Eelnõu kooskõlastamiseks

Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa

RAKENDUSAKTI KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel.

§ 1. Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruses nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) tarbijavaidluste komisjoni andmestik.“;

2) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 9 tunnistatakse kehtetuks.

3) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) andmed tarbijavaidluste komisjoni lahendite kohta säilitatakse kolm aastat pärast

tarbijavaidluse lahendamist.“;

4) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub üldises korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Lisa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed

Majandus- ja taristuministri 19.03.2020. a määrus nr 5

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järelevalve infosüsteemi põhimäärus“

Lisa

(muudetud sõnastuses)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis töödeldavad andmed

[…]

XII. Tarbijavaidluste lahendamise menetluse andmestik

12. Tarbijavaidluse lahendamise menetluse, tarbijavaidluste komisjoni otsuse ja otsuse täitmise

kohta kantakse andmekogusse tarbija poolt tarbijavaidluse algatamisel ja vastava avalduse

esitamisel tarbijakaitseseaduse § 46 alusel esitatavad andmed ja kinnitused avalduse esitamise

tingimustega nõustumise kohta. Tarbijavaidluse lahendamise menetlusekohta kantakse

andmekogusse täiendavalt järgmised andmed:

12.1. tarbija andmestik ja kontaktinfo – ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-

posti aadress;

12.2. menetluses esindaja kasutamisel tarbija esindaja andmestik ja kontaktinfo – ees- ja

perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

12.3. kaupleja nimi, registrikood, telefoninumber ja e-posti aadress. Vajadusel lisatakse ja

kantakse andmekogusse ka täiendav info kaupluse nime, teenuse osutaja või veebipoe aadressi

kohta;

12.4. kaupleja esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

12.5. menetluse ja menetlustoimingute andmestik – menetluse number ja info avalduse

menetluse seisu (etapi) kohta (eelmenetlus, menetlusse võetud, lahendamisel komisjonis,

menetlus lõpetatud) ning menetlustähtajad;

12.6. tehingu valdkond, pooltevahelise tarbijalepingu andmed;

12.7. vaidluse asjaolud ja tarbija ja kaupleja vaidluse asjaolude kirjeldus, esitatavate tõendite

loetelu ja esitatud nõue;

12.8. tarbija poolt vaidluse lahendamiseks eelnevalt sooritatud toimingud ja suhtlus kauplejaga

– kauplejale kaebuse ja nõude esitamise aeg; kinnitus, kas kaupleja vastas pretensioonile või

mitte; kauplejaga peetud kirjavahetus;

12.9. muu avalduse sisu ja nõuet selgitavad andmed, poolte kirjavahetus ja vaidluse

lahendamiseks vajalik teave sõltuvalt vaidluse sisust ja esitatud nõude liigist;

12.10. asjas läbiviidud menetlustoimingute andmed – poolte esitatud taotlused, asjas koostatud

menetlusdokumendid ja nõusolekud menetlustoimingute läbiviimiseks, poolte asjas antud

selgitused ja muu vaidluse lahendamiseks vajalik info, muu asjassepuutuvad kolmandate

osapoolte edastatud andmed;

12.11. vaidluse lahendamiseks vajalike tõendite andmestik ja asjas kogutud tõendite andmed ja

vaidluse asjaolusid tõendavad dokumendid (akt, spetsialisti arvamus, ekspertiis, pildi-, video-

ja häälmaterjal) koos vastava dokumendi liigi andmetega ja sisuga;

12.12. menetluse muu andmestik (algus ja lõpp, menetluse kestvus ja tähtajad, vaidluse tulem

ja menetluse lõpetamise alus, valdkond, tooteliik, õiguslik probleem, asja arutamise aeg ja koht,

pooltega peetud teabevahetus asja lahendamise korraldamise osas, kutsed, märkused jm asja

lahendamiseks vajalik menetlusinfo, suulise istungi puhul selle salvestis);

12.13. asjas tehtud lahendi sisu ja andmestik – resolutiivosa, põhjendav osa, asjaolude kirjeldus,

komisjoni seisukohad, õiguslikud põhjendused, vaidluse poolte ja komisjoni andmed;

rahuldatud nõude suurus, lahendi sisu lühikokkuvõte;

12.14. lahendi kuupäev, number, pooltele edastamise aeg, lahendi täitmise tähtaeg;

12.15. menetleja ees- ja perekonnanimi;

12.16. komisjoni esimehe ja liikmete ees- ja perekonnanimi;

12.17. muude menetluses osalenud isikute (tõlk, spetsisalist, ekspert) andmed – ees- ja

perekonnanimi ja roll.

1

EELNÕU

04.02.2026

Seadme ohutuse seaduse muutmise seadus

§ 1. Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Elektrialal tõendab isik oma kompetentsust kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses.“;

2) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles

sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:

1) andmekogu ülesehitus;

2) andmete esitamise kord;

3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

4) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

5) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded.“;

3) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) tarbijavaidluste komisjoni andmestik.“;

4) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses:

„(7) Andmekogu pidamise eesmärgi saavutamiseks ning käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5

kohaselt andmekogusse kantavate andmete valdkonna ülesannete täitmiseks töödeldakse isiku

kohta järgmisi andmeid:

1) üldandmed;

2) haridusandmed;

3) töötamise andmed;

4) terviseandmed.

(8) Andmekogus avalikustatakse isikuandmed järgmistel juhtudel ja tingimustel:

1) avalikud andmed seadme auditi või kontrolli kohta on seadme liik, registrinumber,

ehitisregistri kood, seadme nimetus, asukoha aadress ja liiklusregistri number;

2) avalikud andmed isiku kompetentsust tõendava tunnistuse kohta on tunnistuse omaniku nimi

ja isikukood, tunnistuse andmise kuupäev, tunnistuse kehtivuse lõpu kuupäev, pädevusulatus ja

tunnistuse number;

3) andmekogu vastutaval töötlejal on õigus andmekogus töödeldavaid andmeid edastada

Euroopa Komisjonile ja avaliku ülesande täitmiseks teise riigi pädevale asutusele

otsekohalduva Euroopa Liidu õigusakti või välislepingu alusel.

