Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

EELNÕU

03.02.2026

Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Hädaolukorra seaduse muutmine

Hädaolukorra seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

„§ 141. Teabevahetuse keskasutus ja riiklik ühtne kontaktpunkt

(1) Teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunkti ülesandeid Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja

vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ)

nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L, 2024/2747, 08.11.2024),

artikli 8 lõike 1 ja artikli 24 lõike 1 tähenduses täidab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

ülesannete täitmiseks sõlmida käesoleva seaduse § 181 lõikes 1 nimetatud riigi äriühinguga

halduslepingu, mille sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14.

(3) Haldusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu täitmise üle

teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või

esineb muu põhjus, mis takistab halduslepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab

haldusülesande edasise täitmise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

halduslepingu alusel ülesandeid täitval riigi äriühingul on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/2747 artikli 8 lõike 3 kohaselt õigus saada Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2024/2747 sätestatud ülesannete täitmiseks teavet valitsusasutustelt,

valitsusasutuse hallatavatelt riigiasutustelt ja riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest.“.

§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 33 järgmises sõnastuses:

„33) hädaolukorra seaduse § 141 lõikes 2 nimetatud haldusleping.“.

§ 3. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 292 järgmises sõnastuses:

„292) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile või hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1

nimetatud riigi äriühingule, kellega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on sõlminud

halduslepingu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/2747, millega luuakse

siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse

nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L,

2024/2747, 08.11.2024), sätestatud ülesannete täitmiseks;“.

§ 4. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Vastavushindamise erand siseturu hädaolukorrarežiimi ajal

(1) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu

hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu

määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L,

2024/2747, 08.11.2024), artikli 18 alusel on Euroopa Liidu Nõukogu kehtestanud siseturu

hädaolukorrarežiimi ning võtnud Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel rakendusaktiga vastu

kriisi seisukohast oluliste toodete loetelu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

lähtudes Euroopa Liidu ühtlustamise õigusaktides sätestatud hädaolukorramenetluste

kohaldamisest, lubada siseturu hädaolukorrarežiimi ajaks turule lasta või kasutusele võtta kriisi

seisukohast olulise toote.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud lubadest teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet viivitamata Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu liikmesriikide

turujärelevalveasutusi.“;

2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2749, millega muudetakse direktiive

2000/14/EÜ, 2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL,

2014/35/EL, 2014/53/EL ja 2014/68/EL vastavushindamise, nõuetele vastavuse eelduse,

ühtsete spetsifikatsioonide vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorramenetluste osas, mis

on tingitud siseturu hädaolukorrast (ELT L, 2024/2749, 08.11.2024).“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 29. mail.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………. 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

10.02.2026 nr 2-2/501-1

Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus

Edastan kooskõlastamiseks hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu koos seletuskirjaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri koos lisaga.

Svetlana Štšur

+372 715 5822, [email protected]

Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

Lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

I kooskõlastusring

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Eelnõu

paragrahv,

lõige,

punkt

Märkuste või ettepaneku sisu Arvestatud/arvestatud

osaliselt/mittearvestatud/

selgitatud

Siseministeerium Seletuskirja

lk 13–16

Seletuskirjast tuleb aga välja, et

EVK-l puudub erinevatel

põhjustel võimekus kõiki

ülesandeid täita ja EVK-le jääb

pigem koordineeriv roll ja

ülesandeid täidavad vastavad

pädevad asutused, sh

Häirekeskus. Eriti jääb rollijaotus

selgusetuks seletuskirja mõjude

osas. Palume läbivalt küsimus üle

vaadata.

Arvestatud.

Seletuskirja on läbivalt täiendatud,

et selgemalt eristada teabevahetuse

keskasutuse (CLO) ja ühtse

kontaktpunkti (SPC) rolle ning

vältida muljet, et Eesti Varude

Keskuse (EVK) roll piirduks

üksnes võimekuse puudumise tõttu

koordineerimisega.

Seletuskirjas on täpsustatud, et

tarneahelate ja kriitiliste tähtsusega

kaupade ja teenuste seiret

teostavad pädevad asutused

kooskõlas IMERA määruse

artikliga 16. CLO roll on seejuures

koguda, koondada ja vahendada

pädevatelt asutustelt saadud teavet

Euroopa Komisjoni ja teiste

liikmesriikide suunal loodava ELi

kriisiohje platvormi ECMP kaudu.

Tegemist ei ole EVK piiratud

võimekusega, vaid määrusest

tuleneva selge rollijaotusega.

Samuti on täpsustatud EVK (SPC)

ja Häirekeskuse (HÄK) rollijaotust

siseturu hädaolukorra režiimis.

HÄK täidab üksnes

kriisiinfotelefoni funktsiooni,

edastades üldist ja

standardiseeritud teavet siseturu

hädaolukorra režiimiga seoses

kehtestatud kriisimeetmete kohta

(EVK tagab HÄKile ajakohase ja

usaldusväärse ülevaate vastavatest

meetmetest).

Keerukamate või spetsiifilisemate

päringute korral suunatakse

pöörduja otse EVK poole, kes

kaasab vajadusel pädevaid asutusi

kriisimeetmete sisuliseks

tõlgendamiseks või menetluste ja

vormide täitmise juhiste

saamiseks.

Vastavad täpsustused on kajastatud

ka seletuskirja mõjude osas.

Seletuskirja

lk 3, 15–16

Rollijaotuse osas on vastuolu nt

seletuskirja lk 3, kus on toodud,

et hädaolukorra ajal käib

ettevõtjate ja kodanike

nõustamine ühtse kontaktpunkti

ehk Eesti Varude Keskuse kaudu.

Samas on punktis 6 (7) „Seaduse

rakendamisega seotud riigi ja

kohaliku omavalitsuse

tegevused, eeldatavad kulud ja

tulud“ toodud, et Häirekeskus

täidab nõustamistegevusega

seotud ülesandeid, sh jagab

vajadusel ettevõtjatele ja

kodanikele asjakohast

informatsiooni.

Palume seletuskirja täiendada

ning lisada üheselt arusaadav

selgitus, milline asutus tulevikus

SPC rolli täitma hakkab.

Arvestatud.

Seletuskirjas on selgitatud, et

siseturu hädaolukorra režiimis

toimub ettevõtjate ja kodanike

nõustamine ühtse kontaktpunkti

kaudu EVK vastutusel. HÄKi

juhitav riiklik kriisiinfotelefon

(KRIT) toimib seejuures teabe

edastamise kanalina, mille sisu ja

ajakohasuse tagab EVK.

HÄK täidab nõustamistegevuses

üksnes kriisiinfotelefoni tehnilist

ja operatiivset funktsiooni,

edastades üldist ja

standardiseeritud teavet

kokkulepitud skripti alusel.

Sisuline nõustamine, keerukamate

päringute käsitlemine ning

vajaduse korral pädevate asutuste

kaasamine toimub EVK kaudu

SPC rollis.

Lisaks on seletuskirjas täpsustatud,

et MKM-i ja HÄKi vahel on kehtiv

leping KRITi teenuse osutamiseks

ning vajaduse korral täiendatakse

seda, et tagada EVKle õigus

edastada teavet KRITi kaudu ning

saada HÄKilt asjakohast teavet

pöördumiste kohta. Kehtiv leping

katab jooksvad kulud ning siseturu

hädaolukorra režiimis kaetakse

kulud eraldi mehhanismide kaudu

(nt Vabariigi Valitsuse reservist)

Seletuskirja

lk 6, 16

Seletuskirja lk 6 on toodud, et

SPC-d tegutsevad kogu

hädaolukorra vältel ja peavad

suutma vastata ka piiriülesele

sihtrühmale, sh töötajate ja nende

esindajate päringutele.

Seletuskiri on kohati

vastuoluline, aga on võimalik

välja lugeda, et osasid SPC

ülesandeid hakkab täitma

Häirekeskus. Palume

seletuskirjas täpsustada, et kuidas

on mõeldud Häirekeskuse

tegevused piiriülestele

sihtrühmadele info jagamises.

Arvestatud.

Seletuskirjas on täpsustatud, et

SPC ülesanne on tagada

piiriülestele sihtrühmadele (sh

ettevõtjad ja töötajad) asjakohase

ja selge teabe kättesaadavus

eelkõige elektrooniliste kanalite

kaudu. Piiriülestele kasutajatele

suunatud teave tehakse

kättesaadavaks eeskätt kriis.ee

veebilehe kaudu ning see

esitatakse viisil, mis on arusaadav

ka piiriülestele kasutajatele ning

eesti ja inglise keeltes, vastavalt

IMERA määruse artiklist 24

tulenevatele nõuetele.

HÄKi juhitav KRIT toimib

seejuures üksnes teabe edastamise

kanalina. Kui piiriülese sihtrühma

esindaja pöördub KRITi poole

teabe saamiseks Eestis kehtivate

kriisimeetmete kohta, edastab

HÄK üldist ja standardiseeritud

teavet kokkulepitud skripti alusel

võrdselt kohalike pöördujatega

ning vajaduse korral suunab nad

kas kriis.ee veebilehele või otse

EVK poole .

Seletuskirja

lk 16

Siseministri 03.10.2014. a

määruse nr 43 „Häirekeskuse

põhimäärus“ § 8 kohaselt on

Häirekeskuse tegevusvaldkond

hädaabiteadete ning abi- ja

infoteadete menetlemine, mis on

oma olemuselt laia

kohaldamisalaga. Arvestades

IMERA eesmärki toetada EL

siseturu toimimist ulatuslike

kriiside ajal, tagades kaupade,

teenuste ja isikute vaba liikumise

ning kriisis oluliste kaupade ja

teenuste kättesaadavuse, näeme

selget vajadust täpsemate juhiste

ja juhendite järele, sest teemade

valdkond on lai ning

Arvestatud.

Seletuskirjas on täpsustatud, et

siseturu hädaolukorra režiimis

piirdub HÄKi roll IMERA

rakendamise kontekstis

kriisiinfotelefoni teenuse

osutamisega ning üldise ja

standardiseeritud, EVK poolt

edastatud teabe vahendamisega

kokkulepitud skripti alusel.

HÄK ei vastuta kriisimeetmete

tõlgendamise ega pädevate

asutustega suhtlemise eest. Kogu

vastava teabe sisu, ajakohasuse ja

Häirekeskusel puudub varasem

kogemus sellises mahus uue info

jagamisel. Olemas on COVID

kriisi kogemus

meditsiinivaldkonnast, aga antud

juhul oleks tegu mitmeid

sektoreid hõlmava kriisiga,

mistõttu on vajalik välja töötada

selged juhendmaterjalid

töökorralduse ja info jagamise

osas.

juhised tagab EVK koostöös

pädevate asutustega.

Seletuskiri,

eelnõu § 1

Järgevalt juhime tähelepanu

ebaselgusele rollijaotuse osas

olukorras, kus nii CLO kui SPC

ülesandeid täidab sama asutus.

HOS § 141 lg 1 kohaselt hakkab

IMERA CLO ja SPC ülesandeid

täitma MKM. IMERA art 8 lg 2 p

b kohaselt vastutab liikmesriigi

CLO kontaktide,

koordineerimise ja teabevahetuse

eest selle liikmesriigi asjaomaste

asutustega, eelkõige artiklis 24

osutatud riiklike ühtsete SPC-

dega. IMERA art 24 seab nõuded

liikmesriigi ühtsetele

kontaktpunktidele. Arvestades

eeltoodut jääb arusaamatuks, kas

määruse mõttes saab

teabevahetuse keskasutus ja

liikmesriigi ühtne kontaktpunkt

olla üks ja sama asutus, sest

IMERA art 8 lg 2 p b kohaselt

vastutab teabevahetuse

keskasutus kontaktide,

koordineerimise ja teabevahetuse

eest riiklike ühtsete

kontaktpunktidega. Palume

selles osas seletuskirja täiendada.

Selgitatud.

IMERA määrus ei sätesta nõuet, et

CLO ja SPC peavad olema

eraldiseisvad asutused. CLO ja

SPC funktsioonid on

komplementaarsed, kuid selgelt

eristatavad.

CLO keskendub IMERA

raamistikus teabe koondamisele ja

vahendamisele pädevate asutuste,

teiste liikmesriikide ja Komisjoni

vahel ning tagab kogu kriisi vältel

SPC-le teabe (IMERA pp ehk

põhjenduspunkt 28). SPC seevastu

aktiveerub üksnes siseturu

hädaolukorra režiimis ning on

suunatud kodanike, ettevõtjate ja

töötajate abistamisele kehtivate

kriisimeetmete mõistmisel.

Lisaks on Komisjoni korraldatud

IMERA rakendamise töötubades

selgelt kinnitatud, et CLO ja SPC

rollid võivad olla täidetud ühe ja

sama asutuse poolt.

Seletuskirja

lk 15,

eelnõu § 1

lg 5

HOS § 141 lg 5 kohaselt on

MKM-il ja EVK-l õigus saada

IMERA ülesannete täitmiseks

teavet valitsusasutustelt,

valitsusasutuse hallatavatelt

riigiasutustelt ja riigi

andmekogudest. Palume

seletuskirja täiendada ja tuua

näiteid, millist infot asutustelt

võidakse küsida ja kuidas see

koostöö tulevikus toimub.

Arvestatud.

Seletuskirjas on täpsustatud, et

teabe küsimine on vajaduspõhine,

ajutine ning seotud üksnes IMERA

valvsus- ja siseturu hädaolukorra

režiimidega.

Seiret teostavad liikmesriikide

pädevad asutused ning see

keskendub kriitilise tähtsusega/

kriisi seisukohast oluliste kaupade

ja teenuste kättesaadavust

mõjutavatele teguritele (vt IMERA

p 37):

 teavet tootmisvõimsuste

kohta;

 infot vajaliku tööjõu

kättesaadavuse kohta;

 andmeid varude kohta;

 teavet tarnijate ja

teenuseosutajate võimalike

piirangute kohta;

 infot mitmekesistamise ja

asendamise võimaluste

kohta;

 teavet nõudluse tingimuste

ja võimalike kitsaskohtade

kohta;

 infot kriisi seisukohast

olulise tööjõu

kättesaadavuse ning isikute

vaba liikumist mõjutavate

piirangute kohta,

sealhulgas töötajate,

teenuseosutajate ja muude

tarneahelates osalevate

isikute liikumisega seotud

takistuste kohta.

Koostöö pädevate asutustega

tugineb seire kontekstis eelkõige

olemasolevatele andmetele ja

pädevate asutuste tavapärastele

koostöösuhetele.

Ettevõtjatele suunatakse teabe

vabatahtliku esitamise taotlusi

pädevate asutuste poolt üksnes

juhul, kui olemasolevatest

andmetest ei piisa seireülesande

täitmiseks, mille tehnilised

parameetrid sätestatakse Nõukogu

poolt vastu võetud rakendusaktis.

