| Dokumendiregister | Rahapesu Andmebüroo |
| Viit | 1.1-6/65-1 |
| Registreeritud | 24.11.2023 |
| Sünkroonitud | 31.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 Juhtimine ja töökorraldus |
| Sari | 1.1-6 Kirjavahetus üldküsimustes riigiasutustega |
| Toimik | 1.1-6/2023 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Struktuurüksus on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks (alus: RahaPTS § 53 lg 4) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Meelis Riimaa
Rahandusministeeriumi
Infotehnoloogiakeskus
Rahandusministeeriumi
valitsemisala digipöörde
tegevuskava elluviimisest
Austatud asutuste juhid
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 25. augusti 2023. a käskkirja nr 135 „Toetuse andmise
tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ (Lisa 1) punkti 8.4. alusel kinnitati
05.10.2023. a Rahandusministeeriumi valdkondliku digipöörde tegevuskava 2023-2024 (Lisa
2). Tegevuskava on kinnitatud perioodiks 2023-2024, mille alusel on võimalik selles
sisalduvaid projekte ellu viia.
Nagu eespool mainitud, kehtib digipöörde tegevuskava perioodil 2023-2024 ja lisanduvaid
tegevusi ning olemasolevate tegevuste muudatusi saame edaspidi teha vastavalt toetuse
andmise tingimuste punktile 9.2.1. Arvestades, et Rahandusministeeriumi valitsemisalas
(RMV) oleme digipöörete algatustega alles alustamas, selguvad lisavajadused ja uued
digipöörded meie ühises koostöös.
Esimene tegevuskava on koostatud eesmärgiga, toetada kriitilisi projekte, tõsta RMV asutuste
võimekusi uute digipööretega alustamiseks ja selleks vajaliku küpsuse saavutamiseks, et olla
piisavalt teadlikud uute digipöörete loomisel.
Digipöörete projektide seiret teostab ja uusi digipöörete algatusi kinnitab rahandusministri
19.10.2023.a käskkirja nr 160 alusel RMV IKT valdkonna juhtimist koordineeriv IT nõukogu
kantsleri juhtimisel. Digipöörete projektide juhtimiseks moodustatakse eraldi juhtrühm, kuhu
oleme planeerinud kaasata ka valitsemisala asutuste esindajaid. Digipöörde elluviimisel on
Rahandusministeeriumi poolseks projektijuhiks ja kontaktiks Kristi Müürsepp.
Eelnevast tulenevalt palume teil edastada asutuse juhi poolt allkirjastatuna:
1. Määrata asutuse poolt digipöörde tegevuskavas asutuse projekti/de juhtimiseks keskne
projektijuht, kes vastutab toetuse andmise käskkirjaga partnerile pandud õiguste ja
kohustuste nõuekohase täitmise eest ja tagab projekti eesmärkide elluviimise vastavalt
tegevuskavas ettenähtule ja projekti kulude abikõlblikkuse.
2. Kinnitus, et digipöörde tegevuskavas kajastatud asutuse projekti elluviimisel
lähtutakse projektis kirjeldatud eesmärkidest ja digipöörde mõõdikutest ning asutus
vastutab toetuste sihtotstarbelise kasutamise ja kulude abikõlblikkuse eest. Kulude
tegemisel lähtutakse Majandus- ja infotehnoloogiaministri 25. augusti 2023. a
käskkirja nr 135 „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“
Meie 24.11.2023 nr 9.5-1/7107-1
2
punktidest 1.4 ja 11. Projektiga seotud mitteabikõlblikud kulud tasub asutus oma
eelarvest.
3. Määrata RMV digipöörete juhtrühma asutuse esindaja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Lisa(d):
1.135 25.08.2023 Kaskkiri;
2. 24.8-44384-1 05.10.2023 Väljaminev kiri.
Lisaadressaadid:
Maksu- ja Tolliamet
Rahapesu Andmebüroo
Riigi Tugiteenuste Keskus
Statistikaamet
Kristi Müürsepp 5885 1397
Lisa majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjale
"Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks"
Valdkondlike digipöörete nimekiri
Valdkondlike digipöörete elluviijad ja tegevuste koondnimekiri
2023 2024
EELARVE KOKKU 3 264 857 22 263 166
Elluviija: Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) 40 218 689 400
Elluviija: Justiitsministeerium (JUM) 170 000 620 000
Elluviija: Kliimaministeerium (KLIM) 148 000 1 100 000
Elluviija: Kultuuriministeerium (KUM) 254 900 5 306 063
Elluviija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) 326 241 0
Elluviija: Rahandusministeerium (RAM) 1 018 901 2 483 493
Elluviija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM) 75 000 1 910 772
Elluviija: Siseministeerium (SIM) 549 752 5 467 772
Elluviija: Sotsiaalministeerium (SOM) 681 845 4 685 666
Tegevus 2023 2024
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2 498 374 19 585 840
2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja
turvalisena
130 701 850 909
3. Teadlikkuse tõstmine (teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1., 3.1.2. ja
3.1.4. nimetatud tegevuste osas, sealhulgas elluviija ja partnerite
teadlikkuse tõstmine )
398 594 672 132
4. Muu digipöördega seotud otsene kulu (valdkondliku digipöörde
elluviimisega seotud tegevused)
595 186 5 217 483
KOKKU 3 622 855 26 326 364
Eelarve 2023–2024 KOKKU
Jaotamata eelarve 2024–2027
Eelarve KOKKU
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
29 949 219
70 050 781
100 000 000
Eesti Linnade ja Valdade Liidu valdkondlik digipöörde 2023 2024 Panus Eesti 2035
näitajatesse: Sooline
võrdõiguslikkus,
hoolivus ja
koostöömeelsus,
ligipääsevatus, KOV
rahulolu teenusega
Seos DA 2030
arengukavaga -peab
olema välja toodud
DA 2030 rahulolu
mõõdik ning
metoodika, kuidas
parim
kasutajakogemus
saavutatakse.
Seos vastava
valdkonna
arengukavaga
Tegevuse seos
rakenduskava
poliitikaeesmärk 1
„Nutikam Eesti“
erieesmärgi
„digitaliseerimisest
kasu toomine
kodanike, ettevõtjate,
teadusasutuste ja
avaliku sektori
asutuste jaoks"
kasusaajaga
Tegevuse põhjendatus
- tegevus on seotud
TAT eesmärkide ja
tulemuste
saavutamisega ning
on läbinud
koordineerija
nõustamise kontroll-
lehtede alusel
Tegevuse
kuluefektiivsus -
tegevuse
hinnastamisel on
arvestatud parimaid
praktikaid ja üldist
tava (nt hangete
raamlepingu hindasid,
personalil Fontese
uuringuid jms)
Tegevuse elluviija
suutlikkus tegevust
ellu viia - arvestatud
on elluviija või
partneri varasemat
kogemusi ja
võimekust
Elluviija: Eesti Linnade ja Valdade Liit
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 6 930 351 690 x x x x x x x
2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;14 246 117 980 x x x x x x x
3. Teadlikkuse tõstmine 7 320 136 640 x x x x x x x
4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 13 042 188 130 x x x x x x x
EELARVE KOKKU 41 538 794 440
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 6 930 351 690
2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;14 246 117 980
3. Teadlikkuse tõstmine 7 320 136 640
4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 13 042 188 130
EELARVE KOKKU 41 538 794 440
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Siseriiklik mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik
Algtase
Lõpptase 2030
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
90%
Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks
0
1
Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad
0
Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid
0
10
Kasutaja rahulolu
Justiitsministeeriumi valdkondlik digipöörde 2023 2024 Panus Eesti 2035
näitajatesse: Sooline
võrdõiguslikkus,
hoolivus ja
koostöömeelsus,
ligipääsevatus, KOV
rahulolu teenusega
Seos DA 2030
arengukavaga -peab
olema välja toodud
DA 2030 rahulolu
mõõdik ning
metoodika, kuidas
parim
kasutajakogemus
saavutatakse.
Seos vastava
valdkonna
arengukavaga
Tegevuse seos
rakenduskava
poliitikaeesmärk 1
„Nutikam Eesti“
erieesmärgi
„digitaliseerimisest
kasu toomine
kodanike, ettevõtjate,
teadusasutuste ja
avaliku sektori
asutuste jaoks"
kasusaajaga
Tegevuse
põhjendatus - tegevus
on seotud TAT
eesmärkide ja
tulemuste
saavutamisega ning
on läbinud
koordineerija
nõustamise kontroll-
lehtede alusel
Tegevuse
kuluefektiivsus -
tegevuse
hinnastamisel on
arvestatud parimaid
praktikaid ja üldist
tava (nt hangete
raamlepingu hindasid,
personalil Fontese
uuringuid jms)
Tegevuse elluviija
suutlikkus tegevust
ellu viia - arvestatud
on elluviija või
partneri varasemat
kogemusi ja
võimekust
Elluviija: Justiitsministeerium
Partner 1 - RIK:
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 204 000 756 400 x x x x x x x
EELARVE KOKKU 204 000 756 400
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 204 000 756 400
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Siseriiklik mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik
Algtase
Lõpptase 2030
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
90%
Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks
0
3
Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad
0
2
Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid
0
2
Kasutaja rahulolu
66%
Kliimaministeeriumi valdkondlik digipöörde 2023 2024 Panus Eesti 2035
näitajatesse: Sooline
võrdõiguslikkus,
hoolivus ja
koostöömeelsus,
ligipääsevatus, KOV
rahulolu teenusega
Seos DA 2030
arengukavaga -peab
olema välja toodud
DA 2030 rahulolu
mõõdik ning
metoodika, kuidas
parim
kasutajakogemus
saavutatakse.
Seos vastava
valdkonna
arengukavaga
Tegevuse seos
rakenduskava
poliitikaeesmärk 1
„Nutikam Eesti“
erieesmärgi
„digitaliseerimisest
kasu toomine
kodanike, ettevõtjate,
teadusasutuste ja
avaliku sektori
asutuste jaoks"
kasusaajaga
Tegevuse
põhjendatus - tegevus
on seotud TAT
eesmärkide ja
tulemuste
saavutamisega ning
on läbinud
koordineerija
nõustamise kontroll-
lehtede alusel
Tegevuse
kuluefektiivsus -
tegevuse
hinnastamisel on
arvestatud parimaid
praktikaid ja üldist
tava (nt hangete
raamlepingu hindasid,
personalil Fontese
uuringuid jms)
Tegevuse elluviija
suutlikkus tegevust
ellu viia - arvestatud
on elluviija või
partneri varasemat
kogemusi ja
võimekust
Elluviija: Kliimaministeerium
4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 60 000 0 x x x x x x x
Partner 1 - KEMIT:
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 732 000 x x x x x x x
4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 117 600 610 000 x x x x x x x
EELARVE KOKKU 177 600 1 342 000
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 732 000
4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 177 600 610 000
EELARVE KOKKU 177 600 1 342 000
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Siseriiklik mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik
Algtase
Lõpptase 2030
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
90%
Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks
0
selgub pärast teenusdisaini
Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad
0
selgub pärast teenusdisaini
Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid
0
selgub pärast teenusdisaini
Kasutaja rahulolu
Kultuuriministeeriumi valdkondlik digipöörde 2023 2024 Panus Eesti 2035
näitajatesse: Sooline
võrdõiguslikkus,
hoolivus ja
koostöömeelsus,
ligipääsevatus, KOV
rahulolu teenusega
Seos DA 2030
arengukavaga -peab
olema välja toodud
DA 2030 rahulolu
mõõdik ning
metoodika, kuidas
parim
kasutajakogemus
saavutatakse.
Seos vastava
valdkonna
arengukavaga
Tegevuse seos
rakenduskava
poliitikaeesmärk 1
„Nutikam Eesti“
erieesmärgi
„digitaliseerimisest
kasu toomine
kodanike, ettevõtjate,
teadusasutuste ja
avaliku sektori
asutuste jaoks"
kasusaajaga
Tegevuse põhjendatus
- tegevus on seotud
TAT eesmärkide ja
tulemuste
saavutamisega ning
on läbinud
koordineerija
nõustamise kontroll-
lehtede alusel
Tegevuse
kuluefektiivsus -
tegevuse
hinnastamisel on
arvestatud parimaid
praktikaid ja üldist
tava (nt hangete
raamlepingu hindasid,
personalil Fontese
uuringuid jms)
Tegevuse elluviija
suutlikkus tegevust
ellu viia - arvestatud
on elluviija või
partneri varasemat
kogemusi ja
võimekust
Elluviija: Kultuuriministeerium
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 28 000 485 800
Partner 1 - Eesti Rahvusraamatukogu:
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 60 500 1 603 250 x x x x x x x
4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 30 000 1 006 500 x x x x x x x
Partner 2 - Muinsuskaitseamet:
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 610 000 x x x x x x x
Partner 3 - Rahvusarhiiv:
4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 169 680 2 726 960 x x x x x x x
EELARVE KOKKU 288 180 6 432 510
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 88 500 2 699 050
4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 199 680 3 733 460
EELARVE KOKKU 288 180 6 432 510
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Siseriiklik mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik
Algtase
Lõpptase 2030
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
90%
Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks
0
Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad
0
Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid
0
Kasutaja rahulolu
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondlik
digipöörde
2023 2024 Panus Eesti 2035
näitajatesse: Sooline
võrdõiguslikkus,
hoolivus ja
koostöömeelsus,
ligipääsevatus, KOV
rahulolu teenusega
Seos DA 2030
arengukavaga -peab
olema välja toodud
DA 2030 rahulolu
mõõdik ning
metoodika, kuidas
parim
kasutajakogemus
saavutatakse.
Seos vastava
valdkonna
arengukavaga
Tegevuse seos
rakenduskava
poliitikaeesmärk 1
„Nutikam Eesti“
erieesmärgi
„digitaliseerimisest
kasu toomine
kodanike, ettevõtjate,
teadusasutuste ja
avaliku sektori
asutuste jaoks"
kasusaajaga
Tegevuse
põhjendatus - tegevus
on seotud TAT
eesmärkide ja
tulemuste
saavutamisega ning
on läbinud
koordineerija
nõustamise kontroll-
lehtede alusel
Tegevuse
kuluefektiivsus -
tegevuse
hinnastamisel on
arvestatud parimaid
praktikaid ja üldist
tava (nt hangete
raamlepingu hindasid,
personalil Fontese
uuringuid jms)
Tegevuse elluviija
suutlikkus tegevust
ellu viia - arvestatud
on elluviija või
partneri varasemat
kogemusi ja
võimekust
Elluviija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 162 289 0 x x x x x x x
3. Teadlikkuse tõstmine 84 000 0 x x x x x x x
Partner 3 - TTJA:
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 30 000 x x x x x x x
3. Teadlikkuse tõstmine 96 000 0 x x x x x x x
EELARVE KOKKU 372 289 0
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 192 289 0
3. Teadlikkuse tõstmine 180 000 0
EELARVE KOKKU 372 289 0
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Siseriiklik mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik
Algtase
Lõpptase 2030
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
95%
Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks
2023 (MKM), TTJA kokku 2
7
Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad
2023 kasutuskorrad on 0; 2024 kasutuskorrad on ...
Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid
2023 protsess (1); 2024 teenused (...)
10
Kasutaja rahulolu
0%
Rahandusministeeriumi valdkondlik digipöörde 2023 2024 Panus Eesti 2035
näitajatesse: Sooline
võrdõiguslikkus,
hoolivus ja
koostöömeelsus,
ligipääsevatus, KOV
rahulolu teenusega
Seos DA 2030
arengukavaga -peab
olema välja toodud
DA 2030 rahulolu
mõõdik ning
metoodika, kuidas
parim
kasutajakogemus
saavutatakse.
Seos vastava
valdkonna
arengukavaga
Tegevuse seos
rakenduskava
poliitikaeesmärk 1
„Nutikam Eesti“
erieesmärgi
„digitaliseerimisest
kasu toomine
kodanike, ettevõtjate,
teadusasutuste ja
avaliku sektori
asutuste jaoks"
kasusaajaga
Tegevuse
põhjendatus - tegevus
on seotud TAT
eesmärkide ja
tulemuste
saavutamisega ning
on läbinud
koordineerija
nõustamise kontroll-
lehtede alusel
Tegevuse
kuluefektiivsus -
tegevuse
hinnastamisel on
arvestatud parimaid
praktikaid ja üldist
tava (nt hangete
raamlepingu hindasid,
personalil Fontese
uuringuid jms)
Tegevuse elluviija
suutlikkus tegevust
ellu viia - arvestatud
on elluviija või
partneri varasemat
kogemusi ja
võimekust
Elluviija: Rahandusministeerium
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 51 791 70 457
2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;56 455 103 555
4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 115 074 251 340 x x x x x x x
Partner 1 - MTA:
2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;60 000 146 400 x x x x x x x
Partner 2 - RAB:
2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;0 24 400 x x x x x x x
Partner 3 - RMIT:
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 697 170 1 358 310
2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;0 134 200
Partner 4 - RTK:
2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;0 324 374 x x x x x x x
4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 38 411 70 457 x x x x x x x
EELARVE KOKKU 1 018 901 2 483 493
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 748 961 1 428 767
2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;116 455 732 929
4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 153 485 321 797
EELARVE KOKKU 1 018 901 2 483 493
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Siseriiklik mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik
Algtase
Lõpptase 2030
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
90%
Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks
0
2023: 3 (RM, RTK ja RMIT), 2024: 3 (RM, RTK ja RMIT)
Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad
0
E-riigikassa mõõdikut täpsustame sisselogimiste arvu; ERIS: mõõdetakse alates 2025
Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid
0
ERIS 2025: 1
Kasutaja rahulolu
Riigikassa üldine rahulolu (10 pallis): 8,4 (uuring 2020), üldine rahulolu uuring 2023, 9 (10 pallis).
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valdkondlik
digipöörde
2023 2024 Panus Eesti 2035
näitajatesse: Sooline
võrdõiguslikkus,
hoolivus ja
koostöömeelsus,
ligipääsevatus, KOV
rahulolu teenusega
Seos DA 2030
arengukavaga -peab
olema välja toodud
DA 2030 rahulolu
mõõdik ning
metoodika, kuidas
parim
kasutajakogemus
saavutatakse.
Seos vastava
valdkonna
arengukavaga
Tegevuse seos
rakenduskava
poliitikaeesmärk 1
„Nutikam Eesti“
erieesmärgi
„digitaliseerimisest
kasu toomine
kodanike, ettevõtjate,
teadusasutuste ja
avaliku sektori
asutuste jaoks"
kasusaajaga
Tegevuse
põhjendatus - tegevus
on seotud TAT
eesmärkide ja
tulemuste
saavutamisega ning
on läbinud
koordineerija
nõustamise kontroll-
lehtede alusel
Tegevuse
kuluefektiivsus -
tegevuse
hinnastamisel on
arvestatud parimaid
praktikaid ja üldist
tava (nt hangete
raamlepingu hindasid,
personalil Fontese
uuringuid jms)
Tegevuse elluviija
suutlikkus tegevust
ellu viia - arvestatud
on elluviija või
partneri varasemat
kogemusi ja
võimekust
Elluviija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
3. Teadlikkuse tõstmine 75 000 341 000 x x x x x x x
Partner 1 - LABRIS:
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 366 000 x x x x x x x
Partner 2 - PTA:
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 61 000 x x x x x x x
Partner 3 - PRIA:
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 1 528 382 x x x x x x x
EELARVE KOKKU 75 000 2 296 382
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 1 955 382
3. Teadlikkuse tõstmine 75 000 341 000
EELARVE KOKKU 75 000 2 296 382
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Siseriiklik mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik
Algtase
Lõpptase 2030
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
90%
Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks
0
7 (MEM + kõik allasutused)
Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad
0
700000
Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid
0
10 teenust (MEM tervikteenused)
Kasutaja rahulolu
47
Siseministeeriumi valdkondlik digipöörde 2023 2024 Panus Eesti 2035
näitajatesse: Sooline
võrdõiguslikkus,
hoolivus ja
koostöömeelsus,
ligipääsevatus, KOV
rahulolu teenusega
Seos DA 2030
arengukavaga -peab
olema välja toodud
DA 2030 rahulolu
mõõdik ning
metoodika, kuidas
parim
kasutajakogemus
saavutatakse.
Seos vastava
valdkonna
arengukavaga
Tegevuse seos
rakenduskava
poliitikaeesmärk 1
„Nutikam Eesti“
erieesmärgi
„digitaliseerimisest
kasu toomine
kodanike, ettevõtjate,
teadusasutuste ja
avaliku sektori
asutuste jaoks"
kasusaajaga
Tegevuse
põhjendatus - tegevus
on seotud TAT
eesmärkide ja
tulemuste
saavutamisega ning
on läbinud
koordineerija
nõustamise kontroll-
lehtede alusel
Tegevuse
kuluefektiivsus -
tegevuse
hinnastamisel on
arvestatud parimaid
praktikaid ja üldist
tava (nt hangete
raamlepingu hindasid,
personalil Fontese
uuringuid jms)
Tegevuse elluviija
suutlikkus tegevust
ellu viia - arvestatud
on elluviija või
partneri varasemat
kogemusi ja
võimekust
Elluviija: Siseministeerium
Partner 1 - SMIT:
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 2 303 360 x x x x x x x
Partner 2 - PPA:
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 659 702 4 367 322 x x x x x x x
EELARVE KOKKU 659 702 6 670 682
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 659 702 6 670 682
EELARVE KOKKU 659 702 6 670 682
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Siseriiklik mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik
Algtase
Lõpptase 2030
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
90%
Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks
0
8
Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad
0
2 744 036
Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid
0
Kasutaja rahulolu
Sotsiaalministeeriumi valdkondlik digipöörde 2023 2024 Panus Eesti 2035
näitajatesse: Sooline
võrdõiguslikkus,
hoolivus ja
koostöömeelsus,
ligipääsevatus, KOV
rahulolu teenusega
Seos DA 2030
arengukavaga -peab
olema välja toodud
DA 2030 rahulolu
mõõdik ning
metoodika, kuidas
parim
kasutajakogemus
saavutatakse.