(9) Andmekogus töödeldavatele terviseandmetele on ligipääs andmekogu vastutaval töötlejal

järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalikus ulatuses ning neid andmekogust ei väljastata.

(10) Käesoleva seaduse alusel andmekogusse kantud isikuandmeid säilitatakse kõige kauem

20 aastat andmekogusse kandmisest arvates. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad

2

sätestatakse andmekogu põhimääruses. Ilma kehtivusajata väljastatud lube ja tunnistusi

säilitatakse tunnistuse omaja eluea jooksul.“.

§ 2. Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2031. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … …. 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

… …. 2026. a

1

04.02.2026

Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Seadme ohutuse seaduse (SeOS) muutmise seaduse eelnõuga täiendatakse Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis (edaspidi TTJA infosüsteem)

töödeldavate isikuandmete liike ning nende säilitamise maksimaalse tähtaja ja avalikustamise

nõudeid. Elektrialal täiendatakse isiku kompetentsuse tõendamise nõudeid. Samuti lisatakse

tarbijavaidluste komisjoni andmestik sõnaselgelt SeOS § 12 lõikes 4 olevasse andmestike

loetellu.

Kavandatud muudatuste tulemusel ettevõtjate halduskoormus ei muutu. Muudatusi tehakse

kahes valdkonnas. Esimese valdkonna muudatustega viiakse seni määruses1 sätestatud

isikuandmete töötlemise nõuded seaduse tasandile. Teises valdkonnas täiendatakse elektrialal

isiku kompetentsuse tõendamise võimalusi ja viiakse need vastavusse elektrialal jõustunud

kutsetele ülemineku muudatustega, mille järel saab alates 2031. aasta 1. jaanuarist

kompetentsust tõendada 3.–8. taseme kutsetunnistusega2.

Eelnõu eesmärk on tagada, et isikuandmete töötlemise, säilitamise ja avalikustamise alused

oleksid selgelt ja täpselt sätestatud seaduse tasandil kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)

ja isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuetega. Eelnõuga kaotatakse olukord, kus

olulised isikuandmete kaitse küsimused on reguleeritud määruse tasandil, mis on vastuolus

seadusereservatsiooni põhimõttega. Teine eesmärk on tagada, et pärast elektrialal kutsetele

ülemineku protsessi lõplikku jõustumist (01.01.2031) on kutsega kompetentsuse tõendamise

nõue aegsasti ka SeOS-is sätestatud.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb

(5663 2448, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse seadme ohutuse seaduse 2025. aasta 1. juulil jõustunud redaktsiooni (RT

I, 30.04.2024, 12).

1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus–Riigi Teataja 2 Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded–Riigi Teataja

2

SeOS-i elektriala pädevuse tõendamise piiramiseks ainult kutsetunnistusega on koostatud

väljatöötamiskavatsus (seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus)3.

Andmekogu regulatsiooni korrastamise kohta ei ole koostatud eelnõu väljatöötamise kavatsust.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei pea eelnõu väljatöötamise kavatsust koostama, kui

eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.

Eelnõuga korrastatakse TTJA infosüsteemis töödeldavate isikuandmete liike, et need vastaks

IKÜM-i ja PS-i nõuetele. Eelnõuga ei muudeta andmete töötlemise põhimõtteid. Andmekogu

isikuandmete koosseis ja säilitamise tähtajad on praegu sätestatud andmekogu põhimääruses.

Eelnõuga tuuakse regulatsioon põhimääruse tasandilt seaduse tasandile. Sisulisi muudatusi

andmekogu regulatsioonis eelnõuga ei tehta, mistõttu ei kaasne selle rakendamisega olulist

õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

1.4. Eelnõu põhiseaduspärasus

Isikuandmete töötlemine

Õigus eraelu puutumatusele on inimõigusena sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides,

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja PS-is. Inimõigusena sisaldab see erinevaid huve ja

põhiõigusi: kodu puutumatus, isikuandmete kaitse, sõnumisaladus jne. Põhiõigus kontrollida

enda kohta käivat teavet ehk informatsioonilise enesemääramise õigus on isikuandmete kaitse

põhimõtete alus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktides.

PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja

kohaliku omavalitsuse üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu

sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Esemeline kaitseala. Riigikohtu hinnangul kaitseb PS-i § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole

kaitstud eriõigustega4, ja tagab seega tugevama kaitse. Eraelu kaitse üks oluline valdkond on

isikuandmete kaitse, sest informatsioonilise enesemääramise õigus tagab igaühele õiguse ise

otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. Riigikohtu

halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas

isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“5 Andmete, sealhulgas

isikuandmete hulk ja teabe ulatus üha suurenevad ning sekkumine isikuandmete sfääri üha

laieneb. IKÜM lubab isikuandmeid töödelda muu hulgas andmesubjekti nõusolekul (art 6 lg 1

p a). Avalik-õiguslikus suhtes andmete töötlemiseks peab siiski olema ka seadusest tulenev

alus, kuna andmesubjekti nõusolek ei muuda olematuks formaalseid nõudeid, mis kehtivad

põhiõiguse riiveks.

3 Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus – EIS. 4 RKPJKo, 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 16; RKPJKo, 19.12.2019, 5-19-38/15, p 96. RKPJKo = Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. 5 RKHKo, 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19.

3

Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele on igaühe õigus. See tähendab,

et PS-i § 26 kaitseb nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja

kodakondsuseta isikut (PS-i § 9 lg 1).

