| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.2-9/26/320-2 |
| Registreeritud | 09.02.2026 |
| Sünkroonitud | 10.02.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
| Sari | 2.2-9 Selgitustaotlused |
| Toimik | 2.2-9/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kalju tn 8 korteriühistu |
| Saabumis/saatmisviis | Kalju tn 8 korteriühistu |
| Vastutaja | Hanna-Liina Jaani (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Kalju tn 8 korteriühistu
/*Teie 26.01.2026 Meie 09.02.2026 nr 2.2-9/26/320-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses isikuandmete töötlemisega
korteriühistu (KÜ) tegevuses. Olete soovinud AKI seisukohta ja juhiseid seoses isikuandmete
töötlemisega KÜ-s ning AKI hinnangut Teie poolt esitatud küsimustele.
1. Kas korteriomaniku ja juhatuse vaheline kirjavahetus, mis käsitleb ühistu tegevust ja otsuseid,
võib olla põhjendatult avaldatud korteriühistu siseses (mitte avalikus) infosüsteemis teistele
korteriomanikele?
2. Kas korteriomaniku nimi (ja korteri number) sellises kontekstis on käsitatav lubatava
isikuandmete töötlemisena, lähtudes õigustatud huvist ja läbipaistva juhtimise põhimõtetest?
3. Millisel juhul oleks sellise kirjavahetuse avaldamine Teie hinnangul lubamatu (nt delikaatsed
isikuandmed), ning kas piisab vastavate osade varjamisest?
4. Kas üksiku korteriomaniku vastuväide tema isikuandmete (nt nimi, korteri number ja email)
avaldamisele tähendab automaatselt kohustust need andmed täielikult eemaldada ka juhul, kui
kirjavahetuse sisu puudutab ühistu juhtimist ja teisi korteriomanikke, või on juhatusel võimalik
kaaluda õigustatud huvi, läbipaistvuse eesmärki ning rakendada leebemaid meetmeid (nt osaline
varjamine, pseudonüümimine)?
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 punkti 1 alusel on isikuandmeteks igasugune teave
tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta. Seega on korteriomaniku nimi ja
korteri number käsitletavad isikuandmetena, kui korteri numbri järgi on võimalik kokku viia
konkreetne isik, kes seal korteris elab. Isikuandmete töötlemine on IKÜM art 4 p 2 kohaselt
igasugune toiming või toimingute kogum, mida isikuandmetega tehakse. Nii kuulub isikuandmete
töötlemise hulka muuhulgas ka isikuandmete avaldamine.
AKI selgitab, et korteriühistus võib isikuandmete avaldamine olla sisesuhtes (KÜ liikmete vahel)
lubatud, kui jagatakse KÜ toimimiseks vajalikke andmeid. Nõusolek ei ole ainuke isikuandmete
töötlemise alus. Nii võib liikmete vahel ühistu veebikeskkonnas avaldada andmeid näiteks
õigustatud huvi (isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt f) alusel. Samas võib
korteriühistus isikuandmeid töödelda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide
saavutamiseks ning seejuures peab tagama selle, et andmete töötlemise eesmärk tagatakse isiku
põhiõigusi võimalikult vähe riivavatel meetmetel. Selleks peab andmetöötleja alati eelnevalt
hindama, kas andmete töötlemine (sh avaldamine) on eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik või
on eesmärgi täitmisel võimalik piirduda vähem riivavamate meetmetega.
Korteriühistute andmete töötlemise eriregulatsioon tuleneb korteriomandi- ja
korteriühistuseadusest (KrtS) ja mittetulundusühingute seadusest. Korteriühistu eesmärk on hoone
2 (2)
ühine majandamine ning kaasomandi valitsemine. Seega on ühistu liikmetel õigus olla ühistu
asjadest informeeritud (KrtS § 45 lõige 1). Siiski ei ole see õigus absoluutne ning lähtuma peab
eesmärgipärasusest ja minimaalsusest.
Lisaks saab ühistusiseselt andmete töötlemist iga ühistu ise reguleerida ning AKI ei sekku KÜ
siseasjadesse. Selleks, et kõik andmetöötlusest ühtemoodi aru saaksid ja kõigile liikmetele oleks
selge, millal ja milliseid andmeid jagatakse, on vajalik selles ühiselt kokku leppida. Seega on KÜ
enda pädevuses kehtestada erinevad kodukorra reeglid, sh selle kohta, kuidas toimub omavaheline
suhtlemine ja andmete avaldamine.
IKÜM sätestab ka andmesubjekti õigused seoses isikuandmete töötlemisega. Näiteks on inimesel
õigus nõuda andmetöötlejalt enda andmete kustutamist (IKÜM art 17), töötlemise piiramist
(IKÜM art 18) või esitada andmete avaldamise osas vastuväide (IKÜM art 21). Vt õigustest
täpsemalt meie kodulehelt rubriigist Teave isikuandmete kasutamise kohta | Andmekaitse
Inspektsioon.
AKI on oma kodulehel käsitlenud erinevaid KÜ kohta käivaid küsimusi, vaata rohkem ka
Korteriühistu | Andmekaitse Inspektsioon.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Hanna-Liina Jaani
jurist
peadirektori volitusel
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|