Seletuskirja

lk 10

Seletuskirja kohaselt järgitakse

riigisaladuse tasemel teabe

käitlemisel riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seadust ning

selle alusel kehtestatud

turvanõudeid. Seetõttu toimub

Arvestatud.

Seletuskirjas on täpsustatud, et

riigisaladuse ja salastatud

välisteabe töötlemine toimub

IMERA raames riigisaladuse

töötlemine MKM-i ruumides,

kuna EVK-l puuduvad

nõuetekohased tingimused

vastavaks töötlemiseks.

Seletuskirjast jääb arusaamatuks,

kuidas see praktikas toimub.

Palume tööprotsesse täiendavalt

selgitada.

MKMi ruumides vastavalt

kehtestatud turvanõuetele.

IMERA raames kasutatavates

infosüsteemides või platvormides,

nagu kriisiohje platvorm ECMP,

antakse ligipääs üksnes nendele

isikutele, kellel on vastav

julgeolekukontroll ning kellel on

tööülesannetest tulenev vajadus

teabele ligi pääseda.

Seletuskirja

lk 10

Kuivõrd IMERA-t puudutavaid

andmeid hakatakse jagama

kriisiohje haldusplatvormil

(edaspidi ECMP), siis ei selgu

seletuskirjast, kas MKM-il

hakkab samuti olema nimetatud

platvormile ligipääs.

Arvestatud.

Seletuskirjas on täpsustatud, et

IMERA ülesannete täitmiseks on

ECMP-le ligipääs eelkõige MKMil

ja EVK-l, kuid see ei välista

vajaduse korral ka teiste asutuste

kaasamist vastavalt vajadusele.

Seletuskirja

lk 2, 4

Seletuskirja lk 2 on toodud, et

eelnõu on seotud tsiviilkriisi ja

riigikaitse seaduse eelnõuga,

mille § 195 kohaselt

kavandatakse HOS kehtetuks

tunnistada. Kui HOS

tunnistatakse kehtetuks, kas

teabevahetuse keskasutuse ja

riikliku ühtse kontaktpunkti

sätted viiakse samas sõnastuses

üle või muutub selles osas

midagi. Palume seletuskirja

täiendada

Arvestatud.

Seletuskirjas on täpsustatud, et

juhul, kui HOS tunnistatakse

kehtetuks TSIRKSi jõustumisel,

viiakse IMERA rakendamiseks

vajalikud sätted – sh teabevahetuse

keskasutuse (CLO) ja riikliku

ühtse kontaktpunkti (SPC)

määramine ning nende ülesanded –

sisuliselt samas sõnastuses üle

TSIRKSi 5. jakku (kriisi

lahendamine), finantssektori

erandit käsitleva sätte järele (§

361).

TSIRKSi menetluse käigus

vastavat ettepanekut ei esitata,

mistõttu kavandatakse IMERA

rakendussätete üleviimine

TSIRKSi eraldi

seadusemuudatusega pärast

TSIRKSi jõustumist. Seletuskirjas

on rõhutatud, et tegemist on

tehnilise ja süsteemse

üleviimisega, mis ei muuda

IMERA rakendamise sisulist

lahendust ega CLO ja SPC rolle.

Seletuskirja

lk 3, 15

Seletuskirja lk 3 on kirjas, et

seadusemuudatused toetavad

eelkõige järgmiste IMERA

meetmete rakendamist, sh

Arvestatud.

Seletuskirjas on täpsustatud, et

IMERA raamistiku Eestis

tarneahelate jälgimine ehk seire

valvsusrežiimi ajal. Eelnimetatud

kohustust täidavad pädevad

asutused. Palume selles osas

seletuskirja mõjude osa

täiendada ning hinnata

võimalikku kaasnevat mõju

pädevatele asutustele.

rakendamine ei näe ette pädevatele

asutustele uusi püsivaid ega

regulaarseid seirekohustusi.

Tarneahelate jälgimine toimub

valvsus- või hädaolukorra režiimi

aktiveerumisel.

Pädevate asutuste võimalik

täiendav koormus võib seejuures

piirduda olemasoleva info

koondamise ja agregeeritud kujul

edastamisega CLO-le ning

erandjuhul ka ettevõtjatele

suunatud teabe vabatahtliku

esitamise taotluste edastamisega

CLO vahendamisel.

Seletuskirja

lk 5, 14

Seletuskirja lk 5 on antud

ülevaade IMERA

institutsionaalsest raamistikust,

sh IMERA nõukojast, kuhu

määratakse igast liikmesriigist

üks esindaja koos

asendusliikmega. Seletuskirjast

ei selgu, millise asutuse määrab

Eesti IMERA nõukoja

(asendus)liikmeks. Palume

seletuskirja täiendada.

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud, et Eesti

esindaja IMERA nõukojas ning

tema asendusliige määratakse

MKMist, arvestades ministeeriumi

rolli IMERA rakendamisel.

Samas on täpsustatud, et tulevikus

võib sõltuvalt konkreetse kriisi

olemusest asendusliikmeks

määrata ka teise kriisiolukorra

seisukohast asjakohase

ministeeriumi või riigiasutuse

esindaja.

Seletuskirja

lk 6, 17

Seletuskirja lk 6 on kirjas, et

valmisoleku toetamiseks arendab

Komisjon ECMP-d, mis hakkab

toimima IMERA keskse

teabevahetus- ja

koordineerimisvahendina.

Seletuskirjast ei selgu, kas

platvormi kasutamisel kaasnevad

ka liikmesriikidele kulud. Kui

kulusid ei kaasne, palume

sellekohane selgitus lisada

seletuskirja.

Arvestatud.

Seletuskirjas on täpsustatud, et

ECMP arendamise ja

ülalpidamisega seotud kulud katab

Komisjon ning platvormi

kasutamine ei too liikmesriikidele

kaasa täiendavaid otseseid kulusid

.

Seletuskirja

lk 12

Seletuskirja lk 11 (12) punktis

3.4.1 vastavushindamisest ajutise

erandi tegemise võimaldamine

on toodud, et käesolev eelnõu

keskendub nõutud pädeva

asutuse määramisele, et

võimaldada terviklikult

Arvestatud.

Seletuskirja täpsustatud: „ELi

tootemäärustesse ja

koondirektiiviga (EL) 2024/2749

muudetavatesse

tootedirektiividesse lisatavat

rakendada EL ühtlustatud

õigusaktidesse lisatud

hädaolukorramenetlusi. Palume

lauset täpsustada ja lisada

konkreetne viide, millise EL

õigusakti kohane pädev asutus,

sest seletuskirjas on termin

„pädev asutus“ mitmeti

tõlgendatav.

vastavushindamise menetluse

erandit, kus ei nõuta teada antud

asutuse osalust“.

Seletuskirja

lk 13, 15

Seletuskirja lk 13 on toodud, et

püsivat ööpäevaringset (24/7)

valmisolekut EVK-le ei looda.

Kui hädaolukord peaks juhtuma,

peab liikmesriik tagama 24/7

valmisoleku- ja

reageerimisvõimekuse.

Tulenevalt eeltoodust palume

seletuskirja täiendada

selgitusega, milline asutus ja

kuidas ööpäevaringse

valmisoleku tagab ning kuidas

toimub sellekohane infovahetus

EVK-ga.

Arvestatud.

Seletuskirjas on täpsustatud, et

püsivat ööpäevaringset

valvesüsteemi EVK-le ei looda,

kuna 24/7 valmisoleku ja

reageerimisvõimekuse tagamine

on IMERA määruse kohaselt

soovituslik (vt IMERA pp 27).

Seletuskiri

lk 16–17

Juhime tähelepanu, et

seletuskirja kulude osa on

vastuoluline.

Seletuskirja lk-del 13–14 punktis

6 seaduse rakendamisega seotud

riigi ja kohaliku omavalitsuse

tegevused on toodud eeldatavad

kulud ja tulud ja märgitud, et

EVK-poolt CLO ja SPC

ülesannete täitmine eeldab

mitmeid haldusfunktsioone, mis

nõuavad sh spetsiaalset IT-

võimekust turvaliseks

teabevahetuseks ja

dokumendihalduseks. Samas on

öeldud, et eraldi riiklikke IT-

arendusi ega liidestusi ei

planeerita ning kulud on

arvestatud ilma nendeta.

Ühes lõigus on toodud, et

andmete vahetamiseks

kasutatakse juba olemasolevaid

vahendeid ja võimekusi. Samas

märgitakse teises lõigus, et EVK

prognoositav kulu on umbes 0,3

Arvestatud osaliselt –

seletuskirja on täiendatud.

Selgitatud.

IMERA rakendamine ning CLO ja

SPC ülesannete täitmise

korraldamine eeldab EVK-lt

analüütilist võimekust ja

haldussuutlikkust ning IMERAst

tulenevate teabevahetusülesannete

täitmise suutlikkust, mis varieerub

sõltuvalt IMERA režiimist.

EVK kulud ei ole tõepoolest seotud

eraldi riiklike IT-arenduste või uute

infosüsteemide loomisega, vaid

olemasolevate ELi ja riigisiseste

lahenduste kasutuselevõtmise,

kohandamise ja haldamisega (sh

turvaline teabevahetus,

dokumendihaldus, ligipääsud

andmebaasidele ja analüütilistele

tööriistadele), samuti püsiva

analüütilise võimekuse ja

haldussuutlikkuse tagamisega.

miljonit eurot aastas, mis sisaldab

personali-, arendus- ja

halduskulusid ning on vajalik, et

täita IMERA-st tulenevad

kohustused. Lisaks selgub

seletuskirjast, et EVK tegevused

piirduvad CLO ja SPC osas

koordineerimisega ning enamus

ülesanded suunatakse täitmiseks

pädevatele asutustele.

Lisaks on seletuskirjas märgitud,

et SPC praktilise

nõustamistegevusega

ettevõtjatele ja kodanikele

tegeleb Häirekeskus, lähtudes

pandeemiaaegsest

väljakujunenud praktikast. Kuna

nõustamistegevus toimub

olemasolevate struktuuride ja

pädevuste raames, ei ole

Häirekeskuse poolt

nõustamiseteenuse pakkumiseks

vaja ette näha täiendavaid

ressursse. Arusaamatuks jääb

kogu kulude arvestus, kui EVK

roll piirdub andmete koondamise

ja koordineerimisega. Samal ajal

asjakohane info, mida

hädaolukorras on vaja erinevatele

osapooltele jagada, tulev

pädevatelt asutustelt. Pädevad

asutused päevad läbi mõtlema

töökorralduse, üldsusele

jagatavad sõnumid ehk et nende

asutuste töökoormus kasvab.

Siseministeeriumi hinnangul ei

ole selline kulude arvestus ja

jaotus õiglane ega kohane.

Tulenevalt eeltoodust palume

täpsustada seletuskirja kulude

osa ning analüüsida mõjusid

pädevatele asutustele, sh kulude

osa ning kas ja kui palju on vaja

muuta asutuste riskianalüüse ja

hädaolukorra lahendamise

plaane, kes IMERA-t rakendama

peavad.

Valmisolekurežiimis hõlmab EVK

roll asutustevaheliste koostöö- ja

teabevahetuskorda ülesehitamist ja

hoidmist. Samuti hõlmab see

siseturu toimimist üldist

olukorrateadlikkust, mille alusel

teavitab EVK CLO rollis a

Komisjoni ad hoc juhtumitest, mis

võivad mõjutada siseturu

toimimist, omada piiriülest mõju

või eskaleeruda siseturu kriisiks.

EVK varasem kogemus

tarneahelate ja riskide jälgimisega

vedelkütuse valdkonnas toetab

seda tegevust.

Siseturu toimimise seisukohast

tuleb valmisolekurežiimis

olukorrateadlikkuse raames

hinnata ja analüüsida riske eeskätt

julgeolekuohtude,

majandushäirete,

rahvatervishoiuga seotud kriiside

ja loodusõnnetuste kontekstis.

Sellist laiapõhjalist analüütilist

võimekust EVK-s täna ei ole ning

IMERA rakendamiseks on vajalik

täiendavate töökohtade loomine.

Lisaks hõlmab valmisolekurežiim

kohustuslikku osalemist

Komisjoni korraldatavatel

koolitustel ja stressitestidel,

võrgustikutööd teiste

liikmesriikidega ning koostöö- ja

teabevahetussuhete hoidmist

ettevõtjate ja partnerasutustega.

Valvsus- ja siseturu hädaolukorra

režiimi ajal toimub seireinfo

kogumine pädevate asutuste poolt,

kusjuures EVK roll on koondada

pädevate asutuste tagatud teave,

seda analüüsida ja

süstematiseerida ning CLOna

edastada see Komisjonile ja

teistele liikmesriikidele ECMPi

kaudu.

Lisaks vahendab CLO koostöös

pädevate asutustega ettevõtjatele

suunatud vabatahtlikke

teabepäringuid.

Siseturu hädaolukorra režiimis

täidab EVK lisaks SPC rolli,

koondades ja vahendades

ettevõtjatele, tarbijatele ja

kodanikele suunatud teavet

kehtivate riiklike ja ELi tasandi

kriisimeetmete kohta, abistades

pöördujaid menetluste

lõpuleviimisel ning asjakohaste

digivormide täitmise, ning tagades

kiire ja koordineeritud

teabevahetuse ELi tasandi SPCga.

Üldise ja standardiseeritud

kriisiinfo edastamiseks kasutatakse

Häirekeskuse juhitavat KRITi.

Arvestades IMERA-st tulenevate

ülesannete ulatust, EVK praegust

suurust (14 töökohta) ning asjaolu,

et vajalikku analüütilist võimekust

ja haldussuutlikkust ei ole

võimalik katta olemasolevate

sisemiste ressursside arvelt,

prognoositakse kulusid kolme

aasta perspektiivis ligikaudu 300

000 eurot aastas.

Riigikantselei Seletuskiri,

eelnõu § 1

Riigikantselei ei toeta eelnõuga

kavandatud muudatuste tegemist

hädaolukorra seaduses

(edaspidi HOS) ning teeb

ettepaneku kehtestada määruse

rakendamiseks vajalikud sätted

majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduses (edaspidi

MSÜS).

Riigikantselei hinnangul on

määruse rakendamine

majandustegevust reguleerivas

seaduses põhjendatud nii

määruse eesmärgi,

reguleerimisala kui ka

normiadressaatide olemusega.

Mittearvestatud. Selgitatud.

Riigikantselei seisukoht lähtub

eeldusest, et IMERA määruse

rakendamine on tihedalt seotud

majandustegevuse toimimisega

siseturul, kusjuures ettevõtjad on

siseturu kesksed osalised, ning

seetõttu peaks määruse

kandeseaduseks olema HOSi

asemel MSÜS.