Piiriklausel. PS-i § 26 teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse,

avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või

kurjategija tabamiseks. See on kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab perekonna- ja

eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel PS-i § 26 teises lauses kindlaks määratud

eesmärgil.

Kvalifitseeritud seadusereservatsiooni korral on põhiõiguse piirang legitiimne üksnes PS-is

loetletud eesmärgil. Riigikohus on korduvalt kontrollinud, kas perekonna- või eraellu

sekkumise eesmärk on hõlmatud PS-i § 26 teise lausega. Õigust perekonna- ja eraelu

puutumatusele võib seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on lisaks eesmärgi

legitiimsusele järgitud PS-i §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt

peavad piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate

õiguste ja vabaduste olemust. Seega võib seadusandja PS-i § 26 teises lauses nimetatud

eesmärgil piirata isiku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuid piirang peab olema

proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Sobivus

Meede on sobiv, kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele, milleks on avaliku

korra, ohutuse ning seadmete ja toodete nõuetele vastavuse tagamise. TTJA ülesannete täitmine

eeldab, et ametil on võimalik tuvastada seadme omanik, hinnata seadmetöid tegevate isikute

pädevust ning uurida seadmetega toimunud õnnetusi. Selleks on vaja töödelda erinevat liiki

isikuandmeid.

Isiku üldandmed

Üldandmete töötlemine on sobiv, kuna ilma isiku tuvastamiseta ei ole võimalik hinnata seadme

omaniku hoolsuskohustuse täitmist ega tagada ohutusnõuete järgimist. Kontaktandmed

võimaldavad TTJA-l pöörduda seadme omaniku või pädeva isiku poole, anda ettekirjutusi ning

teavitada ohtlikest olukordadest. Seega aitavad üldandmed otseselt kaasa järelevalve ja ohutuse

tagamise eesmärgile.

Haridus- ja töökogemuse andmed

Need andmed on sobivad, kuna TTJA ülesannete hulka kuulub seadmetöid tegevate isikute

pädevuse kontroll. Pädevustunnistuste ja kutseoskuste kontrollimine on vältimatu selleks, et

hinnata, kas isik vastab seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. Ebapädevate isikute

tegevus võib põhjustada olulist ohtu elule, keskkonnale või varale.

Terviseandmed

Terviseandmete töötlemine on sobiv, kuna õnnetusjuhtumi uurimisel on oluline hinnata kahju

ulatust, sündmuse asjaolusid ja võimalikke ohutussüsteemi puudujääke. Tervisekahju iseloom

võib anda olulist teavet seadme rikke või ohtliku olukorra tekkepõhjuste kohta. Seega aitab

terviseandmete töötlemine kaasa ohutuse tagamisele ja õnnetuste ennetamisele. Toote rikke

näitena saab tuua elektrisae, mille puhul hinnatakse ohutust, et selgitada välja, kas toode võib

olla ohtlik ja on põhjendatud selle laialdasem keeld või oli tegemist kasutusveaga. Paigaldisest

tekkiva tervisekahju näitena saab tuua gaasipaigaldise, mille osaks on gaasikatel, mis vajab

korrektseks tööks muu hulgas piisavas koguses hapnikku, et ei tekiks mittetäielikku põlemist,

4

mille saaduseks on vingugaas. Vingugaasi tekkepõhjuste väljaselgitamiseks töötleb TTJA ka

terviseandmeid. Tuleb märkida, et TTJA-le saadetakse uurimiseks ka teiste pädevate asutuste

kogutud materjali, mis sisaldab TTJA järelevalve all olevate seadmete või paigaldistega

toimunud õnnetusjuhtumite kirjeldusi, kus tuuakse välja, kes sai viga ning milline vigastus oli.

Seda infot on vaja järelevalvemenetluseks, mille käigus selgitatakse välja õnnetuse

tekkepõhjused.

Kokkuvõttes on kõigi töödeldavate andmete kategooriad otseselt seotud TTJA seadusest

tulenevate ülesannete täitmisega ja andmete töötlemine aitab kaasa legitiimse eesmärgi

saavutamisele.

Vajalikkus

Meede on vajalik, kui sama eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isiku põhiõigusi

vähem riivava meetmega. TTJA tegevusvaldkond, milleks on ohtlikumate seadmete

järelevalve, tooteohutusalane järelevalve ja erialase pädevuse kontroll, eeldab täpset ja

usaldusväärset teavet nii seadmete kui ka nendega seotud isikute kohta.

Isiku üldandmed

Üldandmete töötlemisele ei ole realistlikku alternatiivi. Ilma isiku tuvastamiseta ei ole võimalik

hinnata seadme omaniku vastutust ega tagada, et järelevalvemenetluses osaleb õige isik. Samuti

ei ole võimalik tagada ohutust, kui TTJA ei saa vajadusel isikuga ühendust võtta.

Haridus- ja töökogemuse andmed

Pädevuse kontrollimiseks ei ole olemas leebemat meedet kui pädevust tõendavate dokumentide

ja andmete töötlemine. TTJA ei saa tugineda üksnes isiku enda väidetele või kolmandate isikute

hinnangutele. Kutsetunnistused, pädevustunnistused, koolitused ja töökogemus on objektiivsed

ja kontrollitavad allikad, mis võimaldavad hinnata, kas isik vastab seadusest tulenevatele

nõuetele. Ilma nende andmeteta ei ole võimalik tagada, et seadmetöid teevad üksnes pädevad

isikud.

Terviseandmed

Terviseandmete töötlemine on vajalik üksnes õnnetusjuhtumite uurimisel ja seda ei ole

võimalik asendada leebema meetmega. Õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks on oluline teada

tervisekahju liiki ja raskust, kuna see võib viidata seadme rikke olemusele või ohutusnõuete

rikkumisele. TTJA ei töötle terviseandmeid laiemalt ega muudel eesmärkidel kui õnnetuse

uurimine. Seega on terviseandmete töötlemine piiratud ja vältimatult vajalik.

