus on vastavuses

Euroopa meediavabaduse määruse mõttega ega laiendaks antud privileegi mõõdutundetult, mis

tõenäoliselt hakkaks tõhusat kriminaalmenetlust põhjendamatult takistama. Eeltoodust

tulenevalt muudetakse nii MeeTS-i § 15 kui ka menetlusseadustikke (eelnõu §-d 4 ja 5).

Eelnõu § 1 punkt 15 – MeeTS-i § 16 ehk avaliku teabe nõuded meediateenuste osutajatele

sõnastatakse ümber ja seda nii, et säte oleks kooskõlas Euroopa meediavabaduse määruse

artikliga 6, aga jätkuvalt ka AVMSD artikliga 5, mis sätestab nõuded konkreetselt

audiovisuaalmeedia teenuse osutajale.

Uue § 16 lõike 1 kohaselt teevad audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning

käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja enda kohta hõlpsasti ja

vahetult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 6 lõikes 1 nimetatud teabe.

See võib tähendada sellise info ülespanemist oma veebilehel, sotsiaalmeedia kontol vms.

Artikli 6 lõikes 1 esitatud teave on järgmine:

a) nende juriidiline nimi või juriidilised nimed ja kontaktandmed;

b) sellise otsese või kaudse omaniku nimi või selliste otseste või kaudsete omanike nimed, kellel

on osalus, mis võimaldab neil mõjutada teenuseosutaja tegevust ja strateegiliste otsuste

6 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a4680939-75ea-a4b8-d3a3-4253c405ebac/

12

tegemist, sealhulgas see, kas nad on otseselt või kaudselt riigi või avaliku sektori asutuse või

üksuse omanduses; c) selle tegelikult kasu saava omaniku nimi või nende tegelikult kasu saavate omanike nimed,

nagu on määratletud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6; d) neile riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane kogusumma ja kolmandate riikide

ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastane kogusumma.

Seni kohaldusid punktides a-c toodud nõuded sisuliselt üksnes audiovisuaalmeedia teenuse

osutajale (tulenesid AVMSD-st). Euroopa meediavabaduse määruse rakendumisel kohalduvad

need aga ka raadioteenuse osutajale ja muudele meediateenuse osutajatele. Ülejäänud nõuded,

mis tulenevad AVMSD artiklist 5, jäävad kehtima audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, ja

need kajastuvad § 16 uues lõikes 2. Antud sätte kohaselt audiovisuaalmeedia teenuse osutaja

teeb veebilehel enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks lisaks lõikes 1 sätestatule:

1) vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed, et tagada heast ajakirjandustavast kinnipidamine

ja sõnavabaduse põhimõtete järgimine;

2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandmed;

3) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.

Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunkti 32 kohaselt on väga tähtis, et

meediateenuste saajad teaksid kindlalt, kes on meediateenuste omanik ja taustajõud, et nad

saaksid tuvastada ja mõista võimalikke huvide konflikte. See on hästi informeeritud arvamuse

kujundamise eeltingimus ning sellest tulenevalt demokraatias aktiivselt osalemise eeltingimus.

Selline läbipaistvus on ühtlasi tõhus vahend toimetuse tegevusse sekkumise ohu heidutamiseks

ja seega selle vähendamiseks. Lisaks aitab see kaasa avatud ja õiglase turukeskkonna loomisele

ning suurendab meedia vastutust meediateenuste saajate ees, aidates lõppkokkuvõttes kaasa

meediateenuste kvaliteedi parandamisele siseturul. Seega on vaja kehtestada kõigile

meediateenuse osutajatele kogu liidus ühised teabele esitatavad nõuded. Kõnealused nõuded

peaksid sisaldama proportsionaalseid ja sihipäraseid nõudeid, et meediateenuse osutajad

avalikustaksid nende omandisuhetega seotud asjakohase teabe ning avaliku sektori asutustelt ja

üksustelt saadud reklaamitulud. Selline teave on vajalik selleks, et meediateenuste saajad

mõistaksid võimalikke huvide konflikte ja saaksid nende kohta järelepärimisi teha, sealhulgas

juhul, kui meediaomanikud on riikliku taustaga, eeltingimusena selleks, et nad saaksid hinnata

saadud teabe usaldusväärsust. Seda on võimalik saavutada ainult siis, kui meediateenuste

saajate käsutuses on hästitoimival viisil ajakohane teave meediaomandi kohta, eelkõige

meediasisu vaatamise, kuulamise või lugemise ajal, nii et nad saavad sisu õigesse konteksti

asetada ja sellest õige mulje kujundada. Seega oleks sihipärase meediaomandit käsitleva teabe

avalikustamine selgelt suurema kasuteguriga kui avalikustamiskohustuse mis tahes võimalik

mõju põhiõigustele, sealhulgas õigusele era- ja perekonnaelule ning isikuandmete kaitsele. See

ei tohiks mõjutada liikmesriikide poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2015/849 (11) artikli 30 lõike 9 alusel võetud meetmeid. Asjaomased meediateenuse osutajad

peaksid nõutava teabe avalikustama elektroonilises vormingus näiteks oma veebisaidil või

muus kergesti ja vahetult juurdepääsetavas kohas.

Jätkuvalt tuuakse seadusesse sisse nõue esitada vastutava toimetaja nime ja kontaktandmeid.

Tegemist on isikuandmetega, mille avalikustamiseks on avalik huvi. Kvaliteetsed

ajakirjandusväljaanded on ajalooliselt eneseregulatsiooni korras avalikustanud väljaannete

vastutavate toimetajate nimed ja kontakti, mille kaudu on inimestel võimalik

meediaväljaandega suhelda. Selline praktika toetab ajakirjandusväljaannete usaldusväärsust

ning tagab nende tegevuse suurema läbipaistvuse. Seaduse tasemel sätestati vastutavate

toimetajate nimede avalikustamine ringhäälinguorganisatsioonidele 1994. aastal

13

ringhäälinguseadusega ja nõue võeti 2011. aastal üle ka meediateenuste seadusesse. Käesoleva

seadusega laiendatakse vastutavate toimetajate nimede avalikustamise kohustus kõigile

meediateenustele. Sellega ühtlustatakse seaduse tasemel trükimeedia eneseregulatsiooni

põhimõtted ja MeeTSis audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele kehtestatud nõuded. Kuivõrd

seaduse tasandil peab olema kirjas ka isikuandmete töötlemise eesmärk, on sättesse lisatud ka

vastutava toimetaja andmete töötlemise eesmärk - heast ajakirjandustavast kinnipidamine ja

sõnavabaduse põhimõtete järgimine.

Eelnõu § 1 punkt 16 – MeeTS-i täiendatakse §-dega 161 ja 162.

Uus § 161 reguleerib meediateenuse osutaja märkimist äriregistris (kehtib neile isikutele, kes

äriregistri seaduse alusel sinna kantakse) ja teabe esitamist. Antud säte on seotud Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 6 lõikega 2, mille kohaselt teevad liikmesriigid oma

reguleerivatele asutustele või organitele või muudele pädevatele asutustele või organitele

ülesandeks töötada välja riiklikud meediaomandi andmebaasid, mis sisaldavad määruse

lõikes 1 sätestatud teavet.

Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunkti nr 33 kohaselt peaksid meediaomandi

läbipaistvuse suurendamiseks liikmesriigid tegema meediaomandi andmebaaside

väljatöötamise ülesandeks ka riiklikele reguleerivatele asutustele või organitele või muudele

pädevatele asutustele ja organitele. Sellised andmebaasid peaksid toimima ühtse

kontaktpunktina, mis võimaldab meediateenuste saajatel hõlpsasti kontrollida asjaomase

meediateenuse osutajaga seotud asjakohast teavet. Võttes arvesse riikide haldusspetsiifikat ja

selleks, et vähendada halduskoormust, peaks liikmesriikidel olema paindlikkus otsustada,

milline asutus või organ vastutab selliste meediaomandi andmebaaside väljatöötamise eest. See

võib olla näiteks riiklik reguleeriv asutus või organ või muu haldusorgan, kes omakorda võib

selle ülesande täitmisel toetuda teise asjakohase oskusteabega organi abile.

Eelnõu § 161 lõike 1 kohaselt märgitakse audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja

ning § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja äriregistri avalikus toimikus meediateenuse

osutajana.

Lõike 2 kohaselt esitavad audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ja § 5 lõikes 2

nimetatud meediateenuse osutaja äriregistrile koos majandusaasta aruandega riikliku

reklaamitulu aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud

reklaamitulude aastase kogusumma. Nimetatud summad avalikustatakse äriregistri avalikus

toimikus.

Lõike 3 kohaselt kehtestab täpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori

(EMTAK) tegevusaladest, mille puhul kohalduvad lõiked 1 ja 2, valdkonna eest vastutav

minister (kultuuriminister) määrusega. Eelnõu väljatöötajad loevad hetkel tegevusaladeks

järgmiste EMTAK (2025) koodide all olevaid tegevusi: 58121 (Ajalehtede kirjastamine), 58131

(Ajakirjade jm perioodika kirjastamine), 60101 (Raadioringhääling ja audiosisu levitamine),

60201 (Televisiooniteenused ja videote levitamine), 60391 (Muu sisu levitamine).

Eeltoodud regulatsioon on välja töötatud koostöös Justiitsministeeriumi,

Rahandusministeeriumi ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusega. Eesmärk oli leida

lahendus, mis võimalikult vähe koormab ettevõtjaid ja kasutab maksimaalselt ära

olemasolevaid infotehnoloogilisi lahendusi ja olemasolevaid andmeid. Euroopa

meediavabaduse määruse artikkel 6 lõikes 1 toodud andmed on suures osas äriregistri andmed

14

(juriidiline nimi või juriidilised nimed ja kontaktandmed; otsese või kaudse omaniku andmed

ning tegeliku kasusaaja andmed). Uue kohustusena lisandub info riiklikuks reklaamiks

eraldatud aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud

reklaamitulude aastase kogusumma kohta.

Regulatsiooni väljatöötamisel jäi kaalule lahendus, mille kohaselt Euroopa meediavabaduse

määruses loetletud info avalikustamiseks kohustatud ettevõtjaid eristatakse EMTAK koodi

järgi, mis uueneks majandusaasta aruande esitamisel kord aastas, ning summad, mis saadakse

riiklikuks reklaamiks ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulud,

tuleb deklareerida majandusaasta aruande esitamisega samas sammus, kui süsteem tuvastab, et

ettevõtja kuulub EMTAKi koodi põhjal vastavasse kategooriasse.

Protsessi kirjeldus on järgmine:

1) Ettevõtja märgib asutamisel või majandusaasta aruande esitamisel oma tegevusala (ÄS § 4

lg 5). Seda tehakse üks kord aastas, poole aasta pealt tegevusala muuta ei saa.

2) Kultuuriminister on kehtestanud määrusega loetelu tegevusaladest (EMTAK koodid), mida

loetakse meediateenuse osutamiseks.

3) Automaatika seob ära esitatud tegevusala ja kultuuriministri esitatud EMTAK koodid,

tuvastab, et tegevusala läheb meediateenuse osutamise alla.

4) E-äriregistris ettevõtja vaatel kuvatakse automaatselt tegevusalade väljal teave, et juriidiline

isik on meediateenuse osutaja meediateenuste seaduse tähenduses.

5) Meediateenuse osutajal on kohustus majandusaasta aruande lisana tuua eraldi välja riikliku

reklaamitulu aastane kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud

reklaamitulude aastane kogusumma.

6) Automaatika võtab esitatud summa ja kuvab eraldi ridadena majandusaasta aruannete kastis

vastava aasta aruande all nt „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele isikule

riiklikuks reklaamiks x eurot.“ ja „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele

isikule kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt reklaamiks x eurot.“

Eelnõuga lisatav § 162 on seotud Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamisega.

Artikli 25 lõike 2 kohaselt teevad avaliku sektori asutused või üksused igal aastal elektroonilisel

ja kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks teabe riikliku reklaami avaliku sektori

kulude kohta. Kõnealune teave sisaldab vähemalt järgmist:

a) nende meediateenuse osutajate või digiplatvormide pakkujate ametlikud nimed, kellelt

teenuseid osteti;

b) kui see on kohaldatav, nende kontsernide ametlikud nimed, kuhu sellised punktis a osutatud

meediateenuse osutajad või digiplatvormide pakkujad kuuluvad, ning

c) aastas kokku kulutatud summa ning meediateenuse osutaja või digiplatvormi pakkuja kohta

kulutatud iga-aastane summa.

Liikmesriigid võivad esimese lõigu punktis b sätestatud kohustustest vabastada alla 100 000

elanikuga territoriaalüksuste piirkondlikud omavalitsused ning selliste piirkondlike

omavalitsuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused.

Artikli 25 lõike 3 kohaselt seiravad liikmesriikide reguleerivad asutused või organid või muud

liikmesriikide pädevad sõltumatud asutused või organid lõikes 2 loetletud teabele tuginedes

riikliku reklaami jaotamist meediateenuse osutajatele ja digiplatvormide pakkujatele ning

annavad selle kohta igal aastal aru. Kõnealused aastaaruanded tehakse üldsusele kergesti

juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks.

15

Riiklik reklaam on Euroopa meediavabaduse määruse kohaselt edendamise või

eneseedendamise sõnumi või avaliku teate või teabekampaania paigutamine, reklaam,

avaldamine või levitamine meediateenuses või digiplatvormil, tavaliselt makse või muu tasu

eest, kui seda teeb avaliku sektori asutus või üksus või seda tehakse sellise asutuse või üksuse

heaks või selle nimel.

Riikliku reklaami hulka kuuluvad muuhulgas näiteks avaliku sektori asutuste poolt tellitud

reklaami- ja teavituskampaaniad, aga ka töö- ja muud kuulutused ning tellitud teated.

Põhjenduspunkti nr 73 kohaselt peaksid liikmesriigid tegema riikliku reklaamiga seotud

vajaliku teabe avalikult kättesaadavaks elektroonilises vormingus, mis on kergesti loetav,

kättesaadav ja allalaaditav, kooskõlas ärisaladusi käsitlevate liidu ja riigisiseste normidega.

Samuti on vaja, et riiklikud reguleerivad asutused või organid või muud pädevad sõltumatud

asutused või organid seiraksid avaliku sektori vahendite eraldamist meediateenuse osutajatele

ja digiplatvormide pakkujatele riikliku reklaami eesmärgil ning annaksid selle kohta aru. Kui

riiklikud reguleerivad asutused või organid või muud pädevad sõltumatud asutused või organid

seda taotlevad, peaksid riigiasutused ja riigiga seotud üksused andma neile täiendavat teavet,

mis on vajalik, et hinnata avaldatud teabe terviklikkust ning selliste vahendite eraldamise puhul

kasutatavate kriteeriumide ja menetluste kohaldamist. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liidu

riigihanke ja riigiabi normide kohaldamist.

Vaatamata sellele, et Euroopa meediavabaduse määrus on otsekohalduv, on artikli 25 lõikes 2

toodu selguse mõttes ka MeeTS-is sätestatud.

Eelnõu § 162 lõike 1 kohaselt teevad avaliku sektori asutused igal aastal elektrooniliselt ja

kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25

lõikes 2 nimetatud teabe. See teave esitatakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse

juhendis7 sätestatud korras.

Eelnõu väljatöötaja kaalus võimalust vabastada MeeTS-i regulatsiooniga Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 25 lõike 2 punktis b sätestatud teabe (kontsernide ametlikud

nimed, kuhu sama lõike punktis a osutatud meediateenuse osutajad või digiplatvormide

pakkujad kuuluvad) esitamise kohustustest alla 100 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse

üksused ning selliste kohaliku omavalitsuse üksuste otsese või kaudse kontrolli all olevad

üksused. Kuivõrd erand kohaldub üksnes kergesti leitava avaliku info kohta (kontsernide

ametlikud nimed) ja selle edastamine ei tekita asutusele täiendavat töökoormust, siis ei pidanud

eelnõu väljatöötaja vastava erandi tegemist otstarbekaks.

Lõike 2 kohaselt koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lõikes 1 osutatud teabe

kohta aruande iga aasta 1. septembriks, mis avaldatakse tema veebilehel. 1. september on

TTJA-le realistlik periood andmete analüüsiks ja kokkuvõtte tegemiseks.

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamiseks on kavas täiendada

makseandmikke, mida esitavad kõik valitsussektorisse kuuluvad üksused rahandusministri

määruse “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” alusel. Makseandmikes ei ole

hetkel nii detailseid kontosid, et saaks eraldi välja võtta maksed ostetud reklaami eest.

7 Rahandusministri määrus „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ Link:

https://www.riigiteataja.ee/akt/12874684?leiaKehtiv

16

Ettepanek on luua makseandmikesse uus kuuekohaline konto, mille alusel on võimalik

saldoandmike infosüsteemist (https://saldo.rtk.ee/saldo-app/) kasutajasõbralikul viisil vastavat

infot kätte saada. Saldoandmike infosüsteemi andmefaili alusel teeb TTJA kord aastas analüüsi

ning avalikustab selle tulemuse oma kodulehel. Analüüsis tuuakse eraldi välja ka andmed

kontsernidesse kuuluvate teenuse tarnijate kohta.

Detailsed lahendused töötatakse välja koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega.

Eelnõu § 1 punktid 17 ja 18 – muudetakse MeeTS-i § 17 lõikeid 1 ja 3. Tegemist on

terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 19 – MeeTS-i § 19 lõikeid 2–5 muudetakse ning eelnõu § 1 punktiga 20

tehtava muudatusega tunnistatakse kehtetuks § 19 lõige 6.

Kehtiva MeeTS § 19 lõike 3 sõnastus ei võimalda meediateenuse osutajal enne kella 22.00

näidata saateid, mis võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste mõnda earühma, isegi mitte koos

vastavasisulise hoiatusega enne saate algust ja saate ajal. MeeTS § 19 lõige 4 kohustab

meediateenuse osutajat ka pärast kell 22.00 eetris oleva saate puhul, kui see võib tõenäoliselt

kahjustada alaealiste mõnda earühma, lisama enne saadet hoiatus saate sobimatuse kohta

alaealiste mõnele earühmale. Kuivõrd hetkel kehtiv MeeTS § 19 regulatsioon ei arvesta

alaealiste erinevate vanuserühmadega, siis võib MeeTS § 19 lõigete 3 ja 4 kehtiv sõnastus

põhjendamatult piirata alaealiste õigust teabele. Näiteks ei ole kehtiva regulatsiooni alusel 12-

aastasel lapsel võimalik enne kella 22.00 vaadata/kuulata saadet või saada teavet, mis võib

tõenäoliselt kahjustada alla 12-aastaste earühma füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut (nt filmi

„Krahv Monte Cristo“, 2024, mis on sobilik vanusele 12+).

Uue § 19 lõike 2 kohaselt ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja edastada

pornograafilist sisu või vägivalda või julmust propageerivat sisu pornograafilise sisuga ja

vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 punktide

3 ja 4 tähenduses.

Uue § 19 lõike 3 kohaselt ei kohaldata lõikes 2 kehtestatud nõudeid juhul, kui

audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja tagab, et sellised saated on isiklike

tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis

on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu.

Uue § 19 lõike 4 kohaselt ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja

ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni programmis edastada muid alaealiste mõne earühma

füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut kahjustada võivaid saateid, välja arvatud juhul, kui enne

saadet esitatakse arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealiste mõnele

earühmale sobimatu ning audiovisuaalmeedia teenuse puhul on kogu saate ajal ekraanil näha

asjakohane hoiatav sümbol.

Uue § 19 lõike 5 kohaselt kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab

§ 19 lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või

raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades

esitada piirangut põhjustanud saatelõike. Saateid saab auditooriumile tutvustada ilma

piiranguid põhjustavaid saatelõike esile tõstmata. Arvestades, et saadete tutvustused on

lühikese ajalise kestvusega, ja neid edastatakse auditooriumit eelnevalt hoiatamata, ei ole

lastevanematel võimalik sobimatu sisuga saatetutvustusele enne nende edastamist reageerida.

17

Selle tõttu tuleb vältida kõiki olukordi, kus piirangut põhjustanud sisu võiks jõuda sobimatute

earühmadeni.

Eelnõu § 1 punkt 21 – MeeTS-i § 192 teksti muudetakse. Tegemist on terminoloogilise

muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 22 – MeeTS-i § 21 lõike 2 muudatus on seotud regionaalse raadio- või

televisiooniloa liigi kaotamisega (vt ka eelnõu p-de 30 ja 31 selgitust).

Eelnõu § 1 punkt 23 – MeeTS-i § 22 lõikes 1 ning § 27 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna

„meediateenuste“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse“. Tegemist on

terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 24 – MeeTS-i § 23 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „edaspidi

audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv“. Muudatus on seotud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 29 lõikes 3 toodud nõudega, mille

kohaselt viites Euroopa Liidu õigusaktile peab nimetama viidatava õigusakti andja või andjad,

akti liigi ja numbri. Normitehniliselt ei ole korrektne kasutada õigusnormis Euroopa Liidu

õigusaktile viidates sõnalist viidet.

Eelnõu § 1 punkt 25 – MeeTS-i § 29 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

(11) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse televisiooni- või raadioloa alusel pakutavale

teenusele.

Täpsustus on vajalik, sest televisiooni- või raadioluba mittevajavate teenuste puhul nagu näiteks

internetiraadiod ja -telekanalid või striimingu rakendused nimetatud piiranguid ei kehtestata.

Eelnõu § 1 punkt 26 – MeeTS-i 29 lõike 3 punkt 1 muudetakse. Tegemist on terminoloogilise

muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punktid 27–29 – MeeTS-i § 30 lõikeid 1, 3, 7 ja 81 muudetakse. Tegemist on

terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega.

Eelnõu § 1 punkt 30 – MeeTSi §-s 32 asendatakse sõnad „Televisiooni- või raadioteenust“

sõnadega „Televisiooniteenust või Eesti raadiosagedusplaanis ringhäälingu jaoks ettenähtud

sagedustel pakutavat raadioteenust“. Täpsustus on vajalik, sest televisiooni- või raadioluba

mittevajavate teenuste puhul nagu näiteks internetiraadiod ja -telekanalid või striimingu

rakendused nimetatud nõuded ei kehti.

Eelnõu § 1 punkt 31 – Muudetakse MeeTS-i §-s 33 toodud televisioonilubade liike. Kuivõrd

muudatusi on kõikides § 33 lõigetes, esitatakse muudatus terve paragrahvi taasesitamisega.

Lõike 1 kohaselt antakse televisiooniteenuse osutamiseks välja järgmisi tegevuslubasid:

1) üleriigiline televisiooniluba;

2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigi elanikkonnale suunatud teleprogrammi

edastamiseks.

18

Televisioonilubade süsteem kohandatakse vastavaks audiovisuaalmeedia teenuste turul

toimunud muutustele. Kaotatakse regionaalse televisiooniloa loaliik, sest regionaalsust sellisel

kujul nagu varem digi-TV platvormil enam ei eksisteeri.

Lõike 2 kohaselt antakse üleriigiline televisiooniluba kuni kümneks aastaks, kui on täidetud

MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused. Muudatusega jäetakse välja viide regionaalsele

televisiooniloale.

Lõike 3 kohaselt antakse rahvusvaheline televisiooniluba kuni viieks aastaks, kui on täidetud

MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused ning TTJA on vajaduse korral enne pidanud nõu

teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab

sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.

Võrreldes kehtiva õigusega on antud sättes kaotatud kõrvaltingimuste seadmise võimalus.

Meediauuringud näitavad, et meedia sisupakkumistes ja -tarbimises on toimunud viimasel

kümnendil olulised muutused: erinevat meediasisu pakkuvate meediakanalite arv on järsult

tõusnud ning selle tulemusel on toimunud kanalite spetsialiseerumine ning auditooriumite

killustumine. Vabas konkurentsis toimuv meediaturg tagab vaatajatel võimalused tarbida

erinevatel platvormidel mitmekesist meediasisu ja selle tõttu ei ole enam programmide

mitmekesisuse suurendamisele suunatud kõrvaltingimuste kehtestamine seaduse tasandil

vajalik. Mõistlik on toetada meediateenuste osutajate tegevusvabadust äriliste otsuste

tegemisel. Vt lisaks ka seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi.

Eelnõu § 1 punkt 32 – Muudetakse MeeTS-i § 35 lõiget 1, milles on sätestatud raadioloa liigid.

Kaotatakse regionaalse raadioloa loaliik. Edaspidi jäävad alles üleriigiline raadioluba ja

rahvusvaheline raadioluba välisriigi elanikkonnale suunatud raadioprogrammi edastamiseks.

Varasem praktika üleriigilise raadioloa puhul on tähendanud, et üleriigilise raadioloa

väljastamisega ei kaasne automaatselt levimist üle Eesti kõigis maakondades, vaid märgitakse

ära konkreetsed maakonnad, kus üleriigilise raadioloaga raadioprogramm levida võib (nt Power

Hit Radio levib üleriigilise loaga järgmistes levipiirkondades: Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa,

Lääne-Virumaa, Viljandimaa ja Valgamaa). Selleks, et üleriigilise loaga saaks levida ka mõnes

teises maakonnas, peab meediateenuse osutaja ootama siiski uut raadiolubade konkurssi.

Vaatamata eeltoodud sisulistele selgitusele leviala ulatuses jäädakse seaduses siiski mõiste

„üleriigiline raadioluba“ kasutamise juurde, sest teatud juhtudel on vaja eristada seda loaliiki

rahvusvahelisest loast. Kui seaduses mõeldakse mõlemat loaliiki, on kasutatud üksnes

üldmõistet „raadioluba“.

Muudatus lihtsustaks raadiolubade regulatsiooni ning lisaks on tegu mõistliku muudatusega

digiraadio (DAB) tehnoloogia valguses, sest sellega suureneb sagedusressurss ja uutes

levipiirkondades levimist saab alustada kiiremini, kui senise praktika järgi (s.o iga paari aasta

tagant raadiolubade konkursi tulemusena).

Eelnõu § 1 punkt 33 – Muudetakse MeeTS-i § 35 lõiget 2, millega jäetakse välja tekstiosa „§

40 lõike 4 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning“. Vt seletuskirja punktis 2.4 toodud

selgitusi.

Eelnõu § 1 punkt 34 – Muudetakse MeeTS-i § 37 ja täpsustatakse ajutise televisiooni- või

raadioloa andmise tingimusi.

19

Kehtiva seaduse kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud

MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on

ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust.

Sellest põhimõttest on praktikas kaugenetud ning enamasti ei kasutata ajutisi lube sündmuste

kajastamiseks (n-ö spordis MM-i või MK-etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva

leviala paindlikuks laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi

käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda.

Viimastel aastatel on nõudlus ajutiste raadiolubade järele järsult kasvanud. Kui varasematel

aastatel väljastati aastas u kümme ajutist raadioluba (nt 2020. aastal kaheksa), siis 2021. aastal

väljastati 72, 2022. aastal 51 ja 2023. aasta novembri seisuga 17 ajutist raadioluba. 2024. aastal

väljastati üheksa ajutist raadioluba. Ajutised load anti 2021. aastal seitsmele erinevale teenuse

osutajale, 2022. aastal vastavalt üheksale, 2023. aastal kaheksale. Neist ainult mõni üksik on

välja antud reaalselt mõne sündmuse kajastamiseks. See tähendab, et tegelikult on ajutisi

raadiolube kasutatud olemasolevate programmide leviala laiendamiseks.

Erandite seadmine ajutistele raadioprogrammidele on igati mõistlik. Samas on oluline, et

ajutiste raadiolubadega edastatavast programmist ei saaks sisuliselt alalist meediateenuse

osutamist, mis võib kahjustada raadioturul konkurentsi. Olukord, kus enamik turuosalistest on

omandanud tegevusloa läbipaistvalt avaliku konkursi korras, aga mõned kasutavad ära mõneti

ebaselget regulatsiooni ja osutavad teistega samaväärset teenust ajutiste raadiolubade alusel,

moonutab paratamatult raadioturul ausat konkurentsi. Praegune meediateenuste seaduse

regulatsioon ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks raadiolubadeks taotlusi esitada.

Arvestades lisanduvaid uusi tehnoloogiaid, näiteks digiraadio tulekut, peaks meediateenuste

seadus looma piisavalt paindlikud võimalused ka selleks, et raadioteenust saaks uutel

tehnoloogiatel testida (katsetada). Praegu ei võimalda meediateenuste seadus väljastada

meediateenuste testlube ehk digiraadio teenuse testijatel peavad olema kehtivale

meediateenuste seadusele vastavad raadioload. Üksnes testsignaali edastamine ei anna

testimisel nii kvaliteetseid tulemusi kui raadioprogrammi edastamine. Samuti ei ole mõistlik

piiratud ressurssi kasutada ainult testsignaali edastamiseks. Eelnõuga see puudujääk

likvideeritakse.

Muudatuse kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud MeeTSi

§s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks sellise programmi edastamiseks, mis on

ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või

programmi konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või televisiooni- või

raadioteenuse edastamise uue tehnoloogilise lahenduse katsetamiseks.

Muudatuse kohaselt saab ajutist televisiooni- või raadioluba pikendada üks kord kuni kolme

kuu võrra. Pärast ajutise tegevusloa pikendamise perioodi lõppu tuleb meediateenuse osutajal

ajutise programmi edastamine lõpetada või taotleda alalist tegevusluba.

Eelnõu § 1 punkt 35 – Muudetakse MeeTS-i § 39 lõike 2 punkti 6, milles jäetakse välja sõnad

„ja kõrvaltingimustele“. Vt seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi.