Ettevõtjatel on küll oluline roll

tarneahelate toimimises, kuid

IMERA loogika ei raja end üksnes

sellele, vaid käsitleb siseturul vaba

liikumist laiemalt. COVID-19 ajal

tekkinud oluliste kaupade nappus

Määruse eesmärk on kehtestada

Euroopa Liidu tasandil raamistik

selliste kriisiolukordade

ennetamiseks ja käsitlemiseks,

mis ohustavad siseturu toimimist,

eelkõige kaupade, teenuste ja

isikute vaba liikumist ning

kriitiliste kaupade ja teenuste

kättesaadavust. Määruse

reguleerimisese on tihedalt

seotud majandustegevuse

toimimisega siseturul ning see

käsitleb ettevõtjaid kui siseturu

toimimise keskseid osalisi.

Tegemist on ettevõtjatega, kelle

tegevus on kriisiolukorras

määrava tähtsusega kaupade ja

teenuste kättesaadavuse ning

tarneahelate toimimise

seisukohalt.

Määrus näeb ette mehhanismid,

mille kaudu kogutakse ja

koordineeritakse teavet

ettevõtjate

tootmisvõimsuste, varude,

tarneahelate ja teenuste

osutamise kohta ning hinnatakse

majandustegevuse häirete mõju

siseturu toimimisele. Siseturu

hädaolukorra režiimis võib

komisjonil olla õigus nõuda

sellist teavet ka otse ettevõtjatelt,

kui see on vajalik siseturu

hädaolukorra lahendamiseks

ning kui vajalikku teavet ei ole

võimalik muul viisil saada. Need

sätted mõjutavad otseselt

ettevõtjate õigusi ja kohustusi

ning majandustegevuse

korraldust kriisiolukorras. Määruse rakendamisel on keskse

tähtsusega ühtse kontaktpunkti

(Single Point of Contact, SPC) ja

teabevahetuse keskasutuse

(Central Liaison Office, CLO)

süsteem, mille eesmärk on tagada

liikmesriigi tasandil teabevahetus

ja koordineerimine siseturgu

ei olnud põhjustatud ainult

ettevõtjate tegevusest või

tegevusetusest; probleemiks olid

üsna sageli liikmesriikide

kehtestatud piirangud. Seetõttu on

IMERA keskmes liikmesriikide

haldussuutlikkus, avalike asutuste

vaheline koordineerimine ning ELi

tasandi mehhanismid, mille kaudu

hoitakse ära killustunud ja

koordineerimata riiklikud

kriisimeetmed.

Määrus näeb ette mehhanismid

ettevõtjatelt teabe kogumiseks

valvsus- ja hädaolukorrarežiimis,

st olukordades, kus kriis on

eskaleerumas või on juba

ametlikult kehtestatud siseturu

hädaolukorrarežiim.

Valvsusrežiimis on seire

teostamisel põhirõhk CLO ja

pädevate asutuste koostööl.

Olulisemad on seejuures pädevate

asutuste käsutuses juba

olemasolevad andmed, kuna artikli

16 kohaselt on ettevõtjatele

esitatavad päringud liikmesriikide

siseselt vabatahtlikud.

Hädaolukorrarežiimis võib

komisjon pöörduda otse ettevõtjate

poole teabe saamiseks tarneahelate

seisu kohta – see võimalus tuleneb

vahetult IMERA määrusest ega

vaja Eesti õigusesse ülevõtmist ega

Eesti riigi täiendavat sekkumist.

Määruse rakendamiseks on

tõepoolest keskse tähtsusega SPC

ja CLO süsteem, kuid oluline on

nende funktsioonide selge

eristamine. SPC põhiülesanne on

ettevõtjate, kodanike, tarbijate ja

töötajate abistamine riiklike

kriisimeetmete kohta teabe

saamisel, selle mõistmisel ning

vajaduse korral menetluste

lõpuleviimisel ja vormide

täitmisel. SPC roll on selgelt

ajaliselt piiratud ning selle

mõjutavate kriiside korral ning

hõlbustada teabe vahetust

avalikkuse, ettevõtjate ja

töötajate, teiste liikmesriikide

ning Euroopa Komisjoni vahel.

Kontaktpunkti peamine ülesanne

on ettevõtjate, töötajate ja

avalikkuse teavitamine ning

vajaduse korral teabe edastamine

Euroopa Liidu tasandile. See

funktsioon on olemuslikult

seotud just ettevõtjate

majandustegevuse ja siseturu

toimimisega kriisiolukorras.

Erinevalt HOS-ist ja tsiviilkriisi

ja riigikaitse seaduse eelnõust on

MSÜS määruse rakendamiseks

sobivam õiguslik raamistik,

milles on võimalik reguleerida

ettevõtjate teabe esitamise ja

suhtluse korda kontaktpunkti

kaudu ning määratleda

kontaktpunkti roll

majandustegevust puudutavas

teabevahetuses, sh

kriisiolukordades, mis mõjutavad

siseturgu.

Riigikantselei hinnangul ei ole

määrus ega selle rakendamiseks

kavandatud HOS-i muudatused

suunatud riigisisese

kriisijuhtimise korraldamisele

ega üksiku liikmesriigi kriisi

lahendamisele.

Määruse eesmärk on tagada

siseturu toimimine piiriüleses

vaates. Riigisiseseid

kriisiolukordi reguleerivad

seadused keskenduvad üldjuhul

avaliku võimu sisemisele

korraldusele, kriisijuhtimise

pädevuste jaotusele ning

elanikkonna ja riigi toimimise

kaitsele.

Määrus neid küsimusi aga ei

reguleeri, vaid kehtestab raamid,

sihtrühmad ei ole üksnes

ettevõtjad.

CLO on teabevahetust

koordineeriv asutus, kes muu

hulgas tagab, et SPC-l oleks

siseturu hädaolukorra režiimi ajal

kogu vajalik teave. SPC suhtleb

ELi tasandi SPC-ga kriisimeetmete

osas, kuid sisuline teabevahetus, sh

tarneahelaid käsitleva teabe

vahendamine, toimub siiski CLO

kaudu. Seega ei ole ei CLO ega

SPC olemuselt seotud üksnes

ettevõtjate ega majandustegevuse

toimimisega.

Sellest tulenevalt ei ole võimalik

määrata IMERA tähenduses SPC-d

ega CLO-d MSÜSi, kuna

ettevõtjaid puudutavad tegevused

moodustavad MSÜSi igapäevasest

tööst vaid ühe osa ning SPC

tegevus on seotud üksnes siseturu

hädaolukorra režiimiga. CLO

peamised sihtrühmad on

siseriiklikud pädevad asutused,

ELi tasandi CLO, teiste

liikmesriikide CLO-d ning SPC-d.

SPC teenindab lisaks ettevõtjatele

ka kodanikke, tarbijaid ja töötajaid

ning seda ainult siseturu

hädaolukorra režiimis.

HOS sobib kandeseaduseks

IMERA määruse rakendamisel,

kuna HOS (ning TSIRKSi

jõustumisel TSIRKS) on suunatud

riigisisese kriisijuhtimise ja -

korralduse raamimisele. See

võimaldab IMERA rakendamise

eest vastutavatel asutustel tugineda

olemasolevatele kriisikoostöö

korraldustele ja väljakujunenud

teabevahetusmehhanismidele.

IMERA eesmärk on tõepoolest

tagada siseturu toimimine

piiriüleses vaates. Kuid nagu

nägime COVID-19 ajal, mõjutavad

mille kohaselt peavad

liikmesriikide meetmed olema

kooskõlas siseturu toimimise

nõuetega ning ei tohi

põhjendamatult piirata

majandustegevust ega vaba

liikumist.

Eelnõu kohaselt täiendatakse

hädaolukorra seadust uue §-ga

141, millega sätestatakse määruse

rakendamiseks vajalikud sätted

teabevahetuse keskasutuse

(CLO) ja ühtse kontaktpunkti

(SPC) määramise ning nende

ülesannete korralduse kohta.

CLO ja SPC on määruse alusel

liikmesriigi määratud riigisisesed

struktuurid, mille ülesanne on

täita määrusest tulenevaid

kohustusi siseturu valvsus- ja

hädaolukorra režiimi

rakendamisel, sealhulgas tagada

teabe koordineerimine ja

edastamine vastavalt määruses

sätestatule.

Määruses sätestatud siseturu

hädaolukorra režiimi ei saa

kuidagi samastada hädaolukorra

seaduse tähenduses

hädaolukorraga ega ka

tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse

eelnõus kasutatava kriisiolukorra

mõistega, kuna nende eesmärk,

reguleerimisese ja õiguslik toime

on erinevad.

EL siseturu hädaolukorra režiim

kujutab endast siseturu toimimise

kaitseks ette nähtud ELtasandi

koordineerimis- ja

koostöömehhanismi, mis ei too

endaga kaasa riikliku

hädaolukorra väljakuulutamist

ega hädaolukorra seaduses

sätestatud avaliku võimu

erivolituste rakendamist.

Seetõttu ei ole sobiv käsitada

siseturu hädaolukorra režiimi

rakendamist hädaolukorra

kriisiolukorras piiriülesed

tegevused otseselt liikmesriikide

individuaalset varustuskindlust.

Eesti ei ole ELi majanduses

omaette saar, vaid on tugevalt

mõjutatud teiste liikmesriikide

otsustest.

Riigikantselei väidab, et IMERA

siseturu hädaolukorra režiim ei

kattu HOSi ning tulevikus

TSIRKSi tähenduses siseriikliku

hädaolukorra režiimi raamistikuga.

Esiteks võivad need olukorrad

siiski haakuda, nagu nägime ka

COVID-19 puhul. Teiseks on

IMERA eesmärk kriise ennetada,

neid kontrolli all hoida ning vältida

olukorra eskaleerumist tasemele,

kus Eesti oleks sunnitud välja

kuulutama siseriikliku

hädaolukorra.

Kokkuvõttes on IMERA kriisiohje

raamistik, mida on kõige

loogilisem asetada Eesti

kriisiohjestruktuuri reguleerivasse

seadusesse (kehtivas õiguses HOS

ning edaspidi TSIRKSis).

Ettevõtjate roll on sealjuures

tõepoolest oluline, kuid ükski

ettevõtja ei saa toimida olukorras,

kus liikmesriigid sulgevad piirid

või keelavad teatud kaupade

ekspordi. IMERA toetab nii

ettevõtjaid kui ka tarbijaid, hoides

tervikvaadet ning tagades tõhusa ja

kiire teabevahetuse ja koostöö nii

ELi kui ka liikmesriikide tasandil.

seaduse kohaldamisalas, kuna

nende regulatsioonide õiguslik

iseloom, eesmärgid, tagajärjed ja

sihtgrupid erinevad

põhimõtteliselt.

Eeltoodust tulenevalt leiab

Riigikantselei, et määruse

rakendamine hädaolukorda

(kriisiolukorda) reguleerivas

seaduses ei ole süsteemselt

põhjendatud. Selline lahendus

nihutaks regulatsiooni

raskuskeskme avaliku võimu

kriisireageerimisele, samas kui

määruse tegelik reguleerimisese

on majandustegevuse ja siseturu

toimimise tagamine

kriisiolukorras.

MSÜS-i § 1 kohaselt on selle

seaduse eesmärk sätestada

majandustegevuse vabaduse

kasutamise üldised tingimused ja

kord, sealhulgas reguleerida

majandustegevuse alustamist,

teostamist, jätkamist ja

lõpetamist, samuti riiklikku

järelevalvet ja vastutust.

Riigikantselei hinnangul on

MSÜS määruse rakendamiseks

sobivam õiguslik raamistik, kuna

see võimaldab koondada

ettevõtjatele suunatud õigused ja

kohustused, sealhulgas teabe

esitamise ja koostöö koondada

ettevõtjatele suunatud õigused ja

kohustused, sealhulgas teabe

esitamise ja koostöö nõuded,

ühtsesse ja adressaatidele

selgesse regulatsiooni. See tagab

õigusselguse, normide süsteemse

loogika ning kooskõla määruse

eesmärgiga. Vajaduse korral on

võimalik MSÜS-i

reguleerimisala sätte sõnastust ka

täpsustada.

Rahandusministeerium/

MTA

Seletuskirja

lk 15

Eelnõus ei täpsustata ja

seletuskirjas ei selgitata,

milliseid konkreetseid andmeid

peaks MTA hakkama avaldama,

Arvestatud.

Seletuskirjas on täpsustatud, et

IMERA raames kogutav seireinfo

niisamuti ei ole selgitatud

andmete avaldamise sagedust,

näiteks, kas andmeid tuleb

avaldada periooditi,

üksikpäringute alusel vastavalt

vajadusele jne.

Märgime, et mitte ainult ei ole

andmekoosseis ja andmete

edastamise sagedus vajalik

selleks, et hinnata MTA

töökoormust ning sellest sõltuvat

võimekust andmeid avaldada,

vaid sellest sõltub üleüldse ka

kõnealuse seadusmuudatuse

vajalikkus. Nimelt, MKS § 29 on

vaja täiendada üksnes siis, kui

vajadus on isikustatud andmete

järele – isikustatud andmed on

maksusaladuse kaitse all ja nende

avaldamine eeldab õiguslikku

alust. Kui aga vajadus on

isikustamata andmete järele, siis

selleks ei ole MKS § 29 vaja

täiendada, kuid see siiski eeldab

MTA-ga kokkulepet andmete

avaldamise praktilise korra osas.

Ilma andmekoosseisuta ei ole

võimalik hinnata ka võimalikke

alternatiive, näiteks kas

kõnealuseid andmeid oleks

võimalik saada ka

Statistikaametilt.

Palume seega eelnõu ja/või

seletuskirja täiendada, st

milliseid andmeid ja/või

andmeliike konkreetselt vaja on

ning kui tihti peaks MTA

hakkama neid andmeid

avaldama.

hõlmab teavet siseturu valvsus- või

hädaolukorra režiimides

tootmisvõimsuse, vajaliku tööjõu

kättesaadavuse, varude, tarnijate

ja teenuseosutajate võimalike

piirangute, mitmekesistamise ja

asendamise võimaluste, nõudluse

tingimuste ning kitsaskohtade

kohta (IMERA pp 37).

See tähendab, et MTA või teiste

pädevate asutuste poolt andmete

edastamine seire eesmärgil ei ole

regulaarne, vaid ajaliselt piiratud

ning seotud valvsusrežiimi

aktiveerimisega. Seire tehnilised

parameetrid (sh seiratavate

andmete liik, detailsus ja

andmetevahetuse sagedus)

sätestatakse IMERA määruse

artikli 14 alusel vastu võetavas

nõukogu rakendusaktis, ning

sõltuvad konkreetse kriisi

iseloomust.

Tulenevalt eeltoodust on käesoleva

eelnõu eesmärk sätestada

teabevahetuse ja asutustevahelise

koostöö üldine õiguslik alus.

