| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 9-1/1256-5 |
| Registreeritud | 10.02.2026 |
| Sünkroonitud | 11.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 9 Välisesinduste ning rahvusvahelise koostöö korraldamine |
| Sari | 9-1 Kirjavahetus EL otsustusprotsessis osalemisega seotud küsimustes |
| Toimik | 9-1/2026 EL otsustusprotsessis osalemisega seotud dokumendid |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Kadri Jauram (KULTUURIMINISTEERIUM, Kommunikatsiooni - ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 19.11.2025
COM(2025) 836 final
2025/0359 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
millega muudetakse määruseid (EL) 2024/1689 ja (EL) 2018/1139 seoses tehisintellekti
käsitlevate ühtlustatud õigusnormide (tehisintellekti käsitlev digivaldkonna
koondpakett) rakendamise lihtsustamisega
{SWD(2025) 836}
(EMPs kohaldatav tekst)
ET 1 ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Oma teatises „Lihtsam ja kiirem Euroopa“ 1 teatas komisjon oma pühendumisest
ambitsioonikale programmile, et edendada tulevikku vaatavaid uuenduslikke
poliitikameetmeid, mis tugevdavad Euroopa Liidu (EL) konkurentsivõimet ning vähendavad
inimeste, ettevõtete ja haldusasutuste regulatiivset koormust, säilitades samal ajal liidu
väärtuste edendamisel kõrgeima standardi.
1. augustil 2024 jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrusega
(EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid
(edaspidi „tehisintellektimäärus“), loodi kogu ELis usaldusväärse ja inimkeskse tehisintellekti
ühtne turg. Selle eesmärk on edendada innovatsiooni ja tehisintellekti kasutuselevõtmist,
tagades samal ajal tervise, ohutuse ja põhiõiguste, sealhulgas demokraatia ja õigusriigi
kõrgetasemelise kaitse.
Tehisintellektimääruse jõustumine toimub etapiviisiliselt ning kõik õigusnormid jõustuvad
2. augustiks 2027. Vastuvõetamatute riskidega tehisintellekti kasutusviiside keelde ja
üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega seotud kohustusi kohaldatakse juba praegu.
Enamikku sätteid, eelkõige suure riskiga tehisintellektisüsteeme reguleerivaid sätteid,
hakatakse siiski kohaldama alles alates 2. augustist 2026 või 2. augustist 2027. Need sätted
sisaldavad üksikasjalikke nõudeid andmehalduse, läbipaistvuse, dokumenteerimise,
inimjärelevalve ja stabiilsuse kohta, et tagada ELi turule lastavate tehisintellektisüsteemide
ohutus, läbipaistvus ja usaldusväärsus.
Komisjon on pühendunud tehisintellekti käsitleva määruse selgele, lihtsale ja
innovatsioonisõbralikule rakendamisele, nagu on sätestatud Euroopa tehisintellekti
tegevuskavas2 ja tehisintellekti kasutamise strateegias3. Sellised algatused nagu
üldotstarbelise tehisintellekti tegevusjuhend, komisjoni suunised ja vormid, tehisintellekti
pakt ja tehisintellektimääruse kasutajatoe loomine suurendavad selgust kohaldatavate normide
ja nende kohaldamise toetamise osas. Eelkõige pakub veebisait, mille kaudu pakutakse
tehisintellektimääruse kasutajatuge, ühtset teabeplatvormi4 kõigi ressursside kohta, mis on
sidusrühmadele tehisintellektimääruses orienteerumiseks kättesaadavad, sealhulgas suunised,
riiklikud asutused ja toetusalgatused, veebiseminarid ja harmoneeritud standardid. Need
jõupingutused jätkuvad ning ettevalmistamisel on täiendavad juhendid ja digivahendid.
Tuginedes juba kohaldatavate sätete rakendamisel saadud kogemustele, korraldas komisjon
mitu konsultatsiooni, sealhulgas avaliku konsultatsiooni, et teha kindlaks võimalikud
probleemid tehisintellektimääruse sätete rakendamisel, tagasisidekorje digivaldkonna
koondpaketi ettevalmistamiseks, sidusrühmadel oma rakendamiskogemusi vahetult jagada
võimaldava tegeliku olukorra kontrolli ning VKEde paneelarutelu, et teha kindlaks nende
konkreetsed vajadused tehisintellektimääruse rakendamisel.
1 COM(2025) 47 final. 2 COM(2025) 165 final. 3 COM(2025) 723 final. 4 https://ai-act-service-desk.ec.europa.eu/.
ET 2 ET
Nende konsultatsioonide käigus ilmnesid rakendamisega seotud probleemid, mis võivad
ohustada tehisintellektimääruse põhisätete tõhusat kohaldamist. Need hõlmavad viivitusi
riiklike pädevate asutuste ja vastavushindamisasutuste määramisel ning tehisintellektimääruse
suure riskiga nõuete, juhendite ja vastavuskontrolli vahendite harmoneeritud standardite
puudumist. Sellised viivitused võivad märkimisväärselt suurendada ettevõtjate ja avaliku
sektori asutuste kulusid seoses nõuete täitmisega ning aeglustada innovatsiooni.
Nende probleemide lahendamiseks teeb komisjon ettepaneku sihipäraste
lihtsustamismeetmete kohta, et tagada tehisintellektimääruse teatavate sätete õigeaegne,
sujuv ja proportsionaalne rakendamine. Kõnealuste meetmetega tehakse muu hulgas järgmist:
• seotakse suure riskiga eeskirjade rakendamise ajakava standardite või muude
toetusvahendite kättesaadavusega;
• laiendatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele)
võimaldatavaid regulatiivseid lihtsustusi väikestele keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, see hõlmab lihtsustatud tehnilise
dokumentatsiooni nõudeid ja erijoontega arvestamist karistuste kohaldamisel;
• nõutakse, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid tehisintellektipädevust, selle
asemel et jõustada tehisintellektisüsteemide pakkujate ja juurutajate suhtes
sellekohaseid täpsustamata kohustusi, samal ajal kui suure riskiga juurutajate
koolituskohustused jäävad kehtima;
• pakutakse suuremat paindlikkust turustamisjärgses seires, kaotades ühtlustatud
turustamisjärgse järelevalve kava ettekirjutuse;
• vähendatakse registreerimiskoormust selliste tehisintellekti süsteemide pakkujate
jaoks, mida kasutatakse suure riskiga valdkondades, kuid mille puhul pakkuja on
jõudnud järeldusele, et need ei ole suure riskiga, kuna neid kasutatakse üksnes
kitsaste või menetluslike ülesannete täitmiseks;
• koos Euroopa tehisintellektiametiga tsentraliseeritakse järelevalvet suure hulga
üldotstarbelistel tehisintellektimudelitel põhinevate või väga suurtesse
digiplatvormidesse ja väga suurtesse otsingumootoritesse integreeritud
tehisintellektisüsteemide üle;
• hõlbustatakse andmekaitsealaste õigusaktide järgimist, võimaldades kõigi
tehisintellektisüsteemide ja -mudelite pakkujatel ja juurutajatel töödelda
isikuandmete eriliike, et tagada kallutatuse avastamine ja kõrvaldamine asjakohaste
kaitsemeetmete abil;
• laiendatakse tehisintellekti regulatiivliivakastide ja tegelikes tingimustes
testimise kasutamist, mis toob kasu Euroopa peamistele tööstusharudele, nagu
autotööstus, ning hõlbustab ELi tasandi tehisintellekti regulatiivliivakasti loomist,
mille Euroopa tehisintellektiamet 2028. aastast käivitab;
• sihipäraste muudatustega selgitatakse tehisintellektimääruse ja muude ELi
õigusaktide koostoimet ning kohandatakse tehisintellektimääruse menetlusi, et
parandada selle üldist rakendamist ja toimimist.
Lisaks seadusandlikele meetmetele võtab komisjon täiendavaid meetmeid
tehisintellektimääruse järgimise hõlbustamiseks ja sidusrühmade tõstatatud
probleemide lahendamiseks. Ettevalmistamisel on täiendavad juhendid, milles
keskendutakse selgete ja praktiliste juhiste pakkumisele tehisintellektimääruse kohaldamiseks
paralleelselt muude ELi õigusaktidega. See hõlmab järgmist:
ET 3 ET
• suunised suure riskiga liigituse praktilise kohaldamise kohta;
• suunised tehisintellektimääruse artikli 50 kohaste läbipaistvusnõuete praktilise
kohaldamise kohta;
• juhend tõsistest intsidentidest teatamise kohta suure riskiga tehisintellektisüsteemide
pakkujate jaoks;
• suunised suure riski korral kehtivate nõuete praktilise kohaldamise kohta;
• suunised suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate ja juurutajate kohustuste
praktilise kohaldamise kohta;
• suunised koos põhiõigustele avalduva mõju hindamise vormiga;
• suunised vastutust käsitlevate normide praktilise kohaldamise kohta tehisintellekti
väärtusahelas;
• suunised olulisi muudatuse käsitlevate sätete praktilise kohaldamise kohta;
• suunised suure riskiga tehisintellektisüsteemide turustamisjärgse järelevalve kohta;
• suunised kvaliteedijuhtimissüsteemi elementide kohta, mida VKEd ja väikesed
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad võivad järgida lihtsustatud viisil;
• suunised tehisintellektimääruse koostoime kohta muude liidu õigusaktidega, näiteks
komisjoni ja Euroopa Andmekaitsenõukogu ühissuunised tehisintellektimääruse ja
ELi andmekaitsealaste õigusaktide koostoime kohta, suunised tehisintellektimääruse
ja küberkerksuse määruse koostoime kohta ning suunised tehisintellektimääruse ja
masinamääruse koostoime kohta;
• suunised tehisintellektimääruse alusel määratavate vastavushindamisasutuste
pädevuse ja määramismenetluse kohta.
Eelkõige näitavad sidusrühmadega konsulteerimised vajadust anda suuniseid
tehisintellektimääruse artikli 2 lõigete 6 ja 8 kohaste teadusuuringutega seotud erandite
praktilise kohaldamise kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas neid kohaldatakse
valdkondlikus kontekstis, näiteks ravimite või meditsiiniseadmete valdkonna eelkliinilistes
uuringutes ja tootearenduses, millega komisjon tegeleb esmajärjekorras.
Need lihtsustamispüüdlused aitavad tagada, et tehisintellektimääruse rakendamine on sujuv,
prognoositav ja innovatsioonisõbralik, võimaldades Euroopal tugevdada oma positsiooni
tehisintellekti maailmajaona ja ohutult järgida tehisintellekti esikohale seadmise poliitikat.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ettepanek on osa laiemast lihtsustamist käsitlevast digipaketist, mis koosneb meetmetest,
mille eesmärk on vähendada ELi ettevõtjate ja ametiasutuste halduskulusid seoses nõuete
täitmisega, ning mida kohaldatakse mitme ELi digiõigustiku määruse suhtes, kahjustamata
alusnormide eesmärke. Ettepanek põhineb määrusel (EL) 2024/1689 ja on kooskõlas
kehtivate poliitikameetmetega, et muuta EL tehisintellekti valdkonnas ülemaailmseks liidriks
ja tehisintellekti maailmajaoks ning edendada inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti
kasutuselevõttu.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ettepanek on mitme lihtsustamispaketi osa.
ET 4 ET
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis on
kooskõlas käesoleva ettepanekuga muudetavate õigusaktide vastuvõtmise algse õigusliku
alusega.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Määrus (EL) 2024/1689 võeti vastu ELi tasandil. Seetõttu tuleb kõnealuse määruse
muudatused teha ELi tasandil.
• Proportsionaalsus
Algatus ei lähe kaugemale kui on vajalik, et saavutada lihtsustamise ja koormuse
vähendamise eesmärgid, vähendamata seejuures tervise, ohutuse ja põhiõiguste kaitset.
• Vahendi valik
Ettepanekuga muudetakse määrust (EL) 2024/1689, mis võeti vastu seadusandliku
tavamenetluse teel. Seetõttu tuleb ka kõnealuse määruse muudatused võtta vastu määrusega
seadusandliku tavamenetluse kohaselt.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ettepanekule on lisatud komisjoni talituste töödokument, milles antakse üksikasjalik ülevaade
määruse (EL) 2024/1689 teatavate sätete kavandatud muudatuste mõjust. Selles esitakse ka
kavandatud meetmete positiivse mõju analüüs. Analüüs põhineb olemasolevatel andmetel,
konsultatsioonide käigus ja tegeliku olukorra kontrollimise käigus kogutud teabel ning
sidusrühmadelt tagasisidekorje kaudu saadud kirjalikul tagasisidel.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Ettepaneku raames korraldati mitu konsultatsiooni. Need kõik täiendasid üksteist, sest
puudutasid kas erinevaid aktuaalseid küsimusi või algatusega seotud sidusrühmi.
Lihtsustamist käsitleva digipaketi esialgses analüüsietapis avaldati 2025. aasta kevadel
ettepaneku põhisuundade kohta kolm avalikku konsultatsiooni ja tagasisidekorjet. 9. aprillist
4. juunini 2025 toimus konsultatsioon tehisintellekti kasutamise strateegia kohta,5 11. aprillist
20. juunini 2025 küberturvalisuse määruse läbivaatamise kohta6 ja 23. maist 20. juulini 2025
5 Euroopa Komisjon (2025) „Call for evidence on the Apply AI Strategy“ (Tagasisidekorje tehisintellekti
kasutamise strateegia kohta). Kättesaadav: Tehisintellekti kasutamise strateegia – Euroopa tugevam
positsioon tehisintellekti vallas. 6 Euroopa Komisjon (2025) „Call for evidence on the revision of the Cybersecurity Act“
(Tagasisidekorje küberturvalisuse määruse läbivaatamise kohta). Kättesaadav: ELi küberturvalisuse
määrus.
ET 5 ET
Euroopa andmeliidu strateegia kohta7. Iga konsultatsioon hõlmas küsimustikku, mis sisaldas
jaotist (või mõnikord mitut jaotist) rakendamise ja lihtsustamisega seotud probleemide kohta,
mis olid otseselt seotud lihtsustamist käsitleva digipaketi üle peetud aruteludega. Esimese
konsultatsiooni käigus saadi kokku 718 vastust.
Lisaks avaldati 16. septembrist 14. oktoobrini 2025 tagasisidekorje lihtsustamist käsitleva
digipaketi kohta8. Selle eesmärk oli hõlmata algatuse kogu kohaldamisala ja anda
sidusrühmadele võimalus esitada ühekorraga märkusi konkreetsema ettepanekute rühma
kohta. Kokku saadi 513 vastust väga erinevatelt sidusrühmadelt.
Et suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) teadlikkust lihtsustamist
käsitleva digipaketi kohta ja koguda neilt tagasisidet, korraldati 4. septembrist 16. oktoobrini
2025 Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu spetsiaalne VKEde paneelarutelu. Euroopa
ettevõtlusvõrgustik on maailma suurim VKEde tugivõrgustik, mida haldab komisjoni Euroopa
Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet (EISMEA). VKEde paneelarutelud on
võimalus konsulteerida selle raamistiku sidusrühmadega. VKEdel on võimalus esitada oma
seisukohad tulevaste poliitikaalgatuste kohta. Lisaks veebipõhisele kirjalikule
konsultatsioonile (mille käigus saadi 106 VKEde vastust) tutvustas komisjon 1. oktoobril
2025 toimunud koosolekul Euroopa ettevõtlusvõrgustiku osaks olevatele VKEde ühendustele
ka lihtsustamist käsitlevat digipaketti.
Komisjoni talitused korraldasid 2025. aastal arvukalt kahepoolseid kohtumisi
sidusrühmadega, et käsitleda konkreetseid probleeme. Arutelusid peeti ka liikmesriikidega.
Lisaks kahepoolsele teabevahetusele arutati 2025. aasta juunis ja septembris nõukogu
töörühmades lihtusutamist käsitleva digipaketi konkreetseid päevakorrapunkte, kus komisjon
tutvustas praegust olukorda ja palus liikmesriikidel väljendada oma seisukohti.
Üldiselt oldi sidusrühmade tagasisides üksmeelel, et mõningate digieeskirjade kohaldamist on
vaja lihtsustada. Suuremat sidusust ja keskendumist nõuete täitmisega seotud kulude
optimeerimisele toetasid suures osas kõigi huvirühmade esindajad. Mõne spetsiifilisema
meetme suhtes väljendati mõningaid eriarvamusi. Üksikasjalikum ülevaade sidusrühmadega
peetud konsultatsioonidest ja sellest, kuidas neid ettepanekus kajastati, on esitatud
lihtsustamist käsitlevale digipaketile lisatud komisjoni talituste töödokumendis.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Lisaks eespool kirjeldatud konsulteerimisele tugines komisjon käesoleva ettepaneku
koostamisel peamiselt oma siseanalüüsile.
• Mõjuhinnang
Ettepanekus esitatud muudatused on tehnilist laadi. Nende eesmärk on tagada poliitilisel
tasandil juba kokku lepitud õigusnormide tõhusam rakendamine. Mõjuhinnangu aruandes ei
ole võimalik erinevaid poliitikavariante sisuliselt testida ja võrrelda.
7 Euroopa Komisjon (2025) „Call for evidence on the Euroopa andmeruumide Strategy“ (Tagasisidekorje
Euroopa andmeliidu strateegia kohta). Kättesaadav: European Data Union Strategy. 8 Euroopa Komisjon (2025) „Call for evidence on the digital package and omnibus“ (Tagasisidekorje
digipaketi ja koondõigusakti kohta). Kättesaadav: Lihtsustamine – digipakett ja digivaldkonna
koondõigusakt.
ET 6 ET
Lisatud komisjoni talituste töödokumendis uuritakse muudatusettepanekute põhjendusi ja
esitatakse sidusrühmade seisukohad eri meetmete kohta. Selles kirjeldatakse ka kulude
kokkuhoidu ja muud liiki mõju, mis ettepanekuga võib kaasneda. Paljudel juhtudel tugineb
see mõjuhinnangutele, mis algselt tehti määruse (EL) 2024/1689 jaoks.
Komisjoni talituste töödokument on seega lähtepunktiks, millele toetudes saavad Euroopa
Parlament ja nõukogu ning üldsus pidada ettepaneku üle selget ja aktiivset arutelu.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ettepaneku eesmärk on märkimisväärselt vähendada ettevõtjate, riiklike haldusasutuste ja
laiema üldsuse halduskoormust. Esialgsete hinnangute kohaselt on võimalik kokkuhoid
≈ 297,2–433,2 miljonit eurot. Samuti eeldatakse mittekvantifitseeritavat kasu, eelkõige tänu
normide ühtlustamisele, mis lihtsustab nende järgimist ja jõustamist.
VKEd saavad juba praegu kasutada määruse (EL) 2024/1689 kohaseid regulatiivseid
privileege. Mõningaid VKEdele juba antud regulatiivseid privileege laiendatakse väikestele
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele. Kuna nõuete täitmisega seotud koormus
mõjutab VKEsid ja väikeseid keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid
ebaproportsionaalselt rohkem, eeldatakse, et need lihtsustamismeetmed on nende jaoks eriti
kasulikud.
Ettepanek on kooskõlas komisjoni digivaldkonna õigusaktide digitaalse toimivuse kontrolliga,
mille eesmärk on tagada poliitikaettepanekute nõuetekohane kooskõla tegelike
digikeskkondadega (vt 4. peatükk „Õiguslik ja finantsalane digiselgitus“).
• Põhiõigused
Määrus (EL) 2024/1689 peaks edendama mitme ELi põhiõiguste hartas9 sätestatud põhiõiguse
ja -vabaduse kaitset ning mõjutama positiivselt paljude erirühmade õigusi10. Samal ajal on
määrusega (EL) 2024/1689 kehtestatud teatavate õiguste ja vabaduste suhtes mõningad
piirangud,11 mis on proportsionaalsed ja piirduvad minimaalselt vajalikuga. Eeldatavasti ei
muudeta ettepanekuga määruse (EL) 2024/1689 mõju põhiõigustele, kuna kavandatud
muudatuste sihipärane iseloom ei mõjuta reguleeritud tehisintellektisüsteemide ulatust ega
nende süsteemide suhtes kohaldatavaid sisulisi nõudeid.
4. MÕJU EELARVELE
Ettepanekuga muudetakse määruse (EL) 2024/1689 järelevalve ja täitmise tagamise süsteemi,
mille kohaselt antakse teatavate tehisintellektisüsteemide järelevalve üle komisjoni
9 Täpsemalt: õigus inimväärikusele (artikkel 1), eraelu austamine ja isikuandmete kaitse (artiklid 7 ja 8),
diskrimineerimiskeeld (artikkel 21) ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus (artikkel 23), sõnavabadus
(artikkel 11) ja kogunemisvabadus (artikkel 12), õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele
kohtulikule arutamisele, kaitseõigus ja süütuse presumptsioon (artiklid 47 ja 48), õigus
kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele ja keskkonna kvaliteedi parandamisele (artikkel 37). 10 Täpsemalt: töötajate õigus headele ja õiglastele töötingimustele (artikkel 31), kõrgetasemeline
tarbijakaitse (artikkel 28), lapse õigused (artikkel 24) ja puuetega inimeste integreerimine (artikkel 26). 11 Täpsemalt: ettevõtlusvabadus (artikkel 16) ning kunsti ja teaduse vabadus (artikkel 13).
ET 7 ET
tehisintellektiametile. Lisaks peaks tehisintellektiamet looma ELi tasandil tehisintellekti
regulatiivliivakasti, et hõlbustada ettevõtjatel nõuete täitmist. Nende uute ülesannete
täitmiseks vajab komisjon asjakohaseid vahendeid, mille maht on hinnanguliselt 53
täistööajale taandatud töötajat, millest 15 täistööajale taandatud töötajat saab katta sisemise
ümberpaigutamisega. Selle mõju hindamisel tuleb arvesse võtta väiksemat eelarvemõju
liikmesriikidele, kes ei pea enam tagama järelevalvet nende teatavate tehisintellektisüsteemide
üle. Üksikasjalik ülevaade pädevuste üleandmisega kaasnevatest kuludest on esitatud
käesolevale ettepanekule lisatud „Finants- ja digiselgituses“.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Komisjon jälgib uute sätete rakendamist, kohaldamist ja järgimist. Lisaks hinnatakse
korrapäraselt käesoleva ettepanekuga muudetava määruse tõhusust, tulemuslikkust
eesmärkide saavutamisel, asjakohasust, sidusust ja lisaväärtust kooskõlas ELi parema
õigusloome põhimõtetega. Käesoleva ettepaneku jaoks ei ole vaja rakenduskava.
• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Ei kohaldata.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artikliga 1 muudetakse määrust (EL) 2024/1689 (edaspidi „tehisintellektimäärus“). Eeskätt
tehakse järgmist.
• Lõikega 1 lisatakse tehisintellektimääruse reguleerimisesemesse viide väikestele
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.
• Lõige 2 on tehniline muudatus, mis on vajalik, et võimaldada tegelikes tingimustes
testimise laiendamist suure riskiga tehisintellektisüsteemidele, mis on integreeritud
tehisintellektimääruse I lisa B jaoga hõlmatud toodetesse.
• Lõikega 3 lisatakse tehisintellektimääruse artiklis 3 esitatud määratlustele VKEde ja
väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate õiguslikud määratlused.
• Lõikega 4 muudetakse tehisintellektisüsteemide pakkujate ja juurutajate
tehisintellektimääruse artiklis 4 sätestatud tehisintellektipädevuse alane kohustus
komisjoni ja liikmesriikide kohustuseks edendada tehisintellektipädevust.
• Lõikega 5 lisatakse uus artikkel 4a, millega asendatakse tehisintellektimääruse
artikli 10 lõige 5, mis annab tehisintellektisüsteemide ja tehisintellektimudelite
pakkujatele ja juurutajatele õigusliku aluse töödelda erandkorras isikuandmete
eriliike, et tagada kallutatuse avastamine ja parandamine teatavatel tingimustel.
• Lõigetes 6, 14 ja 32 viidatakse sellele, et välja on jäetud pakkujate kohustus
registreerida tehisintellektisüsteemid III lisa kohases suure riskiga süsteemide ELi
andmebaasis, kui nad on tehisintellektimääruse artikli 6 lõike 3 alusel vabastatud
suure riskiga süsteemideks liigitamisest, sest neid kasutatakse näiteks üksnes
ettevalmistavate ülesannete täitmiseks.
• Lõige 7 sisaldab lõike 4 alusel tehtud muudatustest tulenevaid redaktsioonilisi
muudatusi.
ET 8 ET
• Lõigetega 8 ja 9 laiendatakse tehisintellektimääruses VKEde jaoks sätestatud
regulatiivsed privileegid väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele
selles osas, mis puudutab tehnilist dokumentatsiooni ja nende suurust arvesse võtva
kvaliteedijuhtimissüsteemi kehtestamist.
• Lõikega 10 lisatakse tehisintellektimääruse artiklisse 28 uus menetlus, mille kohaselt
peavad liikmesriigid tagama, et vastavushindamisasutusele, kes taotleb määramist nii
käesoleva määruse kui ka tehisintellektimääruse I lisa A jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktide alusel, antakse võimalus esitada üks taotlus ja läbida üks
hindamismenetlus, et saada määratud.
• Lõikes 11 tehakse ettepanek asendada tehisintellektimääruse artikli 29 lõige 4, mille
kohaselt peavad vastavushindamisasutused esitama selles lõikes osutatud juhtudel
ühe taotluse.
• Lõikega 12 muudetakse tehisintellektimääruse artiklit 30 nõudega, et
vastavushindamisasutused, kes taotlevad teada antud asutuseks määramist, esitaksid
taotluse kooskõlas uues XIV lisas osutatud koodide, kategooriate ja vastavate
tehisintellektisüsteemide liikidega, mis on seotud komisjoni teada antud ja määratud
organisatsioone käsitleva uue lähenemisviisi infosüsteemiga, ning antakse
komisjonile õigus neid koode, kategooriaid ja vastavaid liike tehnoloogia arengut
silmas pidades muuta.
• Lõikes 13 selgitatakse tehisintellektimääruse artiklis 43 sätestatud
vastavushindamismenetlust, kui suure riskiga tehisintellektisüsteem on hõlmatud
tehisintellektimääruse I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega ja kui
tehisintellektisüsteem on liigitatud suure riskiga süsteemiks nii tehisintellektimääruse
I kui ka III lisa kohaselt.
• Lõigetega 15 ja 16 jäetakse välja tehisintellektimääruse artiklites 50 ja 56 sätestatud
komisjoni volitused võtta vastu rakendusakte, millega tehakse üldotstarbeliste
tehisintellektimudelite tegevusjuhendid ja teatavate tehisintellektisüsteemide
läbipaistvuskohustused liidus üldiselt kohaldatavaks.
• Lõikega 17 muudetakse tehisintellektimääruse artiklis 57 sätestatud tehisintellekti
regulatiivliivakaste käsitlevaid norme, muu hulgas andes tehisintellektiametile
õigusliku aluse seada ELi tasandil sisse tehisintellekti regulatiivliivakast teatavate
tehisintellektisüsteemide jaoks, mis kuuluvad järelevalve poolest tema
ainupädevusse, ning nõuda, et liikmesriigid tugevdaksid oma liivakastide piiriülest
koostööd.
• Lõikes 18 täpsustatakse komisjoni õigust võtta vastu rakendusakte, milles
määratakse kindlaks tehisintellekti regulatiivliivakastide loomise, arendamise,
rakendamise, käitamise, juhtimise ja järelevalve üksikasjalik kord.
• Lõikega 19 muudetakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide testimist tegelikes
tingimustes väljaspool tehisintellektimääruse artikliga 60 reguleeritud tehisintellekti
regulatiivliivakaste, laiendades seda võimalust muu hulgas I lisa A jaoga hõlmatud
suure riskiga tehisintellektisüsteemidele.
• Lõikega 20 luuakse huvitatud liikmesriikidele ja komisjonile täiendav õiguslik alus
sõlmida vabatahtlikkuse alusel kirjalikke lepinguid I lisa B jaos osutatud suure
riskiga tehisintellektisüsteemide testimiseks tegelikes tingimustes.
ET 9 ET
• Lõikega 21 laiendatakse erandit mikroettevõtjatelt VKEdele, et järgida
tehisintellektimääruse artiklis 17 nõutud kvaliteedijuhtimissüsteemi teatavaid
elemente lihtsustatud viisil.
• Lõikega 22 kaotatakse komisjonile tehisintellektimääruse artikliga 69 antud õigus
võtta menetluse lihtsustamiseks vastu rakendusakt teaduskomisjoni ekspertide kulude
hüvitamise kohta, kui liikmesriigid seda taotlevad.
• Lõikega 23 laiendatakse selliste juhiste fookust, mida riiklikud ametiasutused võivad
anda, VKEdelt väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.
• Lõikega 24 asendatakse tehisintellektimääruse artiklis 72 komisjonile antud õigus
võtta vastu rakendusakt turustamisjärgse seire kava kohta.
• Lõikega 25 muudetakse tehisintellektimääruse artiklis 75 teatavate
tehisintellektisüsteemide järelevalvet ja jõustamist:
• punktiga a muudetakse pealkirja;
• punktiga b tugevdatakse tehisintellektiameti pädevust teatavate üldotstarbelisel
tehisintellektimudelil põhinevate tehisintellektisüsteemide järelevalves ja
jõustamises, kui mudelit ja süsteemi pakub sama pakkuja. Samal ajal
selgitatakse kõnealuses sättes, et see järelevalve ei hõlma
tehisintellektisüsteeme, mis on seotud I lisaga hõlmatud toodetega. Lisaks
selgitatakse, et väga suurtesse digiplatvormidesse või väga suurtesse
internetipõhistesse otsingumootoritesse integreeritud tehisintellektisüsteemide
nõuetele vastavuse järelevalve ja jõustamine peaks kuuluma
tehisintellektiameti pädevusse.
• Punktiga c lisatakse mitu uut lõiget, millega antakse komisjonile õigus võtta
vastu rakendusakte, et määrata kindlaks tehisintellektiameti jõustamisvolitused
ja nende volituste kasutamise menetlused, lisatakse viide määrusele
(EL) 2019/1020, millega tagatakse, et hõlmatud pakkujate suhtes kohaldatakse
teatavaid menetluslikke tagatisi, ning antakse komisjonile õigus teha
tehisintellektisüsteemide vastavushindamisi artikli 75 kohaldamisalas.
• Lõikega 26 muudetakse tehisintellektimääruse artiklit 77 seoses põhiõigusi kaitsvate
asutuste või organite volitustega ja turujärelevalveasutustega tehtava koostööga.
• Lõigetega 27 ja 28 laiendatakse väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga
ettevõtjatele artiklite 95 ja 96 sätted, milles nõutakse, et vabatahtlikes
toetusvahendites tuleks arvesse võtta VKEde vajadusi.
• Lõikega 29 laiendatakse tehisintellektimääruse artiklis 99 sätestatud VKEde karistusi
käsitlevaid regulatiivseid privileege väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga
ettevõtjatele.
• Lõige 30 sisaldab tehisintellektimääruse artikli 111 muudatusi, mis tulenevad
lõikes 30 tehtud muudatustest, ning kehtestatakse kuue kuu pikkune
üleminekuperiood pakkujatele, kes peavad tagasiulatuvalt lisama oma
generatiivsetesse tehisintellektisüsteemidesse tehnilised lahendused, et need
süsteemid oleksid masinloetavad ja tuvastatavad kui kunstlikult loodud või
manipuleeritud.
• Lõikega 31 muudetakse tehisintellektimääruse teatavate sätete kohaldamise algust:
ET 10 ET
• III peatükis sätestatud suure riskiga tehisintellektisüsteemidega seotud
kohustuste jaoks kehtestatakse mehhanism, mis seob kohaldamise alguse
selliste meetmete kättesaadavusega, mis toetavad tehisintellektimääruse suure
riskiga tehisintellektisüsteeme reguleerivate õigusnormide, nagu harmoneeritud
standardite, ühtsete kirjelduste ja komisjoni suuniste järgimist. Selle
kättesaadavuse kinnitab komisjon oma otsusega, misjärel hakatakse suure
riskiga tehisintellektisüsteeme käsitlevaid norme kohaldama pärast asjakohast
üleminekuperioodi. Seda paindlikkust tuleks siiski kohaldada ainult piiratud aja
jooksul ja tuleks kehtestada kindel tähtpäev, mis ajaks eeskirju igal juhul
kohaldatakse. Lisaks on asjakohane eristada kahte liiki tehisintellektisüsteeme,
mis liigitatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemideks, ja pikendada
tehisintellektimääruse artikli 6 lõike 1 ja I lisa kohaselt suure riskiga
tehisintellektisüsteemideks liigitatavate tehisintellektisüsteemide pikemat
üleminekuperioodi.
• Selgitatakse, et muudatusi, mis on vajalikud suure riskiga
tehisintellektisüsteeme reguleerivate nõuete integreerimiseks I lisa B jaos
loetletud valdkondlikesse õigusaktidesse, kohaldatakse alates digivaldkonna
koondpaketi jõustumisest.
• Lõige 33 on seotud lõike 11 muudatusega ja sellega lisatakse uus XIV lisa, milles
sätestatakse komisjoni teada antud ja määratud organisatsioone käsitleva uue
lähenemisviisi infosüsteemi jaoks uues XIV lisas osutatud tehisintellektisüsteemide
koodid, kategooriad ja vastavad liigid.
Artikliga 2 muudetakse määrust (EL) 2018/1139, et võimaldada tehisintellektimääruse suure
riskiga tehisintellektisüsteeme reguleerivate nõuete sujuvat integreerimist kõnealusesse
määrusesse.
Artiklis 3 sätestatakse käesoleva määruse jõustumise reegel ja siduvus.
ET 11 ET
2025/0359 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
millega muudetakse määruseid (EL) 2024/1689 ja (EL) 2018/1139 seoses tehisintellekti
käsitlevate ühtlustatud õigusnormide (tehisintellekti käsitlev digivaldkonna
koondpakett) rakendamise lihtsustamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,1
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,2
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/16893 on sätestatud
tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning selle eesmärk on parandada
siseturu toimimist, edendada inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti levikut,
tagades samal ajal tervise, ohutuse ja põhiõiguste kõrgetasemelise kaitse ning toetades
innovatsiooni. Määrus (EL) 2024/1689 jõustus 1. augustil 2024. Selle sätteid
hakatakse kohaldama järk-järgult, kusjuures kõik normid jõustuvad 2. augustiks 2027.
(2) Kogemused, mis on saadud määruse (EL) 2024/1689 nende osade rakendamisel, mis
on juba jõustunud, võivad anda teavet nende osade rakendamise jaoks, mida alles
hakatakse kohaldama. Sellega seoses toob hilinemine selliste standardite
ettevalmistamisel, mis peaksid pakkuma suure riskiga tehisintellektisüsteemide
pakkujatele tehnilisi lahendusi kõnealusest määrusest tulenevate kohustuste täitmise
tagamiseks, ning juhtimis- ja vastavushindamisraamistike hilinenud kehtestamine
riiklikul tasandil kaasa oodatust suurema nõuete täitmisega seotud koormuse. Lisaks
1 ELT C , , lk . 2 ELT C , , lk . 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette
tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008,
(EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive
2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (ELT L 2024/1689,
12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj).
ET 12 ET
on sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus ilmnenud vajadus lisameetmete
järele, mis hõlbustaksid rakendamist ja nõuete täitmist ning selgitaksid seda,
vähendamata seejuures määruse (EL) 2024/1689 normidega taotletavat tervise,
ohutuse ja põhiõiguste kaitse taset tehisintellektiga seotud ohtude eest.
(3) Sellest tulenevalt on teatavate rakendamisprobleemide lahendamiseks vaja määrust
(EL) 2024/1689 sihipäraselt muuta, et asjakohaseid õigusnorme tulemuslikult
kohaldada.
(4) Mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) määratlusest
välja kasvavatel ettevõtjatel – väikestel keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel –
on liidu majanduses oluline roll. VKEdega võrreldes näitavad väikesed keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjad üldiselt kiiremat kasvutempot ning kõrgemat
innovatsiooni- ja digitaliseerimistaset. Sellest hoolimata on neil halduskoormusega
seoses samasugused probleemid kui VKEdel, mis toob kaasa vajaduse
proportsionaalsuse järele määruse (EL) 2024/1689 rakendamisel ja sihipärase toetuse
järele. Et võimaldada ettevõtete sujuvat üleminekut VKEdest väikesteks keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjateks, on oluline käsitleda sidusalt mõju, mida
reguleerimine võib avaldada nende tegevusele, kui need ettevõtted kasvavad VKEde
segmendist välja ja peavad toime tulema suurettevõtjate suhtes kohaldatavate
eeskirjadega. Määruses (EL) 2024/1689 on väikepakkujate jaoks ette nähtud mitu
meedet, mida tuleks laiendada väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga
ettevõtjatele. Et selgitada VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga
ettevõtjate kohtlemist määruses (EL) 2024/1689, on vaja kehtestada VKEde ja
väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlused, mis peaksid
vastama komisjoni soovituse 2003/361/EÜ4 lisas ja komisjoni soovituse
2025/3500/EÜ5 lisas esitatud määratlusele.
(5) Määruse (EL) 2024/1689 artikliga 4 on praegu kõigile tehisintellektisüsteemide
pakkujatele ja juurutajatele kehtestatud kohustus tagada oma töötajate
tehisintellektipädevus. Tehisintellektipädevuse arendamine, mis algab haridusest ja
koolitusest ning jätkub elukestva õppena, on väga oluline, et anda pakkujatele,
juurutajatele ja teistele mõjutatud isikutele vajalikud mõisted tehisintellektisüsteemide
kasutuselevõtu kohta teadlike otsuste tegemiseks. Sidusrühmade jagatud kogemused
näitavad, et tehisintellektipädevuse edendamisel ei sobi kõigile mõeldud lahendus
siiski igat liiki pakkujatele ja juurutajatele, mis muudab sellise horisontaalse kohustuse
selle sättega taotletava eesmärgi saavutamiseks ebatõhusaks. Lisaks näitavad andmed,
et sellise kohustuse kehtestamine tekitab täiendavat nõuete täitmisega seotud
koormust, eelkõige väiksematele ettevõtjatele, kuigi tehisintellektipädevus peaks
regulatiivsetele kohustustele ja võimalikele sanktsioonidele vaatamata olema
strateegiline prioriteet. Seda arvesse võttes tuleks määruse (EL) 2024/1689 artiklit 4
muuta, et nõuda liikmesriikidelt ja komisjonilt, ilma et see piiraks nende vastavaid
4 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse
kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36–41, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj). 5 Komisjoni 21. mai 2025. aasta soovitus (EL) 2025/1099, mis käsitleb väikeste keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust (ELT L, 2025/1099, 28.5.2025, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reco/2025/1099/oj).
ET 13 ET
pädevusi, et nad kutsuksid pakkujaid ja juurutajaid individuaalselt, kollektiivselt ja
koostöös asjaomaste sidusrühmadega üles tagama oma töötajate ja muude nende nimel
tehisintellektisüsteemide käitamise ja kasutamisega tegelevate isikute piisava
tehisintellektipädevuse taseme, sealhulgas pakkudes koolitusvõimalusi ja
teaberessursse ning võimaldades heade tavade vahetamist ja muid õiguslikult
mittesiduvaid algatusi. Euroopa tehisintellekti nõukoda (edaspidi „nõukoda“) tagab
komisjoni ja liikmesriikide vahelise korduva teabevahetuse sellel teemal, samal ajal
kui tehisintellekti kasutamise liit võimaldab arutelusid laiema kogukonnaga. See
muudatus ei piira komisjoni ja liikmesriikide laiemaid meetmeid tehisintellektialase
kirjaoskuse ja pädevuste edendamiseks laiema elanikkonna, sealhulgas eri vanuses
õppijate, üliõpilaste ja kodanike seas, eelkõige haridus- ja koolitussüsteemide kaudu.
(6) Kallutatuse avastamine ja korrigeerimine on oluline avalik huvi, sest need kaitsevad
füüsilisi isikuid kallutatuste kahjuliku mõju, sealhulgas diskrimineerimise eest.
Diskrimineerimine võib tuleneda kallutatusest tehisintellektimudelites ja
tehisintellektisüsteemides, mis ei ole suure riskiga tehisintellektisüsteemid, mille jaoks
on määruses (EL) 2024/1689 juba ette nähtud õiguslik alus, mis lubab töödelda
isikuandmete eriliike Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/6796
artikli 9 lõike 2 punkti g kohaselt. Pidades silmas, et diskrimineerimine võib tuleneda
ka nendest muudest tehisintellektisüsteemidest ja -mudelitest, on seepärast asjakohane,
et määrusega (EL) 2024/1689 tuleks kehtestada õiguslik alus isikuandmete eriliikide
töötlemiseks ka muude tehisintellektisüsteemide ja tehisintellektimudelite pakkujate ja
juurutajate ning suure riskiga tehisintellektisüsteemide juurutajate poolt. Õiguslik alus
kehtestatakse kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõike 2 punktiga g, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/17257 artikli 10 lõike 2 punktiga g ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/6808 artikli 10 punktiga a ning
sellega sätestatakse õiguslik alus, mis võimaldab kõigi tehisintellektisüsteemide ja -
mudelite pakkujatel ja juurutajatel töödelda isikuandmete eriliike, kui see on vajalik
kallutatuse avastamiseks ja kõrvaldamiseks, tingimusel et kohaldatakse asjakohaseid
kaitsemeetmeid, mis täiendavad asjakohasel juhul määrusi (EL) 2016/679 ja
(EL) 2018/1725 ning direktiivi (EL) 2016/680.
(7) Järjepidevuse tagamiseks, dubleerimise vältimiseks ja halduskoormuse
minimeerimiseks seoses määruse (EL) 2024/1689 kohase teada antud asutuste
määramise menetlusega, säilitades samal ajal sama kontrollitaseme, peaks uutele
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj). 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb
füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning
isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus
nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste
isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,
avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil
ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus
2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89–131, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/680/oj).
ET 14 ET
vastavushindamisasutustele ja teada antavatele asutustele, mis määratakse määruse
(EL) 2024/1689 I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide, näiteks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2017/7459 ja (EL) 2017/74610 alusel, olema
kättesaadav üks taotlus ja üks hindamismenetlus, kui selline menetlus on kõnealuste
liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestatud. Ühe taotluse ja hindamismenetluse
eesmärk on hõlbustada, toetada ja kiirendada määruse (EL) 2024/1689 kohast
määramismenetlust, tagades samal ajal vastavuse nõuetele, mida kohaldatakse teada
antud asutuste suhtes kõnealuse määruse ja selle I lisa A jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktide alusel.
(8) Määruse (EL) 2024/1689 sujuva kohaldamise ja järjepidevuse tagamiseks tuleks seda
muuta. Määruse (EL) 2024/1689 artikli 43 lõike 3 esimesse lõiku tuleks lisada
tehniline parandus, et viia vastavushindamisnõuded kooskõlla kõnealuse määruse
artiklis 16 sätestatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate suhtes
kehtestatud nõuetega. Lisaks tuleks selgitada, et kui suure riskiga
tehisintellektisüsteemi pakkuja suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2024/1689 I lisa
A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide kohast vastavushindamismenetlust ning
vastavushindamine laieneb kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavusele kõnealuse määruse
ja nende liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele, peaks pakkujal olema võimalik lisada
kõnealuse määruse kohased kvaliteedijuhtimissüsteemidega seotud aspektid nende
liidu ühtlustamisõigusaktide kohaste kvaliteedijuhtimissüsteemide hulka kooskõlas
määruse (EL) 2024/1689 artikli 17 lõikega 3. Artikli 43 lõike 3 teist lõiku tuleks
muuta selgitamaks, et teada antud asutused, kellest on teada antud määruse
(EL) 2024/1689 I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt ja kelle
ülesanne on hinnata kõnealuse määruse I lisa A jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure riskiga tehisintellektisüsteeme, peaksid
taotlema teada antud asutuseks määramist kõnealuse määruse alusel 18 kuu jooksul
alates [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev]. See muudatus ei piira määruse
(EL) 2024/1689 artikli 28 kohaldamist. Lisaks tuleks määrust (EL) 2024/1689 muuta
selgitamaks, et kui suure riskiga tehisintellektisüsteem on hõlmatud nii määruse
(EL) 2024/1689 I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega kui ka kuulub
ühe kõnealuse määruse III lisas loetletud kasutusjuhu alla, peaks pakkuja järgima
asjakohast vastavushindamismenetlust, nagu on nõutud asjaomases
ühtlustamisõigusaktis.
(9) Nõuete täitmise lihtsustamiseks ja sellega seotud kulude vähendamiseks ei tohiks
tehisintellektisüsteemide pakkujatelt nõuda määruse (EL) 2024/1689 artikli 6 lõikes 3
osutatud tehisintellektisüsteemide registreerimist ELi andmebaasis kooskõlas
kõnealuse määruse artikli 49 lõikega 2. Võttes arvesse, et selliseid süsteeme ei peeta
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse
meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust
(EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja
93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/745/oj). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro
diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja
komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2017/746/oj).
ET 15 ET
teatavatel tingimustel – kui need ei kujuta endast märkimisväärset ohtu inimeste
tervisele, ohutusele või põhiõigustele – suure riskiga süsteemideks, kujutaks
registreerimisnõuete kehtestamine endast ebaproportsionaalset nõuete täitmisega
seotud koormust. Pakkuja, kes leiab, et tehisintellektisüsteem kuulub artikli 6 lõike 3
kohaldamisalasse, on siiski kohustatud dokumenteerima oma hinnangu enne selle
süsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist. Sellist hindamist võivad nõuda
riiklikud pädevad asutused.
(10) Määruse (EL) 2024/1689 artikleid 57, 58 ja 60 tuleks muuta, et tugevdada veelgi
tehisintellekti regulatiivliivakastide koostööd liidu tasandil, suurendada tehisintellekti
regulatiivliivakastide juhtimise selgust ja järjepidevust ning laiendada väljaspool
tehisintellekti regulatiivliivakaste toimuva tegelikes tingimustes testimise ulatust suure
riskiga tehisintellektisüsteemidele, mis on hõlmatud kõnealuse määruse I lisas
loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega. Eelkõige selleks, et võimaldada vajaduse
korral menetlusi lihtsustada projektide puhul, mille üle toimub järelevalve
tehisintellekti regulatiivliivakastides, mis hõlmavad ka tegelikes tingimustes testimist,
tuleks tegelikes tingimustes testimise kava integreerida ühes dokumendis pakkujate
või võimalike pakkujate ja pädeva asutuse vahel kokku lepitud regulatiivliivakasti
kavasse. Lisaks on asjakohane anda tehisintellektiametile võimalus luua liidu tasandil
tehisintellekti regulatiivliivakast tehisintellektisüsteemide jaoks, mis on hõlmatud
määruse (EL) 2024/1689 artikli 75 lõikega 1. Nende taristute võimendamine ja
piiriülese koostöö hõlbustamine ühtlustaks koordineerimist paremini ja ressursse
kasutataks optimaalselt.
(11) Innovatsiooni edendamiseks on asjakohane laiendada ka määruse (EL) 2024/1689
artiklis 60 sätestatud tegelikes tingimustes väljaspool tehisintellekti
regulatiivliivakaste toimuva testimise ulatust, mis hõlmab praegu kõnealuse määruse
III lisas loetletud suure riskiga tehisintellektisüsteeme, ning lubada kõnealuse määruse
I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure riskiga
tehisintellektisüsteemide pakkujatel ja võimalikel pakkujatel samuti testida selliseid
süsteeme tegelikes tingimustes. See ei piira muude liidu või riiklike õigusaktide
kohaldamist, mis käsitlevad nende liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega
seotud suure riskiga tehisintellektisüsteemide testimist tegelikes tingimustes. Et
käsitleda kõnealuse määruse I lisa B jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega
hõlmatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide konkreetset olukorda, on vaja lubada
komisjoni ja liikmesriikide vahel vabatahtlike kokkulepete sõlmimist, et võimaldada
selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide testimist tegelikes tingimustes.
(12) Määruse (EL) 2024/1689 artikliga 63 antakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide
pakkujatest mikroettevõtjatele võimalus kasutada kvaliteedijuhtimissüsteemi loomise
kohustuse täitmiseks lihtsustatud viisi. Et hõlbustada nõuete täitmist suurema arvu
novaatorite jaoks, tuleks seda võimalust laiendada kõigile VKEdele, sealhulgas
idufirmadele.
(13) Määruse (EL) 2024/1689 artiklit 69 tuleks muuta, et lihtsustada teaduskomisjoni
tasude struktuuri. Kui liikmesriigid kasutavad teaduskomisjoni eksperditeadmisi,
peaksid tasud, mille maksmist ekspertidele neilt võidakse nõuda, olema samaväärsed
tasudega, mida komisjon on kohustatud sarnastel asjaoludel maksma. Lisaks peaks
liikmesriikidel olema menetluse keerukuse vähendamiseks võimalik konsulteerida
teaduskomisjoni ekspertidega otse, ilma komisjoni kaasamata.
(14) Üldotstarbelistel tehisintellektimudelitel põhinevate tehisintellektisüsteemide juhtimise
süsteemi tugevdamiseks on vaja selgitada tehisintellektiameti rolli selliste
ET 16 ET
tehisintellektisüsteemide määrusele (EL) 2024/1689 vastavuse jälgimisel ja
järelevalves, jättes samal ajal välja tehisintellektisüsteemid, mis on seotud kõnealuse
määruse I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega. Kuigi
valdkondlikud asutused vastutavad ka edaspidi liidu ühtlustamisõigusaktidega
hõlmatud toodetega seotud tehisintellektisüsteemide järelevalve eest, tuleks määruse
(EL) 2024/1689 artikli 75 lõiget 1 muuta, et lisada kõik sama pakkuja välja töötatud
üldotstarbelistel tehisintellektimudelitel põhinevad tehisintellektisüsteemid
tehisintellektiameti järelevalve kohaldamisalasse. See ei hõlma tehisintellektisüsteeme,
mille on turule lasknud, kasutusele võtnud või mida kasutavad liidu institutsioonid,
organid või asutused, mis määruse (EL) 2024/1689 artikli 74 lõike 9 kohaselt
kuuluvad Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalve alla. Et tagada nende
tehisintellektisüsteemide tulemuslik järelevalve kooskõlas turujärelevalveasutustele
määrusega (EL) 2024/1689 määratud ülesannete ja kohustustega, peaks
tehisintellektiametil olema õigus võtta asjakohaseid meetmeid ja teha otsuseid, et
kasutada nõuetekohaselt oma volitusi, mis on sätestatud kõnealuses lõikes ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/102011. Määruse (EL) 2019/1020
artiklit 14 tuleks kohaldada mutatis mutandis. Lisaks peaksid määruse (EL) 2024/1689
kohaldamises osalevad asutused tegema tulemusliku täitmise tagamiseks nende
volituste kasutamisel aktiivselt koostööd, eelkõige juhul, kui liikmesriigi territooriumil
on vaja võtta meetmeid täitmise tagamiseks.
(15) Võttes arvesse praegust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/206512
kohast järelevalve- ja täitmise tagamise süsteemi, on asjakohane anda komisjonile
määruse (EL) 2024/1689 kohased pädeva turujärelevalveasutuse volitused, kui
tehisintellektisüsteem kvalifitseerub väga suureks digiplatvormiks või väga suureks
internetipõhiseks otsingumootoriks määruse (EL) 2022/2065 tähenduses või on
sellisesse platvormi või otsingumootorisse integreeritud. See peaks aitama tagada, et
komisjoni järelevalve- ja täitmise tagamise volitusi, mis tulenevad määrustest
(EL) 2024/1689 ja (EL) 2022/2065, ning volitusi, mida kohaldatakse sellistesse
platvormidesse või otsingumootoritesse integreeritud üldotstarbeliste
tehisintellektimudelite suhtes, kasutatakse sidusalt. Tehisintellektisüsteemide puhul,
mis on integreeritud väga suurde digiplatvormi või otsingumootorisse või mis
kvalifitseeruvad väga suureks digiplatvormiks või otsingumootoriks, alustatakse
tehisintellektisüsteemi hindamist määruse (EL) 2022/2065 artiklites 34, 35 ja 37
sätestatud riskihindamisest, leevendusmeetmetest ja auditikohustusest, ilma et see
piiraks tehisintellektiameti volitusi tagantjärele uurida käesoleva määruse normide
rikkumist ja tagada nende täitmine. Selle riskihindamise, leevendusmeetmete ja
auditite analüüsi raames võivad määruse (EL) 2022/2065 täitmise tagamise eest
vastutavad komisjoni talitused küsida tehisintellektiameti arvamust käesoleva määruse
alusel tehtava võimaliku varasema või paralleelse riskihindamise tulemuste ja
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete
vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja
(EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1020/oj). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb
digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)
(ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj).
ET 17 ET
käesoleva määruse kohaste keeldude kohaldatavuse kohta. Lisaks peaksid
tehisintellektiamet ja määruse (EL) 2024/1689 kohased pädevad riiklikud asutused
kooskõlastama oma täitmise tagamise alased jõupingutused määruse (EL) 2022/2065
järelevalve ja täitmise eest vastutavate pädevate asutustega, sealhulgas komisjoniga, et
tagada lojaalse koostöö, proportsionaalsuse ja topeltkaristamise keelu põhimõtete
järgimine, samal ajal kui vastava teise määruse alusel saadud teavet kasutataks teise
määruse järelevalve ja täitmise tagamise eesmärgil üksnes juhul, kui ettevõtja sellega
nõustub. Eelkõige peaksid need asutused vahetama korrapäraselt arvamusi ja võtma
oma pädevuse piires arvesse trahve ja karistusi, mis on määratud samale
teenuseosutajale sama tegevuse eest lõpliku otsusega muude liidu või riigisiseste
õigusnormide rikkumisega seotud menetluses, tagamaks, et määratud trahvid ja
karistused kokku on proportsionaalsed ja vastavad toimepandud rikkumiste
raskusastmele.
(16) Määruse (EL) 2024/1689 artikli 75 lõikes 1 sätestatud tehisintellektiameti järelevalve
ja nõuete täitmise tagamise veelgi operatiivsemaks muutmiseks on vaja täpsemalt
kindlaks määrata, millised määruse (EL) 2019/1020 artiklis 14 loetletud volitused
tuleks anda tehisintellektiametile. Seepärast peaks komisjonil olema õigus võtta
kooskõlas artiklis 99 osutatud tingimuste ja ülemmääradega ning kohaldatavate
menetlustega vastu rakendusakte, et täpsustada kõnealuseid volitusi, sealhulgas
võimalust määrata karistusi, näiteks trahve või muid halduskaristusi. See peaks
tagama, et tehisintellektiametil on vajalikud vahendid määruse (EL) 2024/1689
täitmise tulemuslikuks jälgimiseks ja järelevalveks.
(17) Lisaks on oluline tagada, et tehisintellektiameti jälgimise ja järelevalve all olevate
tehisintellektisüsteemide pakkujate suhtes kohaldatakse tõhusaid menetluslikke
tagatisi. Selleks tuleks tehisintellektisüsteemide pakkujate suhtes kohaldada mutatis
mutandis määruse (EL) 2019/1020 artiklis 18 sätestatud menetlusõigusi, ilma et see
piiraks määruses (EL) 2024/1689 sätestatud konkreetsemaid menetlusõigusi.
(18) Võimaldamaks selliste tehisintellektisüsteemide juurdepääsu liidu turule, mis on
määruse (EL) 2024/1689 artikli 75 kohaselt tehisintellektiameti järelevalve all ja mille
suhtes kohaldatakse kolmanda isiku vastavushindamist, peaks komisjonil olema
võimalik teha nende süsteemide turustamiseelseid vastavushindamisi.
(19) Määruse (EL) 2024/1689 artikkel 77 ja sellega seotud sätted kujutavad endast olulist
juhtimismehhanismi, kuna nende eesmärk on võimaldada ametiasutustel või organitel,
mis vastutavad põhiõiguste kaitseks kehtestatud liidu õigusaktide täitmise või
järelevalve eest, täita konkreetsetel tingimustel oma ülesandeid ning edendada
koostööd turujärelevalveasutustega, mis vastutavad kõnealuse määruse järelevalve ja
täitmise eest. On vaja selgitada sellise koostöö ulatust ning seda, millised avaliku
sektori asutused või organid sellest kasu saavad. Koostöö tugevdamiseks tuleks
selgitada, et teabele ja dokumentidele juurdepääsu taotlused tuleks esitada pädevale
turujärelevalveasutusele, kes peaks sellistele taotlustele vastama, ning et asjaomastel
asutustel ja organitel peaks olema vastastikune kohustus teha koostööd.
(20) Et anda generatiivsete tehisintellektisüsteemide pakkujatele, kelle suhtes kohaldatakse
määruse (EL) 2024/1689 artikli 50 lõikes 2 sätestatud märgistamiskohustust, piisavalt
aega oma tavade kohandamiseks mõistliku aja jooksul ilma turgu häirimata, on
asjakohane kehtestada kuuekuuline üleminekuperiood pakkujatele, kes on oma
süsteemid juba turule lasknud enne 2. augustit 2026.
(21) Et anda suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatele piisavalt aega ja selgitada
enne määruse (EL) 2024/1689 asjakohaste sätete kohaldamise algust juba turule lastud
ET 18 ET
või kasutusele võetud tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatavaid õigusnorme, on
asjakohane selgitada kõnealuse määruse artikli 111 lõikes 2 sätestatud ajapikenduse
kohaldamist. Artikli 111 lõike 2 kohaldamisel tuleks ajapikendust kohaldada juba
turule lastud tehisintellektisüsteemide liigi ja mudeli suhtes. See tähendab, et kui
vähemalt üks suure riskiga tehisintellektisüsteemi üksikeksemplar on seaduslikult
turule lastud või kasutusele võetud enne artikli 111 lõikes 2 sätestatud kuupäeva,
kohaldatakse suure riskiga tehisintellektisüsteemi muude sama liiki ja sama mudeli
üksikeksemplaride suhtes artikli 111 lõikes 2 sätestatud ajapikendust ning seega võib
neid jätkuvalt liidu turule lasta, seal kättesaadavaks teha või kasutusele võtta ilma
lisakohustuste, -nõuete või täiendava sertifitseerimise vajaduseta, tingimusel et selle
suure riskiga tehisintellektisüsteemi projekt jääb samaks. Artikli 111 lõikes 2
sätestatud ajapikenduse kohaldamisel on otsustavaks teguriks kuupäev, mil suure
riskiga tehisintellektisüsteemi seda liiki ja selle mudeli esimene eksemplar esimest
korda liidu turule lasti või liidu turul kasutusele võeti. Iga oluline muudatus selle
tehisintellektisüsteemi projektis pärast artikli 111 lõikes 2 sätestatud kuupäeva peaks
tooma pakkujale kohustuse täita täielikult kõiki suure riskiga tehisintellektisüsteemide
suhtes kohaldatavaid käesoleva määruse asjakohaseid sätteid, sealhulgas
vastavushindamisnõudeid.
(22) Määruse (EL) 2024/1689 artiklis 113 on sätestatud kõnealuse määruse jõustumise ja
kohaldamise kuupäevad, eelkõige see, et üldine kohaldamise kuupäev on 2. august
2026. Määruse (EL) 2024/1689 III peatüki 1., 2. ja 3. jaos sätestatud suure riskiga
tehisintellektisüsteemidega seotud kohustuste puhul põhjustavad standardite, ühiste
spetsifikatsioonide ja alternatiivsete suuniste hilinenud kättesaadavus ning riiklike
pädevate asutuste hilinenud loomine probleeme, mis ohustavad nende kohustuste
tegelikku jõustumist ja võivad märkimisväärselt suurendada rakenduskulusid viisil,
mis ei õigusta nende esialgse kohaldamiskuupäeva ehk 2. augusti 2026 kehtima
jätmist. Kogemustele tuginedes on asjakohane kehtestada mehhanism, mis seob
kohaldamise alguse III peatüki järgimist toetavate meetmete kättesaadavusega, mis
võib hõlmata harmoneeritud standardeid, ühiseid spetsifikatsioone ja komisjoni
suuniseid. Komisjon peaks seda otsusega kinnitama, pärast mida tuleks suure riskiga
tehisintellektisüsteemide õigusnormidest tulenevaid kohustusi kohaldada kuue kuu
möödumisel tehisintellektisüsteemide puhul, mis on liigitatud suure riskiga
tehisintellektisüsteemideks määruse (EL) 2024/1689 artikli 6 lõike 2 ja III lisa
kohaselt, ning 12 kuu möödumisel tehisintellektisüsteemide puhul, mis on liigitatud
suure riskiga tehisintellektisüsteemideks artikli 6 lõike 1 ja I lisa kohaselt. Seda
paindlikkust tuleks siiski pikendada üksnes kuni 2. detsembrini 2027
tehisintellektisüsteemide puhul, mis on liigitatud suure riskiga
tehisintellektisüsteemideks artikli 6 lõike 2 ja III lisa kohaselt, ning kuni 2. augustini
2028 tehisintellektisüsteemide puhul, mis on liigitatud suure riskiga
tehisintellektisüsteemideks kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 ja I lisa kohaselt, ning
nendeks kuupäevadeks peaksid kõnealused õigusnormid olema igal juhul jõustunud.
See, et eristatakse kõnealuse määruse artikli 6 lõike 2 ja III lisa ning artikli 6 lõike 1 ja
I lisa kohaselt suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitatud
tehisintellektisüsteemide suhtes normide kohaldamise algust, on kooskõlas
erinevusega määruses (EL) 2024/1689 sätestatud esialgsete kohaldamiskuupäevade
vahel ning selle eesmärk on anda vastavate kohustuste kohandamiseks ja
rakendamiseks vajalikku aega.
(23) Pidades silmas eesmärki vähendada rakendamisega seotud raskusi kodanike,
ettevõtjate ja haldusasutuste jaoks, on oluline, et teatavate õigusnormide rakendamise
ühtlustatud tingimused võetakse vastu üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik. Selleks
ET 19 ET
on asjakohane kaotada teatavad komisjonile antud volitused võtta selliseid ühtlustatud
tingimusi vastu rakendusaktidega, kui need tingimused ei ole täidetud. Seepärast
tuleks määrust (EL) 2024/1689 muuta, et jätta välja komisjonile kõnealuse määruse
artikli 50 lõikega 7, artikli 56 lõikega 6 ja artikli 72 lõikega 3 antud volitused võtta
vastu rakendusakte. Kui määruse (EL) 2024/1689 artikli 72 lõikes 3 sätestatud
turustamisjärgse seire kava ühtlustatud vormi vastuvõtmise õigus jäetakse välja, on
kasulik ka selle poolest, et sedasi antakse suure riskiga tehisintellektisüsteemide
pakkujatele suurem paindlikkus kehtestada nende organisatsiooni vajadustele
kohandatud turustamisjärgse seire süsteem. Tõdedes, et on vaja pakkuda selgust selle
kohta, kuidas suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad peavad nõudeid täitma,
tuleks komisjonilt ühtlasi nõuda suuniste avaldamist.
(24) Suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavushindamine määruse (EL) 2024/1689
alusel võib eeldada vastavushindamisasutuste kaasamist. Vastavushindamist võivad
teha üksnes kõnealuse määruse alusel määratud vastavushindamisasutused ning üksnes
asjaomaste tehisintellektisüsteemide kategooriate ja liikidega seotud tegevuse puhul.
Et oleks võimalik täpsustada määruse (EL) 2024/1689 artikli 30 kohaselt teada antud
vastavushindamisasutuste määramise ulatust, on vaja koostada loetelu
tehisintellektisüsteemide koodidest, kategooriatest ja vastavatest liikidest. Koodide
loetelus tuleks arvesse võtta, kas tehisintellektisüsteem on toote komponent või on ise
toode, mis on hõlmatud I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega (edaspidi
„AIP-koodid“ tooteid käsitlevate õigusaktidega hõlmatud tehisintellektisüsteemide
puhul) või määruse (EL) 2024/1689 III lisas osutatud süsteem, mis praegu puudutab
üksnes III lisa punktis 1 osutatud biomeetrilisi tehisintellektisüsteeme (edaspidi „AIB-
koodid“ biomeetriliste tehisintellektisüsteemide puhul). Nii AIP-koodid kui ka AIB-
koodid on vertikaalsed koodid. AIP-koodid on viitekoodid, mis loovad seose määruse
(EL) 2024/1689 I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega. AIB-koodid on
määrusele (EL) 2024/1689 eriomased uued koodid kõnealuse määruse III lisa
punktis 1 osutatud biomeetriliste tehisintellektisüsteemide tuvastamiseks. Koodide
loetelus tuleks arvesse võtta ka tehisintellektisüsteemide konkreetseid liike ja
alustehnoloogiaid (edaspidi „AIH-koodid“ tehisintellektisüsteemide horisontaalsete
koodide puhul). AIH-koodid on uued tehisintellektitehnoloogiale eriomased koodid,
mida saab kohaldada koos vertikaalsete AIP- või AIB-koodidega. AIH-koodid
hõlmavad tehisintellektisüsteemide alustüüpe ja -tehnoloogiaid. Koodide loetelus, mis
hõlmab kolme kategooriat, tuleks ette näha tehisintellektisüsteemide
mitmemõõtmeline tüpoloogia, millega tagatakse, et teada antud asutusteks määratud
vastavushindamisasutused on täielikult pädevad nende tehisintellektisüsteemide alal,
mida nad peavad hindama.
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/113913 on sätestatud
tsiviillennunduse valdkonna ühisnormid. Määruse (EL) 2024/1689 artiklis 108 on
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb
tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008,
(EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning
2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004
ET 20 ET
sätestatud määruse (EL) 2018/1139 muudatused, millega tagatakse, et komisjon võtab
tsiviillennundussektori tehniliste ja regulatiivsete iseärasuste alusel ning sekkumata
selles sätestatud olemasolevatesse juhtimis-, vastavushindamis- ja nõuete täitmise
mehhanismidesse ja asutustesse, arvesse määruses (EL) 2024/1689 suure riskiga
tehisintellektisüsteemidele sätestatud kohustuslikke nõudeid, kui ta võtab kõnealuse
õigusakti alusel vastu asjakohaseid delegeeritud õigusakte või rakendusakte.
Tagamaks, et need määruses (EL) 2024/1689 suure riskiga tehisintellektisüsteemidele
sätestatud kohustuslikud nõuded on täielikult täidetud, kui määruse (EL) 2018/1139
alusel võetakse vastu asjakohaseid delegeeritud õigusakte või rakendusakte, on vaja
tehnilist parandust, millega laiendatakse määruse (EL) 2018/1139 konkreetseid sätteid.
(26) Et tagada õiguskindlus võimalikult kiiresti ja pidades silmas määruse (EL) 2024/1689
peatset üldist kohaldamist, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2024/1689 muutmine
Määrust (EL) 2024/1689 muudetakse järgmiselt.
(1) Artikli 1 lõike 2 punkt g asendatakse järgmisega:
„g) innovatsiooni toetavad meetmed, mis keskenduvad eelkõige väikestele
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ning väikestele ja keskmise
suurusega ettevõtjatele (VKEdele), sealhulgas idufirmadele.“
(2) Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Artikli 6 lõike 1 kohaselt suure riskiga tehisintellektisüsteemideks liigitatud
süsteemide puhul, mis on seotud I lisa B jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega, kohaldatakse üksnes
artikli 6 lõiget 1, artiklit 60a, artikleid 102–109 ning artikleid 111 ja 112.
Artiklit 57 kohaldatakse üksnes niivõrd, kuivõrd käesoleva määruse
kohased suure riskiga tehisintellektisüsteemidele esitatavad nõuded on
nendesse liidu ühtlustamisõigusaktidesse integreeritud.“
(3) Artiklisse 3 lisatakse punktid 14a ja 14b järgmises sõnastuses:
„14a) „mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi „VKE“)“ –
komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artiklis 2 määratletud mikro-,
väike- ja keskmise suurusega ettevõtja;
14b) „väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – komisjoni soovituse
(EL) 2025/1099 lisa punktis 2 määratletud väike keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtja;“.
(4) Artikkel 4 asendatakse järgmisega:
ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1–122, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1139/oj).
ET 21 ET
„ Artikkel 4.
Tehisintellektipädevus
Komisjon ja liikmesriigid julgustavad tehisintellektisüsteemide pakkujaid ja
juurutajaid võtma meetmeid, et tagada oma töötajate ja muude nende
nimel tehisintellektisüsteemide käitamise ja kasutamisega tegelevate
isikute piisav tehisintellektipädevus, võttes arvesse nende tehnilisi
teadmisi, kogemusi, haridus- ja koolitustaset ning konteksti, milles
tehisintellektisüsteeme tuleb kasutada, ning arvestades isikuid või isikute
rühmi, kelle puhul tehisintellektisüsteeme kasutatakse.“
(5) I peatükki lisatakse artikkel 4a järgmises sõnastuses:
„Artikkel 4a
Isikuandmete eriliikide töötlemine kallutatuse
avastamiseks ja leevendamiseks
1. Niivõrd kui see on vajalik, et tagada suure riskiga tehisintellektisüsteemide
puhul kallutatuse avastamine ja korrigeerimine kooskõlas käesoleva
määruse artikli 10 lõike 2 punktidega f ja g, võivad selliste süsteemide
pakkujad erandkorras töödelda isikuandmete eriliike, tingimusel et
füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks kohaldatakse
asjakohaseid kaitsemeetmeid. Lisaks määrustes (EL) 2016/679 ja
(EL) 2018/1725 ning direktiivis (EL) 2016/680 sätestatud
kaitsemeetmetele peavad selliseks töötlemiseks vastavalt asjaoludele
olema täidetud kõik järgmised tingimused:
a) kallutatuse tuvastamist ja korrigeerimist ei ole võimalik tulemuslikult
saavutada muude andmete, sealhulgas tehisandmete või anonüümitud
andmete töötlemisega;
b) isikuandmete eriliikide suhtes kehtivad isikuandmete taaskasutamise
tehnilised piirangud ning tipptasemel turva- ja privaatsuse säilitamise
meetmed, sealhulgas pseudonüümimine;
c) isikuandmete eriliikide suhtes kohaldatakse meetmeid, millega tagatakse
töödeldavate isikuandmete turvalisus ja kaitse, kohaldades asjakohaseid
kaitsemeetmeid, sealhulgas juurdepääsu range kontroll ja
dokumenteerimine, et vältida väärkasutust ja tagada, et ainult volitatud
isikutel, kellel on asjakohased konfidentsiaalsuskohustused, on
juurdepääs kõnealustele isikuandmetele;
d) isikuandmete eriliike ei edastata, ega anta üle ning need ei ole teistele
isikutele muul moel kättesaadavad;
e) isikuandmete eriliigid kustutatakse, kui kallutatus on korrigeeritud või kui
isikuandmete säilitamise periood saab läbi, olenevalt sellest, kumb
saabub varem;
f) määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiivi (EL) 2016/680
kohane isikuandmete töötlemise toimingute registreerimine hõlmab
põhjuseid, miks isikuandmete eriliikide töötlemine oli vajalik kallutatuse
avastamiseks ja korrigeerimiseks ning miks seda eesmärki ei olnud
võimalik saavutada muude andmete töötlemisega.
ET 22 ET
2. Lõiget 1 võib kohaldada muude tehisintellektisüsteemide ja -mudelite
pakkujate ja juurutajate ning suure riskiga tehisintellektisüsteemide
juurutajate suhtes, kui see on vajalik ja proportsionaalne, kui töötlemine
toimub selles lõikes sätestatud eesmärkidel ja tingimusel, et selles lõikes
sätestatud kaitsemeetmetes sätestatud tingimused on täidetud.“
(6) Artikli 6 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Pakkuja, kes leiab, et III lisas osutatud tehisintellektisüsteem ei ole suure
riskiga, dokumenteerib oma hinnangu enne selle süsteemi turule laskmist
või kasutusele võtmist. Riigi pädevate asutuste taotluse korral esitab
pakkuja hindamise dokumendid.“
(7) Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kui tegemist on suure riskiga tehisintellektisüsteemidega, milles
kasutatavad meetodid hõlmavad mudelite treenimist andmetega, tuleb
nende süsteemide arendamiseks kasutada treenimis-, valideerimis- ja
testimisandmestikke, mis vastavad käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4
ning artikli 4a lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriumidele, kui selliseid
andmestikke kasutatakse.“;
(b) lõige 5 jäetakse välja;
(c) lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide arendamisel, mille puhul ei
kasutata tehisintellektimudelite treenimist hõlmavaid meetodeid,
kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4 ning artikli 4a lõiget 1
üksnes testimisandmestike suhtes.“
(8) Artikli 11 lõikes 1 asendatakse teine lõik järgmisega:
„See tehniline dokumentatsioon koostatakse selliselt, et see tõendaks suure
riskiga tehisintellektisüsteemi vastavust käesolevas jaos sätestatud
nõuetele ja annaks riikide pädevatele asutustele ja teada antud asutustele
selgel ja terviklikul kujul teabe, mis on vajalik, et hinnata
tehisintellektisüsteemi vastavust neile nõuetele. Dokumentatsioon peab
sisaldama vähemalt IV lisas loetletud elemente. Väikesed keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ja VKEd, sealhulgas idufirmad, võivad
esitada IV lisas täpsustatud tehnilise dokumentatsiooni elemente
lihtsustatud viisil. Selleks koostab komisjon väikeste keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja VKEde, sealhulgas idufirmade
vajadustele vastava lihtsustatud tehnilise dokumentatsiooni vormi. Kui
väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja või VKE, sealhulgas
idufirma, otsustab esitada IV lisas nõutud teabe lihtsustatud korras,
kasutab ta käesolevas lõikes osutatud vormi. Teada antud asutused
peavad seda vormi vastavushindamise tegemisel arvestama.“
(9) Artikli 17 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Lõikes 1 osutatud aspektide rakendamine peab olema proportsionaalne
pakkuja organisatsiooni suurusega, eelkõige juhul, kui pakkuja on väike
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja või VKE, sealhulgas idufirma.
Pakkujad võtavad igal juhul arvesse sellist rangusastet ja kaitsetaset, mis
ET 23 ET
on vajalik, et tagada oma suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavus
käesolevale määrusele.“
(10) Artiklile 28 lisatakse lõige 8 järgmises sõnastuses:
„8. Käesoleva määruse alusel määratud teavitavad asutused, kes vastutavad
I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud
tehisintellektisüsteemide eest, luuakse ning neid korraldatakse ja
käitatakse viisil, mis tagab, et vastavushindamisasutusele, kes taotleb
määramist nii käesoleva määruse kui ka I lisa A jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktide alusel, antakse võimalus esitada üks taotlus ja
läbida üks hindamismenetlus, mis määratakse käesoleva määruse ja I lisa
A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide alusel, kui asjakohastes
liidu ühtlustamisõigusaktides on selline ühe taotluse ja ühe hindamise
menetlus ette nähtud.
Käesolevas lõikes osutatud ühe taotluse ja ühe hindamise menetlus tehakse
kättesaadavaks ka I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide
alusel juba määratud teada antud asutustele, kui need teada antud
asutused taotlevad määramist käesoleva määruse alusel, tingimusel et
selline menetlus on ette nähtud asjakohaste liidu
ühtlustamisõigusaktidega.
Ühe taotluse ja ühe hindamismenetlusega välditakse tarbetut dubleerimist,
tuginetakse I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide kohastele
olemasolevatele määramismenetlustele ning tagatakse vastavus nõuetele,
mis käsitlevad nii käesoleva määruse kohaselt kui ka asjakohaste liidu
ühtlustamisõigusaktide kohaselt teada antud asutusi.“
(11) Artikli 29 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Kui tegemist on teada antud asutusega, mis on määratud mõne muu liidu
ühtlustamisõigusakti alusel, võib vastavalt vajadusele kasutada kõiki
kõnealuste määramistega seotud dokumente ja tõendeid nende määramise
toetamiseks ja kiirendamiseks käesoleva määruse alusel.
Teada antud asutused, mis on määratud mõne I lisa A jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusakti alusel ja mis taotlevad artikli 28 lõikes 8 osutatud
ühe hindamise menetlust, esitavad ühe taotluse hindamiseks selle liidu
ühtlustamisõigusakti kohaselt määratud teavitavale asutusele.
Teada antud asutus ajakohastab käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud
dokumentatsiooni alati, kui tehakse asjakohaseid muudatusi, et teada
antud asutuste eest vastutav asutus saaks jälgida ja kontrollida pidevat
vastavust kõigile artiklis 31 sätestatud nõuetele.“
(12) Artikli 30 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Teavitavad asutused teavitavad XIV lisas osutatud koodide, kategooriate ja
vastavate tehisintellektisüsteemi liikide loetelu alusel ning komisjoni
välja töötatud ja hallatavat elektroonilist teatamisvahendit kasutades
komisjoni ja teisi liikmesriike igast lõikes 1 osutatud
vastavushindamisasutusest.
Komisjonil on kooskõlas artikliga 97 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte
XIV lisa muutmiseks, et võtta arvesse tehnika arengut, teadmiste
täiustumist või uusi teaduslikke tõendeid ning lisada koodide,
ET 24 ET
kategooriate ja vastavate tehisintellektisüsteemide liikide loetellu uus
kood, kategooria või tehisintellektisüsteemi liik, eemaldada sellest
loetelust olemasoleva kood, kategooria või tehisintellektisüsteemi liik või
viia kood või tehisintellektisüsteemi liik ühest kategooriast teise.“
(13) Artikli 43 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure riskiga
tehisintellektisüsteemide puhul järgib süsteemi pakkuja asjaomaste liidu
ühtlustamisõigusaktide kohaselt nõutavat asjaomast
vastavushindamismenetlust. Selliste suure riskiga
tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jaos
sätestatud nõudeid ning need nõuded on vastavushindamise osa.
Kohaldatakse ka artiklis 17 ja VII lisas sätestatud
kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamist.
Kõnealuse vastavushindamise eesmärgil on teada antud asutustel, kellest on
teavitatud I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt,
õigus hinnata suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavust 2. jaos
sätestatud nõuetele, tingimusel et nende teada antud asutuste vastavust
artikli 31 lõigetes 4, 5, 10 ja 11 sätestatud nõuetele on hinnatud
asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktide kohase teavitamismenetluse
raames. Ilma et see piiraks artikli 28 kohaldamist, taotlevad sellised teada
antud asutused, millest on teavitatud I lisa A jaos nimetatud liidu
ühtlustamisõigusaktide alusel, määramist kooskõlas 4. jaoga hiljemalt
[18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].
Kui I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktid annavad toote
valmistajale võimaluse loobuda kolmanda isiku tehtavast
vastavushindamisest, tingimusel et see valmistaja on kohaldanud
harmoneeritud standardeid, mis hõlmavad kõiki olulisi nõudeid, võib see
valmistaja nimetatud võimalust kasutada üksnes juhul, kui ta on
rakendanud ka harmoneeritud standardeid või, kui see on kohaldatav,
artiklis 41 osutatud ühtseid kirjeldusi, mis hõlmavad kõiki käesoleva
peatüki 2. osas sätestatud nõudeid.
Kui suure riskiga tehisintellektisüsteem on hõlmatud nii I lisa A jaos loetletud
liidu ühtlustamisõigusaktidega kui ka kuulub ühte III lisas loetletud
kategooriatest, järgib süsteemi pakkuja asjakohast
vastavushindamismenetlust, nagu on nõutud I lisa A jaos loetletud
asjakohastes liidu ühtlustamisõigusaktides.“
(14) Artikli 49 lõige 2 jäetakse välja.
(15) Artikli 50 lõige 7 asendatakse järgmisega:
„7. Tehisintellektiamet julgustab ja hõlbustab tegevusjuhendite koostamist liidu
tasandil, et lihtsustada kunstlikult loodud või manipuleeritud sisu
avastamise, tähistamise ja märgistamisega seotud kohustuste tõhusat
rakendamist. Komisjon võib artikli 56 lõike 6 esimeses lõigus sätestatud
korra kohaselt hinnata, kas kõnealuste tegevusjuhendite järgimine on
piisav, et tagada lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmine. Kui komisjon
leiab, et juhend ei ole piisav, võib ta kooskõlas artikli 98 lõikes 2
sätestatud kontrollimenetlusega võtta vastu rakendusakti, milles
ET 25 ET
määratakse kindlaks ühised õigusnormid kõnealuste kohustuste
rakendamiseks.“
(16) Artikli 56 lõikes 6 asendatakse esimene lõik järgmisega:
„6. Komisjon ja nõukoda jälgivad ja hindavad korrapäraselt tegevusjuhendite
eesmärkide saavutamist osalejate poolt ja nende panust käesoleva
määruse nõuetekohasesse kohaldamisse. Nõukoja arvamust täiel määral
arvesse võttes hindab komisjon, kas tegevusjuhendid hõlmavad
artiklites 53 ja 55 sätestatud kohustusi ning jälgivad ja hindavad
korrapäraselt oma eesmärkide saavutamist. Komisjon avaldab oma
hinnangu tegevusjuhendite piisavuse kohta.“
(17) Artiklit 57 muudetakse järgmiselt:
(a) lisatakse lõige 3a järgmises sõnastuses:
„Tehisintellektiamet võib luua tehisintellekti regulatiivliivakasti liidu tasandil
ka artikli 75 lõikega 1 hõlmatud tehisintellektisüsteemide jaoks. Sellist
tehisintellekti regulatiivliivakasti rakendatakse tihedas koostöös
asjaomaste pädevate asutustega eelkõige juhul, kui tehisintellekti
regulatiivliivakastis tehakse järelevalvet muude liidu õigusaktide kui
käesoleva määruse üle, ning VKEdele antakse sellele juurdepääs
esmajärjekorras.“;
(b) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Käesoleva artikli kohaselt loodud tehisintellekti regulatiivliivakastid
tagavad kontrollitud keskkonna, mis soodustab innovatsiooni ja
hõlbustab innovatiivsete tehisintellektisüsteemide arendamist, treenimist,
testimist ja valideerimist piiratud aja jooksul enne nende turule laskmist
või kasutusele võtmist spetsiaalse regulatiivliivakasti kava kohaselt,
milles on kokku leppinud pakkujad või võimalikud pakkujad ja pädev
asutus, tagades asjakohaste kaitsemeetmete olemasolu. Sellised
liivakastid võivad hõlmata tegelikes tingimustes testimist, mille üle
teostatakse järelevalvet selles liivakastis. Kui see on asjakohane, peab
regulatiivliivakasti kava samas dokumendis sisaldama tegelikes
tingimustes testimise kava.“;
(c) lõikes 9 asendatakse punkt e järgmisega:
„e) tehisintellektisüsteemide liidu turule juurdepääsu hõlbustamine ja
kiirendamine, eelkõige siis, kui neid pakuvad väikesed keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ja VKEd, sealhulgas idufirmad.“;
(d) lõige 13 asendatakse järgmisega:
„13. Tehisintellekti regulatiivliivakastid projekteeritakse ja rakendatakse nii, et
need hõlbustavad piiriülest koostööd riikide pädevate asutuste vahel.“;
(e) lõige 14 asendatakse järgmisega:
„14. Riikide pädevad asutused koordineerivad oma tegevust ja teevad koostööd
nõukojas. Nad toetavad tehisintellekti regulatiivliivakastide ühist loomist
ja käitamist, sealhulgas eri sektorites.“
(18) artikli 58 lõige 1 asendatakse järgmisega:
ET 26 ET
„1. Selleks et vältida killustatust liidus, võtab komisjon vastu rakendusaktid,
milles määratakse kindlaks tehisintellekti regulatiivliivakastide loomise,
arendamise, rakendamise, käitamise, juhtimise ja järelevalve üksikasjalik
kord. Nimetatud rakendusaktid sisaldavad ühiseid põhimõtteid järgmistes
küsimustes:
a) kõlblikkus- ja valikukriteeriumid tehisintellekti regulatiivliivakastis
osalemiseks;
b) tehisintellekti regulatiivliivakasti taotlemise, selles osalemise, selle seire,
sellest väljumise ja selle lõpetamise kord, sealhulgas regulatiivliivakasti
kava ja väljumisaruanne;
c) osalejate suhtes kohaldatavad tingimused;
d) üksikasjalikud normid, mida kohaldatakse artikliga 57 hõlmatud
tehisintellekti regulatiivliivakastide juhtimise suhtes, sealhulgas seoses
pädevate asutuste ülesannete täitmisega ning koordineerimise ja
koostööga riiklikul ja ELi tasandil.“
(19) Artiklit 60 muudetakse järgmiselt:
(a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Suure riskiga tehisintellektisüsteemide testimist tegelikes tingimustes
väljaspool tehisintellekti regulatiivliivakaste võivad teostada III lisas
loetletud või I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega
hõlmatud suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad või
võimalikud pakkujad kooskõlas käesoleva artikliga ja vastavalt
käesolevas artiklis osutatud tegelikes tingimustes testimise kavale, ilma
et see piiraks artikli 5 kohaste keeldude kohaldamist.“;
(b) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Pakkujad või võimalikud pakkujad võivad teostada III lisas osutatud või
I lisa A jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure
riskiga tehisintellektisüsteemide testimist tegelikes tingimustes igal ajal
enne tehisintellektisüsteemi turule laskmist või kasutusele võtmist kas
iseseisvalt või partnerluses ühe või mitme juurutaja või võimaliku
juurutajaga.“
(20) Lisatakse artikkel 60a järgmises sõnastuses:
„Artikkel 60a
I lisa B jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud suure
riskiga tehisintellektisüsteemide testimine tegelikes tingimustes
väljaspool tehisintellekti regulatiivliivakaste
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide testimist tegelikes tingimustes
väljaspool tehisintellekti regulatiivliivakaste võivad teostada I lisa B jaos
loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud tehisintellektipõhiste
toodete pakkujad või võimalikud pakkujad kooskõlas käesoleva artikliga
ja vabatahtliku tegelikes tingimustes testimise lepinguga, ilma et see
piiraks artikli 5 kohaste keeldude kohaldamist.
2. Lõikes 1 osutatud vabatahtlik tegelikes tingimustes testimise leping
sõlmitakse huvitatud liikmesriikide ja komisjoni vahel kirjalikult. Sellega
ET 27 ET
kehtestatakse nõuded I lisa B jaos loetletud liidu
ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud tehisintellektipõhiste toodete
testimiseks tegelikes tingimustes.
3. Liikmesriigid, komisjon, turujärelevalveasutused ning I lisa B jaos
loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud taristu ja toodete
haldamise ja käitamise eest vastutavad avaliku sektori asutused teevad
omavahel tihedat ja heas usus koostööd ning kõrvaldavad kõik praktilised
takistused, mis puudutavad muu hulgas menetluseeskirju, millega antakse
vajaduse korral juurdepääs füüsilisele avalikule taristule, et edukalt
rakendada vabatahtlikku tegelikes tingimustes testimise lepingut ja
katsetada tehisintellektipõhiseid tooteid, mis on hõlmatud lisa B jaos
loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega.
4. Vabatahtlikule tegelikes tingimustes testimise lepingule allakirjutanud
täpsustavad tegelikes tingimustes testimise tingimused ja kehtestavad
tegelikes tingimustes testimise kava üksikasjalikud elemendid I lisa
B jaos loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud
tehisintellektisüsteemide jaoks.
5. Kohaldatakse artikli 60 lõikeid 2, 5 ja 9.“
(21) Artikli 63 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. VKEd, sealhulgas idufirmad võivad täita käesoleva määruse artiklis 17
nõutud kvaliteedijuhtimissüsteemi teatavaid elemente lihtsustatud viisil.
Selleks töötab komisjon välja suunised kvaliteedijuhtimissüsteemi
elementide kohta, mida võib täita lihtsustatud viisil, võttes arvesse
VKEde vajadusi, ilma et see mõjutaks kaitsetaset ja suure riskiga
tehisintellektisüsteemidele esitatavate nõuete täitmise vajadust.“
(22) Artiklit 69 muudetakse järgmiselt:
(a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Liikmesriikidelt võidakse nõuda ekspertide pakutava nõustamise ja toe eest
tasu, mis on samaväärne artikli 68 lõikes 1 osutatud rakendusakti
kohaselt komisjoni suhtes kohaldatava tasuga.“;
(b) lõige 3 jäetakse välja.
(23) Artikli 70 lõige 8 asendatakse järgmisega:
„8. Riigi pädevad asutused võivad anda juhiseid ja nõu käesoleva määruse
rakendamise kohta, eelkõige väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga
ettevõtjatele ja VKEdele, sealhulgas idufirmadele, võttes arvesse nõukoja
ja komisjoni juhiseid ja nõuandeid, kui see on asjakohane. Kui riigi
pädevad asutused kavatsevad anda juhiseid ja nõu tehisintellektisüsteemi
kohta valdkondades, mille suhtes kehtib ka muu liidu õigus,
konsulteeritakse vastavalt vajadusele selle liidu õiguse alusel riigi
pädevate asutustega.“
(24) Artikli 72 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Turustamisjärgse seire süsteem peab põhinema turustamisjärgse seire kaval.
Turustamisjärgse seire kava on IV lisas osutatud tehnilise
dokumentatsiooni osa. Komisjon kehtestab juhised turustamisjärgse seire
kava kohta.“
ET 28 ET
(25) artiklit 75 muudetakse järgmiselt:
(a) artikli 75 pealkiri asendatakse järgmisega:
„Tehisintellektisüsteemide turujärelevalve ja kontroll ning vastastikune
abi“;
(b) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kui tehisintellektisüsteem põhineb üldotstarbelisel tehisintellektimudelil, ei
kuulu I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toodetega
seotud tehisintellektisüsteemide hulka ning selle mudeli ja süsteemi on
välja töötanud sama pakkuja, on tehisintellektiamet ainupädev selle
süsteemi järelevalve ja eeskirjade täitmise tagamise alal kooskõlas
käesolevast määrusest tulenevate kohustustega, mille ta on määranud
turujärelevalveasutustele. Samuti on tehisintellektiametil ainupädevus
teha järelevalvet käesolevast määrusest tulenevate kohustuste üle ja
tagada nende täitmine seoses tehisintellektisüsteemiga, mis on
määratletud väga suure digiplatvormina või väga suure internetipõhise
otsingumootorina määruse (EL) 2022/2065 tähenduses või mis on
sellesse integreeritud.
Esimese lõigu kohaste järelevalve ja täitmise tagamise ülesannete täitmisel on
tehisintellektiametil kõik käesolevas jaos ja määruses (EL) 2019/1020
sätestatud turujärelevalveasutuse volitused. Oma järelevalve- ja täitmise
tagamise volituste nõuetekohaseks rakendamiseks on tehisintellektiametil
õigus võtta asjakohaseid meetmeid ja teha otsuseid. Määruse
(EL) 2019/1020 artiklit 14 kohaldatakse mutatis mutandis.
Käesoleva määruse kohaldamises osalevad asutused teevad nende volituste
kasutamisel aktiivselt koostööd, eelkõige juhul, kui liikmesriigi
territooriumil on vaja võtta meetmeid täitmise tagamiseks.“;
(c) lisatakse lõiked 1a– 1c järgmises sõnastuses:
„1a. Komisjon võtab vastu rakendusakti, et määrata kindlaks
tehisintellektiameti jõustamisvolitused ja nende volituste kasutamise
menetlused, sealhulgas tema suutlikkus määrata karistusi, näiteks trahve
või muid halduskaristusi, kooskõlas artiklis 99 kindlaks määratud
tingimuste ja ülemmääradega seoses käesoleva artikli lõigetes 1 ja 1a
osutatud tehisintellektisüsteemidega, mille puhul on käesoleva artikli
kohaste seire- ja järelevalveülesannete täitmisel leitud, et need ei vasta
käesolevale määrusele.“
„1b. Lõikes 1 osutatud tehisintellektisüsteemide pakkujate suhtes kohaldatakse
mutatis mutandis määruse (EL) 2019/1020 artiklit 18, ilma et see piiraks
käesolevas määruses sätestatud konkreetsemaid menetlusõigusi.“
„1c. Enne kui lõikes 1 osutatud suure riskiga tehisintellektisüsteemideks
liigitatud tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse artikli 43
kohast kolmanda isiku tehtavat vastavushindamist, turule lastakse või
kasutusele võetakse, korraldab komisjon selliste tehisintellektisüsteemide
turustamise eelse vastavushindamise ja testimise. Nende testimiste ja
hindamistega kontrollitakse, kas süsteemid vastavad käesoleva määruse
asjakohastele nõuetele ning kas neid võib kooskõlas käesoleva
määrusega liidus turule lasta või kasutusele võtta. Komisjon võib
ET 29 ET
usaldada nende testimiste või hindamiste läbiviimise käesoleva määruse
alusel määratud teada antud asutustele, millisel juhul tegutseb teada
antud asutus komisjoni nimel. Käesoleva lõike kohaste volituste
kasutamisel kohaldatakse komisjoni suhtes artikli 34 lõikeid 1 ja 2
mutatis mutandis.
Testimise ja hindamistoimingute tasud nõutakse sisse suure riskiga
tehisintellektisüsteemi pakkujalt, kes on komisjonilt taotlenud kolmanda
isiku tehtavat vastavushindamist. Kulude eest, mis on seotud teenustega,
mille komisjon on käesoleva artikli kohaselt usaldanud teada antud
asutustele, maksab pakkuja otse teada antud asutusele.“
(26) Artiklit 77 muudetakse järgmiselt:
(a) pealkiri asendatakse järgmisega:
„Põhiõigusi kaitsvate asutuste volitused ja koostöö
turujärelevalveasutustega“;
(b) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Riiklikel ametiasutustel või organitel, kes tegelevad põhiõiguste, sealhulgas
mittediskrimineerimise õiguse kaitse alasest liidu õigusest tulenevate
kohustuste täitmise järelevalve või tagamisega, on õigus taotleda
asjaomaselt turujärelevalveasutuselt mis tahes käesoleva määruse alusel
loodud või säilitatavat dokumentatsiooni, mis on arusaadavas keeles ja
juurdepääsetavas vormingus, ning saada sellele juurdepääs, kui
juurdepääs sellisele dokumentatsioonile on vajalik nende ülesannetest
tulenevate kohustuste tõhusaks täitmiseks nende jurisdiktsiooni piires.“;
(c) lisatakse lõiked 1a ja 1b järgmises sõnastuses:
„1a. Turujärelevalveasutus annab lõikes 1 osutatud asjaomasele avaliku sektori
asutusele või organile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel
juurdepääsu sellisele teabele või dokumentatsioonile, sealhulgas nõudes
vajaduse korral sellist teavet või dokumentatsiooni pakkujalt või
juurutajalt.“
„1b. Turujärelevalveasutused ja lõikes 1 osutatud avaliku sektori asutused või
organid teevad tihedat koostööd ja osutavad üksteisele vastastikust abi,
mis on vajalik nende vastavate volituste täitmiseks, et tagada käesoleva
määruse ja põhiõigusi kaitsva liidu õiguse ühtne kohaldamine ja
menetluste ühtlustamine. See hõlmab eelkõige teabevahetust, kui see on
vajalik käesoleva määruse ja vastavate muude liidu õigusaktide täitmise
tõhusaks järelevalveks või tagamiseks.“
(27) Artikli 95 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Käitumisjuhendite koostamist edendades ja hõlbustades võtavad
tehisintellektiamet ja liikmesriigid arvesse väikeste keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja VKEde, sealhulgas idufirmade
erihuve ja vajadusi.“
(28) Artikli 96 lõikes 1 asendatakse teine lõik järgmisega:
„Selliste suuniste väljaandmisel pöörab komisjon erilist tähelepanu väikeste
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja VKEde, sealhulgas
ET 30 ET
idufirmade, ning kohalike ametiasutuste ja selliste sektorite vajadustele,
mida käesolev määrus kõige tõenäolisemalt mõjutab.“
(29) Artiklit 99 muudetakse järgmiselt:
(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega kehtestavad
liikmesriigid õigusnormid karistuste ja muude täitemeetmete kohta, mis
võivad hõlmata ka hoiatusi ja mitterahalisi meetmeid, mida kohaldatakse,
kui operaator rikub käesolevat määrust, ning võtavad kõik vajalikud
meetmed, et tagada nende nõuetekohane ja tõhus rakendamine, võttes
sellega arvesse komisjoni poolt artikli 96 kohaselt välja antud suuniseid.
Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja
hoiatavad. Liikmesriigid võtavad karistuste määramisel arvesse väikeste
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja VKEde, sealhulgas
idufirmade huve ja nende majanduslikku elujõulisust.“;
(b) lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja VKEde, sealhulgas
idufirmade puhul sõltub iga käesolevas artiklis osutatud trahv
lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud protsendimäärast või summast, olenevalt
sellest, kumb on väiksem.“
(30) Artiklit 111 muudetakse järgmiselt:
(a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, nagu on osutatud artikli 113
lõike 3 kolmanda lõigu punktis a, kohaldatakse käesolevat määrust
selliste suure riskiga tehisintellektisüsteemide operaatorite suhtes, välja
arvatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemide puhul, mis on
turule lastud või kasutusele võetud enne III peatüki kohaldamise ja
artiklis 113 osutatud vastavate kohustuste alguskuupäeva, üksnes juhul,
kui alates sellest kuupäevast tehakse nende süsteemide projektis olulisi
muudatusi. Igal juhul võtavad ametiasutustele kasutamiseks mõeldud
suure riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujad ja juurutajad käesolevas
määruses sätestatud nõuete ja kohustuste täitmiseks vajalikud meetmed
hiljemalt 2. augustiks 2030.“;
(b) lisatakse lõige 4 järgmises sõnastuses:
„4. Enne 2. augustit 2026 turule lastud sünteesitud audio-, pildi-, video- või
tekstisisu genereerivate tehisintellektisüsteemide, sealhulgas
üldotstarbeliste tehisintellektisüsteemide pakkujad võtavad vajalikud
meetmed, et täita artikli 50 lõike 2 nõuded hiljemalt 2. veebruariks
2027.“
(31) Artiklit 113 muudetakse järgmiselt:
(a) kolmandale lõigule lisatakse punkt d:
„d) III peatüki 1., 2. ja 3. jagu kohaldatakse pärast seda, kui komisjon on vastu
võtnud otsuse, millega kinnitatakse, et III peatüki järgimist toetavad
piisavad meetmed on kättesaadavad alates järgmistest kuupäevadest:
ET 31 ET
i) kuus kuud pärast kõnealuse otsuse vastuvõtmist tehisintellektisüsteemide
puhul, mis on liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemideks
vastavalt artikli 6 lõikele 2 ja III lisale, ning
ii) 12 kuud pärast otsuse vastuvõtmist tehisintellektisüsteemide puhul, mis on
liigitatud suure riskiga tehisintellektisüsteemideks vastavalt artikli 6
lõikele 1 ja I lisale.
Kui lõikes 1 osutatud otsust ei ole lõike vastu võetud või kui allpool toodud
kuupäevad on kõnealuse otsuse vastuvõtmisele järgnevatest
kuupäevadest varasemad, kohaldatakse III peatüki 1., 2. ja 3. jagu:
i) 2. detsembril 2027 tehisintellektisüsteemide puhul, mis on liigitatud suure
riskiga tehisintellektisüsteemideks vastavalt artikli 6 lõikele 2 ja III lisale,
ning
ii) 2. augustil 2028 tehisintellektisüsteemide puhul, mis on liigitatud suure
riskiga tehisintellektisüsteemideks vastavalt artikli 6 lõikele 1 ja
I lisale.“;
(b) kolmandale lõigule lisatakse punkt e:
„e) Artikleid 102–110 kohaldatakse alates [käesoleva määruse kohaldamise
alguskuupäev].“
(32) VIII lisas jäetakse välja B jagu.
(33) Lisatakse XIV lisa järgmises sõnastuses:
„XIV lisa
Tehisintellektisüsteemide koodide, kategooriate ja vastavate liikide loetelu artiklis 30
osutatud teavitamismenetluse jaoks, milles täpsustatakse teada antud asutuseks
määramise ulatus
1. Sissejuhatus
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavushindamine käesolevale määruse alusel
võib eeldada vastavushindamisasutuste kaasamist. Vastavushindamist võivad teha üksnes
käesoleva määruse kohaselt määratud vastavushindamisasutused ning üksnes asjaomaste
tehisintellektisüsteemide liikidega seotud tegevuse puhul. Tehisintellektisüsteemide
koodide, kategooriate ja vastavate liikide loetelus määratakse kindlaks käesoleva määruse
artikli 30 alusel teada antud vastavushindamisasutuste määramise ulatus.
2. Koodide, kategooriate ja vastavate tehisintellektisüsteemide loetelu
1. Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse tehisintellektimääruse
I lisa
AIA-kood
AIP 0101 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse
ET 32 ET
tehisintellektimääruse I lisa A jao punkti 1.
AIP 0102 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse
tehisintellektimääruse I lisa A jao punkti 2.
AIP 0103 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse
tehisintellektimääruse I lisa A jao punkti 3.
AIP 0104 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse
tehisintellektimääruse I lisa A jao punkti 4.
AIP 0105 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse
tehisintellektimääruse I lisa A jao punkti 5.
AIP 0106 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse
tehisintellektimääruse I lisa A jao punkti 6.
AIP 0107 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse
tehisintellektimääruse I lisa A jao punkti 7.
AIP 0108 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse
tehisintellektimääruse I lisa A jao punkti 8.
AIP 0109 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse
tehisintellektimääruse I lisa A jao punkti 9.
AIP 0110 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse
tehisintellektimääruse I lisa A jao punkti 10.
AIP 0111 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse
tehisintellektimääruse I lisa A jao punkti 11.
AIP 0112 Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse
tehisintellektimääruse I lisa A jao punkti 12.
2. Tehisintellektisüsteemid, mille suhtes kohaldatakse tehisintellektimääruse
III lisa punkti 1
AIA-kood
AIB 0201 Tehisintellektimääruse III lisa punkti 1 alapunkti a kohased
biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemid, mis on mõeldud
kasutuselevõtmiseks liidu institutsioonide, organite ja asutuste poolt.
AIB 0202 Tehisintellektimääruse III lisa punkti 1 alapunkti b kohased
biomeetrilise liigitamise tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud
kasutuselevõtmiseks liidu institutsioonide, organite ja asutuste poolt.
AIB 0203 Tehisintellektimääruse III lisa punkti 1 alapunkti c kohased
emotsioonituvastuse tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud
kasutuselevõtmiseks liidu institutsioonide, organite ja asutuste poolt.
AIB 0204 Tehisintellektimääruse III lisa punkti 1 alapunkti a kohased
biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemid, mis on mõeldud
kasutuselevõtmiseks õiguskaitse-, immigratsiooni- või
varjupaigaasutuste poolt.
AIB 0205 Tehisintellektimääruse III lisa punkti 1 alapunkti b kohased
ET 33 ET
biomeetrilise liigitamise tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud
kasutuselevõtmiseks õiguskaitse-, immigratsiooni- või
varjupaigaasutuste poolt.
AIB 0206 Tehisintellektimääruse III lisa punkti 1 alapunkti c kohased
emotsioonituvastuse tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud
kasutuselevõtmiseks õiguskaitse-, immigratsiooni- või
varjupaigaasutuste poolt.
AIB 0207 Tehisintellektimääruse III lisa punkti 1 alapunkti a kohased
biomeetrilise kaugtuvastamise süsteemid (üldine).
AIB 0208 Tehisintellektimääruse III lisa punkti 1 alapunkti b kohased
biomeetrilise liigitamise tehisintellektisüsteemid (üldine).
AIB 0209 Tehisintellektimääruse III lisa punkti 1 alapunkti c kohased
emotsioonituvastuse tehisintellektisüsteemid (üldine).
3. Tehisintellektitehnoloogial põhinevad koodid
a) Sümbolipõhine tehisintellekt, eksperdisüsteemid ja matemaatiline
optimeerimine
AIA-kood
AIH 0101 Loogika- ja teadmuspõhised tehisintellektisüsteemid, mille
järeldused lähtuvad kodeeritud teadmusest või sümbolipõhisest
esitusest, eksperdisüsteemid
AIH 0102 Loogikapõhised tehisintellektisüsteemid, v.a baastaseme
andmetöötlus
b) Masinõpe, v.a üldotstarbeline tehisintellekt ja monomodaalne generatiivne
tehisintellekt
AIA-kood
AIH 0201 Tehisintellektisüsteemid, mis töötlevad struktureeritud andmeid
AIH 0202 Tehisintellektisüsteemid, mis töötlevad signaal- ja audioandmeid
AIH 0203 Tehisintellektisüsteemid, mis töötlevad tekstiandmeid
AIH 0204 Tehisintellektisüsteemid, mis töötlevad pilte ja videoid
AIH 0205 Tehisintellektisüsteemid, mis õpivad oma keskkonnast, v.a
tehisintellektiagendid
c) Üldotstarbelisel tehisintellektil ja monomodaalsel generatiivsel tehisintellektil
põhinevad tehisintellektisüsteemid
AIA-kood
ET 34 ET
AIH 0301 Monomodaalsed generatiivsed tehisintellektisüsteemid
AIH 0302 Multimodaalsed generatiivsed tehisintellektisüsteemid, sealhulgas
üldotstarbelistel tehisintellektimudelitel põhinevad
tehisintellektisüsteemid
d) Tehisintellektiagent
AIA-kood
AIH 0401 Tehisintellektiagent
3. Määramise taotlemine
Vastavushindamisasutused kasutavad käesoleva määruse artiklis 29 osutatud
määramistaotluses tehisintellektisüsteemide liikide täpsustamiseks käesolevas lisas
esitatud tehisintellektisüsteemide koodide, kategooriate ja vastavate liikide
loetelusid.“
Artikkel 2
Määruse (EL) 2018/1139 muutmine
Määrust (EL) 2018/1139 muudetakse järgmiselt.
(1) Artiklile 27 lisatakse järgmine lõige:
„3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kui võetakse vastu lõike 1 kohaseid
rakendusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on
turvakomponendid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/168914 tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse
III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.“
(2) Artiklile 31 lisatakse järgmine lõige:
„3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kui võetakse vastu lõike 1 kohaseid
rakendusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on
turvakomponendid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/1689 tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse
III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.“
(3) Artiklile 32 lisatakse järgmine lõige:
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette
tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008,
(EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive
2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (ELT L 2024/1689,
12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj).
ET 35 ET
„3. Võttes vastu lõike 1 kohaseid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad
tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/1689 (*) tähenduses, võetakse arvesse
kõnealuse määruse III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.“
(4) Artiklile 36 lisatakse järgmine lõige:
„3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kui võetakse vastu lõike 1 kohaseid
rakendusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on
turvakomponendid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/1689 tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse
III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.“
(5) Artiklile 39 lisatakse järgmine lõige:
„3. Võttes vastu lõike 1 kohaseid delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad
tehisintellektisüsteeme, mis on turvakomponendid Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2024/1689 tähenduses, võetakse arvesse
kõnealuse määruse III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.“
(6) Artiklile 50 lisatakse järgmine lõige:
„3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kui võetakse vastu lõike 1 kohaseid
rakendusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on
turvakomponendid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/1689 tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse
III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.“
(7) Artiklile 53 lisatakse järgmine lõige:
„3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kui võetakse vastu lõike 1 kohaseid
rakendusakte, mis käsitlevad tehisintellektisüsteeme, mis on
turvakomponendid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2024/1689 tähenduses, võetakse arvesse nimetatud määruse
III peatüki 2. jaos sätestatud nõudeid.“
Artikkel 3
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 1 ET
FINANTS- JA DIGISELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3
1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3
1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3
1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3
1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 4
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 5
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 5
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 6
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) ............................................................................ 6
2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 9
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 10
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12
ET 2 ET
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12
3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 24
3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24
3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25
3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26
3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28
3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29
4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29
4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30
4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30
4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31
4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32
ET 3 ET
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määruseid
(EL) 2024/1689 ja (EL) 2018/1139 seoses tehisintellekti käsitlevate ühtlustatud
õigusnormide (tehisintellekti käsitlev digivaldkonna koondpakett) rakendamise
lihtsustamisega
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Sidevõrgud, sisu ja tehnoloogia;
siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd
Mõju eelarvele on seotud tehisintellektiametile usaldatud uute ülesannetega.
1.3. Eesmärgid
1.3.1. Üldeesmärgid
1. Tugevdada tehisintellektiameti seiret ja järelevalvet teatavate
tehisintellektisüsteemide kategooriate üle.
2. Hõlbustada innovatiivsete tehisintellektisüsteemide arendamist ja testimist ELi
tasandil range regulatiivse järelevalve all enne nende süsteemide turule laskmist või
muul viisil kasutusele võtmist.
1.3.2. Erieesmärgid
Erieesmärk nr 1
Tõhustada tehisintellektimääruse tehisintellektisüsteeme käsitlevate normide
juhtimist ja tulemuslikku täitmist, tugevdades kohaldatavaid volitusi ja menetlusi
ning nähes täitmise tagamise eest vastutavale tehisintellektiametile ette uued
vahendid.
Erieesmärk nr 2
Näha ette regulatiivliivakasti loomine ELi tasandil, mis võimaldab piiriülest tegevust
ja testimist.
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Tehisintellekti pakkujad peaksid saama kasu tsentraliseeritud juhtimistasandist ja
juurdepääsust teatavatele tehisintellektisüsteemide kategooriatele mõeldud ELi
tasandi regulatiivliivakastile, vältides menetluste ja kulude dubleerimist.
1.3.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Näitaja 1
Tehisintellektiameti seire- ja järelevalveülesannete kohaldamisalasse kuuluvate
tehisintellektisüsteemide arv.
Näitaja 2
ET 4 ET
ELi tasandi regulatiivliivakastile juurdepääsu taotlevate pakkujate ja võimalike
pakkujate arv.
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb
uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest26
olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist
teise või uue meetmega
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
Tehisintellektiameti juhtimisstruktuuri täiustamise seisukohast olulised lisaelemendid
peaksid olema kehtestatud enne tehisintellektisüsteemide suhtes kohaldatavate sätete
jõustumist.
Esimene ELi regulatiivliivakast peaks hakkama toimima 2028. aastal, kuigi mõned
peamised seadistuse üksikasjad tuleks eelnevalt kindlaks määrata.
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
Tehisintellektiametil on õigus jälgida ja kontrollida kõigi üldotstarbelistel
tehisintellektimudelitel põhinevate tehisintellektisüsteemide nõuetele vastavust, kui
mudeli ja süsteemi töötab välja sama pakkuja, samuti kõigi väga suurtesse
digiplatvormidesse või otsingumootoritesse integreeritud või neid moodustavate
tehisintellektisüsteemide nõuetele vastavust, isegi kui süsteemi ja üldotstarbelise
tehisintellektimudeli pakkuja on erinevad. Ülesanded, mida tehisintellektiamet peaks
nii paljude erinevate tehisintellektisüsteemide puhul täitma, hõlmavad täieliku
juurdepääsu taotlemist dokumentidele, treenimis-/valideerimis-/testimisandmestikele
ja vajaduse korral suure riskiga tehisintellektisüsteemide lähtekoodile, tegelikes
tingimustes testimise järelevalvet, riskide kindlakstegemist ja hindamist, tõsiste
intsidentidega tegelemist, ennetus- ja parandusmeetmete võtmist, tagades samal ajal
koostöö riiklike turujärelevalveasutustega, tegelemist tehisintellektisüsteemidega,
mis pakkuja liigituse kohaselt ei ole suure riskiga tehisintellektisüsteemid,
mittevastavuskaebustega tegelemist ja karistuste määramist. Ühtlasi on
tehisintellektiamet asutus, mis vastutab vastavushindamiste tegemise eest, et
võimaldada turulepääsu käesoleva sätte kohaldamisalasse kuuluvatele
tehisintellektisüsteemidele, mille suhtes kohaldatakse tehisintellektimääruse alusel ka
kolmanda isiku tehtavat turustamiseelset vastavushindamist. Kõik need meetmed
26 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
ET 5 ET
nõuavad ressursse ning jõustamismenetluste väljatöötamist ja rakendamist, samuti
asjakohast tehnilist tuge süsteemide hindamiseks.
Tehisintellektiameti roll nõuetele vastavuse tagamisel hõlmaks ka koostoime
tagamist üldotstarbeliste tehisintellektimudelite hindamisega, mis tugevdaks sama
pakkuja pakutavate mudelite ja süsteemide üldist hindamist. See võimaldaks
terviklikumat arusaamist tehisintellektisüsteemidest ja nendega seotud riskidest,
võimaldades tõhusamat järelevalvet ja täitmise tagamist. Tehisintellektiamet peab
arvesse võtma ka ainulaadseid probleeme, mis tulenevad tehisintellektiagentidest,
mis võivad tegutseda autonoomselt ja teha otsuseid, millel võivad olla
märkimisväärsed tagajärjed, ning töötama välja strateegiad nende riskide
käsitlemiseks kooskõlas komisjoni poliitikaga.
Tehisintellektiameti juhtimise tõhustamine tooks ELis tehisintellektisüsteemide
reguleerimisele palju kasu Üks peamisi eeliseid on järjepidevus ja sidusus, mille see
tagaks tehisintellektimääruse kohaldamisel kogu ELis. Kui tehisintellektimääruse
rakendamise üle teeb teatavate tehisintellektisüsteemide kategooriate puhul
järelevalvet üksainus asutus, väheneks märkimisväärselt vastandlike tõlgenduste ja
otsuste oht, mis tagaks ELis tegutsevatele ettevõtjatele selguse ja kindluse.
Lisaks lihtsustaks see regulatiivset keskkonda ettevõtjate jaoks, kuna nad peaksid
suhtlema ainult ühe reguleeriva asutusega, mitte mitme riikliku asutusega. See
vähendaks eri õigusraamistikes navigeerimisega seotud keerukust ja halduskoormust,
võimaldades ettevõtetel keskenduda innovatsioonile ja majanduskasvule.
Tsentraliseeritud lähenemisviis võimaldaks komisjonil arendada ka eriteadmisi
tehisintellektisüsteemide ja üldotstarbeliste tehisintellektimudelite kohta,
võimaldades tehisintellektimääruse tõhusamat järelevalvet ja täitmist.
Selle lähenemisviisiga välditaks asjaomaste tehisintellektisüsteemide suhtes
erinevate riiklike jõustamismeetmete kasutamist, mis võivad viia siseturu
killustumiseni ja vähendada ettevõtjate õiguskindlust. Samuti aitaks see lahendada
liikmesriikide probleeme seoses spetsialiseerunud töötajate leidmisega oma
ametiasutustesse, mis vastutavad tehisintellektimääruse rakendamise ja
tehisintellektisüsteemide järelevalve eest nende territooriumil. Kui tsentraliseerida
turujärelevalveasutuste volitused tehisintellektiametile, võimaldaks see stsenaarium
tehisintellektiametil võtta vastutuse sama mudeli pakkuja pakutavate keerukate
tehisintellektisüsteemide hindamise ja seire eest, samuti platvormide koosseisu
kuuluvate või neisse integreeritud tehisintellektisüsteemide hindamise ja seire eest,
vähendades seeläbi riikide ametiasutuste koormust. See kasutaks ära
tehisintellektiameti olemasolevaid eksperditeadmisi üldotstarbeliste
tehisintellektimudelite hindamisel ja nende nõuetele vastavuse jälgimisel, luues
ainulaadse eriteadmiste ja võimekuse kontsentratsiooni. Selle tulemusena oleks
tehisintellektiametil head võimalused tagada järjepidev ja tõhus järelevalve, toetades
samal ajal ka liikmesriike nende jõupingutustes rakendada tehisintellektimäärust ja
tagada ühtlustatud regulatiivne keskkond kogu ELis. Kuna neid lisaülesandeid täidab
tehisintellektiamet, saaksid riikide ametiasutused keskenduda rohkem
tehisintellektimäärusest tulenevatele täitmismeetmetele, mis võimaldaks vahendeid
tõhusamalt jaotada ja tehisintellektimäärust kogu ELis tõhusamalt rakendada.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Euroopa Komisjoni kogemused digiteenuste määruse täitmise tagamisel kujutavad
endast väärtuslikke õppetunde, mida saab kasutada tehisintellektimääruse täitmise
tagamisel. Selles kontekstis on olulised eelkõige tugeva ja läbipaistva
ET 6 ET
jõustamisraamistiku loomine, milles sätestatakse selged menetlused digiteenuste
määruse rikkumiste uurimiseks ja käsitlemiseks, ning tihe koostöö riiklike
ametiasutustega, et tagada täitmise tagamise meetmete koordineerimine ja tõhusus.
Komisjoni kogemused digiteenuste määruse täitmise tagamisel on näidanud, et see
lähenemisviis võib olla tõhus nõuete täitmise edendamisel ja kasutajate õiguste
kaitsmisel. Näiteks on komisjon juba võtnud meetmeid mitme digiplatvormi suhtes
seoses digiteenuste määruse rikkumisega ning teinud koostööd riikide
ametiasutustega, et töötada välja nõuete täitmise suunised ja parimad tavad.
Tuginedes digiteenuste määruse täitmise tagamisest saadud kogemustele, saab
komisjon välja töötada tehisintellektimääruse täitmise tagamise toimiva raamistiku,
mis edendab nõuete täitmist ning toetab usaldusväärse ja uuendusliku tehisintellekti
ökosüsteemi arendamist ELis. See hõlmab tehisintellektiameti jõustamisrolli
suurendamist, et nõuetekohaselt jälgida ja kontrollida tehisintellektisüsteemide
teatavaid kategooriaid, ning tihedat koostööd riiklike ametiasutustega, et tagada
tehisintellektimääruse järjepidev ja mõjus täitmine.
Võimalust luua ELi tasandi regulatiivliivakast tuleks käsitada riiklikul tasandil
loodud regulatiivliivakastide täiendusena ja seda tuleks rakendada viisil, mis
hõlbustab piiriülest koostööd riikide pädevate asutuste vahel.
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
Selle algatuse raames tehisintellektimääruse kohta esitatud muudatusettepanekud
suurendaksid märkimisväärselt tehisintellektiameti seire ja järelevalve alla kuuluvate
tehisintellektisüsteemide arvu ning vastavalt suureneks ka nende süsteemide arv, mis
võivad potentsiaalselt osaleda ELi tasandi regulatiivliivakastis. Sellise laienemise
tulemuslikuks juhtimiseks on oluline tugevdada Euroopa reguleerimis- ja
koordineerimisfunktsiooni, nagu on kavandatud käesolevas algatuses. See
tugevdamine võimaldaks tehisintellektiametil tõhusalt jälgida üha arvukamaid
tehisintellektisüsteeme, tagada kooskõla õigusraamistikuga ning luua ELi tasandi
regulatiivliivakasti kaudu innovatsiooni ja testimist toetava keskkond.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Tehisintellektiamet teeb jõupingutusi, et osa määratud töötajatest ümber paigutada,
kuid seda saaks teha ainult osaliselt (15 täistööajale taandatud töötajat), kuna töötajad
on praegu täielikult määratud täitma tehisintellektimääruse õigeaegse ja
nõuetekohase rakendamise tagamisega otseselt seotud ülesandeid. Uute
jõustamisülesannete tõhusaks täitmiseks on vaja uusi ressursse (hinnanguliselt 38
täiendavat täistööajale taandatud töötajat).
Eelkõige kavatseb tehisintellektiamet teha kindlaks õigus- ja menetlusalaste
eksperditeadmistega kolleegid, kes saavad osaleda tulevaste uute jõustamisalaste
ülesannete täitmisel. Praeguses etapis on meie hinnangul võimalik sel eesmärgil
ümber paigutada ligikaudu viis asjakohase profiiliga lepingulist töötajat.
Lisaks püüab tehisintellektiamet paigutada ümber viis ametnikku.
Tehisintellektiamet kavatseb 2028. aastal täielikult kasutusele võtta tema järelevalve
alla kuuluvate tehisintellektisüsteemide ELi tasandi regulatiivliivakasti, mis
võimaldab ümber paigutada kolm lepingulist töötajat, kes on vajalikud
regulatiivliivakasti töökorda seadmiseks ja käitamiseks. See etapiviisiline
ET 7 ET
lähenemisviis võimaldaks tagada regulatiivliivakasti täieliku tegevussuutlikkuse
2028. aastaks ning eelkõige annaks see tehisintellektiametile aega teha kindlaks selle
ülesande täitmiseks kõige sobivamad töötajad ja tagada nõuetekohane
projektijuhtimine, et hõlbustada uuenduslike tehisintellektisüsteemide arendamist,
treenimist, testimist ja valideerimist.
Lisaks uurib tehisintellektiamet võimalusi laiendada tehisintellektimäärust toetavate
IT-vahendite kohaldamisala (praegu peamiselt arendus- või käivitamiseelses etapis),
et see hõlmaks ka asjakohaseid uusi jõustamistoiminguid (st juhtumite käsitlemine,
tehisintellektisüsteemide register, seire ja aruandlus, teabevahetus ametiasutustega).
Nende IT-vahendite haldamiseks paigutatakse ümber kaks täistööajale taandatud IT-
ja haldusprofiiliga töötajat. See aitaks osaliselt katta uute ülesannetega seotud
juhtimisvajadusi.
Üldiselt aitavad need ümberpaigutamispüüdlused ja koostoime rahuldada mõningaid
uute jõustamisülesannetega seotud personalivajadusi, samal ajal kui
tehisintellektimääruse tulemusliku rakendamise tagamiseks on vaja lisaressursse.
Arvestades, et kavandatud muudatuste eesmärgid aitavad otseselt kaasa programmi
„Digitaalne Euroopa“ ühele peamisele eesmärgile – kiirendada tehisintellekti
arendamist ja kasutuselevõttu Euroopas –, rahastatakse täiendavaid töötajaid
programmi „Digitaalne Euroopa“ toetusest.
ET 8 ET
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus
Piiratud kestusega
– hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
– finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–
AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
Piiramatu kestusega
– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2026–2027,
– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)
Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat
komisjoni personali;
– rakendusametite kaudu
Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
– avalik-õiguslikele asutustele;
– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile
antakse piisavad finantstagatised;
– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku
ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise
kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on
kindlaks määratud asjaomases alusaktis;
– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi
eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega
usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd,
kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke
teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile
solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed
finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse
maksimumsummaga.
ET 9 ET
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
Märkige sagedus ja tingimused.
Tugevdatud sätted vaadatakse läbi ja neid hinnatakse koos kogu
tehisintellektimäärusega 2029. aasta augustis. Komisjon esitab Euroopa
Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande
hindamise tulemuste kohta.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Määrusega tugevdatakse Euroopa poliitikat seoses ühtlustatud normidega, mis
käsitlevad tehisintellektisüsteemide pakkumist siseturul, tagades samal ajal ohutuse
ja põhiõiguste austamise. Lihtsustatud ühtne järelevalve tagab järjekindluse
käesolevast määrusest tulenevate kohustuste piiriülesel kohaldamisel.
Nende uute ülesannete täitmiseks tuleb võimaldada komisjoni talitustele piisavad
vahendid. Uue määruse täitmise tagamiseks on hinnanguliselt vaja 53 täistööajale
taandatud töötajat.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Riskid vastavad komisjoni tegevuse tavapärastele riskidele ja on piisavalt kaetud
riskide minimeerimise olemasolevate standardmenetlustega.
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal)
Kuna ühe tehingu (nt koosolekul osaleva delegaadi reisikulude hüvitamine) väärtus
on väike, näib koosolekukuludega seoses piisavat standardsest kontrollikorrast.
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase
võitluse strateegias esitatud meetmed.
Komisjoni suhtes kohaldatavad olemasolevad pettuste ennetamise meetmed
hõlmavad käesoleva määruse täitmiseks vajalikke lisaassigneeringuid.
ET 10 ET
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju
avaldub
• Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa
Mitmeaasta
se
finantsraam
istiku
rubriik
Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus
Nr
Liigendatud
/liigendama
ta27.
EFTA
riigid28
Kandidaatri
igid ja
potentsiaals
ed
kandidaadi
d29
Muud
kolmanda
d riigid
Muu
sihtotstarbeline
tulu
7 20 02 06 Halduskulud Liigenda
mata Ei
1 02 04 03 Programm „Digitaalne Euroopa“,
tehisintellekt
Liigendat
ud JAH EI jah EI
1 02 01 30 01 Programmi „Digitaalne
Euroopa“ toetuskulud
Liigenda
mata jah jah
27 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 28 EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 29 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.
ET 11 ET
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
[
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 1
DG: SIDEVÕRKUDE, SISU JA TEHNOLOOGIA
PEADIREKTORAAT
Aasta Aasta Aasta Aasta Pärast 2027 Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027 Pärast 2027
Eelarverida 02 04 03
Kulukohustused (1a) 0,50030 0,50031 1,000
Maksed (2a) 0,500 0,500 1,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
30 See eelarve on programmi „Digitaalne Euroopa“ 2026–2027. aasta tööprogrammis juba eraldatud tehisintellektiametile. 31 See eelarve on programmi „Digitaalne Euroopa“ 2026–2027. aasta tööprogrammis juba eraldatud tehisintellektiametile.
ET 12 ET
Eelarverida 02 01 30 01 (3) 2,64232 6,283 33 7,283
8,925
SIDEVÕRKUDE, SISU JA
TEHNOLOOGIA
PEADIREKTORAADI
assigneeringud KOKKU
Kulukohustused = 1a + 1b + 3 3,142 6,783 7,283 9,925
Maksed = 2a + 2b + 3 2,642 6,783 7,783 9,925
KOKKU Aasta Aasta Aasta Aasta Pärast 2027
Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027 Pärast 2027
Eelarverida 02 04 03
Kulukohustused (1a) 0,50034 0,50035 1,000
Maksed (2a) 0,500 0,500 1,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
32 See eelarve vastab [48] täistööajale taandatud lisatöötajale kuueks kuuks [(43 lepingulist töötajat ja 5 lähetatud riiklikku eksperti)], lähtetase on 2026. aasta
eelarvemenetluse raames kokku lepitud töötajate arv. Eelarve paigutatakse programmi „Digitaalne Euroopa“ haldusassigneeringutest ümber, et katta lisakulud. 33 See summa paigutatakse 2027. aastal ümber eelarverealt 02.0403 (erieesmärk nr 2: tehisintellekt) ja taotlus lisatakse 2027. aasta eelarvemenetlusse. 34 See eelarve on programmi „Digitaalne Euroopa“ 2026–2027. aasta tööprogrammis juba eraldatud tehisintellektiametile. 35 See eelarve on programmi „Digitaalne Euroopa“ 2026–2027. aasta tööprogrammis juba eraldatud tehisintellektiametile.
ET 13 ET
Eelarverida 02 01 30 01 (3) 2,64236 6,283 37 7,283
8,925
SIDEVÕRKUDE, SISU JA
TEHNOLOOGIA
PEADIREKTORAADI
assigneeringud KOKKU
Kulukohustused = 1a + 1b + 3 3,142 6,783 7,283 9,925
Maksed = 2a + 2b + 3 2,642 6,783 7,783 9,925
]
[
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“
DG: SIDEVÕRKUDE, SISU JA TEHNOLOOGIA PEADIREKTORAAT
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
Personalikulud 0,940 0,940 1,880
Muud halduskulud 0,025 0,025 0,050
SIDEVÕRKUDE, SISU JA TEHNOLOOGIA
PEADIREKTORAAT KOKKU Assigneeringud 0,965 0,965 1,930
36 See eelarve vastab 48 täistööajale taandatud lisatöötajale kuueks kuuks (43 lepingulist töötajat ja 5 lähetatud riiklikku eksperti), lähtetase on 2026. aasta
eelarvemenetluse raames kokku lepitud töötajate arv. Eelarve paigutatakse programmi „Digitaalne Euroopa“ haldusassigneeringutest ümber, et katta lisakulud. 37 See summa paigutatakse 2027. aastal ümber eelarverealt 02.0403 (erieesmärk nr 2: tehisintellekt) ja taotlus lisatakse 2027. aasta eelarvemenetlusse.