Seos vastava
valdkonna
arengukavaga
Tegevuse seos
rakenduskava
poliitikaeesmärk 1
„Nutikam Eesti“
erieesmärgi
„digitaliseerimisest
kasu toomine
kodanike, ettevõtjate,
teadusasutuste ja
avaliku sektori
asutuste jaoks"
kasusaajaga
Tegevuse
põhjendatus - tegevus
on seotud TAT
eesmärkide ja
tulemuste
saavutamisega ning
on läbinud
koordineerija
nõustamise kontroll-
lehtede alusel
Tegevuse
kuluefektiivsus -
tegevuse
hinnastamisel on
arvestatud parimaid
praktikaid ja üldist
tava (nt hangete
raamlepingu hindasid,
personalil Fontese
uuringuid jms)
Tegevuse elluviija
suutlikkus tegevust
ellu viia - arvestatud
on elluviija või
partneri varasemat
kogemusi ja
võimekust
Elluviija: Sotsiaalministeerium
4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 51 379 364 096 x x x x x x x
Partner 1 - Ravimiamet:
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 282 383 747 962 x x x x x x x
Partner 2 - TAI:
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 273 414 x x x x x x x
Partner 3 - TEHIK:
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 1 016 667 x x x x x x x
3. Teadlikkuse tõstmine 88 274 133 492 x x x x x x x
Partner 4 - TEHIK/Terviseamet:
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 315 609 1 695 539 x x x x x x x
Partner 5 - TEHIK/SKA:
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 0 1 258 287 x x x x x x x
3. Teadlikkuse tõstmine 48 000 61 000 x x x x x x x
EELARVE KOKKU 785 645 5 550 457
1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 597 992 4 991 869
3. Teadlikkuse tõstmine 136 274 194 492
4. Muu digipöördega seotud otsene kulu 51 379 364 096
EELARVE KOKKU 785 645 5 550 457
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
EL Mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Siseriiklik mõõdik:
Algtase
Lõpptase
Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (DA 2030) mõõdik
Algtase
Lõpptase 2030
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
90%
Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks
0
2
Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutuskorrad
0
1 006 500
Uued ja täiendatud teenused, tooted või protsessid
0
7
Kasutaja rahulolu
Põhiseadus (PS) Kontroll/
https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtivkinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja
täiendavad nõuded TATis
Põhiõiguste
harta jaotis
Põhiküsimused Harta
artikkel
PIK
artikke
l
Põhiküsimused Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste
konventsiooni artiklid on kaetud muu hulgas
põhiseaduse ja all loetletud seadustega
I jaotis -
"Väärikus"
Inimväärikus 1 16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja
väärkohtlemise eest
PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete
on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest
(artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule.
Õigus
isikupuutumatusele
3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja
isikupuutumatusele.
Piinamise ning
ebainimliku või
alandava kohtlemise
või karistamise keeld
4 15 Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või
inimväärikust alandava kohtlemise ja
karistamise eest
PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või
väärikust alandavalt kohelda.
PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja
isikupuutumatusele.
Riive puudub
PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba
tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja
arvatud kaitseväeteenistus või selle
asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku
tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi
korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras
peab tegema süüdimõistetu.
II jaotis
„Vabadused
”
Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise,
vägivalla ja väärkohtlemise eest
(artiklid
6–19)
Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse
Era- ja perekonnaelu
austamine
7 22 Eraelu puutumatus PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu
puutumatusele.
1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus
vabadusele ja isikupuutumatusele.
2. Isikuandmete kaitse seadus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190
11 PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu
puutumatusele.
PS § 27 Perekond rahva püsimise ja
kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi
kaitse all.PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja
mõttevabadus.
PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma
arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi
sundida neid muutma.
§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks
kasutamiseks levitatavat informatsiooni. § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid,
arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni
sõnas, trükis, pildis või muul viisil.
Kogunemis- ja
ühinemisvabadus
12 § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata
rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.
Kunsti ja § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on
vabad.
Riive puudub
teaduse vabadus Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses
ettenähtud piires autonoomsed.
Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele
Kutsevabadus ja
õigus teha tööd
15 27 Töö ja tööhõive § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida
tegevusala, elukutset ja töökohta.
Ettevõtlusvabadus 16 § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda
ettevõtlusega
Õigus omandile 17 § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt
kaitstud
Õigus varjupaigale 18 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seadus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS
Õigus kaitsele
tagasisaatmise,
väljasaatmise või
väljaandmise korral;
19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist
välja saata ega takistada Eestisse asumast.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri "Toetuse andmise tingimused valdkondlike
digipöörete toetamiseks " käskkirja seletuskirja lisa 1
13
Mõtte-,
südametunnistuse- ja
usuvabadus
10
Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs
informatsioonile
Orjapidamise ja
sunniviisilise töö
keeld
5 16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja
väärkohtlemise eest
Õigus vabadusele ja
turvalisusele
6 16, 17
Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/T
XT&from=ET
https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006
Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-,
seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning
kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi.
Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.
PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja
isikupuutumatusele.
Riive puudub
Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus
Õigus abielluda ja
luua perekond
9 23 Kodu ja perekonna austamine
III jaotis
„Võrdsus”
PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi
ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,
nahavärvuse, soo, keele, päritolu,
usutunnistuse, poliitiliste või muude
veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse
seisundi või muude asjaolude tõttu.
(artiklid
20–26)
Võrdse kohtlemise seadus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210
11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi,
nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,
vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.
Võrdse
kohtlemise põhimõte tähendab, et
diskrimineerimist ei toimu.
Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja
meeste võrdõiguslikkuse,
mittediskrimineerimise ja erivajadustega
inimeste ligipääsetavuse osas programmide
ja projektide kavandamis-, rakendamis-,
seire- ja hindamisprotsessis
Riive puudub
Artikkel 3 - Üldpõhimõtted
Konventsiooni põhimõtted on järgmised:
(a) austus inimeste loomupärase väärikuse,
individuaalse autonoomia, sealhulgas
vabaduse ise oma valikuid langetada, ja
iseseisvuse vastu;(b) mitted krimineerimine;
(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus
ühiskonnas;
Diskrimineerimiskeel
d
21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine (d) austus erinevuste vastu ning puuetega
inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse
ja inimkonna osana;
Kultuuriline, usuline
ja keeleline
22 (e) võrdsed võimalused;
Naiste ja meeste
võrdõiguslikkus
23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;
Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;
Eakate õigused 25 (h) austus puuetega laste arenevate võimete
vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu
säilitada oma identiteet.
Artikkel 3 - Üldpõhimõtted
Artikkel 4 - Üldkohustused
Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine
Artikkel 9 – Juurdepääsetavus
Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda
kaasamine
Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime
Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba
aja-, puhke- ja sporditegevustes
Töötajate õigus olla
ettevõttes
informeeritud ja ära
kuulatud
27 Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku
seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leia
Kehtiv), mis reguleerib töötajate usaldusisiku
tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike
esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.
Riive puudub
Kollektiivläbirääkimis
te ja kollektiivse
tegutsemise õigus
28 PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja
liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja
tööandjate ühingud ja liidud võivad oma
õiguste ja seaduslike huvide eest seista
vahenditega, mida seadus ei keela.
Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra
sätestab seadus.
Riive puudub
Õigus kasutada
tööhõiveteenuseid
29 § 29. Ee ti kodanikul on õigus vabalt valida
tegevusala, elukutset ja töökohta.
Riive puudub
Kaitse põhjendamatu
vallandamise korral
30 § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.
Töövaidluste lahendamise korra sätestab
seadus.
Riive puudub
Head ja õiglased
töötingimused
31 § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.
Töövaidluste lahendamise korra sätestab
seadus.
Riive puudub
PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka
täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks
ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on
talle ohtlik, segab koolis käimist või on
kahjulik tema tervisele ja arengule.
Riive puudub
TAT tegevuste valikumetoodikas
arvestatakse, et tegevus lisatakse elluviija ja
partneri poolt tegevuste nimekirja, kui on
välja toodud, millisesse Eesti 2035
strateegia näitajasse panustab, sh
ligipääsetavus.
Näiteks ligipääsetavus on seotud otseselt
arendustega, sest digiteenused arendatakse
jälgides ning sisse planeerides seda, et
avalike teenuste pakkumist võimaldavad
infosüsteemid on digiligipääsetavad, st
oluline on arendamisel rakendada Euroopa
standardiga EN 301 549 kehtestatud
nõudeid. Nõuded on välja toodud siin:
https://ttja.ee/eraklient/tarbija-
oigused/kaubandus-
teenused/digiligipaasetavuse-tagamine.
Vaata seletuskirja.
Puuetega inimeste
integreerimine
26 30
IV jaotis
„Solidaarsus
” (artiklid
27–38)
Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees
32Keeld kasutada laste
tööjõudu ja noorte
töötajate kaitse tööl
Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus.
Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad
vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on
töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas
vanema või tööinspektori luba.
(https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-
noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)
PS § 27 Perekond rahva püsimise ja
kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi
kaitse all.§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida
tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus
ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt
Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi
kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile
vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja
puuduse korral.
Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse
hoolekannet.
Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on
riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub
Võimalus kasutada
üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid
36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed
eriolukorrad
Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005
Riive puudub
PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja
looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta
on keskkonnale tekitanud.
DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035
raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded
TATis ja analüüs seletuskirjas. Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub
PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab
rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
1) Riigikogu valimisega;
2) rahvahääletusega.
PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes
on saanud kaheksateist aastat vanaks.
Süütuse
presumptsioon ja
kaitseõigus
48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi
olevana enne, kui tema kohta on jõustunud
süüdimõistev kohtuotsus.
Riive puudub
Riive puudub
Riive puudub
Riive puudub
Riive puudub
Riive puudub
Riive puudub
Riive puudubÕigus hääletada ja
kandideerida Euroopa
Õigustutvuda
dokumentidega
Riive puudubÕigus tõhusale
õiguskaitsevahendile
ja õiglasele
kohtulikule
arutamisele
Riive puudub
Riive puudub
Riive puudub
Riive puudub
Diplomaatilisele ja
konsulaarkaitsele
46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse
kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka
välisriikides.
VI jaotis
„Õigusemõis
tmine”
(artiklid
47–50)
47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma
õiguste ja vabaduste rikkumise korral
kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja
läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva
seaduse, muu õigusakti või toimingu
põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20
Igaühel on õigus vabadusele ja
isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi
käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema
44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda
märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,
kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute
poole. Vastamise korra sätestab seadus
Liikumis- ja elukoha
valiku vabadus
45 20 Isiklik liikumisvõime § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis,
on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.
41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb
haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja
efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja
kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja
ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kohaselt
kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud
42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs
informatsioonile
PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival
välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul
on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda
tema kohta riigiasutustes ja kohalikes
omavalitsustes ning riigi ja kohalike
omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega.
HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas
menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis
säilitatavate asjas tähtsust omavate
dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.
V jaotis
„Kodanike
õigused”
(artiklid
39–46)
39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -
https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Õigus hääletada ja
kandideerida
kohalikel valimistel
kohalikel valimistel
40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus
Õigus heale haldusele
Õigus pöörduda
Euroopa ombudsmani
poole
43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv
Õigus esitada
petitsioone
Keskkonnakaitse 37 Analüüs ja maandamismeetmed, vt eelnõu
punkt 3.2 ja vastav selgitus seletuskirjas.
Sotsiaalkindlustus ja
sotsiaalabi
34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse
IV jaotis
„Solidaarsus
” (artiklid
27–38)
32
Perekonna- ja tööelu 33
Keeld kasutada laste
tööjõudu ja noorte
töötajate kaitse tööl
[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.
[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X
Riive puudub Mitmekordse
kohtumõistmise ja
karistamisekeeld
Riive puudubKuritegude ja
karistuste
seaduslikkuse ja
proportsionaalsuse
põhimõte
49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes
põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate
seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti
õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi
ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas
põhiseadusega. Need piirangud peavad olema
demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi
moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste
olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada
kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta
on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla
anda ega karistada teo eest, milles teda
vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult
süüdi või õigeks.
VI jaotis
„Õigusemõis
tmine”
(artiklid
47–50)
RISKIHINDAMINE MEEDE:
Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.
Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.
Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.
0
Risk puudub
1
Madal risk
2
Keskmine risk
3
Kõrge risk
Korruptsioon ja huvide konflikt Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm
dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste
vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks
ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata
teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse
osas on võimalik infot küsida elluviijalt.
Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda
hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata
kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles
valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga
3 ja lisa kommentaar.
Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori
määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole
tugineti.
Toetuse saajal on
strateegia/tegevuskava (või muu
dokument), kus on põhimõtted kirjas ja
mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi
koostaja/ toetuse saaja viib läbi
regulaarselt selleteemalisi koolitusi.
Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu
dokument), kuid see pole efektiivne -
toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised
koolitused, kuid need pole regulaarsed.
TATis (või TAT seletuskirjas) on
viidatud korruptsiooniseadusele või
muude tingimustega on risk maandatud.
Mitteametlikud põhimõtted
eksisteerivad, aga need ei ole kirjas
asutusesisestes dokumentides või
teadaolevalt on esinenud juhtumeid
viimase 2 aasta jooksul.
Selliseid põhimõtteid strateegias (või
muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või
TAT koostajal puudub sellekohane info.
TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole
viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole
selgelt välja toodud tingimusi, millega
saab vältida huvide konflikti ja
korruptsiooni.
3 KK punkti 5.4. kohaselt on partneriteks avaliku
teenust pakkujad, kellele kohaldub
korruptsioonivastane seadus ning sellest tulenevalt
on olemas korruptsiooni ennetavad
strateegiad/tegevuskavad/korrad.
1
Riigiabi ja/või vähese tähtusega
abi esineminise kohaldumine
Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja
konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla
riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või
grupierandiga hõlmatud riigiabiga.
Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda
hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata
kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles
valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga
3 ja lisa kommentaar
Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud
riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA-
l on olemas analüüs.
Võib esineda grupierandiga hõlmatud
riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise
esitamisega seonduvad
protseduurireegleid, mis on sätestatud
konkurentsiseaduse §-s 34².
Võib esineda riigiabi või VTA ja
määruses (seletuskirjas) on selged
juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse
ning on hinnatud ergutava mõju aspekti.
Võib esineda riigiabi või VTA või
grupierandina antav abi, kuid määruses
või seletuskirjas puuduvad juhised nende
hindamiseks (puudub analüüs või
puuduvad selged viited esinemise kohta)
ning puuduvad hinnangud ergutava mõju
aspekti osas
3 Seletuskirja punkti 1 lisatud riigiabi analüüsi
tulemused, kus selgub, et pole tegemist riigiabiga.
0
Pettuserisk - Topeltfinantserimine Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus -
sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide)
olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale
tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest
finantsallikast.
Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-
le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid
maandamismeetmeid.
Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada,
kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks
topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste
rahastajatega regulaarselt….(kuidas)
Hinnatavale meetmele sarnase sisuga
EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid
ei rakendata.
Rakendatakse hinnatavale meetmele
sarnase sisuga EL ja siseriiklikke
toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus
ja/või raamatupidamine toimub
tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud
asutusesisesed täiendavad kontrollid
kulude jaotamise osas.
Rakendatakse hinnatavale meetmele
sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke
toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset
infosüsteemi ja rahastust on lihtne
kontrollida esiatatud kuludokumendi
loetelu alusel (ei kasutata
kindlasummalist makset ega
ühikuhindasid).
Rakendatakse hinnatavale meetmele
sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke
toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset
infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse
kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse
infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik
kontrollida dokumendipõhiselt
(kasutatakse kindlasummalist makset või
ühikuhindasid)
3 Topeltfinantseerimise risk põhimõtteliselt puudub,
sest tegemist on avalike teenuste ja nende
pakkujatega. Teoreetiliselt on võimalus käskkirjas
märgitud toetuse saajal taotleda rahastust
riigieelarvest. Käskkirjas loetletud partneritega
kasutatakse ühtset infosüsteemi ja rahastust on lihtne
kontrollida esitatud kuludokumendi loetelu alusel (ei
kasutata kindlasummalist makset ega
ühikuhindasid). Suurem osa partnerite puhul toimub
raamatupidamine tsentraalselt (RTK-s).
2 Kasutatakse ühtset infosüsteemi ja
riigiasutustest partneritel toimub
raamatupidamine tsentraalselt RTK-s
Toetuse kasutamine ei ole
läbipaistev ja/või ei toimu
konkurentsi ära kasutades.
Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima
riigihankeid.
Elluviijad/toetuse saajad on
riigiasutused/riigi hallatavad asutused
ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid
või riigiasutus (allasutus), kellele on
antud vastav ülesanne.
Elluviijad/toetuse saajad on avalik-
õiguslikud juriidilised isikud, kelle
hangete läbiviimise eest vastutab vastav
riigiasutus, kellel on antud ülesanne
riigihangete läbiviimiseks
Elluviijad/toetuse saajad on avalik-
õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad
hankeid läbi iseseisvalt.
Või
Juriidilised isikud, kellel puudub
riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on
õigusaktiga kehtestatud kohustus
ostu/teenuse riigihangete registris
avaldamine
Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised
isikud, kellel puudub riigihanke
läbiviimise kohustus
3 Käskkirja punkti 5.4. kohaselt on tegevuste
elluviimiseks õigus kaasata partnereid avalikust
sektorist, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt ja on
kohustatud järgima riigihangete seadust. Viide
toetuse saaja ja partnerite kohustusele järgida
riigihangete seadust on käskkirja seletuskirjas
"Toetuse saaja (elluviija) ja partner kohustuvad
tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul
järgima riigihangete seadust".
1
Keskkonnamõjudega ei ole
arvestatud
Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse
kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid)
arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning
kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue
kliimakindluse tagamiseks.
Meetme DNSH analüüsis on
tuvastatud, et oluline negatiivne
keskkonnamõju puudub (meede ei
mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme
meede). Projekti tasandil ei ole vaja
DNSH hindamist läbi viia. Pole
tegemist taristuinvesteeringuga.
Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,
et eelduslikult oluline negatiivne
keskkonnamõju puudub, kuid on toodud
välja soovitused keskkonnamõjude
ennetamiseks, mis on nõudena
kehtestatud käskkirjas/määruses,
välistamaks toetavate projektide vastuolu
DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole
projekti põhiselt DNSH hindamise läbi
viimine. Pole tegemist
taristuinvesteeringuga.
Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,
et esinevad keskkonnariskid, mille
maandamiseks või ennetamiseks on ette
nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on
on läbi viia projekti tasandil hindamine.
Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või
samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole
taristuinvesteeringuga, mille puhul on
nõutav kliimakindluse tagamise
hindamine.
Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et
esinevad olulised keskkonnariskid, mille
maandamiseks on ette nähtud
leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad
tegevused on erinevad ning on risk, et
meetme hinnang ei ole piisavalt detailne
välistamaks DNSH põhimõtetega
vastuolu. Vajalik on projekti tasandil
DNSH hindamine. Tegemist on
taristuinvesteeringuga, mille puhul on
nõutav kliimakindluse tagamise
hindamine.
3 Käskkirja punktis 3.2. ja seletuskirjas on täpsemalt
lisatud selgitus "ei kahjusta oluliselt" põhimõtetest.
1
Kokku skoor 15 5
Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti
Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti KOONDHINNANG 5 madal risk
Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti
Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks
Ettepanekud riski maandamiseks
ja kontrollifookuse suunamisel
(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)
HINNANGRISKIVALDKOND Kontrollikoht Hinnatud
SKOOR
Max.
SKOOR
Selgitus riski hindamisel.
Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused
ja -meetmed, mis riskiskoori mõjutavad.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri "Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete
toetamiseks " käskkirja seletuskirja lisa 2
Seletuskirja lisa 3 KOOSKÕLASTUSTABEL 28.07.2023
Haridus- ja Teadusministeerium 25.04.2023 Kooskõlastatud
Justiitsministeerium 29.06.2023 Kooskõlastatud märkustega
Nimetatud eelnõuga on soovitud reguleerida valdkondlike teenuste pakkumist laiemalt, kui ainult SF 2021-2027 SF eelarve
kasutamise tingimused. Eelnõust ning varasemalt esitatud tegevustele saadud tagasisidest nähtub, et soovitud on eelnõus
kirjeldatud tingimustele allutada ning aruandluskohustus rakendada ka nende teenuste arendus, mida muuhulgas
arendatakse riigieelarvelistest vahenditest.
Leiame, et kooskõlastamisele tulnud eelnõus peaks reguleerima ainult SF 2021-2027 perioodi eelarvest rahastatud tegevuste
elluviimist. Ministeerium sisustab ise oma valdkondlikest prioriteetidest, poliitilisest sisendist Digiühiskonnna arengukavast
2030 ning muudest kehtivatest strateegilistest eesmärkidest lähtuva valdkondliku digipöörde ning otsustab selle käigus,
milliseid tegevusi soovib rahastada SF vahenditest. Seega lasub ministeeriumil MKM-i ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK)
ees aruandluskohustus nende tegevuste suhtes, mida finantseeritakse SF 2021-2027 vahenditest. Muude ministeeriumi
digipöördega seotud tegevuste osas on mõistlik, et aruandluskohustus jääb tavapärase riigieelarve aruandluse osaks.
Antud selgitus Valdkondlik digipööre on tervik, mille elluviimiseks kasutatakse erinevaid eelarve vahendeid, sh
välisvahendeid. Käesoleva TAT-ga reguleeritaksegi sellest meetmest toetuse saamise tingimusi ja vaid
tuuakse välja, et lisaks välisvahenditega seotud aruandlusele toimub ka kogu digipöörde regulaarne
seiramine, sest välisvahendite kasutamine on seotud ka teiste eelarveliste vahenditega ja neid ei saa
vaadata vaid eraldi.
Valdkondade esindajad on huvitatud digipöörde võimalikult agiilsest elluviimisest. Valdkondlikke
digipöördeid on keeruline seirata tavapärase riigieelarve protsessi raames, kuna see toimub vaid üks
kord aastas ja seetõttu ei ole tagatud soovitud paindlikkus.
Toetame põhimõtet, et digipöörete juhtimise eest vastutab ministeerium. Samas on digipöörete efektiivseks elluviimiseks
vajalik säilitada piisav paindlikkus ministeeriumil delegeerida valitsemisala piires toetatavate tegevuste läbiviimist.
Justiitsministeeriumis on edukalt toiminud mudel, kus digipöörde sisuline juhtimine toimub ministeeriumi poolt, kuid
toetatavaid tegevusi (aruannete esitamine, lepingute sõlmimine ning arvete menetlemine jne) viib läbi IT-maja.