Maksukorralduse seaduse § 29

täiendamine on ette nähtud üksnes

juhuks, kui IMERA rakendamisel

osutub vältimatuks MTA valduses

oleva maksusaladust sisaldava

teabe edastamine (näiteks juhul,

kui Nõukogu rakendusaktiga

sätestatakse konkreetse ettevõtja

tarneahela seire) ning selleks

puuduks muul juhul seadusest

tulenev selgesõnaline õiguslik

alus. Praktikas on eelduslikult

piisav isikustamata ja agregeeritud

teabe kasutamine.

Justiits- ja

Digiministeerium

Seletuskirja

lk 15,

eelnõu § 1

Eelnõu §-ga 1 täiendatakse

seadust muu hulgas § 141 lõikega

5, mille kohaselt on

teabevahetuse keskasutuse ja

Arvestatud ja selgitatud.

Eelnõu § 141 lõike 5 sõnastust on

täpsustatud ning termin „riigi

riikliku ühtse kontaktpunkti

ülesande täitjal õigus saada oma

ülesannete täitmiseks teavet

valitsusasutustelt, valitsusasutuse

hallatavatelt riigiasutustelt ja

riigi andmekogudest.

Juhime tähelepanu, et termin

„riigi andmekogu“ oli kasutusel

kuni andmekogude seaduse

kehtetuks tunnistamiseni, hetkel

näeb avaliku teabe seadus selleks

ette termini „riigi infosüsteemi

kuuluv andmekogu“. Palume

eelnõu sõnastust vastavalt muuta.

Juhime ka tähelepanu, et kui

teabevahetuse keskasutuse ja

riikliku ühtse kontaktpunkti

ülesande täitmisel tuleb töödelda

ka isikuandmeid, siis kujutab see

endast eraelu puutumatuse riivet,

mille raamid tuleb seaduse

tasandil kindlaks määrata. Kui

isikuandmete töötlemise vajadus

puudub, palume see seletuskirjas

välja tuua. Kui aga ülesande

täitmisel on vaja isikuandmeid

töödelda, siis palume seaduse

tasandil ette näha, milliseid

isikuandmeid töödeldakse ja

kaua neid säilitatakse, või viidata

seletuskirjas, kus vastav

regulatsioon on ette nähtud.

andmekogu“ on asendatud

kehtivas õiguses kasutatava

terminiga „riigi infosüsteemi

kuuluv andmekogu“.

Seletuskirjas on täpsustatud, et

CLO ja SPC täitmisel ei ole

kavandatud isikuandmete

töötlemist. Pädevate asutuste poolt

edastatav teave on üldistatud ja

koondatud kujul.

Palume arvestada ka käesoleva

kirja lisas esitatud seletuskirja

failis jäljega tehtud

normitehniliste märkustega ning

märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud.

Märkustega on arvestatud ning

seletuskirja vastavalt täiendatud.

Regionaal – ja

Põllumajandusministeerium

Seletuskiri IMERA rakendamiseks peab

EVK hakkama koguma mingit

laadi infot ettevõtjatelt.

Seletuskirja kohaselt „täida või

põhjenda“ põhimõtte alusel seda

siis küsima hakatakse. Kuigi

kriisi ajal ilmselt

proportsionaalne, siis igapäevase

Selgitatud.

Eelnõu ega seletuskiri ei näe ette

igapäevase või püsiva ennetava

aruandluskohustuse kehtestamist

ettevõtjatele.

ennetava aruandluse sisseviimine

ei ole selge.

Valvsusrežiimis toimub

tarneahelate seire pädevate

asutuste poolt eelkõige

olemasolevate andmete alusel.

Ettevõtjatele suunatud

teabepäringud on selles etapis

vabatahtlikud ega põhine „täida

või põhjenda“ põhimõttel.

„Täida või põhjenda“ põhimõte

kohaldub üksnes siseturu

hädaolukorrarežiimis ning üksnes

Komisjoni poolt esitatud

teabepäringutele IMERA määruse

alusel. Tegemist on erandliku ja

ajaliselt piiratud mehhanismiga,

mida rakendatakse üksnes juhul,

kui nõukogu on kehtestanud

siseturu hädaolukorrarežiimi

vastavalt IMERA artiklile 18.

Seletuskiri IMERA tähendab, et

liikmesriigid ei tohi

kriisiolukorras omavoliliselt

piirata selliste kaupade või

teenuste EL-isiseselt liikumist

ega takistada töötajate liikumist,

välja arvatud juhul, kui mõnes

teises ELi mehhanismis on

kehtestatud selgesõnaline erand.

Täna kehtiva riigikaitseseaduse

(ja Riigikogus lugemisel oleva

tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse

eelnõu) alusel on võimalik seada

(lihtsustatult) sõja korral

välispiiri kaudu toidu väljavedu

(eelnõus isegi paindlikumalt), kui

seda on vaja elanikkonna toiduga

tagamise kindlustamiseks

(vältimaks kaupade ja saaduste

väljavedu stressist tulenevate

kõrgemate hindadega mujale

siseturul). Mulle tundub, et siin

on konflikt sees, aga EL määrust

enam ei muuda

Selgitatud.

IMERA kehtestab siseturu

hädaolukorra režiimis

liikmesriikidele kohustuse vältida

omavolilisi piiranguid kaupade,

teenuste ja töötajate vaba liikumise

suhtes ning näeb ette, et piiranguid

võib kohaldada üksnes juhul, kui

need on kooskõlas ELi õigusega

või tulenevad mõnest muust ELi

tasandi mehhanismist.

IMERA määruse põhjenduspunkti

20 kohaselt ei tohiks IMERA

piirata Euroopa toiduga

kindlustatuse kriisiks valmisoleku

ja sellele reageerimise mehhanismi

rakendamist. Samas on selles

põhjenduses selgitatud, et IMERA

vaba liikumist käsitlevaid sätteid,

sealhulgas vaba liikumise õiguse

piiranguid reguleerivaid norme,

tuleks kohaldada ka toiduainetele.

Kehtiva RIKSi ning edaspidi

TSIRKSi alusel välispiiril

kehtestatav piirang toidukaubale,

kui see on vajalik elanikkonna

elutähtsate vajaduste tagamiseks,

ei lähe automaatselt IMERA-ga

vastuollu. IMERA

põhjenduspunkti 40 kohaselt

võivad sellised alused nagu avalik

kord, avalik julgeolek või

rahvatervise kaitse õigustada vaba

liikumise piiranguid, tingimusel et

need on proportsionaalsed, ajaliselt

piiratud ja mittediskrimineerivad.

Samas juhul, kui kaup määratakse

ELi Nõukogu rakendusaktiga

IMERA artikli 18 alusel kriisi

seisukohast oluliseks ning tegemist

on toidukaubaga, kohaldub sellele

IMERA artikli 21 lõigete nn

keelatud piirangute loetelu,

sealhulgas keeld piirata kriisi

seisukohast oluliste kaupade

liidusisest liikumist või kehtestada

samaväärse mõjuga meetmeid.

Seletsukiri HOS jt muutmise EN osas jääb

selgusetuks nt TTJA seotus kui

tootekategooriaks peaks olema

toidukaubad.

Selgitatud.

TTJA pädevus vastavushindamise

erandi kohaldamisel piirdub

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/2748 ning

direktiivi (EL) 2024/2749 alusel

muudetud ELi

ühtlustamisõigusaktidega

hõlmatud tootekategooriatega.

Tegemist ei ole toidukaupadega,

vaid tööstustoodetega, mille suhtes

nähakse IMERA koondmäärusega

ette erakorralised

vastavushindamismenetlused

siseturu hädaolukorrarežiimi ajal,

näiteks masinad, rõhu all olevad

seadmed, tsiviilotstarbelised

lõhkematerjalid, liftid ja

mõõtevahendid.

Statistikaamet Seletuskiri Statistikaameti põhiülesandeks

on vastavalt riikliku statistika

seadusele (edaspidi RStS)

korraldada riikliku statistika

tegemist eesmärgiga kajastada

ühiskonna olukorda ja muutusi

Selgitatud.

Eelnõu ega seletuskiri ei näe ette

STA-le eraldiseisvaid kriisiaja

ülesandeid ega kohusta STAt

koguma või edastama andmeid

ning varustada ühiskonda

rahvastiku, sotsiaalvaldkonna,

majanduse ja keskkonna arengu

seisukohalt olulise teabega,

sealhulgas arengukavade ja

prognooside koostamiseks,

erinevate poliitikate

kujundamiseks, teadus- ja

rakendusuuringute tegemiseks

ning teadmuspõhiste otsuste

langetamiseks. Viimased kriisid

on näidanud (Covid, energiakriis,

Ukraina sõda), et asutused, sh

Vabariigi Valitsus vajavad ad hoc

analüüse (nt liikuvusanalüüsid,

sõjapõgenikega seotud

analüüsid). Samuti vajatakse ka

kriiside korral selliseid näitajaid

nagu THI ja SKP, mida arvutab

Statistikaamet. Sealjuures juhime

tähelepanu, et praegu kehtivate

õigusaktide ning ka tsiviilkriisi ja

riigikaitse seaduse eelnõuga ei

ole Statistikaametile sätestatud

kriisiaja ülesannet.

Tulenevalt RStS § 4-st teeb

Statistikaamet töid, mis on

Vabariigi Valitsuse poolt

korraldusega kinnitatud riikliku

statistika programmis ehk

korralduse lisas olevate

statistikatööde loetelus.

Programmis olevate tööde

loetelu koostatakse 4 aastaks

koos rahastusallikaga. Sellest

tulenevalt pöörame tähelepanu,

et kui Eesti Varude Keskusel on

vajadus, et Statistikaamet koguks

seaduse alusel planeeritavaks

tegevuseks täiendavaid andmeid,

on vajalik vastava töö, sh

andmekoosseisu eelnev

kokkuleppimine ja

finantseerimise tagamine Eesti

Varude Keskuse või Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

eestvedamisel

Sealjuures juhime tähelepanu, et

praegu kehtivate õigusaktide

väljaspool RStSsist ja kehtivast

riikliku statistika programmist

tulenevat raamistikku.

Samuti ei kavandata IMERA

raames ette STA-le kohustust

edastada EVK-le tuvastataval

kujul andmeid. Kogu seire- ja

teabevahetus toimub RStSile ning

esitatav teave on agregeeritud ja

anonüümitud kujul.

Juhul kui tulevikus tekib vajadus

täiendavate statistikatööde järele,

lahendatakse see eraldiseisvalt (sh

rahastuse) mitte käesoleva eelnõu

kaudu.

ning ka tsiviilkriisi ja riigikaitse

seaduse eelnõuga ei ole

Statistikaametile sätestatud

kriisiaja ülesannet.

RStS § 35 kohaselt levitab

riikliku statistika tegija riikliku

statistika tegemiseks kogutud

andmeid ainult sellisel kujul, mis

välistab statistilise üksuse otsese

või kaudse tuvastamise

võimaluse, mis tähendab, et

tulemused avaldatakse

agregeeritud ehk anonüümitud

kujul. Tuvastataval kujul saab

andmeid levitada üksnes

teaduslikul eesmärgil ning RStS

§-is 38 ette nähtud tingimustel.

Seega Statistikaamet ei saa

edastada Eesti Varude Keskusele

andmeid tuvastataval kujul,

mistõttu pole võimalik vastavat

kohustust sätestada ka asutuse

põhimäärusega, nagu on eelnõu

seletuskirjas kirjeldatud.

1

03.02.2026

Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on

tagada siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse (EL) 2024/27471 (edaspidi IMERA)

ning sellega seotud koondmääruse (EL) 2024/27482 rakendamine Eesti õiguses.

IMERA on tulevaste kriiside mõjudele reageerimiseks loodud vahend, mis tugineb

varasematest kriisidest saadud kogemustele, sealhulgas COVID-19 pandeemiale,

energiakriisile ja Venemaa agressioonisõjale. Määrus loob struktureeritud aluse ELi siseturu

toimimist mõjutavate häirete varajaseks tuvastamiseks, nendeks valmistumiseks ja neile

reageerimiseks ning kehtestab asjakohase koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse

raamistiku. IMERA eesmärk on ära hoida kriisides vaba liikumise takistusi ja tarneahelate

häireid, mis võivad põhjustada kriisi seisukohast oluliste kaupade või teenuste nappust.

Eesti õiguskord ei sisalda hetkel norme ega halduskorraldusi, mis võimaldaksid ELi tasandil

kokku lepitud siseturu kriisiohje meetmete rakendamist. Käesoleva eelnõuga kavandatakse

sätestada IMERAst tulenevad normid ja halduskorralduslikud meetmed, millega määratakse

kindlaks nende meetmete rakendamise eest vastutavad pädevused ja korraldus. Kõnesoleva

eelnõu kohase seaduse jõustumisel määratakse hädaolukorra seaduse alusel Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) teabevahetuse keskasutuse (central liaison

office, CLO) ning siseturu hädaolukorra ajaks ühtse kontaktpunkti (single point of contact,

SPC) ülesanded.

Nende ülesannete praktiliseks täitmiseks sõlmib MKM halduslepingu AS-iga Eesti Varude

Keskus (edaspidi EVK), kellel on senine kogemus varude ja tarneahelatega seotud riskide

maandamisel, mis on olemuselt sarnane IMERA raames vajaliku koordineeriva rolliga.

Pikemalt on EVK valik käsitletud ja põhjendatud jaotises 3.1.1 „Keskse teabevahetuse

keskasutuse ja ühtse kontaktpunkti määramine“.

Seadusemuudatused võimaldavad rakendada IMERAst tulenevat siseturu kriisiohje struktuuri:

 siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime nõukoda (edaspidi IMERA nõukoda): vastutab

Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) abistamise ja nõustamise eest valmisoleku-,

valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal;

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2747, 8. november 2024, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2748, 8. november 2024, millega muudetakse määrusi (EL) nr 305/2011, (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2023/988 ja (EL) 2023/1230 vastavushindamise, nõuetele vastavuse eelduse, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorramenetluste osas, mis on tingitud siseturu hädaolukorrast.

2

 nähakse ette viimase abinõuna võetavad meetmed juhuks, kui kriis seab ohtu elutähtsate

kaupade tarned ja teenuste osutamine (näiteks teabepäringud ja prioriteetsed kaupade

tootmise/tarnimise taotlused ettevõtjatele);

 valvsus- või hädaolukorrarežiimi kehtestamise korral: leevendusmeetmed (näiteks

koordineeritud hanged, erandid vastavushindamisest, digilahendused kriisi seisukohast

oluliste töötajate liikumise tagamiseks), mida liikmesriigid saavad kasutada kriisi

seisukohast oluliste kaupade ja teenuste pakkumise ning nende liikumise tagamiseks;

 nähakse ette stressitestide ja matkeharjutuste läbiviimine ELi tasandil.

Muudatuste mõju avaldub eelkõige siseturu hädaolukorra režiimis ning sellele eelnevas

valvsusrežiimis, mistõttu on mõju esinemise sagedus üldjuhul madal ja sõltub komisjoni

otsusest vastav režiim kehtestada.