Kokkuvõttes ei ole olemas alternatiivseid meetmeid, mis võimaldaksid TTJA-l täita oma

seadusest tulenevaid ülesandeid sama tõhusalt ja vähem riivavalt.

Mõõdukus

Mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda, kas isikuandmete töötlemisega kaasnev eraelu

puutumatuse riive ei ole ülemäärane võrreldes avaliku huviga.

Isiku üldandmed

Üldandmeid töödeldakse üksnes konkreetsetes järelevalvemenetlustes ja seadmete ohutuse

tagamiseks. TTJA ei kogu ega säilita andmeid põhjendamatult ja andmete säilitamise

5

maksimaalsed tähtajad tulenevad seadusest. Riive intensiivsus on väike ja selline avalik huvi

nagu ohtlikumate seadmete ohutuse tagamine kaalub selle üles.

Haridus- ja töökogemuse andmed

Pädevusandmete töötlemine on mõõdukas, kuna see puudutab isiku ametialast tegevust, mitte

otseselt tema eraelu. Andmeid töödeldakse üksnes pädevuse kontrollimiseks ja neid ei

avalikustata põhjendamatult. Arvestades, et ebapädev isik võib põhjustada raskeid õnnetusi, on

riive intensiivsus mõõdukas ja õigustatud.

Terviseandmed

Terviseandmed on eriliiki isikuandmed ja nende töötlemine kujutab endast intensiivsemat

riivet. TTJA töötleb terviseandmeid siiski üksnes õnnetusjuhtumite uurimiseks, mitte laiemalt.

Andmeid ei avalikustata ega kasutata muul eesmärgil. Terviseandmete töötlemine on

vältimatult vajalik, et tuvastada õnnetuse põhjused ja ennetada tulevasi ohte. Selline avalik huvi

nagu inimeste elu ja tervise kaitse kaalub üles piirangu intensiivsuse.

Kokkuvõttes töödeldakse kõigi kategooriate andmeid minimaalsuse põhimõtet järgides, üksnes

seaduses sätestatud eesmärkidel ja ulatuses, mis on vajalik TTJA ülesannete täitmiseks.

Seetõttu ei ole riive ülemäärane.

Järeldus

TTJA-le antavad õigused on põhiseaduspärased, kuna need on vajalikud legitiimse eesmärgi

saavutamiseks, on sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed.

2. Eelnõu eesmärk

Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eesmärk on tagada, et SeOS-i alusel töödeldavad

isikuandmed oleksid käsitletud TTJA infosüsteemis kooskõlas IKÜM-i ning Eesti õigusruumi

nõuetega. Eelnõu keskne siht on viia kõik isikuandmete töötlemise alused seaduse tasandile,

kaotades senise olukorra, kus olulised andmekaitseküsimused on reguleeritud vaid määruse või

selle lisa kaudu. Selline lähenemine on vajalik, et vältida PS-i §-de 11 ja 26 rikkumist ning

tagada, et iga isiku põhiõigusi puudutava otsuse langetab seadusandja, mitte täitevvõim.

Eelnõuga täpsustatakse, milliseid isikuandmeid TTJA infosüsteemis töödeldakse, määrates

andmeliigid (üldandmed, haridust ja töötamist puudutavad andmed ning terviseandmed).

Samuti sätestatakse, millistel juhtudel ja tingimustel võib neid andmeid avalikustada, näiteks

seadme auditi, kontrolli või isiku kompetentsust tõendava tunnistuse kohta. Eelnõukohane

seadus seab isikuandmete säilitamisele selge maksimaalse tähtaja (kuni 20 aastat), millega

välistatakse tähtajatu säilitamine, mis oleks vastuolus andmekaitsepõhimõtetega. 20-aastane

tähtaeg on valitud, sest TTJA säilitab kõige pikemalt auditi ja kontrolli kohta sisestatud

andmeid, mis on vajalikud seadme nõuetele vastavuse järjepidevuse kontrollimiseks. Muudel

juhtudel on andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg üldjuhul 10 aastat.

Oluline eesmärk on ka volitusnormi täpsustamine: eelnõukohane seadus määrab, millised

küsimused võib reguleerida määrusega (nt andmekogu ülesehitus, andmete täpsem koosseis,

andmeandjad, andmete esitamise ja väljastamise kord, säilitamise täpsemad tähtajad, vastutava

ja volitatud töötleja ülesanded). Sellega tagatakse, et täitevvõim ei saa reguleerida

põhiseaduslikke õigusi ülemäära laialt ning kõik olulised andmekaitseküsimused on

seadusandja kontrolli all.

6

Eelnõu eesmärk on tugevdada andmesubjektide õigusi, suurendada andmete töötlemise

läbipaistvust ning parandada avalikkuse usaldust riigi infosüsteemide vastu. Selge regulatsioon

aitab vältida õigusvaidlusi, tagab parema järelevalve ning võimaldab TTJA-l täita oma

ülesandeid õiguspärasemalt. Samuti loob see kodanikele kindluse, et nende andmeid

töödeldakse ainult selgelt määratud eesmärkidel ning kooskõlas andmekaitsenõuetega.

Kokkuvõttes on seaduse isikuandmete töötlemise sätete eesmärk tagada, et TTJA infosüsteemis

töödeldavate isikuandmete kaitse oleks heal tasemel, anda selged reeglid nii andmete

kogumiseks, säilitamiseks, avalikustamiseks kui ka kustutamiseks ja võimaldada vajadusel

paindlikkust, kuid ainult seadusandja määratud raamides. See on oluline andmekaitsekultuuri

arendamiseks ja vastab nii riigisisestele kui ka Euroopa Liidu ootustele.