ET 14 ET
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU
(Kulukohustuste
kogusumma =
maksete
kogusumma)
0,965 0,965 1,930
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta
Pärast
2027 Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Kulukohustused 4,107 7,748 8,248 11,855
Mitmeaastane finantsraamistik Maksed 3,607 7,748 8,748 11,855
]
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Märkige
eesmärgid ja
väljundid
Aasta
2024
Aasta 2025
Aasta 2026
Aasta 2027
Lisage vajalik arv aastaid, et näidata
finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU
VÄLJUNDID
Väljun
di
liik38
Kesk
mine
kulu
A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu
Väljun
dite
arv
kokku
Kulud
kokku
38 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
ET 15 ET
ERIEESMÄRK nr 139…
- Väljund
- Väljund
- Väljund
Erieesmärk nr 1 kokku
ERIEESMÄRK nr 2 ...
- Väljund
Erieesmärk nr 2 kokku
KOKKU
39 Vastavalt punktile 1.3.2. „Erieesmärgid“.
ET 16 ET
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
[
HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta
2021–2027 KOKKU 2024 2025 2026 2027
RUBRIIK 7
Personalikulud 0,940 0,940 1,880
Muud halduskulud 0,025 0,025 0,050
RUBRIIK 7 kokku 0,965 0,965 1,930
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud 2,429 4,858 7,287
Muud halduskulud 0,213 1,425 1,638
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 2,642 6.283 8,925
]
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks
juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale
peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus
– Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
ET 17 ET
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
[
HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta
2024 2025 2026 2027
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 5 5
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid) 0 0 0 0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0
Haldustoetuse eelarverida [XX.01.YY.YY]
- peakorteris 0 0 0 0
- ELi delegatsioonides 0 0 0 0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0
Muud eelarveread (02 01 30 01) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 48 48
KOKKU 0 0 53 53
]
Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)
Kaetakse
komisjoni talituste
Erakorraline lisapersonal*
ET 18 ET
olemasolevast
personalist
Rahastatakse
rubriigist 7 või
teadusuuringute
eelarveridadelt
Rahastatakse BA
ridadelt
Rahastatakse
tasudest
Ametikohtade
loeteluga ette
nähtud
ametikohad
5 ei kohaldata
Koosseisuväline
personal
(lepingulised
töötajad, riikide
lähetatud
eksperdid ja
renditööjõud)
10 38
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad Keskse järelevalve tugevdamine tehisintellektiameti poolt toob kaasa
tehisintellektisüsteemide arvu märkimisväärse suurenemise. Seda ülesannet ei saa täita
praeguse töötajate arvuga, mis on piisav üksnes praeguse järelevalve kohaldamisala
jaoks.
Koosseisuvälised töötajad
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade
Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.
Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.
ET 19 ET
Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad
tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite
taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis
esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.
Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaas
tane
finantsra
amistik
2021–
2027
KOKKU
2024 2025 2026 2027
RUBRIIK 7
Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele
0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
– on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu
Summad paigutatakse ümber programmi „Digitaalne Euroopa“ 2026. aasta 02.013001 toetuskulust ja 2027. aasta 02.0403 (erieesmärk nr 2: tehisintellekt) toetuskulust.
– tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses
sätestatud erivahendite kasutuselevõtu
– nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist
ET 20 ET
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
– ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
– näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta
2024
Aasta 2025
Aasta 2026
Aasta 2027
Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.
– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
– omavahenditele
– muudele tuludele
– märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
ET 21 ET
Tulude eelarverida Jooksval eelarveaastal
kättesaadavad assigneeringud
Ettepaneku/algatuse mõju40
Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027
Artikkel ….
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
4. DIGIMÕÕDE
4.1. Diginõuded
Viide nõudele Nõude kirjeldus Nõudest mõjutatud või
sellega seotud osalejad Üldised protsessid Kategooriad
Artikli 1 lõige 5 Lisatakse artikkel 4a: kui on täidetud
teatavad tingimused, siis lubatakse
tehisintellektisüsteemide ja
tehisintellektimudelite pakkujatel ja
juurutajatel erandkorras töödelda
isikuandmete eriliike ulatuses, mis on vajalik
Tehisintellektisüsteemide ja
tehisintellektimudelite
pakkujad ja juurutajad
Asjaomased andmesubjektid
Andmetöötlus Andmed
40 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
ET 22 ET
kallutatuse avastamiseks ja parandamiseks.
Artikli 1 lõige 8 Muudetakse artikli 11 lõike 1 teist lõiku:
seoses suure riskiga tehisintellektisüsteemide
tehnilise dokumentatsiooniga, mis tuleb
koostada enne süsteemi turule laskmist või
kasutusele võtmist. VKEdele ja väikestele
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele
antakse teatavad regulatiivsed privileegid
seoses kõnealuse teabe esitamisega.
Suure riskiga
tehisintellektisüsteemide
pakkujad (sealhulgas väikesed
keskmise
turukapitalisatsiooniga
ettevõtjad ja VKEd)
Riikide pädevad asutused
Teada antud asutused
Euroopa Komisjon
Tehnilised
dokumendid
Andmed
Artikli 1 lõige 10
Muudetakse artiklit 28, lisatakse lõige 1a:
määramist taotlevatele
vastavushindamisasutustele võib pakkuda
võimalust esitada üks taotlus ja läbida üks
hindamismenetlus.
Vastavushindamisasutused
Teavitavad ametiasutused
Taotluse esitamine Andmed
Artikli 1 lõige 11 Muudetakse artikli 29 lõiget 4: üht
hindamist taotlevad teada antud asutused
esitavad teavitavale ametiasutusele ühe
taotluse. Asjakohaste muudatuste korral
ajakohastab teada antud asutus
dokumentatsiooni.
Teada antud asutused
Teavitavad ametiasutused
Taotluse esitamine Andmed
Artikli 1 lõige 16 Muudetakse artikli 56 lõiget 6: komisjon
avaldab oma hinnangu tegevusjuhendite
piisavuse kohta.
Euroopa Komisjon Hinnangu
avaldamine
Andmed
Artikli 1 lõige 26 Muudetakse artiklit 77 Riikide avaliku sektori
asutused/organid, kes
Teabevahetus Andmed
ET 23 ET
• Lõige 1: riiklikud avaliku sektori
asutused/organid, kes teostavad
järelevalvet põhiõigusi kaitsvate ELi
õigusest tulenevate kohustuste täitmise
üle / jõustavad neid, võivad esitada
põhjendatud taotluse ja pääseda juurde
asjaomase turujärelevalveasutuse
teabele/dokumentidele.
• Lõige 1a: turujärelevalveasutus
võimaldab juurdepääsu ja vajaduse
korral nõuab pakkujalt/juurutajalt
teavet.
• Lõige 1b: vajaduse korral vahetavad
eespool nimetatud
turujärelevalveasutused ja avaliku
sektori asutused/organid teavet.
teostavad järelevalvet
põhiõigusi kaitsvate ELi
õigusest tulenevate kohustuste
täitmise üle / täidavad neid
kohustusi
Turujärelevalveasutused
Tehisintellektisüsteemide
pakkujad/juurutajad
4.2. Andmed
Kohaldamisalasse kuuluvate andmete üldine kirjeldus
Andmete liik Viide nõudele (nõuetele) Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui see on
asjakohane)
Isikuandmete eriliigid (kui töötlemine on vajalik
kallutatuse avastamiseks/korrigeerimiseks)
Artikli 1 lõige 5 //
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide tehniline Artikli 1 lõige 8 Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt
tehisintellektimääruse IV lisas loetletud elemente.
ET 24 ET
dokumentatsioon Komisjon kehtestab väikestele keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja VKEdele
suunatud lihtsustatud tehnilise dokumentatsiooni
vormi.
Vastavushindamisasutuste määramise taotlused Artikli 1 lõige 10 //
Vastavushindamisasutuste teada andmise taotlused Artikli 1 lõige 11 Asjakohaste muudatuste korral ajakohastab teada
antud asutus asjakohast dokumentatsiooni.
Komisjoni hinnang tegevusjuhendite piisavuse
kohta
Artikli 1 lõige 16 //
Tehisintellektisüsteeme käsitlevale teabele
juurdepääsu taotlus
Artikli 1 lõige 26 //
Teave või dokumendid, mida nõuavad riiklikud
avaliku sektori asutused/organid, kes teostavad
järelevalvet põhiõigustega seotud kohustuste
täitmise üle / jõustavad neid
Artikli 1 lõige 26 Esitatakse arusaadavas keeles ja juurdepääsetavas
vormingus.
Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga
Selgitus selle kohta, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga
Artikli 1 lõikes 4 on sätestatud, et isikuandmete eriliikide töötlemise suhtes kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid füüsiliste isikute
põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks. See on kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja (EL) 2018/1725 (ELi
isikuandmete kaitse määrus).
Kooskõla ühekordsuse põhimõttega
ET 25 ET
Selgitus selle kohta, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet ja kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust
Artikli 1 lõikes 10 on sätestatud, et vastavushindamisasutustele võib anda võimaluse esitada üks taotlus ja läbida üks hindamismenetlus.
Selgitus selle kohta, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad
kvaliteetsetele standarditele
Andmevood
Andmevoogude üldine kirjeldus
Andmete liik Viide (viited)
nõudele
(nõuetele)
Osalejad, kes andmed
esitavad
Osalejad, kes andmed
saavad
Andmevahetuse
ajend
Sagedus (kui
see on
asjakohane)
Vastavushindamisasutuste teada
andmise taotlused
Artikli 1
lõige 11
I lisa A jaos loetletud
liidu
ühtlustamisõigusaktide
alusel määratud teada
antud asutused
I lisa A jaos loetletud
liidu
ühtlustamisõigusaktide
kohaselt määratud
teavitav asutus
Ühe hindamise
taotlus
//
Komisjoni hinnang
tegevusjuhendite piisavuse
kohta
Artikli 1
lõige 16
Euroopa Komisjon Üldsus Tegevusjuhendite
hindamine
Regulaarselt
Tehisintellektisüsteeme
käsitlevale teabele juurdepääsu
taotlus
Artikli 1
lõige 26
Riikide avaliku sektori
asutused või organid,
kes teevad järelevalvet
põhiõigusi kaitsvate
Turujärelevalveasutus
Riikide avaliku
sektori
asutused/organid
vajavad teavet oma
//
ET 26 ET
liidu õigusest tulenevate
kohustuste täitmise üle
või tagavad nende
täitmise
ülesannete täitmiseks
Teave või dokumendid, mida
nõuavad riiklikud avaliku
sektori asutused/organid, kes
teostavad järelevalvet
põhiõigustega seotud
kohustuste täitmise üle /
jõustavad neid
Artikli 1
lõige 26
Turujärelevalveasutus Riikide avaliku sektori
asutused või organid, kes
teevad järelevalvet
põhiõigusi kaitsvate liidu
õigusest tulenevate
kohustuste täitmise üle
või tagavad nende
täitmise
Põhjendatud taotluse
esitamine teabele
juurdepääsuks
//
Turujärelevalveasutuste nõutav
teave või nõutavad dokumendid
Artikli 1
lõige 26
Turujärelevalveasutused Tehisintellektisüsteemide
pakkujad/juurutajad
Turujärelevalveasutus
vajab teavet, et
vastata riiklike
ametiasutuste /
põhiõigustega seotud
kohustuste üle
järelevalvet
teostavate / neid
jõustavate asutuste
taotlusele
//
Teabevahetus osana koostööst
turujärelevalveasutuste ja
avaliku sektori
asutuste/organite vahel, kes
teevad järelevalvet
Artikli 1
lõige 26
Turujärelevalveasutused
/ avaliku sektori
asutused/organid
Turujärelevalveasutused
/ avaliku sektori
asutused/organid
Koostöö ja
vastastikuse
abistamise käigus
kindlaks tehtud
teabevahetusvajadus
//
ET 27 ET
põhiõigustega seotud
kohustuste täitmise üle /
jõustavad neid kohustusi
4.3. Digilahendused
Digilahenduste üldine kirjeldus
Digilahendus
Viide
(viited)
nõudele
(nõuetele)
Peamised
volitatud
funktsioonid
Vastutav
asutus
Kuidas on arvesse
võetud
juurdepääsetavust?
Kuidas on arvesse
võetud
korduvkasutatavust?
Tehisintellektitehnoloogia
kasutamine (kui see on
asjakohane)
Ei kohaldata
(tehisintellektimääruse
kavandatud
muudatustega ei nähta
ette uute
digilahenduste
kasutuselevõtmist)
Iga digilahenduse puhul selgitus selle kohta, kuidas digilahendus vastab kohaldatavale digipoliitikale ja õigusaktidele
Digilahendus nr 1
Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on
asjakohane)
Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus
ELi küberturvalisuse raamistik
ET 28 ET
eIDAS
Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem
Muu
4.4. Koostalitlusvõime hindamine
Üldine kirjeldus digitaalsete avalike teenuste kohta, mida nõuded mõjutavad
Digitaalne avalik
teenus või
digitaalsete avalike
teenuste kategooria
Kirjeldus Viide (viited)
nõudele (nõuetele)
Koostalitleva Euroopa
lahendus(ed)
(EI KOHALDATA)
Muu(d) koostalitluslahendus(ed)
Ei kohaldata
(tehisintellektimääruse
kavandatud
muudatused ei mõjuta
digitaalseid avalikke
teenuseid)
Nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele digitaalsete avalike teenuste kaupa
Digitaalne avalik teenus nr 1
Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud
tõkked (kui see on
asjakohane)
ET 29 ET
Kooskõla kehtivate digi- ja
valdkondlike poliitikameetmetega
Loetlege kohaldatavad
kindlakstehtud digi- ja
valdkondlikud poliitikameetmed
Korralduslikud meetmed
digitaalsete avalike teenuste
sujuvaks piiriüleseks osutamiseks
Loetlege kavandatud
juhtimismeetmed
Meetmed, mis on võetud andmete
ühise mõistmise tagamiseks
Loetlege sellised meetmed
Ühiselt kokku lepitud avalike
tehniliste kirjelduste ja
standardite kasutamine
Loetlege sellised meetmed
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed
Digitaalset rakendamist toetavate meetmete üldine kirjeldus
Meetme kirjeldus Viide (viited)
nõudele (nõuetele)
Komisjoni roll
(kui see on
asjakohane)
Kaasatavad osalejad
(kui see on asjakohane)
Eeldatav ajakava
(kui see on asjakohane)
ET 30 ET
EI OLE ASJAKOHANE
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 19.11.2025
COM(2025) 837 final
2025/0360 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrusi (EL) 2016/679, (EL) 2018/1724, (EL) 2018/1725 ja
(EL) 2023/2854 ning direktiive 2002/58/EÜ, (EL) 2022/2555 ja (EL) 2022/2557 seoses
digivaldkonna õigusraamistiku lihtsustamisega ning tunnistatakse kehtetuks määrused
(EL) 2018/1807, (EL) 2019/1150, (EL) 2022/868 ja direktiiv (EL) 2019/1024
(digivaldkonna koondpakett)
{SWD(2025) 836 final}
ET 1 ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Komisjon esitas teatises rakendamise ja lihtsustamise kohta („Lihtsam ja kiirem Euroopa“)1
oma lähenemisviisi liidu õigusraamistiku kohandamiseks üha muutlikumale maailmale, nähes
ette liidu aquis’ uue hooga lihtsustamise, selgitamise ja täiustamise kui olulise meetme, mis
toetab liidu konkurentsivõimet.
See visioon vastab ulatuslikumale kavale, mille komisjoni president von der Leyen esitas oma
poliitilistes suunistes aastateks 2024–20292. Nagu on rõhutatud nii Draghi3 kui ka Letta4
aruandes, on õigusnormide kuhjumine avaldanud mõnel juhul negatiivset mõju
konkurentsivõimele. Inimesed ja ettevõtted vajavad kiiret ja nähtavat paranemist, mis
saavutatakse liidu õigusnormide kulutõhusama ja innovatsioonisõbralikuma rakendamisega,
säilitades samal ajal kõrged standardid ja kokkulepitud eesmärgid.
Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2025. aasta järeldustes kutsuti komisjoni üles „jätkama ELi
õigustiku läbivaatamist ja stressitestimist, et teha kindlaks viisid kehtivate õigusaktide
edasiseks lihtsustamiseks ja konsolideerimiseks“5. Samuti rõhutati, et on vaja tegeleda uute
lihtsustamisalgatustega. Oma 26. juuni järeldustes rõhutas Euroopa Ülemkogu „lõimitud
lihtsuse“ põhimõtte tähtsust õigusaktides, „kahjustamata prognoositavust, poliitikaeesmärke ja
kõrgeid standardeid“6. Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2025. aasta järeldustes kinnitati taas
„pakilist vajadust edendada ambitsioonikat ja horisontaalselt juhitud lihtsustamise ja parema
õigusloome tegevuskava kõigil tasanditel – ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil – ning
kõigis valdkondades, eesmärgiga tagada Euroopa konkurentsivõime“. Samuti kutsuti
komisjoni üles „esitama kiiresti täiendavaid ambitsioonikaid lihtsustamispakette, muu hulgas
[...] digiküsimuste [...] valdkonnas“7.
Euroopa Parlament rõhutas oma resolutsioonis „ELi siseturureeglite rakendamise ja
ühtlustamise kohta siseturu tugevdamiseks“, mille üle hääletati 11. septembril täiskogu
istungil,8 vajadust lihtsustada õigusnorme, et ettevõtjatel oleks lihtsam nõudeid täita,
kahjustamata seejuures ELi peamisi poliitikaeesmärke.
1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Lihtsam ja kiirem Euroopa: teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta“
(COM(2025) 47 final, 11. veebruar 2025).
2 Von der Leyen, U. (2024), „Euroopa valik. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2024–
2029)“. Kättesaadav aadressil: e6cd4328-673c-4e7a-8683-f63ffb2cf648_et. 3 Draghi, M. (2024), „The future of European competitiveness“ (Euroopa konkurentsivõime tulevik).
Kättesaadav aadressil: Draghi aruanne ELi konkurentsivõime kohta. 4 Letta, E. (2024), „Much more than a market“ (Palju enamat kui turg). Kättesaadav aadressil: Enrico Letta,
„Much more than a market“ (aprill 2024). 5 Euroopa Ülemkogu järeldused, EUCO 1/25, Brüssel, 20. märts 2025, punkt 13. 6 Euroopa Ülemkogu järeldused, EUCO 12/25, Brüssel, 26. juuni 2025, punkt 30. 7 Euroopa Ülemkogu järeldused, EUCO 18/25, Brüssel, 23. oktoober 2025, punktid 33 ja 35. 8 Euroopa Parlamendi resolutsioon „ELi siseturureeglite rakendamise ja ühtlustamise kohta siseturu
tugevdamiseks“, 11. september 2025 (2025/2009/INI).
ET 2 ET
Lihtsustamiskavaga seoses toimunud komisjoni konsultatsioonide ja kaasamistegevuste
käigus on erinevaid huve esindavad sidusrühmad kutsunud üles tegema sihipäraseid
muudatusi teatavatesse digivaldkonna normidesse, et optimeerida nõuete täitmisega seotud
kulusid ja täpsustada õigusnormide vastastikust mõju oma sektoris.
2022. aastal oli IKT-sektori lisaväärtus Euroopa Liidus 791 miljardit eurot9 ning see sektor
täidab nii digiettevõtete kasvu kui ka oluliste digilahenduste pakkumise kaudu olulist rolli ELi
konkurentsivõime edendamisel kõigis majandussektorites. Digivaldkonna normid on aidanud
kujundada õiglast ettevõtluskeskkonda ELis. Nende abil on loodud digiteenuste jaoks tõeliselt
ühtne turg. EL on olnud digivaldkonna reguleerimisel esirinnas ning kujunenud põhiõiguste,
tarbijaohutuse ja Euroopa väärtuste kõrgeimal tasemel kaitse etaloniks.
Komisjon on võtnud kohustuse viia oma praeguse ametiaja jooksul läbi digivaldkonda
käsitlevate õigusnormide põhjalik stressitest. Eesmärk on väga selge: tagada, et õigusnormid
on jätkuvalt sobivad innovatsiooni ja majanduskasvu toetamiseks, täidavad oma eesmärke ja
on konkurentsivõime tõukejõuks. Komisjon püüab selle protsessi vältel pakkuda veenvaid
lahendusi, et lihtsustada ja täpsustada õigusnorme ning parandada nende tõhusust ja täitmise
tagamist kõigi kättesaadavate vahendite abil, olgu selleks siis õigusnormide kohandused,
asutustevahelise koostöö tõhustamine, lõimituse abil õigusnormidele vastavust lihtsustavate
digilahenduste edendamine või muud toetavad meetmed.
Digivaldkonna koondpaketi ettepanek on esimene samm digivaldkonda käsitlevate
õigusnormide kohaldamise optimeerimiseks. Ettepanek hõlmab paljudesse digivaldkonda
käsitlevatesse õigusaktidesse tehtavaid tehnilisi muudatusi, mis on valitud eesmärgiga
pakkuda ettevõtetele, avalikele haldusasutustele ja kodanikele kiiret leevendust ning
stimuleerida konkurentsivõimet. Lähieesmärk on tagada, et õigusnormide järgimine oleks
odavam, võimaldaks saavutada samad eesmärgid ja annaks vastutustundlikele ettevõtetele
konkurentsieelise. Muudatused seati tähtsuse järjekorda, tuginedes sidusrühmadega peetud
konsultatsioonidele ja esimestele rakendamist käsitlevatele dialoogidele, mille viisid läbi
juhtiv asepresident Henna Virkkunen ja volinik Michael McGrath.
Seetõttu keskenduvad muudatused andmete kasutamise võimaluste ärakasutamisele, kuna
andmed on ELi majanduse oluline ressurss, eelkõige pidades silmas usaldusväärsete
tehisintellektilahenduste arendamise ja ELi turul kasutamise toetamist. Andmekaitset ja eraelu
puutumatust käsitlevate õigusnormide sihipärased muudatused toetavad seda eesmärki ning
pakuvad ettevõtetele ja üksikisikutele viivitamatuid lihtsustamismeetmeid, mis tugevdaksid
nende võimet oma õigusi teostada.
Lisaks sellele on digivaldkonna koondpaketti kuuluva eraldi õigusakti ettepanekus esitatud
määruse (EL) 2024/1689 (tehisintellektimäärus10) muudatuste eesmärk hõlbustada
tehisintellekti ohutut ja usaldusväärset arendamist ja kasutamist reguleerivate õigusnormide
sujuvat ja tulemuslikku kohaldamist.
9 Eurostat (2025), Statistics explained: ICT sector – value added, employment and R&D. Kättesaadav
aadressil: ICT sector – value added, employment and R&D – Statistics Explained – Eurostat. 10 Vastavalt eraldi õigusakti ettepanekule.
ET 3 ET
Samuti on digivaldkonna koondpaketis kavandatud väga selge lahendus küberintsidentidest
teatamise lihtsustamiseks, koondades kõik asjaomased aruandluskohustused ühe
teavitamismehhanismi alla.
Ettepanekuga tunnistatakse kehtetuks platvormide reguleerimise valdkonna aegunud
õigusnormid, mis on asendatud uuemate õigusnormidega.
Muudatuste eesmärk on õigusnorme lihtsustada, vähendades õigusaktide arvu ja ühtlustades
sätteid. Sätete ja menetluste lihtsustamisega vähendatakse halduskulusid. Lisaks väikestele ja
mikroettevõtjatele, kelle suhtes juba kehtib erirežiim, vabastatakse teatavatest
andmevaldkonna õigusaktidega ja määrusega (EL) 2024/1689 (tehisintellekti käsitlev
määrus11) ette nähtud kohustustest väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad.
Samuti soodustavad muudatused dünaamilise ärikeskkonna tekkimist, luues suurema
õiguskindluse ja rohkem võimalusi, eelkõige seoses andmete jagamise ja taaskasutamise,
isikuandmete töötlemise ja tehisintellektisüsteemide ja -mudelite treenimisega.
Samal ajal on kavandatavad muudatused oma olemuselt tehnilised ja taotlevad
õigusraamistiku kohandamist, mitte selle aluseks olevate eesmärkide muutmist. Meetmed on
koostatud nii, et põhiõiguste kaitse standard jääks samaks.
Koos digivaldkonna koondpaketiga esitab komisjon ka Euroopa ettevõtluskukru määruse
ettepaneku, mis on õigusnormidele vastavuse lihtsustamise ja ettevõtete halduskoormuse
vähendamise üks põhialgatusi. Ettevõtluskukkur kavandatakse ettevõtete jaoks turvalise
digivahendina, mis toimib ühtse platvormina, et lihtsustada ettevõtjate tegevust kogu ELis.
Kordumatu ja püsiva identifikaatori kasutamine võimaldab ettevõtetel ühe lahenduse abil
digitaalselt identiteeti kontrollida, dokumente allkirjastada ning kontrollitud digiteavet
ajatempliga varustada ja sujuvalt piiriüleselt vahetada. Euroopa ettevõtluskukru
kasutuselevõtuga on äriühingutel, eriti VKEdel, võimalik hõlpsasti õigusnorme järgida, mis
vabastab olulised ressursid, mida saab suunata kasvu ja innovatsiooni edendamiseks.
Teise sammuna digivaldkonda käsitlevate õigusnormide „stressitesti“ läbiviimise kohustuse
täitmisel viib komisjon läbi ka digitaalse toimivuse kontrolli. Kuigi digivaldkonna
koondpaketi ettepanekud on kiireloomulised ja sihipärased, keskendub digitaalse toimivuse
kontrolli raames tehtav komisjoni analüüs digivaldkonna normide kumulatiivsele mõjule, et
kontrollida, kuidas need toetavad ELi konkurentsivõimet ja millistes valdkondades on vaja
käesoleva ametiaja teises pooles kavandada täiendavaid kohandusi.
Digitaalse toimivuse kontroll käivitatakse samal ajal koondpaketi ettepanekuga ja sellega
kaasneb laiaulatuslik avalik konsulteerimine. Komisjon soovib kaasata kõik sidusrühmad ja
korraldada laiaulatuslikud konsultatsioonid. Eesmärk on koostada ülevaade ja ulatuslikult
kaardistada, kuidas on ELi strateegilised tööstussektorid digivaldkonda käsitlevate
õigusnormidega kaetud, ning uurida, milline on õigusnormide kumulatiivne mõju nende
sektorite konkurentsivõimele. Selle alusel analüüsitakse teises etapis põhjalikumalt
koostoimet ja valdkondi, mida võiks veelgi ühtlustada, alates mõistetest ja õiguslikest
11 Vastavalt eraldi õigusakti ettepanekule.
ET 4 ET
kontseptsioonidest kuni juhtimissüsteemide ja muude toetusmeetmete tõhususe ja vastastikuse
mõjuni.
Digiõigustiku „stressitest“ jätkub ka rakendamist käsitlevate dialoogide kaudu ning kõigi
peamiste õigusaktide hindamisega. Praeguse kava kohaselt kavatseb komisjon lisaks
muudele algatustele avaldada 2026. aastal digiturgude määruse, digikümnendi
poliitikaprogrammi, kiibimääruse ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamise ja
autoriõiguse direktiivi hindamise. 2027. aastal on kavas hinnata muu hulgas kübersolidaarsuse
määrust, avatud interneti määrust, küberturvalisuse 2. direktiivi ja digiteenuste määrust.
2028. aastal peaks komisjon hindama näiteks Euroopa meediavabaduse määrust ja
andmemäärust, millele järgneb 2029. aastal tehisintellektimääruse hindamine ning
küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskuse
ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku loomise määruse aegumisklausli hindamine.
Sidusrühmad on korduvalt rõhutanud, et sageli ei ole lihtsustamise eesmärk mitte niivõrd
õigusnormide muutmine, kui pigem nende kohaldamise selgitamine. Komisjon seab
esikohale rea suuniseid, mille eesmärk on toetada õigusnormide ühtset kohaldamist, ilma et
see piiraks Euroopa Kohtu tõlgendusi.
Komisjon teatas oma andmevaldkonna õigusraamistiku alastest prioriteetidest andmeliidu
strateegias ning keskendub eelkõige mõistlikku hüvitist käsitlevatele suunistele, et täpsustada,
millist tasu võib andmete jagamise eest küsida, et tagada õiguskindlus nii andmevaldajatele
kui ka andmesaajatele, ning suunistele mõistete selgitamise kohta.
Tehisintellektimääruse kohaldamise toetamiseks peab komisjon jätkuvalt prioriteetseks
suuniste avaldamist mitme aspekti kohta, mida on täpsemalt kirjeldatud tehisintellektimäärust
muutva digivaldkonna koondpaketi ettepaneku seletuskirjas.
Digivaldkonna koondpaketi õigusaktide ettepanekud
Andmealast õigustikku on viimastel aastatel laiendatud, nii et see hõlmab mitut õigusakti –
sellega on loodud keeruline õiguslik olukord, sealhulgas mõned kattuvused, osaliselt
ühtlustamata mõisted ja õigusaktide vastastikuse mõju probleemid. Eelkõige võeti vastu
määrus (EL) 2018/1807 (isikustamata andmete vaba liikumise määrus), mille eesmärk oli luua
pilvteenuste ühtne turg. See on osaliselt asendatud määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus)
VI peatükiga, milles on sätestatud andmetöötlusteenuste vahetamisega seotud kohustused.
Veel üks näide on määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) II peatükk, mis täiendab
direktiivis (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) sätestatud avaliku sektori teabe
taaskasutamise õigusnorme andmete puhul, mida ei saa piiranguteta taaskasutada. Lisaks
kehtestati määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) teistes peatükkides õigusnormid,
mis käsitlevad andmevahendusteenuseid, andmealtruismi ja välisriikide valitsuste taotlusi
juurdepääsuks isikustamata andmetele, ning loodi Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu.
Määrusega (EL) 2023/2854 (andmemäärus) kehtestati aga ühendatud seadmete tootjate ja
seotud teenuste osutajate oluline kohustus jagada andmeid kasutajatega ja ettevõtete kohustus
jagada andmeid valitsusasutustega, samuti kehtestati õigusnormid õiglaste
andmejagamislepingute kohta.
Selle probleemi lahendamiseks soovitatakse koondpaketi ettepanekus tunnistada kehtetuks
aegunud õigusnormid, eelkõige määruse (EL) 2018/1807 (isikustamata andmete vaba
liikumise määrus) kehtivad sätted, välja arvatud andmete asukoha nõuete keeld liidus, ning
konsolideerida ja ühtlustada määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) õigusnorme,
ET 5 ET
näiteks andmealtruismi ja andmevahendusteenuseid käsitlevaid õigusnorme, et suurendada
nende andmejagamismehhanismide atraktiivsust. Samal ajal ühendatakse andmehalduse
määruse õigusnormid, mis käsitlevad kaitstud andmete taaskasutamist, direktiivi
(EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) õigusnormidega, et luua avaliku sektori asutuste
valduses olevate andmete taaskasutamiseks ühtne raamistik, mis kajastub määruses
(EL) 2023/2854 (andmemäärus). See lahendus toob palju kasu nii avaliku sektori andmeid
valdavatele avalikele haldusasutustele kui ka andmete taaskasutajatele, kuna see võimaldab
protsesse tõhustada ning vähendada erinevate riiklike õigusaktide tõlgendamise ja
rakendamisega seotud halduskoormust.
Ettepanekuga antakse avaliku sektori asutustele võimalus kehtestada erinevad tingimused ja
nõuda andmete taaskasutamise eest suuremat tasu väga suurtelt ettevõtjatelt, eelkõige määruse
(EL) 2022/1925 (digiturgude määrus) artiklis 3 määratletud pääsuvalitsejaks määratud
ettevõtjatelt, kellel on siseturul oluline võim ja mõju. Vältimaks olukorda, kus kõnealused
üksused kasutavad oma märkimisväärset turuvõimu viisil, mis kahjustab ausat konkurentsi ja
innovatsiooni, peab avaliku sektori asutustel olema võimalik kehtestada eritingimused
andmete ja dokumentide taaskasutamiseks selliste üksuste poolt.
Ettepanekuga lisatakse määruse (EL) 2024/1689 (andmete vaba liikumise määrus), määruse
(EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) ja direktiivi (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv)
konsolideeritud ja ühtlustatud õigusnormid määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus),
millega luuakse Euroopa andmemajanduse jaoks ühtne konsolideeritud õigusakt. Määrus
(EL) 2024/1689 (andmete vaba liikumise määrus), direktiiv (EL) 2019/1024 (avaandmete
direktiiv) ja määrus (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) tunnistatakse kehtetuks. Kõigis
neljas õigusaktis sisalduvad õigusnormid viiakse paremini kooskõlla ja neid lihtsustatakse, et
suurendada selgust ja järjepidevust, mis omakorda muudab need toimivamaks ja toetab
ettevõtteid innovatsiooni edendamisel. See algatus on kooskõlas andmeliidu strateegiaga,
mille põhieesmärk on lihtsustada õigusraamistikku.
Selleks et väiksemaid ettevõtteid veelgi enam aidata, laiendatakse väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks ELi andmevaldkonna õigusaktide järgimist hõlbustavaid
õigusnorme ka väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele. Määrus
(EL) 2023/2854 (andmemäärus), mida kohaldatakse alates 12. septembrist 2025, on oluline
samm õiglase ja konkurentsivõimelise andmemajanduse suunas ELis. Käesolevas ettepanekus
esitatud muudatuste eesmärk ei ole muuta määrusega (EL) 2023/2854 (andmemäärus)
saavutatut.
Selleks aga, et saavutada täielikult kõnealuse määruse eesmärk viia innovatsioon ja andmete
kättesaadavus tasakaalu andmevaldajate õiguste ja huvide kaitsega, tuleb siiski täpsustada
nelja olulist aspekti. Täpsemalt on äärmiselt tähtis tagada, et määrus (EL) 2023/2854
(andmemäärus) mitte ainult ei vähendaks koormust, vaid ka suurendaks õigusselgust ja
edendaks konkurentsivõimet. Esiteks on tungiv vajadus tugevdada kaitsemeetmeid, millega
hoitakse ära oht, et esemevõrgu andmete jagamist käsitlevate kohustuslike sätetega seoses
lekitatakse ärisaladusi kolmandatesse riikidesse. Teiseks võib ettevõtetelt riigile andmete
jagamise raamistiku ulatuslik kohaldamisala põhjustada õiguslikku ebaselgust. Kolmandaks
võib sätetest, mis käsitlevad andmete jagamise kokkulepete täitmiseks mõeldud nutilepingute
suhtes kohaldatavaid olulisi nõudeid, tuleneda õiguskindlusetus. Samuti jäävad määruse
(EL) 2023/2854 (andmemäärus) sätted andmetöötlusteenuste vahetamise kohta oluliseks,
andes keskse panuse avatuma ja konkurentsivõimelisema pilvteenuste turu loomisel.
Sellegipoolest ei võetud neis sätetes piisavalt arvesse selliste teenuste eripära, mida
kohandatakse kasutatavuse huvides oluliselt kliendi vajadustele või mida osutavad VKEd ja
ET 6 ET
väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad. Käesolevas ettepanekus sisalduvate
muudatustega säilitatakse eesmärk kaotada sõltuvus müüjast, eelkõige vahetustasud ja
andmete väljaviimise tasud, vähendades samal ajal eespool nimetatud teenuste osutajate
halduskoormust. Seega esitatakse ettepanekus muudatused, mis suurendavad õigusselgust ja
on tihedalt kooskõlas määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) üldiste eesmärkidega.
Selleks et väiksemaid ettevõtteid veelgi enam aidata, laiendatakse väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks ELi andmevaldkonna õigustiku järgimist hõlbustavaid
õigusnorme ka väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.
Isikuandmetega seoses kohaldatakse alates 25. maist 2018 määrust (EL) 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus), millega kehtestati kogu liidus ühtsed standardid, normid ja
kaitsemeetmed üksikisikute isikuandmete töötlemiseks, andmesubjektide õigused ning üldine
õigusraamistik isikuandmete töötlejate jaoks. Kuigi sidusrühmad on üldiselt leidnud, et
määrus (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) on tasakaalustatud ja mõistlik ning
jätkuvalt otstarbekas, on mõned üksused, eelkõige väiksemad äriühingud ja ühendused, kus
teostatakse vähesel arvul vähemahukaid ja sageli väikese riskiga andmetöötlustoiminguid,
väljendanud muret seoses mõne isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud kohustuse
kohaldamisega. Mõned neist murekohtadest on võimalik lahendada järjepidevama ja ühtsema
tõlgendamise ja täitmise tagamisega liikmesriikides, teised aga nõuavad õigusakti sihipärast
muutmist. Sellega seoses on käesolevas ettepanekus sisalduvate muudatuste eesmärk neid
murekohti käsitleda, eelkõige selgitades teatavaid põhimõisteid (nt isikuandmete mõistet),
hõlbustades õigusnormidele vastavust, näiteks toetades vastutavaid töötlejaid selliste
kriteeriumide ja vahendite osas, mille põhjal teha kindlaks, et pseudonüümimisest tulenevad
andmed ei kujuta endast isikuandmeid seoses teabele esitatavate nõuete ja isikuandmetega
seotud rikkumisest järelevalveasutustele teatamisega, samuti selgitades teatavaid aspekte
seoses andmete töötlemisega tehisintellekti treenimiseks ja arendamiseks. Kavandatavate
muudatustega vähendatakse ka teadusuuringute tingimuste ebaselgust, määratledes
teadusuuringute mõiste, täpsustades täiendavalt, et teaduslikel eesmärkidel toimuv edasine
töötlemine on kooskõlas töötlemise esialgse eesmärgiga, ning selgitades, et teadusuuringud
kujutavad endast õigustatud huvi. Samuti tehakse ettepanek laiendada töötlemisest
teavitamise kohustuse erandeid. Asjakohasel juhul kajastab käesolev ettepanek isikuandmete
kaitse üldmääruse muudatusi, mis on sätestatud määruses (EL) 2018/1725 füüsiliste isikute
kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes.
Lisaks on juba ammu vaja regulatiivset lahendust nõusolekuväsimusele ja küpsiste
teavitusribade ohtrusele. Direktiiviga 2002/58/EÜ eraelu puutumatuse ja elektroonilise side
kohta (e-privaatsuse direktiiv), mis vaadati viimati läbi 2009. aastal, on kehtestatud raamistik
side konfidentsiaalsuse kaitseks ja täpsustatud määrust (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse
üldmäärus), kui isikuandmeid töödeldakse elektroonilise side kontekstis. Samuti kaitseb see
kasutajate lõppseadmeid, mida võidakse kasutada nende eraelu puutumatuse rikkumiseks ja
nendega seotud teabe kogumiseks. Lõppseadmete, nagu telefonide ja personaalarvutite
kasutamise oluline osa on sisu tarbimine ja veebiteenuste kasutamine. Paljud neist
veebiteenustest sõltuvad reklaamitulust, sealhulgas isikustatud reklaamist saadavast tulust.
Sama kehtib ka meediateenuste kohta. Veebiteenuste osutajad kasutavad nn küpsiseid või
sarnaseid tehnoloogialahendusi, mis kasutavad ära lõppseadmete töötlemis- ja
salvestamisfunktsioone, pääsedes nii juurde näiteks lõppseadmes salvestatud või neist
edastatavale teabele. Seda kasutatakse mitmesugustel eesmärkidel, näiteks konkreetse
lõppseadme jaoks teenuse osutamise optimeerimiseks, lõppseadme ja teenuse turvalisuse
ET 7 ET
tagamiseks, aga ka üksikisiku käitumise ja erinevate veebiteenustega suhtlemise jälgimiseks,
et pakkuda isikustatud reklaami.
Kui sellise tehnoloogia kasutamine ei ole vajalik tehniliseks salvestamiseks või
juurdepääsuks, mille ainus eesmärk on elektroonilise sidevõrgu kaudu teabe edastamine või
selle hõlbustamine, või kui see on rangelt vajalik abonendi või kasutaja poolt sõnaselgelt
taotletud infoühiskonna teenuse osutamiseks, on direktiivi 2002/58/EÜ (e-privaatsuse
direktiiv) kohaselt vajalik nõusolek. Sellist nõusolekut küsitakse tavaliselt veebisaidil või
mobiilrakenduses kuvatavate hüpikribade kaudu. Sellised teavitusribad sisaldavad teavet
töötlemise eesmärkide kohta, mis on sageli seotud küpsiste liikide ja andmesaajatega, ning
need ei ole inimestele alati kergesti mõistetavad. Seetõttu ei pruugi nad saavutada oma
eesmärki – teavitada isikut ja anda talle kontroll oma eraelu puutumatuse kaitse ja
isikuandmete töötlemise üle –, vaid internetikasutajad peavad neid pigem tüütuks. Samal ajal
põhjustab nõuetele vastavate teavitusribade kujundamine veebiteenuste pakkujatele
märkimisväärseid kulusid.
Olukorra muudab veelgi keerukamaks see, et kasutaja lõppseadmest teabe saamiseks küpsiste
paigaldamise või sarnase tehnoloogia suhtes kohaldatakse direktiivi 2002/58/EÜ (e-
privaatsuse direktiiv) artikli 5 lõiget 3, samas kui isikuandmete edasist töötlemist reguleerib
määrus (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus). Kuigi nõusolek on vajalik, et tagada
andmesubjektide poolne kontroll, ei ole see alati kõige sobivam õiguslik alus edasiseks
töötlemiseks, näiteks kui töötlemine on vajalik muude kui infoühiskonna teenuste
osutamiseks. See on põhjustanud vastutavatele töötlejatele, kes töötlevad lõppseadmetest
saadud isikuandmeid, õiguskindlusetust ja suuremaid nõuete täitmisega seotud kulusid. Lisaks
sellele tekitas e-privaatsuse määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse kohane topeltkord
olukorra, kus järelevalvet nende kahe õigusraamistiku normide üle olid pädevad teostama
erinevad riiklikud asutused.
Seetõttu tehakse ettepanek kohaldatavate õigusnormide koostoimet viivitamatult lihtsustada.
Lõppseadmetes olevate ja lõppseadmetest saadud isikuandmete töötlemist tuleks reguleerida
ainult määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), mis hõlmab ka selget nõuet
saada isikuandmete kogumisel nõusolek juurdepääsuks füüsilise isiku lõppseadmetele.
Kavandatavate muudatustega nähakse ette ka teatavad eesmärgid, mille puhul ei oleks
nõusolekut vaja ja mille puhul tuleks edasist töötlemist pidada seaduslikuks, eelkõige juhul,
kui need eesmärgid kujutavad endast väikest ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele
või kui sellise tehnoloogia paigaldamine on vajalik andmesubjekti tellitud teenuse
osutamiseks.
Samuti loob ettepanek võimaluse konkreetsete valikute automatiseeritud ja masinloetavas
vormingus märkimiseks ning selliste märgete arvessevõtmiseks veebisaitide,
mobiilirakenduste ja mobiiltelefonirakenduste pakkujate poolt pärast seda, kui standardid on
kättesaadavaks tehtud. See põhineb direktiivi 2002/58/EÜ (e-privaatsuse direktiiv) 2009. aasta
muudatustel (vt direktiivi 2009/136/EÜ põhjendus 66), milles juba soovitati võimaldada
kasutajal anda nõusolek brauseri või muu rakenduse asjakohaste seadete abil, kui see on
tehniliselt võimalik ja toimiv, ning määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus)
artikli 21 lõikel 5, samuti komisjoni 2017. aasta määruse ettepanekul, milles käsitletakse
eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet (COM(2017) 10), milles tehti ettepanek kasutaja
valikute haldamiseks veebibrauseri seadetega. See annab komisjonile volitused paluda
standardimisasutustel välja töötada standardid, et kodeerida andmesubjekti valikud
automaatselt ja masinloetavalt ning edastada need valikud brauseritest veebisaitidele ja
mobiilrakendustest veebiteenustele. Kui need on kättesaadavad (ja pärast kuuekuulist
ET 8 ET
üleminekuperioodi), on vastutavad töötlejad, kes kasutavad oma teenuse osutamiseks
veebisaiti ja mobiilrakendusi, kohustatud neid kodeeritud automatiseeritud ja masinloetavaid
märkeid arvesse võtma. Kui vastutavad töötlejad tagavad oma veebisaitide või
mobiilrakenduste vastavuse sellistele standarditele, peaksid nad saama kasu õigusnormidele
vastavuse eeldusest. Selle alusel eeldatakse, et töötatakse välja ka brauserite asjakohased
seaded. Sätted on sõnastatud tehnoloogiliselt neutraalselt, nii et kasutajaid võiksid nõusoleku
andmisel toetada ka muud vahendid (nt agentne tehisintellekt), kui need on isikuandmete
kaitse üldmääruse nõuete täitmise tagamiseks sobivad. Võttes arvesse veebipõhiste tulude
tähtsust sõltumatu ajakirjanduse kui demokraatliku ühiskonna hädavajaliku alustala jaoks, ei
peaks määruses (EL) 2024/1083 (Euroopa meediavabaduse määrus) määratletud
meediateenuste osutajad olema kohustatud selliseid signaale arvesse võtma, mis võimaldab
neil kasutajatega vahetult suhelda, kui nad neid teavitavad ja võimaldavad neil anda oma
nõusoleku.
Käesolevas määruses esitatud muudatustega nähakse ette ühtne kontaktpunkt, mille kaudu
saavad üksused samaaegselt täita mitme õigusakti kohaseid intsidentidest teatamise
kohustusi. Ühtne kontaktpunkt, mis toetab põhimõtet „teata üks kord, jaga paljudele“,
vähendab üksuste halduskoormust, tagades samal ajal asjakohases õigusaktis määratletud
andmesaajatele toimiva ja turvalise teabevoo turvaintsidentide kohta.
Ettepanekus sätestatakse ENISA kohustus luua ühtne kontaktpunkt, võttes arvesse ühtset
aruandlusplatvormi aktiivselt ärakasutatavatest nõrkustest ja tõsistest intsidentidest
teatamiseks vastavalt määrusele (EL) 2024/2847 (küberkerksuse määrus). Töövahendi kohta
kehtestatakse konkreetsed nõuded, sest tegemist peab olema üksuste esitatava ja pädevatele
asutustele saadetava teabe edastamise turvalise kanaliga. See ei muuda intsidentidest
teatamise aluseks olevaid õiguslikke nõudeid, kuid optimeerib oluliselt töövoogu ja üksustelt
nõutavaid ressursse.
Ettepanekus sätestatakse ka ühtse kontaktpunkti kasutamine direktiivi (EL) 2022/2555
(küberturvalisuse 2. direktiiv), määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus),
määruse (EL) 2022/2554 (digitaalse tegevuskerksuse määrus), määruse (EL) 910/2014
(eIDASe määrus) ja direktiivi (EL) 2022/2557 (elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse
direktiiv) kohaste intsidentidest teatamise tihedalt seotud kohustuste täitmiseks. Muud
sektoripõhised aruandluskohustused, näiteks need, mis on sätestatud piiriüleste
elektrivoogude küberturvalisuse aspekte käsitleva võrgueeskirja raames ja asjaomastes
lennundussektorit käsitlevates õigusaktides, viiakse samuti ühtse kontaktpunkti alla, muutes
vastavaid delegeeritud õigusakte ja rakendusakte, millega on kehtestatud nende raamistike
kohased aruandluskohustused.
Ettepaneku eesmärk on ka ühtlustada esitatava teabe sisu, kehtestades volitused seoses mitme
õigusaktiga, kui need puuduvad. Ettepanekus selgitatakse, et direktiivi (EL) 2022/2555,
direktiivi (EL) 2022/2557 ja määruse (EL) 2016/679 ühiste aruandlusvormide väljatöötamisel
tuleks komisjonil võtta nõuetekohaselt arvesse määruse (EL) 2022/2554 (digitaalse
tegevuskerksuse määrus) raames saadud kogemusi ja välja töötatud ühiseid vorme, et tagada
järjepidevus, edendada koostoimet ja vähendada üksuste halduskoormust, minimeerides
üksuste poolt täidetavate andmeväljade arvu.
Lisaks nendele olulistele muudatustele kasutatakse ettepanekuga võimalust tunnistada
kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis
käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks
(edaspidi „platvormi ja ettevõtjate vaheliste suhete määrus“ või „P2B-määrus“). Kõnealust
määrust kohaldatakse alates 12. juulist 2020 ja see oli esimene samm platvormimajanduse
jaoks tervikliku õigusraamistiku loomise suunas. Alates selle määruse jõustumisest on
ET 9 ET
veebipõhiseid vahendusteenuseid ja veebiplatvorme hakatud reguleerima ka muude ELi
õigusaktidega. Need on näiteks määrus (EL) 2022/1925 (digiturgude määrus) ja määrus
(EL) 2022/2065 (digiteenuste määrus), mis suures osas asendavad P2B-määruse sätted. P2B-
määruse valitud sätted jäävad kehtima, et tagada õiguskindlus nendele sätetele viitavate
õigusaktide, näiteks platvormitöö tingimuste parandamist käsitleva direktiivi (EL) 2023/2831
puhul. Üldiselt vähendab veebiplatvormide õigusraamistiku lihtsustamine mitmekihilistest ja
kattuvatest õigusnormidest tulenevaid nõuete täitmisega seotud kulusid, nagu sidusrühmad on
soovinud. Veebivahendusteenuste osutajad saavad kasu selgematest õigusnormidest. Täitmise
tagamine muutub sihipärasemaks.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ettepanekuga kaasneb teine ettepanek, millega muudetakse määrust (EL) 2024/1689
(tehisintellektimäärus), ja koos moodustavad need „digivaldkonna koondpaketi“, mis kujutab
endast esimest ja vahetut sammu digivaldkonda käsitlevate õigusnormide lihtsustamisel.
Lisaks digivaldkonna koondpaketile hõlmab määruse (EL) 2019/881 (küberturvalisuse
määrus) läbivaatamise ettepanek muu hulgas Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA)
ajakohastatud volitusi ning meetmeid, mille eesmärk on lihtsustada küberturvalisuse nõuete
täitmist.
Digivaldkonna koondpakett on osa digipaketi kaudu välja kuulutatud laiemast õigusnormide
lihtsustamise strateegiast, mida on täpsemalt kirjeldatud käesoleva seletuskirja sissejuhatavas
osas.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ettepanek on osa komisjoni tegevuskavast ELi õigusraamistiku lihtsustamiseks. Muudetud
õigusaktide suur ulatus näitab selget võimalust lihtsustamiseks, käsitledes eri õigusnormide
vastastikust mõju, sealhulgas juhul, kui need puudutavad erinevaid poliitikavaldkondi. See
kehtib näiteks intsidentidest teatamise ühtse kontaktpunkti raames välja töötatud lihtsustamise
digilahenduse puhul, mis ei muuda aluseks olevaid regulatiivseid kohustusi, kuid koondab
ühte liidesesse küberturvalisuse normid, mida kohaldatakse oluliste üksuste ja finantssektori
suhtes, andmekaitse-eeskirjad jms.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 114 ja 16, mis vastab
muudetavate õigusaktide õiguslikule alusele. Määrust (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse
üldmäärus) ja määrust (EL) 2018/1725 muutvate sätete puhul on sobiv õiguslik alus
aluslepingu artikkel 16. Kuna kõik muud muudetud õigusaktid põhinevad aluslepingu
artiklil 114, on sama õiguslik alus sobiv ka käesoleva määruse vastavate muutmissätete puhul.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Kuna muudetud õigusnormid on liidu õigusnormid, saab neid muuta ainult liidu tasandil.
Käesolevas määruses esitatud tehnilised kohandused säilitavad muudetud õigusaktide aluseks
oleva subsidiaarsuse põhimõtte.
Määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) puhul tugevdavad muudatused määruse eesmärki
kõrvaldada takistused andmepõhise majanduse ühtsel turul. Selleks liidetakse määrusesse
olemasolevad õigusnormid. Nende õigusnormide sihipärase muutmise eesmärk on lihtsustada,
ET 10 ET
selgitada ja vähendada nii erasektori kui ka riikide ametiasutuste halduskoormust.
Muudatused ei mõjuta liikmesriikide ega ELi institutsioonide pädevust.
Sama kehtib ka direktiivi (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) kehtetuks tunnistamise
kohta: selle sisulised normid võetakse määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) üle ilma
liikmesriikidele antud pädevusi oluliselt muutmata. Oluline osa avaliku sektori andmetest
kuulub juba praegu vahetult kohaldatava rakendusmääruse (EL) 2023/138 (väärtuslike
andmestike kohta)12 kohaldamisalasse. Määrusena vormistamine hõlbustab kavandatud
muudatuste ühtset kohaldamist kõigis liikmesriikides. Protsesside lihtsustamise ning erinevate
riiklike õigusaktide tõlgendamise ja rakendamisega seotud halduskoormuse vähendamise
kaudu toetatakse sellega eelkõige avaliku sektori andmeid valdavaid avalikke haldusasutusi,
aga ka selliste andmete taaskasutajaid Vahetult kohaldatavate õigusnormide täitmise tagamise
muutub tõenäoliselt järjepidevamaks. Ettepanekuga ei muudeta riiklikke juurdepääsukordi ja
selle eesmärk on pakkuda piisavat paindlikkust riiklike lahenduste jaoks (selle õiguse tähtsust
on rõhutanud liikmesriigid).
Määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja määruse (EL) 2018/1725 puhul
on kavandatavate muudatuste eesmärk suurendada kehtivate õigusnormide kohaldamise
selgust ja prognoositavust ning vähendada võimaluse korral halduskoormust, kahjustamata
seejuures määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja määruse
(EL) 2018/1725 kohast kõrgetasemelist andmekaitset. Samuti ei muudeta nendega
liikmesriikide ega ELi organite ja institutsioonide pädevust.
Intsidentidest teatamise ühtse kontaktpunkti kasutuselevõtuga pakutakse välja üleeuroopaline
lahendus, st üks kanal, mille kaudu saab täita mitut õiguslikku kohustust, mis on ettevõtetele
pandud sisuliselt samast intsidendist teatamiseks. Lahendus ei muuda mingil viisil riiklike
asutuste õigusi ja pädevust selliseid teateid saada. Selle asemel see soodustab aruandlust,
pakkudes ühtset kontaktpunkti lihtsalt kasutatava liidesena, kus näiliselt esitatakse üks teade,
kuid tegelikult täidetakse korraga mitu õiguslikku kohustust. Kuna paljusid asjaomaseid
teenuseid osutatakse piiriüleselt ja teenuseosutajad tegutsevad mitmes liikmesriigis, on vaja
Euroopa tasandi lahendust.
• Proportsionaalsus
Ettepanek sisaldab tehnilisi muudatusi, mis on vajalikud halduskoormuse vähendamise ja
õigusaktide selguse tagamise eesmärgi saavutamiseks, säilitades samal ajal muudetud
õigusaktide aluseks olevad eesmärgid ja neid optimeerides. Muudatused on proportsionaalsed,
kuna tekitavad ettevõtetele ja ametiasutustele tühiseid ülemineku- ja kohanemiskulusid (kui
üldse), kuid võimaldavad järgnevatel aastatel saavutada suurt kulude kokkuhoidu.
Mitme käesolevas määruses esitatud muudatusega taotletakse lihtsustamise eesmärki,
pakkudes eelkõige õiguskindlust ja selgitades õigusnormide kohaldamist, näiteks esitades
andmevaldajatele selgitusi ärisaladuste kaitse kohta määruses (EL) 2023/2854 (andmemäärus)
või selgitades määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) kohaldamisalasse
kuuluvaid isikuandmeid sisaldavate tehisintellektimudelite ja -süsteemide treenimist või
12 Rakendusmäärus (EL) 2013/138.
ET 11 ET
isikuandmete mõistet määruses (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja määruses
(EL) 2018/1725. Mõne sätte eesmärk on kodifitseerida Euroopa Liidu Kohtu tõlgendused,
näiteks isikuandmete pseudonüümimise kohta, mida on täpsustatud määruses (EL) 2016/679
(isikuandmete kaitse üldmäärus). Seega sisaldavad need väga sihipäraseid õigusnormide
muudatusi ning eeldatavasti on neil suur mõjutulenevalt ettevõtetele ja investoritele
õiguskindluse tagamisest.
Käesolevas määruses kavandatud muudatuste eesmärk on ka vähendada ettevõtete ja
ametiasutuste otseseid kulusid, võttes arvesse, et samu regulatiivseid eesmärke on võimalik
saavutada väiksema koormusega ja õigusnormide proportsionaalsust tagades. Näiteks
määruses (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) sätestatud andmevahendusteenuste suhtes
kohaldatav kohustuslik kord muudetakse määruses (EL) 2023/2854 (andmemäärus) usaldust
suurendavaks vabatahtlikuks korraks.
Laiendades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes kohaldatavaid teatavaid sätteid
väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, on lihtsustamismeetmed sihipärased
ja muudavad nende kohustuste ulatust minimaalselt, pakkudes samal ajal õiguskindlust
laiemale ettevõtete ringile, millel on suur potentsiaal toetada ELi konkurentsivõimet.
Ettepanekud piirduvad muudatustega, mis on vajalikud selle tagamiseks, et väikesed keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjad saaksid kasu samast õigusraamistikust nagu VKEd.
Ühtne kontaktpunkt intsidentidest ja isikuandmetega seotud rikkumistest teatamiseks toob
ettevõtetele kaasa suure kulude kokkuhoiu ning lahendab samal ajal ka teatamata jätmise
üldise probleemi. See ei ole mitte ainult proportsionaalne lahendus, vaid pakub digivahendi
abil ka olulist lihtsustust ja toetab kontaktpunktiga hõlmatud aruandluskohustuste toimivat
täitmist.
Määrus (EL) 2019/1150 (P2B-määrus) tuleb tunnistada kehtetuks, et lõpetada õigusnormide
dubleerimine; määrusel on ainult jääkväärtus ning proportsionaalset regulatiivset
lähenemisviisi veebiplatvormide reguleerimisele arvesse võttes tuleb topeltkohustused
kaotada.
• Vahendi valik
Võttes arvesse muudetavate õigusnormide laadi, esitatakse muudatused määruse vormis.
Direktiivide muutmise korral on sätted suunatud Euroopa institutsioonidele või tehakse
sihipäraseid muudatusi eelkõige selleks, et jätta välja sätted, mida on määrustes põhjalikumalt
käsitletud.
ET 12 ET
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Enamik käesolevas ettepanekus käsitletavatest õigusaktidest on suhteliselt uued ja nende
tulemuste hindamine on veel pooleli. Olulisemad tähelepanekud on kokkuvõtlikult esitatud
lisatud komisjoni talituste töödokumendis.
Erandiks on määruse (EL) 2019/1150 (P2B-määrus) esialgne läbivaatamine 2023. aastal13).
Aruandes täheldati esialgset positiivset mõju, mis tuleneb näiteks lepingute läbipaistvusest
ärikasutajate jaoks ja kaebuste käsitlemise nõuetekohasest menetlusest. Samas toodi aruandes
välja, et nii ärikasutajad kui ka veebipõhiste vahendusteenuste ja veebipõhiste
otsingumootorite pakkujad ei ole teadlikud oma õigustest ja kohustustest, mis tulenevad
määrusest (EL) 2019/1150 (P2B-määrus). Sellele lisandus ka määruse (EL) 2019/1150 (P2B-
määrus) ebapiisav järgimine ja puudulik rakendamine. Kuni 2023. aastani esitati määruse
(EL) 2019/1150 (P2B-määrus) alusel väga vähe kaebusi. Aruandes jõuti järeldusele, et
„määruse (EL) 2019/1150 (P2B-määrus) potentsiaali ei ole praegu täielikult ära kasutatud“.
Vahepeal hakati määrust (EL) 2022/2065 (digiteenuste määrus) ja määrust (EL) 2022/1925
(digiturgude määrus) täielikult kohaldama ning need on määruse (EL) 2019/1150 (P2B-
määrus) sätted suures osas asendanud.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Ettepaneku koostamise käigus korraldati mitu konsultatsiooni. Kõik konsultatsioonid olid
kavandatud üksteist täiendama, puudutades kas erinevaid aktuaalseid aspekte või erinevaid
sidusrühmi.
2025. aasta kevadel avaldati kolm avalikku konsultatsiooni ja tagasisidekorjet ettepaneku
peamiste sammaste kohta. 9. aprillist kuni 4. juunini toimus konsultatsioon tehisintellekti
kasutamise strateegia kohta,14 11. aprillist kuni 20. juunini toimus konsultatsioon määruse
(EL) 2019/881 (küberturvalisuse määrus) läbivaatamise kohta15 ja 23. maist kuni 20. juulini
toimus konsultatsioon Euroopa andmeliidu strateegia kohta16. Igas küsimustikus oli eraldi osa
(või mõnel juhul mitu osa) rakendamise ja lihtsustamisega seotud probleemide kohta, mis olid
otseselt seotud digivaldkonna koondpaketi üle peetud aruteludega. Esimese
konsultatsioonivoo raames saadi kokku 718 üksikvastust.
13 Komisjoni talituste töödokument, „Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Määruse (EL) 2019/1150 (mis käsitleb õigluse
ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks) rakendamise esimene
esialgne läbivaatamine““ (SWD(2023) 300 final). 14 Euroopa Komisjon (2025), „Tagasisidekorje tehisintellekti kasutamise strateegia kohta“. Kättesaadav:
Tehisintellekti kasutamise strateegia – Euroopa tugevam positsioon tehisintellekti vallas. 15 Euroopa Komisjon (2025), „Tagasisidekorje küberturvalisuse määruse läbivaatamise kohta“. Kättesaadav:
ELi küberturvalisuse määrus. 16 Euroopa Komisjon (2025), „Tagasisidekorje Euroopa andmeliidu strateegia kohta“. Kättesaadav: Euroopa
andmeliidu strateegia.
ET 13 ET
Digivaldkonna koondpaketi kohta avaldati täiendav tagasisidekorje 16. septembrist kuni
14. oktoobrini 202517. Selle eesmärk oli anda sidusrühmadele võimalus esitada
konsolideeritud ettepaneku kohta märkusi, mis käsitlevad digivaldkonna koondpaketi
kohaldamisala. Saadi 513 vastust eri sidusrühmadelt, sealhulgas ettevõtjatelt ja ettevõtjate
ühendustelt, kodanikuühiskonnalt, teadusringkondadelt, ametiasutustelt ning kodanikelt.
Juhtiv asepresident Henna Virkkunen korraldas kaks rakendamist käsitlevat dialoogi
digivaldkonna koondpaketis käsitletud peamiste teemade üle: esimese andmepoliitika kohta18
(1. juulil 2025) ja teise küberturvalisuse poliitika kohta19 (15. septembril).
Volinik McGrath korraldas rakendamist käsitleva dialoogi, mis puudutas isikuandmete kaitse
üldmääruse kohaldamist (16. juulil 2025).
Komisjoni talitused korraldasid ka mitu „reaalsuskontrolli“ – põhjalikud teemarühmad
ettevõtete ja kodanikuühiskonna esindajatega, mis korraldati ajavahemikus 15. septembrist
kuni 6. oktoobrini 2025, et arutada igapäevaselt kogetud praktilisi rakendamisprobleeme ja
hinnata nõuete täitmisega seotud kulusid.
Ajavahemikus 4. septembrist kuni 16. oktoobrini 2025 korraldati Euroopa
ettevõtlusvõrgustiku (EEN)20 kaudu spetsiaalne VKEde paneel konkreetselt väikeste ja
keskmise suurusega ettevõtjatega (VKEd) konsulteerimiseks ja nendelt tagasiside
kogumiseks.
Lisaks said komisjoni talitused arvukalt seisukohti ja korraldasid kahepoolseid kohtumisi eri
sidusrühmadega. Samuti tegid komisjoni talitused ümarlaudade kaudu või mitmesuguste
nõukogu töörühmade raames koostööd liikmesriikidega.
Üldiselt olid sidusrühmad oma tagasisides ühel meelel, et mõnede digivaldkonna
õigusnormide kohaldamist tuleks lihtsustada. Sidusrühmad väljendasid heameelt, et
tähelepanu keskmes on õigusnormide ühtsus ja konsolideerimine ning nõuete täitmisega
seotud kulude optimeerimine.
Selgelt sooviti andmevaldkonna õigustiku ühtlustamist ja õigusnormide konsolideerimist.
Seda küsimust käsitletakse ettepanekus koos sidusrühmade toetatud sihipäraste muudatustega,
sealhulgas seoses isikuandmete kaitse üldmäärusega ja küpsiste teavitusribade põhjustatud
väsimusega. Lisaks on ettevõtjad osutanud selliste andmeid käsitlevate õigusnormide
vastastikuse mõju täiendavale hindamisele, mis nõuavad põhjalikumat analüüsi parema
õigusloome vahendite, eelkõige eelseisva digitaalse toimivuse kontrolli abil.
17 Euroopa Komisjon (2025), „Tagasisidekorje digipaketi ja digivaldkonna koondõigusakt kohta“. Kättesaadav:
Lihtsustamine – digipakett ja digivaldkonna koondõigusakt. 18 Euroopa Komisjon (2025), „Dialoog rakendamise üle – andmepoliitika“. Kättesaadav: Dialoog rakendamise
üle – andmepoliitika – Euroopa Komisjon. 19 Euroopa Komisjon (2025), „Dialoog juhtiva asepresidendi Henna Virkkusega küberturvalisuse poliitika
rakendamise üle“. Kättesaadav: Dialoog juhtiva asepresidendi Henna Virkkusega küberturvalisuse poliitika
rakendamise üle – Euroopa Komisjon. 20 Euroopa ettevõtlusvõrgustik on maailma suurim väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tugivõrgustik
ning seda rakendab Euroopa Komisjoni Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet
(EISMEA).
ET 14 ET
Samuti on eri sektorite ettevõtjad juhtinud tähelepanu asjaolule, et mitme õigusraamistiku
kohane intsidentidest topeltteatamine tekitab põhjendamatut koormust. Sellele meetmete
võtmise kutsele vastatakse ettepanekuga luua intsidentidest teatamise ühtne kontaktpunkt.
Seoses tehisintellekti käsitleva määrusega on sidusrühmad osutanud vajadusele tagada
õigusnormide kohaldamisel õiguskindlus ning rõhutanud eelkõige vajadust kättesaadavate
standardite ja suuniste järele enne õigusnormide kohaldamist. Nende probleemide
lahendamiseks on digivaldkonna koondpaketi raames esitatud eraldi õigusakti ettepanek.
Sidusrühmad ei ole platvormi ja ettevõtjate vaheliste suhete määruse mõju kohta oma
arvamust avaldanud, mis kinnitab vahehindamise aruande tulemusi, et need õigusnormid ei
ole hästi tuntud ega oma eesmärgi saavutamisel tõhusad. Käesoleva määrusega tehakse
ettepanek tunnistada platvormi ja ettevõtjate vaheliste suhete määruse normid kehtetuks,
eelkõige seetõttu, et need kattuvad uuemate õigusnormidega.
Digivaldkonna koondpaketti toetavas komisjoni talituste töödokumendis on esitatud
üksikasjalik ülevaade sidusrühmadega peetud konsultatsioonidest ja nende kajastamisest
ettepanekus.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Lisaks eespool kirjeldatud konsultatsioonidele tugines komisjon käesoleva ettepaneku
koostamisel peamiselt siseanalüüsile. Ettepaneku andmeid käsitlevate peatükkide analüüsi
toetamiseks telliti ka kaks uuringut. Esimene keskendus määruse (EL) 2018/1807
(isikustamata andmete vaba liikumise määrus), direktiivi (EL) 2019/1024 (avaandmete
direktiiv) ja määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) rakendamisele. Teine uuring,
mis on tihedamalt seotud andmeliidu strateegiat käsitleva teatisega (mis võeti vastu sama
lihtsustamispaketi osana koos digivaldkonna koondpaketiga), keskendus andmepoliitika
arengusuundumustele, mis on seotud generatiivse tehisintellekti, õigusnormidele vastavuse ja
rahvusvaheliste mõõtmetega. Mõlemad uuringud on lõppjärgus ja avaldatakse hiljem.
Komisjoni talitused on teinud ka uuringu määruse (EL) 2022/2065 (digiteenuste määrus) ja
muude õigusaktide, sealhulgas määruse (EL) 2019/1150 (P2B-määrus) vastastikuse mõju
kohta. Komisjon avaldab vastavalt määruse (EL) 2022/2065 (digiteenuste määrus) artikli 91
nõuetele digipaketi osana aruande, milles kirjeldatakse määruse (EL) 2022/2065 (digiteenuste
määrus) ja muude seonduvate õigusnormide vastastikust mõju.
• Mõju hindamine
Käesolevas määruses esitatud muudatused on sihipärased ja tehnilist laadi. Nende eesmärk on
tagada õigusnormide tõhusam rakendamine. Need ei hõlma mitut poliitikavarianti, mida oleks
võimalik mõttekalt testida ja võrrelda, ning vastavalt parema õigusloome suunistele ei toetu
need täielikule mõju hindamise aruandele.
Lisatud komisjoni talituste töödokumendis käsitletakse põhjalikult muudatuste
sekkumisloogikat ja sidusrühmade seisukohti seoses erinevate meetmetega ning esitatakse
ettepanekute kulude-tulude analüüs, sealhulgas saavutatav kulude kokkuhoid ja muu mõju.
Paljudel juhtudel tugineb see asjakohastele mõjuhinnangutele, mis koostati algselt erinevate
õigusaktide jaoks.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Kavandatava määrusega vähendatakse oluliselt ettevõtjate, avalike haldusasutuste ja kodanike
koormust. Esialgsete hinnangute kohaselt on alates selle jõustumise hetkest võimalik säästa
vähemalt 1 miljard eurot aastas, millele lisandub veel 1 miljard eurot ühekordsete kulude
ET 15 ET
kokkuhoidu, mis teeb kokku vähemalt 5 miljardit eurot kolme aasta jooksul kuni
2029. aastani. Samuti oodatakse suures osas mittekvantifitseeritavat kasu, eelkõige tänu
õigusnormide lihtsustamisele, mis hõlbustab nende rakendamist ja järgimist. Arvutustes ei ole
arvesse võetud kavandatud regulatiivse lähenemisviisi abil loodavaid ärivõimalusi.
Kuigi VKEd on juba vabastatud digivaldkonna koondpaketiga muudetavate õigusaktide
teatavate sätete kohaldamisest, pakutakse pilvteenuste vahetamise valdkonnas välja
täiendavad toetusmeetmed. Ühtlustatud andmete jagamise norme käsitlevas peatükis
laiendatakse mõningaid VKEde suhtes juba kehtivaid erandeid ka väikestele keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.
Ettepanek on ka täielikult kooskõlas komisjoni digikontrolliga, mille eesmärk on tagada
poliitikaettepanekute piisav kooskõla digikeskkonnaga. Täpsemalt on seda käsitletud lisatud
finants- ja digiselgituse 4. peatükis.
• Põhiõigused
Kavandatavad muudatused toetavad ettevõtjate innovatsioonivõimalusi ühtsel turul ja
edendavad seega õigust tegeleda liidus ettevõtlusega.
Teatavad sätted on seotud ka muude põhiõiguste, eelkõige eraelu puutumatuse ja
isikuandmete kaitse õiguse kaitsmise ja edendamisega ning need on koostatud nii, et säiliksid
rangeimad kaitsestandardid ja üksikisikuid toetataks nende õiguste tõhusal kasutamisel,
optimeerides samal ajal kulusid ja luues uusi innovatsioonivõimalusi. Nii järgib ettepanek
rangelt harta artiklis 52 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet.
Määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja määruse (EL) 2018/1725 puhul
lihtsustatakse kavandatavate sihtotstarbeliste muudatustega väikese riskiga töötlemise suhtes
kohaldatavaid nõudeid, ühtlustatakse teatavaid standardeid ning selgitatakse määruse
(EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja määruse (EL) 2018/1725 teatavaid
põhimõisteid, võimaldades vastutavatel töötlejatel rakendada tõhusamaid
andmekaitsepõhimõtteid. See võimaldaks neil suunata oma ressursid andmemahukamatele ja
suure riskiga tegevustele, mille puhul on isikuandmete kaitse meetmed kõige olulisemad.
Mis puudutab side privaatsust, siis ettepanekus säilitatakse rangeimad kaitsestandardid,
sealhulgas nõusolekul põhinev juurdepääs lõppseadmetele. Direktiivi 2002/58/EÜ (e-
privaatsuse direktiiv) muudatusega sisulisi kaitsemeetmeid ei muudeta. Sellega viiakse
lõppseadmetes olevate ja lõppseadmetest saadud isikuandmete töötlemise normid vastavusse
määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus). Direktiivi kohased lõppseadmete
puutumatuse nõuded säilivad ka isikustamata andmete töötlemisel.
4. MÕJU EELARVELE
Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) loodava ja hallatava intsidentidest teatamise
ühtse kontaktpunkti mõju eelarvele on üksikasjalikult kirjeldatud määruse (EL) 2019/881
(küberturvalisuse määrus) muudatustes ENISA-le ettenähtud ressursside raames.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Ei kohaldata
ET 16 ET
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) muutmine
Andmevaldkonna õigusraamistiku muudatustega koondatakse määrusesse (EL) 2023/2854
(andmemäärus) märkimisväärselt lihtsustatud viisil määruse (EL) 2018/1807 (andmete vaba
liikumise määrus), määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) ja direktiivi
(EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) sätted. I peatükk sisaldab ka sihtotstarbelisi
muudatusi, mille eesmärk on kohandada määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) kehtivaid
norme.
Artikkel 1 sisaldab määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) muudatusi, mis käsitlevad
andmetele õiglase juurdepääsu ja nende kasutamise ühtlustatud norme ning millega
muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828.
Artikliga 1 tehakse järgmised muudatused
Lõikega 1 ajakohastatakse määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) kohaldamisala, kuna
sellesse määrusesse lisatakse uued peatükid, nagu on täpsemalt selgitatud allpool.
Lõikega 2 muudetakse mõisteid ja lisatakse uusi mõisteid.
Lõikega 3 kehtestatakse määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) artikli 4 lõikes 8 uus norm,
mis võimaldab andmevaldajatel keelduda ärisaladuste avaldamisest kasutajale, kui on suur
oht, et need omandatakse või neid kasutatakse ebaseaduslikult või need avalikustatakse
kolmandatele riikidele või nende riikide kontrolli all olevatele üksustele, mis alluvad
jurisdiktsioonile, kus kaitse on nõrgem kui liidus.
Lõikega 5 kehtestatakse sama norm määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) artikli 5
lõikes 11, mis käsitleb andmevaldajaid, kes avalikustavad ärisaladusi kolmandatele isikutele.
Lõigetega 5–19 kitsendatakse V peatüki kohaldamisala, asendades termini „erakorralised
vajadused“ terminiga „üldine hädaolukord“. Artiklid 14 ja 15 jäetakse välja ning lisatakse uus
artikkel 15a, mis on ainus artikkel, millele tuginedes võib üldise hädaolukorra ajal esitada
taotlusi määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) ettevõtetelt riigile andmete jagamise korra
alusel. Taotlusi võib esitada, kui see on vajalik üldise hädaolukorra lahendamiseks (artikli 15a
lõige 2) või leevendamiseks või üldisest hädaolukorrast taastumise toetamiseks (artikli 15a
lõige 3). Ristviiteid kohandatakse vastavalt ning sõnastust lihtsustatakse ja muudetakse
selgemaks. Artikli 1 lõikega 21 lisatakse uus artikkel 22a, mis raamistab V peatüki kohase
kaebuste menetlemise korra, ühendades varem kordunud sätted.
Lõigetega 20–22 lisatakse teatavad erandid määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus)
VI peatükki (andmetöötlusteenuste vahetamine): artiklisse 31 lisatakse leebem erikord seoses
andmetöötlusteenustega, mis on loodud tellimustööna, st andmetöötlusteenustega, mis ei ole
valmisteenused ja mis ei toimiks ilma, et neid enne kasutaja vajaduste ja ökosüsteemiga
kohandataks, kui neid teenuseid osutatakse enne 12. septembrit 2025 sõlmitud lepingute
alusel. Samamoodi lisatakse artiklisse 31 uus leebem erikord seoses andmetöötlusteenustega,
mida VKEd ja väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad osutavad enne
12. septembrit 2025 sõlmitud lepingute alusel, ning täpsustus, et need teenuseosutajad võivad
tähtajalistesse lepingutesse lisada trahvi lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest.
ET 17 ET
Lõiked 23–25 sisaldavad määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) artikli 32 muudatusi, mis
tulenevad praegu määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) kohaldamisalasse
kuuluvate asutuste integreerimisest määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus).
Lõikega 26 kaotatakse nutilepingute pakkujate kohustus järgida olulisi nõudeid ning antakse
komisjonile volitused võtta vastu ühtlustatud standardid.
Lõikega 27 integreeritakse kaks õiguslikku korda, mis on praegu sätestatud määruses
(EL) 2022/868 (andmehalduse määrus), mis tunnistatakse koondpaketi jõustumisel kehtetuks.
Sellega kujundatakse ümber andmehalduse määruse III ja IV peatüki kehtivad normid, milles
on sätestatud andmevahendusteenuse osutajate suhtes kohaldatav kohustuslik teatamiskord ja
andmealtruismiorganisatsioonide suhtes kohaldatav vabatahtlik registreerimiskord. Mõlemad
korrad lisatakse määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) uue VIIa peatükina. Võttes
arvesse, et andmevahendusteenuste turg on kujunemisjärgus, muudetakse määruse
(EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) kohased kohustused paindlikumaks, et see turg saaks
kasvada. Esiteks muudetakse andmevahendusteenuse osutajate suhtes kohaldatav kord
vabatahtlikuks. Teiseks asendatakse kõige tähtsam kohustus, nimelt kohustus hoida
andmevahendusteenused õiguslikult lahus mis tahes muudest teenustest, mida ettevõte võib
soovida pakkuda, kohustusega hoida teenused funktsionaalselt eraldiseisvana ning
kehtestatakse täiendavad tingimused. Samuti lühendatakse oluliselt kohustuste loetelu.
Andmealtruismi puhul tunnistatakse kehtetuks andmealtruismiorganisatsioonide suhtes
kohaldatavad aruandlus- ja läbipaistvuskohustused ning loobutakse mõttest täiendada määruse
(EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) „andmealtruismi eeskirja“ norme veelgi
üksikasjalikumate normidega.
Kehtestatakse uus VIIb peatükk, millega lisatakse määrusesse (EL) 2023/2854
(andmemäärus) isikustamata andmete asukoha nõude keeld liidu piires, mis varem sisaldus
kehtetuks tunnistatavas määruses (EL) 2018/1807 (isikustamata andmete vaba liikumise
määrus). Komisjonile teatamise kohustus jääb kehtima, kuid kaotatakse ühtne veebipõhine
riiklik teabepunkt, kus liikmesriigid peaksid avaldama kohaldatavad andmete asukoha
nõuded.
Lõigetes 4 ja 33–58 esitatakse ühendatud sätted avaliku sektori asutuste valduses olevate
andmete ja dokumentide taaskasutamise kohta vastavalt määruse (EL) 2022/868
(andmehalduse määrus) II peatükile ja direktiivile (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv).
• Punktiga 4 võetakse kasutusele mõisted määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus)
lisatud sätetest, ühtlustades andmete ja dokumentide määratlusi ning eristades rangelt
digitaalset (andmed) ja mitte-digitaalset (dokumendid) sisu.
• Lisatakse uus VIIc peatükk avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete ja
dokumentide taaskasutamise kohta.
• Lisatakse uus 1. jagu, milles sätestatakse uue lisatud peatüki suhtes kohaldatavad
üldpõhimõtted.
• Lisatakse määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) II peatüki ja direktiivi
(EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) ühiseid õigusnorme sisaldava ühendatud
peatüki reguleerimisese ja kohaldamisala.
• Sätestatakse ühine mittediskrimineerimise põhimõte, mida kohaldatakse avaliku
sektori avaandmete ja teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete
jagamise suhtes.
ET 18 ET
• Sätestatakse avaliku sektori avaandmete korrale ja teatavatesse kategooriatesse
kuuluvate kaitstud andmete korrale ühine ainuõiguslike kokkulepete keeld.
• Sätestatakse üldpõhimõtted, mis käsitlevad tasu võtmist avaliku sektori avaandmete
või teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamise eest. Uue
reeglina peavad avaliku sektori asutused avaliku sektori avaandmete taaskasutamist
diskrimineerimata tagama, et kõiki tasusid saab maksta ka võrgus laialdaselt
kättesaadavate piiriüleste makseteenuste kaudu. Sellega laiendatakse reeglit, mis
varem kehtis ainult teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete
taaskasutamise suhtes vastavalt määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus)
II peatükile.
• Sätestatakse avaliku sektori avaandmete ja teatavatesse kategooriatesse kuuluvate
kaitstud andmete taaskasutajate õigus saada teavet õiguskaitsevahendite kohta, mis
on seotud neid mõjutavate otsuste või tavadega.
• Lisatakse jagu avaliku sektori avaandmete taaskasutamise normide kohta, mis varem
olid direktiivi (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) normid.
• Määratletakse selle jao kohaldamisala, sealhulgas selle kohaldamata jätmine
teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete suhtes, mis kuuluvad
avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete ja dokumentide taaskasutamist
käsitleva üldpeatüki kohaldamisalasse.
• Sätestatakse avaliku sektori avaandmete taaskasutamise üldpõhimõte.
• Sätestatakse avaliku sektori avaandmete taaskasutamise taotluste menetlemise
normid, lisades direktiivi (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) endise sätte.
• Kehtestatakse normid avaliku sektori avaandmete taaskasutamiseks kättesaadavate
vormingute kohta, mis varem sisaldusid direktiivis (EL) 2019/1024 (avaandmete
direktiiv).
• Kehtestatakse normid seoses avaliku sektori avaandmete eest tasu võtmisega, mida
varem reguleeriti direktiiviga (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv). Uue normi
kohaselt võivad avaliku sektori asutused võtta väga suurtelt ettevõtetelt
taaskasutamise eest suuremat tasu. Sellised tasud peavad olema proportsionaalsed ja
nende summa peab põhinema objektiivsetel kriteeriumidel.
• Kehtestatakse normid avaliku sektori avaandmete taaskasutamise standardlitsentside
kohta, mis varem sisaldusid direktiivis (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv). Uue
normi kohaselt võivad avaliku sektori asutused näha väga suurtele ettevõtetele ette
eritingimused. Sellised tingimused peavad olema proportsionaalsed ja põhinema
objektiivsetel kriteeriumidel.
• Varem direktiivis (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) sisaldunud normid
praktiliste vahendite kohta lisatakse määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus), et
hõlbustada taaskasutamiseks kättesaadavate andmete või dokumentide otsimist.
• Varem direktiivis (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) sisaldunud normid
teadusandmete kohta lisatakse määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus).
• Varem direktiivis (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) sisaldunud normid
väärtuslike andmestike kohta lisatakse määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus).
• Luuakse uus jagu teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete
taaskasutamise kohta, et lisada sellesse peatükki määruse (EL) 2022/868
ET 19 ET
(andmehalduse määrus) II peatüki endised normid. Punktis kirjeldatakse selle
kolmanda jao kohaldamisala, millega välistatakse avaliku sektori avaandmete
taaskasutamise korda reguleeriva teise jao kohaldamisalasse kuuluvad andmed ja
dokumendid. Uue normi kohaselt kuuluvad dokumendid selle jao kohaldamisalasse.
• Sätestatakse teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete
taaskasutamisega seotud üldpõhimõte. See on määruse (EL) 2022/868
(andmehalduse määrus) II peatükis sätestatud põhimõte, mille kohaselt kõnealuse
jaoga ei kehtestata avaliku sektori asutustele kohustust lubada kaitstud andmete
taaskasutamist, vaid nähakse ette miinimumtingimused, mille alusel avaliku sektori
asutused otsustavad sellised andmed taaskasutamiseks kättesaadavaks teha.
• Lihtsustatud ja ühtlustatud kujul kehtestatakse normid, mis käsitlevad teatavatesse
kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamise tingimusi, mis olid varem
sätestatud määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) II peatükis. See hõlmab
selgitust, selle kohta, milliseid norme kohaldatakse juhul, kui isikuandmed on
anonüümitud. Isikustamata andmete kolmandatesse riikidesse edastamise suhtes
kohaldatavad nõuded säilitatakse, kuid need esitatakse eraldi uue artiklina punkti 54
alla.
• Tasude võtmist käsitlevad normid, mis varem moodustasid osa määruse
(EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) II peatükist, lisatakse määrusesse
(EL) 2023/2854 (andmemäärus). Uue normi kohaselt võivad avaliku sektori asutused
näha väga suurtele ettevõtetele ette suuremad taaskasutamise tasud. Sellised tasud
peavad olema proportsionaalsed ja põhinema objektiivsetel kriteeriumidel.
Erimeetmeid, mille eesmärk oli soodustada taaskasutamist VKEde poolt,
laiendatakse ka väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.
• Pädevaid asutusi käsitlevad normid, mis varem moodustasid osa määruse
(EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) II peatükist, lisatakse määrusesse
(EL) 2023/2854 (andmemäärus). Pädevate asutuste ülesanne on aidata avaliku
sektori asutustel vastata andmete ja dokumentide taaskasutamise taotlustele, mida
käsitletakse 3. jaos.
• Ühtseid teabepunkte käsitlevad normid, mis varem moodustasid osa määruse
(EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) II peatükist, lisatakse määrusesse
(EL) 2023/2854 (andmemäärus). Ühtsete teabepunktide eesmärk on aidata
taaskasutajatel leida lihtsal viisil teavet teatavatesse kategooriatesse kuuluvate
kaitstud andmete taaskasutamise kohta.
• Teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamise taotluste
menetlemist käsitlevad normid, mis varem olid sätestatud määruse (EL) 2022/868
(andmehalduse määrus) II peatükis, lisatakse määrusesse (EL) 2023/2854
(andmemäärus).
Lõikega 57 integreeritakse põhieeskirjad Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu kohta, mis on
andmemääruse järjepideva täitmise tagamise küsimustes komisjoni nõustav rühm, mis toimib
andmemajanduse valdkonnas poliitikakujundamise koordineerimise foorumina. Sellega
integreeritakse põhieeskirjad andmemäärusesse. Muudatused võimaldavad komisjonil muuta
asjaomaseid Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu alusdokumente (komisjoni 20. veebruari
2023. aasta otsus C(2023) 1074 final) ja laiendada selle liikmeskonda, kaasates peale
pädevate asutuste ka liikmesriikide poliitikat kujundavate asutuste esindajad.
ET 20 ET
Lõiked 61–65 sisaldavad määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) komiteemenetlust ja
volituste delegeerimist käsitlevate sätete muudatusi ning lõige 66 sisaldab määruse
(EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) muudatusi, mis on vajalikud määruse (EL) 2022/868
(andmehalduse määrus) ja direktiivi (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) normide
lisamiseks määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus).
Lõikega 68 laiendatakse hindamise kontekstis VKEdele suunatud eritähelepanu väikestele
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ning lõikega 69 kehtestatakse määrusesse
(EL) 2023/2854 (andmemäärus) lisatud uute normide hindamine.
Artikliga 2 lisatakse määruse (EL) 2018/174 lisasse seoses „ettevõtte asutamise, juhtimise ja
tegevuse lõpetamisega“ asjakohased viited andmevahendusteenustele ja andmealtruismile.
Määruse (EL) 2016/679, määruse (EL) 2018/1725 ja direktiivi 2002/58/EÜ muutmine
Ettepaneku artikliga 3 tehakse määrusesse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus)
sihtotstarbelised muudatused.
Artikliga 3 tehakse järgmised muudatused
Lõikega 1 selgitatakse määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) artiklis 4
esitatud isikuandmete mõistet ning sedastatakse, et teavet ei käsitata konkreetse üksuse puhul
isikuandmetena, kui sellel üksusel puuduvad vahendid, mida mõistliku tõenäosusega kasutada
selle füüsilise isiku tuvastamiseks, keda teave puudutab. Sellest tulenevalt ei kuulu selline
üksus põhimõtteliselt kõnealuse määruse kohaldamisalasse.
Lõikega 2 nähakse ette kaks täiendavat erandit seoses isikuandmete eriliikide töötlemisega.
Nähakse ette erand biomeetriliste andmete töötlemise üldisest keelust, kui selline töötlemine
on vajalik andmesubjekti identiteedi kinnitamiseks ning kui sellise kontrolli tegemiseks
vajalikud andmed ja vahendid on asjaomase andmesubjekti ainukontrolli all. Samuti
sätestatakse erand, mis puudutab isikuandmete eriliikide jääkide töötlemist
tehisintellektisüsteemi või -mudeli arendamiseks ja käitamiseks, kui täidetud on teatavad
tingimused, sealhulgas võetud asjakohased organisatsioonilised ja tehnilised meetmed, et
vältida isikuandmete eriliikide kogumist ja selliste andmete eemaldamist.
Lõikega 3 täpsustatakse määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 12
kohast olukorda, kus andmesubjektid kuritarvitavad õigust tutvuda andmetega ja kasutavad
seda muul eesmärgil kui oma isikuandmete kaitseks. Sellisel juhul võib vastutav töötleja
keelduda taotluse rahuldamisest või nõuda mõistlikku tasu. Lisaks täpsustatakse tingimusi,
mille alusel saab tõendada, et juurdepääsutaotlus oli ülemäärane.
Lõikes 4 käsitletakse vastutava töötleja kohustust teavitada andmesubjekte nende
isikuandmete töötlemisest vastavalt määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus)
artiklile 13 ning kaotatakse see kohustus olukordades, kus on mõistlik alus eeldada, et
andmesubjektil on see teave juba olemas, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja edastab
andmed teistele andmesaajatele või andmesaajate kategooriatele, edastab andmed
kolmandasse riiki, teeb automatiseeritud otsuseid või kui töötlemine võib kujutada suurt ohtu
andmesubjekti õigustele.
Lõikega 5 selgitatakse määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 22
kohaseid automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemise nõudeid seoses
andmesubjekti ja vastutava töötleja vahelise lepingu sõlmimise või täitmisega, eelkõige seda,
et „vajalikkuse“ nõue kehtib sõltumata sellest, kas otsus võidakse teha muul viisil kui ainult
automatiseeritud vahendite abil.
ET 21 ET
Lõikega 6 viiakse vastutava töötleja kohustus teavitada pädevat järelevalveasutust andmetega
seotud rikkumisest määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 33 alusel
vastavusse tema kohustusega teavitada andmesubjekte sellistest rikkumistest, ning
sätestatakse, et teavitamine on nõutav ainult juhul, kui andmetega seotud rikkumine võib
tõenäoliselt kujutada endast suurt ohtu andmesubjekti õigustele. Samuti pikendatakse
teavitamise tähtaega 96 tunnini. Tehakse ka ettepanek, et vastutavad töötlejad kasutaksid
andmetega seotud rikkumisest järelevalveasutusele teatamiseks ühtset kontaktpunkti. Lisaks
pannakse Euroopa Andmekaitsenõukogule kohustus koostada ja esitada komisjonile ettepanek
andmetega seotud rikkumistest teatamise ühtse vormi kohta ning komisjoni volitatakse see
vorm rakendusaktiga vastu võtma, vajaduse korral pärast selle läbivaatamist.
Lõikega 7 ühtlustatakse nende töötlemistoimingute loetelud, mis nõuavad või ei nõua
andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemist, ning sätestatakse, et ELi tasandil esitatakse ühtsed
loetelud töötlemistoimingutest, mis nõuavad või ei nõua andmekaitsealase mõjuhinnangu
tegemist, aidates sellega ühtlustada suure ohu mõistet. Euroopa Andmekaitsenõukogule
pannakse kohustus koostada selliste loetelude ettepanekud. Samuti pannakse talle kohustus
koostada andmekaitsealase mõjuhinnangu ühtse vormi ja ühtse metoodika ettepanek ning
komisjoni volitatakse seda ettepanekut rakendusaktiga vastu võtma, vajaduse korral pärast
selle läbivaatamist.
Lõikes 8 sätestatakse, et komisjon võib koos Euroopa Andmekaitsenõukoguga toetada
vastutavaid töötlejaid selle hindamisel, kas pseudonüümimise tulemusel tekkivad andmed ei
kujuta endast isikuandmeid, täpsustades sellise hindamise jaoks asjakohased vahendid ja
kriteeriumid, sealhulgas tagasituvastuse ohu hindamiseks kasutatavate tehniliste vahendite ja
kriteeriumide taseme.
Lõikega 12 kujundatakse ümber lõppseadmetes (ühendatud seadmetes) olevate või
lõppseadmetest saadud isikuandmete töötlemise õiguslik kord, mis on praegu sätestatud
direktiivis 2002/58/EÜ (e-privaatsuse direktiiv). Määrusesse (EL) 2016/679 (isikuandmete
kaitse üldmäärus) lisatakse uus artikkel 88a, milles sätestatakse nõue saada nõusolek
isikuandmete talletamiseks füüsiliste isikute lõppseadmetesse või lõppseadmetes olevatele
andmetele juurdepääsuks ning millega kaasatakse lõppseadmetes olevate ja lõppseadmetest
saadud isikuandmete töötlemine määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus)
normide hulka. Määrusesse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) lisatakse uus
artikkel 88b, mis käsitleb konkreetsete valikute automatiseeritud ja masinloetavas vormingus
märkimist ning selliste märgete arvessevõtmist veebisaitide pakkujate poolt pärast seda, kui
kättesaadavaks on tehtud sellekohased standardid.
Artikliga 4 tehakse järgmised muudatused
Ettepaneku artikliga 4 tehakse määrusesse (EL) 2018/1725 sihtotstarbelised muudatused, et
viia selle tekst vastavusse artikliga 3 määrusesse (EL) 2016/679 tehtavate muudatustega.
Artikliga 5 tehakse järgmised muudatused
Artiklis 5 sätestatakse muudatused, mis tehakse direktiivis 2002/58/EÜ eraelu puutumatuse ja
elektroonilise side kohta (e-privaatsuse direktiiv). Kõnealuse direktiivi artikkel 4 tunnistatakse
kehtetuks. Direktiivi artikli 5 lõike 3 täiendus võimaldab viia füüsilise isiku lõppseadmesse
isikuandmete talletamist ja neile andmetele lõppseadmest juurdepääsu käsitlevad normid üle
määrusesse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), lisades määrusesse
(EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) uue artikli 88a, nagu on eespool kirjeldatud.
Intsidentidest teatamise ühtne kontaktpunkt
ET 22 ET
Artikliga 6 tehakse järgmised muudatused
Lõigetega 1 ja 2 luuakse intsidentidest teatamise ühtne kontaktpunkt, lisades ENISA-le
esitatavad konkreetsed nõuded. Lisaks sätestatakse, et küberturvalisuse 2. direktiivi kohane
intsidentidest teatamine peaks toimuma uue ühtse kontaktpunkti kaudu.
Artikliga 7 tehakse järgmine muudatus: sätestatakse, et ühtset kontaktpunkti on
kohustuslik kasutada ka määruse (EL) nr 910/2014 (eIDASe määrus) kohaseks intsidentidest
teatamiseks.
Artikliga 8 tehakse järgmine muudatus: sätestatakse, et ühtset kontaktpunkti on
kohustuslik kasutada ka määruse (EL) 2022/2554 (digitaalse tegevuskerksuse määrus) puhul.
Artikliga 9 tehakse järgmine muudatus: sätestatakse, et ühtset kontaktpunkti on
kohustuslik kasutada ka direktiivi (EL) 2022/2557 (elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse
direktiiv) puhul.
Lisaks sätestatakse artikli 3 lõikes 6, et ka määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse
üldmäärus) kohaseks andmetega seotud rikkumistest teatamiseks on kohustuslik kasutada
ühtset kontaktpunkti. Artikli 5 lõikega 1 tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2002/58/EÜ (e-
privaatsuse direktiiv) aruandlusnõuded, kuna need on määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete
kaitse üldmäärus) sätteid arvesse võttes iganenud.
Õigusaktide kehtetuks tunnistamine ja lõppsätted
Artikliga 10 tehakse järgmised muudatused
Lõikega 1 tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2019/1150 (P2B-määrus), mida ei peeta enam
asjakohaseks, võttes arvesse hiljutisi õigusnorme, mis käsitlevad suures osas samu küsimusi.
Erandina käsitletakse lõikes 2 kõiki muudes õigusaktides sisalduvaid viiteid määrusele
(EL) 2019/1150 (P2B-määrus): need jäävad kehtima kuni nende muutmiseni algsetes
õigusaktides, mida tehakse hiljemalt 31. detsembriks 2032, et vältida õiguskindlusetust.
Lõikega 3 tunnistatakse kehtetuks määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) üle võetud
õigusaktid.
Artiklis 11 esitatakse muutmismääruse lõppsätted.
ET 0 ET
2025/0360 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrusi (EL) 2016/679, (EL) 2018/1724, (EL) 2018/1725 ja
(EL) 2023/2854 ning direktiive 2002/58/EÜ, (EL) 2022/2555 ja (EL) 2022/2557 seoses
digivaldkonna õigusraamistiku lihtsustamisega ning tunnistatakse kehtetuks määrused
(EL) 2018/1807, (EL) 2019/1150, (EL) 2022/868 ja direktiiv (EL) 2019/1024
(digivaldkonna koondpakett)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 16 ja 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust21,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust22,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust23,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Teatises „Lihtsam ja kiirem Euroopa“24 teatas komisjon oma kindlast kavatsusest viia
ellu ambitsioonikas programm, et edendada tulevikku vaatavaid uuenduslikke
poliitikameetmeid, mis tugevdavad liidu konkurentsivõimet ning vähendavad oluliselt
inimeste, ettevõtete ja haldusasutuste regulatiivset koormust, säilitades samal ajal liidu
väärtuste edendamisel kõrgeimad standardid. Seetõttu seadis komisjon prioriteediks
õigusaktide, sealhulgas digivaldkonna õigusaktide viivitamatu kohandamise
ettepaneku, et tegeleda liidu konkurentsivõime probleemiga.
(2) Liidu digivaldkonna õigusaktidega on liidus kehtestatud ranged standardid ja need
õigusaktid võivad anda jõulise konkurentsieelise ettevõtetele, mis järgivad
õigusnorme, tagades maailmatasemel kvaliteedi, ohutuse ja usaldusväärsuse.
21 ELT C […], […], lk […]. 22 ELT C […], […], lk […]. 23 ELT C […], […], lk […]. 24 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Lihtsam ja kiirem Euroopa: teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta“
(COM(2025) 47 final, 11. veebruar 2025).
ET 1 ET
Digivaldkonna õigusnormidega on liidus loodud selged tegevusreeglid nii
vastutustundlikele ettevõtetele (nendega tagatakse ettevõtjatevahelistes suhetes õiglus
ja läbipaistvus, stimuleeritakse uuenduslikke ärimudeleid ning kehtestatakse
tarbijakaitse ja -ohutuse ranged nõuded) kui ka põhiõiguste kaitseks, eelkõige eraelu
puutumatuse ja andmekaitse tagamiseks.
(3) Liidu digivaldkonna õigusakte on viimastel aastatel järk-järgult muudetud, et
reageerida digitehnoloogia kiiresti kasvavale mõjule liidu majanduses ja ühiskonna
arengus ning eesmärgiga lahendada tekkivad probleemid ja edendada ärivõimalusi
ELis. Hoolimata komisjoni võetud kohustusest teha digivaldkonna normidele ja
muudele liidu normidele süstemaatiline stressitest, mille tulemusena võidakse teha
õigusaktidesse täiendavaid kohandusi, eriti pärast eelseisvat digitaalse toimivuse
kontrolli, ning viia läbi muid digivaldkonna normide sihtotstarbelisi hindamisi, on
õigusaktide muudatused viivitamatult vajalikud. Seetõttu esitatakse käesolevas
määruses digivaldkonna õigusraamistiku esimesed muudatused, mille eesmärk on
muuta õigusakte viivitamatult selgemaks, et stimuleerida innovatsiooni liidu turul ja
vähendada eelkõige ettevõtete nõuete täitmisega seotud halduskulusid, vähendades
samal ajal ka järelevalveasutuste ja nõuandvate organite järelevalve- ja halduskulusid.
Samuti on muudatuste eesmärk tagada selgus üksikisikutele.
(4) Võttes arvesse andmete olulist rolli väärtuse loomisel digimajanduses ning vastavalt
Euroopa andmeliidu strateegiat käsitleva teatise eesmärkidele, on käesolevas määruses
esitatud andmeid käsitlevate õigusaktide muudatuste eesmärk luua andmete
kättesaadavuse ja kasutamise ühtne ja sidus õigusraamistik , lihtsustades
andmevaldkonna õigusraamistikku ja konsolideerides viis praegu kehtivat õigusakti
ainult kahte õigusakti, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustesse
(EL) 2016/67925 ja (EL) 2023/285426. Muudatuste eesmärk on vähendada tarbetuid
halduskulusid ja soodustada andmete kättesaadavust, mis on liidu
konkurentsivõimeliste digiettevõtete toetamise eeltingimus, säilitades samal ajal eraelu
puutumatuse, isikuandmete kaitse ja ausate äritavade kaitse kõrgeima taseme ning
tagades peamised regulatiivsed eesmärgid, sealhulgas vastavuse ELi ja riikide
konkurentsiõigusele.
(5) Tunnistades horisontaalsete ja sektoripõhiste õigusnormide järkjärgulist arengut, on
vältimatu, et tegeleda tuleb ka konkreetsete sätete kattumisega, mis põhjustab
halduskoormuse tarbetut dubleerimist. See kehtib mitmes õigusnormis sätestatud
nõuete kohta, mis käsitlevad küberintsidentidest ja nendega seotud intsidentidest
teatamist pärast nende toimumist ning mille puhul võivad käesolevas määruses välja
pakutud digilahendused tuua kõigi asjaomaste sektorite ettevõtetele kohest leevendust.
(6) Samamoodi on veebiplatvormide järkjärguline reguleerimine viimastel aastatel viinud
selleni, et uuemad õigusnormid on loonud selgema ja ambitsioonikama raamistiku kui
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2854 ühtlustatud õigusnormide
kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist, millega muudetakse
määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828 (andmemäärus).
ET 2 ET
mõned varasemad, muutes viimased iganenuks. Seetõttu on vaja õigusraamistikku
edasi arendada, kõrvaldades kõik tarbetud dubleerimised, mis muudavad õigusliku
olukorra keerulisemaks.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/86827 on kehtestatud
vahendustegevuse normid kolmes erinevas keskkonnas: a) funktsioonid, mis toetavad
avaliku sektori asutuste valduses olevate kaitstud andmete taaskasutamist kontrollitud
tingimustel; b) andmevahendusteenused, mis hõlbustavad andmete jagamist
andmesubjektide, -valdajate ja -kasutajate vahel, ning c)
andmealtruismiorganisatsioonid, mis toetavad andmesubjektide ja -valdajate poolt
altruistlikul või filantroopsel alusel kättesaadavaks tehtud andmete kasutamist.
Avaliku sektori valduses olevate kaitstud andmete taaskasutamist toetavad
funktsioonid on tihedalt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
(EL) 2019/102428 normidega. Nende vastastikune mõju on tekitanud segadust eelkõige
avaliku sektori asutuste seas. Seega on vaja need kaks normistikku ühendada.
Andmevahendusteenuseid käsitlevate normide hindamine on näidanud, et
andmevahendusteenuse osutajate määratluses on puudusi ja et normid on liiga ranged,
et teenuseosutajad saaksid leida kestliku finantsmudeli. Seega on vaja ka seda korda
ühtlustada. Andmealtruismi puhul tundub, et teatavad määruse (EL) 2022/868 normid,
eelkõige need, mis puudutavad liikmesriikide kohustust luua andmealtruismi riiklik
poliitika, „eeskirja“ koostamist ja Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormi
väljatöötamist, on ebavajalikud, seda ka siis, kui võetakse arvesse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2016/67929 artiklis 68 osutatud Euroopa
Andmekaitsenõukogu käimasolevat tööd selliste suuniste väljatöötamiseks, mis
käsitlevad isikuandmete töötlemist teadusuuringute kontekstis.
(8) Kuigi andmevahendusteenuste tähtsust on tunnustatud paljudes andmete jagamist ja
koostööd toetavates algatustes, tuleks selgitada määruse (EL) 2022/868 sätteid, mis
käsitlevad andmevahendusteenuse osutajaid. Eelkõige tuleks täpsustada selliste
teenuseosutajate määratlust. Välja tuleks jätta elemendid, mis olid pigem illustreerivad
näited kui erandid. Lisaks tuleks kõrvaldada ebaselgest sõnastusest tulenevad lüngad,
eelkõige seoses mõistega „suletud grupp“. Teenuseid ei peaks saama registreerida
andmevahendusteenustena, kui neid kasutab ainult ettevõtjate suletud grupp ja kui
selle ettevõtjate grupi laiendamise üle otsustab ainult see grupp, mitte teenuseosutaja.
Veelgi olulisem on, et selle tekkiva turu allutamine kohustuslikule korrale on tekitanud
tarbetuid nõuete täitmisega seotud kulusid. Turu praeguses arenguetapis tundub
piisavat vabatahtlikust korrast, mis võimaldab neutraalsetel osalistel eristuda teistest
osalistest. Samuti tuleks kestlike ärimudelite võimaldamiseks seda korda leevendada ja
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/868 Euroopa andmehalduse
kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (andmehalduse määrus) (ELT L 152, 3.6.2022,
lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/868/oj). 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku
sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1024/oj). 29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).
ET 3 ET
kaotada nõue, et andmevahendusteenused ja muud lisaväärtusega teenused, mida
teenuseosutajal peaks olema võimalik pakkuda, peavad olema õiguslikult
eraldiseisvad, ning asendada see funktsionaalse eraldamisega, säilitades sealjuures
teatavad kaitsemeetmed. Haldusjärelevalve korda tuleks lihtsustada.
Andmevahendusteenuse osutajate ja andmealtruismiorganisatsioonide riiklike ja liidu
avalike registrite asemel peaksid olema ainult liidu avalikud registrid, nimelt üks
andmevahendusteenuse osutajate jaoks ja teine andmealtruismiorganisatsioonide
jaoks. Pädevad asutused, kes teostavad järelevalvet märgise andmise ja ettevõtete
nõuetele vastavuse üle, peaksid olema seda ülesannet täites sõltumatud. Seda tuleks
mõista nii, et nad on andmevahendusteenusest või andmealtruismiorganisatsioonist
õiguslikult ja funktsionaalselt sõltumatud, sealhulgas kõrgema juhtkonna tasandil.
Valitsusasutustel peaks olema võimalik andmevahendusteenuse osutajaid või
andmealtruismiorganisatsioone rahaliselt toetada, eriti võttes arvesse nende üksuste
kujunevat iseloomu, tingimusel et need on õiguslikult eraldiseisvad üksused. Selleks et
tagada, et tunnustatud üksused on kogu liidus kergesti tuvastatavad, kehtestas
komisjon rakendusmääruse (EL) 2023/1622 liidus tunnustatud andmevahendusteenuse
osutajate ja andmealtruismiorganisatsioonide tuvastamiseks kasutatavate ühtsete
logode kujunduse kohta.
(9) Määrusega (EL) 2023/2854 kõrvaldatakse andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise
takistused, avatakse andmepõhise innovatsiooni ja konkurentsivõime võimalused ning
kaitstakse andmetehnoloogiasse investeerijate huve.
(10) Määruse (EL) 2023/2854 II peatükis nõutakse andmevaldajatelt, et nad teeksid
andmed, sealhulgas ärisaladusena kaitstud andmed, kättesaadavaks kasutajatele ja
nende valitud kolmandatele isikutele, tingimusel et säilitatakse andmevaldaja
kehtestatud konfidentsiaalsusmeetmed. See konfidentsiaalsuse säilitamise nõue
täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943,30 millega on liidu
piires kehtestatud ärisaladuste kaitse standard. Ärisaladuste avalikustamine
kolmandate riikide üksustele võib siiski suurendada ohtu nende saladuste
puutumatusele ja konfidentsiaalsusele, kui tegemist on jurisdiktsioonidega, kus kaitse
on ebapiisav või selle tegelik jõustamine keeruline, mis võib kaasa tuua asjaomaste
ärisaladuste loata kasutamise, majandusliku kahju ja õiguskindlusetuse.
(11) On vaja tugevdada määrust (EL) 2023/2854 ja kehtestada andmevaldajatele täiendav
alus ärisaladuste avalikustamisest keeldumiseks, täiendades olemasolevaid sätteid, mis
lubavad keelduda, kui andmevaldaja tõendab, et tõsise majandusliku kahju tekkimine
on väga tõenäoline. Uue sätte kohaselt võivad andmevaldajad keelduda ärisaladuste
avalikustamisest, kui nad tõendavad, et on suur risk, et toimub ebaseaduslik
omandamine, kasutamine või avalikustamine üksustele, kelle suhtes kohaldatakse
ebapiisava kaitsega, mitte samaväärset või liidus kohaldatavatest eeskirjadest leebema
õigusraamistikuga korda. Uus säte hõlmab ka juhtumeid, kus kolmanda riigi
õigusraamistik on teoreetiliselt tugev või läheb asjaomastest liidu õigusnormidest
kaugemale, kuid praktikas ei jõustata seda nõuetekohaselt. Sellised riskid suurendavad
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse
avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise
vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).
ET 4 ET
võimalust, et ärisaladusi võidakse omandada, kasutada või avalikustada liidu õigust
rikkudes, mis ohustab ärisaladuste puutumatust ja konfidentsiaalsust.
(12) Keeldumismehhanismi aktiveerimine peaks jääma vabatahtlikuks ja tõendamine peaks
toimuma ainult selle aktiveerimise korral. Andmevaldajatelt ei tohiks andmete
jagamisest või ärisaladuste avalikustamisest keeldumise põhjendamise eeltingimusena
nõuda kolmandates riikides kohaldatava või kolmanda riigi üksuse poolt rakendatava
ärisaladuste kaitse taseme täielikku analüüsi või tõendamist. Tõendamisel võivad
andmevaldajad arvesse võtta mitmesuguseid tegureid, nagu ebapiisavad või
puudulikud õigusnormid, puudulik või meelevaldne täitmise tagamine, varasemad
rikkumised, liidu õigusega vastuolus olevad välisriikide avalikustamiskohustused,
liidu üksuste piiratud õiguskaitsevõimalused või -vahendid, menetlusliku taktika
strateegiline kuritarvitamine konkurentide kahjustamise eesmärgil või lubamatu
poliitiline mõju. Võttes arvesse asjaomaste üksuste, kolmandate riikide ja andmete
jagamise stsenaariumide mitmekesisust, peaksid andmevaldajad keskenduma
hindamisel ja tõendamisel asjakohastele riskidele ning tegutsema vastavalt, sealhulgas
kehtestades asjakohased kaitsemeetmed või aktiveerides keeldumismehhanismi.
Keeldumine peaks olema selge, proportsionaalne ja kohandatud iga juhtumi
konkreetsetele asjaoludele ning seda ei tohiks kohaldada süstemaatiliselt või üldistatult
kogu kolmanda riigi suhtes.
(13) Ärisaladuste ebapiisav kaitse ja selle jõustamise raskused kolmandates riikides võivad
tekitada Euroopa ettevõtetele pöördumatut kahju. Seega on eesmärk tugevdada
ärisaladuste kaitsemeetmeid, takistades nende lekitamist füüsilistele või juriidilistele
isikutele, kes on asutatud sellist ohtu kujutavates jurisdiktsioonides või kuuluvad
nende jurisdiktsiooni alla. See hõlmab kolmandate riikide üksuste kontrolli all olevaid
liidus asuvaid üksusi, kes võivad tegutseda pahauskselt või kolmandate riikide üksuste
variisikutena. Lisaks on eesmärk vältida otsest kokkupuudet liidus tegutsevate
kolmandate riikide üksustega, mis kuuluvad selliste jurisdiktsioonide alla. Kolmanda
riigi jurisdiktsiooni alla kuulumine tähendab, et füüsiline või juriidiline isik on
kolmanda riigi õigusnormidega või kolmanda riigi reguleeriva asutuse poolt
õiguslikult reguleeritud või juhitud või muul viisil nendega seotud. Kolmandate riikide
emaettevõtjate tütar- või sidusettevõtjad võivad neid jurisdiktsioone ära kasutada, et
vältida liidu õigusaktide kohaldamist või hoiduda nende täitmisest. Otsene või kaudne
kontroll tähendab võimet avaldada kas kapitali või hääleõiguste omamise,
finantsosaluse, lepinguliste kokkulepete või vahendavate üksuste kaudu otsustavat või
domineerivat mõju teise üksuse juhtimisele või strateegilistele otsustele. Kontrolli võib
teostada otseselt või muude vahendite abil, isegi ilma enamusosaluseta.
Andmevaldajad peaksid tegema asjakohase teabe saamiseks kõik endast oleneva, mis
võib hõlmata otsinguid avalikes registrites või teabe taotlemist otse kasutajalt või
kolmandalt isikult, tagades samal ajal, et see tegevus jääb asjakohaselt
mittesekkuvaks.
(14) Ärisaladuste kaitsmine selliste nõrkuste eest on Euroopa tootmisharude jaoks
hädavajalik, et säiliks nende turupositsioon ja konkurentsieelis. Kuigi andmevaldajad
võivad oma ärisaladusi kaitsta oma äranägemise järgi, peaks andmete jagamisest
keeldumine piirduma põhjendatud erandjuhtudega, et säilitada määruse
(EL) 2023/2854 eesmärgid, milleks on liidus andmepõhise innovatsiooni ja eduka
digimajanduse edendamine. Tuleks säilitada kaitsemeetmed keeldumismehhanismi
väärkasutamise vastu, sealhulgas andmevaldaja kohustus nõuetekohaselt põhjendatult
tõendada, et avalikustamine kujutab endast suurt riski, ning teavitada sellest pädevaid
asutusi. Selline tõendamine tuleb esitada kasutajale või kolmandale isikule viivitamata
ET 5 ET
kirjalikult ning see peab olema proportsionaalne asjaomase juhtumiga. Kõik
asjaosalised peaksid otsust ja seda toetavat tõendamist käsitlema konfidentsiaalsena, et
säilitada asjaomaste ärisaladuste konfidentsiaalsus. Kasutajad ja kolmandad isikud
võivad vastavalt olukorrale esitada andmevaldaja otsuse peale kaebuse pädevale
asutusele, kohtule või vaidluste lahendamise organitele.
(15) Selleks et lihtsustada määruse (EL) 2023/2854 kohast ettevõtetelt riigile andmete
jagamise raamistikku ning muuta selgemaks ebaselged sätted, millega varem kehtestati
ettevõtjatele laiemad kohustused, on vaja kitsendada kõnealuse määruse V peatüki
kohaldamisala, asendades termini „erakorraline vajadus“ terminiga „üldine
hädaolukord“. Määruse (EL) 2023/2854 artikli 2 punktis 29 määratletud mõiste
„üldine hädaolukord“ tagab seega, et kõnealuses peatükis sätestatud kohustusi
kohaldatakse ainult selgelt määratletud kiireloomulistes olukordades, millega
vähendatakse tehnilisi, halduslikke ja õiguslikke probleeme, millega ettevõtjad eelmise
korra alusel kokku puutusid. See tagaks, et andmetaotlused on üldisele hädaolukorrale
reageerimiseks, selle leevendamiseks või sellest taastumise toetamiseks asjakohased ja
proportsionaalsed. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/200931
alusel ajakohastatud Euroopa Liidu statistikaraamistikus ei käsitleta üldisi
hädaolukordi, on oluline säilitada määruse (EL) 2023/2854 V peatükis sätestatud
ametliku statistika roll, et tagada sellistes olukordades selgus ja toimivus. Samuti on
vaja selgitada hüvitamise korda olukordades, kus mikro- ja väikeettevõtjad peavad
esitama andmeid üldise hädaolukorra lahendamiseks, mille puhul sellistel ettevõtjatel
on õigus nõuda hüvitist.
(16) Selleks et vähendada õiguskindlusetust, mis võib pärssida uuenduslike ärimudelite
kasutuselevõttu, on vaja tegeleda oluliste nõuetele vastavuse alaste ebamäärasuste ja
koormusega, mis on seotud andmete jagamise kokkulepete täitmiseks sõlmitavaid
nutilepinguid käsitlevate määruse (EL) 2023/2854 artikli 36 sätetega. Ühtlustatud
standardite ja selgete määratluste puudumine selliste põhimõistete puhul nagu
„töökindlus“, „juurdepääsukontroll“ ja „kooskõla lepingutingimustega“ koos „ohutu
lõpetamise või katkestamise mehhanismi“ nõudega, mis võib olla vastuolus
muutumatutel arvestusraamatutel põhinevate detsentraliseeritud või avalike
plokiahelaarhitektuuridega, tekitas novaatoritele probleeme kulude ja võimaluste
seisukohast. Lisaks võib kõnealuse määruse artikli 36 lõike 2 kohase
vastavushindamisega seotud ebaselgus põhjustada ebaproportsionaalset koormust.
Seega edendaks määruse (EL) 2023/2854 artikli 36 väljajätmine uute ärimudelite
väljatöötamist ja turuletoomist, soodustaks innovatsiooni ja vähendaks takistusi
kujunemisjärgus tehnoloogia kasutuselevõtul.
(17) Teatavad andmetöötlusteenused, mis ei kuulu taristu teenusena osutamise (i.k:
„Infrastructure as a Service“ ehk IaaS) mudeli alla, luuakse tellimustööna vastavalt
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika
kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete
statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ)
nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse
Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009,
lk 164, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/223/oj).
ET 6 ET
kliendi vajadustele või ökosüsteemile. Selliste andmetöötlusteenuste osutamine
põhineb aeganõudvatel lepingueelsetel ja lepinguläbirääkimistel, mille käigus
määratakse kindlaks kliendi erinõuded, ning sellele järgnevatel tehnilistel
jõupingutustel, mille eesmärk on andmetöötlusteenust kohandada ja pakkuda
kohandatud lahendust. Need on teenused, mida ei pakuta valmislahendusena, vaid mis
individualiseeritakse vastavalt kliendi vajadustele, et pakkuda kohandatud lahendust,
mille puhul teenuseosutaja on kohandanud enamiku andmetöötlusteenuse omadusi ja
funktsioone kliendi konkreetsetele vajadustele, kusjuures klient ei saaks suuremat osa
omadustest ja funktsioonidest kasutada, kui teenuseosutaja neid eelnevalt ei
kohandaks. Need teenused erinevad määruse (EL) 2023/2854 artikli 31 lõikes 1
osutatud tellimustööna loodud andmetöötlusteenustest. Tellimustööna loodud
andmetöötlusteenused on teenused, mille enamik põhiomadusi on loodud
tellimustööna konkreetse kliendi erivajaduste rahuldamiseks, või
andmetöötlusteenused, mida ei pakuta andmetöötlusteenuse osutaja teenusekataloogi
kaudu laias kaubanduslikus mastaabis. Selleks et vältida lisakulusid ja
halduskoormust, mis on seotud vajadusega enne 12. septembrit 2025 või sel kuupäeval
sõlmitud lepingud uuesti avada ja nende üle läbi rääkida, on vaja selgitada, et määruse
(EL) 2023/2854 VI peatüki kohaldamisalasse ei peaks kuuluma 12. septembril 2025
või enne seda kuupäeva sõlmitud lepingute alusel osutatavad teenustööna loodud
teenused, välja arvatud kohustus vähendada vahetustasusid ja andmete väljaviimise
tasusid ning lõpuks need kaotada.
(18) Finantsplaneerimise ja investeeringute ligimeelitamisega seotud põhjustel võivad
andmetöötlusteenuste osutajad, eriti VKEd ja väikesed keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, eelistada ja pakkuda kindla kestusega lepinguid. On
vaja selgitada, et andmetöötlusteenuste osutajad võivad lisada sellistesse lepingutesse
proportsionaalsed ennetähtaegse lõpetamise trahvid, tingimusel et need ei takista
andmetöötlusteenuste vahetamist. Lisaks lasub andmetöötlusteenuste osutajatel, kes on
VKEd või väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, eriti suur koormus,
kuna olemasolevad andmetöötlusteenuste osutamise lepingud on vaja viia vastavusse
määrusega (EL) 2023/2854. Seetõttu on vaja kehtestada nende teenuseosutajate jaoks
erikord, kui nad osutavad 12. septembril 2025 või enne seda kuupäeva sõlmitud
lepingute alusel muid andmetöötlusteenuseid kui taristu pakkumine teenusena. Võttes
arvesse määruse (EL) 2023/2854 eesmärki võimaldada andmetöötlusteenuste
vahetamist ja asjaolu, et vahetustasud, sealhulgas andmete väljaviimise tasud, on
vahetamisele tõsiseks takistuseks, ei tohiks uus leebem kord, mida kohaldatakse
tellimustööna loodud andmetöötlusteenuste või VKEde või väikeste keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjate poolt osutatavate andmetöötlusteenuste suhtes,
pärssida nende tasude järkjärgulist kaotamist. Selle eesmärgiga vastuolus olevaid
lepingutingimusi tuleks käsitada nii, nagu neid ei oleks kunagi eksisteerinud, kui need
sisalduvad lepingutes, mis käsitlevad nende kahe uue erikorra kohaldamisalasse
kuuluvate teenuste osutamist.
ET 7 ET
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/180732 kehtestati liidus
andmepõhise majanduse toetamise aluspõhimõte, mis toetab konkreetselt
asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust. „Andmete vaba liikumine“ liidus,
mida on selgitatud andmete asukoha nõude keeluga, on endiselt aluspõhimõte, mis
tagab ettevõtjatele õiguskindluse, ja see tuleks määruses (EL) 2023/2854 säilitada.
Kõnealune säte ei mõjuta andmete töötlemist, kui seda tehakse Euroopa Liidu lepingu
artikli 4 kohaselt väljaspool liidu õiguse kohaldamisala toimuva tegevuse raames,
eelkõige seoses riikliku julgeolekuga. Samal ajal on määruse (EL) 2018/1807 muud
sätted asendatud uuemate õigusnormidega. Eelkõige kehtestati määruse
(EL) 2023/2854 VI peatükiga nüüdisaegne horisontaalne õigusraamistik, mis käsitleb
andmetöötlusteenuste vahetamist ning millega muudeti määruse (EL) 2018/1807
artikkel 6 sisuliselt iganenuks. Nende sätete kooseksisteerimine on suurendanud
ettevõtjate jaoks õiguslikku keerukust. Seetõttu tuleks määrus (EL) 2018/1807
kehtetuks tunnistada.
(20) „Avaliku julgeoleku“ mõiste ELi toimimise lepingu artikli 52 tähenduses ja Euroopa
Kohtu tõlgenduses hõlmab nii liikmesriigi sise- kui ka välisjulgeolekut ning ühiskonna
turvalisuse küsimusi, selleks et eelkõige hõlbustada kuritegude uurimist, avastamist ja
nende eest vastutusele võtmist. Selle puhul eeldatakse tõelise ja piisavalt tõsise ohu
olemasolu, mis mõjutab ühte ühiskonna põhihuvi, nagu oht institutsioonide ja oluliste
avalike teenuste toimimisele ning elanike ellujäämisele, samuti välissuhete või
rahvaste rahumeelse kooseksisteerimise tõsise häirimise oht või oht sõjalistele
huvidele. Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele peaksid andmete asukoha nõuded,
mis on põhjendatud avaliku julgeoleku kaalutlustega, sobima taotletava eesmärgi
saavutamiseks ega tohiks minna selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(21) Avaliku sektori teabe taaskasutamist innovatsiooni eesmärgil reguleerivad nii direktiiv
(EL) 2019/1024 kui ka määruse (EL) 2022/868 II peatükk. Kahe normistiku
vastastikune mõju on tekitanud peamiselt avaliku sektori asutuste jaoks
õiguskindlusetust. Seetõttu on vaja koondada need õigusnormid ühte õigusakti, et
tagada suurem õiguslik ühtsus ja õiguskindlus.
(22) Kuna nii direktiivi (EL) 2019/1024 kui ka määruse (EL) 2022/868 eesmärk on
suurendada avaliku sektori teabe taaskasutamist ja eesmärgiga lihtsustada õigusnorme
nii avaliku sektori asutuste kui ka avaliku sektori teabe taaskasutajate seisukohast, on
mõistlik tunnistada direktiiv (EL) 2019/1024 ja määrus (EL) 2022/868 kehtetuks ning
ühtlustada neid kaht korda ja koondada õigusnormid käesoleva määruse ühte peatükki.
See lahendus suurendab nende õigusnormide ühtlustamist kogu liidus, vähendab
riiklike õigusaktide tõlgendamise ja rakendamisega seotud halduskoormust ning
muudab ettevõtjate jaoks piiriüleste teenuste ja toodete arendamise lihtsamaks.
Liikmesriigid peaksid pädevate asutuste määramisel tagama, et isegi kui määratakse
sektoripõhised pädevad asutused, oleksid lõppkokkuvõttes kaetud kõik asjaomased
sektorid. Käesolevas määruses esitatud muudatustega ei muudeta erinevate mõistete ja
terminite tõlgendust, kui seda ei ole selgelt märgitud.
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1807, mis käsitleb
isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku (ELT L 303, 28.11.2018, lk 59, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1807/oj).
ET 8 ET
(23) Andmed ja dokumendid, mida võib teha taaskasutamiseks avalikult kättesaadavaks,
ning andmed ja dokumendid, mis on kaitstud äriteabe konfidentsiaalsuse, sealhulgas
äri-, kutseala- ja äriühingu saladuste, statistiliste andmete konfidentsiaalsuse,
kolmandate isikute intellektuaalomandi õiguste kaitse või isikuandmete kaitse alusel,
on sageli samade avaliku sektori asutuste valduses. Seetõttu on vaja kogu avaliku
sektori teabe suhtes kohaldatavad mõisted ja ühised põhimõtted ühtlustada ning
tegeleda kahe normistiku vastastikuse mõju küsimustega.
(24) Kehtivad õigusnormid tuleks ühtlustada, et suurendada selgust ja järjepidevust.
Sellegipoolest peaksid kaks andmete taaskasutamise korda jääma eraldiseisvateks ning
nende kohaldamisalad peaks jätkuvalt sõltuma andmete või dokumentide tunnustest ja
nende taaskasutamise kontekstist. Avaliku sektori asutused peaksid võimaluse korral
rakendama avaandmete korda. Ainult siis, kui nad leiavad, et andmed või dokumendid
sisaldavad teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid kaitstud andmeid, peaksid nad
piirama nende avalikku kättesaadavust ja kaaluma nende taaskasutamiseks
kättesaadavaks tegemist kaitstud andmetena.
