Kultuuriministeeriumi valitsemisala perioodi 2026 - 2029 programmide kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 10.02.2026 nr 27

Kultuuriministeeriumi valitsemisala

perioodi 2026 - 2029 programmide

kinnitamine

Riigieelarve seaduse §20 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ §6 alusel:

1. Kinnitan Kultuuriministeeriumi valitsemisala perioodi 2026-2029 programmid:

1.1. Kultuuriprogramm 2026-2029 (LISA 1);

1.2. Spordiprogramm 2026-2029 (LISA 2);

1.3. Lõimumis-, sh kohanemisprogramm 2026-2029 (LISA 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

KULTUURIPROGRAMM 2026–2029

Tulemusvaldkond Kultuur ja sport

Tulemusvaldkonna eesmärk

Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.

Spordipoliitika eesmärk on: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel.

Valdkonna arengukava

„Kultuuri arengukava 2021 - 2030“

Programmi nimi Kultuuriprogramm

Programmi eesmärk

Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks

Programmi periood

2026.–2029. aasta

Peavastutaja Kultuuriministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.

Ülalnimetatud valitsemisala riigiasutused panustavad oma teenustega programmdokumendis kajastatud Kultuuriministeeriumi tegevustesse ja saavutatud tulemustesse.

Samuti kajastuvad sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud oma tegevuste ja eelarvetega Kultuuriministeeriumi valitsemisala osutatavates tegevustes ja saavutatud tulemustes.

2

Sisukord

Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3

Programmi juhtimiskorraldus .............................................................................................................. 4

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ........................................................................ 5

Hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused.................................................................................. 8

Meetmed ja programmi tegevused .................................................................................................. 12

Meede 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine ................. 12

Tegevus 1.1. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine ... 13

Tegevus 1.2. Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine .................................. 17

Tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine .......................... 19

Tegevus 1.4. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine ......................................... 21

Tegevus 1.5. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine ............................................... 24

Tegevus 1.6. Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine ............................................. 27

Tegevus 1.7. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine ........................................... 29

Meede 2. Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja

arendamine ........................................................................................................................................ 32

Tegevus 2.1. Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine ..... 33

Tegevus 2.2. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine ................................. 38

Tegevus 2.3. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine ................................ 43

Meede 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine 46

Tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digiteerimine ..................................................................... 46

Tegevus 3.2. Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine .............................. 49

Tegevus 3.3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine ....................................................... 51

Tegevus 3.4. Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine ........................... 52

Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus ....................................................................................56

Lisa 2. Teenuste rahastamiskava .........................................................................................60

3

Sissejuhatus

Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eesmärki panustavad kaks programmi: kultuuriprogramm ja spordiprogramm. Eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kultuuriministeerium. Riigi kultuuripoliitika kujundamises ja elluviimises on oluline osa ja vastutus lisaks Kultuuriministeeriumile paljudel teistelgi riiklikel institutsioonidel, sh ministeeriumitel. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eesmärke viiakse ellu ka keskvalitsusse kuuluvate sihtasutuste (teatrid, muuseumid, kontsertorganisatsioonid jm), avalik-õiguslike organisatsioonide (Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusooper Estonia, Eesti Kultuurkapital) ja mittetulundussektori organisatsioonide toetamise kaudu. Kultuuripoliitika eesmärkide täitmises on keskse rolliga kohalikud omavalitsused, kes tagavad kohalikus kultuurikorralduses eesti kultuuri järjepidevuse hoidmiseks soodsa ja arendava kasvukeskkonna.

Kultuuriministeerium koos oma asutustega töötab eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise kultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. Selle saavutamiseks tegeleb ministeerium Eesti rikkaliku kultuuri, pärandi, meediaruumi ja kultuurilise mitmekesisuse arendamise, säilitamise väärtustamise, teadvustamise ja levitamisega nii Eestis kui ka välismaal ning toetab nii professionaalset tegevust kui ka huvitegevust loomevaldkonnas. Nimetatud tegevuste läbi panustab Kultuuriministeerium ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalike muutuste elluviimisesse.

Programmi eesmärgi saavutamiseks on kavandatud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a) (iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.2 „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine” eesmärkide elluviimiseks.

Samuti kasutatakse EL kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi kauplemistulu (nn CO2 meetmed) ehitismälestiste energiatõhususe tõstmiseks ja etendusasutuste energiasäästlike valguslahenduste toetusmeetmete rakendamiseks.

Kultuurivaldkonna strateegiadokument – „Kultuuri arengukava 2021-2030“ – kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 18.11.2021. a.

