Pöördumine

Avalik pöördumine Sotsiaalministeeriumile Kliimaministeeriumile Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile Justiits- ja digiministeeriumile

9. veebruar 2026 Lp sotsiaalminister Karmen Joller, pöördume Teie poole palvega keelustada Eestis ühekordsed e-sigaretid. Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret ehk veip on patareitoitel seade, mis kuumutab vedelikku, mille aerosoole kasutaja suu kaudu sisse hingab ning neid kasutatakse alternatiivina tavalistele sigarettidele ja teistele nikotiini sisaldavatele toodetele. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud e-sigarettide problemaatilisus on mitmetahuline: Terviserisk noortele – värvilised pakendid, madal hind ja magusad maitsed muudavad ühekordsed e-sigaretid atraktiivseks just lastele ja noortele ning hoolimata kehtivatest piirangutest on need praegu alaealistele kergesti kättesaadavad. Tervisele avalduv pikaajaline mõju on murettekitav, kuna nikotiinisõltuvuse levik noorte seas tähendab tulevikus suuremat koormust kogu ühiskonnale. Kui noored jäävad nikotiinist sõltuvusse, kasvab tulevikus oluliselt südame- ja kopsuhaiguste arv. See ei puuduta ainult nende tervist, vaid tähendab ka rohkem patsiente haiglates, suuremaid kulusid tervishoiusüsteemile ja maksumaksjatele ning töövõime langust kogu ühiskonnas.

E-sigarettide levik Eesti noorte seas on üks kõrgemaid Euroopas ning noored kasutavad enim just ühekordseid seadmeid, mis on atraktiivsed oma madala hinna, meeldivate maitsete ja lihtsalt peidetava kuju tõttu. Samal ajal näitab Austraalia eeskuju, et vaid aasta pärast ühekordsete e-sigarettide keelustamist langes nende tarvitamine 14–17-aastaste seas 17,5%-lt 14,6%-le ning üle 15-aastaste seas vähenes tarvitamine enam kui kolmandiku võrra.

Ressursside raiskamine – ühekordsed e-sigaretid sisaldavad liitiumi, koobaltit, mangaani ja niklit – väärtuslikke toormaterjale, mida kasutatakse laialdaselt paljudes elektroonikaseadmetes alates nutitelefonidest ja lõpetades elektriautodega. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud toodetes on see väärtusliku materjali raiskamine – kümme ära visatud e-sigaretti sisaldavad neid aineid juba koguses, mis kuluks ühe nutitelefoni aku valmistamiseks.

Elektroonikajäätmed on keskkonnaprobleem – keskmiselt 600 tõmbe järel muutub ühekordne e-sigaret elektroonikajäätmeks, mida on keelatud visata tavaprügi hulka, kuid mis

enamasti ohtlike jäätmete kogumiskasti ei jõua. Euroopa Komisjoni hinnangul tekitavad ühekordsed e-sigaretid igal aastal miljoneid tonne plasti- ja elektroonikajäätmeid ning nende ümbertöötlemine ja taaskasutus on keeruline ning kallis. Olmeprügi sekka sattunud e-sigaret võib süttida ja põhjustada prügikasti, jäätmeveoki või isegi prügila põlengu. Suur osa kasutatud seadmetest satub loodusesse, kus need lagunevad aeglaselt ja eraldavad plastiosakesi, raskemetalle ning liitiumit.

Meie ettepanek on keelustada Eestis ühekordsed e-sigaretid.

Keeld tähendab, et on keelatud ühekordseid sigarette müüa nii füüsilistes kui veebipoodides, samas jäävad turule alles korduskasutatavad ja täidetavad e-sigaretid, mille kasutamist on võimalik reguleerida rangemalt ning mille kahjulik mõju keskkonnale on väiksem.

Mitmed riigid, sealhulgas Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia ja Austraalia, on juba astunud samme ühekordsete e-sigarettide keelustamiseks just tervise ja keskkonna säästmise kaalutlustel.