Eelnõu § 1 punkt 36 – MeeTSi § 39 lõike 61 muudatusega ei kohaldata MeeTSi § 39 lõike 6

punkte 1, 11 ja 3 ajutise televisiooni- või raadioloa taotlejale. Kehtiva sätte kohuselt ei pea

ajutise televisiooniloa taotleja esitama ligipääsetavuse tegevuskava (MeeTS § 39 lg 6 p 11).

20

Samas sätestab MeeTS § 39 lg 6 lisaks kõigile tegevusloa taotlejatele, sh ajutise tegevusloa

taotlejatele, kohustuse esitada investeerimisprogramm ja äriplaan (p 1) ning taotluse esitamisele

eelnenud majandusaasta aruanne, kui taotlejaks on isik, kellel puudub kohustus esitada

majandusaasta aruanne äriregistrile (p 3). Ajutise tegevusloa taotlemisel (tulenevalt

planeeritava tegevuse ajutisusest) ei ole mõistlik koormata ettevõtjat andmete

esitamisega, mis tõendavad tema jätkusuutlikkust.

Eelnõu § 1 punkt 37 – MeeTS-i § 39 täiendatakse lõikega 62. MeeTS-i § 39 loetleb andmed,

mis lisatakse tegevusloa taotlusele, ning dokumendid, mis tuleb taotlusele lisada. Täienduse

kohaselt raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid

esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud

kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või

Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustuse. Raadioluba esimest korda

taotledes kinnitust esitama ei pea. Kinnitus annab võimaluse hinnata loa taotleja õiguskuulekust

ning seda on võimalik kasutada uue loa väljastamisel taotluste hindamisel ühe kriteeriumina

(näiteks saaks konkursil muudes kriteeriumides samaväärsete taotluste hindamisel eelise

taotleja, kes on Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste esitamise

kohustuse täitnud). Antud muudatus on seotud ka eelnõu § 1 punktis 39 toodud muudatusega,

mille kohaselt parima pakkuja väljaselgitamisel hinnatakse pakkumise vastavust MeeTS-i §-s

32 nimetatud tingimustele ning MeeTS-i § 39 lõikes 62 esitatud infot selle kohta, kuidas taotleja

on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite

loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustust (uus § 43 lõige 2).

Juba täna esitavad raadioteenuste osutajad kollektiivse esindamise organisatsioonidele (Eesti

Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL))

(edaspidi ka KEO) aruandeid muusikateoste mängimise kohta nende jaamades, mille alusel

KEO-d jaotavad autori-, esitaja ja fonogrammitootja tasusid. Samas ei ole raadioteenuse

osutajate poolt esitatavad repertuaariaruanded veel täielikult kõigi teenuseosutajate vahel

ühtlustatud ning kõik aruanded ei sisalda seaduse nõuete täitmiseks vajalikku infot.

Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav

repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (International Standard

Musical Work Code - ISWC8) ning salvestiste koodidele (The International Standard

Recording Code - ISRC9) ka lugude mängimise kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja

Eesti autorite loodud ja Eesti esitajate esitatud teosed. Need on teoste standardid ja need on

vajalikud masinloetavate aruannete automaatseteks koostamiseks.

EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta

annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva

analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed

(kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ

poolsest tagasisidestamisest.

Juhul kui raadioteenuse osutaja esitab kollektiivse esindamise organisatsiooni mittekuuluvate

Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud teoseid, siis esitab raadioteenuse osutaja

8 https://www.iswc.org/

9 https://isrc.ifpi.org/en/

21

vastavad andmed kollektiivse esindamise organisatsioonile ning viimane võtab need aruandes

arvesse.

Eelnõu § 1 punkt 38 – MeeTS-i § 40, mis sätestab tegevusloa väljaandmise, esitatakse uuel

kujul.

Tähelepanek nimetatud sätte ja eelnõu kohta tervikuna – raadioloa mõiste all mõeldakse nii

üleriigilist kui ka rahvusvahelist luba. Kui on soovitud rõhutada eraldi üleriigilist või

rahvusvahelist raadioluba, on see täpsustus eraldi välja toodud. Sama kehtib televisiooniloa

mõiste kohta.

Paragrahvi 40 lõike 1 kohaselt kuulutab raadioloa väljaandmiseks TTJA peadirektor välja

avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv,

tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks TTJA

veebilehel vähemalt üks kuu enne taotluste esitamise tähtpäeva.

Raadiolubade puhul säilib konkursi korraldamise kohustus, sest selles valdkonnas on see

piiratud sagedusressursi tõttu endiselt põhjendatud. Muudatuse kohaselt ei avaldata

tegevuslubade väljaandmisega seonduvat enam Kultuuriministeeriumi kodulehel, samuti

täpsustatakse, et info tehakse teatavaks TTJA kodulehel üks kuu enne taotluste esitamise

tähtpäeva.

Paragrahvi 40 lõike 2 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse raadioloa väljaandmise,

väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kahe kuu jooksul pärast

tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kolme kuu

jooksul.

Paragrahvi 40 lõike 3 kohaselt annab TTJA peadirektor televisiooniloa ning ajutise televisiooni-

ja raadioloa esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Nagu eeltoodud selgituses

mainitud, mõeldakse televisiooniloa all nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist televisiooniluba.

Paragrahvi 40 lõike 4 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse üleriigilise televisiooniloa ning

ajutise televisiooni- ja raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi

vaatamata jätmise kohta ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

Paragrahvi 40 lõike 5 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse rahvusvahelise televisiooniloa

väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kolme kuu

jooksul pärast taotluse saamist. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kuue kuu jooksul.

Siia sätte alla tuuakse ka ajutine rahvusvaheline televisiooniluba, mille andmise osas tuleb otsus

teha kolme kuu jooksul (senise ühe kuu asemel). Tähtaja pikendamine on vajalik, et loa

väljastamiseks vajalikud toimingud teha.

TTJA-l on õigus enne tegevusloa väljaandmist konsulteerida julgeolekuasutustega, et saada

teavet selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või

televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust,

sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna

turvalisusele (uus § 40 lg 6). Tegemist on uue sättega, mis on vajalik ühiskonna turvalisuse

kaitsmise huvides.

22

Algses eelnõus oli sätestatud TTJA õigus konsulteerida ka Rahapesu Andmebürooga (RAB).

RAB-i selgituste kohaselt puudub vajadus sätestada MeeTS-is täiendavalt TTJA õigus RAB-

iga konsulteerida. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduses (RSanS) on juba kehtestatud RAB-i

poole seoses finantssanktsiooni kohaldamisega pöördumise õiguslik raamistik, mis võimaldab

TTJA-l seda teha. RAB hinnangul tekiks MeeTS § 40 täiendamise tagajärjel kaks paralleelset

regulatsiooni, mis võib halvimal juhul tekitada segadust ja tõsta nii TTJA kui RAB-i koormust.

Kõnealune kohustus on juba kehtestatud RSanS-i §-s 19, mille lõike 1 kohaselt juhul, kui

füüsiline või juriidiline isik tuvastab, et temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on

finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub

finantssanktsiooni, kohaldab ta finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata RAB-i.

Seadusandja on pidanud vajalikuks rõhutada, et teavitamiskohustust RSanS-i kohaselt täitavad

nii riigiasutuste teenistujad kui ka registripidajad, aga ka ärisuhetes olevad või neid kavandavad

füüsilised ja juriidilised isikud (RSanS §-d 19 ja 21).

Ühtlasi on RSanS-i § 19 lõike 2 järgi igal füüsilisel ja juriidilisel isikul (mis laieneb

ülalkirjeldatud põhjustel seega tegelikult ka TTJA-le) hoolsuskohustus selle tuvastamisel, kas

kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub sanktsiooni, kusjuures isik on kahtluse korral

kohustatud ise hankima lisainformatsiooni. Nimelt näeb viidatud säte ette, et kui füüsiline või

juriidiline isik kahtleb, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni

subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni,

kohaldab ta finantssanktsiooni ja hangib lisateavet asjaolude kohta, mis võimaldavad kindlaks

teha, kas kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni. Sama paragrahvi

lõike 3 kohaselt, kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab lisateabe põhjal finantssanktsiooni

subjekti või et tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni või

lisateave ei võimalda seda kindlaks teha, kohaldab isik finantssanktsiooni ja teavitab sellest

viivitamata RAB-i. Praktikas hästi välja kujunenud süsteemi kohaselt toimub RAB-i

teavitamine teate esitamisega RAB-i kodulehel olevat vormi kasutades. Kõnealust vormi

kasutavad ka kõik teised riigiasutused RAB-i poole finantssanktsiooni kohaldamise või selle

kohaldamise kahtluse korral pöördudes. RSanS-i alusel toimub RAB-i koostöö vajadusel kõigi

teiste riigiasutustega, sh näiteks eriti tihedalt Maksu- ja Tolliametiga.

Eelnõu sõnastusest on välja jäetud ka kõrvaltingimuste seadmise võimalus. Vt seletuskirja

punktis 2.4 toodud selgitusi.

Eelnõu § 1 punkt 39 – MeeTS-i § 43 lõiget 2 muudetakse. Parima pakkuja väljaselgitamiseks

hinnatakse pakkumise vastavust MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimustele ja MeeTS-i § 39 lõikes

62 nimetatud teavet selle kohta, kuidas taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja

antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste

edastamise kohustust. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 36 toodud muudatusega.

Eelnõu eelmises variandis puudus võimalus kinnituses toodud info arvesse võtmiseks uue

tegevusloa taotluse lahendamisel ühe hindamise kriteeriumina. Lisaks eeltoodule loobutakse

kehtivas seaduses sätestatud kõrvaltingimuste hindamisest. Vt lisaks seletuskirja punktis 2.4

toodud selgitusi.

Eelnõu § 1 punkt 40 – MeeTS-i § 44 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või tegevusloa

kõrvaltingimustele“. Vt seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi.

Eelnõu § 1 punkt 41 – MeeTS-i § 44 lõikest 2 jäetakse välja sõna „oluliselt“. MeeTS § 44

lõige 2 sätestab, et TTJA peadirektor võib rahvusvahelise televisiooniloa andmisest keelduda,

23

kui sellise loa alusel edastatav teleprogramm rikuks oluliselt sihtriigis kehtivaid nõudeid,

eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse osas. Olenemata, kui suures ulatuses või oluliselt

kavandatav programm sihtriigi nõudeid rikub, on igal juhul tegemist programmiga, mida

sihtriigi seaduste kohaselt sihtriigis edastada ei või. Seega ka vähesel määral sihtriigi nõudeid

kahjustavale programmile loa andmine tooks automaatselt kaasa olukorra, kus sihtriigi pädev

asutus võiks televisiooniteenuse osutaja suhtes algatada järelevalvemenetluse või teda trahvida.

TTJA ei saa teadlikult anda luba õigusvastaseks käitumiseks.

Eelnõu § 1 punkt 42 – MeeTS-i § 44 täiendatakse lõigetega 3 ja 4.

Uue lõike 3 kohaselt võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor tegevusloa

andmisest keelduda, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või

televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on toime pannud karistusseadustiku 8.

või 15. peatükis sätestatud süüteo või võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi

julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele.

Uue lõike 4 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor keeldub

tegevusloa andmisest, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või

televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu

või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.

Nimelt on TTJA sellistes olukordades, kus televisiooni- või raadioteenuse osutajale tegevusloa

andmine rikuks sanktsiooni (nt meediateenustega seotud piirangut, finantssanktsiooni vm

sanktsiooni), kohustatud sanktsiooni kehtestava õigusakti alusel sanktsiooni kohaldama, mis

sisuliselt tähendab, et teatud juhtudel tegevusluba anda ei tohi.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 38. Kuivõrd uue § 40 lg 6 kohaselt on TTJA-l õigus

enne tegevusloa väljaandmist konsulteerida julgeolekuasutustega, et saada teavet selle kohta,

kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või

raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi

julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele,

antakse TTJA peadirektorile õigus ka loa andmisest viidatud probleemide esinemisel keelduda.

Kui televisiooni- või raadioteenuse osutajale tegevusloa andmine rikuks sanktsiooni (nt

meediateenustega seotud piirangut, finantssanktsiooni vm sanktsiooni), kohustatud sanktsiooni

kehtestava õigusakti alusel sanktsiooni kohaldama, mis sisuliselt tähendab, et teatud juhtudel

tegevusluba anda ei tohi.

Eelnõu § 1 punkt 43 – MeeTS-i §-st 45 lõikest 1 jäetakse välja sõnad jäetakse välja sõnad „või

kõrvaltingimustele“. Vt lisaks seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi.

Eelnõu § 1 punkt 44 – MeeTS-i § 49 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja audiovisuaalmeedia

teenuste direktiiv“ sõnadega „ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL“.

Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 24 selgitusega. Normitehniliselt ei ole korrektne

kasutada õigusnormis Euroopa Liidu õigusaktile viidates sõnalist viidet.

Eelnõu § 1 punktid 45–47 – MeeTS-i 6. peatüki pealkirja, § 51 pealkirja ja lõiget 1

muudetakse. Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu §

1 punktide 1–2 selgitustega.

24

Eelnõu § 1 punkt 48 – MeeTS-i § 51 lõiget 6 muudetakse. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet võib teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse

taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui:

1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus rikub oluliselt

MeeTS-i §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust,

sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna

turvalisusele olulist ohtu;

2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema

juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada

ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast

olulist ohtu ühiskonna turvalisusele;

3) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava

toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või tema

elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse pikendamisest keeldutud, kuna ta kujutab endast ohtu

avalikule korrale või riigi julgeolekule;

4) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta

jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2010/13/EL või Euroopa meediavabaduse määruse alusel;

5) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastab muudele Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 17 lõike 4 alusel Euroopa meediateenuste nõukoja kehtestatud

kriteeriumidele.

Eelnõus on loobutud taasedastamisteatise esitamise ja menetlemise regulatsioonist, mida

käsitleti 2023-2024. a kooskõlastamiseks esitatud eelnõu eri variantides. Samas antakse

muudatusega TTJA-le täiendavad õiguslikud alused teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit

audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus.

Kuigi mitmete Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamine on praegu

rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu piiratud, aitab seadusmuudatus meil oma inforuumi

korrastada ka juhul, kui sanktsioonid lõppevad ning sanktsioneeritud telekanalid võivad taas

Eestis levida. Eestis ei ole vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks, millele

audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas

riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta asuda

teleprogrammi taasedastama. Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid

ei kasutata tänapäeval üksnes vaba meedia edastamiseks, vaid Vene Föderatsiooni näitel ka

Euroopa väärtuste vastu peetava infosõja relvadena. Meid ohustav mõjutustegevus algab

tihtipeale märkamatute ja üksikute vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga. Muudatuse

kohaselt ei sekku TTJA aga enam ennetavalt taasedastamisteatise alusel taasedastamise

keelamisega või taasedastamisloa mitteandmisega, vaid saab seadusmuudatuse kohaselt õiguse

reageerida taasedastatava teenuse lõpetamise täiendavate nõudega. Seega, lisaks kehtivas

seaduses toodud teenuse sisu hindamisele antakse eelnõuga võimalus hinnata ka teenuse

osutajat. Muudatus annab meediaregulaatorile seadusliku aluse hinnata audiovisuaalmeedia

teenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku

kasusaaja võimalikku julgeolekuohtu, seotust sanktsioneeritud isikute või üksustega. Selle

protsessi tulemusel piiratakse desinformatsiooni jõudmist vaatajateni ning vähendatakse

kahjulike info-operatsioonide mõju Eesti ühiskonnale. Kokkuvõtvalt – taasedastamisteatise

regulatsioonist loobumine ei tähenda, et riigil puuduksid võimalused sekkuda ja nõuda

audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamist. Lahendus on kõigile osapooltele aga

vähem töö- ja halduskoormust tekitav.

25

Eelnõu § 1 punkt 49 – MeeTS-i 51 täiendatakse lõikega 61:

(61) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb väljastpoolt Euroopa Liitu pärit

audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui:

1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või muu Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt;

2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema

juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või muu Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.

Kui § 51 lõige 6 annab TTJA-le õiguse teha ettekirjutuse, siis § 51 lõige 61 kohustab tegema

ettekirjutuse. Antud muudatus on sarnane eelnõu § 1 punktis 42 toodud muudatusega.

Eelnõu § 1 punkt 50 – MeeTS-i 51 lõikes 7 asendatakse tekstiosa„§ 19 lõigetes 1–4 ja 6“

tekstiosaga „§-s 19“. Antud muudatus on seotud eelnõu punktidega 19 ja 20, millega

muudetakse MeeTSi-i §-i 19 ja seetõttu on korrektne viidata §-le 19 tervikuna.

Eelnõu § 1 p 51 – MeeTSi § 533 lõikes 2 ja § 54 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad

„audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2010/13/EL“ vastavas käändes. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 24 selgitusega.

Normitehniliselt ei ole korrektne kasutada õigusnormis Euroopa Liidu õigusaktile viidates

sõnalist viidet.

Eelnõu § 1 punkt 52 – Muudetakse MeeTS-i § 54 lõiked 2 ja 3. Täpsustatakse, et TTJA on

sõltumatu riiklik järelevalveasutus lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) artikli 30 lõikele 1 ka Euroopa

meediavabaduse määruse tähenduses.

Kehtiva MeeTS-i § 54 lg 3 kohaselt on TTJA MeeTS-ist tulenevate ülesannete täitmisel

sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses MeeTS-i § 40 lg-st 4 tulenevas

ulatuses (raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamine valdkonna eest vastutava ministri poolt), ja

lähtub oma tegevuses seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkidest ja

muudest õigusaktidest.

16.02.2022 vastuvõetud MeeTS-i muutmise seaduse seletuskirjas toodut TTJA sõltumatuse

kohta on mõistlik tuua selguse mõttes välja ka käesolevas seletuskirjas10: „Direktiiviga

muudetud AVMSD-s pööratakse järelevalveasutuse sõltumatuse küsimusele varasemast

suuremat tähelepanu. AVMSD artiklist 30 tulenevad järgmised järelevalveasutuse sõltumatuse

kriteeriumid: 1) järelevalveasutus peab olema valitsusest juriidiliselt eraldiseisev ning

funktsionaalselt sõltumatu valitsusest ja mis tahes muust avalik-õiguslikust või eraõiguslikust

asutusest; 2) järelevalveasutus peab kasutama oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt ning

kooskõlas AVMSD eesmärkidega, eelkõige seoses meedia mitmekesisuse, kultuurilise ja

keelelise mitmekesisuse, tarbijakaitse, ligipääsetavuse, mittediskrimineerimise ja siseturu

nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi edendamisega; 3) järelevalveasutus ei tohi

küsida seoses AVMSD-st tulenevate ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega alluda

teise asutuse juhistele; 4) järelevalveasutuse pädevus ja volitused ning vastutuse tagamise

meetodid peavad olema sätestatud üheselt mõistetavalt siseriiklikus õiguses; 5)

järelevalveasutusel peavad olema oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ning ERGA (uue

10 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4ba650d7-565f-425c-960b-2ed72b05857c/meediateenuste-

seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus.

26

sõnastuse kohaselt Euroopa meediateenuste nõukoda) töösse panustamiseks piisavad rahalised

vahendid, seejuures oma aastaeelarve, mis avalikustatakse, ja personal ning nõuete täitmise

tagamise volitused; 6) järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvate kollegiaalse kogu

liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord, sh volituste kestus,

peavad olema kehtestatud riigisiseses õiguses. Kord peab olema läbipaistev,

mittediskrimineeriv ja tagama vajaliku sõltumatuse. Järelevalveasutuse juhataja või seda

ülesannet täitvad kollegiaalse kogu liikmed võib ametist vabastada, kui nad ei täida enam neile

oma ülesannete täitmiseks kehtestatud tingimusi, mis on eelnevalt liikmesriigi tasandil

kehtestatud. Ametist vabastamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, eelnevalt teatatud

ja avalikkusele kättesaadav. Eelnõu koostajate hinnangul TTJA juba vastab kirjeldatud

kriteeriumidele, ent kuna Euroopa Komisjon on Eestit järelevalveasutuse sõltumatuse

küsimuses just negatiivse näitena sageli esile tõstnud11, on otsustatud MeeTS-is TTJA

sõltumatust ka sõnaselgelt deklareerida.

Kuivõrd TTJA on moodustatud mitte Vabariigi Valitsuse poolt, vaid seadusega vahetult

Riigikogu poolt (vt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lõike 2 punkti 7), siis saab

järeldada, et sisuliselt on seadusandja TTJA juriidilise eraldiseisvuse tingimuse täitmise

AVMSD tähenduses garanteerinud. Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab

ennekõike seda, kas asutus saab sõltumatult täita enda funktsioone. Eesti õiguses võib sellega

seoses tekkida küsimus, kuidas on tagatud TTJA sõltumatus, kui minister saab teostada TTJA

üle teenistuslikku järelevalvet (vt VVS § 95 lõiget 1, § 99 ja § 100). Vajaliku sõltumatuse tagab

siin aga asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve

toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (vt VVS § 93 lõike 6 punkti 1).12

Sõltumatuse muudest isikutest ja asutustest ning volituste erapooletu ja läbipaistva kasutamise

tagavad korruptsioonivastased reeglid eesotsas korruptsioonivastase seadusega.

Nagu eespool märgitud, täpsustatakse AVMSD-s ka järelevalveasutuse rahastamisega

seonduvat. Ka selles küsimuses on Eesti õiguses vajalikud regulatsioonid juba kehtestatud.

TTJA-l on vastavalt VVS § 41 lõikele 2 oma eelarve, mis tuleb avaliku teabe seaduse § 28

lõike 1 punkti 11 kohaselt avalikustada. Samuti on Eesti õiguses nõutaval määral reguleeritud

järelevalveasutuse juhiga seonduv. Riigisiseses õiguses on sätestatud TTJA peadirektori

ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord. TTJA peadirektori nimetab

ametisse ja vabastab ametist vastavalt VVS § 49 lõike 1 punktile 5 kantsleri ettepanekul

minister. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 16 lõiked 1 ja 6 tagavad TTJA

peadirektori ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamise. ATS § 18 lõike 4 kohaselt

viib konkursi läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. TTJA peadirektorile

esitatavad nõuded tulenevad Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrusest nr 100

„Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni

peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded,

nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ (uus pealkiri 2025. a oktoobri

seisuga „Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning

arendamise ja hindamise kord“). ATS-is on sätestatud ka TTJA peadirektori viieaastane

teenistustähtaeg (vt ATS § 23 lõike 2 punkti 3) ja kaitseks meelevaldse ametist vabastamise

eest teenistussuhte lõppemise alused (vt ATS-i 11. peatükki). ATS § 101 reguleerib teenistusest

vabastamisest etteteatamisega seonduvat ja ATS § 103 lõike 2 punkt 4 tagab vabastamise

11 Vt näiteks „A study on Audiovisual Media Services – Review of Regulatory Bodies Independence“. 12 Advokaadibüroo Sorainen AS. Analüüs audiovisuaalmeedia teenuste regulaatorasutuse funktsiooni

korraldamise kohta Eestis (direktiivi nr 2018/1808/EL harmoneerimine). Tallinn, 2019.

27

põhjendamise. Ametist vabastamise käskkiri on avalik, kui puudub seadusest tulenev alus selle

asutusesiseseks tunnistamiseks.“

MeeTS-i § 54 lg-s 4 loetletakse täiendavad ülesanded, mida TTJA sõltumatu riikliku

järelevalveasutusena lisaks MeeTS-is eespool sätestatule täidab. Need on järgmised: MeeTS-i

nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis

nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise kohta, esitamine Euroopa

Komisjonile; Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja

videojagamisplatvormi pidajate andmete esitamine Euroopa Komisjonile; Euroopa

järelevalveasutuste rühmas (ERGA) ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes

osalemine; muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine. Eelnõu § 1 punkti 53 kohaselt

asendatakse viide Euroopa järelevalveasutuste rühmale (ERGA) uue nimega Euroopa

meediateenuste nõukoda“, sest Euroopa meediavabaduse määruse artikli 8 lõike 2 kohaselt on

liidu tasandil sõltumatu nõuandeorganina loodud Euroopa meediateenuste nõukoda, mis

koondab riiklikud reguleerivad asutused ja koordineerib nende tegevust, Euroopa

regulaatorasutuste rühma (ERGA) õigusjärglane. Eestit esindas ERGA-s ja esindab nõukojas

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Eelnõu § 1 punkt 54 – MeeTS-i 8. peatükki täiendatakse §-ga 562 (Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti õigus nõuda teavet). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus

nõuda Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja

andmeid, mis on proportsionaalsed ja vajalikud Euroopa meediavabaduse määruse III peatüki

kohaste ülesannete täitmiseks.

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõike 4 kohaselt kui see on vajalik käesolevast

määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, tagavad liikmesriigid, et liikmesriikide

reguleerivatel asutustel või organitel on õigus nõuda mõistliku aja jooksul teabe ja andmete

esitamist, mis on proportsionaalsed ja vajalikud käesoleva peatüki kohaste ülesannete

täitmiseks, järgmistelt isikutelt:

a) füüsilised või juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse III peatükki, ning

b) muu füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses võib nende kaubandus-, äri- või

kutsetegevusega seotud põhjustel olla sellist teavet ja andmeid.

Seega peab liikmesriik tagama, et regulaatorasutusel oleks võimalik teabe ja andmete esitamist

nõuda. Eelnõu väljatöötaja hinnangul on mõistlik seda tagada seaduse tasandil, vaatamata

sellele, et Euroopa meediavabaduse määruse säte on otsekohalduv. See aitab ära hoida

võimalikud rakenduslikud küsimused, tagab õigusselguse ja annab selge suunise, et on

regulaatorasutusel õigus nõuda Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud

isikutelt teavet ja andmeid, mis on proportsionaalsed ja vajalikud Euroopa meediavabaduse

määruse III peatüki kohaste ülesannete täitmiseks.

Eelnõu § 1 punkt 55 – Muudetakse MeeTS-i 57 pealkirja sõnastust ja viiakse see vastavusse

sätte sisuga. Eesmärk on luua õigusselgus ja vähendada probleeme seaduse rakendamisel.

Eelnõu § 1 punkt 56 on rakendusliku iseloomuga. MeeTS-i rakendussätete peatükki lisatakse

§ 632, mis puudutab enne eelnõukohase seaduse jõustumist välja antud tegevuslubade kehtivust.

Enne käesoleva seaduse 2026. aasta juunis (Riigikogu menetluse käigus lisatakse täpne

kuupäev) vastuvõetud redaktsiooni jõustumist välja antud tegevusload kehtivad neis märgitud

tingimustel kuni neis märgitud tähtaja lõpuni, välja arvatud tegevusloa kõrvaltingimused, mis

muutuvad käesoleva seaduse 2026. aasta juunis vastuvõetud redaktsiooni jõustumisel

28

kehtetuks. Tegevuslubadele kohaldatakse seaduses sätestatud tele- või raadioprogrammi

nõudeid (nt Eesti autorite ja esitajate teoste osakaalu nõue).

2024. aasta raadiolubade konkursi raames anti 13 juriidilisele isikule välja 32 raadioluba. 2025.

aastal lisandus 2024.a konkursil vabaks jäänud sagedusele välja antud üks raadioluba.

Eelnõu § 1 punkt 57 – muudetakse MeeTSi normitehnilist märkust. Audiovisuaalmeedia

teenuste direktiivi muudetakse Euroopa meediavabaduse määrusega ja normitehnilisse

märkusesse lisatakse viide Euroopa meediavabaduse määruse andmetele.

Paragrahv 2 sätestab elektroonilise side seaduse muudatuse.

Elektroonilise side seaduse paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

(3) Kui isik taotleb sagedusluba raadioteenuse osutamiseks sagedusalas 87,5–108 MHz, tuleb

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada meediateenuste seaduse alusel

väljastatud raadioteenuse osutamise tegevusluba.

Muudatus on vajalik selleks, et välistada raadioturul konkurentsi kahjustamine hoidudes

kõrvale meediateenuste seaduse nõuetest ning raadioloa konkursi edukast läbimisest. Eesti

sagedusressursi kasutamine meediateenuste seaduse alusel ette nähtud raadioloa konkurssi

läbimata kahjustab konkurentsi ja annaks välisriigis raadioloa saanud ettevõtjale

konkurentsieelise võrreldes kohalike teenusepakkujatega. Meediateenuste seaduse alusel läbi

viidud konkursi eesmärgiks on meediaturu arenguks soodsate tingimuste loomine.

Paragrahv 3 sätestab konkurentsiseaduse muudatuse. Muudatus on seotud meediaturu

kontsentratsiooni hindamisega. Eesmärk on võtta üle Euroopa meediavabaduse määruse

normid ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades.

Meediaturu kontsentratsioon on määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumine,

mis puudutab vähemalt ühte meediateenuse osutajat või ühte meediasisule juurdepääsu

võimaldavat digiplatvormi pakkujat.

Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 22 lõike 1 kohaselt sätestavad liikmesriigid oma

riigisiseses õiguses materiaalõiguse ja menetlusnormid, mis võimaldavad meediaturu sellist

kontsentratsiooni hindamist, millel võib olla oluline mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste

sõltumatusele. Nimetatud normid peavad

a) olema läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad;

b) nõudma, et sellise meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised teataksid sellest

kontsentratsioonist eelnevalt asjaomastele riigi ametiasutustele või organitele või annaksid

sellistele ametiasutustele või organitele asjakohased volitused nõuda kõnealustelt osalistelt

kontsentratsiooni hindamiseks vajalikku teavet;

c) määrama hindamise eest vastutavaks riiklikud reguleerivad asutused või organid või tagama,

et nad on hindamisse sisuliselt kaasatud;

d) kehtestama eelnevalt objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid

sellisest meediaturu kontsentratsioonist teatamiseks ning mõju hindamiseks meedia

mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, ning

e) täpsustama eelnevalt ajakava selliste hindamiste lõpuleviimiseks.

