Otsuse edastamine

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah, kuid otse eetikakomiteele

taotlust pole esitatud, kuna IKS § 6 lg

51 järgi ei kohaldata alates

01.10.2025 IKS § 6 lg 4 sätestatud

eetikakomitee kontrollikohustust

lõikes 5 nimetatud täidesaatva

riigivõimu analüüsidele ja

uuringutele, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil.

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise

uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki

isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema

nimi ja kontaktandmed)?

Jah,

Sotsiaalministeeriumi õigusloome- ja

isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals

([email protected])

Kas on olemas eetikakomitee otsus1?

Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?

Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand

ning küsimustik või selle kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja

kontaktandmed (sh kontaktisik)

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post,

telefon

Sotsiaalministeerium; registrikood 70001952; Suur-

Ameerika 1, 10122 Tallinn.

Kontaktisik: Mari Sarv, [email protected], telefon:+372

5285002

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb

registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress

ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-

post ja telefoninumber

1. Tartu Ülikool (uuringu peamine läbiviija); registrikood

74001073; Ülikooli 18, Tartu 50090. Kontaktisik: Oliver

Nahkur, [email protected], telefon:+372 55938064

2.1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Ühiskonnateaduste instituut, Lossi 36,

Tartu linn, Tartumaa 51003

2.2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress

ja kontaktandmed (sh kontaktisik)Aadress

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sihtasutus Mõttekoda Praxis, registrikood 90005952, Ahtri

6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn;

[email protected]

Kontaktisik: Hede Sinisaar,

[email protected],

telefon:+372 56958309

2.2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.3.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress

ja kontaktandmed (sh kontaktisik)Aadress

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Tervise Arengu Instituut, registrikood 70006292; Paldiski

mnt 80, 10617, Tallinn; [email protected]

Kontaktisik: Kenn Konstabel; [email protected];

telefon:+372 5323 2502

2.3.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.4.1 Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress

ja kontaktandmed (sh kontaktisik)Aadress

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Statistikaamet, registrikood 70000332,

Tatari tn 51, 10134 Tallinn; [email protected]

Kontaktisik (Euromod): Rauno Temmer;

[email protected]; 625 9135

2.4.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Tegemist on Sotsiaalministeeriumi tellitud

uurimisprojektiga, mis on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1,

mille kohaselt kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma

valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning

selle finantseerimise korraldamine.

2. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 67 lg 1 kohaselt on

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas muuhulgas laste

õiguste tagamine ja heaolu edendamine ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Sotsiaalministeeriumi põhimäärus § 4 seab

sotsiaalministeeriumi põhiülesandeks seadustes ja teistes

õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-,

planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemise oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud

ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest

ning 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest.

4. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 17 lõike 2 punkt 3

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

sätestab, et laste ja perede osakonna põhiülesanne on

edendada lapse õigusi ning kavandada ja koordineerida laste-

ja perepoliitikat ja meetmeid vägivallaohvrite toetamiseks.

Osakonnal on juhtiv roll laste ja perede heaolu toetavate

teenuste ja hüvitiste ning lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi

kujundamisel, samuti soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise

edendamisel era- ja pereelus.

Sama lõike punkt 6 sätestab, et analüüsiosakonna

põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et

tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaalvaldkonna

arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest

ning võrdlus teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise

praktikaga.

5. Uuringuprojekt vastab teadus- ja arendustegevuse erandi

tunnustele ning Sotsiaalministeerium viis uuringu teostaja

leidmiseks läbi teaduskonkursi “Eesti laste heaolu

kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite

väljatöötamine”.

6. Sotsiaalministeerium on sõlminud töövõtulepingu nr 1.1-

5/2732-1 riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 alusel

teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades Tartu Ülikooli

(töövõtja) ning Tervise Arengu Instituudi ja Sihtasutus

Mõttekoda Praxisega (töövõtja partnerid).

7. Projekt vastab teadus- ja arendusprojekti viiele

põhiomadusele, mis kinnitab, et raport on (i) avalikult

kättesaadav ning (ii) vastab teadus-arenduse kriteeriumitele

(uudne, loominguline, ettenägematute tulemustega,

süstemaatiline ja ülekantav).

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?

Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine.

Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel

toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või

selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Taotlus isikuandmete töötlemiseks on seotud uurimisprojektiga “Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine

ja selle indikaatorite väljatöötamine”, mis on osa kolmeaastasest Sotsiaalministeeriumi Euroopa Sotsiaalfondi

kaasrahastatud tegevusest “Valdkondade ülese laste heaolu andmepildi väljatöötamine Eestis” (2025-2027). Selle

tegevuse peamine lõppeesmärk on teaduslikule heaolu kontseptsioonile tuginev, Eestile iseloomuliku, valdkondi

läbiva ja tervikliku laste heaolu kajastava, ajas järjepidevalt jälgitava andmepildi kokku toomine ja ülesehitamine

(Eesti laste heaolu näidikulaud). Tegevuse eesmärgi ja vajaduse kohta saab lugeda lühitutvustust

Sotsiaalministeeriumi kodulehel: Laste heaolu andmepilt | Sotsiaalministeerium.

Nimetatud kolmeaastase tegevuse eesmärgini – Eesti laste heaolu näidikulaua loomiseni – taotletakse jõuda läbi

nelja peamise tegevussammu, millest esimene ongi käimas ja käesoleva taotluse objektiks. Tegevussammud on

järgmised:

I samm: uurimisprojekt Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine;

II samm: Laste heaolu puudutava andmekorje ja -turbe tagamise analüüs ja ettepanekud;

III samm: Laste heaolu andmepildi töölaua tehniliste lahenduste alternatiivide kaalumine sh nende kuluanalüüs;

IV samm: Laste heaolu näidikulaua loomine.

I sammu uurimisprojekt on tellitud Sotsiaalministeeriumi poolt Tartu Ülikoolilt (avaliku teadus- ja arendusteenuse

erandi kohane konkurss, mille võitis Tartu Ülikool koostöös partneritega Tervise Arengu Instituut ja Sihtasutus

Mõttekoda Praxis (vt Lisa 1 SOM ja Tartu Ülikooli leping lisadega)) ning on lähtepunktiks edasistele

kaasnevatele hanke-/uurimisprojektidele (järgnevatele tegevussammudele).

See taotlus puudutabki eelnimetatud tegevuse I sammu ehk uurimisprojekti „Eesti laste heaolu kontseptuaalse

mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine“. Sel uurimisprojektil on omakorda kolm uurimis- ja

arendusülesannet (edaspidi ülesanne) (vt ka Lisa 1, lisasid 1. Töövõtja taotlus ja 2. Uuringu tehniline kirjeldus):

1. Inimese elukaart hõlmavate üldiste valdkondade üleste teadustöödele põhinevate heaolu mudelite

analüüsimine ja Eestile sobiva väljatöötamine (elukaareülene üldine heaolu mudel);

2. Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli väljatöötamine (laste heaolumudel, mis mh kaardistab

riskirühmade heaolu);

3. Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli andmetega sisustamine ehk alusnäitajatega täitmine ja neist

lähtuvate indikaatorite väljatöötamine (st testmudeli sisustamine andmetega võimalikus ulatuses).

1. ülesande täitmiseks isiku nõusolekuta isikuandmeid ei töödelda (tuginetakse teadus- ja strateegiadokumentide

analüüsile ja ekspertaruteludele), mistõttu taotluses ka ei kirjeldata elukaareülese üldise heaolu mudeli

väljatöötamist. Esimese ülesande tulem on eelkõige süstematiseeritud ja teaduslikuks aluseks järgmiste ülesannete

(s.o Eesti laste heaolu mudelit puudutavate) täitmiseks ning selle ülesande eesmärk on anda Eestile kohase elukaare

ülese üldise heaolu mudeli näol kontekst ja koht laste heaolu mudelile.

Laste heaolu mudeliga minnakse aga edasi juba sügavuti uurimisprojekti 2. ja 3. ülesande raames ning siinkohal on

isikuandmete töötlemine vältimatult vajalik, kuivõrd tänase Eesti elukorralduse ja laste heaoluga kooskõlas

heaolumudelit on võimalik luua vaid lapsi ja noori kaasates ja neilt sisendi korjates või tehes sekundaaranalüüsi juba

kogutud detailsete lapse heaolu puudutavate andmetega, et andmestikest olulisemad näitajad välja sõeluda ja neile

tuginevad indikaatorid välja töötada. Sh arvestades nii otseseid kui kaudseid lapsi puudutavaid andmeid (st ka lapse

lähikonda, perekonda), mis annaks pildi nii mõju- kui kaitseteguritest ja toetaks riskis või kõrgendatud kaitset

vajavate laste rühmade heaolu näitajate leidmist. Sageli jäävad just suuremat abi või tuge vajavad lapsed märkamata

üldisi või keskmisi kajastavast andmepildist, kuna need grupid võivad olla marginaalsed ja väiksed ning nende

uuringutesse hõlmamine on keerulisem, mistõttu ongi selle uurimisprojekti eritähelepanu all ka lapsed, kelle osas

on mingid riskid realiseerunud või ka need lapsed, kelle osas meil pole veel piisavalt teadmisi või andmeid, kuid

kelle osas on kaitsetegurite puudulikkuse korral nende east, eripärast vm haavatavusest tingituna kõrgendatud ohud

nende heaolule. Eesmärk on luua laste heaolu andmepildi jaoks uurimisprojekti raames andmemudel ja indikaatorid,

mis vastaks tänase Eesti laste päris elule ja võimaldaks andmeliselt ka esitada riskikohti ja tuua esile haavatavamate

või väiksemate riskirühmade heaolu puudutav. Andmekogumine haavatavas olukorras ja n.ö “nähtamatutelt” lastelt

toetab sotsiaalse õigluse põhimõtte integreerimist loodavasse mudelisse. See tähendab, et loodav andmepilt ei esinda

vaid “keskmist” last, vaid ka neid lapsi, kes on elus sattunud keerulistesse olukordadesse. Selleks, et osata märgata

ja panustada laste heaolu edendamisse sihitatult ja targalt, on vaja tugineda uuringutele, andmetele ja tõenditele.

Lisaks on oluline arvesse võtta, et lapse heaolu on mõjutatud läbi erinevate tasandite (isiklik, lähikond, kogukond,

ühiskond jne) ja valdkondade. Näiteks mõjutavad lapse heaolu lapse ja vanema suhe, pere majanduslik ja sotsiaalne

toimetulek, lapse võimalused haridust omandada, tegeleda oma huvidega või ka otseselt last ümbritsev füüsiline

keskkond: kodu, kodutänav, lasteaed/kool – turvalisus piirkonnas või kuritegevuse riskid seal jne. Ühtlasi on lapse

heaolu mõjutatud ühiskonna toimesüsteemidest, näiteks milline on tervise-, sotsiaal-, haridusesüsteem või

õiguskeskkond. Samuti on lapse heaolu mõjutatud üldistest hoiakutest, arengutest ühiskonnas, mistõttu on

eeldatavalt vaja võrrelda ka lastega ja lasteta leibkondade hinnanguid - näitajaid. Laste heaolu terviklik andmepilt

ei saa seega kajastada ainult nt tervise-, hariduse- või sotsiaalnäitajaid, vaid peab olema kõiki valdkondi ja tasandeid

läbiv, mistõttu erinevate valdkondlike registrite statistiliste andmete ja mitme laiapõhjalise uuringu andmestiku

kasutamine laste heaolu mudeli loomisse on vajalik tasakaalustatud ja valdkondiläbiva mudeli loomiseks. Andmete

seoseid ja heaolu indikaatoreid saab leida detailsete andmete analüüsimise kaudu (sageli isiku või

leibkonnatasandini ulatuvate andmete põhjal, nt peremudel, pereliikmete tervis, leibkonna sissetulek, haridus jne)

ning heaolu näitajate erisust ja muutust on vajalik võrrelda vähemalt kohaliku omavalitsuse tasandil, sest

omavalitsus on n.ö riigi poolt inimese heaolu mõjutav lähim ja vahetum üksus. Riigisisest inimeste heaolu toetamist

ei aita sihitada ja edendada ainult üldistatud keskmised, riigiülesed näitajad – iga omavalitsus ja selle piirkonna laste

heaolu kujundajad vajavad oma piirkonna spetsiifilist teadmist, et osata suunata ressursse just õigesse valdkonda ja

teemasse ning ennetada või leevendada võimalikke riske (nt kas piirkonnas on ja millised liikumisvõimalused

lastele, hea ja turvaline koolitee, piisavalt vabaajaruumi/-võimalusi, haridusvõimusi ja huvitegevus kättesaadav või

kui millestki on vajaka, siis mille tõttu, kas nt nende kauguse, kalliduse vm tõttu jne; kui head on piirkonna laste

tervisenäitajad või tervisekaitse tegurite tase, milliseid puudusi tunnetavad lapsed sh kas see on erinev piirkonnas

võrreldes teiste Eesti piirkondadega jne). Omavalitsuse tasandini ulatuv laste heaolu andmepilt saab toetada nii

riigiülest kui kohaliku omavalitsuse poliitikat ja otsuseid, niisamuti saab piirkondlik pilt paremini toetada laste ja

noortega tegelevate asutuste ning organisatsioonide tegevust, kes andmetele tuginedes saavad vahetult laste

elukeskkonda igapäevaselt mõjutada teadlikumalt ja laste heaolu vajadustele vastavamalt.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu

eesmärgi saavutamiseks.

Isikuandmete töötlemine on vajalik uurimisprojekti “Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle

indikaatorite väljatöötamine” 2. ja 3. ülesande raames (vt eelmises osas 4. toodud uurimis- ja arendusülesandeid).

Uurimisprojekti jaoks kasutatakse isikuandmeid võimalikult minimaalselt, sh kasutataks juba pseudonüümitud

andmeid. Andmeid kogutakse isiku nõusolekul (lapsevanematelt ja lastelt (1)) ning kasutatakse sekundaarselt

varasemalt uuringute ja riiklike statistikatööde raames kogutud andmeid (2). Seega isikuandmeid või

pseudonüümitud detailseid andmeid töödeldakse kahel peamisel viisil:

1. Andmekogumine Eesti lastelt: „Heaolu Eesti laste käsitluses“ – toimub lapsevanema ja lapse eelneva

nõusoleku alusel lapsi arvestaval viisil kasutades loovmeetodit (loovtöö ja grupiintervjuu kombinatsioon).

Lastelt kogutakse nende arvamusi ja vaateid laste heaolu osas. Kogutavaid andmeid kasutatakse uuringus

ainult üldistatud kujul, eelkõige sisendina, mis näitajad saaksid kajastada erinevate laste heaolu parimal

viisil. Taotlusele on lisatud uuringu kavand (Lisa 2 Heaolu Eesti laste käsitluses läbiviimise kavand) ja

nõusoleku vormide kavandid (Lisa 3 Informeeritud nõusolekuvorm lapsevanemale ja Lisa 4 Informeeritud

nõusolekuvorm lapsele).

Laste heaolu Eestis on varasemalt uuritud nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid kasutades (nt

PISA, Koolirahulolu- uuring, HBSC, ISCWeB, Laste vaimse tervise uuring, Lapse õiguste ja vanemluse

uuring), kuid üheltpoolt need ei kajasta enamasti laste heaolu valdkondade üleselt ja teisalt pole ka piisavalt

süvitsi neis kaardistatud nende laste heaolu sh heaolu erisusi, kes jäävad oma ea või eripärade tõttu

tavapärasest andmekogumisest kõrvale või ei ole tulemuste esituses (statistikas) piisavalt esindatud ehk

nende laste osas sageli pole uurimistulemused esitatud. Taotluse aluseks oleva uuringuprojekti käigus

kogutakse sisulist heaolu tunnetuslikku infot vahetult just nendelt lastelt, kelle osas on mingid riskid, kas

realiseerunud (nt õigusrikkumise taustaga lapsed, asendushooldusel lapsed) või ka need lapsed, kelle osas

meil pole piisavalt teadmisi või andmeid, kuid kelle osas on kaitsetegurite puudulikkuse korral nende east

vm eripärast tingituna kõrgendatud ohud heaolule (nt väikelapsed, erivajadustega lapsed). Kuna nende laste

heaolu võimalike eripärade või mõjutegurite kohta ei ole piisavalt infot ka suuremate uuringute tulemustes.

Andmete kogumine lastelt neid puudutava heaolu osas on vajalik, et loodav Eesti laste heaolu mudel

kajastaks võimalikult laialdaselt ja mitmekülgselt kõigi Eesti laste heaolu sh suuremas riskis või muidu

andmetes ja uuringutes vähe kajastatud laste osas.

2. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine – Statistikaameti kaudu

taotletakse ligipääsu konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks teaduslikel eesmärkidel EUROMOD-i

maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli, Eesti sotsiaaluuringu (ESU), Eesti tööjõu-uuringu

(ETU) ja Kultuuris osalemise uuringu (KOU) andmestike kasutamiseks. Andmed on küll juba varasemalt

pseudonüümitud, kuid detailsed ja Statistikaameti taotluse menetlemise ja andmete kasutamise tingimustes

on toodud välja, et taotluse esitajal on olemas nende andmestike kasutamiseks Andmekaitse Inspektsiooni

luba. Riikliku statistikatööde programmi raames kogutud või loodud andmete analüüsimine on vajalik Eesti

laste heaolu mudeli ja testversiooni loomiseks (sh indikaatorite väljatöötamiseks ja valideerimiseks), mis

vastaks võimalikult hästi tänase Eesti eluolule, hõlmaks erinevaid valdkondi ja oleks võimalusel KOV

tasandini ulatuv. Testmudel ei saa olema avalikult kättesaadav, vaid on eeltööks Sotsiaalministeeriumi

tegevuse (Valdkondade ülese laste heaolu andmepildi väljatöötamine Eestis 20250–2027) raames loodavale

laste heaolu andmepildile. Testmudel annab mh sisendi, milliseid andmeid ja näitajaid oleks järgmises etapis

vajalik kättesaadavaks teha ja aitab kujundada sellest tulenevalt ka vajaliku õigusraamistiku ja andmete

turvalised kasutamisviisid. Seejuures hõlmab testmudel väljatöötatud indikaatoreid ja nende arvulisi

väärtusi, kuid mitte analüüsis kasutatud detailandmeid. Seega andmeid on vaja analüüsida, et töötada välja

lapse heaolu kirjeldamiseks sobivaid indikaatoreid, analüüsida erinevate dimensioonide ja

valdkondadevahelisi statistilisi seoseid. Seejuures on vaja analüüsida nii lastega kui lasteta leibkondade

näitajaid, et hinnata seost elukaare ülese heaolu kontseptsiooniga ja selekteerida välja just lapseea heaolu

enam puudutav. Valmiv testmudel ise ei sisalda üksikandmeid, vaid väljatöötatud indikaatoreid ja nendega

seotud näitajaid, nt analüüsitakse statistikaameti andmetes leibkonna sissetulekuid ja leitakse sobiv

indikaator, mis iseloomustab laste majanduslikku toimetulekut/vaesust. Sel juhul esitatakse heaolu

testmudelis väljatöötatud majandusliku toimetuleku kirjeldamiseks sobiv indikaator (nt vaesuses olevate

laste arv/osakaal) ning selle arvuline/protsentuaalne tase ja/või muutus aja jooksul, samas kui indikaatori

väljatöötamiseks analüüsitud detailseid alusandmeid sissetulekuliikide vm lõikes mudelis ei esitata.