4

Joonis 1. „Kultuuriprogrammi struktuur“

Programmi juhtimiskorraldus

Programmi koostamist, elluviimist ja seiret koordineerib Kultuuriministeerium. Ministeerium kavandab programmi eesmärgid lähtuvalt antud valdkonna strateegilisi eesmärke sisaldavatest dokumentidest. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesannetest ning on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja neid täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi raames. Kultuuriministeerium uuendab programmi igal aastal ja pikendab seda ühe aasta võrra, tagades kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ja riigieelarveliste vahenditega. Programmi uuendamisse ja aruandlusesse on kaasatud Kultuuri arengukava 2021 - 2030 juhtkomisjon, mille laiapõhjaline koosseis hõlmab nii ministeeriumide kui ka huvirühmade organisatsioonide ning ekspertide esindajaid.

Programm avalikustatakse Kultuuriministeeriumi kodulehel pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve vahendid täiendavalt liigendanud ning siis, kui kultuuriminister on programmi kinnitanud. Programmi rakendamise kohta koostab Kultuuriministeerium igal aastal tulemusaruande.

5

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.

Tulemusvaldkonna mõõdik

Mõõdik, sh allikas Viimane teadolev tase

Sihttase aastaks 2030

Elanike kultuurielus osalemine1, %

Allikas: Statistikaamet

79

(2023) 80

Tabel 1. Programmi mõõdikud

1 Vähemalt 15-aastaste Eesti elanike kultuurielus osalemine viimase 12 kuu jooksul (Statistikaamet)

6

Programmi mõõdik, sh allikas

(sihttasemed on seatud 2030 aastaks, vahetasemeid ei seata)

Algtase

Sihttase (2030)

Elanike kultuurielus osalemine, % Allikas: Statistikaamet

79 (2023)

80

Eesti laste ja noorte osalemine kultuuris2 Allikas: Statistikaamet

94,7% (2023)

Suureneb

Kultuurivaldkonnas hõivatute keskmine brutokuupalk võrreldes Eesti keskmisega, % Allikas: Statistikaamet

78 (2024)

90

Rahulolu kultuuri kättesaadavusega Allikas: Statistikaamet

66 (2023)

Suureneb

Kultuuri kättesaadavus digiplatvormidel, % Allikas: Statistikaamet

25 (2023)

Suureneb

Eesti elanike kultuuripäranditeadlikkus, 0-100 punkti skaalal Allikas: Kultuuriministeerium

60 palli (2023)

Määratakse lähtuvalt algtasemest

Eesti kultuuri uurimise jätkusuutlikkus Allikas: Kultuuriministeerium

1,27%3 (2024)

Määratakse lähtuvalt algtasemest

Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus SKPst; % Allikas: Kultuuriministeerium

2,3 (2023)

3,2

Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus töötaja kohta Allikas: Kultuuriministeerium

40 900 (2023)

25 000

Eesti kultuuri rahvusvaheline nähtavus Allikas: Elcano indeks

85. (2024)

≤85.

Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju (Kultuuriministeeriumi haldusala kasvuhoonegaaside heide, CO2 ekvivalendina tonnides, 2019)

Allikas: Kultuuriministeerium

46 748 (2019)

Määratakse lähtuvalt algtasemest

Eesti elanike elukeskkonnaga rahulolu (rahuloluindeks)

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

72 (2024)

> 85%

2 Laste ja noorte kultuurielus osalemine, vanuses 5-26 eluaastat, lähtuvalt Statistikaameti läbiviidavast Eesti elanike kultuurielus

osalemise uuringust 3 Metoodika muutus. Alates 2024. aastast kasutatakse mõõdikus Kultuuriministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevuse kulude osakaalu kogu riigieelarve teadus- ja arendustegevuse vahendite mahust.

7

Tabel 2. Programmi rahastamiskava

Tabel 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta (eurodes)

2025 aasta

alguse eelarve

2024. aastast

ülekantud vahendid eelarveliik

20

2025. aasta

riigieelarv e seaduse muudatus ed (I ja II

lisaeelarv e)

VV reservist eraldatud vahendid

Lõplik 2025. a programmi

tegevuse eelarve

Kultuuriprogramm 271 784

766 33 284 838 6 462 898 1 372 294 312 904 797

Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine

3 124 937 11 399 -16 667 3 119 669

Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine

20 779 321 4 757 918 -4 000 000 65 000 21 602 239

Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine

43 828 051 230 365 5 899 001 49 957 417

Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

10 800 864 26 161 15 778 10 842 803

Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine

11 341 711 3 500 3 565 11 348 776

Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine

43 426 724 38 255 4 169 617 1 103 000 48 737 596

Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine

18 824 117 325 751 190 000 19 339 868

Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine

51 070 572 12 127 947 136 458 14 280 63 349 257

Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine

15 370 715 6 721 651 2 200 000 24 292 366

Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine

14 762 277 770 889 15 533 166

Kultuurivaldkonna digiteerimine

2 737 930 20 000 2 757 930

Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine

2 466 276 440 715 2 906 991

Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus

30 543 248 7 810 287 -1 944 853 36 408 682

Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

2 708 023 - 14 2 708 037

Ülekantavad vahendid kajastavad eelarveliiki 20. Ülejäänud eelarveliikide osas teeb ülekande järgmisse aastasse RTK.