(25) Idufirmadel, väikeettevõtjatel ja ettevõtjatel, kes kvalifitseeruvad komisjoni
soovituse 2003/361/EÜ33 lisa artikli 2 alusel keskmise suurusega ettevõtjateks, ning
väiksema digivõimekusega sektorite ettevõtjatel on raskusi andmete ja dokumentide
taaskasutamisega. Samal ajal on tekkinud mõned väga suured üksused, kellel on
digimajanduses märkimisväärne majanduslik võim suurte andmemahtude kogumise ja
koondamise kaudu ning tehnoloogiline taristu nende pealt raha teenimiseks. Nende
väga suurte ettevõtjate hulka kuuluvad põhilisi platvormiteenuseid osutavad
äriühingud, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/192534
kohaselt määratud pääsuvalitsejateks ning kellel on erikohustused tasakaalustamatuse
kõrvaldamiseks. Sellise tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks ning konkurentsi ja
innovatsiooni tugevdamiseks peaks avaliku sektori asutustel olema võimalik seada
litsentsides eritingimused, mis käsitlevad andmete ja dokumentide taaskasutamist väga
suurte ettevõtjate poolt. Sellised tingimused peaksid olema proportsionaalsed ning
põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, milles võetakse arvesse majanduslikku
võimsust, üksuse võimet andmeid hankida või määramist pääsuvalitsejaks määruse
(EL) 2022/1925 alusel, ja vajaduse korral muudel sellistel kriteeriumidel. Sellised
eritingimused võivad muu hulgas olla seotud tasude ja lõivudega või taaskasutamise
eesmärkidega.
(26) Pidades silmas innovatsiooni edendamist ja liidu digiturul ausa konkurentsi säilitamist,
on hädavajalik tagada, et juurdepääs avaliku sektori andmetele ja nende
taaskasutamine tooks kasu paljudele turuosalistele ega tugevdaks tahtmatult
olemasolevaid turgu valitsevaid seisundeid. Väga suurtel ettevõtjatel, eelkõige
määruse (EL) 2022/1925 kohaselt pääsuvalitsejaks määratud ettevõtjatel, on siseturul
33 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse
kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj). 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb
konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937
ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2022/1925/oj).
ET 9 ET
oluline võim ja mõju. Vältimaks olukorda, kus sellised üksused kasutavad oma
märkimisväärselt suuri vahendeid ausa konkurentsi ja innovatsiooni kahjustamiseks,
peaks avaliku sektori asutustel olema võimalik kehtestada avaliku sektori avaandmete
ja kaitstud andmete taaskasutamiseks suuremaid tasusid ja lõive. Sellised suuremad
tasud ja lõivud peaksid olema proportsionaalsed ja põhinema objektiivsetel
kriteeriumidel, milles võetakse arvesse majanduslikku võimsust ja üksuse võimet
andmeid hankida. See meede aitab kaitsta väiksemate ettevõtjate ja uute turuletulijate
võimalusi teha uuendusi ja konkureerida digimajanduses.
(27) Käesoleva määrusega tehakse määrusesse (EL) 2016/679 mitu sihtotstarbelist
muudatust selgitamise ja lihtsustamise eesmärgil, säilitades ühtlasi samal tasemel
andmekaitse. Määruse (EL) 2016/679 artiklis 4 on sätestatud, et isikuandmed on
igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Füüsilise isiku
tuvastatavuse kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta kõiki vahendeid, mida mõistliku
tõenäosusega kasutatakse füüsilise isiku otseseks või kaudseks tuvastamiseks. Võttes
arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat isikuandmete mõiste kohta, on vaja selgitada,
millal tuleks füüsilist isikut pidada tuvastatavaks. Andmesubjekti tuvastamist
võimaldava täiendava teabe olemasolu ei tähenda iseenesest, et pseudonüümitud
andmeid tuleb kõigil juhtudel ja iga isiku või üksuse puhul käsitada määruse
(EL) 2016/679 kohaldamisel isikuandmetena. Eelkõige tuleks selgitada, et teavet ei
loeta konkreetse üksuse puhul isikuandmeteks, kui asjaomasel üksusel puuduvad
vahendid, mida mõistliku tõenäosusega kasutada selle füüsilise isiku tuvastamiseks,
keda teave puudutab. Kui see teave edastatakse hiljem kolmandatele isikutele, kellel
on vahendid, mis võimaldavad neil mõistliku tõenäosusega tuvastada selle füüsilise
isiku, keda teave puudutab, näiteks võrreldes seda teavet muude nende käsutuses
olevate andmetega, muutub see teave isikuandmeteks ainult nende kolmandate isikute
jaoks, kellel on sellised vahendid. Üksus, mille jaoks teave ei kujuta endast
isikuandmeid, ei kuulu põhimõtteliselt määruse (EL) 2016/679 kohaldamisalasse.
Sellega seoses on Euroopa Liidu Kohus leidnud, et andmesubjekti tuvastamise
vahendit ei kasutata mõistliku tõenäolisega juhul, kui tuvastamise risk on tegelikult
ebaoluline, kuna andmesubjekti tuvastamine on seadusega keelatud või praktikas
võimatu, näiteks seetõttu, et see nõuaks ebaproportsionaalselt palju aega, kulusid ja
tööd. Üks tagasituvastuse keelu näide on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2025/32735 artikli 61 lõikes 3 sätestatud terviseandmete kasutajate kohustused.
Komisjon peaks koos Euroopa Andmekaitsenõukoguga toetama vastutavaid töötlejaid
selle ajakohastatud mõiste kohaldamisel, kehtestades rakendusaktiga tehnilised
kriteeriumid.
(28) Selleks et hinnata, kas teadusuuring vastab käesoleva määruse kohastele teadusuuringu
tingimustele, võib arvesse võtta selliseid elemente nagu konkreetses valdkonnas
teadusuuringu läbiviimisel kasutatav metoodiline ja süstemaatiline lähenemisviis.
Teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine peaksid toimuma akadeemilises, tööstus-
ja muus keskkonnas, sealhulgas väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes (ELi
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2025. aasta määrus (EL) 2025/327, mis käsitleb ühtset
Euroopa terviseandmeruumi ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL ja määrust (EL) 2024/2847
(ELT L, 2025/327, 5.3.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/327/oj).
ET 10 ET
toimimise lepingu artikli 179 lõige 2), ning need peaksid alati olema kõrge
kvaliteediga ja järgima usaldusväärsuse, aususe, austuse ja vastutuse (kontrollitavuse)
põhimõtteid.
(29) Tuleb veel kord rõhutada, et edasist töötlemist avalikes huvides toimuva
arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil tuleks käsitada
eesmärgile vastavate isikuandmete töötlemise seaduslike toimingutena. Sellistel
juhtudel ei ole vaja käesoleva määruse artikli 6 lõike 4 alusel kindlaks teha, kas
edasise töötlemise eesmärk on kooskõlas isikuandmete kogumise esialgse eesmärgiga.
(30) Usaldusväärne tehisintellekt on oluline majanduskasvu tagamisel ja ühiskonnale
kasuliku innovatsiooni toetamisel. Tehisintellektisüsteemide ja nende aluseks olevate
mudelite, nagu suurte keelemudelite ja generatiivsete videomudelite arendamine ja
kasutamine tugineb tehisintellekti elutsükli erinevates etappides, nagu treenimis-,
testimis- ja valideerimisetapis, andmetele, sealhulgas isikuandmetele, ning need
andmed võivad mõnel juhul jääda tehisintellektisüsteemi või -mudelisse. Sellega
seoses võib isikuandmete töötlemine toimuda asjakohasel juhul õigustatud huvi
eesmärgil määruse (EL) 2016/679 artikli 6 tähenduses. See ei mõjuta vastutava
töötleja kohustust tagada, et tehisintellekti arendamine või kasutamine (juurutamine)
konkreetses olukorras või konkreetsetel eesmärkidel toimub kooskõlas muude liidu
või liikmesriigi õigusaktidega, või tagada vastavus, kui selle kasutamine on
õigusnormidega sõnaselgelt keelatud. See ei mõjuta ka tema kohustust tagada, et kõik
muud määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktis f sätestatud tingimused on
täidetud ning et järgitakse kõiki muid kõnealuse määruse nõudeid ja põhimõtteid.
(31) Kui vastutav töötleja tasakaalustab enda või kolmanda isiku õigustatud huve
andmesubjekti huvide, õiguste ja vabadustega, pidades silmas riskipõhist
lähenemisviisi, millele tugineb käesoleva määruse kohaste kohustuste skaleeritavus,
tuleks kaaluda, kas vastutava töötleja huvi on andmesubjektile ja ühiskonnale
tervikuna kasulik, mis võib olla nii näiteks juhul, kui isikuandmete töötlemine on
vajalik eelarvamuste avastamiseks ja kõrvaldamiseks, et kaitsta seeläbi andmesubjekte
diskrimineerimise eest, või kui isikuandmete töötlemise eesmärk on tagada täpsed ja
turvalised tulemused, et neid saaks tulusalt kasutada, näiteks teatavate teenuste
kättesaadavuse parandamiseks. Lisaks tuleks muu hulgas arvesse võtta andmesubjekti
mõistlikke ootusi, mis põhinevad tema suhtel vastutava töötlejaga, ja selliseid
asjakohaseid kaitsemeetmeid andmesubjektide õigustele avalduva mõju
vähendamiseks nagu andmesubjektidele suurema läbipaistvuse tagamine, tingimusteta
õigus esitada vastuväiteid oma isikuandmete töötlemise suhtes, selliste teenuses
sisalduvate tehniliste näitajate järgimine, mis piiravad andmete kasutamist kolmandate
isikute poolt tehisintellekti arendamiseks, muu tehisintellekti treenimiseks kasutatava
privaatsust tagava tipptasemel tehnoloogia kasutamine ning asjakohased tehnilised
meetmed, et tulemuslikult vähendada riske, mis tulenevad näiteks andmete
kordamisest, andmelekkest ja muudest kavandatud või ettenähtavatest tegevustest.
(32) Isikuandmete töötlemine teadusuuringute eesmärgil ja isikuandmete kaitse üldmääruse
teadusuuringuid käsitlevate sätete kohaldamise tingimuseks on, et andmesubjektide
õiguste ja vabaduste tagamiseks võetakse asjakohased kaitsemeetmed vastavalt
isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 89 lõikele 1. Selleks on isikuandmete kaitse
üldmääruses tasakaalustatud õigus isikuandmete kaitsele vastavalt Euroopa Liidu
põhiõiguste harta artiklile 8 ja teaduse vabadus vastavalt harta artiklile 13.
Isikuandmete töötlemine teadusuuringute eesmärgil toimub seega õigustatud huvi
eesmärgil määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punkti f tähenduses, tingimusel et
sellised teadusuuringud ei ole vastuolus liidu või liikmesriigi õigusega. See ei mõjuta
ET 11 ET
vastutava töötleja kohustust tagada, et kõik muud määruse (EL) 2016/679 artikli 6
lõike 1 punktis f sätestatud tingimused on täidetud ning et järgitakse kõiki muid
kõnealuse määruse nõudeid ja põhimõtteid.
(33) Teatavate tehisintellektisüsteemide ja -mudelite arendamine võib hõlmata suure hulga
andmete, sealhulgas isikuandmete ja nende eriliikide kogumist. Isikuandmete eriliike
võib jäänukina esineda treenimis-, testimis- või valideerimisandmekogumites või
säilida tehisintellektisüsteemis või -mudelis, kuigi need isikuandmete eriliigid ei ole
töötlemise eesmärgi seisukohast vajalikud. Selleks et tehisintellekti arengut ja
käitamist mitte ebaproportsionaalselt takistada ning võttes arvesse vastutava töötleja
suutlikkust tuvastada ja eemaldada isikuandmete eriliike, tuleks lubada erandit
määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 2 sätestatud isikuandmete eriliikide töötlemise
keelust. Erandit tuleks kohaldada ainult juhul, kui vastutav töötleja on toimival viisil
rakendanud asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et vältida selliste
andmete töötlemist, võtab asjakohaseid meetmeid kogu tehisintellektisüsteemi või -
mudeli elutsükli jooksul ning eemaldab sellised andmed mõjusalt, kui need on
tuvastatud. Kui andmete eemaldamine nõuaks ebaproportsionaalselt suuri
jõupingutusi, eelkõige juhul, kui tehisintellektisüsteemis või -mudelis salvestatud
isikuandmete eriliikide eemaldamine nõuaks tehisintellektisüsteemi või -mudeli
ümberprojekteerimist, peaks vastutav töötleja toimival viisil kaitsma selliseid andmeid
järelduste tegemiseks kasutamise eest, avalikustamise eest või muul viisil
kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemise eest. Seda erandit ei tohiks kohaldada,
kui isikuandmete eriliikide töötlemine on vajalik töötlemise eesmärgi saavutamiseks.
Sellisel juhul peaks vastutav töötleja tuginema määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõike 2
punktides a–j sätestatud eranditele.
(34) Määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 14 määratletud biomeetriliste andmed
tähendavad, et konkreetse tehnilise vahendi abil töödeldakse füüsilise isiku teatavaid
omadusi ja see võimaldab kõnealuse isiku kordumatult tuvastada või kinnitab selle
isiku tuvastamist. Biomeetriliste andmete mõiste hõlmab kahte erinevat funktsiooni,
nimelt füüsilise isiku identifitseerimist ja tema väidetava identiteedi kontrollimist
(mida nimetatakse ka autentimiseks), mis mõlemad tuginevad erinevatele tehnilistele
protsessidele. Identifitseerimisprotsess põhineb andmesubjekti biomeetriliste andmete
„üks-mitmele“ otsingul andmebaasis, samas kui kontrollimisprotsess põhineb
andmesubjekti poolt oma väidetava identiteedi kohta esitatud biomeetriliste andmete
„üks-ühele“ võrdlusel. Erandi tegemine biomeetriliste andmete töötlemise keelust
määruse artikli 9 lõike 1 alusel peaks olema lubatud ka juhul, kui andmesubjekti
väidetava identiteedi kontrollimine on vajalik vastutava töötleja poolt taotletava
eesmärgi saavutamiseks ja kui rakendatakse sobivaid kaitsemeetmeid, mis
võimaldavad andmesubjektil teostada kontrolliprotsessi üle ainukontrolli. Näiteks
juhul, kui biomeetrilised andmed on turvaliselt talletatud ainult andmesubjekti poolel
või on turvaliselt talletatud vastutava töötleja poolel tipptasemel krüpteeritud kujul ja
krüpteerimisvõti või samaväärne vahend on ainult andmesubjekti valduses, ei ole
tõenäoline, et selline töötlemine kujutaks endast olulist ohtu andmesubjekti
põhiõigustele ja -vabadustele. Vastutav töötleja ei saa biomeetrilistest andmetest teada
või saab neist teada ainult väga piiratud aja jooksul kontrollimise käigus.
(35) Määruse (EL) 2016/679 artikliga 15 on antud andmesubjektidele õigus saada
vastutavalt töötlejalt kinnitus selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid
töödeldakse, ning juhul, kui neid töödeldakse, on tal õigus juurdepääsuks
isikuandmetele ja teatavale täiendavale teabele. Andmetele juurdepääsu õigus peaks
võimaldama andmesubjektil olla teadlik andmete töötlemise õiguspärasusest ja seda
ET 12 ET
kontrollida ning võimaldama tal kasutada oma muid õigusi, mis on sätestatud
määruses (EL) 2016/679. Määruse artiklis 12 tuleks seevastu täpsustada, et andmetele
juurdepääsu õigust, mis on algusest peale andmesubjektide jaoks soodne, ei tohiks
kuritarvitada selles mõttes, et andmesubjektid kasutavad seda muul eesmärgil kui oma
andmete kaitsmiseks. Sellise andmetele juurdepääsu õiguse kuritarvitamisega oleks
näiteks tegemist juhul, kui andmesubjekt kavatseb sundida vastutavat töötlejat
keelduma andmetele juurdepääsu taotluse rahuldamisest, et seejärel nõuda hüvitist,
võimalik et ähvardades esitada kahju hüvitamise nõude. Muud kuritarvitamise näited
hõlmavad olukordi, kus andmesubjektid kasutavad andmetele juurdepääsu õigust
ülemääraselt ainsa eesmärgiga kahjustada vastutavat töötlejat või kui isik esitab
taotluse, kuid pakub samal ajal, et võtab selle tagasi, kui saab vastutavalt töötlejalt
vastutasuks mingi eelise. Et hoida vastutavate töötlejate koormus mõistlikul tasemel,
peaks nende tõendamiskohustus olema taotluse ülemäärasuse korral väiksem kui
taotluse ilmselge põhjendamatusega korral. Seda seetõttu, et taotluse ilmselge
põhjendamatus sõltub asjaoludest, mis kuuluvad peamiselt vastutava töötleja
vastutusalasse, samas kui taotluse ülemäärasus on seotud andmesubjekti poolse
võimaliku kuritarvitamisega, mis jääb peamiselt vastutava töötleja mõjusfäärist
väljapoole, mistõttu võib juhtuda, et vastutav töötleja saab sellist kuritarvitamist
tõendada ainult mõistliku tasemeni. Igal juhul peaks andmesubjekt määruse
(EL) 2016/679 artikli 15 alusel juurdepääsu taotlemisel olema võimalikult konkreetne.
Ülemäärasteks tuleks pidada ka liiga ulatuslikke ja diferentseerimata taotlusi.
(36) Määruse (EL) 2016/679 artiklis 13 on nõutud, et vastutav töötleja esitaks
andmesubjektile teatava teabe tema isikuandmete töötlemise kohta ning teatava
täiendava teabe, mis on vajalik õiglase ja läbipaistva töötlemise tagamiseks, nagu on
sätestatud kõnealuse sätte lõigetes 1, 2 ja 3. Vastavalt määruse (EL) 2016/679
artikli 13 lõikele 4 ei kohaldata seda kohustust, kui ja sel määral, mil andmesubjektil
on see teave juba olemas. Selleks et veelgi vähendada vastutavate töötlejate koormust,
kahjustamata seejuures andmesubjekti võimalusi kasutada määruse III peatükis
sätestatud õigusi, tuleks seda erandit laiendada olukordadele, kus töötlemine ei
põhjusta tõenäoliselt suurt ohtu määruse artikli 35 tähenduses ja on mõistlik alus
eeldada, et andmesubjektil on juba lõike 1 punktides a ja c osutatud teave, võttes
arvesse isikuandmete kogumise tausta, eelkõige andmesubjektide ja vastutava töötleja
vahelisi suhteid. Need peaksid olema olukorrad, kus vastutava töötleja ja
andmesubjekti vahelise suhte kontekst on väga selge ja piiritletud ning vastutava
töötleja tegevus ei ole andmemahukas, näiteks käsitööettevõtja ja tema klientide
vaheline suhe, kus töötlemise ulatus piirdub teenuse osutamiseks vajalike
miinimumandmetega. Vastutava töötleja tegevus ei ole andmemahukas, kui ta kogub
vähe isikuandmeid ja tema töötlemistoimingud ei ole keerulised, mis ei ole nii näiteks
tööhõive valdkonnas. Sellistes olukordades, st kui töötlemine ei ole andmemahukas
ega keeruline ja kui vastutav töötleja kogub vähe isikuandmeid, peaks olema mõistlik
eeldada näiteks seda, et andmesubjektil on teave vastutava töötleja identiteedi ja
kontaktandmete ning töötlemise eesmärgi kohta, kui töötlemine toimub sellise lepingu
täitmiseks, mille osapool andmesubjekt on, või kui andmesubjekt on andnud oma
nõusoleku selliseks töötlemiseks vastavalt määruses (EL) 2016/679 sätestatud
nõuetele. Sama peaks kehtima ka ühingute ja spordiklubide puhul, kui isikuandmete
töötlemine piirdub liikmesuse haldamise, liikmetega suhtlemise ja tegevuste
korraldamisega. Sellest hoolimata ei piira see erand artiklis 13 sätestatud kohustustest
vastutava töötleja sõltumatuid kohustusi, mis tulenevad kõnealuse määruse artiklist 15,
mida kohaldatakse juhul, kui andmesubjekt taotleb andmetejuurdepääsu le viimati
nimetatud sätte alusel. Kui erandit artiklis 13 sätestatud kohustustest ei kohaldata,
ET 13 ET
võivad vastutavad töötlejad andmete täielikkuse ja andmesubjekti jaoks arusaadavuse
nõude tasakaalustamiseks kasutada nõutava teabe esitamisel mitmetasandilist
lähenemisviisi, võimaldades kasutajatel liikuda edasi täiendava teabe juurde.
(37) Kui töötlemine toimub teadusuuringute eesmärgil ja andmesubjekti teavitamine osutub
võimatuks või nõuaks ebaproportsionaalselt suuri jõupingutusi, ei peaks käesoleva
määruse artiklis 13 sätestatud teabe edastamine olema vajalik. Vastutav töötleja peaks
tegema mõistlikke jõupingutusi kontaktandmete hankimiseks, kui need on kergesti
kättesaadavad ja nende hankimine ei nõua ebaproportsionaalselt suuri jõupingutust.
Teabe esitamine nõuaks ebaproportsionaalselt suuri jõupingutusi eelkõige siis, kui
vastutav töötleja ei teadnud isikuandmete kogumise ajal ega osanud sel ajal ette näha,
et ta hakkab isikuandmeid hiljem teadusuuringute eesmärgil töötlema, mistõttu
andmesubjektide kontaktandmed ei pruugi olla talle kergesti kättesaadavad. Sellises
olukorras peaks vastutav töötleja andmesubjekte teavitama kaudselt, näiteks teabe
avalikustamise teel. Sellise teabe esitamine peaks tagama, et jõutakse võimalikult
paljude asjaomaste andmesubjektideni. Asjakohased vahendid teabe avalikustamiseks
tuleks kindlaks määrata sõltuvalt teadusprojektist ja asjaomastest andmesubjektidest.
(38) Määruse (EL) 2016/679 artiklis 22 on sätestatud õigusnormid, mis reguleerivad
isikuandmete töötlemist, kui vastutav töötleja teeb ainult automatiseeritud töötlemisele
tuginedes otsuseid, millel on andmesubjektile õiguslikud tagajärjed või samaväärsed
olulised tagajärjed. Suurema õiguskindluse tagamiseks tuleks selgitada, et ainult
automatiseeritud töötlemisel põhinevad otsused on lubatud, kui on täidetud
konkreetsed tingimused, nagu on sätestatud määruses (EL) 2016/679. Samuti tuleks
selgitada, et kui hinnatakse, kas otsus on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötleja
vahelise lepingu sõlmimiseks või täitmiseks, nagu on sätestatud määruse
(EL) 2016/679 artikli 22 lõike 2 punktis a, ei tohiks nõuda, et otsuse võib teha üksnes
automatiseeritud töötlemise teel. See tähendab, et asjaolu, et otsuse võib teha ka
inimene, ei takista vastutaval töötlejal otsust teha ainult automatiseeritud töötlemise
teel. Kui on olemas mitu võrdselt toimivat automatiseeritud töötlemise lahendust,
peaks vastutav töötleja kasutama vähem sekkuvat lahendust.
(39) Selleks et vähendada vastutavate töötlejate koormust ning tagada samal ajal
järelevalveasutustele juurdepääs asjakohasele teabele ja võimaldada neil võtta
meetmeid määruse rikkumise korral, tuleks määruse (EL) 2016/679 artikli 33 kohane
järelevalveasutusele isikuandmetega seotud rikkumisest teatamise künnis viia
vastavusse sama määruse artikli 34 kohase isikuandmetega seotud rikkumisest
andmesubjektile teatamise künnisega. Sellise andmetega seotud rikkumise korral, mis
tõenäoliselt ei põhjusta suurt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, ei peaks
vastutav töötleja olema kohustatud pädevat järelevalveasutust teavitama.
Isikuandmetega seotud rikkumisest järelevalveasutusele teatamise kõrgem künnis ei
mõjuta vastutava töötleja kohustust dokumenteerida rikkumine vastavalt määruse
(EL) 2016/679 artikli 33 lõikele 5 ega tema kohustust tõendada oma vastavust
kõnealusele määrusele kooskõlas selle määruse artikli 5 lõikega 2. Selleks et
hõlbustada vastutavate töötlejate jaoks nõuete järgimist ja tagada liidus ühtlustatud
lähenemisviis, peaks Euroopa Andmekaitsenõukogu koostama ühtse vormi, millega
teatada pädevale järelevalveasutusele andmetega seotud rikkumistest, ning ühtse
loetelu asjaoludest, mille korral isikuandmetega seotud rikkumine võib tõenäoliselt
põhjustada suurt ohtu füüsilise isiku õigustele ja vabadustele. Komisjon peaks võtma
Euroopa Andmekaitsenõukogu koostatud ettepanekut nõuetekohaselt arvesse ja selle
vajaduse korral enne vastuvõtmist läbi vaatama. Uute infoturbeohtude
arvessevõtmiseks tuleks ühtne vorm ja loetelu vähemalt iga kolme aasta järel läbi
ET 14 ET
vaadata ja vajaduse korral tuleks neid ajakohastada. Selliseid asjaolusid sisaldava
ühtse loetelu puudumine, mille korral isikuandmetega seotud rikkumine võib
tõenäoliselt põhjustada suurt ohtu füüsilise isiku õigustele ja vabadustele, ei tohiks
mõjutada vastutavate töötlejate kohustust sellistest rikkumistest teatada.
(40) Määruse (EL) 2016/679 artikli 35 kohaselt peavad vastutavad töötlejad tegema
andmekaitsealase mõju hindamise, kui isikuandmete töötlemisel tekib tõenäoliselt suur
oht füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele. Kõnealuse määruse alusel loodud
järelevalveasutused peavad koostama ja avalikustama selliste isikuandmete töötlemise
toimingute tüüpide loetelu, mille suhtes kohaldatakse nõuet teha andmekaitsealane
mõjuhinnang. Lisaks on määruses sätestatud, et järelevalveasutus võib koostada ja
avaldada selliste isikuandmete töötlemise toimingute tüüpide loetelu, mille puhul ei
ole andmekaitsealane mõjuhinnang nõutav. Selleks et aidata tõhusalt saavutada
liikmesriikide majanduste lähenemise eesmärki ja tagada reaalselt isikuandmete vaba
liikumine liikmesriikide vahel, suurendada õiguskindlust, hõlbustada vastutavate
töötlejate poolset nõuete järgimist ning tagada andmesubjektide õigusi ja vabadusi
ähvardava suure ohu mõiste ühtne tõlgendamine, tuleks ELi tasandil esitada ühtne
töötlemistoimingute loetelu, mis asendaks olemasolevad riiklikud loetelud. Lisaks
tuleks muuta kohustuslikuks praegu vabatahtlikkuse alusel toimuv selliste
töötlemistoimingute loetelu avaldamine, mille puhul andmekaitsealane mõjuhinnang ei
ole nõutav. Töötlemistoimingute loetelud peaks koostama Euroopa
Andmekaitsenõukogu ja komisjon peaks need vastu võtma rakendusaktina. Selleks et
hõlbustada vastutavate töötlejate jaoks nõuete täitmist, peaks andmekaitsenõukogu
koostama ka andmekaitsealase mõju hindamise ühtse vormi ja ühtse metoodika, mille
komisjon võtab vastu rakendusaktina. Komisjon peaks võtma Euroopa
Andmekaitsenõukogu koostatud ettepanekuid nõuetekohaselt arvesse ja need vajaduse
korral enne vastuvõtmist läbi vaatama. Tehnoloogia arengu arvessevõtmiseks tuleks
loetelud ning ühtne vorm ja metoodika vähemalt iga kolme aasta järel läbi vaadata ja
vajaduse korral tuleks neid ajakohastada.
(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/172536 kohaldatakse liidu
institutsioonide, organite ja asutuste poolt teostatava isikuandmete töötlemise suhtes.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/68037 kohaldatakse pädevate
asutuste poolt teostatava isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub kuritegude
ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või
kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil. Määrus (EL) 2018/1725 ja
36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb
füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete
vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ
(ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste
isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,
avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste
andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119,
4.5.2016, lk 89, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/680/oj).
ET 15 ET
direktiiv (EL) 2016/680 tuleks viia vastavusse käesoleva määrusega määrusesse
(EL) 2016/679 tehtud muudatustega.
(42) Nagu on selgitatud määruse (EL) 2018/1725 põhjenduses 5, kui määruse
(EL) 2018/1725 sätted tuginevad samadele põhimõtetele kui määruse (EL) 2016/679
sätted, tuleks mõlemaid õigusnormide kogumeid Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika
kohaselt tõlgendada ühetaoliselt. Määruse (EL) 2018/1725 ülesehitust tuleks mõista
kui määruse (EL) 2016/679 ülesehituse vastena. Seetõttu muudetakse käesoleva
määrusega ka määruse (EL) 2018/1725 neid sätteid, mida puudutavad määruse
(EL) 2016/679 muudatused, kuivõrd viimati nimetatud muudatused on asjakohased ka
liidu institutsioonide, organite ja asutuste poolt isikuandmete töötlemise kontekstis.
(43) Tugeva ja ühtse andmekaitseraamistiku loomiseks liidus tuleks pärast käesoleva
määruse vastuvõtmist teha direktiivi (EL) 2016/680 ja muudesse sellise isikuandmete
töötlemise suhtes kohaldatavatesse liidu õigusaktidesse muudatused, et neid saaks
hakata kohaldama võimalikult kiiresti pärast seda, kui on hakatud kohaldama määruse
(EL) 2016/679 ja määruse (EL) 2018/1725 muudatusi.
(44) Isikuandmete talletamist lõppseadmesse või juurdepääsu lõppseadmesse juba
talletatud isikuandmetele ning selliste andmete edasist töötlemist juhul, kui
elektroonilise side teenuse abonent või lõppseadme kasutaja on füüsiline isik, tuleks
reguleerida ühtse õigusraamistikuga, nimelt määrusega (EL) 2016/679. Käesolevas
määruses esitatud muudatused tagavad jätkuvalt kõrgeima isikuandmete kaitse taseme,
lihtsustades samal ajal andmesubjektide jaoks nende õiguste kasutamist ja valikute
väljendamist veebis. Muudatused puudutavad eelkõige teabe talletamist asjaomastesse
seadmetesse, juurdepääsu sellele teabele või teabe kogumist nendest seadmetest, mis
hõlmab isikuandmete töötlemist küpsiste või sarnase tehnoloogia abil, et
lõppseadmetest teavet saada. Asjaomased normid peaksid kehtima ka sõltumata
sellest, kas lõppseadet omab konkreetne füüsiline isik või mõni muu juriidiline või
füüsiline isik.
Isikuandmete talletamine lõppseadmesse või juurdepääs lõppseadmesse juba talletatud
isikuandmetele peaks olema lubatud ainult nõusoleku alusel. Sarnaselt direktiivis
2002/58/EÜ sätestatud lähenemisviisiga ei tohiks see nõue välistada isikuandmete
talletamist füüsilise isiku lõppseadmesse või juurdepääsu füüsilise isiku
lõppseadmesse juba talletatud isikuandmetele, kui see põhineb liidu või liikmesriigi
õigusaktidel määruse (EL) 2016/679 artikli 6 tähenduses ning kui see vastab kõigile
kõnealuses sättes esitatud õiguspärasuse tingimustele ja toimub määruse
(EL) 2016/679 artikli 23 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel.
Selleks et vähendada nõuete täitmisest tulenevat koormust ja tagada vastutavatele
töötlejatele õigusselgus ning võttes arvesse, et teatavad töötlemise eesmärgid
kujutavad endast väikest ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele või et selline
töötlemine võib olla vajalik andmesubjekti taotletud teenuse osutamiseks, on vaja
kindlaks määrata piiratud loetelu eesmärkidest, mille puhul peaks töötlemine olema
lubatud ilma nõusolekuta. Käesolevas määruses tuleks seega sätestada, et töötlemine
on õiguspärane seoses isikuandmete talletamisega lõppseadmesse või juurdepääsuga
lõppseadmesse juba talletatud isikuandmetele ning edasise töötlemisega, mis on
sellistel eesmärkidel vajalik. Vastutav töötleja, näiteks meediateenuse pakkuja, võib
anda volitatud töötlejale, näiteks turu-uuringute ettevõttele, õiguse töödelda andmeid
enda nimel.
Isikuandmete edasiseks töötlemiseks muul kui piiratud loetelus kindlaks määratud
eesmärgil tuleks kohaldada määruse (EL) 2016/679 artiklit 6 ja asjakohasel juhul
ET 16 ET
artiklit 9. Pidades silmas vastutuse põhimõtet, on vastutava töötleja ülesanne valida
kavandatava töötlemise jaoks sobiv õiguslik alus. Selleks et isikuandmete edasise
töötlemise alusena oleks võimalik tugineda õigustatud huvile vastavalt määruse
(EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktile f, peab vastutav töötleja näitama, et ta
tegutseb vastavalt vastutava töötleja või kolmandate isikute õigustatud huvile, et
töötlemine on vajalik selle õigustatud huvi eesmärgi saavutamiseks ning et
andmesubjekti huvid või põhiõigused ei kaalu üles vastutava töötleja huve. Sellega
seoses peaksid vastutavad töötlejad võtma eelkõige arvesse järgmisi asjaolusid: kas
andmesubjekt on laps; andmesubjekti mõistlikud ootused; mõju isikule kas
töödeldavate andmete ulatuse või tundlikkuse tõttu; kõnealuse töötlemise ulatus selles
mõttes, et töötlemine ei saa olla kas andmete hulga või andmekategooriate arvu tõttu
eriti ulatuslik; töötlemine peaks põhinema ainult vajalikul andmehulgal ega tohi
põhineda andmesubjektide veebitegevuse ulatuslikul jälgimisel ja muud asjakohased
tegurid vastavalt vajadusele. Töötlemine ei tohi põhjustada andmesubjekti eraelu
pidevat jälgimist.
Kui vastutav töötleja ei saa edasise töötlemise õigusliku alusena tugineda õigustatud
huvile, peaks töötlemine põhinema mõnel muul määruse (EL) 2016/679 artikli 6
lõikes 1 sätestatud alusel, eelkõige artiklite 6 ja 7 kohasel nõusolekul, tingimusel et
järgitakse kõiki määruse (EL) 2016/679 põhimõtteid.
(45) Andmesubjektidelt, kes on keeldunud nõusoleku andmisest, küsitakse sageli uuesti
nõusolekut iga kord, kui nad külastavad sama vastutava töötleja veebiteenust. See võib
avaldada kahjulikku mõju andmesubjektidele, kes võivad anda nõusoleku ainult
selleks, et vältida korduvat nõusoleku küsimist. Seetõttu peaks vastutaval töötlejal
olema kohustus austada vähemalt teatava ajavahemiku jooksul andmesubjekti valikut
keelduda nõusoleku andmisest.
(46) Andmesubjektidel peaks olema võimalus tugineda automaatsete ja masinloetavate
märgete abil tehtavale valikule, et anda nõusolek või keelduda nõusoleku andmisest
või esitada vastuväide andmete töötlemisele. Sellised vahendid peaksid olema
kooskõlas tehnika arenguga. Need saab rakendada veebibrauseri seadetes või ELi
digiidentiteedikukrus, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 914/2014, või muul sobival
viisil. Käesolevas määruses sätestatud normid peaksid toetama asjakohaste liidestega
turupõhiste lahenduste teket. Vastutav töötleja peaks olema kohustatud võtma arvesse
andmesubjekti valikut väljendavaid automatiseeritud ja masinloetavaid märkeid, kui
asjakohased standardid on kättesaadavaks tehtud. Võttes arvesse sõltumatu
ajakirjanduse tähtsust demokraatlikus ühiskonnas ja et mitte kahjustada selle
majanduslikku alust, ei tohiks meediateenuste osutajad olla kohustatud järgima
andmesubjekti valikut väljendavaid masinloetavaid märkeid. Veebibrauserite
pakkujate kohustus pakkuda andmesubjektidele tehnilisi vahendeid andmete
töötlemisega seotud valikute tegemiseks ei tohiks kahjustada meediateenuste
pakkujate võimalust küsida andmesubjektidelt nõusolekut.
(47) Direktiivis 2002/58/EÜ eraelu puutumatuse ja elektroonilise side kohta (e-privaatsuse
direktiiv), mis vaadati viimati läbi 2009. aastal, on sätestatud eraelu puutumatuse
õiguse, sealhulgas side konfidentsiaalsuse kaitse raamistik. Samuti on sellega
täpsustatud määrust (EL) 2016/679 seoses isikuandmete töötlemisega elektrooniliste
sideteenuste kontekstis. See kaitseb sellise side jaoks kasutatavate kasutaja või
abonendi lõppseadmete puutumatust ja terviklikkust. Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 5
lõike 3 praegune säte peaks jääma kohaldatavaks, kui abonent või kasutaja ei ole
füüsiline isik ja talletatav või juurdepääsetav teave ei kujuta endast isikuandmete
töötlemist ega vii selle töötlemiseni.
ET 17 ET
(48) Direktiivi 2002/58/EÜ artikkel 4 tuleks tunnistada kehtetuks. Direktiivi 2002/58/EÜ
artiklis 4 on sätestatud nõuded, mida kohaldatakse üldsusele kättesaadavate
elektroonilise side teenuste osutajate suhtes seoses nende teenuste turvalisuse
tagamisega, ja teavitamisnõuded. Hiljem on direktiiviga (EL) 2022/2555 kehtestatud
nende teenuste osutajate suhtes uued nõuded seoses küberturvalisuse
riskijuhtimismeetmete ja intsidentidest teatamisega. Elektroonilise side sektoris
tegutsevate üksuste kattuvate kohustuste vähendamiseks tuleks direktiivi 2002/58/EÜ
artikkel 4 kehtetuks tunnistada. Mis puudutab isikuandmete töötlemise turvalisust
vastavalt käesoleva direktiivi artikli 4 lõigetele 1 ja 1a ning isikuandmetega seotud
rikkumistest teatamist vastavalt direktiivi 2002/58/EÜ artikli 4 lõigetele 3–5, siis
määruses (EL) 2016/679 on juba sätestatud terviklikud ja ajakohased normid. Seega
peaksid need normid kehtima üldkasutatavate elektroonilise side teenuste osutajate ja
üldkasutatavate sidevõrkude operaatorite suhtes, tagades sellega, et vastutavate
töötlejate ja volitatud töötlejate suhtes kohaldatakse üht korda.
(49) Mitmes horisontaalses või valdkondlikus liidu õigusaktis on nõutud, et samast
sündmusest teatataks eri asutustele, kasutades selleks erinevaid tehnilisi vahendeid ja
kanaleid. Intsidentidest teatamise ühtne kontaktpunkt peaks andma üksustele
võimaluse täita ühes liideses teate esitamisega direktiivi (EL) 2022/2555, määruse
(EL) 2016/679, määruse (EL) 2022/2554, määruse (EL) nr 910/2014 ja direktiivi
(EL) 2022/2557 kohased teatamiskohustused. Lisaks peaks ühtne kontaktpunkt andma
üksustele võimaluse otsida teavet, mille nad on varem ühtse kontaktpunkti kaudu
esitanud, ning aitama üksustel seega jälgida oma aruandluskohustuste täitmist seoses
konkreetsete intsidentidega.
(50) Ühtse kontaktpunkti turvalisuse tagamiseks peaks ENISA võtma asjakohaseid ja
proportsionaalseid tehnilisi, operatsioonilisi ja korralduslikke meetmeid, et hallata
ühtse kontaktpunkti turvalisust ja ühtse kontaktpunkti kaudu esitatavat või levitatavat
teavet ohustavaid riske. Riske ning nimetatud meetmete asjakohasust ja
proportsionaalsust hinnates peaks ENISA võtma arvesse asjaomaste liidu õigusaktide
kohaselt esitatud või levitatud teabe tundlikkust. ENISA peaks ühtse kontaktpunkti
loomiseks, haldamiseks ja turvaliseks toimimiseks vajalike tehniliste, operatsiooniliste
ja korralduslike meetmete väljatöötamisel konsulteerima asjaomaste liidu õigusaktide
kohaste pädevate asutustega, kasutades selleks kõnealuste õigusaktide alusel loodud
liikmesriikide koostöörühmi ja võrgustikke.
(51) Enne intsidentidest teatamise võimaldamist peaks ENISA ühtse kontaktpunkti
toimimist katsetama, mis peaks hõlmama asjaomaste liidu õigusaktide kohaste teadete
iseärasuste ja nõuete põhjalikku testimist. Komisjon peaks katsetamise tulemuste
põhjal hindama ühtse kontaktpunkti nõuetekohast toimimist, usaldusväärsust,
terviklust ja konfidentsiaalsust. Komisjon peaks hindamise käigus konsulteerima
küberintsidentidele reageerimise üksuste (CSIRTide) võrgustiku ja asjaomaste liidu
õigusaktide kohaste pädevate asutustega, kasutades selleks kõnealuste õigusaktide
alusel loodud liikmesriikide koostöörühmi ja võrgustikke. Kui komisjon leiab, et ühtne
kontaktpunkt tagab nõuetekohase toimimise, usaldusväärsuse, tervikluse ja
konfidentsiaalsuse, peaks ta avaldama Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teate. Kui
komisjon leiab, et nõuetekohane toimimine, usaldusväärsus, terviklus ja
konfidentsiaalsus ei ole tagatud, peaks ENISA võtma kõik vajalikud
parandusmeetmed, mille järel hindab komisjon olukorda uuesti.
(52) Selleks et tagada võimaluse piires järjepidevus ja koostalitlusvõime olemasolevate
riiklike tehniliste lahendustega, mis hõlbustavad intsidentidest teatamist, peaks ENISA
võtma ühtse kontaktpunkti loomiseks, haldamiseks ja turvaliseks toimimiseks vajalike
ET 18 ET
tehniliste, operatsiooniliste ja korralduslike meetmete spetsifikatsioonide
väljatöötamisel neid riiklikke tehnilisi lahendusi arvesse. Lisaks peaks ENISA
kaaluma tehnilisi protokolle ja vahendeid, nagu rakendusliideseid ja masinloetavaid
standardeid, mis võimaldavad üksustel integreerida aruandluskohustused
äriprotsessidesse ja ametiasutustel ühendada ühtse kontaktpunkti oma riiklike
aruandlussüsteemidega.
(53) Selleks et tagada, et ühtne kontaktpunkt võimaldab asjaomastel üksustel esitada
asjaomaste liidu õigusaktide kohaselt nõutavat liiki teavet nõutavas vormingus, peaks
ENISA konsulteerima komisjoni ja kõnealuste õigusaktide kohaste pädevate
asutustega. Kui mõni liidu õigusakt ei ole teabe liigi ja teate vormingu osas täielikult
ühtlustatud, peaksid liikmesriigid teavitama ENISA-t oma riiklikest sätetest.
(54) Tuginedes määrusele (EL) 2022/2554, on finantssektor olnud ühtse, tervikliku ja
tõhusa raamistiku rakendamisel esirinnas, muu hulgas seoses intsidentidest
teatamisega. Nõuete täitmise lihtsustamiseks on asjakohane viia määruse
(EL) 2022/2554 alusel kehtestatud intsidentidest teatamise raamistik kooskõlla ühtse
kontaktpunktiga, tagades samal ajal olemasoleva intsidentidest teatamise raamistiku
järjepidevuse ja stabiilsuse ning võttes arvesse, et ühtne kontaktpunkt hakkab toimima
pärast seda, kui on hinnatud, et see tagab nõuetekohase toimimise, usaldusväärsuse,
tervikluse ja konfidentsiaalsuse. Lisaks on määrusega (EL) 2022/2554 kehtestatud
standarditud aruandlusvormid, millega ühtlustatakse finantssektori tõsiste IKT
intsidentide kohta esitatavate teadete sisu. Nende vormide kasutuselevõtust saadud
kogemused annavad väärtuslikku teavet ja parimaid tavasid, mida tuleks arvesse võtta,
kui direktiivi (EL) 2022/2555, direktiivi (EL) 2022/2557 või määruse (EL) 2016/679
kohaselt ühtsele kontaktpunktile teabe esitamise eesmärgil määratakse kindlaks teabe
liik vormingu ja teatamise kord. Selleks peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse
määruse (EL) 2022/2554 kohaselt vastu võetud regulatiivseid tehnilisi standardeid,
milles on täpsustatud tõsiseid IKT intsidente käsitleva esialgse teate ning vahe- ja
lõpparuannete sisu. Selle lähenemisviisi eesmärk on tagada järjepidevus, edendada
sünergiat ja vähendada üksuste halduskoormust, vähendades miinimumini nende
andmeväljade arvu, mida üksused peavad täitma, hõlbustades seeläbi
aruandlusprotsesse ja muutes need tõhusamaks.
(55) Asjaomaste liidu õigusaktide kohaselt tuleb teatavat intsidentide kohta käivat teavet
hilisemas etapis pädevate asutuste vahel jagada, et hõlbustada tulemuslikku
järelevalvet ja koordineerimist. Seetõttu tuleks ühtne kontaktpunkt kavandada nii, et
see võimaldaks ja toetaks selle tasandi teabevahetust iga asjaomase liidu õigusakti
puhul, tagades asutustevahelise asjakohase andmevoo turvalise, õigeaegse ja tõhusa
toimimise, juhul kui liikmesriigid otsustavad seda lisafunktsiooni kasutada.
(56) Selleks et tagada intsidentidest teatamine ühtse kontaktpunkti kaudu, tuleks direktiivi
(EL) 2022/2555, määrust (EL) 2016/679, määrust (EL) 2022/2554, määrust (EL)
nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2022/2557 vastavalt muuta. Ühtset kontaktpunkti tuleks
hakata kasutama kõnealuste õigusaktide kohaselt teadete esitamiseks 18 kuu jooksul
alates käesoleva määruse jõustumisest. Kui komisjon käivitab teatamismehhanismid,
millega lükatakse kohaldamise kuupäev edasi 24 kuu võrra alates määruse
jõustumisest, tuleks jätkata direktiivi (EL) 2022/2555, määruse (EL) nr 910/2014,
määruse (EL) 2022/2554 ja direktiivi (EL) 2022/2557 asjakohaste sätete kohaldamist,
et täita neis sätestatud aruandluskohustusi.
(57) Erandjuhul, kui tehnilised takistused ei võimalda intsidendist teatada ühtse
kontaktpunkti kaudu, peaksid üksused oma teatamiskohustuste täitmiseks kasutama
ET 19 ET
muid vahendeid. Selleks peaksid asjaomaste liidu õigusaktide kohase intsidentidest
teatamise adressaadid tagama, et nad saavad selliseid teateid vastu võtta muul viisil,
ning tegema teabe selle muu viisi kohta avalikult kättesaadavaks.
(58) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/172538 artikli 42
lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse
[kuupäev]. Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 2 konsulteeriti
Euroopa Andmekaitsenõukoguga, kes esitas arvamuse [kuupäev].
(59) Määrusega (EL) 2019/1150 on liidu tasandil kehtestatud sihtotstarbeline kohustuslike
õigusnormide kogum, et tagada siseturul õiglane, prognoositav, kestlik ja
usaldusväärne veebipõhine ärikeskkond. Määrustega (EL) 2022/2065 ja
(EL) 2022/1925 on kehtestatud kõigile veebiteenuste lõppkasutajatele turvalise,
prognoositava ja usaldusväärse veebikeskkonna jaoks terviklik õigusraamistik ning
loodud digiturgudel ettevõtjatele võrdsed konkurentsitingimused. Pidades silmas liidu
õigusaktide lihtsustamist veebipõhiste vahendusteenuste ja veebiplatvormide
valdkonnas ning võttes arvesse, et platvormi ja ettevõtjate vaheliste suhete määruse
eesmärgid ja sisulised sätted on suures osas hõlmatud digiteenuste määruse ja
digiturgude määrusega, tuleks määrus (EL) 2019/1050 kehtetuks tunnistada. Määrused
(EL) 2022/2065 ja (EL) 2022/1925 aitavad luua digiteenuste ja digiturgude täielikult
ühtlustatud õigusraamistikku, ühtlustades riiklikke meetmeid, mis puudutavad
vahendusteenuste osutajate suhtes kohaldatavaid nõudeid ning pääsuvalitsejate poolt
osutatavate põhiliste platvormiteenuste konkurentsile avatust ja õiglust. Õiguskindluse
tagamiseks jäävad määruse (EL) 2019/1150 artiklis 2 esitatud valitud mõisted,
artiklis 4 esitatud piiramist ja peatamist käsitlevad sätted ning artiklis 11 esitatud
ettevõttesisest kaebuste menetlemise süsteemi käsitlevad sätted, millele viidatakse
teistes õigusaktides, eelkõige platvormitöö tingimuste parandamist käsitlevas
direktiivis (EL) 2023/2831, ja õigusaktide täitmise tagamist käsitlev artikkel 15
ajutiselt kehtima kuni algsete õigusaktide muutmiseni.
(60) Võttes arvesse käesolevas määruses kavandatud muudatuste tehnilist laadi ja
lihtsustatud õigusraamistiku loomise kiireloomulisust, peaks käesolev määrus
jõustuma kohe pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vajaduse korral tuleks
liikmesriikidele ja reguleeritud üksustele võimaldada üleminekuperiood, et nad
saaksid normidega kohaneda,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2023/2854 muutmine
Määrust (EL) 2023/2854 muudetakse järgmiselt.
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste
isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba
liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ
(ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).
ET 20 ET
1. Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
(a) lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:
„ea) andmevahendusteenuste vabatahtlikku registreerimist;
eb) altruistlikel eesmärkidel kättesaadavaks tehtud andmete kogumise ja
töötlemisega tegelevate üksuste vabatahtlikku registreerimist;
ec) Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu asutamist;
ed) andmete asukoha nõudeid ja andmete kättesaadavust pädevatele asutustele;
ee) avaliku sektori asutuste või teatavate riigi osalusega äriühingute valduses olevate
teatavate andmete ja dokumentide ning teadusandmete taaskasutamist.“;
(b) lõikesse 2 lisatakse järgmised punktid:
„g) VIIa peatükki kohaldatakse isikuandmete ja isikustamata andmete suhtes;
h) VIIb peatükki kohaldatakse kõigi isikustamata andmete suhtes;
i) VIIc peatükki kohaldatakse isikuandmete ja isikustamata andmete, nimelt järgmise
suhtes:
i) dokumendid, mis on liikmesriikide avaliku sektori asutuste valduses, nagu on
osutatud
1) artikli 32i lõike 1 punktis a, või riigi osalusega äriühingute valduses, nagu on
osutatud
2) artikli 32i lõike 1 punktis b;
ii) teadusandmed, nagu on osutatud artikli 32i lõike 1 punktis c;
iii) teatavatesse kategooriatesse kuuluvad kaitstud andmed, nagu on osutatud
artikli 32i lõike 1 punktis a.“;
(c) lõike 3 punkt g asendatakse järgmisega:
„g) andmeruumides osalejate suhtes.“;
(d) lõige 7 jäetakse välja;
(e) lisatakse järgmised lõiked 11, 12 ja 13:
„11. Käesoleva määruse VIIb peatükk ei piira liikmesriikide sisemist
korraldust käsitlevaid õigus- ja haldusnorme, millega nähakse ametiasutustele
ja avalik-õiguslikele isikutele ette andmete töötlemise volitused ja kohustused
ilma eraõiguslike isikute lepingulise tasustamiseta, ega liikmesriikide õigus- ja
haldusnorme, millega nähakse ette selliste volituste ja kohustuste rakendamine.
12. Juhul kui avaliku sektori asutused, andmevahendusteenuse osutajad või
tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid peavad sektoripõhise liidu või
liikmesriigi õiguse kohaselt täitma VIIa ja VIIb peatükiga seotud konkreetseid
tehnilisi, halduslikke või korralduslikke lisanõudeid, muu hulgas tulenevalt
loaandmise või sertifitseerimise korrast, kohaldatakse samuti kõnealuse
sektoripõhise liidu või liikmesriigi õiguse asjaomaseid sätted. Kõik sellised
konkreetsed lisanõuded peavad olema mittediskrimineerivad, proportsionaalsed
ja objektiivselt põhjendatud.
ET 21 ET
13. Seoses VIIc peatüki II jao kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja
dokumentidega ei mõjuta käesoleva määruse VIIc peatükk liikmesriikide
võimalust võtta vastu üksikasjalikumad või rangemad õigusnormid, tingimusel
et need õigusnormid võimaldavad andmete ja dokumentide ulatuslikumat
taaskasutamist.“
2. Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
(a) lisatakse järgmised punktid 4a, 4b ja 4c:
„4a) „nõusolek“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 11 määratletud
nõusolek;
4b) „luba“ – andmekasutajatele isikustamata andmete kasutamise õiguse
andmine;
4c) „juurdepääs“ – andmete kasutamine kooskõlas konkreetsete tehniliste,
õiguslike või korralduslike nõuetega, ilma et see tähendaks ilmtingimata
andmete edastamist või allalaadimist;“
(b) punkt 13 asendatakse järgmisega:
„13) „andmevaldaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on käesoleva määruse,
kohaldatava liidu õiguse või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisiseste õigusaktide
kohaselt õigus või kohustus kasutada või teha kättesaadavaks andmeid, sealhulgas
lepingu korral toote kasutamisel loodud andmeid või seotud teenuse kasutamisel
loodud andmeid, mis ta on välja võtnud või loonud seotud teenuse osutamise
käigus;“
(c) lisatakse järgmised punktid 28a ja 28b:
„28a) „avalik-õiguslik isik“ – isik, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
a) see on asutatud konkreetse eesmärgiga rahuldada vajadusi üldistes
huvides ning sellel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu;
b) see on juriidiline isik;
c) seda rahastavad põhiliselt riik, piirkondlikud või kohalikud
omavalitsused või muud avalik-õiguslikud isikud või selle juhtimine
toimub kõnealuste omavalitsuste või isikute järelevalve all või selle
haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest üle poole on määranud
riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või muud avalik-õiguslikud
isikud;
28b) „riigi osalusega äriühing“ – mis tahes äriühing, mille suhtes avaliku sektori
asutusel võib otseselt või kaudselt olla valitsev mõju, mis tuleneb sellest, et äriühing
on tema omanduses või tal on selles finantsosalus või äriühingu suhtes kehtivatest
õigusnormidest. Eeldatakse, et avaliku sektori asutustel on valitsev mõju järgmistel
juhtudel, kui need asutused otseselt või kaudselt
a) omavad enamust äriühingu märgitud kapitalist;
b) kontrollivad enamust äriühingu emiteeritud aktsiatega seotud häältest;
c) võivad nimetada rohkem kui poole äriühingu haldus-, juht- või
järelevalveorgani liikmetest;“;
(d) lisatakse järgmised punktid 38a ja 38b:
ET 22 ET
„38a) „andmevahendusteenus“ – teenus, mille eesmärk on luua tehniliste,
õiguslike või muude vahendite abil majandussuhted andmete jagamiseks
määramata arvu andmesubjektide või andmevaldajate ja -kasutajate vahel,
sealhulgas andmesubjektide õiguste kasutamise eesmärgil seoses
isikuandmetega, ning
1) mille peamine eesmärk ei ole autoriõigusega kaitstud sisu vahendamine;
2) mida mitu juriidilist isikut ei ole ühiselt hankinud üksnes omavaheliseks
kasutamiseks;
38b) „andmealtruism“ – andmete vabatahtlik jagamine, mis põhineb
andmesubjektide nõusolekul, et nende kohta käivaid isikuandmeid
töödeldakse, või andmevaldajate loal kasutada nende isikustamata
andmeid liikmesriigi õiguses ette nähtud üldhuvi eesmärgil, kui see on
kohaldatav, näiteks tervishoiu, kliimamuutuste vastase võitluse, liikuvuse
parandamise, ametliku statistika arendamise, tegemise ja levitamise,
hõlbustamise, avalike teenuste osutamise parandamise, avaliku poliitika
kujundamise või üldhuviga seotud teadusuuringute eesmärgil, soovimata
või saamata selle eest tasu, mis ületab nende andmete kättesaadavaks
tegemise tulemusena neile tekkinud kuludega seotud kompensatsiooni;“
(e) lisatakse järgmised punktid 44–63:
„44) „keskmise suurusega ettevõtja“ – soovituse 2003/361/EÜ I lisa artiklis 2
määratletud keskmise suurusega ettevõtja;
45) „väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – komisjoni soovituse
(EL) 2025/1099 lisa artiklis 2 määratletud väike keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtja;
46) „ülikool“ – avaliku sektori asutus, mis pakub akadeemilise kraadi
omandamiseni viivat keskharidusjärgset kõrgharidust;
47) „standardlitsents“ – eelnevalt määratletud taaskasutamise tingimused
digitaalses vormingus, mis eelistatavalt ühildub veebis kättesaadavate
standardsete avalike litsentsidega;
48) „dokument“ –
a) igasugune mittedigitaalne sisu mis tahes andmekandjal (paberil või
heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena) või
b) osa sellisest sisust;
50) „dünaamilised andmed“ – digikujul olevad andmed ja dokumendid, mida
ajakohastatakse sageli või reaalajas eelkõige seetõttu, et nad muutuvad pidevalt
või aeguvad kiiresti; andurite abil saadud andmeid käsitatakse tavaliselt
dünaamiliste andmetena;
51) „teadusandmed“ – andmed, v.a teaduslikud publikatsioonid, mida
kogutakse või mis koostatakse teadustöö käigus ning mida kasutatakse
teadusprotsessis tõendusmaterjalina või peetakse teadusringkondades üldiselt
vajalikuks, et tõestada teadustöö käigus tehtud avastusi ja teadustöö tulemusi;
52) „taaskasutamine“ – järgmiste dokumentide kasutamine füüsiliste ja
juriidiliste isikute poolt:
ET 23 ET
a) dokumendid, mis on avaliku sektori asutuste valduses ärilisel või
mitteärilisel eesmärgil, mis ei lange kokku algse eesmärgiga, mille
täitmiseks dokumendid avalik-õigusliku ülesande raames loodi,
välja arvatud avaliku sektori asutuste vaheline dokumentide
vahetamine puhtalt avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks, või
b) dokumendid, mis on VIIc peatüki 2. jao kohaselt riigi osalusega
äriühingute valduses ärilisel või mitteärilisel eesmärgil, mis ei
lange kokku algse eesmärgiga osutada üldhuviteenuseid, mille
jaoks dokumendid koostati, välja arvatud riigi osalusega
äriühingute ja avaliku sektori asutuste vaheline dokumentide
vahetamine puhtalt avaliku sektori asutuste avalik-õiguslike
ülesannete täitmiseks;
53) „väärtuslikud andmestikud“ – andmed ja dokumendid, mille taaskasutamist
seostatakse ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele oluliste hüvedega
eelkõige tänu nende sobivusele lisaväärtusega teenuste ja rakenduste ning uute
kõrge kvaliteediga ja inimväärsete töökohtade loomiseks ja tänu nende
inimeste arvule, kes võiksid saada kasu sellistel andmetel ja dokumentidel
põhinevatest lisaväärtusega teenustest ja rakendustest;
54) „teatavatesse kategooriatesse kuuluvad kaitstud andmed“ – avaliku sektori
asutuste valduses olevad andmed ja dokumendid, mis on kaitstud järgmistel
alustel:
a) äriteabe konfidentsiaalsus, sealhulgas äri-, kutseala- ja äriühingu
saladused;
b) statistiliste andmete konfidentsiaalsus;
c) kolmandate isikute intellektuaalomandi õiguste kaitse või
d) isikuandmete kaitse, kui sellised andmed jäävad väljapoole
VIIc peatüki 2. jao kohaldamisala;
56) „turvaline töötlemiskeskkond“ – füüsiline või virtuaalne keskkond ja
korralduslikud vahendid, millega tagatakse vastavus liidu õigusele, eelkõige
seoses andmesubjektide õiguste, intellektuaalomandi õiguste ning äriteabe ja
statistiliste andmete konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kättesaadavusega ning
liikmesriigi õigusele ning võimaldatakse turvalist töötlemiskeskkonda
pakkuval üksusel fikseerida ja kontrollida kõiki andmetöötlemistoiminguid,
mida tehakse muu hulgas andmete kuvamiseks, salvestamiseks, allalaadimiseks
ja eksportimiseks ning arvutialgoritmide abil tuletisandmete saamiseks;
57) „taaskasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellele on antud õigus
taaskasutada VIIc peatüki alusel avaliku sektori asutuse või riigi osalusega
äriühingu valduses olevaid andmeid või dokumente või teadusandmeid või
teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid kaitstud andmeid;
58) „masinloetav vorming“ – failivorming, mis on struktureeritud selliselt, et
tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid
faktiväiteid, ja nende sisemist struktuuri kergelt tuvastada, ära tunda ja teha
andmetest väljavõtteid;
59) „avatud vorming“ – platvormist sõltumatu failivorming, mis tehakse
üldsusele kättesaadavaks ilma dokumentide taaskasutamise piiranguteta;
ET 24 ET
60) „ametlik avatud standard“ – kirjalikult kehtestatud standard, mis sisaldab
üksikasjalikke nõudeid selle kohta, kuidas tagada andmehaldustarkvara
koostalitlusvõime;
61) „mõistlik investeeringutulu“ – protsentides väljendatav osa üldistest
tasudest, mis lisandub tingimustele vastavate kulude katmiseks vajalikule
summale; see osa ei tohi olla suurem kui viis protsendipunkti üle Euroopa
Keskpanga fikseeritud intressimäära;
62) „andmete asukoha nõue“ – kohustus, keeld, tingimus, piirang või muu
liikmesriigi õigus- või haldusnormides sätestatud või liikmesriigi ja avalik-
õiguslike isikute (sealhulgas riigihangete valdkonnas) üldisest ja järjepidevast
haldustavast tulenev nõue, mis ei piira direktiivi 2014/24/EL kohaldamist ja
millega nähakse ette andmete töötlemine teatava liikmesriigi territooriumil või
millega takistatakse andmetöötlust teises liikmesriigis;
63) „pseudonüümimine“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 5 osutatud
pseudonüümimine.“
3. Artikli 4 lõige 8 asendatakse järgmisega:
„8. Erandlikel asjaoludel, kui andmevaldaja, kes on ärisaladuse omaja, suudab
tõendada, et hoolimata kasutaja poolt käesoleva artikli lõike 6 kohaselt võetud
tehnilistest ja korralduslikest meetmetest on väga tõenäoline, et ärisaladuste
avalikustamine põhjustab talle suurt majanduslikku kahju või et ärisaladuste
avalikustamine kasutajale tekitab suure ohu, et need võidakse ebaseaduslikult
omandada, neid kasutada või need avalikustada kolmandate riikide üksustele või
liidus asutatud üksustele, mis on selliste üksuste otsese või kaudse kontrolli all ja
mille suhtes kohaldatakse liidu õigusega võrreldes nõrgemat või mitte samaväärset
kaitset, võib andmevaldaja kõnealustele konkreetsetele andmetele juurdepääsu
taotluse igal üksikjuhul eraldi rahuldamata jätta. Selline tõendamine peab olema
igakülgselt põhjendatud, tuginedes objektiivsetele asjaoludele, näiteks ärisaladuse
kaitse jõustamisele kolmandates riikides, taotletud andmete konfidentsiaalsuse
laadile ja tasemele ning ühendatud toote ainulaadsusele ja uudsusele. See esitatakse
kasutajale kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta. Kui andmevaldaja keeldub
andmete jagamisest käesoleva lõike alusel, teavitab ta artikli 37 kohaselt määratud
pädevat asutust.“
4. Artikli 5 lõige 11 asendatakse järgmisega:
„11. Erandlikel asjaoludel, kui andmevaldaja, kes on ärisaladuse omaja, suudab
tõendada, et hoolimata kolmanda isiku poolt käesoleva artikli lõike 9 kohaselt
võetud tehnilistest ja korralduslikest meetmetest on väga tõenäoline, et ärisaladuste
avalikustamine põhjustab talle suurt majanduslikku kahju või et ärisaladuste
avalikustamine kolmandale isikule tekitab suure ohu, et need võidakse
ebaseaduslikult omandada, neid kasutada või need avalikustada kolmandate riikide
üksustele või liidus asutatud üksustele, mis on selliste üksuste otsese või kaudse
kontrolli all ja mille suhtes kohaldatakse liidu õigusega võrreldes nõrgemat või
mitte samaväärset kaitset, võib andmevaldaja kõnealustele konkreetsetele
andmetele juurdepääsu taotluse igal üksikjuhul eraldi rahuldamata jätta. Selline
tõendamine peab olema igakülgselt põhjendatud, tuginedes objektiivsetele
asjaoludele, näiteks ärisaladuse kaitse jõustamisele kolmandates riikides, taotletud
andmete konfidentsiaalsuse laadile ja tasemele ning ühendatud toote ainulaadsusele
ja uudsusele. See esitatakse kolmandale isikule kirjalikult ja põhjendamatu
ET 25 ET
viivituseta. Kui andmevaldaja keeldub andmete jagamisest käesoleva lõike alusel,
teavitab ta artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust.“
5. V peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:
„AVALIKU SEKTORI ASUTUSTELE, KOMISJONILE, EUROOPA
KESKPANGALE JA LIIDU ORGANITELE ÜLDISE HÄDAOLUKORRA TÕTTU
ANDMETE KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE“.
6. Artiklid 14 ja 15 jäetakse välja.
7. Lisatakse järgmine artikkel 15a:
„Artikkel 15a
Andmevaldajate kohustus teha andmed kättesaadavaks üldise hädaolukorra tõttu
1. Kui avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ tõendab
erakorralist vajadust kasutada teatavaid andmeid oma seadusjärgsete kohustuste
täitmiseks avalikes huvides, et reageerida üldisele hädaolukorrale, seda leevendada
või toetada sellest taastumist, võib ta nõuda, et andmevaldajad, kes on juriidilised
isikud, välja arvatud avaliku sektori asutused, teeksid need andmed, sealhulgas nende
andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks vajalikud metaandmed, kättesaadavaks.
Pärast sellise põhjendatud taotluse saamist teevad andmevaldajad andmed ja
metaandmed taotluse esitanud avaliku sektori asutusele, komisjonile, Euroopa
Keskpangale või liidu organile kättesaadavaks. Selliseid taotlusi võib esitada ka siis,
kui seoses üldise hädaolukorraga on vaja koostada ametlikku statistikat.
2. Kui taotletud andmed on vajalikud üldisele hädaolukorrale reageerimiseks ning
vastavalt lõikele 1 taotluse esitanud asutus ei saa selliseid andmeid samaväärsetel
tingimustel mõnel muul moel õigel ajal ja tulemuslikult hankida, käsitleb taotlus
isikustamata andmeid. Kui üldise hädaolukorra lahendamiseks ei piisa isikustamata
andmete esitamisest, võib nõuda ka isikuandmete esitamist ning need võidakse
võimaluse korral teha kättesaadavaks pseudonüümitud kujul, tingimusel et nende
kaitseks on võetud asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed.
3. Kui taotletavad andmed on vajalikud üldise hädaolukorra leevendamiseks või sellest
taastumise toetamiseks, võib lõike 1 kohaselt taotluse esitanud asutus, kes tegutseb
liidu või liikmesriigi õiguse alusel, taotleda konkreetseid isikustamata andmeid, mille
puudumine takistab tal üldise hädaolukorra leevendamist või sellest taastumise
toetamist. Selliseid taotlusi ei esitata mikro- ja väikeettevõtjatele.“
8. Artikli 16 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Käesolevat peatükki ei kohaldata avaliku sektori asutuste, komisjoni, Euroopa
Keskpanga ega liidu organite tegevuse suhtes, mis on seotud kuritegude või
haldusrikkumiste tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele
võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramisega, ega tolli- või maksuametite
suhtes. Käesolev peatükk ei mõjuta sellist tegevust reguleerivat liidu või liikmesriigi
õigust.“
9. Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
ET 26 ET
i) sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„Artikli 15a kohaselt andmeid taotledes teeb avaliku sektori asutus, komisjon,
Euroopa Keskpank või liidu organ järgmist:“;
ii) alapunktid b ja c asendatakse järgmisega:
„b) tõendab, et artikli 15a kohase taotluse esitamise tingimused on
täidetud;
c) selgitab taotluse eesmärki, taotletavate andmete kavandatavat kasutust,
sealhulgas asjakohasel juhul kolmanda isiku poolt kooskõlas käesoleva
artikli lõikega 4, ja kasutamise kestust, ning asjakohasel juhul seda,
kuidas isikuandmete töötlemisega seda üldist hädaolukorda
lahendatakse;“;
b) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
i) punkt c asendatakse järgmisega:
„c) olema üldise hädaolukorraga proportsionaalne ja põhjendatud, nii
taotletud andmete üksikasjalikkuse ja mahu kui ka taotletud andmetele
juurdepääsu sageduse osas;“;
ii) punkt e jäetakse välja;
c) lõiked 5 ja 6 jäetakse välja.
10. Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„2. Ilma et see piiraks liidu või liikmesriigi õiguses kindlaks määratud andmete
kättesaadavusega seotud erivajadusi, võib andmevaldaja käesoleva peatüki
kohase andmete kättesaadavaks tegemise taotluse tagasi lükata või paluda selle
muutmist põhjendamatu viivituseta ja igal juhul mitte hiljem kui viie tööpäeva
jooksul pärast seda, kui ta on saanud kätte artikli 15a lõike 2 kohase taotluse, ja
põhjendamatu viivituseta ning igal juhul mitte hiljem kui 30 tööpäeva jooksul
pärast seda, kui ta on saanud kätte artikli 15a lõike 3 kohase taotluse, ühel
järgmisel põhjusel:“;
b) lõige 5 jäetakse välja.
11. Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„Artikli 15a alusel esitatud taotluse põhjal andmeid vastu võttev avaliku sektori
asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ“;
b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Ärisaladuste avalikustamine avaliku sektori asutusele, komisjonile,
Euroopa Keskpangale või liidu organile on nõutav üksnes sellises ulatuses, mis
on artikli 15a kohase taotluse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik.
Andmevaldaja või ärisaladuse omaja, kui tegemist ei ole sama isikuga, teeb
sellisel juhul kindlaks andmed, mis on kaitstud ärisaladusena, sealhulgas
asjaomastes metaandmetes. Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa
Keskpank või liidu organ võtab enne ärisaladuste avalikustamist nende
konfidentsiaalsuse säilitamiseks kõik vajalikud ja asjakohased tehnilised ja
ET 27 ET
korralduslikud meetmed, sealhulgas kasutades kohasel juhul lepingu
näidistingimusi, tehnilisi standardeid ning tegevusjuhendeid.“
12. Artikkel 20 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 20
V peatüki kohaselt andmete kättesaadavaks tegemise hüvitamine
1. Andmevaldajad teevad tasuta kättesaadavaks andmed, mis on artikli 15a
lõike 2 kohaselt vajalikud üldisele hädaolukorrale reageerimiseks. Avaliku
sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ, kes on saanud
andmeid, tunnustab andmevaldajat avalikult, kui andmevaldaja seda nõuab.
2. Andmevaldajal on õigus saada artikli 15a lõike 3 kohaselt esitatud taotluse
rahuldamisel andmete kättesaadavaks tegemise eest õiglast hüvitist. Hüvitis
katab taotluse rahuldamiseks kantud tehnilised ja korralduslikud kulud,
sealhulgas, kui see on kohaldatav, anonüümimise, pseudonüümimise,
koondamise ja tehnilise kohandamise kulud ning mõistlikus suuruses
marginaali. Andmevaldaja esitab avaliku sektori asutuse, komisjoni, Euroopa
Keskpanga või liidu organi taotluse alusel teabe kulude ja mõistliku marginaali
arvutamise aluste kohta.
3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib andmevaldaja, kes on mikro- või
väikeettevõtja, taotleda hüvitist andmete kättesaadavaks tegemise eest
vastusena artikli 15a lõike 2 kohasele taotlusele vastavalt käesoleva artikli
lõikes 2 sätestatud tingimustele.
4. Andmevaldajatel ei ole õigust nõuda artikli 15a lõike 3 kohaselt esitatud
taotluse rahuldamisel andmete kättesaadavaks tegemise eest hüvitist, kui
avalikes huvides täidetav eriülesanne on ametliku statistika tegemine ning kui
andmete ostmine ei ole liikmesriigi õigusega lubatud. Liikmesriigid annavad
komisjonile teada, kui andmete ostmine ametliku statistika tegemiseks ei ole
liikmesriigi õigusega lubatud.“
13. Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:
a) pealkiri asendatakse järgmisega:
„Üldise hädaolukorra kontekstis saadud andmete jagamine teadusasutuste või
statistikaasutustega“;
b) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Kui avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ
kavatseb lõike 1 alusel andmeid edastada või kättesaadavaks teha, teavitab ta
sellest põhjendamatu viivituseta andmevaldajat, kellelt andmed saadi,
täpsustades järgmist:
a) andmeid saava organisatsiooni või isiku nimi ja kontaktandmed;
b) andmete edastamise või kättesaadavaks tegemise eesmärk;
c) andmete kasutamise ajavahemik ja tehniline kaitse;
d) võetud korralduslikud meetmed, sealhulgas siis, kui tegemist on
isikuandmete või ärisaladustega.“
14. VI peatükki ette lisatakse järgmine artikkel 22a:
ET 28 ET
„Artikkel 22a
Õigus esitada kaebus
Kui tekib vaidlus seoses artikli 15a kohase andmete taotlusega, sealhulgas selle
rahuldamata jätmisega, muutmisega, hüvitise suurusega või andmete
edastamise või kättesaadavaks tegemisega, võib andmevaldaja, avaliku sektori
asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ esitada kaebuse artikli 37
kohaselt määratud pädevale asutusele andmevaldaja asukohaliikmesriigis.“
15. Artiklisse 31 lisatakse järgmised lõiked 1a ja 1b:
„1a. VI peatükis (v.a artikkel 29) ja artiklis 34 sätestatud kohustusi ei kohaldata
muude andmetöötlusteenuste suhtes kui artikli 30 lõikes 1 osutatud teenused,
kui selliste teenuste osutamine põhineb 12. septembril 2025 või enne seda
kuupäeva sõlmitud lepingul ja kui teenuseosutaja on enamiku
andmetöötlusteenuse omadusi ja funktsioone kohandanud kliendi
konkreetsetele vajadustele.
Kui leping oli sõlmitud 12. septembril 2025 või enne seda, ei ole selliste
andmetöötlusteenuste osutaja kohustatud nimetatud teenuste osutamise lepingu
üle enne selle kehtivuse lõppemist uuesti läbi rääkima ega lepingut muutma.
Kõik sellise lepingu sätted, mis on vastuolus artikli 29 lõikega 1, 2 või 3,
loetakse õigustühiseks.
1b. Andmetöötlusteenuse osutaja võib lisada andmetöötlusteenuste osutamise
kindlaksmääratud tähtajaga lepingusse sätted proportsionaalsete ennetähtaegse
lõpetamise trahvide kohta, välja arvatud artikli 30 lõikes 1 viidatud teenuste
korral.
Juhul kui andmetöötlusteenuse osutaja on väike- või keskmise suurusega
ettevõtja või väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja, ei kohaldata
VI peatükis (v.a artikkel 29) ja artiklis 34 sätestatud kohustusi muude
andmetöötlusteenuste suhtes kui artikli 30 lõikes 1 osutatud teenused, kui
selliste teenuste osutamine põhineb 12. septembril 2025 või enne seda
kuupäeva sõlmitud lepingul.
Juhul kui andmetöötlusteenuse osutaja on väike- või keskmise suurusega
ettevõtja või väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja, ei ole
teenuseosutaja kohustatud muu kui artikli 30 lõikes 1 viidatud
andmetöötlusteenuse osutamise lepingu üle enne selle kehtivuse lõppemist
uuesti läbi rääkima ega lepingut muutma, kui see leping oli sõlmitud
12. septembril 2025 või enne seda. Kõik selle lepingu sätted, mis on vastuolus
artikli 29 lõikega 1, 2 või 3, loetakse õigustühiseks.“
16. Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:
a) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
„1. Andmetöötlusteenuste osutajad, VIIc peatüki 3. jao kohaselt andmeid või
dokumente kättesaadavaks tegev avaliku sektori asutus, VIIc peatüki 3. jao
kohaselt andmete või dokumentide taaskasutamise õiguse saanud füüsiline või
juriidiline isik, andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioon võtavad kõik asjakohased tehnilised,
korralduslikud ja õiguslikud meetmed, sealhulgas sõlmivad lepingud, et hoida
ära rahvusvaheline ja kolmandate riikide valitsusasutuste juurdepääs liidus
hoitavatele isikustamata andmetele ja nende andmete edastamine, kui selline
ET 29 ET
edastamine või juurdepääs oleks vastuolus liidu õiguse või asjaomase
liikmesriigi õigusega, ilma et see piiraks lõike 2 või 3 kohaldamist.
2. Kolmanda riigi kohtu ja haldusasutuse otsust, millega nõutakse
andmetöötlusteenuste osutajalt, VIIc peatüki 3. jao kohaselt andmeid või
dokumente kättesaadavaks tegevalt avaliku sektori asutuselt, VIIc peatüki
3. jao kohaselt andmete või dokumentide taaskasutamise õiguse saanud
füüsiliselt või juriidiliselt isikult, andmevahendusteenuse osutajalt või
tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonilt, et ta edastaks käesoleva määruse
kohaldamisalasse kuuluvaid liidus hoitavaid isikustamata andmeid või annaks
neile juurdepääsu, peab tunnustama või selle mis tahes viisil täitmisele
pöörama üksnes siis, kui kõnealune otsus põhineb nõude esitanud kolmanda
riigi ja liidu vahelisel kehtival rahvusvahelisel lepingul, näiteks vastastikuse
õigusabi lepingul, või nõude esitanud kolmanda riigi ja liikmesriigi vahelisel
mistahes sellisel lepingul.“;
b) lõike 3 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rahvusvahelise lepingu puudumisel, kui
andmetöötlusteenuste osutaja, VIIc peatüki 3. jao kohaselt andmeid või
dokumente kättesaadavaks tegev avaliku sektori asutus, VIIc peatüki 3. jao
kohaselt andmete või dokumentide taaskasutamise õiguse saanud füüsiline või
juriidiline isik, andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioon on sellise kolmanda riigi kohtu või
haldusasutuse otsuse adressaadiks, mille kohaselt on kohustus edastada
käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid liidus asuvaid isikustamata
andmeid või anda neile juurdepääs, ja selle otsuse täitmine tingiks otsuse
adressaadi jaoks ohu minna vastuollu liidu õigusega või asjaomase liikmesriigi
õigusega, toimub selliste andmete edastamine kõnealusele kolmanda riigi
asutusele või tema juurdepääs neile ainult juhul, kui:“;
c) lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:
„4. Kui lõikes 2 või 3 sätestatud tingimused on täidetud, esitab
andmetöötlusteenuste osutaja, VIIc peatüki 3. jao kohaselt andmeid või
dokumente kättesaadavaks tegev avaliku sektori asutus, VIIc peatüki 3. jao
kohaselt andmete või dokumentide taaskasutamise õiguse saanud füüsiline või
juriidiline isik, andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioon taotlusele vastates minimaalse lubatud koguse
andmeid, võttes aluseks teenuseosutaja või lõike 3 teises lõigus osutatud
asjaomase riigiorgani või asutuse taotlust puudutava mõistliku tõlgenduse.
5. Andmetöötlusteenuste osutaja, VIIc peatüki 3. jao kohaselt andmeid või
dokumente kättesaadavaks tegev avaliku sektori asutus, VIIc peatüki 3. jao
kohaselt andmete või dokumentide taaskasutamise õiguse saanud füüsiline või
juriidiline isik, andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioon teavitab füüsilist või juriidilist isikut, kelle
õigusi ja huve võib mõjutada kolmanda riigi asutuse taotlus saada juurdepääs
tema andmetele, enne kõnealuse taotluse täitmist, välja arvatud juhul, kui
taotlus on esitatud õiguskaitse eesmärgil, ja nii kaua, kui see on vajalik
õiguskaitsealase tegevuse tulemuslikkuse tagamiseks.“
17. Artikkel 36 jäetakse välja.
18. Lisatakse VIIa, VIIb ja VIIc peatükk:
ET 30 ET
„VIIa PEATÜKK
ANDMEVAHENDUSTEENUSED
JA ANDMEALTRUISMIORGANISATSIOONID
Artikkel 32a
Liidu avalikud registrid
(1) Komisjon peab ja uuendab korrapäraselt järgmisi liidu avalikke registreid:
a) tunnustatud andmevahendusteenuse osutajate register ja
b) tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide register.
(2) Lõike 1 punktis a osutatud liidu avalikus registris registreeritud
andmevahendusteenuse osutajad võivad oma kirjalikus ja suulises suhtluses kasutada
märgist „liidus tunnustatud andmevahendusteenuse osutaja“ ning lõikes 4 osutatud
ühist logo.
(3) Lõike 1 punktis b osutatud liidu avalikus registris registreeritud
andmealtruismiorganisatsioonid võivad oma kirjalikus ja suulises suhtluses kasutada
märgist „liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon“ ning lõikes 4 osutatud
ühist logo.
(4) Selleks et liidus tunnustatud andmevahendusteenuse osutajad oleksid kogu liidus
kergesti äratuntavad, on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte, millega
kehtestatakse ühtse logo kujundus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artikli 46 lõikes 1a osutatud nõuandemenetlusega.
Artikkel 32b
Andmevahendusteenuse osutajate ja andmealtruismiorganisatsioonide registreerimiseks
pädevad asutused
(1) Iga liikmesriik määrab artikli 37 lõike 1 kohaselt ühe või mitu pädevat asutust, kes
vastutavad käesoleva peatüki kohaldamise ja täitmise tagamise eest.
(2) Pädevad asutused luuakse viisil, mis tagab nende sõltumatuse kõigist tunnustatud
andmevahendusteenuse osutajatest ja tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonidest.
Artikkel 32c
Tunnustatud andmevahendusteenuse osutajate registreerimise üldnõuded
Artikli 32a lõike 1 punktis a osutatud liidu avalikus registris registreerimiseks peab
andmevahendusteenuse osutaja vastama kõikidele järgmistele nõuetele:
a) ta ei kasuta andmeid, millega seotud andmevahendusteenuseid ta osutab, muul
eesmärgil kui selleks, et anda need andmed andmekasutajate käsutusse;
b) andmeid, mida ta kogub füüsilise või juriidilise isiku mis tahes tegevuse kohta
eesmärgiga osutada andmevahendusteenust, sealhulgas kuupäev, kellaaeg ja
asukohaandmed, tegevuse kestus ning andmevahendusteenust kasutava isiku seosed
muude füüsiliste või juriidiliste isikutega, kasutatakse ainult nimetatud
andmevahendusteenuse arendamiseks;
c) kui ta pakub andmevaldajatele või andmesubjektidele lisavahendeid ja -teenuseid,
mille erieesmärk on hõlbustada andmete vahetamist, näiteks andmete ajutine
ET 31 ET
säilitamine, hooldamine, teisendamine, krüpteerimine, anonüümimine ja
pseudonüümimine, kasutatakse selliseid vahendeid ja teenuseid üksnes andmevaldaja
või andmesubjekti sõnaselgel taotlusel või nõusolekul;
d) kui andmevahendusteenuse osutajad, kes ei ole mikro- ega väikeettevõtjad, pakuvad
oma klientidele muid lisaväärtusega teenuseid kui punktis c osutatud teenused,
peavad nad täitma järgmised tingimused:
i) kasutaja on lisaväärtusega teenuseid sõnaselgelt soovinud;
ii) andmeid ei kasutata muul eesmärgil kui lisaväärtusega teenuse
osutamiseks;
iii) lisaväärtusega teenuseid pakutakse funktsionaalselt eraldiseisva üksuse
kaudu;
iv) lisaväärtusega teenuseid pakkuda sooviv äriühing ei ole määratud
pääsuvalitsejaks vastavalt määruse (EL) 2022/1925 artiklile 3;
v) andmevaldajale või andmekasutajale andmevahendusteenuste osutamise
äritingimused, sealhulgas hinnakujundus, ei sõltu sellest, kas
andmevaldaja või andmekasutaja kasutab andmevahendusteenuse osutaja
või sellega seotud üksuse osutatavaid lisaväärtusega teenuseid;
e) andmesubjektidele teenuseid osutav andmevahendusteenuse osutaja tegutseb
andmesubjektide parimates huvides, kui ta nende õiguste kasutamist hõlbustab,
ennekõike andes andmesubjektidele, enne kui nad oma nõusoleku annavad,
kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul teavet ja
vajadusel nõu andmete andmekasutajate poolse kavandatud kasutamise kohta ning
sellise kasutamisega seotud tüüptingimuste kohta.
Artikkel 32d
Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide registreerimise üldnõuded
Artikli 32a lõike 1 punktis b osutatud liidu avalikus registris registreerimiseks peab
andmealtruismiorganisatsioon vastama kõikidele järgmistele nõuetele:
a) ta tegeleb andmealtruismiga;
b) ta on liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud juriidiline isik liikmesriigi õiguses ette
nähtud üldhuvi eesmärkide saavutamiseks, kui see on kohaldatav;
c) ta tegutseb mittetulunduslikul alusel ja on õiguslikult sõltumatu mis tahes üksusest,
kes tegutseb tulunduslikul alusel;
d) ta viib ellu oma andmealtruismi tegevusi muudest tema tegevustest funktsionaalselt
eraldiseisva struktuuri kaudu.
Artikkel 32e
Registreerimine
(1) Andmevahendusteenuse osutaja, kes vastab artiklis 32c sätestatud nõuetele, võib
esitada taotluse registreerimiseks tunnustatud andmevahendusteenuse osutajate
avalikus liidu registris artiklis 32b osutatud pädevale asutusele selles liikmesriigis,
kus on tema peamine tegevuskoht.
Andmealtruismiorganisatsioon, kes vastab artiklis 32d sätestatud nõuetele, võib
esitada taotluse registreerimiseks tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide
ET 32 ET
avalikus liidu registris artiklis 32b osutatud pädevale asutusele selles liikmesriigis,
kus on tema peamine tegevuskoht.
(2) Andmevahendusteenuse osutajad ja andmealtruismiorganisatsioonid, kelle peamine
tegevuskoht ei ole liidus, määravad seadusliku esindaja ühes liikmesriigis.
Seaduslikule esindajale antakse sellised volitused, et pädevad asutused või
andmesubjektid ja andmevaldajad võivad pöörduda tema poole lisaks
andmevahendusteenuse osutaja või andmealtruismiorganisatsiooni poole
pöördumisele või selle asemel, et pöörduda nende poole. Seaduslik esindaja teeb
pädeva asutusega koostööd ja tõendab talle taotluse korral põhjalikult
andmevahendusteenuse osutaja või andmealtruismiorganisatsiooni poolt käesoleva
määruse järgimise tagamiseks võetud meetmeid ja kehtestatud norme.
Andmevahendusteenuse osutaja või andmealtruismiorganisatsioon loetakse selle
liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus on seadusliku esindaja asukoht.
Seadusliku esindaja määramine ei piira kohtumenetlusi, mida võidakse algatada
andmevahendusteenuse osutaja või andmealtruismiorganisatsiooni enda vastu.
(3) Pädevad asutused kehtestavad vajalikud taotlusvormid.
(4) Kui andmevahendusteenuse osutaja on esitanud kogu käesoleva artikli lõikes 3
nõutud teabe ja vastab artiklis 32c sätestatud nõuetele, teeb pädev asutus 12 nädala
jooksul pärast registreerimistaotluse saamist otsuse selle kohta, kas teenuseosutaja
vastab artiklis 32c sätestatud kriteeriumidele. Kui teenuseosutaja vastab
kriteeriumidele, esitab pädev asutus asjakohase teabe komisjonile, kes registreerib
teenuseosutaja tunnustatud andmevahendusteenuse osutajana liidu avalikus registris.
Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui andmealtruismiorganisatsioon on esitanud
kogu lõikes 2 nõutud teabe ja vastab artiklis 32d sätestatud registreerimisnõuetele.
Liidu avalikus registris registreerimine kehtib kõikides liikmesriikides.
(5) Pädev asutus võib registreerimise eest võtta tasu vastavalt liikmesriigi õigusele.
Selline tasu peab olema proportsionaalne ja objektiivne ning põhinema
halduskuludel, mis on seotud järelevalvega nõuete täitmise üle. Väikestelt keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjatelt, väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtjatelt
ning idufirmadelt võib pädev asutus võtta väiksemat tasu või loobuda tasu võtmisest.
(6) Registreeritud üksused teavitavad pädevat asutust kõigist hilisemast muudatustest
taotlemisprotsessi käigus esitatud teabes või kui nad lõpetavad liidus
andmevahenduse või andmealtruismi tegevuse.
(7) Pädev asutus teavitab komisjoni viivitamata ja elektrooniliselt kõigist lõike 6
kohastest teadetest. Komisjon ajakohastab liidu avalikku registrit põhjendamatu
viivituseta.
Artikkel 32f
Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide ülesanded
(1) Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid teavitavad andmesubjekte või
andmevaldajaid enne nende andmete töötlemist selgel ja hõlpsasti arusaadaval viisil
järgmisest:
a) üldhuvi eesmärgid, ja kui see on asjakohane, isikuandmete töötlemise täpselt
kindlaksmääratud ning õiguspärane eesmärk ja milleks ta lubab andmekasutajal
nende andmeid töödelda;
ET 33 ET
b) töötlemise asukoht ja üldhuvi eesmärgid, milleks ta lubab töötlemist
kolmandas riigis, kui andmeid töötleb tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioon.
(2) Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid ei kasuta andmeid muul eesmärgil kui
üldhuvi eesmärgid, milleks andmevaldaja või andmesubjekt töötlemist lubab.
Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon ei tohi andmete esitamise üleskutsetes
kasutada eksitavaid turundusvõtteid.
(3) Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid pakuvad elektroonilisi vahendeid
andmesubjektide nõusoleku või andmevaldajate poolt kättesaadavaks tehtud andmete
töötlemise lubade saamiseks ning sellise nõusoleku või loa tagasivõtmiseks.
(4) Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid teavitavad andmevaldajaid viivituseta
igast enda jagatud isikustamata andmete loata edastamisest, neile loata juurdepääsust
või nende loata kasutamisest.
(5) Kui tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid hõlbustavad andmete töötlemist
kolmandate isikute poolt, muu hulgas pakkudes vahendeid, et saada andmesubjektide
nõusolek või et saada luba andmevaldajate poolt kättesaadavaks tehtud andmete
töötlemiseks, täpsustavad nad vajaduse korral, millises kolmandas riigis on kavas
andmeid kasutada.
Artikkel 32g
Järelevalve nõuete täitmise üle
(1) Artiklis 32b osutatud pädevad asutused jälgivad ja kontrollivad omal algatusel või
füüsilise või juriidilise isiku taotlusel, kas tunnustatud andmevahendusteenuse
osutajad ja tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid täidavad käesolevas peatükis
sätestatud nõudeid, sealhulgas kas nad jätkuvalt täidavad selles sätestatud
registreerimisnõudeid.
(2) Pädevatel asutustel on õigus nõuda tunnustatud andmevahendusteenuse osutajatelt
või tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonidelt või nende seaduslikelt esindajatelt
kogu teavet, mis on vajalik, et kontrollida käesolevas peatükis sätestatud nõuete
täitmist. Iga teabenõue peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja
põhjendatud.
(3) Kui pädev asutus leiab, et tunnustatud andmevahendusteenuse osutaja või
tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon ei täida üht või mitut käesolevas peatükis
sätestatud nõuet, teavitab ta kõnealust üksust või tema seaduslikku esindajat neist
järeldustest ja annab talle võimaluse esitada 30 päeva jooksul pärast teavituse saamist
oma seisukohad.
(4) Pädeval asutusel on õigus nõuda, et lõikes 3 osutatud rikkumine lõpetataks
viivitamatult või mõistliku aja jooksul, ning ta võtab nõuete täitmise tagamiseks
asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid.
(5) Kui tunnustatud andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioon ei täida üht või mitut käesolevas peatükis sätestatud
nõuet ka pärast seda, kui teda on lõike 3 kohaselt teavitatud, siis see üksus
a) kaotab õiguse kasutada kirjalikus ja suulises suhtluses artiklis 32a osutatud
märgist;
b) kustutatakse artiklis 32a osutatud avalikust liidu registrist.
ET 34 ET
Pädev asutus avaldab esimese lõigu punktis a osutatud otsuse märgise kasutamise
õiguse tühistamise kohta.
VIIb PEATÜKK
Isikustamata andmete vaba liikumine liidus
Artikkel 32h
Isikustamata andmete asukoha nõuete keeld liidus
(1) Isikustamata andmete asukoha nõuded on keelatud, välja arvatud juhul, kui need on
põhjendatud avaliku julgeoleku kaalutlustel kooskõlas proportsionaalsuse
põhimõttega või on kehtestatud liidu õiguse alusel.
(2) Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata igast õigusakti eelnõust, millega
kehtestatakse uus andmete asukoha nõue või muudetakse olemasolevat andmete
asukoha nõuet, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535
artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud korrale.
VIIc peatükk
Avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete ja dokumentide
taaskasutamine
1. JAGU
ÜLDSÄTTED
Artikkel 32i
Reguleerimisese ja kohaldamisala
(1) Käesoleva peatükiga kehtestatakse õigusnormid, mis reguleerivad järgmiste andmete
ja dokumentide taaskasutamist, ja nende taaskasutamist soodustav praktiline kord:
a) liikmesriikide avaliku sektori asutuste valduses olevad olemasolevad andmed
ja dokumendid, sealhulgas teatavatesse kategooriatesse kuuluvad kaitstud
andmed;
b) olemasolevad andmed ja dokumendid, mis on sellise riigi osalusega äriühingu
valduses, kes
i) tegutseb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL
II peatükis osutatud valdkondades;
ii) tegutseb avaliku teenuse pakkujana vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artiklile 2;
iii) tegutseb lennuettevõtjana, kes täidab avaliku teenindamise kohustust
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008
artiklile 16, või
ET 35 ET
iv) tegutseb ühenduse laevaomanikuna, kes täidab avaliku teenuse osutamise
kohustust vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 3577/92 artiklile 4;
c) teadusandmed artiklis 32t sätestatud tingimustel.
(2) Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmise suhtes:
a) andmed ja dokumendid, mille väljastamine ei kuulu asjaomaste avaliku sektori
asutuste avalik-õiguslike ülesannete alla, mis on määratletud liikmesriigi
õiguses või muudes siduvates õigusnormides, või selliste normide puudumisel
kõnealuse liikmesriigi üldise haldustava kohaselt tingimusel, et avalik-
õiguslike ülesannete ulatus on läbipaistev ja see vaadatakse läbi;
b) riigi osalusega äriühingute valduses olevad andmed ja dokumendid,
i) mille koostamine ei kuulu liikmesriigi õiguses või muudes siduvates
õigusnormides määratletud üldhuviteenuste pakkumise alla;
ii) mis on seotud tegevusega, mis on otseselt avatud konkurentsile ja mille
suhtes ei kohaldata seetõttu hanke-eeskirju vastavalt direktiivi
2014/25/EL artiklile 34;
c) andmed ja dokumendid, näiteks tundlikud andmed, millele juurdepääs on
liikmesriigi juurdepääsukorra kohaselt keelatud riikliku julgeoleku (st riigi
julgeoleku) kaitse, riigikaitse või avaliku julgeoleku kaitse eesmärgil;
d) andmed ja dokumendid, mis on avalik-õiguslike ringhäälingute ja nende
filiaalide ning muude asutuste või nende filiaalide valduses avaliku
ringhäälinguteenuse osutamise eesmärgil.
(3) Käesoleva peatüki 2. jagu ei kohaldata järgmise suhtes:
a) andmed või dokumendid, näiteks tundlikud andmed või dokumendid, millele
juurdepääs on liikmesriikide juurdepääsukorra kohaselt keelatud, sealhulgas
järgmistel põhjustel:
i) statistiliste andmete konfidentsiaalsus;
ii) äriteabe konfidentsiaalsus (sealhulgas äri-, kutseala- või äriühingu
saladused);
b) andmed või dokumendid, millele juurdepääs on liikmesriikide
juurdepääsukorraga piiratud,
i) sealhulgas juhud, kus dokumentidele juurdepääsu saamiseks peavad
kodanikud või juriidilised isikud tõendama oma konkreetse huvi
olemasolu;
ii) isikuandmete kaitse tõttu, ning andmete või dokumentide osad, mis on
selle korra kohaselt juurdepääsetavad ja sisaldavad isikuandmeid, mille
taaskasutamine on õiguses määratletu kohaselt vastuolus õigusaktiga,
millega reguleeritakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, või
mis kahjustab üksikisiku eraelu puutumatust ja isikupuutumatust,
eelkõige isikuandmete kaitset käsitleva liidu või liikmesriigi õiguse
kohaselt; logod, vapid ja sümbolid;
c) andmed või dokumendid, mille intellektuaalomandiõigused kuuluvad
kolmandatele isikutele;
ET 36 ET
d) andmed või dokumendid, mis on muude kultuuriasutuste kui raamatukogude,
sealhulgas ülikooliraamatukogude, muuseumide ja arhiivide valduses;
e) andmed või dokumendid, mis on kuni teise taseme haridusasutuste valduses,
ning kõigi teiste haridusasutuste puhul muud kui lõike 1 punktis c nimetatud
andmed;
f) muud kui lõike 1 punktis c nimetatud andmed või dokumendid, mis on
teadustööga tegelevate organisatsioonide ja teadustööd rahastavate
organisatsioonide, sealhulgas teadustöö tulemuste edasiandmiseks loodud
organisatsioonide valduses;
g) andmed või dokumendid, millele juurdepääs on välistatud või piiratud
direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 2 punktides 1 ja 4 määratletud elutähtsa
teenuse osutaja või elutähtsa taristu kaitsega seotud teabe tõttu.
(4) Käesoleva peatüki 3. jagu ei kohaldata järgmise suhtes:
a) andmed ja dokumendid, mis ei ole teatavatesse kategooriatesse kuuluvad
kaitstud andmed;
b) riigi osalusega äriühingute valduses olevad andmed ja dokumendid;
c) kultuuriasutuste ja haridusasutuste valduses olevad andmed ja dokumendid;
d) käesoleva peatüki 2. jaoga hõlmatud andmed ja dokumendid.
(5) Käesolev peatükk tugineb liidu ja liikmesriikide juurdepääsukordadele, eelkõige
seoses juurdepääsu andmisega ametlikele dokumentidele ja nende avalikustamisega,
ega piira nende kohaldamist.
(6) Käesoleva peatüki kohaselt kehtestatud kohustusi tuleks rakendada üksnes niivõrd,
kuivõrd need on kooskõlas intellektuaalomandi kaitset käsitlevate rahvusvaheliste
lepingute, eelkõige Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni (Berni
konventsioon), intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-
leping) ning Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) autoriõiguse
lepingu sätetega.
(7) Avaliku sektori asutused ei kasuta direktiivi 96/9/EÜ artikli 7 lõikes 1 sätestatud
andmebaasi tegija õigust, et takistada andmete ja dokumentide taaskasutamist või
piirata taaskasutamist rohkem, kui see on käesoleva peatüki sätete kohaselt võimalik.
(8) Käesolev peatükk reguleerib liikmesriikide avaliku sektori asutuste ja riigi osalusega
äriühingute valduses olevate andmete ja dokumentide taaskasutamist ning hõlmab
muu hulgas andmeid ja dokumente, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ.
(9) Käesolev peatükk ei piira liidu ega liikmesriigi õiguse või selliste liidu või
liikmesriikide osalusega rahvusvaheliste lepingute kohaldamist, mis käsitlevad
artikli 2 punktis 54 osutatud andmete või dokumentide kategooriate kaitset.
Artikkel 32j
Diskrimineerimiskeeld
(1) Andmete või dokumentide taaskasutamise suhtes kohaldatavad tingimused peavad
olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad, proportsionaalsed ja objektiivselt
põhjendatud andmete või dokumentide kategooriate, taaskasutamise eesmärkide ja
ET 37 ET
selliste andmete või dokumentide iseloomu seisukohast, mille taaskasutamine on
lubatud. Kõnealuseid tingimusi ei kasutata konkurentsi piiramiseks. See põhimõte
kehtib samamoodi võrreldavate taaskasutamisviiside suhtes, sealhulgas piiriülese
taaskasutamise suhtes.
(2) Kui avaliku sektori asutus kasutab andmeid või dokumente oma äritegevuses, mis ei
kuulu tema avalik-õiguslike ülesannete hulka, kohaldatakse selleks tegevuseks
andmete või dokumentide väljastamise suhtes samu tasusid ja muid tingimusi, mis
kehtivad teistele taaskasutajatele.
Artikkel 32k
Ainuõigused
(1) Andmete või dokumentide taaskasutamine on avatud kõigile potentsiaalsetele
turuosalistele, isegi juhul, kui vähemalt üks turuosaline juba pakub nendel andmetel
või dokumentidel põhinevaid lisaväärtusega tooteid. Keelatud on andmete või
dokumentide taaskasutamist käsitlevad kokkulepped ja muud korraldused või tavad,
mille eesmärk või tulemus on ainuõiguste andmine või andmete või dokumentide
taaskasutamise piiramine selliste isikute puhul, kes ei ole kõnealuste kokkulepete,
korralduste või tavade osalised.
(2) Erandina lõikest 1, kui ainuõigus on vajalik üldhuviteenuse osutamiseks, võib sellise
õiguse anda teenuse osutamiseks või toote tarnimiseks vajalikul määral järgmistel
tingimustel:
a) ainuõigus antakse haldusakti või lepingupõhise kokkuleppega vastavalt
kohaldatavale liidu ja liikmesriigi õigusele ning kooskõlas läbipaistvuse,
võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttega;
b) ainuõiguse andmise kokkulepe, sealhulgas põhjendus selle kohta, miks on vaja
selline õigus anda, on läbipaistev ja see tehakse veebis avalikult kättesaadavaks
vormis, mis on vastavuses asjakohase riigihankeid käsitleva liidu õigusega ja
liikmesriigi õigusega;
c) välja arvatud juhul, kui on tegemist kultuurivarade digiteerimisega seotud
ainuõigustega, tuleb 2. jao kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja
dokumentide suhtes ainuõiguste andmise põhjendatus korrapäraselt läbi
vaadata ning igal juhul vaadatakse see läbi iga kolme aasta järel;
d) 16. juulil 2019 või pärast seda kuupäeva sõlmitud ainuõiguste kokkulepped
tehakse veebis avalikult kättesaadavaks vähemalt kaks kuud enne nende
jõustumist. Selliste kokkulepete lõplikud tingimused peavad olema läbipaistvad
ja need tehakse veebis avalikult kättesaadavaks.
(3) Erandina lõikest 1 ei ületa kultuurivarade digiteerimisega seotud ainuõiguse kestus
üldiselt kümmet aastat. Kui see ajavahemik ületab kümmet aastat, peab selle kestus
olema kooskõlas kohaldatava liidu ja liikmesriigi õigusega ning see vaadatakse läbi
11. aastal ja vajaduse korral seejärel iga seitsme aasta tagant.
(4) Kui kultuurivarade digiteerimiseks on antud lõikes 3 osutatud ainuõigus, antakse
asjaomasele avaliku sektori asutusele kokkuleppe osana digiteeritud kultuurivarade
tasuta koopia. Kõnealune koopia tehakse ainuõiguse kestuse lõppemisel
taaskasutamiseks kättesaadavaks.
ET 38 ET
(5) Teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamise ainuõiguse
kestus ei tohi olla pikem kui 12 kuud. Lepingu sõlmimise korral on lepingu kestus
võrdne ainuõiguse kestusega.
(6) Kokkulepped või muud korraldused või tavad, millega ei anta küll selgelt ainuõigust,
kuid mille eesmärk on piirata või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need
piiravad 2. jaoga hõlmatud andmete ja dokumentide kättesaadavust taaskasutamiseks
muude isikute poolt kui sellise kokkuleppe osalised, tehakse veebis avalikult
kättesaadavaks vähemalt kaks kuud enne nende jõustumist. Nimetatud õiguslike
meetmete ja praktiliste vahendite mõju andmete taaskasutamiseks kättesaadavusele
vaadatakse läbi korrapäraselt ja igal juhul iga kolme aasta tagant. Selliste meetmete
lõplikud tingimused peavad olema läbipaistvad ja need tehakse veebis avalikult
kättesaadavaks.
(7) Olemasolevate ainuõiguslike kokkulepete suhtes kohaldatakse järgmist:
a) 2. jao kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja dokumentide suhtes 17. juulil
2013 kehtinud ainuõigused, mis ei vasta lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandite
tingimustele ja mille on sõlminud avaliku sektori asutused, lõpetatakse lepingu
lõppemisel ja igal juhul hiljemalt 18. juulil 2043;
b) 2. jao kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja dokumentide suhtes 16. juulil
2019 kehtinud ainuõigused, mis ei vasta lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandite
tingimustele ja mille on sõlminud riigi osalusega äriühingud, lõpetatakse
lepingu lõppemisel ja igal juhul hiljemalt 17. juulil 2049.
Artikkel 32l
Tasu võtmisega seotud üldpõhimõtted
(1) 2. või 3. jao kohaselt võetav tasu peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv,
proportsionaalne ja objektiivselt põhjendatud ning see ei tohi piirata konkurentsi.
(2) Andmete või dokumentide taaskasutamise standardtasude puhul määratakse eelnevalt
kindlaks ja avaldatakse, kui see on võimalik ja asjakohane, siis elektrooniliselt, tasu
kohaldamise tingimused ja tasu tegelik summa, sealhulgas tasu arvutamise alus.
(3) Kui tegemist on muude taaskasutamise tasudega kui lõikes 1 osutatud tasud,
teatatakse eelnevalt, milliseid tegureid võetakse nende tasude arvutamisel arvesse.
Taotluse korral teatab selliste andmete või dokumentide valdaja ka seda, kuidas need
tasud konkreetse taaskasutamistaotluse puhul arvutati.
(4) Avaliku sektori asutused tagavad, et tasusid saab maksta ka internetis, kasutades
laialdaselt kättesaadavaid piiriüleseid makseteenuseid, ilma et kedagi
diskrimineeritaks makseteenuse osutaja asukoha, makseinstrumendi väljastamise
koha või maksekonto asukoha põhjal liidus.
Artikkel 32m
Teave õiguskaitsevahendite kohta
Avaliku sektori asutused tagavad, et andmete või dokumentide taaskasutamise taotlejaid
teavitatakse õiguskaitsevahenditest, mis on seotud neid mõjutavate otsuste või tavadega.
ET 39 ET
2. JAGU
AVALIKU SEKTORI AVAANDMETE TAASKASUTAMINE
1. alajagu. Kohaldamisala ja üldpõhimõtted
Artikkel 32n
Avaliku sektori avaandmete taaskasutamise üldpõhimõtted
(1) Käesoleva jao kohaldamisalasse kuuluvaid andmeid ja dokumente võib taaskasutada
ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel vastavalt 1. jaole ja 2. jao 3. alajaole.
(2) Kui tegemist on andmete või dokumentidega, mille intellektuaalomandiõigused
kuuluvad raamatukogudele, sealhulgas ülikoolide raamatukogudele, muuseumidele
ja arhiividele, ning riigi osalusega äriühingute valduses olevate andmete või
dokumentidega ja kui selliste andmete või dokumentide taaskasutamine on lubatud,
võib neid andmeid või dokumente taaskasutada ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel
vastavalt 1. jaole ja 2. jao 3. alajaole.
2. alajagu
Taaskasutamistaotlused
Artikkel 32o
Taaskasutamistaotluste menetlemine
(1) Avaliku sektori asutused menetlevad taaskasutamistaotlusi elektrooniliselt, kui see
on võimalik ja asjakohane, ning teevad dokumendi taotlejale taaskasutamiseks
kättesaadavaks, või kui on vaja litsentsi, esitavad taotlejale litsentsipakkumise
mõistliku aja jooksul, mis peab olema vastavuses andmetele või dokumentidele
juurdepääsu taotluste menetlemiseks kehtestatud tähtaegadega.
(2) Kui tähtaegu või muid andmete või dokumentide õigeaegset esitamist reguleerivaid
norme ei ole kehtestatud, menetlevad avaliku sektori asutused taotlust ja annavad
andmed või dokumendid taotlejale taaskasutamiseks, või kui on vaja litsentsi,
esitavad taotlejale litsentsipakkumise niipea kui võimalik ja igal juhul 20 tööpäeva
jooksul alates taotluse saamisest. Seda ajavahemikku võib mahukate või keerukate
taotluste korral pikendada 20 tööpäeva võrra. Sellistel juhtudel teatatakse taotlejale
niipea kui võimalik ja igal juhul kolme nädala jooksul alates esialgse taotluse
saamisest, et selle menetlemiseks on vaja lisaaega, ja põhjendatakse seda vajadust.
(3) Äraütleva otsuse korral teatavad avaliku sektori asutused taotlejale keeldumise
põhjused vastavalt asjaomase liikmesriigi juurdepääsukorra asjakohastele sätetele või
käesoleva määruse sätetele, eelkõige artikli 32i lõike 2 punktidele a–c ja artikli 32i
lõike 3 punktidele a–d või artiklile 32n (avaliku sektori avaandmete taaskasutamise
üldpõhimõte). Kui äraütleva otsuse aluseks on artikli 32i lõike 3 punkt d, viitavad
avaliku sektori asutused füüsilisele või juriidilisele isikule, kellele õigus kuulub, kui
see on teada, või litsentsiandjale, kellelt avaliku sektori asutus on asjakohase
materjali saanud. Raamatukogud, sealhulgas ülikoolide raamatukogud, muuseumid ja
arhiivid, ei ole kohustatud sellist viidet lisama.
(4) Õiguskaitsevahendid hõlmavad võimalust, et otsuse vaatab läbi asjakohaste
eriteadmistega erapooletu asutus, näiteks liikmesriigi konkurentsiasutus, asjaomane
andmetele või dokumentidele juurdepääsu eest vastutav asutus, määruse
ET 40 ET
(EL) 2016/679 kohaselt loodud järelevalveasutus või liikmesriigi kohtuasutus, kelle
otsused on asjaomasele avaliku sektori asutusele siduvad.
(5) Käesoleva artikli kohaldamiseks võtavad liikmesriigid kasutusele praktilised
vahendid, et hõlbustada andmete või dokumentide toimivat taaskasutamist. Need
vahendid võivad eelkõige hõlmata viise piisava teabe esitamiseks käesolevas
määruses sätestatud õiguste kohta ning vajaliku abi ja juhiste pakkumiseks.
(6) Käesolevat artiklit ei kohaldata järgnevate üksuste suhtes:
a) riigi osalusega äriühingud;
b) haridusasutused, teadustööga tegelevad organisatsioonid ja teadustööd
rahastavad organisatsioonid.
3. alajagu
Taaskasutamise tingimused
Artikkel 32p
Pakutavad vormingud
(1) Ilma et see piiraks 5. alajao kohaldamist, teevad avaliku sektori asutused ja riigi
osalusega äriühingud oma andmed või dokumendid kättesaadavaks juba olemas
olevas vormingus või keeles, ning kui see on võimalik ja asjakohane, elektrooniliste
vahendite abil vormingus, mis on avatud, masinloetav, juurdepääsetav, leitav ja
taaskasutatav, koos nende metaandmetega. Nii vorming kui ka metaandmed peavad
võimaluse korral vastama ametlikele avatud standarditele.
(2) Liikmesriigid julgustavad avaliku sektori asutusi ja riigi osalusega äriühinguid
koostama ja kättesaadavaks tegema käesoleva jao kohaldamisalasse kuuluvaid
andmeid ja dokumente, järgides kavandatud ja vaikimisi avatuse põhimõtet.
(3) Lõikest 1 ei tulene avaliku sektori asutustele kohustust luua või mugandada andmeid
või dokumente või teha väljavõtteid, et järgida kõnealust lõiget, kui see nõuaks
ebaproportsionaalseid jõupingutusi, mis ei ole pelgalt lihtsad toimingud.
(4) Avaliku sektori asutustelt ei nõuta teatavat liiki dokumentide koostamise ja
talletamise jätkamist selleks, et avaliku või erasektori organisatsioon saaks selliseid
andmeid või dokumente taaskasutada.
(5) Avaliku sektori asutused teevad dünaamilised andmed taaskasutamiseks
kättesaadavaks kohe pärast kogumist selleks sobiva rakendusliidese kaudu ning
asjakohasel juhul hulgiallalaaditud andmetena.
(6) Kui dünaamiliste andmete taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemine kohe pärast
nende kogumist, nagu on osutatud lõikes 5, käiks avaliku sektori asutusele rahaliselt
ja tehniliselt üle jõu, eeldades seega ebaproportsionaalsete jõupingutuste tegemist,
tehakse need dünaamilised andmed taaskasutamiseks kättesaadavaks sellise aja
jooksul või selliste ajutiste tehniliste piirangutega, mis ei kahjusta põhjendamatult
nende andmete majandusliku ja sotsiaalse potentsiaali kasutamist.
(7) Lõikeid 1–6 kohaldatakse riigi osalusega äriühingute valduses olevate olemasolevate
andmete ja dokumentide suhtes, mis on taaskasutamiseks kättesaadavad.
(8) Väärtuslikud andmestikud, mis on loetletud vastavalt artikli 32v lõikele 1, tehakse
taaskasutamiseks kättesaadavaks masinloetavas vormingus selleks sobiva
rakendusliidese kaudu ja asjakohasel juhul hulgiallalaaditud andmestikuna.
ET 41 ET
Artikkel 32q
Avaliku sektori avaandmete eest tasu võtmise põhimõtted
(1) Käesoleva jao kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja dokumentide taaskasutamise
eest tasu ei võeta. Avaliku sektori asutusel, kelle valduses andmed on, võib olla siiski
lubatud selliste andmete või dokumentide paljundamisest, esitamisest ja levitamisest
ning isikuandmete anonüümimisest ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks
võetud meetmetest tulenevad piirkulud tagasi nõuda.
(2) Lõiget 1 ei kohaldata järgmiste üksuste suhtes:
a) avaliku sektori asutused, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma
avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest;
b) raamatukogud, sealhulgas ülikoolide raamatukogud, muuseumid ja arhiivid;
c) riigi osalusega äriühingud.
(3) Liikmesriigid avaldavad lõike 2 punktis a osutatud avaliku sektori asutuste loetelu
veebis.
(4) Lõike 2 punktides a ja c osutatud juhtudel arvutatakse tasude kogusumma välja
objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate kriteeriumide alusel. Kõnealused
kriteeriumid kehtestatavad liikmesriigid. Andmete või dokumentide väljastamisest ja
taaskasutamise lubamisest asjaomasel arvestusperioodil saadav kogutulu ei tohi
ületada nende kogumisest, koostamisest, paljundamisest, levitamisest ja andmete
talletamisest tulenevaid kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutulu, ning
asjakohasel juhul isikuandmete anonüümimisest ja äriliselt konfidentsiaalse teabe
kaitsmiseks võetud meetmetest tulenevaid kulusid. Tasu arvutatakse vastavalt
kohaldatavatele arvestuspõhimõtetele.
(5) Kui tasu võtavad lõike 2 punktis b osutatud avaliku sektori asutused, ei tohi andmete
või dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest asjaomasel
arvestusperioodil saadav kogutulu ületada kulusid, mis tulenevad andmete või
dokumentide kogumisest, koostamisest, paljundamisest, levitamisest, andmete
talletamisest, säilitamisest ja õiguste väljaselgitamisest ning asjakohasel juhul
isikuandmete anonüümimisest ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud
meetmetest, millele lisandub mõistlik investeeringutulu. Tasu arvutatakse vastavalt
asjaomaste avaliku sektori asutuste suhtes kohaldatavatele arvestuspõhimõtetele.
(6) Avaliku sektori asutused võivad kehtestada väga suurtele ettevõtjatele andmete ja
dokumentide taaskasutamise eest tasud, mis on lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud tasudest
suuremad. Sellised tasud peavad olema proportsionaalsed ja põhinema objektiivsetel
kriteeriumidel, võttes arvesse majanduslikku võimsust või üksuse võimet andmeid
hankida, sealhulgas eelkõige määramist pääsuvalitsejaks määruse (EL) 2022/1925
alusel. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 loetletud elementidele võivad sellised tasud
hõlmata andmete või dokumentide kogumise, koostamise, taasesitamise, levitamise
ja säilitamise kulusid ning asjakohasel juhul andmete või dokumentide
anonüümimisest või nende konfidentsiaalsuse kaitsmiseks võetud meetmetest
tulenevaid kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutulu.
(7) Järgmiste andmete taaskasutamine on kasutaja jaoks tasuta:
a) võttes arvesse artikli 32v lõikeid 3, 4 ja 5, väärtuslikud andmestikud, mis on
loetletud vastavalt nimetatud artikli lõikele 1;
b) artikli 32i lõike 1 punktis c osutatud teadusandmed.
ET 42 ET
Artikkel 32r
Standardlitsentsid
(1) Andmete või dokumentide taaskasutamisele ei seata tingimusi, välja arvatud juhul,
kui need tingimused on objektiivsed ja proportsionaalsed, ei ole diskrimineerivad
ning neid saab põhjendada avaliku huvi eesmärgiga.
(2) Kui taaskasutamisele seatakse tingimused, ei tohi need tingimused taaskasutamist
põhjendamatult piirata ning neid ei tohi kasutada konkurentsi piiramiseks.
(3) Liikmesriikides, kus kasutatakse litsentse, tagavad avaliku sektori asutused, et
avaliku sektori andmete või dokumentide taaskasutamise standardlitsentsid, mida
saab konkreetse litsentsitaotluse jaoks kohandada, on kättesaadavad digivormingus
ning neid on võimalik elektrooniliselt töödelda.
(4) Avaliku sektori asutused võivad kehtestada väga suurtele ettevõtjatele andmete ja
dokumentide taaskasutamise eritingimused. Sellised tingimused peavad olema
proportsionaalsed ja põhinema objektiivsetel kriteeriumidel. Need tingimused
kehtestatakse, võttes arvesse majanduslikku võimsust või üksuse võimet andmeid
hankida, sealhulgas eelkõige määramist pääsuvalitsejaks määruse (EL) 2022/1925
alusel.
Artikkel 32s
Praktilised vahendid
(1) Liikmesriigid kasutavad taaskasutamiseks kättesaadavate andmete ja dokumentide
otsingu hõlbustamiseks praktilisi vahendeid, näiteks peamiste andmete või
dokumentide loetelusid koos asjaomaste metaandmetega, mis on kättesaadavad
veebis ja masinloetavas vormingus, kui see on võimalik ja asjakohane, ja portaale,
milles on lingid sellistele loeteludele. Võimaluse korral hõlbustavad liikmesriigid
andmete ja dokumentide keeltevahelist otsingut, võimaldades eelkõige metaandmete
koondamist liidu tasandil.
Liikmesriigid innustavad ka avaliku sektori asutusi kasutama praktilisi vahendeid,
mis hõlbustaksid taaskasutamiseks kättesaadavate andmete või dokumentide
säilitamist.
(2) Liikmesriigid jätkavad koostöös komisjoniga jõupingutuste tegemist, et lihtsustada
juurdepääsu andmestikele, eelkõige luues ühtse juurdepääsupunkti ning tehes järk-
järgult kättesaadavaks avaliku sektori asutuste valduses olevad sobivad andmestikud
kõikidest andmetest või dokumentidest, mille suhtes käesolevat jagu kohaldatakse,
samuti liidu institutsioonide valduses olevatele andmetele, seda vormingus, mis on
juurdepääsetav, kergesti leitav ja taaskasutatav elektrooniliste vahendite abil.
4. alajagu
Teadusandmed
Artikkel 32t
Teadusandmed
(1) Liikmesriigid toetavad teadusandmete kättesaadavust ning kehtestavad selleks
riigisisesed põhimõtted ja asjaomased meetmed, et muuta avaliku sektori rahastatud
teadusandmed vaikimisi avatuse põhimõtet järgides vabalt kättesaadavaks („avatud
juurdepääsu põhimõte“) ja FAIR-põhimõtetega ühilduvaks. Seejuures võetakse
intellektuaalomandi õigusi, isikuandmete kaitset, konfidentsiaalsust, turvalisust ja
ET 43 ET
õigustatud ärihuvisid arvesse kooskõlas põhimõttega „nii avatud kui võimalik, nii
suletud kui vajalik“. Avatud juurdepääsu põhimõte on suunatud teadustööga
tegelevatele organisatsioonidele ja teadustööd rahastavatele organisatsioonidele.
(2) Ilma et see piiraks artikli 32n lõike 3 punkti d kohaldamist, peavad teadusandmed
olema vastavalt 1. jaole ning 2. jao 3. alajaole ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel
taaskasutatavad, juhul kui nende andmete loomist on rahastanud avalik sektor ning
teadlased, teadustööga tegelevad organisatsioonid või teadustööd rahastavad
organisatsioonid on need institutsiooni- või teemapõhise hoidla kaudu juba avalikult
kättesaadavaks teinud. Seejuures võetakse arvesse õiguspäraseid ärihuve,
teadmussiirde valdkonna tegevust ja varem olemas olnud intellektuaalomandiõigusi.
5. alajagu
Väärtuslikud andmestikud
Artikkel 32u
Väärtuslike andmestike temaatilised kategooriad
(1) Väärtuslike andmestike temaatilised kategooriad on sätestatud I lisas.
(2) Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikli 45 lõikega 2a vastu delegeeritud
õigusakte I lisa muutmiseks, et lisada sinna väärtuslike andmestike uusi temaatilisi
kategooriaid, mis kajastavad tehnoloogia ja turgude arengut.
Artikkel 32v
Teatavad väärtuslikud andmestikud ning nende avaldamise ja taaskasutamise kord
(1) Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse loetelu teatavatest
väärtuslikest andmestikest, mis kuuluvad I lisas esitatud kategooriatesse ning on
avaliku sektori asutuste ja riigi osalusega äriühingute valduses nende andmete või
dokumentide hulgas, mille suhtes kohaldatakse käesolevat jagu.
Kõnealused väärtuslikud andmestikud peavad olema
a) tasuta kättesaadavad, kui lõikest 3, 4 või 5 ei tulene teisiti;
b) masinloetavad;
c) rakendusliideste kaudu esitatavad ja
d) asjakohasel juhul hulgiallalaaditavad.
Rakendusaktidega võidakse täpsustada väärtuslike andmestike avaldamise ja
taaskasutamise korda. Kõnealune kord peab olema kooskõlas avatud
standardlitsentsidega.
See kord võib hõlmata taaskasutamise, andmevormingute ja metaandmete suhtes
kohaldatavaid tingimusi ning levitamise tehnilist korda. Liikmesriikide tehtud
investeeringuid avaandmete lähenemisviisidesse, näiteks teatavate standardite
arendamisse ja kasutuselevõtmisse tehtud investeeringuid, võetakse arvesse ja
hinnatakse võrreldes loetellu kaasamisest tuleneva võimaliku kasuga.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
(2) Teatavate väärtuslike andmestike kindlaksmääramine vastavalt lõikele 1 põhineb
nende potentsiaalil
ET 44 ET
a) luua olulisi sotsiaal-majanduslikke või keskkonnaga seotud hüvesid ja
innovaatilisi teenuseid;
b) tuua kasu suurele arvule kasutajatele, eelkõige VKEdele ja väikestele
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;
c) aidata saada tulu ja
d) kombineerida neid teiste andmestikega.
Komisjon korraldab selliste väärtuslike andmestike väljaselgitamise eesmärgil
asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas eksperditasandil, viib läbi mõjuhindamise
ning tagab andmete ja dokumentide taaskasutamise küsimuses täiendavuse
olemasolevate õigusaktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga
2010/40/EL. Mõjuhinnangus tuleb esitada kulude-tulude analüüs ning analüüs selle
kohta, kas väärtuslike andmestike tasuta pakkumisel selliste avaliku sektori asutuste
poolt, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete
täitmisest tulenevatest kuludest, oleks oluline mõju asjaomaste asutuste eelarvele.
Riigi osalusega äriühingute valduses olevate väärtuslike andmestike puhul
pööratakse mõju hindamise käigus erilist tähelepanu riigi osalusega äriühingute
rollile konkurentsipõhises majanduses.
(3) Erandina lõike 1 teise lõigu punktist a tuleb kõnealuses lõikes nimetatud
rakendusaktides sätestada, et väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavust ei
kohaldata riigi osalusega äriühingute valduses olevate teatavate väärtuslike
andmestike suhtes, kui see põhjustaks asjaomastel turgudel konkurentsimoonutusi.
(4) Lõike 1 teise lõigu punkti a kohast väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavaks
tegemise nõuet ei kohaldata raamatukogude, sealhulgas ülikooliraamatukogude,
muuseumide ja arhiivide puhul.
(5) Juhul kui väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavaks tegemine selliste avaliku
sektori asutuste poolt, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-
õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest, avaldaks olulist mõju
asjaomaste asutuste eelarvele, võivad liikmesriigid vabastada need asutused kuni
kaheks aastaks pärast lõike 1 kohaselt vastu võetud asjakohase rakendusakti
jõustumist kohustusest teha väärtuslikud andmestikud tasuta kättesaadavaks.
3. jagu
Avaliku sektori asutuste valduses olevate teatavatesse kategooriatesse kuuluvate
kaitstud andmete taaskasutamine
Artikkel 32w
Taaskasutamise tingimused
(1) Avaliku sektori asutused, kes on liikmesriigi õiguse alusel pädevad andma
taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele
kaitstud andmetele või dokumentidele või juurdepääsu andmisest keelduma, teevad
artiklis 32aa osutatud ühtse teabepunkti kaudu üldsusele kättesaadavaks sellise
taaskasutamise lubamise tingimused ja taaskasutamise taotlemise korra. Neid võivad
taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu andmisel või sellest keeldumisel aidata
artikli 32z lõikes 1 osutatud pädevad asutused.
Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori asutused on varustatud käesoleva artikli ja
artikli 32x järgimiseks vajalike ressurssidega.
ET 45 ET
(2) Andmete või dokumentide taaskasutamine ei mõjuta nende andmete või
dokumentide kaitstust ja on lubatud üksnes:
a) kooskõlas intellektuaalomandi õigustega;
b) juhul, kui taaskasutamise lubamise tulemusena ei avalikustata andmeid, mida
käsitatakse ärisaladust või statistiliste andmete konfidentsiaalsust käsitlevate
liidu või liikmesriigi õigusaktide kohaselt konfidentsiaalsena, välja arvatud
juhul, kui selline taaskasutamine on lubatud andmesubjekti nõusolekul või
andmevaldaja loal vastavalt lõikele 5;
c) kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.
(3) Selleks et tagada lõikes 2 osutatud kaitstuse säilimine, võivad avaliku sektori
asutused kehtestada järgmised nõuded:
a) andmete või dokumentide taaskasutamiseks antakse õigus vaid juhul, kui
avaliku sektori asutus või pädev asutus on taaskasutamise taotluse saamisel
taganud, et
i) need andmed või dokumendid on anonüümitud, kui tegemist on
isikuandmetega;
ii) need andmed või dokumendid on isikuandmete osas muul viisil ette
valmistatud;
iii) neid andmeid või dokumente on muudetud, koondatud või nende suhtes
on rakendatud muud aimatavuse kontrolli meetodit, kui tegemist on
äriliselt konfidentsiaalse teabega, sealhulgas ärisaladustega või
intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisuga;
b) andmetele või dokumentidele juurdepääs ja nende taaskasutamine võrgu kaudu
peab toimuma turvalises töötlemiskeskkonnas, mida pakub või kontrollib
avaliku sektori asutus;
c) kui kaugjuurdepääsu ei saa võimaldada kolmandate isikute õigusi ja huvisid
ohtu seadmata, peab andmetele või dokumentidele juurepääs ja nende
taaskasutamine toimuma ruumides, kus asub turvaline töötlemiskeskkond,
kooskõlas rangete turvastandarditega.
Esimese lõigu punkti a alapunktis i lubatud taaskasutamise korral kohaldatakse
andmete või dokumentide taaskasutamise suhtes 2. jaos sätestatud avaliku sektori
avaandmeid käsitlevaid norme. See ei piira artikli 32y kohaldamist, mis on
vastuolude korral ülimuslik.