Antud selgitus "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seadus" (easpidi ÜSS) § 2 punktid 4 ja 5 eristavad nii elluviija ja partneri mõiste ning vastutuse. JUM
soovib osa elluviija vastutust (nt. aruannete esitamine jne.) anda edasi RIK-le. See ei ole antud juhul
kooskõlas ÜSS-is piiritletud elluviija mõiste ja vastutusega. TAT alusel elluviidava projekti (tegevuse)
tähenduses laienevad elluviijale toetuse saaja kohustused ja vastutus, mida ei saa edasi delegeerida
järgmisel põhjusel:
ÜSS seletuskirja kohaselt määratletakse ÜSS § 2 punktiga 4, kes on elluviija. Elluviijaks on eelkõige
rakendusasutuseks oleva ministeeriumi või Riigikantselei struktuuriüksus. Kuid valdkonna eest vastutav
minister, Riigikantselei puhul riigisekretär, võib tegevuste elluviijaks määrata (volitada) teise
valitsusasutuse või juriidilisele isiku, kui tegevuste elluviimine haakub selle asutuse või isiku
põhitegevusega. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut, sest käskkirjaga kinnitatavate
tegevuste elluviimisel on tegemist ühtlasi projekti elluviimisega. Kui tegevusi viib ellu mitu asutust või
isikut, määratakse nendest juhtiv või peamine vastutaja elluviija rolli, kes ühtlasi on projekti tegevuste
koordineerija, kulude ja aruannete rakendusüksusele esitaja, ning teised osapooled partneri rolli.
ÜSS seletuskirja kohaselt määratletakse ÜSS § 2 punktiga 5 partneri roll kui projektis (tegevustes)
kasutatakse partnereid. Partneri terminina käsitlemisel piiritletakse see üldisest tähendusest.
Rakenduskava elluviimisel jätkatakse põhimõtet, et vaid üks isik vastutab projekti elluviimise eest
(elluviija) ehk solidaarvastutust ei rakendata. Eelnõu tähenduses on partneriks isik või asutus, kelle
tegevused sisalduvad toetatavas projektis (tegevuses) ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest. Seega RIK
võib olla näiteks partnerina kaasatud JUMi kui elluviija projekti tegevustes, kuid tegevuste, aruannete ja
kulude eest vastutab RÜ ees elluviija.
Me tahamegi näha selget elluviija vastutust ning päriselt digipöörde elluviimise koordineerimist ja
jälgimist. Saame aru, et see võib tekitada täiendavat koormust, aga oleme andnud ka võimaluse
digipöörde raames elluviija juhtimisvõimekuse suurendamiseks, ehk kui te näete, et ministeeriumil, kui
elluviijal, ei ole piisavalt ressursse, et digipööret sisuliselt juhtida, sh täita kohustusi rakendusüksuse ees
(väljamaksetaotlused, aruanded, jne), siis on teil võimalus digipöörde raames palgata endale vastav
inimene. Palume kaaluda, kas ministeeriumi digipöörete tegevuste osas on rahastuse kinnituse õiguse andmine ühele asekantslerile
piisav.
Antud selgitus Minister allkirjastab koos TAT-ga ka valdkondlike digipöörete nimekirja. Valdkondlike digipöörete ja
digipöörete nimekirja põhjal ning lähtudes seal sätestatud eelarvetest, koostab rakendusasutus iga
valdkondliku digipöörde kohta tegevuskava, milles sätestatakse selle elluviija, partnerid ning kuni 18
kuu jooksul elluviidavad vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ja ajaraamiga. Tegevuskavad
kinnitab rakendusasutuse vastava valdkonna asekantsler. Kaalume siiski võimalust, et enne tegevuskava
kinnitamist annab tegevuskavale oma heakskiidu näiteks digipöörde nõukogu.
Kaitseministeerium Kooskõlastatud vaikimisi.
Keskkonnaministeerium 24.04.2023 Kooskõlastatud
Ettepanek seletuskirja täiendamiseks: Kui võimalik, soovitame lisada seletuskirja, et sündmused ja koolitused korraldatakse
järgides keskkonnahoidlike sündmuste juhendit, mis on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel:
Keskkonnateadlikkus
Arvestatud Teadlikkuse tõstmise osas seletuskirja täiendatud.
Kultuuriministeerium 25.04.2023 Kooskõlastatud märkustega
Lisada eelnõusse toetatavate tegevuste kirjeldus digipöörde elluviimisega seotud tegevuste puhul Antud selgitus Me oleme teadlikult hoidnud käskkirjas väga üldistatud tegevuste taset, et mitte end, ega toetuse saajaid
kinni kirjutada. Seletuskirjas on detailsmealt välja toodud peamised digipöörde elluviimisega seotud
võimalikud tegevused.
Lisada eelnõusse vaiete menetleja Arvestatud TAT eelnõu ja seletuskirja teksti täiendatud.
Eelnõu p2.1. Tõsta teadlikkust? Millest? Arvestatud TAT eelnõu täiendatud.
Seletuskirjas küsimus TAT-i eesmärgi kohta. tõsta teadlikkust millest? digiriigist? digivõimalustest? Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
Seletuskirjas lk 3 üldiste põhimõtete kohta kommentaar: hästi bürokraatlik, tehnokraatiline lause. kõik digipöörde tegevused
aitavad kasutajal (sh kodanikul) talle kõige mugavam voel kõrge lisaväärtusega teenuseid tarbida.
Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
Seletuskirjas lk 5. Kas ei peaks kuskil välja tooma ka tehisintellekti ja eetiliste ohtude, sh andmekaitsega seonduvate ohtude-
riskide maandamist?
Antud selgitus Ohtusid käsitlevad teised arengukavad ja dokumendid. Nt AI, ehk krati tegevuskava:
https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwjl9Ynv6_7-
AhX3R_EDHSFeDosQFnoECBQQAQ&url=https%3A%2F%2Fwww.mkm.ee%2Fmedia%2F6491%2F
download&usg=AOvVaw1P7UKF3B-R3oNz3syTKeOW.
Seletuskirjas lk 6. Digiauditid, ärianalüüsid, teenuste kaardistamised. Kas need eelpool sisse arvestatud või peaks neid
kuhugi veel lisama?
Antud selgitus Kaetud tegevusega 3.1.1.
Maaeluministeerium Kooskõlastatud vaikimisi.
Rahandusministeerium 11.05.2023 Kooskõlastatud märkustega arvestamisel
1. Palume eelnõus ja seletuskirjas läbivalt ühtlustada kasutatavad mõisted – hetkel on kasutusel nii „valdkondlik digipööre“
kui ka „valdkondade digipööre“.
Arvestatud TAT eelnõu tekstis ja seletuskirjas läbivalt parandatud.
2. Punkt 2.3: kirjas on, et „Sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut
toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“,
„Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Rahulolu KOV-i teenustega“. Juhime tähelepanu, et sihi saavutamist ei mõõdeta, vaid
hinnatakse. Tekstis tuleb asendada sõna „mõõdetakse“ sõnaga „hinnatakse“. Tagada tuleb kooskõla seletuskirjaga.
Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.
3. Punkt 4.1: esitatud tabelis on tulemusnäitaja „Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad“
ning väljundnäitaja „Uued või uuendatud digiteenused, - tooted ja -protsessid“ juurde märgitud, et allikaks on koordineerija
aruanded. Jääb arusaamatuks, keda koordineerijana mõistetakse, kuna vastavat terminit ei ole eelnõus rohkem kasutatud.
Aruande esitamise kohustus on eelnõu punkti 9.1.6. kohaselt elluviijal.
Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.
4. Punktid 5.1 ja 5.2: punktis 5.1 nimetatakse rakendusüksus ja punktis 5.2 rakendusasutus. Teeme ettepaneku nimetada
esmalt rakendusasutus ja seejärel rakendusüksus.
Arvestatud TAT eelnõu tekstis ja seletuskirjas parandatud.
5. Punkt 5.3: vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi
ühendmäärus) § 43 lg 1 p 1 tuleb käskkirjas nimetada elluviijad. Punkti tuleb vastavalt täiendada.
Arvestatud Elluviijad lisatud TAT eelnõu punkti 5.3.1.
6. Punkt 5.4: vastavalt ühendmääruse § 43 lg 1 p 2 tuleb käskkirjas nimetada partneri kaasamisel tema nimi või tema
valimise tingimused ja tema tegevused. Punkti tuleb vastavalt täiendada
Arvestatud Teadaolevad parnerid lisatud TAT eelnõu punkti 5.4.
7. Punkt 6.1: ettepanek selguse huvides viidata käskkirja eelarvele ja asendada „tegevuste toetamise eelarve“ sõnadega
„käskkirja eelarve“.
Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.
8. Punkt 8.2: kirjas on, et „Valdkondlike digipöörete tegevuste nimekirja koostamisel lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud
2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast.“ Eelnõus tuleb viidata
valikukriteeriumitele ja -metoodikale läbi ühendmääruse. Lause tuleb sõnastada järgmiselt: „Valdkondlike digipöörete
tegevuste nimekirja koostamisel lähtutakse ühendmääruse §-st 7“.
Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.
9. Punkt 9.1.1: lisada tuleb viide ühendmääruse paragrahvile 7. Punkt tuleb sõnastada järgmiselt: „koostab digipöörde
tegevuste nimekirja lähtudes ühendmääruse §-st 7 ja arvestades eelarve planeerimise ajakava ning rakendusasutuse
kättesaadavaks tehtud vormi ja seatud tähtaegasid“.
Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.
10. Punkt 9.1.9: punkti sõnastus on eksitav, elluviija ainus kohustus ei ole teavitusürituse korraldamine. Punkti võib
sõnastada järgmiselt: „Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse
teavitamine“ sätestatud nõuetele, mh korraldab teavitusürituse vastavalt § 2 lõikele 3.“
Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.
11. Lk 2 lõik 2: teeme ettepaneku selguse huvides tuua välja viide käskkirjale „ Toetuse andmise tingimused digiriigi
alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks“ ja
kirjeldada lühidalt kahe käskkirja erinevusi, kuna kahe käskkirja tegevuste kirjeldused on kohati üks ühele samad. Samuti
võiks selgitada, kuidas jaguneb kogu meetme eelarve erinevate käskkirjade vahel.
Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.
12. Punkti 1.3 selgitus: lõigus on kirjas, et „toetuse saajad on ministeeriumid“, samas on eelnõu punktis 5.3 nimetatud
elluviijana ka Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi ELVL). Tagada tuleb eelnõu ja seletuskirja kooskõla.
Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.
13. Juhime tähelepanu, et väljundnäitaja „Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside
väljatöötamiseks“ andmeid on vajalik Euroopa Komisjonile raporteerimiseks koguda erieesmärgi tasandil unikaalsena. Et
seda tehniliselt oleks võimalik teha, siis on näitajate metoodikas kokku lepitud, et toetatud asutuste infot hakatakse koguma
Sündmuste Infosüsteemis (SIS). Viide SIS kasutamisele tuleb lisada
minimaalselt eelnõu seletuskirja.
Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.
14. Punkti 8.1 selgitus: eelnõust jääb mõneti ebaselgeks, kuidas erinevate valdkondade digiarendused punktis nimetatud
tegevuskavasse valitakse ning mis proportsionaalsusega vahendid ministeeriumite ja ELVL tegevuste vahel jaotatakse.
Palume seletuskirjas tuua välja hinnanguline soovitav saavutatav jaotus keskvalitsuse ja KOV arenduste vahel näitaja “Uued
või täiendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid” või tegevuste eelarve kaudu.
Antud selgitus Digipöörete toetuse jaotus selgub digipöörete materjalidest s.h eelarve jaotus keskvalitsuse ja KOV-de
vahel. Digipöördega alustamise eelarveline jaotus on TAT lisas nr 1 "Valdkondlike digipöörete
nimekiri".
15. Punkti 8.2 selgitus: palume täiendavalt seletuskirjas nimetada, kuidas arvestatakse tegevuste valikul panust strateegia
Eesti 2035 tasakaalustatuma regionaalse arengu horisontaalse põhimõtte edendamisse (mõõdik „Rahulolu KOV-i
teenustega“).
Antud selgitus "Rahulolu KOV-i teenustega" mõõdikut ja sellesse panustamist peab jälgima ELVL oma valdkondliku
digipöörde koostamisel ja elluviimisel.
16. Punkti 9.1.1 selgitus: kirjas on, et „Elluviija koostab koostöös partneritega kuni 18-kuuks tegevuste nimekirja. Tegevuste
planeerimisel tuleb arvestada valikukriteeriumitega.“ Palume täpsemalt kirjeldada, mida tähendab valikukriteeriumitega
arvestamine tegevuste planeerimisel.
Antud selgitus Tegevuste nimekirja koostamiseks esitatud valdkondlikud digipöörded peavad sisaldama tegevusi, mis
vastavad valikukriteeriumitele.
17. Lisas „Digipöörde tegevuste nimekiri“ on nimekirja vormis elluviijatena märgitud vaid ministeeriumid, kuid arvestama
peab ka ELVLi kui võimaliku elluviijaga.
Arvestatud TAT eelnõu lisas parandatud.
Riigikantselei 25.04.2023 Kooskõlastatud
Siseministeerium 25.04.2023 Kooskõlastatud märkustega
1) Siseministeeriumi hinnangul jääb eelnõus läbivalt ebaselgeks terminite „toetatav tegevus“ ja „projekt“ kasutus ning kuidas
jagunevad eelnõu punktis 3.1. loetletud toetavad tegevused ja punktis 8.1. nimetatud valdkonna digipööre ning digipöörde
tegevuste nimekirjad projektideks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) tähenduses.
Elluviijal peab olema võimalus kaaluda, mitu projekti on võimalik valdkonna digipöörde raames esitada. Projekti suurusest
sõltub ka teavitusnõuete täitmine (kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, peab toetuse saaja korraldama
teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes
kaasab Euroopa Komisjoni).
Antud selgitus Terminit projekt kasutatakse seletuskirjas hetkeolukorra ilmestamiseks. Eelnõus seda terminit ei
kasutata. TAT-i mõistes on oluline toetatav tegevus. Kui defineerida mõistet projekt teavitamisnõuete
täitmise vaates, siis iga valdkondlik digipööre on üks projekt ja kui perioodi jooksul läheb digipöörde
maksumus üle 10 miljoni euro, siis tuleb korraldada ka teavitusüritus.
2) Üks TATi näitajatest on rahulolu mõõdik, mis on „projekti spetsiifiline näitaja“, samas ei ole projekti defineeritud ning
jääb selgusetuks, kas mõõdetakse iga tegevust või kogu digipööret. Seletuskirjas on viide avalike teenuste kataloogile, kuid
teeme ettepaneku, et projektispetsiifiliselt oleks mõõdikute valimine paindlik ning saaks kasutada ka valdkondlike
arengukavade mõõdikuid.
Antud selgitus Rahulolu saab üldjuhul mõõta konkreetse teenusega, mis on arendatud digipöörde või mitme digipöörde
raames.
Nimetus "projekti spetsiifiline näitja" tuleneb kõrgematest õigusaktidest kui üldine mõiste. Antud TAT-
is seda muuta ei saa.
3) Eelnõu punkti 8.1. on öeldud, et digipöörde tegevuste nimekirjas märgitakse kuni 18 kuu jooksul elluviidavad tegevused.
Eelnõust ega selle seletuskirjast ei tule välja valitud ajalise piirangu (18 kuud) kaalutlused ja lugema hakkamise algus ning
lõpp (kas tegevuse lõpp on ka abikõlbulikkuse lõpp).`
Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et iga valdkonna digipöörde tegevuste nimekiri koostatakse kuni 18 kuuks ning järgnevad
aastad planeeritakse ja täiendatakse igal järgneval aastal. Palume kirjeldada seda protseduuri täpsemalt. Praegu jääb
ebaselgeks, mida see elluviija jaoks tähendab.
Antud selgitus Esialgne kaalutlus oli see, et valdkondlikud digipöörded käivitatakse suvel 2023.a ja ei ole otstarbekas
teha tegevuskava pooleks aastaks. 18 kuud ei ole abikõlbulikkuse periood. Tegevuskava on ülevaade,
mis tegevused on käimas ja mis algavad 18 kuulise perioodi jooksul. Kord poole aasta jooksul
kogutakse hetkeolukorra ülevaadet, sh kuhu on digipöördes lubatud tegevuste ja tulemustega jõudnud.
Siis tekib reaalne pilt, millest lähtutakse järgmiste otsuste tegemisel. 2023.a tegevuste ja tulemuste
ülevaatamine toimub neljanda kvartali jooksul.
4) Palume arvestada valdkondlike digipöörete planeerimisel riigieelarve strateegia ajakava ning teeme ettepaneku lisada
eelnõusse täpsustus, et digipöörde tegevuskava esitatakse koos riigieelarve lisataotlustega.
Antud selgitus Kuna Vabariigi Valitsus igal aastal riigieelarve lisataotlusi ei menetle, siis sellise kitsa tingimuse
eelnõusse kirjutamine ei ole mõistlik. Lisaks on TAT-i eesmärk, et valdkondlike digipöörete protsess
oleks jooksev ja iga digipöörde omanikuga lepitakse kokku sobiv ajakava materjalide ülevaatamiseks ja
täiendamiseks.
5) Siseministeeriumi hinnangul ei selgu eelnõust, mis hetkel muutub digipööret plaaniv ministeerium elluviijaks ja peab
hakkama täitma elluviija kohustusi. Eelnõu punkti 8.1. kohaselt märgitakse valdkondlik digipööre, selle elluviija, partnerid
ning vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ja ajaraamiga iga valdkonna digipöörde tegevuste nimekirjas ning see
esitatakse kinnitamiseks rakendusasutuse vastava valdkonna asekantslerile. Kui digipöörde tegevuste kinnitamine on
hetkeks, mil digipööret plaanivast ministeeriumist saab elluviija, siis ei saa punktis 9.1.1 nimetatud digipöörde tegevuste
nimekirja koostamine olla elluviija kohustus, kuna sel hetkel ei ole see ministeerium veel elluviija.
Antud selgitus Elluviijaks muutub TAT-i kinnitamisega.
6) Palume täpsustada eelnõu punktis 8.1. kajastatud tegevuskava kinnitamise protseduuri ja ajakava – kas asekantsler
kinnitab esitatud tegevuskava muutmata kujul, kuidas toimub muudatuste sisseviimine ja kui kaua on asekantsleril aega
kinnitada.
Antud selgitus Digipöörete protsess on jooksev. Muutmisvajadused vaadatakse üle üks kord poole aasta jooksul.
7) Eelnõu punkt 9.1.1. näeb ette, et elluviija koostab digipöörde tegevuste nimekirja, arvestades eelarve planeerimise ajakava
ning rakendusasutuse kättesaadavaks tehtud vormi ja seatud tähtaegasid. Palume TATis selgelt välja tuua, millised vormid
on rahastuse saamises tingimuseks. Täpsustame, et Siseministeerium toetab seletuskirjas mainitud kontroll-lehtede kaudu
riigiülese olukorra kaardistamist, kuid see on seotud IKT strateegia ja RES protsessiga ning ei peaks olema konkreetsete
digipöörete tegevuste rahastuse eeltingimuseks. Lisaks soovime vältida olukorda, kus iga-aastaselt muutuvad SF-rahastuse
taotluse vormid.
Antud selgitus Nii protsess kui ka vormid on ajas muutuvad. Ka RES materjalid võivad olla osa digipöörete
otsustusprotsessist.
8) Eelnõu punktis 9.1.2. on öeldud, et elluviija esitab asekantsleri kinnitatud tegevuste nimekirja kümne tööpäeva jooksul
rakendusüksusele teadmiseks. Siseministeeriumi hinnangul võib kümne tööpäevane tähtaeg olla ebapiisav, kuna on ebaselge,
milliseid tegevusi selle aja jooksul tegema peab (kas planeeritud tegevustes on vaja teha muudatusi, lisada kooskõlastusi
vms). Palume kaaluda võimalust, et rakendusasutus esitab asekantsleri kinnitatud tegevuste nimekirja samaaegselt elluviijale
ja rakendusüksusele teadmiseks. See oleks kooskõlas seletuskirjas viidatud printsiibiga, et edastamine toimub kõige
paindlikumal ja mõistlikumal moel.
Arvestatud RA esitab nii valdkondlike digipöörete nimekirja, kui tegevuskava ise RÜ-le samal ajal, kui need
lähevad elluviijatele.
9) Eelnõu seletuskirja punktis 9.1.3. on öeldud, et kui tekib vajadus teha tegevuste nimekirja muudatusi kas elluviija või
partneri poolt ning mis võivad olla muuhulgas tegevuste elluviimise edasilükkamine või ära jätmine, siis tuleb antud
muudatused digiarengu asekantsleriga kooskõlastada. Juhime tähelepanu, et eelnõus asekantsleriga kooskõlastamise
kohustust ei ole. Lisaks palume täpsustada kanalid tegevuste nimekirja muudatuste ja kooskõlastamiseks esitamiseks (e-kiri,
e-toetuste keskkond, DHS).
Arvestatud Lisatud TAT-i eelnõusse kohustus elluviijale.
10) Eelnõu punkt 9.1.6. sätestab elluviija kohustusena esitada rakendusasutusele ning rakendusüksusele rakendusüksuse poolt
kättesaadavaks tehtud vormil toetatavate tegevuste elluviimise iga-aastase vahearuande. Palume täpsustada, kas aruannete
esitamine toimub e-toetuste keskkonna kaudu või tuleb rakendusasutusele esitada muul viisil, kuna rakendusasutused
üldjuhul e-toetuste keskkonda ei kasuta.
Arvestatud TAT-i eelnõus jagatud punkt 9.1.6. kaheks.
11) Eelnõu punktis 9.1.7. on öeldud, et elluviija esitab punktis 9.1.7. nimetatud asutustele toetatavate tegevuste lõpparuande
hiljemalt 60 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lisaks tehnilisele täpsustusele (palun kontrollida viidet
punktile 9.1.7.) palume täpsustada, mida loetakse abikõlblikkuse perioodi lõpuks. Punktis 7 on öeldud, et toetatavate
tegevuste abikõlblikkuse periood lõppeb 31. augustil 2029. a. Palume täpsustada, kas punktis 9.1.7. on silmas peetud seda
kuupäeva.
Antud selgitus Abikõlblikud on tegevused kuni 31.08.2029. Kui digipööre saab varem läbi, siis on ka abikõlblikkuse
periood lühem s.t digipöörde lõppkuupäev.