8

Selgitused tabeli osas:

Programmi tegevuste eelarvete muudatused koosnevad erinevatest muudatustest, detailsed selgitused on riigieelarve lisaeelarvete vastavate eelnõude seletuskirjas. Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvesse lisandus laiapindse riigikaitse vahendeid 4 292 617 eurot (avalik- õigusliku meediateenuse toimepidevuse tõstmiseks ja kultuuriväärtuste kaitseks) ning CO2 vahenditest toetus 5 864 001 eurot. 2025. aasta eelarvest tõsteti 2026. aasta eelarvesse 1,67 mln eurot valitsemisala institutsioonide toetamiseks ning 4 mln eurot Film Estonia toetusmeetmeteks. 2027. aastast toodi 2025. aastasse vahendid Rahvusraamatukogu sisustuse soetuseks 2,2 miljonit eurot. Kultuuriministeerium suunas 16 667 eurot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ruumiloome arhitekti ametikoha kuludeks ning 40 000 eurot Sotsiaalministeeriumile liikumisaktiivsuse uuringuteks, Haridus- ja Teadusministeerium suunas Kultuuriministeeriumile 9 600 eurot toetuste menetlemise infosüsteemi arendusteks. Ülejäänud muudatused on sisemised tõsted programmi tegevuste vahel.

Hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused

Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamiseks on oluline loomevabaduse ja kultuuri kättesaadavuse kindlustamine. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine, kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine. Eesti elanikud on Euroopas ühed aktiivsemad kultuuris osalejad.

Viimastel aastatel on kultuurivaldkonda mõjutanud mitmed kriisid: koroonakriis, Venemaa agressioon Ukrainas, selle mõjul tekkinud energiakriis ja jätkuv majanduskeskkonna ebastabiilsus. Kriisid on raskendanud nii kultuurielus osalemist, kultuuri loomist kui rahvusvahelist suhtlust ja tõestanud, et kriisivalmiduse toetamine peab olema prioriteet.

9

KULUDE JA INVESTEERINGUTE JAOTUS MEETMETE JA PROGRAMMI TEGEVUSTE VAHEL (eur)

Eelarve Eelarve prognoos

20254 2026 2027 2028

2029

Kultuuriprogramm kokku

271 784 766

296 471 317 277 321 428 271 806 645 267 804 344

Meede 1. „Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine“ kokku

152 125 725

159 796 416 148 549 428 147 811 408 147 762 185

MEETME 1. TEGEVUSED

Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine

3 124 937 3 249 659 3 364 689 3 395 179 3 490 389

Audiovisuaalpoliitik a kujundamine ja rakendamine

20 779 321 25 032 557 21 176 021 21 226 271 21 389 661

Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine

43 828 051 45 601 198 43 533 238 43 572 758 42 815 915

Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

10 800 864 11 181 675 10 878 905 10 919 275 11 048 575

Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine

11 341 711 11 527 457 6 824 937 6 876 037 7 032 367

Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine

43 426 724 44 455 578 44 350 578 43 350 578 43 350 578

Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine

18 824 117 18 748 292 18 421 060 18 471 310 18 634 700

Meede 2. „Kultuuripärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine“ kokku

81 203 564 91 179 114 86 700 627 84 228 347 81 483 827

MEETME 2. TEGEVUSED

Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliiti ka kujundamine ja rakendamine

51 070 572 55 404 912 54 300 766 57 058 510 54 470 240

Raamatukogupoliiti ka kujundamine ja rakendamine

15 370 715 23 762 554 20 103 123 14 547 025 14 547 025

Rahvakultuuripoliiti ka kujundamine ja rakendamine

14 762 277 12 011 648 12 296 738 12 622 812 12 466 562

Meede 3. „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja

38 455 477 45 495 787 42 071 373 39 766 890 38 558 332

10

2023. aasta Eesti elanike kultuurielus osalemise näitajate kohaselt on Eesti elanike kultuurielus osalemine oluliselt tõusnud võrreldes 2020. aastaga (79% vs 73,8%)5. Üldisele kultuurielus osalemise suurenemisele lisaks on tõusnud osalemine mitmetes maakondades, sh 2020. a uuringus väiksema osalusmääraga maakondades, mis on aidanud kaasa kultuurielus osalemise võrdsemale kättesaadavusele maakonniti. Kuid arvestades teatud maakondades kultuurielus osalemise püsivalt madalat taset, on maakondlikud vahed osalemises siiski jätkuvalt olemas.