Esimese lõigu punktide b ja c kohaselt lubatud taaskasutuse puhul kehtestavad
avaliku sektori asutused tingimused, mis tagavad kasutatava turvalise
töötlemiskeskkonna tehniliste süsteemide toimimise tervikluse.
(4) Avaliku sektori asutus jätab endale õiguse andmete või dokumentide kaitse
tervikluse säilitamiseks kontrollida taaskasutaja poolt andmete või dokumentide
töötlemise protsessi, vahendeid ja kõiki tulemusi. Samuti jätab ta endale õiguse
keelata selliste tulemuste kasutamine, milles sisalduv teave seab ohtu kolmandate
isikute õigused ja huvid. Otsus keelata tulemuste kasutamine peab olema taaskasutaja
jaoks arusaadav ja läbipaistev.
Kui liikmesriigi õigus ei näe ette konkreetseid kaitsemeetmeid seoses teatavatesse
kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamise puhul kohaldatavate
ET 46 ET
konfidentsiaalsuskohustustega, siis seab avaliku sektori asutus lõike 3 kohaselt
esitatud andmete või dokumentide taaskasutamise tingimuseks, et taaskasutaja peab
järgima konfidentsiaalsuskohustust, millega keelatakse sellise kolmandate isikute
õigusi ja huve ohustava teabe avalikustamine, mille taaskasutaja võib olla saanud
hoolimata kehtestatud kaitsemeetmetest. Isikustamata andmete loata taaskasutamise
puhul on taaskasutaja kohustatud viivituseta teavitama füüsilisi või juriidilisi isikuid,
kelle õigusi või huvisid see võib mõjutada, kasutades vajaduse korral avaliku sektori
asutuse abi.
(5) Kui andmete või dokumentide taaskasutamist ei saa vastavalt lõigetele 3 ja 4
võimaldada, on taaskasutamine võimalik ainult järgmistel juhtudel:
a) andmesubjekti nõusolekul, kui andmete edastamiseks ei ole muud õiguslikku
alust kui andmesubjekti nõusolek vastavalt määrusele (EL) 2016/679;
b) selliste andmevaldajate loal, kelle õigusi ja huve võib selline taaskasutamine
mõjutada.
Avaliku sektori asutus teeb kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega kõik endast
oleneva, et osutada abi võimalikele taaskasutajatele selliste andmesubjektide
nõusoleku või selliste andmevaldajate loa taotlemisel, kelle õigusi ja huvisid võib
niisugune taaskasutamine mõjutada, kui see on võimalik ilma, et sellest tuleneks
ebaproportsionaalne koormus avaliku sektori asutusele.
Kui avaliku sektori asutus osutab sellist abi, võivad teda aidata artiklis 32z osutatud
pädevad asutused.
Artikkel 32x
Nõuded seoses isikustamata andmete edastamisega taaskasutajate poolt kolmandatesse
riikidesse
(1) Kui taaskasutaja kavatseb edastada teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid kaitstud
isikustamata andmeid kolmandasse riiki, siis teavitab ta avaliku sektori asutust oma
kavatsusest edastada sellised andmed ja sellise edastamise eesmärgist andmete
taaskasutamise taotlemise ajal. Andmevaldaja loal toimuva taaskasutamise korral
teavitab taaskasutaja füüsilist või juriidilist isikut, kelle õigusi ja huve
taaskasutamine võib mõjutada, kõnealusest kavatsusest, eesmärgist ja asjakohastest
kaitsemeetmetest, kasutades vajaduse korral avaliku sektori asutuse abi. Avaliku
sektori asutus lubab taaskasutamist üksnes juhul, kui füüsiline või juriidiline isik
annab edastamiseks loa.
(2) Avaliku sektori asutused edastavad isikustamata konfidentsiaalseid või
intellektuaalomandi õigustega kaitstud andmeid taaskasutajale, kes kavatseb edastada
need andmed kolmandasse riiki, mis ei kuulu lõike 7 kohaselt kindlaks määratud
riikide hulka, üksnes juhul, kui taaskasutaja võtab lepingulise kohustuse
a) täita vastavalt intellektuaalomandi õigustele ning ärisaladust või statistiliste
andmete konfidentsiaalsust käsitlevale liidu või liikmesriigi õigusele
kehtestatud kohustusi isegi pärast seda, kui andmed on edastatud kolmandasse
riiki;
b) tunnistada andmeid edastava avaliku sektori asutuse liikmesriigi kohtute
pädevust mis tahes vaidluse puhul, mis puudutab intellektuaalomandi õiguste
ning ärisaladust ja statistiliste andmete konfidentsiaalsust käsitleva liidu või
liikmesriigi õiguse järgimist.
ET 47 ET
(3) Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse standardsed
lepingutingimused käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustuste täitmiseks.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
(4) Avaliku sektori asutused annavad vajaduse korral ja oma võimete piires
taaskasutajatele suuniseid ja abi seoses lõikes 2 osutatud kohustuste täitmisega.
(5) Kui seda õigustab märkimisväärne arv taotlusi kogu liidus seoses isikustamata
andmete taaskasutamisega teatavates kolmandates riikides, võib komisjon võtta vastu
rakendusakte, milles kinnitatakse, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalve- ning
täitmise tagamise kord vastab järgmistele tingimustele:
a) see tagab intellektuaalomandi ja ärisaladuste kaitse viisil, mis on sisuliselt
samaväärne liidu õiguse kohaselt tagatud kaitsega;
b) seda kohaldatakse ja täidetakse tõhusalt ning
c) sellega on ette nähtud tõhusad õiguskaitsevahendid.
(6) Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
(7) Konkreetsete liidu seadusandlike aktidega võidakse lugeda teatavad avaliku sektori
asutuste valduses olevad isikustamata andmete kategooriad käesoleva artikli
kohaldamisel väga tundlikeks, kui nende edastamine kolmandatesse riikidesse võib
seada ohtu liidu avaliku poliitika eesmärgid (näiteks ohutuse ja rahvatervise) või
põhjustada isikustamata ja anonüümitud andmete tagasituvastuse riski. Kui selline
õigusakt vastu võetakse, võtab komisjon kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud
õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, sätestades eritingimused, mis kehtivad
selliste andmete kolmandatesse riikidesse edastamise puhul.
Kui esimeses lõigus osutatud konkreetse liidu seadusandliku aktiga seda nõutakse,
siis võivad sellised eritingimused hõlmata edastamise suhtes kohaldatavaid tingimusi
või sellega seotud tehnilist korda, piiranguid seoses andmete taaskasutamisega
kolmandates riikides või isikute kategooriatega, kellel on õigus selliseid andmeid
kolmandatesse riikidesse edastada, või erandjuhtudel piiranguid seoses
kolmandatesse riikidesse edastamisega.
Taaskasutaja, kellele on antud õigus isikustamata andmeid taaskasutada, võib
andmeid edastada ainult neisse kolmandatesse riikidesse, mille puhul on täidetud
lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud tingimused.
Artikkel 32y
Tasud
(1) Teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamist lubavad
avaliku sektori asutused võivad võtta tasu selliste andmete taaskasutamise lubamise
eest.
(2) Kui avaliku sektori asutused kohaldavad tasusid, võtavad nad meetmeid, et pakkuda
stiimuleid teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamiseks
mitteärilistel eesmärkidel, näiteks teadusuuringuteks, ning idufirmade, VKEde ja
väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate poolt kooskõlas riigiabi
eeskirjadega. Sellega seoses võivad avaliku sektori asutused teha andmed
kättesaadavaks ka väiksema tasu eest või tasuta, eelkõige idufirmadele, VKEdele ja
väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kodanikuühendustele ning
ET 48 ET
teadus- ja haridusasutustele. Selleks võivad avaliku sektori asutused koostada loetelu
selliste taaskasutajate kategooriatest, kellele tehakse andmed või dokumendid
kättesaadavaks väiksema tasu eest või tasuta. Loetelu ja selle koostamise
kriteeriumid avalikustatakse.
(3) Tasud tulenevad kuludest, mis on seotud teatavatesse kategooriatesse kuuluvate
kaitstud andmete taaskasutamise taotluste menetlemisega, ja piirduvad vajalike
kuludega seoses
a) andmete reprodutseerimise, esitamise ja levitamisega;
b) õiguste saamisega;
c) isikuandmete ja ärisaladuse alla kuuluvate andmete anonüümimise või muul
viisil ettevalmistamisega, nagu on sätestatud artikli 32w („Taaskasutamise
tingimused“) lõikes 3;
d) turvalise töötlemiskeskkonna säilitamisega;
e) avaliku sektori välistelt kolmandatelt isikutelt käesoleva jao kohaselt
taaskasutamise lubamise õiguse omandamisega ning taaskasutajate
abistamisega selliste andmesubjektide nõusoleku ja andmevaldajate loa
taotlemisel, kelle õigusi ja huve võib kõnealune taaskasutamine mõjutada.
(4) Liikmesriigid kehtestavad tasude arvutamise kriteeriumid ja metoodika ning
avaldavad need. Avaliku sektori asutus avaldab kulude põhikategooriate ja kulude
jaotamisel kasutatud reeglite kirjelduse.
(5) Avaliku sektori asutused võivad nõuda väga suurtelt ettevõtjatelt käesoleva artikli
lõigete 2 ja 3 kohaselt lubatust suuremaid tasusid, tuginedes objektiivsetele
kriteeriumidele ja võttes arvesse ettevõtja majanduslikku võimsust või võimet
andmeid hankida, sealhulgas eelkõige määramist pääsuvalitsejaks määruse
(EL) 2022/1925 alusel. Kõik selliselt arvutatud tasud peavad olema
proportsionaalsed. Lisaks käesoleva artikli lõikes 3 loetletud elementidele võivad
sellised tasud hõlmata andmete kogumise ja koostamise kulusid, millele lisandub
mõistlik investeeringutulu.
Artikkel 32z
Pädevad asutused
(1) Iga liikmesriik määrab käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmiseks artikli 37
lõike 1 kohaselt ühe või mitu pädevat asutust, kes võivad olla pädevad konkreetses
sektoris, kuid peavad ühiselt hõlmama kõiki sektoreid, et abistada avaliku sektori
asutusi, kes annavad taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu teatavatesse
kategooriatesse kuuluvatele kaitstud andmetele või keelavad sellise juurdepääsu.
Liikmesriigid võivad asutada ühe või mitu uut pädevat asutust või tugineda
olemasolevatele avaliku sektori asutustele või avaliku sektori asutuste sisetalitustele,
mis vastavad käesolevas jaos sätestatud tingimustele.
(2) Pädevatele asutustele võidakse anda samuti õigus anda taaskasutamise eesmärgil
juurdepääs teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele kaitstud andmetele kooskõlas
liidu või liikmesriigi õigusega, mis näeb ette sellise juurdepääsu andmise. Kui need
pädevad asutused annavad taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu või keelavad selle,
kohaldatakse nende suhtes artikleid 32k, 32w, 32x, 32y ja 32ab.
(3) Pädevatel asutustel peavad olema piisavad õiguslikud, rahalised ja tehnilised
vahendid ning inimressursid, et täita neile määratud ülesandeid, sealhulgas vajalikud
ET 49 ET
tehnilised teadmised, mis võimaldavad järgida asjakohast liidu või liikmesriigi õigust
seoses artikli 2 punktis 54 osutatud teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele kaitstud
andmetele juurdepääsu korraga.
(4) Lõikes 1 osutatud abistamise raames võidakse vastavalt vajadusele
a) pakkuda tehnilist tuge, tehes kättesaadavaks turvalise töötlemiskeskkonna, et
võimaldada juurdepääsu andmete või dokumentide taaskasutamise eesmärgil;
b) anda juhiseid ja tehnilist tuge selle kohta, kuidas andmeid kõige paremini
struktureerida ja säilitada, et teha need andmed või dokumendid kergesti
kättesaadavaks;
c) pakkuda anonüümimise, pseudonüümimise ja eraelu puutumatuse säilitamise
tipptasemel meetodite jaoks tehnilist tuge, mis ei piirdu isikuandmetega, vaid
hõlmab ka äriliselt konfidentsiaalset teavet, sealhulgas ärisaladusi või
intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu;
d) osutada avaliku sektori asutustele vajaduse korral abi taaskasutajate toetamisel
seoses andmesubjektidelt nõusoleku või andmevaldajatelt loa taotlemisega
andmete taaskasutamiseks kooskõlas nende konkreetsete otsustega, muu hulgas
seoses jurisdiktsiooniga, kus andmete töötlemist kavandatakse, ning osutada
avaliku sektori asutustele abi tehniliste mehhanismide loomisel, mis
võimaldavad edastada taaskasutajate taotlusi nõusolekuks või loaks, kui see on
praktiliselt teostatav;
e) osutada avaliku sektori asutustele abi seoses taaskasutaja poolt artikli 32x
lõike 2 kohaselt võetud lepinguliste kohustuste piisavuse hindamisega.
Artikkel 32aa
Ühtne teabepunkt
(1) Iga liikmesriik määrab ühtse teabepunkti. See teabepunkt teeb kättesaadavaks
kergesti juurdepääsetava teabe artiklite 32w, 32x ja 32y kohaldamise kohta.
(2) Ühtne teabepunkt on pädev võtma vastu päringuid või taotlusi teatavatesse
kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamiseks ja edastab need – kui
see on võimalik ja kohane, siis automaatsete vahenditega – pädevatele avaliku
sektori asutustele või artikli 32z lõikes 1 osutatud pädevatele asutusele, kui see on
asjakohane.
(3) Ühtne teabepunkt võib VKEde, väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate,
idufirmade ja teadusasutuste jaoks luua eraldi, lihtsustatud ja hästi dokumenteeritud
teabekanali, et tegeleda nende vajaduste ja võimalustega artikli 2 punktis 54 osutatud
andmekategooriate taaskasutamise taotlemise puhul.
(4) Ühtne teabepunkt teeb elektrooniliste vahendite kaudu kättesaadavaks otsinguid
võimaldava peamiste dokumentide loetelu, mis sisaldab ülevaadet kõigi
olemasolevate dokumentide allikate kohta, sealhulgas vajaduse korral selliste
dokumentide allikate kohta, mis on kättesaadavad valdkondlikest, piirkondlikest või
kohalikest teabepunktidest, ning kus on esitatud olemasolevaid andmeid või
dokumente kirjeldav asjakohane teave, sealhulgas vähemalt andmete vormingu,
mahu ja nende taaskasutamise tingimuste kohta.
ET 50 ET
(5) Komisjon loob Euroopa ühtse juurdepääsupunkti, mis pakub riiklikes ühtsetes
teabepunktides kättesaadavate andmete või dokumentide otsinguid võimaldavat
elektroonilist registrit ja lisateavet selle kohta, kuidas nende ühtsete riiklike
teabepunktide kaudu andmeid või dokumente taotleda.
Artikkel 32ab
Taaskasutamistaotluste menetlemine
(1) Kui liikmesriigi õiguse kohaselt ei ole kehtestatud lühemaid tähtaegu, võtavad
pädevad avaliku sektori asutused või artikli 32z lõikes 1 osutatud pädevad asutused
teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamise taotlust
käsitleva otsuse vastu kahe kuu jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast.
(2) Äärmiselt ulatuslike ja keerukate taaskasutamistaotluste puhul võidakse kõnealust
kahekuulist tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Sellisel juhul teatatavad
pädevad avaliku sektori asutused või artikli 32z lõikes 1 osutatud pädevad asutused
taotlejale esimesel võimalusel, et menetlemiseks vajatakse rohkem aega, ning
lisatakse viivituse põhjendused.
(3) Kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel, keda lõikes 1 osutatud otsus otseselt
mõjutab, on õigus mõjusale õiguskaitsele asjaomase asutuse asukoha liikmesriigis.
Õigus õiguskaitsele sätestatakse liikmesriigi õiguses ja see hõlmab võimalust, et
otsuse vaatab läbi asjakohaste eriteadmistega erapooletu asutus, näiteks liikmesriigi
konkurentsiasutus, asjaomane dokumentidele juurdepääsu eest vastutav asutus,
määruse (EL) 2016/679 kohaselt loodud järelevalveasutus või liikmesriigi
kohtuasutus, kelle otsused on asjaomasele avaliku sektori asutusele või pädevale
asutusele siduvad.“
19. Artikkel 38 asendatakse järgmisega:
(1) „Ilma et see piiraks muude haldus- või õiguskaitsevahendite kohaldamist, on
füüsilistel ja juriidilistel isikutel õigus esitada kas individuaalselt või kohasel juhul
kollektiivselt kaebus
a) oma alalise elukoha, töökoha või asukoha liikmesriigi asjaomasele pädevale
asutusele, kui nad on leiavad, et nende käesolevast määrusest tulenevaid õigusi
on rikutud;
b) kõigis käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes konkreetselt
tunnustatud andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisatsiooni vastu andmevahendusteenuste registreerimise
eest vastutavale asjaomasele pädevale asutusele või
andmealtruismiorganisatsioonide registreerimise eest vastutavale asjaomasele
pädevale asutusele.
(2) Andmekoordinaator esitab taotluse korral füüsilistele ja juriidilistele isikutele kogu
teabe, mis on neile vajalik kaebuse esitamiseks asjaomasele pädevale asutusele.
(3) Pädev asutus, kellele kaebus esitati, teavitab kooskõlas liikmesriigi õigusega kaebuse
esitajat
a) menetlemise käigust ja tehtud otsusest ning
b) artikliga 39 ette nähtud õiguskaitsevahenditest.“
20. Artiklisse 40 lisatakse lõige 6:
ET 51 ET
„6. Käesolevat artiklit ei kohaldata VIIc peatüki suhtes.“
21. Artikli 41 järele lisatakse järgmine pealkiri:
„IXa PEATÜKK
Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu“.
22. Lisatakse järgmine artikkel 41a:
„Artikkel 41a
Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu
(1) Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu luuakse, et see nõustaks ja abistaks komisjoni
käesoleva määruse täitmise tagamise koordineerimisel ning tegutseks Euroopa
andmemajanduse ja -poliitika arendamisel aruteluplatvormina.
(2) Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu koosseisu kuuluvad vähemalt andmetega
seotud küsimustes pädevad liikmesriikide esindajad, käesoleva määruse II, III, V,
VIIa ja VIIc peatüki täitmise tagamise eest vastutavate pädevate asutuste, Euroopa
Andmekaitsenõukogu, Euroopa Andmekaitseinspektori ja ENISA esindajad ning ELi
VKEde saadik või VKEde saadikute võrgustiku nimetatud esindaja. Komisjon võib
otsustada lisada täiendavaid liikmete kategooriaid. Üksikekspertide nimetamisel
püüab komisjon saavutada kõnealuse rühma liikmete soolise ja geograafilise
tasakaalu.
(3) Komisjon otsustab erinevate koosseisude üle, kes täidavad Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu ülesandeid.
(4) Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu koosolekute eesistuja on komisjon.“
23. Artikkel 42 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 42
Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu roll
(1) Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu toetab käesoleva määruse järjepidevat
kohaldamist sellega, et teeb järgmist:
a) toimib andmepoliitika, andmehalduse, rahvusvaheliste andmevoogude ja
Euroopa andmemajandusega seotud valdkondadevaheliste suundumuste üle
peetavate strateegiliste arutelude foorumina;
b) nõustab ja abistab komisjoni seoses pädevate asutuste järjepidevate tavade
väljatöötamisega II, III, V, VII, VIIa ja VIIc peatüki täitmise tagamisel;
c) hõlbustab pädevate asutuste vahelist koostööd suutlikkuse suurendamise ja
teabevahetuse kaudu;
d) edendab liikmesriikide vahel kogemuste ja heade tavade vahetamist avaliku
sektori teabe taaskasutamise valdkonnas koostöös teiste asjaomaste
valitsusasutustega.“
24. Artiklit 45 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
ET 52 ET
„2. Artikli 29 lõikes 7, artikli 32u lõikes 2 ja artikli 33 lõikes 2 osutatud õigus
võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.“;
b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 29 lõikes 7, artikli 32u
lõikes 2 ja artikli 33 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi
võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste
delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa
Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba
jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“;
c) lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Artikli 29 lõike 7, artikli 32u lõike 2 või artikli 33 lõike 2 alusel vastu
võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega
nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa
Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa
Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et
nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel
pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“
25. Artiklit 46 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:
„Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL)
nr 182/2011 tähenduses.“;
b) lisatakse järgmine lõige 1a:
„1a. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011
artiklit 4.“
26. Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
i) sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„1. Hiljemalt 12. septembriks 2028 hindab komisjon II, III, IV, V, VI,
VII ja VIII peatükki ning esitab peamiste järelduste kohta aruande
Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele. Hindamise käigus analüüsitakse eelkõige järgmist:“;
ii) punkt m asendatakse järgmisega:
„m) käesoleva määruse mõju VKEdele ja väikestele keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele seoses nende
innovatsioonisuutlikkusega ning seoses andmetöötlusteenuste
kättesaadavusega liidu kasutajate jaoks ja uute kohustuste täitmise
koormusega.“;
b) lisatakse järgmine lõige 2a:
„2a. Hiljemalt [kuupäev: jõustumise kuupäev pluss 5 aastat] hindab komisjon
käesoleva määruse VIIa, VIIb ja VIIc peatükki ning esitab peamiste järelduste
kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele.
Aruandes analüüsitakse eelkõige järgmist:
ET 53 ET
a) andmevahendusteenuse osutajate registreerimise seis ja nende
pakutavate teenuste liik;
b) registreeritud andmealtruismiorganisatsioonide liik ja ülevaade
üldhuvi eesmärkidest, mille puhul andmeid jagatakse, et kehtestada
sellekohased selged kriteeriumid;
c) VIIc peatüki 2. jao kohaldamisala ning sotsiaalne ja majanduslik
mõju, sealhulgas
d) VIIc peatüki 2. jao kohaldamisalasse kuuluvate avaliku sektori
dokumentide taaskasutamise kasvu ulatus, eelkõige VKEde ja
väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate poolt;
e) väärtuslike andmestike mõju;
f) andmekaitse-eeskirjade ja taaskasutusvõimaluste koostoime;
g) liikmesriigid esitavad komisjonile kõnealuse aruande koostamiseks
vajaliku teabe.“;
c) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Lõigetes 1, 2 ja 2a osutatud aruannete alusel võib komisjon asjakohasel juhul
esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku käesoleva
määruse muutmiseks.“
27. Lisatakse I lisa, nii nagu on esitatud käesoleva määruse II lisas.
Artikkel 2
Määruse (EL) 2018/1724 muutmine
Määruse (EL) 2018/1724 II lisa tabelis asendatakse kanne „Ettevõtte asutamine, juhtimine ja
tegevuse lõpetamine“ järgmisega:
Elusündmused Menetlused Oodatav tulemus, mille
puhul pädev asutus
hindab taotlust kooskõlas
liikmesriigi õigusega, kui
see on asjakohane
Ettevõtte
asutamine,
juhtimine ja
tegevuse
lõpetamine
Majandustegevusest teavitamine,
majandustegevusega seotud load, muudatused
majandustegevuses ning majandustegevuse
lõpetamine põhjustel, mis ei hõlma maksejõuetust
ega likvideerimismenetlust, välja arvatud
majandustegevuse esmakordne registreerimine
äriregistris ning välja arvatud menetlused
äriühingute (ELi toimimise lepingu artikli 54 teise
lõigu tähenduses) asutamiseks või hiljem
asutamisdokumentides muudatuste tegemiseks
Kinnitus teate, muudatusi
puudutava teate või
majandustegevuse loa
taotluse kättesaamise
kohta
Tööandja (füüsilise isiku) registreerimine
kohustuslikus pensioni- ja kindlustusskeemis
Kinnitus registreerimise
kohta või
sotsiaalkindlustuse
ET 54 ET
registreerimisnumber
Töötajate registreerimine kohustuslikus pensioni- ja
kindlustusskeemis
Kinnitus registreerimise
kohta või
sotsiaalkindlustuse
registreerimisnumber
Ettevõtte tuludeklaratsiooni esitamine Deklaratsiooni
kättesaamise kinnitus
Sotsiaalkindlustussüsteemide teavitamine töötaja
lepingu lõppemisest, välja arvatud töölepingu
kollektiivse lõpetamise menetlused
Teatise kättesaamise
kinnitus
Töötajate sotsiaalmaksete tasumine Kättesaamistõend või
muu kinnitus töötajate
sotsiaalmaksete tasumise
kohta
Registreerimine andmevahendusteenuse osutajana Registreerimise kinnitus
Registreerimine liidus tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioonina
Registreerimise kinnitus
Artikkel 3
Määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) muutmine
Määrust (EL) 2016/679 muudetakse järgmiselt.
1. Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
(a) punkti 1 lisatakse järgmised laused:
„Füüsilise isikuga seotud teave ei kujuta endast kõigi teiste isikute või üksuste
jaoks tingimata isikuandmeid lihtsalt seetõttu, et teine üksus suudab selle
füüsilise isiku tuvastada. Teavet ei loeta konkreetse üksuse puhul
isikuandmeteks, kui asjaomane üksus ei suuda seda füüsilist isikut tuvastada,
keda teave puudutab, võttes arvesse vahendeid, mida see üksus mõistliku
tõenäosusega kasutab. Selline teave ei muutu asjaomase üksuse jaoks
isikuandmeteks lihtsalt seetõttu, et potentsiaalsel järgneval andmesaajal on
vahendid, mida mõistliku tõenäosusega kasutatakse selle füüsilise isiku
tuvastamiseks, keda teave puudutab.“;
(b) lisatakse järgmised punktid:
„32) „lõppseade“ – direktiivi 2008/63/EÜ artikli 1 punktis 1 sätestatud
lõppseade;
33) „elektroonilise side võrk“ – direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 1
määratletud elektroonilise side võrk;
34) „veebibrauser“ – määruse (EL) 2022/1925 artikli 2 punktis 11 määratletud
veebibrauser;
ET 55 ET
35) „meediateenus“ – määruse (EL) 2024/1083 artikli 2 punktis 1 määratletud
meediateenus;
36) „meediateenuse osutaja“ – määruse (EL) 2024/1083 artikli 2 punktis 2
määratletud meediateenuse osutaja;
37) „internetipõhine kasutajaliides“ – määruse (EL) 2022/2065 artikli 3
punktis m määratletud internetipõhine kasutajaliides;
38) „teadusuuringud“ – mis tahes uuringud, mis võivad toetada ka
innovatsiooni, näiteks tehnoloogia arendamine ja tutvustamine. Need
tegevused edendavad olemasolevaid teaduslikke teadmisi või rakendavad
olemasolevaid teadmisi uuenduslikul viisil, need viiakse ellu eesmärgiga
toetada ühiskonna üldiste teadmiste ja heaolu kasvu ning need järgivad
asjaomase teadusvaldkonna eetikastandardeid. See ei välista, et uuringute
eesmärk võib olla ka äriliste huvide edendamine.“
2. Artikli 5 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
„isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel
eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega
vastuolus; isikuandmete edasine töötlemine avalikes huvides toimuva
arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil loetakse
artikli 89 lõike 1 kohaselt algsete eesmärkidega kooskõlas olevaks sõltumata
käesoleva määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud tingimustest („eesmärgi
piirang“);“.
3. Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
(a) lõikesse 2 lisatakse järgmised punktid:
„k) töötlemine toimub seoses määruse (EL) 2024/1689 artikli 3 punktis 1
määratletud tehisintellektisüsteemi või tehisintellektimudeli arendamise ja
kasutamisega vastavalt lõikes 5 osutatud tingimustele;
l) biomeetriliste andmete töötlemine on vajalik andmesubjekti identiteedi
kinnitamiseks (kontrollimiseks), kusjuures kontrollimiseks vajalikud
biomeetrilised andmed või vahendid on andmesubjekti ainukontrolli all.“;
(b) lisatakse järgmine lõige:
„5. Lõike 2 punktis k osutatud töötlemise puhul rakendatakse asjakohaseid
korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et vältida isikuandmete eriliikide
kogumist ja muul viisil töötlemist. Kui vastutav töötleja tuvastab selliste
meetmete rakendamisest hoolimata tehisintellektisüsteemi või -mudeli
treenimiseks, testimiseks või valideerimiseks kasutatavates andmestikes või
tehisintellektisüsteemis või -mudelis isikuandmete eriliigid, peab vastutav
töötleja sellised andmed eemaldama. Kui nende andmete eemaldamine nõuab
ebaproportsionaalseid jõupingutusi, kaitseb vastutav töötleja igal juhul
viivitamata ja mõjusalt selliseid andmeid, et neid ei kasutataks väljundite
loomiseks, neid ei avalikustataks ega tehtaks muul viisil kolmandatele isikutele
kättesaadavaks.“
4. Artikli 12 lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Artiklite 13 ja 14 kohase teabe esitamine ning artiklite 15–22 ja 34 kohane
teavitamine ja meetmete võtmine on tasuta. Kui andmesubjekti taotlused on
ET 56 ET
ilmselgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige nende korduva iseloomu
tõttu, või artikli 15 kohaste taotluste puhul ka seetõttu, et andmesubjekt
kuritarvitab käesoleva määrusega antud õigusi, kasutades neid muul eesmärgil
kui oma andmete kaitseks, võib vastutav töötleja:
a) küsida mõistlikku tasu, võttes arvesse halduskulu, mis kaasneb teabe
esitamise või teavitamise või taotletud meetmete võtmisega, või
b) keelduda taotletud meetmete võtmisest.
Vastutav töötleja peab tõendama, et taotlus on ilmselgelt põhjendamatu või et
on mõistlik alus arvata, et see on ülemäärane.“
5. Artikli 13 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui isikuandmed on kogutud
andmesubjektide ja vastutava töötleja vahelise selge ja täpselt piiritletud suhte
raames, kus vastutav töötleja tegeleb tegevusega, mis ei ole andmemahukas,
ning on mõistlik alus eeldada, et andmesubjektil on juba lõike 1 punktides a
ja c osutatud teave, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja edastab andmed
teistele andmesaajatele või andmesaajate kategooriatele, edastab andmed
kolmandasse riiki, teeb artikli 22 lõikes 1 osutatud automatiseeritud otsuseid,
sealhulgas profiilianalüüsi, või kui töötlemine võib põhjustada andmesubjekti
õigustele ja vabadustele suurt ohtu artikli 35 tähenduses.“
6. Artiklisse 13 lisatakse lõige 5:
„5. Kui töötlemine toimub teadusuuringute eesmärgil ning lõigetes 1, 2 ja 3
osutatud teabe esitamine osutub võimatuks või nõuaks ebaproportsionaalseid
jõupingutusi, võttes arvesse artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimusi ja
kaitsemeetmeid, või kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kohustus võib
muuta selle töötlemise eesmärkide saavutamise võimatuks või seda tõsiselt
takistada, ei pea vastutav töötleja lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teavet esitama.
Sellistel juhtudel võtab vastutav töötleja asjakohased meetmed andmesubjekti
õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide kaitsmiseks, sealhulgas teeb teabe
avalikult kättesaadavaks.“
7. Artikli 22 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
„1. Otsus, millel on andmesubjektile õiguslikud tagajärjed või mis avaldab talle
samamoodi märkimisväärset mõju, võib põhineda ainult automatiseeritud
töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, üksnes siis, kui see otsus
a) on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötleja vahelise lepingu
sõlmimiseks või täitmiseks, sõltumata sellest, kas otsuse võiks teha muul
viisil kui ainult automatiseeritud vahenditega;
b) on lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi
õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti
õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks, või
c) põhineb andmesubjekti sõnaselgel nõusolekul.“
8. Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:
(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kui on toimunud isikuandmetega seotud rikkumine, mis võib tõenäoliselt
kaasa tuua suure ohu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, teatab vastutav
ET 57 ET
töötleja sellest viivitamata ja võimaluse korral hiljemalt 96 tunni jooksul pärast
rikkumisest teada saamist direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt loodud
ühtse kontaktpunkti kaudu artiklite 55 ja 56 kohaselt pädevale
järelevalveasutusele. Kui järelevalveasutust teavitatakse hiljem kui 96 tunni
jooksul, esitatakse teates viivituse kohta põhjendus.“;
(b) lisatakse järgmine lõige:
„1a. Kuni ühtse kontaktpunkti loomiseni vastavalt direktiivi (EL) 2022/2555
artiklile 23a teatavad vastutavad töötlejad isikuandmetega seotud rikkumistest
jätkuvalt otse artiklite 55 ja 56 kohaselt pädevale järelevalveasutusele.“;
(c) lisatakse järgmised lõiked:
„6. Andmekaitsenõukogu koostab ja esitab komisjonile ettepaneku ühise vormi
kohta, mida kasutatakse lõikes 1 osutatud pädevale järelevalveasutusele
isikuandmetega seotud rikkumisest teatamiseks, ning ettepaneku selliseid
asjaolusid sisaldava loetelu kohta, mille korral isikuandmetega seotud
rikkumine võib tõenäoliselt kaasa tuua suure ohu füüsilise isiku õigustele ja
vabadustele. Ettepanekud esitatakse komisjonile [väljaannete talitus: palun
lisada kuupäev: üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Komisjon
vaatab ettepaneku pärast selle nõuetekohast kaalumist vajaduse korral läbi ja
tal on õigus see rakendusaktina vastu võtta kooskõlas artikli 93 lõikes 2
sätestatud kontrollimenetlusega.
7. Lõikes 6 osutatud vorm ja loetelu vaadatakse läbi vähemalt iga kolme aasta
tagant ning vajaduse korral neid ajakohastatakse. Andmekaitsenõukogu esitab
komisjonile õigeaegselt oma hinnangu ja võimalikud ajakohastamise
ettepanekud. Komisjon vaatab ettepanekud pärast nende nõuetekohast
kaalumist läbi ja tal on õigus mis tahes ajakohastused lõikes 6 sätestatud korra
kohaselt vastu võtta.“
9. Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:
(a) lõiked 4, 5 ja 6 asendatakse järgmistega:
„4. Andmekaitsenõukogu koostab ja esitab komisjonile ettepaneku selliste
töötlemistoimingute loetelu kohta, mille suhtes kohaldatakse lõike 1 kohast
andmekaitsealase mõju hindamise nõuet.
5. Andmekaitsenõukogu koostab ja esitab komisjonile ettepaneku selliste
töötlemistoimingute loetelu kohta, mille puhul andmekaitsealast
mõjuhinnangut ei nõuta.
6. Andmekaitsenõukogu koostab ja esitab komisjonile ettepaneku
andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise ühtse vormi ja ühtse metoodika
kohta.“;
(b) lisatakse järgmised lõiked:
„6a. Lõigetes 4 ja 5 osutatud loetelude ning lõikes 6 osutatud vormi ja
metoodika ettepanekud esitatakse komisjonile [väljaannete talitus: palun lisada
kuupäev: 9 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Komisjon vaatab
ettepanekud pärast nende nõuetekohast kaalumist vajaduse korral läbi ja tal on
ET 58 ET
õigus need rakendusaktina vastu võtta kooskõlas artikli 93 lõikes 2 sätestatud
kontrollimenetlusega.
6b. Lõikes 6a osutatud loetelud, vorm ja metoodika vaadatakse läbi vähemalt
iga kolme aasta tagant ning vajaduse korral neid ajakohastatakse.
Andmekaitsenõukogu esitab komisjonile õigeaegselt oma hinnangu ja
võimalikud ajakohastamise ettepanekud. Komisjon vaatab ettepanekud pärast
nende nõuetekohast kaalumist läbi ja tal on õigus mis tahes ajakohastused
lõikes 6a sätestatud korra kohaselt vastu võtta.
6c. Järelevalveasutuste kehtestatud ja avalikustatud selliste töötlemistoimingute
loetelud, mille suhtes kohaldatakse andmekaitsealase mõju hindamise nõuet,
ning selliste töötlemistoimingute loetelud, mille puhul ei ole andmekaitsealane
mõjuhinnang nõutav, jäävad kehtima, kuni komisjon võtab vastu lõikes 6a
osutatud rakendusakti.“
10. Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 41a
(1) Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et täpsustada vahendeid ja kriteeriume,
mille abil otsustatakse, kas pseudonüümimise tulemusel saadud andmed ei ole enam
teatavate üksuste jaoks isikuandmed.
(2) Lõike 1 kohaldamiseks komisjon
a) hindab kasutadaolevate meetodite taset;
b) töötab välja kriteeriumid ja/või kategooriad, mille alusel vastutavad töötlejad ja
andmesaajad saaksid hinnata tagasituvastuse riski seoses tüüpiliste
andmesaajatega.
(3) Rakendusaktis sätestatud vahendite ja kriteeriumide rakendamist võib kasutada
tõendina, et andmed ei võimalda andmesubjektide tagasituvastust.
(4) Komisjon teeb rakendusaktide ettevalmistamisel tihedat koostööd Euroopa
Andmekaitsenõukoguga. Euroopa Andmekaitsenõukogu esitab rakendusaktide
eelnõude kohta arvamuse kaheksa nädala jooksul alates komisjonilt eelnõu
saamisest.
(5) Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 3 osutatud
kontrollimenetlusega.“
11. Artikli 57 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
(a) punkt k jäetakse välja.
12. Artikli 64 lõike 1 punkt a jäetakse välja.
13. Artikli 70 lõike 1 punkt h jäetakse välja.
14. Artikli 70 lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:
„ha) koostab ja esitab artikli 35 kohaselt komisjonile ettepaneku selliste
töötlemistoimingute loetelu kohta, mille suhtes kohaldatakse andmekaitsealase
mõjuhinnangu tegemise nõuet ja mille puhul ei ole andmekaitsealane mõjuhinnang
nõutav;
hb) koostab ja esitab artikli 35 kohaselt komisjonile ettepaneku andmekaitsealase
mõjuhinnangu tegemise ühtse vormi ja ühtse metoodika kohta;
ET 59 ET
hc) koostab ja esitab artikli 33 kohaselt komisjonile ettepaneku ühtse vormi kohta,
mida kasutatakse pädeva järelevalveasutuse teavitamiseks isikuandmetega seotud
rikkumisest, ning ettepaneku selliseid asjaolusid sisaldava loetelu kohta, mille korral
isikuandmetega seotud rikkumine võib tõenäoliselt kaasa tuua suure ohu füüsilise
isiku õigustele ja vabadustele.“
15. Artikli 88 järele lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 88a
Isikuandmete töötlemine füüsiliste isikute lõppseadmetes
(1) Isikuandmete talletamine füüsilise isiku lõppseadmesse või juurdepääs sellisesse
seadmesse juba talletatud isikuandmetele on lubatud ainult juhul, kui asjaomane isik
on andnud selleks nõusoleku vastavalt käesolevale määrusele.
(2) Lõige 1 ei välista isikuandmete talletamist füüsilise isiku lõppseadmesse või
juurdepääsu sellisesse seadmesse juba talletatud isikuandmetele, kui see toimub liidu
või liikmesriigi õiguse alusel artikli 6 tähenduses ja tingimustel, et tagada artikli 23
lõikes 1 osutatud eesmärkide täitmine.
(3) Isikuandmete talletamine füüsilise isiku lõppseadmesse või juurdepääs sellisesse
seadmesse juba talletatud isikuandmetele ilma nõusolekuta ning nende isikuandmete
edasine töötlemine on seaduslik, kui see on vajalik mõnel järgmisel eesmärgil:
a) elektroonilise side edastamiseks elektroonilise side võrgu kaudu;
b) sellise teenuse osutamiseks, mida andmesubjekt on sõnaselgelt taotlenud;
c) koondteabe loomiseks veebiteenuse kasutamise kohta, et mõõta sellise teenuse
kasutajaskonda, kui seda teeb veebiteenuse vastutav töötleja ainult enda
tarbeks;
d) vastutava töötleja poolt osutatava ja andmesubjekti poolt taotletud teenuse või
sellise teenuse osutamiseks kasutatava lõppseadme turvalisuse säilitamiseks
või taastamiseks.
(4) Kui isikuandmete talletamine füüsilise isiku lõppseadmesse või juurdepääs sellisesse
seadmesse juba talletatud isikuandmetele põhineb nõusolekul, kohaldatakse järgmist:
a) andmesubjektil peab olema võimalik keelduda nõusoleku andmisest lihtsal ja
arusaadaval viisil ühe nupuliigutusega või samaväärse vahendiga;
b) kui andmesubjekt annab nõusoleku, ei tohi vastutav töötleja esitada uut
nõusoleku taotlust samal eesmärgil ajavahemiku jooksul, mil vastutav töötleja
võib õiguspäraselt tugineda andmesubjekti nõusolekule;
c) kui andmesubjekt keeldub nõusoleku andmisest, ei tohi vastutav töötleja
vähemalt kuue kuu jooksul esitada uut nõusoleku taotlust samal eesmärgil.
Käesolevat lõiget kohaldatakse ka nõusoleku alusel toimuva isikuandmete edasise
töötlemise suhtes.
(5) Käesolevat artiklit kohaldatakse alates [väljaannete talitus: palun märkida kuupäev:
6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Artikkel 88b
ET 60 ET
Andmesubjekti valikute automatiseeritud ja masinloetav märkimine seoses füüsilise isiku
lõppseadmes olevate isikuandmete töötlemisega
(1) Vastutavad töötlejad tagavad, et nende internetipõhised kasutajaliidesed võimaldavad
andmesubjektidel:
a) anda nõusoleku automatiseeritud ja masinloetavate vahenditega, tingimusel et
käesolevas määruses sätestatud nõusoleku andmise tingimused on täidetud;
b) keelduda nõusoleku andmisest ja kasutada artikli 21 lõike 2 kohaselt vastuväite
esitamise õigust automatiseeritud ja masinloetavate vahenditega.
(2) Vastutavad töötlejad austavad valikuid, mille andmesubjektid on teinud vastavalt
lõikele 1.
(3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata meediateenuse osutajatest vastutavate töötlejate suhtes,
kui nad osutavad meediateenuseid.
(4) Komisjon palub vastavalt määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikele 1 ühel või
mitmel Euroopa standardiorganisatsioonil koostada standardid andmesubjektide
valikute masinloetavate märgete tõlgendamiseks.
Vastutavate töötlejate internetipõhised kasutajaliidesed, mis on vastavuses
harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa
Liidu Teatajas, loetakse olevat vastavuses nõuetega, mida nimetatud standardid või
nende osad käsitlevad ja mis on sätestatud lõikes 1.
(5) Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse alates [väljaannete talitus: palun märkida kuupäev:
24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
(6) Veebibrauserite pakkujad, kes ei ole VKEd, tagavad tehnilised vahendid, mis
võimaldavad andmesubjektidel anda nõusoleku või keelduda nõusoleku andmisest
ning kasutada artikli 21 lõike 2 kohaselt vastuväite esitamise õigust automatiseeritud
ja masinloetavate vahenditega, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1, mida
kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2–5.
(7) Lõiget 6 kohaldatakse alates [väljaannete talitus: palun märkida kuupäev: 48 kuud
pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Artikkel 88c
Töötlemine seoses tehisintellekti arendamise ja käitamisega
Kui isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja huvides seoses määruse
(EL) 2024/1689 artikli 3 punktis 1 määratletud tehisintellektisüsteemi või
tehisintellektimudeli arendamise ja käitamisega, võib selline töötlemine vajaduse korral
toimuda õigustatud huvi alusel määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punkti f tähenduses,
välja arvatud juhul, kui muudes liidu või liikmesriigi õigusaktides on sõnaselgelt nõutud
nõusolekut ja kui sellised huvid on vähem olulised kui andmesubjekti huvid või põhiõigused
ja -vabadused, mis nõuavad isikuandmete kaitset, eelkõige juhul, kui andmesubjekt on laps.
Sellise töötlemise korral tuleb kohaldada asjakohaseid korralduslikke ja tehnilisi meetmeid
ning andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsemeetmeteid, näiteks selleks, et tagada
võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtte järgimine allikate valiku etapis ning
tehisintellektisüsteemi või -mudeli treenimise ja testimise etapis, kaitsta
ET 61 ET
tehisintellektisüsteemis või -mudelis jääkandmetena säiluvaid andmeid avalikustamise eest,
tagada andmesubjektidele suurem läbipaistvus ning anda andmesubjektidele tingimusteta
õigus esitada vastuväiteid oma isikuandmete töötlemisele.“
Artikkel 4
Määruse (EL) 2018/1725 (ELi isikuandmete kaitse määruse) muutmine
Määrust (EL) 2018/1725 muudetakse järgmiselt.
1. Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
(a) punkti 1 lisatakse järgmised laused:
„Füüsilise isikuga seotud teave ei kujuta endast kõigi teiste isikute või üksuste
jaoks tingimata isikuandmeid lihtsalt seetõttu, et teine üksus suudab selle
füüsilise isiku tuvastada. Teavet ei loeta konkreetse üksuse puhul
isikuandmeteks, kui asjaomane üksus ei suuda seda füüsilist isikut tuvastada,
keda teave puudutab, võttes arvesse vahendeid, mida see üksus mõistliku
tõenäosusega kasutab. Selline teave ei muutu asjaomase üksuse jaoks
isikuandmeteks lihtsalt seetõttu, et potentsiaalsel järgneval andmesaajal on
vahendid, mida mõistliku tõenäosusega kasutatakse selle füüsilise isiku
tuvastamiseks, keda teave puudutab.“;
(b) punkt 25 asendatakse järgmisega:
„25) „elektroonilise side võrk“ – direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 1
määratletud elektroonilise side võrk;“
(c) lisatakse järgmised punktid:
„27) „mobiilirakendus“ – direktiivi (EL) 2016/2102 artikli 3 punktis 2
määratletud mobiilirakendus;
28) „internetipõhine kasutajaliides“ – määruse (EL) 2022/2065 artikli 3
punktis m määratletud internetipõhine kasutajaliides;
29) „teadusuuringud“ – mis tahes uuringud, mis võivad toetada ka
innovatsiooni, näiteks tehnoloogia arendamine ja tutvustamine. Need
tegevused edendavad olemasolevaid teaduslikke teadmisi või rakendavad
olemasolevaid teadmisi uuenduslikul viisil, need viiakse ellu eesmärgiga
toetada ühiskonna üldiste teadmiste ja heaolu kasvu ning need järgivad
asjaomase teadusvaldkonna eetikastandardeid. See ei välista, et uuringute
eesmärk võib olla ka äriliste huvide edendamine.“
2. Artikli 4 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning
õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende
eesmärkidega vastuolus; isikuandmete edasine töötlemine avalikes huvides
toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil
loetakse artikli 13 kohaselt algsete eesmärkidega kooskõlas olevaks sõltumata
käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tingimustest („eesmärgi piirang“);“.
3. Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
(a) lõikesse 2 lisatakse järgmised punktid:
ET 62 ET
„k) töötlemine toimub seoses määruse (EL) 2024/1689 artikli 3 punktis 1
määratletud tehisintellektisüsteemi või tehisintellektimudeli arendamise ja
käitamisega vastavalt lõikes 4 osutatud tingimustele; .
l) biomeetriliste andmete töötlemine on vajalik andmesubjekti identiteedi
kinnitamiseks (kontrollimiseks), kusjuures kontrollimiseks vajalikud
biomeetrilised andmed või vahendid on andmesubjekti ainukontrolli all.“;
(b) lisatakse järgmine lõige 4:
„4. Lõike 2 punktis k osutatud töötlemise puhul rakendatakse asjakohaseid
korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et vältida isikuandmete eriliikide
kogumist ja muul viisil töötlemist. Kui vastutav töötleja tuvastab selliste
meetmete rakendamisest hoolimata tehisintellektisüsteemi või -mudeli
treenimiseks, testimiseks või valideerimiseks kasutatavates andmestikes või
tehisintellektisüsteemis või -mudelis isikuandmete eriliigid, peab vastutav
töötleja sellised andmed eemaldama. Kui nende andmete eemaldamine nõuab
ebaproportsionaalseid jõupingutusi, kaitseb vastutav töötleja igal juhul
viivitamata ja mõjusalt selliseid andmeid, et neid ei kasutataks väljundite
loomiseks, neid ei avalikustataks ega tehtaks muul viisil kolmandatele isikutele
kättesaadavaks.“
4. Artikli 14 lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Artiklite 15 ja 16 kohase teabe esitamine ning artiklite 17–24 ja 35 kohane
teavitamine ja meetmete võtmine on tasuta. Kui andmesubjekti taotlused on
ilmselgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige nende korduva iseloomu
tõttu, või artikli 17 kohaste taotluste puhul ka seetõttu, et andmesubjekt
kuritarvitab käesoleva määrusega antud õigusi, kasutades neid muul eesmärgil
kui oma andmete kaitseks, võib vastutav töötleja keelduda taotluse
rahuldamisest. Vastutav töötleja peab tõendama, et taotlus on ilmselgelt
põhjendamatu või et on mõistlik alus arvata, et see on ülemäärane.“
5. Artiklisse 15 lisatakse uus lõige 5:
„5. Kui töötlemine toimub teadusuuringute eesmärgil ning lõigetes 1, 2 ja 3
osutatud teabe esitamine osutub võimatuks või nõuaks ebaproportsionaalseid
jõupingutusi, võttes arvesse artiklis 13 osutatud tingimusi ja kaitsemeetmeid,
või kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kohustus võib muuta selle
töötlemise eesmärkide saavutamise võimatuks või seda tõsiselt takistada, ei pea
vastutav töötleja lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teavet esitama. Sellistel juhtudel
võtab vastutav töötleja asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste, vabaduste
ja õigustatud huvide kaitsmiseks, sealhulgas teeb teabe avalikult
kättesaadavaks.“
6. Artikli 24 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
„1. Otsus, millel on andmesubjektile õiguslikud tagajärjed või mis avaldab talle
samamoodi märkimisväärset mõju, võib põhineda ainult automatiseeritud
töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, üksnes siis, kui see otsus
a) on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötleja vahelise lepingu
sõlmimiseks või täitmiseks, sõltumata sellest, kas otsuse võiks teha muul
viisil kui ainult automatiseeritud vahenditega;
ET 63 ET
b) on lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu õigusega, milles on
sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste
ning õigustatud huvide kaitsmiseks, või
c) põhineb andmesubjekti sõnaselgel nõusolekul.“
7. Artikli 34 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kui on toimunud isikuandmetega seotud rikkumine, mis võib tõenäoliselt
kaasa tuua suure ohu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, teatab vastutav
töötleja isikuandmetega seotud rikkumisest Euroopa Andmekaitseinspektorile
põhjendamatu viivituseta ja võimaluse korral 96 tunni jooksul pärast sellest
teada saamist. Kui Euroopa Andmekaitseinspektorit teavitatakse hiljem kui
96 tunni jooksul, esitatakse teates viivituse kohta põhjendus.“
8. Artiklile 37 lisatakse järgmised lõiked:
„2. Isikuandmete talletamine füüsilise isiku lõppseadmesse või juurdepääs
sellisesse seadmesse juba talletatud isikuandmetele on lubatud ainult juhul, kui
asjaomane isik on andnud selleks nõusoleku vastavalt käesolevale määrusele.
3. Lõige 1 ei välista isikuandmete talletamist füüsilise isiku lõppseadmesse või
juurdepääsu sellisesse seadmesse juba talletatud isikuandmetele, kui see
toimub liidu õiguse alusel artikli 5 tähenduses ja tingimustel, et tagada
artikli 25 lõikes 1 osutatud eesmärkide täitmine.
4. Isikuandmete talletamine füüsilise isiku lõppseadmesse või juurdepääs
sellisesse seadmesse juba talletatud isikuandmetele ilma nõusolekuta ning
nende isikuandmete edasine töötlemine on seaduslik, kui see on vajalik mõnel
järgmisel eesmärgil:
a) elektroonilise side edastamiseks elektroonilise side võrgu kaudu;
b) sellise teenuse osutamiseks, mida andmesubjekt on sõnaselgelt
taotlenud;
c) koondteabe loomiseks veebiteenuse kasutamise kohta, et mõõta sellise
teenuse kasutajaskonda, kui seda teeb veebiteenuse vastutav töötleja
ainult enda tarbeks;
d) vastutava töötleja poolt osutatava ja andmesubjekti poolt taotletud
teenuse või sellise teenuse osutamiseks kasutatava lõppseadme
turvalisuse säilitamiseks või taastamiseks.
5. Kui isikuandmete talletamine füüsilise isiku lõppseadmesse või juurdepääs
sellisesse seadmesse juba talletatud isikuandmetele põhineb nõusolekul,
kohaldatakse järgmist:
a) andmesubjektil peab olema võimalik keelduda nõusoleku andmisest
lihtsal ja arusaadaval viisil ühe nupuliigutusega või samaväärse
vahendiga;
b) kui andmesubjekt annab nõusoleku, ei tohi vastutav töötleja esitada
uut nõusoleku taotlust samal eesmärgil ajavahemiku jooksul, mil vastutav
töötleja võib õiguspäraselt tugineda andmesubjekti nõusolekule;
c) kui andmesubjekt keeldub nõusoleku andmisest, ei tohi vastutav
töötleja vähemalt kuue kuu jooksul esitada uut nõusoleku taotlust samal
eesmärgil.
ET 64 ET
Käesolevat lõiget kohaldatakse ka nõusoleku alusel toimuva isikuandmete
edasise töötlemise suhtes.
6. Käesolevat artiklit kohaldatakse alates [väljaannete talitus: palun märkida
kuupäev: 6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
7. Vastutavad töötlejad tagavad, et nende internetipõhised kasutajaliidesed
võimaldavad andmesubjektidel:
a) anda nõusoleku automatiseeritud ja masinloetavate vahenditega,
tingimusel et käesolevas määruses sätestatud nõusoleku andmise
tingimused on täidetud;
b) keelduda nõusoleku andmisest automatiseeritud ja masinloetavate
vahenditega.
8. Vastutavad töötlejad austavad valikuid, mille andmesubjektid on teinud
vastavalt lõikele 7.
9. Vastutavate töötlejate internetipõhised kasutajaliidesed, mis on vastavuses
määruse (EL) 2016/679 artikli 88b lõikes 4 osutatud harmoneeritud
standarditega või nende osadega, loetakse olevat vastavuses nõuetega, mida
nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja mis on sätestatud lõikes 7.
10. Lõikeid 7–9 kohaldatakse alates [väljaannete talitus: palun märkida
kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].“
8) Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel tuleks kohaldada
komisjoni vastu võetud loetelusid, vormi ja metoodikat, millele on osutatud
määruse (EL) 2016/679 artikli 35 lõikes 6a.“;
b) lõiked 5 ja 6 jäetakse välja.
9) Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 45a
Käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel tuleks kohaldada komisjoni vastu
võetud ühiseid kriteeriume, millele on osutatud määruse (EL) 2016/679 artiklis 41a.“
Artikkel 5
Direktiivi 2002/58/EÜ (e-privaatsuse direktiiv) muutmine
Direktiivi 2002/58/EÜ muudetakse järgmiselt.
1. Artikkel 4 jäetakse välja.
2. Artikli 5 lõike 3 järele lisatakse järgmine lõik:
„Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui abonent või kasutaja on füüsiline isik ja
salvestatud või juurdepääsetav teave kujutab endast isikuandmeid või viib
isikuandmete töötlemiseni.“
ET 65 ET
Artikkel 6
Direktiivi (EL) 2022/2555 muutmine
Direktiivi (EL) 2022/2555 muudetakse järgmiselt.
1. Lisatakse järgmine artikkel 23a:
„Artikkel 23a
Intsidentidest teatamise ühtne kontaktpunkt
1. ENISA loob ühtse kontaktpunkti ja haldab seda, et toetada kohustust teatada
intsidentidest ja nendega seotud sündmustest liidu õigusaktide alusel, kui see on
nende liidu õigusaktidega ette nähtud („ühtne kontaktpunkt“). Ilma et see piiraks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2847 artikli 16 kohaldamist,
võib ENISA tagada, et ühtne kontaktpunkt tugineb kõnealuse määruse alusel loodud
ühtsele aruandlusplatvormile.
2. ENISA võtab asjakohaseid ja proportsionaalseid tehnilisi, operatiivseid ja
korralduslikke meetmeid, et hallata ühtse kontaktpunkti turvalisust ja ühtse
kontaktpunkti kaudu esitatavat või levitatavat teavet ohustavaid riske. ENISA võtab
arvesse lõikes 1 osutatud liidu õigusaktide kohaselt esitatava või levitatava teabe
tundlikkust ning tagab, et kõnealuste liidu õigusaktide kohastel pädevatel asutustel
on juurdepääs teabele ja nad töötlevad seda kõnealuste liidu õigusaktide kohaselt.
3. ENISA esitab ja rakendab ühtse kontaktpunkti loomist, haldamist ja turvalist
toimimist käsitlevate tehniliste, operatiivsete ja korralduslike meetmete
spetsifikatsioonid. ENISA töötab spetsifikatsioonid välja koostöös komisjoni,
küberintsidentidele reageerimise üksuste võrgustiku ja lõikes 1 osutatud liidu
õigusaktide kohaste pädevate asutustega. Spetsifikatsioonidega tagatakse järgmine:
a) koostalitlusvõime tagamiseks vajalik suutlikkus seoses lõikes 1 osutatud
muude asjakohaste teatamiskohustustega;
b) kehtestatud on tehnilised meetmed, mis võimaldavad lõikes 1 osutatud liidu
õigusaktide kohastel asjaomastel üksustel ja asutustel ühtsest kontaktpunktist
pärit teabele juurde pääseda, seda esitada, saada, edastada või muul viisil
töödelda, ning ette on nähtud tehnilised protokollid ja vahendid, mis
võimaldavad üksustel ja asutustel saadud teavet oma süsteemides edasi
töödelda;
c) lõikes 1 osutatud liidu õigusaktide alusel kehtestatud intsidentidest teatamise
nõuete iseärasusi võetakse nõuetekohaselt arvesse;
d) vajaduse korral on ühtse kontaktpunkt koostalitlusvõimeline ja ühilduv
[määruse ettepanekus (lisada ettepaneku pealkiri)] osutatud Euroopa
ettevõtluskukrutega ning Euroopa ettevõtluskukruid saab kasutada vähemalt
ühtset kontaktpunkti kasutavate üksuste identifitseerimiseks ja autentimiseks;
e) ühtset kontaktpunkti kasutavad üksused saavad ühtse kontaktpunkti kaudu
varem esitatud teabe välja võtta ja seda täiendada;
f) üksuse poolt ühtse kontaktpunkti kaudu esitatud teabe kohta käivat ühekordset
teadet saab kasutada selliste aruandluskohustuste täitmiseks, mis on sätestatud
muudes liidu õigusaktides, millega on ette nähtud intsidentidest teatamine
ühtsele kontaktpunktile.
ET 66 ET
4. ENISA-l ei ole juurdepääsu ühtse kontaktpunkti kaudu esitatud teadetele, kui
lõikes 1 osutatud liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
5. Pärast komisjoniga ja asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud pädevate asutustega
konsulteerimist katsetab ENISA ühtse kontaktpunkti toimimist [18] kuu jooksul
alates käesoleva määruse jõustumisest iga lisatud liidu õigusakti puhul, võttes muu
hulgas arvesse igas asjaomases liidu õigusaktis sätestatud teadete iseärasusi ja neile
esitatavaid nõudeid. ENISA võimaldab intsidentidest vastavalt lõikes 1 osutatud liidu
õigusaktidele teatada alles pärast toimimise katsetamist ja pärast seda, kui komisjon
on avaldanud lõike 6 kohase teate.
6. Komisjon hindab koostöös ENISAga ühtse kontaktpunkti nõuetekohast toimimist,
usaldusväärsust, terviklikkust ja konfidentsiaalsust. Kui komisjon leiab pärast
küberintsidentidele reageerimise üksuste võrgustiku ja lõikes 1 osutatud liidu
õigusaktide kohaste pädevate asutustega konsulteerimist, et ühtne kontaktpunkt tagab
nõuetekohase toimimise, usaldusväärsuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse,
avaldab ta sellekohase teate Euroopa Liidu Teatajas.
7. Kui komisjon leiab oma hinnangus, et ühtne kontaktpunkt ei taga nõuetekohast
toimimist, usaldusväärsust, terviklikkust või konfidentsiaalsust, võtab ENISA
koostöös komisjoniga viivitamata kõik vajalikud parandusmeetmed, et tagada
nõuetekohane toimimine, usaldusväärsus, terviklikkus või konfidentsiaalsus, ning
teavitab komisjoni tulemustest. Seejärel hindab komisjon uuesti ühtse kontaktpunkti
nõuetekohast toimimist, usaldusväärsust, terviklikkust või konfidentsiaalsust ning
avaldab teate vastavalt lõikele 6.“
2. Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:
„Liikmesriigid tagavad, et elutähtsad ja olulised üksused teavitavad artikli 23a
kohaselt loodud ühtse kontaktpunkti kaudu põhjendamatu viivituseta oma
CSIRTi, või kui see on kohaldatav, oma pädevat asutust vastavalt käesoleva
artikli lõikele 4 kõikidest intsidentidest, mis nende teenuste osutamist
märkimisväärselt mõjutavad, nagu on osutatud lõikes 3 (edaspidi „oluline
intsident“).“;
a) lisatakse järgmine lõige 12:
„Kui tootja teatab tõsisest intsidendist vastavalt määruse (EL) 2024/2847
artikli 14 lõikele 3 ja kõnealuse artikli kohane intsidendi teade sisaldab
käesoleva artikli lõikes 4 nõutud asjakohast teavet, loetakse tootja poolt
määruse (EL) 2024/2847 artikli 14 lõike 3 kohaselt esitatud teade käesoleva
artikli lõike 4 kohaseks teavitamiseks.“
3. Artikli 30 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid tagavad, et lisaks artiklis 23 sätestatud teatamiskohustusele
võivad artikli 23a kohaselt loodud ühtse kontaktpunkti kaudu CSIRTidele, või
kui see on kohaldatav, pädevatele asutustele vabatahtlikult teatada
a) elutähtsad ja olulised üksused intsidentidest, küber- ja intsidendiohtudest;
b) muud kui punktis a osutatud üksused olenemata sellest, kas nad kuuluvad
käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, olulistest intsidentidest, küber- ja
intsidendiohtudest.“
ET 67 ET
Artikkel 7
Määruse (EL) 910/2014 muutmine
Määrust (EL) 910/2014 muudetakse järgmiselt.
1. Artiklisse 19a lisatakse järgmine lõige 1a:
„1a. Käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohased teated järelevalveasutusele, ja
kui see on kohaldatav, muudele asjaomastele pädevatele asutustele edastatakse
direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt ühtse kontaktpunkti kaudu.“
2. Artiklisse 24 lisatakse järgmine lõige 2a:
„2a. Käesoleva artikli lõike 2 punkti fb kohased teated järelevalveasutusele, ja
kui see on kohaldatav, muudele asjaomastele pädevatele asutustele edastatakse
direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohase ühtse kontaktpunkti kaudu.“
3. Artiklisse 45a lisatakse järgmine lõige 3a:
„3a. Lõike 3 kohased teated komisjonile ja pädevale järelevalveasutusele
edastatakse direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohase ühtse kontaktpunkti
kaudu.“
Artikkel 8
Määruse (EL) 2022/2554 muutmine
Määruse (EL) 2022/2554 artiklit 19 muudetakse järgmiselt.
1. Lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Finantssektori ettevõtjad teatavad tõsistest IKT intsidentidest artiklis 46
osutatud asjaomasele pädevale asutusele direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a
kohaselt loodud ühtse kontaktpunkti kaudu kooskõlas käesoleva artikli
lõikega 4.“
2. Lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Finantssektori ettevõtjad võivad direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt
loodud ühtse kontaktpunkti kaudu vabatahtlikult teatada asjaomasele pädevale
asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu finantssüsteemi,
teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks. Asjaomane pädev asutus võib
esitada selle teabe teistele asjaomastele asutustele, kellele on osutatud
lõikes 6.“
Artikkel 9
Direktiivi (EL) 2022/2557 muutmine
Direktiivi (EL) 2022/2557 artiklit 15 muudetakse järgmiselt.
1. Lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:
„Liikmesriigid tagavad, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad direktiivi
(EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt loodud ühtse kontaktpunkti kaudu pädevat
asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt häirivad või
võivad oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist.“
2. Lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:
ET 68 ET
„Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega täpsustatakse artikli 15
lõike 1 kohaselt esitatava teabe liik ja vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse
vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“
Artikkel 10
Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted
1. Määrus (EL) 2019/1150 tunnistatakse kehtetuks alates [kuupäev: käesoleva määruse
kohaldamise alguskuupäev].
2. Erandina lõikest 1 kohaldatakse järgmisi sätteid kuni 31. detsembrini 2032:
(a) artikli 2 punkt 1,
(b) artikli 2 punkt 2,
(c) artikli 2 punkt 5,
(d) artikkel 4,
(e) artikkel 11,
(f) artikkel 15.
3. Järgmised õigusaktid tunnistatakse kehtetuks alates [kuupäev: muudatuste
kohaldamise alguskuupäev]:
a) määrus (EL) 2022/868,
b) määrus (EL) 2018/1807,
c) direktiiv (EL) 2019/1024.
4. Viiteid määrusele (EL) 2022/868, määrusele (EL) 2018/1807 ja direktiivile
(EL) 2019/1024 loetakse vastavalt käesoleva määruse I lisas esitatud
vastavustabelile.
Artikkel 11
Lõppsätted
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Erandina lõikest 3 hakatakse artikli 5 lõige 2 kohaldama kuus kuud pärast avaldamist
Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 3 lõike 8 punkte a–c, artikli 6 lõikeid 2 ja 3 ning artikleid 7–9 hakatakse kohaldama
18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. Erandina esimesest lausest, kui komisjon leiab
oma direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a lõike 7 kohases hinnangus, et ühtne kontaktpunkt ei
taga nõuetekohast toimimist, usaldusväärsust, terviklikkust või konfidentsiaalsust, hakatakse
direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23 lõikes 4, määruse (EL) nr 910/2014 artikli 19a lõikes 1a,
artikli 24 lõikes 2a ja artikli 45a lõikes 3a, määruse (EL) 2016/679 artikli 33 lõikes 1, määruse
(EL) 2022/2554 artikli 19 lõigetes 1 ja 2 ning direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 15 lõikes 1
ET 69 ET
sätestatud kohustusi teatada intsidentidest ühtse kontaktpunkti kaudu kohaldama 24 kuud
pärast käesoleva määruse jõustumist.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 1 ET
FINANTS- JA DIGISELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3
1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3
1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3
1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3
1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 4
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 5
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 5
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 6
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) ............................................................................ 6
2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 9
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 10
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12
ET 2 ET
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12
3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 24
3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24
3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25
3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26
3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28
3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29
4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29
4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30
4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30
4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31
4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32
ET 3 ET
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digivaldkonna õigustiku lihtsustamise
kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2023/2854, määrust (EL) 2016/679, määrust
(EL) 2024/1689 ning direktiivi 2002/58/EÜ ja direktiivi (EL) 2022/2555 ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2022/868, määrus (EL) 2018/1807, määrus
(EL) 2019/1150 ja direktiiv (EL) 2019/1024 (digivaldkonna koondpakett)
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Sidevõrgud, sisu ja tehnoloogia
Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd
1.3. Eesmärgid
1.3.1. Üldeesmärgid
Digivaldkonna õigustiku kohaldamise lihtsustamine ja kulude kokkuhoid ettevõtete jaoks
1.3.2. Erieesmärgid
Erieesmärk nr 1
Digivaldkonna õigustiku haldamise ja tõhusa täitmise tagamise parandamine
õigusnormide keerukuse ning ettevõtete ja haldusasutuste halduskulude vähendamisega
ning teatavate õigusaktide kehtetuks tunnistamisega
Erieesmärk nr 2
Ühtse kontaktpunkti loomine mitme õigusraamistiku kohaseks intsidentidest teatamiseks
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Ettevõtete kulude vähenemine õigusaktide keerukuse vähendamise ja aruandluse
ühtlustamise tulemusel
1.3.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Näitaja 1
Ettevõtete kulude arvestuslik kokkuhoid
Näitaja 2
Ettevõtete intsidentidest teatamise kulude kokkuhoid
Näitaja 3
ET 4 ET
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb
uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest39
olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise
või uue meetmega
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
Jõustumine toimub eeldatavasti kolme päeva jooksul pärast avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas. Kohaldamine peaks algama kohe, välja arvatud märkimisväärsed erandid
normide puhul, mis nõuavad üleminekuperioodi. Intsidentidest teatamist ja platvormiga
seotud norme käsitleva III peatüki rakendamiseks on vaja piisavat aega, mida
kohandatakse vastavalt ettevõtete, liikmesriikide ja ELi asutuste vajadustele.
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu
kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune
täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust,
mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi
loonud.
ELi tasandi meetmed on vajalikud seetõttu, et muudatused puudutavad kehtivaid ELi
õigusakte ja vähendavad ELi õiguse keerukust (ex ante).
Eeldatav ELi lisaväärtus (ex post) seisneb ELi õiguse ühtlustamises ning halduskoormuse
ja ettevõtete kulude vähendamises.
Intsidentidest teatamise ühtse kontaktpunkti loomisega kaasnev konkreetne lisaväärtus
tuleneb sellest, et pakutakse liidu tasandi lahendust, mis vastab riiklikele nõuetele. Ühtse
kontaktpunkti pakkumisega optimeeritakse ettevõtete kulusid, sõltumata
aruandluskohustuslase asukohast liidus ja sellest, millised asutused on volitatud teateid
vastu võtma.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Asjaomaste õigusnormide muudatused põhinevad õigusnormide rakendamisel saadud
praktilistel kogemustel, mida on üksikasjalikult kirjeldatud lisatud komisjoni talituste
töödokumendis. Need põhinevad ulatuslikel konsultatsioonidel sidusrühmadega, milles
keskenduti peamiselt õigusnormide igapäevasele kohaldamisele.
39 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
ET 5 ET
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
Muudatused on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga, kuna täiendavaid kulusid ei
ole ette nähtud.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Ei kohaldata
ET 6 ET
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus
5. Piiratud kestusega
hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–
AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
6. Piiramatu kestusega
Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)40
7. Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat
komisjoni personali;
rakendusametite kaudu
8. Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
9. Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
avalik-õiguslikele asutustele;
avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile
antakse piisavad finantstagatised;
liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja
erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise
kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on
kindlaks määratud asjaomases alusaktis;
liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust
või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu
rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid
asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad
eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse
40 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil
https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-
methods.aspx.
ET 7 ET
vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga
meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.
I
ET 8 ET
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
10. Muudatusi jälgitakse muudetavate õigusaktide osana.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
11. Kehtivate õigusaktide suhtes kohaldatavad haldus- ja kontrollisüsteemid tagavad
mõjusa kontrolli ka muudatuste üle
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
12. Täiendavaid riske ei ole tuvastatud
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal)
13. Kontrolli maksumus ei erine varasemast maksumusest
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
14. Muudatuste suhtes kohaldatakse samu ennetusmeetmeid
ET 9 ET
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju
avaldub
Olemasolevad eelarveread
15. Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade
kaupa
Mitmeaasta
se
finantsraam
istiku
rubriik
Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus
Nr
Liigendatud
/liigendama
ta 41
EFTA
riigid 42
Kandidaatri
igid ja
potentsiaals
ed
kandidaadi
d 43
Muud
kolmanda
d riigid
Muu
sihtotstarbeline
tulu
20 02 06 Halduskulud
Liigenda
mata EI EI EI EI
Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
16. Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade
kaupa
Mitmeaasta
se
finantsraam
istiku
rubriik
Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus
Nr
Liigendatud
/liigendama
ta
EFTA
riigid
Kandidaatri
igid ja
potentsiaals
ed
kandidaadi
d
Muud
kolmanda
d riigid
Muu
sihtotstarbeline
tulu
41 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 42 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 43 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.
ET 10 ET
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr
DG: <…….>
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000
Maksed (2a) 0,000
Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000
Maksed (2b) 0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud44
Eelarverida (3) 0,000
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
44 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 11 ET
================================================================================================
Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud finants- ja digiselgituse lisas (Euroopa Liidu üldeelarve
komisjoni jao täitmise sise-eeskirju käsitleva komisjoni otsuse 5. lisa45), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks konsulteerimiseks.
DG: <…….>
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG <…….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG: <…….>
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG <…….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU
(Kulukohustuste
kogusumma =
maksete
kogusumma)
0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
45 Kui teatate rubriigi 7 assigneeringute kasutamisest, on 5. lisa täitmine kohustuslik.
ET 12 ET
2024 2025 2026 2027
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Kulukohustused 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr
DG: <…….>
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000
Maksed (2a) 0,000
Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000
Maksed (2b) 0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud46
Eelarverida (3) 0,000
DG <…….> Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
46 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 13 ET
assigneeringud KOKKU Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“47
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
DG: <…….>
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG <…….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG: <…….>
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG <…….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU
(Kulukohustuste
kogusumma =
maksete
kogusumma)
0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
47 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.
ET 14 ET
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Kulukohustused 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Märkige
eesmärgid ja
väljundid
Aasta 2024
Aasta 2025
Aasta 2026
Aasta 2027
Lisage vajalik arv aastaid, et näidata
finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU
VÄLJUNDID
Väljun
di
liik 48
Kesk
mine
kulu
A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu
Väljun
dite
arv
kokku
Kulud
kokku
ERIEESMÄRK nr 1 49
…
- Väljund
- Väljund
- Väljund
48 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 49 Vastavalt punktile 1.3.2. „Erieesmärgid“.
ET 15 ET
Erieesmärk nr 1 kokku
ERIEESMÄRK nr 2 ...
- Väljund
Erieesmärk nr 2 kokku
KOKKU
ET 1 ET
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta 2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
RUBRIIK 7
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille
asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees
ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest
lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise
menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus
Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 50
17.
HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta
2024 2025 2026 2027
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0
50 Palun täpsustage allpool esitatud tabelis, kui palju täistööaja ekvivalente on juba määratud meetme
haldamiseks ja/või kui palju saab neid teie peadirektoraadis ümber paigutada ja millised on teie
netovajadused.
ET 2 ET
Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid) 0 0 0 0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)
0 0 0 0
Haldustoetuse eelarverida
[XX.01.YY.YY]
- peakorteris 0 0 0 0
- ELi delegatsioonides 0 0 0 0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse
teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0
KOKKU 0 0 0 0
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade
18. Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest
tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.
19. Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7
assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.
20. Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis
on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida
kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite
taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt
litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks
olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.
Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaas
tane
finantsra
amistik
2021–
2027
KOKKU
2024 2025 2026 2027
RUBRIIK 7
Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele
0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
21. Ettepanek/algatus:
on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese
vahendite ümberpaigutamise kaudu
ET 3 ET
tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise
varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite
kasutuselevõtu
nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus
22. Ettepanek/algatus:
ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on
järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta 2024
Aasta 2025
Aasta 2026
Aasta 2027
Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud
KOKKU
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
– omavahenditele
– muudele tuludele
– märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav
sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Tulude eelarverida
Jooksval
eelarveaastal
kättesaadavad
assigneeringud
Ettepaneku/algatuse mõju 51
Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027
Artikkel ….
23. Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek
mõjutab.
24. […]
25. Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu
teave).
51 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st
brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
ET 1 ET
26. […]
27. 4. DIGIMÕÕDE
4.1. Diginõuded
Digitaalse asjakohasuse ja sellega seotud kategooriate (andmed, protsesside digiteerimine ja automatiseerimine, digilahendused ja/või digitaalsed
avalikud teenused) nõuete üldine kirjeldus
Viide nõudele Nõude kirjeldus Nõudest mõjutatud või sellega
seotud osalejad Üldised protsessid Kategooriad
Artikkel 1 Muudetakse andmemääruse artikli 1
lõiget 1, laiendades määruse
kohaldamisala järgmisele:
• andmevahendusteenuse
osutajate registreerimise
raamistik;
• altruistlikel eesmärkidel
kättesaadavaks tehtud
andmete kogumise ja
töötlemisega tegelevate
üksuste vabatahtliku
registreerimise raamistik;
• raamistik Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
asutamiseks.
Euroopa Komisjon
Andmevahendusteenused
Andmete kogumise ja
töötlemisega tegelevad üksused
Andmemääruse
kohaldamisala laiendamine
Digitaalne avalik
teenus
Artikkel 1 Muudetakse andmemääruse artikli 4
lõiget 8 ja artikli 5 lõiget 11.
Andmevaldajad, kes keelduvad
andmete jagamisest ärisaladuse
erandi alusel, peavad sellisest
Andmevaldajad (ärisaladuse
omajad)
Juurdepääsutaotluse esitajad
Teatamine Andmed
ET 2 ET
otsusest nõuetekohaselt teatama.
Artikkel 1 Andmemäärusesse lisatakse
artikkel 15a. Kohustus teha andmed
kättesaadavaks üldise hädaolukorra
tõttu.
Avaliku sektori asutus
Euroopa Komisjon
Euroopa Keskpank
Liidu organ
Andmevaldajad
Andmete kättesaadavaks
tegemine
Andmed
Artikkel 1 Muudetakse andmemääruse
artikli 21 lõiget 5. Üldise
hädaolukorra kontekstis saadud
andmete teadusasutuste või
statistikaasutustega jagamise nõuded.
Andmemäärusesse lisatakse
artikkel 22a, mis võimaldab esitada
kaebusi seoses V peatükiga
(„Avaliku sektori asutustele,
komisjonile, Euroopa Keskpangale ja
liidu organitele erakorralise vajaduse
tõttu andmete kättesaadavaks
tegemine“).
Avaliku sektori asutus
Euroopa Komisjon
Euroopa Keskpank
Liidu organ
Andmevaldaja
Riigi pädev asutus
Andmete jagamine
Kaebused
Andmed
ET 3 ET
Artikkel 1 Muudetakse andmemääruse
artikli 32 lõikeid 1–5, mis käsitlevad
kolmandate riikide juurdepääsu
isikustamata andmetele.
Andmetöötlusteenuste osutajad
Andmevahendusteenuse osutajad
Andmealtruismiorganisatsioonid
Riigi organid ja asutused
Valitsusasutuste juurdepääs
andmetele ja andmete
edastamine rahvusvahelisel
tasandil
Andmed
Digitaalne avalik
teenus
Artikkel 1 Muudetakse andmemääruse
artikli 35 lõiget 5, võimaldades
komisjonil vastu võtta ühtsed
spetsifikatsioonid seoses
andmetöötlusteenuste
koostalitlusvõimega.
Andmetöötlusteenuste osutajad
Euroopa Komisjon
Ühtsete spetsifikatsioonide
vastuvõtmine
Digitaalne avalik
teenus
Artikkel 1 Muudetakse andmemääruse
artikleid 32a–32e, et lisada
VIIa peatükk
andmevahendusteenuste Euroopa
märgise õigusraamistiku kohta, mis
hõlmab muu hulgas teavitamist,
avaliku registri loomist, teenuse
osutamise tingimusi, pädevate
asutuste määramist ja nõuete täitmise
järelevalvet.
Muudetakse andmemääruse
artiklit 32h, et lisada VIIb peatükk
andmete vaba liikumise kohta liidus,
mis hõlmab muu hulgas andmete
Andmevahendusteenuse osutajad
Andmesubjektid, andmevaldajad,
andmekasutajad
Liikmesriigid
Pädevad asutused
Euroopa Komisjon
Andmevahendusteenuste
Euroopa märgise loomine
Andmete vaba liikumise
tagamine Euroopa Liidus
Andmed
Digilahendus
Protsesside
digitaliseerimine
Digitaalne avalik
teenus
ET 4 ET
asukoha nõuete keeldu, komisjonile
teatamise kohustust ja
konsolideeritud loetelu avaldamist.
Artikkel 1 Muudetakse andmemääruse
artiklit 32h, et lisada VIIb peatükk
andmete vaba liikumise kohta liidus,
mis hõlmab muu hulgas andmete
asukoha nõuete keeldu, komisjonile
teatamise kohustust ja
konsolideeritud loetelu avaldamist.
Liikmesriigid
Euroopa Komisjon
Andmete vaba liikumise
tagamine Euroopa Liidus
Andmed
Protsesside
digitaliseerimine
Digitaalne avalik
teenus
Artikkel 1 Andmemäärusesse lisatakse
artikkel 32i, milles määratletakse
VIIc peatüki kohaldamisala. Sellega
kehtestatakse miinimumnormid, mis
reguleerivad andmete taaskasutamist,
ja andmete taaskasutamist soodustav
praktiline kord.
Andmemäärusesse lisatakse artikkel
32j; andmete ja dokumentide
taaskasutamise suhtes kehtiv
Liikmesriigid
Andmevaldajad
Andmekasutajad
Reguleerimiseseme ja
kohaldamisala määratlemine
Diskrimineerimiskeeld
Digitaalne avalik
teenus
ET 5 ET
diskrimineerimiskeeld.
Artikkel 1 Andmemäärusesse lisatakse
artikkel 32k. Andmete
taaskasutamise ainuõiguslikke
kokkuleppeid käsitlevad normid.
Hõlmab kohustust avalikustada
kokkulepete lõplikud tingimused.
Potentsiaalsed turuosalised
Avaliku sektori asutused
Selliste kokkulepete osapooled
Digitaalne avalik
teenus
Andmed
Artikkel 1 Andmemääruse muudatused:
• (41): lisatakse avaliku sektori
avaandmete taaskasutamise
üldpõhimõtet käsitlev
artikkel 32n;
• (42): lisatakse andmete
taaskasutamise taotluste
menetlemist käsitlev
artikkel 32o;
• (43): lisatakse andmete
taaskasutamise vorminguid
käsitlev artikkel 32p;
• (46): lisatakse artikkel 32s,
mis käsitleb praktilisi
vahendeid, et hõlbustada
taaskasutamiseks
kättesaadavate andmete või
dokumentide otsimist.
Andmevaldajad
Andmekasutajad
Liikmesriigid (avaliku sektori
asutused)
Euroopa Komisjon
Andmete taaskasutamist
käsitlevad õigusnormid
Digitaalne avalik
teenus
Andmed
Protsesside
digitaliseerimine
ET 6 ET
Artikkel 1 Andmemäärusesse lisatakse artikkel
32t; nõue toetada teadusandmete
kättesaadavust.
Liikmesriigid
Teadusasutused
Andmekasutajad
Andmete taaskasutamist
käsitlevad õigusnormid
Digitaalne avalik
teenus
Andmed
Artikkel 1 Andmemäärusesse lisatakse
artikkel 32u. Sätestatakse
konkreetsete väärtuslike andmestike
avaldamise ja taaskasutamise kord.
Euroopa Komisjon
Avaliku sektori asutused, riigi
osalusega äriühingud
Andmete taaskasutamist
käsitlevad õigusnormid
Digitaalne avalik
teenus
Andmed
Artikkel 1 Andmemäärusesse lisatakse
artikkel 32w. Sätestatakse
teatavatesse kategooriatesse
kuuluvate andmete taaskasutamise
tingimused. Sellise taaskasutamise
taotluste esitamise ja taaskasutamise
lubamise tingimused tehakse
avalikult kättesaadavaks ühtse
teabepunkti kaudu.
Avaliku sektori asutused
Andmekasutajad
Andmete taaskasutamist
käsitlevad õigusnormid
Digitaalne avalik
teenus
Andmed
Artikkel 1 Andmemäärusesse lisatakse artikkel
32x; nõuded seoses isikustamata
andmete edastamisega kolmandatele
riikidele taaskasutajate poolt.
Andmete taaskasutajad
Avaliku sektori asutused
Füüsilised/juriidilised isikud,
kelle õigusi see võib mõjutada
Andmete edastamine
kolmandatesse riikidesse
Digitaalne avalik
teenus
Andmed
Artikkel 1 Andmemääruse muudatused:
• (55): lisatakse artikkel 32z
pädevate asutustega seotud
korralduslike meetmete
kohta;
Pädevad asutused
Liikmesriigid
Avaliku sektori asutused
Pädevate asutuste loomine
Taotlemise kord
Kaebused
Digitaalne avalik
teenus
Andmed
ET 7 ET
• (57): lisatakse artikkel 32ab
andmete taaskasutamise
taotluste menetlemise kohta;
• (58): asendatakse artikli 38
lõiked 1 ja 2 kaebuse
esitamise õiguse kohta.
Artikkel 1 Andmemäärusesse lisatakse
artikkel 32aa. Ühtse teabepunkti
kasutamise kohustuslikuks
muutmine, et hõlbustada andmete
taaskasutamist.
Liikmesriigid
Andmevaldajad
Andmekasutajad
Euroopa Komisjon
Ühtse kontaktpunkti loomine Digilahendused
Digitaalne avalik
teenus
Protsesside
digitaliseerimine
Andmed
ET 8 ET
Artikkel 1 Muudetakse andmemääruse
artikleid 41a, 42, 45, 46, 48a, 49
ja 49a, et lisada IXa peatükk, millega
luuakse Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
(EDIB) kui eksperdirühm, mis
koordineerib täitmise tagamist ja
toetab Euroopa andmemajanduse
arengut, ning sätestatakse muu
hulgas selle koosseisu suhtes
kohaldavad nõuded, roll, pädevate
asutuste vahelise koostöö
hõlbustamine ja õigusnõuete
järjepideva kohaldamise toetamine.
Euroopa Komisjon, Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
(EDIB)
Andmemajanduspoliitika puhul
pädevad liikmesriikide esindajad
II, III ja V peatüki täitmise
tagamise eest vastutavad pädevad
asutused
Avaliku sektori teabe
taaskasutamise valdkonna
pädevad asutused (avaandmete
direktiiv)
Andmevahendusteenuste suhtes
pädevad asutused
Andmealtruismiorganisatsioonide
registreerimiseks pädevad
asutused
Euroopa Andmekaitsenõukogu,
Euroopa Andmekaitseinspektor
ENISA (Euroopa Liidu
Küberturvalisuse Amet)
ELi VKEde saadik või VKEde
saadikute võrgustiku esindaja
Teised konkreetsete sektorite
asjaomaste asutuste esindajad
Konkreetsete eriteadmistega
Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
(EDIB) loomine
Digitaalne avalik
teenus
Andmed
ET 9 ET
asutused
Standardiorganisatsioonid
Euroopa Parlament, Euroopa
Liidu Nõukogu, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Andmevahendusteenuse osutajad
Tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioonid
Artikkel 3 Muudetakse määruse (EL) 2016/679
(isikuandmete kaitse üldmäärus)
artiklit 33 selles osas, mis puudutab
isikuandmetega seotud rikkumistest
teavitamist. Muuhulgas kohustatakse
kasutama direktiivi (EL) 2022/2555
artikli 23a kohaselt loodud ühtset
kontaktpunkti ja nähakse ette teate
vormide kasutamine.
Andmesubjektid
Vastutavad töötlejad
Järelevalveasutused
Euroopa Andmekaitsenõukogu
Euroopa Komisjon
Teatamine Andmed
ET 10 ET
Artikkel 3 Muudetakse määruse (EL) 2016/679
(isikuandmete kaitse üldmäärus)
artiklit 35 ja artikli 70 lõiget 1.
Euroopa Andmekaitsenõukogu
kohustus esitada komisjonile
ettepanekuid andmekaitsealase
mõjuhinnangu teatavate aspektide
edasiseks praktiliseks
rakendamiseks. Need muudatused
hõlmavad sellise hindamise ühtset
vormi.
Euroopa Andmekaitsenõukogu
Euroopa Komisjon
Komisjonile esitatavad
Euroopa
Andmekaitsenõukogu
ettepanekud
Andmed
Artikkel 3 Määrusesse (EL) 2016/679
(isikuandmete kaitse üldmäärus)
lisatakse artikkel 88b;
andmesubjektid saavad võimaluse
anda nõusolek / kasutada vastuväite
esitamise õigust automatiseeritud ja
masinloetavate vahendite abil.
Nähakse ette, et üks või mitu
Euroopa standardiorganisatsiooni
koostavad standardid.
Andmesubjektid
Vastutavad töötlejad
Euroopa
standardiorganisatsioonid
Euroopa Komisjon
Andmesubjekti valikute
automatiseeritud ja
masinloetavaid märked
Digilahendused
Protsesside
automatiseerimine
ET 11 ET
Artikkel 6 Muudetakse direktiivi
(EL) 2022/2555 (küberturvalisuse
2. direktiiv):
• (1): lisatakse artikkel 23a,
mis käsitleb intsidentidest
teatamise ühtse kontaktpunkti
loomist ja haldamist;
• (3): muudetakse artikli 23
lõiget 4, et muuta tõsistest
intsidentidest teatamise puhul
kohustuslikuks ühtse
kontaktpunkti kasutamine;
• (4): lisatakse artikli 23
lõige 12, millega tagatakse, et
tõsistest intsidentidest
teatatakse ainult üks kord
(kas küberturvalisuse
2. direktiivi või
küberkerksuse määruse
alusel);
• (5): muudetakse artikli 30
lõiget 1, millega tagatakse, et
eri üksused saavad
vabatahtlikult kasutada ühtset
kontaktpunkti teadete
esitamiseks.
Teadete esitajad (elutähtsad ja
olulised üksused)
Küberintsidentidele reageerimise
üksused / pädevad asutused
(vastavalt vajadusele)
Euroopa Komisjon
ENISA
Teatamine Andmed
Digilahendused
Digitaalne avalik
teenus
Artikkel 7 Muudetakse määrust (EL)
nr 910/2014 (ELi
digiidentiteedikukru määrus) ja
kehtestatakse nõue kasutada
Teadete esitajad
(kvalifitseerimata usaldusteenuse
osutajad, kvalifitseeritud
usaldusteenuse osutajad,
Teatamine Andmed
ET 12 ET
direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a
kohaselt loodud ühtset kontaktpunkti
järgmiseks:
• artikli 19a lõige 1a: lõike 1
punktis b osutatud teadete
esitamine;
• artikli 24 lõige 2a: lõike 2
punktis fb osutatud teadete
esitamine; artikli 45a
lõige 3a: lõikes 3 osutatud
teadete esitamine.
veebibrauserite pakkujad)
Järelevalveasutused
Muud asjaomased pädevad
organid/asutused
Euroopa Komisjon
Artikkel 8 Muudetakse määrust (EL) 2022/2554
(digitaalse tegevuskerksuse määrus)
ja kehtestatakse nõue kasutada
direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a
kohaselt loodud ühtset kontaktpunkti
järgmiseks:
• artikli 19 lõige 1: tõsistest
IKT intsidentidest teatamine;
• artikli 19 lõige 2: vabatahtlik
teatamine olulistest
küberohtudest.
Teadete esitajad (finantssektori
ettevõtjad)
Järelevalveasutused
Muud asjaomased pädevad
organid/asutused
Euroopa Komisjon
ENISA
Teatamine Andmed
ET 13 ET
Artikkel 9 Muudetakse direktiivi
(EL) 2022/2557 (elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevuse direktiiv) ja
kehtestatakse nõue kasutada
direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a
kohaselt loodud ühtset kontaktpunkti
järgmiseks:
• artikli 15 lõige 1: sellistest
intsidentidest teatamine, mis
oluliselt häirivad või võivad
oluliselt häirida elutähtsate
teenuste osutamist.
Teadete esitajad (elutähtsa
teenuse osutajad)
Järelevalveasutused
Muud asjaomased pädevad
organid/asutused
Euroopa Komisjon
ENISA
Teatamine Andmed
ET 14 ET
4.2. Andmed
Kohaldamisalasse kuuluvate andmete üldine kirjeldus
Andmete liik Viide (viited) nõudele (nõuetele) Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui see on
asjakohane)
Andmetele juurdepääsu taotluse rahuldamata
jätmine ärisaladuse erandi alusel (ja sellest
teatamine pädevale asutusele)
Artikkel 1 Seda tuleb nõuetekohaselt põhjendada objektiivsete
asjaolude alusel.
Andmed, mis tuleb kättesaadavaks teha üldise
hädaolukorra kontekstis
Artikkel 1 Lisatakse andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks
vajalikud metaandmed. Isikuandmed tuleb
võimaluse korral pseudonüümida.
Teade kavatsusest teha andmed kättesaadavaks
üldise hädaolukorra kontekstis
Artikkel 1 Märgitakse andmed vastu võtva organisatsiooni või
üksikisiku nimi ja kontaktandmed, andmete
edastamise või kättesaadavaks tegemise eesmärk,
andmete kasutamise ajavahemik ning võetud
tehnilised kaitse- ja korralduslikud meetmed.
V peatüki („Avaliku sektori asutustele, komisjonile,
Euroopa Keskpangale ja liidu organitele
erakorralise vajaduse tõttu andmete kättesaadavaks
tegemine“) kohased kaebused
Artikkel 1 //
Euroopa Liidus hoitavad isikustamata andmed Artikkel 1 //
Andmete taaskasutamise taotluse korral esitamisele
kuuluvad andmed
Artikkel 1 Esitada tuleb minimaalne lubatud andmekogus.
ET 15 ET
Teade andmete taaskasutamise taotluse rahuldamise
kohta
Artikkel 1 //
Andmed, mille vahendamise teenuseid osutatakse
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmesubjektilt/andmevaldajalt saadud andmete
vorming, teisendamine ainult koostalitlusvõime
parandamiseks või rahvusvaheliste/Euroopa
andmestandardite järgimiseks
Teave andmete kasutamise ja tingimuste kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Tuleb esitada kokkuvõtlikul, läbipaistval,
arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul
Taotlused registreerimiseks liidu avalikus registris
ja esitatud teabe muutmine
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1 Pädevad asutused kehtestavad vajalikud
taotlusvormid.
Heakskiidetud registreerimistaotlused, mis lisatakse
avalikku liidu registrisse (andmevahendusteenuste
ja andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa
märgis)
Artikkel 1
//
Teade taotlemisprotsessi käigus esitatud andmete
hilisemate muudatuste kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1 //
Hilisemate muudatuste kohta esitatud teate
kättesaamine (andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1 //
Andmesubjektidele/andmevaldajatele enne
töötlemist esitatav teave (andmevahendusteenuste
Artikkel 1 //
ET 16 ET
ja andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa
märgis)
Nõusolek (või nõusoleku tagasivõtmine) andmete
töötlemiseks tunnustatud
andmealtruismiorganisatsiooni poolt
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1 Hangitakse elektrooniliste vahendite abil
Teave kolmanda riigi jurisdiktsiooni kohta, kus
andmeid kavatsetakse kasutada
Artikkel 1 //
Teade isikustamata andmete loata edastamise, neile
loata juurdepääsu või nende loata kasutamise kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1 //
Teave nõuetele vastavuse järelevalve kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1 Taotlused peavad olema proportsionaalsed ja
põhjendatud
Teade nõudetele mittevastavuste kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1 //
Otsus tühistada märgise kasutamise õigus
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1 //
Andmete asukoha nõudeid käsitlevad õigusaktide
eelnõud
Artikkel 1 //
ET 17 ET
Ainuõiguslike kokkulepete lõplikud tingimused Artikkel 1 //
Taaskasutamistaotlusega seotud andmed (ja/või
teated)
Artikkel 1 Juba olemas olevas vormingus või keeles, ning kui
see on võimalik ja asjakohane, elektrooniliste
vahendite abil vormingus, mis on avatud,
masinloetav, juurdepääsetav, leitav ja taaskasutatav,
koos nende metaandmetega.
Riiklikult rahastatud teadusuuringute andmed Artikkel 1 Vabalt kättesaadavad, järgides vaikimisi avatuse
põhimõtet ja FAIR-põhimõtteid.
Konkreetsed väärtuslikud andmestikud Artikkel 1 Tasuta kättesaadavad; masinloetavad;
rakendusliideste kaudu esitatavad ja
hulgiallalaaditavad (asjakohasel juhul).
Rakendusaktid võetakse vastu hiljem; nendes
võidakse sätestada andmete ja metaandmete
vormingud.
Artikli 2 punktis 54 osutatud andmete või
dokumentide taaskasutamise lubamise tingimused
Artikkel 1 Avalikult kättesaadav.
Teade isikustamata andmete loata taaskasutamise
kohta
Artikkel 1 //
Teade kavatsuse kohta edastada isikustamata
andmeid kolmandasse riiki ja sellise edastamise
eesmärgi kohta (avaliku sektori asutusele)
Artikkel 1 //
Teade kavatsuse kohta edastada isikustamata
andmed kolmandasse riiki, sellise edastamise
eesmärgi ja asjakohaste kaitsemeetmete kohta
Artikkel 1 //
ET 18 ET
(füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle õigusi ja
huve see võib mõjutada)
Kogu asjakohane teave andmemääruse artiklite 32z
(taaskasutamise tingimused), 32aa (kolmandad
riigid) ja 32ab (tasud) kohaldamise kohta
Artikkel 1 Kättesaadav ja hõlpsasti juurdepääsetav ühtse
teabepunkti kaudu.
Füüsilise/juriidilise isiku esitatav kaebus, kui tema
andmemäärusest tulenevaid õigusi on rikutud või
muudes asjakohastes küsimustes
Artikkel 1 //
Teave menetluse käigu / õiguskaitsevahendite kohta
seoses andmemääruse kohaselt esitatud kaebusega
Artikkel 1 //
Andmed kogemuste ja heade tavade kohta (Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu)
Artikkel 1 //
Andmemääruse II, III, IV, V, VI, VII ja
VIII peatüki hindamine
Andmemääruse VIIa, VIIb ja VIIc peatüki
hindamine
Artikkel 1
Artikkel 1
Sätestatakse aruannete minimaalse sisu nõuded.
Isikuandmetega seotud rikkumisest teatamine Artikkel 3 Direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt
loodud ühtse kontaktpunkti kaudu (ja seega selle
spetsifikatsioone järgides).
Euroopa Andmekaitsenõukogu koostab ühtse vormi
ettepaneku (vt järgmine kirje).
Euroopa Andmekaitsenõukogu ettepanek
isikuandmetega seotud rikkumisest teatamise ühtse
Artikkel 3 //
ET 19 ET
vormi kohta
Euroopa Andmekaitsenõukogu ettepanekud
andmekaitsealase mõjuhinnangu kohta
Artikkel 3 //
Küberturvalisuse 2. direktiivi kohased teated
tõsistest intsidentidest
Artikkel 6 Direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt
loodud ühtse kontaktpunkti kaudu (ja seega selle
spetsifikatsioone järgides).
Isikuandmetega seotud rikkumisest teatamine Artikkel 3 Direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt
loodud ühtse kontaktpunkti kaudu (ja seega selle
spetsifikatsioone järgides
Tõsistest IKT intsidentidest teatamine vastavalt
digitaalse tegevuskerksuse määrusele; vabatahtlik
teatamine olulistest küberohtudest vastavalt
digitaalse tegevuskerksuse määrusele
Artikkel 8 Direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt
loodud ühtse kontaktpunkti kaudu (ja seega selle
spetsifikatsioone järgides
Sellistest intsidentidest teatamine, mis oluliselt
häirivad või võivad oluliselt häirida elutähtsate
teenuste osutamist, vastavalt elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevuse direktiivile
Artikkel 9 Direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt
loodud ühtse kontaktpunkti kaudu (ja seega selle
spetsifikatsioone järgides
Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga
Selgitus selle kohta, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga
Nende andmemääruse muudatustega luuakse Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu (IXa peatükk), mis koordineerib õigusnormide
kohaldamist ja töötab välja suunised sektoripõhiste ühtsete Euroopa andmeruumide jaoks; andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis (VIIa peatükk), millega luuakse usaldusväärne ökosüsteem andmete jagamiseks ja õiguste
kaitseks; VIIb peatükiga rakendatakse isikustamata andmete vaba liikumist, keelates põhjendamatud andmete asukoha nõuded; VIIc peatükiga
ühtlustatakse avaliku sektori andmete taaskasutamise norme, ühendades avaandmete direktiivi ja andmehalduse määruse sätted; rahvusvahelist
andmete edastamist käsitlevad normid tugevdavad Euroopa digitaalset suveräänsust, kaitstes andmeid kolmandate riikide loata juurdepääsu
ET 20 ET
eest; VKEde erandid ja ELi VKEde saadiku osalemine Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogus tagavad, et andmemajandus on paremini
juurdepääsetav ka väikeettevõtetele.
Kooskõla ühekordsuse põhimõttega
Selgitus selle kohta, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet ja kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust
Need muudatused toetavad ühekordsuse põhimõtet, luues tõhusa andmete taaskasutamise taristu: Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu töötab
välja koostalitlusvõime standardid ühtsete Euroopa andmeruumide jaoks, et vähendada andmete esitamise dubleerimist;
andmevahendusteenused toimivad usaldusväärsete vahendajatena, võimaldades olemasolevaid andmeid turvaliselt jagada ja vältides nende
liigset kogumist; andmealtruismiorganisatsioonid hõlbustavad vabatahtlikku andmete jagamist üldsuse huvides, tehes kättesaadavad andmed
teadusuuringute ja avalike teenuste jaoks taaskasutatavaks; andmete vaba liikumist käsitlevate sätetega välditakse takistusi, mis nõuavad
andmete mitmekordset säilitamist eri asukohtades, ning andmete rahvusvahelise edastamise kaitsemeetmed tagavad andmete piiriülese
kättesaadavuse, säilitades samal ajal nende kaitse, mis võimaldab üksikisikutel ja ettevõtetel esitada oma andmed üks kord, misjärel edasised
vajadused rahuldatakse turvaliste, õigusi austavate jagamismehhanismide kaudu. Samal ajal võimaldavad ühtset kontaktpunkti käsitlevad
sätted rakendada intsidentidest teatamisel ühekordsuse põhimõtet.
Selgitus, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad kvaliteetsetele
standarditele
Need muudatused tagavad kooskõlastatud mehhanismide kaudu, et uued andmed vastavad FAIR-põhimõtetele ja kvaliteedistandarditele:
Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu töötab välja ühised tehnilised spetsifikatsioonid ja juurdepääsetavad koostalitlusprotokollid kõikide
valdkondlike andmeruumide jaoks; andmete vaba liikumist käsitlevad sätted väldivad killustatust, mis kahjustab andmete kvaliteeti; Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu koordineeriv roll võib võimaldada metaandmete standardite, tehniliste nõuete ja kvaliteedimõõdikute ühtlustatud
rakendamist liikmesriikides.
Andmevood
Andmevoogude üldine kirjeldus
NB! Enamik allpool kirjeldatud andmevooge on olemasolevad vood, mis viiakse ühest määrusest üle teise määrusesse. Nimelt viiakse andmehalduse
määruse sätted üle andmemäärusesse.
ET 21 ET
Andmete liik Viide (viited)
nõudele
(nõuetele)
Osalejad, kes andmed
esitavad
Osalejad, kes andmed
saavad
Andmevahetuse ajend Sagedus (kui
see on
asjakohane)
Andmetele juurdepääsu
taotluse rahuldamata jätmine
ärisaladuse erandi alusel (ja
sellest teatamine pädevale
asutusele)
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
e artikli 4
lõiget 8 ja
artikli 5
lõiget 11
Andmevaldaja Andmekasutaja (taotluse
esitaja); artikli 37 kohaselt
määratud pädev asutus
Andmetele juurdepääsu
taotluse rahuldamata
jätmine ärisaladuse erandi
alusel
Sihtotstarbeline
Andmed, mis tuleb teha
kättesaadavaks üldise
hädaolukorra kontekstis
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 15a
Andmevaldaja Avaliku sektori asutus;
Euroopa Komisjon;
Euroopa Keskpank; liidu
organ
Üldine hädaolukord +
andmetele juurdepääsu
taotlus, mis vastab
vajalikele tingimustele
Sihtotstarbeline
Teade kavatsusest teha
andmed kättesaadavaks üldise
hädaolukorra kontekstis
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
e artikli 21
lõiget 5
Avaliku sektori asutus;
Euroopa Komisjon;
Euroopa Keskpank; liidu
organ
Andmevaldaja, kellelt
andmed saadi
Üldine hädaolukord +
kavatus andmed edastada
või teha kättesaadavaks
Sihtotstarbeline
V peatüki („Avaliku sektori
asutustele, komisjonile,
Euroopa Keskpangale ja liidu
organitele erakorralise
vajaduse tõttu andmete
kättesaadavaks tegemine“)
kohased kaebused
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 22a
Andmevaldaja; avaliku
sektori asutus; Euroopa
Komisjon; Euroopa
Keskpank; liidu organ
Andmevaldaja
asukohaliikmesriigi pädev
asutus
Kui tekib vaidlus
andmemääruse artikli 15a
kohaselt andmete
saamiseks esitatud
taotluse üle
Sihtotstarbeline
ET 22 ET
Euroopa Liidus hoitavad
isikustamata andmed
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
e järgmisi
artikleid:
artikli 32
lõige 1,
artikli 32
lõige 3,
artikli 32
lõige 4
Andmetöötlusteenuste
osutajad,
andmevahendusteenuse
osutajad,
andmealtruismiorganisats
ioonid
Kolmandate riikide
kohtud,
kolmandate riikide
haldusasutused, kliendid
(andmevaldajad/andmesu
bjektid)
Kolmandate riikide
taotlused rahvusvahelise
lepingu alusel,
kolmandate riikide
taotlused, mis vastavad
artikli 32 lõike 3
tingimustele, klientide
taotlused juurdepääsuks
oma andmetele
Sihtotstarbeline
Andmete taaskasutamise
taotluse korral esitamisele
kuuluvad andmed
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
e artikli 32
lõikeid 4–5
Andmevahendusteenuse
osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisats
ioon
Andmete taaskasutamise
taotluse esitaja (kolmanda
riigi asutus)
Andmete taaskasutamise
taotluse rahuldamise
kuupäev
Sihtotstarbeline
Teade andmete
taaskasutamise taotluse
rahuldamise kohta
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
e artikli 32
lõikeid 4–5
Andmevahendusteenuse
osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisats
ioon
Klient Kolmanda riigi asutuse
esitatud andmete
taaskasutamise taotluse
rahuldamise kuupäev
(välja arvatud juhul, kui
taotlus on esitatud
õiguskaitse eesmärgil)
Sihtotstarbeline
Teave, mis avaldatakse
avalikes registrites
(andmevahendusteenuste ja
Artikkel 1
Andmemäärus
Euroopa Komisjon Üldsus Teave tunnustatud
andmevahendusteenuse
Pidev (registrit
uuendatakse
ET 23 ET
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
esse lisatakse
artikkel 32a
osutajate või
andmealtruismiorganisatsi
oonide kohta muutub
kättesaadavaks või vajab
muutmist
korrapäraselt)
Andmed, mille vahendamise
teenuseid osutatakse
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32c
Andmesubjektid
Andmevaldajad
Andmekasutajad
(andmevahendusteenuse
osutajate kaudu)
Andmesubjekti nõusolek
Andmevaldaja luba
Andmekasutaja taotlus
Pooltevahelise
kokkuleppe/lep
ingu kohaselt
Teave andmete kasutamise ja
tingimuste kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32c
Andmevahendusteenuse
osutaja
Andmesubjektid
Enne kui andmesubjekt
annab andmete
kasutamiseks nõusoleku
Iga kord enne
nõusoleku
küsimist
Taotlused registreerimiseks
liidu avalikus registris ja
esitatud teabe muutmine
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32e
Andmevahendusteenuse
osutajad
Andmealtruismiorganisat
sioonid
Peamise tegevuskoha
liikmesriigi pädev asutus
Taotlus Sihtotstarbeline
Heakskiidetud
registreerimistaotlused, mis
lisatakse avalikku liidu
registrisse
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
Pädev asutus Euroopa Komisjon Taotluse heakskiitmine Sihtotstarbeline
(12 nädala
jooksul pärast
taotluse
ET 24 ET
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
artikkel 32e saamist,
tingimusel et
otsus on
positiivne)
Teade taotlemisprotsessi
käigus esitatud andmete
hilisemate muudatuste kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32e
Registreeritud üksused Pädev asutus Esitatud teabe muutmine
või kui üksus lõpetab oma
tegevuse liidus
Sihtotstarbeline
Hilisemate muudatuste kohta
esitatud teate kättesaamine
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32e
Pädev asutus Euroopa Komisjon Registreeritud üksused
teatavad muudatustest (vt
eespool)
Sihtotstarbeline
, viivitamata
Andmesubjektidele/andmeval
dajatele enne töötlemist
esitatav teave
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32f
Tunnustatud
andmealtruismiorganisats
ioon
Andmesubjektid
Andmevaldajad
Enne nende andmete
töötlemist
Enne iga
töötlemistoimin
gut (peab
olema selge ja
kergesti
mõistetav)
Nõusolek (või nõusoleku
tagasivõtmine) andmete
töötlemiseks tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioon
i poolt
(andmevahendusteenuste ja
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32f
Andmesubjektid
Andmevaldajad (kui
tegemist on isikustamata
andmetega)
Andmealtruismiorganisats
ioon
Töötlemistoiminguteks on
vajalik andmesubjekti
nõusolek / andmevaldaja
luba
Vastavalt antud
nõusolekule/loa
le, võimalusega
see igal ajal
tagasi võtta
ET 25 ET
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Teave kolmanda riigi
jurisdiktsiooni kohta, kus
andmeid kavatsetakse
kasutada
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32f
Andmealtruismiorganisat
sioon
Andmevaldajad Kui
andmealtruismiorganisatsi
oon hõlbustab andmete
töötlemist kolmandate
isikute poolt
Sihtotstarbeline
Teade isikustamata andmete
loata edastamise, neile loata
juurdepääsu või nende loata
kasutamise kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32f
Andmealtruismiorganisat
sioon
Andmevaldajad Loata toiming Sihtotstarbeline
, viivitamata
Teave nõuetele vastavuse
järelevalve kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32g
Andmevahendusteenuse
osutajad
Andmealtruismiorganisat
sioonid
Pädevad asutused Pädeva asutuse taotlus
Füüsilise või juriidilise
isiku taotlus
Sihtotstarbeline
(taotluse
saamisel, mis
peab olema
proportsionaaln
e ja
põhjendatud)
Teade nõudetele
mittevastavuste kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32g
Pädev asutus Nõuetele mittevastavaks
tunnistatud üksus
Pädev asutus leiab, et
tunnustatud
andmevahendusteenuse
osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisatsi
Sihtotstarbeline
(millele järgneb
üksuse
võimalus
esitada
30 päeva
ET 26 ET
oon ei vasta nõuetele jooksul oma
seisukoht)
Otsus tühistada märgise
kasutamise õigus
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32g
Pädev asutus Üldsus Pärast märgise kehtetuks
tunnistamise otsust
Sihtotstarbeline
Andmete asukoha nõudeid
käsitlevad õigusaktide
eelnõud
Artikkel 1 Liikmesriigid Euroopa Komisjon Koostatakse õigusakti
eelnõu, millega
kehtestatakse uus andmete
asukoha nõue või
muudetakse olemasolevat
andmete asukoha nõuet
Sihtotstarbeline
, viivitamata
Ainuõiguslike kokkulepete
lõplikud tingimused
Artikkel 1 Kokkuleppe pooled Üldsus 16. juulil 2019 või pärast
seda kuupäeva sõlmitud
ainuõiguste kokkulepped
Sihtotstarbeline
, vähemalt kaks
kuud enne
kokkuleppe
jõustumist
Taaskasutamistaotlusega
seotud andmed (ja/või teated)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32p
Avaliku sektori asutused Andmete taaskasutamise
taotluse algatajad
Dokumentide esitamise
korral tuleb esitada mõni
järgmistest: taotletud
andmed/dokumendid;
litsentsipakkumine; teated
viivituste kohta; teade
negatiivse otsuse kohta.
Sihtotstarbeline
ET 27 ET
Ainuõiguslike kokkulepete
lõplikud tingimused
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32k
Ainuõigusliku
kokkuleppe pooled
Üldsus Ainuõigusliku
kokkuleppe lõplike
tingimuste
kokkuleppimine
Sihtotstarbeline
Artikli 2 punktis 54 osutatud
andmete või dokumentide
taaskasutamise lubamise
tingimused
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32z
Avaliku sektori asutused
(kes on pädevad
juurdepääsutaotlusi
rahuldama või
rahuldamata jätma)
Üldsus Kui antakse luba andmete
või dokumentide
taaskasutamiseks
Sihtotstarbeline
Teade isikustamata andmete
loata taaskasutamise kohta
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32z
Taaskasutaja (võimalik,
et avaliku sektori asutuse
abiga)
Füüsilised või juriidilised
isikud, kelle õigusi ja
huve see võib mõjutada
Loata taaskasutamine Sihtotstarbeline
Teade kavatsuse kohta
edastada isikustamata
andmeid kolmandasse riiki ja
sellise edastamise eesmärgi
kohta (avaliku sektori
asutusele)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32aa
Taaskasutaja Avaliku sektori asutus Kavatsus edastada
andmeid kolmandasse
riiki
Sihtotstarbeline
Teade kavatsuse kohta
edastada isikustamata
andmed kolmandasse riiki,
sellise edastamise eesmärgi ja
asjakohaste kaitsemeetmete
kohta (füüsilisele või
juriidilisele isikule, kelle
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32aa
Taaskasutaja (võimalik,
et avaliku sektori asutuse
abiga)
Füüsiline või juriidiline
isik, kelle õigusi ja huve
see võib mõjutada
Kavatsus edastada
andmeid kolmandasse
riiki
Sihtotstarbeline
ET 28 ET
õigusi ja huve see võib
mõjutada)
Kogu asjakohane teave
andmemääruse artiklite 32z
(taaskasutamise tingimused),
32aa (kolmandad riigid)
ja 32ab (tasud) kohaldamise
kohta
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32ad
Liikmesriigid Kättesaadav ühtse
teabepunkti kasutajatele
Esitada tuleb asjakohane
teave
Sihtotstarbeline
Füüsilise/juriidilise isiku
esitatav kaebus, kui tema
andmemäärusest tulenevaid
õigusi on rikutud või muudes
asjakohastes küsimustes
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
e artikli 38
lõikeid 1–2
Füüsilised või juriidilised
isikud
Asjaomane pädev asutus
vastavas liikmesriigis
Esitatav kaebus Sihtotstarbeline
Teave menetluse käigu /
õiguskaitsevahendite kohta
seoses andmemääruse
kohaselt esitatud kaebusega
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
e artikli 38
lõikeid 1–2
Asjaomane pädev asutus Kaebuse algatanud
füüsilised või juriidilised
isikud
Kaebus on esitatud Sihtotstarbeline
Andmed kogemuste ja heade
tavade kohta (Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
IXa peatükk
Euroopa
Andmeinnovatsiooninõuk
ogu
Komisjon; pädevad
asutused
Esitatav teave Sihtotstarbeline
Andmemääruse II, III, IV, V,
VI, VII ja VIII peatüki
hindamine
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
Euroopa Komisjon Euroopa Parlament;
nõukogu; Euroopa
Majandus- ja
Andmemääruse
hindamine on toimunud
Hiljemalt
12. septembriks
2028
ET 29 ET
Andmemääruse VIIa, VIIb ja
VIIc peatüki hindamine
e artikli 49
lõiget 1
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
e artikli 49
lõiget 2
Sotsiaalkomitee Hiljemalt
[jõustumine
pluss 5 aastat]
Isikuandmetega seotud
rikkumisest teatamine
Artikkel 3
Muudetakse
isikuandmete
kaitse
üldmääruse
artikli 33
lõiget 1
Vastutav töötleja Järelevalveasutus Toimunud on
isikuandmetega seotud
rikkumine
Sihtotstarbeline
Euroopa
Andmekaitsenõukogu
ettepanek isikuandmetega
seotud rikkumisest teatamise
ühtse vormi kohta
Artikkel 3
Muudetakse
isikuandmete
kaitse
üldmääruse
artikli 33
lõiget 1
Euroopa
Andmekaitsenõukogu
Komisjon Tuleb esitada ettepanek [...] kuu jooksul
pärast
käesoleva
määruse
jõustumist
Iga kolme aasta
järel
Euroopa
Andmekaitsenõukogu
ettepanekud
andmekaitsealase
mõjuhinnangu kohta
Artikkel 3
Muudetakse
isikuandmete
kaitse
üldmääruse
Euroopa
Andmekaitsenõukogu
Komisjon Tuleb esitada ettepanek Sihtotstarbeline
ET 30 ET
artikli 70
lõiget 1
Küberturvalisuse 2. direktiivi
kohased teated tõsistest
intsidentidest
Artikkel 6
Küberturvalis
use
2. direktiivi
lisatakse
artiklid 23a
ja 23b,
muudetakse
artiklit 23 ja
artikli 30
lõiget 1
Elutähtsad ja olulised
üksused
Küberintsidentidele
reageerimise üksused /
pädevad asutused
(vastavalt vajadusele)
Küberturvalisuse
2. direktiivi artikli 23
lõikes 3 kirjeldatud
asjaolud
Sihtotstarbeline
Isikuandmetega seotud
rikkumisest teatamine
Artikkel 3
Muudetakse
isikuandmete
kaitse
üldmääruse
artiklit 33
Vastutavad töötlejad
Järelevalveasutus Isikuandmetega seotud
rikkumine
Sihtotstarbeline
Tõsistest IKT intsidentidest
teatamine vastavalt digitaalse
tegevuskerksuse määrusele;
vabatahtlik teatamine
olulistest küberohtudest
vastavalt digitaalse
tegevuskerksuse määrusele
Artikkel 8
Muudetakse
digitaalse
tegevuskerksu
se määruse
artiklit 19
Finantssektori ettevõtjad Asjaomane pädev asutus Tõsised IKT intsidendid;
olulised küberohud
Sihtotstarbeline
Sellistest intsidentidest Artikkel 9 Elutähtsa teenuse Pädev asutus Intsidendid, mis oluliselt Sihtotstarbeline
ET 31 ET
teatamine, mis oluliselt
häirivad või võivad oluliselt
häirida elutähtsate teenuste
osutamist, vastavalt elutähtsa
teenuse osutajate
toimepidevuse direktiivile
Muudetakse
elutähtsa
teenuse
osutajate
toimepidevuse
direktiivi
artiklit 15
osutajad häirivad või võivad
oluliselt häirida
elutähtsate teenuste
osutamist
ET 32 ET
4.3. Digilahendused
Digilahenduste üldine kirjeldus
NB! Kõik allpool kirjeldatud digilahendused on olemasolevad lahendused, mille õiguslik alus viiakse ühest määrusest üle teise määrusesse. Nimelt
viiakse andmehalduse määruse sätted üle andmemäärusesse.
Digilahendus
Viide (viited)
nõudele
(nõuetele)
Peamised
volitatud
funktsioonid
Vastuta
v asutus
Kuidas on arvesse
võetud
juurdepääsetavust?
Kuidas on arvesse
võetud
korduvkasutatav
ust?
Tehisintellektitehnolo
ogia kasutamine (kui
see on asjakohane)
Andmevahendusteenuse
osutajate ja
andmealtruismiorganisatsio
onide avalik liidu register
Andmemääruse
sse lisatakse
artikkel 32a
Kohustusliku
teabe
säilitamine ja
avaldamine
Euroopa
Komisjo
n
// // Ei ole asjakohane
Ühtne teabepunkt (vastavalt
andmemäärusele)
Artikkel 1
Andmemääruse
sse lisatakse
artikkel 32ad
Teave tuleb teha
kättesaadavaks
ja
juurdepääsetava
ks
Pädev võtma
vastu päringuid
või taotlusi
teatavatesse
kategooriatesse
kuuluvate
kaitstud
andmete
taaskasutamise
kohta
Euroopa
Komisjo
n
Ühtne
juurdepääsupunkt, mis
pakub riiklikes ühtsetes
teabepunktides
kättesaadavate andmete
otsinguid võimaldavat
elektroonilist registrit ja
lisateavet selle kohta,
kuidas nende ühtsete
riiklike teabepunktide
kaudu andmeid taotleda
Elektroonilise
vahendi kaudu on
kättesaadav
otsinguid
võimaldav
peamiste
dokumentide
loetelu, mis
sisaldab ülevaadet
kõigi
olemasolevate
dokumentide
allikate […] ja
nende
taaskasutamise
Ei ole asjakohane
ET 33 ET
Edastada
taotlused
võimaluse ja
vajaduse korral
automatiseeritud
viisil pädevatele
avaliku sektori
asutustele
Teha
elektrooniliste
vahendite kaudu
kättesaadavaks
otsinguid
võimaldav
peamiste
dokumentide
loetelu, mis
sisaldab
ülevaadet kõigi
olemasolevate
dokumentide
allikate kohta
tingimuste kohta
Intsidentidest teatamise
ühtne kontaktpunkt
Artikkel 6
Küberturvalisu
se 2. direktiivi
lisatakse
artikkel 23a
Võimaldada
intsidentidest
teatamist
vastavalt
asjakohastele
liidu tasandi
Euroopa
Komisjo
n;
ENISA
Koostalitlusvõime ja
ühilduvus Euroopa
ettevõtluskukrutega ning
nende enda
juurdepääsetavusvahend
itega
Võimalus teatada
toimunud
intsidentidest
erinevate
õigusaktide alusel;
võimalus lisada
Ei ole asjakohane
ET 34 ET
õigusaktidele
Tagada
koostalitlusvõim
e ja ühilduvus
Euroopa
ettevõtluskukrut
ega
tulevikus ühtse
kontaktpunkti
lahendusesse
täiendavaid
õiguslikke aluseid
Iga digilahenduse puhul selgitus selle kohta, kuidas digilahendus vastab kohaldatavale digipoliitikale ja õigusaktidele
Andmevahendusteenuse osutajate ja andmealtruismiorganisatsioonide avalik liidu register
Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui
see on asjakohane)
Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus Ei ole asjakohane
ELi küberturvalisuse raamistik Ei ole asjakohane
eIDAS Ei ole asjakohane
Ühtne digivärav ja siseturu
infosüsteem Määruse (EL) 2018/1724 muudatus, et lisada II lisasse „Registreerimine andmevahendusteenuste
osutajana“ ja „Registreerimine liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonina“.
Muu Ei ole asjakohane
Ühtne teabepunkt (vastavalt andmemäärusele)
ET 35 ET
Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui
see on asjakohane)
Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus Ei ole asjakohane
ELi küberturvalisuse raamistik Avaliku sektori asutused võivad kehtestada nõude, et andmetele või dokumentidele juurdepääs ja
nende taaskasutamine võrgu kaudu peab toimuma turvalises töötlemiskeskkonnas, mida pakub või
kontrollib avaliku sektori asutus. Sellisel juhul kehtestavad avaliku sektori asutused tingimused, mis
tagavad kasutatava turvalise töötlemiskeskkonna tehniliste süsteemide toimimise tervikluse.
eIDAS Ei ole asjakohane
Ühtne digivärav ja siseturu
infosüsteem
Ei ole asjakohane
Muu Ühtne teabepunkt peab olema kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus).
Avaliku sektori asutused võivad kehtestada nõude, et andmetele või dokumentidele antakse
juurdepääs ainult juhul, kui need on anonüümitud ja/või muul asjakohasel viisil ette valmistatud.
Lisaks on isikustamata andmete loata taaskasutamise puhul taaskasutaja kohustatud teavitama
füüsilisi isikuid, kelle õigusi või huvisid see võib mõjutada.
Intsidentidest teatamise ühtne kontaktpunkt
Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui
see on asjakohane)
Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus Ei ole asjakohane
ELi küberturvalisuse raamistik Küberturvalisuse 2. direktiivi muudatused keskenduvad küberturvalisusele. Üldisemalt on ühtse
kontaktpunkti eesmärk toimida väravana, mis suunab kõik mitme liidu õigusakti kohaselt
ET 36 ET
küberturvalisusega seotud intsidentide kohta esitatavad teated asjaomastele pädevatele asutustele.
eIDAS Ühtset kontaktpunkti on kohustuslik kasutada ka määruse (EL) nr 910/2014 (eIDASe määrus)
kohaseks intsidentidest teatamiseks.
Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet tagab, et ühtne kontaktpunkt on koostalitlusvõimeline ja
ühilduv Euroopa ettevõtluskukrutega ning et Euroopa ettevõtluskukruid saab kasutada vähemalt
ühtset kontaktpunkti kasutavate üksuste identifitseerimiseks ja autentimiseks. Euroopa
ettevõtluskukru poliitikaalgatus tugineb eIDASe raamistikule.
Ühtne digivärav ja siseturu
infosüsteem
Ei ole asjakohane
Muu Ettepanekus võeti arvesse kogu digivaldkonna õigustikku, sealhulgas andmete, küberturvalisuse ja
telekommunikatsiooniga seotud poliitikameetmeid.
ET 37 ET
4.4. Koostalitlusvõime hindamine
Üldine kirjeldus digitaalsete avalike teenuste kohta, mida nõuded mõjutavad
Digitaalne avalik
teenus või
digitaalsete avalike
teenuste kategooria
Kirjeldus Viide (viited)
nõudele (nõuetele)
Koostalitleva
Euroopa
lahendus(ed)
(EI KOHALDATA)
Muu(d) koostalitluslahendus(ed)
Andmehalduse ja
läbipaistvuse
Euroopa taristu
Digitaalne avalik teenus, mis
võimaldab andmehalduse ja
läbipaistvuse taristut ning kasutab
muu hulgas
andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide
ELi avalikku registrit ning ühtset
teabepunkti, mis aitab
taaskasutajatel leida teavet
teatavatesse kategooriatesse
kuuluvate kaitstud andmete
taaskasutamise kohta.
Digitaalsete avalike teenuste
kategooria vastavalt
valitsemisfunktsioonide
klassifikaatorile: 04.9.0 – Mujal
klassifitseerimata majandus (KT)
Artikkel 1 // //
Intsidentidest
teatamine
Digitaalne avalik teenus, mis
võimaldab teatada intsidentidest
ühtse kontaktpunkti kaudu.
Digitaalsete avalike teenuste
Artikkel 6 // Euroopa ettevõtluskukrud
ET 38 ET
kategooria vastavalt
valitsemisfunktsioonide
klassifikaatorile: 03.6.0 – Mujal
klassifitseerimata avalik kord ja
julgeolek
Nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele digitaalse avaliku teenuse kaupa
NB! Järgnevas analüüsis viitavad veerus „Meetmed“ esitatud artiklite numbrid muudetavatele õigusaktidele. Vastavus koondpaketi nõuetele
kaardistatakse üks kord, iga lahtri ülaosas.
Digitaalne avalik teenus nr 1 – Andmehalduse ja läbipaistvuse Euroopa taristu
Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud
tõkked (kui see on
asjakohane)
Kooskõla kehtivate digi-
ja valdkondlike
poliitikameetmetega
Loetlege kohaldatavad
kindlakstehtud digi- ja
valdkondlikud
poliitikameetmed
Artikkel 1
Kooskõla kehtivate digi- ja valdkondlike poliitikameetmetega on kajastatud andmehalduse
määruse põhjendustes.
Ühtne digivärav (määrus (EL) 2018/1724) (põhjendus 56): andmevahendusteenuste
teatamismenetlused ja andmealtruismiorganisatsioonide registreerimismenetlused peavad
olema kättesaadavad ühtse digivärava kaudu, et tagada piiriülene veebipõhine juurdepääs.
Euroopa koostalitlusvõime raamistik (põhjendus 54): digitaristu peab vastama Euroopa
koostalitlusvõime raamistiku põhimõtetele, et tagada piiriülene ja sektoritevaheline
andmete kasutamine.
Euroopa ühendamise rahastu komponendid (Euroopa ühendamise rahastu digiteenuste
taristud) (põhjendus 54): viidatud „põhisõnastikud ja Euroopa ühendamise rahastu
komponendid“. Digiteenuse tehnilisel rakendamisel tuleks kasutada Euroopa ühendamise
rahastu komponente (nt eDelivery, eID, e-allkiri).
