Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste arendusprojektide määruse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 21.01.2026 nr 8-1/482-1 , JDM/26-

0088/-1K

Meie 10.02.2026 nr 2-3/221-2

Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste

arendusprojektide määruse eelnõu

kooskõlastamine

Austatud minister

Kooskõlastame määruse eelnõu „Riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste

arendusprojektide määrus“ märkustega arvestamisel.

Nõustume, et oluline on tagada riigi IKT-kulude läbipaistvus, vältida dubleerimist ning suurendada

avalike vahendite kasutamise tõhusust ja mõjusust. Samas tuleb enne määruse jõustamist täpsemalt

läbi mõelda kogu protsess ja selle rakendamine, et hinnata kaasnevat administratiivset koormust

ning vältida ebavajalikku aruandlust. Lahendus peab toetama paremat IKT-juhtimist, mitte

suurendama tarbetult bürokraatiat ega aeglustama arenduste elluviimist. Palume senisest laiemat

ja sisukamat kaasamist, et ühiselt kujundada selge arusaam eesmärkidest, rollidest ja vastutusest

ning tagada lahenduste sujuv ja toimiv rakendamine praktikas.

1) Juhime tähelepanu, et eelnõus ei ole hinnatud selle mõju avalikule sektorile, vaid on

piirdutud üksnes Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) enda koormuse kasvuga, mille

katmiseks on ette nähtud kolme täiendava ametikoha loomine. Eelnõus kirjeldatud protsess

toob aga vältimatult kaasa täiendava halduskoormuse, eeldades ministeeriumite ja nende

haldusalade regulaarset panustamist – sh materjalide ettevalmistamist, valdkondlike

vajaduste esindamist ning ekspertteadmise jagamist erinevate nõukodade ja töövormide

raames. Palume eelnõu seletuskirja täiendada ning välja tuua mõju avalikule sektorile

tervikuna, sealhulgas kaasnev töömahu ja kulude kasv ning selgitada, kuidas on planeeritud

lisanduvate kulude ja halduskoormuse katmine.

2) Juhime tähelepanu infohalduse ja halduskoormuse riskidele.

Määrusega soovitakse kinnitada, kooskõlastada, kontrollida ja auditeerida väga suurt hulka

infot (sh arendusplaanid, projektid, taotlused jm materjalid), kuid eelnõus jääb ebaselgeks,

kuidas tagatakse selle info tehnoloogiline ja süsteemne haldamine. Praktikas kogutakse

arendusprojektide kohta sisendit valdavalt massiivsetes, masinloetavust mitte toetavates

Exceli ja Wordi dokumentides, PowerPointi esitlustes ning e-kirja teel, mis ei võimalda

tõhusat andmekäitlust, läbipaistvat jälgitavust ega automatiseeritud kontrollmehhanisme.

2 (4)

Peame oluliseks, et arendusprojektide juhtimise protsess ei muutuks ülemääraselt

bürokraatlikuks ega tooks kaasa ebaproportsionaalset halduskoormuse kasvu, mis võiks

pärssida projektide elluviimise efektiivsust ja kiirust. Palume eelnõus selgemalt kirjeldada,

milliste digilahenduste ja andmestandardite abil on kavandatud info kogumine, vahetamine

ja järelevalve ning kuidas välditakse dubleerivat aruandlust ja käsitöömahtu suurendavaid

töövooge.

3) Eelnõu seletuskirjas puudub detailsem kirjeldus kavandatavast menetlusprotsessist, selle

etappidest ning tähtaegadest. Samuti ei ole avatud seire- ja auditeerimisprotsesside

korraldus, sh auditi regulaarsus, ulatus, vastutajad ega see, milliste kriteeriumide alusel

tulemusi hinnatakse. Palume eelnõu seletuskirjas selgelt täpsustada, millal ja millises

dokumendis või infosüsteemis kirjeldatakse üksikasjalik protsessiraamistik, ajakava

ning seiremetoodika, et osapooltel oleks võimalik hinnata eelnõu rakendamise tegelikku

töömahtu ja mõjusid.

4) Juhime tähelepanu, et määruses välja toodud mõisted ei ole üheselt kokku lepitud ning

erinevates punktides räägivad teineteisele vastu. Palume eelnõu täiendada.