Muudatused mõjutavad nii riigiasutusi kui ka ettevõtjaid, tuues kaasa täiendavad ülesanded

kriisiga seotud teabe kogumiseks, jagamiseks ja tarneahelate jälgimiseks. Ettevõtjate

halduskoormus võib kriisiajal suureneda seoses teabepäringutele vastamise ja prioriteetsete

taotluste täitmisega, kuid koordineeritud seire ja teabevahetus aitavad vähendada ootamatuid

katkestusi ning toetavad stabiilsemat ettevõtluskeskkonda.

Halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei kohaldata, sest eelnõu käsitleb riigikaitse ja

julgeoleku seisukohalt olulisi muudatusi, mille puhul nimetatud nõuet ei rakendata.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna piiriüleste teenuste nõunik Svetlana Štšur

([email protected], +372 5885 1221), strateegia ja teenuste juhtimise valdkonna

kriisivalmiduse juht Ingrid Teinemaa ([email protected], +372 527 9797) ning toote

nõuetele vastavuse seaduse osas metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb

([email protected], +372 5663 2448). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Merike Koppel

([email protected]). Õiguslikke ettepanekuid on teinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse hädaolukorra seadust (HOS) (RT I, 30.12.2025, 19),

halduskoostöö seadust (HKTS) (RT I, 08.07.2025, 24), maksukorralduse seadust (MKS) (RT I,

02.10.2025, 4) ning toote nõuetele vastavuse seadust (TNVS) (RT I, 11.03.2025, 3).

Eelnõu on seotud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga3 (edaspidi TSIRKS), mille § 195

kohaselt kavandatakse HOS kehtetuks tunnistada.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Kõnesolev eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Selle eesmärk on tagada

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 ning sellega kaasneva koondmääruse

(EL) 2024/2748 kohaldamine Eesti õiguses.

3 Riigikogu menetluses, eelnõu nr 668 SE, seisuga 21. juuli  2025.

3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2747 kaasneva koonddirektiiviga (EL)

2024/2749 tehtavad muudatused kümnesse tootedirektiivi ei kuulu käesoleva eelnõu

reguleerimisalasse ning nende siseriiklik ülevõtmine toimub eraldiseisva ministri määrusega.

Nimetatud õigusaktidega kehtestatakse uus, kogu ELi hõlmav siseturu kriisiohjestruktuur ning

täiendatakse EL ühtlustamise õigusakte erakorraliste vastavushindamismenetlustega, mida

kohaldatakse kriisi seisukohast oluliste toodete puhul siseturu hädaolukorrarežiimi ajal.

Eesti seisukohad SMEI/4IMERA paketi kohta kinnitati 26. jaanuari 2023. a Vabariigi Valitsuse

istungil5.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Kõnesoleva seaduse eesmärk on tagada IMERA ja sellega seotud koondmääruse kohaldamise

jaoks vajalikud siseriiklikud normid ja halduskorraldused. Seadusemuudatused loovad

eeldused, et Eesti pädevad asutused saavad täita IMERA meetmete raamistikust tulenevaid

ülesandeid, teha komisjoni ja teiste liikmesriikidega valmisolekurežiimis vajalikke

ettevalmistusi ning tegutseda siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal kiiresti ja

koordineeritult.

Seadusemuudatused toetavad eelkõige järgmiste IMERA meetmete rakendamist:

 teabevahetuse korraldamine siseriiklikult, komisjoni ja liikmesriikide vahel

teabevahetuse keskasutuse kaudu (EVK);

 tarneahelate jälgimine valvsusrežiimi ajal (pädevad asutused seiravad – teavet koondab

ja edastab Komisjonile ja teistele liikmesriikidele EVK);

 kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele ja tööandjatele asjakohase teabe kättesaadavuse

tagamine hädaolukorra ajal ühtse kontaktpunkti (EVK) kaudu;

 vastavushindamisest ajutise erandi rakendamine kriisi seisukohast oluliste toodete

puhul (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)).

Koondmäärus (EL) 2024/2748, mis kaasneb IMERAga, ei muuda kehtivaid toodetele

kehtestatud tehnilisi nõudeid, kuid sätestab erakorralised vastavushindamise, ühtsete kirjelduste

vastuvõtmise ja turujärelevalve menetlused valitud tehniliste toodete kohta, mida rakendatakse

üksnes siseturu hädaolukorrarežiimi ajal. Erakorralise vastavushindamise erandi

rakendamiseks antakse toote nõuetele vastavuse seaduses pädevale asutusele (TTJAle) volitus

otsustada vastavushindamisest ajutise erandi kohaldamise üle siseturu hädaolukorrarežiimis

kriisi seisukohast oluliste toodete puhul.

Seaduseelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamine, kuna tegemist

on Euroopa Liidu vahetult kohaldatava õiguse rakendamisega Eesti õiguskorras.

4 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) 2679/98. 5 Dokumendi number: 23-0785/01; link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0877c904-5e0d-4b6d- 9d3c-bd4d3adb1dfe .

4

2.1. Ülevaade küsimuse senisest õiguslikust regulatsioonist ja selle rakendamise

praktikast

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 1.–2. oktoobri 2020. aasta järeldustes, et EL peab

kriisiolukordades tegelema siseturu killustatuse, tõkete ja nõrkustega. Sellele järgnes komisjoni

algatus luua ühtse turu hädaolukorra mehhanism (Single Market Emergency Instrument,

SMEI), mille eesmärk oli tagada isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumine ning suurendada

läbipaistvust ja koordineeritust kriiside ajal. Algatus oli komisjoni 2022. aasta tööprogrammi

osa.

2024. aastal jõudsid Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament SMEI küsimuses

poliitilisele kokkuleppele. Pärast kokkuleppe saavutamist nimetati algatus ümber IMERAks.

Enne IMERA vastuvõtmist puudus Euroopa Liidu õiguses horisontaalne raamistik, mis

võimaldaks süsteemselt valmistuda siseturu toimimist mõjutavateks kriisideks ning

koordineeritult neile reageerida. Kuigi üksikud valdkondlikud mehhanismid – näiteks kiipide

määruse (EL) 2023/1781 kriisirežiim – sisaldasid piiratud kriisimeetmeid konkreetsete toodete

puhul, ei olnud ELis ühtset mehhanismi, mis hõlmaks nii kriisieelse valmisoleku, tarneahelate

jälgimise ja varajase hoiatamise kui ka siseturu hädaolukorra ajal kohaldatavad meetmed.

Eestis reguleerib kriisivalmidust ja kriiside lahendamist hädaolukorra seadus. See loob üldise

raamistiku hädaolukordade ennetamiseks, neile reageerimiseks ja neist taastumiseks ning

määrab kindlaks pädevusvaldkonnad ja juhtimisstruktuuri. Seadus kohustab asutusi koostama

riskianalüüse ja hädaolukorra lahendamise plaane.

Kuigi HOS ei reguleeri otseselt siseturu toimimise tagamist kriisiolukorras, on IMERA

raamistik oma olemuselt tihedalt seotud HOSi reguleerimisalaga. IMERA keskendub kriiside

mõjule siseturu toimimisele ning eeldab liikmesriikidelt valmisolekut, olukorrateadlikkust,

asutustevahelist koordineerimist ja teabevahetust valvsus- ja hädaolukorra režiimides – need on

funktsioonid, mis on HOSi alusel juba osa riiklikust kriisijuhtimise süsteemist.

IMERA rakendamine HOSi kaudu võimaldab siduda siseturu kriisihalduse olemasoleva riikliku

kriisivalmiduse ja -juhtimise raamistikuga, vältides paralleelsete struktuuride loomist ning

tagades, et IMERA-st tulenevad ülesanded, sealhulgas CLO ja SPC määramine ning nende

ülesannete täitmine, integreeritakse loogiliselt Eesti kriisijuhtimise süsteemi. Käesolev eelnõu

HOS muudatus puudutab vaid riigisisest korraldust avaliku ülesande täitmise korraldamiseks,

st CLO ja SPC määramiseks, ega reguleerita muid kriisiolukorra korralduse küsimusi,

sealhulgas teiste riikide ja ettevõtjatega toimuva teabevahetuse sisu ja korda, mis tuleneb

vahetult IMERA määrusest.

Juhul kui HOS tunnistatakse TSIRKS jõustumisel kehtetuks, viiakse IMERA rakendamiseks

vajalikud sätted – sealhulgas CLO ja SPC määramine – sisuliselt samas sõnastuses üle TSIRKS-

i 5. jakku (kriisi lahendamine), finantssektori erandit käsitleva sätte järele (§ 361).

2.2. Ülevaade IMERAst

IMERA on Euroopa Liidu uus horisontaalne kriisiohjeraamistik, mis on loodud COVID-19

pandeemiast ja hilisematest geopoliitilistest kriisidest (näiteks Venemaa sõda Ukraina vastu)

saadud õppetundide põhjal. IMERA eesmärk on kaitsta siseturu toimimist ulatuslike kriiside

ajal ja tugevdada selle struktuurset vastupanuvõimet.

5

IMERA ei asenda valdkondlike erimehhanisme ega asutusi, nagu terviselase hädaolukorra

valmisoleku ja reageerimise amet HERA6, toiduga kindlustatuse kriisimehhanism EFSCM7,

kriisidele poliitilise reageerimise kord IPCR8, Schengeni piirieeskirjad (Schengen Borders

Code), ega transpordi hädaolukorra mehhanismi. Selle asemel loob IMERA vajaliku kihi, et

siduda need mehhanismid ja struktuurid omavahel paremini kokku, võimaldades kiiremat

teabevahetust ja otsustusmehhanisme, eriti valdkondades, kus üksikute liikmesriikide tegevus

või reageerimine võib muutuda vastuoluliseks ja takistada siseturu toimimist kriisi ajal.

IMERA kohaldamisala katab suure osa siseturuga seotud liikumisvabadusest. See tähendab, et

üldreeglina kuuluvad IMERA reguleerimisalasse kõik kaubad ja teenused, mis liiguvad ELi

siseturul, samuti inimesed – sealhulgas töötajad, kes liiguvad liikmesriikide vahel. Praktikas

hõlmab see näiteks tootmisseadmeid, tööstustooteid, logistikateenuseid, side- ja IT-teenuseid,

aga ka töötajaid, kes on seotud kriitiliste teenuste osutamise või kaupade tootmise ja

tarnimisega. IMERA eesmärk on tagada, et nende kaupade, teenuste ja töötajate liikumine ei

katkeks ka tõsiste kriiside ajal – olgu selleks loodusõnnetus, tervishoiualane hädaolukord või

geopoliitiline konflikt.

Samas on IMERAs selgelt loetletud ka teatud valdkonnad, mida see raamistik otseselt ei

reguleeri. Nendeks on finantsteenused (nt pangandus, kindlustus, investeerimisteenused) ja

kapitali vaba liikumine, mis kuuluvad teiste ELi õigusaktide kohaldamisalasse. Samuti ei kuulu

IMERA kohaldamisalasse energia- ja kaitsetooted – näiteks elekter, maagaas, vedelkütused,

relvad ja muu kaitsevarustus – kuna neid reguleerivad eraldi raamistikud. Lisaks on selle

kohaldamisalast osaliselt välja jäetud ka need meditsiinilised tooted ja vastumeetmed, mis on

juba HERA koordineerida – näiteks vaktsiinid või antidoodid.

See ei tähenda siiski, et IMERA nende toodete või teenuste suhtes üldse ei kohalduks. Kuigi

IMERA ei sätesta neile sektoritele konkreetseid tootenõudeid, vastavushindamise menetlusi või

teenuseosutamise sisereegleid, kohaldub siiski nende kaupade, teenuste ja isikute vaba

liikumise kaitse. Nende toodete suhtes kohaldatav erand näeb ette, et nendele jäävad

kohaldatavaks vaba liikumist soodustavad meetmed (artiklid 20–22), läbipaistvust käsitlevad

sätted (artikkel 23) ning IMERA digivahendite kasutamine (artikkel 44).

See tähendab, et liikmesriigid ei tohi kriisiolukorras omavoliliselt piirata selliste kaupade või

teenuste ELi-sisest liikumist ega takistada töötajate liikumist, välja arvatud juhul, kui mõnes

teises ELi mehhanismis on kehtestatud selgesõnaline erand. Näiteks ei tohiks liikmesriik

takistada vaktsiinide või kütuse transiiti läbi oma territooriumi teise liikmesriiki, ega piirata

energiataristu või meditsiiniinfrastruktuuri toimimiseks vajalike töötajate liikumist. Teisalt on

IMERA oma kohaldamisalast täielikult välja jätnud pooljuhid, energiatooted, finantsteenused

ning kaitseotstarbelised tooted. Selle eesmärk on tagada õiguslik sidusus ja vältida dubleerimist,

kuna neid sektoreid reguleerivad juba eraldiseisvad ja spetsiaalsed kriisiraamistikud.

IMERA roll on tagada, et ükski liikmesriik ei kasutaks kriisiolukorda oma piiride sulgemiseks,

kaupade kinnihoidmiseks või kriitiliste teenuste eraldamiseks viisil, mis kahjustab siseturu

terviklikkust ja solidaarsust. See on eriti oluline ulatuslike ja mitmetahuliste kriiside ajal, mil

6 Directorate-General for Health Emergency Preparedness and Response Authority 7 Ensuring global food supply and food security - European Commission 8 How does the Integrated Political Crisis Response (IPCR) mechanism work? - Consilium

6

liikmesriikide otsustel on vältimatult piiriülene mõju. IMERA loob mehhanismi, mis võimaldab

kriitilisi sektoreid vajaduse korral valdkondlikult reguleerida, kuid tagab samal ajal siseturu

põhivabaduste toimivuse.

2.2.1. IMERA institutsionaalne raamistik

IMERA keskmes on uus ja mitmekihiline institutsionaalne raamistik, mille eesmärk on tagada

valmisoleku-, valvsus- ja hädaolukorra režiimi ajal tõhus, läbipaistev ja koordineeritud koostöö

liikmesriikide ja komisjoni vahel. Raamistik tugineb kolmele peamisele sambale:

 IMERA nõukoda (IMERA Board),

 Teabevahetuse keskasutused (CLOd) ning

 ühtsed kontaktpunktid (SPCd).

IMERA nõukoda (edaspidi nõukoda) on raamistiku juhtiv ja suunav organ, mille koosseisu

kuulub üks esindaja igast liikmesriigist koos asendusliikmega. Nõukoja töö eest vastutab

komisjon, kes juhib selle koosolekuid ja koordineerib päevakorda. Lisaks liikmesriikidele

saavad IMERA nõukoja töös vaatlejana osaleda ka Euroopa Parlament, komisjoni teised

kriisiohjega seotud üksused, rahvusvahelised organisatsioonid ning asjakohased kolmandad

riigid. Samuti on nõukoja töösse võimalik kaasata vaatlejana sidusrühmade esindajaid,

ettevõtjaid ja sotsiaalpartnereid.