ET 39 ET
Juurdepääsetavusnõuded (direktiivid (EL) 2016/2102 ja (EL) 2019/882) (põhjendus 62).
Direktiiv (EL) 2016/2102 (veebi juurdepääsetavuse direktiiv): avalikud registrid ja
digiteenused peavad olema puuetega inimestele ligipääsetavad; direktiiv (EL) 2019/882
(Euroopa ligipääsetavuse akt): digiteenused peavad vastama ligipääsetavuse nõuetele.
Isikuandmete kaitse üldmäärus (määrus (EL) 2016/679) (põhjendused 4 ja 35): kõik
isikuandmeid töötlevad digiteenused peavad vastama isikuandmete kaitse üldmääruses
sätestatud andmekaitse, privaatsuse ja turvalisuse nõuetele.
Määrus (EL) 2018/1725 (põhjendus 4): kui ELi institutsioonid töötlevad andmeid nende
registrite kaudu, peavad nad järgima käesolevat määrust.
Avaandmete direktiiv (direktiiv (EL) 2019/1024) (põhjendused 6 ja 10): „Direktiiviga
(EL) 2019/1024 ja liidu valdkondliku õigusega tagatakse, et avaliku sektori asutused
teevad rohkem enda loodavaid andmeid kasutamise ja taaskasutamise eesmärgil kergesti
kättesaadavaks“. Digiteenus täiendab avaandmete direktiivi, käsitledes selle
kohaldamisalast väljapoole jäävaid teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid kaitstud
andmeid ja tagades samal ajal, et avaliku sektori asutused järgivad vajaduse korral
„lõimitud avatuse ja vaikimisi avatuse“ põhimõtteid.
Euroopa andmeruume ja sektoripõhiseid andmeid käsitlevad valdkondlikud
poliitikameetmed, sealhulgas Euroopa terviseandmeruum, Euroopa ühtne
liikuvusandmeruum, Euroopa roheline kokkulepe / kliima- ja energiaandmed, tootmis- ja
tööstusandmed, finantsteenuste andmed, põllumajandusandmed, avalike haldusasutuste
andmeruum ja Euroopa ühtne oskuste andmeruum.
ET 40 ET
Korralduslikud
meetmed digitaalsete
avalike teenuste
sujuvaks piiriüleseks
osutamiseks
Loetlege kavandatud
juhtimismeetmed
Artikkel 1
Pädeva asutuse määramine ja kooskõlastamine
- Artikkel 32b: iga liikmesriik määrab ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad
andmevahendusteenuse osutajate ja andmealtruismiorganisatsioonide
registreerimise eest. Need pädevad asutused on sõltumatud kõigist tunnustatud
andmevahendusteenuse osutajatest ja tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioonidest.
Artikkel 32ac: iga liikmesriik määrab ühe või mitu pädevat asutust, et abistada avaliku
sektori asutusi, kes annavad teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele kaitstud andmetele
taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu või keelduvad selle juurdepääsu andmisest.
Artikkel 32g: pädevad asutused jälgivad ja kontrollivad tunnustatud
andmevahendusteenuse osutajate ja tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide
vastavust andmemääruse sätetele.
Piiriülese jurisdiktsiooni mehhanism
Artikkel 32e: andmevahendusteenuse osutajad kuuluvad peamise tegevuskoha liikmesriigi
pädeva asutuse pädevusalasse. Sama põhimõte kehtib andmealtruismiorganisatsioonide
suhtes.
Vastastikune tunnustamine ja ühekordne registreerimine
Artikkel 32e: andmevahendusteenusena/andmealtruismiorganisatsioonina registreerimine
kehtib kõigis liikmesriikides.
Artikkel 32a: ühtse logo kujunduse kasutamine.
Tsentraliseeritud ELi tasandi registrid andmete kogumiseks ja läbipaistvuse
tagamiseks
Artikli 32 punkt a: kõigi tunnustatud andmevahendusteenuse osutajate ja
andmealtruismiorganisatsioonide avalikud liidu registrid.
ET 41 ET
Artikli 32 punkt e: pädevad asutused teavitavad komisjoni viivitamata elektrooniliselt
uutest registreerimistest, kannete muudatustest ja registrist eemaldamistest ning komisjon
ajakohastab vastavalt ELi registreid.
Järelevalve ja täitmise tagamise koordineerimine
Riigi pädevad asutused
Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu
Andmete kolmandatesse riikidesse edastamise haldamine
Artikkel 32aa: nõuded seoses isikustamata andmete edastamisega taaskasutajate poolt
kolmandatesse riikidesse.
Ainuõiguslikud kokkulepped
Artikkel 32k: sätestatakse avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete või
dokumentide taaskasutamist käsitlevate ainuõiguslike kokkulepete lubatavus. Nõutakse
lõplike tingimuste läbipaistvust.
Meetmed, mis on võetud
andmete ühise
mõistmise tagamiseks
Loetlege sellised
meetmed
Artikkel 1
Ühised standardid ja koostalitlusvõimelised raamistikud
- Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõustab Euroopa Komisjoni
standardimistegevuse osas, mis tuleb ette võtta seoses andmete jagamise
valdkondadevaheliste aspektidega, sealhulgas seoses ühtsete Euroopa
andmeruumide tekkimisega, võttes arvesse valdkonnaspetsiifilist
standardimistegevust.
o Artikkel 42: Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu aitab vastu võtta
„suunised, millega luuakse koostalitlusvõimelised raamistikud ja ühtsed
tavad ühtsete Euroopa andmeruumide toimimiseks“.
- Andmevahendusteenuste ja andmealtruismiorganisatsioonide tuvastamiseks
ET 42 ET
kasutatav ühtne logo.
- Artikkel 32q: Avaliku sektori asutused ja riigi osalusega äriühingud teevad oma
andmed või dokumendid kättesaadavaks, kui see on võimalik ja asjakohane,
elektrooniliste vahendite abil vormingus, mis on avatud, masinloetav,
juurdepääsetav, leitav ja taaskasutatav, koos nende metaandmetega. Nii vorming
kui ka metaandmed peavad võimaluse korral vastama ametlikele avatud
standarditele.
Muud asjakohased meetmed
- Artikkel 32t: liikmesriigid jätkavad koostöös komisjoniga jõupingutuste tegemist,
et lihtsustada juurdepääsu andmestikele, tehes sobivad andmestikud
kättesaadavaks vormingus, mis on juurdepääsetav, kergesti leitav ja taaskasutatav
elektrooniliste vahendite abil.
- Artikkel 32u: liikmesriigid toetavad teadusandmete kättesaadavust viisil, mis on
kooskõlas FAIR-põhimõtetega.
Ühiselt kokku lepitud
avalike tehniliste
kirjelduste ja
standardite kasutamine
Loetlege sellised
meetmed
Artikkel 1
Masinloetavaid andmeid käsitlevad meetmed
- Artikkel 32a: masinloetav Euroopa Liidu andmevahendusteenuse osutajate
register.
- Artikkel 32a: masinloetav Euroopa Liidu andmealtruismiorganisatsioonide
register.
- Artikkel 32q: avaliku sektori asutused teevad võimaluse korral oma
andmed/dokumendid kättesaadavaks vormingus, mis on avatud, masinloetav,
juurdepääsetav, leitav ja taaskasutatav, koos nende metaandmetega. Nii vorming
kui ka metaandmed peavad võimaluse korral vastama ametlikele avatud
standarditele.
- Artikkel 32q: väärtuslikud andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks
ET 43 ET
masinloetavas vormingus selleks sobiva rakendusliidese kaudu ja asjakohasel juhul
hulgiallalaaditava andmestikuna.
- Artikkel 32t: liikmesriigid kasutavad taaskasutamiseks kättesaadavate andmete ja
dokumentide otsingu hõlbustamiseks praktilisi vahendeid, näiteks peamiste
andmete või dokumentide loetelusid koos asjaomaste metaandmetega, mis on
kättesaadavad veebis ja masinloetavas vormingus, kui see on võimalik ja
asjakohane, ja portaale, milles on lingid sellistele loeteludele. Võimaluse korral
hõlbustavad liikmesriigid andmete või dokumentide keeltevahelist otsingut.
- Artikkel 32w: konkreetsed väärtuslikud andmestikud peavad olema masinloetavad.
Rakendusaktidega võidakse täpsustada andmete ja metaandmete vorminguid ning
levitamise tehnilist korda.
Masinasidet käsitlevad meetmed
- Artikkel 32ad: ühtse teabepunkti kasutamine tehakse kohustuslikuks. Ühtne
teabepunkt on pädev võtma vastu päringuid või taotlusi ja edastab need – kui see
on võimalik ja kohane, siis automaatsete vahenditega – pädevatele avaliku sektori
asutustele või pädevatele asutusele.
Muud asjakohased meetmed
- Artikkel 48a: muudetakse määruse (EL) 2018/1724 (ühtne digivärav) II lisa.
Uuritakse sünergiat.
- Koondpaketi põhjendus 52: võimaluse korral peaks ENISA võtma ühtse
kontaktpunkti loomise, haldamise ja turvalise toimimise tehniliste, operatiivsete ja
korralduslike meetmete spetsifikatsioonide väljatöötamisel arvesse olemasolevaid
riiklikke tehnilisi lahendusi, mis hõlbustavad intsidentidest teatamist, näiteks
riiklikud platvormid. Lisaks peaks ENISA kaaluma tehnilisi protokolle ja
vahendeid, nagu rakendusliideseid ja masinloetavaid standardeid, mis võimaldavad
üksustel integreerida aruandluskohustused äriprotsessidesse ja ametiasutustel
ühendada ühtse kontaktpunkti oma riiklike aruandlussüsteemidega.
ET 44 ET
Digitaalne avalik teenus nr 2 – intsidentidest teatamine
Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud
tõkked (kui see on
asjakohane)
Kooskõla kehtivate digi-
ja valdkondlike
poliitikameetmetega
Loetlege kohaldatavad
kindlakstehtud digi- ja
valdkondlikud
poliitikameetmed
Artikkel 6
Üldine kooskõlastamine kehtivate digi- ja valdkondlike poliitikameetmetega on tagatud
direktiiviga (EL) 2022/2555 (küberturvalisuse 2. direktiiv), mida digivaldkonna
koondpaketiga praegu muudetakse. Lisaks näeb koondpakett ette sünergia Euroopa
ettevõtluskukruga ja määrusega (EL) 2024/2847 (küberkerksuse määrus). Eelkõige:
• artikli 23 lõikes 4 kohustatakse kasutama küberturvalisuse 2. direktiivi kohaste
teadete esitamiseks ühtset kontaktpunkti;
• artikli 23 lõikes 1 on sätestatud, et määruse (EL) 2024/2847 (küberkerksuse
määrus) artikli 14 lõike 3 kohane tõsisest intsidendist teatamine kujutab endast ka
direktiivi (EL) 2022/2555 (küberturvalisuse 2. direktiiv) kohast teabe esitamist.
See on kooskõlas ühekordsuse põhimõttega;
• artikli 23a lõike 3 punktis d on sätestatud seos Euroopa ettevõtluskukrutega.
Korralduslikud
meetmed digitaalsete
avalike teenuste
sujuvaks piiriüleseks
osutamiseks
Loetlege kavandatud
juhtimismeetmed
Artikkel 6
Artiklis 23a on sätestatud rollid ja vastutus. Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet:
• loob ühtse kontaktpunkti ja haldab seda, et toetada kohustust teatada intsidentidest
ja nendega seotud sündmustest liidu õigusaktide alusel;
• võtab tehnilisi, operatiivseid ja korralduslikke meetmeid, et hallata ühtse
kontaktpunkti turvalisust ning esitatavat või levitatavat teavet ohustavaid riske.
Seda tehes konsulteerib ta komisjoni, küberintsidentidele reageerimise üksuste
võrgustiku ja asjaomaste pädevate asutustega.
ET 45 ET
Meetmed, mis on võetud
andmete ühise
mõistmise tagamiseks
Loetlege sellised
meetmed
Artikkel 6
Artikliga 23a pannakse Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametile ülesanne koostada
spetsifikatsioonid, mis tagavad vajaliku koostalitlusvõime seoses muude asjakohaste
aruandluskohustustega.
NB! Nõuded intsidentidest teatamise sisule on täpsemalt sätestatud asjakohastes liidu
õigusaktides, sealhulgas direktiivis (EL) 2022/2555 (küberturvalisuse 2. direktiiv).
Koondpaketi artikli 23a lõike 3 punktis c täpsustatakse, et Euroopa Liidu
Küberturvalisuse Amet tagab, et neid võetakse nõuetekohaselt arvesse.
Ühiselt kokku lepitud
avalike tehniliste
kirjelduste ja
standardite kasutamine
Loetlege sellised
meetmed
Artikkel 6
Artiklis 23a nõutakse spetsifikatsioonide väljatöötamist.
• Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet esitab ühtse kontaktpunkti loomise,
haldamise ja turvalise toimimisega seoses tehniliste meetmete spetsifikatsioonid ja
rakendab neid. Need spetsifikatsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist:
o koostalitlusvõime tagamiseks vajalik suutlikkus seoses muude asjakohaste
teavitamissüsteemidega;
o tehnilised meetmed, mis võimaldavad asjaomastel üksustel ja asutustel
ühtse kontaktpunkti kaudu teabele juurde pääseda või seda esitada,
hankida, edastada või muul viisil töödelda, ning tehnilised protokollid ja
vahendid, mis võimaldavad üksustel ja asutustel saadud teavet oma
süsteemides edasi töödelda.
• Võimaluse korral on ühtne kontaktpunkt koostalitlusvõimeline ja ühilduv Euroopa
ettevõtluskukrutega.
ET 46 ET
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed
Digitaalset rakendamist toetavate meetmete üldine kirjeldus
Meetme kirjeldus Viide (viited)
nõudele (nõuetele)
Komisjoni roll
(kui see on asjakohane)
Kaasatavad osalejad
(kui see on asjakohane)
Eeldatav
ajakava
(kui see on
asjakohane)
Rakendusakt:
andmevahendusteenuse osutajate
ühtse logo kujundus
Artikkel 1 Määrab kindlaks ühtse logo
tunnused, sealhulgas selle
kujunduse ja kasutamise
tingimused.
Uurimismenetluse komitee
//
Rakendusakt: tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioonide
ühtse logo kujundus
Artikkel 1
Määrab kindlaks ühtse logo
tunnused, sealhulgas selle
kujunduse ja kasutamise
tingimused.
Uurimismenetluse komitee
//
Järelevalve ja nõuetele vastavus:
pädevad asutused võivad järelevalvet
teostada kas omal algatusel või
füüsiliste või juriidiliste isikute
taotluse alusel
Artikkel 1
// Pädevad asutused,
andmevahendusteenuse
osutajad,
andmealtruismiorganisatsioonid
//
Rakendusakt: konkreetsed
väärtuslikud andmestikud
Artikkel 1 Määrab kindlaks
konkreetsete väärtuslike
andmestike loetelu. Võib
täpsustada väärtuslike
andmestike avaldamise ja
Uurimismenetluse komitee //
ET 47 ET
taaskasutamise korda.
Suunised:
• Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
annab nõu seoses ühtsete
Euroopa andmeruumide
suunistega
• Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
võtab vastu suunised
koostalitlusvõimeliste
raamistike kohta
Artikkel 1
Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
pakutav toetus
Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
//
Rakendusakt: isikuandmetega seotud
rikkumistest teatamise ühtne vorm
Artikkel 3 Võtab Euroopa
Andmekaitsenõukogu
ettepanekul vastu ühtse
vormi.
Uurimismenetluse komitee //
Delegeeritud õigusakt:
andmesubjekti valikute
automatiseeritud ja masinloetavaid
märked
Artikkel 3 Sätestab veebibrauserite ja
lõppseadmete pakkujate
kohustused.
Uurimismenetluse komitee //
Rakendusakt: elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevuse direktiivi
kohane intsidentidest teatamine
Artikkel 9 Täpsustab direktiivi
(EL) 2022/2557 (elutähtsa
teenuse osutajate
toimepidevuse direktiiv)
artikli 15 lõike 1 kohaselt
esitatava teabe liiki ja
vormingut.
// //
ET 48 ET
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898
Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161 Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi kohta Esitame Teile Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri 3. Kaasamistabel 4. Määruste eelnõud Kristiina Krause 51933390 [email protected]
Meie 10.02.2026 nr 7-1/1014
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
1
Kaasamistabel Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi kohta” Nr Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
1. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeer
ium
Seisukoht: Peame oluliseks vähendada EL digiõiguse
lihtsustamispaketiga halduskoormust nii ettevõtjatele kui
avalikule sektorile. Selgitus: EL õigusaktidest tuleneva koormuse vähendamine on
olnud Eesti kauaaegne prioriteet. EL digiomnibussi eelnõuga
soovitakse muuhulgas koondada andmeid puudutavad ELi
õigusaktid ühtseks raamistikuks andmemääruses ning koondada ka
küberintsidentidest teavitamise protsessi.
Arvestatud.
2. Seisukoht: Peame oluliseks lisada küberturvalisuse 2. direktiivi
ehk NIS2 kohaldamisalasse kosmose valdkond ning sealjuures
peab see hõlmama kõiki kosmosetaristu komponente. Selgitus: Euroopa Komisjon esitas 25. juunil 2025. aastal Euroopa
kosmosemääruse (EUSA). EUSA aruteludes nõukogu
kosmosetöörühmas on keskendutud küberturvalisuse ja
kerksusnõuetele, mis peavad arvestama valdkonna eripärasid,
olema proportsionaalsed ning vältima dubleerimist ja liigset
halduskoormust. Eesti peab vajalikuks küberturvalisuse
valdkonnas horisontaalset lähenemist, seega tuleks eelistada
mistahes erivajaduse esinemisel küberturvalisuse 2 direktiivi
kohaldamist, sealhulgas erisätetega täiendamist. Sellega välditakse
nõuete dubleerimist ja täiendava halduskoormuse teket ehk
vajadust tõestada oma tegevuse kooskõla erinevate õigusaktidega.
Kuna ettevõtjate tegevus ei piirdu sageli ühe tegevussektoriga ja
pakutavad teenused on kasutatavad erinevates sektorites, võivad
sektorite dubleerivad nõuded luua juurde bürokraatiat. Näiteks
küberturvalisuse 2. direktiivi lisa 1 punkt 11 kohaselt on kriitilise
tähtsusega sektor „kosmos“ ja hõlmatud üksused on liikmesriikide
või eraõiguslike isikute omandis olevad, hallatavad või käitatavad
Ei arvesta.
Kuigi see on oluline ning selle
sisuga on JDM nõus, siis see väljub
digiomnibussi skoobist. Saab
hinnata, kas samasisulise seisukoha
saaks teha küberturvalisuse määruse
(CSA) üle vaatamise käigus, mil
võidakse NIS2 direktiivi täiendada.
Vastav ettepanek avaldati
20.01.2026: https://digital-
strategy.ec.europa.eu/en/library/prop
osal-directive-regards-
simplification-measures-and-
alignment-cybersecurity-act.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
2
maapealsete taristute operaatorid, kes toetavad kosmosepõhiste
teenuste osutamist.
Kuigi komisjon on eelnõu koostamisel põhjendanud, et
küberturvalisuse 2. direktiiv (direktiiv (EL) 2022/2555) ehk NIS2
ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv (EL)
2022/2557 ehk CER direktiiv ei pruugi olla piisavad, kuna nende
kohaldamisala ei hõlma kõiki kosmosetaristu komponente, eriti
väiksemaid operaatoreid, siis Eesti ei nõustu sellega. Nimelt nii
NIS2 kui ka CER direktiivi nõuded võivad laieneda väiksematele
operaatoritele. Näiteks võib Eesti eripära arvestades elutähtsa
teenuse osutajaks mikro- või väikeettevõtja.
Komisjon on muuhulgas välja toonud, et kosmose valdkonnas tuleb
luua riskijuhtimise raamistik, mis hõlmab küberturvalisust ja
füüsilist turvalisust nii satelliitide kui ka maapealse taristu puhul.
Seatakse kohustuslikud turvameetmed, intsidentide käsitlemise
reeglid ja aruandlusmehhanismid. Kuid leiame, et seda on võimalik
teha olemasolevat õigusraamistikku ära kasutades ja vajadusel
täiendades.
Kosmosega seotud küberturvalisuse osas tuleb ära kasutada
olemasolevat ekspertiisi, sh EL asutuste kompetentsi. Euroopa
Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA) peab jääma
küberturvalisuse teemadel, sh kosmose küberturvalisus, valdkonna
koordineerijaks ning liikmesriikide kontaktpunktiks. Näiteks
peame vajalikuks et Riigi Infosüsteemi Ametile ei tekiks uut
küberteemalist kontaktasutust. Mis tahes uus kontaktasutus võib
tekitada info dubleerimist ja võib luua vajaduse täiendavaks
töökohaks.
Kübervaldkonnas on kasvamas uus turg Eesti küberturvalisuse
ettevõtetele, luues võimalusi innovatsiooniks ja teenuste
arendamiseks. Näiteks Euroopa komsosemääruse artiklis 88 ette
nähtud kohustuslik ohuteabel põhinev läbistustestimine (Threat
Led Penetration Testing, TLPT) võib pakkuda võimalusi kosmose
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
3
küberturbeharjutusväljaku (Space Cyber Range) sarnastele
algatustele.
Eesti soovib saada peamiseks küberturbeteenuste tarnijaks EL
kosmoseprogrammile ning koostöös Eesti ettevõtlusega ja ESA-ga
töötame selles suunas. EUSA rakendamine võib luua selgemad
tingimused ja võimalused Eesti tööstusele.
3. Seisukoht:
Toetame andmete pseudonüümimise ja anonüümimise
toimimise täpsustamist Euroopa Komisjoni poolt selgete
kriteeriumide määratlemise teel Selgitus: Tehnoloogia arenedes on ettevõtetele üha suuremaks
väljakutseks kujunenud isikuandmete ja muude andmete vahel
erisuse tegemine, kuna seni on puudunud selged tehnilised
kriteeriumid. Seepärast toetame ettepanekut täiendada
isikuandmete üldkaitse määrust (EL) 2016/679 uue artikliga 41a,
mis annaks Euroopa Komisjonile volituse võtta vastu
rakendusmääruseid täpsustamaks andmete pseudonüümimisega
seotud meetmeid ja kriteeriume.
Selline harmoniseerimine tagab suurema kindluse nii ettevõtetele
kui ka pädevatele asutustele ning aitab maandada ebaõige
klassifitseerimisega seotud riske.
Arvestatud osaliselt.
Toetame liikmesriikide üleste juhiste
koostamist, kuid ei toeta seda, et
Euroopa Komisjon teeb seda
rakendusmäärustega.
4. Seisukoht: Toetame Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse
edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate
jaoks, kehtetuks muutmist. Õigusselguse tagamise eesmärgil
saame toetada määruse valitud sätete kehtimist kuni neile
viitavate EL õigusaktide muutmiseni, seda tähtajaga hiljemalt
31. detsember 2032. Selgitus: Määrus (EL) 2019/1150 (lühidalt P2B määrus) jõustus
2020. aastal. Euroopa komisjoni hilisem mõjuhindamine ja Eesti
kogemus on näidanud määruse nõuete piiratud mõju, mida kinnitab
muuhulgas veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate madal
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
4
kaebuste arv. Hilisem EL digiteenuste määrus (DSA) sisaldab
nõudeid, mis kattuvad olulisel määral P2B põhisätetega. Mõlemad
määrused seavad infoühiskonna vahendusteenuse osutajatele
kohustused seoses teenusetingimuste läbipaistvuse; teenuse
piiramise, peatamise ja lõpetamise tingimuste; sisu järjestuse
läbipaistvuse ning ettevõtte sisese kaebuste menetlemise süsteemi
loomise ja haldamisega. P2B määrus seab küll kohati täpsemad
nõuded kohustuste kohaldumisele suhetes ärikasutajatega, kuid
leiame, et nende nõuete lisandväärtus on kokkuvõttes pigem madal.
Lisaks on P2B määruse kehtimise järgselt jõustunud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb
konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris (lühidalt
DMA), mille eesmärgiks on tagada digiturgude nn. pääsuvalitsejate
teenuste ärikasutajatele võrdsemad konkurentsitingimused.
Eelmainitud asjaolusid arvestades leiame, et DSA ja DMA tagavad
piisava läbipaistvuse ja tasakaalustatuse veebipõhiste
vahendusteenuste osutajate ja ärikasutajate vahelistes suhetes,
mistõttu toetame ettepanekut muuta määrus (EL) 2019/1150
kehtetuks. Eraldi P2B määruse kaotamine vähendab ka võimalusi
järelevalvealasteks konfliktideks tulenevalt P2B ja DSA määruste
kohati erinevatest järelevalvemudelitest ning toetab eesmärki
muuta EL õigusraamistik ühtlasemaks ja selgemaks. Õigusselguse
eesmärgil saame toetada määruse valitud sätete pikemat kehtimist
kuni nendele viitavate EL õigusaktide muutmiseni, seda
lõpptähtajaga 31. detsember 2032.
5. Seisukoht: Toetame tehisintellekti määruse (EL) 2024/1689
muutmist eesmärgiga anda üldotstarbeliste
tehisintellektimudelite ja väga suurtel digiplatvormidel või
otsingumootorites rakendatavate tehisintellektisüsteemide
järelevalve ülesanne Euroopa tehisintellektiametile.
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
5
Selgitus: Arvestades eelnimetatud tehisintellektisüsteemide
laialdast kasutust ja mõju, saame toetada muudatusi, mis
tsentraliseerivad selliste süsteemide järelevalve. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb
digiteenuste ühtset turgu (EL digiteenuste määrus, edaspidi DSA),
kehtestas väga suurte digiplatvormide (VLOP) või
otsingumootorite (VLOSE) pakkujatele võrreldes teiste
teenuseosutajatega rangemad kohustused, nõudes neilt muuhulgas
oma teenustega kaasnevate süsteemsete riskide hindamist ja
maandamist. DSA alusel on nende ettevõtete järelevalvajaks
Euroopa Komisjon. Arvestades, et paljud VLOPid ja VLOSEd
rakendavad oma teenustes tehisintellektil põhinevaid süsteeme,
mille puhul kehtivad riskimaandamiskohustused nii DSA kui ka
tehisintellekti määruse alusel, leiame, et on asjakohane ühtlustada
nende ettevõtete järelevalvet. Oleme arvamusel, et selline
muudatus tagab tõhusama järelevalve ning vähendab nii
liikmesriikide kui puudutatud ettevõtete halduskoormust.
6. Seisukoht: Toetame tehisintellekti määruses (EL) 2024/1689
teatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele)
ettenähtud lihtsustusmeetmete laiendamist väikese ja
keskmise turukapitulatsiooniga ettevõtetele (VKTKE – inglise
keeles small-mid caps), et vähendada halduskoormust ja
toetada nende konkurentsivõimet.
Selgitus: Eelnõuga tehakse ettepanek laiendada tehisintellekti
määruses hetkel VKEdele ettenähtud lihtsustusmeetmeid, mis
puudutab nt tehnilisele dokumentatsioonile ja
kvaliteedihaldussüsteemi loomisele kehtivaid nõudeid, ka
VKTKEdele. Seejuures viitab eelnõu komisjoni soovitusele (EL)
2025/1099, mille kohaselt loetakse VKTKEdeks ettevõtted, millel
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
6
on kuni 750 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 150 miljonit eurot
või aastane bilansimaht ei ületa 129 miljonit eurot.
Eestis on küll ligi 99,9% ettevõtjatest VKEd, kuid eelnõuga
lihtsustuksid ka teatud tegevused nii-öelda kasvufaasis olevatele
ettevõtetele (Eestis on suurettevõtteid, millel on üle 250 töötaja
2024. a andmetel 187, neist osa moodustavad VKTKEd, mis on
kasvavad ja kasvupotentsiaaliga ettevõtted). Kuigi muudatused
mõjutaksid vaid väikest arvu ettevõtteid Eestis, saame
leevendusmeetmete laiendamist siiski toetada, kuna VKTKEde
halduskoormuse kergendamine toetab nende konkurentsivõimet
ning vähendab takistusi VKEde kasvamisel VKTKEdeks.
7. Seisukoht: Toetame tehisintellekti määrusega (EL) 2024/1689
kõrge riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatele
kehtestatud nõuete edasilükkamist, et anda täiendavat aega
standardite ja juhiste väljatöötamiseks. Seejuures leiame, et
prognoositavuse eesmärgil tuleks paindlike tähtaegade asemel
kehtestada kindlad rakendustähtajad.
Selgitus: Harmoneeritud standardite, tehniliste kirjelduste ja
juhiste olemasolu on tehisintellektisüsteeme pakkuvatele ja
kasutavatele ettevõtetele väga oluline, kuna see lihtsustab nõuete
täitmist ja võimaldab seda teha kulutõhusal viisil, samuti aitavad
standardid tagada süsteemide kvaliteedi ja usalduse nende vastu.
Kuna antud määrusega seotud standardite jm tehniliste materjalide
väljatöötamine on võtnud planeeritust kauem aega, toetame kõrge
riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujatele seatud kohustuste
kohaldumisaja edasilükkamist.
Tehisintellekti omnibussi ettepanek näeb ette, et kohustused
rakenduksid 6-12 kuu jooksul pärast Komisjoni otsust, mis
kinnitab nõuete täitmist toetavate meetmete valmimist, kuid mitte
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
7
hiljem kui 02.12.2027 või 02.08.2028, vastavalt süsteemi
määrusest tulenevale kuuluvusele. Leiame, et prognoositavuse ja
õigusselguse eesmärgil tuleks paindlike tähtaegade asemel
kehtestada kindlad tähtajad kohustuste rakendumisele. Hetkel ei
ole täielikku selgust Komisjoni kinnitusprotsessi toimimise osas
ning rakendustähtaegade prognoosimatus raskendab nõueteks
valmistumist nii ettevõtetele kui ka pädevatele asutustele.
Kindlate kuupäevaliste tähtaegade olemasolu lahendaks need
probleemid.
8. Siseministeerium Siseministeerium toetab digiõiguse valdkonna lihtsustamise
paketti. Samas soovime pöörata tähelepanu mõnele olulisele
aspektile: Tehisintellekti määrusega seotud digiomnibusiga
avatakse määrus (EL) 2024/1689 (tehisintellekti määrus, AIA), mis
ei ole veel täies ulatuses jõustunud. Toetame, et muudetakse kõrge
riskiga tehisintellektisüsteemide reeglite kohaldumisaega ja
pooldame tähtaja sidumist standardite valmimisega. Tähtaegu on
vajalik edasi lükata, et need oleksid kooskõlas vajalike standardite
ja juhiste kättesaadavusega ning reegleid oleks võimalik korrektselt
rakendada.
Arvestatud.
Samuti toetame kõrge riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate
kohustuste sätete muutmist ja halduskoormuse vähendamist.
Mõistlik on ka ettepanek täiendavate juhendmaterjalide
koostamiseks, mis pakuksid selgeid ja praktilisi juhiseid AI-
määruse rakendamiseks koos teiste EL õigusaktidega. Lisaks
toetame AI regulatiivse liivakasti ja selle reeglistiku täiendamisest.
Hindame, et see aitaks AI teemasid paremini raamistada ja me
Arvestatud osaliseliselt.
Arusaamatuks jääb ettepanek
juhendmaterjalide koostamiseks,
kuivõrd see on osa ka kehtivast AI
määrusest. Sellekohased juhendid
on ka juba osaliselt olemas.
Juhendmaterjalide koostamiseks ei
ole vaja õigusesse seda vajadust
sätestada. AI liivakasti suunal
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
8
saaksime kasutada nii EL AI liivakasti kui luua Eestis ka enda
omasid.
saadeti aasta alguses
konsultatsioonile rakendusakt.
9. Samuti on Siseministeeriumi hinnangul vajalik intsidentidest
teavitamise üks aken. Samas, ühtse teavituskanali loomisel tuleb
tagada, et kriitiline ja ajakriitiline info jõuaks pädevate asutusteni
viivitusteta ning et ei nõrgeneks riiklik võimekus intsidentidele
kiiresti reageerida. Seetõttu on vajalik hinnata EL-i tasandi
lahenduse koosmõju siseriiklike julgeoleku- ja
kriisihaldusprotseduuridega. Hästi disainitud ühtne aken
võimaldaks samal ajal vähendada halduskoormust, säilitades kõrge
turvalisuse taseme.
Samas toetame intsidentidest teavitamise ühe akna visiooni ja
eesmärki, kuid siinkohal on ka Eestis tekkinud vastuolusid
erinevate teemade osas, nt Küberkuritegevuse, RIA intsidentide
teavitamise, TTJA teavitamise ja andmekaitse vaatest on erinevad
vormid ja kohati ka erinevad tähtajad, mida täpselt soovitakse.
Ideena tundub see sobiliku lahendusena, kuid siinkohal on vaja
analüüsida protseduure ja koosmõju. Täpsemalt, mis on ootused
direktiividelt siseriikliku seadusandlusesse ning milline on mõju
protseduuridele. Ühtselt aknal oleks eeldatavasti vähem
teavitamiskulusid.
Arvestatud. Selgitame, et Komisjoni
ettepaneku selgitustes on märgitud,
et ootus on ka ühtlustada vorme.
Tähtaegade ühtlustamise osas on
seisukoht koostatud.
10. Andmehaldust ja seda toetavat tänast regulatsiooni arvestades
toetame väga valdkonna konsolideerimise ettepanekut
läbimõeldud, selgesse ja lihtsustatud formaati.
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
9
Seisukohas rõhutakse süsteemsusele,
mis tahab selget ja läbimõeldud
regulatsiooni.
11. Finantsinspektsioon Finantsinspektsioonile teadaolevalt menetletakse Brüsselis
ettepanekut (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52025PC0837&qid=1764840
573622), mille üheks osaks on ka DORA määruse muutmine. Meie
vaatest tuleb kõige pealt märkida, et oleme oma tegevused ja
arendused juba valmis teinud kehtivat DORA regulatsiooni
järgides, st meil on juba tellitud vastavad tarkvaralahendused,
loodud tehniline võimekus jne, mis kohe on käiku minemas.
Eelnevast tulenevalt on oluline lisaks liikmesriikide poolt tõstatud
turvalisuse ja tehnilistele teemadele välja selgitada ka SEP-i kulude
pool.
Aeg on näidanud, et üldjuhul on Euroopa kesksete
lahenduste/süsteemide loomine väga kallis ettevõtmine ning need
kulud peaks eelduslikult liikmesriigid (sh Finantsinspektsioon) ka
ise kinni maksma. Arvestades, et meil on juba oma süsteem
arendatud ja tellitud, siis oluline on teada, mis SEP loomine ja
ülalpidamine võiks maksma minna, kes selle kinni maksab ning
kuidas on planeeritud edaspidi SEP-i kasutamise kulude lahendus.
Oma sisus on keskne lahendus mõistlik, kuid kui sellega kaasnevad
väga suured kulud, siis ei pea SEP-i loomist vajalikuks.
Selgitame: ettepaneku selgitustes on
teatava ülevaade võimalikest
liikmesriigi kuludest välja toodud,
kuid praktikas selgub selle sisu siis,
kui on suurem selgus ühtse
teavitusakna olemusest ning
tehnilisest lahendusest.
12. Cybernetica AS Lähtekohad: Teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
10
1) Andmekaitses on IKÜM alguspäevadest vaieldud, mis on
pseudonüümne ja kas miski saab olla anonüümne (nn “relatiivne”
vs “absoluutne” andmekaitse).
Hiljutised otsused, sh Judgment of the Court in Case C-413/23 P |
EDPS v SRB (Concept of personal data) on seda sisustanud, aga
üldine praktika on lahtine. Mitmed teadlased on pakkunud, et
peaks lähenema riskianalüüsiga, mis on väga mõistlik mõte, aga
pole praktikas olnud veel kuigi edukas.
2) See riskianalüüs siis hindaks mingi metoodikaga, kas mingis
olukorras mingi tehnilise meetmega isikustatavate andmete
töötlemine vastaks seaduse nõuetele või mitte. Lihtsate sõnadega -
mis on see lävend, kus maalt me suudame taasidentifitseerimist
vältida?
3) Omnibuss rõhutab sellise riskianalüüsi tähtsust tulevikus. Eesti
kogemusest tehisintellekti, pilvteenuste, internetivalimiste jne
riskianalüüsidega on näidanud, et üldised juhendid on toredad,
aga neid ei osata rakendada, kui puudub vastav detailne teadmus.
4) Nt Eestis RITi tellitud pilvteenuste ja AI teenuste riskianalüüse
peetakse edulugudeks, sest nad on konkreetsed. Teaduste
akadeemia küberturvalisuse komisjoni riskianalüüsid valimiste
tehnoloogia ja riigi kriitiliste teenuste jaoks on samuti
konkreetsed, annavad selgeid nõuandeid, kuidas eluga edasi
minna.
Ettepanek:
1) Eesti teeb ettepaneku, et Eestisse loodaks kompetentsikeskus,
mis toetab EDPB-d privaatsuskaitse tehnoloogiate riskianalüüsil.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
11
2) Kompetentsikeskus toetaks omnibussi vajadusi järgmisel moel:
2.1) EL andmekaitse ja omnibussi tuumküsimuste (uued teenused,
AI rakendamine, põhiõiguste kaitse) lahendamisega, et meil oleks
Euroopas moodsad e-teenused, mis vastavad meie väärtusruumile.
2.2) Privaatsuskaitse tehnoloogiate standardimine,
sertifitseerimine ja tehnoloogiadiplomaatia.
2.3) Intsidentide töötlemise ja riskianalüüsi tugiüksus EDPB-le
2.4) Privaatsuskaitse tehnoloogiate ja riskianalüüsi võimekuse
arendamine keskus (tehnilised riskianalüüsid ja nõuanded,
praktilised tehnoloogia teekaardid, koolitusmaterjalid, e-riigi
teenuste mustandid) koostöö Euroopa ja Eesti akadeemiliste
partnerite ja tööstusega.
2.5) Kriitiliste EL võimekuste loomise nõustamine andmekaitse
tehnoloogiate vaatepunktist.
2.6) Pilootprojektide koordineerimine Euroopa tasandil ja
võimalusel liitlastega, et tugevdada ka kontinentide vahelist
andmete ühist kasutamist.
Põhjendused:
1) Eesti e-riik on küps nii teenuste, digitaalse identiteedi, andmete
kasutuselevõtu kui ka digisuveräänse infotehnoloogia
rakendamises. Meie kogemused on suurepärased, kuid nende
kandmine Euroopasse on seni olnud keeruline.
2) Kompetentsikeskuse töö kaudu saaksime Euroopasse suunata
Eesti e-riigi õppetunde, et ei juhtuks selliseid asju nagu COVID-
19 pandeemia ajal, kui kehtisid Adolf Hitleri ja Miki Hiire
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
12
vaktsineerimistõendid, sest ei suudetud ehitada kehtivuskinnituse
teenust, mis vastaks EL andmekaitsenõuetele. Meil oleks see
võimekus olemas olnud, Eestis on sellised teenused olnud ID-
kaardi algusajast, aga meil puudus võimekus seda Euroopasse üle
kanda.
3) Eesti on privaatsuskaitse tehnoloogiate varane rakendaja. Eestil
on olemas riiklik kontseptsioon ja teekaart ning ka vajadus neid
rakendada.
4) Rahvusvaheliselt on Eesti seni osalenud OECD
privaatsuskaitsetehnoloogiate arenduse töörühmades. Eesti saaks
kompetentsikeskuse arendusest ise kasu ning saaks seda teadmust
ka eksportida.
13. Riigikogu Kantselei Riigikogu Kantselei tervitab Euroopa Komisjoni püüdlusi muuta
kehtiv digiregulatsioon selgemaks, riskipõhisemaks ja
praktilisemaks. Digiomnibussi üldine eesmärk – vähendada
ebavajalikku halduskoormust, ühtlustada liikmesriikide praktikaid
ning parandada regulatsioonide omavahelist koostoimet – on igati
tervitatav. Positiivsena näeme eelkõige kavandatavaid muudatusi,
mis puudutavad andmetöötluste dokumenteerimise lihtsustamist,
andmesubjektide taotluste (DSAR) mõistlikumat käsitlemist,
andmekaitsealaste mõjuhinnangute (DPIA) ühtlustamist ning
isikuandmete rikkumistest teavitamise riskipõhisemat lähenemist.
Teadmiseks võetud.
14. Samuti võib toetada kavatsust täpsustada pseudonüümiseeritud
andmete käsitlust ning selgemat eristust isikuandmete ja
mitteisikuliste andmete vahel, mis looks paremad eeldused
andmeanalüütika ja tehisintellekti arendamiseks, säilitades samal
ajal andmesubjektide põhiõiguste kaitse. Oluline on ka
järelevalveasutuste koostöö tugevdamine ning seoste loomine
Teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
13
teiste ELi digiregulatsioonidega, nagu tehisintellekti määrus,
andmete määrus ja kübervastupidavuse raamistik.
15. Samas peab Riigikogu Kantselei vajalikuks juhtida tähelepanu, et
eelnõu mitmetähenduslik sõnastus tekitab küsimusi
identifitseeritavuse, pseudonüümiseeritud andmete käsitluse ning
andmesubjekti õiguste ulatuse kohta. Ebapiisav selgus nendes
küsimustes võib praktikas viia ebaühtlase tõlgendamiseni ning
õigusselguse vähenemiseni, eriti olukordades, kus isikuandmete
staatus sõltub tehnilistest ja tõenäosuspõhistest hinnangutest.
Arvestatud.
16. Kokkuvõttes toetab Riigikogu Kantselei digiomnibussi üldist
suunda ning selle eesmärki muuta andmekaitse- ja
digiregulatsioon praktilisemaks ja riskipõhisemaks. Samas peame
oluliseks, et edasises menetluses arvestataks õigusselguse
tagamise vajadust.
Teadmiseks võetud.
17. 12 IKÜMja e-privaatsus
● Isikuandmete mõiste täpsustamine: Omnibusi ettepanek seob
õigustatult „isikuandmed” sellega, mida vastutav töötleja saab
mõistlikult teha tegelikult kättesaadavate vahenditega. Samas on
vaja täiendavat selgitust, et kajastada täiel määral Euroopa Liidu
Kohtu (CJEU) praktikat ja GDPRi põhjendust 26 ning vältida
killustatud ja ülemäära laiu tõlgendusi.
Me kutsume üles: säilitada Omnibusi muudatus lõpptekstis,
täpsustades samal ajal, et tuvastatavust tuleb hinnata asjaomase
Arvestatud osaliselt.
Nõustume, et isikuandmete mõiste
sisustamisel tuleb arvestada
kohtupraktikat ning teeme
ettepanekut jätta mõiste täiendamine
artiklis lisamata, kuid täiendada
IKÜM põhjenduspunkti selgitusega,
et mõiste sisustamisel tuleb lähtuda
ka kohtupraktikast.
2 Meta esitas ka artikli põhised kommentaarid, mida kõike siin tabelis ei ole – need on kättesaadavad https://adr.rik.ee/jm/dokument/18258217.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
14
üksuse vaatenurgast, võttes arvesse ka objektiivseid tegureid,
nagu kulud, tehnoloogilised ressursid, tuvastamiseks vajalik aeg
ning töötlemisel rakendatavad kaitsemeetmed.
18. ● Automatiseeritud otsuste tegemise täpsustamine, et vältida
ülereguleerimist: Omnibusi selgitus, et automatiseeritud otsused
on artikli 22 alusel lubatud juhul, kui selle tingimused on täidetud
– isegi siis, kui inimlik otsustamine oleks võimalik – on oluline
samm õiges suunas.
Me kutsume üles: säilitada Omnibussi muudatus lõpptekstis,
täpsustades samal ajal, et GDPRi artikkel 22 kohaldub ainult
automatiseeritud otsustele, mis määravad isiku õigusliku staatuse,
lepingulised õigused või millel on võrreldavalt oluline ja püsiv
mõju.
Arvestatud osaliselt.
Pooldame automatiseeritud otsuste
võimaldamist. Täpsustamist ei palu.
19. ● Tehisintellekti ja andmekaitse ühtlustamine: artikkel 88c on
keskse tähtsusega, kuna see tunnustab selgesõnaliselt õigustatud
huvi tehisintellekti arendamise ja kasutamise õigusliku alusena
ning viib GDPRi kooskõlla tehisintellekti määruse (AI Act)
mõistetega. See kehtestab kogu ELi hõlmava selge standardi
tehisintellekti treenimiseks, vähendab õiguslikku killustatust ning
ajakohastab tõhusalt GDPRi tehisintellekti ajastuks. 2. detsember
2025
Me kutsume üles: säilitada Omnibussi muudatus, kuid seda samal
ajal lihtsustada, et eemaldada ebaselgused ja kattuvused.
Arvestatud osaliselt.
Ei toeta õiguslike aluste
kinnikirjutamist õigustatud huvile ja
nõusolekule. Kõik IKÜM õiguslikud
alused võivad olla isikuandmete
töötlemisel aluseks.
20. ● Kaasvastutava töötleja mõiste korrigeerimine: kaasvastutavad
töötlejad, mis oli algselt mõeldud erandliku korrana tegeliku
kaasmääramise (co-determination) puhuks, on laialdaste
Mitte arvestatud.-
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
15
tõlgenduste tõttu kujunenud sisuliselt üldiseks
vastutusraamistikuks. Seda kohaldatakse nüüd laialdaselt, mis
tekitab õiguslikku ebakindlust ja ebaproportsionaalseid
vastavuskohustusi.
Me kutsume üles: tegema artiklisse 26 sihipärase muudatuse,
millega täpsustatakse, et vastutavaid töötlejaid käsitatakse
kaasvastutavate töötlejatena üksnes siis, kui nad osalevad
aktiivselt ning tegelikult mõjutavad töötlemise eesmärke ja
vahendeid käsitlevaid otsuseid.
Selline ettepanek oleks vastuolus
hiljutise kohtupraktikaga.
21. Küpsised, e-privaatsus ja nõusolek
● Reeglite koondamine ja nõusolekuväsimuse algpõhjustega
tegelemine: GDPRi ja e-privaatsuse regulatsiooni lahus hoidmine
(GDPR artikkel 88a vs e-privaatsuse direktiivi artikkel 5 lõige 3)
säilitab keerukuse, õigusliku killustatuse ja nõusolekuväsimuse.
Pelgalt mõnede küpsiste ja jälgimisreeglite viimine GDPRi alla
piiratud eranditega ei lahenda alusprobleeme.
Me kutsume üles: tühistama e-privaatsuse direktiivi artikli 5 lõike
3 ja viima artikli 88a täielikult kooskõlla GDPRi õiguslike
alustega ning allutama liiklusandmed ja otseturunduse (st
tühistama e-privaatsuse direktiivi artiklid 6, 9 ja 13) täielikult
GDPRile, säilitamata olemasolevaid e-privaatsuse sätteid.
Mitte arvestatud.
Ühest küljest oleme nõus, et tuleb
vältida dubleerimist, samas e-
privaatsuse direktiivi sätted täiendavad
GDPRi (mis kehtib ainult füüsiliste
isikute andmete kaitsele). Nende
sätetega nähakse ette ka juriidiliste
isikute andmete kaitse .
22. ● Kohustuslike masinloetavate nõusolekusignaalide kaotamine
(artikkel 88b): artikkel 88b lisaks olemasolevatele GDPRi
reeglitele uue kohustusliku nõusolekusignaalide kihi, suurendades
veelgi õiguslikku ja tehnilist keerukust. Varasemad katsed selliste
signaalidega on ebaõnnestunud ning kohustuslik skeem oleks
kulukas ja segadust tekitav, eriti VKEde jaoks, samal ajal kui
Mitte arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
16
erandid (nt meedia jaoks) õõnestaksid veelgi sidusust ja kasutajate
usaldust.
Me kutsume üles: eemaldama artikli 88b lõpptekstist tervikuna.
23. Goo34 GDPRi kohta
○ AI ja õigustatud huvi: Ettepanek loob AI jaoks piirava „kahe
režiimi“ süsteemi, mille tingimused on määratlemata ja mis
kalduvad kõrvale GDPRi tavapärastest reeglitest. Õiguskindluse
tagamiseks ja ühtse turu killustumise vältimiseks tuleb artikkel
88c viia kooskõlla väljakujunenud kohtupraktikaga, eemaldades
need täiendavad tingimused ning sätte, mis võimaldab kehtestada
riiklikke nõusolekunõudeid.
○ Eriliigilised andmed ja AI: Nõue rangelt „vältida“ tundlike
andmete kogumist avalikust veebist ei ole tehniliselt teostatav
ning eeldab paradoksaalsel kombel hoopis pealetükkivat seiret.
See kohustus tuleks asendada praktilise „riskide maandamise“
standardiga, mis põhineb tehnilistel ja organisatsioonilistel
meetmetel, ning eemaldada kohustuslikud väljundfiltrid, mis
kahjustavad AI-vahendite funktsionaalset kasutatavust.
Arvestatud osaliselt.
Eesti ei toeta AI arendamiseks ja
opereerimiseks töötlemise õiguslike
aluste kinni kirjutamist (GDPR art
88c ettepanek). Seisukohtades on
privaatsuskaitse tehnoloogiate
toetamise punkt. See aitab ka
eriliigiliste andmete puhuks.
24. ePrivaatsuse direktiivi kohta
○ Nõusolek brauseri tasandil: Artikkel 88b tuleb kustutada, kuna
tsentraliseeritud brauserisignaalide kohustuslik kasutamine ei
Eesti toetab e-Privaatsuse direktiivi
ajakohastamist ja isikuandmete
töötlemise IKÜMi alla viimist.
4 Google esitas ebapaberi, mis sisaldas nende põhisõnumieid ja pikemaid selgitusi, mis põhisõnumeid tutvustavad. Siia tabelisse lisati ennekõike põhisõnumid. Kogu sisend
on leitav: https://adr.rik.ee/jm/dokument/18295967.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
17
lahenda praktikas kasutajate väsimust nõusolekute andmisest, vaid
tekitab hoopis „nõusolekusegadust“ ning õõnestab
funktsionaalselt reklaamipõhist veebi, sealhulgas privaatsust
hoidvaid kontekstipõhise reklaami mudeleid.
○ GDPRi ühtne jõustamine: Tegeliku lihtsustamise saavutamiseks
ja jõustamiskaose vältimiseks tuleb lahendada isiku- ja
mitteisikuandmete vaheline „killustatud režiim“, viies kõik
lõppseadmete kasutamist reguleerivad normid GDPRi alla ühe
ühtse ja järjepideva mehhanismi kaudu.
○ Kontekstipõhise reklaami soodustamine: Privaatsuspõhise
disaini (privacy-by-design) edendamiseks tuleb artiklit 88a
laiendada nii, et see vabastaks selgesõnaliselt madala riskiga ja
profileerimiseta tegevused — eelkõige kontekstipõhise reklaami
ning selle toimimiseks vajalikud turvaelemendid —
nõusolekunõuetest.
25. Küberturvalisuse kohta
○ Ambitsiooni tõstmine: standardiseerides teatamistähtajad 72-
tunnise teavitamiskohustuse ümber, ühtlustades nende tähtaegade
käivitumise alguspunkti, viies kooskõlla teatamiskohustusega
intsidentide künnised ning ühtlustades aruandlusvormid.
○ Ühe kontaktpunkti edasiarendamine: kuigi ühtne
sisenemispunkt on hea esimene samm, tuleks see integreerida
CRA aruandlusplatvormiga. Teavitusi esitavaid üksusi tuleks
kaasata tööriista disaini ja funktsionaalsuse kujundamisse ning
neile peaks olema tagatud ametlik tagasisidemehhanism
võimalike probleemide esiletoomiseks.
Selgitame:
Eesti ootus on ühtlustada
teavitamiste tähtaegu ei
õigusaktides, kuid veel ei ole Eesti
kokku pannud seisukohta, mis see
tähtaeg või tähtajad võiksid olla.
Ühe akna lahenduse tehnilised
detailid on alles selgumisel, mille
järel selguvad ka selle
funktsionaalsused.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
18
○ Täiendav lihtsustamine: lihtsustamispingutusi tuleb laiendada
ka väljapoole intsidentidest teatamist, hõlmates muu hulgas NIS2
ja CRA nõuete täitmise lihtsustamist.
26. AI määruse kohta
○ Läbipaistvusnõuete tähtaegade pikendamine (art 50):
pikendada vastavusse viimise perioodi ühe aastani kõigi
süsteemide (nii uute kui ka olemasolevate) puhul, hõlmates nii
artikli 50 lõikeid 2 kui ka 4, et viia need kooskõlla
tegevusjuhendiga (Code of Practice).
○ Kõrge riskiga süsteemide kindlad kohaldamiskuupäevad:
määrata tähtajad kindlalt — lisa III puhul detsember 2027 ja lisa I
puhul august 2028 — ning kõrvaldada sõltuvus haldusotsustest.
○ Vastavushindajate valikuvabadus: võimaldada
teenuseosutajatel valida vastavushindaja ELi tasandi ja
liikmesriikide asutuste vahel, et vältida kitsaskohti ja ära hoida
lukustumist Komisjoni määratud üksusesse.
Arvestatud osaliselt.
Eesti toetab suure riskiga süsteemide
jõustumistähtaja sidumist vajalike
juhendite ja standarditega.
Rakendustähtaeg peab olema
konkreetne. Muude tähtaegade
edasilükkamine ei ole digiomnibussi
skoobis ega mõistlik.
Vastavushindamise osas, praeguse
ettepaneku pinnalt ei tundu
kitsaskohti sellega ka olevat.
27. Tartu Ülikool Üldised kommentaarid
Standardite valmimise ja digital omnibusi planeeritud muudatuste
jõustumise ebaselge tähtaeg tekitab suurt ebakindlust ja
teadmatust tulevaste projektide osas.
Teadmiseks võetud.
28. Isikuandmete mõiste
Identifitseerimise kriteeriumide ebaselgus
Mõistlikult tuvastada ("means reasonably likely to be used to
identify the natural person") jääb subjektiivseks mõisteks.
Kuigi eesmärk on luua õigusselgust, tekib küsimus:
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
19
kes määrab, mis on “mõistlikult tuvastatav”? Kelle
jaoks mõistlikult? Milline on see “mõistlik”
kompetents või mille alusel seda hinnata?
kas täna “mittemõistlik” vahend võib homme
muutuda “mõistlikuks” ja tavapäraseks?
Vastutuse hajumine
Muudatus loob olukorra, kus sama info võib olla ühe osapoole
jaoks isikuandmed, teise jaoks mitte. Probleemid:
kui andmeid jagatakse mitme vahendaja kaudu,
võib tekkida vastutuse "hall tsoon";
andmesubjekti õiguste (juurdepääs, kustutamine)
rakendamine muutub keeruliseks;
rikkumiste korral on raske määrata, kes kannab
vastutust.
Kontrollimise ja vastutava töötleja paradoks
Dokument ütleb, et organisatsioonid peavad kontrollima, kas
jagatud andmed on isikuandmed või mitte (andmete saajale),
kuid:
kuidas saab andmeedastaja teada, millised
vahendid on andmete vastuvõtjal?
kas andmete edastaja peab uurima vastuvõtja
tehnilisi võimekusi?
tekib vastuolu: organisatsioon ei ole vastutav
töötleja, aga peab kontrollima.
Muud kommentaarid
Kuigi eesmärk on õiguskindluse suurendamine,
võib tegelikult tekkida rohkem kohtuvaidlusi
termini "mõistlik" tõlgendamise üle.
Isikul on raskem jälgida, kes nende andmeid
töötleb (näiteks kui osapool ei pea end
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
20
isikuandmete töötlejaks) ja sellest lähtuvalt on isik
ka nõrgemas positsioonis oma õiguste maksma
panemisel.
Praeguses sõnastuses näeme ohtu, et kohustustest
kõrvale hiilimiseks hakatakse liiga lõdvalt
tõlgendama taasidendifitseerimise võimalust.
Kuidas reguleeritakse sh, millised kohustused ja
õigused on andmete töötlejal, kes “mõistlikul
viisil” ei suuda andmed taasidentifitseerida?
Milline on tema roll GDPR mõistes? Kui andmed
edastatakse kolmandale töötlejale, kes suudab
andmed identifitseerida, mis on tema roll? Kuidas
tagada, et andmete töölemine põhineb õiguslikul
alusel ja kes vastutab, kui peaks toimuma
rikkumine?
Näited
Näide 1. Kuidas tõlgendatakse antud muudatuste
valguses IP-aadressi. Nt vastutav töötleja kogub
ankeedi kaudu andmeid, edastab need analüüsiks
volitatud töötlejale, kellel ei ole võimalik ligi
pääseda informatsioonile, mille abil andmesubjekte
identifitseerida ja IP-aadressi abil tuvastad. Kui
andmestikus ei ole ka muid andmeid, mis lubaks
andmesubjekti tuvastada, kas siis on vajalik Data
Prosessing Agreement (DPA), kui tegu ei ole enam
isikuandmetega? Kas DPA-s sätestab vastutav
töötleja tingimused, et volitatud töötleja tohib/ei
tohi andmeid muul eesmärgil kasutada/edastada?
Millistel juhtudel on DPA vajalik? Või kuna
volitatud töötleja ei töötle isikuandmeid võib ta
andmeid edasi töödelda ja edastada tingimusel, et
veendub, et vastuvõtja ei suuda sammuti IP-
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
21
aadresite järgi isikuid tuvastada ja tema roll
muutub sel juhul kelleks (GDPR mõistes)?
Näide 2. Terviseandmete liikumine: avaliku
sektori raviasutus väljastab pseudonüümitud
andmed teadusuuringu läbiviimiseks. Oletame, et
teadusuuringu meeskond ja vastutav uurija hindab,
et ei suuda “mõistlikult” andmesubjekte
identifitseerida, kas teadusuuringu meeskond
töötleb isikuandmeid?
Kui näidetes 1 ja 2 nimetatud volitatud töötleja
edastab andmed uuele osapoolele või toimub
rikkumine, kus andmed satuvad kolmandate
osapoolte valdusesse, kes suudavad taasisikustada
andmesubjekte, siis kuidas jaotuvad rollid? Kes on
vastutav töötleja, kes on volitatud töötleja ja
millised kohutused rakenduvad volitatud
töötlejale?
29. AI ja eriliiki andmed
"Appropriate measures" ebaselgus
o Puuduvad konkreetsed kriteeriumid, mis on
"asjakohased organisatsioonilised ja tehnilised
meetmed".
o Probleemiks saavad erinevad tõlgendused eri
organisatsioonides ja järelevalveasutustes.
o Väiksematel ettevõtetel puudub suutlikkus hinnata
meetmete piisavust.
"Disproportionate effort" lävend
o Ei ole määratletud, millal eemaldamine nõuab
"ebaproportsionaalset pingutust".
o Suurettevõtted võivad kasutada seda väljapääsuna
ja tegelikult andmeid mitte eemaldada.
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
22
o Majandusliku kasu vs andmesubjekti õiguste
tasakaal on ebaselge.
"Without undue delay" ajaraamistiku puudumine.
Ei täpsustata, mis on „alusetu viivitus“. See võib vastavalt
kontekstile tähendada erinevaid aegu ja puudub selge järelevalve
või vastutus viivituste eest.
Eeldatav nõusolek puudub
Punkt (k) võimaldab eriliiki andmete töötlemist AI kontekstis
ilma selge nõusolekuta, mis on vastuolus GDPRi
põhimõtetega, kus eriliiki andmed nõuavad selgesõnalist
nõusolekut. Andmesubjekt ei pruugi teada, et tema andmeid
kasutatakse AI arenduses.
30. Automatiseeritud otsused, sh profileerimine
"Necessity" kriteeriumi nõrgendamine
Uue tõlgenduse järgi peab automatiseeritud otsuse tegemine
olema "vajalik", isegi kui on alternatiive ja see loob olukorra,
kus organisatsioonid saavad õigustada peaaegu iga
automatiseeritud otsust. Organisatsioonid võivad väita, et
automatiseeritud otsused on vajalikud efektiivsuse/kulude
kokkuhoiu jaoks ja eksisteerib risk, et igasugune äriline
eesmärk tõlgendatakse “vajalikkuseks".
Ei eristata madala ja kõrge riskiga otsuseid - sama lähenemine
kehtib nii töölevõtmisel kui ka kontosaldo kontrollimisel.
Teadmiseks võetud.
31. Mõjuhinnang (DPIA)
Hetkel saavad liikmesriigid kohandada DPIA nõudeid
vastavalt kohalikele oludele ja ühtne EL-i nimekiri võib
ignoreerida riigispetsiifilisi riske ja vajadusi.
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
23
On oht, et nimekiri võib olla liiga üldine (ei anna praktilist
juhist, jääb kasutuks) või liiga spetsiifiline (ei sobi kõikide
harude/sektorite jaoks).
EL’i otsustusprotsess on aeglane, kuid uued tehnoloogiad
arenevad väga kiiresti. Eksisteerib risk, et loodav nimekiri
on alati “aegunud”.
Eestis on AKI andnud suunised ja hinnangud, millal on
tegu suure riskiga töötlemisega ja millistel puhkudel on
andmekaitsealane mõjuhinnang kindlasti vajalik aga
komisjoni poolt antavad selged juhised ja template
avaldaks kindlasti positiivset mõju mõjuhinnangute
ühtlasemale kvaliteedile ja annaks andmesubjektidele ja
töötlejatele suurema kindluse, et mõjuhinnang on läbi
viidud piisava põhjalikkusega.
32. Andmesubjekti päring
Juba praegu olemas GDPR-is, täiendus ei ole tingimata vajalik.
Praegune GDPRi sõnastus on asjakohane ja täidab eesmärki.
Arvestatud.
33. Teavitamine
Probleem - läbipaistvus väheneb. Andmesubjektid jäävad
teadmatuks paljudest rikkumistest, mis neid mõjutavad ja
kaob võimalus ise kasutusele võtta meetmeid (nt parooli
vahetamine).
Lisandunud 24 tundi on abiks ründajatele - andmete
edasimüük pimeturul, identiteedivargused jne.
"Likely to result in high risk” on subjektiivne hindamine.
Organisatsioon ise otsustab, kas risk on “kõrge” ja sellest
tekib potentsiaalne konflikt, kuna ettevõtted ei taha halba
mainet ning risk alandatakse näiteks "see küll ei ole nii
kõrge risk”. "High risk" tähendus võib ja kindlasti ka
varieerub liikmesriigiti, mis lisab kindlasti täiendavat
segadust.
Arvestatud.
Eesti ei poolda rikkumisest
teavitamise lävendi tõstmist.
SEPi osas on Euroopa Komisjon
andnud selgitusi, et see ei ole
mõeldud ainult piiriüleste juhtumite
korral, vaid ka siis, kui tegemist on
riigisisese intsidendiga.
Tagasisides esitatud kommentaarid
teavituste erinevate lävendite ja
teavitamistähtaegade osas on
asjakohased näited, millede kohta
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
24
"Single-entry point (SEP)” on mõeldud piiriüleste töötluste
jaoks ning kui rikkumine mõjutab ainult üht riiki, on SEP
kaudu teavitamine ebatõhus, kuna lisandub täiendav
bürokraatia (suunamine). SEP võib osutuda ka kõige
nõrgemaks lüliks, kui ta on üle koormatud või mingil
põhjusel ei tööta.
NIS2 direktiiv nõuab samuti rikkumiste teatamist (erineva
läve ja tähtajaga), DORA (finantssektoris) on omad
nõuded jne. Ettevõtted peavad navigeerima mitme
paralleelse süsteemi vahel.
Suure riskiga intsidentide teavitamiskohustuse erinevad
tähtajad loodavas SEP-s. Kas intsidendist teavitaja peab
eelnevalt ise klassifitseerima, millise intsidendiga on tegu
(NIS2 24h vs GDPR 72->96h). Kuidas liiguvad esmalt
andmekaitsealase intsidendina teavitatud rikkumise
andmed õigete osapoolteni, kui selgub, et tegu oli siiski ka
küberturvalisuse intsidendiga, millel on palju lühem
teavitamise tähtaeg? Kas sellisel juhul on teavitaja eksinud
ja vastutab, et pole teavitamiskohustusest kinni pidanud?
Siseriiklikul tasandil on AKI loonud teavitajale vormi ja
lihtsa viisi teavitamiseks, vajadus tuleneb mõne teise riigi
järelvalve asutuse tegematusest pigem.
Mis juhtub olukorras, kui esmane rikkumine tundub
“madala riskiga”, kuid hiljem selgub, et tegemist on osaga
suuremast rünnakust? Kuna hakkab 96 tundi jooksma?
Kas alates esmasest rünnakust või hetkest, kui selgub
täiendav informatsioon?
soovime eelnõu valmimise selgust ja
konkreetsust saada.
34. Teadusuuringute mõiste
Teadusuuringu mõiste lisamine GDPR-i on igati tervitatav, seni
oleme lähtunud siseriiklikust definitsioonist (TAKS) ja mõiste
defineerimine looks suurem selguse, eriti EU sisese piiriülese
Teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
25
andmetöötluse osas, kuid leiame, et praeguse sõnastuse juures on
suur oht seda liiga vabalt tõlgendada. Praegune sõnastus
defineerib pigem erasektori tegevust.
35. Andmekaitse Liit Kas toetate eelnõudes toodud eesmärke ja pakutud lahendusi?
Palun tooge välja, milliseid toetate ja miks? Milliseid
ettepanekuid Teie ei toeta ja miks? Osaliselt toetame art 12(5) (andmesubjekti päringutele
vastamine), art 13(4) (privaatsusteabe esitamise piirangud), art 35
(andmekaitsealase mõjuhinnangu nõuded) muudatusi, kuna
nendega lihtsustakse eelkõige väike ja keskmistel ettevõtetel
IKÜMi mõistlikku rakendamist. Samas ei toeta me Art 12(5)
muudatuse ettepaneku seda osa, mis näeb ette, et andmesubjektid
võivad oma isikuandmete kohta teabe saamiseks esitada päringu
vaid isikuandmete kaitselistel eesmärkidel ehk „andmesubjekt
kuritarvitab antud õigusi muul eesmärgil kui oma andmete
kaitsmine“, sest on küsitav kas pakutud piirang on
proportsionaalne. Täiesti sisustamata on mõiste “oma andmete
kaitsmise eesmärk” ning kui see õigus jätta vastutavatele
töötlejatele, siis läheb see otsesse vastuollu IKÜMi läbipaistvuse
ja vastutuse põhimõttega. Näiteks võib isikuandmete vastutav
töötleja isegi keelduda päringule vastamast, kui tema hinnangul ei
ole selline päring esitatud andmekaitselisel eesmärgil. Sellisel
juhul on andmesubjektil võimalik ilmselt pöörduda
järelevalveasutuse poole, kelle ülesandeks tundub saavat ka
päringu eesmärgi hindamine ning hindamine, kas vastutav töötleja
peab päringule vastama või ei. On ilmselge, et vastutavate
töötlejate huvides on võimalikult palju sellistele päringutele
mittevastamine, mistõttu näeme, et pakutud lahendus võib
tekitada täiendavat koormust järelevalveasutusele ning ei taga
andmesubjektide õigust teada kuidas nende isikuandmetega
ümber käiakse. Toetame ka art 33 muutmise ettepanekut, millega
Arvestatud osaliselt.
Tähtaegade osas toome välja, et on
problemaatiline, et sama platvormi
kaudu on teavitamistel erinevad
tähtajad.
Toetame suure riskiga AI tähtaegade
edasi lükkamist kuni valmivad
Komisjoni poolt vajalikud
standardid ja juhised. Eesti ei toeta
AI arendamise ja opereerimise
õiguslike aluste kinni kirjutamist.
Kõik IKÜMi õiguslikus alused
andmetöötluseks on võimalikud,
olenevalt olukorrast. Juhime
tähelepanu, et AI määrus ei loo
eraldi õiguslikku alust AI süsteemide
andmetöötluseks.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
26
ühtlustatakse andmesubjekti ja järelevalveasutuse isikuandmete
alase rikkumise teavitamise nõue mõlemat tuleb teavitada ainult
kõrge riskiga rikkumiste puhul. See vähendaks nii vastutavate
töötlejate kui järelevalveasutuste töökoormust ning aitaks
keskenduda kõrge riskiga juhtumite menetlemisele ja kahjulike
tagajärgede maandamisele. Usume, et see on olnud ka täna Eesti
järelevalveasutuste ootus. Toetame ka teavitamise
tähtajapikendamist 96-le tunnile. See leevendaks eelkõige
olukordi kus tähtaja arvestuse sisse jääb nädalavahetus.
Tervitame AI omnibusi loogikat, et kohustuste täitmine lükatakse
edasi seniks, kuni on töötatud välja tööriistad (standardid ja
juhised) vastavate kohustuste rakendamiseks. Samuti toetame
pisemaid muudatusi nagu nt kitsaste protseduuriliste toimingute
puhul kõrge riskiga tehisintellekti kohustuste vähendamine (st kui
high risk AI puhul on ainult AI element tegemas narrow
procedural task’i, ei pea seda high risk AI-na registreerima).
Toetame ka eriliigiliste isikuandmete töötlemiseks selge õigusliku
aluse loomist AI mudelite kallutatuse vältimiseks. Toetame AI
omnibusi võimalikult kiiret läbi menetlemist, eriti Tehisaru
määruse kõrge riski kohustuste edasilükkamise vaatest, et vältida
olukorda, kus kohustused hakkavad kehtima enne, kui neid edasi
lükatakse. Praegune olukord tekitab ettevõtetele ebakindlust ja
võimalikke ebamõistlikke kulusid.
36. Kas toetate avaandmete direktiivi muutumist määruseks? Kas
näete, et oleks vajalik muuta väärtuslike andmestike
nimekirju. Kui jah, siis kuidas ja miks? EAKL-I arvates on
hetkel seadustes mida digital omnibus ümber kujundab, nii
Andmehalduse kui Andmemäärus, täpselt defineerimata mis on
“avaandmed” ja mis on “avalikud andmed”. Parima praktika tava
järgi on avaandmed need, mida creative commons litsentsiga saab
Arvestatud osaliselt.
Lisatud on seisukoht ühendamise
süsteemsusest. Samuti on seisukoht
selles osas, mis on avaandmete ja
isikuandmete vahekord. Avaandmete
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
27
iga soovija ükskõik mispidi analüüsida ja kasutada (ja
avaandmeteks ei tohiks olla isikuandmed) ning avalikud andmed
on need, mida kodanikud (ja ettevõtted ning asutused) on riigile
kohustatud seaduse alusel esitama ja riik on kohustatud
kodanikele avalikustama. Ilmselgelt on riigi käes olevad andmed
väärtuslikud ning nende põhjal lisaväärtuse loomine oleks hüve
mitte ainult riigile, vaid ka kodanikele, eriti kui lisaväärtus
kodanike elu paremaks teeb, kuid see ei peaks tulema riigi
kodanike privaatsusõiguste arvelt. Uus planeeritav Avaandmete
määrus, mis ühendab siis Andmehalduse ja Andmemääruse peaks
sisaldama konkreetset definitsiooni mille järgi avaliku sektori
asutused saaksid aru, mis on siis avaandmed ja mis avalikud
andmed. Uue Avaandmete määruse ning Andmemääruses olevad
nõuded andmete avaldamise (disclosure) võiksid sisaldada ka
täpsemaid suuniseid – andmete kvaliteedi ja hulga kohta ja
avaldamise sageduse kohta, kuna andmete avaldamine ei ole
tasuta avaldajale ning piisava kvaliteedi puudumine ei võimalda
andmetest lisandväärtust toota.
Millised aspektid ja ettepanekud vajaksid täpsustamist või
lisaselgitusi, et oleksid praktikas rakendatavad?
Pooldame ühtset teavituskanalit, et sama rikkumise pinnalt ei
tuleks mitmes kohas ning mitu korda teavitada. Samas teeb ühtse
teavituse keeruliseks erinevates aktides toodud erinevad
teavitustähtajad ning tekib küsimus, et kui küberturbe intsident on
samal ajal kui andmekaitse intsident, siis kas peab jätkuvalt
esitama mitu teavitust (24h möödumisel NIS2 esmane teavitus,
72h möödumisel NIS2 teisene teavitus ja 96h möödumisel GDPR
teavitus?). Seetõttu teeksime ettepaneku ühtlustada ka ühtse
teavituskanali kaudu edastatavate teavituste tähtaegasid.
mõistet on avatud avaandmete
direktiivi põhjenduspunktis 16 ja
AvTS § 31 lg 1.
Arvestatud ja selgitame: tagasisides
esitatud kommentaarid teavituste
erinevate lävendite ja
teavitamistähtaegade osas on
asjakohased näited, millede kohta
soovime eelnõu valmimise selgust ja
konkreetsust saada.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
28
Art 4 (1) “Isikuandmed” (Personal data) - mõiste muudatused on
tekitanud väga elavad diskussiooni erialases ringkonnas.
Mõistame Komisjoni soovi juurutada Ühtse
Kriisilahendusnõukogu (SRB) lahendist tulenevat praktikat, kui
omnibuses toodud mõiste SRB lahendiga võrreldes laiendatud.
Pooldame seda, et selgitatakse ja defineeritakse täpsemalt
konteksti, millistel juhtudel ei ole isikuandmed enam isikuandmed
nign milliseid andmekaitse nõudeid ei peaks täitma olukorras, kus
päriselt andmete saajal ei ole mõistlikult võimalik isikut enam
antud andmete pinnalt tuvastada. Leiame, et seda oleks võimalik
reguleerida ka selliselt, et sisustada täpsemalt pseudonüümimise
mõiste ja siduda see kohustusega viia läbi regulaarset hindamist,
et hinnata kas pseudonüümimine on piisavalt tugev. Isikuandmete
mõiste praeguse sõnastuse laiendamine tekitab küsimusi selles
osas, kuidas praktikas rakendada. Täpsemalt, milliseid
andmekaitse nõudeid peab täitma juhul, kui saaja jaoks ei ole
andmed enam isikuandmed. Näiteks kas on vajalik
andmetöötluslepingu sõlmimine, kui vastutava töötleja vaatest on
tegemist isikuandmetega, kuid saaja vaatest ei ole saadavad
andmed isikustatud andmed. Sarnased küsimused võivad tekkida
ka muude vastutava töötleja kohustuste täitmisel (nt andmelekkest
teavitamine, Transfer Impact Assessment (TIA), volitatud
töötlejate avaldamine andmesubjektile jms). Teeme ettepaneku
selgelt IKÜM-is sätestada, et juhul, kui saaja jaoks ei ole tegemist
isikuandmetega, ei ole kohustust sõlmida ka
andmetöötluslepingut.
AI treenimise/arendamise õiguslikud alused. Aastaid nähti vaeva, et hoida IKÜM tehnoloogianeutraalne, kuid
nüüd on sisse kirjutatud konkreetse tehnoloogiaga seotud sätted.
Kuigi tervitame, et on selgelt välja toodud, et eriliigilisi
isikuandmeid võib kasutada AI kallutatuse vähendamiseks,
Arvestatud osaliselt treenimise ja
arendamise õiguslike aluste
seisukohta.
Õiguslikke aluseid pole vaja kinni
kirjutada. Kõik IKÜMis väljatoodud
õiguslikud alused isikuandmete
töötlemiseks võivad olla kohased.
Lisaks avalikul sektoril pole
võimalik AI-d treenida õigustatud
huvi ega üldjuhul ka nõusoleku
alusel. Tehnoloogianeutraalsuse
seisukoht on lisatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
29
tundub AI treenimise üldise õigusliku aluse lisamine IKÜM-isse
liigne ja ebavajalik. Ka muude tehnoloogiate puhul käib
arendustegevus sisuliselt õigustatud huvi või isiku nõusoleku
alusel. Seetõttu leiame, et ka täna kehtiv regulatsioon võimaldab
AI treenimist viia läbi õigustatud huvi ja nõusoleku alusel. Antud
sätete lisamine võib tekitada küsimusi, et kas muude
tehnoloogiate arendamise puhul ei saa enam kasutada õigusliku
alusena õigustatud huvi.
Tervitame küpsiste klausli täpsustamist ja selle isikuandmeid
puudutava osa toomist IKÜMisse, kuid see täpsustus ei ole siiski
piisavalt kaugeleulatuva mõjuga, et anda andmesubjektile tegelik
ülevaade veebis toimuva jälitamistegevuse (tracking) kohta.
ePrivaatsuse direktiivilt IKÜM-le üleminek reguleerimaks
isikuandmete töötlemist lõppkasutaja seadmes uue IKÜM artikli
88a kaudu tuues üle ePrivaatsuse art 5 lõige 3 “lõppkasutaja
seadmesse salvestatule on vaja lõppkasutaja nõusolekut”,
mõningate täiendustega, näiteks on piiratud nimekiri madala
riskiga ja vajalikest eesmärkidest, mis ei vaja õiguspäraseks
toimimiseks nõusolekut (nt edastamine; selgesõnaliselt taotletud
teenus; sihtrühma mõõtmine vastutava töötleja enda tarbeks;
turvalisuse tagamine). Kuid ikka räägitakse ainult küpsistest ja
nõusolekutest küpsistele, jättes tähelepanuta jälitamise (tracking)
muud tehnoloogiad ning jälitamise vajalikkuse või õiguspärasuse.
EAKL ei ole kindel, et väljapakutud muudatused toovad kaasa
selguse teiste jälgivate tehnoloogiate puhul (pixel, eTag etc), mille
puhul võib vaielda, et lõppkasutaja seadmesse siiski midagi ei
salvestata. Ehk oleks võinud Euroopa Komisjon siin julgem olla
ning defineerinud tehnoloogia mittespetsiifilise veebis jälgimise
vastuvõetavad tingimused? Küsitav on ka, et kas lihtsalt küpsiseid
reguleerides on võimalik lahendada niinimetatud „nõusoleku
väsimus“? Küpsiste puhul, kui veebilehitsejate standardid on
Teadmiseks võetud.
Nõus selles osas, et e-Privaatsuse
direktiiv vajab ajakohastamist ning ei
tohiks enam keskenduda ainult
teabe salvestamisele
lõppseadmesse, vaid tuua kaasa
selguse jälitamise tehnoloogiate
kasutamises.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
30
praktilised ja kasutajakogemus selge, on võimalik nõusoleku
väsimuse vähendamine, ilma nõusoleku tugevust õigusliku
alusena kahjustamata. Samas on positiivne, et koos IKÜM
artikliga 88b saab komisjon mandaadi brauseri/ rakenduse
vahendatud nõusolekute andmise standardiseerimiseks; kui
standardid on kehtestatud, peavad vastutavad töötlejad pärast
lühikest ajapikendust austama masinloetavaid kasutajavalikuid,
kusjuures nende puhul, kes neid järgivad, eeldatakse vastavust.
37. Kas on Eesti jaoks spetsiifilisi aspekte, mis mõjutavad
valdkonna seniseid praktikaid. Palun tooge konkreetseid
näiteid, viidake võimalusel analüüsidele, raportitele. ROPA (isikuandmete töötlemise register) kohustuse kehtestamine
750 või enama töötajaga ettevõtetele – Eesti kontekstis tundub, et
selline muudatus võib tekitada praktikas probleeme. ROPA on
andmekaitsekohustuste keskpunkt, mille olemasolu tagab ja aitab
ka teiste andmekaitse kohustuste täitmist praktikas teostada. Kui
seda pole, siis on praktiliselt ettevõtetel keerukas ka koostada nt
privaatsusteadet ajakohasena, vastata andmesubjekti päringutele,
kiirelt reageerida andmeleketele jms. Lisaks sellele võib jääda
mulje, et kui on 750 või vähem töötajat, siis pole eriti vaja
andmekaitse vaatest pingutada ning see ei aita tõsta teadlikkust
andmekaitse teemade olulisusest laiemalt (vajalik ka nt tõhusa
andmehalduse ja AI rakendamiseks). Lisaks on ülevaade ettevõtte
või asutuse andmetöötlemise toimingutest ja kasutatavatest
rakendustest vajalik selleks, et andmetest lisaväärtust saada.
Lisaks on Eestis väga palju isikuandmete vastutavaid töötlejaid,
kus töötab vähem kui 750 inimest. Seega Eesti suhtes tähendaks
selline piirang seda, et väga paljud ettevõtted vabaneksid väga
olulisest kohustusest. Võibolla tuleks tekitada võimalus
liikmesriigil seda piirangut ise muuta, et iga liikmesriik saaks
Teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
31
omale sobiva mugavduse teha ja näiteks lähtuda isikuandmete
kogusest, mida töödeldakse.
38. Palun tooge välja muud teemad, mis on nimetatud aktide
puhul Teile murekohaks.
Andmete töötlemise dokumenteerimise kohustust ei peaks
muutma. See on IKÜM halduskoormusest kõige suurema
väärtusega osa ettevõtte või asutuse jaoks. Teades mis andmeid
ettevõte töötleb võimaldab rohkemat kui IKÜM-ga vastavus,
võimaldab ka andmete abil teha paremaid juhtimis- ja äriotsuseid
Teadmiseks võetud.
39. Transpordiamet Isikuandmete töötlemine
Isik peab teadma, kuidas ja miks tema andmeid kasutatakse
Eelnõu lihtsustab mitmete digiteenuste reegleid ja loob võimalusi
andmete kiiremaks liikumiseks.
Samas tuleb tagada, et:
isikuandmeid ei jagataks automaatselt ilma selge
teavituseta;
isik teab alati, milleks tema andmeid kasutatakse ja kui
kauaks;
andmete jagamist peab olema võimalik igal hetkel peatada.
Andmete kogumine peab jääma minimaalseks
Andmekaitse seisukohalt on oluline, et:
• kogutakse ainult neid andmeid, mis on konkreetselt
vajalikud,
• vältida tuleb “igaks juhuks” kogumist,
Teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
32
• infosüsteemi arhitektuur ei tohi soosida ülemäärast
andmete töötlemist.
Teenusepakkujate rollid ja vastutused tuleb täpselt lahti kirjutada
Eelnõu peab selgelt määratlema:
• kes vastutab andmete turvalisuse eest,
• kus andmeid hoitakse,
• millised turvanõuded on kohustuslikud,
• kuidas järelevalve tegelikult toimub.
Vastasel juhul võib vastutus muutuda hajusaks, mis on risk nii
kasutajale kui ka asutustele.
Andmete kasutamine peab olema jälgitav – kõik andmetega
tehtavad toimingud (vaatamine, kasutamine, edastamine) peavad
olema logitud ja kontrollitavad. Ilma jälgitavuseta ei ole võimalik
hiljem tuvastada rikkumisi ega tagada andmete turvalisust.
40. Infoturve
Pooldame Single-Entry Point tekitamist, kuid tähtajad vajavad
täpsustamist (eri õigusaktides eri tähtajad – vajab ühtlustamist).
Arvestatud – vastav seisukoht on
koostatud.
41. Andmehaldus
Toetame andmeõiguse erinevate aktide liitmist andmemäärusega,
sest seeläbi muutuvad kohalduvad õigusaktid arusaadavamaks ja
paremini leitavaks. Hetkel on õigusaktid liiga killustunud.
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
33
Avaandmete direktiivi muutmine määruseks – loodav määrus
peaks jätma teatud paindlikkuse, et oleks võimalik arvestada riigi
erisustega.
42. Kaubandus- ja Tööstuskoda Õigusraamistiku ühtlustamine
Kaubanduskoda toetab algatuse eesmärki lihtsustada, ühtlustada ja
muuta selgemaks kehtivaid mahukaid digivaldkonna õigusakte.
Toetame suunda koondada asjakohane regulatsioon
otsekohalduvatesse määrustesse, mis aitab vähendada õigusruumi
killustatust liikmesriikide vahel. On oluline, et lihtsustamisprotsess
vähendaks reaalset halduskoormust, eelkõige väike- ja keskmise
suurusega ettevõtjate jaoks.
Teadmiseks võetud.
43. Isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) ja küpsiste reeglite
ajakohastamine
Peame positiivseks püüdlust lihtsustada isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM/GDPR) ja küpsiste kasutamisega seotud
nõudeid. Kaubanduskoja liikmed on välja toonud, et küpsiste ja
isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamist puudutavad punktid
on ettevõtjate vaatest muutumas lihtsamaks ja selgemaks.
Peame äärmiselt positiivseks püüdlust leevendada nn nõusoleku-
väsimust läbi küpsiste klausli täpsustamise ning isikuandmeid
puudutava osa integreerimise IKÜM-i raamistikku.
Toetame kavandatavaid muudatusi, millega lihtsustatakse
väikeettevõtjate jaoks töötlemistoimingute registri pidamist,
privaatsusteabe esitamist ja andmekaitse mõjuhinnangute
koostamist, kuna see tagab regulatsiooni mõistlikuma ja
jõukohasema rakendamise.
Arvestatud osaliselt. Toome välja, et
ohu lävendi tõstmine ei võimalda
järelevalveasutustel oma kohustuste
täitmist.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
34
Samuti toetame järelevalveasutuse teavitamise kohustuse piiramist
vaid kõrge riskiga rikkumiste puhul ning teavitamise tähtaja
pikendamist 96 tunnini, mis vähendab nii vastutavate töötlejate kui
ka järelevalveasutuste töökoormust ja võimaldab keskenduda
reaalselt ohtlike intsidentide menetlemisele.
44. Politsei- ja Piirivalveamet 1. Isikuandmete mõiste muutmine (isikuandmed on
kontekstipõhised)
Isikuandmete mõiste muutumine selliselt, et andmete
kvalifitseerumine isikuandmeteks sõltub kontekstist ja mõistlikult
kasutatavatest vahenditest, võib PPA hinnangul tuua kaasa mõiste
tõlgendamise erinevused nii erinevate sektorite kui EL
liikmesriikide vahel ning riski mõiste pahatahtlikuks
ärakasutamiseks, mis võib õõnestada õiguskindlust ja
isikuandmete ühtset kaitsetaset.
Juhul, kui isikuandmete mõiste soovitakse siiski
kontekstipõhiseks muuta, tuleb PPA hinnangul sätestada selged
kriteeriumid ja siduvad juhised, et vältida subjektiivseid
tõlgendamisi.
Arvestatud. Eesti ei toeta mõiste
muutmist, kuid teeb ettepaneku
täiendada IKÜM põhjenduspunkti
selgitusega, et mõiste sisutamisel
tuleb arvestada kohtupraktikaga.
45. 2. Andmekaitserikkumistest teavitamise tähtaja muutmine 72
tunnilt 96 tunnini
PPA hinnangul tagab kehtiv 72-tunnine tähtaeg
andmekaitserikkumistest teavitamiseks kiire reageerimise kõrge
riskiga intsidentidele ning selle pikendamise korral 96 tunnini
võib suure riskiga intsidendi korral olla iga lisapäev kahju
piiramisel kriitilise tähtsusega. Ühtlasi, kuna täiendava info
edastamine on võimalik ka pärast esmase teavituse tegemist, ei ole
Arvestatud.
SEP osas on koostatud seisukoht, et
eri õigusaktide alusel tehtavate
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
35
esialgse teavitusega viivitamine põhjendatud ega tähtaja
pikendamine vajalik.
Lisaks eelnevale ning seoses intsidentidest teavitamise ühe akna
(Single-Entry Point ehk SEP) loomisega, tekib ka küsimus, kuidas
suhestub planeeritav muudatus muud liiki intsidentidest
teavitamise tähtajaga (72h), mis ei muutu – eelkõige tekitab
küsimusi asjaolu, et andmekaitsealane intsident võib samal ajal
olla ka küberintsident.
Eelnevast tulenevalt on PPA ettepanek säilitada senine 72-tunnine
tähtaeg igat liiki intsidentidest teavitamiseks.
intsidentide esitamise tähtaega tuleks
ühtlustada.
46. 3. Eriliiki isikuandmete kasutamine tehisintellekti arendamiseks ja
toimimiseks
Kuigi muudatusettepaneku eesmärk on soodustada innovatsiooni,
tekitab see siiski mitmeid tõsiseid küsimusi, nt kuidas maandada
turvariske ning kuidas on tagatud põhiõiguste kaitse (kui eriliiki
isikuandmed satuvad tehisintellekti mudelitesse). Muuhulgas
kaasneb muudatusega ka vajadus väga selgete juhiste osas, kuidas
ja milliseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid tuleb järgida,
kuidas viia läbi riskihindamist ja seda dokumenteerida, millised
on täpsed piirangud ja reeglid jms.
Arvestatud osaliselt.
Eesti on seisukohal, et eristada tuleb
selgelt arendamise ja toimimise
etappe ja neid nii ka reguleerida.
Eesti ei toeta isikuandmete
töötlemisaluste kinni kirjutamist
tehisintellekti
arendamisel/treenimisel.
47. 4. Täiendavad ettepanekud tehisintellekti määruse muutmiseks
4.1. Õiguskaitseasutuste (law enforcement authority) ulatus ja
kohustused
PPA hinnangul ei hõlma õiguskaitseasutuse definitsioon
ühisarenduste olukordi, kus osalevad nii avalikud kui
eraõiguslikud partnerid. Seega tekib küsimus, kuidas määratleda
Mitte arvestada.
Isikuandmete töötlemise vaatest on
rollid endiselt vastutav ja volitatud
töötleja. IKÜMi ja LED reeglid on
selleks piisvad. AI määrus ei pea ega
tohikski neid üle kirjutada.
Õiguskaitseasustus on defineeritud
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
36
teenusepakkuja (provider) ja vastutused, kui
tehisintellektisüsteemid arendatakse ühiselt.
PPA ettepanek on määratleda selgelt õiguskaitseasutuse
definitsioon, mis kajastaks nende tegevuste ulatust, eriti
koostööprojektides teiste asutuste, ettevõtete ja teadusasutustega.
See aitab vältida ebaselgust ning tagab ühtse rakendamise.
Täiendavalt juhib PPA tähelepanu, et kui tehisintellektisüsteeme
arendatakse ühiselt ja kasutatakse ühiseid andmeid, tekib olukord,
mis sarnaneb GDPR artikli 26 ja LED artikli 21 joint
controllership mudelile. Sellest tulenevalt on PPA ettepanek
rakendada tehisintellektimääruses sama mudelit ja määratleda
mitme teenusepakkuja vastutus (joint providers). See looks nii
läbipaistvuse, stabiilsuse kui ka vastavuse tehisintellektimääruse
nõuetega.
AI määruse artiklis 3 punkti 45.
Koostöö projektides rollid on samad,
mis AI määruse art 3 defineeritud.
48. 4.2. Tehisintellektisüsteemide pakkujate ja kasutajate vaheline
läbipaistvus
PPA hinnangul on peamine probleem, et õiguskaitseasutused, kes
kasutavad kõrge riskiga tehisintellektisüsteeme, ei saa alati
täielikku tehnilist juurdepääsu kommertspakkujate loodud
süsteemidele, kuna need on kaitstud ärisaladuste ja
intellektuaalomandi seadustega. See omakorda raskendab
tehisintellektimääruse nõuete täitmist, eriti vastutuse ja
dokumentatsiooni osas.
PPA hinnangul on vaja selgeid ja praktilisi juhiseid
tehisintellektisüsteemide pakkujate ja kasutajate (deployers)
rollide, vastutuse ja andmete jagamise kohustuse osas. Eelkõige
on vaja täpsustada järgmist:
Mitte arvestada.
Kehtivas AI määruses on juba rollid
ja neile kohalduvad reeglid.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
37
Kasutajad peavad saama täita oma juriidilisi kohustusi
vastavalt tehisintellektimäärusele ning neil peab olema
vajalik juurdepääs pakkujate dokumentidele, et täita oma
hoolsuskohustust.
Pakkujad säilitavad vastutuse tagada, et
tehisintellektisüsteem on kujundatud ja dokumenteeritud
viisil, mis võimaldab kasutajal täita kehtivaid kohustusi,
mis võib tähendada ka täieliku tehnilise info avaldamist
kasutajatele.
Standardiseeritud lepingulised klauslid või mallid võiksid
toetada ühtsust EL liikmesriikide vahel, tagades selle, et
pakkujad jagavad piisavalt teavet, kaitstes samal ajal siiski
ettevõtte ärisaladusi või intellektuaalomandit.
49. 4.3. Andmete valideerimine ja tehisintellektisüsteemide
treenimine
PPA hinnangul on andmete valideerimisel ja
tehisintellektisüsteemide treenimisel peamine probleem
tehisintellektimääruse koostoime olemasolevate õigusaktidega,
nagu GDPR ja LED. Samuti on oluline välja tuua, et:
tehisintellektisüsteemide kvaliteet ja usaldusväärsus
sõltuvad kõrgekvaliteediliste treeningandmete
kättesaadavusest.
suurte andmehulkade töötlemisel on õiguslikud takistused.
GDPR-i artikli 6 alusel andmete uuesti töötlemine ei ole
realistlik, sest nõuded on killustatud ja keerulised.
Eelnevast tulenevalt on PPA ettepanek täpsustada
rakendusjuhistes võimalusi andmetele ligipääsuks ja nende
taaskasutuseks, et vältida GDPR-i ja LED-iga seotud lahknevusi
ja liikmesriikide erinevaid tõlgendusi. Samuti on PPA hinnangul
vaja täpsustada GDPR-i artikleid 5 ja 6 ehk vaja on juhiseid
Mitte arvestada.
Aktid on koostoimelised. IKÜM ja
LED kohalduvad tehisarule nagu
igale teisele isikuandmetöötlusele.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
38
proportsionaalsuse ja vajalikkuse testide rakendamiseks
tehisintellektisüsteemide treenimisel.
50. Kodanik 1 Sissejuhatus
1.1 Omnibus
1.1.1 Euroopa Komisjon (EK) on teinud ettepaneku ulatusliku
muudatuste paketi kohta ELi digitaalses õigusraamistikus. Nende
ettepanekute, mida koondnimetusena nimetatakse digitaalseks
Omnibusiks (Digital Omnibus), eesmärk on ajakohastada ja
ühtlustada digiregulatsioone liikmesriikide vahel. Digitaalne
Omnibus hõlmab olemasolevate õigusaktide muudatusi ning uusi
raamistikke, et lahendada esilekerkivaid probleeme
digikeskkonnas. Liikmesriigid kujundavad praegu oma seisukohti
nende ettepanekute suhtes ning järgmine tagasiside on mõeldud
sisendina nende aruteludeks.
1.2 Taust
1.2.1 Kuigi praegustes aruteludes domineerivad mured liigse
andmekogumise ja eraelu puutumatuse vähenemise pärast, on
oluline pöörduda tagasi eraelu puutumatuse õiguse
alusprintsiipide juurde. See õigus loodi põhiprobleemi
lahendamiseks: üksikisikute kaitsmiseks põhjendamatu
sekkumise, jälgimise ja isikuandmete väärkasutuse eest – nii
analoogses kui ka digitaalses kontekstis.
1.2.2 Digitaalse Omnibusi määruse ettepanek (november 2025):
link
1.2.3 Euroopal on pikaajaline traditsioon tunnustada eraelu
puutumatuse olulisust. Peaaegu pool sajandit tagasi, 1981. aastal,
võttis Euroopa Nõukogu vastu konventsiooni 108 – esimese
Teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
39
õiguslikult siduva rahvusvahelise lepingu, mis keskendus
andmekaitsele. Konventsioon 108 käsitles riske, mis kaasnesid
arvutustehnoloogia üha laialdasema kasutamisega profileerimise
tõhustamiseks ning isikuandmete kuritarvitamise võimalusega.
1.2.4 Arvutusvõimsuse ja andmetöötlusvõimekuse arenguga on
kasvanud ka profileerimise ja jälgimise keerukus. Eraelu
puutumatuse õiguse algset eesmärki mõistes saab selgeks, et
õigusaktid peavad arenema koos tehnoloogilise arenguga. Selles
kontekstis mängis Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik
Margrethe Vestager keskset rolli digiregulatsioonide edendamisel,
sealhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) ja teiste
algatuste puhul, mille eesmärk oli tugevdada tarbija- ja digiõigusi.
1.2.5 Lühikese aja jooksul saavutas EL selle, mida paljud pidasid
turu- ja tarbijaõiguste reguleerimise kullastandardiks, eriti
tehnoloogiasektoris. Hilisemad aruanded, nagu Draghi aruanne ja
Letta aruanne, tõid aga esile uued väljakutsed ja võimalused
edasiseks reformiks. Need aruanded kujundasid EK hiljutised
ettepanekud, sh digitaalse Omnibussi.
1.2.6 Letta aruanne ühtse turu tuleviku kohta (aprill 2024): link
1.2.7 Draghi aruanne ELi konkurentsivõime kohta (september
2024): link
1.3 Probleem
1.3.1 Nii Letta aruanne kui ka Draghi aruanne toovad esile
regulatiivse koormuse kui ühe teguri, mis pärsib innovatsiooni ja
seeläbi ka ELi konkurentsivõimet. Siiski on oluline märkida, et
kumbki aruanne ei käsitle digiõigusi – näiteks eraelu puutumatust
– esmase probleemina. Digiõigusi käsitletakse pigem teiseste
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
40
kaalutlustena, keskendudes muudele süsteemsetele küsimustele,
nagu turu killustatus, jõustamisraskused ja halduslik ebatõhusus.
1.3.2 Aruanded ei kutsu üles digiõiguste kaotamisele ega
nõrgestamisele. Näiteks ei soovita kumbki aruanne viia ELi
standardeid kooskõlla leebemate režiimidega eraelu puutumatuse
või tarbijakaitse arvelt. Vastupidi, Letta aruanne tunnistab
selgesõnaliselt ELi regulatiivse raamistiku mõju üleilmsetele
standarditele nn Brüsseli efekti kaudu, rõhutades tugeva
digiõiguste kaitse olulisust.
1.3.3 Mõlema aruande rõhuasetus on ELi poliitikate
koordineerimisel, ühtlustamisel ja lihtsustamisel. Neid eesmärke
käsitletakse viisidena tõhususe ja konkurentsivõime
parandamiseks, mitte olemasolevate digiõiguste raamistike, nagu
GDPR, õõnestamiseks.
1.4 Teisisõnu
1.4.1 Oluline on eristada aruannete järeldusi ja Euroopa
Komisjoni pakutud lahendusi. Aruanded toovad esile probleemid
ja võimalused, kuid EK pakutud lahendused – näiteks digitaalses
Omnibussis – võivad neid väljakutseid tõlgendada või käsitleda
erinevalt. Näiteks:
1.4.1.1 Regulatsioonide lihtsustamine ja koondamine ei tähenda
iseenesest digiõiguste nõrgestamist. Selle eesmärk võib olla
hoopis dubleerimise vähendamine ja selguse suurendamine.
1.4.1.2 Poliitikate jõustamise ebakõlade kõrvaldamine ei võrdu
olemasolevate seaduste, nagu GDPR, eesmärkide hülgamisega.
See võib tähendada üksnes tõhusamat rakendamist.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
41
1.4.2 Digitaalse Omnibussi sihtmärgiks olevad õigusaktid loodi
algselt konkreetsete probleemide lahendamiseks, näiteks
üksikisikute kaitsmiseks põhjendamatu jälgimise ja andmete
väärkasutuse eest. Enne nende seaduste muutmist on kriitiline
küsida: kas algsed probleemid on lahendatud? Kui mitte, siis
millised on kaitsemeetmete vähendamise või kaotamise riskid?
1.4.2.1 Millised on regulatiivsete prioriteetide nihutamise
võimalikud tagajärjed? Näiteks kas konkurentsivõime kasv võib
tulla usalduse või põhiõiguste arvelt?
51. 2 Kavandatav lahendus
2.1 Enne kui alustame
2.1.1 Enne kui analüüsida, mida digitaalses Omnibussis
koondatakse või muudetakse, on oluline esile tõsta see, mis
deregulatiivse suuna raames on välja jäetud. Need väljajätmised
on märgilised, sest need puudutavad ELi digivalitsemise
raamistiku olulisi osi, mis olid mõeldud uute probleemide
lahendamiseks, kuid on nüüd kas hüljatud või edasi lükatud.
2.1.2 ELi lähenemine tehisintellekti reguleerimisele oli algselt
kavandatud kaheastmelise raamistikuna:
2.1.2.1 Tehisintellekti määrus (AI Act, AIA): keskendub
tehisintellektisüsteemide klassifitseerimisele ja juhtimisele,
sealhulgas riskipõhisele jaotusele ja vastavusnõuetele.
2.1.2.2 Tehisintellekti vastutuse direktiiv (AI Liability Directive,
AILD): pidi kehtestama selged reeglid tehisintellekti põhjustatud
kahjude eest vastutuse kohta, tagades vastutuse ja
õiguskaitsevahendid mõjutatud isikutele.
Teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
42
2.1.3 Euroopa Parlamenti kinnitati, et kui AIA vastu võetakse,
järgneb sellele AILD, et raamistik oleks terviklik. AILD on aga
vahepeal laiemate deregulatiivsete eesmärkide raames tühistatud.
See jätab ELi kavandatud tehisintellekti valitsemisstruktuurist
alles vaid poole ning tekitab vastutuse ja õiguskaitse osas
regulatiivse lünga.
2.1.4 2002. aastal vastu võetud e-privaatsuse direktiiv oli ammu
moderniseerimist vajanud. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku
asendada see e-privaatsuse määrusega, mis oleks:
2.1.4.1 kehtestanud otsekohalduva regulatsiooni (mitte direktiivi,
mis vajab ülevõtmist), tugevdanud kasutajate nõusolekunõudeid
elektroonilises suhtluses ning pakkunud tugevat kaitset
metaandmetele ja digitaalsele kommunikatsioonile.
2.1.5 Selle väljajätmine jätab ELi digiõiguste raamistikku
märkimisväärse lünga.
2.1.6 Märkus: digitaalse Omnibussi praegusel versioonil
puuduvad põhjalikud mõjuhinnangud kavandatavate muudatuste
kohta. Kavandatud lahendusi tuleks hinnata mõjuhinnangute
kaudu, mis arvestavad nii majanduslikke kui ka põhiõigustega
seotud mõjusid. See tagaks, et muudatused on kooskõlas ELi
pikaajalise pühendumusega digiõigustele ning lahendavad samal
ajal aruannetes tuvastatud praktilisi probleeme.
2.2 Mis koondatakse
2.2.1 Nagu varem märgitud, ei tähenda regulatsioonide
lihtsustamine ja koondamine iseenesest digiõiguste nõrgestamist.
Selle eesmärk võib olla dubleerimise vähendamine ja selguse
suurendamine. Üldjoontes tundub see osa (mis koondatakse)
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
43
vähem problemaatiline kui järgmine (mis muudetakse), välja
arvatud e-privaatsuse regulatsiooni tühistamine.
2.2.1.1 Avatud andmete direktiiv (ODD, 2019/1024): viidud
andmemäärusesse (Data Act).
2.2.1.2 Andmehalduse määrus (DGA, 2022/868, II peatükk):
andmevahenduse ja avaliku sektori andmete taaskasutuse reeglid
viidud andmemäärusesse.
2.2.1.3 Platvormilt ettevõtjale määrus (P2B, 2019/1150):
tunnistatud kehtetuks, kuna selle eesmärgid on nüüd suures osas
kaetud digitaalturgude määruse ja digiteenuste määrusega.
2.2.1.4 Mitteisikuandmete vaba liikumise määrus (FFNDR,
2018/1807): tunnistatud kehtetuks, põhireeglid (nt põhjendamatu
andmete lokaliseerimise keeld) viidud andmemäärusesse.
2.2.1.5 e-privaatsuse direktiiv (2002/58/EÜ): tunnistatud
kehtetuks, osa selle sätteid (eriti küpsiste ja jälgimise kohta)
integreeritakse GDPRi.
2.2.2 Ühtne intsidentide teavitamise punkt: uus digitaalne tööriist
võimaldab ettevõtetel teatada küberturbeintsidentidest ja
andmeleketest üks kord, täites korraga mitme õigusakti (nt NIS2,
GDPR, DORA, eIDAS, CER) nõudeid.
2.3 Mis muudetakse
2.3.1 GDPR – isikuandmete määratlus
2.3.1.1
Praegune määratlus: objektiivne. Andmeid käsitatakse
„isikuandmetena”, kui need on seotud tuvastatud või tuvastatava
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
44
isikuga, sõltumata sellest, kas vastutav töötleja saab isiku
tegelikult tuvastada. Kavandatav määratlus: subjektiivne. Andmed on „isikuandmed”
ainult siis, kui konkreetne töötleja suudab isikut realistlikult
tuvastada.
2.3.1.2
Näide: kui „ettevõte A” omab pseudonüümitud andmeid, kuid tal
puudub võti isikute taastuvastamiseks, ei oleks need tema jaoks
enam „isikuandmed” – isegi kui „ettevõte B” suudaks need
andmed tuvastada.
Tagajärg: Euroopa Komisjon saaks määrata, millal
pseudonüümitud andmed ei ole teatud üksuste jaoks enam
isikuandmed.
Riskid: subjektiivsed lüngad, jõustamisraskused, õiguslik
ebakindlus ja võimalikud vastuolud ELi põhiõiguste hartaga.
2.3.1.3
Subjektiivsed lüngad: töötlejad võiksid ise deklareerida, et
andmed ei ole isikuandmed, muutes järelevalve peaaegu
võimatuks. Õiguslik ebakindlus: muudatused käivitaksid aastatepikkuse
kohtuvaidluste laine. Vastuolu hartaga: ettepanek langetab kaitsetaset alla direktiivi
95/46 taseme, millele harta viitab miinimumstandardina.
2.3.2 GDPR – teadusuuringute erandid
2.3.2.1 Kavandatud muudatused: laiad erandid „igasugusele
teadusuuringule”, mis „võib toetada innovatsiooni” või hõlmab
„olemasolevate teadmiste uuel viisil rakendamist” (nt
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
45
tehisintellekti treenimine). Nõue järgida „eetilisi standardeid”, mis
on sageli määratlemata või tööstuse kujundatud.
2.3.2.2 Riskid: äriettevõtted võiksid GDPRist mööda hiilida,
nimetades tegevuse „teadusuuringuks”. See õõnestab GDPRi
põhimõtteid nagu eesmärgipärasus ja andmete minimeerimine
ning ei täida harta artikli 8 nõutud vajalikkuse ja
proportsionaalsuse kriteeriume.
2.3.3 Lisaks
2.3.3.1 Kavandatud muudatused: töötlejad võivad jätta
andmetöötluse kohta teabe andmata, kui: – töötlemine toimub „teadusuuringute eesmärgil”; – teabe andmine on „võimatu” või nõuab „ebaproportsionaalset
pingutust”;
– avaldamine „tõsiselt kahjustaks” uurimise eesmärke.
2.3.3.2 Riskid: nõrgestab läbipaistvust, mis on GDPRi alustala.
Andmesubjektid võivad kaotada võimaluse oma õigusi kasutada.
„Teadusuuringu” lai määratlus võib hõlmata peaaegu iga teisest
andmekasutust.
2.3.4 Tehisintellekt – õigustatud huvi
2.3.4.1 Kavandatav tekst: isikuandmete töötlemist tehisintellekti
arendamiseks ja kasutamiseks võib pidada õigustatud huviks, kui
see ei kaalu üles andmesubjekti õigusi ja vabadusi ning
rakendatakse sobivaid kaitsemeetmeid.
2.3.4.2 Mõju: loob eelduse, et tehisintellektiga seotud töötlemine
on õigustatud, nihutades tõendamiskoormuse andmesubjektidele
ja luues tehnoloogiaspetsiifilise erandi.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
46
2.3.5 Tehisintellekt – kaitsemeetmed
2.3.5.1 Kavandatud kaitsemeetmed: andmete minimeerimine,
suurem läbipaistvus, tingimusteta õigus esitada vastuväide.
2.3.5.2 Probleemid: ebamäärane sõnastus, raskused järelevalves ja
rakendamises.
2.3.6 Tehisintellekt – mured
2.3.6.1 Tehnoloogianeutraalsuse hülgamine, õiguslik ebakindlus,
jõustamisraskused.
2.3.6.2 Avalike andmete kasutamine treenimiseks, biomeetriliste
andmete töötlemine ja vastuväiteõiguse praktiline piiratus.
2.3.6.3 Artikkel 88c võib nõrgendada andmekaitset, suurendada
ebakindlust ja soodustada suuri tehnoloogiaettevõtteid.
2.3.7 Märkus
2.3.7.1 AI Acti kõrge riskiga süsteemide nõuete jõustumine on
edasi lükatud.
2.3.7.2 Harmoneeritud standardid ja juhised ei ole 2025. aasta
lõpu seisuga valmis, mis suurendab ebakindlust eriti VKEde
jaoks.
3 Kokkuvõte
3.1 Digitaalne Omnibus toob muudatusi, mis vähendavad küll
koormust, kuid tekitavad märkimisväärset ebamäärasust ja riske.
3.1.1 Selgus vs ebakindlus: tekib oht, et keerukus hoopis
suureneb, eriti VKEde jaoks.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
47
3.1.2 Tasakaalu puudumine: vastutuse raamistik on puudulik, eriti
AILD tühistamise tõttu.
3.1.3 Kooskõla põhiõiguste hartaga: oht õõnestada artiklit 8 ja
GDPRi aluspõhimõtteid.
3.1.4 Kolmandate osapoolte eelis: suured tehnoloogiaettevõtted
võivad ebaproportsionaalselt võita; VKEde olukord võib
halveneda.
3.2 Seetõttu
3.2.1 Palume käsitleda kogu dokumendis esile toodud
puudujääke.
3.2.2 Põhiküsimused: kuidas probleem määratleti, milliseid
alternatiive kaaluti ja kas dereguleerimine on saanud sama
põhjaliku analüüsi kui varasemad, põhiõigusi austavad
lahendused.
52. Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
1. ITL toetab algatuse eesmärki kehtivaid keerulisi ja mahukaid
õigusakte lihtsustada. Mitmed paketis sisalduvad muudatused on
Eesti ettevõtetele kasulikud, s.h need mis puuduvad just
väiksemaid ettevõtteid. Seega leiame, et Eesti võiks
lihtsustamispaketile toetust avaldada, kuna see on õige suund ning
selles pakutakse välja lahendusi mitmele murele, mida
turuosalised on praktikas tõstatanud.
2. Toetame muudatusi, mis lihtsustavad andmete kasutamist ning
vähendavad osapoolte jaoks bürokraatiat. Näiteks kohustuslike
aruannete vormide asendamist vabatahtlikega ja
registreerimiskohustuste vähendamist.
Teadmiseks võetud
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
48
3. Toetame seda, et erinevad andmealased õigusaktid liidetakse
üheks õigusaktiks ehk kogu asjakohane regulatsioon koondatakse
andmemäärusse. Varasemalt oleme leidnud, et esimese sammuna
tuleks hetkel kehtivad ja peagi jõustuvad EL-i õigusaktid üle
vaadata, eemaldada nende ülekatted ja kõrvaldada vastuolud ning
regulatsiooni oluliselt lihtsustada ja alles siis mõelda
konsolideerimise peale. Euroopa Komisjon pakub
digiomnibussiga neid samme koos ning see tundub mõistlik, eriti
kuna palju regulatsioone tunnistatakse ka kehtetuks.
4. Üldpõhimõttena toetame ka seni direktiivides sisalduva
regulatsiooni viimist määrusesse kui otsekohalduvasse õigusakti.
Peame selle all silmas andmealaseid õigusakte, kuna selles
valdkonnas on juba palju otsekohalduvaid määruseid ning seetõttu
võiks kogu asjakohane regulatsioon kehtida määrusena.
5. Peame oluliseks, et töö digivaldkonna õigusaktide lihtsustamise
nimel jätkuks, kuna antud pakett on alles esimene samm.
Seejuures on oluline arvestada suuremat eesmärki tagada
õiguskindlusja selgus ehk anda osapooltele aega regulatsioone
rakendada, teha nende mõjude ja tulemuste kohta järeldusi ning
hoiduda pidevast muutmisest ja uute kohustuste kehtestamisest.
Eesmärk lihtsustada ja halduskoormust vähendada on väga hea,
kuid tähendab ka, et niipea digivaldkonnas veel õigusrahu oodata
pole.
53. Andmemäärusega
1.1. Toetame ettepaneku artikkel 1 punkte 6 ja 7, millega
kitsendatakse ettevõtetelt riigile andmete andmise kohustust ainult
hädaolukorras andmete andmisele. Nõustume, et kehtivas
andmemääruse on see kohustus liiga ulatuslik.
Arvestatud osaliselt.
Hädaolukorras andmete küsimise
seisukoht läks sisse. IaaS ja PaaS
teema ei ole omnibussi Komisjoni
poolt pakutud ja seega see ettepanek
läheb skoobist välja. Nende teenuste
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
49
1.2. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõuga lisaks sõnaselgelt IaaS ja
PaaS teenuste väljavõtmist andmemääruse teenuseosutaja
vahetamise ja andmete ülekantavuse (switching portability)
skoobist, kuivõrd nende teenuste olemusest tulenevalt ei ole see
praktikas tehniliselt mõistlikult rakendatav.
1.3. Toetame ettepaneku artikkel 1 punkti 3, millega kehtestatakse
täiendavad tingimused, mis võimaldava andmete omanikest
ettevõtetel kaitsta oma ärisaladust. Leiame, et sellest meetmest on
abi ettevõtetel, kes on kohustatud andmemääruse kohaselt teatud
tingimustel oma klientide andmeid väljastama teistele ettevõtetele.
Juhul, kui digiomnibussi edasise menetluse käigus tuleb arutlusele
ka ettepanek erasektori andmete kohustusliku jagamise
vabatahtlikuks muutmiseks andmemääruses, siis tuleb suhtuda
sellesse ettevaatlikult ning kindlasti analüüsida hoolikalt selle
kasusid ja kahjusid. Erasektori ja eelkõige väiksemate teenus- või
tootmisettevõtete (näiteks põllumajanduse sektoris) poolt
vaadatuna on andmemäärusega kehtestatud B2B andmejagamise
kohustus siiski kasulik, kuna võimaldab saada suurtelt
tööstusettevõtetelt vajalikke andmeid, mille peale saab ehitada
uusi innovaatilisi teenuseid ja pakkuda tarbijatele suuremat
valikut, näiteks valida seadmete hooldusteenuse pakkujaid.
väljavõtmist ei toetatud, kuivõrd siin
ka tarbija huvid. Tehniliselt
rakendamine võimalik, eeldab
ühtseid aluseid (vt andmemääruse art
35). Põhiõigustega kooskõla
seisukoht on lisatud. IKÜM
kohaldub.
54. 2. Avaandmete direktiiviga
2.1. Digiomnibuss sisaldab ettepanekut tunnistada avaandmete
direktiiv kehtetuks ja hõlmata selles sisalduv andmemäärusesse.
See tähendaks, et seni direktiiviga reguleeritu tuleb Eesti avaliku
teabe seaduses kehtetuks tunnistada, kuna kohalduma hakkab EL-
i otsekohalduv regulatsioon. Selle ettepaneku osas seisukoha
kujundamiseks on vaja analüüsida, mida selline muudatus
praktikas Eestis kaasa tooks.
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
50
Kuna avaliku sektori käes olevate andmete avamine on seni
kulgenud üsna vaevaliselt, siis kui otsekohalduv määrus sätestaks
selle selgema kohustusena ja andmete avamine kulgeks
edukamalt, peame vajalikuks seda toetada.
2.2. Meil puuduvad hetkel ettepanekud väärtuslike andmete
nimekirja muutmiseks. Toetame seda, et liikmesriikidele on jäetud
otsustusvabadus ja see võimaldab Eestis siseriiklikult täiendavaid
väärtuslikke andmestikke nimetada.
2.3. Märgime, et avaandmete direktiivist andmemäärusesse
toodavate sätete osas (ettepaneku artikkel 1 punktiga 18 lisatav
peatükk VIIc) tekitab küsimust andmete ja dokumentide
eristamine. Kord nimetatakse neid koos ja teinekord eraldi.
Seetõttu on raske aru saada, mida täpsemalt mõeldakse. Samuti,
kuidas see seostub andmemääruses andmete definitsiooniga
(andmemääruse art 2 punktiga 1: andmed on tegevuse, faktide või
teabe ning sellise tegevuse, faktide või teabe kogumi digitaalne
väljendus, muu hulgas heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestise
kujul).
2.4. Avaliku sektori avaandmete (seda just toorandmete – raw
data) kättesaadavaks tegemine peaks printsiibis olema tasuta. Vaid
väärindatud andmete kättesaadavaks tegemine võib olla tasuline.
Ettepaneku artikkel 1 lõikega 2 lisatakse andmemääruse artiklisse
2 punt 61, millega defineeritakse investeeringutasuvus.
Andmemäärusesse lisatav artikkel 32q lubab
investeerimistasuvust arvestada avaandmete eest nõutava tasu
puhul. Oleme seisukohal, et avaandmete puhul ei tohiks
investeeringutasu arvesse võtmine olla lubatud, kuna need
investeeringud on tehtud maksumaksja raha eest ning see on juba
olnud ühiskonna ühine panus.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
51
55. 3.1. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) muudatuste osas on
seni olnud nii Euroopa kui ka Eesti ettevõtted pigem ettevaatlikud
peljates selle avamist. Ka praegu on näha, et tegemist on kõige
rohkem tähelepanu saava osaga digiomnibussist. Juba on tehtud
ka ettepanekuid menetleda IKÜM-it puudutavaid ettepanekuid
muust paketist eraldi, et need ei saaks takistuseks kiirel
edasiliikumisel. Toome omalt poolt välja, et koos tehisintellekti
määruse võimalike muudatustega menetlemise positiivne pool
seisneb selles, et siis on reaalselt olemas selged kasutusjuhud
tehisintellekti jaoks vajalike andmete/andmestike põhjal ehk
koosmõju on kindlasti olemas ning vajab arvestamist. Lisame, et
kuna IKÜM-I muudatusi on palju ning need on seotud kogu
digiomnibussi eelnõu teiste sätetega, siis põhjalikku analüüsi
saaks teha, kui oleks olemas eelnõu terviktekst.
3.2. Isikuandmete mõistet puudutavad muudatused:
3.2.1.IKÜM artikli 4 lg 1 ehk isikuandmete mõiste muudatused on
tekitanud väga elavat diskussiooni erialases ringkonnas. Mõistame
Euroopa Komisjoni soovi juurutada Euroopa Kohtu otsusest
EDPS vs SRB (C-413/23) tulenevat praktikat, kui ettepanekus
toodud mõistet on sellest tulenevalt oluliselt laiendatud. Pooldame
seda, et mitte kõiki andmekaitse nõudeid ei peaks täitma
olukorras, kus tegelikkuses andmete saajal ei ole mõistlikult
võimalik isikut antud andmete pinnalt tuvastada. Samas oleks
seda võimalik reguleerida ka selliselt, et sisustada täpsemalt
pseudonüümimise mõiste ja siduda see kohustusega seda ajas
hinnata. SRB lahendis on selgelt vastutava töötleja pingutuse
element sisse kirjutatud, s.t ta peab midagi eraldi tegema selleks,
et teine pool ei saaks isikuid enam tuvastada. ITL-ina tervitame
seda lähenemist. Samuti saaks täpsemalt reguleerida, millal
loetakse andmeid pseudonüümituks ning kohustada võtma arvesse
Arvestatud osaliselt.
Isikuandmete mõiste osas ei toeta
Eesti mõiste täiendamist ning palub
täiendada IKÜM põhjenduspunkti
selgitusega, et mõiste sisustamisel
tuleb arvestada kohtupraktikaga.
Eesti ei toeta ka ohu lävendi tõstmist
teavitamisel, kuna see raskendab
järelevalveasutusel oma kohustuste
täitmist. Eesti toetab erinevates
õigusaktides olevate teavituste
tähtaegade ühtlustamist.
Teadusuuringu mõiste osas võtame
arvamus teadmiseks, selgitame, et
IKÜM-i eesmärk ei ole kitsenda
teadusuuringute tegemist üksnes
teadusasutustega vaid innovatsiooni
tegemise võimalus peab olema
laiemalt.
AI treenimise/arendamise õiguslike
aluste kinni kirjutamist ei toeta.
Selgitused eespool ning
seisukohtades. Eriliigiliste andmete
kasutamine kallutatavuse
tuvastamisel ja sellekohased PETid
on seisukohtades arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
52
mis iganes tehnoloogilisi või keskkonnas toimunud arenguid,
mille puhul peab uuesti hindama, kas võetud meetmed on olnud
piisavad.
3.2.2.Isikuandmete mõiste praeguse sõnastuse laiendamine tekitab
küsimusi selles osas, kuidas muudatust praktikas rakendada.
Täpsemalt, milliseid andmekaitse nõudeid peab täitma juhul, kui
saaja jaoks ei ole andmed enam isikuandmed. Näiteks kas on
vajalik andmetöötluslepingu sõlmimine, kui vastutava töötleja
vaatest on tegemist isikuandmetega, kuid saaja vaatest ei ole
saadavad andmed isikustatud andmed. Sarnased küsimused
võivad tekkida ka muude vastutava töötleja kohustuste täitmisel
(nt andmelekkest teavitamine, andmeedastuse mõju hindamine,
volitatud töötlejate avaldamine andmesubjektile jms).
3.2.3.Teeme ettepaneku selgelt IKÜM-is sätestada, et juhul, kui
saaja jaoks ei ole tegemist isikuandmetega, ei ole kohustust
sõlmida ka andmetöötluslepingut.
3.3. Toetame muudatusi millega IKÜM art 12 lg 5
(töötlemistoimingute registri piirangud), art 13 lg 4
(privaatsusteabe esitamise piirangud) ja art 35 (andmekaitse
mõjuhinnangu nõuded) alusel lihtsustakse eelkõige väike- ja
keskmistel ettevõtetel IKÜM mõistlikku rakendamist.
3.4. Töötlemistoimingute registri kohustuse kehtestamine 750 või
enama töötajaga ettevõtetele võib aga Eesti kontekstis tekitada
praktikas probleeme. Töötlemistoimingute register on
andmekaitsekohustuste keskpunkt, mille olemasolu tagab ja aitab
ka teiste andmekaitse kohustuste täitmist praktikas teostada. Kui
seda pole, siis on praktiliselt ettevõtetel keerukas ka koostada
näiteks privaatsusteadet ajakohasena, vastata andmesubjekti
päringutele, kiirelt reageerida andmeleketele jms. Lisaks sellele
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
53
võib jääda mulje, et kui on 750 või vähem töötajat, siis pole eriti
vaja andmekaitse vaatest pingutada ning see ei aita tõsta
teadlikkust andmekaitse teemade olulisusest laiemalt. Näiteks on
töötlemistoimingute register vajalik ka tõhusa andmehalduse ja
tehisintellekti rakendamiseks.
3.5. Toetame IKÜM art 33 muutmise ettepanekut, mille kohaselt
kehtiks järelevalveasutusele isikuandmete nõuete rikkumisest
teavitamise kohustus ainult kõrge riskiga rikkumiste puhul. See
vähendaks nii vastutavate töötlejate kui ka järelevalveasutuste
töökoormust ning aitaks keskenduda kõrge riskiga juhtumite
menetlemisele ja kahjulike tagajärgede maandamisele. Usume, et
see on olnud ka täna järelevalveasutuste ootus. Toetame ka
teavitamise tähtaja pikendamist 96-le tunnile. See leevendaks
eelkõige olukordi kus tähtaja arvestuse sisse jääb nädalavahetus.
3.6. Seoses tehisintellekti treenimise ja arendamise õiguslikke
aluseid puudutava muudatusega märgime, et tegemist on olulise
muudatusega, kuna seni tehnoloogianeutraalsena hoitud IKÜM-
isse soovitakse sisse kirjutada konkreetse tehnoloogiaga seotud
sätted. Esiteks toetame muudatust, millega tuuakse selgelt välja, et
eriliigilisi isikuandmeid võib kasutada tehisintellekti kallutatavuse
vähendamiseks. Teiselt poolt vajab meie hinnangul täiendavat
kaalumist ja arutelusid tehisintellekti treenimise üldise õigusliku
aluse lisamine IKÜM-isse. Meie hinnangul võiks see alus
sisalduda pigem tehisintellekti määruses, kuna IKÜM-it võiks
hoida jätkuvalt tehnoloogianeutraalsena, et seda tuleviku
arengutele mõeldes mitte kinni kirjutada.
3.7. Ettepanekuga artikkel 3 lõikega 1 soovitakse IKÜM-is
defineerida teadusuuring ning lõikega 2 muuta avalikes huvides
hilisem töötlemine arhiveerimise, teadus- või ajaloolise
uurimistöö või statistilistel eesmärkidel esialgse töötlemise
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
54
eesmärgiga ühilduvaks. Analüüsimist vajab, mida see praktikas
tähendaks ning kuidas mõjuks isikuandmete kaitsele, kuna need
eesmärgid on väga laiad. Samuti tekitab teadusuuringu
defineerimine IKÜM-is küsimuse, miks seda vaja on, kui
teadusmaailm lähtub selleks Frascati käsiraamatust 2015
„Teadusuuringuid ja eksperimentaalarendust käsitlevate andmete
kogumise ja esitamise suunised“.
56. 4. ePrivaatsuse direktiiviga
4.1. Tervitame küpsiste klausli täpsustamist ja selle isikuandmeid
puudutava osa toomist IKÜMisse.
4.2. Avaldame sektori poolt ootuse, et digiomnibussi
ettepanekuga võiks pakkuda lahenduse ka ülejäänud ePrivaatsuse
direktiivi osas. ITL on seisukohal, et ePrivaatsuse direktiiv vajab
ülevaatamist tervikuna, jätkuvalt reguleerimist vajavate teemade
reguleerimist muude õigusaktidega ning eraldiseisva õigusaktina
kehtetuks tunnistamist.
Teadmiseks võetud.
Selgitame, et Eesti toetab e-
Privaatsuse direktiivi ajakohastamist
ja isikuandmete töötlemise IKÜMi
alla viimist. e-Privaatsuse direktiivi
sätteid muudetakse ka DNA aktiga.
57. 5. Intsidentide raporteerimisega:
5.1. Küberturvalisus on sarnaselt andmevaldkonnale väga
ulatuslikult reguleeritud. Antud juhul on Euroopa Komisjon
otsustanud lahendada vaid väga väikse osa murest ehk pakub välja
ainult ühise teavitamiskanali loomise et sama rikkumise pinnalt ei
tuleks mitmes kohas ning mitu korda teavitada et sama rikkumise
pinnalt ei tuleks mitmes kohas ning mitu korda teavitada. Selline
üks teavitamiskanal on kindlasti tervitatav, eriti piiriüleselt
tegutsevate ettevõtete jaoks, ning me toetame seda. Ühtse
teavituskanali kasutamist võiks kaaluda ka veel täiendavate
õigusaktide tarbeks, nt tehisintellekti määrus. Samas võiks
lihtsustamise eesmärki silmas pidades olla ambitsioonikam ning
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
55
ühtlustada ka teavitamise aegasid, vorme jm EL-i
küberturvalisuse õigusaktides.
5.2. Ühtse teavituskanali loomine tekitab kohe ka küsimuse
sellest, et teavitamise tähtajad on õigusaktides väga erinevad.
Näiteks NIS2 direktiivi kohaselt tuleb esmane teavitus
küberintsidendist esitada 24h jooksul, isikuandmeid puudutavast
intsidendist on samas digiomnibussi ettepaneku kohaselt aega
teavitada 96h ehk see vahe on märkimisväärne. Selleks, et
kohuslased saaksid ühtset teavituskanalit kasutada, peaksid nad
justkui lähtuma iga teavituse puhul kõige lühemast tähtajast, mis
ei arvestada asjaoludega, mida neid tähtaegu määrates silmas peeti
ehk sellega, et teavituse koostamiseks on teatud juhtudel vaja
rohkem aega. Teine variant oleks, et ikkagi tuleb esitada mitu
teavitust: 24h möödumisel NIS2 esmane teavitus, 72h
möödumisel NIS2 teine teavitus ja 96h möödumisel IKÜM
teavitus. Just seetõttu on oluline lisada digiomnibussi ka ühtse
teavituskanali kaudu edastatavate teavituste tähtaegade
ühtlustamine.