Riikliku statistikaprogrammi kuuluv EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel põhineb

registriandmetel. Euromodi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli andmestike alusel on võimalik

hinnata lapse heaolu nii majandusliku heaolu mõistes kui ka kirjeldada lapse leibkonda ja profiili: eri vanuses

laste jaotus leibkonnatüüpide (nt üksikvanem, üksik pensionär jne), nii lapse vanemate kui leibkonna

kogusissetuleku, sotsiaalmajandusliku seisundi (töötav, töötu, mitteaktiivne) jm lõikes ning hinnata laste vaesust

ja sissetuleku ebavõrdsust (sh puudega laste seas). Kuivõrd uuringuprojekti eesmärgiks on testida näitajate

olemasolu ja sobivust, siis on vajalik hinnata ka aegrea loomise võimalust ja väljatöötatavate indikaatorite

asjakohasust ja tundlikkust. Sellest tulenevalt kasutatakse kolme viimase aasta EUROMODI mudeli

andmestikke (2022–2024). EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on esitatud

ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste, hüvitiste või maksudega seotud andmed. Kui kasutada mõnda muud

andmestikku või luua uuringuprojekti tarbeks uus andmestik, läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii

rahalises kui ajalises mõttes, kuna oleks vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada, mis omakorda tähendaks

suurt ajakulu nii andmestiku koostamisele kui valideerimisele. Lisaks oleks selline tegevus dubleeriv,

arvestades, et analüüsi vajadustele vastav andmestik on juba olemas. Ka isikuandmete kaitse üldmääruse

põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest saadava teabe sidumise teel võivad teadlased saada uusi väärtuslikke

teadmisi. Lisaks, registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi,

mis võivad olla aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste

elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. Seega teenib projekti raames toimuv registriandmete

töötlemine ka laiemat eesmärki, milleks on Eesti inimeste vajadusele vastavate poliitikameetmete

väljatöötamine ja heaolu suurendamine.

EUROMODi mudeli andmestiku kasutamine on otstarbekas mitmel põhjusel:

3. Andmestik on juba pseodonüümitud ning selle võti on ainult Statistikaametil. Alternatiivsed andmeallikad,

kus oleks kättesaadav selline andmekoosseis, puuduvad ja seda tuleks hakata koostama, mis oleks kõigile

osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess. 4. Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab hinnata ka detailsemalt heaolu sihtrühmade lõikes, mis

omakorda panustab analüüsi täpsusele. Sealhulgas võimaldab see vaadelda ka haavatavate ja majanduslikult

ebasoodsamas olukorras olevate laste ja nende leibkondade heaolu, kuid ka võrrelda laste ja lasteta

leibkondade olukorda ja heaolu dimensioonide seoseid. 5. EUROMODi registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste

olemasolu andmestikus on vajalik mudeli jooksutamiseks ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse

võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa Eestis

pakutatavatest toetustest/hüvitistest.

Uuringuprojektis kasutatav EUROMODi mudeli andmekoosseis on esitatud lisas 5 (Lisa 5: EUROMODi

andmepäringu kirjeldus).

Isiku- ja leibkonnauuringute andmetest kasutatakse nii Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) 2020–2025 (sh

longituudsed tunnused, laste materiaalse ilmajäetuse näitajad) (Lisa 6 ESU andmepäringu kirjeldus), Eesti Tööjõu-

uuringu (ETU) 2019–2025 (sh noorte töötamine, lapse vanemate töötamise, töötuse, hoolduskoormuse jm) (Lisa 7

ETU andmepäringu kirjeldus) ning Kultuuris osalemise uuringu 2017. a, 2019. a ja 2023. a andmeid (sh eri

kultuurivaldkondades osalemine, abivahendite kasutamine kultuuris osalemisel, takistused jne) (Lisa 8 KOU

andmepäringu kirjeldus). Islandi kogemuse näitel koostatud ettepanekud (Nahkur, 2024) valdkondade ülese laste

heaolu näidikulaua väljatöötamiseks Eestis hõlmavad erinevaid näitajaid, mille allikateks on ka nimetatud uuringud.

Samas ei ole nende uuringute andmeid statistikameti avalikus andmebaasis lapse heaolust lähtuvalt avaldatud.

Statistikaameti uuringute kasutamisel on arvestatud, et lapse heaolu hinnatakse nii lapsest lähtuvalt (laps kui

vaatlusühik) kui tema leibkonna hinnangute ja leibkonna heaolu kirjeldatavate näitajate järgi. Lapse heaolu mudeli

esialgse nägemuse järgi koosneb heaolu erinevatest dimensioonidest: perekond, kogukond, ühiskond jne ja

erinevatest valdkondadest: töö, tervis, turvalisus, haridus jne. Seetõttu on oluline analüüsida, kuivõrd nende

kasutatavate uuringute andmed võimaldaksid hinnata nii erinevate dimensioonide, kui teemavaldkondade näitajaid

lapsest lähtuvalt ja lapse-keskselt (täiskasvanu ütleb lapse kohta).

Erinevalt EUROMODist hõlmavad kaasatud isiku- ja leibkonnauuringute andmed enesehinnangul põhinevaid

andmeid nt tegevuspiirangute olemasolu, hinnang majanduslikule toimetulekule, materiaalsele ilmajäetusele,

töötusele, teenuste kasutamisele, mistõttu on need subjektiivse heaolu tunnetuse kajastusena oluliseks

lisaväärtuseks. Ka võimaldab nii ESU kui ETU analüüsida näitajaid sama metoodika alusel, mida on kasutatud nii

EL Sotsiaalsamba tegevuskava kui Eesti Heaolu arengukavas 2023–2030 esitatud suhtelise vaesuse ja sotsiaalse

tõrjutuse vähendamise, kuid ka teiste eesmärkide hindamisel. ESU uuringut viiakse läbi tagasiulatuvalt ehk ESU

2020–2025 andmed sisaldavad sissetulekuid aastate 2019–2024 kohta (ESU 2025 uuringuandmete kasutamisel on

arvestatud, et need saavad teadlaste keskkonnas kättesaadavaks 2026.a mais). Samas on tegemist longituudse

uuringuga ehk üks isik osaleb uuringus neljal järjestikusel aastal ning see võimaldab (piisaval arvul vaatluste korral)

hinnata laste püsivaesust või muude näitajate kestust. ESU 2020–2025 (sh longituudsete tunnuste), ETU 2019–2025

ja Kultuuris osalemise uuringu (KOU) andmete kasutamine võimaldab seega analüüsida neid aspekte, mida ei ole

võimalik teostada EUROMODi kasutamisega, sest viimane ei hõlma enesehinnangulisi küsimusi ega nt osalemist

kultuuritegevustes. Sarnaselt EUROMODile on oluline lapse heaolu dimensioonide ja näitajate statistiliste seoste

leidmisel võtta arvesse elanikkonna hinnanguid tervikuna, sh arvestada erinevusi lasteta ja lastega leibkondade

hinnangutes ja arengutes. Uuringuprojektis kasutatavate ESU, ETU ja KOU andmestike kirjeldused on lisades 6–8.

Kuigi selle uurimisprojekti tulemiks ei ole veel päris Eesti laste heaolu näidikulaud (vt eespoolt 4. osas

tegevussamme), vaid testmudel, siis uurimisprojekti tulem peab olema praktilise väljundi võimalikkusega – selle

alusel peab olema võimalik välja arendada päriselt laste heaolu kajastav näidikulaud ja vastavad indikaatorid. Sellist

tulemit saab luua kasutades detailseid varasemalt kogutud andmeid (üldiste või juba sünteesitud andmete pealt ei

saa tuletada tegelikke mõjutegureid ja välja töötada toimivaid laste heaolu kajastavaid indikaatoreid).

Uurimisprojekti jaoks kasutatavaid isikuandmeid töödeldakse eraldiseisvalt ehk isikuandmeid, mis kogutakse lastelt

ja erinevaid andmeid, mida kasutatakse Statistikaameti kaudu, ei seostata omavahel ja tegelikult neid ka ei saaks

seostada (lastelt kogutud andmed pseudonüümitakse võimalikult koheselt ja riiklike statistikatööde raames kogutud

erinevad andmed ei ole ka isikustatud). Seos saab olla vaid üldistatud sisuteema kaudu, et nt kui lastelt kogutud

heaolu nägemus tõstatab mõne olulise näitaja või mõjuteguri, siis sellise seose või seoste kehtivust saab

Statistikaameti andmetest analüüsida kui neis sisaldub vastavaid andmeid.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uurimisprojekt on osa Sotsiaalministeeriumi tegevusest „Valdkondade ülese laste heaolu indikaatorite

väljatöötamine Eestis 2025–2027“, mida kaasrahastab Euroopa Liit (2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud toetuse andmise tingimused (TAT) “Laste ja perede toetamine”).

Projekt on seotud Laste ja perede programmiga 2024–20274, mille kohaselt arendatakse valdkondade ülese laste ja

perede heaolu puudutava teabe kogumist ja avaldamist, sealhulgas panustatakse lapsest lähtuvate andmete nähtavale

toomisse peavoolustatistikas. Samuti panustab käesolev projekt Tervist toetavate valikute programmi 2025–20285,

mille töösuundade seas on laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamine ja varajane märkamine ning

inimeste vaimse tervise ja seda mõjutavate tegurite seire ja avaldamine.

Kuigi laste heaolu mõõtmise ja selleks mõõdikute väljatöötamisega on tegeletud Eestis ka varem, siis seni ei ole

veel välja töötatud konkreetset teaduslikule ja ekspertteadmisele tuginevat Eestile omast laste heaolu mudelit.

Selline mudel peaks kajastama laste heaolu järjepidevalt ja terviklikult, tuginedes andmetele ja olles valdkondade

üleselt tasakaalustatud, sh võimalikult kohaliku tasandini ulatuv. Sageli jäävad ka suuremat abi või tuge vajavad

lapsed märkamata üldisi või keskmisi kajastavast andmepildist, kuna need grupid võivad olla marginaalsed ning

nende uuringutesse hõlmamine on keerulisem – laste heaolu andmepidi projekt taotleb ka riskis laste heaolu

kajastust ja võimalikke ennetuslike näitajate kajastamist, milleks käesoleva taotluse aluseks olev uurimisprojekt

4 https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2025-01/Laste%20ja%20perede%20programm%202025-2028.pdf 5 https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2025-01/Tervist%20toetavate%20valikute%20programm%202025-

2028.pdf

annab lähtekoha.

Vajadust valdkondadeüleselt laste heaolu andmeid koondada on rõhutatud nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Nt WHO-UNICEF-Lancet komisjon on soovitanud riikidel arendada kasutajasõbralikke laste heaolu näidikulaudu,

mis muuhulgas võimaldaks seirata ebasoodsamas olukorras laste heaolu. 6 Sotsiaalministeeriumi eestvõttel on

valdkondade ülene ekspertide rühm tutvunud 2024.aastal Islandil loodud süsteemiga (sh näidikulaua loomise

protsess) eesmärgiga hinnata Islandi praktika rakendatavust laste heaolu eri valdkondades ka Eestis.7 Kogutud on

rikkalik valdkondade põhine materjal, mis on küll oluliseks eeltööks laste ühtse ja dünaamilise näidikulaua

loomiseks, kuid senini on puudunud selleks vajalik valdkondade ülene teaduspõhine Eesti laste heaolu

kontseptuaalne mõõtemudel, mille väljatöötamise vajadusele on viidanud ka ÜRO laste õiguste komitee.

Laste heaolu kajastavate valdkondade üleste andmete nähtavaks tegemine aitab kaasa, et eri tasandite ja -

valdkondade otsustes ja mõjuhinnangutes arvestatakse läbivamalt kõigi laste heaoluga. Laste Õiguste

Konventsiooni 8 alusel vajavad rasketes tingimustes kasvavad lapsed erilist tähelepanu. Euroopa Liidu

Sotsiaalõiguste Sammas 9 näeb ette, et liikmesriikidel tuleb tagada ühiskonna kõige haavatavamaid kaitsev

sotsiaalkaitsesüsteem. Riskirühmade kaardistus ja nähtavaks tegemine laste heaolu andmetes on oluline eeltingimus,

et pakkuda lastele õigeaegset ja vajadusepõhist tuge. Kokkuvõttes võimaldab valdkondade ülene laste heaolu

andmepilt, mis kajastab nii kõigi laste kui riskis laste heaolu, sihitatumalt ja säästlikumalt ressursse suunata nii

ennetusse kui ka tõhusate ja toetavate meetmete väljatöötamisse.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega

muuda tema kohustuste mahtu.

Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Käesolev uurimisprojekti jaoks kasutatakse isikuandmeid võimalikult minimaalselt, sh kasutataks juba

pseudonüümitud andmeid.

Eelkõige on andmekogumisel lastelt: „Heaolu Eesti laste käsitluses“ läbiviimiseks isikutelt (lastelt ja lapse vanemalt

või eestkostjalt) nõusoleku võtmisel otsene seos isikuandmetega, kuid see seos kustutatakse niipea kui see võimalik

ning kogutavad andmed (laste arvamused ja loovtööd) pseudonüümitakse esimesel võimalusel ning andmete analüüs

toimub juba pseudonüümitud andmetega, isikuga tagasi sidumist võimaldavat võtit ei looda.

Lisaks kasutatakse riikliku statistikatööde programmi raames kogutud andmeid (EUROMOD, ESU, ETU, KOU),

mis on Statistikaameti poolt juba varasemalt pseudonüümitud. Neid andmeid kasutatakse selles ulatuses, mis on

vajaliku uuringuprojekti eesmärkide ja ülesande täitmiseks. Nendele andmestikele ligipääs on võimalik ainult pärast

Statistikaametiga lepingu sõlmimist ning neid analüüsitakse vaid Statistikaameti teadlaste keskkonnas

uuringuprojekti tiimiliikmete poolt.

Kõik analüüsi tulemused avaldatakse vaid üldistatud kujul ning arvestades statistilise konfidentsiaalsuse

põhimõtteid. Uuring ei kahjusta andmesubjektide õiguseid ega muuda nende kohustuste mahtu.

1. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”)

Lähtume vastutustundliku andmetöötluse põhimõtetest (seaduslikkus ja läbipaistvus minimaalsus, eesmärgipärasus,

õigsus, säilitamise piirang, usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus, vastutus). Andmesubjektide poole pöördutakse

uuringu eesmärgi täitmiseks minimaalsel määral, et koguda andmeid nendes uurimusküsimustes, millele ei ole

võimalik varasemate uuringute, registriandmete ja riikliku statistika raames kogutud andmete töötlemisega vastata.

Peale AKI nõusoleku saamist kontakteerume laste leidmiseks valimisse lasteasutuste ja organisatsioonidega esmalt

e-kirja teel ning edastame asutuse kontaktide kaudu lapsevanematele ja lastele intervjuudes osalemise kutse ja

nõusolekuvormi. Osalemine on vabatahtlik ja põhineb vanema ja lapse nõusolekul (värbamisprotsessi täpsem

kirjeldus lisas 2). Osalejatel on võimalus nõusolek tagasi võtta nii intervjuudele eelnevalt, kui nende toimumise ajal.

6 Clark, H., Coll-Seck, A. M., Banerjee, A., Peterson, S., Dalglish, S. L., Ameratunga, S., Balabanova, D., Bhan, M. K.,

Bhutta, Z. A.,Borrazzo, J.,Claeson, M., Doherty, T., El-Jardali, F., George, A. S., Gichaga, A., Gram, L., Hipgrave, D.

B.; Kwamie, A., Meng, Q., ... ja Costello, A. (2020). A future for the world's children? A WHO–UNICEF–Lancet

Commission. The Lancet, 395(10224), 605-658. 7 Nahkur, O. (2024). Ettepanekud valdkondade ülese laste heaolu näidikulaua väljatöötamiseks Eestis Islandi kogemuse

näitel. Sotsiaalministeerium. 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52017DC0250

Andmete kogumise järgselt nõusolekut tagasi võtta ei pruugi olla enam võimalik, kuivõrd kõik kogutud andmed

pseudonüümitakse ja tagasipööratavat võtit ei looda. Intervjuude transkribeerimise, märkmete ja loovtööde

pseudonüümimise järel konkreetse lapsega kogutud andmete kokku viimine pole enam võimalik. Uuringu tulemusi

esitatakse üldistatud kujul või kui tuuakse näiteid intervjuudest või loovtöödest, siis viisil, mis ei võimalda isikute

tuvastamist, et kaitsta iga lapse identiteeti. Sealhulgas ei avalikustata tulemustes asutuste täpseid nimetusi, kus

andmekogumist läbi viidi vm detaile, mis võiks isikule vihjata. Tulemuste esitustest (sh tsitaatidest, loovtöödest)

eemaldatakse isiku tuvastamist võimaldav informatsioon. Otseseid sikuandmeid sisaldavad nõusolekulehed

kustutatakse hiljemalt 3 kuu pärast intervjuude läbiviimist (olenevalt tegevuste algusajast orineteeruvalt 2026.a II

kv lõpus) ja neid hoitakse hävitamiseni Tartu Ülikooli turvatud võrgukettal, millele on ligipääs ainult vastutaval

uurijal. Pärast nõusolekulehtede hävitamist ei ole enam võimalik lastelt kogutud andmeid kokku viia konkreetse

isikuga (vt täpsemalt lisa 2 Heaolu Eesti laste käsitluses läbiviimise kavand).

2. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine.

Kasutame uuringuprojektis juba varasemalt riikliku statistikatöö raames10 kogutud andmeid (sh registripidajatelt)

ning nende andmete osas ei pöörduta andmesubjektide poole eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei

teki täiendavaid kohustusi. Lisaks on need andmed varasemalt pseudonüümitud. Seega kasutame juba kogutud

andmeid selleks, et võimalik isikuandmete töötlemisega kaasnev riive oleks minimaalne. Andmetöötleja lähtub

andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete

töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti

lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul, st tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada (uuringuprojekti

lõpptulemuseks on teaduslik üldistus). Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike

andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Uuringu raames kasutame

EUROMODI, ESU, ETU ja KOU andmeid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks

ja uurimisülesannete täitmiseks ning see ühtib eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega (isikuandmete kaitse

üldmääruse art 5 (1) b) ja c)). Uuringuprojektis ei ühendate analüüsis kasutavate eri allikate andmeid (nt ei ühendata

EUROMODi ja ESU andmestikke; ei ühendata eelnevas punktis kirjeldatud lastelt kogutavaid andmeid varasemalt

riikliku statistika kogutud andmetega).

EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid

haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus

Statistikaameti poolt tehtud ning ei vaja täiendavaid päringuid. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku

pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja

Sotsiaalministeerium). Uuringu raames kasutame EUROMODi sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu

eesmärkide täitmiseks ja uurimisülesannete täitmiseks. Uuringu raames kasutatav EUROMODi andmekoosseis on

kirjeldatud lisas 4. EUROMODi andmeanalüüsi viivad läbi andmete ja EUROMODiga varasemalt kokku puutunud

volitatud töötlejad. Näiteks kuuluvad Praxisest Merilen Laurimäe ja Hede Sinisaar EUROMODi Eesti osamudeli

iga-aastase arendamise meeskonda (EU-SILC põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina

panustanud EUROMODi registripõhise sisendandmestiku koostamise juures ning aidanud Statistikaametil

kontrollida andmete valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii

andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja

nõuetega. Lisaks on nad varasemalt osalenud paljudes uurimisprojektides, kus on kasutatud registriandmeid nii terve

rahvastiku kui ka erinevate sihtrühmade kohta. Nimetatud meetmed toetavad uuringu õigeaegset läbiviimist ja

uuringu eesmärkide saavutamist.

Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu (ESU), Eesti Tööjõu-uuringu (ETU) ja Kultuuris osalemise uuringu

(KOU) mikroandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete pseudonümiseerimine on juba Statistikaameti

poolt tehtud riikliku statistikatööde programmi raames ning ei vaja täiendavaid päringuid (statistikatöö avaliku huvi

esindajad on Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium. Nii ESU,

ETU kui KOU küsimustikud ja metaandmed (sh uuringu metoodika) on kirjeldatud Statistikaameti lehel. Uuringu

raames kasutame ESU, ETU ja KOU andmestikke sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide

täitmiseks ja uurimisülesannete täitmiseks. Lisas 5 on kirjeldatud uuringu raames kasutatava ESU andmepäringu

koosseis (muutujate kirjeldus, mis hõlmab ESU metoodikast tulenevalt leibkonna, liikmete ja isiku küsimustiku

tunnuste kirjeldusi, longituudseid tunnuseid). Volitatud töötlejatele tehakse ESU andmed kättesaadavaks sarnaselt

10 Kinnitatud statistikatööd on leitavad ka siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004

Euromod andmestiku juures kirjeldatud protsessiga. ESU andmeanalüüsi viivad läbi andmetega varasemalt kokku

puutunud volitatud töötlejad. Näiteks nii Merilen Laurimäe kui Hede Sinisaar on ka varasemates uuringutes, sh

EUROMODi arendamisel ESU andmeid kasutanud (ESU on osa Euroopa Liidu riikides läbiviidavast EU-SILC

uuringust, mille andmed on sisendiks EL riikide EUROMODile. Samuti ESU andmete analüüsil põhinev (sh

tervisega seotud toetuste mõju hindamine ja puuetega inimeste vaesuse analüüsimine) ka Hede Sinisaare doktoritöö.

Lisas 6 on kirjeldatud uuringu raames kasutatava ETU andmepäringu koosseis ning lisas 7 on kirjeldatud uuringu

raames kasutatava KOU andmepäringu koosseis. Sarnaselt ESU-le omavad uuringu läbiviijad varasemat kogemust

ETU ja KOU andmestike analüüsimisega. Kokkuvõttes on volitatud töötlejad juba tuttavad nii Statistikaameti

uuringute ja EUROMOD mudeli andmestikega kui nende võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse

tingimuste ja nõuetega. Nii EUROMODi kui ESU, ETU, KOU andmestikele ligipääs ja analüüs on võimalik ainult

pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset

autentimist (vt täpsem kirjeldus punkt 8).

Info kõigi sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel.

Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside

eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume

välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis11 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

1. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”, detailsem kirjeldus lisa 2)

Otseseid isikuandmeid sisaldavad nõusolekulehed. Laste nõusolekulehti kogub uuringu vastutav isik paberkandjal.

Uuringu vastutav isik hoiab neid lukustatud kapis, skaneerib PDF-iks ja säilitab Tartu Ülikooli turvaserveris (asuvad

Eestis). Paberoriginaalid hävitatakse pärast skaneerimist. Vanema/eestkostja nõusolekud kogutakse

elektrooniliselt (digitaalselt allkirjastatud fail või skaneeritud allkirjastatud PDF). Täitmata kujul nõusoleku vorm

edastatakse vanemale asutuse kontaktisiku kaudu. Allkirjastatud ja täidetud nõusolekulehe saab vanem edastada

uurijale e-posti teel ja see salvestatakse Tartu Ülikooli turvaserverisse. Vanemal on võimalik täita nõusolekuvorm

ka paberkandjal ja edastada see uurijale, mis sel juhul skaneeritakse ja säilitatakse samadel põhimõtetel nagu laste

omad. Paberoriginaalid hävitatakse pärast skaneerimist. Nii laste kui vanemate skaneeritud nõusolekulehed

kustutatakse ka TÜ serverist peale andmekorje läbiviimist hiljemalt 3 kuud pärast intervjuude toimumist (olenevalt

tegevuste algusajast orienteeruvalt 2026. a II kv lõpus). Ligipääs nõusolekulehtedele on ainult uuringumeeskonna

vastutaval liikmel (Kristi Asseril). Lapsevanemate ja laste uuringus osalemise nõusolekulehti ei edastata tellijale ega

kolmandatele isikutele (sh lasteasutuse töötajatele).

Uurija salvestab kohtumisel ehk grupiintervjuul ka laste arvamused ja mõtted (vanema ja lapse nõusolekul),

salvestised kustutakse koheselt pärast intervjuude transkribeerimist (kuni transkribeerimiseni salvestised ja pärast

transkriptsioonid säilitatakse Tartu Ülikooli turvaserveris). Transkriptsioonides kasutatakse lapse pseudonüümi (vt

täpsemalt lisa 2), mille kaudu otsene seos konkreetse lapsega kaob. Kohtumisel teevad lapsed ka loovtöid, mis

samuti tähistatakse koheselt pseudokoodiga ja seega ei ole hiljem ka enam loovtööd kokku viidavad konkreetse

lapsega. Uuringu vastutav isik hoiab loovtöid lukustatud kapis kuni need skaneeritakse PDF-ina ja säilitatakse Tartu

Ülikooli turvaserveris, paberoriginaalid hävitatakse. Lisaks teeb uurija märkmeid kohtumise kohta, mis tehakse

üldisena või kui on vajadus isikuga seonduvate märkmete järgi, siis need tehakse kohe pseudonüümituna või

pseudonüümitakse koheselt peale toimumist - säilitamiseks Tartu Ülikooli turvaserveris. Seega uuritavatelt kogutud

andmed, mis analüüsimisel kasutatakse (loovtööd ja grupiintervjuu transkriptsioonid, uurija märkmed),

analüüsitakse kõiki pseudonüümituna ja tulemusi esitatakse vaid üldistatud kujul, mis ei võimalda isikute

tuvastamist.

Andmete analüüsimiseks kasutatakse ühistöökeskkonda SharePoint. Microsoft 365 teenuste (sh SharePoint) andmed

paiknevad Euroopa Liidu/EFTA andmekeskustes. Entra ID on Microsofti globaalse töökindlusega identiteediteenus,

kuid Euroopa tenant’ide identiteediandmete töötlemine on seotud Euroopa piirkonnaga vastavalt

11 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

teenusetingimustele. SharePoint tagab turvalisuse läbi detailse juurdepääsu kontrolli (ainul saidile lisatud kasutajad)

ja läbi kaheastmeline autentimise. Samuti võimaldab keskkond jälgida dokumentide versioonihaldust ja muudatusi,

st on näha kes ja millal dokumente avas/muutis.

2. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine

Nii EUROMODi, ESU, ETU kui KOU andmestikud on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku riikliku

statistikatööde programmi raames pandud ning pseudonümiseeritud (võti on ainult Statistikaametil).Andmestikud

koosnevad nii Eesti elanikelt küsitlusega kogutud andmetest kui registriandmetest (vt andmestike täpsemad

kirjeldused punkt 10.1).

Seega erinevatest allikatest andmete sidumise protsessiga selle projekti raames kokku ei puututa. EUROMODi

andmestik on koostatud kasutades andmeid erinevatest registritest (haldajaks Statistikaamet), mille kirjeldus on

esitatud punktis 9.3. Registriandmed on juba Statistikaameti varasema projekti raames (EUROMODi arendamine)

ühendatud üheks andmestikuks, mis sobib EUROMODi mudelis sisendandmestikuna kasutamiseks. Andmetega

kokku puutuvate inimeste arv on seetõttu minimaalne.

EUROMODi, ESU, ETU, KOU pseudonümiseeritud andmestikud tehakse kättesaadavaks volitatud töötlejale

(Tartu Ülikool, Praxis) turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPN-i (Statistikaameti teadlaste keskkonnas). Nende

andmete liikumise protsess on järgmine:

 Uuringu vastutav läbiviija ehk Tartu Ülikool teeb andmete päringu taotluse Statistikaametile.

 Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud Tartu Ülikoolile, Praxisele analüüsiks kasutatavasse

kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.

 Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises teadlaste töökeskkonnas.

 Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis tagab selle,

et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool).

Mikroandmed üheski uuringuprojekti etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele

on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust, millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isik.

 Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb

Statistikaameti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemusena

valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge

agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid).

Lõpparuandes esitatakse tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et isikuandmed ei ole tuvastatavada.

Kolmanda uurimis- ja arendusülesande tulemina valmivat laste heaolu testmudeli tulemit ei tehta avalikult

kättesaadavaks, avaldatakse vaid näitajate ja indikaatorite kirjeldused ning sõltuvalt tulemustest osaliselt Eestile või

mõnele piirkonnale omaseid tulemusi, mis on vaid statistilised üldistused ja näited võimalikest tulemsutest.

Vastutav töötleja ja volitatud töötlejad on sõlminud põhilepingu lisana andmetöötluse lepingu. Andmete liikumine

Tartu Ülikooli ja partnerasutuste vahel fikseeritakse kirjaliku taasesitamist võimaldaval kujul (kõigi osapoolt poolt

allkirjastatud protokoll).

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

1. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”)

Valimi moodustavad Eestis elavad lapsed (vanuses 3-7; 10-17). Valim on moodustatud sihipäraselt tuginedes

teooriale ja olemasolevate andmete kaardistusele ning hõlmates laste rühmi, kes tavapäraselt võivad jääda

uuringutest ja andmekogumistest kõrvale või kes võivad andmete esituse käigus jääda nähtamatuks (sh suuremas

riskis elavad lapsed). Maksimaalne erinevatel kohtumistel (grupiintervjuudes) osalevate laste arv saab olla kokku

kuni 80. Täpsem sihtgruppide ja valimi kirjeldus on esitatud läbiviimise kavandis (lisa 2).

2. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine

a. EUROMODi kasutamisel ja indikaatorite ja seoste (sh elukaare ülese heaolu kontseptsiooniga)

analüüsimisel nii lastega kui lasteta leibkondade seas on uuringuprojektis selle osa sihtrühmaks terve Eesti

elanikkond, valim suurusega 1,3 miljonit.

b. ESU valimi suuruseks on 8200 leibkonda. ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad tavaleibkonnad,

kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste- või hooldekodu, klooster,

vangla jms). ESU uuringu valim saadakse süstemaatilise juhusliku kihtvalikuga. Uuringuprojektis

analüüsitakse lapse heaolu indikaatorite väljatöötamiseks, seoste leidmiseks nii lastega kui lasteta leibkondi.

c. ETU valimi suuruseks on 3000 leibkonda. Statistiline üldkogum: Eestis alaliselt elavad 15–74-aastased

elanikud. Aluseks on Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ning rahvastikuregistri alusel loodud loend Eesti

15–74-aastastest alalistest elanikest. Väljavõtuviis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna

järgi. Uuringuprojektis analüüsitakse lapse heaolu indikaatorite väljatöötamiseks, seoste leidmiseks (sh

elukaare ülese heaolu kontseptsiooniga) nii lastega kui lasteta leibkondi.

d. KOU Objektide arv valimis on 2500 isikut kvartalis. Statistiline üldkogum: Eestis alaliselt elavad vähemalt

15-aastased, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud. Valimi aluseks

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja rahvastikuregistri alusel loodud Eesti alaliste elanike loend

(vähemalt 15-aastased).Uuringuprojektis analüüsitakse lapse heaolu indikaatorite väljatöötamiseks, seoste

leidmiseks (sh elukaare ülese heaolu kontseptsiooniga) nii lastega kui lasteta leibkondi.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

A) Andmekogumine lastelt “Heaolu Eesti laste käsitlustes”:

valimi aluseks 2026. aasta andmed (vt osa 7 ja 8; ning lisa 2) ning andmeid plaanitakse koguda 2026. aasta I-II

kvartalis või lähtuvalt taotlusele vastuse saabumisest kuni 3 kuu jooksul.

B) Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine:

a. EUROMOD sisendandmestik on perioodi 1.01.2022–31.12.2022; 1.01.2023–31.12.2023; 1.01.2024–

01.01.2024 kohta (vt lisa 7). Uuringuprojektis analüüsitakse nimetatud aastate andmestikke eraldi st neid ei

ühendata üheks tervikandmestikuks.

b. Statistikaameti ESU andmed on aastate 2020–2025 (uuringuaastad, kuivõrd uuringut viiakse läbi

tagasiulatuvalt, siis sissetulekuaastad on 2019–2024) kohta.

c. Statistikaameti ETU andmed on aastate 2019–2025 kohta.

d. Statistikaameti KOU andmed 2017., 2019. ja 2023. aastate kohta.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid

andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

A) Andmekogumine lastelt “Heaolu Eesti laste käsitlustes”:

Nõusolekulehe vormidel: ees- ja perekonnanimi, isikukood (digiallkirjastamisel), e-posti aadress. Nõusolekulehel

olevate isikuandmete töötlemine on vajalik, et täita andmekogumises osalemise eeltingimused (vt lisa 3. ja 4:

lapsevanema/ eestkostja ja lapse nõusolek).

Kohtumiste ehk grupiintervjuude helisalvestised (laste mõtted ja arvamused isiku häälega), mis transkribeeritakse

pseudonüümituna ja seejärel helifail kustutatakse.

Loovtööd, mis lapsed teevad kohtumisel ja mis samuti pseudonüümitakse analüüsimiseks.

Uurija märkmed kohtumise ehk grupiintervjuu kohta, mis tehakse üldisena või kui on vajadus isikuga seonduvate

märkmete järgi, siis need tehakse kohe pseudonüümituna või pseudonüümitakse koheselt peale toimumist. Märkmed

võivad sisaldada nt infot reaktsioonide või emotsioonide kohta, mis omavad kaalu intervjuu või loovtöö mõistmisel

ja analüüsimisel.

B) Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine:

Uuringuprojektis kasutatava Statistikaameti EUROMOD-i maksude ja toetuste mikrosuimulatsiooni mudeli

andmepäringu koosseis 01.01.2022–31.12.2022; 01.01.2023–31.12.2023; 1.01.2024–31.12.2024 perioodi kohta on

esitatud lisas 4. EUROMODi andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud.

Uuringuprojektis kasutatavate ESU, ETU, KOU andmetepäringu koosseis on esitatud vastavalt lisades 5–7;

metaandmed, uuringu metoodika jm on avaldatud Statistikaameti lehel. Uuringute andmed on juba Statistikaameti

poolt pseudonümiseeritud.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

A. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”):

1. Otseseid isikuandmeid sisaldavad lapsevanemate ja laste nõusolekulehed laste osalemiseks uuringus.

2. Intervjuude salvestused - kustutatakse koheselt peale transkribeerimist, transkriptsioonis kasutatakse ainult

lapse pseudonüüme (lapse vanus, sugu, sihtgrupp lisa 2 tabel 2 alusel).

3. Intervjuude märkmed - koheselt pseudonüümitakse (lapse vanus, sugu, sihtgrupp lisa 2 tabel 2 alusel) või

on tehtud vaid üldistatud kujul.

4. Laste loovtööd – kui loovtöödel esineb isiku tuvastamist võimaldavat informatsiooni, siis see eemaldatakse

kohtumise ehk grupiintervjuu järgselt enne tööde skaneerimist, tööde autorlus pseudonüümitakse (lapse

vanus, sugu, sihtgrupp lisa 2 tabel 2 alusel) skaneerimisel, paberkandjal tööd hävitatakse hiljemalt 3 kuud

pärast intervjuude läbiviimist (olenevalt tegevuste algusajast orineteeruvalt 2026. a II kv lõpuks).

B. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine:

1. EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmestik on koostatud kasutades andmeid järgnevatest

registritest:

 Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohuslaste register);

 Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed,

sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);

 Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoetuse

andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register,

töötuskindlustuse andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse infosüsteemi

andmed);

 Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);

 Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süsteemi andmed,

äriregister);

 Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).