Eesti inimeste seas on toetus ühekordsete e-sigarettide keelustamisele tähelepanuvääriv: Eesti Rohelise Liikumise ning muusik Linalaka poolt algatatud rahvaalgatus kogus 2025. aasta lõpus üle 2000 allkirja, teema on päevakajaline nii terviseedendajate, lapsevanemate kui tervishoiutöötajate seas, samal ajal kui jäätmete aina süvenevale probleemile otsitakse lahendusi nii paremast kogumiskastide võrgustikust kui pandisüsteemist. Kuigi alaealiste nikotiinitarbimine ja elektroonikajäätmete ringlussevõtt on kindlasti laiemad ja keerulisemad teemad, oleks ühekordsete e-sigarettide keelustamine üks selge, lihtne ja mõjus samm parema tervise, säästliku ressursikasutuse ja keskkonnahoiu suunas. Teiste riikide praktika näitab, et ühekordsete e-sigarettide keelustamine vähendab alaealiste nikotiinitoodete tarbimist, panustab säästlikku ressursikasutusse ja aitab kaitsta keskkonda.

Rohkem infot e-sigarettide tervist kahjustava mõju kohta leiab Tervise Arengu Instituudi tubakainfo kodulehelt: https://www.tubakainfo.ee/mis-on-sigaretis/e-sigaret/

Rohkem infot ühekordsete e-sigarettide keskkonnamõju kohta leiab Eesti Rohelise Liikumise kodulehelt: https://roheline.ee/uhekordsete-e-sigarettide-keskkonnamoju/

Lugupidamisega, Marilin Eessalu, MTÜ Eesti Roheline Liikumine tegevjuht Liina Jürgel, muusik Linalakk Farištamo Eller, Päästame Eesti Metsad MTÜ Kai Klein, MTÜ Balti Keskkonnafoorum Janek Jõgisaar, Keskkonnasõbraliku elustiili portaal Bioneer Janika Ruusmaa, Tartu loodusmaja Eeva Kirsipuu-Vadi, Rohelise kooli programm Varje Ojala, MTÜ Lastekaitse Liit Vassili Golikov, Sillamäe Lastekaitse Ühing

Kristjan Variksoo, MTÜ Juvente Sven Aluste, Equilibre MTÜ Triin Salmu, EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus Emili Vanatalu, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Liina Karolin-Salu, Tartu Hansa Kool Jaan Reinson, Tartu Descartes’i Kool Elmo Joa, Pärnu Rääma Põhikool Karin Kütt, Sillaotsa Kool Külli Riistop, Harkujärve Põhikool Katri Siikki, Tallinna 53. Keskkool Tõnu Tender, Ülenurme Gümnaasium Romet Piller, Rõngu Keskkool Izabella Riitsaar, Tallinna Pae Gümnaasium Katrin Luhaäär, Ristiku Põhikool Jaanus Mägi, Taebla Kool Marika Kransiver, Ehte Humanitaargümnaasium Ants Rebane, Loo Keskkool Alina Braziulene, Tartu Jogentaga Kool Aile Kilgi, Melliste Kool Aili Prinken, Vaimastvere Kool Siiri Rahn, Laiuse Jaan Poska Põhikool Edgar Roditšenko, Tallinna Mahtra Põhikool Janek Riives, Põlva Kool Kersti Nigesen, Püha Miikaeli Kool Anneli Eesmaa, Koeru Keskkool Lea Pilme, Rakvere Põhikool Jüri Mets, Tootsi Lasteaed-Põhikool Heilika Ressar, Kirivere Kool Anti Ossis, Osula Põhikool Liia Raun, Lümanda Põhikool Eve Burmeister, Kabala Lasteaed- Põhikool Helve Mandzolo, Paldiski Ühisgümnaasium Marek Sammul, Elva Gümnaasium Liina Kallas, Risti Kool Heli Müristaja, Pärnu Waldorfkool Mihkel Kurg, Tamsalu Kool Toomas Kink, Tartu Raatuse Kool