12) Palume läbivalt üle vaadata Vabariigi Valitsuse 12.05.2022.a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“
(edaspidi Ühendmäärus) §-s 43 sätestatud toetuse andmise tingimuste käskkirja kohustuslikud elemendid, nagu näiteks
kulude abikõlblikkus või vaiete menetleja, mis on praegu eelnõust puudu.
Arvestatud TAT eelnõu ja seletuskirja teksti täiendatud.
13) Palume täpsustada kulude abikõlblikkust või selgelt viidata Ühendmäärusele. Seletuskirja punkti 3.1.4. all on mainitud, et
„nimetatud tegevustes ei toetata avalikku info- ja kommunikatsioonitaristut, nt mobiilsidevõrke, andmete kaableid jms.“
Sellist välistust ei ole eelnõus mainitud ei toetavate tegevuste ega abikõlbulikkuse all ning selgusetuks jääb, miks ei võiks
taristuga seotud kulud olla abikõlblikud. Näiteks tegevuste all, mis on suunatud küberruumi hoidmisele.
Antud selgitus Nende tegevuste toetamiseks on teised meetmed.
Sotsiaalministeerium 25.04.2023
1. Palume eelnõu seletuskirjas punkt 5 selgitustes sõna „Haigekassa“ asendada sõnaga „Tervisekassa“. Eesti Haigekassa nime
muudatus jõustus 01.04.2023. Palume läbivalt vaadata ka, et viited ministeeriumidele ja vastutusvaldkondadele oleksid
ajakohastatud.
Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.
2. Palume täpsustada selgitusi eelnõu punktis 4 toodud mõõdikute näitajate osas:
2.1. Kas vahesihttase (2024) on kohaldatav uute või uuendatud digiteenuste, -toodete ja -protsesside puhul.
2.2. Juhime tähelepanu, et seatud sihttaseme mõõdik võib osutuda liigselt ambitsioonikaks, arvestades, et tegevustega saab
alustada kõige varem 2023 II kvartalis. Seega, on tõenäoline, et ootus, saavutada sisuliselt 1,5 aastaga pool sihttasemest, on
ebareaalne ning teatud juhtudel piirav, eriti arvestades Eesti digiteenuste kasutaja kõrget ootust ja nõudlikkust teenuste
tarbimisel.
2.3. Algtaseme osas palume selgitust täiendada, et loodavatel uute lahenduste osas ka aasta 2022 mõõdikud ei kohaldu.
Antud selgitus TAT kohaldub kõikidele digipööretele ja mõõdikuid arvestatakse kokku digipöörete üleselt.
3. Valdkondlike digipöörete tegevuste nimekiri jääb oma üldistuse astmelt ebaselgeks ning selle esitamise viis eelnõu lisas
toodud kujul on mõnevõrra arusaamatu. Lisad on eelnõu kavandi juures esitatud sisu avamata ning tekst ei ole ammendavalt
avatud. Palume digipöörete tegevuste nimekirja osa ammendavalt avada ja selgitada ka eelnõu seletuskirjas.
Antud selgitus "Valdkondlike digipöörete nimekiri" on ministri allkrjastatav käskkirja lisa. Tegevused on detailsemalt
kirjeldatud asekantsleri allkirjastatavas tegevuskavas.
4. Palume selgust meetme rakendamisel kohaldatavate abikõlblike kulude kriteeriumite osas - kas litsentside soetus selle
meetme alt on abikõlblik?
Antud selgitus Kui litsentside soetamine on valdkondliku digipöörde eesmärkide saavutamiseks vajalik, siis digipöörde
elluviimise ajal võib litsentside soetus olla abikõlblik. Iga litsentside soetus peab olema valdkondliku
digipöörde detaislemas plaanis eraldi tegevusena välja toodud ja MKM-ga kokku lepitud.
5. Horisontaalsetes teemades palume arvestada mitteametlikul kooskõlastamisel edastatud märkusega:
Peatükk III. TATi mõjud lk 16 ülevalt teine lõik teine lause on „TAT lõpptulemus ei mõjuta meeste ja naiste olukorda
ühiskonnas“. Palume see lause seletuskirjast välja võtta, kuna järgnevates lausetes kirjeldatakse tegevusi, millega kaudselt
panustatakse soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Näiteks, tehisintellekti süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et
algoritmil põhinevad hinnangud ei oleks kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe jne.
Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.
Välisministeerium 25.04.2023 Kooskõlastatud
Eesti Linnade ja Valdade Liit 25.04.2023 Kooskõlastatud
Arvamused
Riigi Tugiteenuste Keskus 25.04.2023 Kooskõlastatud märkustega
1. Üldine tähelepanek- mitteametlik käskkirja eelnõu oli mitmes aspektis selgem ja arusaadavam ja seal olnud tähelepanekud
on suures osas lahendamata.
Arvestatud RTK märkused läbi arutatud 23. mail ja 20. juunil toimunud koosolekutel. Redaktsioonilised ja
menetluslikud muudatused on TA-i ja seletuskirja sisse viidud.
2. Ühendmääruse seletuskirja kohaselt on TAT käskkirja puhul tegemist toetuse andmise tingimuste ja projekti sümbioosina.
Seetõttu peab TAT käskkirjas olema mh selgelt välja toodud projektile omistatavad tunnused, sh tegevuste elluviija, projekti
eelarve, näitajad, partnerid või tema valiku tingimused ja kord jms. Juhul, kui TAT käskkirjaga kinnitatakse mitu projekti,
tuleb ühendmääruse § 43 lõikes 1 nimetatud tingimused sätestada iga projekti kohta eraldi. Sealjuures on oluline silmas
pidada, et ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt on toetuse andmise tingimuste käskkirja kehtestamise õigus valdkonna eest
vastutaval ministril. Sama sätte lõike 4 kohaselt elluviija ja vajaduse korral partneri võib valdkonna eest vastutav minister
või riigisekretär määrata käskkirjaga või volitada halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga. Eeltoodust lähtuvalt ei
saa kooskõlastamisele esitatud käskkirja eelnõud ÜM ja ÜSS2021_2027-ga kooskõlas olevaks pidada. Eelnõu punkti 8.1
kohaselt elluviija, partnerid ning vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ja ajaraamiga märgitakse iga valdkonna
digipöörde tegevuste nimekirjas. Kooskõlastamisele esitatud nimekirjas eelnevalt nimetatud kohustuslikke elemente, sh
elluviija ja partnerite nimesid, ei olnud (mitteametlikul kooskõlastamisel olid elluviijad nimetatud). Eelnõust ei ole võimalik
üheselt aru saada, kuidas viidatud nimekiri on kavas kinnitada, kuid käskkirja punkti 8.1 kohaselt esitab elluviija digipöörde
tegevuste nimekirja kinnitamiseks rakendusasutuse vastava valdkonna asekantslerile. Kuidas elluviija määratakse, see jääb
sealjuures arusaamatuks. Igal juhul on oluline tähele panna, et elluviija ja partner kui toetuse saajad, tuleb TAT käskkirjas
kinnitada. Samuti tuleb iga elluviija projekti teistest selgelt eristada ehk TAT käskkirjast peab olema võimalik välja lugeda,
mis on iga käskkirjaga rahastatava projekti eelarve, näitajad, tegevused jne.
Antud selgitus TAT eelnõu punkti 5.3.1. on lisatud elluviijad ja punkti 5.4. partnerid, kes on valdkondlike digipöörete
TAT-i allkirjastmaisel teada.
Lisaks on elluviijad ja partnerid välja toodud käskkirja lisas "Valdkondlike digipöörete nimkekiri" koos
tegevuste ja täpsema eelarvega.
3. Punktis 3.1 on toodud toetatavad tegevused (kokku 4), kuid ainult 3 neist on toodud tegevuste nimekirjas. Palun
täpsustada, kes hakkab tegevust 3.1.3 teostama.
Arvestatud Esialgsetes materjalides punkti 3.1.3., uuendatud materjaldies punktis 3.1.4. tegevust hakkavad
teostame need valdkondlike digipöörete elluviijad, kes peavad seda vajalikuks. TAT-i allkirjastamise
hetkel teadaolevad antud tegevuse teostajad on toodud käskkirja lisas "Valdkndlike digipöörete
nimekiri".
4. Eelnõu punktides 3.1.2. ja 3.1.3. on kirja pandud abstraktsed ja tegevusi iseloomustavad kirjeldused. Kas nendes punktides
ei ole tegemist punktis 3.1.1. ja 3.1.4 nimetatud tegevustega? Kas punktis 3.1.1. ei ole tegemist valdkondliku digipöördega
seotud arendusega (3.1.3) või ei ole see küberruumis hoitud arendatud ja juurutatud usaldusväärselt ja turvaliselt (3.1.2)?
3.1.3. on liiga üldsõnaline ja sellisel kujul sõnastatuna pigem kogu eelnõu tegevuse mõte. Seletuskirjast võib välja lugeda, et
ilmselt on mõeldud juhtimis- või koordineerimistegevusi või koolitus ja teavitustegevusi. Palun eelnõus toetatavad tegevused
sõnastada selgemalt ja üheselt mõistetavalt.
Antud selgitus TAT eelnõu 3. punkti tegevused on peamiselt samad, mis on allkirjastatud riigiüleste kesksete teenuste
toetamise TAT-s. Iga tegevuse sisu on lahti kirjutatud seletuskirjas. Esialgsetes materjalides punkti
3.1.3., uuendatud materjaldies punktis 3.1.4. tegevus on jah digipöörde elluviimise ja
koordineerimisega seotud tegevusd, sh elluviiimisvõimekuse suurendamisega, nt vajalike analüüside
tegemine ja kompetentsuse suurendamine, täiendava personali palkamise või vajalike kompetentside
sisse ostmisega. Seletuskiri selgitab selle tegevuse sisu.
5. Eelnõu p. 4.1 on näitajate tabelis, selgitava teabe juures kahel esimesel näitajal "Allikaks on koordineerija aruanded".
Eelnõust ei selgu, kes on koordineerija.
Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.
6. Digipöörde tegevuste nimekirjas olevad andmed ei ole arusaadavad, sh mis on toodud eelarvete juures numbrite 1 või 2
taga ning kuidas nendest moodustub kogu eelarve.
Antud selgitus Käskkirja lisa 1 "Valdkondlike digipöörete nimekiri" oli kooskõlastamsiel olnud eelnõu juures
informatiivsena. Käskkirja allkirjastamises sisaldab lisa 1 teadaolevate valdkondlike digipöörete infot.
7. Elluviija kohustuste juurde on vajalik lisada ka prognoosi esitamise kohustus. Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.
8. Kui tegemist on taristuinvesteeringuga ühissätete määruse artikli 65 tähenduses (taristuinvesteeringu või tootlik
investeeringu mõisted on avatud RM 2015 juhendis toetuse sihipärase kasutamise kohta, leitav ekstranetis
https://confluence.rmit.ee/pages/viewpage.action?pageId=184692104), siis palun lisada kestuse nõue.
Antud selgitus Antud TAT-is sätestatud arendused ei ole taristuinvesteeringud nimetatud EL õigusakti mõistes.
9. Eelnõu punktis 9.1.7 on viide sama numbriga punktile ja seal ei ole nimetatud asutusi, millele esitada aruandeid. Aruande
esitamise kohana võiks olla ka nimetatud esitamise koht, milleks on e-toetuse keskkond.
Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.
10. Punkt 8 kas (projekti ) elluviidavate tegevuste aeg on maksimaalselt 18 kuud? Antud selgitus Ei, kuni 18 kuud on kinnitatav tegevuskava. Tegevused võivad olla lühemad, aga ka pikemad.
11. Punkt 9.1.6 kas vahearuannet kontrollib RA? Antud selgitus Vahearuannet ei kontrolli RA. Kooskõlastamisel olnud versioonis sooviti ühe punktiga katta nii RÜ,
kui RA aruanded, kuid see jäi arusaamatuks. Sellest tulenevalt on jagatud aruannete esitamise punkt
kaheks.
12. Punkti 9.1.9. ehk teavituskohustuste punkti varasemad täiendusettepanekud on sisse viimata. Elluviijal ei ole ainuke
teavituskohustus ürituse korraldamine.
Sõnastusettepanek: Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses
nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“
sätestatud nõuetele, mh korraldab teavitusürituse vastavalt § 2 lõikele 3.
Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.
13. Palun lisada vaidemenetluse juurde (kohustuslik TAT element), et vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel
lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Seletuskirja lisada selgitus, et osapooled (RÜ ja elluviija) on
riigiasutused. Riigikohus leidis 06.04.2023 otsuses kohtuasjas 3-22-1641 (SoM vs RTK), et riigiasutusel ei ole kaebeõigust
RTK tehtud otsuse peale. Kohtusse pöördumise võimalust ei tulene STS §-st 51 ega sätte koostoimest HMS §-ga 87. STS §
51 lg 1 eesmärk on üksnes sõnaselgelt sedastada, et vaidemenetlus on kohustuslik. Sama põhimõte kehtib ka ÜSS2021_2027
alusel toetuse andmisel riigiasutusele.
Arvestatud TAT eelnõu ja seletuskirja teksti täiendatud.
14. Teeme ettepaneku ühtlustada sõnastus käskkirjas ja tegevuste nimekirjas, kas tegemist on valdkondade või valdkondlike
digipööretega ning samuti ühtlustada, kas tegemist on digipöörde või digipöörete tegevuste nimekirjaga.
Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.
15. Seletuskirja p. 3.1.3 lause: "Valdkonna digipöörde elluviimisega seotud tegevused, mis hõlmavad valdkonna digipöörde
elluviimisega seotud tegevusi" vajab paremat sõnastamist. Palume vältida seletuskirjas tarbetuid kordusi.
Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.
16. Seletuskirja punkti 6.2 tulenevalt on tegevuste nimekirjale viidatud kui käskkirja lisale. Siin on vastuolu, sest õigusakti
lisa ei saa olla teise isiku antud akt. Tegevuste nimekiri on esitatud tabeli kujul, kus selle kasutamine on keeruline ja ei ole
otstarbekas.
Antud selgitus Käskkirja lisa 1 "Valdkondlike digipöörete nimekiri" kinnitatakse käskkirja lisana. Asekantsleri
kinnitatav tegevuskava sisaldab detailsemaid tegevusi, koos vastavate tulemuste ja detaislema
eelarvega, sh eelarved kontode lõikes.
17. Eelnõu punkti 8.2 kohaselt lähtutakse tegevuste nimekirja koostamisel seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027
rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Juhime tähelepanu sellele, et lisaks kavandatavatele
tegevustele, peab kavandatav käskkiri ise kui projektide kogum, vastama seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele ja -
metoodikale. Palun eelnõu seletuskirja täiendada.
Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 25.04.2023
ITL tervitab väga seda, et valdkondlike digipöörete toetamiseks on eraldiseisvate projektide
väljundite asemel fookus seatud valdkondade terviklikule arengule ja tulemustele ning et
soovitakse välja tuua selged seosed strateegiliste eesmärkide ning IT investeeringute vahel.
Teadmiseks
võetud
Samas ei paista meie hinnangul eelnõust kuidagi välja digipöörete toetamiseks vajalik
koostöö erasektoriga. Näiteks kompetentside erasektorist hankimise eelistamine seal, kus
mõistlikult võimalik, selle asemel, et luua uusi püsivaid ametikohti ka näiteks eraldiseisvate
ja/või lühiajaliste projektide juurde.
Antud selgitus Sisseostetavate tegevuste elluviimiseks hangivad elluviijad ja partnerid teenuseid riigihangete reegleid
järgides. Ettevõtjatel on võimalik nendel hangetel osaleda. Elluviija peab kaaluma, kas kompetents
ostetakse sisse või palgatakse.
Lähtuvalt CheckIT poolt koostatud analüüsi „IKT arenduste toimemudel“ peatükist 3.3.4.1
Infoarhitektuuri juhtimine, palume analüüsida võimalust lisada eelnõusse konkreetsemalt
kohustus hinnata tegevuste planeerimisel IKT kompetentside mõistlikku vajadust. Peame
oluliseks, et eelnõust tuleks selgelt välja, et infoarhitektuurist lähtudes saab määratleda
lisaks infovarade kriitilisusele ka teavet töötlevate toodete kriitilisuse. See on omakorda
sisendiks kaalutlemisele, milliseid IKT arenduse kompetentse on vaja kindlasti
organisatsioonis nii äri kui IT poolel püsivalt omada ja milliseid tuleks vastavalt vajadusele
sisse osta erasektorist.
Antud selgitus TAT p 2.1. katab nõuded ära. Elluviija peab digipöörde koostamisel lähtuma kehtivatest õigusaktidest.
Viidatud analüüsis nimetatud nõuded tulenevad elluviijale erinevatest seadustest ja määrustest (näiteks
AvTS, KüTS, TKTA määrus jne).
Leiame, et käskkirja §3 on praeguses sõnastuses laialt tõlgendatav, mistõttu ei tule
muudatused võrreldes eelmise perioodiga selgelt esile. Seletuskiri on oluliselt
ühemõttelisem ja täpsem, kuid kuna tegemist pole jõustava dokumendiga, siis palume
analüüsida võimalust kaasata vastavad täpsustused ka käskkirja.
Antud selgitus TAT-i sätete tõlgendamisel tuleb kasutada seletuskirja. Seletuskirja koostamise eesmärk ongi selles, et
avada õigusakti sätteid täpsemalt ja mitte koormata õigusakti liigse detailsusega.
Lisaks vajaks meie hinnangul eelnõus täpsustust toetavate tegevuste loetelu, eelkõige punkt
3.1.3, kus hetkel on kirjas nii „3.1.3. valdkonna digipöörde elluviimisega seotud tegevused;“.
ITL-i ettepanek on see punkt sõnastada täpsemalt järgmiselt: „3.1.3. ja muud digipöörde
elluviimisega seotud tegevused;“. Seda eelkõige täheldades, et punktid 3.1.1. ja 3.1.2. käivad
tegelikult samuti digipöördega seotud tegevuste alla.
Antud selgitus Seletuskirjas on TAT p 3.1. sisu selgitud ja toodud näited.
Täpsustust vajab käskkirja punkt “3.1.4 teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1.–3.1.3.
nimetatud tegevuste osas.” Võttes arvesse seletuskirjas toodud eesmärki: “Valdkondlike
digipöörete toel jõuavad aastaks 2030 avalikud teenused kasutajateni parima võimaliku
väärtusega ja on jätkusuutlikult rahastatud. Äripoole tehnoloogia juhtimise võimekus on
tõusnud ning IT-arendus lähtub strateegilistest eesmärkidest.”, teeme ettepaneku sõnastada
punkt järgmiselt: “3.1.4 elluviija ja partnerite teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1.–3.1.3.
nimetatud tegevuste osas.”.
Arvestatud TAT eelnõu tekstis parandatud.
ITL hindab kõrgelt seletuskirjas toodud digipöörde rahastatavate tegevuste
valikukriteeriume, kuid leiab, et need tuleb kajastada käskkirja koosseisus nõuete loendina
jõustamise eesmärgil. Näiteks käskkirja sisust ei tule selgelt välja seletuskirjas toodud
rahastatavate tegevuste väga oluline valikukriteerium, mis on seotud tippjuhtide
vastutusega: “Digipöörde tegevused on põhjendatud, kui strateegia on läbimõeldud tippjuhi
tasemel ja on olemas terviklik lähenemine järjepidevaks avaliku teenuse parendamiseks või
ühe tervikvaldkonna korda tegemiseks”. Soovitame lisada käskkirja punkti 8.2 rahastuse
eeldusena viite TKTA §5 lõikele (3) “Ministeeriumi valitsemisala teenuste terviklikku arengut
korraldab ministeeriumi kantsler või tema volitatud isik, lähtudes valitsemisala ülesannetest
ja asjaomastes strateegilistes arengudokumentides seatud eesmärkidest.” Sõnastuse
ettepanek: “8.2 Rakendusasutus nõustab enda koostatud kontroll-lehtede alusel
valdkondlike digipöörete ettevalmistamist ja elluviimist ning tagab, et elluviimisel järgitakse
digiriigi põhimõtteid ja loogikat. Valdkondlike digipöörete tegevuste nimekirja koostamisel
lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest
valikukriteeriumidest, -metoodikast ja TKTA määruse §5 lõikest (3)”.
Antud selgitus TAT p 2.1. katab nõuded ära. Elluviija peab digipöörde koostamisel lähtuma kehtivatest õigusaktidest.
Viidatud analüüsis nimetatud nõuded tulenevad elluviijale erinevatest seadustest ja määrustest (näiteks
AvTS, KüTS, TKTA määrus). Valikukriteeriumide sätestamisel on kasutatud ainult seirekomisjoni
kinnitatud kohustuslikke valikukriteeriume ja ei ole vajadust neid laiendada.
ITL leiab eelmise tähelepaneku täiendusena, et digipöörde tegevuste valikukriteeriumitest
on ennatlikult elimineeritud väga oluline valikukriteerium: “4. Valikukriteerium – elluviija või
partneri suutlikkus tegevusi ellu viia. Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri
poolt tegevuste nimekirja ning eraldi suutlikkust ei hinnata. /.../ Kuna elluviija ja partneri
suutlikkus on juba läbi kohustuslike ülesannete ja rollide tagatud, siis eraldi suutlikkust hinnata ei ole vaja.”. ITL-i
hinnangul ei ole kõikide elluviijate ja partnerite suutlikkus
digipöörete elluviimiseks ja digiriigi arenduse põhimõtete järgimiseks tegelikkuses piisav, mis
võib viia Eesti digiriigi arengu pidurdumiseni tänu rahastuse valikukriteeriumite nõuetele
mittevastavuse tõttu. Selle tulemusena võib tagasilöögi saada Eesti IT sektori panus SKT-sse
tänu vähenenud avaliku sektori tellimustele. ITL teeb ettepaneku elluviimise suutlikkuse
hindamine valikukriteeriumina siiski kasutusele võtta.
Antud selgitus Seletuskirjas on p-s 8 neljandat valikukriteeriumi arvestatud ja selle kasutamist selgitatud.