Nõukoda annab soovitusi, koostab kriisianalüüse ja kujundab ühiseid seisukohti IMERA

meetmete elluviimiseks eri režiimide ajal – just nõukoda hindab, kas olukord võib eskaleeruda

siseturu hädaolukorraks, ning toetab komisjoni vastava režiimi (valvsus- või

hädaolukorrarežiimi) väljakuulutamise ettepaneku tegemisel.

Teabevahetuse keskasutus (CLO) on iga liikmesriigi määratud keskne institutsionaalne

üksus, mis vastutab IMERA meetmetega seotud teabe koondamise, töötlemise ja edastamise

eest. CLO tegevus on kahepoolne: ühelt poolt koondab ta teavet riigisiseselt ning teiselt poolt

suhtleb teiste liikmesriikide CLOde ja EL tasandi CLOga.

CLO ülesannete hulka kuulub ka varajaste hoiatuste ehk ad hoc hoiatuste edastamine – need on

konkreetsete ja oluliste häirete või riskide kohta käivad teated, mis võivad ohustada siseturu

toimimist või kriitiliste kaupade ja teenuste kättesaadavust. Tegemist ei ole igapäevaste

häiretega, vaid hoiatustega, millel võib olla laiem mõju ELi siseturule või mis võivad viidata

kriisi eskaleerumise võimalusele.

Valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal muutub CLO roll eriti oluliseks, sest kriitiline teave peab

liikuma kiiresti ja usaldusväärselt nii riigisisesel tasandil kui ka liikmesriikide ja komisjoni

vahel.

CLO edastab kogu kriisi seisukohast olulise teabe SPC-le.

Ühtne kontaktpunkt (SPC) tegutseb liikmesriikides siseturu hädaolukorrarežiimi ajal eeskätt

kodanike, tarbijate, ettevõtjate, töötajate ja nende esindajate tugistruktuurina.

SPC kaudu peab lõppkasutajal olema taotluse alusel võimalik saada pädevatelt asutustelt teavet

kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist puudutavate riiklike piirangute kohta, mis on

kehtestatud siseturu hädaolukorra ajal. Lisaks pakub SPC tuge riiklike siseturu kriisiga seotud

menetluste ja vorminõuete täitmisel, näiteks digivormide rakendamise korral kriisi seisukohast

oluliste teenuseosutajate piiriülese liikumise hõlbustamiseks (IMERA artikkel 22).

7

2.2.2. IMERA kolm kriisivalmiduse astet

IMERA reguleerib kolme järjestikust kriisivalmiduse astet: valmisolekurežiim (või

erandolukorra raamistik), valvsusrežiim ja siseturu hädaolukorrarežiim.

Valmisolekurežiim tähendab IMERA kontekstis süsteemset ja pidevat ettevalmistust

võimalikuks kriisiks.

Selles protsessis täidab CLO keskset rolli siseriikliku teabevahetusvõrgustiku ülesehitamisel ja

pädevate asutuste kaardistamisel, tagades, et kriisiolukorras oleks selge vastutusahel ja toimiv

teabevahetus. Pädevate asutuste ülevaates tuleb selgelt välja tuua, millised rollid ja ülesanded

on igale asutusele riigisisese õiguse alusel määratud siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimide

ajal.

Valmisoleku osana on CLO-l ka kohustus edastada komisjonile ja teistele liikmesriikide

CLOdele ad hoc hoiatused. Hoiatuse otsustamisel võtab CLO arvesse juhtumi mõju ulatust,

kestust, piiriülest mõju ning seda, kas häire puudutab elutähtsate kaupade või teenuste

tarneahelaid. Edastatud teavet käideldakse kooskõlas liidu ja riigisiseste

konfidentsiaalsusnõuetega.

ELi tasandil toetab valmisolekut IMERA nõukoda, kes hindab süsteemseid riske ja nende

võimalikku mõju siseturule ning teeb komisjonile ettepanekuid koordineeritud

valmisolekumeetmete kavandamiseks.

Valmisoleku toetamiseks arendab Komisjon kriisiohje haldusplatvormi (ECMP), mis hakkab

toimima IMERA keskse teabevahetus- ja koordineerimisvahendina. Platvorm võimaldab

reaalajas teabe jagamist, dokumentide vahetust, menetluste haldamist ning

ametkondadevahelist koostööd komisjoni ja liikmesriikide vahel. ECMP esimene

prooviversioon on juba valmis, kuid selle kasutuselevõtt on eeldatavalt kavandatud 2026. aasta

lõpupoole, millele eelneb vahepealne testimisperiood.

Valmisolekurežiimi kuulub ka vabatahtlike koostööprotokollide ettevalmistamine, mille raames

võivad ettevõtjad koostöös komisjoniga kokku leppida eeldatavate häirete spetsiifilistes

parameetrites, osalejate rollijaotuses ning selliste protokollide aktiveerimise mehhanismides ja

nendega seotud meetmetes.

Lisaks sellele töötab komisjon välja koolitused ja matkeharjutused CLOde töötajatele, et

tugevdada kriisiks valmisolekut. Koolitused põhinevad varasemate kriiside kogemusel ning

hõlmavad kogu kriisiohjamise tsüklit alates riskide tuvastamisest kuni meetmete

rakendamiseni.

Süsteemse valmisoleku osana viib komisjon nõukoja arvamusele tuginedes läbi stressiteste,

sealhulgas sektori- ja piirkonnapõhiseid matkeharjutusi, mille eesmärk on hinnata võimalike

siseturuhäirete mõju ja nende maandamise vajadust. Komisjon korraldab stressiteste

regulaarselt, vähemalt kord kahe aasta jooksul, kaasates CLOde töötajaid ja vajaduse korral ka

teisi sidusrühmi. Stressitestide tulemused edastatakse IMERA nõukojale ja nende kohta

avaldatakse aruanne.

Valvsusrežiim on IMERA kriisivalmidussüsteemi teine tase, mille eesmärk on tõsta siseturu

seirevalmidust olukorras, kus on ilmnenud esialgsed viited võimalikule kriisile.

Valvsusrežiimi kehtestamise ettevalmistus algab riikliku CLO ad hoc hoiatusest komisjonile

võimaliku siseturuhäire kohta. Seejärel hindab IMERA nõukoda esitatud teavet ning annab

8

komisjonile oma arvamuse kriisi potentsiaalse mõju kohta. Nõukoja arvamust arvesse võttes

võib komisjon teha nõukogule ettepaneku kehtestada siseturu valvsusrežiim.

Režiim kehtestatakse nõukogu rakendusaktiga (artikkel 14 lõige 1), milles määratakse kindlaks

selle kestus (maksimaalselt kuus kuud, pikendamise võimalusega) ning rakendusakti

kohustuslikud elemendid, sealhulgas kriisi esmane iseloomustus ja selle mõju siseturule, loetelu

elutähtsatest kaupadest ja teenustest ning valvsusmeetmete pakett, millega liikmesriigid peavad

valvsusrežiimi ajal arvestama.

Valvsusrežiimi üks olulisemaid meetmeid on elutähtsate kaupade ja teenuste tarneahelate seire.

Tarneahelate olukorda jälgivad liikmesriikide pädevad asutused, kes koguvad teavet

tootmisvõimsuste, tarnetingimuste, kitsaskohtade ja võimalike sõltuvuste kohta, et tuvastada

varakult potentsiaalsed turuhäired. Pädevad asutused edastavad seiretegevuse järeldused

komisjonile ja IMERA nõukojale CLO kaudu.

Juhul kui tarneahela olukorra hindamiseks ei ole võimalik saada vajalikku teavet muudest

allikatest, võivad liikmesriikide pädevad asutused esitada valvsusrežiimi käigus koostatud

ülevaate alusel valitud ettevõtjatele teabe vabatahtliku esitamise taotluse.

Siseturu hädaolukorra režiim on IMERA kriisijuhtimissüsteemi kõrgeim aste, mida

kasutatakse olukorras, kus siseturgu mõjutav häire on muutunud ulatuslikuks ja tõsiseks ning

ohustab kaupade, teenuste või isikute vaba liikumist kogu liidus.

Hädaolukorra režiimi kehtestamine tugineb sarnaselt valvsusrežiimi aktiveerimisele CLO

edastatud ad hoc hoiatusele ning IMERA nõukoja hinnangule kriisi ulatuse ja mõjude kohta.

Nende sisendite põhjal teeb komisjon Euroopa Nõukogule ettepaneku kehtestada siseturu

hädaolukorra režiim. Režiim kuulutatakse välja nõukogu rakendusaktiga, mis võib kehtida kuni

kuus kuud ning mida on võimalik vajaduse korral pikendada.

Rakendusaktis määratakse kindlaks kriisi täpsem iseloom, kriisi seisukohast olulised kaubad ja

teenused ning meetmed, mille eesmärk on tagada siseturu toimimine hädaolukorra ajal.

Siseturu hädaolukorrarežiimis täidavad liikmesriikide CLOd keskset rolli siseturuga seotud

kriisiteabe koondamisel ja edastamisel. Riiklik SPC abistab pöörduvaid riiklike kriisimeetmete

ja liikumispiirangute kohta teabe saamisel ning nende kohaldamise mõistmisel.

Hädaolukorra väljakuulutamisega kaasneb kriisimeetmete pakett, mille eesmärk on hoida ära

siseturu edasine destabiliseerumine, leevendada tarnehäireid ning taastada kaupade, teenuste ja

isikute vaba liikumine.

2.2.3. IMERA meetmed siseturu hädaolukorrarežiimi ajal

Üks IMERA siseturu hädaolukorrarežiimi kõige konkreetsemaid ja praktilisemaid

sekkumismeetmeid on kriisi seisukohast oluliste tehniliste toodete vastavushindamise

lihtsustamine.

Tavapärastes tingimustes peavad sellised tooted – näiteks elektriseadmed, raadioseadmed,

ehitustooted, masinad ja muud ELi ühtlustamisõigusaktidega kaetud tehnilised tooted – läbima

ametliku vastavushindamismenetluse enne, kui neid võib ELi turule lasta. Selle protsessi käigus

kinnitab sõltumatu teada antud asutus, et toode vastab kõigile Euroopa Liidu ohutus- ja

kvaliteedinõuetele.

9

Hädaolukorras võib aga selline standardmenetlus osutuda ajamahukaks ja tekitada tarneahelates

tõrkeid, millel on otsene mõju elanike heaolule ja ettevõtjate toimevõimele. Näiteks pandeemia

ajal põhjustas isikukaitsevahendite nappus kriitilisi olukordi, kuna mitmed tooted ei jõudnud

turule piisavalt kiiresti.

Selliste olukordade vältimiseks sätestab IMERA, et teada antud asutused peavad komisjoni

rakendusaktiga määratud kriisi seisukohast oluliste toodete vastavushindamise prioriteetseteks

hinnatud taotlusi menetlema eelisjärjekorras. See tähendab, et nende toodete hindamine peab

toimuma kiirendatud korras ning vajaduse korral eraldi töövoona, et tagada kiire turulepääs ja

vältida viivitusi, mis tekiksid nende käsitlemisel koos vähem kriitiliste toodetega.

Lisaks näeb IMERA ette, et liikmesriigid võivad erandkorras lubada kriisi seisukohast oluliste

toodete turuleviimist ka ilma teada antud asutuse osaluseta vastavushindamises. Sellisel juhul

peab tootja ise tõendama, et toode vastab kõigile kohaldatavatele olulistele ohutusnõuetele.

Selleks võib tugineda rahvusvahelistele või riiklikele standarditele või komisjoni määratud

ühistele kirjeldustele, mis loovad eeldatava vastavuse. Selline erand võimaldab näiteks teatud

masinate, seadmete või logistika taristuga seotud tehniliste toodete kiiremat turuleviimist ilma

liigsete halduslike viivitusteta.

Järgmine oluline meede on IMERA raames komisjoni õigus esitada ettevõtjatele kriisi

seisukohast oluliste toodete tarnimiseks või tootmiseks prioriteetseid taotlusi. See tähendab, et

kui mõni ettevõtja on võimeline tootma või tarnima kriisi seisukohast olulisi kaupu, võib

komisjon paluda neil täita neid taotlusi eelisjärjekorras. Selline palve põhineb „täida või

põhjenda“ (comply or explain) lähenemisviisil – ettevõtjal on kohustus kas tellimus täita või

esitada põhjendus selle mittetäitmise kohta.

Sarnane mehhanism kehtib ka komisjoni teabepäringute puhul. Siseturu hädaolukorras võib

komisjon küsida ettevõtjatelt teavet nende tootmisvõimsuse, olemasolevate varude või

tarnevõimekuse kohta. Ettevõtjad peavad sellistele päringutele vastama või keeldumist

põhjendama.

Siseturu hädaolukorra režiimis võivad liikmesriigid samuti ühineda komisjoni korraldatavate

kriisi seisukohast oluliste toodete koordineeritud või ühishangetega.

Hädaolukorrarežiimil rakendatakse ka meetmeid, mis toetavad kriitiliste töötajate vaba

liikumist (näiteks tervishoiu-, energia-, transpordi- või toidutööstuse töötajad) siseturul.

Komisjon võib kehtestada ühtsed digivormid või standardiseeritud tõendid, mis kinnitavad

töötaja rolli kriisi seisukohast olulises tarneahelas või teenuses, et lihtsustada nende piiriülest

liikumist.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse hädaolukorra seadust, halduskoostöö seadust, maksukorralduse seadust

ja toote nõuetele vastavuse seadust, et sätestada IMERA ja koondmääruse kohaldamiseks

vajalikud koostöö ja teabevahetuse korralduse ning vastavushindamise erandi rakendamise

siseriiklikud alused.

3.1. Hädaolukorra seaduse muutmine

3.1.1. Teabevahetuse keskasutuse ja ühtse kontaktpunkti määramine (uus § 141)

10

HOSi uue §-ga 141 sätestatakse IMERA rakendamiseks vajalikud sätted CLO ja SPC

määramise kohta.

Lõikega 1 sätestatakse, et teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunkti ülesandeid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 artikli 8 lõike 1 ja artikli 24 lõike 1

tähenduses täidab MKM.

Lõiked 2–4 sätestavad alused teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunktiga

seotud ülesannete andmiseks MKMilt HOS § 181 lõikes 1 nimetatud riigi äriühingule (EVK)

halduslepinguga.

EVK valiku põhjuseks on selle senine kogemus varude ja tarneahelatega seotud riskide

maandamisel, mis on sarnane IMERA alusel vajaliku koordineeriva rolliga. Kuigi IMERA

kohaldamisalast on energiatooted välja jäetud, on EVKl kogemus vedelkütusevarude

haldamisel ning laialdane koostöövõrgustik nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste partneritega.