Käesolevas lõikes osutatud meediaturu kontsentratsiooni hindamine on eraldiseisev liidu ja

riigisisese konkurentsiõiguse valdkonna hindamistest, sealhulgas ühinemiskontrolli normides

29

sätestatud hindamistest. See ei piira vajaduse korral määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike

4 kohaldamist.

Regulatsiooni eeskujuks on võetud Soome ja Rootsi vastavasisulised regulatsioonid, millega

rakendatakse Euroopa meediavabaduse määrust. Rootsi õigusakti eelnõu kohaselt teavitatakse

konkurentsiseaduses toodud olukordades ka Rootsi regulaatorasutust, kui tehingu osapooled on

meediateenuseid pakkuvad ettevõtted või meediasisule juurdepääsu võimaldavad digiplatvormi

pakkujad. Rootsi regulaatorasutus hindab, kas koondumine meediaturul mõjutab meediasisu

mitmekesisust ja toimetuse sõltumatust ja see hinnang edastatakse Rootsi konkurentsiametile.

Vastav arvamus võib olla Rootsi konkurentsiametile asjakohaseks sisendiks, et hinnata, kuidas

koondumine mõjutab tarbijate huve meediaturul.

Soome vastuvõetud seaduse kohaselt esitatakse teavitus Transpordi- ja Sideametile ning

viimane viib läbi vajaliku hindamise. Käibemäärad, mille puhul teavitus esitatakse, on samad

nagu konkurentsiseaduse alusel tehtava teavituse puhul. Transpordi- ja Sideamet annab

kontsentratsiooni kohta hinnangu, mis avalikustatakse.

Eelnõus väljapakutud regulatsioon koormab minimaalselt ettevõtjaid ja ametkondi.

Konkurentsiseaduse muudatus koosneb kolmest punktist.

Eelnõu § 3 punkt 1 – Konkurentsiseaduse § 22 lõike 1 kohaselt lähtutakse koondumisele

hinnangu andmisel vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse

kaubaturgude struktuuri ning tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi kaubaturul, sealhulgas:

1) koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning konkurentide

juurdepääsu kaubaturule;

2) juriidilisi või muid kaubaturule sisenemise tõkkeid;

3) kaupade nõudlust ja pakkumist;

4) ostjate, müüjate ja tarbijate huvisid.

Eelnõuga täiendatakse konkurentsiseaduse § 22 lõikega 11. Kui koondumise osaline on

audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse või muu meediateenuste seaduse § 5 lõikes 2

nimetatud meediateenuse osutaja või meediasisule juurdepääsu võimaldav digiplatvormi

pakkuja, võib koondumisele hinnangu andmisel võtta arvesse koondumise mõju meedia

mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele.

Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse konkurentsiseaduse § 26 lõikega 11 . Kui koondumise

osaline on audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse või muu meediateenuste seaduse § 5

lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja või meediasisule juurdepääsu võimaldav

digiplatvormi pakkuja, märgib ta selle koondumise teates ära. Sellisel juhul esitab koondumise

osaline lisaks käesolevas paragrahvis nõutud teabele ja dokumentidele hinnangu koondumise

eeldatava mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele. Sarnase teabe

esitamise nõue on ka nt Soome samasisulises õigusaktis13.

Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse konkurentsiseaduse § 27 lõikega 21. Nimelt küsib

Konkurentsiamet enne § 27 lõigetes 1 või 2 nimetatud otsuse tegemist käesoleva seaduse § 26

lõikes 11 nimetatud koondumise osaliste puhul hinnangut meediaturu kontsentratsiooni kohta

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Hindamisel võetakse arvesse Euroopa

13 Laki mediamarkkinoiden valvonnasta | 408/2025 | Suomen säädöskokoelma | Finlex

30

meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud asjaolusid ja artikli 22 lõikes 3 nimetatud

suuniseid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab hinnangu Konkurentsiameti

määratud tähtajaks.

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud asjaolud (tõlkes elemendid) on

järgmised:

a) meediaturu kontsentratsiooni eeldatav mõju meedia mitmekesisusele, sh selle mõju avaliku

arvamuse kujundamisele ja meediateenuste ja meediapakkumise mitmekesisusele, pidades

silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja muudes

ettevõtetes;

b) toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmed, sealhulgas meediateenuse osutajate võetud meetmed,

mille eesmärk on tagada toimetusotsuste sõltumatus;

c) kas meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised jääksid ilma meediaturu

kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks ning kas on alternatiivseid võimalusi nende

majandusliku kestlikkuse tagamiseks;

d) kui see on asjakohane, komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande järeldused

meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta ning

e) kui see on kohaldatav, mis tahes meediaturu kontsentratsiooniga seotud osaliste võetavad

kohustused meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab hinnangu Konkurentsiameti määratud

tähtajaks. Hinnangu esitamise tähtaeg sõltub sellest, kas on tegemist nö esimese faasi

menetlusega või täiendava menetlusega.

Meedial on otsustav roll avaliku arvamuse kujundamisel ja kodanikele demokraatlikes

protsessides osalemise seisukohast asjakohase teabe edastamisel. Seepärast tuleb rakendada

regulatsiooni, mis võimaldab hinnata meediaturu selliseid kontsentratsioone, mis võivad

märkimisväärselt mõjutada meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust. Hästi toimiv aus

konkurents tagab meediaturu normaalse toimimise.

Eelnõu §-s 4 tehakse muudatused kriminaalmenetluse seadustikus.

Eelnõu § 4 punkt 1 on seotud eelnõu § 1 punktis 14 toodud muudatusega. Paragrahvi 72 lõiget

21 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“.

Eelnõu § 4 punkt 2 - Kuna Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevad nõuded seavad

täiendavad piirangud uurimisasutuste poolt menetlustoimingute läbiviimisele, täiendatakse §

126² lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevate isikute ja nendega ametialaselt või

püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu seotud isikute suhtes jälitustoimingu tegemiseks loa

taotlemisel tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/1083,

millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL

(Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024), artikli 4 punktist 5

tulenevaid erisusi.“.

Antud muudatuse kohaselt kehtestatakse ajakirjanike ja nendega püsivas lähedases eraelulises

suhtes olevate isikute osas täiendavad piirangud varjatud jälgimiseks kohtuloa taotlemisel.

Kokkuvõtvalt tähendab see, et ajakirjanike ja nende lähedaste suhtes on varjatud jälgimine, sh

jälitustarkvara kasutamisel või muude varjatud toimingute kasutamine näiteks allika

tuvastamiseks või ajakirjaniku töö mõjutamiseks keelatud. Ka praegu tuleb õiguskaitseasutusel

31

igat jälitusluba taotleda kohtult ning tegemist on põhjalikult reguleeritud toiminguga. Samal

ajal on oluline rõhutada: see piirang ei ole absoluutne ja ei kehti näiteks raskete kuritegude

puhul. Kui on tegemist näiteks tapmise, riigivastase tegevuse, laste seksuaalse väärkohtlemise

või muu raske kuriteoga, mille uurimiseks peab politsei taotlusel kohus jälitustoimingut

vältimatult vajalikuks, siis on selleks ka edaspidi õigus ja seaduslik alus.

Euroopa meediavabaduse määrus ei puuduta julgeolekuasutuste tegevust, mis toimub

julgeolekuasutuste seaduse mõistes (vastavalt Euroopa meediavabaduse määruse

põhjenduspunktis 8 toodud täpsustusele). Uurimisasutuste tegevust puudutavad Euroopa

meediavabaduse määruse artiklist 4 tulenevad nõuded – sh piirangud sekkuva jälitustarkvara jt

erimeetmete kasutamiseks meediamajade ja nendega seotud isikute suhtes - on kaetud eelnõu

sõnastusega.

Eelnõu §-s 5 tehakse muudatused tsiviilkohtumenetluse seadustikus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 257 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna

„ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“. Muudatus on seotud § 1

punktis 14 toodud muudatusega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus on kasutusel Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevad mõisted.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1808, millega

muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate

liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia

teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda.

Eelnõuga luuakse Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid.

Euroopa meediavabaduse määrusega muudetakse ka audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi,

need muudatused puudutavad Euroopa regulaatorasutuste rühmaga (ERGA) seonduvat.

Euroopa meediavabaduse määrusega asutatakse Euroopa meediateenuste nõukoda, mis asendab

ERGA ja on selle õigusjärglane. Ka käesolevas eelnõus asendatakse viide ERGAle viitega

Euroopa meediateenuste nõukojale (eelnõu § 1 punkt 52; MeeTS § 54 lg 4 p 4 muudatus).

Direktiivi muudatusi kajastav vastavustabel on eelnõu seletuskirja lisa 3.

6. Seaduse mõjud

6.1. Teleprogrammide taasedastamise lõpetamist puudutav regulatsioon

6.1.1. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele (siseturvalisus ja sisejulgeolek)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Teoreetiliselt on see kogu muudatusest mõjutatud

sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis 2021. aastal Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevaid

telekanaleid alla 20% Eesti elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast

32

Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamise keeldu (rahvusvaheliste

sanktsioonide tõttu) on leidnud võimaluse neid edasi vaadata alla 5% eestimaalastest.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Lahenduse mõju siseriiklikule julgeolekule saab hinnata positiivseks, sest TTJA-le antakse

täiendavad võimalused desinformatsiooni edastatavate kanalite leviku piiramiseks (eelkõige

pärast rahvusvaheliste sanktsioonide lõpetamist, kui kanaleid saaks taas taasedastada) ning selle

tulemusel haaratakse seni Venemaa inforuumis olnud ja sellest mõjutatud inimesi järjest enam

Eesti inforuumi.

Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist

korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite

edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud Eesti meediakanaleid.

Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 2025. aastal vähenenud Venemaa telekanalite

vaatamine 11%-lt 3%-le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud

aga üle kahe korra. Nendele andmetele tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite

pakkumise vähenedes leitakse üles eesti kanalid, saades osa nende infoväljast.

Muudatuse eesmärk on anda TTJA-le täiendavad õiguslikud alused lõpetada vaenuliku

mõjutustegevuse eesmärgil loodud kanalite edastamist Eesti territooriumil. Neis kanalites

esitatakse vaatajatele agressorriigi desinformatsiooni, millega mõjutatakse vaatajatele

märkamatult nende meelsust ja usaldust riigi, organisatsiooni vms vastu. Elanikkonna

lõhestatuse vältimine on oluline aspekt riigisiseste konfliktide ärahoidmisel ja ühiskonna

sidususe hoidmisel. Kuna need kanalid võivad ohustada kogu Eesti elanikkonna turvalisust ja

julgeolekut, on sellisel juhul tegemist suure sihtrühmaga.

Eesti elanikkonna jaoks tähendab võimalik taasedastamise lõpetamine eeldatavasti

agressorriikide (eelkõige Venemaa ja teda toetava Valgevene) mõju all tegutsevate telekanalite

võrra väiksemat programmide valikut Eestis. Samas ei ole taasedastamise lõpetamise eesmärk

pidurdada vaba meedia levikut, vaid takistada julgeolekuohtu sisaldavate kanalite levimist.

Ühtlasi võib muudatuse tulemusel eeldada järjest suurema osa (võõrkeelse) elanikkonna

jõudmist Eesti infovälja.

Mõju ulatus on väike, sest eeldame sihtrühma käitumises positiivseid muudatusi ning sellega

kohanemisraskusi eeldatavalt ei kaasne. Mõju ei ole sihtrühmale oluline, sest alates 2022.

aastast on nii TTJA kehtestatud piirangute kui ka Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu Eestis

taasedastatavate teleprogrammide hulk oluliselt vähenenud. Praegu on Euroopa Liidu

sanktsioonide alusel keelatud edastada 55 telekanalit.

6.1.2. Mõjuvaldkond –kultuurilised mõjud

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Selles punktis hinnatakse mõju ajakirjandusele ja meediale, mitmekülgse info kättesaadavusele,

pluralismile ja arvamusvabadusele.

33

Muudatus korrastab ning tasakaalustab Eesti sisest inforuumi. Tänu vaenuliku mõjutustegevuse

eesmärgil loodud kanalite taasedastamise piiramisele väheneb meie inforuumis leviva

agressorriikide desinformatsiooni mõju. See samm tõstab lisaks Eesti telekanalitele ka Eesti

ajakirjandusväljaannete nähtavust ja tugevdab meediaväljaannete konkurentsi positsiooni Eesti

turul. Samuti toetab muudatus kaudselt ka meediakirjaoskuse tõusu.

Uue taasedastamise lõpetamise mehhanismi rakendamine aitab tõkestada desinformatsiooni

levikut. Desinformatsioon kahjustab nii üksikisikuid kui ka tervet ühiskonda. Desinformatsioon

õõnestab inimeste usaldust meedia, institutsioonide ja demokraatia vastu ning takistab otseselt

vaba arvamuste vahetust. Desinformatsiooni loojate ja levitajate tegevuse eesmärgiks on

tekitada ühiskonda lõhestavaid pingeid ning läbi konfliktide loomise ja võimendamise

demokraatlikku ühiskonda destabiliseerida. Pakutud muudatus ei piira ega vähenda inimõiguste

ja põhivabaduste kaitse konventsiooni14 artiklis 10 sätestatud sõnavabadust. Viidatud artikli

lõike 1 kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele

ning vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata

riigipiiridest. Lõige 2 sätestab, et kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja

vastutus, võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või

karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse

terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks,

tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe

avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks.

Muudatus järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt

levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul

viisil. Sama sätte kohaselt võib seda õigust seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste

õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.

6.1.3. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate

halduskoormusele)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teleprogrammide taasedastajad

Eestis on suurimad teleprogrammide taasedastajad telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti

AS, Elisa Eesti AS, AS Levira ja AS STV. Kokku on Eestis teleprogrammide taasedastajaid

ligikaudu 30. Keskmiselt on pakutavate telekanalite arv ettevõtte kohta ligi 70 kanalit,

suuremad taasedastajad pakuvad vaatamiseks üle 150 kanali.

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2024. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Muudatus mõjutab ainult selliseid sideteenuse osutajaid, kelle taasedastatavate kanalite

taasedastamist võiks TTJA edaspidi ettekirjutusega lõpetada. 2023-2024. a menetletud eelnõu

kohaselt puudutas eelnõu kõiki taasedastajaid, kes pidid TTJA-d taasedastatavatest kanalitest

teavitama. Kuivõrd hetkel on sanktsioonidega keelatud 55 kanali taasedastamine, võib

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/222062021004.

34

teoreetiliselt sanktsioonide lõppemisel eelnõu puudutada neid taasedastajaid, kes nende hetkel

piiratud või sarnaste programmide taasedastamisega soovivad jätkata.

Arvestades, et 2022. aastast alates on sanktsioonide või TTJA sisupiirangute tõttu 55 telekanali

taasedastamine juba keelatud, siis teleprogrammide taasedastajate kliendibaasi muudatus

negatiivselt ei mõjuta.

Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust väikeseks ja mõju esinemise

sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.1.4. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA, julgeolekuasutused

Muudatused mõjutavad TTJA-d, lisaks julgeolekuasutusi, kellelt TTJA võib küsida enne

meediateenuste taasedastamise lõpetamist infot. Asutused annaksid TTJA-le teavet

meediateenuse osutaja jt isikute võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või

rahvusvaheliste sanktsioonidega või muud neile teada olevat infot teenusest tuleneva

julgeolekuohuga. Tegemist on väikese sihtrühmaga.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Võrreldes varasemas eelnõus väljapakutud taasedastamisteatiste menetlemisega, mis oleks

eeldanud töökoormuse tõusu, mõjutaks kavandatav regulatsioon TTJA ametnike töökoormust

vähe. Koormuse suurenemine võib lisanduda pärast EL sanktsioonide kehtetuks tunnistamist.

Siis võib suureneda ka julgeolekuasutuste töökoormus info andmisel.

Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust väikeseks ja mõju esinemise

sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.2. Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine

6.2.1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate

halduskoormusele)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad

Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on

majandustegevuse registri andmetel 31. Ajutise loa all tegutsevaid meediateenuse osutajaid

2025. aasta juuli seisuga ei ole.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine annab raadioteenuste osutajatele alaliste

raadiolubade konkursi vahelisel ajal võimaluse lühikest aega tegutseda. Kui praegu on ajutiseks

raadioloaks võimalik taotlust esitada vaid juhul, kui selle eesmärk on kindla sündmuse

kajastamine raadioprogrammis, siis muudatusega võimaldatakse lisaks taotlust esitada ka

testimiseks vabadele sagedustele. Samuti seatakse muudatustega ajutisele iseloomule kindel

ajaline määratlus, mis tagab, et ajutiste raadiolubadega tegevusest ei saaks sisuliselt alalist

tegevust. Muudatus mõjutab raadioteenuste osutajaid, andes neile paremad võimalused ajutiste

35

raadiolubadega tegutsemiseks. Muudatus ei tekita teenuseosutajatele lisakohustusi ning nende

halduskoormus sellest ei suurene.

Kuna ajutiseks tegevuseks võimalikke FM-raadiosagedusi praktiliselt enam saadaval ei ole,

saab hinnata nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust väikeseks.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Rahvusvahelisele programmile ajutise televisiooniloa loataotluste läbivaatamise tähtaja

pikenemine mõjutab vähesel määral rahvusvaheliste teleprogrammide osutajaid. Kuna tähtaja

pikendamine on vajalik, et loa väljastamiseks vajalikud toimingud teha, on tähtaja pikendamisel

minimaalne mõju. Rahvusvahelise programmi ajutise televisiooniloa taotlejatele muudatus

lisakohustusi ei tekita ning nende halduskoormus sellest ei suurene.

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA

Muudatused mõjutavad TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist

väikese sihtrühmaga.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine mõjutab TTJA ametnike töökorraldust.

Muudatuse kohaselt võimaldatakse väljastada ajutine televisiooni- või raadioluba lisaks

sündmuse kajastamisele ka meediateenuse programmi sobivuse testimiseks konkreetse

levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse testimiseks meediateenuse

edastamiseks. Kuna uue regulatsiooni kohaselt ei oleks ajutise meedialoa alus üksnes sündmuse

kajastamine, võib muudatus mõningal määral suurendada turuosaliste soovi ajutisel meedialoal

tegutseda. Samuti ei ole ajutisteks raadiolubadeks sobivaid sagedusi lõputult.

Eelnevat arvesse võttes saab nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata

väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.3. Meedialubade kõrvaltingimuste seadmise lõpetamine, raadiolubade liigid ja

raadiolubade konkursi korraldamise kord

6.3.1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate

halduskoormusele)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad

Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on

majandustegevuse registri andmetel 31, sh on rahvusvaheline televisiooniluba 11-l ettevõtjal ja

14-st raadioteenuse osutajast üleriigiline raadioluba kaheksal (2025. aasta märtsi seisuga).

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2024. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Tänastes konkurentsitingimustes, kus Eesti televisiooni- ja raadioloa omajad võistlevad

rahvusvaheliste voogedastusplatvormide, videojagamisplatvormide, muusikarakenduste jt

36

teenuseosutajatega tarbijate tähelepanu pärast, on neil stiimul hoida oma programme

mitmekesiste ja värsketena. Seda tehakse sõltumata riigi seatud kõrvaltingimustest. Seejuures

seavad kõrvaltingimused Eesti teenuseosutajad võrreldes üleilmsete platvormidega keerukasse

konkurentsiolukorda, sest kõrvaltingimuste täitmine võib kaasa tuua sellised täiendavad kulud,

milliseid globaalsetel konkurentidel puuduvad. Meedialubadele kõrvaltingimuste seadmise

lõpetamine lihtsustaks ettevõtjatele meediaturul tegutsemist ning vähendaks nii ettevõtjate kui

riikliku järelevalve haldus- ja töökoormust, toomata seejuures kaasa muutusi tarbijatele. Seega

loobutakse regulatsioonist, mis meediateenuse osutaja konkurentsiolukorda veelgi nõrgestab.

Samas tuuakse seni kõrvaltingimustena kehtestatud nõuded Eesti autorite või Eesti esitajate

poolt esitatud teoste esitamise miinimumnõuete osas seaduse tasandile.

Muudatusega lihtsustatakse ja ajakohastatakse raadiolubade liike. Raadioliikide muutmine ei

tekita raadioteenuse osutajatele lisakohustusi ning regulatsiooni lihtsustamisel on

teenuseosutajatele positiivne mõju, muutes nõuete mõistmise ja nende täitmise

arusaadavamaks. Muudatusel on teenuseosutajatele positiivne mõju, sest tegevusluba on

võimalik saada kiiremini. Kuna raadioteenuse osutajatele muudatustest tulenevat infokohustust

ega vastavuskulusid ei teki, siis nende halduskoormus selle võrra ei suurene.

Raadioloa liikide täpsustamine ning raadiolubade konkursi lühendamine seab soodsamad

võimalused digiraadio arenguks Eestis. Digiraadio võimaldab oluliselt suurendada pakutavate

raadiokanalite arvu, mis omakorda võimaldab senisest paremini rahuldada killustuva

kuulajaskonna erinevaid maitseid. Lisaks saavad raadioteenuse pakkujad senisest tunduvalt

kulutõhusamalt katta oma raadiokanalitega kogu Eesti territooriumi, mis võimaldaks koguda

reklaamiandjate jaoks suuremaid kuulajate gruppe. Digiraadio vahendusel on võimalik

reklaamitellijatel jõuda täpsemate sihtrühmadeni kogu Eesti territooriumil ning seeläbi oma

tooteid ja teenuseid senisest tõhusamalt turundada. Suuremad reklaamitulud võimaldavad

meediateenuste pakkujatel tõsta oma programmide kvaliteeti ning muuta need kuulajatele

senisest veelgi enam huvipakkuvaks. Pikemas perspektiivis on digiraadio arengu toetamisel

regulatiivsel tasandil raadioteenuse osutajatele positiivne mõju. Tegemist ei ole lähiaastatel küll

olulise mõjuga muudatusega, kuid valdkonna jaoks on see positiivne ja vajalik.

Eesti turule suunatud teise riigi jurisdiktsiooni all tegutsev raadioprogramm ei pruugi järgida

MeeTS-is kehtestatud nõudeid ja teise riigi raadioloa kasutamise tegelikuks eesmärgiks võib

olla soov hoida kõrvale Eestis kehtivaist õigusnormidest. Eesti meediaturul turuosaliste võrdse

kohtlemise ja raadioturul ausa konkurents tagamiseks on otstarbekas kehtestada kõigile Eesti

raadiosagedusplaanis ringhäälinguks ettenähtud sagedusi kasutavatele raadioteenuste

osutajatele võrdsed tingimuseed.

Eelnevat arvesse võttes saab muudatustega kaasnevat mõju ulatust kui ka mõju esinemise

sagedust hinnata väikseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.3.2. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju mittetulundussektorile, mõju

halduskoormusele)

Muudatusest mõjutatud sihtrühm: kollektiivse esindamise organisatsioonid ehk KEO-d

(Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), Eesti Esitajate Liit

(EEL).

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

37

Osaline halduskoormuse tõus on vältimatu ning puudutab ka KEO-sid, kuid juba täna esitavad

raadioteenuste osutajad KEO-dele aruandeid muusikateoste mängimise kohta nende jaamades,

mille alusel KEO-d jaotavad autori-, esitaja ja fonogrammitootja tasusid. Samas ei ole

raadioteenuse osutajate poolt esitatavad repertuaariaruanded veel täielikult kõigi

teenuseosutajate vahel ühtlustatud ning kõik aruanded ei sisalda seaduse nõuete täitmiseks

vajalikku infot.

Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav

repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (International Standard

Musical Work Code - ISWC) ning salvestiste koodidele (The International Standard Recording

Code - ISRC) ka lugude mängimise kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite

loodud ja Eesti esitajate esitatud teosed.

EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta

annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva

analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed

(kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ

poolsest tagasisidestamisest.

6.3.3. Mõjuvaldkond – kultuurilised mõjud

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond

2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Eesti jälgib telekanaleid üle 90% ja kuulab

raadiokanaleid üle 80% Eesti elanikkonnast.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise miinimummahu

kehtestamine raadiojaamadele mõjutab positiivselt eesti kultuuriruumi. Eesti autorite loodud

või Eesti esitajate esitatud muusikateoste raadioeetris mängimine aitab kaasa muusika loojate

ja esitajate tuntuse tõusule ning samas esitab raadiojaamadele kõrgemaid kvaliteedinõudeid.

Muudatused seoses Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega

6.4. Audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning muu meediateenuse

osutaja märkimine äriregistris ja riikliku reklaamitulu kogusumma kajastamine

6.4.1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate

halduskoormusele)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teenuse osutajad

Äriregistris on uute, 2025. aastast kehtivate EMTAK koodide alusel meediateenustega seotud

valdkonnad järgmiste koodide all: 60101- Raadioringhääling ja audiosisu levitamine (äriregistri

kohaselt 55 ettevõtet), 60201- Televisiooniteenused ja videote levitamine (äriregistri kohaselt

52 ettevõtet), 58121- Ajalehtede kirjastamine (äriregistri kohaselt 20 ettevõtet), 58131 -

Ajakirjade jm perioodika kirjastamine (äriregistri kohaselt 106 ettevõtet) ja 60391- Muu sisu

38

levitamine (selle all on muuhulgas sisu levitamine ajaveebi vahendusel) (äriregistri kohaselt

286 ettevõtet).

Kuni 31.12.2024 oli kasutusel EMTAK 2008. Kuni selle ajani kasutasid sotsiaalmeedia

platvormidel ärilistel eesmärkidel tegutsevad sisuloojad ka EMTAK 2008 koodi 73121

(Reklaami vahendamine meedias). Kui nende põhitegevus on siiski sisuloome, oleks alates

2025. aastast õigem kasutada koodi 60391 ning koodi 73121 all olevaid isikuid käesolevas

regulatsioonis sihtrühma alla ei loeta.

Seega äriregistri andmete põhjal võib orienteeruvalt lugeda meediateenuste osutamisega

tegelevate ettevõtete arvuks 519 ettevõtet. Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud

majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2024. aastal (158 378), on tegemist väikese

sihtrühmaga.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega luuakse järgmine lahendus.

11) Ettevõtja märgib asutamisel või majandusaasta aruande esitamisel oma tegevusala (ÄS § 4

lg 5). Seda tehakse üks kord aastas, poole aasta pealt tegevusala muuta ei saa.

2) Kultuuriminister on kehtestanud määrusega loetelu tegevusaladest (EMTAK koodid), mida

loetakse meediateenuse osutamiseks.

3) Automaatika seob ära esitatud tegevusala ja kultuuriministri esitatud EMTAK koodid,

tuvastab, et tegevusala läheb meediateenuse osutamise alla.

4) E-äriregistris ettevõtja vaatel kuvatakse automaatselt tegevusalade väljal teave, et juriidiline

isik on meediateenuse osutaja meediateenuste seaduse tähenduses.

5) Meediateenuse osutajal on kohustus majandusaasta aruande lisana tuua eraldi välja neile

riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või

üksustelt saadud reklaamitulude aastane kogusumma.

6) Automaatika võtab esitatud summa ja kuvab eraldi ridadena majandusaasta aruannete kastis

vastava aasta aruande all nt „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele isikule

riiklikuks reklaamiks x eurot.“ ja „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele

isikule kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt reklaamiks x eurot.“

Korrektselt õige tegevusala valinud meediateenuse osutaja halduskoormus suureneb selle võrra,

et lisandub kohustus hinnata, kas tegemist on riikliku reklaami tuluga Euroopa meediavabaduse

määruse tähenduses. Kui on tegemist riikliku reklaami tuluga, on meediateenuse osutajal

kohustus majandusaasta aruande lisana riikliku reklaami tulu kogusumma ja kolmandate riikide

ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma lisada (kui selline

summa on 0, tuleb ka see eraldi märkida). Seega, riikliku reklaamiraha aruandlus kohustab

meediateenuse osutajaid majandusaasta aruande lisas raporteerima ka sellisest tulust, mida

varasemalt ei ole eraldi kajastatud. Eesti meediateenuse osutajatele toob muudatus kaasa

vajaduse oma raamatupidamises eraldi märkida riikliku reklaami tulud ning need ühe

koondsummana majandusaasta aruande lisana äriregistrile esitada.

Lisanduv halduskoormus on siiski minimaalne ja see kohalduks aastal 2027, esitades

majandusaasta aruannet eelmise majandusaasta kohta. RIK töötab välja võimaluse, et vastava

summa saab vabatahtlikult esitada ka 2026. aastal.

Ettevõtte äritegevuse aspektist on tegemist positiivse muutusega, mis mõjutab riiklike

reklaamirahade optimaalset kasutamist ja toetab meediaturu tervet konkurentsi. Riiklike

39

reklaamirahade jaotuse läbipaistvus võimaldab meediateenuse osutajatel lihtsal viisil tuvastada

riikliku reklaamiraha kallutatud kasutamist. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike ja see

on seotud mõningase halduskoormuse suurenemisega.

Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ §

41 lõike 2 punkti 3 kohaselt esitatakse seletuskirjas halduskoormuse kasvu korral ülevaade,

mille võrra olemasolevat halduskoormust vähendatakse. Vähendamisena võib välja tuua

raadio- ja televisioonilubade kõrvaltingimuste (muusika- ja sõnasaadete osakaal programmis,

levipiirkonna elu kajastavate saadete maht programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning

sõnasaadete keele nõue) kaotamise, mille leevendavat mõju on kajastatud seletuskirja punktis

2.3. Meedialubadele kõrvaltingimuste seadmise lõpetamine lihtsustaks ettevõtjatel meediaturul

tegutsemist ning vähendaks nii ettevõtjate kui riikliku järelevalve haldus- ja töökoormust,

toomata seejuures kaasa muutusi tarbijatele. Seaduse tasandile tuuakse seni kõrvaltingimusena

sätestatud Eesti autorite muusikateoste osakaalu miinimumnõue, aga vastavat normi

laiendatakse lisaks Eesti autoritele Eesti esitajate esitatud teostega.

6.4.2. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele).

Mõjuvaldkond- infotehnoloogia ja infoühiskond (mõju infotehnoloogilistele arendustele,

mõju e-riigile)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) ja

Kultuuriministeerium

Muudatused mõjutavad RIK-i, kelle ülesanne on vastav arendus välja töötada ja seda käigus

hoida.

Muudatused mõjutavad Kultuuriministeeriumi, kelle roll on hoida oma määrusega EMTAK

koodid meediateenuse osutaja määratlemisel asjakohased.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Mõju RIK-i töökoormusele ja kuludele on vähene, sest kavandatavad muudatused arvestavad

juba väljakujunenud praktikaga, mistõttu saab oodatava mõju ulatust ning selle esinemise

sagedust hinnata väikeseks. Hinnanguliselt on arendustööde maksumus kuni 5000 eurot.

Eesti riigi juba olemasoleva IT-lahenduste rakendamisel Euroopa meediavabaduse määrusest

tulenevate nõuete täitmisel on positiivne mõju Eesti kui e-riigi mainele. Eesti riik ei hakka

määruse nõuete täitmiseks looma uusi andmebaase ega arendama dubleerivaid IT-lahendusi.

Lahenduse pakkumiseks kasutatakse juba olemasolevaid infosüsteeme ja e-teenuseid, millede

arenduse ulatus on väiksemahuline. Ebasoovitava mõju kaasnemist ei ole ette näha.

6.5. Meediaturu kontsentratsiooni hindamine

6.5.1. Mõjuvaldkond – haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond, tarbijad

2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Kõiki isikuid võib lugeda meediatarbijateks, kes

oleksid tõenäoliselt huvitatud, et meediaturul valitseks mitmekesisus ning oleks võimalik

erinevates meediakanalites tarbida kvaliteetset meediasisu.

40

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Muudatusega luuaks regulatsioon, mis võimaldab hinnata meediakontsentratsiooni, millel võib

olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Loodava

lahenduse rakendamisel on positiivne mõju elanikkonnale pakutavate meediateenuste ja

meediasisu mitmekesisusele ning meedia tarbimise võimalustele.

Turukonkurentsi regulatsioon kaitseb tarbijat monopolide tekke eest ja tagab parema hinnaga

laiema teenuste valiku pakkumise.

Tarbijate jaoks on Eesti meediamaastik üsna mitmekesine ja stabiilne ning meediateenuste

osutajate poolt pakutavad teenused kvaliteetsed ning vabas turukonkurentsis vastavalt

pakkumise-nõudluse suhtele tarbijasõbralikult hinnastatud. Toimivat konkurentsipõhist

meediaturgu arvestades on meediateenuste osutajate märkimisväärne koondumine pigem

vähemtõenäoline. Tulevikus toimuda võivate meediaettevõtete koondumised on pigem harvad

ning tarbijate jaoks on nende mõju meediasisu kättesaadavusele ja meediasisu kvaliteedile

pigem väike.

6.5.2. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm –teenuse osutajad

Koondamise puhul esitatakse teatis siis, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta

käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed

Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot. Seega puudutab regulatsioon hinnanguliselt alla 50

meediateenuse osutaja, kelle majandusaasta käive ületab koondumiste hindamise teostamise

eelduseks oleva käibe.

Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu

2025. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Meediakontsentratsiooni hindamise mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on

tõenäoliselt pigem väike, sest Eesti meediamaastik on viimastel aastatel üsna stabiilne ning

olulisemad koondumised on kümmekond aastat tagasi juba toimunud. Seetõttu pole teada, kas

hindamist vajav koondumine võiks esineda kord viie või kümne aasta jooksul. Samas on meedia

kontsentratsiooni jälgimine ja meediamonopolide tekke ennetamine ajakirjandusväljaannete

mitmekesisuse ja meediaväljaannete elujõulisuse tagamiseks oluline. Meediakontsentratsiooni

asjatundlik hindamine toetab vaba ning ausas konkurentsis majanduslikult hästi toimiva

meediasektori arengut. Majanduslikult elujõulised meediateenust osutajad tagavad elanikkonna

igakülgse informeerituse ja loovad demokraatliku ühiskonna arengut toetava vaba arvamuste

avaldamise ja arutelude foorumi. Monopolide tekke vältimine võimaldab ettevõtetel toimida ja

uutel tegijatel turule tulla avatud konkurentsi tingimustes. Pakutud lahendus võimaldab hinnata

ka koondumiste mõju juhul kui mõni globaalsetest meediateenuste osutajatest sooviks Eesti

turul ettevõtteid omandades jõupositsiooni saavutada ning konkurentsi vähendada.

Oodatav mõju ulatus ja mõju esinemise sagedus on väike. Soovimatute mõjude risk

meediateenuste osutajatele tuleb hinnata ebatõenäoliseks.

41

6.5.3 Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA ja Konkurentsiamet

Muudatused mõjutavad TTJA-d ja Konkurentsiametit. Kuna mõjutatud on kaks valitsusasutust,

on sihtrühm väike.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Meediateenuste osutajate koondumiste hindamisi on varasemalt olnud ainult üksikuid ja

olukorra muutust ei ole ka lähiaastateks ette näha. Sellest tulenevalt on prognoositav mõju

TTJA ja Konkurentsiameti töökoormusele väike.

Konkurentsiamet küsib enne konkurentsiseaduse § 27 lõigetes 1 või 2 nimetatud otsuse

tegemist hinnangut meediaturu kontsentratsiooni kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametilt. Hindamisel võetakse arvesse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2

sätestatud asjaolusid ja artikli 22 lõikes 3 nimetatud suuniseid. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet esitab hinnangu Konkurentsiameti määratud tähtajaks. Ebasoovitava mõju

kaasnemise risk on väike ja see on seotud ainult võimaliku mõningase töökoormuse

suurenemisega TTJA-s ja Konkurentsiametis. Risk võib realiseeruda etteheidetes, et riik võib

meediateenuste osutajate koondumisele seada majandustegevust liigselt piiravaid nõudeid.

6.6. Avaliku sektori vahendite eraldamine riiklikuks reklaamiks ning sellekohase info

avalikustamine

6.6.1. Mõjuvaldkond – kultuurilised mõjud

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond, meediatarbija

2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest, keda võib suures osas lugeda meediatarbijaks.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Regulatsiooni eesmärk on tagada riikliku reklaamiraha kasutuse suurem läbipaistvus, mis

parandab meediaturu vaba konkurentsi ja aitab vältida riikliku reklaamiraha võimalikust

kallutatud kasutamisest tekkida võivat turumoonutust. Eesti elanikel tekib võimalus näha

riikliku reklaamiraha kasutamist meediateenuse osutajate lõikes.

Läbipaistvalt jaotatud riiklik reklaamiraha toetab meediateenuste osutajate majandustegevust

ning mõjutab positiivselt meediaturu konkurentsi. Hästi toimiv meediasektor pakub

elanikkonnale erinevates meediakanalites kvaliteetset mitmekesist meediasisu tarbijasõbralike

hindadega. Käesoleva eelnõu koostamise seisuga ei ole teadaolevalt turgu moonutavat riikliku

reklaamiraha kasutust Eestis tuvastatud.

6.6.2 Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele, mõju kohaliku

omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – kõik avaliku sektori asutused

42

Avalikust sektorist suurima osa (90%) moodustab valitsussektor, ülejäänud loetakse nn muuks

avalikuks sektoriks. Eesti valitsussektor jaotub omakorda kolmeks: keskvalitsus, kohalikud

omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Muu avaliku sektori alla kuuluvad riigi ja

omavalitsuste osalusega kaupa ja teenuseid tootvaid avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia,

Tallinna Sadam jne). Avaliku sektori asutusi on seisuga 2024. a aprill 233415.

Riikliku reklaamiraha aruandlusega seotud muudatused mõjutavad Riigi Tugiteenuste Keskust.

Prognoositav arendustööde maksumus on 2000 eurot.

Mõningal määral kasvatab TTJA töökoormus kord aastas tehtava riikliku reklaamiraha

kasutuse analüüsi teostamiseks.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Riikliku reklaamiraha saajate arvu kohta senini täpne informatsioon puudub. Pakutav lahendus

tagab riikliku reklaamiraha kasutuse läbipaistvuse ja aitab kaasa riiklike reklaamirahade

õiglasele jaotusele.

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamiseks on kavas täiendada

makseandmikke, mida esitavad kõik valitsussektorisse kuuluvad üksused rahandusministri

määruse “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” alusel. Makseandmikes ei ole

hetkel nii detailseid kontosid, et saaks eraldi välja võtta maksed ostetud reklaami eest.

Ettepanek on luua makseandmikesse uus kuuekohaline konto, mille alusel on võimalik

saldoandmike infosüsteemist (https://saldo.rtk.ee/saldo-app/) kasutajasõbralikul viisil vastavat

infot kätte saada. Saldoandmike infosüsteemi andmefaili alusel teostab TTJA kord aastas

analüüsi ning avalikustab selle tulemuse oma kodulehel.

Raamatupidamist reguleeriv avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend kehtib

praegu 2275 avaliku sektori üksusele, kellest 1899 on kohalike omavalitsuste üksused (KOV-

id, nende allüksused ja nende otsese või kaudse mõju all olevad üksused). 376 üksust on avaliku

sektori üksused, kes ei kuulu KOV-ide gruppi. 1899 KOV-i üksusest kuuluvad Tallinna linnale

280 üksust. 376 üksusest, kes ei ole KOV-ide grupis, on käesoleval ajal RTK teenindamisel

214 üksust ning 162 peavad iseseivat raamatupidamist. Nende iseseisva raamatupidamisega

üksuste hulgas on ka äriühingud ja muud avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, kes

makseandmikke ei esita, sest neid ei loeta valitsussektorisse. Niisuguseid ühinguid on 92, kelle

kohta makseandmikest infot täna ei saada. Suurimad neist on Eesti Pank, Eesti Energia,

Riigimetsa Majandamise Keskus, Elering, Tallinn Sadam. Rahandusministri määrusega

“Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” kehtestatakse ka neile nõue esitada

makseandmik, milles on andmed riikliku reklaamiraha kulude kohta.

Avaliku sektori asutuste töökoormus suureneb selle võrra, et lisandub kohustus hinnata, kas

tegemist on riikliku reklaami rahaga Euroopa meediavabaduse määruse tähenduses.

Kokkuvõtvalt - koostöös RTK ja TTJA-ga soovitakse leida lahendus, et aruandlusprotsess oleks

võimalikult automatiseeritud ja avaliku sektori asutuste töökoormus suureneks minimaalselt.

15 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika

43

Euroopa meediavabaduse määrusega ei reguleerita avalike asutuste endi infolehtede või nende

hallatavate veebilehtede toimetamise ning välja andmisega seotud tegevusi. Juhul kui KOV

soovib avaldada reklaami mõne teise juriidilise isiku omanduses olevas meediateenuse

osutajaks kvalifitseeruvas kanalis, siis tuleb mõlemal osapoolel vastavalt kehtestatavale korrale

teavitada tehingu summa.

6.7. Allikakaitset puudutavate isikute ringi laiendamine

6.7.1. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele (siseturvalisus)

Siin puudutatakse eelkõige mõju inimeste õigustele kriminaalmenetluses, sh tasakaalule

julgeolekuhuvide ja kahtlustatavate õiguste vahel ning kuriteoohvrite ja tunnistajate õigus.

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Ajakirjanduslikku infot töötlevad isikud ja nende

lähedased

Muudatus puudutab ajakirjanduslikku infot töötlevate isikute lähedasi, kes seni allikakaitse

regulatsiooni alla ei kuulunud. Erinevate tööalaste ja eraeluliste suhete kaudu allikakaitselise

informatsiooniga kokku puutuvate inimeste ringi kuuluvate inimeste arvu võib orienteeruvalt

hinnata kuni kui tuhande inimeseni.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Lahendus aitab kaasa sõltumatu ajakirjanduse kvaliteedi, ja selle kaudu kogu Eesti elanikkonna

informeerituse tõusule. Kvaliteetsem sõltumatu ajakirjandus parandab elanikkonna

informeeritust ning vähendab väärinformatsiooni ja vaenulike siseturvalisust ohustavate

infooperatsioonide võimalikku mõju ühiskonnas.

Allikakaitse all olevate isikute ring laiendamine tõstab nii ajakirjanike kui ka nende lähedaste

turvatunnet. Teadmine, et ka lähedased inimesed on kaitstud, toetab uurivate ajakirjanike

ametialast tegevust. Muudatuse mõju ajakirjanike töötulemustele, ja selle kaudu kogu

ajakirjanduse kvaliteedile, tuleb hinnata positiivseks.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on tõenäoliselt pigem väike.

6.7.2. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele (siseturvalisus). Mõjuvaldkond –

riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele)

Muudatustest mõjutatud sihtrühm – õiguskaitseasutused

Muudatus puudutab õiguskaitseasutusi - kohtud, prokuratuur, PPA.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta

Muudatus võib teoreetiliselt mõjutada õiguskaitseasutuste tööd, kes peavad allikakaitse

laiendatud ringiga oma töös arvestama.

Euroopa meediavabaduse määrus ei puuduta julgeolekuasutuste tegevust, mis toimub

julgeolekuasutuste seaduse mõistes (vastavalt Euroopa meediavabaduse määruse

põhjenduspunktis 8 toodud täpsustusele). Uurimisasutuste tegevust puudutavad Euroopa

meediavabaduse määruse artiklist 4 tulenevad nõuded – sh piirangud sekkuva jälitustarkvara jt

44

erimeetmete kasutamiseks meediamajade ja nendega seotud isikute suhtes - on kaetud eelnõu

sõnastusega.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevalt laienevad Euroopa meediateenuste nõukoja

pädevused võrreldes selle eelkäija Euroopa järelevalveasutuste rühmaga - laieneb

meediateenuste skoop, lisandub kohustus töötada välja ja rakendada siseturu kaitse reeglid

kolmandatest riikidest pärit meediateenuste suhtes. TTJA-l on kohustus esindada Eestit

Euroopa meediateenuste nõukoja töös. Laiendatakse TTJA pädevusi teisest riigist pärit

meediateenuse taasedastamise piiramiseks. Lisaks tuleb anda hinnanguid

meediakontsentratsiooni küsimustes ning koostada analüüs riikliku reklaamiraha kasutamise

kohta. Lähtudes lisanduvatest tegevustest on vajalik TTJA-le tagada rahastus ülesannete

täitmiseks. Ka Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt tagavad

liikmesriigid, et nende reguleerivatel asutustel või organitel on käesolevast määrusest

tulenevate ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid. TTJA vajab

lisanduvate ülesannete täitmiseks lisarahastust ühe (1,0) täiendava ametikoha loomiseks.

Ametikoht keskenduks Eesti esindamisele Euroopa meediateenuste nõukoja töös ja teistele

lisanduvatele ülesannetele (kord aastas teostatav riikliku reklaamiraha kasutamise aruandluse

analüüs, meediateenuste kontsentratsiooni hindamine, jne). Ametikoha tööjõukulude vajadus

on 46 000 eurot aastas.

Ka Konkurentsiametile lisatakse käesoleva eelnõuga kohustusi meediateenuse osutajate

koondumisel hinnata ka koondumise mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele

ning teha sellega seoses vajalikke menetluslikke samme ja otsuseid.

Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud. Eelnõu heaks

kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse riigieelarve ja riigi

eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel.

Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, lepivad Kultuuriministeerium ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium kulude kandmise osas kokku.

Kulud kaasnevad ka erinevate arendustöödega (äriregistri arendustööd kuni 5000 eurot ja

saldoandmike infosüsteemi arendustööd kuni 2000 eurot).

8. Rakendusaktid

Kehtestada on vaja üks rakendusakt. Uue § 16 lõike 3 kohaselt kehtestab täpse loetelu Eesti

majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tegevusaladest, mille puhul kohalduvad

lõiked 1 ja 2, kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega.

Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirja juurde.

Muuta on vaja rahandusministri määruse „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse

juhend” lisa. Makseandmikesse lisatakse uus kuuekohaline konto (riiklik reklaam).

Lisaks on vaja muuta majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust „Koondumise teate

esitamise juhend“, lisades säte, mille kohaselt meediateenuste osutajad peavad koondumisel

esitama hinnangu koondumise mõjust meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele.

45

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõule eelnes VTK koostamine, mis esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

järgmistele asutustele ja isikutele: Riigikogu kultuurikomisjon, Eesti Meediaettevõtete Liit,

Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Telia Eesti AS,

Elisa Eesti AS, AS Levira, AS STV, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kaupmeeste Liit,

Eesti Rahvusringhääling, AS Postimees Grupp, Tartu Pereraadio Ühing, AS All Media Eesti,

MTÜ Raadio 7 UCB Meedia, Northstar Media OÜ, Taevaraadio OÜ, AS Äripäev, Ring FM

Media OÜ, OÜ Nõmme Raadio, osaühing Raadio Kadi, osaühing MP Meedia, Eestisoomlaste

Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ, Huumor OÜ, Duo Media Networks OÜ, osaühing ALO-

TV, OÜ Orsent, Mittetulundusühing AB Video, AS TV Play Baltics, ÖÖLoom Produktsioon

OÜ, DanceTelevision OÜ, Kids Programming OÜ, WorldExtremeTV OÜ, Central Media

Distribution OÜ, ETHNOTV OÜ, Super Baltic OÜ, V World North Europe OÜ, SA Eesti Filmi

Instituut, Corporate News Agency OÜ, RandoM OÜ.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu 23-0728 ning arvamuse

avaldamiseks samadele isikutele ja asutustele, kellele esitati kooskõlastamiseks VTK.

Kuivõrd eelnõu on täiendatud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajaliku

regulatsiooniga, mis võib puudutada sama isikute gruppi, kellele esialgne eelnõu

kooskõlastamiseks esitati, saadeti eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks samale

asutustele ja isikute ringile uuesti (mõned muudatused on meedialubade omanikes). Lisaks

saadeti eelnõu kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Ajakirjanike

Liidule.

Eelnõule esitatud märkused ja arvamused on lisatud kooskõlastustabelisse (seletuskirja lisa 2).

Algatab Vabariigi Valitsus 9. veebruaril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavand

Kultuuriministri määrus

Loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusaladest, mille puhul

kohalduvad meediateenuste seaduse § 161 lõiked 1 ja 2

Määrus kehtestatakse meediateenuste seaduse § 161 lõike 3 alusel.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusalad, mille puhul kohalduvad

meediateenuste seaduse 161 lõiked 1 ja 2, on 58121 (Ajalehtede kirjastamine), 58131

(Ajakirjade jm perioodika kirjastamine), 60101 (Raadioringhääling ja audiosisu levitamine),

60201 (Televisiooniteenused ja videote levitamine), 60391 (Muu sisu levitamine).

Minister

Kantsler

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

1

Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse

tegija

Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine

ELVL Eesti Linnade ja Valdade Liit ei pea võimalikuks kooskõlastada eelnõu, mille tegelik mõju

omavalitsustele jääb arusaamatuks.

Esitasite kooskõlastamiseks Meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on võtta üle

Euroopa meediavabaduse määruse normid ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja

töökoormust tekitades. Eelnõus täpsustatakse, esitaja sõnul, õigusselguse huvides meediateenuse

mõistet, et oleks arusaadav, millised normid kehtivad üksnes audiovisuaalmeedia teenuste

direktiivist tulenevalt audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele ning nende osutajatele

ning millised normid teistele Euroopa meediavabaduse määruses toodud meediateenustele

osutajatele. Eelnõuga püütakse eraldada erinevaid meediume (nimetades meediateenuse ümber

„audiovisuaalmeedia teenusteks ja raadioteenuseks“), aga sealsamas antakse teada, et

„Meediateenus on ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetamata muu Euroopa

meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus.“. Mis tähendab, et kogu

ajakirjandus kuulub siis, sh kohaliku omavalitsuse infolehed? (art 2 p 1:teenus ELi toimimise

lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine

eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele

teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid).

Audiovisuaalmeedia- ja raadioteenuste väljavõtmine ning eristamine meediateenuste hulgast

pigem tekitab segadust, kui parandab arusaadavust. Õigusnormi parema arusaadavuse huvides

saaks eristuvad nõuded (loamenetlus, lisatingimused programmile jm) audiovisuaalmeedia

teenuste osas esitada eraldi peatükis.

Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 6 kohustab liikmesriikide regulaatorasutusi looma

meediaomandi andmebaasid, kust oleks leitav teave meediateenuste osutajate kohta. Eelnõu

väljatöötaja soovib vastavat nõuet täita äriseadustiku andmete põhjal ning eelnõus luuakse

täiendav regulatsioon, kuidas kajastada riiklikuks reklaamiks eraldatud summade kajastamist.

Seletuskirjast:

Kuigi AVMSD ei reguleeri raadioteenuseid, loob Euroopa meediavabaduse määrus regulatiivse

raamistiku kogu (!) meediale. Seetõttu on mõistlik ka Eesti meediateenuste regulatsioonis minna

Selgitame.

Euroopa meediavabaduse määrus on otsekohalduv

määrus. Käesoleva eelnõuga viiakse siseriiklikusse

õigusesse vajalikud rakenduslikud täpsustused.

Euroopa meediavabaduse määrusega ei reguleerita

avalike asutuste endi infolehtede või nende

hallatavate veebilehtede toimetamise ning välja

andmisega seotud tegevusi.

Juhul kui omavalitsus soovib avaldada reklaami

mõne teise juriidilise isiku omanduses olevas

meediateenuse osutajaks kvalifitseeruvas kanalis,

siis tuleb mõlemal osapoolel vastavalt

kehtestatavale korrale teavitada tehingu summa.

Meediavabaduse määrus ja kavandatavad MeeTSi

muudatused ei sekku toimetuste töösse. Sõna- ja

ajakirjandusvabadusele mingeid piiranguid ei seata.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

2

üle ühtsele lähenemisele. Muutes TTJA ka raadiolubade kõrvaltingimuste määrajaks,

laiendatakse tema kui sõltumatu meediaregulaatori volitusi tervele ringhäälinguturule. Seni

killustunud ja eri regulatsioonide alla kuuluvad meediasektorid saavad ühetaolise regulatsiooni

ning selle regulatsiooni üle teostab järelevalvet üks institutsioon. Märgime siinjuures, et seaduse

tasandil sätestatakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaal, mis jäi varem kultuuriministri

määrata. Seega on kultuuripoliitilised suunad ja miinimumnõuded seaduses kirjas.

Eelnõu § 16² lõike 1 kohaselt teevad avaliku sektori asutused igal aastal elektrooniliselt ja

kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25

lõikes 2 nimetatud teabe. Teave, mida soovitakse, on esitatud alljärgnevalt.

Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõus on mõjud kohalikule omavalitsusele jäänud

hindamata. Hinnatud on vaid raamatupidamislikke erisusi.

„Raamatupidamist reguleeriv avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend kehtib

praegu 2275 avaliku sektori üksusele, kellest 1899 on kohalike omavalitsuste üksused (KOV-id,

nende allüksused ja nende otsese või kaudse mõju all olevad üksused). 376 üksust on avaliku

sektori üksused, kes ei kuulu KOV-ide gruppi. 1899 KOV-i üksusest kuuluvad Tallinna linnale

280 üksust, ülejäänud oleks vabastatud Euroopa meediavabaduse määruse art 25 lõike 2 punktis

b toodud info esitamisest (nende kontsernide ametlikud nimed, kuhu sellised punktis a osutatud

meediateenuse osutajad või digiplatvormide pakkujad kuuluvad). Artikli 25 lõike 2 punktides a

ja c toodud info tuleb siiski avalikustada ka nendel KOV-idel. 376 üksusest, kes ei ole KOV-ide

grupis, on käesoleval ajal RTK teenindamisel 214 üksust ning 162 peavad iseseivat

raamatupidamist. Nende iseseisva raamatupidamisega üksuste hulgas on ka äriühingud ja muud

avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, kes makseandmikke ei esita, sest neid ei loeta

valitsussektorisse. Niisuguseid ühinguid on 92, kelle kohta makseandmikest infot täna ei saada.

Suurimad neist on Eesti Pank, Eesti Energia, Riigimetsa Majandamise Keskus, Elering, Tallinn

Sadam. Rahandusministri määrusega “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend”

kehtestatakse ka neile nõue esitada makseandmik, milles on andmed riikliku reklaamiraha kulude

kohta.“.

Kohalike omavalitsuste infolehed avaldavad riiklikku reklaami tasuta või tasu eest. Riiklik

reklaam on määruse kohaselt edendamise või eneseedendamise sõnumi või avaliku teate või

teabekampaania paigutamine, reklaam, avaldamine või levitamine meediateenuses või

digiplatvormil, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teeb avaliku sektori asutus või üksus

või seda tehakse sellise asutuse või üksuse heaks või selle nimel.

Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2

nimetatud meediateenuse osutaja esitab äriregistrile koos majandusaasta aruandega info

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

3

riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma kohta. Nimetatud summa kantakse äriregistri

avalikku toimikusse.

Kui riiklik teabekampaania vm reklaam avaldatakse kohalikus infolehes tasuta, kas sellisel juhul

on tegemist keelatud soodustusega ja kas seda peab majandusaasta aruandes deklareerima.

Kindlust ei ole, et seaduse tasemel toimetuse töösse sekkumine mõjub audiovisuaalsele meediale

positiivselt (raadio- ja teleprogrammide sisule protsendi, ajaraami, sõltuvuse rahastajast jm

kehtestamine).

Palume esitada eelnõu mõjud kohalikule omavalitsusele infolehtede väljaandjana,

kohaliku teabe edastajana ja riikliku reklaami edastajana kohalikus infolehes.

EAÜ,

EFÜ,

EEL

Eesti Autorite Ühingu (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühingu (EFÜ) ja Eesti Esitajate Liidu

(EEL) arvates on muudatused ja täiendused, mis puudutavad põhiliselt meediateenuste seadust

ja milliseid vastava eelnõuga eelnimetatud õigusaktidesse sisse viia soovitakse, põhjendatud.

Eesti meediavabadus vajab tugevat ja kindlat kaitset, mida meediateenuste seaduses välja

pakutud muudatused aitavad tagada.

EAÜ, EFÜ ja EEL toetavad Eesti autorite loodud muusikateoste miinimummahu nõude ja

päevase aja määratluse lisamist MeeTSi. Samas peame vajalikuks välja tuua järgmist.

Eelnõus on loetud päevaseks ajaks, mil peab edastama 50% Eesti autorite muusikateoste mahust,

ajavahemikku kella 6.00-st kuni 22.00-ni. Selline ajavahemik lepiti kokku kompromissina

raadioteenuste osutajate ja õiguste omajate vahel kehtivate raadiolubade kõrvaltingimuste

kontekstis. Õiguste omajad eeldasid, et see kehtib raadiolubade kehtivusperioodi jooksul. Kui

vastav nõue lisatakse seadusesse, siis palume kaaluda päevase ajana selgemini raadiokuulamise

tänaseid trende, mille kohaselt enne kella 7.00 ja peale kella 19.00 on raadiote kuulatavus

oluliselt madalam, kui vahemikus 07.00-19.00. Samast ajavahemikust lähtuvad raadioteenuste

osutajad ka reklaamiaja müügi puhul.

Eeltoodust tulenevalt palume kaaluda päevase aja määratlemist ajavahemikuna 07.00-19.00.

Eelnõu tekst on võrreldes esialgse eelnõuga

muutunud. Leiame, et väljapakutud lahendus on hea

kompromiss erinevate osapoolte ootuste ning

võimalike lahendusvariantide vahel.

EML I Meediateenuste seadus

1. EML teeb ettepaneku nimetada Meediateenuste seadus (MeeTS) ümber

audiovisuaalmeediateenuse seaduseks ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

2024/1083, 11. aprill 2024, millega luuakse siseturul meediateenuste ühtne raamistik ja

muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus, tekstis edaspidi

Meediavabaduse määrus) rakendamiseks võtta vastu üksnes rakendusakt, mis sisustaks

nõuded meediateenuste osutajatele ja muud vajalikud siseriiklikud instrumendid. Iga

normatiivakti kvaliteeti näitab akti võimekus reguleerida valdkonda võimalikult lihtsalt,

ühemõtteliselt ja arusaadavalt. Meediateenuste seadus on selle kehtivuse algusest reguleerinud

Selgitus punktide 1-5 kohta.

Eelnõu väljatöötaja hinnangul on antud eelnõus

väljapakutu parim võimalik lahendus, kuidas viia

sisse Euroopa meediavabaduse määruse

rakendamiseks vajalik regulatsioon. Eestis

reguleerib meedia valdkonda meediateenuste

seadus. Seega leiame, et meediavabaduse määruse

rakendamine on siiski edukalt realiseeritav

meediateenuste seaduse kaudu, see ei vaja eraldi

rakendusseadust. Eelnõuga on mõisteid täpsustatud

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

4

tegelikult audiovisuaalmeedia teenust ning muu meedia (sh kirjutava meedia) asetamine selle

reguleerimisalasse on eksitav.

ja seaduse adressaat ja järelevalve teostaja saavad

tervikteksti lugemisel aru, millised nõuded laienevad

raadio- või televisiooniteenuse osutajale/teenusele,

millised nõuded aga muule meediale.