Elluviija suutlikkusega on seotud ka teine probleem: kui elluviija suutlikkus osutub punktis
9.1.5 toodud kohustuste täitmisel (arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel
digiriigi toimimise põhimõtteid, õigusraami ning suundasid) ja punktis 9.2.2 toodud õiguste
realiseerimisel (tegevuste abikõlblikkuse, eesmärgipärasuse ja teostatavuse hindamine)
ebapiisavaks, siis see avaldab vahetut mõju partnerite suutlikkusele täita strateegilisi
eesmärke ning realiseerida punktis 10.2 toodud õiguseid. ITL teeb ettepaneku lisada punkt
10.2.2 järgmises sõnastuses: “Partneril on õigus pöörduda rakendusasutuse poole
konsultatsiooni saamiseks punktis 10.2.1 toodud õiguste realiseerimiseks.”.
Antud selgitus Praktilist suhtlust ei ole otstarbekas detailselt sisse kirjutada õigusakti. Juhime tähelepanu, et partnerid
on TAT p 5.4. kohaselt avaliku sektori asutused.
Tähelepanek sisulise mittevastavuse kohta käskkirjas ja seletuskirjas. Seletuskirja punktis 8
on kirjas: “Elluviija võib koordineerida tegevuste nimekirja koostamist vabalt valitud vormil
ning protsessis, sh arvestades riigieelarve planeerimise loogikat ning rakendusasutuse
juhised ning tähtaegasid.”. Käskkirja punktis 9.1.1. on kirjas: “koostab digipöörde tegevuste
nimekirja, arvestades eelarve planeerimise ajakava ning rakendusasutuse kättesaadavaks
tehtud vormi ja seatud tähtaegasid;”. ITL leiab, et seletuskirjas toodud fraas “vabalt valitud
vorm” on vastuolus käskkirja fraasiga “rakendusasutuse vorm”. Teeme ettepaneku see
vastuolu kõrvaldada.
Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.
Lisame, et ITL kiidab heaks punktides 9.1.4 ja 10.1.4 seatud kohustuse lisada võimalusel töö
teostaja logo või viide töö teostajale, kui töö tulemus on kasutajale nähtav.
Teadmiseks
võetud
Eesti Puuetega Inimeste Koda 12.05.2023
Toetuse andmise tingimuste eesmärgiks on toetada erinevaid valdkondlike digipöördeid, sealhulgas tagades inimeste
põhiõiguste kaitse, tõsta teadlikkust ning pakkuda kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajamugavalt, küberturvaliselt,
andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas. Eelnõu seletuskirjast loeb, et digiteenuseid arendatakse
jälgides ning planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid oleksid digiligipääsetavad, st
oluline on arendamisel rakendada ligipääsetavuse standardite nõudeid.
Eesti Puuetega Inimete Koda on seisukohal, et ligipääsetavus on digipöörde projekti osana kohustuslik nõue, mitte
vabatahtlik kriteerium, seega tuleks seda ka eelnõu seletuskirjas selgelt väljendada.
Arvestatud TAT eelnõu seletuskirjas parandatud.
Samuti on ligipääsetavuse nõue oluline, et ligipääsetavus oleks olulisel kohal nii projekti loomise algfaasis kui ka kogu
projekti eluea vältel, et tagada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 9 („Juurdepääsetavus“) punkt 1, mille
kohaselt tuleb konventsiooni ratifitseerinud riigil tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele
keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning
muudele avalikele ehitistele ja teenustele nii linna- kui ka maapiirkondades ning punkt 2 lõige f, osalisriigid viivad läbi
meetmeid selleks, et edendada muid asjakohaseid puuetega inimestele osutatava abi ja toe vorme, et tagada neile juurdepääs
teabele.
Teadmiseks
võetud
21.08.2023
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused
valdkondlike digipöörete toetamiseks“ eelnõu seletuskiri
I SISSEJUHATUS
Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on aluseks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706)
(edaspidi ühissätete määrus) artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse
poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava
“Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava).
Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1
alusel.
Meetmete nimekiri on Euroopa Komisjonis kinnitatava rakenduskava detailsem siseriiklik
juhtimistööriist, kus fikseeritakse, milline asutus millises rollis on, milliseid meetmeid
rakendab, milline on eelarve, kaasrahastamise allikas ning oodatavad tulemused (väljund- ja
tulemusnäitajatena). Euroopa Komisjon kinnitas rakenduskava 4. oktoobril 2022. Vabariigi
Valitsuse istungil 3. juulil 2023. a. kinnitatudmeetmete nimekirjas on poliitikaeesmärk 1
meetme 21.1.2.1 “Digiriik” rakendusasutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi ka rakendusasutus või MKM) ja rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus
(edaspidi rakendusüksus).
Käesoleva käskkirjaga (edaspidi TAT (toetuse andmise tingimused)) kehtestatakse
poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike,
ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1
„Digiriik“ sekkumise 21.1.2.11 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt
avalikus sektoris“ toetuse andmise tingimused vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ning
rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks.
TAT eesmärgiks on toetada valdkondlikke digipöördeid, sealhulgas tagades inimeste
põhiõiguste kaitse, lisaks tõsta teadlikkust digiriigist ja selle pakutavatest võimalustest,
pakkudes seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajamugavalt, küberturvaliselt (st
rakendades riskihaldus- ja infoturbe meetmeid), andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt
igas piirkonnas, lähtudes Vabariigi Valitsuse 23.12.2021. a. protokollilise otsusega kinnitatud
„Eesti digiühiskonna arengukava 2030” (edaspidi DA 2030) eesmärkidest.
Valdkondlikud digipöörded kokku hõlmavad kogu riiki ning arvestatakse iga ministeeriumi
valitsemisala järgi, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse seaduses. Samuti on igal
ministeeriumil oma peamine arengukava või strateegia, millest digipöörete plaanide tegemisel
lähtutakse. Samas tuleb arvestada, et iga digipööre peab sisaldama DA 2030 suuniseid ning
kõik tegevused peavad lähtuma sellest, kuidas digiriiki ehitatakse (nt teenuste juhtimine,
andmed, tehnoloogia, sündmusteenused, proaktiivsed teenused jne.) Seetõttu on ka MKM
digiühiskonna arengu eest vastutavana kogu TATi ülene rakendusasutus ning hoiab seetõttu ka
riigiülest digiriigi pilti koos (nt kõik rahastamisallikad). Sama lähenemine on antud MKMile
ka riigieelarve protsessis, kus MKM annab eksperthinnangu kõikide info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) lisataotluste menetluses vastavalt Vabariigi
Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja
tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning
riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 5 lõikele 4.
Poliitikaeesmärk nr 1 „ Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu toomine
kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetme nr 21.1.2.1
„Digiriik“ sekkumise „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus
sektoris“ EL-i toetuse eelarve on meetmete nimekirjas 136 000 000 eurot (Euroopa
Regionaalarengu Fond, edaspidi ERF), riiklik kaasfinantseering 58 285 714 eurot. Antud
käskkiri hõlmab sellest 70 000 000 eurot (ERF) ja lisanduv riiklik kaasfinantseering on 30 000
000 eurot.
Lisaks on 14. märtsil 2023 allkirjastatud „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi
kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise
toetamiseks“ käskkiri nr 441, millega antakse toetust riigiüleste kesksete teenuste
arendamiseks, millede arendamine toimub peamiselt MKM valitsemisalas. Käesoleva
käskkirjaga antakse toetust valdkondlikele digipööretele, mis võivad olla, aga ei pea olema ühe
valitsemisala piires. Nende kahe käskkirjaga kaetakse enamus meetme vahenditest.
Allesjäävate vahendite kasutamine otsustatakse edaspidi. Vajadusel koostatakse voorulise
taotlemise määrus, kuid neid vahendeid võidakse kasutada ka kahe käskkirja eelarvete
suurendamiseks.
TAT sisaldab toetavate tegevuste eesmärkide, tulemuste ja tegevuste kirjeldust, eelarvet,
näitajaid ning rakendamise tingimusi.
Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i digiarengu osakonna IT rahastamise
valdkonna endine juht Kaire Kasearu (e-post: [email protected], telefon: 625 6376),
nõunik Margo Keerme (e-post: [email protected], telefon: 639 7647) ja nõunik Alar
Teras (e-post: [email protected], telefon: 625 6377) ja strateegiaosakonna välisvahendite
õiguse nõunik Nele Mals (teenistusest lahkunud), välisvahendite valdkonnajuht Rando
Härginen (e-post: [email protected], telefon: 625 6446) ja struktuurivahendite nõunik
Natalja Zinovjeva (e-post: natalja.zinovjeva@mkm,ee, telefon: 715 5886). Käskkirja juriidilise
ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected]).
1. Punkt “Reguleerimisala”
Eelnõu punkt 1.1 kirjeldab toetatavate tegevuste seost aluseks oleva rakenduskavaga,
nimetades asjakohase poliitikaeesmärgi ja meetme ning sekkumise.
Eelnõu punkt 1.2 toob välja, et TATi rakendatakse tulemusvaldkonna „Digiühiskond“
programmi „Digiühiskonna programm“ meetme „Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi
alusbaasi kindlustamine“ alusel.
1 https://adr.rik.ee/mkm/dokument/13870447
Kulude tekkimisel liiguvad eelarved õigetesse programmidesse ja tegevustesse ning kehtib
tavapärane tegevuspõhise eelarve rakendamise loogika.
Punktis 1.3 sätestatakse, et toetavate tegevuste raames ei anta riigiabi ega vähese tähtsusega
abi, sest ei toetata majandustegevust. Toetuse saajad on ministeeriumid, Riigikantselei ja
ELVL ning TATi raames elluviidavad tegevused ei ole majandustegevus. Riigiabi mõiste
tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikest 1, mille kohaselt on igasugune
liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või
ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist,
siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.
Toetuse saaja (elluviija) ja partner kohustuvad tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste
puhul järgima riigihangete seadust. Avatud hankemenetluse läbiviimisel eeldatakse, et
ettevõtjatele eelist ei anta. Järelikult on riigiabi andmine välistatud ka teisel tasandil.
2. Punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemus“
Punktis 2.1 on sätestatud TATi eesmärgina, et toetatakse valdkondlikke digipöördeid, mis
tuginevad iga valdkonna enda arengukavale ning strateegiale. Digiriik vajab arenguhüpet igas
valdkonnas (nt haridus, kultuur, õigus, sisejulgeolek, tervis) ning kodanike suhtlust riigiga
tuleb pidevalt edasi arendada, samas tagades inimeste põhiõiguste kaitse, lisaks tõstes
teadlikkust ning pakkuda seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajakeskselt,
küberturvaliselt, andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes DA
2030 eesmärkidest.
Üldised põhimõtted valdkondliku digipöörde elluviimisel:
· kõikide valitsemisalade ja üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu (ELVL)
digipöörded lähtuvad DA 2030 ja Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi
pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) visiooni strateegilistest
suundadest ja prioriteetidest ning panustavad nendes kirjeldatud eesmärkide saavutamisse;
· valdkondlik digipööre on strateegiliste äriliste eesmärkide saavutamist toetav, efektiivselt
juhitud, tulemuspõhine ning selgelt mõõdetav tegevusplaan selleks, et kestlike digitaalsete
lahenduste abil realiseerida kasutajate jaoks avaliku sektori võimekuste ja võimaluste
potentsiaal ning luua kasutajakeskses suhtluses riigiga maksimaalset väärtust;
· valdkondlikus digipöördes on selge seos strateegiliste eesmärkide ning IT investeeringute
vahel. Fookus on valdkonna terviklikul arengul ja tulemustel, mitte ainult eraldiseisvate
projektide väljunditel;
· kesksel kohal on kasutaja ning kõik valdkondliku digipöörde tegevused aitavad kasutajal (sh
kodanikul) talle kõige mugavamal moel kõrge lisaväärtusega teenuseid tarbida.
Punktis 2.2 kirjeldatakse meetme tegevuse oodatavat tulemust, mis on seotud DA 2030
peamise mõõdikuga, milleks on tagada digiteenuste kasutajate parim kogemus tasemega 90%.
Eesmärk on, et kui valdkonnas digipööret ellu viiakse, siis on kohustuslik mõõta kasutaja
rahulolu. Lisaks on igal valdkonnal oma mõõdikud, mis tulenevad oma arengukavadest ning
Eesti 2035 eesmärkidest. Hetkeolukord on see, et avalike teenuste kasutajateni jõuavad
teenused kohmakalt, sh on probleemiks taakvara võlg ning puuduv jätkusuutlik rahastusmudel.
Puudujäägid on teenuste juhtimises, kasutajakogemuses, andmehalduses, tehnoloogias,
küberturvalisuses, oskustes ning jätkusuutlikkuse tagamises. Teenuste omanikud ei oma
piisavat kontrolli tehnoloogia valitsemise ja juhtimise üle. Valdkondlike digipöörete toel
jõuavad aastaks 2030 avalikud teenused kasutajateni parima võimaliku väärtusega ja on
jätkusuutlikult rahastatud. Äripoole tehnoloogia juhtimise võimekus on tõusnud ning IT-
arendus lähtub strateegilistest eesmärkidest. Otsene mõju – kasutajale on kõik avalikud
teenused kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis, olenemata
tema elukohast, teenuse kasutamise kanalist, vanusest või erivajadustest. Kaudne mõju –
avalikud teenused võimaldavad täide viia valdkondlike arengukavade sisulisi eesmärke,
näiteks inimeste tervena elatud aastad, säästev, riskikäitumisi vähendav, õnnetusi ennetav ning
keskkonda ja kultuuri hoidev ühiskond.
Punktis 2.3 on välja toodud, et toetuse andmisel järgitakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi
ühendmäärus) kohaseid horisontaalseid põhimõtteid ning kirjeldatud on seoseid riigi
pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 riigivalitsemise sihi ja asjakohasemate näitajatega,
mille saavutamisse toetuse andmisega panustatakse.
Toetuse andmise tingimused haakuvad eelkõige riigivalitsemise sihi teemakimpude järgmiste
osadega:
1) Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus
ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Avalikud
teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus
ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele;
2) Eesti on valvatud ja kaitstud, maailmas tuntakse meid hästi ja riigi rahvusvaheline positsioon
on tugev;
3) avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad
inimeste heaolu ja turvalisust.
Eesti 2035 tegevuskavas olevate eesmärkide saavutamist, regionaalset arengut, võrdseid
võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse
näitajatega (vt tabel 1).Iga valdkond arvestab neid oma valdkondliku digipöörde juures.
Tabel 1. „Eesti 2035“ näitajad, mis iseloomustavad horisontaalsete põhimõtete edenemist
„Eesti 2035“
alasiht
Eesti 2035 näitajad
Sooline
võrd-
õiguslikkus
Võrdsed
võimalused
Ligi-
pääsetavus
Regionaalsed
erinevused
järgmistes
näitajates
Keskkond/
Kliima
„Eesti 2035“ siht „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine”
Täpsustus näitajate kohta: Eesti 2035 horisontaalsete põhimõtete näitajatele sihttasemeid ei
seata ja nende saavutamist ka meetme/projekti tasandil mõõtma ei pea. Need on
mõjuindikaatorid, kuhu panustavad väga paljud meetmed oma tegevustega.
Eesti on
uuendus-
meelne,
teadmiste
loomist ning
kasutamist
väärtustav
riik
Soolise
võrdõigus-
likkuse
indeks
Hoolivuse
ja koostöö-
meelsuse
mõõdik
Ligipääseta-
vuse mõõdik
Ligipääseta-
vuse kohta on
esitatud
eeltingimus,
millele
arendus-
tegevus peab
vastama.
Rahulolu
KOV-i
teenustega
KOV avalike
digiteenusteg
a rahulolu
mõõdetakse,
kui see on
seotud KOVi
teenusega.
Kasvuhoonega
aside heide
transpordisekt
oris
Kliimakindlus
antud TATiga
ei ole seotud
ega kuulu
taristu-
projektide
kategooriasse,
mis on
nimetatud
Euroopa
Komisjoni
kliimakindluse
hindamise
juhendis ptk
3.2.1. (tabel 2).
Eesti on
usaldus-
väärne riik
Eesti on
inimese-
keskne riik
Näitajasse „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ panustatakse tegevuste kavandamisel eri
sotsiaalsete rühmade (nt vanemaealised) vajaduste arvestamisega.
TATi elluviimisel rakendatakse asjakohaseid meetmeid isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks.
Tehisintellekti süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et algoritmil põhinevad
hinnangud ei oleks kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe. Digiteenuste
arendamisel ja osutamisel võetakse võimalusel arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega,
erivajadusega kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja võimalused digiteenuste
kasutamiseks ja seatakse eesmärgiks inimestele võrdsete võimaluste loomine digiteenustele
juurdepääsuks. Loodavaid uusi ja täiendatud lahendusi testitakse võimalusel eri soost, vanuses,
rahvusest ja erivajadusega kasutajarühmade peal ning rakendatakse teenuse disaini standardi
10 käsku (https://medium.com/digiriik/digiteenuste-10-k%C3%A4sku-ehk-kuidas-luua-
parimat-digiriigi-kogemust-8afeb0b31fd9 ).
Digiteenuseid arendatakse, jälgides ning planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist
võimaldavad infosüsteemid oleksid digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada
ligipääsetavuse standardite nõudeid. Ligipääsetavuse nõuded elluviijatele ja partneritele
(teabevaldajad) on sätestatud AvTS § 32 lg 1 p 6 ja 7 ning lg 2. Täpsemad nõuded on välja
toodud siin: https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-
tagamine.
Regionaalarengut puudutavas valdkonnas arvestatakse, et avalike e-teenuste kättesaadavus
ning kvaliteet ei tohi sõltuda inimese elukohast. Väikses haldusüksuses elaval inimesel on
õigus täpselt sama kvaliteetsele ning lihtsasti kättesaadavale digiteenusele oma haldusüksuses
kui näiteks pealinnas elaval inimesel. Kuna käesoleva TATi elluviija saab olla vastava
valdkonna eest vastutav ministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit, siis panustatakse
otseselt regionaalarengusse läbi avalike teenuste.
Keskkonna ja kliima valdkonnas arvestatakse, et paremate digiteenuste arendamise tulemusel
vähenevad sundliikumised, mida kodanikud peavad tegema riigi- või KOV asutustega
suhtlemiseks. Samuti väheneb avalikul sektoril kaasaegsemate digilahenduste abil näiteks
vajadus viia läbi järelevalvetegevusi kohapeal. Sundliikumiste vähendamisega väheneb
vajadus kasutada autosid ja muid transpordivahendeid. Seega panustatakse kasvuhoonegaaside
heite vähendamisesse transpordisektoris.
Nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema
kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste
konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 1).
Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi
rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (seletuskirja lisa 2).
3. Punkt „Toetatavad tegevused”
Punktis 3.1 sätestatakse, et arvestades infoühiskonna ja infotehnoloogia kiiret arengut ning
vajadust läheneda infoühiskonna alaste teemade käsitlemise teravike seadmisele paindlikult,
esitab TAT üldised tegevused eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Punktis 3.1 esitatud
tegevusi viivad ellu toetuse saaja ehk elluviija ja/või partner omategevustena või ostetud
tegevustena. Eesmärgi saavutamiseks töötatakse välja või arendatakse infotehnoloogilisi
lahendusi nt andmekogude, elektrooniliste töövahendite või andmelahendussüsteemidena.
Samuti kaardistatakse, töötatakse välja, arendatakse ning levitatakse ja tutvustatakse
kasutajatele ja laiemale avalikkusele nii uusi kui juba olemasolevaid infotehnoloogilisi
lahendusi oma valdkonnas.
Tegevused antud TATi raames on alljärgnevad ning on seotud detailsemalt DA 2030
suundadega, mis on universaalsed kõikidele valdkondlikele digipööretele:
3.1.1. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine – DA 2030 suunad: avalike
teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine; andmepõhine riigivalitsemine ja andmete
taaskasutamine, tulevikukindlate digiriigi platvormide arendamine ja juurutamine, uute
lähenemisviiside pidev katsetamine; avatud innovatsiooni ja digiriigi kogukonna arendamine;
avaliku sektori digimuutuste võimendamine; üleminemine sündmuspõhistele ja proaktiivsetele
teenustele; krativäelise riigi arendamine ja juurutamine; inimkeskse digiriigi arendamine ja
juurutamine; rohelise digiriigi arendamine ja juurutamine jne.
3.1.2. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena (DA 2030
lk 39-43) – DA suunad: ajakohase küberturvalisuse riiklik korraldamine; suundumuste, riskide
ja mõjude analüüsivõime arendamine; suurema küberturvalisuse võimekuse tagamine jne.
3.1.3. teadlikkuse tõstmine eelnimetatud ja punkti 3.1.4 tegevuste osas, mis hõlmab standardite,
raamistike, metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide väljatöötamist ning levitamist;
digiühiskonda puudutavate hindamiste, kontseptsioonide, uuringute ja analüüside
korraldamist, läbiviimist ning tulemuste levitamist; koolituste, õppereiside, seminaride,
töötubade, ajurünnakute, infopäevade, konverentside ja kursuste ettevalmistamist, läbiviimist
ning tulemuste levitamist; kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate, teavitustegevuste ja
esitluste kavandamist ning läbiviimist jne. Sealhulgas toetatakse elluviija ja partnerite
teadlikkuse tõstmist. Sündmused ja koolitused korraldatakse järgides keskkonnahoidlike
sündmuste juhendit, mis on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi veebilehel rubriigis
“Keskkonnateadlikkus”.
3.1.4. valdkondliku digipöörde elluviimisega seotud tegevused, nt hangete läbiviimise ja
korraldamisega seotud tegevused, valdkondliku digipöörde koordineerimise ja võimestamisega
seotud tegevused, kogukonna koordineerimise ja innustamisega seotud tegevused.
Nimetatud tegevustes ei toetata avalikku info- ja kommunikatsioonitaristut, nt
mobiilsidevõrke, andmeedastuskaableid jms.
Punktis 3.2 sätestatakse, et TAT-st toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt
keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega
kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)
2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses ega tekita seal nimetatud
olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk „ei
kahjusta oluliselt“) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt olulist kahju
keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.
Toetavate tegevuste puhul järgitakse läbivalt “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega kooskõla.
4. Punkt „Näitajad“
Punktis 4 on toodud meetmete nimekirja näitajad ja TATi projektispetsiifiline näitaja koos
vastavate vahe- ja sihttasemetega. Antud näitajad on koond kõikide digipöörete kohta ning
rakendusasutus koondab iga valdkondliku digipöörde elluviija aruandluse pealt
saavutustasemed kokku.
Näitaja
Meetmete nimekirja tulemusnäitaja: “Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -
protsesside kasutajad” (RCR11).