5) Määruse § 6 punktis 1 on välja toodud mõiste dubleerimiskeeld – ei arendata uut

infosüsteemi, alamsüsteemi või IKT-teenust, mis dubleerib olemasolevat riigi loodud,

hallatavat ja keskseks määratud IKT komponenti, teenust või -funktsiooni. Juhime

tähelepanu, et mõiste on vastuolus Digiühiskonna arengukava 2030 dokumendiga, mille

üheks fookuseks on sündmuspõhiste ja proaktiivsete teenuste pakkumine. Mõiste sõnastus

jätab võimaluse tõlgendamiseks, et osateenuste koondamine sündmusteenuseks või

ärisündmuse põhiseks teenuseks ehk tervikteenuseks on ka dubleerimine, kuna sisaldab

juba olemasolevat osateenust ning seda tüüpi teenuse kvaliteetseks koostoimeliseks

pakkumiseks on vaja kasutada keskset IKT-komponenti.

6) Määruse § 12 lõikes 1 on toodud, et IKT arendusprojekti algatamiseks peab ministeerium

esitama JDM-ile kinnitatud ettepanekud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud

ärimuudatuste kohta. Ka antud käsitlus on ebaselge ning jääb arusaam, et igasugune selline

ärimuudatus viib IKT-arendusprojektini ja vajab JDM-i kooskõlastust. Selline käsitlus

mitte ainult taaskord ei välju volitusnormi piiridest, vaid on ka üleüldiselt ebamõistlik ning

-vajalik.

7) Määruse § 13 lõikes 1 järgi peab asutus kooskõlastama riigi IKT-arenduste plaani lisatud

detailsema IKT-arendusprojekti JDM-iga hiljemalt arenduse tegemisele eelneva aasta

septembriks. Sellest saab järeldada, et kõik planeeritud tegevused üle riigi suunatakse iga

aastasesse tsüklisse, mis põhjustab pikaajaliste arenduste planeerimise äärmist keerukust.

Samuti suunab otsuste tegemise järgselt üle mitmete asutuste tegevused sarnasesse

ajaaknasse, mistõttu kuhjuvad samades etappides tegevused, mis põhjustavad nii avalikus

kui erasektoris erinevate arendusressursside väga ebamõistlikku kasutamist. Peame seda

ebamõistlikuks. Samuti on viimaste aastate pikaajaline tegevuste planeerimine näiteks

taaste- ja vastupidavusrahastu projekti näitel kinnitanud pikaajalise eelarvelise ressursi

kasutamise eelist.

8) Määruse § 13 lõikes 2 on toodud välja asjaolud, mille korral tuleb asutusel esitada

kooskõlastamiseks taotlus JDM-le. Välja toodud nimekiri tegevustest on meie arvates

ebaproportsionaalne ning ei vaja kõikides nimetatud tegevustes keskset

koordineerimist. Teenuse mõistest tulenevalt peaks määruse järgi iga kohustuse või õiguse

lõpetamiseks, protsessi muutmiseks jne esitada taotlus JDM-ile, mis ei ole vajalik, tekitab

väga kõrget halduskoormust ning ei ole oluline määruses välja toodud eesmärgi täitmiseks.

3 (4)

JDM-iga kooskõlastatav informatsioon muudatuste osas peaks jääma tasemele, mil

soovitakse luua uusi keskseid komponente.

9) Määruse § 13 lõikes 4 on välja toodud on, et IKT-arendusprojektid on alati JDM-i

kooskõlastada. Määrusest jääb ebaselgeks, kuidas tagab JDM kompetentsid erinevate

valdkondade projektide üle otsustamiseks.

10) Määruse § 13 lõikes 4 välja toodud IKT-arendusprojektide juhtimise protsess on selgelt

piirav ja ei arvesta äritellija rolli ning selle kompetentsi ja olulisusega riigi teenuste

juhtimisel. MKM-i põhimääruse § 11 kohaselt on ettevõtjate teenuste ja reaalajamajanduse

valdkonna arendamise eest vastutus MKM-il. MKM-is on olemas kõrge valdkondlik

kompetents ettevõtja teenuste arendamiseks ning reaalajamajanduse põhimõtete

rakendamiseks nii asutuste kui ettevõtjate vaates.

11) Määruse § 13 lõigetes 5 ja 6 välja toodud tegevuste puhul ei ole välja toodud, millist tüüpi

arendusprojektide puhul tuleb seda järgida ning on ebaselge kui palju pikemaks muudab

punktides välja toodud nõue arendusprojektide otsuse saamist ja ellu viimist. Samuti jääb

ebaselgeks, kuidas tagatakse erinevate nõukodade kompetents ja jõudlus, et tagada

määruse § 13 lõikes 7 välja toodud ajalised eesmärgid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

4 (4)

Marili Süld

+372 5887 3903 [email protected]