2. Eelnõus ei ole meediateenuse sisustamine jälgitav: nime järgi otsustades reguleerib see kogu

meediateenust (sarnaselt Meediavabaduse määrusega). Seaduse reguleerimisala sätestavasse

sättesse § 1 on lõikesse lisatud punkt 1¹. Kuid muus osas jääb seadus suures pildis siiski

reguleerima audiovisuaalmeedia teenust, mistõttu on selline lisandus ebasüsteemne ega võimalda

selgelt eristada, millises osas kohaldatakse seadust audiovisuaalmeediateenusele ja millises osas

meediateenusele Meediavabaduse määruse artikli 2 punkti 1 tähenduses.

3. Näiteks muudetakse eelnõuga MeeTS § 2, täiendades seda lõikega 1¹, mille järgi kohaldatakse

seadust teistele Meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 nimetatud meediateenust osutavatele

juriidilistele isikutele, kui juriidiline isik on asutatud Eestis. Samas täiendatakse eelnõuga MeeTS

§ 4, mis sisustab meediateenuse, ja täiendatakse seda lõikega 3, mille kohaselt on meediateenus

ka MeeTS § 4 lõigetes 1-2 nimetamata muu Meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1

sätestatud teenus, ning et käesolevat seadust rakendatakse sellisele meediateenusele juhul, kui

see on seaduses otseselt sätestatud. EML-i hinnangul on selline käsitlus esiteks ebakorrektne:

meediateenust ei tohi defineerida Meediavabaduse määrusest kitsendavalt või laiendavalt, sest

Meediavabaduse määrus on otsekohalduv ning sellest irduvad definitsiooni tõlgendused on

vastuolus õigusaktide hierarhia põhimõttega. See omakorda on vastuolus Euroopa Liidu õiguse

ülimuslikkuse printsiibiga.

Eelnõu jälgib Euroopa meediavabaduse määruses

toodud meediateenuse ja meediateenuse osutaja

definitsioone ning täpsustab erinevatele

meediateenustele (nt raadioteenus või

audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga

reguleeritud audiovisuaalmeedia teenus) ning nende

osutajatele kehtestatud nõudeid. Määrus ei piira

liikmesriikide õigust erinevaid meediateenuste

valdkondi siseriiklike seadusaktidega defineerida ja

reguleerida.

4. Teiseks sunnib seaduseelnõu praegune ülesehitus muu meediateenuse osutajat, kes ei ole

audiovisuaalmeediateenuse osutaja, otsima seadusest, mis tema tegevust üldiselt ei reguleeri,

neid üksikuid sätteid, mis võivad talle kohalduda.

Mitte-audiovisuaalmeedia teenuseid puudutavate

regulatsioonide jaoks eraldiseisva seaduse loomine

ei ole mõistlik ning muudaks meediateenuste

osutajate jaoks meediavaldkonna õigusruumi

raskemini jälgitavaks - neil tuleks hakata otsima

erinevatest seadustest milliste seaduste sätted

puudutavad kõiki meediateenuste osutajad ning

millistest seadustest tuleneb kitsam regulatsioon.

Eriti keeruliseks muutuks olukord nendele

meediateenuste osutajatele, kes osutavad nii

raadioteenust, audiovisuaalmeedia teenust ja lisaks

veel pakuvad meediasisu veebis.

5. Kui eelnõu väljatöötajad leiavad, et Meediavabaduse määrust saab Eesti õigusesse integreerida

ainult MeeTS muutmise teel, siis õigusselguse tagamiseks tuleks eelnõus ja MeeTS läbivalt

Eelnõu järgib korrektselt Euroopa meediavabaduse

määruse, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

5

muuta terminoloogiat kõigis sätetes, mis reguleerivad audiovisuaalmeediateenust, nimetades

seal kirjeldatud teenuseid audiovisuaalmeediateenusteks (näiteks § 13, 17, 19 jne) ning kasutada

terminit „meediateenus“ üksnes tähistamaks meediateenust Meediavabaduse määruse

tähenduses.

ning siseriiklikult raadioteenuste regulatsiooniks

vajalikku terminoloogiat.

II Terminite kasutamine

6. Meediateenuse osutaja. EML teeb ettepaneku lugeda meediateenuse osutajaks isikud,

kes on avalikkusele kättesaadavalt esitanud sellekohase enesedeklaratsiooni ühes kinnitusega, et

nad vastavad Meediavabaduse määrusele. Meediateenuse osutajana defineerimine ei tohiks

lähtuda äriregistris või muus andmekogus kajastamisest.

Eelnõu väljatöötaja jääb siiski eelnõus pakutud

lahenduse juurde.

7. Meediateenuse osutajaks Meediavabaduse määruse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik,

kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on toimetusvastutus

meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi (määruse artikli 2 p 2). Eelnõu p

13 järgi täiendatakse MeeTS § 16¹, mille kohaselt peab meediateenuse osutaja olema märgitud

äriregistri avalikus vaates meediateenuse osutajana. Arvestades, et meediateenuse osutajaks

võib olla ka füüsiline isik, ei ole äriregistris märkimise kohustust võimalik realiseerida. Füüsilise

isiku puhul pole võimalik kasutada ka Eesti majandustegevusalade klassifikaatorit. Arvestades,

et Meediavabaduse määrus kohustab liikmesriike välja töötama riiklikud meediaomandi

andmebaasid (artikli 6 lg 2), siis leiab EML, et eelnõud tuleks selles osas täpsustada ja osutada,

et äriregistri teavet nõutakse üksnes juriidilisest isikust meediateenuse osutajate kohta.

Füüsilisest isikust meediateenuste osutaja andmed

ei ole kajastatud äriregistris. Füüsilisest isikust

meediateenuse osutaja peab ise astuma vajalikud

sammud, et täita määruse artiklis 6 sätestatud teabe

avaldamise kohustused.

8. Äriregistris registreerimise nõue võib olla lihtsaim moodus tagada vajalik andmete

kättesaadavus, kuid registrikanne ei saa olla eelduseks meediateenuse osutajaks

kvalifitseerumisel. Meediavabaduse määruse artiklist 18 alajaotus 1 tuleneb, et suured

platvormid lähtuvad meediateenuse osutaja tuvastamiseks meediateenuse osutaja

enesedeklaratsioonist (vt Meediavabaduse määruse art 17 alajaotus 1 p a kuni g). Seega leiab

EML, et meediateenuse osutaja tuvastamiseks piisab viimase enesedeklaratsioonist, mis on

kättesaadav teenusepakkuja kodulehel.

Enesedeklaratsioon ei saa olla meediateenuse

osutaja defineerimise kriteeriumiks. Sel juhul jääks

regulatsiooni alt välja kõik, kes teenust küll

osutavad, aga ei soovi ennast meediateenuse

osutajaks deklareerida ja loodaksid selle kaudu

meediateenustele osutatavate nõuete täitmist vältida.

9. Meediateenus ja MeeTS. Praeguses eelnõu sõnastuses kasutatakse termineid ebaselgelt,

tegemata selget vahet meediateenuse osutaja ja audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegevusele

esitatavatel nõuetel. Kehtiv MeeTS reguleerib audiovisuaalmeedia teenust,

muudatusettepanekute kohaselt kasutatakse edaspidi regulatsioonis terminit meediateenus (mis

terminina arusaadavalt hõlmab ka audiovisuaalmeediat, kuid reguleerimisalana), kuid sisuliselt

jääb seadus ka edaspidi reguleerima üksnes audiovisuaalmeedia teenust, seega on termini

meediateenus kasutamine ekslik ning segadust tekitav.

Selgitus punktide 9-12 kohta.

Leiame siiski, et eelnõuga väljapakutud lahendus

mõistete kasutuse osas on parim võimalik lahendus.

Kehtiv regulatsioon reguleerib lisaks

audiovisuaalmeedia teenusele ka raadioteenust.

Muudatusega lisandub muu meediateenus ja

sätestatakse, millised Euroopa meediavabaduse

määrusest tulenevad kohustused neile laienevad.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

6

10. Euroopa Liidu õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid peavad olema kooskõlas

Euroopa Liidu õiguses kasutusel olevate terminitega ning eelnõus neid üldjuhul enam ei

määratleta.

11. Terminit meediateenus kasutatakse eelnõus erinevas tähenduses. MeeTS kohaldamis- ja

reguleerimisala reguleerivates sätetes viidatakse meediateenusele mh Meediavabaduse määruse

tähenduses, kuid näiteks MeeTS § 6 sisustatakse meediateenuse osutaja toimetusvastutus,

täpsustamata, kas peetakse silmas üksnes audiovisuaalmeediateenuse osutajat või meediateenuse

osutajat Meediavabaduse määruse tähenduses. Siinjuures olgu märgitud, et eelnõu täiendab

MeeTS § 4 lõikega 3 ja täpsustab, et Meediateenus on ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2

nimetamata muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus.

Käesolevat seadust rakendatakse sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses

otseselt sätestatud. Viidatud täpsustust silmas pidades võib eeldada, et toimetusvastutus MeeTS

§ 6 tähenduses näiteks kirjutavale meediale ei laiene.

12. Terminite ebatäpne kasutamine on vastuolus normitehnika ja õigusselguse põhimõtetega,

millest tulenevalt teeb EML ettepaneku nimetada eelnõu ümber audiovisuaalmeedia teenuse

seaduseks ning reguleerida Meediavabaduse määruse ülevõtmist iseseisva aktiga.

III Allikakaitse

13. EML on jätkuvalt seisukohal, et allikakaitse sisustamine MeeTS-s on viimase reguleerimisala

arvestades ebaõige. Kohustus tagada allikakaitse tuleneb Meediavabaduse määrusest ning EML

teeb ettepaneku reguleerida allikakaitse rakendamist eraldi aktiga. Võimalik on seda teha aktiga,

mis integreerib Meediavabaduse määruse Eesti õigusesse, või iseseisva allikakaitse seadusega,

mis oleks iseseisvaks tagatiseks meediavabaduse kaitsel.

14. Määrus sisustab allikakaitse läbi meediateenuse osutaja õiguste (Meediavabaduse määruse

artikkel 4).

15. MeeTS ja menetlusseadused käsitlevad allikakaitset läbi sisustamata õigusmõiste

ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik.

16. Arvestades Meediavabaduse määruse kui EL otsekohalduva akti ülimuslikkust, tuleks ka

Eesti õiguses sisustada allikakaitset läbi meediateenuse osutaja definitsiooni ehk allikakaitse

privileegi saaks kasutada üksnes need isikud, kes tõendavad, et neil on toimetusvastutus ja muud

meediateenuse osutajale omased tunnused. Selline tõlgendus lahendaks ka aastaid kestnud

diskussiooni sellest, kes on ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik, ning annaks

meediateenuse osutajale kui meediaettevõttele võimaluse laiendada allikakaitset kogu

Selgitus punktide 13-15 kohta.

Eraldi allikakaitse seaduse vm akti kehtestamine ei

ole vajalik ning vastav regulatsioon sobib

meediateenuste seadusesse.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

7

toimetusele, mitte üksnes isikule, kelle eesmärgil (ajakirjanduslik eesmärk) puudub

legaaldefinitsioon.

17. Olemasolev eelnõu ega Meediavabaduse määrus ei taga allikakaitset näiteks vabakutselisele

ajakirjanikule, kes ei ole ühegi toimetusega seotud. Samuti peab sisulooja, suunamudija vms isik

allikakaitse privileegi kasutamiseks tõendama toimetusvastutust.

18. Olemasolev eelnõu ei taga kohalikku õigusesse Meediavabaduse määruse artikli 4 punkti

3 alajaotustes b ja c meediateenuse osutajale tagatud garantiisid.

19. Sisustamaks Meediavabaduse määrusega liikmesriikidele pandud kohustusi allikakaitse

tagamisel teeb EML ettepaneku sisustada ka tänases eelnõus puudu olevad garantiid aktis, mis

tagab meediateenuse osutajale allikakaitse Meediavabaduse määruses sätestatud ulatuses.

VI Menetlusseaduste muutmine

20. Eelnevas peatükis käsitletud allikakaitse regulatsiooniga on seotud ka ajakirjanduslikul

eesmärgil informatsiooni töötleva isiku menetluslikud tagatised menetlusseadustes, mis vajavad

seoses Meediavabaduse määrusega meediateenuse osutajale antavate garantiidega täiendamist.

21. Hetkel reguleerib ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku õigust

keelduda kriminaalmenetluses ütluste andmisest, kui see võib paljastada tema allika,

kriminaalmenetluse seadustiku § 72 lg 1 p 3¹ järgmises sõnastuses: „Õigus tunnistajana keelduda

kutse- või muus tegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on

ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada

teavet andnud isiku, välja arvatud juhul, kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine

välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on kuritegu, mille eest on

ette nähtud karistusena vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb

ülekaalukas avalik huvi ja isikut kohustatakse ütluste andmiseks prokuratuuri taotlusel

eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel.“ Sama sätte lõige 2¹ annab samasuguse privileegi

ka ajakirjanduslikul eesmärgil töötleva isikuga ametialases kokkupuutes olevatele isikutele.

22. EML leiab, et allikakaitse tagamiseks ei piisa, kui lisaks ametialases kokkupuutes

olevatele isikutele laiendatakse allikakaitset ka isikutele, kes on ajakirjanduslikul eesmärgil

informatsiooni töötleva isikuga regulaarses eraelulises kokkupuutes. Esiteks näib EML-ile

ebavajalik eraelulisele suhtlusele regulaarsuse nõude lisamine. Nii langevad kaitsealast välja

Menetlusseadustike muudatused on välja töötatud

koostöös valdkondade eest vastutavate

ministeeriumide ehk JDMi ja SIM-iga.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

8

näiteks ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku muud eraelulised suhted, millel

puudub regulaarne iseloom. Lisaks on regulaarsus subjektiivselt hinnatav kriteerium, mis

vähendab allikakaitse rakendamisala selgust. Teiseks leiab EML, et kuna tunnistuste andmisest

keeldumise privileegi ei kitsendata teistel usaldust nõudvatel elualadel (arstid, preestrid,

advokaadid), siis ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötlevalt isikult privileegi äravõtmine ja

allikakaitsest loobumine eeluurimiskohtuniku loal ei ole kooskõlas Meediavabaduse määrusega

tagamisele kuuluva allikakaitse määraga. Nii nagu teistel usaldust nõudvatel erialadel

tegutsevate isikute privileeg, peaks ka ajakirjanike allikakaitse olema tingimusteta.

23. Lisaks puuduvad eelnõus Meediavabaduse määruse artikli 4 punkti 3 alajaotustes b ja c

meediateenuse osutajale ette nähtud tagatised, mille osas tuleks menetlusseaduseid oluliselt

täiendada.

V Meediaturu kontsentratsiooni hindamine

24. Eelnõu seletuskirja kohaselt täiendatakse MeeTS-i uue peatükiga, mis reguleerib

meediaturu kontsentratsiooni hindamist ning seletuskirja kohaselt on selle eesmärk võtta üle

Euroopa meediavabaduse määruse normid ettevõtjale ja riigile minimaalset haldus- ja

töökoormust tekitades.

25. Olukorras, kus nii Euroopa Liit kui ka Eesti on prioriteedina nimetanud bürokraatia

vähendamist, tuleks vältida olukorda, kus meediateenuse osutaja puhul hindavad koondumise

asjaolusid kaks täitevvõimu asutust: Konkurentsiamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet (TTJA), millest viimane annab koondumisele üksnes hinnangu. Leiame, et eelnõus välja

pakutud topeltmehhanism (TTJA teavitamine) tekitab põhjendamatult halduskoormust,

suurendab kulusid ning dubleerib konkurentsikontrolli ülesandeid, pakkumata praktilist

lisaväärtust.

26. Meedialiidu hinnangul võiks koondumise hindamine jääda Konkurentsiameti pädevusse,

eriti arvestades seda, et TTJA annab Meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 3 sätestatud

suuniste alusel hinnangu, mis ei ole samas koondumisest keeldumise aluseks. Eraldi

teatamisnõue TTJAle ei annaks olulist täiendavat informatsiooni, mida Konkurentsiamet

ühinemiste läbivaatamisel juba ei koguks või ei hindaks. Konkurentsiamet saab protsessi kaasata

TTJA eksperte, kui esineb audiovisuaalmeediaspetsiifilisi aspekte või sellist kaasamist

toetab/nõuab Meediavabaduse määrus (p.65). Selle kaasamise võib seaduses ette näha

kooskõlastuse või arvamuse andmise kaudu (Haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p 4, §16).

Eelnõu on täiendatud konkurentsiseaduse

muudatustega.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

9

Leiame, et asutuste tihe koostöö selles küsimuses on tõhusam kui topelt teatamisnõue, eriti

arvestades seda, et Meediavabaduse määrus (art 22 lg 2) kohustab küll hindama koondumise

mõju meedia mitmekesisusele, kuid ei eelda kahe teatise esitamist ega topelt hindamist.

Konkurentsiseaduse alusel on koondumiste teavitamise kord täpselt reguleeritud ja annab

ettevõtjatele selge arusaama nende kohustustest ja õigustest. Praegune seaduse eelnõu tekitab

ettevõtjatele olulist ebaselgust, sh. a) millal tuleb teavitada; b) kas seeläbi võib tekkida olukord,

kus tehingu pooled ei tohi enne midagi teha, kui TTJAlt on vastus tulnud; c) mis saab siis, kui

TTJAd ei teavitata või kui tehing tehakse enne TTJA otsust või vaatamata TTJA otsusele

(millised on tagajärjed); d) kuidas teataja saab vaidlustada TTJA otsust ja esitada enda seisukohti.

Ebaselge on ka küsimus, kas ja kui, siis kuidas on koondumise osalistel võimalik TTJA

hinnangut vaidlustada, kui see on Konkurentsiameti keelduva otsuse aluseks.

27. Meedialiit rõhutab veel kord, et meediaturu kontsentratsiooni hindamisel tuleks arvesse

võtta kõiki turul tegutsejaid, sh hargmaiseid platvorme, kelle käive Eestis ületab meie hinnangul

mitu korda kogu Eesti meediasektori käivet. Need ettevõtted - kontrollides suurt osa digitaalse

reklaami turust nii turuosalise, turu korraldaja kui reklaami müüki võimaldavate vahendite

omajana, aga ka mõjutades üha suurema osa Eesti auditooriumi ligipääsu uudissisule – on nüüd,

tehisaru vahendite arenedes, astunud üha jõulisemaid samme automatiseeritud sisu- ja

uudistootmise arendamiseks ning pakuvad Eesti meediaettevõtetele ebaausat konkurentsi ka

sisuloomes. Ootame, et Eesti selgitaks välja suurte tehnoloogiaettevõtete tegeliku osa Eesti

majanduses ja Eesti meediaturul ning võtaks konkurentsipoliitika kujundamisel ja elluviimisel

ning meediaturu konkurentsiolukorra hindamisel arvesse kõiki siinsel turul tegutsejaid,

sealhulgas ka suurplatvorme.

VI Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti roll ja pädevus

28. Leiame, et TTJA kui täitevvõimu organ ei saa olla sõltumatu meediateenuse osutaja

hindaja. Arvestades seda, et TTJA on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas

olev valitsusasutus, kes põhikirjast tulenevalt esindab oma tegevuses riiki, ei saa ta kui

riigivõimu teostav asutus olla meediateenuse osutaja sõltumatuks hindajaks, kellel on pädevus

Meediavabaduse määrusest tulenevalt hinnata:

28.1. meediaturu kontsentratsiooni eeldatavat mõju meedia mitmekesisusele, sh selle mõju

avaliku arvamuse kujundamisele ja meediateenuste ja meediapakkumise mitmekesisusele,

pidades silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja

muudes ettevõtetes;

Seletuskirjas on TTJA rolli ja pädevust

meediaregulaatorina selgitatud.

Euroopa Komisjon on jätkuvalt seisukohal, et TTJA

vastab sõltumatu meediaregulaatori nõuetele ja

täidab talle seadusega pandud ülesandeid. Eesti

meediasüsteemi vastavust Euroopa Liidu nõuetele

on iga-aastaselt kinnitanud Euroopa Komisjoni

‘Rule of Law Report”

(https://commission.europa.eu/publications/2025-

rule-law-report-communication-and-country-

chapters_en)

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

10

28.2. toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmeid, sealhulgas meediateenuse osutajate võetud

meetmed, mille eesmärk on tagada toimetusotsuste sõltumatus;

28.3. seda, kas meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised jääksid ilma meediaturu

kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks ning kas on alternatiivseid võimalusi nende

majandusliku kestlikkuse tagamiseks;

28.4. kui see on asjakohane, komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande

järeldusi meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta;

28.5. kui see on kohaldatav, mis tahes meediaturu kontsentratsiooniga seotud osaliste

võetavaid kohustusi meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks.

29. Eesti Meediaettevõtete Liit märkimisväärse hulga uudisportaalide, päeva- ja

nädalalehtede ning ajakirjade esindajana on kategooriliselt vastu mis tahes püüetele anda

täitevvõimu organi pädevusse toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmete ja/või meedia

mitmekesisuse hindamine. EML on seisukohal, et sellist hindamist saaks ja võiks läbi viia üksnes

sõltumatu isik, kellel on eriteadmised meedia ja ajakirjanduse toimimisest ja pädevus viimaste

toimimise sõltumatuks hindamiseks. EML ei vaidle vastu, et senise MeeTS järelevalve

teostamiseks on TTJA-l nii pädevust kui ka oskusi, sest audiovisuaalmeedia osas ongi hindamine

pigem tehnilist ja statistilist laadi. Toimetusvabaduse üle otsustamine aga ei saa käia objektiivselt

mõõdetavate kriteeriumide põhjal ning vabaduse hindamise pädevuse andmine täitevvõimu

esindajale kahjustaks meedia vabadust ja sõltumatust.

30. Arusaamatuks jääb ka seletuskirja põhjendus, et TTJA saaks olla eksperdiks tarbija

huvide hindamisel (vt seletuskirja lk 21), sest meediasisu ei saa hinnata Tarbijakaitseseadusele

tuginedes ning meedia toimimist ei saa hinnata nii, nagu hinnatakse muid kaupu või teenuseid.

31. EML-i hinnangul ei vasta TTJA tegevuseesmärgid sisuliselt sõltumatu

meediaregulaatori tunnustele ja me ei saa nõustuda ka eelnõu selgitustega TTJA väidetava

täieliku sõltumatuse kohta. TTJA esindab riiki (vt TTJA põhimääruse § 1 lg 2) ja on Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eelarveline asutus. See tähendab, et TTJA esindab

riigi huve. MKM valitsemisalas on TTJA sõltuv valitsemisala poliitilistest eelistustest. Lisaks

sõltub TTJA MKM-st ka majanduslikult, sest TTJA eelarve kinnitab Majandus- ja

Kommunikatsiooniminister. Institutsionaalne ja majanduslik sõltuvus MKM-st välistab TTJA

sõltumatuse ning seetõttu ei saa TTJA vastata ka sõltumatu regulaatori tunnustele.

ja meediapluralismi monitor MPM

(https://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor-

2024/).

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

11

32. EML on varasemalt teinud ettepaneku regulaatori loomiseks EML-i juurde. Kui

seadusandja leiab, et EML, kes ühendab suurt hulka meediaettevõtteid, ei sobi järelevalve

teostamiseks, siis võiks kaaluda ka meediaombudsmani institutsiooni loomist Õiguskantsleri

juurde või ülikoolide või muu vajalikke oskusi ja teadmisi omava institutsiooni kaasamist

loodava institutsiooni töösse, et tagada meedia sõltumatus ja ka kontrolli sõltumatus.

VII Järelevalveasutuse volitused

33. Eelnõu § 1 p-ga 31 täiendatakse MeeTS § 56² järgmises sõnastuses: „Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes

4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid Euroopa meediavabaduse määruse 3. peatükis toodud

ülesannete täitmiseks.“ Meediavabaduse määruse 3. peatükk reguleerib regulatiivse koostöö ja

hästi toimiva meediateenuse siseturu raamistikku. Meediavabaduse määruse artikli 7 lõige 4

sätestab järgmist: „Kui see on vajalik käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks,

tagavad liikmesriigid, et liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel on õigus nõuda

mõistliku aja jooksul teabe ja andmete esitamist, mis on proportsionaalsed ja vajalikud käesoleva

peatüki kohaste ülesannete täitmiseks, järgmistelt isikutelt:

33.1. füüsilised või juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse III peatükki, ning

33.2. muu füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses võib nende kaubandus-, äri- või

kutsetegevusega seotud põhjustel olla sellist teavet ja andmeid."

34. Seega, kui Meediavabaduse määrus annab liikmesriikidele võimaluse korraldada

reguleerivate asutuste tööd ning anda neile oma ülesannete täitmiseks vajalikud volitused, siis

eelnõuga antakse riigivõimu esindajale blankovolitus nõuda määratlemata isikute ringilt

määratlemata koguses ja sisuga infot. EML-i hinnangul on selline volitus selgelt

ebaproportsionaalne.

35. EML teeb ettepaneku täpsustada Meediavabaduse määrust Eesti õigusesse integreerivas

aktis sõltumatu järelevalve asutuse pädevust meediateenuse osutajatelt ja kolmandatelt isikutelt

teabe nõudmisel.

Eelnõu sõnastust on täpsustatud, vastav õigus

antakse rangelt ainult määrusest tulenevate

ülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni

küsimiseks.

VIII Riikliku reklaami aruandlus

36. Juhime tähelepanu, et seaduseelnõuga sätestatud nõuded riikliku reklaami aruandluse

kohta ei pruugi täita Euroopa meediavabaduse määruse mõtet ja eesmärke, ennekõike artikkel

25 määratletud õigust avaliku sektori vahendite ja riikliku reklaami õiglasele jaotamisele.

Riikliku reklaami läbipaistmatut ja ebaproportsionaalset jaotamist saab kasutada vahendina,

Eelnõu muudatusega kehtestatavale riikliku

reklaami aruandlusele luuaksegi avalikkusele

võimalus saada ülevaade riikliku reklaami rahade

kasutamisest. Avaliku sektori reklaamirahade iga-

aastase kasutamise analüüsi ülesanne määratakse

TTJA-le.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

12

millega lämmatada sõltumatut meediat või muuta väljaanne liigselt sõltuvaks riiklikust

rahastamisest. See võib kaasa tuua liigset poliitilist mõju ja konkurentsimoonutusi.

37. Kooskõlas meediavabaduse määruse artiklis 6 toodud meediaomandi

läbipaistvusnõudega peaksid seaduseelnõus sätestatud nõuded andma avalikkusele võimaluse

hinnata ühelt poolt meediaettevõtete võimalikke huvide konflikte ja sisu usaldusväärsust, saades

kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks tehtud informatsiooni meediale riiklikuks reklaamiks

eraldatud summade ning kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulu

kohta, teiselt poolt aga võimaluse veenduda, et avaliku sektori, st riigi või omavalitsuste

reguleeritavate asutuste või valitsuse poolt otseselt või kaudselt kontrollitavate üksuste

vahendeid antakse meediale läbipaistvate, objektiivsete, proportsionaalsete ja

mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel (art 25). Selleks, et võtta arvesse valitsuste kulutusi

sotsiaalmeedias reklaamimisele, hõlmab see säte ka veebiplatvormidele eraldatud rahalisi

vahendeid (artikli 25 lg 1).

38. Sellist avalikkuse kontrolli on võimalik teostada ennekõike kõrvutades meediaettevõtete

deklareeritud riikliku reklaami andmeid riigi esitatud andmetega, mille kogumise, haldamise,

analüüsimise ja avalikkusele veebipõhiselt kättesaadavaks tegemisega peaks tegelema meediat

reguleerivad asutused.

39. Paraku jääb ka eelarve seletuskirjast arusaamatuks, mida lugeda riiklikuks reklaamiks

ning kas samu läbipaistvusnõudeid tuleb kohaldada ka kaupade ja teenuste ostmise suhtes tarne-

või teenuslepingute kaudu (art 25 lg 1, põhjenduspunkt 73) sh nt audiovisuaaltoodangu ostmine

(nn sihtfinantseeringud ERRile saadete, dokumentaalfilmide jms tootmiseks), turuandmed,

konsultatsiooni- või koolitusteenused. Hõlmatud ei ole meie arvates ka riiklikud kulutused

sotsiaalmeediateenustele, teiste seas hargmaistele platvormidele eraldatud vahendid (näiteks ka

Meta, Google’i ja OpenAIga sõlmitud teenuslepingud). Arusaamatu on, kas

läbipaistvuskohustus laieneb lisaks ametiasutustele ka reklaamiagentuuridele ja

reklaamivahendusteenuste osutajatele. Pole selgust avaliku sektori asutuste defineerimises (kas

suures osas riigi toetusel tegutsev MTÜ või osaühing loetakse avaliku sektori asutuseks).

40. Samas põhjenduspunktis 72 märgitakse vajadust kehtestada ühised nõuded teabe

avaldamiseks riiklike reklaamikulude saajate ja kulutatud summade kohta. See eeldaks sarnast

aruandluskohustust tehingu mõlemalt osapoolelt. Kummatigi kehtestab seaduseelnõu täieliku

aruandluskohustuse meediateenuste osutajatele (§ 161 (2)), kuid kasutab määruses lubatud

Riiklik reklaami määratlus tuleneb Euroopa

meediavabaduse määrusest ja selle

põhjenduspunktidest.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

13

erandit ja vabastab aruandlusest alla 100 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused ning

selliste üksuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused. Arvestades, et Eestis on vaid üks

omavalitsus, mille elanike arv ületab 100000 – Tallinn – siis jäävad kõik ülejäänud

omavalitsused ja nende kontrolli all olevad üksused (sealhulgas omavalitsuste meediakanalid)

seaduses sätestatud läbipaistvuskohustuse alt välja. See ei võimalda saada ka täielikku pilti

avaliku sektori vahendite ja riikliku reklaami jaotumisest ega võimalda ka hinnata huvide

konflikti näiteks munitsipaalmeedia puhul.