5.3. Seoses NIS2 direktiivi ja DORA-ga tõstatame ka teema, mis
vajab EL-i õigusaktide tasemel lahendamist ning on väga vajalik
ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks ja regulatsioonide
lihtsustamiseks. Kehtivate õigusaktide kohaselt on DORA
subjektid vabastatud NIS2 täitmisest, kuid NIS2 subjektid, kes
osutavad teenuseid DORA subjektidele, peavad vastama ka
DORA-le. See tekitab NIS2 subjektidest IKT teenuse osutajatele,
kes soovivad oma teenuseid osutada ka finantssektori asutustele,
väga suurt koormust. Seetõttu teeme ettepaneku lisada digi
omnibussi NIS2 ja DORA muutmine selliselt, NIS2 direktiivi
kohuslased, kes osutavad finantssektori asututele IKT teenuseid,
ei pea tõendama eraldi DORA-le vastavust, vaid need
5.1. ja 5.2. Arvestatud
5.3. Arvestatud, vastav seisukoht on
koostatud
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
56
turvanõuded tunnistatakse samaväärseteks, kui nad vastavad NIS2
alusel kehtestatud nõuetele. Oleme seisukohal, et Eesti võiks olla
selle olulise muudatuse eestkõneleja.
58. Riigi Infosüsteemi Amet Üldhinnangud eelnõudes toodud eesmärkidele ja pakutud
lahendustele
1. RIA vaatest on eelnõudes toodud üldised eesmärgid – reeglite
ühtlustamine, killustatuse vähendamine ja parema õigusselguse
loomine – põhimõtteliselt toetatavad. Eesti digiriigi toimimine
eeldab, et andmete taaskasutuse, turvalisuse ja kättesaadavuse
reeglid oleksid võimalikult selged ja üheselt mõistetavad.
2. Samas on RIA jaoks oluline, et pakutud lahendused ei tooks
kaasa olukorda, kus tehniline vastutus ja õiguslik vastutus ei ole
omavahel kooskõlas. Kui kohustused muutuvad vahetult
kohaldatavaks ELi määruse kaudu, peab olema selge, millises
ulatuses eeldatakse RIA-lt tehnilist hinnangut, nõustamist või
järelevalvelist rolli ning millal on tegemist teiste asutuste
pädevusega. Lahendusi, mis jätavad selle piiri ebaselgeks, ei
saa pidada piisavalt praktiliseks.
3. Seoses isikuandmete töötlemise reeglitega AI arendamisel ja
kasutamisel on RIA jaoks oluline tagada, et arvestatakse ka
avaliku sektori vajadustega. Näiteks peaks lubatud
isikuandmete töötlemise õiguslikud alused hõlmama riigi poolt
isikuandmete töötlemiseks kasutatavaid aluseid.
Arvestatud.
59. Avaandmete direktiivi muutumine määruseks
1. Avaandmete direktiivi muutumine määruseks on RIA vaates
põhimõtteliselt toetatav, kuna see vähendab liikmesriikide
vahelisi erinevusi ja loob ühtlasema õiguskeskkonna. Samas on
oluline, et määruse tekst arvestaks selgelt küberturbe ja teenuste
töökindluse aspektiga. RIA kogemus näitab, et masinloetavus
ja API-põhine ligipääs ei ole pelgalt tehniline mugavus, vaid ka
Arvestatud osaliselt. Kõikide
avaandmete osas piiranguid pole
sätestatud ja see läheb ka omnibussi
eesmärgist kaugele. Seisukohades
välja toodud, et täiendavate
väärtuslike andmestike kategooria
kehtestamisel tuleb arvestada
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
57
potentsiaalne riskivektor. Seetõttu peab määrus võimaldama
proportsionaalseid kaitsemeetmeid, nagu ligipääsupiirangud,
kasutusmahupiirid ja autentimine, ilma et neid käsitataks
avaandmete põhimõtte rikkumisena. Väärtuslike andmestike
nimekirjade osas on oluline, et nende laiendamine toimuks koos
selge riskihinnangu loogikaga. Eesti kontekstis võib näiteks
haldus- ja menetlusandmetel olla suur ühiskondlik väärtus, kuid
nende avamine ilma piisavate turva- ja
privaatsusmehhanismideta looks märkimisväärseid riske nii
andmekaitse kui ka küberturbe vaates.
loodava ELi ühtse avaandmete
määruseks mõjuga väiksematele
liikmesriikidele ning liikmesriikidele
peab jääma piisav otsustusvabadus
väärtuslike andmestike
kujundamisel. Autentimise nõue,
ligipääsupiirangud lähevad
kaitsemeetmetena tavapärasest
avaandmete lähenemisest kaugemale
ning piiraks Euroopa Liidu üleselt
kui ka rahvusvaheliselt andmete
taaskasutamist, ning ei saa toetada.
60. Praktiline rakendatavus
2. Praktilise rakendatavuse seisukohalt vajab RIA hinnangul
täpsustamist eelkõige rollijaotus. Tuleb selgelt määratleda,
milline asutus vastutab tehnilise taristu, milline andmepoliitika
ja milline järelevalve eest. Praegu on oht, et RIA-st kujuneb
vaikimisi asutus, kellelt oodatakse nii tehnilist hinnangut,
riskide maandamist kui ka sisulist tõlgendust, ilma et see roll
oleks õiguslikult selgelt sätestatud. Samuti vajavad
täpsustamist üleminekusätted: direktiivilt määrusele üleminek
peab olema ajaliselt ja sisuliselt selge, et vältida olukorda, kus
RIA peab samaaegselt lähtuma nii senisest riigisisesest
regulatsioonist kui ka vahetult kohaldatavast ELi õigusest.
4. Eesti jaoks on spetsiifiline see, et suur osa andmete
taaskasutusest toimub teenuste ja liideste kaudu, mitte
staatiliste andmekogude avaldamisena. RIA kogemus näitab, et
sama tehniline liides võib teenindada nii avalikku taaskasutust
kui ka kriitilisi riigisiseseid protsesse. See tähendab, et
avaandmete reeglid mõjutavad otseselt ka riigi infosüsteemide
töökindlust ja küberturvet. Lisaks tuleb arvestada, et Eesti on
Mitte arvestatud.
Ettepanek väljub omnibussi
raamidest. Rollide mandaadid on
andmeõiguses määratud.
Avaandmete normide sisu ei
muudeta. Need lihtsalt ühendatakse
andmemäärusega. Kuna norme ei
muudeta, siis kohanemiseks lisaaega
ei ole vaja. Normid on täna juba
kehtivad.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
58
kõrge digitaalse küpsusega riik, mistõttu suureneb ka
rahvusvaheline huvi meie andmete ja liideste vastu. See
omakorda tõstab kuritarvituse ja teenustõkestuse riski ning
eeldab, et ELi õigusraamistik ei seaks RIA-le ebarealistlikke
ootusi „avatuse“ osas ilma piisavate kaitsevahenditeta.
5. RIA jaoks on murekohaks eelkõige see, et lihtsustamise
eesmärgi all ei tekiks uusi kaudseid kohustusi, mida tuleb täita
ilma vastava ressursi, volituse või õigusliku selguseta. Samuti
on oluline vältida olukorda, kus määrus loob formaalselt ühtsed
reeglid, kuid praktikas suureneb vajadus iga üksikjuhtumi
eraldi tõlgendamiseks. RIA rolli vaates on kriitiline, et
tehnilised juhised ja põhimõtted ei muutuks vaikimisi siduvaks
„pehmeks õiguseks“ ilma, et nende õiguslik kaal ja vastutus
oleksid selgelt määratletud.
6. Seoses avaandmete direktiivi ja andmehalduse määruse
ühildamisel oleks vajalik tekitada enne õigusmuudatuste
jõustumist uued väärtused, kuidas eristada avaandmeid ja
kaitstud andmeid lisaks kõrgväärtusega andmetele. RIA vajab
aega, et viia muutused sisse nii standardisse kui rakendustesse
ja seda kirjeldajatele kommunikeerida.
61. Ühtse kontaktpunkti loomine
7. Esiteks on ühtse kontaktpunkti (single-entry point, SEP)
loomine positiivne samm erinevatele teenuse osutajatele, kes
peavad intsidentide kohta raporteid esitama. Kindlasti toetame
seda, et raporti esitamise kohuslased saaksid seda teha
võimalikult efektiivselt ja vähese ajakuluga.
8. Siiski ei ole praegu selgelt ja üheselt aru saada, kuidas SEP
praktikas toimib. SEP loomisel on vajalik ühtlustada erinevate
liikmesriikide standardid, millega intsidendid kvalifitseeritakse
ja kuidas neid käsitletakse. Samuti on vajalik ühtlustada
Selgitame.
Hetkel teadaolev info on, et ENISA
haldab SEP keskkonda, kuid ta ei
saa juurdepääsu selle kaudu esitatud
teavitustele. Tolle keskkonna kaudu
toimub teavituse edastamine
asjakohase riigi või riikide
asjakohasele pädevale asutusele või
pädevatele asutustele. Hetkel puudub
info, kas tegemist on eraldiseisva
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
59
erinevate regulatsioonide alusel esitatavad intsidendiraportid
ning nendes sisalduv vajalik info (NIS2, GDPR, DORA).
9. Küsitav on, kas SEP keskkond luuakse viisil, kus esmase
teavituse saavad liikmesriigid, kes edastavad vajadusel info
ENISA-le või haldab kogu SEP keskkonda ENISA, kes suunab
intsidendiga seotud info vastavatele pädevatele asutustele
liikmesriikides.
10. RIA hinnangul ei ole lahendus, kus SEP keskkond luuakse
ENISA juurde ning ENISA saadab kogu vajamineva info
edasi liikmesriikide pädevatele asutustele jätkusuutlik. See
võib pikendada ajakriitilises olukorras intsidendi
käsitlemise aega. Loogilisem oleks ülesehitus, kus SEP
raporteerimiskeskkond luuakse liikmesriikide juurde, kes
edastavad võimaliku riikide ülese intsidendiohu korral info
ENISA-le, mille kaudu saadetakse teave teiste riikide
pädevatele asutustele.
11. Näeme, et andmete koondamine ja keskse
andmebaasi/andmehoidla loomine sisaldab endas
võimalikku turvariski. Suure tõenäosusega tuleb info
koondamisel luua ENISA juurde andmebaas seoses SEP
raportitega. Kui selline andmebaas tekib (ilmselt on vaja
päringud vastu võtta, valideerida, talletada intsidendiinfo, et
seda edasi saata/töödelda), on tegemist äärmiselt tundlikku
infot sisaldava andmebaasiga. See omakorda loob võimaliku
keskse sihtmärgi, mille kompromiteerimine võib avaldada
äärmiselt laiaulatuslikku mõju kogu EL siseturvalisusele.
Vajalik on luua usaldus, et loodud süsteem on turvaline,
ettevõtted ja kodanikud teavad, kuidas nende andmeid
kasutatakse ja millised meetmed on kasutusele võetud, et
turvalisus oleks tagatud. Vastasel juhul võib tekkida
situatsioon, kus intsidendiraporteid ei esitata põhjusel, et
süsteemi kui tervikut ei usaldata.
andmete (tsentraalse)
kogumiga/hoidlaga või kas tegemist
on andmete edastuse kanal/vahend
vms. Esitatud ettepaneku kohaselt
valmistab ENISA SEPiga seotud
nõudeid ja meetmeid alles ette.
Seejärel on ka võimalik hinnata, kas
ja milline on Eesti seisukoht SEPi
arhitektuuri osas.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
60
RIA hinnangul ei pruugi olla mõistlik luua ühte keskset
andmebaasi, vaid hajutada info, et kogu tundlik info ei oleks
talletatud keskselt. Samuti soovitame selgelt määratleda
krüpteerimisstandardid, muuhulgas peaks arvestama selged ja
kindlad kriteeriumid juurdepääsu osas ja reeglid korrapärase
auditeerimise jaoks.
62. Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium Üldine toetus regulatsioonide vähendamisele ja ühtlustamisele
Toetame digiomnibusiga seotud regulatsioonide vähendamist ja
regulatsioonide ühtlustamist, et vähendada halduskoormust ning
lihtsustada menetlusi.
Teadmiseks võetud.
63. SME/SMC erisused põllumajandusettevõtetele
Toetame SME/SMC (väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ning
väikese turukapitalisatsiooniga ettevõtete) erisusi ning peame
oluliseks, et need laieneksid ka põllumajandusettevõtetele Selgitus:
põllumajandusettevõtted vajavad sarnast paindlikkust ja
halduskoormuse vähendamist nagu teised VKE-d, arvestades
sektori eripärasid ja ELi ühise põllumajanduspoliitika nõudeid.
Arvestada osaliselt.
Ettepanekud andmeõiguses on
valdkonna neutraalsed. Eesti
seisukohatades toetame
tehisintellekti määruses väikese ja
keskmise suurusega ettevõtetele
ettenähtud lihtsustusmeetmete
laiendamist väikese ja keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtetele,
et vähendada nende halduskoormust
ja toetada konkurentsivõimet. Need
hüved laienevad kõikidele
valdkondadele. Seal ei ole
omnibussis erisusi ning ei pea
vajalikuks seega eraldi
põllumajandust välja tuua.
64. Kaubandussaladuse kaitse Teadmiseks võetud. Põhiõiguste
kaitse seisukohad olemas.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
61
Toetame kaubandussaladuse kaitse tugevdamist ning peame
oluliseks, et digiomnibusiga ei kaasneks liigseid kohustusi
kolmandate riikide riskide hindamisel.
65. Proportsionaalsus
Rõhutame proportsionaalsuse põhimõtet kontrollinõuete
rakendamisel – nõuded peavad olema kooskõlas ettevõtete suuruse,
tegevusvaldkonna ja tegeliku riskiga.
Teadmiseks võetud.
66. Tehisintellekti (AI) eelnõu seisukohad
Standardite ja juhiste eelnev rakendamine
Toetame põhimõtet, et AI-ga seotud kohustuste rakendamise
eelduseks on eelnevalt standardite ja juhiste valmissaamine ja need
on tehtud ka kergelt ning kiirelt kättesaadavaks. Rakendamise
tähtaeg peab olema sealjuures mõistliku ajaga määratud. See tagab,
et ettevõtted saavad kohustusi täita selgete ja ühtsete reeglite alusel
ning välditakse ebamõistlikku halduskoormust.
Arvestatud.
67. AI regulatiivsed liivakastid ja testimine
Toetame AI regulatiivsetes liivakastides (sandbox) ja reaalses
keskkonnas testimise EL-üleste nõuete loomist. Soovime
regionaal- ja põllumajandusministeeriumi vastutusvaldkonna AI
lahenduste testimist AI regulatiivsetes liivakastides.
Arvestatud. Testkeskkondadele ei
ole määratud AI määrusega
valdkondlikke piiranguid.
68. Maa- ja Ruumiamet Üldiselt toetame antud lihtsustuspaketti, mis loob lihtsama
arusaama euroopa õigusaktide maastikul. Osaliselt mitmest
dokumendist saab üks ning võrreldes hetke seisuga, siis nende
vahelised seosed saavad ühes dokumendis selgemaks. Samuti on
igati tervitatav lihtsustused, kus liikmesriikide haldus- ja
ressursikoormus vähenevad.
Arvestatud osaliselt.
Põhiõiguste kaitse seisukohad on
kaetud. AI juhiste andmist ei ole
vaja reguleerida õigusaktiga.
Sellekohased normid olemas ja
suuresti need ka mitteregulatiivsed
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
62
Mõned mõtted:
Toetame, et andmed tuleb võimalusel algusest peale disainida kui
avaandmed. Samas ei pea avaldama neid andmed, mis on ajaliselt
aegunud või mahuliselt ebaproportsionaalselt suured, millega
lisatakse asutustele liigne koormus.
Kindlasti tuleb arvestada, et teatud andmete avalikustamise
kohustus võib kahjustada nt isikute privaatsust. Samas nende
andmete avalikustamise piiramine võib mõjutada nende
majanduslikku ja sotsiaalset potentsiaali. Näitena võib tuua Maa-
ja Ruumiameti poolt avalikustatavad orto- ja kaldaerofotod, mille
hea eraldusvõime riivab inimeste privaatsust õiguskantsleri
seisukoha alusel
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2025-11/Orto-
%20ja%20kaldaerofotode%20avalikustamine.pdf. Samas on kõrge
eraldusvõime innovatsiooni aluseks masinõppele või sisendiks 3D
mudelitele, mida saab kasutada erasektor, teadusasutused ja ka
avaliksektor ise. Juurdepääsu piiramine võib teatud määral sellist
innovatsiooni pärssida.
Väärtuslike andmestike puhul on tervitatav, et andmete
avalikustamise reeglites on selgelt kirjas, et massallalaadimine on
kohustuslik, kui see on mõistlik. Eelnevalt oli georuumiliste
andmete ning maa seire ja keskkonna andmetel massallalaadimise
loomine kohustuslik. Viimse puhul oli „mõistlikkuse“ märkus
ainult ajaloolistel andmetel.
meetmed. Avaandmete direktiivi
muutmine määruseks on
seisukohaga toetatud. Komisjoni
ettepanekud ei hõlma INSPIRE
direktiivi ja seega seda lisanduvat
teemat seisukohana me
digiomnibussidesse ei pane.
INSPIRE direktiivil oma
lihtsustuspakett käimas, kus
võimalik murekohad tõstatada.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
63
Tehisintellekti määrusega seotult oleks ettepanek, et avalikule
sektorile võiks olla rohkem ühtseid juhendeid, kuidas praktikas
üldse tohib rakendada AI-d? Sealhulgas millised riskid on
isikuandmete töötlemisega seoses ja ühtlasi juriidilises mõttes
küsimus, et kes vastutab? Näiteks kui AI erinevate rakenduste või
muu sisendi vms alusel midagi valesti
otsustatakse/kustutatakse/andmeid õigusvastaselt töödeldakse jne.
Avaandmete direktiivi muutumine määruseks on kindlasti mõistlik,
sest siis ei pea liikmesriigid enda seadustes muudatusi tegema. See
muudab tegevuste otsustamise ja otsuste jõustumise kiiremaks.
Väärtuslike andmestike nimekirja (HVD) muutmisel tuleks
arvestada muutuva INSPIRE direktiiviga, mille lihtsustuspakett
samuti hiljuti avalikustati
https://environment.ec.europa.eu/publications/simplification-
administrative-burdens-environmental-legislation_en. Täna veel ei
saa anda sisendit, mida täpsemalt peaks arvestama, aga HVD
sisaldab suurel hulgal INSPIRE direktiivi nõudeid
ruumiandmeteenuste avalikustamisel, seega on kokkupuude tugev.
69. Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusraamatukogu tervitab Euroopa Komisjoni algatust
lihtsustada Euroopa Liidu andme- ja tehisintellekti regulatiivset
raamistikku ning vähendada killustatust ja kattuvusi. Ühtne ja
selgem raamistik toetab nii avaliku sektori asutusi kui ka teadlasi,
suurendades õigusselgust ja vähendades halduskoormust.
Mäluasutuste ja teadusasutuste jaoks on eriti olulised kavandatavad
täpsustused andmekaitseraamistikus, eelkõige seoses isikuandmete
töötlemisega teadusuuringute eesmärgil, edasise töötlemise
Arvestatud osaliselt. Teadusuuringu
mõiste tagasiside arvestatud.
Tehisintellekti suure riskiga
süsteemid on defineeritud juba
kehtivas AI määruses. Euroopa
digivaldkonna lihtsustamise
koondpaketiga neid juurde ei lisata.
Suure riskiga tehisaru süsteemid on
määratud suure riskiga just
põhiõiguste kaitse põhimõttel, seega
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
64
eesmärkide ühilduvusega ning anonümiseerimise ja
pseudonüümimise selgema reguleerimisega. Samuti on positiivne,
et tehisintellekti määruses kavandatakse lihtsustusi, laiendatud
toetusmeetmeid, regulatiivseid liivakaste ja täiendavat
juhendmaterjali. Need võiksid soodustada vastutustundlikku
innovatsiooni digiteerimises, uurimistöös ja kultuuripärandi
kogudele juurdepääsu parandamisel.
Samas soovime juhtida tähelepanu mitmele küsimusele, mis võivad
mõjutada mälu- ja teadusasutuste suutlikkust täita oma avaliku huvi
ülesannet.
Avaliku sektori andmete raamistik ja kultuuripärandi asutuste
eripära Avaliku sektori andmete taaskasutuse reeglite koondamine
ühte andmemäärusesse võib vähendada tähelepanu raamatukogude
ja teiste mäluasutuste eripäradele. Need asutused haldavad
keerukaid andmekogumeid, mis sisaldavad kultuuripärandi
materjale, autoriõigusega kaitstud teoseid ja isikuandmeid. Ühtne
horisontaalne lähenemine võib seetõttu suurendada tõlgendus- ja
halduskoormust asutustele, kelle põhifunktsioon on säilitamine,
juurdepääsu tagamine ja teadustöö toetamine, mitte andmete
majanduslik kasutamine. Seda eriti just kontekstis, kus
andmemääruse fookus on ettevõtlusvajaduste ja andmepõhise
konkurentsivõime toetamisel. Sellises raamistikus muutub avaliku
sektori andmete taaskasutus vaid üheks osaks laiemas
regulatsioonis, mitte eraldi poliitikavaldkonnaks. Seetõttu võib
tekkida oht, et raamatukogusid käsitletakse eeskätt avaliku sektori
andmevaldajate, mitte kultuuripärandi asutustena, kuigi nende
ülesanded ja kogude olemus on oluliselt teistsugused. Seda tausta
selles osas on kooskõla olemas.
Avaliku sektori asutusi ja VKEde
meetmed ei ole võrreldavad, seega
avaliku setori asutusele VKEde
lihtsustamise võimalusi ei saa
pakkuda.
Digikoondpakett ei muuda sisuliselt
avaliku sektori andmete kirjeldamise
ja avalikustamise kohustust. Sh jääb
kehtima põhimõte, et igal
liikmesriigil on, nii praegu kehtiva
avaandmete direktiivi ja
andmehalduse määruse kui ka
edaspidi digikoondpaketi alusel,
võimalus seada täpsemaid tingimusi
andmetele ligipääsu pakkumiseks.
Samuti on avaliku sektori andmete
avalikustamist puudutavatest osadest
tulenev peamine nõue andmete
leitavuse tagamine, mitte kohustus
anda andmed taaskasutuseks
olukorras, kus see ei ole mõistlik ja
kohane.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
65
arvestades on oluline meenutada, et kehtiv avaandmete direktiiv
tunnustab selgelt kultuuripärandi asutusi erijuhtudena ning
möönab, et kõiki materjale ei saa ega tohiks vabalt taaskasutada.
Ka andmemäärus peab tagama õigusselguse ja vältima
kaitsemeetmete nõrgenemist, mis võimaldavad raamatukogudel
tasakaalustada avatust vastutusega. Andmemäärus saab
kultuuripärandi kaitsemeetmeid tagada ilma lihtsustamise eesmärki
kahjustamata, kui põhimõtted sätestatakse selgelt õigusakti
tasandil, mitte ei jäeta tõlgendamise või juhendmaterjalide
tasandile. Kultuuripärandi asutuste valduses olevate andmete
taaskasutamist teaduslikel, hariduslikel, kultuurilistel või
demokraatlikel eesmärkidel tuleks selgelt tunnustada õiguspärase
avaliku huvi eesmärgina, mis erineb ärilisest taaskasutusest. Samuti
peaks asutustel olema võimalus taaskasutamisest keelduda, kui see
kahjustaks säilitamist, moonutaks kultuurilist tõlgendust või
koormaks ebaproportsionaalselt avalikke ressursse. See oleks
proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas olev täpsustus, mitte
uute õiguste loomine. Lisaks ei tohiks kultuuripärandi materjalide
avalikku kättesaadavust tõlgendada automaatse loana
automatiseeritud taaskasutuseks või tehisintellekti treenimiseks,
arvestades kehtivaid autoriõiguse ja andmebaasiõiguse eristusi.
Teadusuuringute mõiste ja kultuuripärandi uurimine
Kuigi teadusuuringuid puudutavad täpsustused on tervitatavad, on
oluline, et kultuuripärandi uurimist, digihumanitaariat ja
mäluteadusi tunnustataks selgelt teadusuuringute mõiste osana. See
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
66
aitaks vältida ebakindlust ja ülemääraselt ettevaatlikke
andmetöötluspraktikaid.
Tehisintellekti regulatsioon ja mitteärilised kasutusviisid
Näeme potentsiaalse ohuna, et tehisintellekti mitteärilised ja
avalikku teenust pakkuvad kasutusviisid võivad tahtmatult sattuda
kõrge riskiga süsteemide kategooriasse või neile rakendatakse
ebaproportsionaalseid nõudeid. See võib pärssida innovatsiooni,
mis toetab demokraatlikku juurdepääsu teadmistele ja kultuurilist
mitmekesisust. Raamatukogude, arhiivide ning kultuuri- ja
haridusasutuste poolt mitteärilisel eesmärgil kasutatavaid
tehisintellekti süsteeme – näiteks otsingu- ja soovitussüsteeme,
digiteerimistehnoloogiaid ning kogudele juurdepääsu hõlbustavaid
tööriistu –, mis ei tekita isikutele õiguslikke ega samaväärselt
olulisi tagajärgi, tuleks käsitada eelduslikult mitte-kõrge riskiga
süsteemidena, välja arvatud juhul, kui need selgelt kuuluvad
tehisintellekti määruse III lisas loetletud juhtude alla. See
lähenemine oleks kooskõlas ka isikuandmete kaitse üldmääruses
käsitletava profileerimise mõistega. Samuti võiks kaaluda teatud
erisuste laiendamist avalikes huvides tegutsevatele avaliku sektori
asutustele, sarnaselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Kultuuripärandi digiteerimise ja juurdepääsulahenduste
selgesõnaline hõlmamine regulatiivsete liivakastide alla toetaks
vastutustundlikku innovatsiooni ilma regulatsiooni eesmärke
kahjustamata.
Kokkuvõte
Eesti Rahvusraamatukogu toetab Komisjoni eesmärke lihtsustada
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
67
regulatiivset raamistikku ja soodustada innovatsiooni ning on
valmis aruteludes aktiivselt kaasa töötama. Samas rõhutame
vajadust arvestada raamatukogude ja teiste mäluasutuste eripärase
rolliga, et lihtsustamismeetmed tugevdaksid – mitte ei piiraks –
nende võimet teenida avalikke huve, säilitada kultuurimälu ja
toetada teadustööd kogu Euroopa Liidus.
70. Põllumajandus- ja
Toiduamet
PTA toetab eelnõudes toodud üldisi eesmärke ning pakutud
lahendusi, mis on suunatud Euroopa Liidu digivaldkonna
õigusraamistiku lihtsustamisele, selguse suurendamisele ja
halduskoormuse vähendamisele.
Võetud teadmiseks.
71. Seoses eelnõus kavandatava isikuandmete mõiste kitsendamisega
tekivad põhjendatud õiguslikud küsimused. Euroopa Liidu Kohtu
senise praktika kohaselt on isikuandmete mõistet tõlgendatud
järjepidevalt laialt, hõlmates muu hulgas ka pseudonüümitud
andmeid ning andmeid, mis võimaldavad isiku kaudset tuvastamist,
eelkõige juhul, kui selline tuvastamine on mõistlikult tõenäoline.
Isikuandmete mõiste kitsendamine võib tekitada olukorra, kus
andmeid, mis tegelikkuses võimaldavad isiku tuvastamist — eriti
erinevate andmekogumite ühendamisel või tehisintellekti
kasutamisel — ei käsitata enam formaalselt isikuandmetena.
Selline lähenemine võib kaasa tuua olukorra, kus andmekaitse tase
sõltub mitte tegelikust riskist andmesubjekti õigustele ja
vabadustele, vaid andmete formaalsest kvalifitseerimisest. Sellest
tulenevalt on oluline, et võimaliku kitsendamise ulatus ja
kriteeriumid oleksid selgelt määratletud ning kooskõlas Euroopa
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
68
Liidu Kohtu väljakujunenud tõlgendustega, vältimaks
isikuandmete kaitse tegeliku taseme põhjendamatut nõrgenemist.
72. Andmekaitse Inspektsioon Mitmed ettepanekus sisalduvad muudatused on suunatud eeskätt
halduskoormuse vähendamisele ja andmekasutuse hõlbustamisele
ettevõtjatele, mida AKI tervitab.
Kahjuks peame üldise märkusena nentima, et ettepanekutega ei
kaasne sisulist hinnangut või mõjuanalüüsi, kuidas kavandatavad
muudatused mõjutavad füüsiliste isikute olemasolevaid
kaitsemeetmeid. Digitaalse omnibusi ettepanekus sisalduv
mõjuanalüüs keskendub üksnes muudatuste mõjule ettevõtetele ja
organisatsioonidele, käsitlemata, kuidas need mõjutavad üksikisiku
põhiõigusi ja õiguste tegelikku kasutatavust. Euroopa Komisjon on
väljendanud, et ettepanek ei vähenda isikuandmete kaitse taset.
Samal ajal puudub analüüs üksikisiku õiguste vaatest, mistõttu ei
ole sellist väidet võimalik objektiivselt kinnitada. Kuigi ettepanek
rõhutab korduvalt selguse ja lihtsustamise eesmärki, ei analüüsita,
kuidas neid eesmärke on tasakaalustatud võimalike tagajärgedega
andmesubjektidele.
Lisaks ei ole hinnatud ka mõjusid andmekaitseasutustele.
Olukorras, kus paljudes küsimustes alles hakkab kooruma välja
selgus ning väikestes riikides nagu Eesti hakkab
andmekaitseteadlikkus tekkima, toovad muudatused kaasa suure
koormuse kasvu järelevalveasutustele. Tuleb arvestada, et
käesolevate omnibussidega hakatakse muutma põhimõttelisi asju
ning andmekaitse alustalasid. Ehkki EL õigusaktides on
deklaratiivselt sätestatud, et liikmesriik peab tagama
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
69
järelevalveasutustele piisava ressursi ja toimepidevuse, ei arvesta
see liikmesriikide tegelike võimalusega ega ole ette nähtud ka
mehhanisme või meetmeid, mis toetaks neid asutusi olukorras, kus
liikmesriik vajalikke ressursse ei leia. Arvestades potentsiaalset
muudatustega seotud selgitustaotluste esitamise mahtu
tõlgendamisküsimustes, jääb järelevalveasutustel vähem ressurssi
kaebusi menetleda ja panustada andmekaitse edendamisesse
proaktiivselt.
Sisulise arvamuse tekst on peatükkide kaupa leitav allpoolt.
73. Isikuandmete kaitse üldmäärus
1. Isikuandmete mõiste (IKÜM artikkel 4 lõige 1)
Kokkuvõte: Ettepanek muuta isikuandmete mõistet nihutab
fookuse andmetöötleja subjektiivsele hinnangule, sidudes
isikuandmete olemasolu konkreetse andmetöötleja tegelike või
mõistlikult kasutatavate tuvastamisvahenditega, sõltumata
kolmandate isikute võimalikust tuvastamisvõimest. AKI hinnangul
ei suurenda see õiguskindlust, vaid vastupidi vähendab seda.
Selline definitsioon kaldub kõrvale Euroopa Kohtu varasemast
praktikast (sh C-582/14), kus kaudset tuvastatavust on hinnatud
objektiivselt ja laiemalt, arvestades kolmandate isikute võimalusi.
Pseudonüümimise kontekstis tehtud kohtuotsuse (C-413/23)
laiendamine kõigile kaudse tuvastamise juhtumitele on AKI
hinnangul põhjendamatu ning võib viia olukorrani, kus kaudselt
tuvastatavad andmed langevad IKÜMi kohaldamisalast välja,
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
70
nõrgestades andmesubjektide õigusi, tekitades ümberpööratud
tõendamiskoormise, raskendades järelevalvet ja võimaldades
regulatsiooni vältimist (sh III riikidesse andmeedastuste puhul).
Selline lähenemine kahjustab õigusselgust ja ettenähtavust ning
võib olla vastuolus Harta artiklitega 7 ja 8, kuna muudab
isikuandmete kaitse ebamääraseks ja tingimuslikuks, raskendab
andmesubjektide õiguste tegelikku kasutamist ning nõrgestab
tõhusat haldus- ja kohtulikku õiguskaitset.
Euroopa Komisjon on teinud digitaalse Omnibusiga ettepaneku
muuta IKÜM artikli 4 punktis 1 olevat isikuandmete mõistet.
Ettepanekus sisalduv isikuandmete mõiste ei ole objektiivselt laiem
kui hetkel kehtivas IKÜMis, kuid Komisjon on ettepanekus
oluliselt laiendanud definitsiooni subjektiivset mõõdet.
Ettepanekuga soovitakse lisada käesolevale mõistele juurde, et
füüsilise isikuga seotud teave ei ole tingimata isikuandmed iga teise
isiku või üksuse jaoks ainuüksi seetõttu, et teine üksus saab selle
füüsilise isiku tuvastada. Teave ei ole antud üksuse jaoks isiklik,
kui see üksus ei suuda tuvastada füüsilist isikut, kellega teave on
seotud, võttes arvesse vahendeid, mida see üksus mõistlikult
tõenäoliselt kasutab. Selline teave ei muutu selle üksuse jaoks
isiklikuks ainuüksi seetõttu, et potentsiaalsel järgmisel saajal on
vahendid, mida mõistlikult tõenäoliselt saab kasutada selle
füüsilise isiku tuvastamiseks, kellega teave on seotud.
AKI on seisukohal, et ettepanek ei täida esitatud kujul eesmärki
pakkuda suuremat õiguskindlust. Selge määratluse asemel peavad
andmetöötlejad, sh VKE-d, igakordselt subjektiivselt hindama
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
71
seda, millal andmed kujutavad endast konkreetse andmetöötleja
jaoks isikuandmeid. VKE-del on selliste hinnangute tegemiseks
vähem ressursse kui suurettevõtetel. Eriti problemaatiline on
väljapakutud definitsiooni viimase lause tõlgendamine, mis
vähendab õiguskindlust ning kahjustab õigust andmete kaitsele.
Andmetöötlejad võivad hakata vältima isiku otsest tuvastamist
eesmärgiga hoiduda IKÜMi kohaldumisest. See raskendab nii
andmesubjekti õiguste teostamist kui ka tõhusat järelevalvet,
kuivõrd keeruliseks võib osutuda tõendamine, millal vahendid
andmetöötleja käsutusse tekkisid ja/või millal isik muutus
andmetöötleja jaoks tuvastatavaks.
Euroopa Kohus on analüüsinud isikuandmete mõistet mitmetes
lahendites. Lahendis C-582/14 selgitas kohus, et ka andmed, mis ei
identifitseeri isikut otseselt (näiteks IP-aadress) võivad olla
isikuandmed, kui vastutaval töötlejal on mõistlikult kasutatavad
vahendid, et isik kolmanda osapoole kaudu (nt internetiteenuse
pakkuja) tuvastada. Hilisemates lahendites on Euroopa Kohus seda
lähenemist jätkanud. Kohtuotsustes C-319/22 ja C-479/22 rõhutas
kohus, et isikuandmeteks võivad kujuneda isegi tehnilised või
näiliselt neutraalsed andmeüksused (nt sõiduki VIN-kood, rahvus,
sugu), kui neid kombineerides saab isiku tuvastada isegi siis, kui
mitte iga potentsiaalne andmesaaja ei suuda seda teha. Seega on
Euroopa Kohus varasemalt pidanud oluliseks, kas isiku identiteet
on mõnele isikule või isikute ringile objektiivselt tuvastatav.
Digitaalse Omnibusi ettepanekus olev isikuandmete definitsioon
toetub aga Euroopa Kohtu otsusele C-413/23. Euroopa Kohus ütles
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
72
antud lahendis, et pseudonüümitud andmed võivad olla
isikuandmed ühe andmetöötleja jaoks (kellel on võimalik
taasisikustada), ent mitte kolmanda osapoole jaoks, kellel sellised
vahendid puuduvad ja kelle jaoks tuvastamine ei oleks mõistlikult
teostatav. Euroopa Kohtu seisukoht piirdus olukorraga, kus
kolmandal isikul puuduvad reaalsed või mõistlikult kasutatavad
vahendid konkreetsete andmete taasisikustamiseks. Komisjoni
töödokumendi punktis 1.2.2.1 on põhjendatud muudatuste tegemist
asjaoluga, et huvigruppide arvates on kaudse tuvastamise ümber
selgusetust. Edasi on selgitatud, et kuigi Euroopa Kohus on teinud
lahendi pseudonüümimise kohta, mis on olemuselt kaudne
tuvastamine, võtab Komisjon pseudonüümimise kohta tehtud kohtu
lahendi arvesse kogu kaudse tuvastamise mõtestamise kontekstis.
AKI on seisukohal, et pseudonüümimise kontekstis tehtud lahendi
laiendamine kõikidele kaudse tuvastamise juhtumitele on
meelevaldne ning nõrgestab oluliselt isikuandmete kaitse taset.
Komisjon laiendab seda loogikat juhtumitele, kus andmete saaja
võib olla sellises ökosüsteemis, kus teistel osapooltel on
tuvastamisvahendid olemas, kuid teave ei kvalifitseeru konkreetse
üksuse jaoks isikuandmeteks. Lisaks ei arvesta Komisjon
potentsiaalse järgmise saaja tuvastamisvõimet, ehkki Euroopa
Kohtu varasemas praktikas (nt C-582/14) on tuvastatavust hinnatud
laiemalt, võttes arvesse kõiki mõislikult kasutatavaid vahendeid ja
viise, sealjuures on Euroopa Kohus viidatud lahendi punktis 46
sedastanud, et vahendi puudumise kriteerium on väga kõrge:
identifitseerimise oht peab olema olematu või ebaoluline.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
73
Komisjon ei ole ettepanekus viidanud vahendi puudumise
kriteeriumi hindamise kohustusele.
Näiteks harvikhaiguste kontekstis loetakse praeguse isikuandmete
mõiste järgi üks diagnoos aastas isikuga seotud teabeks, kuna see
võimaldab tuvastada konkreetse füüsilise isiku. Seega
kvalifitseerub selline teave isikuandmeteks igale andmesubjekti
identifitseerida püüdvale osapoolele. Uue mõiste kohaselt ei ole
meie tänase arusaama kohaselt see info isikuandmed nende jaoks,
kes ei saa konkreetset isikut mõistlikult tuvastada, võttes arvesse
nende käsutuses olevad vahendid ja võimalused. See tähendab, et
kuigi üksikdiagnoosi puhul võib olemasoleva teabe põhjal
teoreetiliselt isiku tuvastada, ei muutu see automaatselt
isikuandmeteks üksusele, kellel puuduvad realistlikud vahendid
tuvastamiseks.
Teise näitena võib tuua isiku defineerimise teatud asjaolude kaudu,
näiteks kui viidata isikule kui punase peaga poisile Ruhnust.
Praeguse mõiste järgi kvalifitseerub selline kirjeldus
isikuandmeteks, kuna see viitab tuvastatavale füüsilisele isikule.
Uue mõiste kohaselt ei ole info siiski isikuandmed nende jaoks, kes
ei suuda poissi mõistlikult tuvastada, näiteks kolmandate osapoolte
jaoks, kellel puudub lisateave. Isikuandmeteks muutub teave ainult
nende jaoks, kellel on praktiliselt kasutatavad vahendid ja
võimalused konkreetse poisi tuvastamiseks.
Kaudse tuvastamise kontekstis toob uus definitsioon kaasa sisulise
nihke. Kehtiva IKÜMi järgi tuleb hinnata, kas füüsiline isik on
tuvastatav kolmandate isikute käsutuses olevate mõistlikult
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
74
kasutatavate vahendite abil, mis tähendab, et kaudne tuvastamine
toimib objektiivse standardi alusel. Komisjoni ettepanek muudab
kriteeriumi subjektiivseks: kui konkreetse andmetöötleja käsutuses
ei ole vahendeid tuvastamiseks, ei ole teave tema jaoks
isikuandmed, isegi juhul, kui teised isikud suudaksid füüsilise isiku
hõlpsasti tuvastada. Praktikas tähendab see, et kaudselt
tuvastatavad andmed võivad langeda IKÜMi kohaldamisalast
välja, mis vähendab andmesubjektide kaitset ja killustab vastutust.
See tekitab ühtlasi ümberpööratud tõendamiskoormise, kus AKI
või andmesubjekt on kohustatud tõendama, kas andmetöötlejal olid
vahendid isikute tuvastamiseks või kas tal oleks mõistlikult
tõenäoliselt olnud võimalik selliseid vahendeid kasutada. AKI toob
välja, et mõiste muutmisel võiks Komisjon võtta arvesse ka
kolmandate isikute mõistliku võimaluse isikuid tuvastada.
Täpsemalt tuleks isiku tuvastamise puhul arvesse võtta, kas mõnel
mõistlikult ettenähtaval kolmandal isikul võivad olla vahendid
isiku tuvastamiseks. Juhul, kui analüüsi tulemusel selgub, et
sellised kolmandad isikud võivad olemas olla (näiteks internetti
pilte või videoid üles laadides tuleb peaaegu alati seda võimalust
möönda), on tegemist isikuandmetega.
Lisaks eelmainitud murekohtadele tekitab väljapakutud
isikuandmete mõiste riske ka rahvusvaheliste andmeedastuste
kontekstis. Nimelt võivad andmetöötlejad asuda seisukohale, et
isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamisel ei ole vajalik
IKÜM 5. peatükis toodud kaitsemeetmete kohaldamine, kuivõrd
isikuandmete importijal ei pruugi olla vahendeid andmesubjektide
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
75
tuvastamiseks. Alternatiivselt võivad andmetöötlejad asuda ka
seisukohale, et IKÜM 5. peatükk ei ole üldse kohaldatav.
[1.1.] Põhiõiguste hartaga tagatud õiguste seos ettepanekuga
Isikuandmete mõiste kitsendamine ja abstraktsemaks muutumine ei
puuduta ainult kaitseala kitsenemist, vaid õigusselguse ja
ettenähtavuse nõrgenemist. Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta
(edaspidi Harta) artikkel 8 sätestab igaühe õiguse oma
isikuandmete kaitsele. Harta artikkel 8 ei taga isikuandmete kaitset
abstraktselt, vaid kui reaalselt kasutatavat õigust.
Liidetud kohtuasjades C-468/10 ja C-469/10 on selgitatud, et Harta
artiklitega 7 ja 8 tunnustatud õigus eraelu austamisele isikuandmete
töötlemisel puudutab igasugust teavet tuvastatud või tuvastatava
füüsilise isiku kohta. Kui isikuandmete mõiste ja sellele
lähenemine on abstraktne või ebamäärane, ei ole andmesubjektil
enam võimalik mõistlikult ette näha, kas ja millisel alusel tema
õigused rakenduvad. Selline lähenemine võib vähendada usaldust,
mis ei pruugi hõlmata mitte ainult segadust andmete kasutamise
osas, vaid nõrgestada andmesubjekti õiguste mahtu oma
isikuandmete üle. Kirjeldatu aga omab otsest mõju andmesubjekti
õiguste jõustamisele.
IKÜM-ga tagatud õigused nagu isikuandmetele juurdepääs, nende
parandamine, kustutamine ja töötlemisele vastuväidete esitamine
võivad muutuda juhuslikuks, sest andmesubjektil võib puududa
kindel veendumus, kas tema isikuandmetele konkreetses olukorras
IKÜM kohaldub. Kui puudub arusaam kaitsemehhanismide
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
76
kohaldatavusest, on andmesubjektidel omakorda keeruline
rakendada oma õigusi.
Harta artikliga 8 on lähedalt põimunud Harta artikkel 7, mis
sätestab eraelu puutumatuse kaitse. Isikuandmete mõiste
muutmisega kaasneb eraelu piiride hägustumine, kuivõrd
ettenägematu ja ebaselge andmete töötlemisega võib kaasneda
eraellu sekkumine. Harta artikkel 7 eeldab, et sekkumine eraellu
oleks selgelt määratletud, ettenähtav ja piiratud. Olukorras, kus
teabe isikuandmeteks kvalifitseerumise otsustab teabe valdaja, võib
esineda oluline risk eraelu riiveks. Riive võib olla ulatuslik, sest
isikuandmete töötlemine on osa eraelust ning isikuandmete
määratlus on ettepaneku kohaselt abstraktne, mistõttu võivad
subjektiivse hinnangu pinnalt leida aset pidevad eraelulised
sekkumised, sest isikuandmete määratlus eraelu osana on kitsas ja
vaieldav.
Järelevalveasutus peab kindlaks tegema, millised andmed
kvalifitseeruvad isikuandmeteks ja kas neid töödeldi õiguspäraselt
või mitte. Ebamäärane subjektiivne hinnang isikuandmetele ei taga
tõhusat ja efektiivset menetlust, sest järelevalveasutusel tuleb
selgitada ebamääraseid puutepunkte, mistõttu võib õiguste
jõustamine viibida. Harta artikkel 41 sätestab õiguse heale
haldusele ja eeldab tõhusat õigeaegset ja läbipaistvat haldust. Kui
isikuandmetele lähenemine on sisuliselt ebaselge, kannatab õiguste
tegelik kaitse. Küsimus vaidluse eseme üle, mida võib kutsuda esile
isikuandmete ebaselge määratlus võib omada mõju Harta artiklile
47, mis tagab õiguse efektiivsele õiguskaitsele. Kõigi eelduste järgi
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
77
kutsub isikuandmete ebaselge määratlus esile vaidlused andmete
kvalifitseerimise üle, kuivõrd esmalt tuleb välja selgitada, kas
vaidluse esemeks on isikuandmed või mitte.
Kuigi eesmärk võib olla legitiimne, kaasneb abstraktse,
subjektiivsel hinnangul põhineva isikuandmete mõistega õiguste
nõrgenemine ning õigusselguse kadu, mida on Euroopa Kohus
pidanud korduvalt oma lahendites põhiõiguste tõhusa kaitse
eelduseks. Selle tagajärjel võivad andmesubjektide õigused
muutuda formaalseks ja raskendatuks nii haldus-, kui
kohtumenetluses.
74. 2. Teadusuuringud
Kokkuvõte: Kuigi teadusuuringu mõiste määratlemine on
tervitatav, on ettepanekus pakutud definitsioon äärmiselt lai ja
osaliselt vastuoluline, hõlmates mistahes uurimistöö, ilma et oleks
selgelt nõutav teaduslik metoodika või uue üldistatava teadmise
loomine. Samuti jäävad ebaselgeks viited eetikanormidele, mis
vähendab praktilist selgust ning võib viia selleni, et väga erinevad,
sh puhtalt rakenduslikud või ärilised tegevused kvalifitseeritakse
teadusuuringutena. Ettepanekus on selgitatud, et teadusuuringu
eesmärgil andmete töötlemisel võib õiguslikuks aluseks olla
õigustatud huvi. Selline sõnastus võib tekitada riski, et eesmärgi
olemasolu hakatakse võrdsustama õigusliku aluse olemasoluga.
Kui seadusandja soov on tõlgendada põhjendust selliselt, et
eesmärgi kooskõla tähendab ka õigusliku aluse olemasolu, tuleks
AKI hinnangul muuta IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti a. Ettepanek
pakub välja täiendava erandi andmesubjekti
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
78
teavitamiskohustusest, mis koos laia teadusuuringu definitsiooniga
võimaldab ulatuslikku teisesel eesmärgil töötlemist andmesubjekti
teadmiseta. Selline lähenemine nõrgestab läbipaistvuse,
eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtteid, raskendab
andmesubjekti õiguste, sh vastuväidete esitamise õiguse tegelikku
kasutamist ning tekitab kahtlusi ettepanekute kooskõlas Hartaga,
eriti proportsionaalsuse, ettenähtavuse ja tõhusa õiguskaitse
nõuetega, nihutades tasakaalu andmesubjekti õiguste kahjuks.
Teadusuuringutega seoses on Euroopa Komisjon oma ettepanekus
pakkunud välja mitmeid täiendusi. Käesolevaga esitab
Andmekaitse Inspektsioon oma arvamuse väljapakutud muudatuste
kaupa.
75. [2.1.] Teadusuuringu mõiste (IKÜM artikkel 4 punkt 38)
Euroopa Komisjon on ettepanekus defineerinud teadusuuringu kui
igasuguse uurimistöö, mis võib toetada ka innovatsiooni. Need
tegevused peavad panustama olemasolevatesse teaduslikesse
teadmistesse või rakendama olemasolevaid teadmisi uudsel viisil,
neid tuleb läbi viia eesmärgiga aidata kaasa ühiskonna üldise
teadmise ja heaolu kasvule ning need peavad järgima asjakohase
uurimisvaldkonna eetikanorme. See ei välista, et uurimistöö
eesmärk võib olla ka ärihuvide edendamine.
AKI väljendab oma poolehoidu teadusuuringu defineerimiseks,
arvestades et IKÜM mainib teadusuuringuid erinevates
kontekstides ka ise, mistõttu suurem õigusselgus teadusuuringute
mõiste ümber on vajalik. IKÜMi põhjenduspunktides 33
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
79
(nõusoleku kontekstis) ja 159 (õigusliku aluse kontekstis) on
selgitatud teadusuuringuga seotud õigusi ja kohustusi.
Ettepanekuga soovitakse lisada täiendavad põhjenduspunktid,
milledes viidatud metodoloogiline lähenemine, teadustöö kvaliteet,
eetikanormide järgimine ja avaliku huvi või statistika eesmärgil
täiendav töötlemine on reguleeritud juba kehtivas IKÜMis,
mistõttu nende lisamine määrusesse ei anna selgust ega täpsusta
teadusuuringute määratlust. Tegelik mõju võimalikele ettepaneku
eesmärkidele (andmesubjektide kaitse või teadusvabaduse
tagamise) jääb seega piiratuks ning lisatavad põhjenduspunktid ei
suurenda õiguslikku selgust.
Ettepanekus esitatud kujul mõiste on sisustatud vastuoluliselt.
Esmalt ütleb termin, et teaduslikuks uuringuks on mistahes
uurimistöö. AKI on seisukohal, et mistahes uurimistöö
defineerimine teadustööks devalveerib teaduse ning
teadusuuringute väärtust. Selline lähenemine ei arvesta asjaoluga,
et teadusuuring eeldab enamat kui pelgalt uurimusliku tegevuse
läbiviimist. Teaduslik uurimistöö peab tuginema teaduslikule
metoodikale, olema teooriapõhine ning suunatud uue, üldistatava
teadmise loomisele. Kui teadusliku uuringu mõiste alla hõlmatakse
ka kirjeldavad, rakenduslikud või halduslikud analüüsid, ähmastub
piir teadusliku ja muu uurimistöö vahel. Selle tulemusel kaob
teadusuuringu eriline staatus kui süstemaatilise ja kontrollitava
teadmise loomise viis. Seetõttu on AKI hinnangul põhjendatud
lähenemine, mille kohaselt ei saa iga uurimistööd käsitada
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
80
teadusliku uuringuna, vaid teadusuuringuks kvalifitseerumine
eeldab kindlate sisuliste ja metodoloogiliste kriteeriumide täitmist.
Järgmiseks lisab ettepanek kriteeriumi „võib toetada ka
innovatsiooni“, sh käib selle mõiste alla ka tehnoloogiaarendus ja
demonstratsioon. See tähendab, et tootearendus, prototüüpimine ja
muud rakenduslikud tegevused, mis tavaliselt ei kvalifitseeru
akadeemiliseks teaduslikuks uurimiseks, võivad nüüd formaalselt
olla teadusuuringud. Senine praktika piirdub pigem teadusliku
uurimistööga, mis järgib akadeemilist või teaduslikku metoodikat
ning mille eesmärk on genereerida üldist teaduslikku
teadmistepagasit.
Ettepanekus toodud määratluse kohaselt võib pidada teadusuuringu
eesmärgiks ka ärihuvide edendamist, mis erineb akadeemilisest
tavapärasest teadusuuringu käsitlusest.
Kokkuvõttes on tegemist laia, kuid samas osaliselt vastuolulise
määratlusega, mis suurendab ettevõtetele võimalust vormistada
väga erinevaid tegevusi teadusuuringutena, kuid ei taga täielikku
õigusselgust ega kooskõla teadusvabaduse põhimõtetega.
Teisalt, teadusliku uurimistöö mõiste kitsalt piiritlemine
isikuandmete kontekstis võib olla vastuolus võimaliku
teadusuuringute regulatsiooniga muudes valdkondades. Üldiselt
ongi teadusuuringute mõiste üldjuhul konkreetselt defineerimata
eelkõige teadusliku ja akadeemilise vabaduse tagamiseks.
Teadusuuringu enda eesmärk ja uuringu läbiviimine peab olema
kooskõlas eetikanõuetega. Seejuures ei selgitata
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
81
põhjenduspunktides ega sättes “vastava uurimisvaldkonna eetiliste
standardite” tähendust. Teadustööde puhul on normiks üldjuhul
teadustöö valdkonnast, uuringu metoodikast ning heast
teadustavast tulenevate põhimõtete järgimise kohustus. Ka IKÜM
võiks sarnast lähenemist kasutada ning konkreetse mõiste
sõnastamise asemel rõhutada, et lisaks isikuandmete
kõrgetasemelise kaitse tagamisele tuleb isikuandmetega tehtavates
teadusuuringutes järgida head teadustava (näiteks Euroopa teaduse
eetikakoodeks).
76. [2.2.] Eesmärgipiirangu muutmine teadusuuringute kontekstis
(IKÜM artikkel 5 lõige 1 punkt b)
Seoses eesmärgipärasusega on digitaalses omnibusis ettepanek
muuta IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti b selliselt, et andmed
kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel
eesmärkidel ning neid ei töödelda edasi viisil, mis on nende
eesmärkidega vastuolus; edasist töötlemist avalikes huvides
arhiveerimise eesmärgil, teadus- või ajaloouuringute eesmärgil või
statistilisel eesmärgil loetakse vastavalt artikli 89 lõikele 1
esialgsete eesmärkidega kooskõlas olevaks, olenemata käesoleva
määruse artikli 6 lõike 4 tingimustest.
Esmapilgult võib tunduda, nagu väljapakutud täiendus looks uue ja
laiemalt kohaldatava aluse andmete edasiseks töötlemiseks. Siiski
ei ole see tõlgendus ainuvõimalik, kuivõrd kehtivat sätet lugedes on
ka praegu võimalik samale järeldusele jõuda. Praktikas on
kujunenud erinevad lähenemised, kus osa andmetöötlejaid ja
järelevalveasutusi peavad vajalikuks rakendada täiendavalt artikli
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
82
6 lõike 4 analüüsi, seega saab väljapakutud muudatust mõista
seadusandja algset soovi selgitava ja täpsustavana, mis ei loo uut
erandit, vaid kõrvaldab senise tõlgendusliku ebakindluse.
Kombineerituna ettepanekus toodud äärmiselt laia teadusuuringu
määratlusega, võib aga antud säte õõnestada IKÜMiga tagatavat
kaitsetaset. Mistahes eesmärgil kogutud isikuandmeid oleks antud
sätetele tuginedes hiljem võimalik kasutada näiteks mõne
tehisintellektil põhineva keelemudeli arendamiseks, pidades
silmas, et innovatsiooni toetamise kriteerium on valikuline ning ka
uute teadmiste loomine ei ole nõutav, kuivõrd piisab ka
olemasolevate teadmiste uudsel viisil rakendamisest. Eriti
probleemne on võimalus sätet tõlgendada viisil, mis lubab
järeldada, et edasise töötlemise korral teadusuuringu eesmärgil ei
ole vajalik õigusliku aluse sobivuse hindamine, st ka õiguslikule
alusele laieneks kooskõla eeldus. AKI märgib, et sellise
tõlgendusega nõustuda ei saaks, sest muudatused räägivad endiselt
eesmärkide, mitte õiguslike aluste kooskõla eeldusest ning nagu
nähtub IKÜM artiklist 5 lg 1 p-dest a ja b on need eraldiseisvad
põhimõtted.
77. [2.3.] Teadusuuringute läbi viimise õiguslik alus (Ettepaneku
põhjenduspunkt 32)
Ettepaneku selgituses ja põhjenduses 32 on öeldud, et kui liidu ega
liikmesriigi õigusega ei ole vastuolus, siis on teadusuuringu
eesmärgil isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks õigustatud
huvi (IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt f). Põhjendus 32 nendib küll,
et vastutava töötleja kohustus tagada punkti f tingimuste täitmine
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
83
ei ole piiratud. Siiski tekib küsimus, et kas juhul kui isikuandmete
töötlemine vastab määruses toodud teadusuuringu definitsioonile ja
töötlemine on juba eelduslikult eesmärgiga kooskõlas ilma, et seda
peaks eraldi hindama, siis on ka õigustatud huvi olemasolu juba
põhimõtteliselt eeldatav. Muudatuse tulemusel võib õigustatud
huvi hindamine muutuda tarbetuks formaalsuseks.
Kui seadusandja soov on tõlgendada põhjendust selliselt, et
eesmärgi kooskõla tähendab ka õigusliku aluse olemasolu, tuleks
AKI hinnangul muuta IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti a. Vastasel
juhul oleks selline tõlgendus IKÜMi (ja mõnel juhul
teaduseetikaga) vastuolus.
78. [2.4.] Andmesubjekti õigused teadusuuringute läbiviimisel
(IKÜM artikkel 13 lõige 5)
Lisaks IKÜMi artiklite 5 ja 6 muudatusele puudutab isikuandmete
kaitset teadusuuringute kontekstis ka artikli 13 lõike 5 lisamine
IKÜMi. Nimetatud lõike kohaselt kui töötlemine toimub
teadusuuringute eesmärgil ning /.../ teabe esitamine osutub
võimatuks või nõuaks ebaproportsionaalselt suuri pingutusi /.../ või
kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustus tõenäoliselt
muudaks töötlemise eesmärkide saavutamise võimatuks või
kahjustaks seda oluliselt, ei pea vastutav töötleja esitama lõigetes
1, 2 ja 3 osutatud teavet. Sellistel juhtudel võtab vastutav töötleja
andmesubjekti õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide kaitsmiseks
asjakohaseid meetmeid, sealhulgas teeb teabe avalikult
kättesaadavaks. Lisaks on ettepaneku põhjenduspunktis 37
selgitatud, et teabe esitamine nõuaks ebaproportsionaalselt suuri
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
84
pingutusi eelkõige juhul, kui vastutav töötleja isikuandmete
kogumise ajal ei teadnud ega näinud ette, et ta töötleb isikuandmeid
hiljem teadusliku uurimistöö eesmärgil.
Pakutud artikli 13 lõike 5 lisamine koos ettepanekus toodud
teadusuuringu väga laia määratlusega loob praktikas ulatusliku
võimaluse töödelda isikuandmeid teisesel eesmärgil andmesubjekti
teavitamiseta. Teadusuuringu definitsioon annab võimaluse teha
teadusuuringuid ka sellistel andmetöötlejatel, kes koguvad
isikuandmeid otse andmesubjektilt näiteks teenuse osutamisel. Kui
sellised andmetöötlejad soovivad isikuandmeid teisesel eesmärgil
kasutada teadusuuringu läbiviimiseks, ei ole nad kohustatud isikut
sellest teavitama. Seega puuduks andmesubjektil sisuliselt
ülevaade, kas ja kuidas andmetöötleja tema andmeid kasutab. See
nõrgestab läbipaistvuse põhimõtet ning muudab andmesubjekti
õiguste kasutamise suurel määral teoreetiliseks.
Lisaks on teabe esitamata jätmise eelduste hindamine jäetud suures
osas vastutava töötleja enda otsustada, kuna mõisted nagu
„võimatus“ ja „ebaproportsionaalselt suured pingutused“ ei ole
selgelt piiritletud. See suurendab õiguskindlusetust ja loob riski, et
erandit hakatakse kasutama laialdaselt ka olukordades, kus
individuaalne teavitamine oleks tegelikult võimalik. Ettepanekus
viidatud võimalus piirduda teabe avalikult kättesaadavaks
tegemisega eeldab, et andmesubjekt ise aktiivselt otsib infot tema
andmete töötlemise kohta.
Väljapakutud muudatuste koosmõju kahjustab ka
eesmärgipärasuse ja andmete minimaalsuse põhimõtteid, kuna
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
85
teadusuuringu eesmärgile viitamine võib muutuda üldiseks
õigustuseks ulatuslikule teisesel eesmärgil töötlemisele. See
vähendab survet hinnata, kas konkreetsete isikuandmete töötlemine
on teadusuuringu eesmärgi saavutamiseks tegelikult vajalik, ning
suurendab riski, et teadusuuringu eesmärk sõnastatakse tagantjärele
juba kogutud andmete õigustamiseks.
Lisaks eelnevale tekib küsimus, kuidas saab andmesubjekt
kasutada õigust esitada vastuväiteid IKÜM artikkel 21 lõike 6
alusel (kui isikuandmeid töödeldakse teadus- või ajaloouuringute
või statistilisel eesmärgil), kui tal puudub teave, kas tema andmeid
teadusuuringu raames töödeldakse.
Ettepanek nihutab tasakaalu andmesubjekti õiguste kahjuks ning
võib pikemas perspektiivis kahjustada usaldust nii andmetöötlejate
kui ka teadusuuringute vastu. Arvestades, et IKÜMi muudatuste
eesmärk on regulatiivne lihtsustamine ja VKE-de koormuse
vähendamine, ei ole selge, kas läbipaistvuse oluline nõrgenemine
ja õiguskindluse vähenemine on selle eesmärgi saavutamiseks
põhjendatud.
79. [2.5.] Põhiõiguste hartaga tagatud õiguste seos ettepanekuga
Ettepanek laiendab teadusuuringute mõistet viisil, mis tekitab
kahtlusi selle kooskõlas Hartas sätestatud proportsionaalsuse ja
eesmärgipõhisuse põhimõtetega. Liialt avar teadusuuringute
mõiste võib võimaldada selliste tegevuste kvalifitseerimist
teadusuuringutena, mis ei ole sisuliselt seotud ei avaliku huvi,
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
86
teadusliku metoodika ega uue teadmise loomisega, ning seeläbi
piirata andmesubjekti õigusi ulatuslikumalt, kui see on vajalik.
Põhiõiguste harta artikli 52 lõike 1 kohaselt on põhiõiguste
piiramine lubatav üksnes juhul, kui piirang on selgelt määratletud,
teenib legitiimset eesmärki ning on proportsionaalne. Kui
teadusuuringute mõiste on ebamäärane, muutub keerukaks hinnata
nii piirangu vajalikkust kui ka seda, kas eesmärgi saavutamiseks
oleks võimalik kasutada vähem piiravaid meetmeid. Samuti
kannatab läbipaistvus, kuna andmesubjektil võib puududa piisav
ülevaade tema andmete tegelikest kasutusviisidest.
Kuigi põhiõiguste harta artikkel 13 tagab teadusuuringute ja
akadeemilise vabaduse kaitse, ei saa seda tõlgendada üldise
õigustusena isikuandmete kasutamiseks väljaspool selgelt
piiritletud teaduslikku konteksti. Akadeemilise vabaduse
austamine eeldab, et tegemist on tegeliku teadustegevusega, millel
on selge metodoloogiline raamistik ja teadmiste loomise eesmärk.
Seetõttu on teadusuuringute mõiste täpsem normatiivne
määratlemine vajalik selleks, et tagada tasakaal teadusuuringute
vabaduse ning andmesubjekti põhiõiguste tõhusa kaitse vahel.
80. 3. Isikuandmete eriliikide töötlemine tehisintellekti
arendamisel ja toimimisel (IKÜM artikkel 9 lõige 2 punkt k;
IKÜM artikkel 9 lõige 5)
Kokkuvõte:
Ettepaneku eesmärk vältida tehisintellekti arendamise
ebaproportsionaalset takistamist on mõistetav. Küll aga on
Osaliselt arvestatud ja teadmiseks
võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
87
kavandatav erand korraga liiga lai ja samas põhjendamatult kitsas.
Erand võib hõlmata sisuliselt igasugust tehisintellekti arendamist
ja kasutamist sõltumata eesmärgist, seades ohtu eriliiki
isikuandmete kaitse, kuid samal ajal seob nn kogemata
isikuandmete töötlemise kontseptsiooni üksnes tehisintellekti ja
eriliiki isikuandmetega, jättes välja muud tehnoloogiad ja tavalised
isikuandmed. Lisaks nihutab ettepanek rõhu töötlemise tegelikult
toimumiselt vastutava töötleja kavatsusele, mis ei ole kooskõlas
IKÜMi artikli 9 ega andmete minimaalse kogumise põhimõttega
ning tekitab paradoksaalse olukorra, kus eriliiki isikuandmed
võivad olla nõrgemalt kaitstud kui muud isikuandmed.
Kavandatav artikli 9 lõige 5 tugineb ebarealistlikele
tehnoloogilistele eeldustele, eelkõige seoses eriliiki isikuandmete
eemaldamise võimalikkusega juba treenitud tehisintellekti
mudelitest. Selline lähenemine normaliseerib eriliiki isikuandmete
olemasolu tehisintellekti süsteemides ja on vastuolus IKÜMi artikli
9 lõike 2 erandliku iseloomuga.
AKI rõhutab, et erandi olemasolu ei vabasta andmetöötlejat IKÜMi
artikli 6 kohase õigusliku aluse nõudest ning konkreetne
tehnoloogia ei saa asendada eesmärgipõhist ja proportsionaalset
andmetöötluse analüüsi.
Arvestades ka põhiõiguste hartast tulenevaid eraelu, isikuandmete
kaitse, inimväärikuse ja tõhusa õiguskaitse nõudeid, peab AKI
põhjendatumaks käsitleda tehisintellekti arendamisega seotud
erandeid ja kohustusi tehisintellekti määruse raames, kus laiemad
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
88
õigused oleksid tasakaalustatud selgemate ja rangemate
kohustuste ning nende täitmise järelevalvega.
Digitaalne omnibus sisaldab ettepanekud täiendada eriliigiliste
isikuandmete töötlemise erandeid IKÜM artikli 9 punktiga k, mille
kohaselt on andmetöötlejal õigus töödelda eriliiki isikuandmeid,
kui andmetöötleja tegeleb tehisintellekti süsteemi või mudeli
arendamise või toimimisega. Ettepanek täpsustab hiljem IKÜM
artikli 9 uues lõikes 5, et isikuandmete eriliikide kogumise ja muul
viisil töötlemise vältimiseks rakendatakse asjakohaseid
korralduslikke ja tehnilisi meetmeid. Kui vastutav töötleja tuvastab
vaatamata selliste meetmete rakendamisele treenimiseks,
testimiseks või valideerimiseks kasutatavates andmekogumites või
tehisintellekti süsteemis või mudelis isikuandmete eriliikidesse
kuuluvaid andmeid, eemaldab vastutav töötleja need andmed.
Kui nende andmete eemaldamine nõuab ebaproportsionaalselt
suuri pingutusi, kaitseb vastutav töötleja neid andmeid igal juhul
tõhusalt ja põhjendamatu viivituseta väljundite tootmiseks
kasutamise, avalikustamise või muul viisil kolmandatele isikutele
kättesaadavaks tegemise eest.
Selle täiendava erandi eesmärk on vältida tehisintellekti
arendamise ja kasutamise ebaproportsionaalset takistamist, võttes
arvesse töötleja võimekust tuvastada ja eemaldada tundlikke
isikuandmeid, nagu on selgitatud ettepaneku põhjenduspunktis 33.
Erand kehtib olukordades, kus töötleja ei kavatse teadlikult
töödelda eriliiki isikuandmeid, kuid sellised andmed on juhuslikult
süsteemi sattunud. Andmetöötleja peab rakendama asjakohaseid
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
89
tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et vältida eriliiki
isikuandmete töötlemist kogu tehisintellekti süsteemi või mudeli
elutsükli jooksul. Komisjoni hinnangul selgitab ettepanek olukordi,
kus varem on olnud ebaselge, kas selline töötlemine on kooskõlas
IKÜMi artikli 9 lõike 2 nõuetega, ning aitab seeläbi otseselt toetada
innovatsiooni ja tehisintellekti arendamist, mis on usaldusväärne,
diskrimineerimisvaba ja säilitab kõrge andmekaitsetaseme.
AKI on seisukohal, et uus erand on väga lai ja näib potentsiaalselt
hõlmavat mis tahes tehisintellektimudeli või -süsteemi arendamist
ja toimimist, sealhulgas mis tahes eesmärgil. Sellega kaasneb
märkimisväärne oht eriliiki ehk kõige suuremat kaitset vajavatele
isikuandmetele. Teisalt on uus erand kitsas, kuivõrd hõlmab
kõikvõimalike tehnoloogiliste võimaluste seast vaid tehisintellekti
arendamist ja toimimist, arvestamata näiteks klassikalisi algoritme
ja muid automatiseeritud süsteeme. AKI toob lisaks välja, et erand
hõlmab vaid eriliiki isikuandmete töötlemist, samas muude
isikuandmete puhul selline erand puudub, mis justkui tekitab
olukorra, kus eriliiki isikuandmed on vähem kaitstud kui tavalised
isikuandmed.
Ettepaneku artikli 9 lõike 2 punktis k sätestatud uus erand koos uue
lõikega 5 viitavad sellele, et erand hõlmab eriliiki isikuandmete
töötlemist vaid juhul, kui vastutav töötleja ei kavatsenud selliseid
andmeid töödelda. Seega fakt, kas konkreetne isikuandmete
töötlemine kuulub punktis k sätestatud erandi alla, näib tuginevat
hinnangule, kas vastutav töötleja kavatseb töödelda eriliiki
isikuandmeid, samas kui artikli 9 lõikes 1 sätestatud keelud
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
90
sõltuvad sellest, kas eriliiki isikuandmeid tegelikult töödeldakse
või mitte. Eeltoodu on vastuolus ka andmete minimaalse kogumise
põhimõttega, mis on kirjas IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis b.
Tuleb rõhutada, et selline kogemata isikuandmete töötlemise
kontseptsioon ei saa olemuslikult olla seotud üksnes
tehisintellektiga ega eriliiki isikuandmetega. Kui sellist lähenemist
peetakse vajalikuks, peaks see kehtima horisontaalselt kõikides
sektorites ja kõigi isikuandmete puhul, mitte looma erandi üksnes
konkreetsele tehnoloogiale. Vastasel juhul tekib põhjendamatu
ebavõrdsus erinevate töötlemisviiside ning majandussektorite
vahel ning risk, et tehnoloogia ise muutub isikuandmete kaitse
nõrgendamise aluseks.
Probleemseks saab pidada ka lisatava artikli 9 lõike 5 sõnastust, et
juhul kui tehisintellektisüsteemis tuvastatakse isikuandmete
eriliigid, siis vastutav töötleja need eemaldab välja arvatud juhul,
kui nende eemaldamine osutub ebaproportsionaalselt suureks
jõupingutuseks. Tegelikkuses on levinud seisukoht, et
tehisintellektist isikuandmete eemaldamine on võimalik küll
teoorias, kuid mitte praktikas. Võimalik on kasutada isikuandmete
maskeerimise või blokeerimise meetmeid, et mudel enam nendega
ei arvestaks, kuid täielik eemaldamine pole võimalik.
Kui tehisintellekti mudelid on juba treenitud, on praeguse
tehnoloogilise taseme juures (täna on ebaselge, mis ajaraamis nt
masinõppe tehnoloogia areneb, mis võimaldaks andmeid päriselt
kustutada) peaaegu võimatu sellest mudelist teatud meelde jäetud
isikuandmeid eemaldada, välja arvatud juhul, kui seda mudelit
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
91
teadlikult selliselt ümber treenitakse. Nii rajaneb kavandatav säte
juba valedele eeldustele. On selge, et eriliiki isikuandmete
eemaldamine tehisintellekti süsteemist või mudelist osutub
ebaproportsionaalselt suureks jõupingutuseks, mis juba vaikimisi
loob eelduse, et need võivad seal olla. Samas IKÜM artikli 9 lõike
2 järgi peaks eriliiki andmete töötlemine olema erand ja eriliiki
isikuandmed peaksid olema erilise kaitse all, mis tähendab, et
vaikimisi lubatud andmetöötlus artikli 9 lõikes 5 ei ole lõikega 2
kooskõlas.
Eriliiki isikuandmete töötlemise erandi olemasolu ei tähenda, et
IKÜMi artikli 6 kohane õiguslik alus muutub eeldatavaks. Ka
tehisintellekti arendamise kontekstis peab isikuandmete töötlemisel
alati eksisteerima selge ja sobiv õiguslik alus IKÜM artiklist 6 ning
selle olemasolu ei saa asendada viitega tehnoloogilisele
paratamatusele või juhuslikule andmete sattumisele süsteemi.
Oluline on märkida, et ettepanek keskendub eelkõige
tehnoloogiale, mitte töötlemise eesmärkidele. IKÜMi loogika
lähtub aga eesmärgipõhisest andmetöötlusest ning tehnoloogia on
seejuures vahend, mitte iseseisev õigustav alus. Kui tehisintellekti
arendajatele soovitakse anda laiemad õigused, peab sellega
paratamatult kaasnema ka täpsem ja rangem kohustuste raamistik.
Sellest tulenevalt oleks süsteemselt põhjendatum käsitleda selliseid
erandeid ja kohustusi tehisintellekti määruses, kus on piiritletum
kohaldumisala, määratud riskitasemed ning riskitasemetele
vastavad teatud õigused ja kohustused ning on loodud reeglistik
järelevalveks nende täitmise üle. Laiemad õigused tehisintellekti
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
92
arendamisel peavad olema tasakaalustatud selgemate,
konkreetsemate ja rangemate andmekaitseliste kohustustega, mitte
üldise ja tehnoloogiapõhise erandiga IKÜMis.
81. 3.1. Põhiõiguste hartaga tagatud õiguste seos ettepanekuga
Ettepanek võimaldab tehisintellekti süsteemide arendamisel ja
kasutuselevõtul ulatuslikku isikuandmete, sealhulgas eriliiki
isikuandmete töötlemist üksnes põhjendusel, et
tehisintellektisüsteemid vajavad suuri andmemahtusid või
keerukaid andmestikke. Selline lähenemine ei sisalda nõutavat
vajaduse ega proportsionaalsuse analüüsi ning ei arvesta
põhiõiguste hartas sätestatud põhimõttega, mille kohaselt peab
eriliiki isikuandmete töötlemine olema erandlik, rangelt
põhjendatud ja selgelt tasakaalus taotletava eesmärgi ning
põhiõigustele avalduva mõjuga.
Harta artiklite 7 ja 8 valguses kujutab massiline andmekogumine,
profileerimine ja andmete tuletuslik töötlemine endast sügavat
sekkumist eraellu ja isikuandmete kaitse õigusesse. Tehisintellekti
süsteemid ei piirdu üksnes olemasolevate andmete töötlemisega,
vaid võimaldavad tuletada uusi andmeid, sealhulgas tervisliku
seisundi, seksuaalse sättumuse või poliitiliste vaadete kohta.
Arvestades, et eriliiki andmed on nii Harta artikli 8 kui ka IKÜM
artikli 9 alusel erilise kaitse all, toob sellise töötlemise
normaliseerimine kaasa olulise kaitsetaseme nõrgenemise.
Lisaks võib tehisintellekti põhine andmetöötlus riivata Harta
artiklis 1 sätestatud inimväärikuse põhimõtet, kuivõrd isikuid
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
93
käsitletakse pelgalt andmepunktide ja riskiprofiilidena, kaotades
kontrolli oma identiteedi ja haavatavuste üle. Süsteemid, mis
õpivad inimeste käitumisest ja „haavatavustest“, võivad sekkuda
inimväärikuse olemusse viisil, mis ei ole kooskõlas põhiõiguste
kaitse eesmärgiga.
Harta artikli 47 seisukohalt on problemaatiline ka tehisintellekti
otsuste piiratud läbipaistvus ja vaidlustatavus. Kui otsused
põhinevad eriliiki andmete töötlemisel või nendest tuletatud
järeldustel, ei pruugi isikul olla võimalik mõista, miks tema suhtes
konkreetne tulemus kujunes, mis omakorda pärsib tõhusat
õiguskaitset.
Kõnealune lähenemine tõstatab Harta artikli 52 lõike 1 valguses
riski, et eriliiki andmete töötlemisest saab tehisintellekti arenduses
tavapärane praktika ning põhiõiguste kaitse taandub formaalseks.
Lisaks ei saa välistada võimalikke riiveid Harta artiklite 20 ja 21
(võrdne kohtlemine ja diskrimineerimiskeeld) osas, samuti Harta
artiklite 10 ja 11 osas, kuna maailmavaadete ja hoiakute
kaardistamine võib kaasa tuua enesetsensuuri ning piirata mõtte- ja
sõnavabaduse tegelikku kasutamist.
82. 4. Isikuandmete eriliikide töötlemine biomeetriliste andmete
puhul (IKÜM artikkel 9 lõige 2 punkt l)
Ettepanek sisaldab uut eriliiki isikuandmete töötlemise erandit
artikli 9 lõike 2 punktis l. Punkti l kohaselt on eriliiki isikuandmete
töötlemine lubatud, kui biomeetriliste andmete töötlemine on
vajalik andmesubjekti isikusamasuse kinnitamiseks
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
94
(kontrollimine), kusjuures biomeetrilised andmed või
kontrollimiseks vajalikud vahendid on andmesubjekti ainukontrolli
all.
Ettepaneku põhjenduspunktis 34 on selgitatud, et säilitades
biomeetrilisi andmeid turvaliselt ainult andmesubjekti juures või
vastutava töötleja juures tipptasemel krüpteeritud kujul ning
krüpteerimisvõtit või samaväärset vahendit valdab ainult
andmesubjekt, ei tekita selline töötlemine tõenäoliselt olulisi ohte
tema põhiõigustele ja -vabadustele. Vastutav töötleja ei saa
biomeetrilistest andmetest teada või saab neid teada ainult väga
piiratud aja jooksul kontrolliprotsessi käigus.
AKI tervitab biomeetriliste andmete töötlemiste õiguslikku alust
ning nõustub põhjenduspunktis toodud näitega. Täiendus, et
isikusamasuse kinnitamine biomeetria abil on lubatud vaid juhul,
kui kontrollimiseks vajalikud vahendid on andmesubjekti
ainukontrolli all, on oluline tingimus isikuandmete kaitse
kontekstis.
83. 5. Andmesubjekti juurdepääs andmetele (IKÜM artikkel 12
lõige 5)
Digitaalse omnibusi ettepanekus on IKÜM artikkel 12 lõiget 5
täiendatud ning välja on pakutud, et artiklite 13 ja 14 kohaselt
esitatav teave ning artiklite 15–22 ja 34 alusel tehtavad teated ja
võetud meetmed esitatakse tasuta. Kui andmesubjekti taotlused on
ilmselgelt alusetud või ülemäärased, eelkõige nende korduva
iseloomu tõttu või ka artikli 15 alusel esitatud taotluste puhul
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
95
seetõttu, et andmesubjekt kuritarvitab käesoleva määrusega antud
õigusi muul eesmärgil kui oma andmete kaitse, võib vastutav
töötleja kas: (a) nõuda mõistlikku tasu, võttes arvesse teabe või
teate edastamise või taotletud toimingu tegemise halduskulusid; või
(b) keelduda taotluse alusel tegutsemast. Vastutav töötleja kannab
kohustust tõendada, et taotlus on ilmselgelt alusetu või et on
mõistlik alus arvata, et see on ülemäärane.
Seega, ettepanek lisab andmetöötlejale võimaluse keelduda
andmete väljastamisest artikli 15 kohaste taotluste puhul, kui
andmesubjekt kuritarvitab IKÜM-iga antud õigusi muul eesmärgil
kui oma andmete kaitsmine. Juurdepääsu andmisest keeldumise
võimalus on andmetöötlejatel IKÜM artikkel 12 lõikes 5 olemas
juba praegu. Kavandatud muudatus pöörab sisuliselt
tõendamiskoormise andmetöötlejatelt andmesubjektidele: kui
käesoleval hetkel on andmetöötlejal kohustus oma keeldumist
põhjendada, siis edaspidi on esmalt andmesubjektil vaja tõendada,
et tal on andmetele juurdepääsu vaja andmete kaitsmiseks ning
andmetöötlejal on madal lävend oma keeldumist põhjendada.
AKI möönab, et andmesubjektide taotlused oma andmetele
juurdepääsuks võivad teinekord olla ülemäärased või
pahatahtlikud, näiteks naabrikaamerate vaidlused võivad alata
sellest, et naaber soovib kaamera paigaldanud naabrilt saada enda
liikumist sisaldavat kaamerapilti eelneva kuu lõikes. Ehkki naaber
kasutab sellises olukorras oma IKÜM artikkel 15 õigust, võib olla
tema tegelikuks eesmärgiks koormata kaamera paigaldanud naabrit
tülika järelevalvemenetlusega. Sellest hoolimata on AKI
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
96
arvamusel, et käesoleva ettepaneku sõnastus on mõneti
ebaõnnestunud, kuivõrd jätab mulje, et andmetöötlejal on
laiaulatuslikud õigused jätta taotlused lahendamata ülemäärasuse
põhjendusel. Selged juhised, kuidas ülemäärasust või õiguse
kuritarvitamist hinnata, puuduvad. Selliste juhiste puudumine
tekitab tõenäoliselt vaidlusi hindamise õiguspärasuse üle nii
järelevalveasutuste vaates kui ka kohtumenetluses. See tähendab,
et andmesubjektid tõenäoliselt jätavad selle õiguse kasutamata, kui
on oht, et andmetele juurdepääsule võib eelneda aastatepikkune
järelevalve- ja kohtumenetlus.
Ettepanek piirab andmesubjektide õiguste kasutamist juhtudele, kui
andmesubjekt soovib andmeid oma andmete kaitsmiseks. Tegemist
on väga kitsa käsitlusega, millal andmesubjekt võib soovida oma
andmetele ligipääsu. Andmesubjekt võib soovida andmeid
mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks töösuhete kontekstis võib
andmesubjekt soovida värbamisprotsessis kogutud andmetele
ligipääsu, et hinnata, kas otsus põhines ebaõigetel hinnangutel või
kindlustusvaidluse ettevalmistamisel võib andmesubjekt taotleda
kindlustusandjalt andmeid, mis on seotud kahjukäsitlusega.
Sellistel eesmärkidel andmete väljastamine ettepaneku kohaselt
kohustuslik ei ole, kuivõrd andmete taotlemise eesmärgiks ei ole
andmete kaitsmine.
IKÜM artikli 12 lõike 5 sõnastuse viimase lause muutmine “on
mõistlik alus arvata” paneb rõhu taaskord subjektiivsele
hinnangule. Ettepanekus toodud sõnastuse kohaselt on
andmetöötlejal õigus pärida põhjendust andmesubjekti andmete
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
97
saamiseks. Vaid juhul, kui andmesubjekti eesmärk on oma andmete
kaitsmine, on andmetöötleja kohustatud andmed väljastama.
Ettepaneku põhjenduspunkt 35 täiendab, et andmetöötlejal on
ülemäärasest taotlusest keeldumisel madal tõendamiskohustus ning
täpsustab, et igal juhul peaks andmesubjekt IKÜM artikli 15 alusel
juurdepääsu taotlemisel olema võimalikult täpne ehk liiga
laiaulatuslikke ja eristamata taotlusi tuleks samuti pidada liigseks.
Tuleb arvestada, et teinekord tuleb pidada põhjendatuks
andmesubjekti taotlust küsida välja kõik andmed, mis
andmetöötlejal tema kohta olemas on selleks, et hinnata, kas
andmete töötlemine konkreetse andmetöötleja poolt on seaduslik ja
õiguspärane. Ettepaneku kohaselt on iga selline taotlus edaspidi
ülemäärane ning andmetöötleja ei pea põhjendama sellisest
taotlusest keeldumist. Ettepaneku põhjenduspunktide kohaselt
peaks andmesubjekt teadma, mis andmed andmetöötlejal tema
kohta on, kuid praktikas tekitavad vaidlusi just need andmed, mida
andmetöötlejal olla ei tohiks.
Ehkki ettepanek täpsustab, et ülemääraseks võib pidada taotlusi,
mille eesmärk ei ole andmete kaitsmine, tuleb märkida, et
andmesubjekt võib taotluses küll tuua põhjenduseks andmete
kaitsmise, kuid andmetöötlejal on õigus hinnata andmesubjekti
põhjendust subjektiivselt, kas taotluse eesmärk on tõesti see, mida
andmesubjekt väidab. See tekitab tulevikus vaidluskohti, mida täna
olnud ei ole, ning järelevalveasutuste halduskoormus võib kasvada.
Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas FT, C-307/22 punktides 38 ja 43
on selgitatud, et andmesubjekt ei pea vastutavale töötlejale esitama
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
98
andmetele juurdepääsu taotluse põhjuseid. Kohtu sõnul on vastutav
töötleja kohustatud andma andmesubjektile tasuta tema
töödeldavate isikuandmete esimese koopia, isegi kui taotluse
põhjus ei ole töötlemise seaduslikkusest teadasaamine ja selle
kontrollimine. Samal seisukohal on Kohus olnud ka mitmetes
hilisemates lahendites. Antud muudatus paistab olevat kantud
pooleliolevast Euroopa Kohtu menetlusest C-526/24, kuid üksnes
üks menetlus ei peaks laskma mõjutada senist praktikat, eriti kui
see menetlus pole jõudnud Euroopa Kohtu lõpliku lahendini.
Ettepanek toob kaasa õigusliku ebakindluse nii andmesubjektide
kui ka vastutavate töötlejate jaoks, tuues kaasa keerulisi
äärmuslikke juhtumeid ja ettenähtavaid edasi-tagasi suhtlusi.
Vastutavate töötlejate jaoks võib muutuda juurdepääsutaotluste
hindamine keeruliseks. Selleks, et hinnata, kas andmesubjekt
soovib juurdepääsu andmete kaitsmiseks, peab andmetöötleja
tõenäoliselt edaspidi rohkem andmeid töötlema. Seetõttu on väga
küsitav, kas see kavandatav muudatus tegelikult vähendaks
vastutavate töötlejate administratiivset koormust.
Andmesubjekti vaatest tekitab olukord teadmatust, kuivõrd
hindamine oleks ettepaneku kohaselt iga andmetöötleja
subjektiivsetel alustel, mistõttu sama põhjendus erinevate
andmetöötlejate juures võib viia erineva lahenduseni. Seega
asjaolu, kas andmetöötleja saab oma õigust kasutada või mitte,
sõltub andmetöötleja diskretsioonist ja heast tahtest.
5.1. Põhiõiguste hartaga tagatud seos ettepanekuga
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
99
Harta artikkel 8 lg 2 kätkeb endas õigust tutvuda enda kohta
kogutud andmetega ja nõuda nende parandamist. Harta tasandil on
tegemist fundamentaalse õigusega ja Harta ei täpsusta, et sellise
õiguse rakendamine eeldab teatud tingimustele vastamist. See
tähendab, et andmesubjekt, kelle andmeid on kogutud, võib tutvuda
oma andmetega ilma igasuguse põhjenduseta, eesmärgiga tagada
inimväärikus ja autonoomia, kuid ühtlasi praktiliselt omada
kontrolli oma andmete üle. Sõltumine andmetöötleja õigusest
küsida põhjendusi on vastuolus Harta artikkel 8 lõikega 2, kuivõrd
seab andmesubjekti enda andmete üle kontrolli teostamise
tingimuslikuks.
84. 6. Erandi täpsustamine, kui andmed on saadud
andmesubjektilt (IKÜM artikkel 13 lõige 4)
Ettepanekuga täpsustatakse IKÜM artikli 13 lõike 4 teksti.
Ettepaneku eesmärk on muuta erandit, mis lubab andmetöötlejatel
mitte anda andmesubjektidele teavet juhul, kui isikuandmeid
kogutakse otse andmesubjektilt. Kuigi kehtiv määrus loob artikli
13 kohase läbipaistvuskohustuse erandi juhuks, kui andmesubjektil
on kogu teave juba olemas, soovitab ettepanek teha teabe
esitamisest erandi juhul, kui vastutav töötleja mõistlikult eeldab, et
andmesubjektil on juba teatav teave olemas (näiteks vastutava
töötleja identiteet ning töötlemise eesmärk ja õiguslik alus). See
täiendav erand kehtiks teatud tingimustel: i) isikuandmed on
kogutud andmesubjektide ja vastutava töötleja vahelise selge ja
piiritletud suhte kontekstis ning ii) vastutav töötleja tegutseb viisil,
mis ei ole andmemahukas.
Teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
100
IKÜM artikkel 13 lõige 4 erand kehtib vaid juhul, kui ei kohaldu
ükski välistustest. Näiteks on üheks välistuseks, et andmeid ei tohi
edastada teistele vastuvõtjatele, seega näiteks
raamatupidamisteenuse osutajale, makseteenuse osutajale,
veebiserveri teenusepakkujale, e-mailiteenuse pakkujale jms, kes
on vastuvõtjateks IKÜM artikkel 4 punkti 9 alusel. Välistuseks on
ka andmete edastamine kolmandasse riiki, kuid mitmeid
veebiserveri teenusepakkujad on just selliselt üles ehitatud,
mistõttu oleks juba mitu alust erandi mittekohaldamiseks.
Käesoleva sõnastusega muudab ettepanek IKÜM artikkel 13 lõiget
4 drastiliselt, kuivõrd hetkel on andmetöötlejal võimalik toetuda
erandile, et andmesubjektil on teave juba olemas. Ettepaneku järgi
muutuvad erandi kasutamise tingimused aga nii kitsaks, et enamik
andmetöötlejatest ei saa seda enam rakendada. Põhimõtteliselt
kohalduks muudatus vaid mõnele ühemeheettevõttele või käsitöö
tegijale, kes sularaha eest oma kaupu kuskil laadal müüb.
Arvestades, et kõikide IKÜMi muudatuste eesmärk on vähendada
VKE-de kohustusi ja halduskoormust, võtab käesolev muudatus
võimaluse toetuda kehtivas IKÜMis olevale teabe teatavaks
tegemise erandile.
85. 7. Automatiseeritud otsuste tegemine (IKÜM artikkel 22 lõige
1)
Digitaalse omnibussi ettepanekuga soovitakse muuta IKÜMi artikli
22 lõikeid 1 ja 2 selliselt, et olemasolev sõnastus eemaldatakse,
pannakse kokku lõiked 1 ja 2 ning uue sõnastuse kohaselt otsus,
millel on andmesubjektile õiguslikud tagajärjed või mis teda
Teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
101
sarnasel viisil oluliselt mõjutab, võib põhineda üksnes
automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, ainult
juhul, kui see otsus vastab lõike 1 tingimustele.
IKÜM artikli 22 lõike 1 punkti a (kehtiva sõnastus artikli 22 lõike
2 punktis a) lisatakse allajoonitud tekst: on vajalik andmesubjekti
ja andmetöötleja vahelise lepingu sõlmimiseks või täitmiseks,
olenemata sellest, kas otsuse saaks teha muul viisil kui üksnes
automatiseeritud vahenditega.
Muudatuse kohta on ettepaneku põhjenduspunktis 38 selgitatud, et
asjaolu, et otsuse võiks langetada ka inimene, ei takista vastutaval
töötlejal langetamast otsust üksnes automatiseeritud töötlemise
teel. Kui eksisteerib mitu võrdselt tõhusat automatiseeritud
töötlemise lahendust, peaks vastutav töötleja kasutama vähem
riivavat.
Uus sõnastus näib alandavat automatiseeritud otsuste kasutamise
künnist ning kuigi otsuse võiks langetada ka inimene, ei takista see
enam automatiseeritud otsuse tegemise võimalust. Kehtiva IKÜM-
i kohaselt piirab vajalikkuse kriteerium automatiseerimist ainult
juhtudele, kui teistmoodi ei ole võimalik lepingut täita. Ka
olemasolev kohtupraktika tõlgendab vajalikkuse kriteeriumit
selliselt, näiteks lahendites C-252/21 (Meta vs Bundeskartellamt),
C-634/21 (SCHUFA Holding AG) ja C-817/19 (Ligue des droits
humans/PNR).
Artikli ümbersõnastamine toob kaasa olulise õigusliku muudatuse,
võttes fookuse üksikisiku õiguselt keelduda automatiseeritud
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
102
otsusest ning pannes selle vastutava töötleja tegevusõiguse
määramisele. Sealjuures tuleks panna tähele, et artikkel 22 on
IKÜM II peatükis, mis on pealkirjastatud kui “Andmesubjekti
õigused”. IKÜM artikkel 12 lõige 2 viitab samuti, et vastutav
töötleja aitab kaasa artiklite 15-22 kohaste andmesubjekti õiguste
kasutamisele. IKÜM artikli 22 väljapakutud sõnastus ei tugevda
andmesubjekti õigust mitte alluda üksnes automatiseeritud
otsustele, vaid nihutab regulatiivse tasakaalu selgelt andmetöötleja
huvide kasuks. Kui automatiseeritud otsuse lubatavus seotakse
üksnes lepingulise vajalikkusega, sõltumata sellest, kas otsus oleks
võimalik teha ka muul, vähem riivaval viisil, kaotab artikkel 22
oma kaitsefunktsiooni ning erand muutub sisuliselt reegliks. Selle
tulemusel kaotab andmesubjekti õigus oma sisu ning artikli
paiknemine IKÜMi andmesubjekti õigusi käsitlevas peatükis
muutub normatiivses plaanis formaalseks, mitte tegelikku
õiguskaitset tagavaks.
Komisjon on ettepaneku põhjenduspunktis 38 selgitanud, et
suurema õiguskindluse tagamiseks tuleks selgitada, et otsuseid, mis
põhinevad üksnes automatiseeritud töötlemisel, on lubatud teha
siis, kui on täidetud eritingimused. AKI toob välja, et juba täna
seisavad andmesubjektid sageli silmitsi läbipaistmatute
(automatiseeritud) otsustega näiteks tööle kandideerimisel või
krediidilimiitide kasutamisel. Kui automatiseeritud andmetöötlus
muutub lepingute puhul vaikimisi põhivalikuks, muutuvad artikli
22 lõikes 3 sisalduvad kaitsemeetmed veelgi olulisemaks, kuid
ettepanek ei tugevda kaitsemeetmeid. Vastupidiselt annab
ettepanek võimaluse vähendada kontrolli, kas sellise
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
103
automatiseeritud otsuse kasutamine oli tegelikult vajalik. Ehkki
Komisjon on ettepanekuga soovinud tagada suuremat
õiguskindlust, ei täida muudetud sõnastus eesmärki.
Andmekaitse Inspektsioon juhib tähelepanu ka tehnilisele
sõnastusveale. Kuigi ettepanek ühendab lõiked 1 ja 2, ei kajastu
ettepanekus lõigete 3 ja 4 ristviidete täpsustamine.
86. 8. Rikkumisteated ja ühtne teavituspunkt (IKÜM artikkel 33)
Kokkuvõte:
Digitaalne omnibus muudab IKÜM artikli 33 rikkumisteadete
reegleid, tõstes teavitamise lävendi suure ohu realiseerimisele,
sätestades teavitamise ühtse teavituspunkti kaudu ning pikendades
järelevalveasutuse teavitamise tähtaega 72 tunnilt 96 tunnile. AKI
hinnangul aitab lävendi tõstmine vähendada halduskoormust ja
vähendab liigsete teavituste survet andmetöötlejatele, kuid samas
kaob järelevalveasutuste võimalus jälgida nn keskmise ohuga
rikkumisi ning kaotatakse oluline varajase sekkumise mehhanism.
Ühtne teavituspunkt võimaldab andmetöötlejatel edastada
rikkumisteated korraga mitmele järelevalveasutusele, toetades
haldusprotsesside koordineerimist. Samas tuleb arvestada, et
erinevad õigusaktid sätestavad rikkumisest teavitamisele erinevad
tähtajad ja künnised: ettepaneku kohaselt tuleb andmekaitsega
seotud suure ohuga rikkumistest teavitada 96 tunni jooksul, samas
kui NIS2 direktiiv ja Komisjoni määrus 611/2013 näevad ette
lühemaid tähtaegu ja teisi lävendeid, mis võivad samale
intsidendile kehtida. Kuna ettepanek ei täpsusta nende tähtaegade
Arvestatud ja selgitame: Eesti ei
toeta ohu lävendi tõstmist
teavitamisel, kuna see raskendab
järelevalveasutusel oma kohustuste
täitmist.
Vormide osas leiab Eesti, et EAKN
pädevusi ei tuleks anda Euroopa
Komisjonile.
Eesti toetab erinevates õigusaktides
olevate teavituste tähtaegade
ühtlustamist. Komisjoni määrus
611/2013 on üks näidetest, mille
osas tuleb samuti selgus saada.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
104
ja lävendite kooskõla, võib see tekitada õiguslikku ebaselgust
rikkumisteadete esitamisel ning vajab täiendavat selgitamist ja
koordineerimist.
Digitaalse omnibusi ettepanek lisab IKÜMi artiklile 33 lõike 6,
mille kohaselt koostab ja edastab Euroopa Andmekaitsenõukogu
(EAKN) Komisjonile ettepaneku ühtse vormi kohta, mille alusel
teavitatakse lõikes 1 osutatud pädevat järelevalveasutust
isikuandmetega seotud rikkumisest, ning loetelu asjaolude kohta,
millal isikuandmetega seotud rikkumine võib tõenäoliselt kujutada
endast suurt ohtu füüsilise isiku õigustele ja vabadustele. AKI
toetab mõtet anda ühiste vormide väljatöötamise juhtimine
EAKNile. Küll aga on AKI on seisukohal, et EAKN väljatöötatud
vormide vastuvõtmise autonoomsus peab jääma EAKNile kui
iseseisvale Euroopa institutsioonile. Andes vormide muutmise
õiguse ja rakendusaktina vastuvõtmise õiguse Euroopa
Komisjonile, on küsimuse all esmalt EAKNi kui organi sõltumatus
ning teisalt ei ole kindel, kas rakendusaktiga vastu võetu väljendab
EAKNi soovitusi ja praktikaid. Seetõttu tuleks teha artikli 33 lõikes
6 täpsustus, et EAKNi väljatöötatud vormid tuleb Euroopa
Komisjonil rakendusaktina vastu võtta muutmata kujul.
Peamine muudatus seoses rikkumisteadetega sisaldub artikli 33
lõikes 1 (allajoonitud tekst), mille kohaselt teavitab vastutav
töötleja isikuandmetega seotud rikkumise korral, mis tõenäoliselt
kujutab endast suurt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele
põhjendamatu viivituseta ja võimaluse korral hiljemalt 96 tunni
jooksul pärast rikkumisest teadasaamist direktiivi (EL) 2022/2555
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
105
artikli 23a kohaselt loodud ühtse teavituspunkti (single entry point)
kaudu artiklite 55 ja 56 kohaselt pädevat järelevalveasutust.
Allajoonitud tekst viitab kolmele muudatusele: 1)
rikkumisteavitused tuleb teha vaid suure ohu tõenäolisel
ilmnemisel (praeguse ohu ilmnemise asemel); 2) rikkumisteated
tuleb esitada 96 tunni jooksul (varasema 72 tunni asemel) ning 3)
rikkumisteade tuleb esitada ühtse teavituspunkti (single entry
point) kaudu. AKI esitab analüüsi iga muudatuse kohta eraldi.
Rikkumisteadete esitamine suure ohu tõenäolisel ilmnemise
Kehtiv IKÜM sätestab kaheastmelise rikkumise hindamise loogika.
Esmalt teavitavad vastutavad töötlejad IKÜM artikli 33 lõike 1
kohaselt andmekaitse järelevalveasutusi alati, kui rikkumine on
seotud riskiga isikuandmete kaitsele ning teiseks teavitavad
vastutavad töötlejad IKÜM artikli 34 kohaselt rikkumisega seotud
andmesubjekte juhul, kui oht5 on suur.
Selline kaheastmeline loogika võimaldab täna järelevalveasutustel
säilitada ülevaade erinevatest rikkumistest ja annab võimaluse
otsustada sekkumise vajaduse ning ulatuse või hinnata, kas on
täiendavalt vaja teavitada andmesubjekte. Eeldus on, et juhul kui
rikkumine on suur ning on vajalik teavitada andmesubjekte, peab
sellele eelnema alati järelevalveasutuse teavitamine.
5 Andmekaitse Inspektsioon möönab, et inglise keeles kasutatakse sõna “risk”, samas eesti keeles “oht”. Käesoleva arvamuse kirjutamisel lähtub Andmekaitse Inspektsioon
ametlikust eestikeelsest tõlkest.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
106
Ettepanekus tõstetakse IKÜM artikli 33 künnis kõrge ohutasemeni
ja artiklite 33 ning 34 ohutasemed ühtlustuvad. Sellega kaotatakse
justkui järelevalveasutuste vaatest vajalik esmane filter ja jäetakse
alles ainult olulisematest kõrvalekalletest teavitamine. Sellest
tulenevalt kaotavad järelevalveasutused teadmise enamikest
intsidentidest, mis ei ole tavapäraselt suure ohuga, kuid annavad
olulist teavet turvalisuse suundumuste ja vastutavate töötlejate
nõuete täitmise kohta. AKI nõustub, et tänase praktika kohaselt on
andmetöötlejatel suundumus pigem teatada ka väga väikestest
rikkumistest ning halduskoormust arvestades on tervitatav, et
praegust sõnastust soovitakse muuta. Küll aga tundub, et kuigi
muudatus on kasulik andmetöötlejatele (puudub enamasti
teavitamiskohustus), kaob järelevalveasutustel oluline võimalus
seirata andmekaitsealaste nõuete täitmise kohustusi.
Praegu on IKÜM artikli 34 lõikega 4 antud andmekaitse
järelevalveasutustele õigus vastutava töötleja hinnang riski kohta
ümber hinnata. Kui vastutav töötleja väidab, et rikkumine ei ole
suure riskiga, kuid järelevalveasutus ei nõustu, võivad
järelevalveasutused siiski anda vastutavale töötlejale korralduse
andmesubjekte teavitada.
Ettepaneku kohaselt ei pea vastutav töötleja vähem kui suure ohu
puhul järelevalveasutust teavitama. Järelevalveasutus ei saa sellisel
juhul vajalikku esialgset teavitust, mis on vajalik teisese hindamise
(kas tegemist võiks olla suure riskiga juhtumiga) läbiviimiseks. See
muudab artikli 34 lõike 4 sisuliselt kehtetuks, jättes ainsa
kontrolliõiguse vastutavale töötlejale. Kuigi vastutaval töötlejal
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
107
jääb alles rikkumise dokumenteerimise kohustus, peaks
järelevalveasutus neid edaspidi eraldi igalt andmetöötlejalt
hakkama välja küsima, mis loob halduskoormust juurde.
AKI teeb ettepaneku tõsta teavitamise lävend ohtudele, mida ei saa
pidada väikeseks. Selliselt jääks alles kohustus teavitada ka nn
keskmistest ohtudest, mille realiseerumise korral oleks
järelevalveasutustel vajadusel võimalik kasutada oma IKÜM artikli
34 lõikes 4 ettenähtud õigust.
Tähtaja pikendamine 72 tunnilt 96 tunnile
Kehtiva õiguse kohaselt tuleb andmetöötlejal andmekaitse
järelevalveasutust teavitada rikkumisest 72 tunni jooksul.
Ettepanek pikendab teavitamiskohustust 96 tunnile. See annab
vastutavatele töötlejatele piisavalt aega põhjalikuma uurimise
tegemiseks, mis võib parandada esitatud teabe kvaliteeti. Teisalt
jätab ettepanek alles andmetöötleja võimaluse hiljem
rikkumisteadet täpsustada, mistõttu jääb ebaselgeks
teavitamiskohustuse aja pikendamise vajadus ja kuidas see teenib
lihtsustamise eesmärki.
Ühtse teavituspunkti kaudu pädevate järelevalveasutuste
teavitamine
Ettepaneku kohaselt luuakse ühtne teavituspunkt direktiivi
2022/2555 (NIS2) artikli 23a alusel. Pärast teavituspunkti loomist
on andmetöötlejatel kohustus järelevalveasutusi (sh andmekaitse
kui ka küberturvalisuse) rikkumistest teavitada vaid ühtse
teavituspunkti kaudu ühel korral. Täpsemalt on ettepanekus NIS2
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
108
artikli 23a lõike 3 punktis f kohta toodud, et üksuse poolt ühtse
teavituspunkti kaudu esitatud teabe ühekordset teavitust saab
kasutada aruandluskohustuste täitmiseks, mis on sätestatud mis
tahes muus liidu õigusaktis, mis näeb ette intsidentide teatamise
ühtse teavituspunkti kaudu. AKI märgib, et intsidentidest
teavitamise kohustus ühtse teavituspunkti kaudu on ettepanekus
toodud välja IKÜM-i, direktiivi 2022/2557 (elutähtsa teenuse
osutajate direktiiv), NIS2, määruse 910/2014 (EIDAS) ning
määruse 2022/2554 (tegevuskerksuse määrus ehk DORA) puhul.
Eeltoodud õigusaktidest võib olla rikkumiste korral ühisosa näiteks
IKÜMi ja NIS2 rikkumiste puhul. NIS2 rikkumistest teavitamise
aeg on NIS2 artikli 23 kohaselt vastavalt kas 24 või 72 tundi. Kuigi
rikkumistest teavitamine käib ettepaneku kohaselt ühtse
teavituspunkti kaudu, on andmetöötlejal kaks erinevat tähtaega
rikkumisest teavitamiseks. See võib tekitada õiguslikku ebaselgust,
kuivõrd ettepaneku kohaselt on andmetöötlejal tarvis esitada
rikkumise kohta teade ühtse teavituspunkti kaudu korraga kõikidele
järelevalveasutustele vaid ühel korral.
Veelgi enam, NIS2 rikkumistel ei ole teavitamiskünnist kõrge
ohutasemega rikkumistel, seega tuleb andmetöötlejal
küberrikkumiste korral rikkumisteade teha isegi siis, kui seda
teadet ei esitata IKÜMi järelevalveasutusele. Sellest tulenevalt ei
ole AKI-le arusaadav seadusandja eesmärk lõdvendada
rikkumisteadete esitamise kohustuse piire, kui seda tehakse vaid
andmekaitsega seotud rikkumiste puhul.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
109
Eeltoodust hoolimata pooldab AKI initsiatiivi luua ühtne
teavituspunkt, mille kaudu on võimalik andmetöötlejal esitada
rikkumisteateid korraga mitmetele järelevalveasutustele, mis
omakorda toetab digitaalse omnibusi eesmärki vähendada
andmetöötlejate halduskoormust. AKI märgib, et ühtse
teavituspunkti ülesehituse tehniline ja organisatoorne pool vajab
täpsustamist.
8.1. Isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamine muude
õigusaktide alusel
Ettepanek näeb ette, et direktiivi 2002/58/EÜ artikkel 4 tuleks
kehtetuks tunnistada. Selle põhjenduseks tuuakse, et isikuandmete
töötlemise turvalisuse osas, vastavalt e‑privaatsuse direktiivi artikli
4 lõigetele 1 ja 1a, ning isikuandmete rikkumistest teatamise osas,
vastavalt artikli 4 lõigetele 3–5, on IKÜM-is juba sätestatud
põhjalikud ja ajakohased reeglid. Seetõttu peaksid need tingimused
kehtima nii elektrooniliste sideteenuste osutajate kui ka
sidevõrkude pakkujate suhtes, tagades ühtsed nõuded vastutavatele
ja volitatud töötlejatele.
Ühtlustamise põhimõttega võib AKI põhimõtteliselt nõustuda, kuid
samas märgib, et kehtib ka Komisjoni määrus 611/2013, mille
kohaselt on üldkasutatava elektroonilise sideteenuse osutajal
kohustus teatada isikuandmetega seotud rikkumistest. Määruse
kohaselt tuleb rikkumisest teavitada andmekaitse
järelevalveasutust hiljemalt 24 tunni jooksul pärast rikkumise
tuvastamist. Ettepanekus ei ole selgitatud, kuidas Komisjoni
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
110
määrus 611/2013 edaspidi ettepaneku muudatustega kooskõlas
oleks, ühtlasi ei ole ettepanekus viidet selle määruse tühistamisele.
87. 9. Andmekaitsealane mõjuhinnang (IKÜM artikkel 35)
Seoses andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise kohustusega
muudab ja täiendab digitaalse omnibussi ettepanek IKÜM artikli
35 lõikeid 4-6. Viidatud lõigete kohaselt koostab ja edastab EAKN
Komisjonile ettepaneku loetelu kohta töötlemistoimingute liikidest
mille suhtes kohaldatakse või ei kohaldata andmekaitsealase
mõjuhinnangu nõuet. Lisaks koostab ja edastab EAKN
Komisjonile ettepaneku mõjuhinnangu tegemise ühise vormi ja
metoodika kohta.
AKI toetab ettepanekut töötada välja ühtsed nõuded, millal on
mõjuhinnangu tegemine kohustuslik ning millal ei ole, sest see
teenib nende ettevõtjate, kes siseturul tegutsevad, halduskoormuse
vähendamist. Samuti toetab AKI ettepaneku osa, et EAKNile
antakse ülesandeks välja töötada andmekaitsealase mõjuhinnangu
koostamiseks ühtne vorm ja metoodika.
Järelevalveasutuste ja EAKNi autonoomsuse säilitamiseks peab
AKI siiski vajalikuks jätta nõuete ja vormide koostamise volitused
vaid EAKNile. Andes nõuete ja vormi koostamise muutmise õiguse
ja rakendusaktina vastuvõtmise õiguse Komisjonile, on küsimuse
all esmalt EAKNi kui organi sõltumatus ning teisalt ei ole kindel,
kas rakendusaktiga vastu võetu väljendab EAKNi soovitusi ja
järelevalveasutuste tegelikke praktikaid. Seetõttu tuleks teha
Eesti ei toeta Euroopa Komisjonile
rakendusmääruste andmist, vaid
juhised peaks koostama EAKN.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
111
artiklis 35 täpsustus, et EAKNi väljatöötatud nõuded ja vormid
tuleb Komisjonil rakendusaktina vastu võtta muutmata kujul.
88. 10. Pseudonüümimine (IKÜM artikkel 41a)
Ettepanek lisab IKÜMi uue artikli 41a, mille kohaselt võib
Komisjon vastu võtta rakendusakte, et täpsustada vahendeid ja
kriteeriume, mille alusel teha kindlaks, kas pseudonüümimise teel
saadud andmed ei ole enam teatud üksuste jaoks isikuandmed.
Selline lähenemine annab Komisjonile rakendusaktide kaudu
justkui võimaluse muuta IKÜMi kohaldamisala isikuandmete
tõlgendamisele, mis võib omakorda tekitada õiguslikku
ebakindlust. Õigusaktide tõlgendamise õigus peaks jääma
järelevalveasutustele, Euroopa Kohtule ning EAKNile. AKI ei
toeta võimalust, et Komisjon võiks läbi rakendusaktide sisuliselt
muuta olulisi põhiõigustega seotud definitsioon.
Eesti ei toeta Euroopa Komisjonile
rakendusmääruste andmist, vaid
juhised peaks koostama EAKN.
89. 11. Terminaliseadmed ja nõusolek (IKÜM artikkel 88a)
AKI tervitab Komisjoni eesmärki lihtsustada andmesubjektide
digitaalset kogemust ja lahendada laialt levinud „cookie fatigue”,
mis on tingitud e-privaatsuse direktiivi praegustest tõlgendustest.
Erandite kehtestamine auditooriumi mõõtmiseks ja kohustusliku
„ühe klõpsuga” nõusoleku kasutuselevõtt on positiivsed sammud
kasutajasõbralikuma interneti suunas.
Ettepanek loob õigusliku lahknevuse. Seadmes olevaid
isikuandmeid reguleerib edaspidi IKÜM artikkel 88a, kuid
ettepaneku põhjenduspunkt 47 selgitab, et isikustamata andmeid
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
112
reguleerib endiselt e-privaatsuse direktiivi artikkel 5 lõige 3.
Praktikas tekitab see küsimuse, kuidas andmetöötleja, näiteks
veebipood, saab kindlaks teha, kas lõppseade kuulub füüsilisele
isikule ning kas kogutud teave toob kaasa isikuandmete töötlemise.
E-privaatsuse direktiivi artikkel 5 lõige 3 nõuab selget ja
arusaadavat teavet andmete töötlemise eesmärgi kohta. IKÜM
artikli 88a lõike 1 sõnastuse kohaselt on isikuandmete salvestamine
füüsilise isiku lõppseadmesse või juba salvestatud isikuandmetele
juurdepääsu saamine lubatud ainult juhul, kui see isik on andnud
oma nõusoleku vastavalt käesolevale määrusele. Seega e-
privaatsuse direktiivile sarnast teabe esitamise kohustust lisatav
artikkel 88a otsesõnu ei näe ette. Tekib küsimus, kas eeldatakse, et
kuna kohalduvad IKÜMi üldised nõusoleku reeglid, ei ole eraldi
kohustust teavet selgelt esitada.
Ettepanekuga soovitakse lisada artikli 88a lõige 3, mille kohaselt
on isikuandmete salvestamine füüsilise isiku lõppseadmesse või
juba salvestatud isikuandmetele juurdepääsu saamine ilma
nõusolekuta ja hilisem töötlemine seaduslik ulatuses, mis on vajalik
punktide a-d eesmärkidel. AKI möönab, et punktid a-b on üle
võetud e-privaatsuse direktiivist, punktide c-d puhul tutvustab
Komisjon aga täiendavaid erandeid.
Nõusolek IKÜMi mõistes tähendab vabatahtlikku tahteavaldust.
Lõike 3 tekst viitab olukordadele, kus nõusoleku andmine ei ole
vajalik. Samas jääb selgusetuks, kas seadusandja on tahtnud selles
lõikes kehtestada kohustusliku nõusoleku olukorra või hoopis
viidata artikli 6 lõike 1 punkti c aluse tekkimisele. Need kaks
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
113
õiguslikku alust kannavad erinevaid tagajärgi, näiteks nõusoleku
puhul peab andmesubjektil alati olema võimalus seda tagasi võtta.
Kui seadusandja on tahtnud lõikest 3 teha artikli 6 lõike 1 punkt c
kohase õigusliku aluse, tekitab viide nõusoleku puudumisele
segadust. AKI rõhutab, et artikli 6 lõike 1 nimetatud õiguslikel
alustel puudub hierarhia ning nõusolek ei ole teiste aluste seas ülim.
Artikli 88a lõike 3 rakendamisel on vajalik täpsustada, millistes
olukordades punktid c ja d, kohalduvad. Näiteks punkt c lubab
andmetöötlejal koondada teavet veebiteenuse kasutamise kohta
ainult omaenda tarbeks. Põhimõtteliselt on tegemist statistikaga,
mis näitab veebilehe pidajale, näiteks kui palju kliente, mis
vanuses, mis soost ning mis riigist tema veebilehel käis. AKI
nõustub, et praktikas ei saa veebilehe pidaja sellisele teabele ligi,
mis võimaldaks isikuid tuvastada, mistõttu on erandi tegemine
õigustatud.
Oluline on selgitada, et kõik tegevused, mis väljenduvad väljaspool
„koondamise“ mõistet, peaksid toimuma vaid täiendava õigusliku
aluse olemasolul. Samuti tuleb selgitada, kui kaugele võib
töötlemine ulatuda eesmärkide saavutamiseks, ilma et see ületaks
artiklis sätestatud lubatu piire.
AKI leiab, et ettepanekus IKÜM artikli 88a lõike 3 punktis d
sisalduv ulatuslik turvalisuse erand õigustab pealetükkivaid
skaneerimistehnikaid ilma vajalike proportsionaalsuse
kontrollideta. See kaotab IKÜMist tuleneva tasakaalustamistesti
ning muudab vastutava töötleja juurdepääsu terminaliseadmetele
vaikimisi lubatavaks. Kehtiva õiguse kohaselt eeldab selline
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
114
juurdepääs õigustatud huvi olemasolu ning huvide kaalumist
andmesubjekti õigustega. Kavandatav sõnastus annab vastutavatele
töötlejatele sisuliselt piiramatu tegevusruumi, ilma et sekkumise
ulatust ja intensiivsust tuleks hinnata.
Ilma sõnaselge proportsionaalsuse ja rangelt vajaliku ulatuse
nõudeta võib erand õigustada skaneerimise praktikaid, sealhulgas
kogu kõvaketta skaneerimist, krüpteeritud sõnumite analüüsimist
enne edastamist ning kohalike failide kaugotsingut, mis kujutavad
endast sügavat sekkumist eraellu.
Täpsustamist vajab ka artikli 88a lõige 4, mis reguleerib
nõusolekut. Selle asemel, et suunata fookus konkreetsete
kasutajaliidese elementide sätestamisele, tuleks veenduda, et
nõusolekuga seotu oleks kooskõlas artikli 7 lõikega 4. Sellest
tulenevalt tuleb pidada ettepanekus välja pakutud teksti
kohmakaks, sest “nõusolekutaotlusest keeldumise” (in k to refuse
requests for consent) asemel võiks olla kirjas, et nõusoleku
andmine ning tagasi võtmine peaks olema võimalik ühe klikiga.
AKI on arvamusel, et IKÜM artikli 88a lisamine on vajalik samm,
et reguleerida isikuandmete töötlemist lõppseadmetes. Samas vajab
artikli sõnastus täpsustamist, et tagada õigusselgus ja
andmesubjekti õiguste tegelik kaitse.
90. [12.] Andmesubjekti automatiseeritud ja masinloetavad
valikud seoses isikuandmete töötlemisega füüsilise isiku
lõppseadmes (IKÜM artikkel 88b)
Võetud teadmiseks.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
115
Digitaalse omnibussi IKÜM artikkel 88b koosmõjus artikliga 88a
loob raamistiku, mille kaudu andmesubjekt saab väljendada oma
nõusolekut või keelduda sellest automatiseeritud ja masinloetava
vahendi kaudu, näiteks brauseri tasandil. See tähendab, et
andmetöötlejad peavad austama andmesubjekti antud valikuid ning
Euroopa Komisjoni ülesanne on tagada standardite loomine
masinloetavate signaalide tõlgendamiseks.
Küsimusi tekitab ka nõusoleku andmise viis, mis on sätestatud
artikli 88b lõigetes 1 ja 2. Andes nõusolek brauseri tasandil on
tegemist tulevikku vaatava nõusolekuga. Kui andmesubjekt annab
nõusoleku kõikide võimalike küpsiste paigaldamiseks, ei tea ta
nõusoleku andmise hetkel, milliseid küpsiseid milline veebileht
kasutada võib. Selliselt antud nõusolekut ei saa pidada teadlikuks.
Teisalt tekitab küsimusi ka nõusoleku kehtimise aeg. Kui artikli 88a
lõike 4 punkti c kohaselt on nõusoleku andmisest keeldutud,
küsitakse nõusolekut kuue kuu pärast uuesti. Sarnast lähenemist
võiks kasutada ka nõusoleku andmise korral, kus iga kuue kuu
tagant on andmesubjektil võimalus oma küpsiste sätted üle vaadata
ja vajadusel korrigeerida. Põhjenduseks ei saa olla asjaolu, et
andmesubjektil on võimalus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta,
sest nõusolekut anda võib samuti igal ajal ka kuuekuulise
teavituseta.
Meediateenusepakkujate erand artikli 88b lõikes 3 võib viia
olukorrani, kus automatiseeritud nõusolek ei kehti kõigi
veebiteenuste puhul, vähendades standardiseerimise ja kasutaja
kontrolli tegelikku ulatust. Ühtlasi on seadusandja
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
116
meediateenusepakkujate puhul ilmselt soovinud teha sarnast
erandit nagu kehtivas IKÜMis on tehtud artikkel 85 lõikes 2
(andmetöötlus ajakirjanduslikel eesmärkidel). Kui seadusandja
tahe selline oli, tuleks sõnastus kooskõlastada artikli 85 lõikega 2,
kuivõrd meedia ja ajakirjandus ei ole sünonüümid.
91. [13.] Tehisintellekti arendamine ja juurutamine (IKÜM
artikkel 88c) Digitaalse omnibussi ettepanek lisab IKÜMi artikli
88c. Artikli 88c kohaselt kui isikuandmete töötlemine on vajalik
vastutava töötleja huvides tehisintellekti määruse artikli 3 punktis
1 määratletud tehisintellekti süsteemi või tehisintellekti mudeli
arendamise ja käitamise kontekstis, võib sellist töötlemist teostada
õigustatud huvi alusel IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti f tähenduses,
kui see on asjakohane, välja arvatud juhul, kui muud liidu või
siseriiklikud õigusaktid nõuavad sõnaselgelt nõusolekut ja kui
andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mis nõuavad
isikuandmete kaitset, on selliste huvide suhtes ülimuslikud,
eelkõige juhul, kui andmesubjekt on laps. Sellise töötlemise suhtes
kohaldatakse asjakohaseid korralduslikke, tehnilisi meetmeid ja
kaitsemeetmeid andmesubjekti õiguste ja vabaduste jaoks, näiteks
andmete minimeerimise põhimõtte järgimise tagamiseks allikate
valiku etapis ning tehisintellekti või -süsteemi või -mudeli
koolitamisel ja testimisel, et kaitsta tehisintellekti süsteemis või -
mudelis säilitatud jääkandmete avalikustamata jätmise eest, et
tagada andmesubjektidele suurem läbipaistvus ja anda
andmesubjektidele tingimusteta õigus oma isikuandmete
töötlemisele vastuväiteid esitada.
Eesti toetab seisukohta, et
regulatsioonis tuleb selgelt eristada
arendamise ja rakendamise etappe.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
117
Euroopa Kohtu praegune kohtupraktika (nt C-131/12 Google
Spain) sätestab, et pelgalt ärihuvi ei ole automaatselt põhiõigustest
ülimuslik ning „vajalikkust“ tuleb tõlgendada kitsalt. Artikkel 88c
püüab sellest mööda minna, kehtestades eelduse, et tehisintellekti
arendamine on artikli 6 lõike 1 punkti f kohaselt õigustatud huvi
alusel teostatav.
Ka olemasoleva regulatsiooni alusel ei ole välistatud, et
tehisintellekti arendamiseks isikuandmete töötlemine õigustatud
huvi alusel võib teatud juhtudel olla õiguspärane, võttes arvesse
isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Selline nn õigustatud huvi
eriregulatsioon ühe tehnoloogialiigi jaoks jätab petliku mulje
justkui lihtsustatud korras on õigustatud huvi juba ette õiguspärane
ning välistab EAKNi poolt õigustatud huvi aluse puhul suunistes
toodud kolmeastmelise huvi hindamise, sh andmetöötleja ja
andmesubjekti huvide tasakaalustamise, mille nõue tuleneb IKÜM
art 6 lg 1 p f enda sõnastusest. AKI pöörab tähelepanu ettepaneku
sõnastusele, mis kasutab väljendeid „vajadusel” ja „võib taotleda”.
Selliste väljendite kasutamine suure riskiga andmete töötlemiseks
ei paku vajalikku õiguskindlust. Vastupidiselt jätab see
seaduslikkuse kindlaksmääramise sisuliselt vastutava töötleja
subjektiivse hinnangu hooleks, mida järelevalveasutustel on ilma
selgete seadusjärgsete kriteeriumideta raske vaidlustada.
Tekst hõlmab lisaks tehisintellekti treenimisele ka tehisintellekti
opereerimist. See viib ebaloogilise tulemuseni: standardse SQL-
andmebaasi kaudu andmeid töötlev vastutav töötleja peab oma
õiguslikku alust rangelt põhjendama, samas kui vastutav töötleja,
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
118
kes töötleb täpselt samu andmeid samal eesmärgil tehisintellekti
süsteemi kaudu, saab viidata artikli 88c õigustatud huvi eeldusele.
Ettepanek keskendub treenimisele ja opereerimisele kuid
ignoreerib tehisintellekti väljundit. Tehisintellekti mudelid
tekitavad sageli „hallutsinatsioone“ ehk valeandmeid (nt isiku
valesüüdistused kuriteos). Vastutavad töötlejad väidavad praegu
parandamise või kustutamise taotluste esitamisel, et nende taotluste
lahendamine on tehniliselt võimatu. Artikkel 88c tugevdab seda
seisukohta, muutes andmesubjektide õiguskaitsevahendid
praktiliselt olematuks. Parandamise ja kustutamise taotluse
esitamine on aga vaid hüpoteetiline võimalus. Ettepaneku
põhjenduspunktis 31 viidatakse andmesubjekti mõistlikele
ootustele, läbipaistvusele ja vastuväite esitamise võimalusele.
Praktikas ei saa andmesubjekt teadagi, et tema kraabitud
isikuandmeid kasutatakse tehisintellekti treenimiseks ning
läbipaistvuse tagamine on problemaatiline. Samuti on
andmesubjektil võimatu esitada andmete töötlemisele vastuväidet,
kuna ta isegi ei tea oma andmete töötlemisest.
92. [14.] Põhiõiguste hartaga tagatud õiguste seos
järelevalveasutuste tööga
Ettepanek vähendab sellisel kujul liikmesriikide
järelevalveasutuste tegelikku võimalust kohaldada isikuandmete
kaitse üldmäärust, mis on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste
harta artiklis 47 sätestatud tõhusa õiguskaitse põhimõttega.
Ettepanekus sisalduvad normid on võrreldes kehtiva IKÜMiga
oluliselt subjektiivsemad ja tehniliselt keerukamad, muutes nende
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
119
ühtse ja järjepideva jõustamise praktikas oluliselt raskemaks ning
ressursimahukamaks olukorras, kus ressursse juurde leida, eriti
väikestel riikidel, on keeruline.
Selline regulatiivne nihe suurendab riski, et andmesubjekti õiguste
kaitse muutub ebajärjekindlaks ning järelevalvepraktika
liikmesriikide vahel killustub. Selle tulemusel võib andmesubjektil
rikkumise korral puududa reaalne ja tõhus võimalus oma õigusi
maksma panna, isegi kui need on formaalselt õigusaktides
sätestatud. Euroopa Kohtu praktika, sealhulgas kohtuasi C-333/22,
rõhutab, et põhiõiguste kaitse peab olema praktiline ja tõhus, mitte
üksnes teoreetiline või näiline.
Selline olukord on problemaatiline ka harta artikli 52 lõike 1
tähenduses, kuna õiguste sisuline nõrgenemine jõustamise tasandil
kujutab endast kaudset, kuid tegelikku põhiõiguste piiramist. Kui
normatiivne raamistik ei taga tõhusat järelevalvet ega reaalselt
toimivat õiguskaitset, kahjustab see põhiõiguste olemust ning ei ole
kooskõlas proportsionaalsuse ega õiguskindluse põhimõtetega.
93. [15.] Teiste õigusaktidega suhestumine
Digital Omnibusi ettepaneku põhjenduspunktis 44 on välja toodud,
et määrus (EL) 2018/1725 (EUDPR) ja direktiiv (EL) 2016/680
(LED) tuleks viia kooskõlla käesoleva määrusega määrusesse (EL)
2016/679 tehtud muudatustega. Digital Omnibusi ettepanekute
valguses tähendab LEDi ning sellele tuginevate siseriiklike
õigusaktide kooskõlla viimine IKÜM-iga seda, et Eesti õiguses
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
120
tuleb vajadusel täiendada või täpsustada juba kehtivaid LED-i
rakendusakte, st isikuandmete kaitse seadust.