Avalik pöördumine Sotsiaalministeeriumile Kliimaministeeriumile Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile Justiits- ja digiministeeriumile

9. veebruar 2026 Lp sotsiaalminister Karmen Joller, pöördume Teie poole palvega keelustada Eestis ühekordsed e-sigaretid. Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret ehk veip on patareitoitel seade, mis kuumutab vedelikku, mille aerosoole kasutaja suu kaudu sisse hingab ning neid kasutatakse alternatiivina tavalistele sigarettidele ja teistele nikotiini sisaldavatele toodetele. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud e-sigarettide problemaatilisus on mitmetahuline: Terviserisk noortele – värvilised pakendid, madal hind ja magusad maitsed muudavad ühekordsed e-sigaretid atraktiivseks just lastele ja noortele ning hoolimata kehtivatest piirangutest on need praegu alaealistele kergesti kättesaadavad. Tervisele avalduv pikaajaline mõju on murettekitav, kuna nikotiinisõltuvuse levik noorte seas tähendab tulevikus suuremat koormust kogu ühiskonnale. Kui noored jäävad nikotiinist sõltuvusse, kasvab tulevikus oluliselt südame- ja kopsuhaiguste arv. See ei puuduta ainult nende tervist, vaid tähendab ka rohkem patsiente haiglates, suuremaid kulusid tervishoiusüsteemile ja maksumaksjatele ning töövõime langust kogu ühiskonnas.

E-sigarettide levik Eesti noorte seas on üks kõrgemaid Euroopas ning noored kasutavad enim just ühekordseid seadmeid, mis on atraktiivsed oma madala hinna, meeldivate maitsete ja lihtsalt peidetava kuju tõttu. Samal ajal näitab Austraalia eeskuju, et vaid aasta pärast ühekordsete e-sigarettide keelustamist langes nende tarvitamine 14–17-aastaste seas 17,5%-lt 14,6%-le ning üle 15-aastaste seas vähenes tarvitamine enam kui kolmandiku võrra.

Ressursside raiskamine – ühekordsed e-sigaretid sisaldavad liitiumi, koobaltit, mangaani ja niklit – väärtuslikke toormaterjale, mida kasutatakse laialdaselt paljudes elektroonikaseadmetes alates nutitelefonidest ja lõpetades elektriautodega. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud toodetes on see väärtusliku materjali raiskamine – kümme ära visatud e-sigaretti sisaldavad neid aineid juba koguses, mis kuluks ühe nutitelefoni aku valmistamiseks.

Elektroonikajäätmed on keskkonnaprobleem – keskmiselt 600 tõmbe järel muutub ühekordne e-sigaret elektroonikajäätmeks, mida on keelatud visata tavaprügi hulka, kuid mis

enamasti ohtlike jäätmete kogumiskasti ei jõua. Euroopa Komisjoni hinnangul tekitavad ühekordsed e-sigaretid igal aastal miljoneid tonne plasti- ja elektroonikajäätmeid ning nende ümbertöötlemine ja taaskasutus on keeruline ning kallis. Olmeprügi sekka sattunud e-sigaret võib süttida ja põhjustada prügikasti, jäätmeveoki või isegi prügila põlengu. Suur osa kasutatud seadmetest satub loodusesse, kus need lagunevad aeglaselt ja eraldavad plastiosakesi, raskemetalle ning liitiumit.

Meie ettepanek on keelustada Eestis ühekordsed e-sigaretid.

Keeld tähendab, et on keelatud ühekordseid sigarette müüa nii füüsilistes kui veebipoodides, samas jäävad turule alles korduskasutatavad ja täidetavad e-sigaretid, mille kasutamist on võimalik reguleerida rangemalt ning mille kahjulik mõju keskkonnale on väiksem.

Mitmed riigid, sealhulgas Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia ja Austraalia, on juba astunud samme ühekordsete e-sigarettide keelustamiseks just tervise ja keskkonna säästmise kaalutlustel.