Tasemed
Algtase on 0 ning lõpptase 2 000 000 (2029. a). Nende hulka loetakse üksnes käesoleva TATi
toetusena valminud uute või täiendatud avalike digiteenuste, toodete või protsesside kasutajaid.
Üleriiklikult on lõpptase 4 500 000 lõppkasutajat aastas.
Selgitus
Arendatud või täiendatud avalike digiteenuste, toodete ja protsesside kasutajate aastane arv.
Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused. Kasutajateks on uue või
täiendatud avalike digiteenuste ja toodete kliendid ja avaliku sektori asutuste töötajad, kes uusi
või oluliselt täiendatud digiprotsesse kasutavad. Loetakse kõigi uute digiteenuste, toodete
ja/või protsesside kasutamiskordasid aastas, mis ei ole seotud unikaalse inimesega,
kumulatiivselt. Autenditud ja unikaalne kasutaja ei näita teenuse kasutamise tegelikku seisu,
sest kõikide teenuste jaoks ei pea ennast autentima. Lisaks on administratiivselt ebamõistlik
hakata eristama autenditud ja mitteautenditud kasutajaid.
Näitaja
Meetmete nimekirja väljundnäitaja: “Uued või täiendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid”.
Tasemed
Algtase on 0, vahetase 18 (2024. a) ja lõpptase 35 (2029. a). Nende hulka loetakse üksnes
käesoleva TATi toetusena valminud uusi või täiendatud digiteenuse, -toodete ja/või -
protsesside arvu.
Üleriiklikult on vahetase 25 ning lõpptase 90 teenust.
Selgitus
Tegemist on uute või täiendatud digiteenuste arvuga. Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued
lisandunud funktsionaalsused või olemasolevate funktsionaalsuste märkimisväärsed
uuendused. Iga teenust või uut funktsionaalsust loetakse eraldi. Ka uuele teenusele võib tekkida
uus funktsionaalsus. Sellisel juhul on tegemist kahe erineva korraga.
Näitaja
EK ühine väljundnäitaja: “Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -
protsesside väljatöötamiseks” (RCO14).
Tasemed
Algtase on 0, vahetase 12 (2024. a) ning lõpptase 30 (2029. a). Nende hulka loetakse üksnes
asutusi, kes käesoleva TATi kaudu toetust saavad, sh partnerid
Riigiüleselt on algtase 0, vahetase 20 ning lõpptase 50 toetatud asutust.
Selgitus
Tegemist on TATiga toetavate avaliku sektori asutuste arvuga, keda toetatakse digiteenuste,
toodete ja protsesside väljatöötamiseks või oluliseks täiendamiseks. Oluliste täienduste hulka
kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused, sh ligipääsetavuse nõuete täitmine ja UX
funktsionaalsused jmt. Avaliku sektori asutuste hulka kuuluvad riigiasutused ning nende poolt
hallatavad asutused, avalik-õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused või muud avaliku
võimu täideviijad. Topelt lugemise vältimiseks loetakse iga asutust, mida on toetatud erinevate
tegevuste raames, näitajas ühe korra. Toetatud asutuste andmed lisab elluviija SFOS
andmekorje moodulisse. Näitajat raporteeritakse, kui kõik konkreetse avaliku sektori asutusega
seotud tegevused on lõppenud. Toetatud asutuste infot hakatakse koguma Sündmuste
Infosüsteemis (SIS).
Näitaja
Projekti spetsiifiline näitaja: “Avalike digiteenustega rahulolu”.
Tasemed
Mõõdiku lõpptase on tulenevalt “Digiühiskonna arengukava 2030” sätestatud eesmärgile 90%
(2029. a). Vahetase ei kohaldu.
Selgitus
Mõõdikuga mõõdetakse nii eraisikute kui ka ettevõtete rahulolu avalike teenustega, mida on
tarbitud elektrooniliste kanalite kaudu (e-iseteenindus, veebileht, e-post, nutirakendus jmt).
Mõõtmise metoodika pannakse paika TATi tegevuste koostamisel. Tegemist on projekti
spetsiifilise näitajaga ning selle täitmist raporteeritakse järelaruandega.
Perioodi 2021-2027 kohaste näitajate definitsioon ja raporteerimise reeglid on toodud perioodi
2021–2027 näitajate metoodikas, millest rakendamisel juhindutakse.
5. Punkt “Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partnerid”
Punkti 5.1 kohaselt on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Rakendusasutuse ülesandeid täidab eelkõige strateegiaosakond, kes koordineerib
ministeeriumi strateegia ja Euroopa Liidu struktuurivahendite strateegia ministeeriumi
valdkondi käsitlevate osade väljatöötamist, tagab välisvahendite efektiivse kasutamise
ministeeriumi valitsemisalas ning teostab välisvahendite kasutamise üle seiret ja järelevalvet.
Valdkondlike digipöörete teemades täidab rakendusasutuse rolli ka digiriigi arendamise
osakond.
Punkti 5.2 kohaselt on rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus.
Elluviija on punkti 5.3 kohaselt iga valdkonna eest vastutav ministeerium. Kohalike
omavalitsuse üksuste valdkondliku digipöörde vastutus on delegeeritud Eesti Linnade ja
Valdade Liidule. Elluviijad nimetatakse digipöörete nimekirjas ja tegevuskavades. Iga
ministeeriumist või ELVL-st elluviija vastutab oma valdkondliku digipöörde ning
tegevuskavas olevate tegevuste elluviimise eest. Ministeeriumite valitsemisalad on jaotatud
vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele. Kui valitsemisala või ELVL digipöördel on puutumus
rohkem kui ühe ministeeriumi valitsemisalaga, siis võib ka digipöörde planeerida kaheks. TATi
koostamisel ei ole kõik ministeeriumid oma valdkondlikku digipööret veel esitanud. Kui need
esitatakse ja punkti 8.1. nõustamise tulemusel otsustab rakendusasutus neid toetada, tehakse
TAT-s vastav muudatus.
Elluviijal on punkti 5.7 järgi õigus kaasata tegevuste elluviimiseks partnereid avalikust
sektorist. Kuna käskkiri on suunatud erinevate valdkondade digipöörete elluviimiseks, siis
partnerite kaasamisel lähtutakse sellest, kes on vastava valdkondliku digipöörde jaoks pädev
ning otseselt seotud vastava valdkondliku digipöörde ning selle tegevustega (näiteks partner
vastutab konkreetse infosüsteemi, andmekogu, vms eest). Partnerite valikul tuleb lähtuda nende
ülesannetest ning seosest tegevusega. Partneriteks võivad olla põhiseaduslikud institutsioonid,
valitsusasutused ja nende hallatavad asutused, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad
asutused, kohalike omavalitsuste liidud, mittetulundusühingud ja sihtasutused juhul, kui nad
pakuvad otsest avalikku teenust. Kuna peamised partnerid on valdkondade IT-asutused, siis
Sotsiaalministeeriumi näitel on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK)
põhimääruses sätestatud: TEHIKu tegevusvaldkond on Sotsiaalministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste
arendamine, haldamine ja pakkumine. Sotsiaalministeeriumi partnerina alustas TEHIK
tegevust 2017. aasta 1. jaanuaril, mil konsolideeriti Sotsiaalministeeriumi IKT osakond ja Eesti
E-Tervise Sihtasutus. Täna on TEHIK Sotsiaalministeeriumile partneriks uute e-teenuste
loomisel nii Sotsiaalkindlustusametile, Tervisekassale, Terviseametile, Tervise Arengu
Instituudile, Ravimiametile, Tööinspektsioonile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele kui
ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule. Lisaks on TEHIKul oluline roll
tagada kohalikele omavalitsusüksustele mõeldud sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri
töö ning teha koostööd tervishoiuteenuse osutajatega, kellele tuleb tagada andmevahetus
tervise infosüsteemiga.
Partneri roll on arvestades kõiki digiriigi ehitamise põhimõtteid välja arendada kokku lepitud
e-teenused, samuti vastutada, et kasutatavad infotehnoloogilised lahendused on turvalised,
kaasaaegsed, mugavad kasutada, liidestuvad riigi teiste registritega ning täidavad kõiki riigi
poolt e-teenustele seatud tingimusi. Lisaks on partnerite koordineerida ja jälgida, et nende
vastutatavad planeeritavad arendustegevused püsiksid kokkulepitud ajakavas.
Punktis 5.7 sätestatakse, et elluviijal on õigus kaasata punktis 5.6. nimetamata partneritena
asutusi, kes on olulised TAT-s sätestatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Erinevad
ministeeriumid võivad partneritena kaasata samu asutusi. Näiteks võib Statistikaamet olla
partneriks nii Rahandusministeeriumi kui Siseministeeriumi poolt ellu viidavate tegevuste
puhul, sest Statistikaameti andmete kasutamine võib olla oluline mitmes valdkonnas. Avaliku
sektori partneriteks võivad olla ka kohalikud omavalitsuse üksused ja nende hallatavad
asutused, kohalike omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad
pakuvad otsest avalikku teenust ning on olulised eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Kui
elluviija kaasab täiednavaid asutusi partnerina, siis muudetakse käskkirja punkti 5.6 ja lisa 1.
Kuna perspektiivis on keerukas kõiki võimalikke partnereid ette näha, siis on see võimalusena
olemas.
6. Punkt “Eelarve”
Punktis 6.1 esitatakse toetavate tegevuste kogueelarve, milleks on 100 000 000 eurot ja mida
rahastatakse EL toetusest (ERF-ist) 70% ulatuses. Seega on ERF-i toetus 70 000 000 eurot ja
riiklik kaasfinantseering on 30% ehk 30 000 000 eurot.
Punktis 6.2 nimetatakse, et kavandatavad eelarved aastate lõikes on toodud käskkirja lisas 1.
Valdkondlike digipöörete materjalide uuendamisel ja järgmiste aastate eelarvete selgumisel
muudetakse käskkirja lisa 1.
7. Punkt “Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood”
Seitsmendas punktis esitatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood, mis algab
käskkirja kinnitamisest ja lõpeb 31. augustil 2029. Struktuuritoetuste abikõlblikkuse periood
kestab küll 31. detsembrini 2029, aga menetluslike tegevustega arvestamisel peavad tegevused
lõpetatud olema 31. augustil 2029.
8. Punkt “Tegevuste kirjeldus käskkirja eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks“
Punktis 8.1 sätestatakse, et rakendusasutus viib läbi valdkondlike digipöörete nõustamisi ning
juurutab riigiülese arengu seiramiseks ning kvaliteedijuhtimiseks standardeid ja
mõõtmismetoodikat kontroll-lehtede alusel. Metoodika kriteeriume täites on võimalik tagada
valdkondlikes digipööretes mõõdetav tõus teenuste juhtimise, andmehalduse, tehnoloogia,
küberturvalisuse, oskuste, üldise võimekuse ja juhtimise ning kestlikkuse kvaliteedis.
Mõõtmise tulemusena tagatakse protsessi läbipaistvus ning süsteemne tippjuhtide, sh valitsuse
teavitamine, et vältida riskantsete või väärtust mitteloovate tegevuste elluviimist tehes
vajadusel ettepanekuid suuna muutmiseks.
Nõustamiste tulemina saavad elluviija ja partnerid sisendi oma valdkondliku digipöörde jaoks.
TATi eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute jälgimiseks võib moodustada eraldi juhtrühma vms
vormi, mis on kõige efektiivsem ja tulemuslikum TAT eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute
saavutamiseks.
Punktis 8.2 sätestatakse, et iga valdkondliku digipöörde elluviija koostab koos partneritega
rakendusasutuse poolt kättesaadavaks tehtud vormil valdkondliku digipöörde, mis sisaldab nii
pikemat strateegilist vaadet, kui detailsemat, kuni 18 kuu pikkust plaani. Pikem vaade võib
sõltuvalt valdkondlikust digipöördest olla näiteks kuni 2027, või kuni 2029 aastani, ehk kuhu
tahetakse välja jõuda. 18 kuu pikkune detailsem plaan toob välja need sammud ja tegevused
koos detailsemate eelarvetega, milledega strateegiliste eesmärkideni liigutakse. Järgnevad
aastad planeeritakse ja täiendatakse igal aastal.
Tegevused valdkondliku digipöörde lõikes koostab iga valdkondliku digipöörde elluviija eraldi
teistest elluviijatest, kaasates oma valdkonna digipöörde partnereid ning esitab selle
kinnitamiseks rakendusasutuse vastava valdkonna asekantslerile, TAT allkirjastamise hetkel
digiarengu asekantslerile. Elluviija võib koordineerida valdkondliku digipöörde koostamist
vabalt valitud vormil ning protsessis, sh arvestades riigieelarve planeerimise loogikat ning
rakendusasutuse juhised ning tähtaegasid. Samas tuleb tagada süsteemne jälgimine, et
eesmärgid ja tulemused oleksid vastavalt valdkondlikule digipöördele saavutatud.
Lisaks tuuakse välja, et rakendusasutusele esitatavates valdkondlikes digipööretes sisalduvad
tegevused peavad vastama ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriumitele. Ehk käesoleva
käskkirja mõistes vaadatakse valikukriteeriume vastavuskriteeriumitena.
1. Valikukriteerium – tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava
erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt valdkondlikku digipöördesse,
kui nõustamiste käigus on välja toodud valdkondliku digipöörde seos valdkonna arengukavaga
ning samuti seos DA 2030 arengukavaga ning rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam
Eesti“ erieesmärgiga „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja
avaliku sektori asutuste jaoks“. MKM nõustamiste käigus tuleb elluviijal ja partneril
valdkondlikus digipöördes välja tuua sisendid, mis on digipöörde ellu kutsumise aluseks
(näiteks Eesti 2035, valdkondlikud arengukavad, strateegiad), sh välja tuua peamised
ärieesmärkide mõõdikud, mis on valdkondliku digipöörde eesmärgiga seotud. Samuti
tegevuste seosed DA 2030-ga. Sellega tagatakse vastavus antud valikukriteeriumile.
2. Valikukriteerium – tegevuste põhjendatus
Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt valdkondlikku digipöördesse,
kui nõustamiste käigus on välja toodud seos, et tegevus aitab saavutada valdkonna arengu
eesmärgid, sh DA 2030 eesmärgid ning panustab rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam
Eesti“ erieesmärki „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja
avaliku sektori asutuste jaoks“.
Digipöörde tegevused on põhjendatud ja vastavad valikukriteeriumitele, kui strateegia on
läbimõeldud tippjuhi tasemel ja on olemas terviklik lähenemine järjepidevaks avaliku teenuse
parendamiseks või ühe tervikvaldkonna korda tegemiseks ning valdkondlikus digipöördes on
välja toodud:
· Valdkondliku digipöörde aluseks olevad sisendid;
· Valdkondliku digipöördega seotud osapooled;
· Valdkonna arengu juhtimismudel;
· Valdkondliku digipöörde pikem visioon ja üldine teekaart;
· Valdkondliku digipöörde kuni 18-kuuks koostatud detailsem plaan;
· Valdkondliku digipöörde väärtuspakkumine tulemusmõõdikutega.
3. Valikukriteerium – tegevuse kuluefektiivsus
Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt valdkondlikku digipöördesse
koos tegevuste eelarvete kalkulatsioonidega, millega tagatakse vastavus valikukriteeriumiga.
Tavapäraselt arvestatakse varasemat analoogsete tegevuste praktikat, nt infotehnoloogiliste
lahenduste puhul on arvestatud olemasolevates raamlepingutes kinnitatud hindasid või on
võetud aluseks turu-uuring, varasem hankelepingu hinna kogemus või muu praktika, mis näitab
kulu mõistlikkust. Samuti tuleb personalikulude puhul arvestada tavapärast praktikat ning
lähtuda Fontese palgauuringust ning arvestades ka seejuures asutuse enda sisemist
personalipoliitikat. Kuna tegevusi teevad ainult avaliku sektori asutused, siis hankemenetlus
tagab kuluefektiivsuse tegevuste summade osas. Valdkondliku digipöörde detailsemas plaanis
on planeeritavad kulud, sest hinnad ja summad täpsustuvad läbi hankemenetluse.
4. Valikukriteerium – elluviija või partneri suutlikkus tegevusi ellu viia
Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt valdkondlikku digipöördesse
ning eraldi suutlikkust ei hinnata. Avalikus sektoris on asutuste ja ministeeriumite
põhimääruste alusel kinnitatud konkreetne asutuse või ministeeriumi roll. Antud rollide
täitmiseks on ka loodud vastav võimekus ning suutlikkus. See puudutab nii elluviijat, kui ka
avaliku sektori partnereid. Kuna elluviija ja partneri suutlikkus on juba läbi kohustuslike
ülesannete ja rollide tagatud, siis eraldi suutlikkust hinnata ei ole vaja ja partneri lisamisega
valdkondlikku digipöördesse kinnitab elluviija, et partner on suutlik talle määratud tegevusi
ellu viima ja vastavus valikukriteeriumiga on tagatud.
5. Valikukriteerium – projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja
sihtidega
Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt valdkondlikku digipöördesse,
kui on välja toodud, millisesse Eesti 2035 strateegia näitajasse panustab. Sellega tagatakse
vastavus valikukriteeriumiga. Mõnel juhul on seos kaudne, samas võetakse ka see arvesse.
Näiteks panustab tegevus otseselt „Ligipääsetavus“ näitajasse, kui on tegemist arendustööga,
mis kasutajani jõuab. Digiteenused arendatakse jälgides ning sisse planeerides seda, et avalike
teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid on digiligipääsetavad, st oluline on
arendamisel rakendada ligipääsetavuse standardite nõudeid.
Valdkondliku digipöörde esitamisega MKM-le kinnitab elluviija, et kõik tegevused vastavad
ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriumitele.
Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seoseid Eesti 2035ga ja DA 2030ga on kirjeldatud seletuskirja
peatüki punktis 2 ja III, lisaks on neis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta
horisontaalsete põhimõtete näitajatesse.
Tegevus lisatakse valdkondlikku digipöördesse eeldusel, et kõik valikukriteeriumid on
täidetud.
Punktis 8.3 sätestatakse, et kõikidele valikukriteeriumitele vastavate valdkondlike digipöörete
põhjal koostab rakendusasutus digipöörete nimekirja, ehk käesoleva käskkirja lisa 1, mille
allkirjastab minister.
Punktis 8.4 sätestatakse, et valdkondlike digipöörete ja digipöörete nimekirja põhjal koostab
rakendusasutus iga valdkondliku digipöörde tegevuskava, mis on detailsem kui digipöörete
nimekiri ja on aluseks valdkondlike digipöörete elluviimiseks. Tegevuskavas märgitakse
elluviija, partnerid ning kuni 18 kuu jooksul elluviidavad vajalikud tegevused koos täpsema
eelarve ja ajaraamiga. Tegevuskavad kinnitab rakendusasutuse vastava valdkonna asekantsler.
Punktis 8.5 sätestatakse, et iga valdkondliku digipöörde elluviija koos partneritega vastutab
eesmärkide saavutamise eest. Rakendusasutus peab saama ülevaateid kõikide valdkondlike
digipöörete osas. Kõikide valdkondlike digipöörete suurem eesmärk on riigiüleselt jälgida
pidevalt mõõdetud liikumist suundades nagu teenuste juhtimine, kasutajakogemuses,
andmehalduses, tehnoloogia, küberturvalisus, oskused, jätkusuutlikkus ja kestlikkus ning anda
perioodilisi ülevaateid otsustajatele (poliitikud, juhid jne).
Lisaks koostab elluviija koos partneritega aruandeid rakendusüksusele.
9. Punkt “Elluviija õigused ja kohustused”
Punktis 9.1 tuuakse välja, et elluviijale rakenduvad ühendmääruse § 10 ja § 11 sätestatud
toetuse saaja kohustused.
Punktis 9.1.1 sätestatakse, et elluviija koostab koostöös partneritega valdkondliku digipöörde,
koos kuni 18 kuu pikkuse detailsema plaaniga tegevuste nimekirja. Tegevuste planeerimisel,
valdkondliku digipöörde koostamisel ja detailsemasse plaani tegevuste valimisel tuleb lähtuda
ühendmääruse §-st 7. Valdkondliku digipöörde koostamisel arvestab elluviija eelarve
planeerimise ajakava ning rakendusasutuse kättesaadavaks tehtud vorme ja seatud tähtaegasid
Punktis 9.1.2 sätestatakse, et kui tekib vajadus teha valdkondlikus digipöördes, sh detailsemas
plaanis muudatusi kas elluviija või partneri poolt ning mis võivad olla muuhulgas tegevuste
elluviimise edasilükkamine või ära jätmine, siis tuleb antud muudatused digiarengu
asekantsleriga kooskõlastada. Kui muudatused hõlmavad digipöörete nimekirjas sisalduvate
tegevuste või eelarvete muutmist, tehakse vastavad muudatused nii digipöörete nimekirjas, kui
vastavas tegevuskavas. Kui muudatus ei hõlma digipöörete nimekirjas sisalduvate tegevuste
või eelarvete muutmist, siis tehakse muudatused vaid vastavas tegevuskavas. Digipöörete
nimekirja regulaarne kinnitamine toimub kuni üks kord aastas, kuid muudatusi võib
kooskõlastada ja tegevuskava muuta vastavalt vajadusele. Nii partner kui elluviija peavad
muudatuste tegemise käigus tagama, et TAT-s sätestatud eesmärgid saavutatakse ning
valikukriteeriume arvestatakse.
Punktis 9.1.3 sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel
tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt
lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus
ja selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes
rahastajat vastavalt “Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi avalikkuse teavitamise määrus)
määruselening antud TAT alusel peab juures olema ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise
määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo vms moel lisada, kui tulem on mõeldud
avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse sihtrühmale, ja veebileht või selle
mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud teavet. Kui teenust hangitakse, siis
tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud juhul ei pea antud sätet kohaldama.
Punktis 9.1.4 sätestab, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda kogu
riigis ühtsetest alustest.