2. Statistikaameti ESU, ETU ja KOU küsimustike ja metoodika kirjeldus on avaldatud Statistikaameti lehel:

 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003#18-

Statistiline-tootlemine-17

 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40013

 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40422

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis

väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Andmeandjatega (Statistikaamet) on konsulteeritud ning nad on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke

andmeid väljastama. Laste ja lastevanematega ei kontakteeruta enne vastava laotaotluse positiivset vastust.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib

läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

A. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”):

Intervjuude märkmed ja loovtööd pseudonüümitakse vahetult kogumisel või selle järgselt volitatud töötleja poolt.

Pseudokood luuakse vastutava uurija poolt (Kristi Asser), kes viib läbi ka andmekogumise ja lähtub koodi loomisel

Lisas 2 toodud kirjeldusest (kood sisaldab: lapse sugu, vanust ja sihtgrupi tunnust). Pseudonüümid on vajalikud

suuliste vastuste ja loovtööde seostamiseks hilisemas analüüsis. Intervjuusid salvestatakse ainult nõusoleku alusel,

salvestused transkribeeritakse ja salvestused kustutatakse esimesel võimalusel volitatud töötleja poolt.

Transkriptsioonides kasutatakse pseudonüüme ja eemaldatakse neist isikule viitav info kui see esineb. Isikuandmeid

sisaldavad lapsevanema ja lapse nõusolekulehed, neid ei seostata lapselt kogutud andmetega (ega

pseudonüümidega) ja need hävitatakse volitatud töötleja poolt hiljemalt 3 kuud pärast intervjuude läbiviimist

(olenevalt tegevuste algusajast orineteeruvalt 2026. a II kv lõpus). Nõusolekulehti, intervjuude salvestusi, originaal

loovtöid ehk kogutavaid isikuga seostatavaid andmeid, mis ei ole pseudonüümitud - neid ei edastata vastutavale

töötlejale ega kolmandatale isikutele ja need hävitatakse.

B. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine:

EUROMODi sisendandmed, Eesti sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu ja Kultuuris osalemise uuringu andmed on

juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet ja pseudonümiseerimise võtit uuringu

läbiviijatele kättesaadavaks ei tehta. Pseudonüümitud andmed on endiselt isikuandmed ning nende töötlemisel

järgitakse IKÜM art 5, art 25, art 32 ja art 89 nõudeid.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

A. Andmekogumise “Heaolu Eesti laste käsitluses” käigus kogutavate ja pseudonüümitud andmete koosseis: (1)

üldandmed: lapse vanus, lapse sugu, emakeel, sihtrühm; (2) laste individuaalsed loovtööd - fotod loovtöödest; (3)

laste arvamused, mis teeb laste elu heaks ning laste ettepanekud laste heaolu tõstmiseks (vt ka lisa 2 Heaolu Eesti

laste käsitluses läbiviimise kavand). Kuivõrd uuringus loodud pseudokoodi ei ole tagasi võimalik isikuandmetega

kokku viia (nõusolekulehed hävitatakse, tagasipööratavat võtit ei looda), siis otse lapse isikule viide kaotatakse

tegelikult juba kogutavate andmete analüüsimiseks.

B. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimisel kasutatavate andmete kooseis:

1. EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli pseudonümiseeritud andmete koosseis,

mida uuringus kasutatakse on toodud lisas 5 EUROMOD andmepäringu kirjeldus.

2. Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) andmed on Statistikaameti lehel kirjeldatud: https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003#18-Statistiline-tootlemine-17 Uuringus

kasutatava ESU andmepäringu pseudonümiseeritud andmete koosseis on esitatud lisas 6.

3. Eesti Tööjõu-uuringu (ETU) andmed on Statistikaameti lehel kirjeldatud: https://stat.ee/et/avasta-

statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40701#18-Statistiline-tootlemine-17 Uuringus

kasutatava ESU andmepäringu pseudonümiseeritud andmete koosseis on esitatud lisas 7.

4. Kultuuris osalemise uuringu (KOU) andmed on Statistikaameti lehel kirjeldatud:

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40422#18-

Statistiline-tootlemine-17 Uuringus kasutatava KOU andmepäringu pseudonümiseeritud andmete

koosseis on esitatud lisas 8.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

1. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”):

Intervjuude märkmed ja loovtööd pseudonüümitakse vahetult kogumisel või kogumise järgselt. Salvestused

transkribeeritakse esimesel võimalusel peale andmekogumist kasutades samu pseudonüüme ja kui intervjuude sees

sisaldub isikule viiteid, siis need eemaldatakse. Pseudonüüm sisaldab andmeid lapse vanuse, soo, emakeele ja

sihtgrupi osas (vt lisa 2 tabel 2). Pseudonüümid on vajalikud suuliste vastuste ja loovtööde seostamiseks hilisemas

analüüsis. Loovtööde puhul kontrollitakse lisaks otsest või kaudset tuvastamist võimaldava info olemasolu ja

vajadusel eemaldatakse / kustutakse see.

2. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine:

EUROMODi sisendandmed, ESU, ETU ja KOU andmed on juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi

viinud Statistikaamet ja pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale kättesaadavaks ei tehta.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Sotsiaalministeeriumi ning Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Sihtasutus Mõttekoda Praxisega sõlminud

töövõtulepingu nr 1.1-5/2732-1 (Lisa 1) punkt 2.1 alusel kohustub töövõtja (volitatud töötleja) lõpparuande ja muud

uurimis- ja arendusülesannete raames valminud tulemid esitama kuni 12 kuud pärast lepingu sõlmimist Telljale (s.o

hiljemalt 13.11.2026) sh käesoleva uuringu raames kogutud ja pseudonüümitud andmed võimalikus ulatuses. Seoses

vajadusega täiendavaks kvaliteedikontrolliks ja vajadusest andmeid täiendavalt kasutada teadustööks, milleks annab

aluse eelviidatud osapoolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkt 4.5. (töö tulemusi on õigus kasutada teaduslikel

eesmärkidel ning teaduslikes publikatsioonides, uurimistöödes, ettekannetes ja ülikooli läbiviidavas õppetöös)

säilitab volitatud töötleja uuringus lastelt kogutud pseudonüümitud (sh isikuga tagasi ulatavalt mitte kokku

viidavaid) andmeid tähtajatult või kui AKI ei näe seda põhjendatuna, siis vähemalt 2032. aasta lõpuni nagu töövõtjal

see kohustus minimaalselt on. See puudutab ainult “Heaolu Eesti laste käsitluses” käigus teostatud

andmekogumisest pseudonüümitud andmete osa.

Projekt on osa Sotsiaalministeeriumi tegevusest „Valdkondade ülese laste heaolu indikaatorite väljatöötamine Eestis

2025–2027“, mille järgnevad tegevused toetuvad käesoleva projekti tulemustele. Seega on vajalik projekti andmete

säilitamine võimalikus ulatuses Sotsiaalministeeriumi poolt kuni eeltoodud tegevuste lõpuni ja lisaks viis aastat

tulenevalt rahastaja tingimustest (Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused12).

Uuringuprojekti kirjeldus vastab teadus- ja arendustegevuse erandi tunnustele, sh üheks teadus- ja arendustegevuse

erandi tunnuseks on ülekantavus ja/või korratavus, mille saavutamiseks on oluline avalikustada uuringu tulemusi

lisaks meedia jm artiklitele ka teaduspublikatsioonina, et leida teadmistele uusi rakendusalasid. Võttes arvesse

vajadust andmeid täiendavalt kasutada teadustööks ning lähtudes ka rahastaja tingimustest, taotleb

Sotsiaalministeerium uuringus lastelt kogutud pseudonüümitud sh isikuga tagasi ulatavalt mitte kokku viidavate

andmete säilitamist tähtajatult või kui AKI ei näe seda põhjendatuna, siis vähemalt 2032. aasta lõpuni. See puudutab

“Heaolu Eesti laste käsitluses” käigus teostatud andmekogumisest pseudonüümitud andmete osa, need andmed pole

isikuga tagasi ulatavalt kokku viidavad ja samas on väärtuslikud ka aja möödudes kui laste heaolu oma ajas

kirjeldavad ja seega ka võrreldavad tuleviku laste nägemusega.

Andmekogumisel „Heaolu Eesti laste käsitluses“ kogutud mitte pseudonüümitud andmed aga kõik hävitatakse

(nõusolekulehed, originaal loovtööd, salvestised) osaliselt koheselt kuid kõik on hävitatud hiljemalt 3 kuud pärast

intervjuude läbiviimist (orineteeruvalt 2026. a II kv lõpus), täpsemalt taotluse punktis 8.

EUROMODi, ESU, ETU ja Kultuuris osalemise uuringu andmete kasutamiseks lõpeb volitatud töötlejal (Tartu

Ülikool) ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule, milles on arvestatud võimaliku vajadusega

kvaliteedikontrolliks ja täiendavaks teadustööks. Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on

reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale.

Volitatud töötlejal on ligipääs Statistikaameti keskkonnale kuni kuus kuud pärast projekti lõppu ehk kuni 2027. aasta

I kvartali lõpuni ja uuringu käigus loodud analüüsikaustu säilitatakse sarnaselt kuni 2027. aasta I kvartali lõpuni.

Samas on oluline mainida, et töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku, ESU, ETU ja KOU andmete

säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna sisendandmestik on loodud teise projekti raames (osana riiklikust

statistikatöödest). Seega nende säilitamise kuupäev puudutab seega vaid praeguse uuringuprojekti raames loodud

analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah, andmesubjekte teavitatakse isikuandmete töötlemisest

uurimuse osas 1. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti

laste käsitlustes”). 2. uurimuse osas, varasemalt riiklike

statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine - ei,

andmete analüüsimine toimub pseudonüümitud andmetega

ja võimalik on kaudne teavitamine. (taotluse punktis 5 on

toodud uurimuse osad 1. ja 2. täpsemalt).

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage13 Uuringuandmestike korral (2. osa) ei ole andmesubjektide

isikuline teavitamine võimalik:

1. käesolev uuring on avalikes huvides tehtav

teadusuuring;

2. andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve,

sest väljund on teaduslik üldistus;

3. loa küsimine poleks võimalik, kuna andmed on

12 § 10 lg 1 p 14, mille kohaselt toetuse saaja ja partner on kohustatud säilitama toetuse saamise aluseks olevad

dokumendid ja muud tõendid ÜSS2021_2027 §-s 18 nõutud aja jooksul. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus § 18. Dokumentide säilitamine; (1) Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente ning muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli

82 lõikele 1 13 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

pseudonümiseeritud.

Eelnevat arvesse võttes teavitatakse uuringuandmete

andmesubjekte isikuandmete töötlemisest üldiselt (vt punkt

11.2, alapunkt 2).

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

1. Nõusolekuvorm (lisa 3 ja lisa 4) edastatakse

lapsevanemate ja lasteni läbi asutuse töötajate, kes

toetavad laste ja vanemate/eestkostjate teadliku

otsuse tegemist. Vajadusel korraldatakse koostöös

asutusega selgitavad kohtumised, kus uurija

tutvustab uuringu eesmärki ja laste kaasamise

tähtsust. Osalemine on vabatahtlik ja katkestatav

igal hetkel (kuni intervjuude lõpuni), nõusolekut on

võimalik tagasi võtta ka hiljem kuni 3 kuud ja juhul

kui seos isikuga on võimalik tuvastada (vt lisa 2).

2. Kuivõrd uuringuandmestike näol töödeldakse suure

hulga inimeste andmeid, siis teavitatakse isikuid

uuringuga seotud isikuandmete töötlemisest

Sotsiaalministeeriumi kodulehel rubriigis

Käimasolevad uuringud | Sotsiaalministeerium.

Veebilehel tuuakse välja uuringu eesmärgid ja muu

vajalik teave (andmekaitsetingimused; isikuandmete

töötlemine on seaduslik, õiglane ja läbipaistev;

töötlemisel lähtutakse eesmärgipärasuse ja

minimaalsuse printsiipidest; rakendatakse

turvameetmeid, mis kaitsevad isikuandmeid

ebaseadusliku juurdepääsu ja juhusliku kaotamise

ning hävimise eest).

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused14? Viide andmekaitsetingimustele

Sotsiaalministeeriumi veebilehel: Isikuandmete

töötlemine | Sotsiaalministeerium ja intervjuudes

osalemise nõusolekulehel.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse15 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________

14 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 15 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

(allkirjastaja ees- ja perenimi)16 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad17:

Lisa 1: SOM ja Tartu Ülikooli leping lisadega

Lisa 2: Heaolu Eesti laste käsitluses läbiviimise kavand

Lisa 3: Informeeritud nõusolekuvorm lapsevanemale

Lisa 4: Informeeritud nõusolekuvorm lapsele

Lisa 5: EUROMOD andmepäringu kirjeldus

Lisa 6: ESU andmepäringu kirjeldus

Lisa 7: ETU andmepäringu kirjeldus

Lisa 8: KOU andmepäringu kirjeldus

16 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 17 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/4-2

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja Mart Uusjärv

Sotsiaalministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus

"Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine"

16.01.2026 taotluses kirjeldatud viisil ja mahus ning tingimusel, et on koostatud

andmekaitselane mõjuhinnang ja arvestatud otsuses toodud märkustega;

2. Sotsiaalministeeriumil esitada andmesubjekti nõusolekuta töödeldavate algandmete

hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile

10.3. hiljemalt 31.03.2027.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisades:

Lisa 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Lisa 2. Andmekoosseis EUROMOD, ESU, ETU, KOU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

1. IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja

uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on

täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib

enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste

täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja

isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

2 (3)

2. IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema.

Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist

võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist

võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine

ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku

huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste

mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.

3. Andmekaitse Inspektsioon nõustub, et laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle

indikaatorite väljatöötamine saab toimuda IKS § 6 lõike 5 alusel läbiviidava

uurimisprojekti raames. Kuid inspektsioon juhib tähelepanu, et mudeli kasutuselevõtuks ja

edasipidiseks kasutamiseks tuleb luua sobiv õiguslik alus, kuna sellisel juhul ei ole enam

tegemist uuringuga.

4. Isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikli 5 lõike 1 punktide b ja c kohaselt tuleb

isikuandmete töötlemisel tagada, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt

kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel, neid ei töödelda hiljem viisil, mis on

nende eesmärkidega vastuolus ning isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud

sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Teisisõnu võib

isikuandmeid töödelda konkreetse eesmärgi täitmiseks minimaalselt vajalikus ulatuses.

Andmekaitse Inspektsioon juhib tähelepanu, et juhul, kui uuringus osalemise kutse

edastamiseks koostatakse sobivatest isikutest nimekirjad või andmestikud, tuleb

andmetöötlus lõpetada (nimekirjad kustutada), kui vajalik hulk osalejaid on värvatud.

5. Andmekaitse Inspektsioon selgitab, et isikuandmete töötlemisel nõusoleku alusel tuleb

isikuandmete vastutaval töötlejal tagada, et nõusolek vastaks täielikult IKÜM artikli 7 ja

artikli 4 punkti 11 nõuetele, arvestades põhjenduspunkti 32. Kehtiva nõusoleku eeldusteks

on muu hulgas nõusoleku konkreetsus ja teadlikkus. See tähendab, et informeeritud

nõusoleku andmiseks peab isikule olema esitatud kogu teave teadliku otsuse tegemiseks,

sh isikuandmete töötlemise konkreetne eesmärk, aga ka töötlemise kestus (säilitamise aeg).

Teadusuuringute kontekstis võimaldab IKÜM nõusoleku konkreetsuse ja üksikasjalikkuse

osas teatavat paindlikkust (nt dünaamilise nõusoleku kasutamist), kuid ei leevenda

nõusoleku kehtivuse tingimusi2.

6. Käesolevas uuringus töödeldakse ulatuslikult andmesubjekti nõusolekuta isikuandmeid,

näiteks EUROMOD-i andmete töötlemisel on sihtrühmaks terve Eesti elanikkond, valim

suurusega 1,3 miljonit. IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja

hindama enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute

mõju isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja

eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur

oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine

on nõutav, mh on hinnangu koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide

süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel,

sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks

õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka

eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine.

Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis3 on selgitatud, mis on

süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 2 Euroopa Andmekaitsenõukogu Suunised 05/2020 määruse (EL) 2016/679 kohase nõusoleku kohta Versioon 1.1

Vastu võetud 4. mail 2020, punkt 7.2. 3 Isikuandmete töötleja üldjuhend | Andmekaitse Inspektsioon 5. ptk ja Lisa 1

3 (3)

Juhendis on viidatud suunistele4, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut.

Arvestades uuringu andmetöötluse mahtu, tuleb isikuandmete vastutaval töötlejal läbi viia

isikuandmete töötlemise mõjude hindamine.

7. Taotluse punkti 11 kohaselt teavitatakse isikuid uuringuga seotud isikuandmete

töötlemisest Sotsiaalministeeriumi kodulehel käimasolevate uuringute rubriigis, lisatud on

viide Sotsiaalministeeriumi üldistele andmekaitsetingimustele. Isikuandmete kaitse

üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Läbipaistvuse

tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt IKÜM

artiklitele 12 – 14 konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest. Andmekaitse

Inspektsioon juhib tähelepanu, et uuringust teavitamisel tuleb tagada kogu eelnimetatud

sätetes nõutud teabe esitamine, mis ei pruugi olla täidetud uuringu teabe ja asutuse üldiste

andmekaitsetingimuste avalikustamisega.

8. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 16.01.2026 inspektsioonile esitatud taotluses

ja käesolevas otsuses.

9. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

2. Andmekoosseis EUROMOD, ESU, ETU, KOU

4 Direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel asutatud töörühma Suunised, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut

ja selle kindlaksmääramist, kas isikuandmete töötlemise tulemusena „tekib tõenäoliselt suur oht“ vastavalt määrusele

(EL) 2016/679 Vastu võetud 4. aprillil 2017

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah, kuid otse eetikakomiteele

taotlust pole esitatud, kuna IKS § 6 lg

51 järgi ei kohaldata alates

01.10.2025 IKS § 6 lg 4 sätestatud

eetikakomitee kontrollikohustust

lõikes 5 nimetatud täidesaatva

riigivõimu analüüsidele ja

uuringutele, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil.