EUDPR muudatused on ettepanekusse sisse toodud (ettepaneku lk
85 jj), kuid LED direktiivi muudatusi ei ole. Õiguskaitseasutuste
jaoks muutub olukord keeruliseks, kui nad peavad erinevates
olukordades juhinduma erinevatest sätetest (mis puudutab näiteks
isikuandmete mõistet või rikkumisest teavitamise tähtaegu).
94. Andmemäärus
[16.] Andmete väljastamisest keeldumine (Andmemäärus
artikkel 4 lõige 8)
Kehtiva andmemääruse artikkel 4 lõike 8 kohaselt on
andmevaldajal, kes on ühtlasi ärisaladuse omaja, võimalik
andmetele juurdepääsu taotlus rahuldamata jätta, kui on väga
tõenäoline, et ärisaladuse avalikustamine põhjustab talle suurt
majanduslikku kahju. Digitaalse omnibussi ettepaneku kohaselt
lisatakse ärisaladuste kaitsmiseks juurde lisaalus andmete
väljastamisest keeldumiseks. Nimelt on andmevaldajal võimalik
andmete väljastamisest keelduda, kui ta tõendab, et on olemas suur
risk, et ärisaladus võib jõuda kolmandate riikidega seotud
üksusteni, kus ärisaladuse kaitse ei ole piisav.
Praktikas võib tekkida olukord, kus ärisaladust puudutavad andmed
sisaldavad ka isikuandmeid. IKÜM artikli 15 alusel on
andmesubjektil õigus isikuandmetega tutvuda. Andmesubjekti
õigust andmetega tutvuda saab piirata mh IKÜM artikli 23 kohaselt
liidu õiguses sätestatud seadusandliku meetmega. Kehtiva
Arvestatud. Eraldi ärisaladuse seisukohta pole,
kuid põhiõiguste kaitse sees.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
121
andmemääruse põhjenduspunkti 31 kohaselt ei tohiks määruses
sätestatud erandid andmetele juurdepääsu õigusest mingil juhul
piirata IKÜM-i kohast andmesubjektide juurdepääsuõigust.
Ettepanekus ja põhjenduspunktides ei ole eraldi välja toodud,
kuidas ärisaladuse kaitsega seotud lisaalus andmete väljastamisest
keeldumiseks IKÜM-st tuleneva andmesubjekti
juurdepääsuõigusega suhestub. Kehtiva määruse
põhjenduspunktidele tuginedes ei ole siiski tegemist eraldiseisva
alusega, mis lubaks andmevaldajal isikuandmete väljastamisest
keelduda. Seega ei peaks andmete väljastamisest keeldumiseks
loodav lisaalus isikuandmete väljastamisest keeldumisele
kohalduma ja andmevaldaja peab isikuandmete väljastamisest
keeldumisel tuginema IKÜM-st tulenevale alusele nagu ka praegu
kehtiv regulatsioon ette näeb.
95. [17.] Erasektorilt üldises hädaolukorras andmete taotlemine
(Andmemäärus artikkel 14)
Kehtiva andmemääruse artikli 14 kohaselt on andmevaldajatel
kohustus teha avalikule sektorile andmed kättesaadavaks
erakorralise vajaduse tõttu. Erakorralist vajadust ei ole määruses
otseselt defineeritud, kuid artiklis 15 on täpsustatud, et erakorralise
vajadusena tuleks käsitleda näiteks olukorda, kus andmed on
vajalikud üldisele hädaolukorrale reageerimiseks. Üldine
hädaolukord on defineeritud kehtiva andmemääruse artikli 2
punktis 29, mille kohaselt on üldine hädaolukord ajaliselt piiratud
erakorraline olukord (nagu rahvatervise, loodusõnnetusest tingitud
hädaolukord või inimtegevusest tingitud suurõnnetus, sh ulatuslik
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
122
küberturvalisuse intsident), mis mõjutab negatiivselt liidu,
liikmesriigi või selle osa elanikkonda ning millega kaasneb oht, et
see võib tõsiselt ja püsivalt kahjustada elamistingimusi või
majanduslikku või finantsstabiilsust või oluliselt ja vahetult
halvendada majanduslikke varasid liidus või asjaomases
liikmesriigis, ja mis tehakse kindlaks või kuulutatakse ametlikult
välja vastavalt liidu või riigisisese õiguse kohastele asjakohastele
menetlustele.
Kehtiva andmemääruse artikli 15 lõike 1 punkti b alusel ja
põhjenduspunkti 72 kohaselt ei saa avalik sektor taotleda
isikuandmete väljastamist, kui avaliku sektori taotlused põhinevad
erakorralisel vajadusel, mis ei ole seotud üldise hädaolukorraga.
Digitaalse omnibusi ettepaneku kohaselt lisatakse määrusesse
artikkel 15a, millega eemaldatakse andmevaldajate kohustus
väljastada andmeid avalikule sektorile erakorralise vajaduse tõttu
ja andmete väljastamise kohustus kehtib üksnes üldises
hädaolukorras või vahetult pärast üldist hädaolukorda olukorra
leevendamiseks või taastumise toetamiseks. Ettepaneku kohaselt
on avaliku sektori asutusel õigus esitada andmevaldajale taotlus
eelkõige isikustamata andmete väljastamiseks. Andmemäärusele
lisatava artikli 15a lõike 2 kohaselt peaks isikuandmete
väljastamine toimuma olukorras, kus isikustamata andmed ei ole
üldise hädaolukorraga tegelemiseks piisavad ja kus võimalik,
pseudonüümitakse isikuandmed enne väljastamist.
Tegemist on kehtiva andmemääruse artikkel 17 lõike 2 punkti e
(ettepaneku kohaselt eemaldatakse säte andmemäärusest) sarnase
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
123
sättega, kuid märgata on olulist erinevust. Kehtiva sätte kohaselt
võib isikuandmeid avalikule sektorile väljastada vaid
pseudonüümitud kujul, kuid ettepanekus toodud artikkel 15a lõike
2 kohaselt on pseudonüümimine võimalus, mitte kohustus.
Kuigi ettepanekuga eemaldatakse määrusest erakorralise vajaduse
tõttu andmete väljastamise alus, eristab ettepanek siiski üldist
hädaolukorda ja olukorda, kui avaliku sektori asutus taotleb
andmeid üldise hädaolukorra leevendamiseks või taastumise
toetamiseks (in k the recovery from a public emergency). Viimase
korral on lubatud väljastada ainult isikustamata andmeid
(ettepanekuga lisatav art 15a lõige 3). Oluline on, et
hädaolukorraga seotud piiride tõmbamine oleks liidus ühtne ning
jälgiks sama praktikat kõikides liikmesriikides.
96. [18.] Andmehalduse määruse lisamine andmemäärusesse
(Andmemäärus peatükk VIIa)
Kehtiva andmehalduse määruse artikkel 11 lõike 1 järgi pidid kõik
andmevahendusteenuse osutajad, kes kavatsevad osutada artiklis
10 osutatud andmevahendusteenuseid, esitama teatise
andmevahenduse pädevale asutusele.
Digitaalse omnibusi ettepanekuga andmemäärusesse lisatav
peatükk VIIa jätab lisatavas artikli 32 lõikes 2 edaspidi
andmevahendusteenuse osutajatele teatise esitamise
vabatahtlikuks. Digitaalse omnibusi ettepaneku põhjenduspunktis
8 on selgitatud, et turu praeguses arenguetapis näib olevat piisav
vabatahtlik kord, mis võimaldab neutraalsetel osalejatel teistest
Mitte arvestada. Eesti on toetanud seda, et teatist ei
peaks esitama. Muu regulatsioon ja
järelevalve jäävad alles.
Isikuandmete osas IKÜM kohaldub.
Seda ei ole muudetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
124
osalejatest eristada. Jätkusuutlike ärimudelite võimaldamiseks
tuleks korda muuta vähem rangeks, kaotades
andmevahendusteenuste ja muude lisaväärtusteenuste õigusliku
eraldamise nõude, mida teenusel peaks olema lubatud pakkuda,
asendades selle funktsioonipõhise eraldamisega, säilitades samal
ajal teatavad kaitsemeetmed.
Kavandatavat VIIa peatükki soovitakse kohaldada isikuandmete ja
isikustamata andmete suhtes. Järelevalveasutused on valmistunud,
et olla valmis andmevahendusteenuse osutajate teatiste
vastuvõtmiseks. Kehtiv raamistik oleks loonud
järelevalveasutustele võimaluse olla sellistest teenuseosutajatest ja
nende tegevusest teadlik. Andmevahendusteenuse osutajatele
nende tegevusest teatamise vabatahtlikuks jätmine võib luua
olukorra, kus teenuseosutajate üle puudub igasugune teadmine ja
kontroll. Kui teatiste esitamine jääb vabatahtlikuks, tekib risk, et
järelevalveasutustel puudub ülevaade teenuseosutajatest, kes
vahendavad isikuandmeid. See omakorda vähendab võimalust
hinnata, kas andmete töötlemine toimub kooskõlas IKÜMi
nõuetega, näiteks seoses töötlemise õigusliku aluse, turvameetmete
ja andmesubjektide õiguste tagamisega. Selline olukord võib
suurendada ohtu, et andmeid vahendatakse piisava kontrollita, mis
võib viia ebapiisava turvalisuse või andmesubjektide õiguste
rikkumiseni.
Isikuandmete kaitse kõrge taseme tagamise küsitavustele viitab
ettepaneku andmemääruse artikli 32c punkt c, mille kohaselt
võivad andmevahendusteenuse osutajad pakkuda lisateenuseid,
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
125
näiteks andmete säilitamine, hooldamine, teisendamine,
krüpteerimine, anonüümimine ja pseudonüümimine. Punktis on
nimetatud, et seda võib teha ainult andmevaldaja või andmesubjekti
selgesõnalisel taotlusel või nõusolekul.
Võib eeldada, et planeeritavas muudatuses peetakse silmas, et
lisateenuste osutamine on lubatav kas andmevaldaja selgesõnalisel
taotlusel või andmesubjekti nõusolekul. Konkreetne sõnastus aga
võimaldab tõlgendada seda ka viisil, et sobivaks võib osutuda
andmesubjekti selgesõnaline taotlus. Isikuandmete puhul on vaja
töötlemiseks IKÜM artikkel 6 lõikest 1 tulenevat õiguslikku alust.
Seega ei loo muudatus selgesõnalist ega ühtselt tõlgendatavat
regulatsiooni. Andmemääruse artikli 32c punkti c tasuks võrrelda
ettepanekus andmemääruse artikkel 32f lõikega 3, mille sõnastuses
on andmesubjekti nõusolekut ja andmevaldaja luba selgelt
eristatud.
97. [19.] Avaandmetega seotud põhimõtete muudatused
(Andmemäärus peatükk VIIc)
Andmemääruse muudatustega soovitakse ühildada avaandmete
ning piiranguga avaliku sektori andmete taaskasutamise
regulatsioonid. Käesoleval hetkel on avaandmete direktiiv ning
andmehalduse määrus oma olemuselt erinevad osas, mis puudutab
regulatsioonide piire, kuivõrd kui avaandmete direktiiv kohaldub
nii andmetele kui ka dokumenditele, siis kehtiv andmemäärus
piiranguga andmete puhul kohaldub vaid andmetele.
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
126
Andmemääruse ettepaneku kohaselt on andmemääruse eesmärk
ühildada avaandmete direktiiv 2019/1024 ja andmehalduse määrus
2022/868. AKI nõustub, et ühtne õigusakt on positiivne suund
ühtlustamaks andmete taaskasutamise reegleid ja definitsioone.
Käesoleval hetkel on avaandmete direktiivi erinevalt ülevõtmine
toonud kaasa piiranguta andmete taaskasutamise piiride erinevad
tõlgendused.
Praktikas tekitab probleeme, kui avaldatud isikuandmeid
taasavalikustatakse mujal, näiteks infoportaalides, ja neid
kombineeritakse veel omakorda muude avalikest allikatest leitud
isikuandmetega. Ettepaneku põhjenduspunkti 24 kohaselt ei
tähenda isikuandmete sisaldus teabes seda, et neid ei tohi anda
taaskasutamiseks, vaid nende kasutamist tuleb vajadusel piirata ja
anda kasutamiseks kaitstud andmetena. Seega, kui isikuandmed on
osa avalikust teabest, peab teabevaldaja enne nende
taaskasutamiseks andmist hindama, kas avaldamine võib
kahjustada andmesubjekti õigusi ja huve ning vajadusel anda see
teave taaskasutamiseks kaitsemeetmetega. Ettepanekus on
andmemääruse artikli 17 lõike 1 punktis g täpsustatud, et
isikuandmete taaskasutamiseks andmisel peab enne andmete
kasutamiseks andmist võtma kasutusele kaitsemeetmeid. Selline
lähenemine näitab, et isikuandmeid ei tohi avaandmetena
taaskasutamiseks kaitsemeetmeteta anda.
Ettepaneku põhjenduspunktis 7 on selgitatud, et andmemäärus ei
loo õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks. Selline käsitlus
näitab, et isikuandmete töötlemise puhul peab lähtuma IKÜM-st.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
127
See aitab tõsta teadlikkust, et isikuandmete taaskasutamine (ka juba
avalikustatud isikuandmete) eeldab IKÜM artiklist 6 tuleneva
õigusliku aluse olemasolu. Seda kinnitab ka ettepaneku kavandatav
andmemääruse artikkel 32w lg 2 punkt c.
Ettepanekus andmemääruse artikli 32w lõiked 3 ja 4 sätestavad
konkreetsed viisid, kuidas isikuandmeid saab taaskasutamiseks
anda. Eelkõige näevad sätted ette võimaluse isikuandmete
anonüümimiseks või muul viisil ettevalmistamiseks; samuti võib
kehtestada kohustuse töödelda andmeid üksnes turvalises
töötlemiskeskkonnas või füüsilises ruumis. Lisaks võib
taaskasutajale määrata konfidentsiaalsuskohustuse. Oluline on, et
teabevaldajal säilib õigus kontrollida taaskasutaja teostatud
andmete või dokumentide töötlemise protsessi, vahendeid ja
tulemusi, et tagada andmete või dokumentide kaitse terviklikkus.
Ettepanekus andmemääruse artikli 32w lõige 5 sätestab selgelt, et
juhul kui eelnevate tingimuste kohaselt ei ole võimalik
isikuandmeid sisaldavaid andmeid avaandmeteks anda, on nende
taaskasutamine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul. AKI
hinnangul on tegemist tasakaalustatud ja asjakohase, aga eelkõige
selgust loova lahendusega.
Ettepanekus andmemääruse artikli 32x lõike 1 kohaselt on
taaskasutaja kohustatud teavitama avaliku sektori asutust
kavatsusest edastada teatavat liiki kaitstud andmeid, mis ei ole
isikuandmed, kolmandasse riiki, ning teavitama edastamise
eesmärgist andmete taaskasutamise taotlemise ajal. Küsitav on,
mida tuleb selles kontekstis edastamisena käsitada, näiteks kas see
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
128
hõlmab ka andmete üleslaadimist teenustesse, kus andmed
liiguvad, näiteks pilveteenused või analüütikakeskkonnad, mis
paiknevad või mille alltöövõtjad paiknevad kolmandates riikides.
Ettepanek eeldab teavitamist taotluse esitamise ajal, kuid praktikas
puudub avaliku sektori asutustel ülevaade, kes avaandmete
portaalist andmeid alla laadib või mida taaskasutajad teabenõude
tulemusena saadud andmetega hiljem teevad. Seetõttu võib
teavitamiskohustus tunduda taaskasutajate vaatest bürokraatlik ja
raskesti rakendatav, teisalt puudub ka teavitamise üle
järelevalvevõimalus.
AKI on arvamusel, et avaandmete regulatsioon ettepanekus on
selgem kui kehtiv avaandmete direktiiv ning kaitsemeetmete
rakendamise kohustus tagab nii isikustatud kui ka isikustamata
andmete taaskasutamise turvalisuse ja usalduse. Avaandmete
avaldamisel ja taaskasutamisel on oluline leida tasakaal avatud
juurdepääsu ja isikuandmete kaitse vahel, seda eelkõige juhul, kui
avaandmed võivad sisaldada isikuandmeid.
98. Tehisintellekti määrus
[20.] Isikuandmete eriliikide töötlemine kallutatuse
tuvastamiseks ja leevendamiseks (Tehisintellekti määruse
artikkel 4a)
Tehisintellekti omnibusi ettepanekuga lisatakse tehisintellekti
määrusesse artikli 4a kujul õiguslik alus isikuandmete eriliikide
töötlemiseks kõigi tehisintellektisüsteemide ja -mudelite pakkujate
ja juurutajate poolt, kui see on vajalik kallutatuse avastamiseks ja
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
129
kõrvaldamiseks, tingimusel et kohaldatakse asjakohaseid
kaitsemeetmeid. Tehisintellekti omnibusi põhjenduspunkti 6
kohaselt kehtestatakse see alus kooskõlas IKÜM artikli 9 lõike 2
punktiga g.
Kallutatuse tuvastamine ja selle korrigeerimine on selgelt iga
tehisintellektimudeli või -süsteemi pakkuja ja juurutaja selge huvi.
Seega võib arvata, tehisintellektimudelite ja -süsteemide pakkujad
ja juurutajad peavad alati vajalikuks eriliiki isikuandmete
töötlemist ja tegelikkuses ei teki ilmselt olukorda, kus vajalikkuse
puudumist jaatada saaks. Nii luuakse ka tehisintellekti määruse
artikliga 4a vaikimisi eeldus, et eriliiki isikuandmete töötlemine on
alati aktsepteeritav. Samas arvestades IKÜM artikkel 9 lõiget 2 ei
tohiks eriliiki isikuandmete töötlemist käsitleda kui vaikimisi
lubatud tegevust. Vastupidiselt peab see olema rangelt piiratud,
läbipaistvalt põhjendatud ja tehniliselt kontrollitud, et vältida nii
õiguslikke rikkumisi kui ka ühiskondlikku kahju.
Küsitavusi tekitab selle sätte loomisel ka õiguslike alustega
seonduv. Digitaalse omnibusi ettepaneku kohaselt soovitakse
IKÜMi lisada artikkel 88c, kehtestades sellega eelduse, et
tehisintellekti arendamine on artikli 6 lõike 1 punkti f kohaselt
õigustatud huvi alusel teostatav. Teisalt, mis puudutab
isikuandmete eriliikide töötlemist kallutatuse tuvastamiseks ja
leevendamiseks, siis tehisintellekti omnibusi ettepanekus
tehisintellekti määruse artikkel 4a soovitakse kehtestada IKÜM
artikkel 9 lõike 2 punkti g alusel. Viimane neist ütleb, et eriliiki
isikuandmete töötlemine on lubatud, kui see on vajalik olulise
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
130
avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel
ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab
isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja
konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide
kaitseks. Nii ei ole kallutatuse tuvastamine ja selle leevendamine
enam tehisintellektimudeli või -süsteemi pakkuja või juurutaja
huvi, vaid avalikkuse huvi. See viitab mõningasele ebakõlale, sest
tegelikult on ka ilmselt tehisintellektimudeli või -süsteemi pakkujal
või juurutajal äriline huvi, et loodud tehisintellekt oleks
usaldusväärne, mis omakorda võimaldaks saada enam kasutajaid.
Seejuures võib kallutatuse tuvastamine ja selle leevendamine
toimuda juba arendamise etapis, mille puhul tõstatub küsimus, kas
sellisel juhul töödeldakse eriliiki isikuandmeid korraga mitmele
erinevale õiguslikule alusele tuginedes.
Kavandatava artikkel 4a lõige 1 punkt e näeb ette tingimuse, et
isikuandmete eriliigid kustutatakse pärast erapoolikuse
parandamist või isikuandmete säilitamisperioodi lõppu, olenevalt
sellest, kumb saabub varem. Käesoleva arvamuse peatükis 4 on
AKI juba tõstatanud küsimuse, kas isikuandmete kustutamine juba
süsteemi sattunud andmete puhul on ikka võimalik.
99. [21.] Registreerimiskohustusest loobumine (Tehisintellekti
määruse artikkel 49 lõige 2)
Kehtiva tehisintellekti määruse artikkel 49 lõike 2 kohaselt
registreerib pakkuja või kohaldataval juhul volitatud esindaja enne
sellise suure riskiga tehisintellektisüsteemi turule laskmist või
kasutusele võtmist, mille kohta pakkuja on vastavalt artikli 6
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
131
lõikele 3 teinud otsuse, et tegemist ei ole suure riskiga süsteemiga,
selle süsteemi artiklis 71 osutatud ELi andmebaasis. See nõue
kavatsetakse tehisintellekti omnibusi eelnõu punkti 14 kohaselt
kaotada, seega edaspidi jääb tehisintellekti määruse artikkel 6 lõike
3 kohane hindamine ja dokumenteerimiskohustus pakkuja
vastutada (nii nagu see seni on olnudki), kuid muudatuse kohaselt
ei pea pakkuja enam sellisest süsteemist teada andma. Kuigi
tehisintellekti omnibusi põhjenduspunkti 9 järgi võivad riiklikud
pädevad asutused nõuda pakkujatelt dokumendid välja, ei pruugi
pädeval asutusel olla üldse teadmistki tehisintellekti pakkuja
olemasolust. Dokumentide väljanõudmise eeldus on selliste
dokumentide olemasolust teadmine. Nii võib turule sattuda ja seal
mõnda aega tegutseda tehisintellektisüsteem, mille pakkuja on
kvalifitseerinud tehisintellekti määruse artikkel 6 lõike 3 kohase
süsteemina, kuid mille õigeaegse registreerimise korral oleks
riiklikul pädeval asutusel tekkinud selle olemasolu kohta teadmine,
et vajadusel järelevalvemeetmetega sekkuda.
100
. [22.] Tehisintellekti regulatiivliivakastid (Tehisintellekti
määrus artikkel 57)
Kehtiv tehisintellekti määrus seab liikmesriikide pädevatele
asutustele kohustuse luua riiklikul tasandil vähemalt üks
tehisintellekti regulatiivliivakast. Ettepanekuga sätestatakse
Euroopa tehisintellektiametile (tehisintellektiamet) võimalus luua
selline regulatiivliivakast ka liidu tasandil. AKI on seisukohal, et
EL-i tasandil regulatiivliivakasti loomine võiks aidata toetada
innovatsiooni, eelkõige VKE-de ja start-upide kontekstis ning
Osaliselt arvestatud.
Seisukohad leiame, et ei liivakastid
ei tohi üksteist dubleerida. Lisaks
selgitame, et regulatiivliivakastidel
oma rakendusmäärus ka tulemas,
milleks volitusnorm kehtivast AI
määrusest (art 58). Volitusnormis ka
järelevalve, digiomnibussiga
lisajärelevalve raamistikku ei toetata.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
132
vältida „forum shoppingut“ ning killustunud lähenemist
liikmesriikide lõikes. Samas tõstatuvad ettepanekuga ka
potentsiaalsed ohukohad. Tegelikes tingimustes testimine ei tohiks
viia kontrollimatu andmetöötluseni. Vajalik on kindlate
protseduuride paika seadmine liivakastist väljumiseks ning
andmete kustutamiseks kui testimine on lõppenud. Ettepanek
tekitab küsimusi riiklike pädevate asutuste rolli kohta EL-i tasandi
liivakastide disainimisel ja järelevalves. Nimelt mainitakse
ettepanekus, et tehisintellektiamet peaks EL-i tehisintellekti
regulatiivliivakaste rakendama koostöös pädevate riiklike
asutustega, seejuures aga ei selgitata vastava koostöö tegemise
kriteeriumeid ega erinevate asutuste rollide ja pädevuste jaotust.
Kehtiva tehisintellekti määruse artikli 57 lõige 10 näeb riiklike
tehisintellekti regulatiivliivakastide suhtes ette riikide pädevate
asutuste kohustuse tagada, et niivõrd kui tehisintellektisüsteemid
on seotud isikuandmete töötlemisega, on riiklikud
andmekaitseasutused ja kõnealused muud riiklikud või pädevad
asutused seotud tehisintellekti regulatiivliivakasti toimimisega ning
osalevad oma asjakohaste ülesannete ja volituste ulatuses nende
aspektide järelevalves.
AKI leiab, et liiduülese tehisintellekti regulatiivliivakasti loomisel
on sarnaselt eeltoodud sättega vajalik kindla järelevalveraamistiku
kehtestamine seoses isikuandmete töötlemisega (näiteks juhul kui
leiab aset isikuandmete töötlemisega seotud rikkumine).
101
. [23.] Üldotstarbelise tehisintellektisüsteemi järelevalve ja
kontroll (Tehisintellekti määruse artikkel 75)
Arvestatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
133
Tehisintellekti omnibusi raames täpsustatakse tehisintellekti
määruse artiklit 75, millega tugevdatakse tehisintellektiameti rolli
üldotstarbeliste tehisintellektisüsteemide järelevalves ja
koordineerimises. Artikli eesmärk on tagada üldotstarbeliste
tehisintellektisüsteemide ühtne käsitlus liidu tasandil ning vältida
killustunud järelevalvet, arvestades nende süsteemide laia
kasutusulatust ja piiriülest mõju. Tehisintellektiametile antakse
pädevus koguda ja hinnata teavet üldotstarbeliste
tehisintellektisüsteemide kohta, toetada liikmesriikide
järelevalveasutusi ning teha koostööd Euroopa tasandi
struktuuridega, et tagada määruse järjepidev kohaldamine.
Tehisintellekti omnibusi ettepanekust jääb selgusetuks, kuidas
jagunevad vastutus ja pädevus tehisintellektiameti ning riiklike
andmekaitse järelevalveasutuste vahel olukordades, kus
üldotstarbelisel tehisintellektisüsteemil põhinev lahendus toob
kaasa IKÜMi rikkumise. Ilma selge rollijaotuseta võib tekkida
regulatiivne lünk, kus tehniline järelevalve tehisintellekti alusel ja
isikuandmete kaitse järelevalve IKÜMi alusel ei moodusta sidusat
tervikut, vaid eksisteerivad paralleelselt, vähendades isikuandmete
kaitse tegelikku tõhusust.
102
. [24.] Liikmesriigi järelevalveasutuste pädevuse piirid
(Tehisintellekti määruse artikkel 77)
AKI tõlgenduse kohaselt on põhiõigusi kaitsvatel asutustel kehtiva
tehisintellekti määruse artikli 77 alusel volitus dokumentatsiooni
küsimiseks otse tehisintellektisüsteemide juurutajatelt ja
pakkujatelt. Ettepaneku järgi peaksid põhiõigusi kaitsvad asutused
Osaliselt arvestatud, kajastub
seletuskirja punktis 6.5.6.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
134
vastavat dokumentatsiooni hakkama taotlema
turujärelevalveasutuste kaudu. Selline muudatus suurendab
tõenäoliselt halduskoormust ja võib tekitada
turujärelevalveasutuste juurde nn „pudelikaela“ kui neile lisandub
kohustus lisaks olemasolevatele kohustustele igakordselt asuda
põhiõigusi kaitsvatele asutustele dokumentatsiooni vahendava
asutuse rolli. AKI on seisukohal, et kehtiv tehisintellekti määruse
artikkel 77 tuleks jätta muutmata, kuivõrd see ei aita täita
ettepaneku lihtsustavat eesmärki. Selle asemel muutub protsess
keerulisemaks, kuivõrd sama eesmärgi täitmiseks on vajalik läbida
täiendavaid samme. Ühtlasi kitsendatakse selliselt põhiõigus
kaitsvate asutuste pädevusi.
103
. Küsimused Euroopa Komisjonile
Käesolevaga esitab Andmekaitse Inspektsioon oma tekkinud
küsimused.
1. Kuidas tuleks mõista isikuandmete mõiste juures „mõistlikult
tõenäoliselt kasutatavad vahendeid“ ning kuidas haakub sellega EK
lahendi C-582/14 p 46 sätestatu, et vahendite kasutamisel peab
identifitseerimise oht olema olematu või ebaoluline?
2. Miks ei ole Komisjon võtnud isikuandmete mõiste kontekstis
arvesse kolmandate isikute mõistlikku võimalust isikuid tuvastada
olukorras, kus teabevaldajal selline teave puudub?
Teadmiseks võetud: tegemist on
küsimustega, mida on võimalik
edastada komisjonile.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
135
3. Kas seadusandja soov on tõlgendada IKÜM artikkel 5 lõike 1
punkti b põhjendust selliselt, et eesmärgi kooskõla tähendab ka
õigusliku aluse olemasolu?
4. Miks ei ole tehisintellektiga seonduvaid sätteid lisatud
tehisintellekti määrusesse, vaid tehnoloogiliselt neutraalsesse
IKÜMi?
5. Kuidas hinnata andmetöötleja kavatsust isikuandmete
töötlemisel IKÜM artikkel 9 lõike 5 kohaselt?
6. IKÜM artikli 12 lõike 5 kohaselt võib pidada ülemääraseks neid
andmesubjekti taotlusi, mille eesmärk ei ole andmete kaitsmine.
Mida tähendab viidatud „andmete kaitsmine“ ning milliste
kriteeriumite alusel tuleks hinnata andmesubjekti eesmärki?
7. IKÜM artikli 13 lõike 4 välistusi arvesse võttes kellel on
võimalik antud artiklis viidatud erandit kasutada?
8. Ühtse teavituspunkti loomisel jääb arusaamatuks ENISA roll
andmete saamisel. Kas ENISA-l on andmete nägemise õigus?
Kuidas hakkab andmete liikumine andmetöötlejalt
järelevalveasutusele täpselt toimuma?
9. Kuidas suhestuvad omavahel ühtse teavituspunkti kaudu
erinevatele järelevalveasutustele edastatavate teadete tähtajad? Kas
mõistlik ei oleks kehtestada ühtne tähtaeg ning järelevalveasutuse
teavitamise lävend?
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
136
10. Kas saame õigesti aru, et kui ühtse teavituspunkti kaudu
esitatakse teavitus NIS2 alusel RIAle tähtajaga 24 tundi ja AKIle
tähtajaga 96 tundi sama intsidendi osas, siis kas need teavitused
tulevad AKIle RIAga samaaegselt ning sellisel juhul on
teavitustähtaeg lühem?
11. Rikkumisteate esitamise künnise tõstmise kasuks räägib
asjaolu, et järelevalveasutused saavad suurel hulgal
rikkumisteateid. Kui eesmärgiks on vähendada väheoluliste
rikkumisteadete esitamist, kas künnis ei peaks olema madalam kui
praegu väljapakutud „suur oht“?
12. Milline on ettepaneku suhe Komisjoni määrusega 611/2013?
13. Kas IKÜM artikli 88a lõike 4 nõusolekutaotlusest keeldumine
ei ole vastuolus IKÜM artikli 7 lõikega 4?
14. Kas IKÜM artikli 88b raamistik on brauseripidajale
vabatahtlik?
15. Milline on andmemääruses reguleeritud väärtuslike andmestike
ja isikuandmete suhe?
16. Millised on Euroopa tehisintellektiameti ja riiklike pädevate
asutuste koostöö tegemise kriteeriumid ning milline on vastavate
asutuste rollide ning pädevuste jaotus EL-i tehisintellekti
regulatiivliivakasti kontekstis?
104
.
Statistikaamet Meie esialgsel hinnangul jääb riiklikku statistikat puudutav
õiguslik regulatsioon ja eristaatus sarnaseks praegu kehtivaga, kuid
Teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
137
mitmete õigusaktide üheaegse muutmise kumulatiivset tulevast
mõju on hetkel raske hinnata.
Meie seisukoht on, et digitaalne omnibuss peab võimaldama
riiklikel statistikaasutustel andmete saamist avaliku ja erasektori
andmevaldajatelt ning turvalist andmejagamist. Lisaks on oluline,
et uuendatud õigusraamistik toetaks riikliku statistika koostamise
lihtsustatud viise, sealhulgas uute tehnoloogiliste lahenduste
(näiteks tehisaru ja privaatsust säilitav tehnoloogia) eetilist ja
läbipaistvat kasutamist.
105
.
Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) toetab Euroopa
Komisjoni Digital Omnibus paketi üldist eesmärki vähendada
Euroopa Liidu digivaldkonna regulatiivset killustatust, parandada
õigusraamistiku sidusust ning vähendada nii ettevõtjate kui ka
järelevalveasutuste halduskoormust. Kehtiv digiregulatsioonide
raamistik on viimastel aastatel kiiresti ja paralleelselt laienenud
ning hõlmab mitmeid osaliselt kattuvaid õigusakte, mille
kohaldamine on praktikas osutunud keerukaks nii turuosalistele kui
ka pädevatele asutustele. Ühtlustamise ja konsolideerimise
eesmärk on seetõttu põhjendatud ning põhimõtteliselt toetatav.
Samas märgime, et regulatiivne lihtsustamine ei tohi toimuda
tarbijate põhiõiguste arvelt. Eelkõige peab säilima kõrge
isikuandmete kaitse, läbipaistvuse ja tõhusa õiguskaitse tase ning
tarbijate huvid ei tohi jääda tehniliste või majanduslike kaalutluste
varju. Digiteenuste usaldusväärsus ja turvalisus on tarbijate jaoks
keskse tähtsusega ning nende nõrgenemine mõjutaks otseselt ka
digitaalse ühtse turu toimimist.
Võetud teadmiseks
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
138
106
.
TTJA toetab eelnõus ette nähtud erinevate intsidentidest
teavitamise kohustuste koondamist ühtsesse teavituskanalisse
(single-entry point). Praktikas seisavad ettevõtjad täna sageli
silmitsi olukorraga, kus üks ja sama intsident – näiteks digiteenuse
turvarike, millega kaasneb isikuandmete leke ja teenuse katkemine
– toob kaasa mitmeid paralleelseid teavitamiskohustusi erinevate
õigusaktide ja asutuste ees. Ühtne teavituskanal võimaldab
vähendada dubleerimist, parandada teabe kvaliteeti ning
soodustada tõhusamat piiriülest koostööd. Samas peab olema
selgelt reguleeritud, kuidas ja millise ajaraamistiku jooksul liigub
teave ühtsest kanalist edasi riiklike pädevate asutusteni ning
millisel hetkel loetakse ettevõtja teavitamiskohustus täidetuks.
Oluline on vältida olukorda, kus vastutus hajub või teave ei jõua
õigel ajal tegeliku menetlejani.
Arvestatud ja selgitame: Eesti leiab,
et erinevates EL õigusaktides
olevaid teavitamise tähtaegu tuleks
ühtlustada.
107
.
TTJA hindab positiivselt avaandmete direktiivi sätete
konsolideerimist andmemääruse raamistikku ning avaandmete
reeglite muutumist vahetult kohaldatavaks Euroopa Liidu
määruseks. Avaandmete parem kättesaadavus ja taaskasutamine
toetab tarbijatele suunatud teenuste arengut, sealhulgas
hinnavõrdlust, läbipaistvust ning teadlikumaid tarbimisotsuseid.
Samas toob direktiivilt määrusele üleminek kaasa ka riske, kuna
liikmesriikide senine paindlikkus oma andmekorralduse eripärade
arvestamisel väheneb. Eesti kontekstis, kus avaandmete ja e-riigi
lahendused on juba kõrgel tasemel, on oluline tagada, et uued ELi
nõuded ei eeldaks toimivate süsteemide ümberkujundamist ilma
selge lisandväärtuseta.
Teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
139
108
.
Väärtuslike andmestike osas peab TTJA vajalikuks säilitada ühtne
ELi raamistik, kuid samas võimaldada liikmesriikidel vajaduse
korral paindlikumalt täiendada nimekirju, arvestades riiklikke
prioriteete ja tarbijakaitsealaseid vajadusi. Digitaalsete turgude ja
teenuste kiire areng eeldab, et väärtuslikeks andmeteks võivad
kujuneda ka uued andmekategooriad, mis täna ei pruugi veel
kehtivates loeteludes kajastuda.
Teadmiseks võetud.
109
.
Samas leiame, et Digital Omnibus paketis on ebapiisavalt
käsitletud B2G andmevahetuse rolli tarbijakaitses ja
turujärelevalves. Kuigi eelnõu keskendub andmete
kättesaadavusele ja taaskasutamisele üldiselt, ei ole piisavalt
analüüsitud, kuidas B2G andmevahetuse ulatuse kitsendamine
mõjutab riigiasutuste, sealhulgas järelevalveasutuste, võimet
tuvastada rikkumisi ja kaitsta tarbijate huve. TTJA hinnangul on
oluline selgelt määratleda, millistel tingimustel ja eesmärkidel peab
avalik sektor saama ligipääsu erasektori andmetele, eriti
olukordades, kus see on vajalik tarbijate kaitsmiseks,
turukuritarvituste avastamiseks või süsteemsete riskide
hindamiseks.
TTJA näeb riski, et B2G andmevahetuse ulatuse vähendamine võib
nõrgestada turujärelevalvet, eelkõige digiplatvormide, dünaamilise
hinnastamise ning tehisintellektil põhinevate teenuste puhul, kus
rikkumised ei pruugi olla üksikjuhtumid, vaid ilmnevad mustrite ja
suurandmete analüüsi kaudu. Sellistes valdkondades on
järelevalveasutuste ligipääs asjakohastele andmetele eelduseks
tõhusale ja ennetavale tarbijakaitsele.
Mitte arvestada.
Digiomnibussi muudatused on
seotud üldregulatsiooniga.
Erivaldkondade järelevalve sätted ei
ole omnibussi kohaldumisala
küsimus. Need tulevad vastava
valdkonna eriregulatsioonist.
Põhiõiguste kaitse seisukohad
olemas. Ettepanekus B2G sätted
puudutavad hädaolukorda ja on
selgemaks kirjutatud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
140
110
.
Tasude küsimise osas andmete taaskasutamise eest leiab TTJA, et
eelnõus vajab see teema täiendavat selgitamist. Kuigi rõhutatakse
avaandmete kättesaadavust, ei ole piisavalt käsitletud, millistel
juhtudel ja millistel tingimustel on andmete taaskasutamise eest
tasu küsimine põhjendatud ning kuidas tagada, et tasud ei
kahjustaks tarbijate huve ega piiraks konkurentsi. Eriti oluline on
hinnata riski, et tasuline andmete taaskasutus võib tõrjuda turult
väiksemaid teenusepakkujaid, sealhulgas iduettevõtteid ja VKE-
sid, kelle teenused võivad pakkuda tarbijatele olulist lisandväärtust.
Võtta teadmiseks.
Juhime tähelepanu, et kehtivas
andmehaldusmääruses on tasu sätted
ja küsimise alused juba olemas (vt
art 6).
111
.
Seoses isikuandmete kaitse üldmääruse ja küpsiste regulatsiooni
muudatustega suhtub TTJA eelnõusse ettevaatlikult. Kuigi eesmärk
vähendada nn nõusolekuväsimust ja suurendada õigusselgust on
mõistetav, on oht, et liiga laialt sõnastatud erandid isikuandmete
töötlemisele või terminaliseadmetele juurdepääsule võivad
praktikas vähendada tarbijate tegelikku kontrolli oma andmete üle.
Eriti oluline on tagada, et nn madala riskiga või teenuse
osutamiseks vajalike töötlemiste erandid ei laieneks profiilimisele,
käitumuslikule jälgimisele ega tarbijate mõjutamisele. TTJA
hinnangul peab nõusoleku põhimõte säilima keskse
kaitsemehhanismina ning erandid peavad olema selgelt ja kitsalt
piiritletud.
Teadmiseks võetud.
112
.
Tehisintellekti määrusega seotud digiomnibusi muudatused on
TTJA hinnangul osaliselt toetatavad, eriti osas, mis puudutab VKE-
de ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate
koormuse vähendamist, regulatiivsete liivakastide arendamist ning
õigusselguse suurendamist kallutatuse tuvastamiseks vajalike
Teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
141
andmete töötlemisel. Samas leiame, et SMC-dele kavandatavate
leevenduste mõju tarbijakaitsele ja järelevalvele vajab täiendavat
hindamist. Oluline on vältida olukorda, kus tarbijate kaitsetase
sõltub ettevõtja suurusest ning kus väiksematele või keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele antavad erandid võivad
praktikas vähendada tarbijate õiguste kaitset või järelevalve
tõhusust.
Samas tekitab muret kõrge riskiga tehisintellektisüsteemide
kohustuste rakendamise edasilükkamine standardite valmimiseni.
Kuigi praktilised rakendusraskused on arusaadavad, ei tohi see viia
olukorrani, kus tarbijad jäävad ajutiselt ilma piisavast kaitsest.
Leiame, et ka üleminekuperioodil peavad kehtima
miinimumkohustused, sealhulgas riskide hindamine, läbipaistvus
ning võimalus tarbijatel oma õigusi tõhusalt teostada.
113
.
Eesti jaoks on Digital Omnibus paketil mitmeid spetsiifilisi
mõjusid, arvestades riigi kõrget digiteenuste taset ja
andmevahetusmudelit. Eesti e-riigi lahendused, sealhulgas X-tee ja
avaandmete portaalid, toimivad juba täna hästi ning uued ELi
nõuded peaksid neid täiendama, mitte asendama või dubleerima.
Lisaks täidab TTJA digiteenuste määruse alusel digiteenuste
koordinaatori rolli, mistõttu on oluline, et uued koordineerimis- ja
teavitusskeemid oleksid kooskõlas olemasolevate
järelevalvepraktikatega ning ei tekitaks täiendavat ebaselgust
pädevuste ja vastutuse jaotuses.
Teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
142
114
.
Kokkuvõttes toetab TTJA Digital Omnibus paketi eesmärki
vähendada ELi digiregulatsiooni killustatust ja halduskoormust
ning mitmeid pakutud lahendusi. Samas rõhutab TTJA, et
regulatiivne lihtsustamine ei tohi nõrgendada tarbijate õiguste
kaitset, isikuandmete kaitset, läbipaistvust ega järelevalve ja
õiguskaitse tõhusust. Eelnõu edukas rakendamine eeldab selgeid
rakendussätteid, ühtseid tõlgendusi ning piisavat paindlikkust
liikmesriikide eripärade arvestamiseks, et säilitada digitaalsete
turgude toimimiseks vajalik kõrge usaldustase. Eelnõu edasine
kujundamine eeldab selgeid rakendussätteid, täpselt piiritletud
erandeid ning kindlust, et järelevalveasutuste tegelik suutlikkus
tarbijaid kaitsta säilib ka konsolideeritud regulatiivses raamistikus.
Teadmiseks võetud.
Selgete rakendussätete osas
seisukoht olemas.
115
.
Eesti Interneti Sihtasutus Kas toetame eelnõudes toodud eesmärke ja pakutud lahendusi?
Toetame digivaldkonna lihtsustamispaketi üldist eesmärki ja
pakutud lahenduste suunda, milleks on Euroopa Liidu
digivaldkonna õigusaktide lihtsustamine, regulatiivse killustatuse
vähendamine ning dubleerivate kohustuste vältimine.
Domeeninduse vaates peame eriti positiivseks:
Andmealaste regulatsioonide koondamist andmemäärusesse
Toetame andmealaste regulatsioonide (andmete vaba liikumise
määrus, andmehalduse määrus ja avaandmete regulatsioon)
koondamist andmemäärusesse, mis suurendab õigusselgust ja
vähendab olukordi, kus domeenindusega seotud teenuseosutajad
peavad samade andmete puhul eraldi analüüsima, kas ja millistel
tingimustel kohaldub mõni nimetatud õigusakt. Samuti seda,
millised piirangud või kohustused nendest tulenevad. Praktikas
Teadmiseks võetud
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
143
tähendab see, et domeenindusega seotud registripidaja ei pea
tegema mitut paralleelset õigusanalüüsi eri regulatsioonide alusel.
Andmemäärus loob soovitud ühtse raamistiku, mis selgitab, millal
ja millistel tingimustel andmeid võib jagada, millised nõuded
kehtivad ning millised erandid kohalduvad, vähendades seeläbi
õigusselgusetust ja halduskoormust. Terviklik lähenemine aitab
süsteemi ühtlustada ja tagab õigusselguse ka teenusepakkujatele,
kes igapäevaselt juriidikaga ei tegele.
Intsidentide raporteerimise ühtse teavituskanali (single-entry point)
loomist
Peame oluliseks intsidentide raporteerimise ühtse teavituskanali
loomist, mis on asjakohane nii .ee domeeniregistri kui ka
domeenindusega seotud registripidajate vaatest, kelle suhtes võivad
samaaegselt kohalduda NIS2, isikuandmete kaitse üldmäärus ning
muud teavituskohustused. Ühtne teavituskanal aitab vähendada
halduskoormust olukordades, kus sama tehniline intsident võib
kvalifitseeruda mitme õigusakti alusel ning suurendab õigusselgust
nii teenuseosutajatele kui ka järelevalveasutustele.
116
.
Avaandmete direktiivi muutumine määruseks. Põhimõtteliselt
toetame avaandmete direktiivi muutumist Euroopa Liidu
määruseks, kuna määrus tagab ühtlasema ja selgema rakenduse
kogu ELis ning vähendab liikmesriikidevahelisi erinevusi, mis on
oluline ka piiriüleselt toimiva digitaristu ja teenuste seisukohalt, sh
domeeninduse puhul. Selgitame siiski, et .ee domeeniregister ei ole
avaliku sektori asutus avaandmete regulatsiooni tähenduses ja .ee
domeeniregister ei halda meie hinnangul avaliku sektori andmeid
Teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
144
selle regulatsiooni mõttes. Seega nt domeeninimede otsingumootos
WHOISi andmed ei ole automaatselt avaandmed. Kaudne mõju
võib avaandmete määruses aga tekkida nt olukordades, kus
riigiasutused kasutavad domeeni-, DNS- või muud
domeenindusega seotud statistikat poliitikakujunduses või kus
arutatakse teatud koondandmete võimalikku taaskasutamist. Siin
on oluline EISI jaoks rõhutada, et ka muul võimalikul juhul (kui nt
leitakse, et avaandmed võiks kohalduda ka riigi poolt asutatud
eraõiguslikele SA-dele vms olukorras) domeenindusega seotud
tehnilised ja turvalisust mõjutavad andmed (nt terviklik tsoonifail
või DNS-logid või muu domeenindusega seotud statistika) ei
kvalifitseeruks avaandmeteks. Samuti juhime tähelepanu, et
igasuguseks avandmeteks muutmise puhul tuleb riigil kindlasti
kaaluda turvalisust ja andmekaitse temaatikat, mis peavad jääma
ülimuslikuks.
117
. Millised aspektid vajavad täpsustamist või lisaselgitusi?
Praktilise rakendatavuse huvides vajavad mitmed paketis
sisalduvad ettepanekud täpsustamist.
Täpsustamist vajab intsidentide raporteerimise ühtse teavituskanali
praktiline toimimine, sealhulgas see, kuidas on tagatud, et ühe
teavituse esitamine täidab tegelikult mitme õigusakti mõju. Näiteks
NIS2 ja isikuandmete kaitse üldmääruse teavituskohustused ehk
kuidas need ühtlustatakse - kuna tegemist on väga erineva
eesmärgiga õigusaktid, on nende ühtse pidepunkti
teavituskohustuse selgitamine oluline. Samuti see, kuidas jaotub
vastutus riiklike asutuste vahel ja kuidas aitab see vältida olukorda,
kus ettevõtjalt oodatakse hiljem täiendavat eraldi teavitamist.
Teadmiseks võetud.
Ühtse teavitusakna, täpsemalt
sellega seotud teavituste tähtaegade
ja teavituste sisu osas on koostatud
seisukoht.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
145
Samuti see, kuidas toimub hilisem aruandluskohustus.
Käesolevas paketis kavandatakse ka muudatusi elektroonilise side
ja isikuandmete kaitse regulatsioonis, eelkõige seoses küpsiste ja
sarnaste tehnoloogiate kasutamist käsitlevate nõusolekunõuetega,
mille eesmärk on vähendada veebilehtedel kuvatavate
nõusolekuküsimuste hulka. Samuti on eesmärk viia nõusoleku
andmine rohkem kasutaja seadme või brauseri tasemele ehk mitte
enam kasutajalt enda nõusoleku küsimine. EISi hinnangul vajab
selle raames selgitamist machine-readable
nõusolekumehhanismide rakendamine, mis tähendab kasutaja
nõusoleku edastamist ja arvestamist standardiseeritud tehnilise
signaalina, näiteks brauseri või seadme seadistuste kaudu, mitte
üksnes veebilehel kuvatava nõusolekuküsimuse kaudu. Oluline on
täpsustada, millised tehnilised standardid selleks kasutusele
võetakse ning millised üleminekuperioodid on ette nähtud,
eelkõige väiksematele teenuseosutajatele, samuti kuidas toimida
olukordades, kus selline tehniline nõusolekusignaal puudub või on
vastuoluline, et vältida õigusselgusetust ja ebaühtlast rakendamist.
Käesoleva muudatuse eesmärk peaks olema ka tagada, et kasutajale
ei jääks teadmata, milliseid küpsiseid tema brauseris kasutatakse ja
eesmärk peaks olema jätkuvalt kaitsta kasutajaid õigustamatute
küpsiste kasutamise eest. Antud juhul jääb mulje, et kuna see liigub
brauseri või seadme seadistusse, siis ebateadlikuma kasutaja jaoks
tõuseb risk, et tema taustal kasutatakse küpsiseid, millele ta
teadliku kasutajana poleks nõusolekut andnud.
118
. Täiendav märkus: Teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
146
AI-määrus ja isikuandmete töötlemise kaudne mõju
Kuigi AI-ga seotud digiomnibusi muudatused ei mõjuta
domeenindust otseselt, on neil kaudne ja süsteemne mõju
isikuandmete töötlemise üldisele raamistikule. Eriti tuleb esile
isikuandmete töötlemise lubatavuse laienemine AI arendamise osas
õigustatud huvi mõiste sisuline leevenemine. EISi hinnangul võib
see leevendus pikemas vaates mõjutada ka digitaristu ja
domeeninduse valdkonda, kus andmete töötlemine ja jagamine on
seni tuginenud pigem kitsalt tõlgendatud õigustatud huvile. Nt seni
on EIS väljastanud isikuandmeid kolmandale osapoolele väga
piiritletud juhul GDPRi tõlgendades (valdkonna tava) ehk
väljastatakse üksnes domeeninimi.ee registreerija isikuandmed
(põhjendatud alusel). Samas võib õigustatud huvi aluse
laiendamine tehisintellekti määruse kontekstis tuua kaasa olukorra,
kus domeenidega seotud isikuandmeid hakatakse nõudma ka
laiemates ja senisest erinevates kasutusjuhtudes, mis ületavad
domeeninimi.ee õigustatud ulatuse ja eesmärgi. Kuigi iga
konkreetset juhtumit tuleb ka edaspidi analüüsida eraldi, peab EIS
oluliseks rõhutada, et õigustatud huvi mõiste üldine olemus peaks
jääma kitsalt tõlgendatavaks ning selgelt piiritletuks, et vältida selle
kontrollimatut ja laienevat rakendamist.
119
.
Eesti Linnade ja Valdade
Liit Kas toetate eelnõudes toodud eesmärke ja pakutud lahendusi?
Palun tooge välja, milliseid toetate ja miks? Milliseid
ettepanekuid Teie ei toeta ja miks?
Eesti Linnade ja Valdade Liit tunnustab Euroopa Komisjon
püüdlusi läbi digivaldkonna õigusaktide lihtsustamispaketi
Teadmiseks võetud.
Andmeõiguse vaatest selgust on
silmas peetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
147
"digiomnibus" muuta selgemaks andmehalduse ning andmete
kasutamise regulatsioone. Peame oluliseks, et reeglid oleksid
arusaadavad ning toetaksid kaasaegsete ja kasutajasõbralike
avalike teenuste arendamist. See ei ole üksnes vajalik Euroopa
riikide konkurentsivõime tugevdamiseks, vaid eelkõige elanike
heaolu tõstmiseks vajalike lahenduste väljatöötamiseks ning
kasutuselevõtmiseks. Regulatsioonide taasmõtestamine peaks
aitama puhastada õigusaktid üleliigsest jättes alles vaid
hädavajaliku ja muuta otsustus- ning valitsemisprotsessi
läbipaistavamaks. Prioriteediks peaks olema inimene koos oma
õiguste ja vajadustega. Silmas tuleks eelkõige pidada võimalusi,
mida andmed otsustusprotsessis loovad ja püüelda eelkõige just
võimaluste avardamise suunas.
Kokkuvõtval nähti kaasatud kohalike omavalitsuste poolt
positiivsena:
andmevaldkonna õigusaktide koondamist, mis teeb
omavalitsuse kohustused selgemaks;
ühtse kanali loomine vähendaks dubleerimist ja lihtsustaks
omavalitsuste tööd (praegu tuleb sama intsidendi kohta
teavitada mitut asutust, näiteks Riigi Infosüsteemi Ametit
(RIA/CERT-EE) ja Andmekaitse Inspektsiooni (AKI),
sageli eri vormides ja erinevate tähtaegadega, samas, seda
annaks ehk parandada ka siseriiklikult, mitte toetudes EL
regulatsioonile);
tehisintellekti lahenduste testimise ja kasutamise selgemat
raamistikku.
Ühtse teavitusakna osas ei piisa
ainult siseriikliku õiguse muutmisest
– konkreetsemad tähtajad ja
teavituse sisud näeb ette EL õigus.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
148
120
. Palun tooge välja muud teemad, mis on nimetatud akti puhul
Teile murekohaks.
Digivaldkonna arengul on võimaluste kõrval mitmeid ohte, mida
peab läbi regulatsioonide ennetama. Õiguslike ohtude kõrval tuleks
enam arvestada andmekasutuse piirangutega kaasneva
„ääremaastumise“ eest. Avalike teenuste osutamine tiheasustatud
aladel erineb sageli põhimõtteliselt võrreldes hõredalt asustatud
maapiirkondadega (n. pole vaja linnades ühistransporti ümber
korraldada kui elama saabub uus perekond, kuid maapiirkonnas
võib uue perekonna elama asumine tuua kaasa vajaduse koolibussi
teekond ümber teha, kuid selleks on vaja õigust andmete
töötlemiseks). Õigusaktid ei tohiks võimendada erinevusi, vaid
luua olukorra, kus digitaalsed lahendused annaksid võimaluse
osutada teenuseid vastavalt piirkondlikele erisustele ja säilitada
kohalikku autonoomiat. Enamik avalikke teenuseid, mida inimesed
tarbivad, on seotud otseselt kohalike omavalitsustega ja nende
poolt pakutavaga. Tänane „digiomnibusi“ regulatsioon ei arvestada
piirkondlikke iseärasusi piisaval määral soovides ühtlustada
põhimõtteid, mida võiks otsustada kohalikul tasandil.
Õigusaktiga kaasneva mõju ulatuse analüüs näib liialt abstraktne.
Kohalike omavalitsuste ja nende esindusorganisatsioonide
kaasamine ei ole olnud piisav. Seda on tehtud kiirustades, mõjusid
piisaval määral arvestamata. Mõjuanalüüsid ei arvesta piisaval
määral kohalikke otsuseid ning seadusakti rakendamisega
kohalikul tasandil. Eelkõige otsuste puhul, kus andmete
kasutamisega kaasnevate otsustega oleks võimalik ressursse
Teadmiseks võetud.
Tegemist on üldregulatsiooniga,
sätestades ühtsed alused ja
võimalused kõigile, sh
omavalitsustele.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
149
otstarbekamalt kasutada. Praegusel kujul on Euroopa Komisjon
digivaldkonna õigusaktide lihtsustamispaketi "digiomnibus"
vormilt koondav ja sisult õiguslik, kuid kohalikul tasandil praktikas
realiseeritavus ebamäärane. See omakorda süvendab hirme
täiendavate kohustuste ja sellega kaasnevate kulude osas.
121
.
Omavalitsuste tagasisides toodi välja peamiste murekohtadena:
Uute andmenõuete rakendamine tähendab sageli vajadust
muuta infosüsteeme või tööprotsesse, milleks ei ole alati
ette nähtud eraldi rahastust. Uute nõuetega võivad kaasneda
lisakulud ja personalivajadus.
Linna ametnikud vajavad praktilisi juhendeid ja koolitusi,
et mõista, kuidas uusi reegleid teenuste arendamisel
rakendada.
Ebapiisava selguse korral võib linn jätta kasutamata
innovaatilisi lahendusi, näiteks AI-põhiseid
analüüsitööriistu, kuigi need aitaksid parandada teenuste
kvaliteeti.
Teadmiseks võetud.
122
.
Eesti Keele Instituut Viidatud kirjas tuuakse mitmeid näiteid, kus kavandatakse sätted
kirjutada erinevates õigusaktides – olgu siis Euroopa Liidu
direktiivis või määruses – selgemaks, lähtudes parimatest
praktikatest. Instituut, tegeledes keeleandmete ja -tehnoloogiaga,
töötleb andmeid teadusuuringute eesmärgil, milles sisalduvad nii
isikuandmed kui tihti keeleandmestikena ka autoriõigustega
kaitstud teosed. Seetõttu tuleks hinnata, kuivõrd on need kaks
maailma omavahel teaduseesmärkideks tegelikult ühildatavad.
Isikuandmete kasutus teadusuuringute eesmärgil on lubatud
lähtuvalt eesmärgist, kus teadusuuring peab toimuma mingi laiema
Osaliselt arvestatud ja teadmiseks
võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
150
hüve eesmärgil (uus ravim, uus meetod, uus teadmus).
Isikuandmete kaitse seadus võimaldab seega andmekasutust viisil,
kus teavet ise ei omata, kuid teadust soovitakse teha, seejuures on
võimalik taotleda isikuandmeid ka kolmandatelt isikutelt – kui
töötlemiseks on õiguslik alus, on võimalik andmeid saada (IKS §
6). Seevastu autoriõigustega kaitstud teoste puhul on teadusuuringu
läbiviimine komplitseeritum ning mitmed nüansid normis
piiritlemata ja sisustamata ka kohtupraktikas. Jäädes viimast
ootama, on seni teadusuuringute läbiviimine praktikas keeruline (vt
AutÕS § 191). Näiteks seab andmekaitse üldmäärus esikohale just
riiklikud registrid ja seega avaliku sektori käes oleva teabe
kättesaadavuse teadusuuringuteks, nähes neis erilist väärtust
(IKÜM pp 157). Samuti rõhutab üldmäärus, et teadusuuringu
mõiste on lai, hõlmates seejuures ka tehnoloogiaarendust (IKÜM
pp 159). Isikuandmete kaitse seadus ei keela kaasata teisi
kaasvastutavaid töötlejaid või volitatud töötlejaid sellesse protsessi.
Autoriõiguse seaduse aluseks oleva direktiivi põhjendused
sarnaseid selgeid selgitusi ei anna (nn DSM direktiivi). Selles on
toodud, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on teadus-
ja kultuuripärandiasutusel õigus reprodutseerida teadusuuringutes
teksti- ja andmekaeve eesmärkidel teost, millele tal on seaduslik
juurdepääs (AutÕS § 191 lg 1). Sätte tõlgenduste järgi saab
teadusuuringut teha teadusasutus teise teabevaldaja teabega vaid
siis kui tal on sellele juurdepääs. Enamasti on see läbi avaandmete.
Muul juhul lähenetakse läbi füüsilise isiku tõlgenduse, kes on nt
raamatukogu kasutajaks, tekitades keerukaid konstruktsioone ja
lepinguid teadusuuringu läbiviimisel ja alusmaterjali töötlemisel.
Seegi tõlgendus ei kehti alati ja kõigi suhtes. Siin lähtutakse autori
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
151
algsest litsentsist, kus nt teaduspublikatsiooni autor annab litsentsi
teose säilitamiseks elektroonilises repositooriumis ning teose
avaldamiseks üldsusele. Kui eraldi litsentsi publikatsioonist koopia
tegemiseks ja teadusasutusele väljastamiseks ei küsitud, ei olegi see
otse asutuselt asutusele sellisel viisil koopia tegemine võimalik,
kuigi seda palub teadusasutus ja teadusuuringu eesmärgil (nagu
erand ette näeb). Seega ei ole ühelt poolt avalik teave kättesaadav
mugavamal viisil, eeldades sisuliselt avaandmete kraapimist ning
teisalt, kõik teosed ei pruugi otsejuurdepääsetavad olla, mistõttu
tekib küsimus nende kättesaadavusest teaduseesmärkidel.
Seejuures võib teabe korje sellisel viisil, isegi kui see on avalik,
võtta eraldi ressursse ja aega kui samas võiks selle väljastada
teabevaldaja, nagu seda isikuandmete puhul tehakse. Riive
autoriõiguste kontekstis ei muutu ning küsimus on teadusuuringuks
teabe kättesaadavuse kiiruses ja ressursides (kraapides oleks
avalikustatud teost õigus teadusuuringus kasutada nii ehk nii).
Peale teabe saamise eeldavad õigusselgust ka mitmed teised
aspektid. Näiteks kuivõrd on autoriõiguste kontekstis lubatud
koostöö erasektoriga, kes omab tihti ainulaadset pädevust või
tehnikat, et teatud andmeid sellises mahus üldse töödelda või
mustreid leida, rääkimata kus erasektor teatud valdkonda võibki
eest vedada. Kuigi direktiivi põhjenduspunkt koostööle viitab, on
õiguskirjanduses selle tõlgendused selle ulatuse osas ettevaatlikud
(vt DMS direktiiv pp 11). Instituut austab autorite õigusi ning on
selge, et autorite õiguste kaitseks tuli sätestada selge erand, et teoste
kasutust piiritleda. Käesoleva kirja mõte on aga rõhutada, et
andmete kättesaadavus on problemaatiline isegi teadus- ja
arendusasutustel, kelle tarvis erand loodi. Kui andmete
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
152
kättesaadavus on takistatud seatakse eesti keele uurimine
olemuslikult kahtluse alla (näiteks kasvõi uue ÕS-i tegemine,
sõnaveebid vms). Lõpetuseks rõhutame, et keeleuurimisel või
keeletehnoloogiate arendamisel on mõlema valdkonna normiselgus
väga tähtis, nii nagu andmete kättesaadavus. Seetõttu loodame, et
käesolevast diskussioonist on abi sätete selgemaks muutmisel või
vähemalt eesmärgiäraste tõlgenduste andmisel). Loodame, et
käivitatud tegevused loovad selgust ning võimalusel panustaksime
omalt poolt ka teema edasistes aruteludes.
123
.
Eesti Vee-ettevõtjate Liit Eesti Vee-ettevõtete Liit toetab kõrge riskiga
tehisintellektisüsteemidele kehtestatud kohustuste jõustumise
edasilükkamist, kuna ilma Euroopa Komisjoni juhiste ja
standarditeta ei ole praktikas võimalik nõuetele vastavust tagada.
Samas on oluline, et edasilükkamise korral oleks esitatud vähemalt
indikatiivne ajakava juhiste ja standardite valmimise kohta, sest
vastasel juhul puudub õigusselgus selle osas, millal vastavad
kohustused jõustuvad. Ühtlasi palume Euroopa Komisjonilt
konkreetseid suuniseid ja näiteid, millised veesektoriga seotud
tehisintellekti süsteemid võivad kuuluda kõrge riskiga süsteemide
regulatsiooni alla. Näiteks, kas ja millistel tingimustel võivad
joogi- ja reovee puhastusprotsesside optimeerimiseks kasutatavad
AI-süsteemid olla potentsiaalselt kõrge riskiga süsteemideks.
Arvestatud osas, mis toetab kõrge
riskiga tehisintellektisüsteemide
tähtaja edasi lükkamist ja
konkreetseid tähtaegu.
Komisjon annab erinevaid juhiseid
juba välja. Vee-ettevõtjate osas
saame eraldi saata Komisjonile
küsimuse.
124
.
Toetame ühtse intsidentidest teavitamise keskkonna (SEP1)
loomist, kuid juhime tähelepanu, et erinevad teavitustähtajad (24h
esmane teavitus NIS22 puhul ja 72h teavitustähtaeg IKÜM puhul)
võivad praktikas vähendada SEP-i praktilist kasu. Seega palume
Arvestatud
Ühtse teavitusakna, täpsemalt
sellega seotud teavituste tähtaegade
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
153
kaaluda erinevate teavitustähtaegade ühtlustamist, mis aitaks kaasa
ettevõtjate halduskoormuse vähenemisele. Samuti võiksid SEP alla
kuuluda ka AI määrusest tulenevad teavitused.
ja teavituste sisu osas on koostatud
seisukoht.
125
.
Seoses avaandmete direktiivi4 muutumisega andmemääruseks meil
sisulisi ettepanekuid ei ole. Hetkel me ei näe vajadust ka muuta
väärtuslike andmestike nimekirju.
Teadmiseks võetud.
126
.
Meie hinnangul vajavad täpsustamist ja lisaselgitusi biomeetriliste
andmete töötlemise alused.
Teadmiseks võetud.
127
.
Meie hinnangul vajab täiendavat analüüsi isikuandmete nn
„kontekstipõhine“ määratlus. Omnibus-paketis pakutud
lähenemine looks olukorra, kus andmete edastamisel peaks töötleja
iga kord eelnevalt hindama, kas ja mil määral on andmete saajal
võimalik nende põhjal isikut tuvastada. See kehtiks ka näiteks
volitatud töötlejate puhul, kellele vastutav töötleja edastab
isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Leiame, et selline üldine
põhimõte ei vähendaks ettevõtjate halduskoormust ega suurendaks
õiguskindlust, vaid pigem vastupidi. Taoline käsitlus võiks olla
põhjendatud üksnes erandina teatud liiki isikuandmete puhul,
näiteks juhul, kui tegemist on isiku kujutisega filmimaterjalil, kus
kujutis on väike ja/või hägune ning isikut ei ole võimalik reaalselt
tuvastada ilma eelneva teadmiseta tema viibimisest filmimise ajal
konkreetses asukohas või näiteks isikule omase riietuse põhjal.
Sellisel juhul on siiski oluline, et võimalikud erandid oleksid väga
täpselt, selgelt ja üheselt mõistetavalt sõnastatud.
Arvestatud. Eesti ei toeta mõiste
täiendamist, vaid palume täiendada
põhjenduspunkti.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
154
128
.
Veriff OÜ Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
(a) lõikesse 2 lisatakse järgmised punktid:
„(k) töötlemine tehisintellekti süsteemi, nagu see on määratletud
määruse (EL) 2024/1689 artikli 3 punktis 1, või tehisintellekti
mudeli arendamise ja toimimise kontekstis, järgides lõikes 5
osutatud tingimusi.
(l) biomeetriliste andmete töötlemine on vajalik andmesubjekti
isiku tuvastamise kinnitamiseks (verifitseerimiseks), kui
biomeetrilised andmed või verifitseerimiseks vajalikud vahendid
on üksnes andmesubjekti ainuvalduses.“
(b) lisatakse järgmine lõige:
„5. Lõike 2 punktis (k) osutatud töötlemise korral rakendatakse
asjakohaseid korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et vältida
isikuandmete eriliikide kogumist ja muud töötlemist. Kui
vaatamata selliste meetmete rakendamisele tuvastab vastutav
töötleja isikuandmete eriliigid treenimiseks, testimiseks või
valideerimiseks kasutatavates andmekogumites või tehisintellekti
süsteemis või tehisintellekti mudelis, peab vastutav töötleja need
andmed eemaldama. Kui nende andmete eemaldamine nõuab
ebaproportsionaalseid jõupingutusi, peab vastutav töötleja igal
juhul viivitamata ja tõhusalt kaitsma neid andmeid selle eest, et
neid kasutataks väljundite loomiseks, avalikustataks või muul viisil
kolmandatele isikutele kättesaadavaks tehtaks.“**
Teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
155
Kommentaarid, tähelepanekud, ettepanekud
Artikli 9 lõike 2 punkti (k) ja artikli 9 lõike 5 lisamine
Ei ole selge, mis on selle täienduse kavandatav eesmärk, eelkõige:
– Kuidas on see muudatus seotud määruse (EL) 2024/1689 (AI-
määrus) artikli 10 lõikega 5, mis lubab isikuandmete eriliikide
töötlemist kallutatuse vähendamise eesmärgil. Ei ole selge, kas AI-
määruse artikli 10 lõiget 5 tuleks siis pidada kohaldatavaks ainult
kõrge riskiga tehisintellekti süsteemidele ning artikli 9 lõike 2
punkt (k) oleks kohaldatav kõigile muudele kui kõrge riskiga
süsteemidele, või kõigile süsteemidele, sealhulgas kõrge riskiga
süsteemidele.
– Kavandatav sõnastus („töötlemine tehisintellekti süsteemi /–/
toimimise kontekstis /–/ või tehisintellekti mudeli puhul“) jätab
mulje, et tehisintellekti süsteemi käitamine on iseenesest
töötlemistoiming, kuigi tehisintellekti süsteem või mudel on
tehnoloogiline vahend ning seda ei tohiks kohelda teisiti kui muid
tehnoloogilisi vahendeid andmete töötlemisel. Koos artikli 9
lõikega 5 võib see sõnastus tekitada isegi segadust tekitava
kohustuse andmeid töötlemisest eemaldada.
– Lisaks on sõnastus äärmiselt tehnoloogiaspetsiifiline ja
keskendub praegusele tehnoloogilisele olukorrale, mis on vastuolus
ELi keskse regulatiivse põhimõttega – tehnoloogianeutraalsusega.
Selle põhimõtte kohaselt peaksid õigusnormid keskenduma
tulemustele ja funktsioonidele, mitte konkreetsetele
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
156
tehnoloogiatele, et vältida innovatsiooni pärssimist, tagada reeglite
tulevikukindlus ning lasta turul valida parimad lahendused.
Kavandatav sõnastus ei arvesta biomeetrilise tehnoloogia
kasutamise tegelikkust. Seadusandja peaks mõistma, et kui
eksisteerivad tehisintellekti mudelid ja süsteemid, mis töötlevad
biomeetrilisi andmeid, siis peavad need mudelid ja süsteemid
olema korrektselt treenitud. Selliste mudelite treenimine ja
kasutamine eeldab, et vastavad andmed on töötlemistoimingute
osa. See tähendab, et neid andmeid kasutatakse väljundite
loomiseks, vastasel juhul ei oleks need süsteemid
toimimisvõimelised. Seetõttu on artikli 9 lõike 5 praegune sõnastus
väga kaugel sellest, kuidas hästi toimiv ja „korrektselt käituv“
tehisintellektil põhinev biomeetriline süsteem tegelikult töötab.
Lisaks seab nõue andmed eemaldada, välja arvatud juhul, kui see
nõuab ebaproportsionaalseid jõupingutusi, äärmiselt kõrge
standardi. See võib oluliselt takistada paljude tehisintellekti
mudelite ja süsteemide arendamist ja toimimist.
Väljend „kaitsta andmeid selle eest, et neid kasutataks väljundite
loomiseks“ on ebaselge, kuna ei ole määratletud, mida „väljundite
loomine“ tähendab. Kuna avalikustamine ja kättesaadavaks
tegemine on käsitletud eraldi, saab „tootmist“ tõlgendada üksnes
kui treeningandmete panuse välistamist tulemustesse. See oleks
aga tehniliselt teostamatu, sest treeningandmed on olemuslikult osa
tulemuste kujunemisest.
Ettepanekud:
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
157
Eemaldada artikli 9 lõike 2 punktist (k) mõiste „toimimine“
(operation).
Sõnastada artikli 9 lõige 5 ümber nii, et see kõlaks järgmiselt:
„Lõike 2 punktis (k) osutatud töötlemise korral rakendatakse
asjakohaseid korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et vältida
isikuandmete eriliikide ebavajalikku töötlemist.“
Teise võimalusena sõnastada artikli 9 lõige 5 järgmiselt:
„Lõike 2 punktis (k) osutatud töötlemise korral rakendatakse
asjakohaseid korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et vältida
isikuandmete eriliikide kogumist ja muud töötlemist. Kui
vaatamata selliste meetmete rakendamisele tuvastab vastutav
töötleja isikuandmete eriliigid treenimiseks, testimiseks või
valideerimiseks kasutatavates andmekogumites või tehisintellekti
süsteemi või tehisintellekti mudeli TOIMIMISE käigus, peab
vastutav töötleja need andmed eemaldama ESIMASEL
VÕIMALUSEL. Kui nende andmete eemaldamine nõuab
ebaproportsionaalseid jõupingutusi VÕI ON VASTUOLUS
TEHISINTELLEKTI SÜSTEEMI VÕI MUDELI
EESMÄRGIGA, peab vastutav töötleja igal juhul viivitamata ja
tõhusalt kaitsma neid andmeid selle eest, et neid kasutataks
väljundite loomiseks, avalikustataks või muul viisil kolmandatele
isikutele kättesaadavaks tehtaks, RAKENDADES
ASJAKOHASEID KORRALDUSLIKKE JA TEHNILISI
MEETMEID.“.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
158
129
.
Artikli 9 lõike 2 punkti (l) ja põhjenduse (34) lisamine
Ei ole selge, mis on selle täienduse kavandatav eesmärk, eelkõige:
– Mida see säte peaks võimaldama?
– Mille eest see säte peaks andmesubjekte kaitsma, arvestades
üldisest keelust (artikli 9 alusel) tehtavat erandit?
Meie lähenemisviis on, et leevendus peaks võimaldama kahte
elementi:
i) luua raamistiku biomeetria kasutamiseks turvalise ja üha laiemalt
levinud turvafunktsioonina, mida ettevõtted saavad oma tavapärase
äritegevuse käigus rakendada, järgides samal ajal juba niigi tugevat
privaatsusraamistikku; ning
ii) pettuste ennetamist suures ulatuses, tagades samal ajal hea ja
sujuva kasutajakogemuse. Seetõttu ei arvesta üksnes kasutaja
verifitseerimise nõuete leevendamine sellega, et paljud pettuste
ennetamise protsessid põhinevad üks-mitmele („autentimine“),
näiteks kontole sisselogimise ja parooli lähtestamise
võimaldamisel biomeetria abil.
Andmesubjektide kaitsmise osas võimalike riskide eest, mis
tulenevad isikuandmete eriliikide töötlemisest, näib seadusandja
rõhutavat „andmesubjekti ainukontrolli“. „Ainukontroll“ viitaks
väga vähestele tehnoloogilistele lahendustele, mida praktikas
tänapäeval peaaegu ei kasutata – enamasti kasutatavad
tehnoloogiad jätavad andmed teenuseosutaja kontrolli alla
Teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
159
verifitseerimise või autentimise eesmärgil.
Täpsemalt ei täida andmesubjekti „ainukontroll“ eesmärki kaitsta
tema õigusi, sest arvestades aluseks oleva tehnoloogia keerukust ei
ole tehniline kontroll protsessi üle see, mis tegelikult kaitseb
andmesubjekti peamiste riskide eest. Andmesubjekt saab suurema
kaitse siis, kui:
i) aluseks olev tehnoloogia on turvaline (nt kasutatakse
krüpteerimist, nagu ettepanekus juba viidatud); ja
ii) andmesubjekt on töötlemisest teadlik ning saab valida, kas ta
soovib sellega hõlmatud olla või mitte.
Seetõttu tuleks rõhk asetada mitte tehnilisele „ainukontrollile“,
vaid asjaolule, et isiku tuvastamise kinnitamine isikuandmete
eriliikide abil (nii verifitseerimine kui ka autentimine) toimub
andmesubjekti taotlusel või tema poolt soovitud teenuste raames.
Põhjenduse praegune sõnastus näib käsitlevat väga kitsast
tehnoloogilist lahendust, mis on vaid üks või väga piiratud hulk
privaatsust säilitavaid tehnoloogiaid.
Ettepanekud:
Laiendada biomeetria kasutusjuhtumeid ka autentimisele lisaks
verifitseerimisele. Ideaalis hõlmaks laiendus ka pettuste ennetamist
ja avastamist;
Mõiste „ainukontroll“ tuleks üle vaadata nii, et kontroll oleks
teenuseosutaja, mitte üksnes andmesubjekti käes. Selline
lähenemine tagaks andmete tehnilise turvalisuse ning seoks
töötlemistoimingud tegevustega, mis on otseselt või kaudselt
seotud andmesubjekti poolt taotletud teenustega. Peamised
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
160
eesmärgid peaksid jääma andmete turvalisus ja andmesubjekti
teavitatus (läbipaistvus).
130
.
Sotsiaalministeerium Toetab Digitaalse Omnibus’e eesmärki vähendada bürokraatiat ja
lihtsustada reegleid. Positiivne on, et väiksematele ettevõtetele
antakse rohkem aega ja lihtsamaid nõudeid ning Euroopa tasandil
luuakse ühtne järelevalve. Samas tekitab muret, et mõned inimeste
kaitseks mõeldud reeglid hakkavad kehtima alles 2027–2028, mis
võib kaasa tuua riske. Tundlike andmete kasutamine kallutatuse
kontrolliks on vajalik diskrimineerimise vältimiseks, kuid see toob
kaasa privaatsusriskid, mistõttu tuleb andmeid rangelt kaitsta.
Lisaks võib AI kasutamise läbipaistvuse vähenemine muuta
inimestele raskemaks aru saada, kus ja kuidas algoritme
kasutatakse. Sotsiaalministeeriumi soovitus on hoida inimeste
õigused ja turvalisus esikohal, tagada tugev järelevalve tundlike
andmete kasutamisel ning avalikus sektoris teavitada AI
kasutusest ka siis, kui seadus seda ei nõua. Andmete vaates juhime
tähelepanu, et isikuandmete mõiste muutmist ei saa teha
kiirustades – selle muudatuse mõjud vajavad põhjalikku kaalumist.
See mõiste on kogu andmekaitse vundament.
1. Seni on pseudonüümseid isikuandmeid käsitletud
isikuandmetena, millele kohalduvad samaväärsed kaitsemeetmed,
mis isikuandmetelegi. Pseudonüümsete andmete eristamine
võimaldab üle vaadata sellistele andmetele kohalduvad meetmed ja
sellist reeglite lõdvendamist ka plaanitakse. Juhime tähelepanu, et
kui pseudonüümsete andmete töötlusreegleid plaanitakse
lihtsustada, siis ei tohiks järele anda andmete volitamata
1 – Eesti ei poolda mõiste
täiendamist, vaid teeb ettepaneku
täiendada põhjenduspunkti.
2 – teadmiseks võetud.
3 – teadmiseks võetud.
4 – Eesti leiab, et erinevates EL
õigusaktides ette nähtud
teavitamistähtaegu tuleks ühtlustada.
5- teadmiseks võetud.
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
161
juurdepääsu kaitsmemeetmetes (korralduslikud ja tehnilised
meetmed). Ka algatuses endas tuuakse esile erisusi, et
pseudonüümsete andmete töötlemisel tuleb vältida isikuandmete
kogumist, nende tuvastamisel tuleb need eemaldada ja kui nende
eemaldamine on keeruline, siis tuleb kaitsta. Teeme ettepaneku
mitte märkimisväärselt järele anda andmete volitamata juurdepääsu
kaitsemeetmetes, sest risk isikandmete tuvastamiseks jääb igal
juhul alles.
2. Andmete valdkonda reguleerivate määruste ja direktiivide
ülevaatamisel, ühtlustamisel ja konsolideerimisel tuleb üle vaadata
ka Euroopa Terviseandmeruumi määrus teemades, kus üldiselt
planeeritakse reeglite lihtsustamist. Näiteks näeb määrus ette
samaväärseid kaitsemeetmeid terviseandmetele isikuandmete ja
pseudonüümsete andmete töötlusele teiseses andmekasutuses.
Terviseandmed eriliigiliste andmetena vajavadki arusaadavalt
rangemaid kaitsemeetmeid, kuid peaksime vältima olukorda, kus
tekivad vastuolud EL määruse vahel, pärssides valdkondade
vahelisi andmetöötlusi erinevalt kohalduvate reeglite tõttu ning
mõnes kohas võib lihtsustamine ka selle määruse kontekstis kõne
alla tulla analoogselt algatuses esitatuga.
3. Algatuses tuuakse esile, et AI liivakastides kasutatavate
andmete jagamise ja kaitse osas on ette nähtud täiendavad
meetmed, et vältida andmete väärkasutust ja tagada andmete
konfidentsiaalsus. Juhime tähelepanu, et terviseandmete
kontekstis räägitakse turvalistest andmetöötluskeskkondadest
(SPE). AI liivakastide ja SPE-de nõuded võiksid olla vähemalt
Seletuskirja lisa 1. Kaasamistabel
162
sarnased, osaliselt samad. Võimalusel tuleks nimetatute
koostalitusvõimes veenduda. Samuti tuleb jälgida, et ei tekiks siin
vastuolusid, sest terviseandmeid võib töödelda vaid selleks ette
nähtud SPE-des teiseses kasutuses, sh innovatsiooni eesmärgil.
4. Andmelekkest teavitamine peab toimuma viivitamata ja
võimaluse korral mitte hiljem kui 96 tunni jooksul pärast
rikkumisest teada saamist. Selle aja pikendamine ei taga
andmelekete puhul kiiret sekkumist ja seeläbi tagajärgede
leevendamist. Jääb arusaamatuks, miks on päriselt pikendamine
vajalik. Kaasaegse tehnoloogilise võimekuse tingimustes on 96
tundi väga pikk aeg.
5. Suhtume üldiselt ettevaatlikult AI treenimise käigus tekkivate
eriliigiliste isikuandmete töötlemise lubamiseks juhtudel, kus
see ei ole eesmärgi jaoks vajalik. Kuigi sellise sätte kohaldumise
tingimusi on kitsendatud, millistel juhtudel see oleks lubatud, siis
eriliigiliste isikuandmete töötlemist ei tohiks sellisel viisil lubada.
Selliste andmete kogumine ja kasutamine võiks jääda rangemate ja
läbipaistvamate kaitsemeetmete alla. Sellisel viisil eriliigiliste
andmetele lubatavuse piiri on praktikas keeruline rakendada ja ka
kontrollida.
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
.02.2026
Päevakorrapunkt nr ...
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi kohta
1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni
digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi (Omnibus VII) kohta.
1.1. Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpakettide üldised põhimõtted
1.1.1. Eesti toetab Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpakettide raames ELi
andmeõiguse reeglistiku lihtsustamist, et vähendada ettevõtjate ebavajalikku halduskoormust
ja avaliku sektori töökoormust ning võimaldada andmeid turvaliselt jagada.
1.1.2. Eesti peab oluliseks, et isikuandmete kaitse regulatsiooni muudatused ei too kaasa
tehisaru kasutusele võtmise ja treenimise senisest keerukamaks muutmist (näiteks peab ka
avalik sektor saama vajadusel tehisaru lahendusi treenida) ega muuda EL põhiõiguste hartas
sätestatud põhiõiguste olemust. Õigusaktide muudatustega peavad komisjonilt kaasnema
põhjalikud mõjuanalüüsid.
1.1.3. Eesti leiab, et Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpakettide menetlemisel tuleb
arvestada, et käsitletavad teemad on sisulised, erineva ajakriitilisuse ja mõjuga ning omavahel
seotud. Seetõttu tuleb esmajärjekorras lahendada kõige ajakriitilisemad küsimused, millel on
vahetu mõju õiguskindlusele ja regulatsiooni õigeaegsele rakendamisele, eelkõige suure riskiga
tehisintellekti määruse rakendumistähtaja sätete kehtima hakkamise edasi lükkamine.
1.1.4. Eesti peab oluliseks, et kõigi Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpakettide
raames tehtavate muudatuste puhul arvestatakse läbivalt küberturvalisuse nõuetega ning need
muudatused ei vähendaks küberturvalisuse taset.
1.2. Üldises digikoondpaketis välja toodud andmeõiguse muudatused
1.2.1. Eesti toetab ühtse ELi andmemääruse loomist, mis koondab süsteemselt ja terminoloogiat
ühtlustades avaandmete direktiivi, andmehaldusmääruse ning mitteisikustatud andmete vaba
liikumise normid.
1.2.2. Eesti peab vajalikuks Euroopa Liidu tasemel väärtuslike andmestike kategooriate
laiendamist, samas leiab Eesti, et avalikustada ei tohi andmestikke, mis seavad ohtu riigi sise-
ja välisjulgeoleku. Täiendavate väärtuslike andmestike kategooria kehtestamisel tuleb
arvestada mõjuga väiksematele liikmesriikidele.
1.2.3. Eesti leiab, et üldise digikoondpaketi ettepaneku tulemusena peab olema uues
andmemääruses selgelt reguleeritud, millistel tingimustel võivad isikuandmed olla
avaandmeteks. Isikuandmete avaldamine võib avaandmetena olla lubatud, kui andmesubjekt
on selleks andnud oma nõusoleku või õigusega on ette nähtud andmete avalikustamine.
1.2.4. Eesti toetab privaatsustehnoloogiate laialdasemat kasutamist erinevate andmete kaitseks,
sealhulgas tuleb anda Komisjoni juhised selliste tehnoloogiate kasutamise võimaluste ja
kriteeriumite kohta. Eesti ei näe vajadust privaatsustehnoloogiate kasutusvõimaluste juhised
anda EL õigusaktiga.
1.2.5. Eesti toetab ettepanekut kaotada nõue andmevahendusteenuste teavitamiseks ning
leevendada andmevahendusteenusele kohalduvaid nõudeid täiendavate lisateenuste osutamise
lubamisega.
1.2.6. Eesti toetab ettepanekut muuta ELi andmemäärust nii, et avalikul sektoril on õigus saada
erasektorilt hädaolukorras andmeid, kuid peab oluliseks, et selle sätte rakendamisel
arvestatakse inimeste põhiõigustega ning liikmesriikides kohaldatakse seda ühtsetel alustel.
Andmete edastamisel tuleb eelistada isikustamata andmete edastamist või kui see pole
võimalik, siis tuleb kaaluda sobivate privaatsuskaitsetehnoloogiate kasutamist.
1.2.7. Eesti toetab ettepanekuid Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu mandaadi
laiendamiseks, tugevdades nõukogu rolli andmepoliitika ja -korralduse, piiriülese
andmevahetuse ja liiduülese tehnilise koostöö koordineerimisel.
1.2.8. Eesti toetab ettepanekut tunnistada kehtetuks veebipõhiste vahendusteenuste määrus
(EL) 2019/1150. Õigusselguse tagamise eesmärgil toetame seda, et selle määruse teatud
(digikoondpaketis väljatoodud) sätted kehtivad kuni neile viitavate EL õigusaktide muutmiseni,
seda tähtajaga hiljemalt 31. detsember 2032.
1.3. Üldises digikoondpaketis väljatoodud ühtse teavitusakna ettepaneku ja muud
kübervaldkonna seisukohad
1.3.1. Eesti toetab ettepanekut luua küberintsidentide, isikuandmetega seotud rikkumiste kui ka
muude samalaadsete juhtumite raporteerimiseks ühtne teavitusaken. Ühtse teavitusakna
loomisel on oluline tagada, et intsidentidest raporteerimine on turvaline, juurdepääsetav vaid
vajalikele osapooltele, ei tõsta liikmesriikide kulusid ja kasutab ära olemasolevaid
liikmesriikide lahendusi ning praktikaid. Ühtse akna loomine peab vähendama ka ettevõtjate
halduskoormust ja kulu Euroopa Liidu eelarvele. Ennekõike tuleb lisaks teavituste sisu
ühtlustamisele digikoondpaketi raames ühtlustada ka erinevates õigusaktides olevate teavituste
esitamise tähtaegu.
1.3.2. Eesti teeb ettepaneku, et ühtse teavitusaknaga seonduvalt ühtlustatakse küberintsidentide
taksonoomiat, lisades vastava ülesande ELi ameti ENISA põhiülesannete hulka. Eesti leiab, et
ENISA koostatud küberintsidentide taksonoomia kasutamine peab olema kohustuslik liidu-
üleselt.
1.3.3. Eesti toetab seda, et küberintsidentidest teavitamise ühtse teavitusakna loomine,
arendamine ja haldamine muutub ELi ameti ENISA üheks põhiülesandeks. Eesti teeb
ettepaneku majutada ühtne teavitusaken ELi ameti eu-LISA juures Eesti peakontori
infrastruktuuris, lisades vastava ülesande eu-LISA põhiülesannete hulka.
1.3.4. Eesti teeb ettepaneku finantssektori digitaalset tegevuskerksust sätestavat määrust ehk
DORA määrust ja vajadusel ka NIS2 direktiivi lihtsustada nii, et DORA määruse
kohaldamisalas olevad finantssektori ettevõtjad ei tohi nõuda DORA määruse turvalisuse
nõuetele vastavust kolmandast isikust IKT-teenuste osutajatelt, kes vastavad NIS2 direktiivis ja
selle alusel kehtestatud nõuetele.
1.4. Üldises digikoondpaketis väljatoodud isikuandmete kaitse üldmääruse muutmise
seisukohad
1.4.1. Eesti ei toeta ettepanekut reguleerida isikuandmete kaitse üldmääruses tehisaru kui ühte
tehnoloogilist lahendust. Eesti on seisukohal, et säilima peab IKÜM-i tehnoloogianeutraalsuse
põhimõte. Samas ei tohi digikoondpaketi muudatused kaasa tuua tehisaru kasutusele võtmise
ja treenimise senisest keerukamaks muutmist. Tehnoloogiaarenduseks isikuandmete töötlemine
peab olema võimalik kõigil IKÜM-i andmetöötluse õiguslikel alustel. Eesti toetab, et
tehnoloogia arendamiseks, mis on hõlmatud teadusuuringu mõistega, peab asjakohaste
kaitsemeetmete rakendamisel olema lubatud töödelda ka eriliiki isikuandmeid. Eesti leiab, et
õiguskindluse suurendamiseks tuleb IKÜM-is täpsustada laiemalt teadusuuringuga (sh
tehnoloogiaarendusega) seonduvaid kaitsemeetmeid, mis omakorda ei tohi olla andmetöötlust
liiga piiravad. Tehnoloogia arendamine ja käitamine on erinevad töötlemistoimingud ja vajavad
Eesti hinnangul eraldiseisvat andmetöötluse õiguslikku alust.
1.4.2. Eesti toetab teadusuuringute mõiste avamist IKÜM-is, kuna see suurendab õigusselgust.
Teadusuuringute mõiste peab hõlmama ka tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti, arendamist.
Isikuandmete mõiste sisustamine IKÜM-is peab olema kooskõlas Euroopa Kohtu antud
tõlgendusega ja põhiteksti täiendamisele tuleb eelistada määruse põhjenduspunktidesse
selgituste lisamist. IKÜM-i muutmise käigus tuleb vältida uute määratlemata õigusmõistete
kasutuselevõttu. Mõistete muutmisel IKÜM-s tuleb vastavad muudatused teha ka
õiguskaitseasutuste andmekaitsedirektiivis. Erinevate isikuandmete kaitset reguleerivate
Euroopa Liidu õigusaktide muudatuste kohaldamisaeg peab olema ühtlustatud.
1.4.3. Eesti toetab ettepanekut kehtiva õiguse täpsustamiseks, mille kohaselt loetakse
isikuandmete edasist töötlemist teadus- või ajaloouuringute, statistilisel või avalikes huvides
toimuva arhiveerimise eesmärgil kooskõlas olevaks töötluse algsete eesmärkidega.
Andmetöötluse eesmärkide kooskõla ei loo Eesti hinnangul iseseisvat õiguslikku alust
andmetöötluseks, sh ei anna õigust täiendavaks andmehõiveks ja seda tuleks vastavalt määruse
muutmisel põhjenduspunktis käsitleda.
1.4.4. Eesti toetab biomeetriliste andmete kasutamise lubamist isikusamasuse kinnitamiseks.
Samas on Eesti seisukohal, et ettepanekus toodud tingimus, et andmed või kontrollivahendid
peavad olema ainult andmesubjekti kontrolli all, ei ole praktiliselt teostatav. Eesti leiab, et nõue
tuleks sõnastada nii, et see oleks seotud isiku poolt protsessi algatamise või konkreetse teenuse
taotlemisega.
1.4.5. Eesti on seisukohal, et automatiseeritud töötlusel, sh profiilianalüüsil põhinevate otsuste
regulatsioon IKÜM-is peab olema selgelt sõnastatud andmesubjekti õigusena.
Automatiseeritud töötlusel põhinevaid, andmesubjektile õiguslikke tagajärgi kaasa toovaid või
talle märkimisväärset mõju avaldavaid, otsuseid tohib teha üksnes piiritletud juhtudel ning
vastutav töötleja peab sellise andmetöötluse suhtes rakendama täiendavaid kaitsemeetmeid, sh
peab andmesubjektil säilima õigus isiklikule kontaktile, et väljendada oma seisukohta ja otsust
vaidlustada.
1.4.6. Eesti ei toeta ettepanekut piirata andmesubjekti õigusi selliselt, et õigus oma andmetega
tutvuda oleks andmesubjektil üksnes andmekaitselistel eesmärkidel. Andmetega tutvumise
õigus peab olema andmesubjektil ka muul juhul kui üksnes andmekaitsega seonduvalt.
1.4.7. Eesti on seisukohal, et Euroopa Andmekaitsenõukogul tuleb anda täpsustavad juhised
isikuandmete kaitse alastest rikkumistest teavitamise kohta, eelkõige mida peetakse alusetuks
viivituseks ja kõrgeks ohuks. Eesti ei toeta rikkumistest teavitamise lävendi tõstmist kõrge
ohuga intsidentideni, vaid soovib, et teavitamise lävend on seotud ohtudega, mida ei saa pidada
väikeseks.
1.4.8. Eesti leiab, et ettepanekuga tuleb säilitada Euroopa Andmekaitsenõukogu senised
pädevused ja nende arvelt ei ole asjakohane suurendada Euroopa Komisjoni pädevusi. Eesti on
seisukohal, et ka edaspidi peab Euroopa Andmekaitsenõukogu andma ühtseid juhiseid IKÜM-
i tõlgendamisega seotud küsimustes.
1.4.9. Eesti toetab ettepanekut lihtsustada nõudeid seoses isikuandmete salvestamisega
lõppseadmes (nn küpsised), kuna see leevendab nõusoleku väsimust. Eesti peab oluliseks, et
küpsiste puhul oleks ajaline kehtivus määratud nii keeldumisele kui ka nõusoleku andmisele.
Juhul kui isik on andnud nõusoleku lõppseadmes isikuandmete salvestamisele, peaks Eesti
hinnangul ka sellisel juhul teatud ajaperioodi tagant temalt üle küsima, kas ta jätkuvalt on nõus
tema poolt eelnevalt andmetöötluseks antud nõusolekuga.
1.4.10. Eesti teeb ettepaneku, et liikmesriigi andmekaitse järelevalveasutustel peab olema
võimalus jätta kaebused läbi vaatamata, kui need ei ole andmekaitse normide täitmise tagamise
seisukohalt prioriteetsed.
1.5. Tehisaru regulatsioon koondpaketis väljatoodud EL tehisintellekti määruse muutmise
seisukohad
1.5.1. Eesti toetab tehisintellekti määruse muutmist eesmärgiga anda üldotstarbeliste
tehisintellektimudelite ja väga suurtel digiplatvormidel või otsingumootorites rakendatavate
tehisintellekti süsteemide järelevalve ülesanne Euroopa tehisintellekti ametile, kuid selline AI
ameti järelevalve peab olema piiriüleste ja süsteemsete riski aspektide osas, milles liikmesriigi
pädevusest ja võimekusest üksi ei piisa. Tehisintellekti ameti järelevalve pädevus ei tohi
dubleerida siseriiklikku järelevalve pädevust ega takistada siseriiklikku järelevalvet, kus riigil
on suveräänsus, pädevus ja mõistlik võimalus järelevalvet ise teostada. Lisaks on oluline väga
suurte digiplatvormide või otsingumootorite pakkujate järelevalve nõuete ühtlustamine
erinevate Euroopa Liidu õigusaktide vahel, tagamaks neile ühtne Euroopa järelevalveraamistik.
1.5.2. Eesti toetab tehisintellekti määruses väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele
ettenähtud lihtsustusmeetmete laiendamist väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga
ettevõtetele, et vähendada nende halduskoormust ja toetada konkurentsivõimet.
1.5.3. Eesti toetab tehisintellekti määrusega kõrge riskiga AI süsteemide pakkujatele
kehtestatud nõuete edasilükkamist, et anda Euroopa Komisjonile täiendavat aega standardite ja
juhiste väljatöötamiseks. Lisaks peab avalikule ja erasektorile jääma piisav aeg, et oma
tegevused loodud standardite ja juhistega kooskõlla viia. Nõuete kohaldumise tähtaja
prognoositavuse eesmärgil tuleb paindlike tähtaegade asemel kehtestada kindlad
rakendustähtajad.
1.5.4. Eesti on teatud tingimustel valmis toetama ettepanekut, mis võimaldaks isikuandmeid
töödelda tehisaru kallutatuse avastamiseks ja kõrvaldamiseks. Sellisel töötlusel peavad olema
rakendatud piisavad privaatsuskaitse meetmed, vajadus eriliigiliste andmete töötluseks peab
olema põhjendatud ega tohi olla vaikimisi lubatud eelduseks. Taolist uut sätet AI määruses ei
tohi lugeda eraldiseisvaks andmetöötluse õiguslikuks aluseks.
1.5.5. Eesti peab oluliseks tehisaru regulatiivsetes testkeskkondades ja reaalsetes tingimustes
testimise võimalusi, kuid Euroopa Liidu tasandil ei tohi regulatsioone kinni kirjutada, takistada
innovatsiooni ega ohtu seada põhiõiguste kaitset. Eesti toetab AI ameti juurde regulatiivse
testkeskkonna loomist, kui see loob lisandväärtust siseriiklike testkeskkondade ees, näiteks
toetab piiriüleste süsteemide testimist ja ei dubleeri riigisiseseid testkeskkondasid.
1.5.6. Eesti toetab ettepanekut muuta tehisintellekti määruses põhiõigusi kaitsvate asutuste
volitusi viisil, mis suunab põhiõigusi kaitsvaid asutusi ja turujärelevalveasutusi koostööle ning
väldib järelevalvatavatel korduvat dokumentide esitamist, kuid ei piira põhiõigusi kaitsvate
asutuste pädevust teha järelevalvetoiminguid.
1.5.7. Eesti peab oluliseks digi- ja tehisaru oskuste arendamist, mis toetab nii innovatsiooni,
konkurentsivõimet kui ka kaasavat osalemist tehisarupõhises digipöördes. Selliste oskuste
arendamine peab toimuma erinevate osapoolte, sealhulgas tehisaru juurutajate ja pakkujate ning
avaliku sektori koostöös.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja
teha seisukohad teatavaks Eestis valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kristen Michael Keit Kasemets
peaminister riigisekretär
1
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi kohta”
Euroopa Komisjon avaldas 19.11.2025 digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi (nn
digiomnibussi), mis sisaldab ettepanekuid nii Euroopa Liidu digivaldkonna õigusaktide
muutmiseks kui ka tehisintellekti määruse muutmiseks. Samuti tehakse ettepanekud muuta
isikuandmete kaitse üldmäärust, EL institutsioonide andmekaitsemäärust ning
küberintsidentidest teavitamise raamistikku.
Digivaldkonna koondpakett keskendub ELi digi- ja andmereeglite lihtsustamisele,
koondades ja ühtlustades mitmest eraldi õigusaktist tulenevaid kohustusi. Selle eesmärk on
vähendada ettevõtjate halduskoormust, vältida kattuvaid nõudeid ning parandada
õiguskindlust. Olulisemad muudatused hõlmavad eriliiki isikuandmete ning biomeetriliste
andmete kasutamise tingimusi, aruandlus- ja teavitamiskohustuste lihtsustamist ning
vastutavate töötlejate koormuse vähendamist madala riskiga andmetöötlusel.
Tehisaru pakett keskendub AI määruse rakendamise selgemaks ja
innovatsioonisõbralikumaks muutmisele, lähtudes riskipõhisest lähenemisest. Ettepanekute
eesmärk on vähendada madala riskiga AI-süsteemide regulatiivset koormust ning pakkuda
rohkem paindlikkust väikeettevõtetele. AI koondpaketiga tehakse ettepanek kõrge riskiga
AI-süsteemide pakkujatele kehtestatud nõuete edasilükkamiseks, et anda täiendav aeg
standardite väljatöötamiseks. Samuti nähakse ette ELi tasandil AI testkeskkonna loomine.
Eesti peamised seisukohad digivaldkonna koondpaketi kohta sisaldavad järgmist:
- Eesti toetab digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi raames Euroopa andmeõiguse
reeglistiku lihtsustamist vähendamaks ebavajalikku ettevõtjate halduskoormust ja avaliku
sektori töökoormust, muutes nii Euroopa andmeõiguse rakendamise tõhusamaks ning
lihtsamaks.
- Eesti jaoks on oluline, et isikuandmete kaitse regulatsiooni muutmine ei tooks kaasa AI
kasutusele võtmise ja treenimise senisest keerukamaks muutmist ega muudaks EL
põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste olemust. Näiteks peab ka avalik sektor saama
vajadusel treenida tehisaru lahendusi. Õigusaktide muudatustele peavad eelnema
põhjalikud mõjuanalüüsid.
- Eesti leiab, et digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi menetlemisel tuleb arvestada, et
käsitletavad teemad on sisulised, erineva ajakriitilisuse ja mõjuga ning omavahel seotud.
Seetõttu tuleb esmajärjekorras lahendada kõige ajakriitilisemad küsimused, millel on
vahetu mõju õiguskindlusele ja regulatsiooni õigeaegsele rakendamisele, eelkõige suure
riskiga tehisintellekti määruse rakendumistähtaja sätete kehtima hakkamise edasi
lükkamine.
2
1. Sissejuhatus
Seisukohad on seotud järgnevate Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpakettidega:
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/679,
(EL) 2018/1724, (EL) 2018/1725 ja (EL) 2023/2854 ning direktiive 2002/58/EÜ, (EL)
2022/2555 ja (EL) 2022/2557 seoses digivaldkonna õigusraamistiku lihtsustamisega ning
tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2018/1807, (EL) 2019/1150, (EL) 2022/868 ja direktiiv
(EL) 2019/1024 (digivaldkonna koondpakett), (edaspidi ka üldine digikoondpakett)1;
Sellega seotud muudatusettepanekute üldine eesmärk on Euroopa andmeõiguse lihtsustamine ja
ettevõtete halduskoormuse vähendamine. Lisaks soovitakse andmeõiguse juhtimise ja tõhusa
jõustamise parandamise kaudu vähendada nõuete keerukust, ettevõtete ja asutuste halduskulusid.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määruseid (EL) 2024/1689
ja (EL) 2018/1139 seoses tehisintellekti käsitlevate ühtlustatud õigusnormide (tehisintellekti
käsitlev digivaldkonna koondpakett) rakendamise lihtsustamisega, (edaspidi ka tehisaru
regulatsiooni koondpakett).2
Tehisaru regulatsiooniga seotud muudatusettepanekute üldine eesmärk on tugevdada
tehisintellekti ameti teatud kategooriate tehisaru süsteemide seiret ja järelevalvet ning hõlbustada
uuenduslike tehisaru süsteemide arendamist ja testimist ELi tasandil range regulatiivse
järelevalve all enne nende süsteemide turule laskmist või muul viisil kasutuselevõttu. Lisaks
soovitakse muudatustega tõhustada tehisintellekti määruse tehisaru süsteemidega seotud
eeskirjade juhtimist ja tõhusat jõustamist. Muudatustega nähakse ette ELi tasandil
katsekeskkonna loomine, mis võimaldaks piiriülest tegevust ja testimist.
Euroopa andmeõigus, sh tehisaru regulatsioon, on keerukas ja fragmenteeritud. Erinevad
põhimõtted, reeglid, nõuded ja kohustused on erinevates õigusaktides, mis kasutavad muuhulgas
kohati erinevaid termineid sarnastele asjadele. Haldus- ja töökoormus on erinevatele
rakendajatele märkimisväärne. See kõik mõjutab ka Eestis Euroopa andmeõiguse rakendamist,
mistõttu on probleem aktuaalne ka Eestis.
Esialgse hinnangu kohaselt toob algatus kaasa positiivseid mõjusid majandusele,
infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, inimeste õigustele ning riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Samas võivad muudatused nõrgestada
isikuandmete kaitset ja teha inimeste jaoks oma õiguste kasutamise keerulisemaks.
Tegemist on seadusandliku tavamenetlusega. Digivaldkonna lihtsustamise koondpakettide
vastuvõtmiseks nõukogus on vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Nende koondpakettide
1 Proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council amending Regulations (EU) 2016/679,
(EU) 2018/1724, (EU) 2018/1725, (EU) 2023/2854 and Directives 2002/58/EC, (EU) 2022/2555 and (EU)
2022/2557 as regards the simplification of the digital legislative framework, and repealing Regulations (EU)
2018/1807, (EU) 2019/1150, (EU) 2022/868, and Directive (EU) 2019/1024 (Digital Omnibus), COM (2025) 837.
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:52025PC0837. 2 Proposal for a regulation of the European Parliament and of the council amending Regulations (EU) 2024/1689
and (EU) 2018/1139 as regards the simplification of the implementation of harmonised rules on artificial
intelligence (Digital Omnibus on AI), COM/2025/836 final. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=celex:52025PC0836.
3
menetluse ajakavad on veel kujunemisel, kuid esialgse info pinnalt soovitaksetehisaru
regulatsiooni koondpaketi üldine lähenemine kokku leppida 2026. aasta suveks. Koondpakettide
subsidiaarsustähtaeg on 16.03.2026.
Eelnõu on seotud mitmete Eesti EL poliitika 2025-2027 prioriteetidega (edaspidi ELPOL)3 .
Eelkõige on oluline, et ELi andmevaldkonnas suureneks õigusselgus ja –kindlus.
Eelnõu ei ole otseses seoses eelnõu seletuskirja kirjutamise ajal menetluses oleva muu riigisisese
eelnõuga.
2. Koostajad
Seisukohad ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) üldosakonna
kommunikatsiooni ja väliskoostöö talituse Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö juht Kristiina
Krause ([email protected]), digiriigi osakonna digiriigi poliitika ja arenduse talituse
juhataja Birgit Lüüs-Jakobs ([email protected]), sama talituse projektijuht Hendrik
Roland Helm ([email protected]), sama talituse digiarengu valdkonna
strateegiajuht Anna-Liisa Pärnalaas ([email protected]), sama osakonna AI ja
andmete talituse juhataja Ott Velsberg ([email protected]), sama talituse andmehalduse
programmijuht Kuldar Aas ([email protected]), sama talituse bürokrati teenuste
projektijuht Allar Laaneleht ([email protected]), sama osakonna IT õiguse talituse
nõunik Mait Heidelberg ([email protected]), sama talituse juhataja Stina Avvo
([email protected]), õiguspoliitika osakonna andmekaitseõiguse talituse juhataja Kristi
Värk (kristi.vä[email protected]), sama talituse nõunikud Kristel Niidas ([email protected])
ja Helen Uustalu ([email protected]), digitaristu ja küberturvalisuse osakonna riikliku
küberturvalisuse talituse küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ([email protected])
ning sama talituse rahvusvahelise küberturvalisuse koostööjuht Carmen Raal
Digiriigi valdkonna eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi asekantsler Lauri Luht
([email protected]), küberturvalisuse valdkonna eest asekantsler Tõnu Grünberg
([email protected]) ja andmekaitse valdkonna eest asekantsler Heddi Lutterus
3. Sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu on seotud mitmete Eesti EL poliitika prioriteetidega. Eelkõige on oluline, et ELi andmete
ja tehisintellekti valdkonnas suureneks õigusselgus ja -kindlus. Selleks tuleb komisjonil tagada
tehisintellekti testkeskkondade ehk liivakastide loomine ELis, et anda ettevõtjatele ja avaliku
sektori asutustele kindlus oma toote või teenuse ELi nõuetele vastavuse kohta (ELPOL p 69).
Samuti on ELPOLi vaatest oluline ELi tasandil kehtestatud väärtuslike andmestike loetelu, mille
suhtes tuleks olemasolevate riskide või ohuhinnangute tõttu kehtestada ühtsed avalikustamise
piirangud (ELPOL p 67) ning ELis tuleb soodustada privaatsustehnoloogiate ja turvaliste
andmetöötluskeskkondade kasutuselevõttu, et tagada andmete kasutamine ja väärindamine
privaatsust tagaval viisil. Euroopa Komisjonil tuleb anda juhised ja luua selgus, millised
3 Riigikantselei. Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025 – 2027. Kättesaadav: https://riigikantselei.ee/el-
poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/eesti-euroopa-liidus/eesti-eli-poliitika (05.01.2026).
4
privaatsustehnoloogiad on põhiõiguste kaitse seisukohalt ELis piisavad ja nõuetele vastavad
(ELPOL p 70).
3.1. EL digivaldkonna lihtsustamise koondpakettide sisu muudatused õigusaktide kaupa
a. Üldise digikoondpaketiga tehti andmeõiguse aktide muutmiseks järgnevad ettepanekud:
Andmeõiguse erinevate aktide liitmine andmemäärusega: mitteisikustatud andmete vaba
liikumise määrus, andmehaldusmäärus, avaandmete direktiiv. Avaliku teabe kättesaadavust
puudutavate nõuete kokku toomine andmehalduse määrusest ja avaandmete direktiivist,
eesmärgiga katta piiratud ja piirangutega avaliku teabe avalikustamisele kohalduvad nõuded
ühes õigusaktis (senise avaandmete direktiivi ja andmehalduse määruse eristatud käsitluse
asemel). Liitmise eesmärk on vähendada õiguslikku keerukust – sealhulgas mõningaid kattuvusi,
ebatäpseid mõisteid ning küsimusi selle kohta, kuidas erinevad õigusaktid omavahel koos
toimivad. Oluline on tagada, et andmemäärus mitte ainult ei vähendaks koormust, vaid
suurendaks ka õiguslikku selgust ja toetaks konkurentsivõimet.
Suurem osa üldise digikoondpaketi muudatusi on seotud kahe Euroopa andmeõiguse suunaga:
1. erasektori andmete jagamist ja taaskasutust puudutavate nõuete koondamine ühte õigusakti
eesmärgiga anda ettevõtetele ühtne ülevaade andmetele ligipääsu ja andmevahenduse nõuetest,
mis on integreeritud digikoondpaketi peatükki VIIa,
2. avaliku teabe kättesaadavust puudutavate nõuete kokku toomine eesmärgiga katta piiratud ja
piirangutega avaliku teabe avalikustamisele kohalduvad nõuded ühes õigusaktis (senise
avaandmete direktiivi ja andmehalduse määruse eristatud käsitluse asemel), mis on integreeritud
koondpaketi peatükki VIIc.
Üldise digikoondpaketi olulisemad muudatused on:
Andmemääruse muudatused (nt ettevõtja ja avaliku sektori vaheline andmevahetus);
Andmehaldusmääruse muudatused (nt andmevahendusteenust osutavate
organisatsioonide registreerimisnõude muutmine vabatahtlikuks ja neile
organisatsioonidele kohalduvate nõuete leevendamine);
Isikustamata andmete vaba liikumise määruse muudatused
Avaandmete direktiiv muutub määruseks (ilmselt eeldab avaliku teabe seaduse
muutmist). Määrus on vahetult kohaldatav ning täisharmoneeriv. Muu hulgas tõstetakse
avaandmete direktiivist andmemäärusesse avaliku sektori avaandmete eest tasu võtmise
ja taaskasutamise standardlitsentside sätted. Uue normi kohaselt võivad avaliku sektori
asutused võtta väga suurtelt ettevõtetelt taaskasutamise eest suuremat tasu ning avaliku
sektori asutused võivad näha väga suurtele ettevõtetele ette eritingimused litsentside osas.
Sellised tasud ja tingimused peavad olema proportsionaalsed ja nende summa peab
põhinema objektiivsetel kriteeriumidel. Väiksemate ettevõtete paremaks toetamiseks
laiendatakse VKEdele mõeldud ELi andmeõiguse nõuete täitmist hõlbustavaid reegleid
ka väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele (VKTKEdele).
Euroopa andmeinnovatsiooni nõukoja (EDIB) mandaadi laiendamine.
b. Üldise digikoondpaketiga tehtud küberintsidentide ühtse teavitusakna (Single-Entry
Point ehk SEP) ettepanekud
5
Mitmed õigusaktid (direktiiv (EL) 2022/2555 ehk NIS2 direktiiv, määrus (EL) 2016/679 ehk
IKÜM, määrus (EL) 910/2014 ehk eIDAS määrus, direktiiv (EL) 2022/2557 ehk CER direktiiv,
määrus (EL) 2022/2554 ehk DORA määrus, määrus (EL) 2024/1366 ehk piiriüleste
elektrivoogude küberturvalisust käsitlevaid sektoripõhiseid norme sisaldav võrgueeskiri
nimetusega NCCS määrus, lennunduse valdkonna määrused ehk komisjoni määrused (EL)
2023/203 ja 2022/1645, direktiiv (EL) 2002/58/EÜ ehk e-privaatsuse direktiiv ja määrus (EL)
2024/2847 ehk CRA määrus) kohustavad intsidentidest/ juhtumitest teavitama asjakohast
pädevat asutust. Tegemist on nende õigusaktide järgijatele dubleeriva kohustusega, kui samas
juhtumist tuleb teavitada mitut asutust, kasutades erinevaid vorme.
Lahendusena nähakse ühtset teavitamise akent ehk SEPi, mis võimaldab rakendada põhimõtet
“teavita üks kord ja jaga mitme osapoolega”. SEPi arendab välja ja haldab EL Küberturvalisuse
Amet (ENISA) ning seda peaks saama ka integreerida liikmesriikide riiklike lahendustega. SEP
tehniline lahendus võidakse arendada välja CRA määruse kohase teavitusplatvormi tehnoloogia
peale. Siinsete seisukohtade koostamise hetke seisuga ei ole võimalik anda hinnangut, milliseid
IT-arendusi ning millises rahalises ulatuses oleks vaja teha Eesti riiklikes infosüsteemides. Seda
ka põhjusel, et ENISA on alles koostamas asjakohaseid meetmeid ja nõudeid, mis on seotud
SEPiga. Ettepanekus on hinnatud, et liikmesriik vajaks 2-4 täiskohaga töötajat, et hallata
liikmesriigis asuvat SEPi osa. Eelarvelisi kulusid menetletakse edaspidi riigieelarve strateegia ja
riigieelarve koostamise käigus vastavalt riigi eelarvelistele võimalustele. Eesti eesmärk on
saavutada eelnõu läbirääkimistel proportsionaalne lahendus, mis jätaks liikmesriikide
ühekordsed ja püsikulud võimalikult madalaks.
Ettepaneku kohaselt eri õigusaktides olevad teavitamise tähtajad õigusaktides ei muutu – kuid
ettepaneku SEPi selgituses ei ole märgitud, et digiomnibussi hulgas on ka IKÜMi muudatus, mis
muudab isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise tähtaega.
Ettepanekus on esitatud uuringu ülevaade, mille kohaselt 82% vastanud organisatsioonidest
peavad teavitama küberintsidendist rohkem kui ühele järelevalveasutusele, sealhulgas 21%
kõikidest vastanutest on pidanud teavitama viite asutust. Siin tuleb arvestada ka asjaoluga, et kui
tegemist on kontserniga või tegevusega, mis toimub mitmes liikmesriigis, siis tuleb teavitus
esitada mitme liikmesriigi pädevatele asutustele. Ettepanekus leitakse, et ühe teavituskanali
kaudu teavitamisel saaks vähemalt 50% organisatsioonidest vähendada teavitamisega seotud
vaeva – kuna nad peaksid (vähemalt) kahe teavituse asemel tegema ühe teavituse; samal ajal kui
ühele viiendikule organisatsioonidele väheneks vastav koormus 66-80%, kui nad saavad teha 3-
5 teavituse asemel ühe teavituse. See tähendaks ELi üleselt säästu ca 41,5 miljonit EUR igal
aastal. Tegemist on arvutusega, mis on seotud küberintsidentidest teavitamisega ning see ei võta
arvesse võimalikku täiendavat säästu, mis on seotud isikuandmetega seotud rikkumistest
teavitamisega ehk et kui ka need teavitused tulevad ühtsesse teavitusaknasse.
c. Üldise digikoondpaketiga on isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM) seonduvalt
tehtud järgnevad ettepanekud:
täpsustatakse isikuandmete mõistet – andmeid ei käsitata isikuandmetena, kui konkreetne
andmeid omav osapool ei suuda nende põhjal isikut tuvastada. Isikuandmete staatus tekib üksnes
siis, kui konkreetne vastuvõtja saab isiku mõistlikult tuvastada, ning ühe osapoole
6
tuvastamisvõime ei laiene automaatselt teistele. Teadusuuringu mõiste tuuakse
põhjenduspunktidest määruse põhiteksti;
lisatakse mõisted: lõppseade, elektroonilise side võrk, veebibrauser, meediateenus,
meediateenuse osutaja, internetipõhine kasutajaliides;
täpsustatakse isikuandmete töötlemise lubatavust tehisaru arendamiseks ja kasutamiseks
– kinnitatakse üle, et „õigustatud huvi“ võib olla tehisaru puhul õiguslikuks aluseks ning luuakse
tingimused eriliiki isikuandmete töötlemiseks tehisaru arendamise ja kasutuse tarbeks;
võimaldatakse eriliiki isikuandmete (biomeetriliste andmete) töötlemist, kui see on
vajalik andmesubjekti isikusamasuse kontrollimiseks ning biomeetrilised andmed või
kontrollimiseks vajalikud vahendid on andmesubjekti ainukontrolli all;
muudetakse automaatotsuste ja profileerimise lubatavuse tingimusi;
täpsustatakse andmesubjekti õigusi – andmesubjekt saab oma andmetele juurdepääsu
üksnes andmekaitselistel eesmärkidel ja juurdepääsuõiguse kuritarvitamise korral võib keelduda
taotlusele vastamast;
laiendatakse andmesubjektile teabe andmise piiramise aluseid ja andmekaitse
rikkumistest teavitamise viisi ja aega (ühtne teavituskanal ning teavitusaeg pikeneb 72 tunni pealt
96 tunnini);
muudatusega antakse komisjonile õigus rakendusaktiga kehtestada Euroopa
Andmekaitsenõukoja ettepaneku alusel isikuandmete töötlemise toimingute tüüpide loetelu,
millele tuleb koostada andmekaitsealane mõjuhinnang, mõjuhinnangute vorm, metoodika.
Komisjon saab rakendusaktiga sisustada määratlemata õigusmõisted (kõrge risk) ning määrata
kindlaks millised pseudonüümimise viisid tagavad, et andmed ei oleks käsitatavad
isikuandmetena;
uuendatakse isikuandmete salvestamisega lõppseadmes (nn küpsiste) ja nõusolekutega
seotud regulatsiooni – see koondatakse enam IKÜMi alla ja muudetakse e-privaatsuse direktiivi.
Samadest põhimõtetest lähtuvad ka EL institutsioonide andmekaitsemääruse
muudatusettepanekud. Samas ei ole ettepanekus ette nähtud, et sarnaseid muudatusi tehakse
direktiivis (EL) 2016/680 (nn õiguskaitseasutuste andmekaitsedirektiiv, mis reguleerib
isikuandmete töötlust süüteomenetluses ja kriminaalkaristuste täideviimisel).
d. Tehisaru regulatsiooni koondpaketiga tehti tehisaru reguleerimise osas järgmised
ettepanekud:
muudetakse kõrge riskiga tehisintellektisüsteemide reeglite kohaldumisaega:
rakendamise tähtaeg hakkab kulgema vastavate standardite valmimisest. Varasemalt pidid
nimetatud nõuded hakkama kehtima 02.08.2026;
täpsustatakse ning täiendatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele)
ning väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele (VKTKEdele) kehtivaid
regulatsioone;
tehisintellektisüsteemide pakkujad ja juurutajad pidid varasemalt võimalikult suurel
määral võtma meetmeid, et tõsta teadlikkust AI kasutamisest. Nüüd on see muutunud Komisjoni
ja liikmesriikide ülesandeks, et selliseid ettevõtjaid julgustataks vastavate meetmete kaudu.
muudetakse kõrge riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate kohustusi. Teatud juhtudele
(nt olukorras, kus AI-d kasutatakse ainult kitsasteks menetluslikeks ülesanneteks) ei rakendu EL
andmekogus registreerimise kohustus;
7
muudetakse vastavushindamise asutuste AI määruses toodud sätteid;
reguleeritakse võimalust eriliigilisi isikuandmeid töödelda tehisintellektisüsteemi
kallutatuse avastamiseks ja parandamiseks, tingimusel et rakendatakse sobivaid kaitsemeetmeid;
kaotatakse nõue ühtlustatud järelturu jälgimisplaani kasutamiseks;
koondatakse Euroopa AI Ameti kätte üldotstarbelistel tehisintellekti mudelitel põhinevate
süsteemide või väga suurtes veebiplatvormides ja otsingumootorites olevate tehisintellekti
funktsioonide järelevalve;
täiendatakse tehisintellekti regulatiivsete liivakastide (nn testkeskkondade) ja reaalses
keskkonnas testimise reeglistikku, ning luuakse õiguslik alus ELi-ülese AI testkeskkonna
loomiseks.
3.2. EL digivaldkonna lihtsustamise koondpakettide sisu vastavus kehtivale õigusele
a. Koondpakettide vastavus põhiseadusele
Üldises digikoondpaketis tehtud andmeõiguse (andmehaldusmääruse, andmemääruse,
avaandmete direktiivi ja mitteisikustatud andmete vaba liikumise määruse) muudatuste ning ühe
akna lahenduse (SEP) regulatsiooni puhul ei tuvastatud vastuolu Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Samas võivad edasised võimalikud muudatused, mis kätkevad endas isikuandmete mõiste
muutmist, andmesubjekti päringu tegemise õigust üksnes andmekaitselistel eesmärkidel ja
isikuandmete töötlemise lubatavus tehisaru rakendamisel, nõrgestada isikuandmete kaitset ja
teha inimeste jaoks oma õiguste kasutamise keerulisemaks, mis ei pruugi olla proportsionaalne
isikuandmete kaitse eesmärkidega. Teatud juhtudel võib võimalik ebaproportsionaalne riive
minna vastuollu ka eraelu puutumatuse põhiõigusega (Eesti Vabariigi Põhiseadus § 26). Seetõttu
ettepanekute menetluse käigus tuleb olla tähelepanelik, et eelnõusse selliseid vastuolusid ei
jääks, muuhulgas olla tähelepanelik eraelu puutumatuse kaitse (EV Põhiseadus § 26) suhtes.
Muudatused toetavad ELPOLi ja VVTP eesmärke vähendada halduskoormust, toetades samas
teabe parema leitavuse ja taaskasutatavuse saavutamist.
b. Muu riigisisese õiguse muutmise vajadus
Üldises digikoondpaketis väljatoodud Euroopa andmeõiguse muudatused on
otsekohalduvad, mistõttu enamik neist ei vaja riigisiseselt eraldi kehtestamist. Avaandmete
direktiivi muutumisega Euroopa Liidu määruseks, tuleb üle vaadata avaandmetega seotud sätted
avaliku teabe seaduses. Tulevase ühtse andmemäärusega dubleerivad sätted tuleb avaliku teabe
seaduses kehtetuks tunnistada.
Tulevase tehisaru määruse rakendamise seadus peab tehisaru regulatsiooni koondpaketi osa
muudatustega arvestama (eelkõige tehisaru liivakastide regulatsiooni muudatustega ning
järelevalve muudatustega), kui seda menetlema hakatakse.
Üldises digikoondpaketis väljatoodud küberintsidentidest kui ka muudest juhtumitest
teavitamise üks aken (SEP)
Üldistatult võetuna on ühtse teavitusakna lahenduse (ingl k single entry point, SEP)
loomine vastavuses VVTPs oleva eesmärgiga vähendada ettevõtjate halduskoormust.
8
Digikoondpaketi ettepanekus on märgitud, et SEPiga seonduvalt muudetakse ainult
IKÜMi, e-privaatsuse direktiivi, NIS2 direktiivi ja CER direktiivi. Ülejäänud EL õigusaktide
puhul on ette nähtud, et EL õiguse alusel kehtestatavates rakendusmäärustes või delegeeritud
määrustes tagatakse ühtse teavitusakna kasutusele võtmine. Samas ei ole ettepanekus märgitud,
kas ning mil määral oleks vaja muuta ka direktiivi (EL) 2016/680 (reguleerib isikuandmete
töötlust süüteomenetluses ja kriminaalkaristuste täideviimisel) või ka mõnda muud õigusakti,
millel on sarnasusi siinse teemaga (nt kasvõi AI määrust).
SEPi loomiseks on vaja muuta vähemalt küberturvalisuse seadust (eeldusel, et
küberturvalisuse seaduse § 8 olemus ja sisu muutuks SEPiga seotud EL õiguslike muudatustega
sellisel määral, et seaduse § 8 lõige 81 ei ole piisav õigusselguse tagamiseks 4 ),
investeerimisfondide seaduse § 3451, kindlustustegevuse seaduse § 1051, krediidiasutuste
seaduse § 924, makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 636, väärtpaberite registri pidamise
seaduse § 302, väärtpaberituru seaduse § 8218 ja 1253 ning ilmselt teataval määral ka
hädaolukorra seadust kui ka seda asendavat tsiviilkriisi ja riigikaitseseadust. Kui muudetakse ka
õiguskaitseasutustega seotud andmekaitse direktiivi, siis tuleb muuta ka isikuandmete kaitse
seaduse § 44 (õiguskaitseasutuste kohustus teavitada isikuandmetega seotud rikkumisest
Andmekaitse Inspektsiooni). Lisaks eeltoodud seadustele tuleb muuta ka samade õigusaktidega
seotud või nende alusel kehtestatud asjakohaseid määrusi.
4. EL asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele
4.1. Õiguslik alus
Õiguslikuks aluseks on valitud ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL) artiklitel 114 ja 16,
mis kajastavad muudetavate aktide õiguslikku alust. Asjakohane õiguslik alus määruse (EL)
2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM) ja määruse (EL) 2018/1725 muutmise
sätete jaoks on lepingu artikkel 16. Kuna kõik teised muudetavad aktid põhinevad lepingu artiklil
114, on sama õiguslik alus sobiv ka Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpakettide
vastavate muutmissätete jaoks.
4.2. Subsidiaarsus
EL lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleks ELi tasandil
meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisaval
määral saavutada ning seetõttu on neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu parem
saavutada ELi tasandil.
Arvestades, et ettepanekutega muudetakse Euroopa Liidu õigusakte, saab neid muudatusi teha
üksnes liidu tasandil. Esitatud ettepanekud säilitavad subsidiaarsuse loogika, millele muudetavad
õigusaktid tuginevad.
Üldises digikoondpaketis välja toodud andmemääruse (EL) 2023/2854 muudatused tugevdavad
määruse eesmärki kõrvaldada takistused ühtsel turul andmepõhise majanduse jaoks. Sihipäraste
4 Tolle lõike sõnastus: Kui Euroopa Komisjon võtab vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2022/2555 artikli 23 lõikes 11 nimetatud rakendusakti, milles täpsustatakse küberintsidendi, sealhulgas olulise
mõjuga küberintsidendi kohta esitatava teate või raporti vorm ja selle esitamise kord, lähtutakse nimetatud
rakendusaktis sätestatud nõuetest.
9
muudatuste eesmärk on lihtsustamine, selguse pakkumine ja halduskoormuse vähendamine nii
erasektori kui ka riiklike asutuste jaoks. Esialgsel hinnangul muudatused ei sekku liikmesriikide
ega ELi institutsioonide pädevusse. Läbirääkimistel tuleb olla tähelepanelik, et see nii ka jääks.
Eelkõige võib see oht tekkida tehisintellekti ameti järelevalvesätete osas.