Peamised alused on:
1) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi
infosüsteemi haldussüsteem“ §-s 5 sätestatud riigi infosüsteemi haldamise põhimõtetega;
2) arendustegevus on kooskõlas valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud riigi
infosüsteemi koostoimeraamistiku nõuetega ulatuses, milles see on arendustegevuse sisu ja
olemust arvestades võimalik ja asjakohane;
3) arendustegevus on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
asjaomase valdkonna arengukava suundadega ja panustab selle mõõdikutesse;
4) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste
korraldamise ja teabehalduse alused“ §-des 6, 7, 9 ja 13–15 sätestatud nõuete ja põhimõtetega;
5) arendustegevus on kooskõlas ministeeriumi või valitsemisala IKT strateegiaga ning vastava
valdkonna arengukavaga;
6) asutusel on võimekus arendustegevuse eesmärke saavutada ja arendustegevuse tulemi
jätkusuutlikkus tagada.
Punkt 9.1.5 sätestab vahearuande esitamise korra ja tähtajad. Väljamaksete prognoos tuleb
esitada rakendusüksuse seatud tähtajaks, panustamaks infoga kogu finantsperioodi seiresse.
Punkt 9.1.6 sätestab rakendusasutusele kord poole aasta jooksul valdkondliku digipöörde
hetkeolukorra ülevaate esitamise.
Punkt 9.1.7 sätestab lõpparuande esitamise tähtaja.
Punkt 9.1.8 sätestab, et kuna valdkondlik digipööre sisaldab tulemusarvu näitajat, mida
raporteeritakse aasta pärast teenuse kasutusele võtmist, siis see annab võimaluse küsida
andmeid veel ka pärast tegevuste lõppemist järelaruande vormis, kui selleks peaks vajadus
tekkima.
Punkt 9.1.9 sätestab teavitamisnõuete täitmist, sh et kui digipöörde SF toetuse maksumuseks
kujuneb üle 10 miljoni euro, tuleb korraldada teavitusüritus laiemale avalikkusele.
Punktis 9.1.10 tuuakse eraldi välja, et elluviija arvestab rakendusasutuse ja rakendusüksuse
seatud tingimusi ja vorme ning tähtaegasid, mis võivad ajas muutuda.
Punktis 9.2 tuuakse välja elluviija õigused.
Punktis 9.2.1 sätestatakse, et elluviijal on õigus teha ettepanekuid valdkondliku digipöörde ja
tegevuskava muutmiseks, kui selleks tekib põhjendatud vajadus, kuid TAT-s sätestatud
eesmärgid ja tulemused saavutatakse ning näitajad täidetakse. Kooskõlastus käib läbi
digiarengu asekantsleri ning kõige lihtsamal ning mõistlikumal viisil, mis osapooled on
omavahel kokku leppinud.
Punktis 9.2.2 sätestatakse, et elluviija vastutab tegevuste eest ning koostab aastate lõikes koos
partneritega valdkondliku digipöörde ja detailsema plaani, siis on tal õigus partneri tegevuste
kohta saada lisainfot. Lisainfot võib esitada elluviijale valdkondliku digipöörde koostamise
protsessi käigus ning elluviija etteantud vormidel või viisil.
Punktis 9.2.3 sätestatakse, et elluviijal on õigus keelduda esitamast rakendusüksusele partneri
tehtud kulude katteks maksetaotlust, kui tegevuste sisu ei vasta kokkulepitule, tegevused ei ole
abikõlblikud või kahjustavad muul viisil kogu TAT elluviimist. Samuti kui partner ei ole
arvestanud TAT-s seatud tingimusi ja teiste õigusraamistike nõudeid.
10. Punkt “Partneri õigused ja kohustused”
Punktis 10.1 tuuakse välja, et partnerile rakenduvad ühendmääruse § 10 ja § 11 sätestatud
kohustused.
Punktis 10.1.1 sätestatakse, et partner on kohustatud elluviija vormil või viisil andma tähtaegset
ja korrektset infot.
Punktis 10.1.2 sätestatakse, et partner peab vastutama tegevuskavas olevate tegevuste
nõuetekohase elluviimise, tulemuste saavutamise, toetuste sihtotstarbelise kasutamise ja
kulude abikõlblikkuse eest.
Punktis 10.1.3 sätestatakse, et partner on kohustatud maksetaotlusi esitama vormis ja viisil,
mida elluviija on ette andnud.
Punktis 10.1.4 sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel
tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt
lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus
ja selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes
rahastajat vastavalt avalikkuse teavitamise määrusele ning antud TAT alusel peab juures olema
ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo
vms moel lisada, kui tulem on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse
sihtrühmale, ja veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud
teavet. Kui teenust hangitakse, siis tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud
juhul ei pea antud sätet kohaldama.
Punktis 10.1.5 sätestatakse, et partner peab teavitama esimesel võimalusel, sh ennetavalt
võimaliku probleemi realiseerimisest, elluviijat, et oleks võimalik võtta kasutusele vastavad
meetmed TAT eesmärgi ja tulemuse õnnestumiseks. Teavitada võib lihtsalt ja mõistlikul
vormil või viisil, kuid peab arvestama, et oleks kirjalikult fikseeritud.
Punktis 10.1.6 sätestatakse, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda
kogu riigis ühtsetest alustest2.
Punktis 10.1.7 tuuakse eraldi välja, et partner arvestab rakendusasutuse ja rakendusüksuse
seatud tingimusi ja vorme ning tähtaegasid, mis võivad ajas muutuda.
Punktis 10.2 on välja toodud partneri õigused, st et partneril on õigus teha ettepanekuid sobival
vormil või viisil, kuid arvestades, et kogu TAT eesmärk ja tulemus saavutatakse ning näitajad
täidetakse.
11. Punkt “Kulude abikõlblikkus”
2 Peamised alused on toodud seletuskirjas TAT p. 9.1.5. juures.
Punktis 11.1. on välja toodud, et elluviija peab valdkondliku digipöörde koostamisel tegevuste
valimisel arvestama ühendmääruse §-des 15 ja 16 sätestatud abikõlblike kulude ja §-s 17
nimetatud abikõlbmatute kuludega. Lisaks peavad abikõlblikud kulud olema kooskõlas punktis
8.4. nimetatud tegevuskavaga.
Punkti 11.2. kohaselt on lisaks punktis 11.1. viidatud abikõlbmatutele kuludele abikõlbmatud
kulud, mis ei seondu punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisega ega punktis 4
nimetatud näitajate täitmisega.
Käesoleva TAT-ga ei seata täiendavaid piiranguid kuude abikõlblikkusele.
12. Punkt “Toetuse maksmise tingimused ja kord”
Punktis 12.1. tuuakse välja, et väljamakse aluseks on tegelikud kulud (tekkinud ja tasutud).
Näiteks kui on tegemist palgakuludega, siis palgakulud makstakse, nii nagu ka muud kulud,
esitatud kuludokumentide alusel, (nt palgaleht, palgalipik).
Punktis 12.2. sätestatakse, et toetust makstakse arvestusega, et hiljemalt 31.08.2029 on
abikõlblik kulu tehtud.
Punkt 12.3. sätestab maksetaotluste menetlemise protseduurid, mis tulenevad ühendmäärusest.
Rakendusüksuse protseduurid võivad ajas muutuda, sellepärast TAT-s neid täpsemalt lahti ei
kirjutata.
13. Punkt “Finantskorrektsioonid”
Välja on toodud finantskorrektsiooni tegemise alused.
14. Punkt “Vaide esitamine”
Vaide menetluse punkt on TAT kohustuslik element. Käesoleva TAT-i osapooled (RÜ ja
elluviija) on riigiasutused. Riigikohus leidis 06.04.2023 otsuses kohtuasjas 3-22-1641 (SoM vs
RTK), et riigiasutusel ei ole kaebeõigust RTK tehtud otsuse peale, mistõttu peale vaide
menetlust kohtusse pöördumise võimalust ei ole. Vaidlused riigiasutuste vahel lahendatakse
Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.
II. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas ühissätete määrusega.
III. TATi mõjud
Eesti riigil oli taasiseseisvumise järel harukordne võimalus ehitada suurem osa riigihalduse
süsteeme üles nullist. Siia alla kuuluvad ka erinevad nüüdseks igapäevaseks muutunud
digilahendused, millega me nii Euroopa kui terve maailma jaoks teerajajaks saime.
Esimesena teele asudes ning tempot seades jõuab teistest varem ka esimeste takistusteni.
Mitmetes meie avaliku sektori digilahendustes on tarkvara osakaal jõudnud kriitilise määrani
ning kvaliteetsete, kasutajakesksete ja –sõbralike lahenduste jätkuvaks pakkumiseks tuleb
täiendusi ja muudatusi teha nii protsessides, rahastusreeglites, arhitektuuris, kasutajaloogikas,
küberturbevõimekuses, teenuste disainis kui arendusmeetodites.
Digiühiskonna arengukava 2030 siht digiriigi edasiarendamisel on tagada kodanikele avalike
digitaalsete teenuste kasutamisel parim võimalik kasutajakogemus. Kui varem on digiriigi
arendus keskendunud eeskätt riigihalduse tõhususe tõstmisele, siis digiriigi järgmine siht ja
küpsustase keskendub teenuste kvaliteedile ja inimkesksusele. Mitmete asutuste jaoks on see
suund juba praegu fookuses, kuid riigiülene tervikpilt pole ühtlane.
Senine digiriigi juhtimine ja arendamine on olnud valdavalt IT-projektide põhine ning
keskendutud on spetsiifiliste eraldiseisvate väljakutsete lahendamisele. Ka rahastus on olnud
projektipõhine ning pole aidanud luua piisavalt tugevat seost valitsemisala strateegiliste
eesmärkide elluviimiseks. Osaliselt sellest tulenevalt pole toimunud ka vajalikku arenguhüpet
valitsemisalade mitmetes olulistes suundades: teenused, andmehaldus, rakendusarhitektuur,
kompetentsid, küberturve ning kestlikkus. Ka kasutajakogemuse parendamine ja sellega seotud
väljakutsete lahendamine pole saanud piisavalt tähelepanu.
Digiriiki tuleb juhtida lähtuvalt riigi ja valdkonna strateegilistest eesmärkidest ning sellest,
kuidas digitaalseid tehnoloogiaid kõige selle toetamiseks parimal võimalikul moel kasutusse
võtta. Seos strateegiliste eesmärkide ning IT investeeringute vahel peab olema selge. Fookus
peab olema valdkonna terviklikul arengul ja tulemustel, mitte ainult eraldiseisvate projektide
väljunditel.
Oodatav otsene mõju – kasutajale on kõik avalikud teenused kättesaadavad, ligipääsetavad ja
kvaliteetsed füüsilises ja/või digiruumis, olenemata tema elukohast, teenuse kasutamise
kanalist, vanusest või erivajadustest. Kaudne mõju – avalikud teenused võimaldavad täide viia
valdkondlike arengukavade sisulisi eesmärke, näiteks inimeste tervena elatud aastad, säästev,
riskikäitumisi vähendav, õnnetusi ennetav ning keskkonda ja kultuuri hoidev ühiskond.
TAT toetab otseselt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärk
1 „Nutikam Eesti“ meetme „Digiriik” eesmärgi saavutamist.
TAT tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.
Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud.
TAT on suunatud avalike teenuste osutamisele riigi ja kohalikul tasandi ning ei ole seotud
konkreetse regiooniga, sest avalike teenuste osutamine toimub seal, kus on kodanik. TAT
tegevused panustavad regionaalarengusse, sest eeldatavalt suurendab juurdepääsu avalikele
teenustele asukohast sõltumata. Läbi riigihalduse valdkondliku digipöörde on võimalus
tegeleda konkreetsemalt KOVi IT analüüsi negatiivsete leidude lahendamisega ning kohalike
omavalitsuste arengut hoogustada.
TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest ja olulist positiivset muutust ega ka negatiivset
mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. TAT ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt
soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Loodavaid uusi ja täiendatud lahendusi on kavas testida
eri soost, vanuses, rahvusest ja erivajadusega kasutajarühmadega. TAT elluviimisel
rakendatakse asjakohaseid meetmeid isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks. Tehisintellekti
süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et algoritmil põhinevad hinnangud ei oleks
kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe. Digiteenuste arendamisel ja
osutamisel võetakse võimalusel arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega, erivajadusega
kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja võimalused digiteenuste kasutamiseks
ja seatakse eesmärgiks inimestele võrdsete võimaluste loomine digiteenustele juurdepääsuks.
IV. TAT kooskõla valikukriteeriumitega
Kõigi käskkirja alusel rahastatavate tegevuste puhul lähtutakse ühendmääruse §-st 7, mis on
lahti kirjutatud seletuskirja punktis 8.2.
V. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub üldises korras.
VI. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele, Riigikantseleile, Riigi
Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning
seirekomisjonile.
Lisad:
1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise
kontroll-leht.
2. TAT riskihindamise tabel.
3. Valdkondlike digipöörete TAT kooskõlastustabel.
KÄSKKIRI
25.08.2023 nr 135
Toetuse andmise tingimused valdkondlike
digipöörete toetamiseks
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
1. Reguleerimisala
1.1. Käskkirjaga (edaspidi TAT) reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2021–2027” poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu
toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava
meetme 21.1.2.1 „Digiriik” sekkumise 21.1.2.11. „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine
ja kasutuselevõtt avalikus sektoris” tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimusi ja korda.
1.2. TAT toetab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud „Digiühiskonna
programmi“ meetme „Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi
kindlustamine“ elluviimist.
1.3. TAT-s sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1
tähenduses ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.
1.4. TAT-s sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise,
elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust
nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).
1.5. Aruandeid ja maksetaotlusi esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 21 lõikes 3
sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).
2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
2.1. Toetuse andmise eesmärk on toetada valdkondlikke digipöördeid, tagada inimeste
põhiõiguste kaitse, tõsta teadlikkust digiriigist ja selle võimalustest ning pakkuda seeläbi
kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajamugavalt, küberturvaliselt, andmepõhiselt,
etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021.
a. protokollilise otsusega kinnitatud „Eesti digiühiskonna arengukava 2030” eesmärkidest.
2.2. Toetuse andmise tulemusena saavutatakse valdkondlike digipöörete toel kasutajakesksete
avalike digiteenuste parim kogemus, kus keskendutakse riigi ja valitsemisalade strateegiliste
äriliste eesmärkide saavutamisele ning kliendiväärtuse tõstmisele kaasaegse digitehnoloogia
parima kasutuse abil, tõstes sealjuures kasutajate teadlikkust.
2.3. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
2
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid
põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise
arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi
„Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ saavutamisse.
2.4. Punktis 2.3 nimetatud sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,
ligipääsetavust, regionaalarengut ning keskkonda ja kliimat toetaval moel hinnatakse järgmiste
näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“,
„Ligipääsetavuse näitaja“, „Rahulolu KOV-i teenustega“ ja „Kasvuhoonegaaside heide
transpordisektoris“.
3. Toetatavad tegevused
3.1. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 2 nimetatud eesmärki,
tulemusse ja näitajatesse ning punktis 4 välja toodud näitajatesse:
3.1.1. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine;
3.1.2. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;
3.1.3. teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1., 3.1.2. ja 3.1.4. nimetatud tegevuste osas, sealhulgas
elluviija ja partnerite teadlikkuse tõstmine;
3.1.4. valdkondliku digipöörde elluviimisega seotud tegevused.
3.2. TATist toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute
hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–
43), artikli 17 tähenduses.
4. Näitajad
4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad koos vahe- ja
sihttasemetega on järgmised:
Näitaja nimetus
ja mõõtühik
Algtase
(2022)
Vahe-
sihttase
(2024)
Sihttas
e
(2029)
Selgitav teave
Meetmet
e
nimekirja
näitajad
Tulemus
-näitaja
Uute ja
uuendatud
avalike
digiteenuste, -
toodete ja -
protsesside
kasutajad
Mõõtühik:
lõppkasutajaid
aastas
0 ei
kohaldu
2 000
000
Raporteeritakse
mitteunikaalset
e kasutajate
arvu ehk
kasutuskordi
ühe aasta
jooksul pärast
toetatud
digiteenuse, -
toote või -
protsessi
kasutusele
võtmist.
Allikaks on
elluviija
aruanded.
3
Väljund-
näitaja
Uued või
uuendatud
digiteenused, -
tooted ja -
protsessid
Mõõtühik: arv
0 18 35 Näitaja täitmist
raporteeritakse,
kui toetatud
digiteenus või
selle uuendus
on
kasutamiseks
avaldatud ja on
ettenähtud
ulatuses
kasutatav.
Allikaks on
elluviija
aruanded.
Väljund-
näitaja
Avaliku sektori
asutused, keda
toetatakse
digiteenuste, -
toodete ja -
protsesside
väljatöötamiseks
Mõõtühik:
Avaliku sektori
asutused
0 12 30 Arvestatakse
asutusi,
(elluviija +
partnerid) kes
TATis toetust
saavad. Näitaja
täitmist
raporteeritakse,
kui kõik
konkreetse
avaliku sektori
asutuse
digiteenuse, -
toote või -
protsessiga
seotud
tegevused on
lõppenud.
Projekti-
spetsiifi-
line
näitaja
Avalike
digiteenustega
rahulolu
Mõõtühik: %
47%
(ettevõt
-jad)
69%
(kodani
-kud)
ei
kohaldu
90% Rahulolu
mõõtmisel
kasutatakse
võimalusel
soovitusindeksi
metoodikat
(NPS). Nii
soovitusindeksi
kui mistahes
muu metoodika
kasutamisel,
teisendatakse
rahulolu näitaja
protsendiks.
Tulemus
saadakse
väljavõttena
avalike teenuste
kataloogist
4
vähemalt kord
aastas.
5. Rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partnerid.
5.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi
rakendusasutus).
5.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
5.3. Tegevuste elluviimise eest vastutab vastava valdkondliku digipöördega seotud
ministeerium, põhiseaduslik institutsioon, Riigikantselei või Eesti Linnade ja Valdade Liit
(edaspidi elluviija) vastavalt punktis 8.3. nimetatud valdkondlike digipöörete nimekirjale
(käskkirja lisa) (edaspidi digipöörete nimekiri) ja valdkondliku digipöörde tegevuskavale
(edaspidi tegevuskava).
5.3.1. Elluviijateks oma valdkonnas on Justiitsministeerium, Kliimaministeerium,
Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium,
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti
Linnade ja Valdade Liit.
5.4. Partnerid on punktis 8.3. nimetatud digipöörete nimekirjas ja punktis 8.4. nimetatud
tegevuskavas olevad vastava valdkondliku digipöördega seotud avaliku sektori asutused,
kellega koostöös täidetakse punktis 2 toodud eesmärk, saavutatakse tulemusi ning täidetakse
punktis 4 toodud näitajad.
5.5. Üks partner võib olla seotud mitme tegevuse elluviimisega ning mitme erineva
valdkondliku digipöördega.
5.6. Käskkirja allkirjastamisel saavad partneriteks olla Registrite ja Infosüsteemide Keskus,
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja
Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Rahvusraamatukogu, Muinsuskaitseamet, Rahvusarhiiv,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo, Riigi
Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Riigi Laboriuuringute ja
Riskihindamise Keskus, Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Amet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Ravimiamet,
Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Terviseamet,
Sotsiaalkindlustusamet.
5.7. Elluviija võib vajadusel kaasata tegevuste elluviimiseks punktis 5.6. nimetamata avaliku
sektori asutusi, kelleks võivad olla põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused ja nende
hallatavad asutused, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende hallatavad asutused, kohalike
omavalitsuste liidud, mittetulundusühingud ja sihtasutused juhul, kui nad pakuvad otsest
avalikku teenust ja nendega koostöös täidetakse punktis 2 toodud eesmärk ja saavutatakse
tulemusi ning saavutatakse punktis 4 toodud näitajad.
5.8. Elluviija valib partnerid vastavalt valdkondlikus digipöördes sisalduvatele tegevustele.
6. Toetuse eelarve
6.1. Eelarve on 100 000 000 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 70 000
000 eurot (70 protsenti) ja riiklik kaasfinantseering 30 000 000 eurot (30 protsenti).
6.2 Valdkondlike digipöörete planeeritav eelarve jagunemine esitatakse punktis 8.3. nimetatud
valdkondlike digipöörete nimekirjas.
7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab käskkirja allkirjastamisest ja lõppeb
31. augustil 2029. a.
8. Tegevuste kirjeldus käskkirja eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks
5
8.1. Rakendusasutus nõustab enda koostatud kontroll-lehtede alusel valdkondlike digipöörete
ettevalmistamist ja elluviimist ning tagab, et elluviimisel järgitakse digiriigi põhimõtteid ja
loogikat.
8.2. Punktides 2 ja 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning näitajate täitmiseks
koostab iga valdkondliku digipöörde elluviija koos partneritega rakendusasutuse poolt
kättesaadavaks tehtud vormil valdkondliku digipöörde, milles kirjeldatud tegevused aitavad
kaasa Eesti 2035-s kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele, arvestades
„Digiühiskonna Arengukava 2030“ eesmärke ja vastavad ühendmääruse §-s 7 nimetatud
valikukriteeriumitele. Valdkondlik digipööre esitatakse rakendusasutuse digiarengu valdkonna
eest vastutavale asekantslerile (edaspidi asekantsler).
8.3. Valdkondlike digipöörete põhjal koostab rakendusasutus digipöörete nimekirja.
8.4. Valdkondlike digipöörete ja digipöörete nimekirja põhjal ning seal sätestatud eelarvetest
lähtudes koostab rakendusasutus iga valdkondliku digipöörde kohta tegevuskava, milles
sätestatakse selle elluviija, partnerid ning kuni 18 kuu jooksul elluviidavad vajalikud tegevused
koos täpsema eelarve ja ajaraamiga. Tegevuskavad kinnitab asekantsler.
8.5. Valdkondliku digipöörde elluviija koos partneritega jälgib tulemuste ja eesmärgi
saavutamist ning annab rakendusasutusele rakendusasutuse seatud tähtaegadel ja vormil
sellekohaseid ülevaateid ning koostab rakendusüksuse nõutud aruandeid.