Teine muudatuse eesmärk on viia seaduse tasandil lõpule elektrialal kutsetele üleminek, tagades

ühtse ja selge kompetentsuse tõendamise süsteemi. Praegu kehtiv paralleelne kutse- ja

pädevustunnistuste süsteem on olnud killustunud ja raskesti arusaadav ning tekitanud segadust

valdkonna osapooltele. Probleemi lahendamiseks kehtestati huvigruppidega koostöös

elektrialal kutsetele ülemineku ajakava ja loodi ühtne tunnistuste süsteem, mis lihtsustab

elektrialal tegutsevate isikute kompetentsuse tõendamist ning suurendab õigusselgust.

Kutsetele üleminek on sätestatud majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88

„Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku

kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“

(edaspidi määrus nr 88) redaktsioonidega, mille järk-järgult kehtima hakkamisega tagatakse

sujuv üleminek.

SeOS-i muudatusega täpsustatakse, et ülemineku lõppedes tõendatakse elektrialal

kompetentsust kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses. Kompetentsus loetakse tõendatuks

ulatuses, milles see vastab kutsetunnistuse aluseks olnud kutsestandardis kirjeldatud kutsealale

ja kutsetasemele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

SeOS-i muudatusega viiakse isikuandmete töötlemise, säilitamise ja avalikustamise alused

seaduse tasandile, mis tagab kooskõla nii PS-i kui ka IKÜM-iga. Eelnõukohases seaduses

täpsustatakse, milliseid isikuandmeid TTJA infosüsteemis töödeldakse, millistel juhtudel ja

tingimustel neid avalikustatakse ning kui kaua neid säilitatakse. Eelnõuga luuakse alus

õiguspäraseks andmetöötluseks, tugevdades seeläbi usaldust riigi infosüsteemide vastu.

Lisaks viiakse eelnõuga seaduse tasandil lõpule elektrialal kutsetele üleminek. Praegu kehtiv

paralleelne kutse- ja pädevustunnistuste süsteem on olnud killustunud ja raskesti arusaadav ning

tekitanud segadust valdkonna osapooltele. Muudatusega luuakse ühtne tunnistuste süsteem,

millega lihtsustatakse elektrialal tegutsevate isikute kompetentsuse tõendamist ning

suurendatakse õigusselgust.

Eelnõu § 1

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse SeOS-i § 10 lõiget 2 teise lausega, mis loob erandi

elektrialal kompetentsuse tõendamisele. Täiendatud lõike 2 kohaselt tõendab isik edaspidi

elektrialal oma kompetentsust vaid kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses. Määruses nr 88

täpsustakse elektriala kompetentsi nõudeid, sh mis tasemega kutse peab isikul vastavaks

7

elektriala tegevuseks olema. Näiteks elektriala 3. taseme kutsetunnistusega isik võib teha käidu-

ja elektritöid vaid järelevalve all ja elektriala 6. taseme kutsetunnistusega isik võib teha ja

juhtida mistahes elektripaigaldistes tehtavaid elektri- ja käidutöid.

Praegu kehtiv regulatsioon lubab elektrialal kasutada kahte paralleelset tunnistuste süsteemi –

kutsetunnistusi ja pädevustunnistusi. Mõlemad süsteemid on kujunenud valdkonna praktika

kaudu, kuid nende paralleelne toimimine on osutunud killustunuks, ebaühtlaseks ja valdkonna

osapooltele raskesti mõistetavaks. Eelkõige tekitab segadust asjaolu, et pädevus- ja

kutsetunnistuste puhul puudub ühene seos ja selgus, milline pädevusulatus või pädevusklass

vastab millisele kutsetasemele ja vastupidi. See on põhjustanud olukorra, kus ei ettevõtjad,

pädevad isikud, riigihanke korraldajad ega järelevalveasutused ei ole üheselt aru saanud,

milline tunnistus annab milliseid õigusi ja millisel tasemel töid võib selle alusel teha. Probleemi

lahendamiseks töötasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, SA Kutsekoda ja

valdkonna erialaliidud aastatel 2019–2024 välja ühtse elektriala kutsesüsteemi ning määruse nr

88 muudatustega kehtestati järkjärguline üleminek kutsepõhisele süsteemile. Määruse

muudatustega nähti ette, et alates 01.01.2026 ei saa pädevustunnistusi enam taotleda, kuna

kutsesüsteem on valdkonnas täielikult juurutatud. Siinne SeOS-i muudatus viib ülemineku

seaduse tasandil lõpule.

Lõpliku ülemineku kuupäeva valik 01.01.2031 vastab põhimõttele, et viimaste

pädevustunnistuste väljastamisest arvates saavad isikud neid kasutada kuni nende kehtivusaja

lõpuni, milleks on praeguse praktika järgi viis aastat.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse SeOS-i § 12 lõiget 2, sätestades, et andmekogu põhimääruse

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, ja loetledes sealhulgas need küsimused,

mis peavad põhimääruses olema reguleeritud. Muudatuse tulemusel on seaduses määratud

lahtise loeteluna, millised andmekogu pidamisega seotud teemad kuuluvad määruse

reguleerimisalasse: andmekogu ülesehitus, andmete esitamise kord, andmetele juurdepääsu ja

väljastamise kord, andmete säilitamise täpsemad tähtajad ning vastutava ja volitatud töötleja

ülesanded. Kuna avaliku teabe seaduse § 435 lõikes 1, mis sätestab andmekogude põhimääruse

sisu, on juba andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral

muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused nimetatud ja SeOS-i § 12 lõikes

2 on loetelu jäetud lahtiseks, siis selles loetelus neid ei dubleerita.