Eesti inimeste seas on toetus ühekordsete e-sigarettide keelustamisele tähelepanuvääriv: Eesti Rohelise Liikumise ning muusik Linalaka poolt algatatud rahvaalgatus kogus 2025. aasta lõpus üle 2000 allkirja, teema on päevakajaline nii terviseedendajate, lapsevanemate kui tervishoiutöötajate seas, samal ajal kui jäätmete aina süvenevale probleemile otsitakse lahendusi nii paremast kogumiskastide võrgustikust kui pandisüsteemist. Kuigi alaealiste nikotiinitarbimine ja elektroonikajäätmete ringlussevõtt on kindlasti laiemad ja keerulisemad teemad, oleks ühekordsete e-sigarettide keelustamine üks selge, lihtne ja mõjus samm parema tervise, säästliku ressursikasutuse ja keskkonnahoiu suunas. Teiste riikide praktika näitab, et ühekordsete e-sigarettide keelustamine vähendab alaealiste nikotiinitoodete tarbimist, panustab säästlikku ressursikasutusse ja aitab kaitsta keskkonda.

Rohkem infot e-sigarettide tervist kahjustava mõju kohta leiab Tervise Arengu Instituudi tubakainfo kodulehelt: https://www.tubakainfo.ee/mis-on-sigaretis/e-sigaret/

Rohkem infot ühekordsete e-sigarettide keskkonnamõju kohta leiab Eesti Rohelise Liikumise kodulehelt: https://roheline.ee/uhekordsete-e-sigarettide-keskkonnamoju/

Lugupidamisega, Marilin Eessalu, MTÜ Eesti Roheline Liikumine tegevjuht Liina Jürgel, muusik Linalakk Farištamo Eller, Päästame Eesti Metsad MTÜ Kai Klein, MTÜ Balti Keskkonnafoorum Janek Jõgisaar, Keskkonnasõbraliku elustiili portaal Bioneer Janika Ruusmaa, Tartu loodusmaja Eeva Kirsipuu-Vadi, Rohelise kooli programm Varje Ojala, MTÜ Lastekaitse Liit Vassili Golikov, Sillamäe Lastekaitse Ühing

Kristjan Variksoo, MTÜ Juvente Sven Aluste, Equilibre MTÜ Triin Salmu, EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus Emili Vanatalu, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Liina Karolin-Salu, Tartu Hansa Kool Jaan Reinson, Tartu Descartes’i Kool Elmo Joa, Pärnu Rääma Põhikool Karin Kütt, Sillaotsa Kool Külli Riistop, Harkujärve Põhikool Katri Siikki, Tallinna 53. Keskkool Tõnu Tender, Ülenurme Gümnaasium Romet Piller, Rõngu Keskkool Izabella Riitsaar, Tallinna Pae Gümnaasium Katrin Luhaäär, Ristiku Põhikool Jaanus Mägi, Taebla Kool Marika Kransiver, Ehte Humanitaargümnaasium Ants Rebane, Loo Keskkool Alina Braziulene, Tartu Jogentaga Kool Aile Kilgi, Melliste Kool Aili Prinken, Vaimastvere Kool Siiri Rahn, Laiuse Jaan Poska Põhikool Edgar Roditšenko, Tallinna Mahtra Põhikool Janek Riives, Põlva Kool Kersti Nigesen, Püha Miikaeli Kool Anneli Eesmaa, Koeru Keskkool Lea Pilme, Rakvere Põhikool Jüri Mets, Tootsi Lasteaed-Põhikool Heilika Ressar, Kirivere Kool Anti Ossis, Osula Põhikool Liia Raun, Lümanda Põhikool Eve Burmeister, Kabala Lasteaed- Põhikool Helve Mandzolo, Paldiski Ühisgümnaasium Marek Sammul, Elva Gümnaasium Liina Kallas, Risti Kool Heli Müristaja, Pärnu Waldorfkool Mihkel Kurg, Tamsalu Kool Toomas Kink, Tartu Raatuse Kool