9. Elluviija õigused ja kohustused
9.1. Lisaks ühendmääruse § 10 ja § 11 sätestatud toetuse saaja kohustustele täidab elluviija
järgmiseid kohustusi:
9.1.1. koostab valdkondliku digipöörde, lähtudes ühendmääruse §-st 7 ja arvestades eelarve
planeerimise ajakava ning rakendusasutuse kättesaadavaks tehtud vorme ja seatud tähtaegasid;
9.1.2. esitab eelnevalt asekantsleriga kooskõlastatud valdkondliku digipöörde muudatused,
tagades, et punktis 2 nimetatud eesmärk ja tulemused ning punktis 4 seatud näitajad täidetakse,
asekantslerile kinnitamiseks ning rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks;
9.1.3. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, kui töö tulemus on kasutajale
nähtav;
9.1.4. arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise põhimõtteid,
õigusraami ning suundasid;
9.1.5. esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksuse poolt kättesaadavaks
tehtud vormil toetatavate tegevuste elluviimise iga-aastase vahearuande hiljemalt järgneva aasta
15. jaanuaril ja väljamaksete prognoosi rakendusüksuse nõudmisel;
9.1.6. esitab kord poole aasta jooksul rakendusasutusele rakendusasutuse poolt kättesaadavaks
tehtud vormil valdkondliku digipöörde hetkeolukorra ülevaate, sh tegevuste ja tulemuste
progressi ning soovitud muudatused valdkondlikus digipöördes;
9.1.7. esitab rakendusüksusele toetatavate tegevuste lõpparuande hiljemalt 60 päeva jooksul
pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu e-toetuste keskkonna kaudu;
9.1.8. esitab rakendusasutuse või rakendusüksuse nõudmisel järelaruande ühe aasta jooksul
pärast tegevuste kinnitatud lõppu;
9.1.9. täidab teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54
„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest
avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele, sealhulgas korraldab teavitusürituse vastavalt § 2
lõikele 3;
9.1.10. arvestab rakendusasutuse ja rakendusüksuse seatud tingimusi ja vorme ning
tähtaegasid.
9.2. Elluviijal on õigus:
9.2.1. teha asekantslerile ettepanekuid valdkondliku digipöörde ja tegevuskava muutmiseks,
sealhulgas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks, tagades, et
punktis 2 nimetatud eesmärk ja tulemused saavutatakse ning punktis 4 nimetatud näitajad
täidetakse;
6
9.2.2. küsida partneritelt valdkondlikusse digipöördesse ja tegevuskavva tehtud ettepanekute
kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja teostatavuses
veendumiseks;
9.2.3. keelduda rakendusüksusele partneri esitatud kuludokumentide väljamaksmiseks
esitamisest, kui kulud ei ole abikõlblikud, partneri tehtud tegevused ja saavutatud tulemused ei
ole kooskõlas õigusaktide, TAT-i, valdkondliku digipöörde ega tegevuskavaga.
10. Partneri õigused ja kohustused
10.1. Lisaks ühendmääruse § 10 ja § 11 sätestatud kohustustele täidab partner tema vastutuses
olevate tegevustega seotud järgmiseid kohustusi:
10.1.1. annab elluviijale korrektse ning õigeaegse sisendi nõutud info ning esitamisele
kuuluvate aruannete kohta;
10.1.2. vastutab tegevuskavas olevate tegevuste nõuetekohase elluviimise, tulemuste
saavutamise, toetuste sihtotstarbelise kasutamise ja kulude abikõlblikkuse eest;
10.1.3. esitab elluviijale maksetaotluste esitamiseks vajalikud dokumendid elluviija etteantud
tähtajaks, vormil ja viisil;
10.1.4. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, kui töö tulemus on kasutajale
nähtav;
10.1.5. teavitab elluviijat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
tegevuskavas olevate tegevuste muutmise vajadusest, tegevuste elluviimiseks vajalike kulude
odavnemisest või kallinemisest, tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, tegevustega seotud
vara üleandmisest teisele isikule või asutusele, enda suhtes algatatud pankroti- ning
likvideerimismenetlusest;
10.1.6. arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise põhimõtteid,
õigusakte ning suundasid;
10.1.7. arvestab rakendusasutuse ja rakendusüksuse seatud tingimusi ja vorme ning
tähtaegasid.
10.2. Partneril on õigus teha elluviijale ettepanekuid valdkondliku digipöörde ja tegevuskava
muutmiseks, sealhulgas tegevuskavas olevate tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära
jätmiseks, tagades seejuures, et punktis 2 nimetatud eesmärgid ja tulemused saavutatakse ja
punktis 4 nimetatud näitajad täidetakse.
11. Abikõlblik ja abikõlbmatu kulu
11.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tehtud kooskõlas ühendmääruse §-dega 15–17 ja vastab
punktis 8.4. nimetatud tegevuskavas toodule. Elluviija arvestab valdkondliku digipöörde
koostamisel tegevuste valimisel ühendmääruse §-dega 15–17.
11.2. Abikõlbmatu on kulu, mis ei vasta punktis 11.1. toodule ning on vastuolus punktis 2
nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisega ning punktis 4 nimetatud näitajate täitmisega.
12. Toetuse maksmise tingimused ja kord
12.1. Toetust makstakse elluviijale tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1
punktile 1.
12.2. Toetust makstakse tasutud abikõlblike kulude katmiseks ühendmääruse § 15 lõike 1
punktis 2 määratud tähtaja jooksul. Toetust makstakse kulude katmiseks, mis on tehtud punktis
8.4. nimetatud tegevuskavas sisalduvate tegevuste elluviimiseks ning kui abikõlbliku kulu eest
on tasutud abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a.
12.3. Maksetaotluste menetlemine toimub vastavalt ühendmäärusele ja rakendusüksuse
juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele.
13. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine
13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS 2021_2027 §-s 28 ning
ühendmääruse § 34 lõigetes 1 või 2 toodud alustel.
7
14. Vaide esitamine
14.1. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 nimetatud
erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile.
14.2. Rakendusasutuse otsuse või toimingu peale esitatud vaiet menetleb rakendusasutus.
Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaiet menetleb rakendusüksus.
14.3. Vaidlused riigiasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisa Valdkondlike digipöörete nimekiri
Valdkondliku digipöörde tegevuskava - Rahandusministeerium Digipööre:
Äriarhitektuur ja teenuste juhtimine – RMV äriarhitektuur on igal hetkel asjakohane, keskselt juhitud ja kontrollitud, teenused on kaardistatud ühtsetel alustel ja ühtselt mõõdetud.
Infoturve – EITS on rakendatud, riskid on viidud miinimumi, toimiv riskijuhtimise süsteem ja intsidentide lahendamise süsteem.
Andmehaldus – RVA andmehaldus on keskselt korraldatud ühtsetel alustel. Rahandusministeeriumi valdkondliku digipöörde 2023-2024 maksumus ilma käibemaksuta:
Kokku 2023 2024
Kokku 5 035 349 1 806 228 3 229 121
Olemasolevad vahendid 1 767 025 844 623 922 402
SF 2021-2027 3 268 324 961 605 2 306 719
RES 2024-2027 0 0 0
Rahandusministeeriumi valdkondliku digipöörde 2023-2024 SF 2021-2027 toetuse summa koos käibemaksuga:
Ministeerium (elluviija) /
partner Probleem Algatuse nimi Tulemus Rahastuse
allikas / meetme
tegevus (SF)
Summa kokku (EA konto)
2023 kokku
(EA konto)
2024 kokku
(EA konto)
KOKKU 5 035 349 590 000 (15)
2 178 324 (50) 500 000 (55)
1 806 228 236 480 (15) 675 125 (50)
50 000 (55)
3 229 121 353 520 (15)
1503 199 (50) 450 000 (55)
Rahandusministeerium / RMIT
Teenuse toimimiseks vajalik riigikassa põhirakendus ja teenuste moodul on kirjutatud üle 10 aasta tagasi, mis toob kaasa suured küberriskid, (puuduvad turvauuendused). Riigi arvelduste teenuse (e-RK) katkemisel ei täida RaM: Eelarve baasseadusest tulenevat kohustust teostada asutuste kassalist teenindamist (162 asutust); Koostöölepingutest tulenvaid kohustusi, mis on sõlmitud sihtasutustega (55 asutust) ja AS Pensionikeskusega
e-Riigikassa tehnilise platvormi uuendamine ja meeskondade suurendamine *
2023.a tulemus: Hankelepingu ettevalmistavad tööd ja lepingu sõlmimine osapooltega; broneeringu moodul on ümber kirjutatud Veera raamistikule 2) osaliselt on valminud maksete moodul; 3) RMIT on täiendavalt palgatud DEVOps insener, testija ja tarkvara arendaja riigi arvelduste korraldamise teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. 2024. a tulemus: 1) vähenenud oht turvaintsidentide tekkimiseks, sh e-riigikassa katkestustega seotud kulude tekkimise risk (aasta baasil u 1,6 mln); 2) eemaldatud mittekasutavad funktsionaalsused; 3) kasutajaliideses maksete ja
SF 21-27 / 12 767 426 480 000 (15) 287 426 (50)
Summa koos käibemaksuga:
870 496 583 070 (15) 287 426 (50)
210 461 126 480 (15)
83 981 (50)
Summa koos käibemaksuga:
235 757 151 776 (15)
83 981 (50)
556 965 353 520 (15) 203 445 (50)
Summa koos käibemaksuga:
634 739 431 294 (15) 203 445 (50)
Kokku 2023 2024
SF 2021-2027 3 502 394 1 018 901 2 483 493
e-riigikassa teenuse seisakuga: 1) Puudub võimalus edastada makseid pankadesse, nt: • MTA suuremahulised füüsilise isiku tulumaksu tagastused, tagasimakse periood on mitu kuud; • AS Pensionikeskuse igakuised II ja III samba ülekanded, st e-riigikassa teenindab pensioniregistrit; • Kinnipeetavate jooksvad ülekanded , s.t e-riigikassa teenindab läbi Tartu Vangla K-RAHA kinnipeetavate infosüsteemi; • Igakuised ülekanded KOV-dele toetusfondi, tasandusfondi, investeeringutoetuste näol; • Suuremahulised toetused, millede väljamaksjateks: PRIA, EAS, MES, KredEx jms. 2) Puudub võimalus saada informatsiooni laekumiste kohta, millega on seotud teiste asutuste infosüsteemid, kus jooksvalt kontrollitakse summade laekumisi (riigilõivud, trahvid, tulud jne) nt: • Transpordiameti lõivustatud teenused • PPA ID/Mobiil ID kaardi lõivustatud teenused jms.
väljavõtte moodul on uuendatud ja kasutajate ajakulu andmete töötlemisel on vähenenud. 4) kasutatakse MTA/RIA stiiliraamatut. Arendus on turvatestitud.
Rahandusministeerium / RMIT
Keskse, riigiülese infotehnoloogilise lahenduse puudumine, mis toetaks tegevuspõhise riigieelarve planeerimise, täitmise jälgimise, aruandluse ning kulu- ja juhtimisarvestusega seotud tegevusi. Puudub osaliselt meeskonna võimekus.
Eesti Vabariigi Riigieelarve Infosüsteemi (ERIS) loomine ja meeskondade võimestamine **
2023.a tulemus: - (sisse ostetavat teenusena) hangitud 2 analüütiku abiga on läbi viidud eelanalüüs arenduse algatamiseks; - juunis 2023 on palgatud süsteemiarhitekt; - palgatud on esimene DevOps insener; - palgatud on analüütik; - läbitud MKM äri- ja arhitektuuripaneelid. 2024.a tulemus: - palgatud on teine DevOps insener; - arenduspartneri(te)ga on raamleping sõlmitud; - ERIS MVP realiseerimine on töös/arendusi teostatakse (eeldusel, et 2023. a lõpus MKM-le esitatav arendusvahendite taotlus saab heakskiidu).
SF 21-27 / 12 484 754 110 000 (15) 352 754 (50)
Summa koos käibemaksuga:
462 754 132 000 (15) 352 754 (50)
192 356 110 000 (15)
82 356 (50)
Summa koos käibemaksuga:
214 356 132 000 (15)
82 356 (50)
270 398 270 398 (50)
Rahandusministeerium / -
Keskse, riigiülese infotehnoloogilise lahenduse puudumine, mis toetaks tegevuspõhise riigieelarve planeerimise, täitmise jälgimise,
Eesti Vabariigi Riigieelarve Infosüsteemi (ERIS) loomine ja meeskondade võimestamine
2023. a tulemus: Värvatud RM IKT ärianalüütik III, kes panustab (RaM ja RMIT poolt tehtavasse) eelanalüüsi faasi jms tööd, mis on vajaliku arendushanke ettevalmistamiseks.
SF 21-27 / 12 122 248 122 248 (50)
51 791 51 791 (50)
70 457 70 457 (50)
aruandluse ning kulu- ja juhtimisarvestusega seotud tegevusi. Puudub osaliselt meeskonna võimekus.
Ostetud sisse konsultatsiooniteenust, mille eesmärgiks on nõustada äripoolt ERIS projekti ärinõuete kokkupanekul ja lahenduse välja töötamisel.
Rahandusministeerium / -
E-ITS on rakendamata. Üleminek E-ITS-le (ettevalmistav kaardistus ja analüüs ja auditid)
2023.a tulemus: Ette on valmistatud hange E-ITS rakendamiseks ja selleks vajalike eeldokumentide väljatöötamiseks, kaitsetarbe määramiseks äriprotsessidele ja sihtobjektide kaitsetarbe üle vaatamiseks jms vajalikud tegevused. 2024. a tulemus: E-ITS rakendamiseks vajalike tööde läbiviimine ja tulemuste valideerimine. Lõpptulemuseks on ettevalmistatud dokumentatsioon ja tegevused eelauditi tellimiseks. Tegevusi viiakse läbi nii RM-s kui ka RTK-s.
SF 21-27 / 22 200 000 200 000 (55)
Summa koos käibemaksuga:
244 000 244 000 (55)
0 200 000 200 000 (55)
Summa koos käibemaksuga:
244 000 244 000 (55)
Rahandusministeerium / MTA
ISO/IEC 27001 nõuetele vastav infoturbe halduse süsteem on rakendamata. ISKE on MTA’s auditeeritud 2022 koondhinnanguga, et ISKE on rakendatud, auditeeritud väheolulise märkusega. Lahknevusi, mis põhjustaks keskmise või kõrge tasemega riske, auditeerimisel ei tuvastatud.
ISO/IEC 27001 põhise infoturbejuhtimissüsteemile ülemineku algatamine, korraldamine ja teostamine (sh käigushoid) MTA
2023.a tulemus: Ette on valmistatud hange ISO/IEC 27001 rakendamiseks ja selleks vajalike eeldokumentide väljatöötamiseks, kaitsetarbe määramiseks äriprotsessidele ja sihtobjektide kaitsetarbe üle vaatamiseks jms vajalikud tegevused. 2024. a tulemus: ISO/IEC 27001 rakendamiseks vajalike tööde läbiviimine ja tulemuste valideerimine. Lõpptulemuseks on ettevalmistatud dokumentatsioon ja tegevused eelauditi tellimiseks.
SF 21-27 / 22 170 000 170 000 (55)
Summa koos käibemaksuga:
206 400 206 400 (55)
50 000 50 000 (55)
Summa koos käibemaksuga:
60 000 60 000 (55)
120 000 120 000 (55)
Summa koos käibemaksuga:
146 400 146 400 (55)
Rahandusministeerium / RAB
ISO/IEC 27001 või E-ITS infoturbestandardi nõuetele vastav infoturbe halduse süsteem on rakendamata. 2022.a läbiviidud ISKE auditi raport andis hinnangu, et ISKE on rakendatud, kuid audiitor lisas mõningad märkused ja soovitused.
Üleminek E-ITS-le (ettevalmistav kaardistus, analüüs ja auditid) RAB-is
2023.a tulemus: Ette on valmistatud E-ITS rakendamise üldine plaan ja hankekirjeldus E-ITS rakendamiseks vajalike (eel) dokumentide väljatöötamiseks, kaitsetarbe määramiseks äriprotsessidele ja sihtobjektide kaitsetarbe üle vaatamiseks jms vajalikud tegevused. 2024. a tulemus: Hanke väljakuulutamine ja hankekirjelduse alusel E-ITS rakendamiseks vajalike tööde läbiviimine ja tulemuste valideerimine. Lõpptulemuseks on ettevalmistatud dokumentatsioon ja tegevused E- ITS eelauditi tellimiseks.
SF 21-27 / 22 20 000 20 000 (55)
Summa koos käibemaksuga:
24 400 24 400 (55)
0 20 000 20 000 (55)
Summa koos käibemaksuga:
24 400 24 400 (55)
Rahandusministeerium / RMIT
ISO/IEC 27001 nõuetele vastav infoturbe halduse süsteem on rakendamata. E-ITS/ISO sertifitseerimiseks vajalikud kulud
ISO 27001 põhise infoturbejuhtimissüsteemile ülemineku algatamine, korraldamine ja teostamine (sh käigushoid) RMIT-is
2023.a tulemus: - 2024.a tulemus: Sisemised protsessid on vastavalt ISO/IEC 27001 auditeeritud.
SF 21-27 / 22 110 000 110 000 (55)
Summa koos käibemaksuga:
134 200 134 200 (55)
0 110 000 110 000 (55)
Summa koos käibemaksuga:
134 200 134 200 (55)
Rahandusministeerium / -
Rahandusministeeriumis on seni puudu infoturbejuht.
Infoturbe valdkonna võimekuse suurendamine RAMis (infoturbejuhi värbamine)
2023.a tulemus: Infoturbejuht on palgatud. Infoturvapoliitika on RMV kehtestatud.
SF 21-27 / 22 160 010 160 010 (50)
56 455 56 455 (50)
103 555 103 555 (50)
Rahandusministeerium / RTK
RTK-s on seni puudu infoturbejuht. Infoturbe valdkonna võimekuse suurendamine RTKs (infoturbejuhi värbamine)
2023.a tulemus: - 2024.a tulemus: RTK-sse infoturbejuht värvatud
SF 21-27 / 22 80 374 80 374 (50)
0 80 374 80 374 (50)
Rahandusministeerium / -
1. Rahandusministeeriumi teenuste ja protsesside süsteemseks juhtimiseks puudub ressurss. Täiendavalt on vajalik saada ülevaade ja analüüsida teenuseid nii RaM kui ka RMV üleselt ja kokku leppida mõõdikud teenuste mõõtmiseks ja paremaks juhtimiseks, teostada riskijuhtimist jms. 2. Rahandusministeeriumis puudub andmevaldkonda juhtiv ja arendav struktuuriüksus. Puudu on valitsemisala keskne teabehalduse korraldamine ja analüüsimine. Ministeeriumi andmehaldus on puudulikult korraldatud ja vajab täiendavat spetsialisti. 3. RaM teenuste arendamine toimub hoogtöö korras mahukate analüüside läbiviimisel. Hilisemas toote arendusprotsessis jääb puudu ressursist ja kompetentsist klientide vajaduste paremaks defineerimiseks arendustööde tellimisel.
Kesksete võimekuste suurendamine: 1. Äriarhitektuuri võimekuse suurendamine RaM-is (äriarhitekti värbamine); 2. Andmehalduse rakendamise võimekuse loomine RAMi (andmehaldusjuhi värbamine); 3. Teenusejuhtimise võimekuse suurendamine (teenusedisaineri värbamine RaMi).
2023.a tulemus: Äriarhitekt on palgatud. Äriarhitektuuri esmane vaade on kaardistatud.
SF 21-27 / 42 366 414 366 414 (50)
115 074 115 074 (50)
251 340 251 340 (50)
Rahandusministeerium / RTK
RTK teenuste ja protsesside süsteemseks juhtimiseks puudub ressurss.
Äriarhitektuuri võimekuse suurendamine RTKs (äriarhitekti värbamine).
2023.a tulemus: Äriarhitekt on palgatud. Äriarhitektuuri esmane vaade on kaardistatud.
SF 21-27 / 42 108 868 108 868 (50)
38 411 38 411 (50)
70 457 70 457 (50)
Rahandusministeerium / RMIT
Kõigis RMV asutustes on aktiivne prioriteetne andmeanalüütika ja\või andmelao, -järve projekt, mis eeldab toetava tehnilise kompetentsi loomist RMIT-i.
RMV Andmeladude tehnilise baasvõimekuse loomine (andmelaoarhitektide värbamine RMITi), mis tagab lahenduste (tehnilise) kvaliteedi - kuluefektiivsuse, automatiseerituse, kaasaegsuse, hallatavuse, turvalisuse ja tehnilise jätkusuutlikkuse ning võimaldab standardiseerida ja taaskasutada sarnased lahendused.
2023.a tulemus: Meeskond mehitatud Üldine RMV hetkeolukord ja vajadused kaardistatud RAB SAF s.h andmelao tehnoloogiline arhitektuur ja arendusplaan koostatud sh migratsiooniplaan. 2024.a tulemus: Loodud üldine RMV andmeanalüütika tulevikuvisioon ja tegevuskava RAB andmelao põhifunktsionaalsus loodud RMIT keskkonnas ja andmed migreeritud.
SF 21-27 / 12 700 230 700 230 (50)
247 057 247 057 (50)
453 173 453 173 (50)
Rahandusministeerium / -
Digipöörde baasrahastus Digipöörde baasrahastus Baaseelarve1 1 767 025 844 623 922 402
Veerg „Algatuse nimi“: * - Enne algatusega/tegevusega alustamist tuleb läbida arhitektuuripaneel; ** - Enne algatusega/tegevusega alustamist tuleb läbida äri-, andme- ja arhitektuuripaneel. Veerg: „Rahastuse allikas / meetme tegevus (SF)“: 1 – (Baaseelarve, RES, reserv SR) – summad kajastatakse ilma käibemaksuta ja käibemaks arvestatakse juurde riigieelarvest; 2 – (SF, nii 14-20, kui 21-27) – toetuse summad kajastatakse koos käibemaksuga, käibemaks on osa toetusest; Luukas Kristjan Ilves (allkirjastatud digitaalselt)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Meie 05.10.2023 nr 24.8-4/4384-1
Valdkondliku digipöörde tegevuskava
kinnitamine
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 25. augusti 2023. a käskkirja nr 135 „Toetuse andmise
tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ punkti 8.4. alusel kinnitan
Rahandusministeeriumi valdkondliku digipöörde tegevuskava 2023-2024 (lisatud).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Luukas Ilves
digiarengu asekantsler
Lisad: Valdkondliku digipöörde tegevuskava 2023-2024
Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
Rahapesu Andmebüroo
Maksu- ja Tolliamet
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Tegevuskava | 14.02.2024 | 47 | 1.1-6/58-2 | Sissetulev kiri | smit | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastuskiri | 02.01.2024 | 90 | 1.1-6/65-2 🔒 | Väljaminev kiri | smit | Rahandusministeerium |
| Tegevuskava | 05.10.2023 | 179 | 1.1-6/58-1 | Sissetulev kiri | smit | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |