Keskkonnaameti seisukoht riigitee 19271 1 Tootsi-Piistaoja tee km 2,0 asuva Tootsi viadukti ehitusloa eelnõule

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Jörgen Vanamõisa

Transpordiamet [email protected]

Teie 30.01.2026 nr 8-1/25-030/1619-1

Meie 09.02.2026 nr 6-2/26/1992-2

Seisukoht Riigitee 19271 1 Tootsi-Piistaoja tee

km 2,0 asuva Tootsi viadukti ehitusloa osas

Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks Riigitee 19271 1 Tootsi-Piistaoja tee km 2,0 asuva Tootsi viadukti ehitusloa materjalid. Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt K-Projekt AS tööle

nr 25033„Põhiprojekt DPS1 riigitee nr 19271 Tootsi-Piistaoja ja riigitee nr 19270 Suigu-Tootsi tee, Tootsi viadukt, juurdepääsu- ja hooldusteed“.

Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse eritasandilise maanteeviadukti ehitusprojekti koostamine, mis sisaldab teede katendite ning muldkehade ümberehitamist (sh

olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust

ja parandada katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projektiga oli võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/2zJdvz2mIQwcnur

Projekti alal kaitstavaid loodusobjekte ja võõrliike registreeritud ei ole. Keskkonnaameti

kui kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut (kooskõlastust) vaja ei ole. Esitame

alljärgnevad märkused, millega palume arvestada:

1. Maanteeviadukt on projekteeritud muutuva pikikaldega ja ristprofiilis põikkaldega 2,5%

vihmavee ärajuhtimiseks teekatte pinnalt. Tekiplaadilt joatorudega kogutud vesi kogutakse sadeveetorudega telgedele 3 ja 4, kust juhitakse vesi alla maapinnal olevatele ajutistele

imbaladele. Märgime, et sademevee suublasse juhtimisel veeseaduse § 129 tähenduses peab

immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest

(määrus nr 61 § 7 lg 3). Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed

ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5).

2. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal Tootsi alevi piirkonnas 4,7 km (0+000 – 4+700) pikkusel

lõigul on eriti oluline kinni pidada järgmistest KMH kohapõhiste leevendusmeetmetena

toodud kemikaalide ja kütuste käitlemisnõuetest, et veesaasteained ei sattuks pinnase ja pinnavee kaudu põhjavette:

2 (2)

- üldise kaitsemeetmena ei tohi kütuste, kemikaalide ja reostunud maa-ainese

hoidmisalad olla lähemal kui 100 m kaevudele, karstialadele või vähese kaitstusega

põhjavee aladele. Betoonijäätmeid ei tohi jätta vette;

- ehitusmasinaid ei tohi pesta lähemal kui 100 m veekogudele, kaevudele, karstialadele

ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel. Kõikvõimalike tehniliste ja organisatoorsete

vahenditega tuleb vältida pinnase ja vee reostamist betoonisegu, naftaproduktide,

värvidega ja kemikaalidega;

- ehitusettevõte peab teadma, milliseid kemikaale ehitusobjektil käideldakse, omama

ülevaadet kemikaalide omadustest kemikaalide ohutuskaardi põhjal ning kavandama

objektil töö ohutuskaardil esitatud nõuete kohaselt. Põhjavee kaitse seisukohalt tuleb

erilist tähelepanu pöörata kemikaalidele käitlusele, mille ohuna ohutuskaardi jaos 2 on

välja toodud GSH09-keskkonnaoht: oht veekeskkonnale;

- ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid.

Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist keskkonda pinnase saastumise vältimiseks;

- juhul, kui ehitustoode käigus leitakse jääkreostust, siis tuleb peatada pinnasetööd,

eraldada leiuala või leitud reostunud pinnas, võtta pinnaseproovid, et tuvastada pinnases oleva jääkreostuse olemus ja otsustada vajalike meetmete üle. Leiud tuleb

dokumenteerida ja vajadusel teavitada Keskkonnaametit. 3. Palume lisada ehitusloale ka teised kemikaalikäitluse ja ka avariiolukordaega seotud

meetmed.

4. Märgime, et kui tööde ajal (ehituskaevikust) on vajalik põhjavett ära juhtida rohkem kui 1000 m3 ööpäevas või põhjavee ümberjuhtimine kestab kauem kui kuus kuud (ka juhul, kui kogus ei ületa 1000 m3 ööpäevas), tuleb VeeS § 187 p 12 ja § 188 lg 1 p 11 alusel taotleda

vee erikasutuse keskkonnaluba.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo

Toomas Kalda 510 7975 (keskkonnakorraldus)

[email protected] Christina Vohla 5690 8272 (vesi) [email protected]

Olavi Randver 525 4935 (looduskasutus)

[email protected]