Nendele analoogsetele kogemustele tuginedes on EVK kõige sobivam asutus, kes saab välja

arendada CLO ja SPC ülesannete täitmiseks vajaliku võimekuse.

Eelnevast tulenevalt on EVKle ülesannete üleandmine põhjendatud, mistõttu ei kohaldata

HKTS §-e 6, 13 (muudatused on sätestatud eelnõu §-s 2) ega 14. Kooskõlas HKTS §-ga 4

määratakse seaduses ülesande sisu viitega IMERAle, haldusjärelevalve teostaja ning ülesande

täitmise kord ja täitja juhuks, kui EVK ei saa ülesannet täita. Halduslepingu sõlmib MKM, kes

teostab ka haldusjärelevalvet ülesande täitmise üle. Juhul kui haldusleping lõpetatakse

ühepoolselt või esineb muu takistus EVK-l haldusülesannet täita, täidab ülesannet MKM.

Lisaks tehakse muudatused halduskoostöö seaduses (vt eelnõu § 2).

CLOna käitleb EVK IMERA rakendamisega seotud teavet vastavalt selle tundlikkuse tasemele,

tagades artikli 13 lõikes 2 (ad hoc hoiatused) sätestatud konfidentsiaalsuse ning julgeoleku- ja

ärisaladuste kaitse, samuti artikli 16 lõigetes 2, 3 ja 5 (tarneahelate seire) ning artiklis 43

sätestatud teabekaitse- ja turvanõudeid. Asutusesiseseks (AK) mõeldud teavet käideldakse

vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud alustele ning sama paragrahvi lõikes 2

ja §-s 38 kehtestatud juurdepääsu- ja käitlemisnõuetele. Riigisaladuse (RS) tasemel teabe

käitlemisel järgitakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ning selle alusel kehtestatud

turvanõudeid. Seetõttu toimub IMERA raames RS-tasemel teabe käitlemine MKMi ruumides,

kuna EVK-l puudub selleks vajalik varustus ja turvatud ruumid.

IMERA raames kasutatavates infosüsteemides või platvormides, nagu Euroopa kriisiohje

platvorm ECMP, antakse ligipääs üksnes nendele isikutele, kellel on tööülesannetest tulenev

vajadus teabele ligi pääseda ning RS teabe puhul ka vastav julgeolekukontroll. IMERA

ülesannete täitmiseks on ECMP-le ligipääs eelkõige MKMil ja EVK-l, kuid see ei välista

vajaduse korral ka teiste asutuste kaasamist vastavalt vajadusele.

Enne ad hoc hoiatuse edastamist siseturu häire kohta, mis on IMERA raamistiku keskne meede,

teavitab EVK MKMi ning Riigikantseleid. Hoiatuse edastamise otsus kooskõlastatakse

majandus- ja tööstusministriga. Pärast riigisiseselt kinnitatud kooskõlastust edastab EVK

hoiatuse komisjonile ning teistele liikmesriikidele läbi ECMPi.

Lõige 5 loob teabevahetuskoostööks õigusliku aluse, mille kohaselt on MKMil ning EVK-l

õigus saada IMERA rakendamiseks vajalikku teavet kõigilt valitsusasutustelt, nende

hallatavatelt riigiasutustelt ja riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest. Praktikas hõlmab

koostöö Riigikantseleid, Siseministeeriumi ja Häirekeskust, Rahandusministeeriumi, Maksu-

ja Tolliametit, Statistikaametit, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja

11

Toiduametit, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit, Sotsiaalministeeriumi,

Terviseametit, Ravimiametit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.

Loetelu ei ole ammendav ning võimaldab kaasata ka teisi valitsusasutusi vastavalt kriisi

olemusele, ulatusele ja tekkivale teabevajadusele. Selline avatud ja paindlik regulatsioon tagab,

et EVK saab CLOna täita oma ülesandeid seaduslikult, et andmevahetuse mehhanismid on

kohandatavad eri tüüpi kriiside korral. Konkreetsete asutuste ja koostöövormide määratlemine

toimub töökorralduslike kokkulepete tasandil, mis võimaldab reageerida kiiresti ja vältida

seaduse pidevat muutmist.

Oluline on rõhutada, et komisjoni kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimi väljakuulutamine

ei asenda riigis kehtivat kriisiohjesüsteemi, vaid täiendab seda. Režiimi rakendamisel hakatakse

kohaldama Eestis HOSi alusel loodud hädaolukorra juhtimise korda, mille raames määratud

ministeerium või asutus vastutab olukorra lahendamise eest. EVK roll on olla teabe vahendaja

ja koondaja, samal ajal kui kriisi praktiline lahendamine toimub pädeva asutuse juhtimisel

vastavalt HOSile.

3.2.Halduskoostööseaduse muutmine

3.2.1 EVKga halduslepingu sõlmimise võimaldamine ilma kooskõlastusnõudeta

Muudatus on vajalik seoses HOSi lisatava §-ga 141. Eelnõuga täiendatakse halduskoostöö

seaduse § 13 lõiget 11 punktiga 33, et võimaldada halduslepingu sõlmimist MKMi ja EVK vahel

IMERA artiklite 8 ja 24 rakendamiseks, ehk CLO ja SPC määramiseks.

Lisatava punkti eesmärk on tagada avaliku ülesande täitmise riigi kontrollitava äriühingu

(EVK) kaudu olukorras, kus teabevahetuse ja koordineerimise funktsioonide üleandmine on

seaduses juba ette nähtud hädaolukorra seaduse uues §-s 141 ning mõlemad asutused (MKM,

EVK) kuuluvad sama ministri (majandus-ja tööstusministri) valitsemisalasse. Selline lahendus

võimaldab halduslepingu kiiret sõlmimist ilma kooskõlastuskohustuseta.

Kuna tegemist ei ole turutingimustel teenuse ostmisega, vaid avaliku ülesande täitmise

korraldamisega riigi kontrollitava äriühingu kaudu, ei kohaldata halduslepingu sõlmimisel ka

riigihangete seadust.

Sarnast erandit on kasutatud ka halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 teistes punktides, kus riigi

äriühingule seadusest tuleneva avaliku ülesande andmisel ei kohaldata riigihangete ega

kooskõlastuse nõudeid.

3.3 Maksukorralduse seaduse muutmine

3.3.1 IMERA artikli 8 lõike 3 kohase teabe edastamise võimaldamine EVKle

Muudatus tuleneb HOSi lisatavast §-st 141 ning artikli 8 lõikest 3, mis sätestab EVKle

esitatavad teabe saamise ja vahetamise kohustused. IMERA kohaselt peab EVK olema

võimeline saama riigi asutustelt, sealhulgas andmekogudest, kogu teavet, mis on vajalik

siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi rakendamiseks. Selleks täiendatakse maksukorralduse

seaduse § 29 lõiget 1 punktiga 292, mis võimaldab edastada maksusaladust vaid ulatuses, mis

on vältimatult vajalik MKMi või halduslepingu alusel tegutseva EVK ülesannete täitmiseks

IMERA raames.

12

Muudatus ei laienda maksusaladuse avaldamise üldist režiimi ega loo uut üldist

andmevahetuskohustust; tegemist on kitsalt IMERA kohaste kriisiohjeülesannete täitmiseks

vajaliku erisusega. Kuna CLO ülesannete täitmine on seadusest tulenev avalik ülesanne, ei ole

tegemist teabe edastamisega eraõiguslikul eesmärgil ning muudatus ei too kaasa täiendavaid

kohustusi maksuhaldurile väljaspool IMERA raamistikku.

3.4 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

3.4.1. Vastavushindamisest ajutise erandi tegemise võimaldamine (uus § 211)

Eelnõuga lisatakse toote nõuetele vastavuse seadusesse uus paragrahv 211, mis annab TTJAle

volituse lubada ajutiselt kriisiolukorras turule lasta kriisi seisukohast olulisi tooteid kasutades

selleks Euroopa Liidu ühtlustamise õigusaktidesse lisatud hädaolukorramenetluste

kohaldamist.

Käesolev eelnõu ei hõlma (EL) 2024/2749 direktiiviga muudetava kümne tootedirektiivi tehtud

muudatuste ülevõtmist, kuna nende siseriiklik ülevõtmine toimub eraldiseisva määruse

eelnõuga.

Lisatava erandiga saab rakendada IMERA artikli 28 lõiget 1, mis võimaldab hädaolukorras

turule lubada komisjoni rakendusaktiga kriisi seisukohast oluliseks määratud kaupu ilma

tavapärase teada antud asutuse poolt läbiviidud vastavushindamise menetluseta. Sellisel juhul

annab TTJA loa nende toodete hädaolukorra aegseks turule laskmiseks ja – kui see on

asjakohane – kasutuselevõtuks, tingimusel et on tagatud vastavus kõigile kohaldatavatele

olulistele ohutusnõuetele. Nõuetele vastavust saab tõendada mitmel viisil, sealhulgas näiteks

riikliku asutuse poolt tootja esitatud näidiste testimise kaudu. TTJA antud loas tuleb seejuures

selgelt kirjeldada konkreetsed menetlused, mida nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutati,

ning nende tulemused.

Lisatav säte võimaldab rakendada koondmäärusega (EL) 2024/2748 muudetavatesse

otsekohalduvatesse ELi tootemäärustesse ja koondirektiiviga (EL) 2024/2749 muudetavatesse

tootedirektiividesse lisatavat vastavushindamise menetluse erandit, kus ei nõuta teada antud

asutuse osalust.

TTJA määramine IMERA artikli 28 lõike 1 vastavuserandi rakendamiseks siseturu

hädaolukorra režiimis tuleneb selle olemasolevast pädevusest nii vastavushindamisasutustele

tegevuslubade väljastajana (TNVSi § 30 lg 11) ning turujärelevalveasutusena harmoneeritud

tootealase õiguse kohaldajana (TNVSi § 50 lg 5).

TTJA ülesannete hulka kuulub toodete turujärelevalve ja järelevalvemeetmete rakendamine,

sealhulgas sekkumine ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete puhul. Ametil on pikaajaline

kogemus tooteohutuse valdkonnas, sh koostöö teada antud asutustega, ning tehniline pädevus

hinnata, kas konkreetne toode võib erandkorras turule lubamisel siiski vastata olulistele

ohutusnõuetele. Lisaks on TTJA-l vajalik haldusvõimekus teha ajakriitilisi otsuseid ja viia ellu

vastavat turujärelevalvet.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega üksnes määruse (EL) 2024/2747

ning seda täiendavate koondaktide, (EL) 2024/2748 ja (EL) 2024/2749 terminoloogiat,

sealhulgas neis sätestatud termineid, lühendeid ja ülesannete nimetusi (nt „siseturu

hädaolukorra režiim“, „teabevahetuse keskasutus“, „ühtne kontaktpunkt“ jms).

13

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohase seadusega täiendatakse HOSi ja TNVSi vajalike normide ning

halduskorralduslike sätetega, tehakse muudatus HKTSis ning täiendatakse MKSi IMERA

artiklite 8 lõikest 3 ja 24 tuleneva teabevahetuse ning artikli 28 lõikes 1 sätestatud

vastavushindamise erandi võimaldamiseks siseturu hädaolukorrarežiimis.

6. Seaduse mõjud

Seaduseelnõuga kavandatavad muudatused tulenevad otse IMERA määrusest ning avaldavad

mõju eelkõige siseturgu häirivas kriisiolukorras ning sellele eelnevas valvsusrežiimis.

Valmisolekurežiimis avaldub IMERA mõju eeskätt liikmesriikide avalikule sektorile. Seetõttu

on mõju hindamisel keskendatud IMERA rakendamisest tulenevale.

IMERA mõjude esinemise sagedus üldjuhul madal, kuna muudatused rakenduvad üksnes juhul,

kui Komisjon kehtestab vastava režiimi. Samas on mõju ulatus nende režiimide korral väga

suur, hõlmates kogu EL siseturgu ning mõjutades märkimisväärselt ka Eesti

ettevõtluskeskkonda ja majandusarengut.

IMERAga seotud muudatustest tulenevad mõjud avalduvad eelkõige riigi julgeoleku ja

majanduse valdkonnas (sh mõju halduskoormusele) ning riigiasutuste korralduses, sh

kriisikoordineerimise, teabevahetuse ja turvanõuete täitmise tugevdamises. Sotsiaalset mõju ei

teki, samuti puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule.

Peamised (otseselt mõjutatud) sihtrühmad:

1) riigiasutused, eelkõige MKM, EVK TTJA ja HÄK, kelle roll ja vastutus

kriisikoordineerimisel, järelevalvel ja teabevahetuses suureneb;

2) ettevõtjad;

3) tarbijad.

Raamistiku positiivne mõju seisneb eelkõige selles, et liikmesriigid – sealhulgas Eesti – saavad

täiendava ELi tasandi koordineerimismehhanismi, mis aitab kriisiolukorras tagada siseturu

toimimise, ennetada või leevendada tarneahelate katkestusi ning toetada kaupade, teenuste ja

tööjõu vaba liikumist.

6.1.1 Mõju ettevõtjatele

IMERA rakendamine toob ettevõtjatele kaasa mitmeid siseturu toimimise tagamiseks suunatud

kohustusi ja ootusi, mis sõltuvad sellest, milline režiim (valmisoleku-, valvsus- või

hädaolukorrarežiim) on parasjagu kehtestatud.

Valmisolekurežiimis julgustab komisjon ettevõtjaid koostama vabatahtlikke kriisiprotokolle,

milles lepitakse kokku, milliste häirete korral protokoll rakendub, kes milliseid ülesandeid

täidab ning milliseid samme kriisi korral astutakse.

Valvsusrežiimis võivad liikmesriigi pädevad asutused koostöös EVK-ga artikli 16 lõike 4 alusel

esitada ettevõtjatele vabatahtlikke teabepäringuid elutähtsate kaupade ja teenuste tarneahelate,

toodangu, kitsaskohtade ja sõltuvuste kohta.

Siseturu hädaolukorra režiimi ajal on komisjonil artikli 27 kohaselt õigus esitada ettevõtjatele

teabepäringuid tootmisvõimsuse, varude, tarneahelate, kriitiliste komponentide ja

14

tarnetingimuste kohta. Ettevõtjal on õigus andmete esitamisest keelduda, kuid üksnes mõjuval

ja põhjendatud põhjusel, ning teabenõuet võib kasutada üksnes juhul, kui see on otseselt vajalik

kriisi lahendamiseks.

Lisaks võib komisjon artikli 29 alusel esitada ettevõtjatele kriisi seisukohast oluliste kaupade

ja teenuste tootmiseks või tarnimiseks prioriteetseid taotlusi. Kui ettevõtja sellise taotluse

aktsepteerib, muutub see kohustuslikuks ning selle põhjendamatu täitmata jätmine võib kaasa

tuua rahatrahvi.