Muudatuse eesmärk on sätestada seaduse tasandil selge volitusnorm, mis vastab PS-i §-de 3 ja

26 nõuetele ning IKÜM-i artikli 6 lõikele 3. Seaduseandja peab ise otsustama kõik olulised

andmekaitseküsimused, jättes täitevvõimule vaid täpsustavad ja korraldusküsimused. Seni on

volitusnorm olnud ebamäärane, jättes täitevvõimule liiga suure otsustusõiguse, mis võis viia

olukorrani, kus isikuandmete töötlemise olulised tingimused on reguleeritud vaid määruse

tasandil.

Võrreldes seaduse senise redaktsiooniga, kus piirdutakse üldise volitusega kehtestada

andmekogu põhimäärusega, loetletakse nüüd seaduses kõik olulised teemad, mis peavad

põhimääruses kajastuma. Muudatus suurendab õigusselgust, piirab täitevvõimu kaalutlusõigust

ning tagab, et andmekogu pidamisega seotud olulised küsimused on läbipaistvalt ja

põhiseaduspäraselt reguleeritud.

8

Kokkuvõttes luuakse muudatusega selge ja põhiseaduspärane volitusnorm, mis võimaldab

määrusega reguleerida üksnes neid küsimusi, mis on seaduses täpselt loetletud, ning tagab, et

kõik olulised andmekaitse ja andmekogu pidamise põhimõtted on seaduse tasandil sätestatud.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse TTJA järelevalve infosüsteemi andmestike loetelu, mis on

sätestatud SeOS-i § 12 lõikes 4. Seda loetelu täiendatakse punktiga 10, lisades andmekogu

koosseisu tarbijavaidluste komisjoni andmestiku. Juba praegu kogutakse ja töödeldakse

tarbijavaidluste komisjoni andmeid TTJA järelevalve infosüsteemis, kuid eelnevalt ei ole seda

regulatsioonis sätestatud. Käesoleva muudatusega tehakse vastav täiendus ka SeOSis. Lisaks

täpsem info, sh andmete säilitamistähtajad ja koosseis, kehtestatakse majandus- ja

taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muudatustega, mille eelnõu kavand on seletuskirja lisas.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse SeOS-i § 12 lõigetega 7–10.

Lõikega 7 sätestatakse milliseid isikuandmeid TTJA infosüsteemis töödeldakse. Loetletud on

kõik andmeliigid, mida on vaja andmekogu pidamise eesmärgi ja seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks: üldandmed (nt nimi, isikukood, sünniaeg, kontaktandmed), haridus- ja

töötamisega seotud andmed (nt haridust tõendavad tunnistused, töökohad, tööleping) ning

terviseandmed (nt inimese terviseseisundi kirjeldus pärast õnnetusjuhtumit).

Muudatuse eesmärk on tagada, et kõigi andmekogus töödeldavate isikuandmete liigid oleksid

seaduse tasandil täpselt määratud, nagu nõuavad nii PS kui ka IKÜM. Seadusandja otsustab,

millist liiki andmeid on lubatud töödelda, ning see loetelu peab olema piisavalt täpne, et

välistada ebaselgus ja piirata täitevvõimu kaalutlusõigust. Seni on andmekogus töödeldavate

samade isikuandmete koosseis olnud reguleeritud määruse tasandil, mis ei taga aga piisavat

õigusselgust ega vasta seadusereservatsiooni põhimõttele. Muudatus aitab vältida ka olukordi,

kus andmekogus töödeldakse andmeid, mille töötlemiseks puudub seaduslik alus või mille

ulatus on ebaselge.

Kokkuvõttes tagab § 12 lõike 7 lisamine, et TTJA infosüsteemis töödeldavate isikuandmete

kategooriad on seaduse tasandil määratud, mis vastab nii riigisisestele kui ka Euroopa Liidu

andmekaitsenõuetele ja tugevdab andmesubjektide õiguste kaitset.

Lõikega 8 sätestatakse millistel juhtudel ja tingimustel võib TTJA infosüsteemis töödeldavaid

isikuandmeid avalikustada. Lõikes loetletakse, millistel tingimustel andmeid avalikustatakse.

Näiteks on avalikud seadme auditi ja kontrolli andmed (sh seadme liik, registrinumber,

ehitisregistri kood, nimetus, asukoha aadress, liiklusregistri number) ning isiku kompetentsust

tõendava tunnistuse andmed (tunnistuse omaniku nimi ja isikukood, tunnistuse andmise ja

kehtivuse kuupäev, pädevusulatus, number). Seadmete auditi ja kontrolli andmete

avalikustamine võimaldab ettevõtjatel, omavalitsustel ja kodanikel hinnata seadmete ohutust

ning veenduda, et seadme omanik või valdaja on täitnud seadusest tulenevad kohustused. Need

andmed avalikustatakse ainult aadressipõhiselt, TTJA infosüsteemi avalikus kuvas ei

avalikustata seadme omaniku ja/või valdaja nime ega kontaktandmeid. Kompetentsust

tõendavate tunnistuste avalikustamine võimaldab tööandjatel, tellijatel ja järelevalveasutustel

kontrollida, kas isikul on seadusega nõutud kvalifikatsioon, millega välditakse seda, et ohtlikke

töid teeks ebapädev isik.

9

Muudatuse eesmärk on tagada, et andmekogus töödeldavate isikuandmete avalikustamise

alused oleksid seaduse tasandile toodud, nagu nõuavad nii PS kui ka IKÜM. Seadusandja saab

otsustada, milliseid isikuandmeid ja millistel eesmärkidel võib avalikustada. Siiani on andmete

avalikustamise regulatsioon samas ulatuses olnud sätestatud määruse tasandil, mis pole

kooskõlas isikuandmete töötlemise nõuetega.

Võrreldes senise olukorraga, kus avalikustamise alused on määruses, tagab eelnõu muudatus,

et kõik olulised avalikustamise juhud ja tingimused loetletakse seaduses. See suurendab

õigusselgust, võimaldab andmesubjektidel paremini mõista, milliseid nende andmeid võidakse

avalikustada, ning loob läbipaistva ja põhiseaduspärase õigusraamistiku. Samuti aitab

muudatus vältida olukordi, kus andmekogus avalikustatakse andmeid, mille avalikustamiseks

puudub seaduslik alus.