41. Rõhutame ka, et riikliku reklaami aruandluse kohustus seab meediaettevõtetele ka

märkimisväärse halduskoormuse, mis on eriti kurnav väikestele ja keskmistele ettevõtetele.

IX Muud tähelepanekud

42. EML eelistab tele- ja raadiolubade osas võimalikult väikest halduskoormust ja

võimalikult vähest reguleerimist. EML soovib, et seaduse loojad ja regulaator võtaksid arvesse

nii tehnoloogilist arengut (sest digiajastu tulekuga ja internetiteenuste levikuga muutuvad

mitmedki piirangud ja regulatsioonid mõttetuks või ei tulene vajadusest jagada piiratud ressursse

läbipaistvatel ja õiglastel põhimõtetel) kui ka seda, et Eesti meediaettevõtted saaksid tegutseda

Euroopa turul (ja mistahes rahvusvahelisel turul) võrdsetel tingimustel oma konkurentidega ning

et Eesti kodumaise regulatsiooniga ei kehtestataks lisapiiranguid, mida kaupade ja teenuste vaba

liikumise põhimõte ette ei näe. EML soovib, et seadusemuudatusega ei kitsendataks Euroopa

õigust ja sellega antud üldisi vabadusi, st et mis tahes piirangud peaksid olema hädavajalikud ja

väga selgelt põhjendatud.

43. Eeldame, et otseselt ringhäälingulubade protsessis osalevad meediaettevõtted esitavad

oma detailsemad kommentaarid eraldi, kuid rõhutame üksikuid üldisi põhimõtteid, mida peame

oluliseks.

44. Leiame, et ebaproportsionaalne on sätestada Eesti autorite teoste maht seaduse, mitte

kõrvaltingimustega, sest see ei võta arvesse näiteks teemaraadiote võimalikku tegevust ja teket.

45. Samuti leiame, et mõiste ”Eesti autorid” defineerib Eesti kultuuri seisukohalt olulise

loomingu liiga kitsalt ning jätab tähelepanu alt välja näiteks Eesti esitajad.

46. Leiame, et üksiku autorite kollektiivse esindusorganisatsiooni kirjutamine seadusesse ei

ole otstarbekas, sest see jätab tähelepanuta kõik need autorid ja esitajad, kes ei ole tolle

Eelnõu teksti on võrreldes algse versiooniga

muudetud. Näiteks on loobutud on

kõrvaltingimustest, Eesti kultuuri loojate toetuseks

mõeldud muusikateoste esitamise

miinimukohustusse kuuluvate Eesti autorite poolt

loodud muusikateostele on lisatud ka Eesti esitajate

poolt esitatud muusikateosed.

46. Kollektiivsete esindusorganisatsioonide poolt

mitte-esindatud autorite teosed lähevad eelnõu

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

14

esindusorganisatsiooni liikmed (kuidas neid ja nende huve arvesse võetakse, seda seaduseelnõu

ei käsitle) ja osa olemasolevaid või tekkida võivaid kollektiivse esindamise organisatsioone,

samuti jätab tähelepanuta võimaluse, et konkreetse organisatsiooni kõrvale võib tekkida teisi

sarnaseid esindusorganisatsioone. Me ei näe vajadust ega põhjust anda näiteks Eesti Autorite

Ühingule seadusega liigset mõjuvõimu takistamaks või teha neist sõltuvaks uue raadioloa

taotlemist, sest ta ei saa olla selles protsessis neutraalne või sõltumatu osapool. Leiame, et kõik

sellised asjaolud peaksid olema reguleeritud kas rakendusaktiga või kõrvaltingimustega.

47. Lisaks leiame, et ühe jaama ringhäälinguloa taotluse uuendamise või pikendamise

eelduseks või tingimuseks ei saa olla teise/muu raadiojaama tegevus või tegevusetus (§ 39 lõige

62).

48. Leiame, et ajutistele raadiolubadele kõrvaltingimuste seadmine ei ole põhjendatud, sest

tegemist on reeglina konkreetsele sündmusele suunatud ajutise meediateenusega, mis üldjuhul

dikteerib ise selle (reeglina piiratud) temaatika ja sisu (§40).

49. Leiame, et kõrvaltingimuste seadmine rahvusvahelistele telelubadele võib küll olla

kantud heast usust ja soovist edendada Eesti loomingu levikut rahvusvahelisele auditooriumile,

kuid pole rahvusvahelise äri iseloomu arvesse võttes mõistlik ega ratsionaalne, sest see seaks

Eesti ettevõtted ebavõrdsetesse tingimustesse, arvestades, et väljaspool Eestit oleks

kommertshuvi Eesti loomingu vastu väike või puuduks sootuks. Meile on arusaamatu selliste

tingimuste seadmise vajadus üldiselt (eelnõu esitajad peaksid kirjeldama olemasolevat

probleemi, mida sellega soovitakse lahendada).

50. Meile on mõistmatud ka punktides 27 ja 28 kirjeldatud sätted mõne teise riigi

jurisdiktsiooni alla kuuluva või teises riigis tegevusloa saanud raadioteenuse (aga ka teleteenuse)

osutaja programmile lisanõuete esitamise kohta, sest meie arvates lähevad need vastuollu

Euroopas kehtiva õiguse ja vabadustega. Selliste nõuete hädavajadust peaks seaduse loojad palju

põhjalikumalt seletama, samuti oleks vajalik analüüsida nende sätete vastavust Euroopa õigusele.

51. Pragmaatiliselt soovitaksime kaaluda ka § 40 lg 2 toodud kõrvaltingimuste mõistlikkust.

52. Lisaks juhime tähelepanu, et § 51 lg 9 toodud definitsioon “koht, mis ei ole küll

üldsusele avatud, kuid kus viibib määramatu arv isikuid väljastpoolt perekonda või lähimat

tutvusringkonda” on seletuskirjas toodud eesmärke silmas pidades liiga lai ning annab võimaluse

kohaselt samuti arvesse. Raadioteenuse osutaja

lisab ka need andmed seaduses viidatud aruandele.

47. Ei saa nõustuda väitega, et kui mitut raadioluba

omav raadioteenuse osutaja ei täida ühele talle

kuuluva raadioloa nõudeid, siis nõuete rikkumist ei

tohi arvestada samale juriidilisele isikule uute

lubade väljastamisel. Rikkuja ei ole mitte

raadiokanal, vaid loa omanik.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

15

selle sätte väärkasutamiseks (seletuskirjas on toodud lubadus, et TTJA ei hakka tegema

lauskontrolli, vaid sekkub vastava info saamisel juhtumispõhiselt, kuid meie arvates on see

paljasõnaline. Näiteks annaks selle definitsiooni alla selgelt paigutada ka Postimehe või Delfi

toimetuse ning näiteks teha ettekirjutuse ajakirjanike juurdepääsu piiramiseks

informatsioonikanalitele).

EML

(täiendav

seisukoht)

Eesti Meediaettevõtete Liit tänab võimaluse eest kaasa rääkida meediateenuste seaduse

muutmise seaduse väljatöötamisel. Oleme eelnõu kohta detailsemat arvamust avaldanud 12. mai

2025 kirjas. Alljärgnevalt esitame oma täiendatud seisukohad redigeeritud eelnõu olulisemate

seisukohtade ja probleemide kohta.

I Meediateenuste seadus

1. Oleme jätkuvalt seisukohal, et Meediateenuste seadus (MeeTS) tuleb ümber nimetada

audiovisuaalmeediateenuse seaduseks ning Meediavabaduse määruse (Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrus 2024/1083, 11 aprill 2024, millega luuakse siseturul meediateenuste ühtne

raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL) rakendamiseks võtta vastu eraldi rakendusakt,

mis sätestaks nõuded meediateenuste osutajale.

2. Leiame jätkuvalt, et meediateenuse sisustamist ei ole võimalik eelnõus jälgida: eelnõu

ülesehitus ja ka terminite kasutamine (meediateenus vs audiovisuaalmeediateenus) sunnib muu

meediateenuse osutajat (kes ei osuta audiovisuaalmeediateenust) otsima seadusest, mis põhiosas

tema tegevust ei reguleeri, üksikuid sätteid, mis võivad talle kohalduda. Seaduse kohaldumisala

mõistmiseks tuleb lugeda ja võrrelda selle erinevaid versioone ning pöörduda ka

Meediavabaduse määruse jms poole. Õigusselguse seisukohalt ja seaduse reguleerimisala

mõistmiseks on see liiga keeruline.

3. Samuti oleme seisukohal, et allikakaitse sisustamine MeeTS-s on ebaõige. Allikakaitse tuleks

reguleerida eraldi aktiga (olgu see siis akt, mis sisustab Meediavabaduse määruse Eesti

õigusesse, või iseseisev allikakaitseseadus).

Eelnõu väljatöötaja hinnangul on antud eelnõus

väljapakutu parim võimalik lahendus, kuidas viia

sisse Euroopa meediavabaduse määruse

rakendamiseks vajalik regulatsioon. Eestis

reguleerib meedia valdkonda meediateenuste

seadus. Seega leiame, et meediavabaduse määruse

rakendamine on siiski edukalt realiseeritav

meediateenuste seaduse kaudu, see ei vaja eraldi

rakendusseadust. Eelnõuga on mõisteid täpsustatud

ja seaduse adressaat ja järelevalve teostaja saavad

tervikteksti lugemisel aru, millised nõuded laienevad

raadio- või televisiooniteenuse osutajale/teenusele,

millised nõuded aga muule meediale.

II Allikakaitse

4. Leiame jätkuvalt, et nii allikakaitse laiendamine ajakirjanduslikul eesmärgil

informatsiooni töötleva isikuga “püsivas eraelulises suhtes” kui ka “regulaarses eraelulises

suhtes” olevatele isikutele (varasem versioon) jätab allikakaitse alt välja nt ajakirjaniku muud

eraelulised suhted (millel puudub püsiv või regulaarne iseloom). Samuti on mõlemad

kriteeriumid (“püsiv” ja “regulaarne”) subjektiivsed, mistõttu nende kasutuselevõtt vähendab

Selgitame. Eelnõus väljapakutud sõnastus kajastab

kõige paremini Euroopa meediavabaduse määruse

põhjenduspunktis 20 toodut. Põhjenduspunkti nr 20

kohaselt selleks, et vältida ajakirjandusallikate ja

konfidentsiaalse teabevahetuse kaitsest

kõrvalehoidmist ning tagada era- ja perekonnaelu,

kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine

kooskõlas põhiõiguste hartaga, tuleks

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

16

allikakaitse selgust. Leiame, et “püsiva eraelulise suhte” asemel võiks kasutada mõistet

“eraeluline suhe”.

5. Leiame, et nagu kõigil teistel usaldust nõudvatel erialadel (arstid, preestrid, advokaadid),

peaks ka ajakirjanike allikakaitse olema tingimusteta.

6. Endiselt oleme seisukohal, et olemasolev eelnõu ei taga kohalikku õigusesse Meediavabaduse

määruse artikli 4 punkt 3 alajaotustes b ja c meediateenuse osutajatele antud garantiisid. Selles

osas tuleks seaduseelnõu (soovitavalt aga eraldi allikakaitse seadust) oluliselt täiendada.

kaitsemeetmeid kohaldada ka isikute suhtes, kellel

on meediateenuse osutajate või toimetajatega

regulaarsete era- või ametialaste suhete tõttu

tõenäoliselt teavet, mille abil võib tuvastada

ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset

teabevahetust. See peaks hõlmama isikuid, kes

elavad lähedases suhtes ühises leibkonnas ning

seda stabiilselt ja pidevalt /.../. Vt ka JDM esimese

kooskõlastusringi märkust nr 6 ja teise

kooskõlastusringi märkust nr 1.

III Meediaturu kontsentratsiooni hindamine

7. Tervitame meediaturu kontsentratsiooni hindamise puhul topeltmenetlusest loobumise

ideed.

8. Samas jääb käesolevast redaktsioonist (§3 lg 3) arusaamatuks, milles seisneb “hinnang

koondumise eeldatavale mõjule meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele”, mille peab

esitama koondumise osaline. Sooviksime, et eelnõu loojad täpsustaksid, mida nad silmas pidasid

– kas koondumise osaliselt oodatakse deklaratsiooni (nt, et “leiame, et meie koondumine ei

avalda mõju meedia mitmekesisusele”) või peetakse silmas, et sellise hinnangu peab tellima ja

rahastama koondumise osaline. Viimasel juhul tuleks kindlasti täpsustada sellise protsessi ja

hinnangu sisulisi tingimusi ja mõju turukontsentratsiooni protsessile tervikuna.

Täpsustame. Hinnangus kirjeldab koondumise

osaline koondumise eeldatavat mõju meedia

pluralismile, avaliku arvamuse kujunemisele ning

meediateenuste ja meediapakkumiste

mitmekesisusele turul. Vastava hinnangu võib

koondaja koostada ise või soovi korral kaasata selle

koostamiseks oma äranägemisel lisajõude või selle

tellida.

IV Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti roll ja pädevus

9. Eesti Meediaettevõtete Liit jääb oma 12. mai 2025 kirjas toodud seisukoha juurde, et

TTJA kui täitevvõimu organ, et saa olla sõltumatu meediateenuse osutaja hindaja.

10. Arvestades seda, et TTJA on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas

olev valitsusasutus, kes põhikirjast tulenevalt esindab oma tegevuses riiki, ei saa ta kui

riigivõimu teostav asutus olla meediateenuse osutaja sõltumatuks hindajaks, kellel on pädevus

Meediavabaduse määrusest tulenevalt hinnata nt meediaturu kontsentratsiooni eeldatavat mõju

meedia mitmekesisusele, toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmeid, seda, kas meediaturu

Seletuskirjas on TTJA rolli ja pädevust

meediaregulaatorina selgitatud.

Euroopa Komisjon on jätkuvalt seisukohal, et TTJA

vastab sõltumatu meediaregulaatori nõuetele ja

täidab talle seadusega pandud ülesandeid. Eesti

meediasüsteemi vastavust Euroopa Liidu nõuetele

on iga-aastaselt kinnitanud Euroopa Komisjoni

‘Rule of Law Report”

(https://commission.europa.eu/publications/2025-

rule-law-report-communication-and-country-

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

17

kontsentratsiooniga seotud osalised jääksid ilma meediaturu kontsentratsioonita majanduslikult

kestlikuks jms.

11. TTJA esindab oma põhimääruse kohaselt riiki ja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi eelarveline asutus. See tähendab, et ta esindab riigi huve, on

MKM valitsemisalas sõltuv valitsemisala poliitilistest eelistustest ja sõltub ministeeriumist ka

majanduslikult (TTJA eelarve kinnitab minister).

Leiame, et sellist hindamist saaks ja võiks läbi viia üksnes sõltumatu isik, kellel on eriteadmised

meedia ja ajakirjanduse toimimisest ja pädevus selle toimimise sõltumatuks hindamiseks.

Kinnitame veel kord, et toimetusvabaduse üle otsustamine ei saa käia objektiivselt mõõdetavate

kriteeriumide põhjal ning vabaduse hindamise pädevuse andmine täitevvõimu esindajale

kahjustaks meedia vabadust ja sõltumatust.

chapters_en) ja Meediapluralismi monitor

(https://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor-

2024/)

ITL Täname Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) kaasamise eest

meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) menetlusse.

Oleme eelnõuga tutvunud ja anname teada, et meil ei ole eelnõule muudatusettepanekuid.

Täname Kultuuriministeeriumi selle eest, et eelnõus on loobutud bürokraatlikust ja

ebamõistlikkust taasedastamise teatise regulatsioonist.

Teadmiseks võetud.

Duo

Media

Networks

OÜ

1. KOKKUVÕTE

1.1 Kultuuriministeerium esitas arvamuse avaldamiseks Meediateenuste seaduse,

kriminaalmenetluse

seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja.

1.2 Duo Media Networks OÜ on Eesti televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, kes esitab

käesolevaga seisukoha eelnõu kohta.

1.3 Kokkuvõtlikult esitame seisukoha lähtuvalt arusaamast, et täiendavad regulatsioonid

televisiooni- ja ka raadiosektori tarbeks ei ole põhjendatud ning eriti ohtlik on, kui kohustusliku

EL määruse kohaldamiseks võetavad meetmed on pandud samasse eelnõusse koos kõigi teiste,

toreduslike ja muudel eesmärkidel planeeritud muudatustega. Selliselt tekivad lüngad (kuna ei

looda siseriiklikku normi kõigele, millele peaks), sisulised vastuolud ning normitehnilised

vastuolud ja ei ole arusaadav, mis on tegelikult ühetaolise EL õiguse kohaldamiseks vajalik

muudatus ning mis läheb sellest selgelt kaugemale.

1.4 Duo Media Networks OÜ toetab eelnõud osas, milles viiakse sisse vajalikud muudatused

TTJA sõltumatuse garanteerimiseks, tegevuslubade menetluse lihtsustamiseks. Siiski samal ajal

on kurb, et ei ole kasutatud võimalust tõepoolest tagada kõrge kaitse ajakirjandusele ega uute

Teadmiseks võetud. Erinevaid seni kehtinud

nõudeid ning halduskoormust on oluliselt

vähendatud, audiovisuaalmeedia teenuste turgu on

olulisel määral avatud.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

18

tehnoloogiate valguses avada turgu järjest enam ning vähendada regulatsioone ning

halduskoormust erasektoris.

1.5 Kokkuvõtlikult esitame seisukoha koos ettepanekutega seoses eelnõus puudutatud

järgmiste küsimustega:

1) Normitehnilised ja hea seadusloome-põhised tähelepanekud – eelkõige seoses mõistega

„meediateenus“ ja informatsiooniallika kaitse küsimused (peatükk 2);

2) Raadiolubade regulatsioon – eelkõige seoses mõistega „Eesti autorid“, Eesti autorite

nõue tegevusloa taotluses ning raadiolubade kõrvaltingimuste küsimused (peatükk 3) 3)

Televisioonilubade kõrvaltingimused – eelkõige seose Eesti autorite teoste ja hiljutiste

teoste miinimummahu osas (peatükk 4)

4) Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsioon (peatükk 5)

5) Teise riigi jurisdiktsiooni all olev raadioprogramm, mis on suunatud Eesti elanikkonnale

(peatükk 6).

2. NORMITEHNILISED JA HEA SEADUSLOOME-PÕHISED TÄHELEPANEKUD

2.1 MÕISTE „MEEDIATEENUS“ (EELNÕU §1 P 1-2).

2.1.1 Mõiste on defineeritud AVMSD ning Eestis MeeTS – see hõlmab audiovisuaalmeedia

teenust (televisiooniteenus, tellitav audiovisuaalmeediateenus ning vastav reklaam) ning

raadioteenust.

2.1.2 Eelnõuga laiendatakse mõistet hõlmamaks ka teenus ELi toimimise lepingu artiklites 56 ja

57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda

meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke,

meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid.

2.1.3 Seega on uued meediateenuse osutajad ajakirjandusväljaanded, rahalise või muud laadi

tasu eest sisu üleslaadimine digiplatvormile jne.

2.1.4 Samas on eelnõu koostajatel jäänud tähelepanuta, et „meediateenuse osutaja“ on EMVM

kohaselt – füüsiline või juriidiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse

osutamises ning

kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi.

2.1.5 Johtuvalt on sisutühjad ja absurdsed mitmed eelnõu punktid, nt:

(a) Eelnõu § 1 p 12, mille kohaselt tuleb avaldada andmeid nt juriidilise isiku asukoht. Sealjuures

tuleb tähelepanu juhtida, et kõigile meediateenuse osutajatele kehtestatavate nõude aluseks on

eelnõu kohaselt EMVM artikkel 5 – mis reguleerib aga avalik-õiguslike meediateenuste osutajate

nõudeid.

(b) Avalikustamise nõuete puhul, eelkõige ka riikliku reklaamivahendite mahu avaldamise osas

on samuti seega füüsilised isikud vaatluse alt väljas.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

19

(c) Samuti on füüsilised isikud väljas ka meediateenuse osutaja märkimisest äriregistris (eelnõu

§ 1 p 13). Samas – üheselt on selge, et füüsiline isik võib olla meediateenuse osutajaks – seega

tekib põhjendatud küsimus ka, mis on eelnõu kohase äriregistris märkimise eesmärk – sest ühest

ülevaaded meediateenuse osutajatest selle kaudu ei saa.

2.2 RIIKLIKUKS REKLAAMIKS ERALDATUD SUMMADE AVALDAMINE

ÄRIREGISTRILE (EELNÕU § 1 P 13)

2.2.1 Vajalik on täiendav juhis, kuidas ja mida nimetatud „riiklikuks reklaamiks eraldatud

aastane kogusumma“ sisaldab. Ilma täiendava juhiseta on eelnõu lubamatult ebaselge.

(a) MeeTS reguleerib meediateenuseid (vastavalt seaduse enese reguleerimisala definitsioonile),

mistõttu mistahes rahalised vahendid, s.h. riikliku reklaamiga seonduvalt, mis on suunatud selle

ettevõtja, kes on ka meediateenuse osutaja, muudesse teenustesse nagu nt digiplatvormidele (mis

ei ole meediateenuseks), siia arvestuskäiku mahutuda ei tohi. Kuidas selliselt viisil seda

muuhulgas aastaaruandes kajastada, jääb arusaamatuks – set eelnõu kohaselt kuulub

raporteerimisele kogu ettevõtja poolt riiklikuks reklaamiks saadu.

(b) Näiteks televisiooniteenuse osutajad edastavad arvestataval hulgal sotsiaalkampaaniaid (nt

kaine peaga autojuhtimine), mille edastavad Eesti Ringhäälingute Liidu liikmes-jaamad, aga

kogu selle eest saadav rahasumma on Eesti Ringhäälingute Liidule. Selliseid

sotsiaalkampaaniaid seega televisiooniteenuse osutaja ei raporteeri.

(c) Kohalike omavalitsuste teavitamiskohustuste osas tehakse erand – alla 100 000 elanikuga

omavalitsuste osas. See tähendab, et sisuliselt jäävad teavituskohustuslikeks Tallinn ja Tartu.

Kas see on eelnõu koostajate mõte, jääb ebaselgeks. Siinkohal tekib eriti terav lahknevus – kui

soov on saada arusaam riiklikust reklaamist, siis peaks olema võrreldavad meediateenuse

osutajatele pandud aruandluskohustuse tulem ning riigiasutuste aruandluse tulem. Sellisel kujul

võrreldavus puudub ning muudatus mistahes EMVM eesmärki ei täida.

Riikliku reklaami definitsioon on toodud Euroopa

meediavabaduse määruses ning seda on avatud

määruse põhjenduspunktides 72 ja 73.

2.3 INFORMATSIOONIALLIKA KAITSE (EELNÕU §1 P 11)

2.3.1 MeeTS sätestab täiendava kaitse vaid „isikule, kes ametialaselt puutub kokku

andmetega“ ning nõustume, et EMVM nõutab kõrvaliste isikute osas kaitse laiendamist.

2.3.2 Eelnõu kohaselt laiendatakse kaitse vastavalt „või regulaarse eraelulise suhte

tõttu“ kokkupuutuvale isikule. Selline muudatus on normitehniliselt lubamatu, sest EMVM

kasutab mõistet “isikule, kes oma tavapärase suhte tõttu“ puutub kokku andmetega. Sõna

„ametialane“ evib võimalust vägagi kitsaks tõlgenduseks, mistõttu on vajalik EMVM-ist tulenev

täiend „tavapärases suhtes“, sest see hõlmab nii eraelulised suhtes kui ka muud, tavapärased

suhtes, milles allika informatsioon võib teatavaks saada. Puudub põhjus irduda EMVM

sõnastusest tagamaks ühetaoline õigusruum EL-is.

2.3.3 ETTEPANEK:

Definitsiooni on eelnõus tulenevalt JDM

ettepanekust täiendatud, vt ka JDM esimese

kooskõlastusringi märkust nr 6. JDM märkuse

kohaselt: Sisuliselt oleks ilmselt määruse sõnastuse

mõttega paremini kooskõlas (ja samas ei venitaks ka

privileegi ülemäära laiaks) väljend "püsivas

lähedases suhtes". "Regulaarne eraeluline suhe",

mis seal praegu kirjas on, tähendaks sisuliselt

igasugust korrapärast või korduvat suhtlemist, mitte

tingimata ühist majapidamist ja lähisuhet, millest

räägib meediavabaduse määruse põhjenduspunkt

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

20

MeeTS-i § 15 lõikeid 4–6 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või tavapärase

regulaarse eraelulise suhte tõttu“.

20. See tähendaks privileegi mõõdutundetut

laiendamist, mis tõenäoliselt hakkaks tõhusat

kriminaalmenetlust põhjendamatult takistama. Teisel kooskõlastusringil JDM oma ettepanekut

täiendas: „Teeme ettepaneku täiendada lisatavat

tekstiosa sõnaga “eraelulise”. See tähendaks, et

viidatud sätetesse lisatakse eelnõukohase

muudatusega kokkuvõttes juurde “või püsiva

lähedase eraelulise suhte tõttu”. “Püsiv lähedane

suhe” on laiem määratlus, kui “püsiv lähedane

eraeluline suhe” ning ei täidaks meie esimesel

kooskõlastusringil esitatud märkustes kirjeldatud

eesmärki parimal määral.“

2.3.4 Täiendavalt tuleb võtta üle ka ülejäänud EMVM artiklis 4 lõikes 3 sätestatud informatsiooni

allika kaitse regulatsioon, s.h.

(a) Tõhus kaitse kõigi sunnimeetmete vastu, mitte vaid aktiivne avaldamine. MeeTS § 15 on

ülesehitatud vaid läbi selle, et kas on sunnimeede aktiivselt avaldada andmeid. EMVM ei lähtu

mitte ainult vajadusest kaitsta „aktiivse avaldamise“ vastu vaid vajadusest kaitsele kõigi sunnija

jälgimismeetmete eest, mida liikmesriigid sellise teabe saamiseks kasutavad – sh „kaitsele

põhjendamatu sekkumise ja jälgimistehnoloogia eest“ (EMVM põhjenduspunkt 19), kaitsele

„juurdepääsu saamise eest konfidentsiaalsele teabevahetusele“ (EMVM põhjenduspunkt 19).

(b) Kaitse objekt. Kaitset ei evi vaid ajakirjandusallikas (MeeTS mõistena

„informatsiooniallikas“), vaid ka eraldiseisvalt „konfidentsiaalsed teabevahetus“.

(c) Kriminaalmenetluslike tagatiste puudumine. Kuigi eelnõuga muudetakse ka

kriminaalmenetluse seadustikku, siis ei võeta üle ega reguleerita kriminaalmenetluse seadustikus

EMVM artikkel 4 (3) punkti b ja c, mis nõutab kriminaalmenetluslikke tagatisi.

Kehtiv KrMS reguleerib tagatisi vaid ütluse andmise osas (§ 72) ning läbiotsimise osas (nõutab

prokuratuuri määrust, § 91). EMVM nõutab aga miinimumnõuetena täiendavalt, et nt

informatsiooniallika tuvastamise eesmärgil läbiotsimist, pealtkuulamist, kinnipidamist lubavaid

meetmeid ei saa mistahes juhul lubada prokurör, vaid „kohus, kohtunik, õigusemõistjana

tegutsev prokurör või muu asutus, kes on pädev nimetatud meetmeid riigisisese õiguse kohaselt

heaks kiitma“ – see tähendab õigusmõistev isik (kelleks ei ole ühelgi juhul Eesti

õigusraamistikus

süüdistusfunktsiooni esindav prokurör2). Seega tuleb täiendada KrMS-i.

Menetlusseadustike muudatused on välja töötatud

koostöös valdkondade eest vastutavate

ministeeriumide ehk JDMi ja SIM-iga.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

21

Enamgi veel – KrMS on vaikiv kõigi teiste meetmete osas peale ütluste andmise ja läbiotsimise.

Ometi nõutab EMVM miinimumnõuetena ka pealtkuulamise ja kinnipidamise osas regulatsiooni

täiendamist.

Samuti ei võeta EMVM kohustuslikult nõutavaid meetmeid sekkuva jälgimistarkvara osas

(EMVM

artikkel 4(3) p (c).

(d) Teavitamiskohustus. EMVM nõutab ka teavitamiskohustuse sisseviimist, eelkõige läbi

kriminaalmenetluse seadustiku (võimalik, et ka korrakaitse ja väärteomenetluse seadustiku

muutmise vajadust). Nimelt sätestab EMVM, et: „Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud

praktikale eeldab õigus tõhusale kohtulikule kaitsele põhimõtteliselt seda, et selle õiguse

tulemuslikuks teostamiseks teavitatakse asjaomast isikut õigeaegselt tema teadmata võetud

jälgimismeetmetes“

2.3.5 ETTEPANEK: vaadata kogu informatsiooniallika kaitse regulatsioon uuesti üle ning

lähtuda sõnastamisel EMVM nõuetest (sh mida kaitstakse, mis on kaitse objekt, kriminaal-

ja muude

menetluste põhised menetluslikud tagatised ning teavituskohustus) ning vajaduspõhiselt

vaadata üle kõik menetlusseadustikud tagamaks EMVM-s nõutav kõrge kaitse tase.

3. RAADIOLUBADE REGULATSIOON

3.1 Kokkuvõtlikult seoses raadiolubade regulatsiooniga tuleb märkida, et tundub, et kui

menetluslikus pooles tehakse vajalikke muudatusi (TTJA korraldamise õigus jmt), siis sisulises

mõttes ei võeta arvesse digiraadio (DAB) tehnoloogia valguses toimuvat (s.h. konkurents

striiminplatvormidega).

Johtuvalt kolme selget ettepanekut:

3.2 EESTI AUTORITE NÕUE RAADIOLUBADE KÕRVALTINGIMUSENA

(EELONÕU § 1 P 10)

3.2.1 Eelnõu kohaselt loetakse Eesti autoriks: muusikateose autoreid (helilooja, sõnade autor,

tõlkija, arranžeerija), kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori teoseks loetakse

muusikateos, kus on vähemalt üks autoritest Eestist, olenemata autorite koguarvust.

3.2.2 Nimetatud mõiste osas on olnud Kultuuriministeeriumi eestvedamisel mitmeid kaasamise

koosolekuid, kus on turuosalised selgitanud ning Kultuuriministeerium ka nõustunud, et selliselt

defineerida võimalik ei ole – sest millisel põhjusel jäetakse välja eesti esitajad. Ometigi

regulatsiooni eesmärki arvestades peaksid olema hõlmatud ja autoriõigusega kaasnevate õiguste

omajad – eelkõige esitajad. Toome näite: inglisekeelne laul, mida esitab Liis Lemsalu, sõnade ja

muusika autorid on välismaised ning fonogramm on välja antud Rootsis. Selline muusika peaks

samuti olema „Eesti autorite“ muusika kui lähtuda regulatsiooni eesmärgist – meie Eesti muusika

Arvestatud osaliselt, lisatud on esitaja.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

22

edastamise osakaalu suurendamine.

3.2.3 Seega tuleks kasutusele võtta mõiste „Eesti autorid“ asemel „Eesti muusika“, ning

definitsiooni kaasata ka esitajad. Täiendavalt tuleks mõelda ka „Eesti“ fonogrammitootjate

lisamisele.

3.2.4 ETTEPANEK:

„Eesti autorid“ asemel „Eesti muusikateosed“, mis hõlmab muusikateose autoreid

(helilooja, sõnade autor, tõlkija, arranžeerija) ja esitajaid, kes on Eesti päritolu või Eesti

residendid. Eesti autori ja esitaja teoseks loetakse muusikateos, kus on vähemalt üks

autoritest või esitajatest Eestist, olenemata autorite või esitajate koguarvust.

3.3 EESTI AUTORID TEGEVUSLOA TAOTLUSES (EELNÕU § 1 P 20)

3.3.1 Eelnõuga planeeritakse, et raadioloa taotlusele lisatakse autoreid esindava kollektiivse

esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil

talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste edastamise kohustuse.

Selle eesmärgiks on eelnõu seletuskirja kohaselt: „võimaluse hinnata loa taotleja õiguskuulekust

ning seda on võimalik kasutada uue loa väljastamisel taotluste hindamisel ühe kriteeriumina

(näiteks saaks konkursil muudes kriteeriumides samaväärsete taotluste hindamisel eelise taotleja,

kes on Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitnud).“

3.3.2 Selline selgitus ja eesmärk on oma olemuselt läbi planeeritava meetme sisutühi, sest:

(a) Esmalt, kõik ka planeeritud „Eesti autorid“ definitsiooni alla (eelnõu § 1 p 10) alla kuuluvad

isikud ei ole sugugi EAÜ liikmed. Nende, kui „Eesti muusika“ definitsiooni alla kuuluvate teoste

edastamine arvesse ei läheks. Järelikult, peab tegevusloa puhul looma seadusesse normi, mille

alusel tegevusloa taotleja saab esitada andmed, mis võimaldavad hinnata taotleja poolt Eesti

muusika edastamise kohustuste täitmist erinevalt EAÜ kinnitusest.

(b) Teiseks, eelnõus selgitatakse, et „EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite

teoste osakaalu nõude järgimise kohta annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL

viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning

tulemused oli peaaegu identsed (kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai

järeldada, et piisab vaid EAÜ poolsest tagasisidestamisest.“ – see näitab, et eelnõu koostajad ei

mõista, mida reguleeritakse, sest „eesti autorid“ definitsiooni kohaselt ei oma üleüldse

mistähtsust Eesti esitajad ja Eesti fonogrammiloojad, kuigi eesmärk seda nõuab – sest eesmärk

on Eesti muusikateoste edastamine.

(c) Seda enam on oluline, et lähtutakse käesolevas seisukohas toodud ettepanekust, et luua tuleb

mitte „Eesti autorid“, vaid „Eesti muusikateosed“ definitsioon.

3.3.3 ETTEPANEK:

Eelnõu kohaselt ei pea kõik Eesti autorid kuuluma

EAÜ-sse. Eesti autorite ja esitajatena lähevad

arvesse ka esindusorganisatsioonidesse

mittekuuluvate autorite teosed.

Taotluse esitaja saab kinnituskirja osas lisada oma

selgitusi sõltumata seaduses sätestatust.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

23

„(62) Raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid

esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud

kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite

muusikateoste edastamise kohustuse. Kinnituse osas erimeelsuse korral esitab raadioloa

taotleja selgituse sellest, kuidas on täidetud Eesti (muusikute) muusikateoste edastamise

kohustus. Raadioluba esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea.“.

3.4 RAADIOLUBADE KÕRVALTINGIMUSED (EELNÕU § 1 P 20)

3.4.1 Eelnõuga plaanitakse lubada kõrvaltingimusete seadmine nii Eesti autorite muusikateoste

mahu osas kui ka muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate

saadete mahu programmis, programmi peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. Selline

ettepanek on osaliselt mõistlik, kuid osaliselt vajab selgelt muutmist:

(a) Esmalt, vt ülal p 3.2 „Eesti autorid“ versus „Eesti muusikateosed“ seonduvalt tegeliku

eesmärgiga Eesti muusika rohkemale edastamisele, milles osalevad ka esitajad (ja ehk ka

fonogrammitootjad).

(b) Teiseks, arvestades eelnõu seletusi sellest, miks kaotatakse regionaalsed raadioload ning, et

üleriigiline raadioluba tähendab eriti digiraadio valguses tõesti üleriigilist raadioluba (samuti

piirkondlikult FM raadio edastamine internetis) teeb täiesti sisutühjaks nõude „kohaliku

levipiirkonna elu kajastatavate saadete mahu osas“ ja samuti lõppeks „sõnasaadete osakaalu

osas“ – digiraadio ei levi „kohalikus piirkonnas“ ning digiraadio valguses (mis võimaldab

oluliselt suurendada pakutavate raadiokanalite arvu) tuleb kultuuripoliitiliselt mõista, et selliselt

piiratakse just Eesti ettevõtjate raadioprogrammide arengut (sest rahvusvahelistel striimingu

platvormidel, selliseid piiranguid ei ole). Kultuuripoliitiline eesmärk peab arvestama nii

digiraadio tulekut kui ka eesmärki tagada Eesti raadiokanalite konkurentsivõime rahvusvaheliste

striimingteenustega.

(c) Enamgi veel, kuna eelnõu kohaselt nimetatud sättes ja eelnõus tervikuna mõeldakse raadioloa

mõiste all nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist luba, on täiesti arusaamatu, miks kõrvaltingimusi

seatakse rahvusvahelise raadioloa puhul.

3.4.2 ETTEPANEK:

§ 40 (3) Raadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse

tagamiseks ja vajalikkuse korral kehtestada Eesti autorite muusikateoste mahu programmis,

arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud miinimummahtu, ning muusika- ja

sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis,

programmi peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude.

Eelnõuga loobutakse kõrvaltingimuste kehtestamise

võimalusest.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

24

4. TELEVISIOONILUBADE KÕRVALTINGIMUSED

4.1 EESTI AUTORITE TEOSTE MIINIMUMMAHT RAHVUSVAHELISTE

TELEVISIOONILUBADE PUHUL (EELNÕU § 1 P 16 JA 21).

4.1.1 Eelnõu ettepanekuks on, et ka rahvusvaheliste televisioonilubade puhul rakendatakse

kõrvaltingimusi (nt Eesti autorite teoste edastamine) juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa

sihtriik on ka Eesti.:

„§ 33 (3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva

seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on vajadusel enne pidanud nõu teleprogrammi

sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele

nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.“;

„§ 40 (2) Televisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena võib teenuste

mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel

valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis ning selliste Euroopa päritoluga

audiovisuaalsete teoste miinimummahu programmis, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem

kui viis aastat ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad.“

4.1.2 Selline ettepanek on poolt ühelt poolt mõistetav, kuid teiselt poolt lühinägelik.

4.1.3 Esmalt, jätab see kõrvale võimaluse, et nt üle-euroopa levikuga kanalid sooviks taotleda

luba just Eesti territooriumil (sest isegi kui Eesti on vaid üheks sihtriigiks, ei ole Eesti autorite

teoste sisaldumine signaalis äriliselt ega ratsionaalselt mõistlik näiteks ka Poola territooriumile

edastatavas signaalis). Koheselt rakendub küsimus televisiooniteenuse taasedastamise

vabadusest kui AVMSD ja kogu EL audiovisuaalmeedia sektori regulatsiooni aluspõhimõttest

(vt ülal p Error! Reference source not found.).

4.1.4 Teiseks ja enamgi veel, selline ettepanek oleks takistuseks Eesti televisiooniettevõtjate

programmide levikule rahvusvahelise loa alusel (nt Eestis rahvusvahelise televisiooniloa alusel

Lätis ja Leedus ja Poolas edastatav televisioonikanal) – sest teises riigis ei ole „Eesti autorite

teoste“ levik ei mõistlik, vajalik ega vaataja ja kommertshuvi puudusel võimalik. See tähendaks,

et rahvusvaheline televisiooniluba muutub oma sisult tühjaks ja mittefunktsioneerivaks loaks,

mida rahvusvahelise levikuga Eesti televisiooniteenuse osutaja kasutada ei saaks. Selliseks

õigus- ega kultuuripoliitiliseks valikuks ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust.

Lisame, et käesoleva ettepaneku tegijatele ei ole teada ühtegi juhtumit, kus oleks taotletud

rahvusvahelist televisiooniluba ainult selleks, et vältida Eestis toodetud sisu edastamist.

Rahvusvahelist luba taotletakse olukorras, kus levipiirkond on laiem kui Eesti.

4.1.5 Seega on kõrvaltingimuste seadmine mõistlik, kuid arvestades eeltoodud asjaolusid ning

mõistlikul viisil on kultuuripoliitiline eesmärk täidetav, kui rahvusvahelise loa puhul seatakse

Eelnõuga loobutakse kõrvaltingimuste kehtestamise

võimalusest.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

25

kõrvaltingimusi Eesti autorite teoste leviku parandamiseks juhul, kui Eesti on rahvusvahelise

televisiooniloa alusel edastatav programm on tegelikult suunatud tervikuna või põhiosas hoopis

Eestile ning sama programm ei kuulu edastamisele ka teistes sihtriikides.

4.1.6 ETTEPANEK: lisada eelnõu punktis 11, MeeTS § 40(6) järgnev täiendus

(allakriipsutatud):

„§ 40 (6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja

kuulutamata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata

televisiooniloale kõrvaltingimusi. Rahvusvahelise televisiooniloa puhul võib määrata

kõrvaltingimusi juhul, kui televisiooniloa alusel edastatav programm on tegelikult

suunatud tervikuna või põhiosas hoopis Eestile ning sama programm ei kuulu edastamisele

ka teistes sihtriikides“

4.2 HILJUTISTE TEOSTE MIINIMUMMAHT (EELNÕU P 1 § 21)

4.2.1 Eelnõu kohaselt

„§ 40 (2) Televisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena võib teenuste

mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel

valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis ning selliste Euroopa päritoluga

audiovisuaalsete teoste miinimummahu programmis, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem

kui viis aastat ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad.“

4.2.2 Mõistlik on kultuuripoliitiline eesmärk hiljutiste teoste edastamiseks

televisiooniprogrammides, kuid jääb arusaamatuks, miks need peavad olema loodud

„sõltumatute tootjate“ poolt. Eesti audiovisuaalsektor on niivõrd väikene, et palju „hiljutist

toodangut“ toodavad kas televisiooniteenuse osutajad ise või koostööna sõltumatute tootjatega.

Miks selline toodang ei täida kultuuripoliitilist eesmärki värske toodangu edastamiseks, ei ole

arusaadav.

4.2.3 ETTEPANEK: loobuda „ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast

sõltumatud tootjad sõltumatute tootjad“ lisamisest MeeTS § 40 lg-sse 2.

Arvestatud osaliselt. AVMSD-st tulenevad

miinimumnõuded jäävad kehtima.

5. AJUTISTE TELEVISIOONI JA RAADIOLUBADE REGULATSIOONI MUUDATUS

(EELNÕU § 1 P 18)

5.1 Kultuuriministeeriumi ettepanek on, sätestada seaduses samaväärselt TTJA 2022. aasta

kevadel sõnastatud põhimõtted, millest edaspidi ajutiste raadiolubade väljastamisel lähtutakse.:

„(1) Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32

nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks sellise programmi edastamiseks, mis on ajutise

iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või programmi

Mitte arvestatud. Muudatuse eesmärk on muuta

ajutiste raadiolubade regulatsiooni selgemaks ja

läbipaistvamaks ning pikendamise reguleerimine on

olnud üks täpsustamist vajavatest teemadest.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

26

konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või televisiooni- või raadioteenuse

edastamise uue tehnoloogilise lahenduse katsetamiseks.

(2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra.“;

5.2 On mõistlik sisustada ajutise loa taotlemise eesmärk läbi tegeliku senise halduspraktika, ehk

hõlmata ka meediateenuse osutajatele oluline eesmärk testida programmi sobivust või uusi

tehnoloogilisi

lahendusi. Samuti on mõistetav vajadus lisada kõrvaltingimusi.

5.3 Siiski on küsitav, mis on piirangu põhjendus sellele, et ajutist luba saab pikendada vaid ühe

korra. Nimelt, vaidlust ei ole selles, et ajutised raadioload ei ole praktikas piiratud ressurss kogu

turu lõikes see tähendab, et neid saab taotleda ja need väljastatakse ressursi olemasolul ning neile

ei korraldata mistahes konkursse. Vastupidi, kui sagedus on olemas ja tehakse taotlus, siis

rahuldatakse see vastavalt „kes ees, see mees“ põhimõttele (ehk lubasid saab anda vaid nii palju

kui on sageduste mõttes võimalik ning lähtuvalt sellest, kes esimesena taotluse esitab).

Seletuskirjas toodud põhjendus, et digiraadio tehnoloogia valguses ei ole enam ka ajutised load

selliselt vajalikud, ei ole läbimõeldud – sest digiraadio kaudu ei ole võimalik testida konkreetsel

FM sagedusel levikut jmt. Kui vastupidi, lähtuda, et eelnõus toodud mõte digiraadiost teeb

ajutised load sisult tähtsusetuks, ei ole samuti vajalik nende taotlemise piiramine läbi kahe korra.

5.4 ETTEPANEK: Seega teeme ettepaneku, et eelnõu p 18, millega muudetakse § 37,

kustutatakse uus planeeritud § 37 lg 2 (allakriipsutus):

(2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada ühe korra kuni kolmeks kuuks.“;

6. TEISE RIIGI JURISDIKTSIOONI ALL OLEV RAADIOPROGRAMM, MIS ON

SUUNATUD EESTI ELANIKKONNALE

(EELNÕU § 1 PUNKTID 27–28)

6.1 Eelnõu kohaselt planeeritakse muudatus adresseerimaks olukorda, kus: „mõni teise riigi

jurisdiktsiooni alla kuuluv või teises riigis tegevusloa saanud raadioteenuse osutaja

raadioprogramm on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale, tema raadioprogramm

on Eestis kättesaadavaks tehtud Eesti raadiosagedusplaanis nimetatud ringhäälinguressurssi

kasutades ja ta tegutseb Eesti meediateenuste

turul ilmse eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega või selle alusel raadioteenuse

osutajatele kehtestatud nõuetest ega järgi neid nõudeid“. Meetmena nähakse ette nõuete

esitamine nii teise

liikmesriigi ametiasutusele kui ka otse meediateenuse osutajale. Selline lahendus on ebavajalik

ning selges vastuolus AVMSD direktiiviga. Nimelt:

6.1.1 Esmalt lähtub kogu regulatsioon „analoogiraadio mõttemaailmast“ – nii sedastab ka

seletuskiri - Eesti turule suunatud DAB raadioprogrammide sisu regulatsioon peab olema sama,

Antud sättest eelnõus loobutud.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

27

mis FMsagedustel levivatel raadiotel. Selline kogu muudatuse lähtekoht on juba enda olemuses

selges vastuolu taasedastamise vabaduse printsiibiga (vt järgmine punkt – AVMSD artikkel 3(1)

osas) – ei

ole põhjendatud ühelgi juhul nt Eesti muusikateoste osakaalu nõudmine mitmes liikmesriigis

levivalt raadioprogrammilt. See põhimõte kehtib televisiooniprogrammide osas – ei saa nõuda

nt

BBC-lt või Fox kanalilt Eesti teoste edastamist. Kui analoograadio on piiratud riigipiiridega, siis

digiraadio seda ei ole.

6.1.2 Teiseks, eelnõu on üheses vastuolus AVMSD lubatavaga. eelnõu seletuskirjas endas on

viitatud, et tegemist on AVMSD artikkel 4 alusel tehtava muudatusega. Planeeritava muudatuse

kohaselt on

aga TTJA teatised, ettekirjutused suunatud ka „teises riigis tegutsevale meediateenuse osutajale“,

kuigi AVMSD lubab siseriiklikku regulatsiooni vaid selleks, et „esitada jurisdiktsiooni omavale

liikmesriigile taotluse kõigi käesoleva lõikega seotud tuvastatud probleemide

lahendamiseks“ ning vaid teise riigi ametiasutus saab esitada mistahes nõudeid oma

jurisdiktsioonis tegutsevale

meediateenuse osutajale ning see teise riigi asutus on see, kes teavitab TTJA-s edasistest

sammudest ja tulemustest.

Otse meediateenuse osutaja suhtes mistahes meetmete rakendamiseks näeb AVMS artikkel 4

punktides 3, 4 ja 5 ette spetsiifilise menetluse, mille käigus kaasatakse isegi Euroopa Komisjon

ning vaid selle menetluse tulemusena on võimalik teha mistahes ettekirjutusi meendaiteenuse

osutajale.3 Seega on plaanitav säte 53¹ selges vastuolus AVMSD nõuetega.

Rõhutame, et tegemist ei ole ebavajaliku range korraga AVMSD-s, vaid tegemist on EL

ringhäälingu turu äärmiselt vajaliku osaga – nimelt taasedastamise vabaduse põhimõttega. Selle

kohaselt ei või

mitte mingil juhul vastuvõtjaliikmesriik võtta meetmeid, mis takistaks selliste teleülekannete

taasedastamist oma territooriumil (AVMSD põhjenduspunkt 10) ja nii sätestab ka artikkel 3(1)

AVMSDs:

1. Liikmesriigid tagavad teistest liikmesriikidest pärinevate audiovisuaalmeedia teenuste

vastuvõtmise vabaduse ega piira nende taasedastamist oma territooriumil põhjustel, mis

kuuluvad käesoleva direktiiviga koordineeritud valdkondadesse.

Tulenevalt ongi AVMSD-s äärmiselt range kord, milliselt äärmise vajaduse juhul saab asuda

järelevalve korras sekkuma taasedastamisevabaduse põhimõttesse.

6.1.3 Kolmandaks, arvestades, et eelnõuga laiendatakse kõrvaltingimuste võimalikku kataloogi

(planeeritav § 40 lg 3) , siis on täiesti arusaamatu, milliseid kõrvaltingimusi iga konkreetse

Antud sättest eelnõus loobutud.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

28

raadioteenuse puhul silmas peetakse – sest erinevatel konkurssidel võidakse seada erinevaid

kõrvaltingimusi.

6.1.4 Viimaks, terve regulatsioon on ka sisuliselt ja normitehniliselt ebaõnnestunud, Näiteks

näeb eelnõu ette, et „Kui raadioteenuse osutaja ega tegevusloa väljastanud organisatsioon

käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esita või esitatud

vastuväited ei ole põhjendatud, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha

ettekirjutus raadioteenuse osutajale raadioprogrammi edastamise või taasedastajale

raadioprogrammi taasedastamise lõpetamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

järgib ettekirjutust tehes põhimõtet, et kavandatavad meetmed on põhjendatud, objektiivselt

vajalikud ja mittediskrimineerivad.“. Seega ettekirjutuse võib teha ainult „osutamise

lõpetamiseks“, seega

mis mõttes tuleb kaaluda, kas „meetmed on põhjendatud“ – ainult üks meede on justkui võimalik.

Ja miks on vaid üks meede võimalik on täiesti arusaamatu – samalaadselt peaksid olema

võimalikud meetmed ka millegi muutmine, lisamine jne jne.

Ka normi pealkiri seaduses ei ole kuidagi kooskõlas selle planeeritava sisuga, kus TTJA teeb

ettekirjutusi otse teise riigi meediateenuste osutajatele: 㤠531. Taotluste vastastikune

menetlemine audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral“ – kogu normi sisuks

ongi (ja saabki olla) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus võtta ühendus liikmesriigi

või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega.

6.2 ETTEPANEK: tagamaks AVMSD-s sätestatud miinimumnõuete täitmine tuleb

ülevaadata kogu planeeritud 531 täiendused lõigetes 9–13,

Antud sättest eelnõus loobutud.

Duo Media

Networks

OÜ

(täiendav

arvamus)

KOKKUVÕTE

1.1 Kultuuriministeerium esitas arvamuse avaldamiseks Meediateenuste seaduse ja sellest

tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Duo Media Networks OÜ on Eesti

televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, kes esitab käesolevaga seisukoha eelnõu kohta.

1.2 Kokkuvõtlikult on eelnõu teises versioonis tehtud palju mõistlikke valikuid ja loobutud

mitmetest EL määruse kohaldamiseks kaugemale minevatest, toreduslikest ja muudel

eesmärkidel planeeritud muudatustest.

1.3 Kokkuvõtlikult esitame seisukoha koos ettepanekutega seoses eelnõus puudutatud järgmiste

küsimustega:

1) Normitehnilised ja hea seadusloome-põhised tähelepanekud –seoses planeeritud jõustumise

ajaga ja informatsiooniallika kaitsega (peatükk 2);

2) Raadiolubade regulatsioon – eelkõige seoses mõistega „Eesti autorid“, Eesti autorite nõue

tegevusloa taotluses ning raadiolubade kõrvaltingimuste küsimused (peatükk 3)

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

29

3) Televisiooniteenuse sisunõuded – seoses alaealiste kaitse nõuete ja Euroopa päritolu teostega

(peatükk 4)

4) Riiklikuks reklaamiks eraldatud summade avaldamine äriregistrile (peatükk 5)

2. NORMITEHNILISED JA HEA SEADUSLOOME-PÕHISED TÄHELEPANEKUD

2.1 JÕUSTUMISE AEG

2.1.1 Seadus on planeeritud jõustuma 1.01.2026. See tähendab, et alates vastuvõtmisest mõne

kuu jooksul.

2.1.2 Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 14 sätestab, et jõustumisnormi kavandamisel

võetakse arvesse aeg, mis on vajalik uute normidega tutvumiseks, eriti isikute õiguste ja

kohustuste muutmise korral, ning vajalikuks korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks, sealhulgas

seaduse väljakuulutamiseks, avaldamiseks, rakendusaktide andmiseks, ning ka seaduse

rakendamiseks piisavate vahendite olemasolu.

2.1.3 Arvestades planeeritud muudatusi on selline jõustumise aeg ebamõistlik ega võimalda

seaduse subjektidel tegelikult seadusega mõistlikult tutvuda ja enda protsessidesse integreerida.

2.1.4 Mõistlik seaduse jõustumise tähtaeg, mis loob uued õigused ja kohustused ei tohiks olla

lühem kui 12 kuud.

Kiirem jõustumise aeg on seotud Euroopa

meediavabaduse määruse rakendamisega. Uusi

norme hakati täielikult kohaldama alates 8.

augustist 2025. Euroopa meediavabaduse määruse

rakendamisega mitteseotud normid ei vajaks

pikemat kohanemisaega.

2.2 INFORMATSIOONIALLIKA KAITSE (EELNÕU §1 P 12)

2.2.1 Eelnõu eesmärgistab vastava muudatuse sooviga tagada informatsiooniallika tugev kaitse.

Seetõttu tuleks üle võtta ka EMVM täiendav regulatsioon. EMVM ei nõua mitte ainult

definitsiooni laiendamis, vaid täiendavalt tuleb võtta üle ka ülejäänud EMVM artiklis 4 lõikes 3

sätestatud informatsiooni allika kaitse regulatsioon, s.h.

(a) Tõhus kaitse kõigi sunnimeetmete vastu, mitte vaid aktiivne avaldamine. MeeTS § 15

on ülesehitatud vaid läbi selle, et kas on sunnimeede aktiivselt avaldada andmeid. EMVM ei

lähtu mitte ainult vajadusest kaitsta „aktiivse avaldamise“ vastu vaid vajadusest kaitsele kõigi

sunni- ja jälgimismeetmete eest, mida liikmesriigid sellise teabe saamiseks kasutavad – sh

„kaitsele põhjendamatu sekkumise ja jälgimistehnoloogia eest“ (EMVM põhjenduspunkt 19),

kaitsele „juurdepääsu saamise eest konfidentsiaalsele teabevahetusele“ (EMVM põhjenduspunkt

19).

(b) Kaitse objekt. Kaitset ei evi vaid ajakirjandusallikas (MeeTS mõistena

„informatsiooniallikas“), vaid ka eraldiseisvalt „konfidentsiaalsed teabevahetus“.

(c) Kriminaalmenetluslike tagatiste puudumine. Kuigi eelnõuga muudetakse ka

kriminaalmenetluse seadustikku, siis ei võeta üle ega reguleerita kriminaalmenetluse seadustikus

EMVM artikkel 4 (3) punkti b ja c, mis nõutab kriminaalmenetluslikke tagatisi. Kehtiv KrMS

reguleerib tagatisi vaid ütluse andmise osas (§ 72) ning läbiotsimise osas (nõutab prokuratuuri

määrust, § 91). EMVM nõutab aga miinimumnõuetena täiendavalt, et nt informatsiooniallika

Menetlusseadustike muudatused on välja töötatud

koostöös valdkondade eest vastutavate

ministeeriumide ehk JDMi ja SIM-iga ning eelnõu

väljatöötaja hinnangul on need piisavad.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

30

tuvastamise eesmärgil läbiotsimist, pealtkuulamist, kinnipidamist lubavaid meetmeid ei saa

mistahes juhul lubada prokurör, vaid „kohus, kohtunik, õigusemõistjana tegutsev prokurör või

muu asutus, kes on pädev nimetatud meetmeid riigisisese õiguse kohaselt heaks kiitma“ – see

tähendab õigusmõistev isik (kelleks ei ole ühelgi juhul Eesti õigusraamistikus

süüdistusfunktsiooni esindav prokurör ). Seega tuleb täiendada KrMS-i. Enamgi veel – KrMS

on vaikiv kõigi teiste meetmete osas peale ütluste andmise ja läbiotsimise. Ometi nõutab EMVM

miinimumnõuetena ka pealtkuulamise ja kinnipidamise osas regulatsiooni täiendamist. Samuti

ei võeta EMVM kohustuslikult nõutavaid meetmeid sekkuva jälgimistarkvara osas (EMVM

artikkel 4(3) p (c).

(d) Teavitamiskohustus. EMVM nõutab ka teavitamiskohustuse sisseviimist, eelkõige läbi

kriminaalmenetluse seadustiku (võimalik, et ka korrakaitse ja väärteomenetluse seadustiku

muutmise vajadust). Nimelt sätestab EMVM, et: „Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud

praktikale eeldab õigus tõhusale kohtulikule kaitsele põhimõtteliselt seda, et selle õiguse

tulemuslikuks teostamiseks teavitatakse asjaomast isikut õigeaegselt tema teadmata võetud

jälgimismeetmetes“

2.2.2 ETTEPANEK: vaadata kogu informatsiooniallika kaitse regulatsioon uuesti üle ning

lähtuda sõnastamisel EMVM nõuetest (sh mis on kaitse objekt, kriminaal- ja muude menetluste

põhised menetluslikud tagatised ning teavituskohustus) ning vajaduspõhiselt vaadata üle kõik

menetlusseadustikud tagamaks EMVM-s nõutav kõrge kaitse tase.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

31

3. RAADIOLUBADE REGULATSIOON

3.1 EESTI AUTORID TEGEVUSLOA TAOTLUSES (EELNÕU § 1 P 34)

3.1.1 Eelnõuga planeeritakse, et raadioloa taotlusele lisatakse autoreid esindava kollektiivse

esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil

talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti muusikateoste edastamise kohustuse. 3.1.2

Seletuskiri vajab täiendamist järgnevas:

(a) Seletuskirjas on selgitatud, et „Juhul kui raadioteenuse osutaja esitab kollektiivse esindamise

organisatsiooni mittekuuluvate Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud teoseid, siis

esitab raadioteenuse osutaja vastavad andmed kollektiivse esindamise organisatsioonile ning

viimane võtab need aruandes arvesse.“. Vastav protseduur tuleb kajastada ka seaduseelnõu

tekstis – kuidas saab taotleja teada, millised andmed edastatakse EAÜ poolt, millise aja jooksul

saab esitada vastuväite ning millise aja jooksul EAÜ peab selles osas seisukoha võtma jne.

