Eesti Laskurliidu ettepanekud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.

Kaitseliidu Lasketiir Postiaadress: PK 4006 Tel/fax 641 1160

Männiku küla Tallinna Peapostkontor tel 641 1162

Saku vald 10509 TALLINN

75501 HARJUMAA Swedpank

Reg.kood 80059094 EE372200221002102442

EESTI LASKURLIIT

Siseministeerium

Pikk 61

Tallinn

15065 21.03.2024

Eesti Laskurliidu ettepanekud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõule.

Eesti Laskurliidu juhatus, olles tutvunud riigilõivuseaduse muutmise eelnõuga, keskendub

oma analüüsis eelkõige selle relvaseaduse ja turvategevuse seaduse valdkonnas tehtud

muudatusettepanekutele ja nende põhjendustele eelnõu seletuskirjas.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus ja olulisemad muudatused

Eelnõuga tõstetakse Siseministeeriumi valitsemisala riigilõivumäärasid vastavalt toimingute

tegelikele kuludele. RLS-i § 4 lõike 1 kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär, lähtudes toimingu

kuludest, aga kehtivad riigilõivumäärad ei ole enam kulupõhimõttega kooskõlas.

2.1.1. RelvS-i ja TurvaTS- alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärade tõstmine

Eelnõuga muudetakse RLS-is läbivalt RelvS-i ja TurvaTS-i alusel tehtavate toimingute

riigilõivumäärasid, kuna kehtivad määrad ei kata üldise hinnatõusu tingimustes kaasnevaid

otseseid kulusid. Enamik nimetatud riigilõivumäärasid on püsinud samal tasemel 2015. aastast.

Lõivumäärade tõstmine on vajalik, et ajakohastada Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)

toimingutega seotud riigilõive selliselt, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid

PPA tegevuskulud tegevus- ja relvalubade väljastamise teenuse osutamisel.

Oleme on nõus, et riigilõivumäärasid tõstetakse ulatuses, mis katavad tehtavate toimingute

otseseid kulusid, kuna RLS-i § 4 lõike 1 kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär, lähtudes

toimingu kuludest, aga kehtivad riigilõivumäärad ei ole enam kulupõhimõttega kooskõlas.

Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kalkulaatori andmetel on 2015. aasta teisest kvartalist

2023. aasta kolmanda kvartalini tarbijahinnaindeksi tõus olnud 48,8%.2 Alampalga määr 2015.

aastal oli 390 eurot, 2023. aastal on alampalga määr 725 eurot. Keskmine brutopalk aastal

2015 oli 1065 eurot, 2023. aastal oli keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel 1868

eurot.3

Kaitseliidu Lasketiir Postiaadress: PK 4006 Tel/fax 641 1160

Männiku küla Tallinna Peapostkontor tel 641 1162

Saku vald 10509 TALLINN

75501 HARJUMAA Swedpank

Reg.kood 80059094 EE372200221002102442

Selle analüüsi alusel oleks põhjendatud riigilõivumäärade tõus 50-75%, millega Eesti

Laskurliit oleks nõus.

Majandusnäitajatele tuginedes saaks riigilõivumäärasid tõsta üksnes maksejõulisuse

põhimõttega kooskõlas, arvestades miinimumpalga ja keskmise palga tõusu, kuid see ei kataks

teenuse osutamiseks vajalikke tegelikke kulusid. Tulirelva omamine ei ole kohustuslik vaid

võimalus, kui selle omamise õigust taotlev isik vastab RelvS-is sätestatud nõuetele ja taotletav

otstarve on põhjendatud. Sellest tulenevalt on põhjendatud riigilõivumäära kehtestamisel

arvestada teenuse osutamisega kaasnevaid tegelikke kulusid.