Kõigi meetmete puhul on keskseteks põhimõteteks proportsionaalsus, VKEde halduskoormuse

minimeerimine ning teabe konfidentsiaalsuse ja ärisaladuste kaitse.

IMERA rakendamine suurendab aga ettevõtjate tegutsemiskindlust, kuna tarneahelate varajane

seire ja süsteemne teabevahetus võimaldavad paremini prognoosida kriise ning vähendada

ootamatute katkestuste mõju.

Hädaolukorra ajal pakuvad selged juhised ja SPCi kaudu jagatav ühtne kriisimeetmetest teave

paremat õigusselgust, vähendades killustunud nõuete riski. Samuti võivad prioriteetsed

taotlused anda ettevõtjatele uusi ärivõimalusi valdkondades, kus nõudlus kriisi ajal suureneb.

6.1.2 Mõju tarbijatele

Tarbijate jaoks ei kaasne IMERA rakendamisega otseseid kohustusi, kuid kaudselt mõjutab

määrus nende õigusi ja heaolu märgatavalt. Meetmed, mille eesmärk on tagada oluliste

kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumine kriisiolukorras – näiteks musta nimekirja

kuuluvate piirangute seadmise keeld (artikkel 21), liikumise prioriseerimine kriisi seisukohast

oluliste teenuste osutajate jaoks (artikkel 22 lg 3) ning SPCi kaudu pakutav teave – aitavad

säilitada kaupade ja teenuste kättesaadavust, ennetada turuhäiretest tingitud hinnatõuse või

defitsiiti ning suurendavad hädaolukorras ühiskonna kindlustunnet.

Lisaks aitab tarbijate heaolu tagada ka hädaolukorra menetlused mille IMERA ja sellega seotud

koondaktid kehtestavad eesmärgiga säilitada kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus.

6.1.3 Mõju riigi riigiasutuste korraldusele

Seaduse rakendamine eeldab mitme uue haldusülesande täitmist ning koordineeritud koostööd

Komisjoni ja teiste liikmesriikidega. Riigiasutuste töökoormus suureneb eelkõige MKMile,

EVK-le ja TTJAle lisanduvate ülesannete tõttu. Lisaks täidab HÄK KRITi kaudu üldise ja

standardiseeritud teabe edastamise funktsiooni EVK poolt tagatud teabe alusel siseturu

hädaolukorra režiimis.

MKM ja IMERA nõukojas liikmelisus

Eesti esindaja IMERA nõukojas ning tema asendusliige määratakse MKMist, arvestades

ministeeriumi vastutavat rolli IMERA rakendamisel.

IMERA nõukoda koguneb vähemalt kolm korda aastas. Valvsus- või siseturu hädaolukorra

režiimi korral võib nõukoja töö muutuda sagedasemaks ja operatiivsemaks.

Tulevikus võib sõltuvalt konkreetse kriisi olemusest asendusliikmeks määrata ka teise

kriisiolukorra seisukohast asjakohase ministeeriumi või riigiasutuse esindaja.

EVK tegevused valmisolekurežiimis

15

Valmisolekurežiimis on EVK rolliks asutustevahelise koostöö- ja teabevahetuskorra

ülesehitamine ja hoidmine. Lisaks tagab EVK siseturu toimimist puudutava üldise

olukorrateadlikkuse, sealhulgas julgeolekuohtude, majandusnäitajate, rahvatervisega seotud

kriiside ja loodusõnnetuste kontekstis riskide analüüsimise. Nimetatu alusel teavitab EVK CLO

rollis Komisjoni ad hoc juhtumitest, mis võivad mõjutada siseturu toimimist, omada piiriülest

mõju või eskaleeruda siseturu kriisiks. EVK varasem kogemus tarneahelate ja riskide

jälgimisel, eelkõige vedelkütuse valdkonnas, toetab nimetatud ülesannete täitmist.

Lisaks hõlmab valmisolekurežiim kohustuslikku osalemist Komisjoni korraldatavatel

koolitustel ja stressitestidel, võrgustikutööd teiste liikmesriikidega ning koostöö- ja

teabevahetussuhete hoidmist ettevõtjate ja partnerasutustega.

Valvsusrežiimi seire: pädevad asutused ja EVK rollijaotus

Valvsus- ja siseturu hädaolukorra režiimis toimub tarneahelate seireinfo edastamine pädevate

asutuste poolt vastavalt Euroopa Nõukogu rakendusaktis sätestatud tehnilistele parameetritele.

EVK roll on pädevate asutuste edastatud teabe koondamine, analüüsimine ja

süstematiseerimine ning selle edastamine Komisjonile ja teistele liikmesriikidele ECMPi

kaudu. Lisaks vahendab EVK vajaduse korral koostöös pädevate asutustega ettevõtjatele

suunatud vabatahtlikke teabepäringuid.

Seirenäitajad võivad hõlmata kriitilise tähtsusega või kriisi seisukohast oluliste kaupade ja

teenuste kättesaadavust mõjutavatele teguritele (vastavalt IMERA põhjenduspunktile 37),

sealhulgas:

• teabele tootmisvõimsuste kohta;

• teabele vajaliku tööjõu kättesaadavuse kohta;

• andmetele varude kohta;

• teabele tarnijate ja teenuseosutajate võimalike piirangute kohta;

• teabele mitmekesistamise ja asendamise võimaluste kohta;

• teabele nõudluse tingimuste ja võimalike kitsaskohtade kohta;

• teabele kriisi seisukohast olulise tööjõu kättesaadavuse ning isikute vaba liikumist mõjutavate

piirangute kohta, sealhulgas töötajate, teenuseosutajate ja muude tarneahelates osalevate

isikute liikumisega seotud takistuste kohta.

Koostöö pädevate asutustega tugineb valvsus- ja siseturu hädaolukorra režiimi seire kontekstis

eelkõige tavapärastele koostöösuhetele ning põhineb esmajoones olemasolevatel andmetel.

IMERA raamistiku rakendamine Eestis ei näe pädevatele asutustele ette uusi püsivaid ega

regulaarseid seirekohustusi. Seire raames edastatav teave esitatakse üldjuhul isikustamata ja

agregeeritud kujul, välja arvatud juhul, kui osutub vältimatuks MTA valduses oleva

maksusaladust sisaldava teabe kasutamine (näiteks juhul, kui Nõukogu rakendusaktiga

sätestatakse konkreetse ettevõtja tarneahela seire). Andmete edastamise sagedus ja ulatus

määratakse kindlaks Nõukogu rakendusaktis sätestatud seire tehniliste parameetrite alusel.

Ettevõtjatele esitatakse teabe vabatahtliku esitamise taotlusi üksnes juhul, kui olemasolevatest

andmetest ei piisa seireülesande täitmiseks.

Püsivat ööpäevaringset valmisolekut EVKlt valvsus- ega siseturu hädaolukorra režiimis ei

looda, kuna 24/7 valmisoleku ja reageerimisvõimekuse tagamine on IMERA määruse kohaselt

ainult soovituslik (IMERA põhjenduspunkt 27).

Siseturu hädaolukorra režiim: EVK. HÄK, TTJA

16

SPC rollis koondab EVK siseturu hädaolukorrarežiimi ajal kriis.ee veebilehele ettevõtjatele ja

kodanikele suunatud asjakohase teabe riiklike kriisimeetmete ja menetluste kohta eesti ja

inglise keeles, arvestades piiriüleste kasutajate teabevajadust, lähtudes IMERA artikli 24

nõuetest. Vajaduse korral abistab EVK pöördujaid menetluste lõpuleviimisel ning asjakohaste

vormide täitmisel. EVK ei tõlgi õigusakte – ametlike tõlgete korraldamise eest vastutavad

vastavad pädevad asutused.

Teabe edastamise üheks kanaliks on samuti HÄKi juhitav riiklik kriisiinfotelefon (KRIT), mille

kaudu edastatakse ettevõtjatele ja kodanikele üldist ja standardiseeritud teavet kehtivate riiklike

kriisimeetmete kohta. EVK roll on seejuures tagada HÄKile ajakohane ja usaldusväärne teave.

HÄK ei vastuta kriisimeetmete tõlgendamise ega pädevate asutustega suhtlemise eest.

Individuaalsete ja keerukamate päringute korral suunatakse pöördujad EVK poole, kes vajaduse

korral kaasab pädevad asutused ning vahendab saadud teabe pöördujale.

Kui piiriülese sihtrühma esindaja pöördub KRITi poole teabe saamiseks Eestis kehtivate

kriisimeetmete kohta, edastab HÄK võrdselt kohalike pöördujatega standardiseeritud teavet

ning suunab vajaduse korral pöörduja kas kriis.ee veebilehele või otse EVK poole.

TTJA tagab, et kriisi seisukohast olulisteks ning vastavushindamise erandi alusel turule lastud

toodete ohutus vastaks tavapärase menetluse tasemele ning teeb vajaduse korral koostööd teiste

liikmesriikide turujärelevalveasutuste ja komisjoniga.

6.1.4 Võimalikud ebasoovitavad mõjud ja riskid

Eelnõuga kavandatavate muudatuste ebasoovitava mõju riskid võivad avalduda ettevõtjate

halduskoormuse ja riigiasutuste töökoormuse kasvus, ärisaladuste või muu konfidentsiaalse

teabe väärkasutuse võimaluses. Need riskid on maandatud muudatuste proportsionaalsus- ja

vajaduspõhimõtte, VKEde halduskoormuse minimeerimise nõuete, rangete andmekaitse- ja

ärisaladuse kaitsemeetmete ning komisjoni ja liikmesriikide järelevalvemehhanismide kaudu.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

MKM delegeerib CLO ja SPC ülesannete täitmise EVK-le halduslepingu alusel.

EVK kulud

EVK prognoositav kulu on umbes 0,3 miljonit eurot aastas, mis sisaldab personali-, arendus- ja

halduskulusid ning on vajalik, et täita IMERAst tulenevad kohustused selle rakendamise

hetkest alates9.

CLO ja SPC ülesannete täitmise korraldamine eeldab EVK-lt piisavat võimekust ja

haldussuutlikkust ning IMERAst tulenevate koordineerimis-, analüüsi- ja

teabevahetusülesannete täitmise suutlikkust, mille maht ja intensiivsus varieeruvad sõltuvalt

rakenduvast IMERA režiimist (valmisoleku-, valvsus- ja siseturu hädaolukorra režiim).

9 Kulude arvestus on tehtud eeldusel, et ülesanded ei hõlma ööpäevaringse valmiduse loomist, riigisaladuse tasemel teabe töötlemist ega riiklikke IT-arendusi.

17

EVK halduskulud on seotud olemasolevate ELi ja riigisiseste lahenduste kasutuselevõtu,

kohandamise ja haldamisega, sealhulgas turvalise teabevahetuse, dokumendihalduse,

andmebaasidele ja analüütilistele tööriistadele ligipääsu tagamisega.

EVK kasutab komisjon loodavat ECMP-i ad hoc hoiatuste ja pädevatelt asutustelt IMERA

raamistiku rakendamiseks vajaliku teave ning vajadusel ettevõtjatelt koondatud tarneahelate

kohta teave edastamiseks.

IMERA raames siseriiklikuks teabevahetuseks eraldi riiklikke IT-arendusi ega liidestusi ei

planeerita ning kulud on arvestatud ilma nendeta; siiski tuleb EVK-l koos pädevate asutuste ja

ettevõtjatega kokku leppida selge teabevahetuse kord.

Arvestades IMERAst tulenevate ülesannete ulatust, EVK praegust suurust (14 töökohta) ning

asjaolu, et vajalikku analüütilist võimekust ja haldussuutlikkust ei ole võimalik katta

olemasolevate sisemiste ressursside arvelt, on IMERA rakendamiseks vajalik kahe täiendava

ametikoha loomine EVK-s, millest üks on suunatud analüütiliste ülesannete täitmisele ning

teine koordineerivate ja teabevahetusega seotud ülesannete täitmisele.

ECMP arendamise ja ülalpidamisega seotud kulud katab komisjon ning platvormi kasutamine

ei too liikmesriikidele kaasa täiendavaid otseseid kulusid.

IMERA rakendub 2026 aasta keskel, seega on esimese aasta kulu väiksem ning selle katab EVK

oma eelarvest Alates aastast 2027 on vajalik kulude katmine riigieelarvest ning kaasneva

lisakulu katmiseks esitab MKM lisataotluse riigi eelarvestrateegia protsess.

HÄKi kulud

KRITi kasutamine IMERA rakendamise toetamiseks ei eelda eraldi lepingu sõlmimist, kuna

EVK ja MKM-i vahel on kehtiv leping. Leping katab jooksvad kulud ning siseturu hädaolukorra

režiimis kaetakse täiendavad kulud eraldi mehhanismide kaudu (sh Vabariigi Valitsuse reserv).

Lepingut täiendatakse sättega, mis annab EVK-le õiguse IMERA tegevuste raames edastada

teavet KRITi kaudu ning saada selleks vajalikku teavet HÄKilt.

TTJA kulud

TTJA määramine vastutavaks vastavushindamisest tehtava erandi siseturu hädaolukorrarežiimi

aegse rakendamise eest tugineb ameti senisele pädevusele tooteohutuse ja vastavushindamise

valdkonnas ning eraldi eelarvelist rahastust TTJA-le ei kavandata. Praktikas võib ülesanne

põhjustada ajutist töökoormuse kasvu siseturu hädaolukorrarežiimi ajal, kuid selleks ei looda

eraldi ametikohti ega struktuuriüksusi.

MKMi kulud

Lisaks võivad IMERA nõukoja töös osalemisega kaasneda Eestile kulud seoses Eesti esindaja

ja tema asendusliikme lähetustega Brüsselisse. Need kulud sõltuvad nõukoja töö intensiivsusest

ja kohtumiste sagedusest ning kaetakse üldjuhul kehtivate lähetuskulude reeglite alusel

olemasolevate eelarveridade arvelt.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamine ei nõua uute rakendusaktide kehtestamist.

18

9. Seaduse jõustumine

Seadus on planeeritud jõustuma 29. mail 2026. aastal – samal päeval, kui muutub

kohustuslikuks IMERA ja sellega kaasneva koondmääruse (EL) 2024/2748 kohaldamine.

Selline jõustumistähtaeg võimaldab asjaomastel pädevatel asutustel teha vajalikud

ettevalmistused ning tagab õigeaegse rakendamisvalmiduse.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja

Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Siseministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Riigikantseleile,

samuti arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, AS-ile Eesti Varude Keskus,

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile, Häirekeskusele, Maksu- ja Tolliametile, Statistikaametile, Põllumajandus- ja

Toiduametile, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, Terviseametile ning

Ravimiametile. Eelnõule kooskõlastamisel esitatud märkused ja nendega arvestamine on

toodud seletuskirja lisas.

Algatab Vabariigi Valitsus … 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)