Sama kehtib ka üldises digikoondpaketis välja toodud avaandmete direktiivi (EL) 2019/1024
kehtetuks tunnistamise kohta, selle sisulised sätted viiakse üle andmemäärusesse ilma
liikmesriikide ja ELi pädevuste vahekorda muutmata. Märkimisväärne osa avaliku sektori
andmetest kuulub juba praegu vahetult kohaldatava rakendusmääruse (EL) 2023/138
(väärtuslike andmestike kohta) alla. Ühtsele andmemäärusele üleminek hõlbustab kavandatud
muudatuste ühtset kohaldamist kõigis liikmesriikides. See toetab eelkõige avaliku sektori
asutusi, kelle valduses on avaliku sektori andmed, aga ka nende andmete taaskasutajaid,
ühtlustades menetlusi ning vähendades töökoormust. Vahetult kohaldatavate sätete jõustamine
muutub tõenäoliselt liikmesriikide vahel ühtlasemaks. Digivaldkonna lihtsustamise
koondpaketid jätavad liikmesriikidele piisavalt paindlikku võimaluse oma riiklike lahenduste
loomiseks.
Üldises digikoondpaketis välja toodud isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 ja
määruse (EL) 2018/1725, samuti tehisaru regulatsiooni koondpaketis välja toodud tehisintellekti
määruse (EL) 2024/1689 kavandatud muudatuste eesmärk on suurendada olemasolevate
õigusnormide kohaldamise selgust ja etteaimatavust ning vähendada halduskoormust.
Üldises digikoondpaketis välja toodud ühtse teavitusakna kasutuselevõtuga (SEP) pakutakse
välja üleeuroopaline lahendus, mille eesmärk on luua üks kanal mitme õigusliku kohustuse
täitmiseks, mis on ettevõtjatele kehtestatud sisuliselt samast juhtumist raporteerimiseks. See
lahendus ei muuda riiklike asutuste õigusi ega pädevust selliseid teateid vastu võtta. Vastupidi,
ettepanek soodustab teavitamist, pakkudes lihtsasti kasutatava liidese kaudu ühtset teavitusakent,
mis võimaldab esitada ühe teate, täites samal ajal mitu õiguslikku kohustust. Arvestades, et
paljusid asjaomaseid teenuseid osutatakse piiriüleselt ja teenusepakkujad tegutsevad mitmes
liikmesriigis, on Euroopa-ülene lahendus vajalik.
4.3. Proportsionaalsus
EL lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad konkreetse
meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga.
Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpaketid sisaldavad muudatusi, mille eesmärk on
vähendada ettevõtjate halduskoormust ja suurendada regulatiivset selgust, säilitades samal ajal
muudetavate õigusaktide põhieesmärgid. Esialgse hinnangu kohaselt on tehtavad muudatused
proportsionaalsed, kuna need toovad ettevõtjatele ja asutustele kaasa üksnes vähese
kohanemiskulu ning võimaldavad samas märkimisväärset kulusäästu. Muudatustega
vähendatakse ka ettevõtjate ja asutuste otseseid kulusid, lähtudes põhimõttest, et regulatiivseid
eesmärke on võimalik saavutada väiksema koormusega.
Lihtsustamise eesmärki saavutatakse eelkõige õigusselguse suurendamise kaudu, täpsustades
isikuandmete kaitse üldmääruse sätete kohaldamist ja kodifitseerides kehtivat
tõlgenduspraktikat. See hõlmab muu hulgas selgitusi isikuandmeid sisaldavate tehisaru mudelite
treenimise kohta, isikuandmete mõiste täpsustamist ning Euroopa Liidu Kohtu praktika,
sealhulgas isikuandmete pseudonüümimisega seotud tõlgenduste, kodifitseerimist. Samas
võivad muudatused, mis kätkevad endas isikuandmete mõiste muutmist, andmesubjekti päringu
10
tegemise õigust üksnes andmekaitselistel eesmärkidel ja isikuandmete töötlemise lubatavus
tehisaru rakendamisel, nõrgestada isikuandmete kaitset ja teha inimeste jaoks oma õiguste
kasutamise keerulisemaks, mis ei pruugi olla proportsionaalne isikuandmete kaitse
eesmärkidega. Teatud juhtudel võib ebaproportsionaalne riive, minna vastuollu ka eraelu
puutumatuse põhiõigusega (Eesti Vabariigi Põhiseadus § 26).
Lihtsustamise koondpaketis teatavate VKEdele kohaldatavate sätete laiendamine väikestele
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele on sihipärane ning piirdub minimaalsete
muudatustega.
Küberintsidentidest, isikuandmete rikkumistest ja muudest samalaadsetest juhtumitest teatamise
ühtne teavitusaken vähendab kulusid, aitab lahendada alaraporteerimist ning suurendab
teatamiskohustuste tõhusust. Veebipõhiste vahendusteenuste määruse (EL) 2019/1150 kehtetuks
tunnistamine lõpetab ELi eeskirjade dubleerimise ja veebiplatvormidele kehtivad
topeltkohustused. Need muudatused suurendavad õigusselgust ettevõtjate ja kodanike jaoks.
5. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Esialgse hinnangu kohaselt toovad Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpaketid kaasa
mõju majandusele, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, inimeste õigustele ning riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele.
Komisjon ei koostanud nimetatud koondpakettidele mõjuhinnangut, kuigi ettepanekuga tehtavad
muudatused on olulised ja sisulised. Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpakettidega tuli
välja Komisjoni talituste töödokument (ing k staff working document).5
5.1. Mõju majandusele
Üldises digikoondpaketis väljatoodud andmeõiguse muudatused:
Mitme erineva andmevaldkonda reguleeriva õigusakti integreerimine ühte õigusakti võib
parandada õigusselgust ja lihtsustada piiriülest tegutsemist andmete valdkonnas. Lisaks
korrastab see andmeõigust - ettevõtjatel ja inimestel on tulevikus lihtsam leida erinevaid
andmeõigusega seotud nõudeid, kohustusi, õigusi ja võimalusi. See võimaldab ühtlustada ka
andmevaldkonna termineid, mis muudab ühtlustatud reeglid lihtsamini arusaadavaks ning toob
erinevate andmeõiguse aktide seosed selgemalt välja. Samuti võimaldab seniste erinevate aktide
integreerimine kaotada ebavajalikud ja liigsed nõuded. Avaandmete direktiivi liitmine
andmemäärusega muudab avaandmete direktiivi määruseks, mis toob kaasa olukorra, kus
avaandmetega seonduv reeglistik muutub üle-euroopaliselt ühtsemaks. See võib soodustada ELi
ülest avaliku teabe kättesaadavuse paranemist, mis muuhulgas annab ettevõtetele võimaluse luua
avaliku teabe alusel uusi ja innovatiivseid piiriüleseid teenuseid.
5 Commission staff working document accompanying the documents: Proposal for a regulation of the European
Parliament and of the Council amending Regulations (EU) 2016/679, (EU) 2018/1724, (EU) 2018/1725, (EU)
2023/2854 and Directives 2002/58/EC, (EU) 2022/2555 and (EU) 2022/2557 as regards the simplification of the
digital legislative framework, and repealing Regulations (EU) 2018/1807, (EU) 2019/1150, (EU) 2022/868, and
Directive (EU) 2019/1024 (Digital Omnibus) and amending Regulations (EU) 2024/1689 and (EU) 2018/1139 as
regards the simplification of the implementation of harmonised rules on artificial intelligence (Digital Omnibus
on AI). Kättesaadav: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/digital-omnibus-regulation-proposal.
11
Mitmeid nõudeid leevendatakse ettevõtjate vaatest, mistõttu võib algatus vähendada ettevõtjate
halduskoormust. See omakorda soodustab innovatsiooni ja konkurentsivõimet, kuna
potentsiaalselt jääb rohkem ressursse tootearenduseks ja ettevõtluse võimalikuks kasvuks.
Samuti laiendatakse VKEde soodustingimusi VKEdelt väikestele keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtetele (VKTKEdele). See toob kaasa, et enamus (kui mitte kõik)
Eesti ettevõtjad saavad tehtavatest leevendustest kasu ja sellega nende halduskoormus väheneb.
See tähendab potentsiaalselt ka seda, et suurematele ettevõtetele kui VKEd ja VKTKEd võivad
jääda kehtima rangemad reeglid. Kuna selliste suuremate ettevõtete arv on Eestis väike (või isegi
olematu), siis selline mõju ei ole Eestis suur.
Üldises digikoondpaketis väljatoodud IKÜM muudatused:
Tehtavad ettepanekud vähendavad ettevõtjate halduskoormust, kuid toovad samal ajal kaasa uut
ebakindlust. Ettevõtjate jaoks lihtsustuvad dokumenteerimis- ja teavituskohustused ning
andmekaitsealaste mõjuhinnangute koostamine, mis teeb reeglite järgimise eriti VKEdele
kergemaks. Ka andmerikkumistest teavitamise piiramine vaid suure riskiga juhtumitele ja pikem
teavitamise tähtaeg vähendab ettevõtjate halduskoormust ning lubab keskenduda tõsistele
ohtudele. Samas tekitab kavandatav, kontekstipõhine isikuandmete määratlus õiguskindlusetust,
sest ettevõtjad peaksid iga andmeedastuse puhul eraldi hindama, kas andmete saaja suudab isikut
tuvastada. Positiivne mõju on nn küpsisenõuete lihtsustamisel, mis aitab vähendada nn
nõusoleku-väsimust.
Üldises digikoondpaketis väljatoodud ühtse teavitusakna ettepanek:
Ettepaneku selgituse kohaselt on hetkeseisuga teavitavate üksuste (muuhulgas ettevõtjate)
ligikaudne kulu ELi üleselt €83,1 miljonit aastas. See kulu hõlmab nii teavitaja organisatsiooni
personali tööaega, selle personali kaasamisega seotud kulusid kui ka muid asjakohaseid
kaasnevaid kulusid. Ühtse teavitusakna loomine vähendaks neid kulusid ca 50% ulatuses ehk
eeldatavalt hoitaks ELis kokku aastas € 41,5 miljonit. Tegemist on arvutusega, mis on seotud
küberintsidentidest teavitamisega ning see ei võta arvesse võimalikku täiendavat säästu, mis on
seotud isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamisega ehk kui ka need teavitused tulevad
ühtsesse teavitusaknasse. Seega võimaldab ühtne teavitusaken paremini planeerida ressursse, et
küberintsidenti või muud juhtumit lahendada – selle asemel, et tegeleda ühest juhtumist
teavitamisega mitmele pädevale asutusele, kasutades erinevaid teavituskanaleid.
Tehisaru regulatsiooni koondpakett:
Kavandatud AI määruse lihtsustamismeetmed peaksid vähendama AI määrusest tulenevate
nõuete täitmise kulusid ja lihtsustama rakendamist ettevõtetele (eriti VKEdele ja väikeste
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele ehk VKTKEdele). AI määrusest tuleneva suure
riskiga süsteemide nõuete tähtaja ja komisjoni esitatavate juhiste, standardite jms ajakavade
ühtlustamine ja üleminekuperioodi kehtestamine võimaldab ettevõtjatel tõhusamalt AI määruse
nõudeid täita, vältides ka vajadust kulukate tagasiulatuvate kohanduste järele, kui ettevõtete
tehtavad arendused ei peaks osutuma komisjoni loodavatele suunistele vastavaks. See
potentsiaalselt vähendab ettevõtjate halduskoormust. Samuti on sarnane mõju AI määrusest
tulenevate VKEde leevenduste laiendamisel VKTKEdele, dokumentatsiooni lihtsustamisel ja
ametiasutuste juhiste andmisel. AI määruse ja teiste ELi õigusaktide koostoime parandamine
vähendab dubleerimist ja muudab ettevõtjatele kehtivad nõuded selgemaks.
12
Innovatsiooni toetamine tehisintellekti regulatiivsete testkeskkondade ja reaalse testimise kaudu
aitab ettevõtetel tehisintellekti ohutult arendada ja testida ning hõlbustab nende nõuete täitmise
jõupingutusi. Sellel on potentsiaali muuta Euroopa, sh Eesti, atraktiivsemaks AI-
arenduskeskkonnaks ning kiirendada AI kasutuselevõttu majanduses.
Komisjoni hinnangul võib digikoondpakett tuua üle-euroopaliselt ettevõtetele kaasa kuni 1 335
634 500 euro suuruse halduskulude kokkuhoiu aastas ja lisaks 1 043 943 500 euro suuruse
hinnangulise ühekordse kokkuhoiu. Eeldusel, et ettepanek jõustub 2027. aasta alguseks, ulatuks
see komisjoni ametiaja lõpuks 2029. aastal vähemalt 5 miljardi euroni. Lisaks säästetakse
komisjoni hinnangul avaliku sektori asutustele 2029. aastaks veel 1 miljard eurot.6
5.2. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale.
Üldises digikoondpaketis väljatoodud andmeõiguse muudatused:
Andmeõiguse aktide koondamine ühtsesse EL määrusesse võib parandada õigusselgust ja
lihtsustada ettevõtjate piiriülest tegutsemist. Ettepanekud on suunatud ühtsema digitaalse turu
arengu ja innovatsiooni soodustamisele. Ühtsemad ja konsolideeritud andmeõiguse reeglid
tagavad selgema arusaama nõuetest, kohustustest ja võimalustest. Samuti tagavad need selgema
ja ühtsema andmekorralduse täna mitmes erinevas õigusaktis olevate nõuete vaatest. See
omakorda vähendab killustatust andmete valdkonnas, mis võimaldab inimesel ja ettevõtjal
paremini mõista reegleid, suurendades läbipaistvust ja usaldust e-riigi vastu. Lisaks võimaldavad
selgemad ja lihtsamad reeglid ettevõtjatel potentsiaalselt tuua turule kasutajasõbralikumaid e-
teenuseid ning tooted.
Praeguse parima teadmise pinnalt ei vaja andmeõiguse nõuete ühtlustamine ja ühendamine ühe
määruse alla infosüsteemide arendusi.
Üldises digikoondpaketis väljatoodud IKÜM muudatused:
Ettepanekud on suunatud digitaalse ühtse turu arengu ja innovatsiooni toetamisele, eriti tehisaru
ja andmete vaba liikumise vallas. Õigustatud huvi selgem tunnustamine tehisaru arendamisel
ning laiendatud teadusuuringu mõiste peaksid soodustama innovatsiooni ja andmete kasutamist.
Samas kaotab tehisaruspetsiifiliste sätete lisamine IKÜM-i tehnoloogianeutraalsuse.
Üldises digikoondpaketis väljatoodud ühtse teavitusakna ettepanek:
Ettepanek võib tekitada vajaduse teha arendusi ühtse teavitusaknaga seotud pädevate asutuste
(ennekõike Riigi Infosüsteemi Amet, kuid sisuliselt ka Andmekaitse Inspektsioon,
Finantsinspektsioon, Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning
Transpordiamet) infosüsteemides, võimaldamaks teavitusakna vahendusel asjakohaseid teateid
kätte saada ja vahetada. Siinsete seisukohtade koostamise hetke seisuga ei ole võimalik anda
hinnangut, milliseid IT-arendusi ning millises rahalises ulatuses oleks vaja teha Eesti riiklikes
infosüsteemides. Seda ka põhjusel, et ENISA on alles koostamas asjakohaseid meetmeid ja
6 Commission staff working document accompanying the documents: Proposal for a regulation of the European
Parliament and of the Council amending Regulations (EU) 2016/679, (EU) 2018/1724, (EU) 2018/1725, (EU)
2023/2854 and Directives 2002/58/EC, (EU) 2022/2555 and (EU) 2022/2557 as regards the simplification of the
digital legislative framework, and repealing Regulations (EU) 2018/1807, (EU) 2019/1150, (EU) 2022/868, and
Directive (EU) 2019/1024 (Digital Omnibus) and amending Regulations (EU) 2024/1689 and (EU) 2018/1139 as
regards the simplification of the implementation of harmonised rules on artificial intelligence (Digital Omnibus
on AI). Kättesaadav: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/digital-omnibus-regulation-proposal. Vt
eelkõige lk 88. Kõigi hinnanguliste kokkuhoidude ülevaade on esitatud II lisas.
13
nõudeid, mis on seotud ühtse teavitusaknaga. Ettepanekus on hinnatud, et liikmesriik vajaks 2-4
täiskohaga töötajat, et hallata liikmesriigis asuva ühtse teavitusakna osa. Eelarvelisi kulusid
menetletakse edaspidi riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamise käigus vastavalt riigi
eelarvelistele võimalustele. Eesti eesmärk on saavutada eelnõu läbirääkimistel proportsionaalne
lahendus, mis jätaks liikmesriikide ühekordsed ja püsikulud võimalikult madalaks.
Tehisaru regulatsiooni koondpakett:
Ettepanek soodustab digitaalse ühtse turu arengut ja innovatsiooni nagu ka andmeõiguse ning
andmekaitseõiguse muudatused. Ühtsemad ja lihtsustatud AI nõuded tagavad selgema arusaama
nõuetest, kohustustest ja võimalustest ning nende kohaldumisest. Rakendusaja edasilükkamine
võimaldab ettevõtjatel tehniliselt paremini ette valmistuda AI nõuete täitmiseks. See võimaldab
potentsiaalselt tuua turule kasutajasõbralikumaid e-teenuseid ning tooted, millel on AI
komponent. Samas AI treenimiseks õiguslike aluste kitsendamine (õigustatud huvi,
andmesubjekti nõusolek) pärsib avalikul sektoril AI-d treenida, sest nimetatud alused ei saa olla
avalikus sektoris andmetöötluse aluseks AI treenimisel, kuna õigustatud huvi saab avalik sektori
õiguslikul alusena kasutada üksnes oma põhiülesannete väliselt (nt vara kaitseks), nõusoleku
alusel andmete töötlemisel peab nõusolek mh vastama tingimusele, et see on antud
vabatahtlikult. Arvestades, et vastutav töötleja on avaliku sektori asutus, on asutuse ja
andmesubjekti jõuvahekord ebavõrdne ning ei vasta vabatahtlikkuse tingimusele.
Praeguse parima teadmise pinnalt ei vaja AI määruse muudatused kohustuslikke Eesti poolseid
infotehnoloogilisi arendusi.
5.3. Mõju inimeste õigustele
Üldises digikoondpaketis väljatoodud andmeõiguse muudatused:
Olulisi ja otseseid mõjusid andmesubjektidele esialgses Komisjoni ettepanekus ei täheldatud.
Praegune üldise digikoondpaketi ettepanek tõstab kokku erinevate andmeõiguse aktide norme
ning lihtsustab ettevõtjate regulatsiooni.
Üldises digikoondpaketis väljatoodud IKÜMi muudatused:
Muudatused võivad nõrgestada isikuandmete kaitset ja teha inimeste jaoks oma õiguste
kasutamise keerulisemaks. Kui isikuandmete mõiste muutub ebaselgemaks, võib sama info olla
mõne töötleja jaoks „mitte-isikuandmed“, kuigi teised suudavad inimese tuvastada, mis
vähendab kaitset ja tekitab õiguslikku segadust. Teadusuuringute erandid võivad lubada andmete
töötlemist inimese teadmata, mis vähendab läbipaistvust. Automatiseeritud otsuste kergem
lubamine võimaldab andmesubjektil otsustusprotsessi hiljem sekkuda, võimaldades tal alles
tehtud otsust vaidlustada. Kui andmekaitsealastest rikkumistest tuleb teavitada vaid suure ohu
korral, ei pruugi inimesed paljudest andmeleketest teada saada ega saa ise samme astuda kahju
vähendamiseks. Eesti kavatseb ka edaspidi nõuda andmekaitsealastest rikkumistest teavitamist
ka väiksemate rikkumiste korral. Niinimetatud küpsistega seotud ettepanekud vähendavad
andmesubjektile tema isikuandmete töötlemise läbipaistvust, kuid aitavad leevendada nõusoleku
väsimust.
Üldises digikoondpaketis ühtse teavitusakna ettepanek:
Ettepanekus toodud lahendus hõlbustab küberintsidentidest, isikuandmetega seotud rikkumistest
kui ka muudest samalaadsetest juhtumitest teavituse esitamist pädevatele asutustele. See
omakorda võimaldab pädeval asutusel talle kohalduva õigusakti alusel hinnata, kas ja millisel
määral on vaja teavitusele reageerida. Reageerimise viis võib olla näiteks kas teavitaja või
14
avalikkuse suunas – viimase puhul näiteks avalikkuse, sh inimeste teavitamise kaudu. See
omakorda suurendab teadlikkust ja selgust, miks midagi juhtus ning mil määral inimene saab
enda kaitseks mingi abimeetme kasutusele võtta.
Tehisaru regulatsiooni koondpakett:
AI kirjaoskuse edendamise säte on leebemaks kirjutatud ning pole enam otseselt ettevõtja
kohustus, vaid liikmesriigid peavad ergutama ettevõtjad vastavat oskust jagama. See võib
mõjutada inimeste teadlikkust AI kasutamisvõimalustest. Koondpaketiga lisatakse AI
määrusesse uus artikkel 4a, mis puudutab eriliigiliste isikuandmete töötlemist eelarvamuste
tuvastamiseks ja leevendamiseks ning näeb ette selliseks töötluseks erikaitsemeetmeid
isikuandmete kaitseks. Sellised kaitsemeetmed lisanduvad andmekaitseõiguse reeglitele,
mistõttu tagatakse nendega isikute põhiõiguste tõhusam kaitse.
5.5 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele
Üldises digikoondpaketis väljatoodud andmeõiguse muudatused:
Kui andmevahendusteenusel kaotatakse nõue teavitamiseks, siis teatud määral pädeva asutuse
ülesanded muutuvad ja see peaks kaasa tooma nende töökoormuse vähenemist. Hädaolukordades
andmete kättesaadavuse regulatsiooni muutmine toob kaasa muutuse riigiasutuste õiguses
erasektorilt andmeid saada. Võimalused on koondpaketi alusel konkreetsemad ja kitsamad.
Digikoondpakett puudutab küll otseselt avaliku sektori andmete kättesaadavaks tegemise
kohustust (senised avaandmete direktiiv ja andmehalduse määruse II peatükk), kuid kuivõrd
digikoondpaketiga ei seata uusi ega leevendata kehtivaid nõudeid, siis puudub ka mõju
teabevaldajate korraldusele, kuludele ja tuludele.
Üldises digikoondpaketis väljatoodud IKÜMi muudatused:
Ettepanekud toovad riigiasutustele ja järelevalvele kaasa suurema töökoormuse ning uusi
õiguslikke ja praktilisi raskusi. Kuna paljud uued reeglid põhinevad ebamäärastel mõistetel ja
tehniliselt keerukatel hinnangutel, muutub ühtne ja järjepidev järelevalve keerulisemaks ning
võib kasvada vaidluste ja selgitustaotluste hulk. Ühtse teavitusakna loomine rikkumiste jaoks
võiks vähendada dubleerimist ja lihtsustada piiriüleste juhtumite käsitlemist, kuid samas ei
pruugi oluline info õigete asutusteni piisavalt kiiresti jõuda ning tsentraliseeritud andmebaas võib
kujuneda turvariskiks. Kui rikkumistest tuleb teatada vaid suure ohu korral, kaotavad
järelevalveasutused ülevaate keskmise ohuga juhtumitest, mis on oluline turvasuundumuste
jälgimiseks ja varajaseks sekkumiseks. Kui IKÜMiga muudetakse isikuandmete mõistet, aga
samasugust muudatust ei tehta nn õiguskaitseasutuste andmekaitsedirektiivis, peavad viimased
hakkama eri menetlustes käsitlema isikuandmeid erinevatest mõistetest lähtuvalt. Muuhulgas
võib isikuandmete mõiste kontekstipõhiseks muutmise tõttu suureneda Andmekaitse
Inspektsiooni töökoormus.
Üldises digikoondpaketis ühtse teavitusakna ettepanek:
Ettepanek võib tekitada vajaduse teha arendusi ühtse teavitusaknaga seotud pädevate asutuste
infosüsteemides, võimaldamaks teavitusakna vahendusel asjakohaseid teateid kätte saada ja
vahetada. Siinsete seisukohtade koostamise hetke seisuga ei ole võimalik anda hinnangut,
milliseid IT-arendusi ning millises rahalises ulatuses oleks vaja teha Eesti riiklikes
infosüsteemides. Ettepanekus on hinnatud, et liikmesriik vajaks 2-4 täistööajaga töötajat, et
hallata liikmesriigis asuvat ühtse teavitusakna osa. Nende töötajatega seotud töökulude suurused
15
selguvad siis, kui on selgus, milliseid ülesandeid need töötajad peavad täitma (nt IT-tehnilise
rolli täitmine või teenuse omaniku rolli täitmine) - see selgub siis, kui komisjon on andnud
parema ülevaate, milline ühtse teavitusakna kui ELi ülene terviksüsteem välja näeb. Eelarvelisi
kulusid menetletakse edaspidi riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamise käigus vastavalt
riigi eelarvelistele võimalustele. Eesti eesmärk on saavutada eelnõu läbirääkimistel
proportsionaalne lahendus, mis jätaks liikmesriikide ühekordsed ja püsikulud võimalikult
madalaks.
Tehisaru regulatsiooni koondpakett:
AI kirjaoskuse edendamise kohustus pannakse uue muudatusega liikmesriikidele, mis tõstab
avaliku sektori töökoormust ja toob kaasa kulusid meetmete pakkumisel, millega seda
kirjaoskust ettevõtete töötajatel edendada. Varasemalt oli see ettevõtja kohustus. Selles osas
ettevõtja halduskoormus väheneb avaliku sektori töökoormuse kasvu tõttu. Samuti soovib
Euroopa Komisjon hakata teostama suurte platvormide ja üldotstarbeliste tehisintellekti mudelite
üle järelevalvet, selle võrra on riigiasutustel väiksem järelevalvekoormus. Ettepanekus
tugevdatakse tehisintellektiameti pädevust üldotstarbelisel tehisintellektimudelil põhinevate
tehisintellektisüsteemide järelevalves ja jõustamises, kui mudelit ja süsteemi pakub sama
pakkuja. Samal ajal selgitatakse kõnealuses sättes, et see järelevalve ei hõlma
tehisintellektisüsteeme, mis on seotud AI määruse I lisaga hõlmatud toodetega. Väga suurtesse
digiplatvormidesse või väga suurtesse internetipõhistesse otsingumootoritesse integreeritud
tehisintellektisüsteemide nõuetele vastavuse järelevalve ja jõustamine peaks kuuluma
tehisintellektiameti pädevusse. Kuna sellised suured süsteemid toimivad üldjuhul piiriüleselt, siis
AI ameti mõju nende järelevalvele on potentsiaalselt tõhusam kui ühe liikmesriigi piires saab
olla.
16
6. Eesti seisukohad
Eesti seisukohad on jaotatud erinevatesse alapeatükkidesse järgmiselt:
Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpakettide üldised põhimõtted ehk
seisukohad, mis kohalduvad üldisele digikoondpaketile (s.o. COM(2025) 837) kui ka tehisaru
regulatsiooni koondpaketile (s.o. COM(2025) 836); järgnevad alapeatükid on konkreetsete
temaatikatega seotud seisukohad;
Üldises digikoondpaketis väljatoodud andmeõiguse muudatused – seisukohad, mis on
seotud andmeõiguse erinevate aktide (mitteisikustatud andmete vaba liikumise määrus,
andmehaldusmäärus, avaandmete direktiiv) lihtsustamise ning liitmisega andmemäärusega;
Üldises digikoondpaketis väljatoodud ühtse teavitusakna ettepaneku ja muude
kübervaldkonnaga seotud seisukohad – seisukohad, mis on seotud küberintsidentide,
isikuandmetega seotud rikkumiste kui ka muude samalaadsete juhtumite raporteerimiseks ühtse
teavitusaknaga; siinses osas on seisukohad küberintsidentide taksonoomia kui ka Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 lihtsustamise kohta seoses Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2555;
Üldises digikoondpaketis väljatoodud isikuandmete kaitse seisukohad – seisukohad, mis
on seotud isikuandmete kaitse üldmääruse muudatustega;
Tehisaru regulatsiooni koondpaketi seisukohad – seisukohad, mis on seotud EL
tehisintellekti määruse muutmisega.
6.1. Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpakettide üldised põhimõtted
6.1.1. Eesti toetab Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpakettide raames ELi
andmeõiguse reeglistiku lihtsustamist, et vähendada ettevõtjate ebavajalikku
halduskoormust ja avaliku sektori töökoormust ning võimaldada andmeid turvaliselt
jagada.
Selgitus: EL õigusaktidest tuleneva koormuse vähendamine on olnud Eesti kauaaegne prioriteet.
Sellest johtuvalt toetame eesmärki ühtlustada ja lihtsustada kehtivaid andmereegleid, et luua
selge ja tõhus õigusraamistik, mis võimaldab ettevõtetel ja avaliku sektori asutustel andmeid
turvaliselt ning ulatuslikult jagada. ELi andmetöötlust reguleeriv õigusraamistik tuleb muuta
selgemaks ja rakendamist tõhusamaks, vältides liigset regulatiivset koormust ja keerukust.
Andmealaste õigusaktide ülevaatamisel on oluline päriselt keskenduda jõustamisele ning
ennetada täiendava regulatsiooni tekkimist. Ebavajaliku halduskoormuse muutmisel tuleb
arvestada nii ettevõtja vastavuskulusid kui aruandluskohustusi. Kaotada või vähendada tuleb
ebavajalikku koormust, millel ei ole lisandväärtust.
6.1.2. Eesti peab oluliseks, et isikuandmete kaitse regulatsiooni muudatused ei too kaasa
tehisaru kasutusele võtmise ja treenimise senisest keerukamaks muutmist (näiteks peab ka
avalik sektor saama vajadusel tehisaru lahendusi treenida) ega muuda EL põhiõiguste
hartas sätestatud põhiõiguste olemust. Õigusaktide muudatustega peavad komisjonilt
kaasnema põhjalikud mõjuanalüüsid.
Selgitus: Eesti õigusriigina seisab selle eest, et õiguse muudatused ei ohustaks isikute põhiõigusi.
Samas ei tohiks muudatused kaasa tuua innovatsiooni takistamist või selle elluviimise
raskendamist. AI tehnoloogiana on samasugune nagu teised tehnoloogiad, mistõttu IKÜM
andmetöötluse osas peaks rakenduma kehtivatel IKÜMi nõuetel. IKÜMi nõuete kitsendamine
17
või piiramine tehisaru kasutuselevõtu ning treenimise õigusliku aluse puhul ei ole põhjendatud.
Näiteks ei ole põhjendatud tehisaru treenimist lubada vaid õigustatud huvi või nõusoleku alusel,
mis saavad olla erasektoril õiguslikuks aluseks. Tuleb arvestada ka võimalusega, et avalik sektor
soovib tehisaru treenida, kuid avalikul sektoril on sisuliselt võimatu või keelatud kasutada
õigusliku alusena nõusolekut ja õigustatud huvi. Õiguslik alus andmete töötlemiseks tuleb valida
igal AI tehnoloogiat kasutava toote ja teenuse puhul vastavalt sellest konkreetsest
andmetöötlusest, mida tehakse.
Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpakettides käsitletavate õigusaktide muutmisel tuleb
leida kohane tasakaal erinevate põhiõiguste vahel. Eesti Euroopa Liidu poliitika aluspõhimõtete
kohaselt peavad õigusaktide muudatustele eelnema põhjalikud mõjuanalüüsid. Antud juhul neid
teostatud ei ole ja see raskendab ka muudatustega kaasnevate mõjude hindamist liikmesriigi
tasandil. Muudatustega kaasnevate mõjude hinnang Euroopa Komisjoni poolt ei tohi käsitleda
põhiõigusi valikuliselt, jättes mõju mõnele põhiõigusele (õigus isikuandmete kaitsele) sisuliselt
hindamata. Mõjuhinnangu puudumise probleemi toome eelnõu läbirääkimisel riskikohana välja,
ning soovime tulevikus näha põhjalikke mõjuanalüüse.
6.1.3. Eesti leiab, et Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpakettide menetlemisel
tuleb arvestada, et käsitletavad teemad on sisulised, erineva ajakriitilisuse ja mõjuga ning
omavahel seotud. Seetõttu tuleb esmajärjekorras lahendada kõige ajakriitilisemad
küsimused, millel on vahetu mõju õiguskindlusele ja regulatsiooni õigeaegsele
rakendamisele, eelkõige suure riskiga tehisintellekti määruse rakendumistähtaja sätete
kehtima hakkamise edasi lükkamine.
Selgitus: Ajakriitilisusel põhinev prioriseerimine aitab vältida rakendusprobleeme, vähendada
regulatiivset killustumist ning tagada, et digiregulatsiooni muudatused on nii õigeaegsed kui ka
sisuliselt kvaliteetsed. Selline lähenemine on vajalik õiguskindluse ja regulatsiooni
rakendatavuse tagamiseks.
Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpaketid koondavad mitmeid omavahel seotud
teemasid, mis on erineva küpsusastme ja mõjuga. Nende üheaegne käsitlemine ilma
ajakriitilisust arvestamata suurendab riski, et kõiki mõjusid ei hinnata piisavalt, eriti arvestades,
et algatusega ei kaasnenud Komisjoni poolset mõjuhinnangut. See võib viia olukorrani, kus
kiireloomulised küsimused lahendatakse liiga hilja või kiirustades, arvestamata kõiki vajalikke
asjaolusid.
Ebaselgus ajaliselt kriitilistes küsimustes, nagu rakendamistähtajad, tekitab ebakindlust nii
ettevõtjatele kui ka järelevalveasutustele. See raskendab investeeringute ja vastavusmeetmete
planeerimist ning võib kaasa tuua ebaühtlase kohaldamise liikmesriikides, kahjustades ühtse turu
toimimist ja regulatsiooni usaldusväärsust. Näiteks on kehtiva AI määruse järgi suure riskiga
tehisintellekti süsteemide kohaldamistähtaeg 2. august 2026, kuid on selge, et selleks ajaks ei ole
valmis vajalikud juhised ja standardid. Seetõttu ei ole ettevõtjatel võimalik nõudeid täita ning
järelevalvel nõuete täitmist kontrollida. Seega tuleks see küsimus lahendada esmajärjekorras.
Samas vajavad vähem ajakriitilised, kuid sisuliselt keerukad teemad rohkem aega läbimõeldud
aruteluks. Kiirustades tehtud otsused võivad tekitada vastuolusid ja õiguslikke lünki ning
18
suurendada vajadust edasisteks parandusteks. Etapiviisiline käsitlus aitab hoida fookuse
esmavajadustel, säilitades samal ajal regulatsiooni kvaliteedi ja süsteemse kooskõla.
6.1.4. Eesti peab oluliseks, et kõigi Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpakettide
raames tehtavate muudatuste puhul läbivalt arvestatakse küberturvalisuse nõuetega ning
need muudatused ei vähendaks küberturvalisuse taset.
Selgitus: Digivaldkonna lihtsustamise koondpakettide raames tehtavad muudatused lihtsustavad
küberturvalisuse valdkonna toimimist (vt seisukoht 6.3.1. jj), kuid nende muudatuste käigus ei
tohi tekkida olukord, kus edaspidiselt sobivaid ajakohaseid küberturvalisuse nõudeid ei järgita.
Seetõttu on oluline, et koondpakettide raames tehtavad muudatused ei vähendaks
küberturvalisuse taset, vaid need muudatused peavad aitama kaasa Euroopa Liidus soovitud ehk
ühtlase taseme saavutamisele.
6.2. Üldises digikoondpaketis välja toodud andmeõiguse muudatused
6.2.1. Eesti toetab ühtse ELi andmemääruse loomist, mis koondab süsteemselt ja
terminoloogiat ühtlustades avaandmete direktiivi, andmehaldusmääruse ning
mitteisikustatud andmete vaba liikumise normid.
Selgitus: Andmehaldusmääruse, mitteisikustatud andmete vaba liikumise määruse,
andmemääruse ja avaandmete direktiivi ühendamisel Euroopa andmeõiguse tähtsamaks
üldnõuete regulatsiooniks luuakse ühtne andmemäärus, mis võimaldab erinevate andmeteemade
vahel sünergiate ja seoste leidmist. Eesti peab oluliseks, et sellised seosed luuakse süsteemselt.
Ülevaade seostest nii digikoondpaketi siseselt kui ka tehisintellekti määruse, AI rakendamise
strateegia ning tulevase AI ja pilvetehnoloogia arendamise õigusaktiga aitab paremini tagada
poliitikate omavahelist sidusust ja vältida dubleerimist. Põhjalikud mõjuanalüüsid ja seoste
selgitused aitaksid kaasa ka algatuse suuremale läbipaistvusele.
Euroopa Komisjoni esitatud üldises digikoondpaketis ei ole andmehaldusmääruse, avaandmete
direktiivi ja andmemääruse mõistete ühtlustamist veel piisavas mahus teostatud. Olulisim
tuvastatud sõnavara ühtlustamise probleem koondpaketis on seotud dokumendi mõiste
muutmisega. Kui kehtivas avaandmete direktiivis hõlmab dokumendi mõiste andmeid mistahes
andmekandjal, (NB! Selline mõiste kattub ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa
Nõukogu konventsioonis sätestatuga), siis üldine digikoondpaketi ettepanek eristab andmeid
(digiandmekandjal) ja dokumente (mitte-digiandmekandjal). Samas on selles digikoondpaketis
avaliku teabe kirjeldamist ja avalikustamist nõudvates punktides läbivalt jätkatud varasema
avaandmete direktiivi ja andmehaldusemääruse sõnastuse “andmed või dokumendid”
kasutamist. Seega nõuab andmemäärus uue definitsiooni alusel otseselt ka kõigi
paberdokumentide kirjeldamist ja avalikustamist, kas avaandmete või piiratud andmete režiimi
alusel (vastavalt senise avaandmete direktiivi või andmehalduse määruse mõistes), mis ei ole
mõistlik, vajalik ega mõõdukas.
Näiteks ettepaneku artikli 32v lõige 1 näeb ette, et väärtuslikud andmestikud (mis on sama lõike
alusel “andmed või dokumendid”) tehakse korduskasutamiseks kättesaadavaks masinloetavas
vormingus sobivate API-de kaudu ning asjakohasel juhul ka hulgi allalaaditavana. Mitte-
19
digiandmekandjal oleva dokumendi masinloetavas vormingus API-de kaudu avalikustamine ei
ole loomulikult sisuliselt võimalik. Teise näitena on üldisesse digikoondpaketti kopeeritud a)
seni avaandmete direktiivis olnud nõue avaliku sektori avaandmete avalikustamiseks riikide
teabeväravates (digikoondpaketi artikkel 32s) ja b) andmehalduse määruse nõue avaliku sektori
poolt hoitud piiratud teabe kirjeldamiseks ja nende kirjelduste avalikustamiseks riikide
teabeväravates (digikoondpaketi artikkel 32aa). Seega on üldise koondpaketi erinevates osades
kaks erinevas stiilis artiklit, mis sisuliselt nõuavad avaliku sektori asutustelt enamuse oma
andmete kirjeldamist ja nende kirjelduste avalikustamist riiklikus teabeväravas. Mõistlik oleks
praeguse asemel esitada ühtne nõue peatükk VIIc üldosas, ehk sektsioon 1 järgmises ulatuses:
avalik teave peab olema läbivalt kaardistatud ja kirjeldatud; teabe kirjeldused (ehk metaandmed)
ja avaandmed peavad olema avalikustatud riiklikes teabeväravates (arvestades samas võimalike
riigikaitseliste jm oluliste piirangutega, sh intellektuaalse omandi valdkonna regulatsioonist
tulenevate nõuetega).
6.2.2. Eesti peab vajalikuks Euroopa Liidu tasemel väärtuslike andmestike kategooriate
laiendamist, samas leiab Eesti, et avalikustada ei tohi andmestikke, mis seavad ohtu riigi
sise- ja välisjulgeoleku. Täiendavate väärtuslike andmestike kategooria kehtestamisel tuleb
arvestada mõjuga väiksematele liikmesriikidele.
Selgitus: Avaandmete direktiivi liitmisel andmemäärusega muutub see õigusakt määruseks ehk
vahetult kohalduvaks ning täisharmoneerivaks. Põhimõtteliselt Eesti toetab sellist õigusaktide
liitmist (vt punkti 6.2.1), kuid seejuures peab hindama, milline on väärtuslike andmestike
kättesaadavaks tegemisega seotud riskid ning nende mõju. Arvestada tuleb ka sellega, et Euroopa
Liidus on erineva võimekusega liikmesriigid, kellel võivad olla erinevad mured. Avaandmete
õiguse muutmisel peavad aluseks olema selged ja põhjendatud mõjude analüüsid. Eesti peab
oluliseks Euroopa Liidu üleselt uute väärtuslike andmestike kategooriate kehtestamist. Samas
uute väärtuslike andmestike kategooriate kehtestamisel ja täiendavate nõuete seadmisel peab
analüüsima ja arvestama lisaks sotsiaalsele- ja majanduslikule kasule ka andmete kättesaadavaks
tegemisest tingitud riske ning negatiivset mõju kõigi liikmesriikide julgeolekule, isikute
põhiõigustele ning ettevõtete konkurentsivõimele.
6.2.3. Eesti leiab, et üldise digikoondpaketi ettepaneku tulemusena peab olema uues
andmemääruses selgelt reguleeritud, millistel tingimustel võivad isikuandmed olla
avaandmeteks. Isikuandmete avaldamine võib avaandmetena olla lubatud, kui
andmesubjekt on selleks andnud oma nõusoleku või õigusega on ette nähtud andmete
avalikustamine.
Selgitus: Toetame üldise digikoondpaketi eesmärki parendada avaliku teabe leitavust ja
taaskasutatavust, sealhulgas avaliku teabe kasutuse parendamist privaatsustehnoloogiaid
kasutades – see võimaldab teha teavet rohkem kättesaadavaks. Praegune olukord on loonud
olulist õigusselgusetust: nt pole üheselt mõistetav, kuidas tuleks käsitleda isikuandmeid
avaandmete kontekstis ning millised täpsed kohustused see seab nii teabevaldajale kui ka
andmete kasutajatele. See ebamäärasus mitte üksnes ei raskenda avaandmete regulatsiooni
rakendamist, vaid ohustab ka usaldust laiemasse andmeökosüsteemi.
Üldise digikoondpaketi artikkel 1 näeb ette, et avaandmete osa kohaldub nii isiku- kui
isikustamata andmete suhtes. Samas ei ole selge, kuidas suhestuvad omavahel avaandmed ja
20
isikuandmed, sh millal võib isikuandmeid käsitleda avaandmetena. Kas isikuandmed on
avaandmed üksnes siis, kui liidu või liikmesriigi õigusega on ette nähtud, et isikuandmetele
tagatakse ligipääs, ilma et selleks peaks teabenõuet esitama, või võivad olla avaandmed ka need
isikuandmed, millele juurdepääsu pole liidu või liikmesriigi õigusega piiratud, kuid mille suhtes
ka aktiivset avalikustamiskohustust õigusega pole ette nähtud.
Eesti leiab, et üldine reegel võiks olla see, et isikuandmete avaldamine võib avaandmetena olla
lubatud, kui andmesubjekt on selleks andnud oma nõusoleku või seadusega on ette nähtud
andmete avalikustamine. Kuivõrd isikuandmete avalikustamise kaudu kättesaadavaks tegemine
määramata isikute ringile on oluline eraelu riive, siis tuleb seadusega sellise riive ette nägemisel
eelnevalt anda hinnang riive lubatavusele, sh proportsionaalsusele.
6.2.4. Eesti toetab privaatsustehnoloogiate laialdasemat kasutamist erinevate andmete
kaitseks, sealhulgas tuleb anda Komisjoni juhised selliste tehnoloogiate kasutamise
võimaluste ja kriteeriumite kohta. Eesti ei näe vajadust privaatsustehnoloogiate
kasutusvõimaluste juhised anda EL õigusaktiga.
Selgitus: Näiteks tehisaru regulatsiooni koondpakett näeb ette, et eriliigiliste isikuandmete
töötlemisel kallutatuse avastamiseks ja leevendamiseks tuleb kohaldada tipptasemel turva- ja
privaatsuse säilitamise meetmed, sealhulgas pseudonüümist (uus lisatav AI määruse artikkel 4a
lg 1 punkt b). Samuti on kohustus kaitsemeetmeid kasutada tehisintellekti arendamiseks ja
käitamiseks vajalikul andmetöötlusel (uus lisatav IKÜM art 88c). Need sätete näited on oma
olemuselt privaatsuskaitsetehnoloogiad.
Tehnoloogia arenedes on ettevõtetele üha suuremaks väljakutseks kujunenud isikuandmete ja
muude andmete vahel erisuse tegemine, kuna seni on puudunud selged tehnilised kriteeriumid.
Seepärast toetame privaatsustehnoloogiate laiemat kasutamist. Toetame ettepanekut, et
liikmesriikide üleselt täpsustatakse andmete pseudonüümimisega seotud meetmeid ja
kriteeriume. Selline harmoneerimine tagab suurema kindluse ja vähendaks õiguslikku
ebakindlust nii ettevõtetele kui ka pädevatele asutustele ning aitab maandada ebaõige
klassifitseerimisega seotud riske. Teisalt aitavad privaatsustehnoloogiate laiem rakendamine ja
õigusselguse loomine tagada andmesubjektide kaitset ning järelevalveasutuste praktikat antud
teemas ühtlustada. Samas liikmesriikide ülesed juhised ei peaks olema piiritletud vaid andmete
pseudonüümimisega, vaid võimalus peaks ka olema teiste privaatsustehnoloogiatega seotud
meetmete ja kriteeriumite täpsustamist.
6.2.5. Eesti toetab ettepanekut kaotada nõue andmevahendusteenuste teavitamiseks ning
leevendada andmevahendusteenusele kohalduvaid nõudeid täiendavate lisateenuste
osutamise lubamisega.
Selgitus: Kehtivas andmehaldusmääruses on andmevahendusteenuse osutajal kohustus esitada
teatis siseriiklikule pädevale asutusele (vt andmehaldusmääruse art 11). Üldises
digikoondpaketiga soovitakse andmevahendusteenused muuta vabatahtlikuks registreerimiseks.
See tähendab seda, et teatist ei oleks vaja esitada (vt üldise digikoondpaketi muudatust artiklis
32e lg 1). Kehtivas määruses on ka jäigalt piiritletud lisateenused, mida
andmevahendusteenusega seoses võib osutada (vt andmehaldusmääruse art 12 punkt e). Üldises
21
digikoondpaketis jäetakse osutatavate lisateenuste valik lahtiseks (vt üldise digikoondpaketi
muudatust artiklis 32c punktid c ja d).
Eesti on varasemalt toetanud lähenemist, mille kohaselt oleks andmevahendusteenuse osutamine
tegevusala, millele kohaldub vabatahtlik registreerimisvõimalus, kuid kehtiva määruse järgi
tuleb esitada majandustegevuse teatis. . Samuti on eelnõus leevendatud andmevahendusteenust
osutavatele ettevõtetele kohalduvaid nõudeid seoses täiendavate lisateenuste osutamise
lubatavusega (näiteks: võimalus osutada lisaks andmevahendusele ka andmete rikastamise ja
analüüsi teenuseid). Eesti toetab seda lähenemist, kuivõrd selline nõuete leevendamine tõstab
eeldatavalt ka Eesti ettevõtete huvi kohalikul ja liidu turul andmevahendusteenuseid pakkuda.
6.2.6. Eesti toetab ettepanekut muuta ELi andmemäärust nii, et avalikul sektoril on õigus
saada erasektorilt hädaolukorras andmeid, kuid peab oluliseks, et selle sätte rakendamisel
arvestatakse inimeste põhiõigustega ning liikmesriikides kohaldatakse seda ühtsetel
alustel. Andmete edastamisel tuleb eelistada isikustamata andmete edastamist või kui see
pole võimalik, siis tuleb kaaluda sobivate privaatsuskaitsetehnoloogiate kasutamist.
Selgitus: Kehtiva andmemääruse artikli 14 kohaselt on andmevaldajatel kohustus teha avalikule
sektorile andmed kättesaadavaks erakorralise vajaduse tõttu. Erakorralist vajadust ei ole
määruses otseselt defineeritud, kuid artiklis 15 on täpsustatud, et erakorralise vajadusena tuleks
käsitleda näiteks olukorda, kus andmed on vajalikud üldisele hädaolukorrale reageerimiseks.
Üldine hädaolukord on defineeritud kehtiva andmemääruse artikli 2 punktis 29, mille kohaselt
on üldine hädaolukord ajaliselt piiratud erakorraline olukord (nagu rahvatervise,
loodusõnnetusest tingitud hädaolukord või inimtegevusest tingitud suurõnnetus, sh ulatuslik
küberturvalisuse intsident), mis mõjutab negatiivselt liidu, liikmesriigi või selle osa elanikkonda
ning millega kaasneb oht, et see võib tõsiselt ja püsivalt kahjustada elamistingimusi või
majanduslikku või finantsstabiilsust või oluliselt ja vahetult halvendada majanduslikke varasid
liidus või asjaomases liikmesriigis, ja mis tehakse kindlaks või kuulutatakse ametlikult välja
vastavalt liidu või riigisisese õiguse kohastele asjakohastele menetlustele. Kehtiva
andmemääruse artikli 15 lõike 1 punkti b alusel ja põhjenduspunkti 72 kohaselt ei saa avalik
sektor taotleda isikuandmete väljastamist, kui avaliku sektori taotlused põhinevad erakorralisel
vajadusel, mis ei ole seotud üldise hädaolukorraga.
Üldise digikoondpaketi ettepaneku kohaselt lisatakse andmemäärusesse artikkel 15a, millega
eemaldatakse andmevaldajate kohustus väljastada andmeid avalikule sektorile erakorralise
vajaduse tõttu ja andmete väljastamise kohustus kehtib üksnes üldises hädaolukorras või vahetult
pärast üldist hädaolukorda olukorra leevendamiseks või taastumise toetamiseks. Ettepaneku
kohaselt on avaliku sektori asutusel õigus esitada andmevaldajale taotlus eelkõige isikustamata
andmete väljastamiseks. Andmemäärusele lisatava artikli 15a lõike 2 kohaselt peaks
isikuandmete väljastamine toimuma olukorras, kus isikustamata andmed ei ole üldise
hädaolukorraga tegelemiseks piisavad ja kus võimalik, pseudonüümitakse isikuandmed enne
väljastamist. Tegemist on kehtiva andmemääruse artikkel 17 lõike 2 punkti e (ettepaneku
kohaselt eemaldatakse säte andmemäärusest) sarnase sättega, kuid märgata on olulist erinevust.
Kehtiva sätte kohaselt võib isikuandmeid avalikule sektorile väljastada vaid pseudonüümitud
kujul, kuid ettepanekus toodud artikkel 15a lõike 2 kohaselt on pseudonüümimine võimalus,
22
mitte kohustus. Eesti leiab, et isikuandmete edastamisel tuleks alati kaaluda võimalike
privaatsuskaitsetehnoloogiate, sh pseudonüümimise, kasutamist.
Kuigi üldise digikoondpaketis väljatoodud ettepanekuga eemaldatakse kehtivast
andmemäärusest erakorralise vajaduse tõttu andmete väljastamise alus, eristab ettepanek siiski
üldist hädaolukorda ja olukorda, kui avaliku sektori asutus taotleb andmeid üldise hädaolukorra
leevendamiseks või taastumise toetamiseks (ing k the recovery from a public emergency).
Viimase korral on lubatud väljastada ainult isikustamata andmeid (ettepanekuga lisatav art 15a
lõige 3).
Oluline on, et hädaolukorraga seotud piiride tõmbamine oleks liidus ühtsetel alustel. Nende osas
võiks kõik liikmesriigid jälgida sarnast praktikat, vältimaks liikmesriigiti erinevaid tõlgendusi,
mis hetkel tuleks hädaolukorra andmeid jagada ja millal mitte.
6.2.7. Eesti toetab ettepanekuid Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu mandaadi
laiendamiseks, tugevdades nõukogu rolli andmepoliitika ja -korralduse, piiriülese
andmevahetuse ja liiduülese tehnilise koostöö koordineerimisel.
Selgitus: Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu (ing. k European Data Innovation Board, EDIB)
tänane mandaat on nõustada ja toetada Euroopa Komisjoni ELi andmehalduse ühtlustamisel.
Nõukogu aitab kujundada ühiseid tavasid, juhiseid ja standardeid andmete taaskasutamiseks,
andmevahenduseks ja andmealtruismiks, edendab turvalist, koostalitlusvõimelist ja piiriülest
andmete jagamist, toetab ühtsete Euroopa andmeruumide loomist ning aitab tagada andmete
kaitse, küberturvalisuse, ausa konkurentsi ja siseturu toimimise nii ELis kui ka rahvusvahelises
kontekstis. Detailsem tänane mandaat on andmehalduse määruse artiklis 30.
Üldises digikoondpaketis teeb Euroopa Komisjon ettepaneku andmeõiguse osas laiendada selle
nõukogu mandaati, mh tugevdades tema rolli andmepoliitika, -korralduse, piiriülese
andmevahetuse ja liiduülese tehnilise koostöö koordineerimisel. Eesti toetab Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu mandaadi laiendamist ettepanekus esitatud pädevuste piires.
Samuti laiendatakse nõukogu liikmete hulka – lisaks hetkel andmehalduse määruses ette nähtud
andmevahenduse pädeva asutuse osalusele (Eestis: AKI), on nõukogus edaspidi võimalik
osaleda ka liikmesriikide “andmeküsimustes pädevad osapooled” (Eestis: JDM, Statistikaamet,
RIA).
Eesti toetab nimetatud muudatust, kuivõrd see võimaldab liikmesriikidel (sh Eestil) osaleda
teemakohastes aruteludes vastavalt, kas tehnilise, strateegilise, poliitilise või õigusliku
ekspertiisiga (siiani on osalemine olnud piiratud andmekaitse vaatega) ja seeläbi tõsta nõukogu
töö ja liiduüleste kokkulepete kvaliteeti.
6.2.8. Eesti toetab ettepanekut tunnistada kehtetuks veebipõhiste vahendusteenuste
määrus (EL) 2019/1150. Õigusselguse tagamise eesmärgil toetame seda, et selle määruse
teatud (digikoondpaketis väljatoodud) sätted kehtivad kuni neile viitavate EL õigusaktide
muutmiseni, seda tähtajaga hiljemalt 31. detsember 2032.
23
Selgitus: Määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste
vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (edaspidi P2B määrus) jõustus 2020. aastal. Euroopa
komisjoni hilisem mõjuhindamine ja Eesti kogemus on näidanud määruse nõuete piiratud mõju,
mida kinnitab muuhulgas veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate madal kaebuste arv.
Hilisem EL digiteenuste määrus (DSA) sisaldab nõudeid, mis kattuvad olulisel määral P2B
põhisätetega. Mõlemad määrused seavad infoühiskonna vahendusteenuse osutajatele kohustused
seoses teenusetingimuste läbipaistvuse; teenuse piiramise, peatamise ja lõpetamise tingimuste;
sisu järjestuse läbipaistvuse ning ettevõtte sisese kaebuste menetlemise süsteemi loomise ja
haldamisega. P2B määrus seab küll kohati täpsemad nõuded kohustuste kohaldumisele suhetes
ärikasutajatega, kuid leiame, et nende nõuete lisandväärtus on kokkuvõttes pigem madal.
Lisaks on P2B määruse kehtimise järgselt jõustunud digiturgude määrus (DMA), mille
eesmärgiks on tagada digiturgudel nn. pääsuvalitsejate teenuste ärikasutajatele võrdsemad
konkurentsitingimused. Eelmainitud asjaolusid arvestades leiame, et DSA ja DMA tagavad
piisava läbipaistvuse ja tasakaalustatuse veebipõhiste vahendusteenuste osutajate ja ärikasutajate
vahelistes suhetes, mistõttu toetame ettepanekut muuta P2B määrus kehtetuks. Eraldi P2B
määruse kaotamine vähendab ka võimalusi järelevalvealasteks konfliktideks tulenevalt P2B ja
DSA määruste kohati erinevatest järelevalvemudelitest ning toetab eesmärki muuta EL
õigusraamistik ühtlasemaks ja selgemaks. Õigusselguse eesmärgil saame toetada määruse
valitud sätete pikemat kehtimist kuni nendele viitavate EL õigusaktide muutmiseni, seda
lõpptähtajaga 31. detsember 2032.
6.3. Üldises digikoondpaketis väljatoodud ühtse teavitusakna ettepaneku ja muud
kübervaldkonna seisukohad
6.3.1. Eesti toetab ettepanekut luua küberintsidentide, isikuandmetega seotud rikkumiste
kui ka muude samalaadsete juhtumite raporteerimiseks ühtne teavitusaken. Ühtse
teavitusakna loomisel on oluline tagada, et intsidentidest raporteerimine on turvaline,
juurdepääsetav vaid vajalikele osapooltele, ei tõsta liikmesriikide kulusid ja kasutab ära
olemasolevaid liikmesriikide lahendusi ning praktikaid. Ühtse akna loomine peab
vähendama ka ettevõtjate halduskoormust ja kulu Euroopa Liidu eelarvele. Ennekõike
tuleb lisaks teavituste sisu ühtlustamisele digikoondpaketi raames ühtlustada ka erinevates
õigusaktides olevate teavituste esitamise tähtaegu.
Selgitus: Eesti toetab küberintsidentide raporteerimiseks ühtse teavitusakna ehk SEPi loomist.
Mitmed õigusaktid (NIS2 direktiiv, IKÜM, eIDAS määrus, CER direktiiv, DORA määrus,
piiriüleste elektrivoogude küberturvalisust käsitlevaid sektoripõhiseid norme sisaldav
võrgueeskiri nimetusega NCCS määrus, lennunduse valdkonna määrused ehk komisjoni
määrused (EL) 2023/203 ja 2022/1645, e-privaatsuse direktiiv ja CRA määrus) kohustavad
intsidentidest/ juhtumitest teavitama asjakohast pädevat asutust. Tegemist on nende õigusaktide
järgijatele (avalikust ja erasektorist) dubleeriva kohustusega, kui samast juhtumist tuleb teavitada
mitut asutust, kasutades erinevaid vorme. Lahendusena nähakse ühtset teavitamise akent ehk
SEPi, mis võimaldab rakendada põhimõtet “teavita üks kord ja jaga mitme osapoolega”.
Ettepaneku kohaselt SEPi arendab välja ja haldab EL Küberturvalisuse Amet (ENISA).
Üldises digikoonpaketi ettepanekus on märgitud, et SEPiga seonduvalt muudetakse ainult
IKÜMi, e-privaatsuse direktiivi, NIS2 direktiivi ja CER direktiivi. Ülejäänud EL õigusaktide
puhul on ette nähtud, et EL õiguse alusel kehtestatavates rakendusmäärustes või delegeeritud
24
määrustes tagatakse ühtse teavitus vormi kasutusele võtmine. Samas ei ole ettepanekus märgitud,
kas ning mil määral oleks vaja muuta ka direktiivi (EL) 2016/680 (reguleerib isikuandmete
töötlust õiguskaitselisel eesmärgil) või ka mõnda muud õigusakti, millel on sarnasusi siinse
teemaga (nt AI määrus).
Eesti jaoks on oluline, et loodav SEP on turvaline, sh et sellele saavad juurdepääsu vaid vajalikud
osapooled. Näiteks peab olema selge, kas ning mil määral peaks ENISA saama SEPi kaudu
edastatavale infole juurdepääsu - seda ka olukorras, kus SEPi arendajaks on ENISA. Juurdepääs
SEPi kaudu edastatavale infole peab lähtuma teadmisvajaduse põhimõttest. Eesti seisukohtade
koostamise hetkel ei ole veel selge, millised saavad olema SEPi tehnilised tingimused ja nõuded.
Seetõttu ei ole teada, kas näiteks SEPi loomisega tekib ENISA juurde justkui keskne andmebaas
või andmehoidla, mis sisaldab kõiki SEPi kaudu edastatud teavitusi. Kui selline andmebaas tekib
(kuna praktikas on ilmselt vaja päringud vastu võtta, valideerida, talletada intsidendiinfo, et seda
edasi saata/töödelda), on tegemist äärmiselt tundlikku infot sisaldava andmebaasiga. See
omakorda loob võimaliku keskse sihtmärgi tekkeks, mille kompromiteerimine võib avaldada
äärmiselt laiaulatuslikku mõju kogu EL siseturvalisusele. Vajalik on luua usaldus, et loodud
süsteem on turvaline, ettevõtted ja kodanikud teavad, kuidas nende andmeid kasutatakse ja
millised meetmed on kasutusele võetud, et turvalisus oleks tagatud. Vastasel juhul võib tekkida
situatsioon, kus intsidendiraporteid ei esitata põhjusel, et süsteemi kui tervikut ei usaldata. SEPi
loomisel tuleb ära kasutada võimalikul määral olemasolevaid Euroopa lahendusi ja praktikaid.
Eelkirjeldatud selgituse tõttu tuleks SEPi loomisel kasutada ennekõike hajutatud arhitektuurilist
lahendust, mis vähendaks tsentraalse andmebaasi või andmehoidla tekkimisega seotud riske.
SEPi tekitamisel tuleb ka tagada, et see ei tekitaks liikmesriikidele liigset kulu.
Esitatud ettepanekus on selgitatud, et SEPi loomise raames tegeletakse mh ka sellega, et kui ühest
juhtumist teavitada mitme õigusakti alusel, siis eri õigusaktide alusel küsitav info ja andmed
oleksid ühesugused, kuid ettepanekus ei ole märgitud, kuivõrd tuleks ühtlustada eri EL
õigusaktides ette nähtud tähtaegu. Küberintsidentidest teavitamisele kehivad nõuded, et esmane
teavitus intsidendist tuleb teha üldreeglina 24 tunni jooksul ja intsidenditeade tuleb teha hiljemalt
72 tunni jooksul. Isikuandmete kaitse valdkonnas toimuva isikuandmete nõuete rikkumisest tuleb
teavitada 72 tunni jooksul ning pärast digiomnibussi ettepanekus tehtavat muudatust tuleb see
teha 96 tunni jooksul. Tolle muudatusega kaotatakse ära oluline varajase sekkumise mehhanism.
Kõrge riskiga intsidentide puhul tähtaja pikendamine 96 tunnini võib suure riskiga intsidendi
korral olla iga lisapäev kahju piiramisel kriitilise tähtsusega. Samuti tuleb arvestada ka asjaoluga,
et kui mingi juhtum on näiteks isikuandmetega seotud küberintsident, siis tuleb samast juhtumist
teavitada pädevaid asutusi mitmel erineval ajahetkel. See kõik tekitab omakorda segadust – seda
isegi ka siis, kui ettepanekus kirjeldatud SEP luuakse.
Komisjoni 24. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 611/2013 meetmete kohta, mida kohaldatakse
eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2002/58/EÜ kohaselt isikuandmetega seotud rikkumiste teatamise suhtes, kohaselt on
üldkasutatava elektroonilise sideteenuse osutajal kohustus teatada isikuandmetega seotud
rikkumistest. Nimetatud määruse kohaselt tuleb rikkumisest teavitada andmekaitse
järelevalveasutust hiljemalt 24 tunni jooksul pärast rikkumise tuvastamist. Kindlasti tuleb
selgitada, kuidas nimetatud määrus edaspidi ettepaneku muudatustega kooskõlas oleks.
Samuti märgime, et lahendus, kus ühtne teavitusaken luuakse ENISA juurde ning ENISA saadab
kogu vajamineva info edasi liikmesriikide pädevatele asutustele, ei pruugi olla jätkusuutlik. See
võib pikendada ajakriitilises olukorras intsidendi käsitlemise aega. Kuna ENISA alles paneb
paika konkreetsed meetmed ja nõuded ühtsele teavitusaknale, siis ei ole seletuskirja koostamise
25
hetkel võimalik pakkuda välja alternatiivi, kuidas tagada jätkusuutlikkus. See selgub, kui ENISA
on vastavad meetmed ja nõuded koostanud.
Kuigi üldise digikoondpaketi raames on võetud eesmärgiks ühtlustada nende teavituste sisu, siis
tuleks muuhulgas ühtlustada ka teavituste saatmise tähtaegasid, mis on erinevates õigusaktides
erinevalt sätestatud. Eesti seisukohtade ettevalmistamise käigus ei olnud võimalik analüüsida,
mis oleks kõige sobivaim tähtaeg. Tolle ühtlustatud tähtaja puhul tuleb arvestada mitmete
aspektidega, st nii teavituste esitajate (nii erasektorist kui avalikust sektorist) ja mõjutatud
osapoolte (nt küberintsidendist mõjutatud partnerettevõtte või andmelekkega seotud
andmesubjekti) huvidega kui ka konkreetset juhtumit lahendavate pädevate asutuste vajadustega.
6.3.2. Eesti teeb ettepaneku, et ühtse teavitusaknaga seonduvalt ühtlustatakse
küberintsidentide taksonoomiat, lisades vastava ülesande ELi ameti ENISA põhiülesannete
hulka. Eesti leiab, et ENISA koostatud küberintsidentide taksonoomia kasutamine peab
olema kohustuslik liidu-üleselt.
Selgitus: Esitatud seisukoht ei ole Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpakettides endas
kirjeldatud teemadest, vaid tegemist on praktikast tõusetunud vajadusega, mille puhul on vaja
selgus saada. Kuna SEP on tehniline lahendus, mis peaks ka vahetama teavet riiklike
teavituskanalitega, tekib suurendatud vajadus ühtse taksonoomia järele. Arvestades, et
teavitatavad teemad erinevad riigiti ning teavitused edastatakse kohalikes keeltes, on ühtse ja
läbimõeldud taksonoomia loomine eriti oluline. ELi küberintsidentide taksonoomia on Euroopa
Liidus kasutatav ühine raamistik küberintsidentide kirjeldamiseks ja liigitamiseks. Selle eesmärk
on tagada, et erinevad osapooled (EL asutused ja institutsioonid, liikmesriigid kui ka riikides
asuvad isikud või üksused) lähtuksid küberintsidentide määratlemisel ja käsitlemisel samast
käsitlusest. Eesti teeb ettepaneku, et vastava taksonoomia ülesande saab ENISA, kes on
samalaadseid taksonoomiaid ka varem koostanud.
Ühtlustatud küberintsidentide taksonoomia kasutamine ELi üleselt ei juhtu niisama - mistõttu on
vaja tekitada ka EL õigusesse nõue, et selle taksonoomia kasutamine on kohustuslik ELi üleselt.
Selleks tuleks digiomnibussi muudatuste hulgas teha vastav muudatus ka näiteks NIS2 direktiivis
või mõnes muus asjakohases EL õigusaktis.
6.3.3. Eesti toetab seda, et küberintsidentidest teavitamise ühtse teavitusakna loomine,
arendamine ja haldamine muutub ELi ameti ENISA üheks põhiülesandeks. Eesti teeb
ettepaneku majutada ühtne teavitusaken ELi ameti eu-LISA juures Eesti peakontori
infrastruktuuris, lisades vastava ülesande eu-LISA põhiülesannete hulka.
Selgitus: Seisukoht on seotud SEPi tehnilisema rakendamisega. Eesti huvi ei ole suunatud SEPi
sisulisele muutmisele, vaid selle tehnilise lahenduse kujundamisele ja võimalikule paiknemisele.
Ettepanekus on märgitud, et SEPi loomine, arendamine ja haldamine saab olema ENISA
ülesanne. See on Eesti hinnangul sobiv, kuid puudub selgus, kus taolist tehnilist lahendust
majutatakse. Eestile teadaolevalt ei ole ENISAl hetkel endal taolist võimekust, et SEPi majutada.
Lisaks ENISAle on loodud eraldi EL asutusena Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala
Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet ehk eu-LISA, mille
ülesandeks on ELi justiits- ja siseasjade valdkonna suurte infosüsteemide ja sidetaristu
arendamine ja haldamine. Eesti leiab, et ühe võimalusena võiks kaaluda SEPi tehnilise lahenduse
majutamist Eestis eu-LISA peakontori infrastruktuuris, mistõttu teeb Eesti ettepaneku, et SEPi
majutamine võiks toimuda eu-LISAs eeldusel, et see takistaks eu-LISA olemasolevate ülesannete
täitmist. Selleks tuleb täiendada eu-LISA mandaati ja ülesandeid, kuna eu-LISA praegused
ülesanded (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1726) on seotud sise- ja
26
justiitsvaldkonnaga ehk tema ülesanded ei hõlma siseturuga seotud ülesandeid. Eesti soovib, et
SEPi majutamine toimuks sellisel juhul eu-LISA Eesti peakontori infrastruktuuris. See valik
tugevdaks Eesti rolli Euroopa digitaalse ja küberjulgeoleku arhitektuuris ning looks pikaajalist
strateegilist väärtust. See tähendab nii digikompetentsi kasvu, tugevamat rolli EL operatiivses
võrgustikus kui ka laiemat julgeoleku- ja majanduslikku mõju, sh EL asutuste ja töötajate
suuremat kohalolu Eestis. SEPi tehnilise lahenduse majutamise võimekuse loomine eu-LISAsse
looks eeldused majutada ka teisi sarnaseid ELile strateegiliselt olulisi andmebaase ja IT lahendusi
eu-LISA juures. Samuti toetaks ENISA ja eu-LISA koostöös lahendus EL agentuuride vahelist
sünergiat, võimaldades kasutada ära mõlema ameti tugevusi ja kogemusi siseturvalisuse
tagamisel..
Euroopa Komisjon avaldas 26.01.2026. a eu-LISA välise hindamise teatise7 , milles leiti, et
agentuuri volituste ja põhiülesannete muutmata jätmine käesolevas etapis võiks praegu paremini
aidata eu-LISA-l täita tulemuslikult ja tõhusalt oma pooleliolevaid ülesandeid. Teatise kohaselt
peaks eu-LISA seadma prioriteediks korraldusliku stabiilsuse ja strateegilised talitluslikud
täiustused. Seega, kui Eesti seisukoht ei leia toetust siinsete ettepanekute arutelu käigus, võib
seda ettepanekut esitada tulevaste õiguslike muudatuste aruteludes.
6.3.4. Eesti teeb ettepaneku finantssektori digitaalset tegevuskerksust sätestavat määrust
ehk DORA määrust ja vajadusel ka NIS2 direktiivi lihtsustada nii, et DORA määruse
kohaldamisalas olevad finantssektori ettevõtjad ei tohi nõuda DORA määruse turvalisuse
nõuetele vastavust kolmandast isikust IKT-teenuste osutajatelt, kes vastavad NIS2
direktiivis ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
Selgitus: Esitatud seisukoht ei ole koostatud ajendatuna Euroopa digivaldkonna lihtsustamise
koondpakettides kirjeldatud teemadest, vaid tegemist on praktikast tõusetunud vajadusega, mille
puhul on vaja selgus saada ning millele juhtis tähelepanu ka üks turuosalisi esindav liit.
DORA määruse (määrus (EL) 2022/2554) kohaldamisalas olevad üksused on vabastatud NIS2
direktiivi küberturvalisuse nõuetest. Samas on praktikas ka neid IKT-teenuste osutajaid, kes on
NIS2 direktiivi kohaldamisalas, kuid samal ajal osutavad nad IKT-teenuseid finantssektori
üksustele, kellele kohaldub DORA määrus. NIS2 direktiivis on nende üksuste kohta kasutatud
sõnastusi “hallatud teenuse osutaja” ja “hallatud turbeteenuse osutaja”, mis on küberturvalisuse
seadusesse üle võetud terminitena vastavalt “haldusteenuse osutaja” ja “infoturbeteenuse
osutaja”. DORA määruses on nende üksuste kohta kasutatud sõnastust “kolmandast isikust IKT-
teenuse osutaja”.
DORA määrus ei kehtesta kolmandast isikust IKT-teenuse osutajatele üldist ja otsest kohustust
olla iseseisvalt vastavuses DORA määruse nõuetele samal viisil nagu finantssektori ettevõtjatele.
Küll aga vastavalt DORA määrusele, kui kolmandast isikust IKT-teenuse osutaja osutab
teenuseid DORA määruse kohuslasele (loetletud DORA määruse artikli 2 lõike 1 punktides a–t
ehk finantssektori ettevõtjale), siis loetakse neid teenuseid osaks finantsasutuse ökosüsteemist
ja/või finantsasutuste poolt pakutavate teenuste lahutamatuks osaks. Seetõttu eeldatakse
kolmandast isikust IKT-teenuse osutajalt tegutsemist kooskõlas DORA määruse loogika ja
nõuetega.
DORA artikkel 28 lg 5 esimene lause viitab, et "finantssektori ettevõtja võib sõlmida lepingu
vaid sellise kolmandast isikust IKT teenuse osutajaga, kes vastab asjakohastele
7 https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=SWD(2026)980&lang=en
27
infoturbestandarditele”. Tegemist on finantssektori ettevõtja hoolsuskohustusega enne
kolmandast isikust IKT-teenuse osutajaga lepingulistesse suhetesse astumist.
Kohustused kolmandast isikust IKT-teenuse osutajatele tulenevad aga DORA määruse artiklist
30, mis sätestab minimaalsed kohustuslikud lepingulised elemendid, milles finantssektori
ettevõtja ja kolmandast isikust IKT-teenuse osutaja peavad kokku leppima. DORA määruse
artikli 30 eesmärk on võimaldada finantssektori ettevõtjatel täita oma regulatiivseid kohustusi,
tagades lepinguliste mehhanismide kaudu kontroll IKT-riskide üle ka väliste teenusepakkujate
puhul. Selle saavutamiseks nõuab DORA määruse artikkel 30 kolmandast isikust IKT-teenuse
osutajatega sõlmitavatelt lepingutelt detailset reguleerimist teenuse sisule, turbenõuetele,
intsidendihaldusele, auditi- ja järelevalveõigustele, allhankimisele ning teenuse lõpetamise ja
asendamise mehhanismidele.
Samas on oluline rõhutada, et NIS2 direktiiv juba kohustab NIS2-kohuslasi rakendama
terviklikku küberturbe ja riskijuhtimise raamistikku, sealhulgas tehnilisi ja organisatsioonilisi
turvameetmeid, intsidendihaldust, tarneahela riskide juhtimist ning juhtkonna vastutust.
Sellekohased täpsemad nõuded on sätestatud NIS2 direktiivi artikli 21 lõike 5 alusel antud
komisjoni rakendusmääruses (EL) 2024/2690. NIS2 direktiivi kohaldamisalas olevad üksused
alluvad lisaks riiklikule järelevalvele ja sanktsioonimehhanismidele, mis tagavad kõrge ja
õiguslikult siduva kaitsetaseme. Seega on NIS2 direktiivi eesmärgid ja sisuline fookus kooskõlas
DORA määruse artikli 30 aluseks oleva riskijuhtimise loogikaga.
Praktikas ei ole DORA määruse artikli 30 nõuded NIS2 direktiivi kohaldamisalas olevate üksuste
jaoks suunatud uute riskide maandamisele, vaid eeldavad juba kehtivate NIS2 direktiivi
raamistike dubleerimist ja ümberstruktureerimist vastavalt iga finantssektori ettevõtjate
lepinguliste vajaduste järgi. See väljendub mitmekordses dokumenteerimises, kliendipõhistes
auditites, erinevates raporteerimisnõuetes ning lepingulises keerukuses, mis ei suurenda
küberturvalisuse ega teenuse vastupidavuse tegelikku taset, kuid kasvatab ebamõistlikult
kolmandast isikust IKT-teenuse pakkuja halduskoormust ja kulusid.
Seega tekitab eelkirjeldatud topelt nõue DORA määruse kohastele kolmandast isikust IKT-
teenuse osutajatele topelt nõudeid. Seetõttu tuleks ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks ja
regulatsioonide lihtsustamiseks muuta DORA määrust ja vajadusel ka NIS2 direktiivi viisil, et
DORA määruse kohaldamisalas olevad finantssektori ettevõtjad ei tohi nõuda DORA määruse
turvalisuse nõuetele vastavust kolmandast isikust IKT-teenuste osutajatelt, kes vastavad NIS2
direktiivis ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
Kui vastav Eesti seisukoht ei leia toetust siinsete ettepanekute arutelude käigus, siis võib seda
ettepanekut esitada tulevaste küberturvalisuse või finantsvaldkonnas tehtavate õiguslike
muudatuste käigus.
6.4. Üldises digikoondpaketis väljatoodud isikuandmete kaitse üldmääruse muutmise
seisukohad
6.4.1. Eesti ei toeta ettepanekut reguleerida isikuandmete kaitse üldmääruses tehisaru kui
ühte tehnoloogilist lahendust. Eesti on seisukohal, et säilima peab IKÜM-i
tehnoloogianeutraalsuse põhimõte. Samas ei tohi digikoondpaketi muudatused kaasa tuua
tehisaru kasutusele võtmise ja treenimise senisest keerukamaks muutmist.
Tehnoloogiaarenduseks isikuandmete töötlemine peab olema võimalik kõigil IKÜM-i
andmetöötluse õiguslikel alustel. Eesti toetab, et tehnoloogia arendamiseks, mis on
hõlmatud teadusuuringu mõistega, peab asjakohaste kaitsemeetmete rakendamisel olema
28
lubatud töödelda ka eriliiki isikuandmeid. Eesti leiab, et õiguskindluse suurendamiseks
tuleb IKÜM-is täpsustada laiemalt teadusuuringuga (sh tehnoloogiaarendusega)
seonduvaid kaitsemeetmeid, mis omakorda ei tohi olla andmetöötlust liiga piiravad.
Tehnoloogia arendamine ja käitamine on erinevad töötlemistoimingud ja vajavad Eesti
hinnangul eraldiseisvat andmetöötluse õiguslikku alust.
Selgitus: Muudatusettepanekuga plaanitakse täiendada IKÜMi tehisaru puudutava
regulatsiooniga (kavandatav IKÜM artikkel 88c, seotud seisukohapunktiga 6.5.5.). Silmas tuleb
aga pidada, et tehisaru puhul on tegemist ühega väga paljudest tehnoloogilisest süsteemidest,
seega ei oleks IKÜM enam tehnoloogianeutraalne. Eesti ei toeta üksiku tehnoloogilise lahenduse
reguleerimist määruses. Tehisaru tehnoloogiana on samasugune nagu teised tehnoloogiad,
mistõttu isikuandmete töötlemisele tehisarus peaks rakendama kas kehtivatel IKÜM-i nõuetel
või kehtestades IKÜM-iga täiendavaid kaitsemeetmeid mitte üksnes tehnoloogia arendamiseks
ja kasutamiseks (mis on juba hõlmatud teadusuuringu mõistega) vaid ka laiemalt teadusuuringute
kontekstis. IKÜM peaks ette nägema minimaalsed kaitsemeetmed teadusuuringus isikuandmete
töötlemiseks (näiteks võiks olla kaitsemeetmeteks olla privaatsustehnoloogiate kasutamine). See
aitaks lihtsustada ka teadlaste vahelist rahvusvahelist koostööd. Samuti tuleb jätta paindlikus
täiendavate kaitsemeetmete sätestamiseks EL-i ja riigisisese õigusega (eelkõige võttes arvesse
vajadust teatud juhtudel teadusuuringu tegemise tingimuseks ette näha ka eetikakomitee
hinnangu saamine).
Samas ei tohiks muudatused kaasa tuua innovatsiooni takistamist või selle elluviimise
raskendamist. IKÜMi nõuete kitsendamine või piiramine tehisaru arendamise ning käitamise
õigusliku aluse puhul ei ole põhjendatud (ei järgita IKÜMis olevat tehnoloogianeutraalsuse
põhimõtet). Nt ei ole põhjendatud tehisaru treenimist lubada vaid õigustatud huvi või nõusoleku
alusel. Tuleb arvestada ka võimalusega, et avalik sektor soovib tehisaru treenida. Õiguslik alus
andmete töötlemiseks tuleb valida iga tehisaru tehnoloogiat kasutava toote ja teenuse puhul
vastavalt sellest konkreetsest andmetöötlusest, mida tehakse. Andmetöötlejatele ei tohi luua ka
petlikku kujutlust justkui oleks liidu seadusandja ühe tehnoloogia arendamise ja toimimise puhul
õigustatud huvi hinnangu juba ette ära määranud ning muud üldmääruses toodud andmetöötluse
õiguslikud alused on tehisaru arendamiseks välistatud.
Muudatusega luuakse tehnoloogia arenduseks (ettepanekutes tehisaru) ja käitamiseks
isikuandmete töötlemiseks õiguslik alus. Toetame ettepanekut, et rakendades asjakohaseid
kaitsemeetmeid (nt privaatsustehnoloogiaid), peaks olema lubatav ka eriliiki isikuandmete
töötlemine teadusuuringute eesmärgil, sh tehnoloogiaarenduseks. Silmas peab pidama, et kuna
kaitsemeetmed on pidevalt ajas muutuvad, siis kindlaks määratud loetelu ei ole võimalk ette
näha. Eesti on seisukohal, et eriliiki isikuandmete töötlemine peab olema lubatud ainult
tehnoloogia arendamiseks, arendatud tehnoloogia rakendamiseks (nt teenuse pakkumiseks) peab
andmetöötlusel olema omaette õiguslik alus. Eesmärgipiirangu põhimõte peab jääma kehtima -
igaks uuel eesmärgil andmetöötluseks peab olema omaette õiguslik alus. Ei tohi tekkida olukord,
kus tehnoloogia arendamise eesmärgil toimub pidev andmetöötlus ka tehnoloogia kasutamise
käigus. Leiame, et ettepanekus tehisintellekti arendamise ja toimise jaoks ette nähtud
kaitsemeetmed ja tingimused peaks kohalduma ka teiste tehnoloogiliste lahenduste, mitte üksnes
tehisintellekti puhul ning ka teadusuuringutes laiemalt. Õiguskindluse suurendamiseks tuleks
IKÜM-is täpsustada tehnoloogiaarendusega seonduva andmetöötluse suhtes kohaldatavaid
kaitsemeetmeid. Kaitsemeetmete rakendamine peab tagama IKÜM-is toodud andmetöötluse
põhimõtete kohaldamise ning aitama vältida olukorda, kus eriliiki isikuandmete töötlemine
29
teadusuuringute, sh tehnoloogiaarenduse eesmärgil on lihtsam kui tavaliste isikuandmete
töötlemine.
Eesti on seisukohal, et artiklis 88c ette nähtud kaitsemeede vastuväite esitamise õiguse näol ei
või minna laiemaks, kui IKÜM-iga ette nähtud. Tuleb vältida olukordi, kus isikutel
võimaldatakse juba etteulatuvalt keelata isikuandmete teadusuuringutes kasutamise, mis seaks
üldiselt ohtu teadustegevuse ja innovatsiooni.
6.4.2. Eesti toetab teadusuuringute mõiste avamist IKÜM-is, kuna see suurendab
õigusselgust. Teadusuuringute mõiste peab hõlmama ka tehnoloogia, sealhulgas
tehisintellekti, arendamist. Isikuandmete mõiste sisustamine IKÜM-is peab olema
kooskõlas Euroopa Kohtu antud tõlgendusega ja põhiteksti täiendamisele tuleb eelistada
määruse põhjenduspunktidesse selgituste lisamist. IKÜM-i muutmise käigus tuleb vältida
uute määratlemata õigusmõistete kasutuselevõttu. Mõistete muutmisel IKÜM-s tuleb
vastavad muudatused teha ka õiguskaitseasutuste andmekaitsedirektiivis. Erinevate
isikuandmete kaitset reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktide muudatuste kohaldamisaeg
peab olema ühtlustatud.
Selgitus: Eesti hinnangul on asjakohane uue mõistena IKÜM-is avada seni põhitekstis
määratlemata õigusmõiste „teadusuuring“. IKÜM käsitleb teadusuuringutega seonduvat juba
täna, kuid mõistele legaaldefinitsiooni ei ole antud. Eesti leiab, et teadusuuringu mõiste puhul
tuleb hoida selle senist laia kohaldamisala, mis muu hulgas hõlmab ka tehnoloogia arendust ja
innovatsiooni. Seetõttu peaks ka tehisaru arendus kuuluma teadusuuringu mõiste alla.
Teadusuuringu mõiste piiritlemisel tuleb samuti säilitada tasakaal teadusvabaduse ja
andmesubjekti õiguste vahel. Teadusuuringu mõiste sisustamisel tuleb silmas pidada, et siia alla
kuuluvad ka muud kui tehnoloogia uuringud nt digihumanitaaria, mälu- ja keeleteadus.
Eesti leiab, et isikuandmete mõiste käsitlust võib IKÜM-is täpsustada, kuid see peab olema
kooskõlas seniste Euroopa Kohtu poolt antud tõlgendustega (vt nt C‑413/23P EDPS v SRB, C-
582/14 Breyer, C-434/16 Nowak, C-683/21 Nacionalinis visuomenės sveikatos centras, C-
579/21 Pankki, C-604/22 IAB Europe, C-479/22 P OC). Isikuandmete mõistel on IKÜM-is
keskne koht, sellest sõltub, kas määrust tuleb kohaldada või mitte. Oluline on, et muudatuste
käigus ei suureneks õigusselgusetus ega kahaneks andmesubjektide usaldus andmetöötluse
suhtes. Vastasel korral suureneb kuritarvituste ja vaidluste risk, vastutuse hajumine,
halduskoormus ettevõtjatele ja järelevalveasutuste töökoormus. Eesti arvates on kohane
isikuandmete mõistega seonduvat täpsustada määruse põhjenduspunktides, jättes määruse
põhiteksti muutmata.
IKÜM-i kohaldamist on seni raskendanud mitmete määratlemata õigusmõistete kasutamine.
Üldmääruse muudatuste käigus tuleb Eesti hinnangul vältida täiendavate määratlemata
õigusmõistete kasutuselevõttu. Vastasel korral suureneb nii halduskoormus andmetöötlejatele
kui ka järelevalveasutuste ja kohtute töökoormus. Suurem õigusselgus annab kindlustunde
kõigile andmetöötlusega seotud isikutele.
Ettepanekuga nähakse ette muudatused ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018.
aasta määruses (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel
liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (EL institutsioonide
andmekaitsemäärus), kuid õiguskaitseasutuste direktiivi vastavasisulisi muudatusi ettepanekuga
30
kavandatud ei ole. Euroopa Komisjon on andnud teada, et vastavasisulised muudatused
esitatakse hiljem. Õiguskaitseasutuste jaoks muutub olukord keeruliseks, kuna nad peavad
erinevates olukordades juhinduma erinevatest sätetest (mis puudutab näiteks isikuandmete
mõistet, ühtset teavitusakent või rikkumisest teavitamise tähtaegu). IKÜM, institutsioonide
andmekaitsemäärus ja õiguskaitseasutuste direktiiv peaksid sellistes põhiküsimustes olema
süsteemselt kohaldatavad.
6.4.3. Eesti toetab ettepanekut kehtiva õiguse täpsustamiseks, mille kohaselt loetakse
isikuandmete edasist töötlemist teadus- või ajaloouuringute, statistilisel või avalikes
huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil kooskõlas olevaks töötluse algsete eesmärkidega.
Andmetöötluse eesmärkide kooskõla ei loo Eesti hinnangul iseseisvat õiguslikku alust
andmetöötluseks, sh ei anna õigust täiendavaks andmehõiveks ja seda tuleks vastavalt
määruse muutmisel põhjenduspunktis käsitleda.
Selgitus: Isikuandmete töötlemise eesmärgipiirangu laiendamine on mõeldud täpsustamaks
olemasolevat regulatsiooni – kehtiva õiguse kohaselt ei loeta edasist töötlemist teadus- või
ajaloouuringute, statistilistel või avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil esialgsete
töötlemise eesmärkidega vastuolus olevaks. Samas ei loo muudatus isikuandmete töötlemiseks
uut õiguslikku alust, vaid selgitab juba olemasolevat regulatsiooni, ja vähendab tõlgenduslikku
ebakindlust. Muudatusega täpsustatakse, et olukorras, kus andmed on kogutud nt konkreetse
avaliku ülesande täitmise eesmärgil, võib vastutav töötleja neid töödelda ka teadus- või
ajaloouuringute, statistilisel või avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil.
Praktikas võib muudatus suurendada isikuandmete edasise töötlemise võimalusi ja tuua kaasa
riske andmesubjektide õiguste kaitsele. Seetõttu tuleb selguse huvides Eesti hinnangul määruse
põhjenduspunktis täpsustada, et andmetöötluse eesmärkide kooskõla ei anna iseseisvat
õiguslikku alust edasiseks andmetöötluseks. Eesti leiab, et isikuandmete töötlemise
eesmärgipiirangu laiendamise kontekstis tuleb määruse põhjenduspunktis selgelt välja tuua, et
andmetöötlus sellisel juhul on üksnes lubatud nende andmete ulatuses, mis on vastutaval töötlejal
olemas, mitte ei ole omaette õiguslikuks aluseks täiendavate andmete kogumisel ja täiendavate
kaitsemeetmeteta töötlemisel.
6.4.4. Eesti toetab biomeetriliste andmete kasutamise lubamist isikusamasuse
kinnitamiseks. Samas on Eesti seisukohal, et ettepanekus toodud tingimus, et andmed või
kontrollivahendid peavad olema ainult andmesubjekti kontrolli all, ei ole praktiliselt
teostatav. Eesti leiab, et nõue tuleks sõnastada nii, et see oleks seotud isiku poolt protsessi
algatamise või konkreetse teenuse taotlemisega.
Selgitus: Eriliiki isikuandmete töötlemise lubatavuse kontekstis on vajalik täpsustada
biomeetriliste andmete töötlemise aluseid. Eesti toetab ettepanekus toodud lahendust, mis lubab
biomeetria kasutamist isikusamasuse kinnitamiseks ainult juhul, kui andmed või
kontrollivahendid (näiteks biomeetriliste andmetega passi automaatkontrolli masin) on ainult
andmesubjekti kontrolli all. Selline selgelt piiritletud ja andmesubjekti õigusi kaitsev lahendus
võimaldab kaasas käia kaasaja vajadustega.
Ettepanekus toodud tingimus, mis ütleb, et selline andmetöötlus on lubatud ainult juhul, kui
andmed või kontrollivahendid on ainult andmesubjekti kontrolli all, ei ole aga täidetav. Mõiste
„sole control“ kontseptsioon on ebaselge, võimaldab väga laia tõlgendust ja sellega kaasnevat
isikute põhiõiguste ulatusliku riivet. Eesti on seisukohal, et isikusamasuse kinnitamiseks tehtav
31
andmetöötlus peab olema seotud konkreetse teenusega, mida isik ise taotleb ning sellega
kaasnevalt isikusamasuse kinnitamise protsess teadlikult algatab. Andmetöötlus peab olema
isiku jaoks turvaline ja läbipaistev.
6.4.5. Eesti on seisukohal, et automatiseeritud töötlusel, sh profiilianalüüsil põhinevate
otsuste regulatsioon IKÜM-is peab olema selgelt sõnastatud andmesubjekti õigusena.
Automatiseeritud töötlusel põhinevaid, andmesubjektile õiguslikke tagajärgi kaasa toovaid
või talle märkimisväärset mõju avaldavaid, otsuseid tohib teha üksnes piiritletud juhtudel
ning vastutav töötleja peab sellise andmetöötluse suhtes rakendama täiendavaid
kaitsemeetmeid, sh peab andmesubjektil säilima õigus isiklikule kontaktile, et väljendada
oma seisukohta ja otsust vaidlustada.
Selgitus: Kehtiva regulatsiooni järgi on andmesubjektil üldjuhul õigus nõuda, et tema suhtes ei
tehtaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel (st et otsuse tegemisel puudub
inimese mõtestatud sekkumine). Teatud juhtudel on seda õigust siiski piiratud. Ettepaneku
kohaselt võib automatiseeritud töötlusel põhineva otsuse teha ka ilma, et andmesubjektil oleks
enne otsuse tegemist võimalik sellest keelduda. Samas jääb kehtima põhimõte, et nn
automaatotsused on lubatavad üksnes piiratud juhtudel ning nende rakendamisel tuleb kohaldada
erinevaid kaitsemeetmeid, nn andmesubjektile konkreetse teabe andmine (nt otsuse tegemise
metoodika ja kasututud tehnoloogiate kohta) ja andmesubjekti õigus otsesele isiklikule
kontaktile, õigus väljendada oma seisukohta, õigust saada selgitust otsuse kohta, mis tehti pärast
sellist hindamist, ning õigust seda otsust vaidlustada. Eesti toetab eelviidatud põhimõtete
kehtima jäämist, kuivõrd need kaitsevad andmesubjekti. Samal põhjusel peab Eesti arvates jääma
eriliiki isikuandmete töötlemine nn automaatotsuste vastuvõtmiseks selgelt piiritletuks nii nagu
see on kehtivas IKÜM-is. Muudatus loob võimalused kiiremaks ja andmesubjekti vähem
koormavaks andmetöötluseks, säilitades siiski andmesubjektile tema õiguste kaitseks vajalikud
meetmed.
Eesti seisukohal, et juhul kui muudetakse IKÜM artiklit 22 nii nagu on ettepanekus toodud, siis
tuleb säte sõnastada andmesubjekti õigusena. Praegusel juhul see nii ei ole, aga õigusakti
süsteemsuse seisukohalt oleks vaja vastavad muudatused teha. Juhul kui sõnastust ei muudeta,
tuleks lubatavale andmetöötlusele leida regulatsioonis õigem koht.
6.4.6. Eesti ei toeta ettepanekut piirata andmesubjekti õigusi selliselt, et õigus oma
andmetega tutvuda oleks andmesubjektil üksnes andmekaitselistel eesmärkidel.
Andmetega tutvumise õigus peab olema andmesubjektil ka muul juhul kui üksnes
andmekaitsega seonduvalt.
Selgitus: Eesti on seisukohal, et andmesubjekt ei peaks vastutavale töötlejale avaldama, millisel
eesmärgil ta oma isikuandmete kohta saadud teavet kavatseb edasi töödelda, veel enam puudub
vastutavalt töötlejal igasugune võimalus seda ka kontrollida. Antud juhul on tegemist
andmesubjekti õigusi tugevalt piirava regulatsiooniga, mida tegelikkuses ei ole ka võimalik
tagada. Siinkohal on oluline ka EV põhiseaduse § 44 tulenev isiku õigus tutvuda tema kohta
riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste hoitavate
andmetega. Seda õigust võib põhiseaduse kohaselt piirata vaid väga selgelt määratletud
juhtumitel.
32
Muudatus nihutab praktikas tõendamiskoormise andmesubjektile, andes vastutavale töötlejale
laia ja subjektiivse otsustusruumi päringutest keeldumiseks, mis võib vähendada
andmesubjektide õiguste tegelikku kasutamist.
6.4.7. Eesti on seisukohal, et Euroopa Andmekaitsenõukogul tuleb anda täpsustavad
juhised isikuandmete kaitse alastest rikkumistest teavitamise kohta, eelkõige mida
peetakse alusetuks viivituseks ja kõrgeks ohuks. Eesti ei toeta rikkumistest teavitamise
lävendi tõstmist kõrge ohuga intsidentideni, vaid soovib, et teavitamise lävend on seotud
ohtudega, mida ei saa pidada väikeseks.
Selgitus: Eesti on seisukohal, et rikkumisest teavitamise korral peab olema ühtne arusaam, mida
peetakse silmas alusetu viivituse ja kõrge riski all. Ei tohi tekkida olukorda, kus vastutavad
töötlejad jätavad rikkumisest teavitamata, kuna nad ei oska riske piisavalt hästi hinnata. Seetõttu
tuleb Euroopa Andmekaitsenõukogul anda nende mõistete sisustamise kohta selged juhised.
Ettepaneku tagajärjel kaob järelevalveasutuste võimalus jälgida nn keskmise ohuga rikkumisi.
Eesti teeb ettepaneku tõsta teavitamise lävend ohtudele, mida ei saa pidada väikeseks.
Teavitamise lävendi tõstmine ohtudele, mida ei saa pidada väikseks, jätaks alles kohustuse
teavitada ka nn keskmistest ohtudest, mille realiseerumise korral oleks järelevalveasutustel
vajadusel võimalik kasutada oma IKÜM artikli 34 lõikes 4 ettenähtud õigust. Rikkumistest
teavitamist käsitleb ka seletuskirja punkt 6.3.1.
6.4.8. Eesti leiab, et ettepanekuga tuleb säilitada Euroopa Andmekaitsenõukogu senised
pädevused ja nende arvelt ei ole asjakohane suurendada Euroopa Komisjoni pädevusi.
Eesti on seisukohal, et ka edaspidi peab Euroopa Andmekaitsenõukogu andma ühtseid
juhiseid IKÜM-i tõlgendamisega seotud küsimustes.
Selgitus: Ettepaneku kohaselt väheneb Euroopa Andmekaitsenõukogu (EAKN) pädevus seoses
õigusega kehtestada isikuandmete töötlemise toimingute tüüpide loetelu, millele tuleb koostada
andmekaitsealane mõjuhinnang ning loetelu, mille puhul see ei ole nõutav. Samuti väheneb
pädevus mõjuhinnangute vormi ja metoodika koostamises. Muudatusega jääb lõplik
otsustusõigus komisjonile. Eesti leiab, et Euroopa Andmekaitsenõukoja iseseisvus peab selles
osas säilima. Samasugune pädevus peab Eesti arvates olema EAKNil olema ka
pseudonüümimise kriteeriumite määramise suhtes. Silmas tuleb pidada, et komisjon osaleb
andmekaitsenõukoja töös üksnes vaatlejana, muudatuse tulemusel hakkab komisjon juhiseid
andma aga rakendusaktiga.
Rakendusaktid võimaldavad määruse sisu täpsustada, mitte aga muuta. Ettepanek annab aga
komisjonile rakendusaktide kaudu võimaluse muuta IKÜM-i kohaldamisala isikuandmete
tõlgendamisele, mis võib omakorda tekitada õiguslikku ebakindlust. Õigusaktide tõlgendamise
õigus peaks jääma järelevalveasutustele, Euroopa Kohtule ning EAKN-ile. Eesti ei toeta
võimalust, et komisjon võiks läbi rakendusaktide sisuliselt muuta olulisi põhiõigustega seotud
definitsioone.
EAKN-i antavad juhised ühtlustvad isikuandmete kaitse valdkonna õiguse rakendamise
kvaliteeti. Seetõttu toetab Eesti ettepanekut töötada välja ühtsed nõuded, millal on mõjuhinnangu
tegemine kohustuslik ning millal ei ole. Läbi ühtsete nõuete on võimalik vähendada siseturul
tegutsevate ettevõtjate halduskoormust. Samuti toetab Eesti ettepaneku osa, et EAKN-ile antakse
33
ülesandeks välja töötada andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamiseks ühtne vorm ja
metoodika.
Järelevalveasutuste ja EAKN-i autonoomsuse säilitamiseks peab Eesti siiski vajalikuks jätta
nõuete ja vormide koostamise volitused vaid EAKN-ile. Andes nõuete ja vormi koostamise
muutmise õiguse ja rakendusaktina vastuvõtmise õiguse komisjonile, on küsimuse all esmalt
EAKN-i kui organi sõltumatus ning teisalt ei ole kindel, kas rakendusaktiga vastu võetu
väljendab EAKN-i soovitusi ja järelevalveasutuste tegelikke praktikaid. Sama kehtib ka loetelu
IKÜM art 33 lg 6 nimetatud kõrge riskiga juhtumite loetelu kohta.
Lisaks sellele on EL-tasandi loetelu õigusaktina kehtestamisel ohuks ignoreerida riigispetsiifilisi
riske ja vajadusi ning arvestades menetluse pikkusi EL-i tasandil, on loodav nimekiri alati
aegunud.
6.4.9. Eesti toetab ettepanekut lihtsustada nõudeid seoses isikuandmete salvestamisega
lõppseadmes (nn küpsised), kuna see leevendab nõusoleku väsimust. Eesti peab oluliseks,
et küpsiste puhul oleks ajaline kehtivus määratud nii keeldumisele kui ka nõusoleku
andmisele. Juhul kui isik on andnud nõusoleku lõppseadmes isikuandmete salvestamisele,
peaks Eesti hinnangul ka sellisel juhul teatud ajaperioodi tagant temalt üle küsima, kas ta
jätkuvalt on nõus tema poolt eelnevalt andmetöötluseks antud nõusolekuga.
Selgitus: Probleemkohana toob Eesti välja, et nn küpsiste regulatsioon jääb ettepaneku kohaselt
siiski killustatuks, kuna isikustatud andmete nõusoleku regulatsioon sisaldub IKÜM-is, kuid
isikustamata andmete regulatsioon jääb ka edaspidi e-privaatsuse direktiivi. See toob omakorda
kaasa praktilise probleemi, kuidas andmetöötleja saab kindlaks teha, kas lõppseade (nt
mobiiltelefon või arvuti) kuulub füüsilisele isikule ning kas kogutud teave toob kaasa
isikuandmete töötlemise.
Juhime ka tähelepanu, et kui seadmel on mitu kasutajat, siis tekib risk, et vähem teadlik kasutaja
on andnud nõusoleku, et taustal kasutatakse küpsiseid, millele teadlikum kasutaja poleks
nõusolekut andnud.
Eesti hinnangul vajab täpsustamist ka artikli 88a lõige 4, mis reguleerib nõusolekut. Tuleks
veenduda, et nõusolekuga seotu oleks kooskõlas IKÜM artikli 7 lõikega 4. “Nõusolekutaotlusest
keeldumise” (ing. k “to refuse requests for consent”) asemel peab olema kirjas, et nõusoleku
andmine ning tagasi võtmine peab olema võimalik ühe klikiga.
6.4.10. Eesti teeb ettepaneku, et liikmesriigi andmekaitse järelevalveasutustel peab olema
võimalus jätta kaebused läbi vaatamata, kui need ei ole andmekaitse normide täitmise
tagamise seisukohalt prioriteetsed.
Selgitus: Eelnõuga tehakse ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks, kuid alates IKÜMi
jõustumisest on olnud üha kasvas trendis ka isikuandmete kaitse järelevalveasutuste töökoormus.
Eesti leiab, et järelevalveasutuste töökoormuse leevendamiseks on vaja võtta täiendavaid
meetmeid. Kuivõrd andmekaitse järelevalveasutused on kohustatud kõik neile esitatud kaebused
läbi vaatama, peaks Eesti hinnangul olema neil ka õigus sellised kaebused tagasi lükata, kui nad
ei pea kaebust andmekaitse normide täitmise tagamise seisukohalt prioriteetseks. Selline
lähenemine vähendaks riigisiseste järelevalveasutuste töökoormust. Järelevalvemenetluses
prioriteetide seadmisel peab olema liikmesriikidel võimalus ette näha kriteeriumid, millest
järelevalveasutus lähtub. Näiteks võiks kriteeriumidena arvesse võtta järelevalve eesmärke, oma
34
ressursside tulemuslikku kasutamist, menetluse esemeks oleva rikkumise iseloomu, ulatust ja
mõju ning avalikku huvi.
6.5. Tehisaru regulatsioon koondpaketis väljatoodud EL tehisintellekti määruse muutmise
seisukohad
6.5.1. Eesti toetab tehisintellekti määruse muutmist eesmärgiga anda üldotstarbeliste
tehisintellektimudelite ja väga suurtel digiplatvormidel või otsingumootorites
rakendatavate tehisintellekti süsteemide järelevalve ülesanne Euroopa tehisintellekti
ametile, kuid selline AI ameti järelevalve peab olema piiriüleste ja süsteemsete riski
aspektide osas, milles liikmesriigi pädevusest ja võimekusest üksi ei piisa. Tehisintellekti
ameti järelevalve pädevus ei tohi dubleerida siseriiklikku järelevalve pädevust ega
takistada siseriiklikku järelevalvet, kus riigil on suveräänsus, pädevus ja mõistlik võimalus
järelevalvet ise teostada. Lisaks on oluline väga suurte digiplatvormide või
otsingumootorite pakkujate järelevalve nõuete ühtlustamine erinevate Euroopa Liidu
õigusaktide vahel, tagamaks neile ühtne Euroopa järelevalveraamistik.
Selgitus: Euroopa tehisintellektiamet on kogu ELis tehisintellektialaste eksperditeadmiste
keskus, mis edendab ühiskonnale ja majandusele kasulike tehisintellektilahenduste
väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Selle ameti üksused, mandaat ja täpsemad ülesanded on AI
määruse artiklites 64-69. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole tehisintellekti ametil järelevalve
pädevust. See on liikmesriikide pädevatel asutustel.
AI amet peaks tegelema järelevalvega teemades, mis on piiriülesed ja kätkevad endas
süsteemseid riske. Süsteemsete riskide all on mõeldud eelkõige selliseid riske, mis ulatuslikult
võivad kahjustada ühiskondlikke huve või põhiõigusi. Seega need on riskid, millel on oluline ja
laiaulatuslik mõju Euroopa siseturus. Tavaliselt selliste riskidega tegelemiseks ei piisa ühest
liikmesriigist, vaid vaja mitme riigi poolt tegutsemist. Samas teemades, kus liikmesriigil on
pädevus ja võimalus järelevalvet teha siseriiklikult, ei tohiks AI ameti järelevalve seda takistada
(näiteks Eesti turul pakutava tehisintellekti mudeli järelevalve suure riskiga tehisintellekti
suhtes). Samuti ei tohi juhtuda, et sama juhtumi osas tehakse topelt järelevalvet - nii liikmesriigi
kui ka AI ameti poolt.
Arvestades eelnimetatud tehisintellektisüsteemide laialdast kasutust ja mõju, saame toetada
muudatusi, mis tsentraliseerivad selliste süsteemide järelevalve. EL digiteenuste määrus (DSA)
kehtestas väga suurte digiplatvormide (VLOP) või otsingumootorite (VLOSE) pakkujatele
võrreldes teiste teenuseosutajatega rangemad kohustused, nõudes neilt muuhulgas oma
teenustega kaasnevate süsteemsete riskide hindamist ja maandamist. DSA alusel on nende
ettevõtete järelevalvajaks Euroopa Komisjon. Arvestades, et paljud VLOPid ja VLOSEd
rakendavad oma teenustes tehisintellektil põhinevaid süsteeme, mille puhul kehtivad riskide
maandamise kohustused nii DSA kui ka tehisintellekti määruse alusel, leiame, et on asjakohane
ühtlustada nende ettevõtete järelevalvet DSA ja AI määruse vahel. Oleme arvamusel, et selline
muudatus tagab tõhusama järelevalve ning vähendab nii liikmesriikide kui puudutatud ettevõtete
halduskoormust.
6.5.2. Eesti toetab tehisintellekti määruses väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele
ettenähtud lihtsustusmeetmete laiendamist väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga
ettevõtetele, et vähendada nende halduskoormust ja toetada konkurentsivõimet.
Selgitus: Tehisaru regulatsiooni koondpaketiga tehakse ettepanek laiendada tehisintellekti
määruses hetkel VKEdele ettenähtud lihtsustusmeetmeid, mis puudutab nt tehnilisele
35
dokumentatsioonile ja kvaliteedihaldussüsteemi loomisele kehtivaid nõudeid, ka väikese,
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele ehk VKTKEdele. Seejuures viitab eelnõu
komisjoni soovitusele (EL) 2025/1099, mille kohaselt loetakse VKTKEdeks ettevõtted, millel
on kuni 750 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 150 miljonit eurot või aastane bilansimaht ei
ületa 129 miljonit eurot. Eestis on küll ligi 99,9% ettevõtjatest VKEd, kuid eelnõuga lihtsustuksid
ka teatud tegevused nii-öelda kasvufaasis olevatele ettevõtetele (Eestis on suurettevõtteid, millel
on üle 250 töötaja 2024. a andmetel 187, neist osa moodustavad VKTKEd, mis on kasvavad ja
kasvupotentsiaaliga ettevõtted). Kuigi muudatused mõjutaksid vaid väikest arvu ettevõtteid
Eestis, saame leevendusmeetmete laiendamist siiski toetada, kuna VKTKEde halduskoormuse
kergendamine toetab nende konkurentsivõimet ning vähendab takistusi VKEde kasvamisel
VKTKEdeks.
6.5.3. Eesti toetab tehisintellekti määrusega kõrge riskiga AI süsteemide pakkujatele
kehtestatud nõuete edasilükkamist, et anda Euroopa Komisjonile täiendavat aega
standardite ja juhiste väljatöötamiseks. Lisaks peab avalikule ja erasektorile jääma piisav
aeg, et oma tegevused loodud standardite ja juhistega kooskõlla viia. Nõuete kohaldumise
tähtaja prognoositavuse eesmärgil tuleb paindlike tähtaegade asemel kehtestada kindlad
rakendustähtajad.
Selgitus: AI määrusest tulenevate harmoniseeritud standardite, tehniliste kirjelduste ja juhiste
olemasolu on tehisintellekti süsteeme pakkuvatele ja kasutavatele ettevõtetele väga oluline, kuna
see lihtsustab nõuete täitmist ja võimaldab seda teha kulutõhusal viisil, samuti aitavad standardid
tagada süsteemide kvaliteedi ja usalduse nende vastu. Kuna antud määrusega seotud standardite
jm tehniliste materjalide väljatöötamine on võtnud planeeritust kauem aega, toetame kõrge
riskiga tehisintellekti süsteemide pakkujatele seatud kohustuste kohaldumisaja edasilükkamist.
AI omnibussi ettepanek näeb ette, et kohustused rakenduksid 6-12 kuu jooksul pärast Komisjoni
otsust, mis kinnitab nõuete täitmist toetavate meetmete valmimist, kuid mitte hiljem kui
02.12.2027 või 02.08.2028, vastavalt süsteemi määrusest tulenevale kuuluvusele.
Leiame, et prognoositavuse ja õigusselguse eesmärgil tuleks paindlike tähtaegade asemel
kehtestada kindlad tähtajad, mis on piisavad, kohustuste rakendumisele. Hetkel ei ole täielikku
selgust Komisjoni kinnitusprotsessi toimimise osas ning rakendustähtaegade prognoosimatus
raskendab nõueteks valmistumist nii ettevõtetele kui ka pädevatele asutustele. Kindlate
kuupäevaliste tähtaegade olemasolu lahendaks need probleemid.
6.5.4. Eesti on teatud tingimustel valmis toetama ettepanekut, mis võimaldaks
isikuandmeid töödelda tehisaru kallutatuse avastamiseks ja kõrvaldamiseks. Sellisel
töötlusel peavad olema rakendatud piisavad privaatsuskaitse meetmed, vajadus eriliigiliste
andmete töötluseks peab olema põhjendatud ega tohi olla vaikimisi lubatud eelduseks.
Taolist uut sätet AI määruses ei tohi lugeda eraldiseisvaks andmetöötluse õiguslikuks
aluseks.
Selgitus: Tehisaru kallutatuse avastamise on olukordade tuvastamine, kus tehisaru süsteem
kohtleb eri inimesi või gruppe ebaõiglaselt või teeb süstemaatiliselt viltuseid otsuseid mingi
tunnuse alusel. Tehisaru regulatsiooni koondpaketi ettepanekuga lisatakse AI määrusesse uus
artikkel 4a, mis sätestab kõigile AI süsteemide ja -mudelite pakkujatele ja juurutajatele võimaluse
töödelda eriliigilisi isikuandmeid selleks, et avastada ja kõrvaldata tehisaru kallutatust. Selle
võimaluse kasutamise tingimuseks on asjakohaste kaitsemeetmete kasutamine. Siinkohal tuleb
arvestada IKÜMi kehtiva artikliga 9 lõikega 2, mille kohaselt ei tohiks eriliiki isikuandmete
töötlemist käsitleda kui vaikimisi lubatud tegevust. Vastupidiselt peab selline eriliigiliste
36
andmete töötlus olema rangelt piiratud, läbipaistvalt põhjendatud ja tehniliselt kontrollitud. Seda
põhjusel, et vältida nii õiguslikke rikkumisi kui ka ühiskondlikku kahju.
Üldise digikoondpaketi ettepaneku kohaselt soovitakse IKÜMi lisada artikkel 88c (vt ka
seisukoha punkti 6.4.1.), kehtestades sellega eelduse, et tehisintellekti arendamine on artikli 6
lõike 1 punkti f kohaselt õigustatud huvi alusel teostatav. Teisalt, mis puudutab isikuandmete
eriliikide töötlemist kallutatuse tuvastamiseks ja leevendamiseks, siis tehisintellekti koondpaketi
ettepanekus tehisintellekti määruse artikkel 4a soovitakse kehtestada IKÜM artikkel 9 lõike 2
punkti g alusel. Viimane neist ütleb, et eriliiki isikuandmete töötlemine on lubatud, kui see on
vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on
proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud
on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. Nii ei ole
kallutatuse tuvastamine ja selle leevendamine enam tehisintellektimudeli või -süsteemi pakkuja
või juurutaja huvi, vaid avalikkuse huvi. See viitab mõningasele ebakõlale, sest tegelikult on ka
ilmselt tehisintellektimudeli või -süsteemi pakkujal või juurutajal äriline huvi, et loodud
tehisintellekt oleks usaldusväärne, mis omakorda võimaldaks saada enam kasutajaid. Seejuures
võib kallutatuse tuvastamine ja selle leevendamine toimuda juba arendamise etapis, mille puhul
tõstatub küsimus, kas sellisel juhul töödeldakse eriliiki isikuandmeid korraga mitmele erinevale
õiguslikule alusele tuginedes. Kavandatava artikkel 4a lõige 1 punkt e näeb ette tingimuse, et
isikuandmete eriliigid kustutatakse pärast erapoolikuse parandamist või isikuandmete
säilitamisperioodi lõppu, olenevalt sellest, kumb saabub varem.
6.5.5. Eesti peab oluliseks tehisaru regulatiivsetes testkeskkondades ja reaalsetes
tingimustes testimise võimalusi, kuid Euroopa Liidu tasandil ei tohi regulatsioone kinni
kirjutada, takistada innovatsiooni ega ohtu seada põhiõiguste kaitset. Eesti toetab AI ameti
juurde regulatiivse testkeskkonna loomist, kui see loob lisandväärtust siseriiklike
testkeskkondade ees, näiteks toetab piiriüleste süsteemide testimist ja ei dubleeri
riigisiseseid testkeskkondasid.
Selgitus: Kehtiv AI määrus näeb ette võimaluse enne AI toote turule laskmist toodet testida nn
regulatiivses testkeskkonnas. Tehisintellekti testkeskkond on pädeva asutuse loodud kontrollitud
raamistik, mis pakub AI süsteemide (võimalikele) pakkujatele võimalust arendada, treenida,
valideerida ja testida innovatiivset tehisintellektisüsteemi asjakohastel juhtudel tegelikes
tingimustes ning testkeskkonna kava kohaselt piiratud aja jooksul regulatiivse järelevalve all (vt
AI määruse art 3 punkti 55). Sellised AI testimised on olulised selle eesmärgipäraseks ning AI
määrusest tulenevaid nõudeid täitval viisil. Kuna AI süsteeme on mitmeid ja erinevatel
otstarvetel, ei ole mõistlik testimise regulatsioone Euroopa Liidu tasandil kinni kirjutada.
Liikmesriikidel peab jääma autonoomsus otsustamaks testkeskkondades spetsiifilisi tingimusi,
mis on vajalikud nendele prioriteetsetes valdkondades. Iga liikmesriik peaks saama oma
prioriteetseid valdkondi ise määrata.
Positiivseks saab pidada EL tasandi regulatiivse testkeskkonna loomist, kuid see ei tohi
dubleerida siseriiklikke testkeskkondi, seda enam, et juba täna on võimalik luua piiriüleseid
testkeskkondi. Peab olema üheselt selge, millist lisandväärtust EL-i tasandi testkeskkond pakub
siseriiklike ees. EL-i tasandil testkeskkonna loomine võiks aidata toetada innovatsiooni, eelkõige
VKE-de ja start-upide kontekstis ning vältida „forum shoppingut“ ning killustunud lähenemist
liikmesriikide lõikes.
Ettepanekus on mainitud, et tehisintellektiamet peaks EL-i AI regulatiivseid testkeskkondi
rakendama koostöös pädevate riiklike asutustega, seejuures aga ei selgitata vastava koostöö
tegemise kriteeriumeid ega erinevate asutuste rollide ja pädevuste jaotust. Eesti jaoks on oluline,
37
et EL-i AI ameti juurde loodavad tehisintellekti regulatiivsed testkeskkonnad ei dubleeriks
siseriiklikke testkeskkondi ning pakuksid lisandväärtust näiteks piiriüleste süsteemide testimiste
võimaldamise näol. Liiduülese testkeskkonna loomisel on vajalik kindla järelevalveraamistiku
kehtestamine seoses isikuandmete töötlemisega (näiteks juhul kui leiab aset isikuandmete
töötlemisega seotud rikkumine).
6.5.6. Eesti toetab ettepanekut muuta tehisintellekti määruses põhiõigusi kaitsvate asutuste
volitusi viisil, mis suunab põhiõigusi kaitsvaid asutusi ja turujärelevalveasutusi koostööle
ning väldib järelevalvatavatel korduvat dokumentide esitamist, kuid ei piira põhiõigusi
kaitsvate asutuste pädevust teha järelevalvetoiminguid.
Selgitus: Põhiõigusi kaitsvatel asutustel on kehtiva AI määruse artikli 77 alusel volitus
dokumentatsiooni küsimiseks otse tehisintellektisüsteemide juurutajatelt ja pakkujatelt.
Siinjuures on oluline märkida, et kehtiva määruse tekst lubab seda vaid kõrge riskiga tehisaru
vaatest, kuid uus AI koondpaketi ettepanek sellist piirangut enam ei sea. Viimases lauses
väljatoodud osas Eestil murekohtasid pole.
AI määruse artikli 77 kohaldumine tuleb teha üheselt mõistetavaks. Ettepaneku järgi peaksid
saavad põhiõigusi kaitsvad asutused vastavat dokumentatsiooni hakkama taotlema
turujärelevalveasutuste kaudu. Täna kehtivas määruses on kohustus turujärelevalveasutust
teavitada, kuid mitte tema kaudu taotlusi teha. AI koondpaketi põhjenduspunkt 19 täiendab, et
koostöö tugevdamiseks tuleks selgitada, et teabele ja dokumentidele juurdepääsu taotlused tuleks
esitada pädevale turujärelevalveasutusele. AI koondpaketi muudatus suurendab tõenäoliselt
asutuste töökoormust ning võib tekitada turujärelevalveasutuste juurde nn „pudelikaela“ kui
neile lisandub kohustus lisaks olemasolevatele kohustustele igakordselt asuda põhiõigusi
kaitsvatele asutustele dokumentatsiooni vahendava asutuse rolli. Järelevalve pädevused on
turujärelevalve ja põhiõigusi kaitsvate asutuste vahel erinevad, mistõttu ei pruugi põhiõigusi
kaitsvate asutuste ja turujärelevalve asutuste ülesannet täitmiseks vajaminev dokumentatsioon
olla sama. See tähendaks, et turujärelevalveasutus peaks küsima kõiki dokumente, ka talle mitte
vaja minevaid dokumente, juurutajatelt ja pakkujatelt. Selline olukord ei ole õiguslikult pädev,
kuivõrd turujärelevalve asutus saab oma tegevuse piires vaid dokumente menetleda. Samuti ei
aita artikli 77 muutmine täita ettepaneku lihtsustavat eesmärki. Selle asemel muutub protsess
keerulisemaks, kuivõrd sama eesmärgi täitmiseks on vajalik läbida täiendavaid samme. Ühtlasi
kitsendatakse selliselt põhiõigus kaitsvate asutuste, sh Andmekaitse Inspektsiooni, pädevusi.
Loogiline lahendus oleks selline, kus andmed või dokumendid küsitakse turujärelevalve asutuselt
olukorras, kus neil need olemas. Kui see pole nii, siis peaks jääma põhiõiguste kaitsvate
asutustele võimalus otse järelevalvatavalt infot saada.
6.5.7. Eesti peab oluliseks digi- ja tehisaru oskuste arendamist, mis toetab nii innovatsiooni,
konkurentsivõimet kui ka kaasavat osalemist tehisarupõhises digipöördes. Selliste oskuste
arendamine peab toimuma erinevate osapoolte, sealhulgas tehisaru juurutajate ja
pakkujate ning avaliku sektori koostöös.
Selgitus: Peame digi- ja tehisaru oskuste arendamist oluliseks poliitikaprioriteediks, mis toetab
nii innovatsiooni, konkurentsivõimet kui ka kaasavat osalemist AI-põhises digipöördes. Kehtivas
AI määruses on tehisaru süsteemide pakkujatel ja juurutajatel kohustus võtta võimalikult suurel
määral kasutusele meetmeid, et tagada oma töötajate ja kõigi teiste nende nimel
tehisintellektisüsteemide käitamise ja kasutamisega tegelevate isikute piisav
tehisintellektipädevus (AI kirjaoskus), võttes arvesse nende tehnilisi teadmisi, kogemusi,
haridust ja koolitust ning konteksti, milles tehisintellektisüsteeme tuleb kasutada, ning arvestades
isikuid või isikute rühmi, kelle puhul tehisintellektisüsteeme kasutatakse. Uue algatuse kohaselt
38
pakkujatel ja juurutajatel enam sellist kohustust pole, aga liikmesriikidel ja Komisjonile on
pandud kohustus julgustada AI pakkujaid ja juurutajad selliseid samme võtma. Sättega ei
täpsustada, mil moel julgustamine peaks toimuma, kuid tekstist saab välja lugeda, et tegemist on
aktiivse tegevusega pakkujate ja juurutajate suunal. Eesti hinnangul vähendab see oluliselt
võimalust inimeste tehisintellektipädevust suurendada, mis on AI ajastul väga oluline. Samuti
suurendab selline sõnastus potentsiaalselt avaliku sektori kulusid, sest kuigi sätte sõnastus viitab
julgustamisele, tuleb avalikul sektoril AI pakkujaid ja juurutajaid julgustada spetsiifiliste
meetmetega, mis võivad hõlmata ka rahalist kulu.
Tervitame ELi ja liikmesriikide tasandil paremini koordineeritud, avalikule poliitikale tuginevat
lähenemist AI-kirjaoskusele, kuid leiame, et vastutust ei tohiks nihutada üksnes riigile – oma roll
on ka AI-lahenduste pakkujatel ja juurutajatel. AI-kirjaoskus on pikaajaline ja horisontaalne
pädevus, mis peab olema lõimitud haridusse, avalikku haldusesse ja elukestvasse õppesse kuid
ka olema loomulik osa AI pakkumise ja juurutamise protsessides.
AI-kirjaoskus tähendab eri sihtrühmade jaoks erinevat taset teadmisi ja oskusi – alates üldisest
teadlikkusest kodanikele kuni süvateadmisteni ametnikele ja spetsialistidele. Seetõttu peaks igal
juhul tulevane lähenemine jätma liikmesriikidele piisava paindlikkuse kohandada meetmeid oma
riikliku konteksti järgi.
7. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Justiits- ja Digiministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt, Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt,
Kliimaministeeriumilt, Välisministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt,
Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Riigi
Infosüsteemi Ametilt, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuselt, Registrite ja
Infosüsteemide Keskuselt, Riigiside Sihtasutuselt, Rahandusministeeriumi
Infotehnoloogiakeskuselt, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt, Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskuselt, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuselt,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
Infotehnoloogia Keskuselt, Andmekaitse Inspektsioonilt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametilt, Eesti Pangalt, Finantsinspektsioonilt, Statistikaametilt, Rahvusarhiivilt, Eesti Keele
Instituudilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt, Transpordiametilt, Ravimiametilt, Terviseametilt,
Eesti Linnade ja Valdade Liidult, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonilt,
Politsei- ja Piirivalveametilt, Tööandjate Keskliidult, Taltech AIRE-lt, Konkurentsiametilt,
Patendiametilt, Teenusmajanduse Kojalt, Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjonilt, Eesti
Kaubandus-Tööstuskojalt, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt, Toiduainetööstuse Liidult,
Eesti Kaupmeeste Liidult, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult Andmekaitse
Liidult, Eesti Meediaettevõtete Liidult, Eesti Autorite Ühingult, Eesti Esitajate Liidult, Eesti
Fonogrammitootjate Ühingult, MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühingult, Eesti
Audiovisuaalautorite Liidult, Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingult, Eesti Näitlejate Liidult,
Eesti Kirjastuste Liidult, Eesti Ajakirjanike Liidult, Eesti Rahvusraamatukogult, Patendivolinike
Kojalt, MTÜ-lt Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Akrediteerimise Keskuselt, Tallinna
Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonnalt, Tartu Ülikoolilt, Eesti Pangaliidult, Haiglate
Liidult, Perearstide Seltsilt, Eesti Vee-ettevõtete Liidult, Kiirabi Liidult, Apteekrite Liidult, Eesti
Elektritööstuse Liidult, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingult, Eesti Gaasiliidult, Eesti
Transpordikütuste Ühingult, Eesti Juristide Liidult, Riigiprokuratuurilt, Notarite Kojalt,
39
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt, Riigikohtult, Tallinna Ringkonnakohtult, Harju
Maakohtu Tallinna kohtumajalt, Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajalt, Tartu Maakohtu Tartu
kohtumajalt, Tartu Ringkonnakohtult, Tallinna Ringkonnakohtult, Open Knowledge Estonia-lt,
Eesti Isikuloo Keskuselt, Eesti Mälu Instituudilt, Inimõiguste Instituudilt, E-riigi akadeemialt,
Eesti Koostöö Kogult, Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudilt, Tartu Ülikooli
õigusteaduskonnalt, Riigikantseleilt, Riigikogu kantseleilt, Presidendi kantseleilt ja
Õiguskantsleri kantseleilt. Kaasamiskiri leitav Justiits- ja Digiministeeriumi
dokumendiregistrist8.
Arvamuste kogumisest avaldati ka pressiteade.9 Infot kaasamisest ja algatustest jagati riikliku
küberturvalisuse poliitika nõukojale (02.12.2025), sündmusteenuste listi (02.12.2025), teenuste
koordinaatorite listi (02.12.2025), avaliku teenuste nõukojale (02.12.2025) ning andmete
võrgustikku (02.12.2025). Euroopa digivaldkonna lihtsustamise koondpakettide temaatikat
arutati ka andmekaitse nõukojas 02.12.2025 ja 5.01.2026.
09.12.2025 toimus avalik kaasamisseminar, kus tehti ülevaade senistest Eesti seisukohtadest
digi-, küber- ja andmevaldkonna regulatsioonide kohta, tutvustati Euroopa digivaldkonna
lihtsustamise koondpakettide sisusid ning arutleti Komisjoni ettepanekute üle.
Arvamuse saatsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium,
Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kultuuriministeerium,
Riigikogu, Riigikantselei, Transpordiamet, Eesti Andmekaitse Liit, Finantsinspektsioon, Maa-
ja Ruumiamet, Patendiamet, Statistikaamet, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Keele Instituut, Eesti
Linnade ja Valdade Liit, Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti Interneti AS, Andmekaitse Inspektsioon,
Põllumajandus ja Toiduamet, Eesti Rahvusraamatukogu, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti
Kaubandus- Tööstuskoda, Tartu Ülikool, Cybernetica AS, Meta, Google, Veriff OÜ.
Saabunud sisendid on esitatud kaasamistabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on
võimaluse korral arvestatud. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud EL
koordinatsioonikogus.
8 Digiomnibusside kaasamiskiri Justiits-ja Digiministeeriumi dokumendiregistris. Kättesaadav:
https://adr.rik.ee/jm/dokument/18178270 9 Pressiteade: Justiits- ja digiministeerium kutsub andma tagasisidet EL Digiomnibussile. Kättesaadav:
https://www.justdigi.ee/uudised/justiits-ja-digiministeerium-kutsub-andma-tagasisidet-el-digiomnibussile
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|