Kui RLS-i § 4 lõike 1 kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär kulupõhimõttega kooskõlas,

siis nüüd väidetakse, et määrasid ei saa tõsta vaid maksejõulisuse põhimõttega kooskõlas,

vaid tuleb arvestada ka teenuse osutamiseks vajalikke tegelikke kulusid. Millised kulud ja

millega põhjendades tegelike kulude alla veel kvalifitseeruvad, pole siin esitatud. Samast ja

järgmisest eelnõu lõigust saame aga vastuse kulupõhimõttest ja maksejõulisuse põhimõttest

loobumise tegelikud põhjused. Kuna tulirelva omamine ei ole kohustuslik, vaid võimalus,

siis tuleb riigilõivu tõstmisega see võimalus teha võimalikult kalliks ehk teisisõnu

vähendada relvade hulka elanikkonna käes. Selle põhimõttega Eesti Laskurliit ei nõustu,

kuna see takistab oluliselt kõigi erinevate laskespordi alade ja jahinduse arengut. Samuti

väheneb riiklik siseturvalisus ja nõrgeneb laiapõhjaline riigikaitse.

Muutunud majandusolukorra tõttu on lisaks kulude kokkuhoiule avalike teenuste rahastamiseks

vajalik täiendada riigieelarve tulude koosseisu. Tuleb leida selliseid täiendavaid allikaid, mis

oleks kooskõlas üldise maksupoliitikaga: teenimise asemel tarbimise ning keskkonda

koormavate tegevuste kõrgem maksustamine.

Selle lõigu eest tuleb kiita seletuskirja autoreid, sest korraks on hämamine kõrvale jäetud ja

ausalt tunnistatud, et tegelikult on riigilõivu määrade tõstmine täiendav allikas riigieelarve

tulude koosseisu täiendamiseks ja üldise maksutõusuga kooskõlla viimine. Neid

põhimõtteid Eesti Laskurliit ei toeta, kuna eeldatav tulu kasv (1,17 miljonit €) ei leevenda

riigieelarve puudujääki olulisel määral, samas kaasnevad negatiivsed mõjud on kordades

suuremad. Riigilõivude tõstmine kuni 8 korda ei ole ka kooskõlas üldise maksupoliitikaga,

sest näiteks trahvimäärasid plaanitakse tõsta vaid 2 korda.

Praegused riigilõivumäärad ei kata PPA toimingute tegemisel kaasnevaid kulusid ega

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendusekeskuse (edaspidi SMIT) kulusid, mis on

vajalikud teenistus- ja tsiviilrelvade registri ülalpidamiseks ja ajakohasena hoidmiseks, ning

vajavad seetõttu korrigeerimist.

Eesti Laskurliit tunnustab PPA infotehnoloogiaalast arengut. Relvalubadega seotud

toimingute tegemine e-keskkonnas on kiire ja mugav. Kui aga SMIT kulud on tõesti nii

suured (621000 € aastas, mis teeb ühe taotlus kohta 38,74 €), siis teeb EL ettepaneku

teenuse pakkujat vahetada või paberimajanduse juurde tagasi minna. Näiteks rahvastikuregistri portaali töös hoidmise ja arendamise ning rahvastikuregistri kasutajatoe

eest arvestatakse riigilõivu tõusu 5 eurot kande kohta.

Kaitseliidu Lasketiir Postiaadress: PK 4006 Tel/fax 641 1160

Männiku küla Tallinna Peapostkontor tel 641 1162

Saku vald 10509 TALLINN

75501 HARJUMAA Swedpank

Reg.kood 80059094 EE372200221002102442

Riigilõivu määra kehtestamisel on üldpõhimõtteks, et kehtestatakse riigilõiv sellises määras,

mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks liiga suur, ning et selle

eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomine.

Eelnev lõik on kirjas eelnõu seletuskirja turvateenuse seadust puudutavas osas. Ilmselt ei

ole seda osa kirjutanud ametnik lugenud oma relvaseaduse osa kirjutanud kolleegi

seletuskirja, sest siin ei võeta eesmärgiks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomist ja

pöördutakse tagasi riigilõivu määra kehtestamise üldpõhimõtte juurde, mille alusel kehtestatakse riigilõiv sellises määras, mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid

samas ei oleks liiga suur. Sellist põhimõtet Eesti Laskurliit toetab.

Kavandatavate muudatuse aluseks on võetud kulupõhimõte. Selle kohaselt peab riigilõivumäär

katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud.

Otsesed kulud on näiteks palgafond, materjalikulu (blanketid, eriblanketid, trüki- ja

paberikaubad jne). Kaudsete kuludena võib välja tuua majandus- ja halduskulu (rent,

elektrikulu, seadmete soetamise ja hoolduse kulu jms), arhiveerimisega seonduva kulu,

juhtimis- ja raamatupidamiskulud.

Eesti Laskurliit tunnustab taas seletuskirja autorit, sest siin on välja toodud otseste ja

kaudsete kulude loetelu, mis teeb arusaadavamaks riigilõivumäärade kujundamise.

Kulupõhimõtet on rõhutanud ka Riigikohus4 leides, et RLS-i § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses

sätestatud juhul ja RLS-is sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest.

Sama seaduse § 4 lõike 1 järgi kehtestatakse riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega

kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). RLS-i § 4 lõige 2 sätestab, et toimingu eesmärgist,

sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja

majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest

erinevalt. Seega on riigilõivu eesmärgiks riigi tehtava avalikõigusliku toimingu kulutuste täielik

või osaline hüvitamine.

Oluline viide riigikohtu otsusele. Kui loobutakse riigilõivu kehtestamisel kulupõhimõttest,

siis on põhjendatud selle seaduse vaidlustamine kohtus. RLS-i § 4 lõige 2 sätestab, et teatud

juhtudel võib riigilõivumäära kehtestada ka kulupõhimõttest erinevalt, kuid siin peetakse

silmas kuludest väiksemat määra, ehk kulude osalist hüvitamist, mitte riigieelarvele

lisatulude teenimist.

Riigilõivumäärade kujundamisel on lähtutud lisaks kulupõhimõttele ka ekvivalendipõhimõttest

ja maksejõulisuse põhimõttest5. Nii RelvS-i kui TurvaTS-i alusel tehtavate toimingute eest

ettenähtud riigilõivumäärade kehtestamisel on aluseks võetud taotluste menetlemise või

toimingute tegemisega seotud otsesed ja kaudsed kulud. Taotluse esitamisel nähakse ette

riigilõivumäär, et jätkuvalt katta taotluse läbivaatamisega seotud kulud, tagada menetluse

kiirus ja loa väljastamisele järgneva loaomaja üle järelevalve tegemine.

Sellest lõigust järeldame, et nii RelvS-i kui TurvaTS-i alusel tehtavate toimingute eest

ettenähtud riigilõivumäärade kehtestamisel on aluseks võetud taotluste menetlemise või

toimingute tegemisega seotud otsesed ja kaudsed kulud, ehk lähtutud samadest

põhimõtetest ja kalkulatsioonidest.

Eesti Laskurliit toetab TurvaTS-i alusel turvateenust osutatavate firmade tegevusloa

taotluse läbivaatamise riigilõivumäära tõstmist 260 eurolt 270 eurole. Põhjenduseks

Kaitseliidu Lasketiir Postiaadress: PK 4006 Tel/fax 641 1160

Männiku küla Tallinna Peapostkontor tel 641 1162

Saku vald 10509 TALLINN

75501 HARJUMAA Swedpank

Reg.kood 80059094 EE372200221002102442

tuuakse, et riigilõivumäära tõstmine 10 euro võrra on tingitud eelkõige PPA töötajate

palga- ja töövahendite kulude suurenemisest. Teisisõnu on suurenenud PPA kulutused

taotluse menetlemisele ja loa omaja üle järelevalve tegemisele. Põhjendus on asjakohane ja

arusaadav, et 10 euroga kaetakse kogu palga- ja töövahendite kulu suurenemine.

Eelnevale toetudes ning seletuskirjas toodud selgitusi ja kalkulatsioone analüüsides ei pea

Eesti Laskurliit neid usaldusväärseteks. Seepärast ei saa me pidada põhjendatuks ega

nõustuda relvaseaduse valdkonnas planeeritavate riigilõivumäärade tõstmisega planeeritud

suuruses.

Mõned näited seletuskirja ebakõladest: 2019. aasta tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenusega seotud kulu kokku oli ligikaudu

1,5 miljonit eurot, praeguseks ulatub kulu 3,06 miljoni euroni. Samas väidetake, et teenistus- ja tsiviilrelvade registri ülalpidamisele ja arendamisele

kulub 2023. aastal ligikaudu 621 000 eurot, PPA ametnike palga- ja töövahendite ning

varustuse kulu on 2023. aastal kokku ligikaudu 1,8 miljonit eurot ehk 58,8% kogukuludest

(protsent on õigesti arvutatud), teiste asutuste (Kaitsepolitseiamet, SMIT) poolt läbi

viidavate tegevuste kulu ligikaudu 887 000 eurot ehk 3,3% kogukuludest. (Protsent on

valesti arvutatud). Kokku kolm arvu teevad 3,308 miljonit eurot.

Vahet pole, milline on tegelik kulu täpselt, sest kalkulatsioonist ei selgu, kuidas saab kulu

tõusta nelja aastaga üle 100%, kui hinna- ja palgatõus pole olnud nii suured. Ilmselt on

tegemist arvutusmetoodika muutusega, sest võime lugeda, et Lisaks panustavad taotluste

menetlusse ja loaomaja üle järelevalve tegemisse teiste PPA struktuuriüksuste ning

partnerasutuste (Kaitsepolitseiamet, SMIT) ametnikud, sealhulgas piirkonna- ja

veebipolitseinikud, kriminaalpolitseiametnikud ja klienditeenindajad. Kõnesolevate

riigilõivustatud teenuste osutamisega seotud PPA ametnike palga- ja töövahendite ning

varustuse kulu on 2023. aastal kokku ligikaudu 1,8 miljonit eurot ehk 58,8% kogukuludest.

Ilmselgelt on 1,8 miljoni sisse arvestatud kõigi teenuse osutamisega kaudselt kokku

puutuvate ametnike kogu palgakulu, sest kui 1,8 miljonit jagada 32 teenuse osutamisega

otseselt tegeleva ametniku vahel, oleks nende palga ja pastakakulu keskmiselt 4687,50 €

kuus.

Teadmate küll relvaloa menetlejate palganumbrit, ei ole usutav, et see nii suur on. Seega võime

järeldada, et kaudsete kulude arvestamisel on selgelt üle pingutatud.

Relvaeksami riigilõivu määrade tõstmise põhjendusena tuuakse välja, et Lasketiirude ja

relvaeksami teooriaeksami vastuvõtmiseks vajalike õppeklasside rendi- ja halduskulude tõus on

suurendanud PPA-l relvaeksami läbiviimise kulusid. Lisaks tuleb regulaarselt kaasajastada ja

hooldada relvaeksamil kasutatavaid tulirelvi. Laskemoona hind on kaheksa aasta jooksul

kallinenud ligi kolmandiku võrra. Näiteks relvaeksami laskekatsel kasutatava .38Spl padruni

hind on kallinenud 0,082 sendi võrra ehk 39,4%.

Sõltumata sellest, kas eksamil osaleb üks või mitu eksamineeritavat, on vajalik eksami

läbiviimiseks broneerida ruum. Sellega kaasnevad rendi- ja halduskulud on ühesugused

olenemata osalejate arvust. Samuti on ettenähtud, et eksami nõuetekohaseks vastuvõtmiseks

peab eksamil osalema eksamikomisjoni esimees ning vähemalt üks eksamikomisjoni liige.

Selle jutuga püütakse meid veenda, et õppeklasse renditakse eraldi ja spetsiaalselt eksamite

läbiviimiseks väljaspool politseimaja, et vaatamata pikkadele järjekordadele viiakse läbi

eksameid ühele inimesele, et eksamikomisjoni esimees ja liige ei olegi relvaloa osakonna

ametnikud, kelle tööülesannete hulka kuulub eksamite vastuvõtmine, vaid need inimesed

palgatakse lisatasu eest eraldi eksamit vastu võtma. Eriti veenev peaks meile olema padrunite

hinnatõusu argument 0,082 senti ehk 39,4 %. Eksamil kulub ühe inimese peale maksimaalselt 4

Kaitseliidu Lasketiir Postiaadress: PK 4006 Tel/fax 641 1160

Männiku küla Tallinna Peapostkontor tel 641 1162

Saku vald 10509 TALLINN

75501 HARJUMAA Swedpank

Reg.kood 80059094 EE372200221002102442

padrunit, ehk siis 0,328 senti. Isegi kui siin on tegemist näpuveaga ja tegelik hinnatõus on 0,082

eurot, siis 33 senti padrunikulu suurenemist ei anna alust riigilõivu suurendamiseks 3 korda.

Niimoodi valede lähteandmetega saavutatud relvalubade väljastamise omahinna 170.- € ja

relvaeksami omahinna 145.- € arvestused on samuti väärad ja selle põhjal esitada väide, et me

tuleme klientidele vastu ja kehtestame vaid 120 € ja 90 € riigilõivu määra, on demagoogiline ja

eksitav.

Eriti küüniline on väita, et Eelnõu § 1 punkti 14 kohaselt tunnistatakse RLS-i § 266 lõige 1

kehtetuks. See tähendab, et kui seni tuli Euroopa tulirelvapassi väljastamise eest tasuda

riigilõivu 15 eurot, siis edaspidi ei võeta selle toimingu eest riigilõivu. Kuigi ka Euroopa

tulirelvapassi väljastamisega kaasneb PPA-le kulu, peab eelnõu koostaja oluliseks väärtustada

jahipidamist, laskespordi harrastamist ning ajaloo või kultuuri hoidmist ja edendamist. Neil

eesmärkidel esindatakse Eestit teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, kuhu relvaga reisimisel on

lisaks relvaloale vajalik Euroopa tulirelvapass, mis võimaldab relvaomanikule mugavama reisi

planeerimise, kui tegelikult keelab riigilõivu kehtestamise Euroopa tulirelvapassile

eurodirektiiv.

Kui eelnõu koostaja ja seaduse loojad tõesti soovivad väärtustada jahipidamist, laskespordi

harrastamist ning ajaloo või kultuuri hoidmist ja edendamist ning et sportlased esindaksid

Eestit üle maailma, siis lisaks 3 euro säästmisele aasta kohta Europassi pealt, teeb Eesti

Laskurliit ettepaneku kehtestada laskesportlastele, laskespordiklubidele ja spordikoolidele

50% soodustus kõigist relvaseaduse osas kehtima hakkavatest riigilõivumääradest.

Lisaks sellele teeb Eesti Laskurliit ettepaneku erilubade väljastamisel rakendada laskespordi

aladega tegelevatele MTÜ-dele riigilõivumäära relvaloa kohta, mitte relva kohta. Seda

põhimõtet on eelnõu koostaja ette näinud relvakaupmeeste äriühingutele, et mitte pärssida

nende äritegevust. Sportlased ja MTÜ-d, kes kasumit ei teeni, peaksid aga eelnõu kohaselt

120.- € riigilõivu maksma igalt relvalt, kuigi tihti reisitakse koondistena ühiselt ja ühe

relvaloaga ning ka üksi reisides võib sportlasel olla kaasas 2-3 relva. Seda eelnõud lugedes ei

näe me küll eelnõu koostaja poolset tegelikku huvi soodustada Eesti spordialasid, mis on seotud

relvade kasutamisega spordi otstarbel.

Selgelt paistab välja hoopis soov säästa hinnatõusust kasumit teenivad ja riigile makse maksvad

edukad turvafirmad ja relvakaupmehed.

Seaduse mõju analüüsi lugedes näeme, PPA ametnikud ei pea midagi juurde õppima. Muudatus

puudutab üksnes riigilõivu suurust. Riigilõivude tõstmisega ei kaasne PPA-le

kohanemisraskusi. Seega ei mõjuta muudatus ametnike töö olemust. Asutustele on muudatuse

mõju pigem positiivne, sest RelvS-i ja TurvaTS-i alusel tehtavate toimingutega seotud kulud

saavad edaspidi suurema summa ulatuses kaetud riigieelarvest.

Sellest järeldub, et seaduse muudatusega PPA kulud ei suurene, kuid Eesti Laskurliidul tekib

küsimus, kas PPA-l on veel mingid tuluallikad lisaks riigieelarvele?

Relva omandamisel on jätkuvalt kõige suuremaks kuluks aga relva soetamine ning riigilõivu

osakaal on relva soetamisega võrreldes jätkuvalt väike. Arvestades relva soetamise hinda, siis

moodustab relva soetamisloa riigilõivumäär praegu 700 eurot maksva relva hinnast umbes 4%.

Uue määra alusel moodustab soetamisloa riigilõivumäär 600 eurot maksva relva hinnast 24%.

Kuuekordne riigilõivu osatähtsuse suurenemine relva hinnas tundub eelnõu koostajale jätkuvalt

väike, sest see ei ole veel suurem kui relva enda hind. Eesti Laskurliit ei nõustu selle

järeldusega ja leiab, et riigilõivu osakaal relva hinnas saab olema uute määrade korral

ebaproportsionaalselt suur.

Kaitseliidu Lasketiir Postiaadress: PK 4006 Tel/fax 641 1160

Männiku küla Tallinna Peapostkontor tel 641 1162

Saku vald 10509 TALLINN

75501 HARJUMAA Swedpank

Reg.kood 80059094 EE372200221002102442

Ebasoovitava mõju risk on keskmine. Riigilõivu määra suurendamine on isikutele pigem

negatiivne, sest ollakse harjunud väiksema summa eest neid toiminguid tegema. Võivad

kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, sest kui teenus on liiga kallis, võivad osad senised

teenuse kasutajad sellest loobuda. See võib tähendada relvaloa omajate arvu vähenemist või ka

relvade käitlemisega seonduval tegevusalal tegutsevate juriidiliste isikute loobumist teenuse

osutamisest. Kavandatavad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2025. aastal. Ettevõtetele, kelle

tegevust riigilõivumäära muutmine mõjutab, jääb piisavalt aega muudatustega kohanemiseks

ning sellest lähtuvalt oma tegevuse planeerimiseks. Siiski võib eeldada, et riigilõivumäärade

tõstmine ei mõjuta inimeste soovi relvi soetada, laskespordi või jahindusega tegeleda või

RelvS-i alusel tehtavaid toiminguid teha.

Eesti Laskurliit ei nõustu selle järeldusega ja leiab, et planeeritavate riigilõivu määrade

ebasoovitavate mõjude risk on suur. Kindlasti väheneb sportlastel võimalus soetada uusi

sportlikku arengut võimaldavaid relvi, loobutakse olulistel võistlustel osalemisest, lõpetatakse

laskespordiga tegelemine. Arvestades spordi ebapiisavat rahastust ja laskespordi väikest

kandepinda, pole klubidel võimalik vähem kui aastaga muudatustega kohaneda. Seega võib

hoopis eeldada, et riigilõivumäärade tõstmine mõjutab oluliselt inimeste võimalusi relvi soetada

ja laskespordiga tegeleda.

Ebasoovitava mõju risk on väike, kuna riigilõivumäära suurendamine 10 euro võrra ei avalda

negatiivset mõju. Ei saa ette näha, et riigilõivu tõstmine võiks vähendada turvateenuse

pakkumise huvi. Turvaturu analüüsi17 andmetele toetuvalt saab välja tuua, et turvaettevõtjate

kogupanus Eesti ettevõtluses oli 307,5 milj eurot.

Eesti Laskurliit on mõjuanalüüsiga nõus. Ilmselt 10.- € suuruse riigilõivu tõusu elavad

turvafirmad üle.

Mõju avaldumise sagedus on üldjuhul keskmine. Eeldatavasti ei soovi inimesed RelvS-i alusel

luba taotleda iga päev, samas olles juba relvaomanik võib kokkupuude mõjuga olla regulaarne

või reeglipärane, aga mitte igapäevane. Riigilõivu tuleb tasuda näiteks relvaloa ja

relvasoetamisloa taotlemisel. Esmakordselt relvaluba taotledes tuleb PPA-le esitada vajalikud

dokumendid ja sooritada relvaeksam. Kui inimene soovib ka relva soetada, siis uute

riigilõivumäärade juures peab inimene arvestama vähemalt järgmise väljaminekuga: loa

taotluse menetlemise riigilõiv – 170 eurot, relvaeksami vastuvõtmise riigilõiv – 145 eurot ning

relvasoetamisloa taotluse menetlemise riigilõiv – 170 eurot, ehk kokku 385 eurot. Seni kehtinud

riigilõivumäärade järgi tuli nende toimingute eest tasuda 30 + 30 + 30 eurot ehk kokku 90

eurot riigilõivu. Relvaloa kehtivus on üldjuhul viis aastat. Kui soovitakse relvaloa kehtivust

pikendada, siis tuleb viie aasta pärast tasuda riigilõivu 170 eurot. Kui isikul on relv vaid enese

ja vara kaitse otstarbel, tuleb tal sooritada ka laskekatse, mille eest tasutakse riigilõivu 135

eurot (kehtiva seaduse järgi 30 eurot).

Toodud näites ei ühti riigilõivu määrad eelnõus toodud numbritega. Kas siin kasutatakse

PPA poolt arvutatud omahindasid või lipsasid kogemata sisse seaduseelnõu koostaja

soovunelmad? Mõlemal juhul ei tõsta see eelnõu koostajate usaldusväärsust. Aga eksimusel

on ka positiivne külg, sest eelnõu koostaja jõuab lõpuks järeldusele, et ebasoovitava mõju

kaasnemise risk on pigem keskmine või suur. Muudatus on inimestele negatiivne. RLS-i

kohaselt on praegused riigilõivumäärad väiksemad, kui eelnõus. Seega peavad inimesed

arvestama edaspidi suurema väljaminekuga.

Eesti Laskurliit on järeldusega nõus, kuid ei saa nõustuda sellega, et riik tekitab oma

tegevustega oma kodanikele ebasoovitava mõju suure riski.

6.1.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Kaitseliidu Lasketiir Postiaadress: PK 4006 Tel/fax 641 1160

Männiku küla Tallinna Peapostkontor tel 641 1162

Saku vald 10509 TALLINN

75501 HARJUMAA Swedpank

Reg.kood 80059094 EE372200221002102442

Järeldus mõju olulisuse kohta: kavandatava muudatuse mõju on väheoluline.

Eesti Laskurliit ei ole analüüsi ja sellest tehtud järeldusega absoluutselt nõus.

Analüüsis ei puudutatud sõnagagi elanikkonna käes olevate relvade määra olulisust

siseturvalisuse tagamisel ja laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamisel. Meie praeguse siseministri

retoorika relvataotlejate kohtlemisel on jõudnud ühest küljest PPA ametnikeni, kes samuti,

nagu siseminister Läänemets televisioonis, soovitavad relvasoetamise sooviga inimestel astuda

Kaitseliitu või keelduvad muudel suvalistel põhjustel soovijatele relvaluba väljastamast. Teisest

küljest on idanaabri meedias avaldatud head meelt selle üle, et Eestis piiratakse relvalubade

väljastamist ning elanikelt korjatakse relvad käest. Leiame, et lisaks kavandatavale riigilõivu

seaduse muudatustele on riigi julgeolekule väga oluline negatiivne mõju ka teistel

kavandatavatel seadusemuudatusel, mis puudutavad lasketiirude ohutusnõudeid ja relvade ning

laskemoona käitlemise piiranguid.

Eesti Laskurliit koos oma liikmesklubidega tegeleb igapäevaselt Eesti inimeste relvakultuuri

kujundamise ja parandamisega. Ka eelnõu koostaja teab, et Eesti relvaomanikud on üldjuhul

seaduskuulekad. Seepärast on risk relvadega seotud ohtudele minimaalne, kuid kasu suuremast

elanikkonna relvastamisest riigi julgeolekule hindamatu. Seda tõestavad näiteks Soome ja

Šveitsi kogemused.

Kokkuvõttes leiab Eesti Laskurliit, et koostatud seaduseelnõu muudatus on vähemalt

relvaseaduse osas sellisel kujul vastuvõetamatu, kuna ei vasta seadustes kirjeldatud

põhimõtetele, ei sisalda usaldusväärseid kulu- ja tuluanalüüse, on arengut pärssiva mõjuga

sihtgruppidele ning kahjustab Eesti riigi mainet ja julgeolekut. Seaduseelnõu muudatuse

jõustumine oleks suureks löögiks Eesti laskespordile.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Loit

Tegevdirektor

Komisjoni esimees Meelis Loit