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise

uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki

isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema

nimi ja kontaktandmed)?

Jah,

Sotsiaalministeeriumi õigusloome- ja

isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals

([email protected])

Kas on olemas eetikakomitee otsus1?

Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?

Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand

ning küsimustik või selle kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja

kontaktandmed (sh kontaktisik)

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post,

telefon

Sotsiaalministeerium; registrikood 70001952; Suur-

Ameerika 1, 10122 Tallinn.

Kontaktisik: Mari Sarv, [email protected], telefon:+372

5285002

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb

registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress

ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-

post ja telefoninumber

1. Tartu Ülikool (uuringu peamine läbiviija); registrikood

74001073; Ülikooli 18, Tartu 50090. Kontaktisik: Oliver

Nahkur, [email protected], telefon:+372 55938064

2.1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Ühiskonnateaduste instituut, Lossi 36,

Tartu linn, Tartumaa 51003

2.2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress

ja kontaktandmed (sh kontaktisik)Aadress

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sihtasutus Mõttekoda Praxis, registrikood 90005952, Ahtri

6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn;

[email protected]

Kontaktisik: Hede Sinisaar,

[email protected],

telefon:+372 56958309

2.2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.3.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress

ja kontaktandmed (sh kontaktisik)Aadress

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Tervise Arengu Instituut, registrikood 70006292; Paldiski

mnt 80, 10617, Tallinn; [email protected]

Kontaktisik: Kenn Konstabel; [email protected];

telefon:+372 5323 2502

2.3.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.4.1 Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress

ja kontaktandmed (sh kontaktisik)Aadress

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Statistikaamet, registrikood 70000332,

Tatari tn 51, 10134 Tallinn; [email protected]

Kontaktisik (Euromod): Rauno Temmer;

[email protected]; 625 9135

2.4.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Tegemist on Sotsiaalministeeriumi tellitud

uurimisprojektiga, mis on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1,

mille kohaselt kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma

valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning

selle finantseerimise korraldamine.

2. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 67 lg 1 kohaselt on

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas muuhulgas laste

õiguste tagamine ja heaolu edendamine ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Sotsiaalministeeriumi põhimäärus § 4 seab

sotsiaalministeeriumi põhiülesandeks seadustes ja teistes

õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-,

planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemise oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud

ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest

ning 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest.

4. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 17 lõike 2 punkt 3

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

sätestab, et laste ja perede osakonna põhiülesanne on

edendada lapse õigusi ning kavandada ja koordineerida laste-

ja perepoliitikat ja meetmeid vägivallaohvrite toetamiseks.

Osakonnal on juhtiv roll laste ja perede heaolu toetavate

teenuste ja hüvitiste ning lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi

kujundamisel, samuti soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise

edendamisel era- ja pereelus.

Sama lõike punkt 6 sätestab, et analüüsiosakonna

põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et

tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaalvaldkonna

arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest

ning võrdlus teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise

praktikaga.

5. Uuringuprojekt vastab teadus- ja arendustegevuse erandi

tunnustele ning Sotsiaalministeerium viis uuringu teostaja

leidmiseks läbi teaduskonkursi “Eesti laste heaolu

kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite

väljatöötamine”.

6. Sotsiaalministeerium on sõlminud töövõtulepingu nr 1.1-

5/2732-1 riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 alusel

teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades Tartu Ülikooli

(töövõtja) ning Tervise Arengu Instituudi ja Sihtasutus

Mõttekoda Praxisega (töövõtja partnerid).

7. Projekt vastab teadus- ja arendusprojekti viiele

põhiomadusele, mis kinnitab, et raport on (i) avalikult

kättesaadav ning (ii) vastab teadus-arenduse kriteeriumitele

(uudne, loominguline, ettenägematute tulemustega,

süstemaatiline ja ülekantav).

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?

Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine.

Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel

toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või

selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Taotlus isikuandmete töötlemiseks on seotud uurimisprojektiga “Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine

ja selle indikaatorite väljatöötamine”, mis on osa kolmeaastasest Sotsiaalministeeriumi Euroopa Sotsiaalfondi

kaasrahastatud tegevusest “Valdkondade ülese laste heaolu andmepildi väljatöötamine Eestis” (2025-2027). Selle

tegevuse peamine lõppeesmärk on teaduslikule heaolu kontseptsioonile tuginev, Eestile iseloomuliku, valdkondi

läbiva ja tervikliku laste heaolu kajastava, ajas järjepidevalt jälgitava andmepildi kokku toomine ja ülesehitamine

(Eesti laste heaolu näidikulaud). Tegevuse eesmärgi ja vajaduse kohta saab lugeda lühitutvustust

Sotsiaalministeeriumi kodulehel: Laste heaolu andmepilt | Sotsiaalministeerium.

Nimetatud kolmeaastase tegevuse eesmärgini – Eesti laste heaolu näidikulaua loomiseni – taotletakse jõuda läbi

nelja peamise tegevussammu, millest esimene ongi käimas ja käesoleva taotluse objektiks. Tegevussammud on

järgmised:

I samm: uurimisprojekt Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine;

II samm: Laste heaolu puudutava andmekorje ja -turbe tagamise analüüs ja ettepanekud;

III samm: Laste heaolu andmepildi töölaua tehniliste lahenduste alternatiivide kaalumine sh nende kuluanalüüs;

IV samm: Laste heaolu näidikulaua loomine.

I sammu uurimisprojekt on tellitud Sotsiaalministeeriumi poolt Tartu Ülikoolilt (avaliku teadus- ja arendusteenuse

erandi kohane konkurss, mille võitis Tartu Ülikool koostöös partneritega Tervise Arengu Instituut ja Sihtasutus

Mõttekoda Praxis (vt Lisa 1 SOM ja Tartu Ülikooli leping lisadega)) ning on lähtepunktiks edasistele

kaasnevatele hanke-/uurimisprojektidele (järgnevatele tegevussammudele).

See taotlus puudutabki eelnimetatud tegevuse I sammu ehk uurimisprojekti „Eesti laste heaolu kontseptuaalse

mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine“. Sel uurimisprojektil on omakorda kolm uurimis- ja

arendusülesannet (edaspidi ülesanne) (vt ka Lisa 1, lisasid 1. Töövõtja taotlus ja 2. Uuringu tehniline kirjeldus):

1. Inimese elukaart hõlmavate üldiste valdkondade üleste teadustöödele põhinevate heaolu mudelite

analüüsimine ja Eestile sobiva väljatöötamine (elukaareülene üldine heaolu mudel);

2. Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli väljatöötamine (laste heaolumudel, mis mh kaardistab

riskirühmade heaolu);

3. Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli andmetega sisustamine ehk alusnäitajatega täitmine ja neist

lähtuvate indikaatorite väljatöötamine (st testmudeli sisustamine andmetega võimalikus ulatuses).

1. ülesande täitmiseks isiku nõusolekuta isikuandmeid ei töödelda (tuginetakse teadus- ja strateegiadokumentide

analüüsile ja ekspertaruteludele), mistõttu taotluses ka ei kirjeldata elukaareülese üldise heaolu mudeli

väljatöötamist. Esimese ülesande tulem on eelkõige süstematiseeritud ja teaduslikuks aluseks järgmiste ülesannete

(s.o Eesti laste heaolu mudelit puudutavate) täitmiseks ning selle ülesande eesmärk on anda Eestile kohase elukaare

ülese üldise heaolu mudeli näol kontekst ja koht laste heaolu mudelile.

Laste heaolu mudeliga minnakse aga edasi juba sügavuti uurimisprojekti 2. ja 3. ülesande raames ning siinkohal on

isikuandmete töötlemine vältimatult vajalik, kuivõrd tänase Eesti elukorralduse ja laste heaoluga kooskõlas

heaolumudelit on võimalik luua vaid lapsi ja noori kaasates ja neilt sisendi korjates või tehes sekundaaranalüüsi juba

kogutud detailsete lapse heaolu puudutavate andmetega, et andmestikest olulisemad näitajad välja sõeluda ja neile

tuginevad indikaatorid välja töötada. Sh arvestades nii otseseid kui kaudseid lapsi puudutavaid andmeid (st ka lapse

lähikonda, perekonda), mis annaks pildi nii mõju- kui kaitseteguritest ja toetaks riskis või kõrgendatud kaitset

vajavate laste rühmade heaolu näitajate leidmist. Sageli jäävad just suuremat abi või tuge vajavad lapsed märkamata

üldisi või keskmisi kajastavast andmepildist, kuna need grupid võivad olla marginaalsed ja väiksed ning nende

uuringutesse hõlmamine on keerulisem, mistõttu ongi selle uurimisprojekti eritähelepanu all ka lapsed, kelle osas

on mingid riskid realiseerunud või ka need lapsed, kelle osas meil pole veel piisavalt teadmisi või andmeid, kuid

kelle osas on kaitsetegurite puudulikkuse korral nende east, eripärast vm haavatavusest tingituna kõrgendatud ohud

nende heaolule. Eesmärk on luua laste heaolu andmepildi jaoks uurimisprojekti raames andmemudel ja indikaatorid,

mis vastaks tänase Eesti laste päris elule ja võimaldaks andmeliselt ka esitada riskikohti ja tuua esile haavatavamate

või väiksemate riskirühmade heaolu puudutav. Andmekogumine haavatavas olukorras ja n.ö “nähtamatutelt” lastelt

toetab sotsiaalse õigluse põhimõtte integreerimist loodavasse mudelisse. See tähendab, et loodav andmepilt ei esinda

vaid “keskmist” last, vaid ka neid lapsi, kes on elus sattunud keerulistesse olukordadesse. Selleks, et osata märgata

ja panustada laste heaolu edendamisse sihitatult ja targalt, on vaja tugineda uuringutele, andmetele ja tõenditele.

Lisaks on oluline arvesse võtta, et lapse heaolu on mõjutatud läbi erinevate tasandite (isiklik, lähikond, kogukond,

ühiskond jne) ja valdkondade. Näiteks mõjutavad lapse heaolu lapse ja vanema suhe, pere majanduslik ja sotsiaalne

toimetulek, lapse võimalused haridust omandada, tegeleda oma huvidega või ka otseselt last ümbritsev füüsiline

keskkond: kodu, kodutänav, lasteaed/kool – turvalisus piirkonnas või kuritegevuse riskid seal jne. Ühtlasi on lapse

heaolu mõjutatud ühiskonna toimesüsteemidest, näiteks milline on tervise-, sotsiaal-, haridusesüsteem või

õiguskeskkond. Samuti on lapse heaolu mõjutatud üldistest hoiakutest, arengutest ühiskonnas, mistõttu on

eeldatavalt vaja võrrelda ka lastega ja lasteta leibkondade hinnanguid - näitajaid. Laste heaolu terviklik andmepilt

ei saa seega kajastada ainult nt tervise-, hariduse- või sotsiaalnäitajaid, vaid peab olema kõiki valdkondi ja tasandeid

läbiv, mistõttu erinevate valdkondlike registrite statistiliste andmete ja mitme laiapõhjalise uuringu andmestiku

kasutamine laste heaolu mudeli loomisse on vajalik tasakaalustatud ja valdkondiläbiva mudeli loomiseks. Andmete

seoseid ja heaolu indikaatoreid saab leida detailsete andmete analüüsimise kaudu (sageli isiku või

leibkonnatasandini ulatuvate andmete põhjal, nt peremudel, pereliikmete tervis, leibkonna sissetulek, haridus jne)

ning heaolu näitajate erisust ja muutust on vajalik võrrelda vähemalt kohaliku omavalitsuse tasandil, sest

omavalitsus on n.ö riigi poolt inimese heaolu mõjutav lähim ja vahetum üksus. Riigisisest inimeste heaolu toetamist

ei aita sihitada ja edendada ainult üldistatud keskmised, riigiülesed näitajad – iga omavalitsus ja selle piirkonna laste

heaolu kujundajad vajavad oma piirkonna spetsiifilist teadmist, et osata suunata ressursse just õigesse valdkonda ja

teemasse ning ennetada või leevendada võimalikke riske (nt kas piirkonnas on ja millised liikumisvõimalused

lastele, hea ja turvaline koolitee, piisavalt vabaajaruumi/-võimalusi, haridusvõimusi ja huvitegevus kättesaadav või

kui millestki on vajaka, siis mille tõttu, kas nt nende kauguse, kalliduse vm tõttu jne; kui head on piirkonna laste

tervisenäitajad või tervisekaitse tegurite tase, milliseid puudusi tunnetavad lapsed sh kas see on erinev piirkonnas

võrreldes teiste Eesti piirkondadega jne). Omavalitsuse tasandini ulatuv laste heaolu andmepilt saab toetada nii

riigiülest kui kohaliku omavalitsuse poliitikat ja otsuseid, niisamuti saab piirkondlik pilt paremini toetada laste ja

noortega tegelevate asutuste ning organisatsioonide tegevust, kes andmetele tuginedes saavad vahetult laste

elukeskkonda igapäevaselt mõjutada teadlikumalt ja laste heaolu vajadustele vastavamalt.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu

eesmärgi saavutamiseks.

Isikuandmete töötlemine on vajalik uurimisprojekti “Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle

indikaatorite väljatöötamine” 2. ja 3. ülesande raames (vt eelmises osas 4. toodud uurimis- ja arendusülesandeid).

Uurimisprojekti jaoks kasutatakse isikuandmeid võimalikult minimaalselt, sh kasutataks juba pseudonüümitud

andmeid. Andmeid kogutakse isiku nõusolekul (lapsevanematelt ja lastelt (1)) ning kasutatakse sekundaarselt

varasemalt uuringute ja riiklike statistikatööde raames kogutud andmeid (2). Seega isikuandmeid või

pseudonüümitud detailseid andmeid töödeldakse kahel peamisel viisil:

1. Andmekogumine Eesti lastelt: „Heaolu Eesti laste käsitluses“ – toimub lapsevanema ja lapse eelneva

nõusoleku alusel lapsi arvestaval viisil kasutades loovmeetodit (loovtöö ja grupiintervjuu kombinatsioon).

Lastelt kogutakse nende arvamusi ja vaateid laste heaolu osas. Kogutavaid andmeid kasutatakse uuringus

ainult üldistatud kujul, eelkõige sisendina, mis näitajad saaksid kajastada erinevate laste heaolu parimal

viisil. Taotlusele on lisatud uuringu kavand (Lisa 2 Heaolu Eesti laste käsitluses läbiviimise kavand) ja

nõusoleku vormide kavandid (Lisa 3 Informeeritud nõusolekuvorm lapsevanemale ja Lisa 4 Informeeritud

nõusolekuvorm lapsele).

Laste heaolu Eestis on varasemalt uuritud nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid kasutades (nt

PISA, Koolirahulolu- uuring, HBSC, ISCWeB, Laste vaimse tervise uuring, Lapse õiguste ja vanemluse

uuring), kuid üheltpoolt need ei kajasta enamasti laste heaolu valdkondade üleselt ja teisalt pole ka piisavalt

süvitsi neis kaardistatud nende laste heaolu sh heaolu erisusi, kes jäävad oma ea või eripärade tõttu

tavapärasest andmekogumisest kõrvale või ei ole tulemuste esituses (statistikas) piisavalt esindatud ehk

nende laste osas sageli pole uurimistulemused esitatud. Taotluse aluseks oleva uuringuprojekti käigus

kogutakse sisulist heaolu tunnetuslikku infot vahetult just nendelt lastelt, kelle osas on mingid riskid, kas

realiseerunud (nt õigusrikkumise taustaga lapsed, asendushooldusel lapsed) või ka need lapsed, kelle osas

meil pole piisavalt teadmisi või andmeid, kuid kelle osas on kaitsetegurite puudulikkuse korral nende east

vm eripärast tingituna kõrgendatud ohud heaolule (nt väikelapsed, erivajadustega lapsed). Kuna nende laste

heaolu võimalike eripärade või mõjutegurite kohta ei ole piisavalt infot ka suuremate uuringute tulemustes.

Andmete kogumine lastelt neid puudutava heaolu osas on vajalik, et loodav Eesti laste heaolu mudel

kajastaks võimalikult laialdaselt ja mitmekülgselt kõigi Eesti laste heaolu sh suuremas riskis või muidu

andmetes ja uuringutes vähe kajastatud laste osas.

2. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine – Statistikaameti kaudu

taotletakse ligipääsu konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks teaduslikel eesmärkidel EUROMOD-i

maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli, Eesti sotsiaaluuringu (ESU), Eesti tööjõu-uuringu

(ETU) ja Kultuuris osalemise uuringu (KOU) andmestike kasutamiseks. Andmed on küll juba varasemalt

pseudonüümitud, kuid detailsed ja Statistikaameti taotluse menetlemise ja andmete kasutamise tingimustes

on toodud välja, et taotluse esitajal on olemas nende andmestike kasutamiseks Andmekaitse Inspektsiooni

luba. Riikliku statistikatööde programmi raames kogutud või loodud andmete analüüsimine on vajalik Eesti

laste heaolu mudeli ja testversiooni loomiseks (sh indikaatorite väljatöötamiseks ja valideerimiseks), mis

vastaks võimalikult hästi tänase Eesti eluolule, hõlmaks erinevaid valdkondi ja oleks võimalusel KOV

tasandini ulatuv. Testmudel ei saa olema avalikult kättesaadav, vaid on eeltööks Sotsiaalministeeriumi

tegevuse (Valdkondade ülese laste heaolu andmepildi väljatöötamine Eestis 20250–2027) raames loodavale

laste heaolu andmepildile. Testmudel annab mh sisendi, milliseid andmeid ja näitajaid oleks järgmises etapis

vajalik kättesaadavaks teha ja aitab kujundada sellest tulenevalt ka vajaliku õigusraamistiku ja andmete

turvalised kasutamisviisid. Seejuures hõlmab testmudel väljatöötatud indikaatoreid ja nende arvulisi

väärtusi, kuid mitte analüüsis kasutatud detailandmeid. Seega andmeid on vaja analüüsida, et töötada välja

lapse heaolu kirjeldamiseks sobivaid indikaatoreid, analüüsida erinevate dimensioonide ja

valdkondadevahelisi statistilisi seoseid. Seejuures on vaja analüüsida nii lastega kui lasteta leibkondade

näitajaid, et hinnata seost elukaare ülese heaolu kontseptsiooniga ja selekteerida välja just lapseea heaolu

enam puudutav. Valmiv testmudel ise ei sisalda üksikandmeid, vaid väljatöötatud indikaatoreid ja nendega

seotud näitajaid, nt analüüsitakse statistikaameti andmetes leibkonna sissetulekuid ja leitakse sobiv

indikaator, mis iseloomustab laste majanduslikku toimetulekut/vaesust. Sel juhul esitatakse heaolu

testmudelis väljatöötatud majandusliku toimetuleku kirjeldamiseks sobiv indikaator (nt vaesuses olevate

laste arv/osakaal) ning selle arvuline/protsentuaalne tase ja/või muutus aja jooksul, samas kui indikaatori

väljatöötamiseks analüüsitud detailseid alusandmeid sissetulekuliikide vm lõikes mudelis ei esitata.

Riikliku statistikaprogrammi kuuluv EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel põhineb

registriandmetel. Euromodi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli andmestike alusel on võimalik

hinnata lapse heaolu nii majandusliku heaolu mõistes kui ka kirjeldada lapse leibkonda ja profiili: eri vanuses

laste jaotus leibkonnatüüpide (nt üksikvanem, üksik pensionär jne), nii lapse vanemate kui leibkonna

kogusissetuleku, sotsiaalmajandusliku seisundi (töötav, töötu, mitteaktiivne) jm lõikes ning hinnata laste vaesust

ja sissetuleku ebavõrdsust (sh puudega laste seas). Kuivõrd uuringuprojekti eesmärgiks on testida näitajate

olemasolu ja sobivust, siis on vajalik hinnata ka aegrea loomise võimalust ja väljatöötatavate indikaatorite

asjakohasust ja tundlikkust. Sellest tulenevalt kasutatakse kolme viimase aasta EUROMODI mudeli

andmestikke (2022–2024). EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on esitatud

ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste, hüvitiste või maksudega seotud andmed. Kui kasutada mõnda muud

andmestikku või luua uuringuprojekti tarbeks uus andmestik, läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii

rahalises kui ajalises mõttes, kuna oleks vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada, mis omakorda tähendaks

suurt ajakulu nii andmestiku koostamisele kui valideerimisele. Lisaks oleks selline tegevus dubleeriv,

arvestades, et analüüsi vajadustele vastav andmestik on juba olemas. Ka isikuandmete kaitse üldmääruse

põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest saadava teabe sidumise teel võivad teadlased saada uusi väärtuslikke

teadmisi. Lisaks, registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi,

mis võivad olla aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste

elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. Seega teenib projekti raames toimuv registriandmete

töötlemine ka laiemat eesmärki, milleks on Eesti inimeste vajadusele vastavate poliitikameetmete

väljatöötamine ja heaolu suurendamine.

EUROMODi mudeli andmestiku kasutamine on otstarbekas mitmel põhjusel:

3. Andmestik on juba pseodonüümitud ning selle võti on ainult Statistikaametil. Alternatiivsed andmeallikad,

kus oleks kättesaadav selline andmekoosseis, puuduvad ja seda tuleks hakata koostama, mis oleks kõigile

osapooltele sh registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess. 4. Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab hinnata ka detailsemalt heaolu sihtrühmade lõikes, mis

omakorda panustab analüüsi täpsusele. Sealhulgas võimaldab see vaadelda ka haavatavate ja majanduslikult

ebasoodsamas olukorras olevate laste ja nende leibkondade heaolu, kuid ka võrrelda laste ja lasteta

leibkondade olukorda ja heaolu dimensioonide seoseid. 5. EUROMODi registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna kõikide tunnuste

olemasolu andmestikus on vajalik mudeli jooksutamiseks ning kõigi sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse

võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa Eestis

pakutatavatest toetustest/hüvitistest.

Uuringuprojektis kasutatav EUROMODi mudeli andmekoosseis on esitatud lisas 5 (Lisa 5: EUROMODi

andmepäringu kirjeldus).

Isiku- ja leibkonnauuringute andmetest kasutatakse nii Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) 2020–2025 (sh

longituudsed tunnused, laste materiaalse ilmajäetuse näitajad) (Lisa 6 ESU andmepäringu kirjeldus), Eesti Tööjõu-

uuringu (ETU) 2019–2025 (sh noorte töötamine, lapse vanemate töötamise, töötuse, hoolduskoormuse jm) (Lisa 7

ETU andmepäringu kirjeldus) ning Kultuuris osalemise uuringu 2017. a, 2019. a ja 2023. a andmeid (sh eri

kultuurivaldkondades osalemine, abivahendite kasutamine kultuuris osalemisel, takistused jne) (Lisa 8 KOU

andmepäringu kirjeldus). Islandi kogemuse näitel koostatud ettepanekud (Nahkur, 2024) valdkondade ülese laste

heaolu näidikulaua väljatöötamiseks Eestis hõlmavad erinevaid näitajaid, mille allikateks on ka nimetatud uuringud.

Samas ei ole nende uuringute andmeid statistikameti avalikus andmebaasis lapse heaolust lähtuvalt avaldatud.

Statistikaameti uuringute kasutamisel on arvestatud, et lapse heaolu hinnatakse nii lapsest lähtuvalt (laps kui

vaatlusühik) kui tema leibkonna hinnangute ja leibkonna heaolu kirjeldatavate näitajate järgi. Lapse heaolu mudeli

esialgse nägemuse järgi koosneb heaolu erinevatest dimensioonidest: perekond, kogukond, ühiskond jne ja

erinevatest valdkondadest: töö, tervis, turvalisus, haridus jne. Seetõttu on oluline analüüsida, kuivõrd nende

kasutatavate uuringute andmed võimaldaksid hinnata nii erinevate dimensioonide, kui teemavaldkondade näitajaid

lapsest lähtuvalt ja lapse-keskselt (täiskasvanu ütleb lapse kohta).

Erinevalt EUROMODist hõlmavad kaasatud isiku- ja leibkonnauuringute andmed enesehinnangul põhinevaid

andmeid nt tegevuspiirangute olemasolu, hinnang majanduslikule toimetulekule, materiaalsele ilmajäetusele,

töötusele, teenuste kasutamisele, mistõttu on need subjektiivse heaolu tunnetuse kajastusena oluliseks

lisaväärtuseks. Ka võimaldab nii ESU kui ETU analüüsida näitajaid sama metoodika alusel, mida on kasutatud nii

EL Sotsiaalsamba tegevuskava kui Eesti Heaolu arengukavas 2023–2030 esitatud suhtelise vaesuse ja sotsiaalse

tõrjutuse vähendamise, kuid ka teiste eesmärkide hindamisel. ESU uuringut viiakse läbi tagasiulatuvalt ehk ESU

2020–2025 andmed sisaldavad sissetulekuid aastate 2019–2024 kohta (ESU 2025 uuringuandmete kasutamisel on

arvestatud, et need saavad teadlaste keskkonnas kättesaadavaks 2026.a mais). Samas on tegemist longituudse

uuringuga ehk üks isik osaleb uuringus neljal järjestikusel aastal ning see võimaldab (piisaval arvul vaatluste korral)

hinnata laste püsivaesust või muude näitajate kestust. ESU 2020–2025 (sh longituudsete tunnuste), ETU 2019–2025

ja Kultuuris osalemise uuringu (KOU) andmete kasutamine võimaldab seega analüüsida neid aspekte, mida ei ole

võimalik teostada EUROMODi kasutamisega, sest viimane ei hõlma enesehinnangulisi küsimusi ega nt osalemist

kultuuritegevustes. Sarnaselt EUROMODile on oluline lapse heaolu dimensioonide ja näitajate statistiliste seoste

leidmisel võtta arvesse elanikkonna hinnanguid tervikuna, sh arvestada erinevusi lasteta ja lastega leibkondade

hinnangutes ja arengutes. Uuringuprojektis kasutatavate ESU, ETU ja KOU andmestike kirjeldused on lisades 6–8.

Kuigi selle uurimisprojekti tulemiks ei ole veel päris Eesti laste heaolu näidikulaud (vt eespoolt 4. osas

tegevussamme), vaid testmudel, siis uurimisprojekti tulem peab olema praktilise väljundi võimalikkusega – selle

alusel peab olema võimalik välja arendada päriselt laste heaolu kajastav näidikulaud ja vastavad indikaatorid. Sellist

tulemit saab luua kasutades detailseid varasemalt kogutud andmeid (üldiste või juba sünteesitud andmete pealt ei

saa tuletada tegelikke mõjutegureid ja välja töötada toimivaid laste heaolu kajastavaid indikaatoreid).

Uurimisprojekti jaoks kasutatavaid isikuandmeid töödeldakse eraldiseisvalt ehk isikuandmeid, mis kogutakse lastelt

ja erinevaid andmeid, mida kasutatakse Statistikaameti kaudu, ei seostata omavahel ja tegelikult neid ka ei saaks

seostada (lastelt kogutud andmed pseudonüümitakse võimalikult koheselt ja riiklike statistikatööde raames kogutud

erinevad andmed ei ole ka isikustatud). Seos saab olla vaid üldistatud sisuteema kaudu, et nt kui lastelt kogutud

heaolu nägemus tõstatab mõne olulise näitaja või mõjuteguri, siis sellise seose või seoste kehtivust saab

Statistikaameti andmetest analüüsida kui neis sisaldub vastavaid andmeid.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uurimisprojekt on osa Sotsiaalministeeriumi tegevusest „Valdkondade ülese laste heaolu indikaatorite

väljatöötamine Eestis 2025–2027“, mida kaasrahastab Euroopa Liit (2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud toetuse andmise tingimused (TAT) “Laste ja perede toetamine”).

Projekt on seotud Laste ja perede programmiga 2024–20274, mille kohaselt arendatakse valdkondade ülese laste ja

perede heaolu puudutava teabe kogumist ja avaldamist, sealhulgas panustatakse lapsest lähtuvate andmete nähtavale

toomisse peavoolustatistikas. Samuti panustab käesolev projekt Tervist toetavate valikute programmi 2025–20285,

mille töösuundade seas on laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamine ja varajane märkamine ning

inimeste vaimse tervise ja seda mõjutavate tegurite seire ja avaldamine.

Kuigi laste heaolu mõõtmise ja selleks mõõdikute väljatöötamisega on tegeletud Eestis ka varem, siis seni ei ole

veel välja töötatud konkreetset teaduslikule ja ekspertteadmisele tuginevat Eestile omast laste heaolu mudelit.

Selline mudel peaks kajastama laste heaolu järjepidevalt ja terviklikult, tuginedes andmetele ja olles valdkondade

üleselt tasakaalustatud, sh võimalikult kohaliku tasandini ulatuv. Sageli jäävad ka suuremat abi või tuge vajavad

lapsed märkamata üldisi või keskmisi kajastavast andmepildist, kuna need grupid võivad olla marginaalsed ning

nende uuringutesse hõlmamine on keerulisem – laste heaolu andmepidi projekt taotleb ka riskis laste heaolu

kajastust ja võimalikke ennetuslike näitajate kajastamist, milleks käesoleva taotluse aluseks olev uurimisprojekt

4 https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2025-01/Laste%20ja%20perede%20programm%202025-2028.pdf 5 https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2025-01/Tervist%20toetavate%20valikute%20programm%202025-

2028.pdf

annab lähtekoha.

Vajadust valdkondadeüleselt laste heaolu andmeid koondada on rõhutatud nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Nt WHO-UNICEF-Lancet komisjon on soovitanud riikidel arendada kasutajasõbralikke laste heaolu näidikulaudu,

mis muuhulgas võimaldaks seirata ebasoodsamas olukorras laste heaolu. 6 Sotsiaalministeeriumi eestvõttel on

valdkondade ülene ekspertide rühm tutvunud 2024.aastal Islandil loodud süsteemiga (sh näidikulaua loomise

protsess) eesmärgiga hinnata Islandi praktika rakendatavust laste heaolu eri valdkondades ka Eestis.7 Kogutud on

rikkalik valdkondade põhine materjal, mis on küll oluliseks eeltööks laste ühtse ja dünaamilise näidikulaua

loomiseks, kuid senini on puudunud selleks vajalik valdkondade ülene teaduspõhine Eesti laste heaolu

kontseptuaalne mõõtemudel, mille väljatöötamise vajadusele on viidanud ka ÜRO laste õiguste komitee.

Laste heaolu kajastavate valdkondade üleste andmete nähtavaks tegemine aitab kaasa, et eri tasandite ja -

valdkondade otsustes ja mõjuhinnangutes arvestatakse läbivamalt kõigi laste heaoluga. Laste Õiguste

Konventsiooni 8 alusel vajavad rasketes tingimustes kasvavad lapsed erilist tähelepanu. Euroopa Liidu

Sotsiaalõiguste Sammas 9 näeb ette, et liikmesriikidel tuleb tagada ühiskonna kõige haavatavamaid kaitsev

sotsiaalkaitsesüsteem. Riskirühmade kaardistus ja nähtavaks tegemine laste heaolu andmetes on oluline eeltingimus,

et pakkuda lastele õigeaegset ja vajadusepõhist tuge. Kokkuvõttes võimaldab valdkondade ülene laste heaolu

andmepilt, mis kajastab nii kõigi laste kui riskis laste heaolu, sihitatumalt ja säästlikumalt ressursse suunata nii

ennetusse kui ka tõhusate ja toetavate meetmete väljatöötamisse.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega

muuda tema kohustuste mahtu.

Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Käesolev uurimisprojekti jaoks kasutatakse isikuandmeid võimalikult minimaalselt, sh kasutataks juba

pseudonüümitud andmeid.

Eelkõige on andmekogumisel lastelt: „Heaolu Eesti laste käsitluses“ läbiviimiseks isikutelt (lastelt ja lapse vanemalt

või eestkostjalt) nõusoleku võtmisel otsene seos isikuandmetega, kuid see seos kustutatakse niipea kui see võimalik

ning kogutavad andmed (laste arvamused ja loovtööd) pseudonüümitakse esimesel võimalusel ning andmete analüüs

toimub juba pseudonüümitud andmetega, isikuga tagasi sidumist võimaldavat võtit ei looda.

Lisaks kasutatakse riikliku statistikatööde programmi raames kogutud andmeid (EUROMOD, ESU, ETU, KOU),

mis on Statistikaameti poolt juba varasemalt pseudonüümitud. Neid andmeid kasutatakse selles ulatuses, mis on

vajaliku uuringuprojekti eesmärkide ja ülesande täitmiseks. Nendele andmestikele ligipääs on võimalik ainult pärast

Statistikaametiga lepingu sõlmimist ning neid analüüsitakse vaid Statistikaameti teadlaste keskkonnas

uuringuprojekti tiimiliikmete poolt.

Kõik analüüsi tulemused avaldatakse vaid üldistatud kujul ning arvestades statistilise konfidentsiaalsuse

põhimõtteid. Uuring ei kahjusta andmesubjektide õiguseid ega muuda nende kohustuste mahtu.

1. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”)

Lähtume vastutustundliku andmetöötluse põhimõtetest (seaduslikkus ja läbipaistvus minimaalsus, eesmärgipärasus,

õigsus, säilitamise piirang, usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus, vastutus). Andmesubjektide poole pöördutakse

uuringu eesmärgi täitmiseks minimaalsel määral, et koguda andmeid nendes uurimusküsimustes, millele ei ole

võimalik varasemate uuringute, registriandmete ja riikliku statistika raames kogutud andmete töötlemisega vastata.

Peale AKI nõusoleku saamist kontakteerume laste leidmiseks valimisse lasteasutuste ja organisatsioonidega esmalt

e-kirja teel ning edastame asutuse kontaktide kaudu lapsevanematele ja lastele intervjuudes osalemise kutse ja

nõusolekuvormi. Osalemine on vabatahtlik ja põhineb vanema ja lapse nõusolekul (värbamisprotsessi täpsem

kirjeldus lisas 2). Osalejatel on võimalus nõusolek tagasi võtta nii intervjuudele eelnevalt, kui nende toimumise ajal.

6 Clark, H., Coll-Seck, A. M., Banerjee, A., Peterson, S., Dalglish, S. L., Ameratunga, S., Balabanova, D., Bhan, M. K.,

Bhutta, Z. A.,Borrazzo, J.,Claeson, M., Doherty, T., El-Jardali, F., George, A. S., Gichaga, A., Gram, L., Hipgrave, D.

B.; Kwamie, A., Meng, Q., ... ja Costello, A. (2020). A future for the world's children? A WHO–UNICEF–Lancet

Commission. The Lancet, 395(10224), 605-658. 7 Nahkur, O. (2024). Ettepanekud valdkondade ülese laste heaolu näidikulaua väljatöötamiseks Eestis Islandi kogemuse

näitel. Sotsiaalministeerium. 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52017DC0250

Andmete kogumise järgselt nõusolekut tagasi võtta ei pruugi olla enam võimalik, kuivõrd kõik kogutud andmed

pseudonüümitakse ja tagasipööratavat võtit ei looda. Intervjuude transkribeerimise, märkmete ja loovtööde

pseudonüümimise järel konkreetse lapsega kogutud andmete kokku viimine pole enam võimalik. Uuringu tulemusi

esitatakse üldistatud kujul või kui tuuakse näiteid intervjuudest või loovtöödest, siis viisil, mis ei võimalda isikute

tuvastamist, et kaitsta iga lapse identiteeti. Sealhulgas ei avalikustata tulemustes asutuste täpseid nimetusi, kus

andmekogumist läbi viidi vm detaile, mis võiks isikule vihjata. Tulemuste esitustest (sh tsitaatidest, loovtöödest)

eemaldatakse isiku tuvastamist võimaldav informatsioon. Otseseid sikuandmeid sisaldavad nõusolekulehed

kustutatakse hiljemalt 3 kuu pärast intervjuude läbiviimist (olenevalt tegevuste algusajast orineteeruvalt 2026.a II

kv lõpus) ja neid hoitakse hävitamiseni Tartu Ülikooli turvatud võrgukettal, millele on ligipääs ainult vastutaval

uurijal. Pärast nõusolekulehtede hävitamist ei ole enam võimalik lastelt kogutud andmeid kokku viia konkreetse

isikuga (vt täpsemalt lisa 2 Heaolu Eesti laste käsitluses läbiviimise kavand).

2. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine.

Kasutame uuringuprojektis juba varasemalt riikliku statistikatöö raames10 kogutud andmeid (sh registripidajatelt)

ning nende andmete osas ei pöörduta andmesubjektide poole eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei

teki täiendavaid kohustusi. Lisaks on need andmed varasemalt pseudonüümitud. Seega kasutame juba kogutud

andmeid selleks, et võimalik isikuandmete töötlemisega kaasnev riive oleks minimaalne. Andmetöötleja lähtub

andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete

töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringuprojekti

lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul, st tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada (uuringuprojekti

lõpptulemuseks on teaduslik üldistus). Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike

andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Uuringu raames kasutame

EUROMODI, ESU, ETU ja KOU andmeid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks

ja uurimisülesannete täitmiseks ning see ühtib eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega (isikuandmete kaitse

üldmääruse art 5 (1) b) ja c)). Uuringuprojektis ei ühendate analüüsis kasutavate eri allikate andmeid (nt ei ühendata

EUROMODi ja ESU andmestikke; ei ühendata eelnevas punktis kirjeldatud lastelt kogutavaid andmeid varasemalt

riikliku statistika kogutud andmetega).

EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid

haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus

Statistikaameti poolt tehtud ning ei vaja täiendavaid päringuid. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku

pandud riikliku statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium ja

Sotsiaalministeerium). Uuringu raames kasutame EUROMODi sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu

eesmärkide täitmiseks ja uurimisülesannete täitmiseks. Uuringu raames kasutatav EUROMODi andmekoosseis on

kirjeldatud lisas 4. EUROMODi andmeanalüüsi viivad läbi andmete ja EUROMODiga varasemalt kokku puutunud

volitatud töötlejad. Näiteks kuuluvad Praxisest Merilen Laurimäe ja Hede Sinisaar EUROMODi Eesti osamudeli

iga-aastase arendamise meeskonda (EU-SILC põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina

panustanud EUROMODi registripõhise sisendandmestiku koostamise juures ning aidanud Statistikaametil

kontrollida andmete valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad nii

andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse tingimuste ja

nõuetega. Lisaks on nad varasemalt osalenud paljudes uurimisprojektides, kus on kasutatud registriandmeid nii terve

rahvastiku kui ka erinevate sihtrühmade kohta. Nimetatud meetmed toetavad uuringu õigeaegset läbiviimist ja

uuringu eesmärkide saavutamist.

Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu (ESU), Eesti Tööjõu-uuringu (ETU) ja Kultuuris osalemise uuringu

(KOU) mikroandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete pseudonümiseerimine on juba Statistikaameti

poolt tehtud riikliku statistikatööde programmi raames ning ei vaja täiendavaid päringuid (statistikatöö avaliku huvi

esindajad on Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium. Nii ESU,

ETU kui KOU küsimustikud ja metaandmed (sh uuringu metoodika) on kirjeldatud Statistikaameti lehel. Uuringu

raames kasutame ESU, ETU ja KOU andmestikke sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uuringu eesmärkide

täitmiseks ja uurimisülesannete täitmiseks. Lisas 5 on kirjeldatud uuringu raames kasutatava ESU andmepäringu

koosseis (muutujate kirjeldus, mis hõlmab ESU metoodikast tulenevalt leibkonna, liikmete ja isiku küsimustiku

tunnuste kirjeldusi, longituudseid tunnuseid). Volitatud töötlejatele tehakse ESU andmed kättesaadavaks sarnaselt

10 Kinnitatud statistikatööd on leitavad ka siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004

Euromod andmestiku juures kirjeldatud protsessiga. ESU andmeanalüüsi viivad läbi andmetega varasemalt kokku

puutunud volitatud töötlejad. Näiteks nii Merilen Laurimäe kui Hede Sinisaar on ka varasemates uuringutes, sh

EUROMODi arendamisel ESU andmeid kasutanud (ESU on osa Euroopa Liidu riikides läbiviidavast EU-SILC

uuringust, mille andmed on sisendiks EL riikide EUROMODile. Samuti ESU andmete analüüsil põhinev (sh

tervisega seotud toetuste mõju hindamine ja puuetega inimeste vaesuse analüüsimine) ka Hede Sinisaare doktoritöö.

Lisas 6 on kirjeldatud uuringu raames kasutatava ETU andmepäringu koosseis ning lisas 7 on kirjeldatud uuringu

raames kasutatava KOU andmepäringu koosseis. Sarnaselt ESU-le omavad uuringu läbiviijad varasemat kogemust

ETU ja KOU andmestike analüüsimisega. Kokkuvõttes on volitatud töötlejad juba tuttavad nii Statistikaameti

uuringute ja EUROMOD mudeli andmestikega kui nende võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse

tingimuste ja nõuetega. Nii EUROMODi kui ESU, ETU, KOU andmestikele ligipääs ja analüüs on võimalik ainult

pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset

autentimist (vt täpsem kirjeldus punkt 8).

Info kõigi sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel.

Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside

eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume

välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis11 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

1. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”, detailsem kirjeldus lisa 2)

Otseseid isikuandmeid sisaldavad nõusolekulehed. Laste nõusolekulehti kogub uuringu vastutav isik paberkandjal.

Uuringu vastutav isik hoiab neid lukustatud kapis, skaneerib PDF-iks ja säilitab Tartu Ülikooli turvaserveris (asuvad

Eestis). Paberoriginaalid hävitatakse pärast skaneerimist. Vanema/eestkostja nõusolekud kogutakse

elektrooniliselt (digitaalselt allkirjastatud fail või skaneeritud allkirjastatud PDF). Täitmata kujul nõusoleku vorm

edastatakse vanemale asutuse kontaktisiku kaudu. Allkirjastatud ja täidetud nõusolekulehe saab vanem edastada

uurijale e-posti teel ja see salvestatakse Tartu Ülikooli turvaserverisse. Vanemal on võimalik täita nõusolekuvorm

ka paberkandjal ja edastada see uurijale, mis sel juhul skaneeritakse ja säilitatakse samadel põhimõtetel nagu laste

omad. Paberoriginaalid hävitatakse pärast skaneerimist. Nii laste kui vanemate skaneeritud nõusolekulehed

kustutatakse ka TÜ serverist peale andmekorje läbiviimist hiljemalt 3 kuud pärast intervjuude toimumist (olenevalt

tegevuste algusajast orienteeruvalt 2026. a II kv lõpus). Ligipääs nõusolekulehtedele on ainult uuringumeeskonna

vastutaval liikmel (Kristi Asseril). Lapsevanemate ja laste uuringus osalemise nõusolekulehti ei edastata tellijale ega

kolmandatele isikutele (sh lasteasutuse töötajatele).

Uurija salvestab kohtumisel ehk grupiintervjuul ka laste arvamused ja mõtted (vanema ja lapse nõusolekul),

salvestised kustutakse koheselt pärast intervjuude transkribeerimist (kuni transkribeerimiseni salvestised ja pärast

transkriptsioonid säilitatakse Tartu Ülikooli turvaserveris). Transkriptsioonides kasutatakse lapse pseudonüümi (vt

täpsemalt lisa 2), mille kaudu otsene seos konkreetse lapsega kaob. Kohtumisel teevad lapsed ka loovtöid, mis

samuti tähistatakse koheselt pseudokoodiga ja seega ei ole hiljem ka enam loovtööd kokku viidavad konkreetse

lapsega. Uuringu vastutav isik hoiab loovtöid lukustatud kapis kuni need skaneeritakse PDF-ina ja säilitatakse Tartu

Ülikooli turvaserveris, paberoriginaalid hävitatakse. Lisaks teeb uurija märkmeid kohtumise kohta, mis tehakse

üldisena või kui on vajadus isikuga seonduvate märkmete järgi, siis need tehakse kohe pseudonüümituna või

pseudonüümitakse koheselt peale toimumist - säilitamiseks Tartu Ülikooli turvaserveris. Seega uuritavatelt kogutud

andmed, mis analüüsimisel kasutatakse (loovtööd ja grupiintervjuu transkriptsioonid, uurija märkmed),

analüüsitakse kõiki pseudonüümituna ja tulemusi esitatakse vaid üldistatud kujul, mis ei võimalda isikute

tuvastamist.

Andmete analüüsimiseks kasutatakse ühistöökeskkonda SharePoint. Microsoft 365 teenuste (sh SharePoint) andmed

paiknevad Euroopa Liidu/EFTA andmekeskustes. Entra ID on Microsofti globaalse töökindlusega identiteediteenus,

kuid Euroopa tenant’ide identiteediandmete töötlemine on seotud Euroopa piirkonnaga vastavalt

11 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

teenusetingimustele. SharePoint tagab turvalisuse läbi detailse juurdepääsu kontrolli (ainul saidile lisatud kasutajad)

ja läbi kaheastmeline autentimise. Samuti võimaldab keskkond jälgida dokumentide versioonihaldust ja muudatusi,

st on näha kes ja millal dokumente avas/muutis.

2. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine

Nii EUROMODi, ESU, ETU kui KOU andmestikud on juba varasemalt Statistikaameti poolt kokku riikliku

statistikatööde programmi raames pandud ning pseudonümiseeritud (võti on ainult Statistikaametil).Andmestikud

koosnevad nii Eesti elanikelt küsitlusega kogutud andmetest kui registriandmetest (vt andmestike täpsemad

kirjeldused punkt 10.1).

Seega erinevatest allikatest andmete sidumise protsessiga selle projekti raames kokku ei puututa. EUROMODi

andmestik on koostatud kasutades andmeid erinevatest registritest (haldajaks Statistikaamet), mille kirjeldus on

esitatud punktis 9.3. Registriandmed on juba Statistikaameti varasema projekti raames (EUROMODi arendamine)

ühendatud üheks andmestikuks, mis sobib EUROMODi mudelis sisendandmestikuna kasutamiseks. Andmetega

kokku puutuvate inimeste arv on seetõttu minimaalne.

EUROMODi, ESU, ETU, KOU pseudonümiseeritud andmestikud tehakse kättesaadavaks volitatud töötlejale

(Tartu Ülikool, Praxis) turvalisel viisil RDP-keskkonnas üle VPN-i (Statistikaameti teadlaste keskkonnas). Nende

andmete liikumise protsess on järgmine:

 Uuringu vastutav läbiviija ehk Tartu Ülikool teeb andmete päringu taotluse Statistikaametile.

 Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud Tartu Ülikoolile, Praxisele analüüsiks kasutatavasse

kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.

 Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises teadlaste töökeskkonnas.

 Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse kaheastmelist autentimist, mis tagab selle,

et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool).

Mikroandmed üheski uuringuprojekti etapis Statistikaameti teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele

on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust, millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isik.

 Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb

Statistikaameti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemusena

valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge

agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid).

Lõpparuandes esitatakse tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et isikuandmed ei ole tuvastatavada.

Kolmanda uurimis- ja arendusülesande tulemina valmivat laste heaolu testmudeli tulemit ei tehta avalikult

kättesaadavaks, avaldatakse vaid näitajate ja indikaatorite kirjeldused ning sõltuvalt tulemustest osaliselt Eestile või

mõnele piirkonnale omaseid tulemusi, mis on vaid statistilised üldistused ja näited võimalikest tulemsutest.

Vastutav töötleja ja volitatud töötlejad on sõlminud põhilepingu lisana andmetöötluse lepingu. Andmete liikumine

Tartu Ülikooli ja partnerasutuste vahel fikseeritakse kirjaliku taasesitamist võimaldaval kujul (kõigi osapoolt poolt

allkirjastatud protokoll).

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

1. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”)

Valimi moodustavad Eestis elavad lapsed (vanuses 3-7; 10-17). Valim on moodustatud sihipäraselt tuginedes

teooriale ja olemasolevate andmete kaardistusele ning hõlmates laste rühmi, kes tavapäraselt võivad jääda

uuringutest ja andmekogumistest kõrvale või kes võivad andmete esituse käigus jääda nähtamatuks (sh suuremas

riskis elavad lapsed). Maksimaalne erinevatel kohtumistel (grupiintervjuudes) osalevate laste arv saab olla kokku

kuni 80. Täpsem sihtgruppide ja valimi kirjeldus on esitatud läbiviimise kavandis (lisa 2).

2. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine

a. EUROMODi kasutamisel ja indikaatorite ja seoste (sh elukaare ülese heaolu kontseptsiooniga)

analüüsimisel nii lastega kui lasteta leibkondade seas on uuringuprojektis selle osa sihtrühmaks terve Eesti

elanikkond, valim suurusega 1,3 miljonit.

b. ESU valimi suuruseks on 8200 leibkonda. ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad tavaleibkonnad,

kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste- või hooldekodu, klooster,

vangla jms). ESU uuringu valim saadakse süstemaatilise juhusliku kihtvalikuga. Uuringuprojektis

analüüsitakse lapse heaolu indikaatorite väljatöötamiseks, seoste leidmiseks nii lastega kui lasteta leibkondi.

c. ETU valimi suuruseks on 3000 leibkonda. Statistiline üldkogum: Eestis alaliselt elavad 15–74-aastased

elanikud. Aluseks on Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ning rahvastikuregistri alusel loodud loend Eesti

15–74-aastastest alalistest elanikest. Väljavõtuviis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna

järgi. Uuringuprojektis analüüsitakse lapse heaolu indikaatorite väljatöötamiseks, seoste leidmiseks (sh

elukaare ülese heaolu kontseptsiooniga) nii lastega kui lasteta leibkondi.

d. KOU Objektide arv valimis on 2500 isikut kvartalis. Statistiline üldkogum: Eestis alaliselt elavad vähemalt

15-aastased, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud. Valimi aluseks

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja rahvastikuregistri alusel loodud Eesti alaliste elanike loend

(vähemalt 15-aastased).Uuringuprojektis analüüsitakse lapse heaolu indikaatorite väljatöötamiseks, seoste

leidmiseks (sh elukaare ülese heaolu kontseptsiooniga) nii lastega kui lasteta leibkondi.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

A) Andmekogumine lastelt “Heaolu Eesti laste käsitlustes”:

valimi aluseks 2026. aasta andmed (vt osa 7 ja 8; ning lisa 2) ning andmeid plaanitakse koguda 2026. aasta I-II

kvartalis või lähtuvalt taotlusele vastuse saabumisest kuni 3 kuu jooksul.

B) Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine:

a. EUROMOD sisendandmestik on perioodi 1.01.2022–31.12.2022; 1.01.2023–31.12.2023; 1.01.2024–

01.01.2024 kohta (vt lisa 7). Uuringuprojektis analüüsitakse nimetatud aastate andmestikke eraldi st neid ei

ühendata üheks tervikandmestikuks.

b. Statistikaameti ESU andmed on aastate 2020–2025 (uuringuaastad, kuivõrd uuringut viiakse läbi

tagasiulatuvalt, siis sissetulekuaastad on 2019–2024) kohta.

c. Statistikaameti ETU andmed on aastate 2019–2025 kohta.

d. Statistikaameti KOU andmed 2017., 2019. ja 2023. aastate kohta.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid

andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

A) Andmekogumine lastelt “Heaolu Eesti laste käsitlustes”:

Nõusolekulehe vormidel: ees- ja perekonnanimi, isikukood (digiallkirjastamisel), e-posti aadress. Nõusolekulehel

olevate isikuandmete töötlemine on vajalik, et täita andmekogumises osalemise eeltingimused (vt lisa 3. ja 4:

lapsevanema/ eestkostja ja lapse nõusolek).

Kohtumiste ehk grupiintervjuude helisalvestised (laste mõtted ja arvamused isiku häälega), mis transkribeeritakse

pseudonüümituna ja seejärel helifail kustutatakse.

Loovtööd, mis lapsed teevad kohtumisel ja mis samuti pseudonüümitakse analüüsimiseks.

Uurija märkmed kohtumise ehk grupiintervjuu kohta, mis tehakse üldisena või kui on vajadus isikuga seonduvate

märkmete järgi, siis need tehakse kohe pseudonüümituna või pseudonüümitakse koheselt peale toimumist. Märkmed

võivad sisaldada nt infot reaktsioonide või emotsioonide kohta, mis omavad kaalu intervjuu või loovtöö mõistmisel

ja analüüsimisel.

B) Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine:

Uuringuprojektis kasutatava Statistikaameti EUROMOD-i maksude ja toetuste mikrosuimulatsiooni mudeli

andmepäringu koosseis 01.01.2022–31.12.2022; 01.01.2023–31.12.2023; 1.01.2024–31.12.2024 perioodi kohta on

esitatud lisas 4. EUROMODi andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud.

Uuringuprojektis kasutatavate ESU, ETU, KOU andmetepäringu koosseis on esitatud vastavalt lisades 5–7;

metaandmed, uuringu metoodika jm on avaldatud Statistikaameti lehel. Uuringute andmed on juba Statistikaameti

poolt pseudonümiseeritud.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

A. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”):

1. Otseseid isikuandmeid sisaldavad lapsevanemate ja laste nõusolekulehed laste osalemiseks uuringus.

2. Intervjuude salvestused - kustutatakse koheselt peale transkribeerimist, transkriptsioonis kasutatakse ainult

lapse pseudonüüme (lapse vanus, sugu, sihtgrupp lisa 2 tabel 2 alusel).

3. Intervjuude märkmed - koheselt pseudonüümitakse (lapse vanus, sugu, sihtgrupp lisa 2 tabel 2 alusel) või

on tehtud vaid üldistatud kujul.

4. Laste loovtööd – kui loovtöödel esineb isiku tuvastamist võimaldavat informatsiooni, siis see eemaldatakse

kohtumise ehk grupiintervjuu järgselt enne tööde skaneerimist, tööde autorlus pseudonüümitakse (lapse

vanus, sugu, sihtgrupp lisa 2 tabel 2 alusel) skaneerimisel, paberkandjal tööd hävitatakse hiljemalt 3 kuud

pärast intervjuude läbiviimist (olenevalt tegevuste algusajast orineteeruvalt 2026. a II kv lõpuks).

B. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine:

1. EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendandmestik on koostatud kasutades andmeid järgnevatest

registritest:

 Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohuslaste register);

 Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed,

sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);

 Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoetuse

andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register,

töötuskindlustuse andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse infosüsteemi

andmed);

 Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);

 Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süsteemi andmed,

äriregister);

 Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).