(b) Eelnõu seletuskirjas on esitatud järgnev selgitus: „Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab

raadioteenuse osutajate poolt esitatav repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale

ja teoste (ISWC) ning salvestiste koodidele (ISRC) ka lugude mängimise kestvust selliselt, et

neist saab filtreerida välja Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud teosed.“. Duo Media

Networks on kauaaegne raadioettevõtja, kuid puudub teadmine, mida mõeldakse ISWC

koodidega ning kuidas taotlejad sellise info saavad.

3.1.3 ETTEPANEK: „§ 39 (62) Raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele,

lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et

taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti

autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustuse. Raadioluba

esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea.“; Autoreid esindava kollektiivse esindamise

organisatsiooni kinnitusega mittenõustumisel, on taotlejal erimeelsuse korral õigus esitada

selgitus sellest, kuidas on täidetud Eesti muusikateoste edastamise kohustus.“.

Ettepanek punktis 3.1.2 – leiame, et selline

detailsem protseduur ei peaks kajastuma

seaduseelnõus.

Täpsustame seletuskirja: Seaduses sätestatud nõude

täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt

esitatav repertuaariaruandlus sisaldama lisaks

lugude nimekirjale ja teoste (International Standard

Musical Work Code - ISWC) ning salvestiste

koodidele (The International Standard Recording

Code - ISRC) ka lugude mängimise kestvust

selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite

loodud ja Eesti esitajate esitatud teosed.

Taotluse esitaja saab kinnituskirja osas lisada oma

selgitusi sõltumata seaduses sätestatust.

4. TELEVISIOONITEENUSE SISUNÕUDED

4.1 PROGRAMMISTRUKTUUR – EUROOPA PÄRITOLU TEOSED

AVMSD-st tulenevad miinimumnõuded jäävad

kehtima.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

32

4.1.1 Eelnõuga planeeritakse mõistlik muudatus raadiolubade puhul, millega Eesti autorite ja

Eesti esitajate poolt esitatud teoste miinimum mahtu arvestatakse kõigi samale isikule. See

muudatus lähtub loogikast, et Eesti autorite teoste ja Eesti esitajate poolt esitatud teoste

miinimummahu kehtestamine raadioteenuse osutaja, mitte raadioprogrammi põhiselt annab

meediateenuse osutajatele suurema paindlikkuse pakkuda spetsiifilisemale muusikamaitsele

suunatud raadiprogramme ka sellisel juhul kui selles konkreetses muusikastiilis ei ole piisavas

mahus Eesti teoseid.

4.1.2 Samalaadne loogika võiks kehtida ka televisiooniprogrammide puhul: audiovisuaalse sisu

pakkumise paljususe tingimustes muutuvad konkreetsed kanalid, programmid ja platvormid aina

spetsiifilisemaks ning seetõttu võiks kaaluda suuremat paindlikkust. Seda järgnevalt:

(a) AVMSD ülevõtmisel otsustas Eesti rakendada televisioonikanali põhise Euroopa päritolu

teoste miinimummahu 51%. AVMSD nõutab artiklis 16: „ Võimaluse korral tagavad

liikmesriigid asjakohaste vahenditega, et ringhäälinguorganisatsioonid reserveerivad Euroopa

päritoluga teostele suurema osa oma saateajast“.

(b) Seega ei oleks takistust võimaldada televisioonisektoris samalaadset paindlikkust Euroopa

päritolu teostega nagu seadusandja planeerib rakendada raadiokanalitele seoses Eesti muusikaga

uues MeeTS §-s 9 ehk 51% rakenduks televisiooniteenuse osutaja, mitte televisiooniprogrammi

põhiselt (ehk lähtuvalt AVMSD sõnastusest, „ringhäälinguorganisatsiooni saateajast“.

4.1.3 ETTEPANEK:

(a) „MeeTS § 8 (3) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi või teleprogrammide

aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning

reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga

audiovisuaalsete teoste edastamiseks.“.

4.2 SISUNÕUDED SEOSES ALAEALISTE KAITSEGA

4.2.1 Duo Media Networks OÜ tervitab seda, et luuakse selgem regulatsioon alaealiste sobimatu

sisu osas, s.h. mõistlikult on lahendatud sobimatu sisu varasema näitamise lubatavus läbi

hoiatuste, mis on vanuserühma-põhised.

4.2.2 Siiski ei ole põhjendatud uus planeeritud § 19 lg 5, mille kohaselt kui programmis või

programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi

audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või

programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest

esile.

4.2.3 Selliselt tehakse võimatuks meediateenuste osutajatel teavitada vaatajaid näiteks õhtusest

programmist. Selline piirang ei ole põhjendatud – eriti arvestades hankeprogrammi, mille puhul

Selgitame. Saateid saab auditooriumile tutvustada

ilma piiranguid põhjustavaid saatelõike esile

tõstmata. Arvestades, et saadete tutvustused on

lühikese ajalise kestvusega, ja neid edastatakse

auditooriumit eelnevalt hoiatamata, ei ole

lastevanematel võimalik sobimatu sisuga

saatetutvustusele enne nende edastamist reageerida.

Selle tõttu tuleb vältida kõiki olukordi, kus piirangut

põhjustanud sisu võiks jõuda sobimatute

earühmadeni.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

33

treileri muutmine ei ole rahvusvaheliste litsentsilepingutega lubatav; samuti Eesti väiketootjate

treilerite muutmine eeldaks eraldi litsentsi teose muutmiseks autoriõiguse seaduse mõttes.

4.2.4 Mõistlik ja proportsionaalne oleks nõuda, et sellise treileri või teavituse korral lisatakse

kogu treileri või teavituse edastamise ajal juurde hoiatav teave, et tegemist on teatud

vanuserühmale sobimatu sisuga. Eriti arvestades, et sisu ennast võib hoiatuse olemasolu korral

edastada.

4.2.5 ETTEPANEK:

§ 19 lg 5: Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab käesoleva

paragrahvi lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või

raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades

esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest esile või nende esitamisel

audiovisuaalmeedia teenuses on kogu saate ajal ekraanil näha asjakohane hoiatav sümbol

5. RIIKLIKUKS REKLAAMIKS ERALDATUD SUMMADE AVALDAMINE

ÄRIREGISTRILE (EELNÕU § 1 P 13)

5.1.1 Eelnõu koostajad on teinud juba väga mõistlikke muudatusi (nt 100 000 elanikuga kohalike

omavalitsuste erandist loobumine jmt). Vajalik on täiendav juhis, kuidas ja mida nimetatud

„riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane kogusumma“ sisaldab. Ilma täiendava juhiseta on

eelnõu lubamatult ebaselge.

(a) MeeTS reguleerib meediateenuseid (vastavalt seaduse enese reguleerimisala definitsioonile),

mistõttu mistahes rahalised vahendid, s.h. riikliku reklaamiga seonduvalt, mis on suunatud selle

ettevõtja, kes on ka meediateenuse osutaja, muudesse teenustesse nagu nt digiplatvormidele (mis

ei ole meediateenuseks), siia arvestuskäiku mahutuda ei tohi. Kuidas selliselt viisil seda

muuhulgas aastaaruandes kajastada, jääb arusaamatuks – sest eelnõu kohaselt kuulub

raporteerimisele kogu ettevõtja poolt riiklikuks reklaamiks saadu.

(b) Palume eelnõu seletuskirja täiendada ka selgitusega, kas mõistame õigesti, et näiteks kui

televisiooniteenuse osutajad edastavad sotsiaalkampaaniaid (nt kaine peaga autojuhtimine),

mille edastavad Eesti Ringhäälingute Liidu liikmes-jaamad, aga kogu selle eest saadav

rahasumma on Eesti Ringhäälingute Liidule, siis seda raporteerida ei tule.

5.1.2 ETTEPANEK: 㤠161 (2) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning

käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja esitab äriregistrile koos

majandusaasta aruandega info neile nende meediateenustes riiklikuks reklaamiks eraldatud

aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude

aastase kogusumma kohta. Nimetatud summad kuvatakse äriregistri avalikus toimikus.

Riiklik reklaam on Euroopa meediavabaduse

määruse kohaselt edendamise või eneseedendamise

sõnumi või avaliku teate või teabekampaania

paigutamine, reklaam, avaldamine või levitamine

meediateenuses või digiplatvormil, tavaliselt makse

või muu tasu eest, kui seda teeb avaliku sektori

asutus või üksus või seda tehakse sellise asutuse või

üksuse heaks või selle nimel.

Riikliku reklaami hulka kuuluvad muuhulgas näiteks

avaliku sektori asutuste poolt tellitud reklaami- ja

teavituskampaaniad, aga ka töö- ja muud kuulutused

ning tellitud teated.

Taevaraa

dio OÜ

Esitame seisukoha lähtuvalt arusaamast, et raadioturg on kiires muutumises seoses digiraadio

tehnoloogial põhineva (DAB+) raadiovõrgu loomisega Eestis ja olukorrast, kus raadiojaamad Arvestatud osaliselt.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

34

Northstar

Media

OÜ

peavad ebavõrdsetes tingimustes konkureerima erinevate rahvusvaheliste

striiminguplatvormidega ning noorte raadiokuulajate osakaal on suures languses. Mõistame

Kultuuriministeeriumi kultuurpoliitilist eesmärki, samas ei saa me põhimõtteliselt nõustuda

raadioteenuse arengut ja vabadust piiravate põhimõtetega.

Raadiolubade Eesti autorite nõue (§1 p.10)

Eelnõu määratleb Eesti autorina muusikateose autorid (helilooja, sõnade autor, tõlkija,

arranzeerija), kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori poolt loodud teoseks loetakse

muusikateos, kus vähemalt üks autoritest on Eestist.

Oleme seisukohal, et Eesti autorina tuleks käsitleda ka Eesti esitajat. Peame seda põhjendatuks,

kuna raadioteenuse osutajana tasume märkimisväärse osa oma reklaamitulust (4.9%) mitte ainult

EAÜ-le, vaid ka Eesti Fonogrammide Ühingule ja Eesti Esitajate Liidule. Eelmisel nädalal sai

Eesti Ringhäälingute Liit EFÜ tegevjuhilt Rauno Haabmetsalt kirjaliku eelinfo, et uuel

lepinguperioodil on plaan tõsta tasumäär 3.5% reklaamitulust 4.5%-ni ehk eeldatakse autoritega

pea samaväärset tasu. Meie raadiojaamade repertuaaris on palju Eesti artistide poolt esitatud

välismaiste autorite poolt loodud teoseid.

Teeme ettepaneku sisustada MeeTS seaduse eelnõus Eesti autoritena ka Eesti esitajad ja muuta

seaduse eelnõus mõiste “Eesti autorid” mõistega “Eesti muusikateosed”.

Seaduse eelnõuga tuuakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaalu miinimumnõue seaduse

tasandile. Muudatuste kohaselt varub raadioteenuse osutaja eestikeelses raadioprogrammis

edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30% Eesti autorite loodud

muusikateoste edastamiseks. Raadioteenuse osutaja edastab Eesti autorite loodud muusikateoste

miinimummahust vähemalt 50% ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni.

Oleme seisukohal, et 30% Eesti muusikateoste osakaal osades eestikeelsetes raadiojaamades on

äärmiselt keeruline ja sunnib raadiojaamasid mängima ühesugust Eesti muusikat, mis toob kaasa

raadiojaamade erisuse, unikaalsuse kadumise ja teatud artistide “läbipõletamise”

raadioprogrammis. Eesti muusikaturg on piiratud ja vaid teatud osa sellest on sobilik

konkurentsivõimelise raadioformaadi jaoks. Samas on Eestis raadiojaamasid, kes vabatahtlikult

mängivad sihtrühmast ja formaadist lähtuvalt Eesti muusikat 70+% kogu muusikast.

Raadiojaamad on asetatud äärmiselt ebavõrdsesse olukorda, kus ühelt poolt sunnitakse kõikides

Muudatuse kohaselt edastab raadioloa alusel

tegutsev raadioteenuse osutaja raadioprogrammis

muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30

protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate

esitatud muusikateoseid. Arvestades muukeelse

auditooriumi huve ning Eesti autorite poolt loodud

või Eesti esitajate poolt esitatud muukeelsete

muusikateoste tagasihoidlikumat pakkumist

sätestab seadus muukeelsele sõnasaateid edastavale

raadioprogrammile Eesti autorite loodud või Eesti

esitajate poolt esitatud muusikateoste edastamise

mahule madalama miinimumnõude: raadioloa alusel

tegutsev raadioteenuse osutaja, kelle muukeelsed

sõnasaated moodustavad tööpäeviti ajavahemikul

kella 6.00-st kuni 22.00-ni vähemalt 20 protsenti

programmi mahust, edastab muukeelses

raadioprogrammis edastatavate muusikateoste

kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti

autorite loodud või Eesti esitajate esitatud

muusikateoseid.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

35

raadiojaamades seaduse tasandil mängima kindlas mahus Eesti muusikateoseid, teisalt nõutakse

veel ka selle kellaajalist esitamist.

Seaduse tasandil Eesti autorite loomingu esitamise kellaajaline nõue on ilmselge liialdus, see

toob kaasa repertuaariaruannete mahu tohutu kasvu, ei arvesta uute võimalike raadiojaamade

lisandumisega seoses digiraadio levikuga ega väärtusta raadiokuulajate, eriti noorte

raadiokuulajate tegelikke vajadusi. Eesti muusika esitamise kellajaline nõue piirab uute

võimalike muusikaformaadiga raadiojaamade turuletulekut, mille eesmärk on Eesti raadioturgu

mitmekesistada ja konkureerida välismaiste striiminguplatvormidega. Raadiojaamad püütakse

selle seadusega viia ebaõiglasesesse olukorda, kus EAÜ, EFÜ ja EEL kui turgu valitseva

seisundiga teenuse osutajad määravad ühelt poolt neile makstava tasu, teisalt raadiojaamades

mängitava Eesti muusika osakaalu, nüüd ka selle esitamise kellaaja.

Tahame märkida, et erinevalt paljudest teistest meedialiikidest on raadio kuulamine kõigile

tasuta ning Eesti raadiojaamad tegutsevad väga madala või negatiivse tulususega.

Toome siinkohal ära palju suurema, Ukraina raadioturu kogemuse, kus seaduse tasandil

kehtestati Ukraina muusika 25%-line osakaalu nõue ja sealjuures segmendiline kellaajaline nõue

kell 7.00-14.00 ja 15.00 –22.00. Seaduse tulemusena saatsid paljud populaarsed Ukraina artistid

raadiojaamadele kirju, milles palusid vähendada nende laulude eetris esitamist, sest need

kippusid "läbi põlema" ja tekitasid kuulajates rohkem negatiivseid kui positiivseid emotsioone.

Lisaks mõjutas tekkinud olukord otseselt artistide laulude müüki ja nende kontsertide

külastatavust. Palume seaduse koostamisel raadiojaamasid päriselt kuulata, võimaldada neil

pakkuda erineva formaadiga raadiojaamade kuulajatele parimat võimalikku muusikat ja

arvestada Eesti muusikaturu väiksusega. Kui muusikauuuringud näitavad teatud raadiojaamade

puhul Eesti muusikateoste kõrget meeldivust, siis neid muusikateoseid ka vastavalt

raadiojaamade rotatsiooni nimistus ka esitatakse.

Teeme ettepaneku loobuda seaduse tasandil Eesti muusikateoste esitamise kellaajalisest nõudest,

mis piirab raadioteenuse arengut ja vabadust. Juba 30% Eesti muusikateoste esitamise kohustus

on teatud formaadiga raadiojaamadele väga koormav. Kõigi huvigruppide eesmärk peaks olema

raadiokuulamise kasvatamine võimalikult erinevatele sihtrühmadele, mitte raadioformaatide

lämmatamine ebamõistlike piirangutega. Mida suuremad on raadiojaamade kuulajanumbrid,

seda enam kasvavad autoritele ja esitajatele makstavad tasud. Taevaraadio oli sunnitud lõpetama

näiteks raadiojaama NRJ tegevuse, kuna määratud Eesti muusika nõudega polnud seda võimalik

edasi teha. Kaotasime jaama formaadi muudatusega 30 tuhat kuulajat.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

36

FM ja DAB+ raadiojaamadele kehtestatavad nõuded.

Peame oluliseks eraldi välja tuua, et MeeTS peab võrdselt kohtlema nii FM sagedustel kui

digiraadio tehnoloogial levivaid raadiojaamasid, seda nii Eesti muusikateoste kui sõnasaadete

osakaalu nõuete seisukohalt. Eesti raadioturg vajab kindlasti rikastamist, kuid arvestama peab

FM raadiotele määratud karmide kõrvaltingimustega, mis kehtivad kuni november 2031.

Oleme seisukohal, et täiendavad raadiojaamadele suunatud regulatsioonid ei ole põhjendatud ja

annavad märku, et seaduse koostaja ei mõista jätkusuutliku raadiojaama programmi

ülesehitamise loogikat ja tekkepõhjuseid, mis soodustavad raadioturu mitmekesisust.

Kultuurpoliitiline eesmärk peab arvestama nii digiraadio tulekut kui eesmärki tagada Eesti

raadiojaamade konkurentsivõime välismaiste striimingu- platvormidega.

Mittearvestatud. Regulatsiooni fookuses on ainult

piiratud ressursiga FM sagedused. Muudele palju

suurema ressursiga tehnoloogilistele platvormidele –

internetiraadiod, DAB – need nõuded ei laiene.

Taevaraa

dio OÜ

(täiendav

kiri)

Tutvusime MeeTS muutmise seaduse eelnõu seletuskirjaga ja soovime anda omapoolsed

kommentaarid.

Esmalt tunnustame, et uues ettepanekus on laiendatud mõiste “ Eesti autor” Eesti esitajaga,

välja on jäetud Eesti muusika kellajalise esitamise nõue (mis takistaks oluliselt teatud

muusikaformaadiga raadiojaamade turuletulekut, sh DAB+ võrgus) ning loobutud on

meediateenuse osutamise kõrvaltingimuste seadmise võimalusest. Samuti on positiivsed kõik

täpsustavad ettepanekud seoses ajutiste raadiolubadega.

Teisalt oleme ebameeldivalt üllatunud ettepanekus, mis käsitleb Eesti autorite ja Eesti esitajate

poolt loodud teoste miinimummahu koondarvestamist ühele isikule kuuluvate raadiolubade

alusel.

Toome järgmisena välja olulised kitsaskohad ja meiepoolsed ettepanekud.

1. Eesti muusika esitamise 30% koondnõue samale isikule kuuluvate raadioprogrammide

puhul.

Ettepanekus on välja toodud järgmine lähenemine: Eesti autorite ja Eesti esitajate poolt esitatud

teoste miinimum mahtu arvestatakse kõigi samale isikule kuuluvate raadiolubade alusel

edastatavate raadioprogrammide muusikateoste kogumahust. Sellise võimaluse korral saavad

raadioteenuse osutajad suurema vabaduse erinevatele muusikastiilidele pühendatud

raadioprogrammide pakkumiseks. Näiteks kui ühele omanikule kuulub kaks raadioprogrammi,

siis võib ta ühes raadioprogrammis mängida Eesti teoseid 10% kogumahust ja selleks, et tagada

30% koondnõude täitmine, tuleb teises raadioprogrammis mängida Eesti autorite loodud või

Eesti esitajate esitatud teoseid vähemalt 50% ulatuses.

Arvestatud osaliselt, koondnõude regulatsioonist on

loobutud.

Arvestades muukeelse auditooriumi huve ning Eesti

autorite poolt loodud või Eesti esitajate poolt esitatud

muukeelsete muusikateoste tagasihoidlikumat

pakkumist sätestab seadus muukeelsele sõnasaateid

edastavale raadioprogrammile Eesti autorite loodud

või Eesti esitajate poolt esitatud muusikateoste

edastamise mahule madalama miinimumnõude:

raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja, kelle

muukeelsed sõnasaated moodustavad tööpäeviti

ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni vähemalt

20 protsenti programmi mahust, edastab muukeelses

raadioprogrammis edastatavate muusikateoste

kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti

autorite loodud või Eesti esitajate esitatud

muusikateoseid.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

37

Arusaadavalt pole me selle vastu, et raadiojaamad saaksid suurema vabaduse erinevate

muusikastiilidele pühendatud raadioprogrammide tootmiseks, aga antud juhul ei arvesta see

ettepanek omanikuga, kes pakub ka venekeelseid raadioprogramme. Selle ettepanekuga on

kadunud erisus venekeelsete raadiojaamade osas, kus praegustel raadiolubadel kehtib 15%-line

eesti muusika osakaalu nõue (2024.a. tõsteti EAÜ initsiatiivil venekeelsetel raadiojaamadel eesti

muusika osakaal 10% pealt 15%-ni). Arvestades, et Sky Media gruppi kuulub 2 venekeelset

raadiojaama ehk 1/3 meie portfooliost on venekeelsed raadiod, siis meie ettevõtte jaoks on selline

muudatus täiesti halvav. Me peaksime kas loobuma ühest venekeelsest raadiojaamast või

oluliselt muutma oma kõikide eestikeelsete raadiojaamade playlisti. Raadiojaamade Retro FM ja

Rock FM jaoks tähendaks see reitingutes vabalangust. Samas teiste suurte meediagruppide jaoks

on see äärmiselt soodne lahendus. Näiteks Duo Media puhul Raadio Elmar mängib juba 80+%

eesti muusikat, seega on neil võimalus MyHitsis, Duo Raadios ja kõikides teistes DAB+

jaamades (Duo Rock, MyHits Dance, Duo Greatest Hits, Duo Gold, Duo Country jne) eesti

muusika osakaalu oluliselt vähendada. Selle lähenemisega väheneks näiteks uuema põlvkonna

Eesti artistide sissetulek läbi autoritasude. Ka All Medial tekib sarnane võimalus, kuna Star FM

Eesti mängib 90% eesti muusikat ja ülejäänud 3 jaama saavad soovi korral oluliselt vähendada

võrreldes tänasega eesti muusika osakaalu.

Kas see on teadlik samm venekeelsete raadiote turult väljatõrjumiseks (mis on juba täna tugevas

langustrendis) või Sky Media turupositsiooni nõrgestamiseks (arvestades, et meil puudub

finantsvõimekus liituda DAB+ võrguga)? Me ei pea realistlikuks, et ka viimase raadiolubade

konkursi zürii lemmik Raadio Maximum suudaks 30%-lise eesti muusika osakaaluga

venekeelses segmendis ellu jääda.

Samuti jääb ebaselgeks, kuidas mõjutaks selline koondarvestus uuel raadiolubade konkursil

meediateenuse lubade väljastamist kui meediateenuse osutaja ei ole eelneval perioodil täitnud

Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateostuse esitamise kohustust. Kas loast

jäävad ilma kõik samale isikule kuuluvad raadioload juhul kui samadele sagedustele

konkureerivad ka teised huvilised?

Sky Media on kategooriliselt vastu kõigile samale isikule kuuluvate raadiolubade Eesti muusika

30% koondnõude kehtestamiseks.

2. Konkurentsiolukord FM sagedusel levivate raadioprogrammide, DAB+ võrgus levivate

raadioprogrammide ja rahvusvaheliste voogedastusplatvomide vahel kuni aastani 2031.

Mittearvestatud. Ekspertide prognooside kohaselt

jääb DAB+ kuulajaskond võrreldes FM sageduste

auditooriumiga veel aastateks tagasihoidlikuks.

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

38

Soovime välja tuua olulise vastuolu MeeTS muutmise eesmärgi ja tegeliku olukorra vahel, mis

Eesti raadio turul luuakse. Seletuskirjas on hästi välja toodud konkurentsiolukord, mis on

tekkinud kohalike raadioprogrammi tootjate ja rahvusvaheliste voogedastusplatvormide ning

muusikarakenduste vahel, täpsemalt:

Tänastes konkurentsitingimustes, kus Eesti televisiooni- ja raadioloa omajad võistlevad

rahvusvaheliste voogedastusplatvormide, videojagamisplatvormide, muusikarakenduste jt

teenuseosutajatega tarbijate tähelepanu pärast, on neil stiimul hoida oma programme

mitmekesiste ja värsketena. Seda tehakse sõltumata riigi seatud kõrvaltingimustest. Seejuures

seavad kõrvaltingimused Eesti teenuseosutajad võrreldes üleilmsete platvormidega keerukasse

konkurentsiolukorda, sest kõrvaltingimuste täitmine võib kaasa tuua sellised täiendavad kulud,

milliseid globaalsetel konkurentidel puuduvad. Meedialubadele kõrvaltingimuste seadmise

lõpetamine lihtsustaks ettevõtjatele meediaturul tegutsemist ning vähendaks nii ettevõtjate kui

riikliku järelevalve haldus- ja töökoormust, toomata seejuures kaasa muutusi tarbijatele. Seega

loobutakse regulatsioonist, mis meediateenuse osutaja konkurentsiolukorda veelgi nõrgestab.

Ülalpool toodud väitega on teravas vastuolus ettepanek, et eelnõu § 1 punkt 45 on rakendusliku

iseloomuga. MeeTS-i rakendussätete peatükki lisatakse § 632, mis puudutab enne eelnõukohase

seaduse jõustumist välja antud tegevuslubade kehtivust. Lõike 1 kohaselt enne 2026. aasta 1.

jaanuarit välja antud kehtivad kohaliku või regionaalse raadiovõrgu ringhäälinguload

võrdsustatakse üleriigiliste raadiolubadega ja need jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja

lõpuni. Muudatus on seotud regionaalse loaliigi kaotamisega (vt selgitust eelnõu § 1 p 29 juures).

Lõike 2 kohaselt Enne 2026. a 1. jaanuari välja antud tegevusload jäävad kehtima neil märgitud

tingimustel kuni neil näidatud tähtaja lõpuni.

Kui olemasolevatel FM sagedusala raadiolubadel jäävad kehtima tänased tingimused ( eelkõige

sõnasaadete ja uudiste mahu osas), siis tekitab see olukorra, kus veel kuus aastat jätkavad FM

raadiod väga ebavõrdses konkurentsi olukorras võrreldes DAB+ raadiojaamade ja

rahvusvaheliste muusikaplatvormidega ning konkurentsiolukord kahjustab jätkuvalt kohaliku

raadiotegija huve ning MeeTS oma eesmärki ei täida. Kuus aastat on väga pikk aeg. Toome

konkreetse näite. Sky Media viis läbi 2025.a mais laiaulatusliku raadio turu strateegilise uuringu.

Kahe meie raadiojaama puhul tuli väga reljeefselt välja, et kuulajad ootavad õhtuses ajavööndis

sõnalise osas asemel rohkem muusikat. Oleme sõnalise osa liigse mahuga oma kuulajaid

suunanud konkureerivatesse DAB+ jaamadesse, kus endiselt igasugused kõrvaltingimused ja

sellega seotud rahalised kohustused puuduvad. Ühelt poolt on Kultuuriministeerium valmis

muutma juba kehtivate raadiolubade liike, aga kõrvaltingimusi mitte?

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde

Lisa 2

39

Sky Media ettepanek on uue MeeTS kehtestamisel kaotada kõrvaltingimused ka kehtivatele FM

raadiolubadele, et tagada paremad konkurentsi tingimused FM, DAB+, internetiraadiote ja

üleilmsete muusika platvormide vahel.

3. FM raadioprogrammide ja DAB+ raadioprogrammide võrdne kohtlemine. MeeTS seaduse

muudatuse ettepanekus on eesti muusika ja kõrvaltingimuste teemat käsitletud FM

sagedusvõrgus ( FM sagedused 88-108 MHz) ja katmata on DAB+ võrgus levivate

raadioprogrammide osa.

Meie ettepanek on, et FM ja DAB+ võrgus levivatele raadiojaamadele kehtiks võrdsed nõuded,

sh kõrvaltingimuste osas ja seda uue MeeTS rakendamise hetkest.

4. Riikliku reklaami kajastamise nõue.

Siin on vaja lihtsalt selgus, kuidas esitada aruanne riikliku reklaami osas, mis liigub läbi Eesti

Ringhäälingute Liidu. Tänane mudel on järgmine: Transpordiamet või Päästeamet tellib

reklaami soodsatele tingimustel läbi ERHL ja reklaamid kokkulepitud mahus esitatakse

kokkulepitud mahus kõikides ERHL liikmetest raadiojaamade programmides. Transpordiamet

või Päästeamet kannab raha ERHL-le. Vajab täpsustamist, kes sellisel juhul deklareerib

majandusaasta aruandes tulu? Viimased 5 aastat liigub suurem osa riiklikust raadioreklaamist (

va valimiskampaaniate raha) läbi ERHL.

Kuna raadiojaamad eraldavad Eesi Ringhäälingute

Liidule avaliku sektori asutuste reklaamiks oma

eetriaega, siis peavad raadiojaamad deklareerima

selle eetriaja väärtuse vastavalt ERL-i poolt

avalikusektori asutusele antud eetriaja rahalisele

väärtusele.

1

Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse

direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024) ning meediateenuste seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vastavustabel

Ülevõetava

Euroopa Liidu

õigusakti norm

Muudetava

Euroopa Liidu

õigusakti norm

Euroopa Liidu

õigusakti normi

ülevõtmise

kohustus

Euroopa Liidu õigusakti

normi sisuliseks

rakendamiseks

kehtestatavad riigisisesed

õigusaktid

Kommentaarid

Artikkel 28 Art 30b jäetakse

välja ja viiteid

direktiivi

2010/13/EL artiklile

30b käsitatakse

viidetena käesoleva

määruse artikli 13

lõike 1 punktile c

Ei MeeTS § 54 lg 4 p 4