Lõikega 9 sätestatakse, et andmekogus töödeldavatele terviseandmetele pääseb ligi ainult

andmekogu vastutav töötleja, kelleks on TTJA. TTJA kasutab terviseandmeid õnnetusjuhtumi

uurimisel, et hinnata kahju ulatust, sündmuse asjaolusid ja võimalikke ohutussüsteemi

puudujääke (vt ka põhiseaduspärasuse analüüsi). Terviseandmeid TTJA ei avalikusta ja

väljasta.

Lõikega 10 määratakse andmekogusse kantud isikuandmete maksimaalne säilitustähtaeg. Lõike

9 kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud isikuandmeid kõige kauem 20 aastat

andmekogusse kandmisest arvates. Täpsemad säilitustähtajad määratakse andmekogu

põhimääruses. Maksimaalse säilitustähtaja kehtestamine seaduse tasandil tagab kooskõla PS-i

§ 26 ja IKÜM-i nõuetega, mis eeldavad, et isikuandmeid ei säilitata kauem, kui see on eesmärgi

saavutamiseks vajalik. 20-aastane maksimaalne tähtaeg on valitud, arvestades TTJA

infosüsteemi kõige pikemat tähtaega. Selline tähtaeg on seadme auditi ja kontrolli käigus

töödeldavatel andmetel. Täpsemate tähtaegade sätestamine andmekogu põhimääruses

võimaldab paindlikkust ja kohandamist vastavalt andmete liigile ja töötlemise eesmärgile,

järgides minimaalsuse põhimõtet.

Enne seadme ohutuse seaduse kehtima hakkamist reguleeriti seadmetööde valdkonda mitme

eriseadusega, näiteks masina ohutuse seadus, küttegaasi ohutuse seadus, surveseadme ohutuse

seadus. Nende seaduste kehtivuse ajal on väljastatud isikutele tähtajatuid pädevustunnistusi,

nagu tunnistus masinate järelevaatajale, kelle ülesandeks on tagada kasutuses oleva masina

ohutus. SeOS-i § 19 lõikes 2 on selle tarbeks rakendussäte, mille kohaselt enne SeOS-i

jõustumist antud ning SeOS-i jõustumise ajal kehtivad load ja tunnistused kehtivad nende

andmise tingimuste jätkuva täitmise korral edasi. Selle erandi võimaldamiseks tehakse

säilitamistähtajas erand, mis on seotud inimese elueaga, et inimesele jääks võimalus oma

tähtajatut tunnistust või luba kasutada.

Eelnõu § 2

Eelnõuga lisatav jõustumissäte võimaldab viia SeOS-i vastavusse elektrikute kutsesüsteemis

tehtud määruse nr 88 muudatusega. Eesmärk on tagada sujuv üleminek uuele nõudele, mille

kohaselt elektriala kompetentsust saab alates 01.01.2031 tõendada üksnes kutsetunnistusega

kutseseaduse tähenduses. Praegu on praktikas levinud ka pädevustunnistuse kasutamine, mis

kehtib varasema regulatsiooni alusel. Üleminekusäte võimaldab kutsele ülemineku

järkjärgulise korra rakendamist. Selle aja vältel on võimalik kasutada ettenähtud tingimustel ka

10

pädevustunnistust kompetentsuse tõendamiseks, et anda turuosalistele piisav aeg kohanemiseks

ja vältida ebaproportsionaalseid kulusid.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Eelnõu koostamisel on arvestatud

IKÜM-i põhimõtteid.

Eelnõul on otsene puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725.

Isikuandmete töötlemine on kõikides liidu institutsioonides ja organites EL-i õigusega

reguleeritud valdkond ning selle regulatsioon on esitatud otsekohalduva määrusena, milles

sätestatud nõudeid tuleb kohaldada kõigile isikuandmete kogumiseks ja töötlemiseks loodud

andmekogudele.

6. Seaduse mõjud

Seadusel puudub sotsiaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja

välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning regionaalarengule.

Mõju valdkond: mõju majandusele

Sihtrühm 1: elektrialal tegutsevad ettevõtjad ja elektritöö pädevusega isikud

Elektriala tööde tegemiseks vajalik kompetentsuse tõendamise süsteem on olnud aastaid

killustunud, paralleelselt on kasutusel olnud nii kutse- kui ka pädevustunnistused, mida

väljastavad erinevad asutused. Selline olukord on viinud selleni, et elektritöid pakkuvad

ettevõtjad, kompetentsed isikud, riigihangete korraldajad ja järelevalveasutused ei tegutse

ühtses infoväljas ning puudub selge arusaam, millised õigused ja milline pädevus konkreetse

tunnistuse omanikul on. Seda on rõhutatud ka ebavõrdse konkurentsiolukorra tekkimise tõttu,

mille põhjustab pädevuse hindamise ebamäärasus. Selle probleemi kõrvaldamiseks minnakse

üle ühtsele kutsetunnistuste süsteemile, mis on valmistatud ette nii, et see jõuab lõpule 1.

jaanuaril 2031. Üleminekuaeg võimaldab pädevustunnistusega isikutel saada vajadusel veel

ühe perioodi ulatuses tunnistuse pikendust ning samal ajal läbida täienduskoolitusi ja viia oma

kvalifikatsioon vastavusse kutsetasemete nõuetega. Üleminekuperioodi pikkus lähtub

eesmärgist tagada isikutele proportsionaalne kohanemisaeg ning vältida olukorda, kus tööturul

tekib korraga suur hulk tunnistust uuendavaid isikuid või tekivad kvalifitseeritud töötajate

puudusest tingitud töökatkestused. Kutsetunnistustele üleminek toetab ka rahvusvahelise

praktika ühtlustamist. Lääne-Euroopa riikides tõendatakse kompetentsust valdavalt kutse

andmisega, samas kui pädevustunnistused on rohkem levinud Põhjamaades (Soome, Rootsi).

Eestis kui väikeses riigis on ühe süsteemi kasutamine majanduslikult ja administratiivselt

otstarbekam ning suurendab selgust nii tööturul kui ka hangetes.

Muudatus puudutab ligikaudu 2900 elektrialal pädevustunnistusega töötavat inimest.

Kutsetunnistuse taotlemise tasu jääb üldjuhul vahemikku 100–350 eurot, mis on mõnevõrra

suurem kui pädevustunnistuse taotlemise tasu (100–240 eurot). Seetõttu võib osal isikutel

tekkida lisaväljaminek. Negatiivne mõju võib kanduda ka tööandjatele, kes otsustavad oma

töötajate tunnistuste uuendamise kulud ise katta. Samas on muudatusel ka otsene positiivne

11

mõju kutsetunnistuste väljastajate (Eesti Elektroenergeetika Selts ja Eesti Elektritööde

Ettevõtjate Liit) tuludele, kuna kutsetunnistuste taotlejate arv suureneb märkimisväärselt –

pädevustunnistuste süsteemist üleminek kutsetele kasvatab nõudlust 11 kutsevaldkonnas. See

elavdab kutse andmise korraldajate majandustegevust ning võimaldab investeerida süsteemi

kvaliteedi ja hindamismetoodika arendamisse.

Pädevustunnistusi väljastavate asutuste (kaks ettevõtjat) tulud vähenevad, kuna nende roll

kompetentsuse tõendajana lõppeb. Negatiivne mõju nende tegevusmahule on seega otsene, kuid

mõju piirdub ühest süsteemist teise üleminekuga ja on prognoositav juba aegsasti.

Ühtne kutsepõhine süsteem vähendab segadust elektritöödega seotud õiguste ulatuse

tõlgendamisel, aitab vältida oskuse tasemete ebaühtlust ning parandab tööde kvaliteeti. Sektori

senised probleemid, sh ebaühtlane teadlikkus nõuetest ja madalam ohutustase, on osaliselt

seotud paralleelselt toimivate tunnistussüsteemidega. Ühtne kutsemudel aitab vältida valesti

tehtud töödest tulenevaid kulusid ning vähendab ümbertegemise või parandamise vajadust, mis

omakorda vähendab ettevõtjate koormust ja parandab klientide ohutust.

Kuigi üleminek kutsepõhisele süsteemile võib tuua isikutele ja tööandjatele kaasa lisakulusid

ning pädevustunnistuste väljastajatele tulu vähenemise, kaalub need negatiivsed mõjud üles

tööde kvaliteedi paranemisest ja sektorisisese konkurentsi ühtlustumisest tulenev pikaajaline

positiivne mõju. Seetõttu hinnatakse muudatuse majanduslikku mõju kokkuvõttes positiivseks.

Isikuandmete töötlemisega seotud muudatused eelnõus on tehnilise ja täpsustava iseloomuga

ega too kaasa uusi kohustusi ettevõtjatele.

Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: TTJA, kohalikud omavalitsused (KOV)

Rakendamine ei too riigile ega KOV-idele kaasa lisatulusid ega -kulusid, kuna muudatus

puudutab üleminekut elektrialal kompetentsete isikute kahe paralleelse tunnistussüsteemi

asemel kutsetunnistuste süsteemile, mis on praeguseks praktikas juba ka juurutatud.

Isikuandmete töötlemisega seotud mõju on positiivne, sest sellega luuakse õigusselgus.

Lühikeseks ajaks võib muudatus tuua TTJA-le täiendava halduskoormuse, mis tuleneb

isikuandmete töötlemisega seotud juhendite täiendamisest. See on aga ühekordne tegevus, sest

isikuandmeid on töödeldud samadel alustel ka seni, kuid alused selleks on olnud sätestatud

määruse tasandil.

7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Seaduse

rakendamiseks ei ole vaja teha lisategevusi.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel on vaja muuta majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a

määrust nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi

põhimäärus“, millest jäetakse välja isikuandmete töötlemist puudutavad sätted, mis

kehtestatakse SeOS-is.

9. Seaduse jõustumine

12

Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad üldkorras ehk kümnendal päeval pärast

Riigi Teatajas avaldamist. Üldises korras jõustumise põhjuseks on see, et isikuandmete

töötlemises tehtavad muudatused on tehnilise iseloomuga, nendega viiakse olemasolevad sätted

kooskõlla juba kehtivate seadusenormidega ning see ei eelda üleminekuperioodi adressaatidele

ega põhjalikke süsteemseid muudatusi. Seaduse rakendamiseks vajalikud tegevused on

asutustel juba tehtud või nendeks ei ole vaja lisaettevalmistusi. Seetõttu ei ole vajadust hilisema

jõustumisaja järele.

Erandina jõustub eelnõu § 1 punktiga 1 tehtav elektrialal kompetentsuse tõendamise

muudatus 01.01.2031. Muudatuse hilisem jõustumine on tingitud asjaolust, et elektrialal

minnakse üle paralleelselt kasutusel olnud pädevustunnistuste ja kutsetunnistuste süsteemilt

ühtsele kutsepõhisele kompetentsuse tõendamise korrale, mis jõuab lõpule sel kuupäeval.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Andmekaitse Inspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, SA-le Kutsekoda, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidule ning Eesti

Elektroenergeetika Seltsile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

10.02.2026 nr 2-2/500-1

Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu

Edastan kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) rakendusakti kavand.

Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Sihtasutus Kutsekoda

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit

Eesti Elektroenergeetika Selts

Maanus Urb

+372 5663 2448, [email protected]