2. Statistikaameti ESU, ETU ja KOU küsimustike ja metoodika kirjeldus on avaldatud Statistikaameti lehel:

 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003#18-

Statistiline-tootlemine-17

 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40013

 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40422

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis

väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Andmeandjatega (Statistikaamet) on konsulteeritud ning nad on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke

andmeid väljastama. Laste ja lastevanematega ei kontakteeruta enne vastava laotaotluse positiivset vastust.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib

läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

A. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”):

Intervjuude märkmed ja loovtööd pseudonüümitakse vahetult kogumisel või selle järgselt volitatud töötleja poolt.

Pseudokood luuakse vastutava uurija poolt (Kristi Asser), kes viib läbi ka andmekogumise ja lähtub koodi loomisel

Lisas 2 toodud kirjeldusest (kood sisaldab: lapse sugu, vanust ja sihtgrupi tunnust). Pseudonüümid on vajalikud

suuliste vastuste ja loovtööde seostamiseks hilisemas analüüsis. Intervjuusid salvestatakse ainult nõusoleku alusel,

salvestused transkribeeritakse ja salvestused kustutatakse esimesel võimalusel volitatud töötleja poolt.

Transkriptsioonides kasutatakse pseudonüüme ja eemaldatakse neist isikule viitav info kui see esineb. Isikuandmeid

sisaldavad lapsevanema ja lapse nõusolekulehed, neid ei seostata lapselt kogutud andmetega (ega

pseudonüümidega) ja need hävitatakse volitatud töötleja poolt hiljemalt 3 kuud pärast intervjuude läbiviimist

(olenevalt tegevuste algusajast orineteeruvalt 2026. a II kv lõpus). Nõusolekulehti, intervjuude salvestusi, originaal

loovtöid ehk kogutavaid isikuga seostatavaid andmeid, mis ei ole pseudonüümitud - neid ei edastata vastutavale

töötlejale ega kolmandatale isikutele ja need hävitatakse.

B. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine:

EUROMODi sisendandmed, Eesti sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu ja Kultuuris osalemise uuringu andmed on

juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet ja pseudonümiseerimise võtit uuringu

läbiviijatele kättesaadavaks ei tehta. Pseudonüümitud andmed on endiselt isikuandmed ning nende töötlemisel

järgitakse IKÜM art 5, art 25, art 32 ja art 89 nõudeid.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

A. Andmekogumise “Heaolu Eesti laste käsitluses” käigus kogutavate ja pseudonüümitud andmete koosseis: (1)

üldandmed: lapse vanus, lapse sugu, emakeel, sihtrühm; (2) laste individuaalsed loovtööd - fotod loovtöödest; (3)

laste arvamused, mis teeb laste elu heaks ning laste ettepanekud laste heaolu tõstmiseks (vt ka lisa 2 Heaolu Eesti

laste käsitluses läbiviimise kavand). Kuivõrd uuringus loodud pseudokoodi ei ole tagasi võimalik isikuandmetega

kokku viia (nõusolekulehed hävitatakse, tagasipööratavat võtit ei looda), siis otse lapse isikule viide kaotatakse

tegelikult juba kogutavate andmete analüüsimiseks.

B. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimisel kasutatavate andmete kooseis:

1. EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudeli pseudonümiseeritud andmete koosseis,

mida uuringus kasutatakse on toodud lisas 5 EUROMOD andmepäringu kirjeldus.

2. Eesti Sotsiaaluuringu (ESU) andmed on Statistikaameti lehel kirjeldatud: https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003#18-Statistiline-tootlemine-17 Uuringus

kasutatava ESU andmepäringu pseudonümiseeritud andmete koosseis on esitatud lisas 6.

3. Eesti Tööjõu-uuringu (ETU) andmed on Statistikaameti lehel kirjeldatud: https://stat.ee/et/avasta-

statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40701#18-Statistiline-tootlemine-17 Uuringus

kasutatava ESU andmepäringu pseudonümiseeritud andmete koosseis on esitatud lisas 7.

4. Kultuuris osalemise uuringu (KOU) andmed on Statistikaameti lehel kirjeldatud:

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40422#18-

Statistiline-tootlemine-17 Uuringus kasutatava KOU andmepäringu pseudonümiseeritud andmete

koosseis on esitatud lisas 8.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

1. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti laste käsitlustes”):

Intervjuude märkmed ja loovtööd pseudonüümitakse vahetult kogumisel või kogumise järgselt. Salvestused

transkribeeritakse esimesel võimalusel peale andmekogumist kasutades samu pseudonüüme ja kui intervjuude sees

sisaldub isikule viiteid, siis need eemaldatakse. Pseudonüüm sisaldab andmeid lapse vanuse, soo, emakeele ja

sihtgrupi osas (vt lisa 2 tabel 2). Pseudonüümid on vajalikud suuliste vastuste ja loovtööde seostamiseks hilisemas

analüüsis. Loovtööde puhul kontrollitakse lisaks otsest või kaudset tuvastamist võimaldava info olemasolu ja

vajadusel eemaldatakse / kustutakse see.

2. Varasemalt riiklike statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine:

EUROMODi sisendandmed, ESU, ETU ja KOU andmed on juba pseudonümiseeritud. Pseudonümiseerimise on läbi

viinud Statistikaamet ja pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale kättesaadavaks ei tehta.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Sotsiaalministeeriumi ning Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Sihtasutus Mõttekoda Praxisega sõlminud

töövõtulepingu nr 1.1-5/2732-1 (Lisa 1) punkt 2.1 alusel kohustub töövõtja (volitatud töötleja) lõpparuande ja muud

uurimis- ja arendusülesannete raames valminud tulemid esitama kuni 12 kuud pärast lepingu sõlmimist Telljale (s.o

hiljemalt 13.11.2026) sh käesoleva uuringu raames kogutud ja pseudonüümitud andmed võimalikus ulatuses. Seoses

vajadusega täiendavaks kvaliteedikontrolliks ja vajadusest andmeid täiendavalt kasutada teadustööks, milleks annab

aluse eelviidatud osapoolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkt 4.5. (töö tulemusi on õigus kasutada teaduslikel

eesmärkidel ning teaduslikes publikatsioonides, uurimistöödes, ettekannetes ja ülikooli läbiviidavas õppetöös)

säilitab volitatud töötleja uuringus lastelt kogutud pseudonüümitud (sh isikuga tagasi ulatavalt mitte kokku

viidavaid) andmeid tähtajatult või kui AKI ei näe seda põhjendatuna, siis vähemalt 2032. aasta lõpuni nagu töövõtjal

see kohustus minimaalselt on. See puudutab ainult “Heaolu Eesti laste käsitluses” käigus teostatud

andmekogumisest pseudonüümitud andmete osa.

Projekt on osa Sotsiaalministeeriumi tegevusest „Valdkondade ülese laste heaolu indikaatorite väljatöötamine Eestis

2025–2027“, mille järgnevad tegevused toetuvad käesoleva projekti tulemustele. Seega on vajalik projekti andmete

säilitamine võimalikus ulatuses Sotsiaalministeeriumi poolt kuni eeltoodud tegevuste lõpuni ja lisaks viis aastat

tulenevalt rahastaja tingimustest (Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused12).

Uuringuprojekti kirjeldus vastab teadus- ja arendustegevuse erandi tunnustele, sh üheks teadus- ja arendustegevuse

erandi tunnuseks on ülekantavus ja/või korratavus, mille saavutamiseks on oluline avalikustada uuringu tulemusi

lisaks meedia jm artiklitele ka teaduspublikatsioonina, et leida teadmistele uusi rakendusalasid. Võttes arvesse

vajadust andmeid täiendavalt kasutada teadustööks ning lähtudes ka rahastaja tingimustest, taotleb

Sotsiaalministeerium uuringus lastelt kogutud pseudonüümitud sh isikuga tagasi ulatavalt mitte kokku viidavate

andmete säilitamist tähtajatult või kui AKI ei näe seda põhjendatuna, siis vähemalt 2032. aasta lõpuni. See puudutab

“Heaolu Eesti laste käsitluses” käigus teostatud andmekogumisest pseudonüümitud andmete osa, need andmed pole

isikuga tagasi ulatavalt kokku viidavad ja samas on väärtuslikud ka aja möödudes kui laste heaolu oma ajas

kirjeldavad ja seega ka võrreldavad tuleviku laste nägemusega.

Andmekogumisel „Heaolu Eesti laste käsitluses“ kogutud mitte pseudonüümitud andmed aga kõik hävitatakse

(nõusolekulehed, originaal loovtööd, salvestised) osaliselt koheselt kuid kõik on hävitatud hiljemalt 3 kuud pärast

intervjuude läbiviimist (orineteeruvalt 2026. a II kv lõpus), täpsemalt taotluse punktis 8.

EUROMODi, ESU, ETU ja Kultuuris osalemise uuringu andmete kasutamiseks lõpeb volitatud töötlejal (Tartu

Ülikool) ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule, milles on arvestatud võimaliku vajadusega

kvaliteedikontrolliks ja täiendavaks teadustööks. Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on

reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale.

Volitatud töötlejal on ligipääs Statistikaameti keskkonnale kuni kuus kuud pärast projekti lõppu ehk kuni 2027. aasta

I kvartali lõpuni ja uuringu käigus loodud analüüsikaustu säilitatakse sarnaselt kuni 2027. aasta I kvartali lõpuni.

Samas on oluline mainida, et töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku, ESU, ETU ja KOU andmete

säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna sisendandmestik on loodud teise projekti raames (osana riiklikust

statistikatöödest). Seega nende säilitamise kuupäev puudutab seega vaid praeguse uuringuprojekti raames loodud

analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah, andmesubjekte teavitatakse isikuandmete töötlemisest

uurimuse osas 1. Andmekogumine lastelt (“Heaolu Eesti

laste käsitlustes”). 2. uurimuse osas, varasemalt riiklike

statistikatööde raames kogutud andmete analüüsimine - ei,

andmete analüüsimine toimub pseudonüümitud andmetega

ja võimalik on kaudne teavitamine. (taotluse punktis 5 on

toodud uurimuse osad 1. ja 2. täpsemalt).

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage13 Uuringuandmestike korral (2. osa) ei ole andmesubjektide

isikuline teavitamine võimalik:

1. käesolev uuring on avalikes huvides tehtav

teadusuuring;

2. andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve,

sest väljund on teaduslik üldistus;

3. loa küsimine poleks võimalik, kuna andmed on

12 § 10 lg 1 p 14, mille kohaselt toetuse saaja ja partner on kohustatud säilitama toetuse saamise aluseks olevad

dokumendid ja muud tõendid ÜSS2021_2027 §-s 18 nõutud aja jooksul. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus § 18. Dokumentide säilitamine; (1) Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente ning muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli

82 lõikele 1 13 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

pseudonümiseeritud.

Eelnevat arvesse võttes teavitatakse uuringuandmete

andmesubjekte isikuandmete töötlemisest üldiselt (vt punkt

11.2, alapunkt 2).

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

1. Nõusolekuvorm (lisa 3 ja lisa 4) edastatakse

lapsevanemate ja lasteni läbi asutuse töötajate, kes

toetavad laste ja vanemate/eestkostjate teadliku

otsuse tegemist. Vajadusel korraldatakse koostöös

asutusega selgitavad kohtumised, kus uurija

tutvustab uuringu eesmärki ja laste kaasamise

tähtsust. Osalemine on vabatahtlik ja katkestatav

igal hetkel (kuni intervjuude lõpuni), nõusolekut on

võimalik tagasi võtta ka hiljem kuni 3 kuud ja juhul

kui seos isikuga on võimalik tuvastada (vt lisa 2).

2. Kuivõrd uuringuandmestike näol töödeldakse suure

hulga inimeste andmeid, siis teavitatakse isikuid

uuringuga seotud isikuandmete töötlemisest

Sotsiaalministeeriumi kodulehel rubriigis

Käimasolevad uuringud | Sotsiaalministeerium.

Veebilehel tuuakse välja uuringu eesmärgid ja muu

vajalik teave (andmekaitsetingimused; isikuandmete

töötlemine on seaduslik, õiglane ja läbipaistev;

töötlemisel lähtutakse eesmärgipärasuse ja

minimaalsuse printsiipidest; rakendatakse

turvameetmeid, mis kaitsevad isikuandmeid

ebaseadusliku juurdepääsu ja juhusliku kaotamise

ning hävimise eest).

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused14? Viide andmekaitsetingimustele

Sotsiaalministeeriumi veebilehel: Isikuandmete

töötlemine | Sotsiaalministeerium ja intervjuudes

osalemise nõusolekulehel.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse15 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________

14 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 15 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

(allkirjastaja ees- ja perenimi)16 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad17:

Lisa 1: SOM ja Tartu Ülikooli leping lisadega

Lisa 2: Heaolu Eesti laste käsitluses läbiviimise kavand

Lisa 3: Informeeritud nõusolekuvorm lapsevanemale

Lisa 4: Informeeritud nõusolekuvorm lapsele

Lisa 5: EUROMOD andmepäringu kirjeldus

Lisa 6: ESU andmepäringu kirjeldus

Lisa 7: ETU andmepäringu kirjeldus

Lisa 8: KOU andmepäringu kirjeldus

16 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 17 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/4-2

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja Mart Uusjärv

Sotsiaalministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus

"Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine"

16.01.2026 taotluses kirjeldatud viisil ja mahus ning tingimusel, et on koostatud

andmekaitselane mõjuhinnang ja arvestatud otsuses toodud märkustega;

2. Sotsiaalministeeriumil esitada andmesubjekti nõusolekuta töödeldavate algandmete

hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile

10.3. hiljemalt 31.03.2027.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisades:

Lisa 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Lisa 2. Andmekoosseis EUROMOD, ESU, ETU, KOU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

1. IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja

uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on

täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib

enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste

täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja

isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

2 (3)

2. IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema.

Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist

võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist

võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine

ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku

huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste

mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.

3. Andmekaitse Inspektsioon nõustub, et laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle

indikaatorite väljatöötamine saab toimuda IKS § 6 lõike 5 alusel läbiviidava

uurimisprojekti raames. Kuid inspektsioon juhib tähelepanu, et mudeli kasutuselevõtuks ja

edasipidiseks kasutamiseks tuleb luua sobiv õiguslik alus, kuna sellisel juhul ei ole enam

tegemist uuringuga.

4. Isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikli 5 lõike 1 punktide b ja c kohaselt tuleb

isikuandmete töötlemisel tagada, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt

kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel, neid ei töödelda hiljem viisil, mis on

nende eesmärkidega vastuolus ning isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud

sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. Teisisõnu võib

isikuandmeid töödelda konkreetse eesmärgi täitmiseks minimaalselt vajalikus ulatuses.

Andmekaitse Inspektsioon juhib tähelepanu, et juhul, kui uuringus osalemise kutse

edastamiseks koostatakse sobivatest isikutest nimekirjad või andmestikud, tuleb

andmetöötlus lõpetada (nimekirjad kustutada), kui vajalik hulk osalejaid on värvatud.

5. Andmekaitse Inspektsioon selgitab, et isikuandmete töötlemisel nõusoleku alusel tuleb

isikuandmete vastutaval töötlejal tagada, et nõusolek vastaks täielikult IKÜM artikli 7 ja

artikli 4 punkti 11 nõuetele, arvestades põhjenduspunkti 32. Kehtiva nõusoleku eeldusteks

on muu hulgas nõusoleku konkreetsus ja teadlikkus. See tähendab, et informeeritud

nõusoleku andmiseks peab isikule olema esitatud kogu teave teadliku otsuse tegemiseks,

sh isikuandmete töötlemise konkreetne eesmärk, aga ka töötlemise kestus (säilitamise aeg).

Teadusuuringute kontekstis võimaldab IKÜM nõusoleku konkreetsuse ja üksikasjalikkuse

osas teatavat paindlikkust (nt dünaamilise nõusoleku kasutamist), kuid ei leevenda

nõusoleku kehtivuse tingimusi2.

6. Käesolevas uuringus töödeldakse ulatuslikult andmesubjekti nõusolekuta isikuandmeid,

näiteks EUROMOD-i andmete töötlemisel on sihtrühmaks terve Eesti elanikkond, valim

suurusega 1,3 miljonit. IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja

hindama enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute

mõju isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja

eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur

oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine

on nõutav, mh on hinnangu koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide

süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel,

sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks

õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka

eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine.

Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis3 on selgitatud, mis on

süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 2 Euroopa Andmekaitsenõukogu Suunised 05/2020 määruse (EL) 2016/679 kohase nõusoleku kohta Versioon 1.1

Vastu võetud 4. mail 2020, punkt 7.2. 3 Isikuandmete töötleja üldjuhend | Andmekaitse Inspektsioon 5. ptk ja Lisa 1

3 (3)

Juhendis on viidatud suunistele4, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut.

Arvestades uuringu andmetöötluse mahtu, tuleb isikuandmete vastutaval töötlejal läbi viia

isikuandmete töötlemise mõjude hindamine.

7. Taotluse punkti 11 kohaselt teavitatakse isikuid uuringuga seotud isikuandmete

töötlemisest Sotsiaalministeeriumi kodulehel käimasolevate uuringute rubriigis, lisatud on

viide Sotsiaalministeeriumi üldistele andmekaitsetingimustele. Isikuandmete kaitse

üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Läbipaistvuse

tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt IKÜM

artiklitele 12 – 14 konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest. Andmekaitse

Inspektsioon juhib tähelepanu, et uuringust teavitamisel tuleb tagada kogu eelnimetatud

sätetes nõutud teabe esitamine, mis ei pruugi olla täidetud uuringu teabe ja asutuse üldiste

andmekaitsetingimuste avalikustamisega.

8. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 16.01.2026 inspektsioonile esitatud taotluses

ja käesolevas otsuses.

9. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

2. Andmekoosseis EUROMOD, ESU, ETU, KOU

4 Direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel asutatud töörühma Suunised, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut

ja selle kindlaksmääramist, kas isikuandmete töötlemise tulemusena „tekib tõenäoliselt suur oht“ vastavalt määrusele

(EL) 2016/679 Vastu võetud 4. aprillil 2017