Kultuuri teadliku publiku ja tulevaste professionaalide järelkasvu suurendamiseks ning kultuuri

regionaalse kättesaadavuse parandamiseks noorele sihtrühmale on alates 2022. aastast

rakendatud kultuuriranitsa toetusmeedet, mille eesmärk on võimaldada lastel ja noortel

külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kontserte, kinoseansse, muuseume või muid

kultuurivaldkonna asutusi või sündmusi. Eesmärk on rikastada õpet ja võimaldada õpilasele

vähemalt üks kultuurikogemus õppeaastas. Toetusmeede jõudis 2023/2024. õppeaastal 138

000 põhikooliõpilaseni (mahus 1,5 mln eurot). Kultuuriharidus tervikuna on tihedalt seotud

laste ja noorte ühiskondliku aktiivsuse ning vaimse tervise ennetustööga, samuti loovisikute

pealekasvu soodustamisega, seetõttu on võtnud Kultuuriministeerium senist enam fookuse

koostööle noortega. Alates 2022. aastast on teadlikumalt ja järjepidevalt kaasatud noori läbi

Kultuuriministeeriumi noortenõukogu ministeeriumi ettevalmistamisel olevate reformide ja

eelnõude aruteludesse, saamaks uusi perspektiive vastava vanuserühma kasutajate vaatest,

nt on nii saadud ettepanekuid raamatukogude reformi sisuliseks läbiviimiseks. Loodud on

kultuurihariduse riiklik võrgustik eesmärgiga suurendada koostööd kultuuri- ja

haridusvaldkonna vahel, panustades riikliku õppekava kultuuri- ja väärtuspädevus

kompetentside omandamisesse ning formaalõppe läbiviimisesse mitteformaalõppe

keskkonnas.

Vabakutseliste loovisikute, keda uuringu6 kohaselt oli Eestis 2021. aastal vähemalt 10 200, toimetuleku parandamiseks on Kultuuriministeerium taotlenud Sotsiaalministeeriumilt sotsiaalmaksu arvestuse muutmist nn “rulluvaks” et tagada ravikindlustus ebaregulaarse sissetulekuga vabakutselistele. 2026. aastal jätkub loovisikute ja loomeliitude seaduse reform loometöö ja selle tasustamise paremaks korraldamiseks laiapõhjalise debatina .

4 2025. andmete puhul on aluseks Riigikogu kinnitatud esialgne 2025. riigieelarve. Tabel ei sisalda käibemaksukulu. 5 Samas. 6 https://kul.ee/uuringud

rahvusvahelistumin e“

MEETME 3. TEGEVUSED

Kultuurivaldkonna digiteerimine

2 737 930 1 583 993 18 000 18 000 18 000

Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumis e edendamine

2 466 276 2 442 730 2 366 127 2 326 199 2 306 235

Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus

30 543 248 39 344 934 37 769 115 35 642 370 35 590 610

Loomemajanduspoli itika kujundamine ja rakendamine

2 708 023 2 124 130 1 918 131 1 780 321 643 487

11

Olulise horisontaalse teemana on Kultuuriministeerium panustanud ligipääsetavuse suurendamisele kultuurivaldkonnas. Kultuuriministeerium viis 2024. aastal läbi uuringu “Ligipääsetavuse hetkeolukord Kultuuriministeeriumi haldusala asutustes”, mille järgi on üldhinnang haldusala asutuste ligipääsetavuse hetkeolukorrale keskmine ehk 5.8 punkti (skaala 1-10). Uuringu käigus kaardistati vajadused ligipääsetavuse edasiseks parendamiseks ning nähti vajadust kultuuri- ja spordielamuse teenuste edasiseks sisulise ligipääsetavuse süvendatud uurimiseks. 2025. valmis jätkutegevusena Kultuuriministeeriumi kultuuri ja spordi ligipääsetavuse tegevuskava ning loodud on koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga kultuuri ligipääsetavuse juhtrühm.

2025. aastal kärbiti Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet (piirmääraga vahendeid) 13,4 mln euro võrra, mis mõjutas oluliselt ka vastavaid tegevusi. Kärbetest jäid puutumata kirjandusvaldkond (sh laenutus- ja reprograafihüvitis), laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgameede, toetus Team Estoniale ja rahvusvaheliste spordi suursündmuste toetusmeede. 2024. aastaga samas mahus jätkati kodumaiste filmide tegemise toetamist, tagasimakseprogrammi Film Estonia ning venekeelse erameedia toetamist (viimane on rahastatud laiapindse riigikaitse investeeringukava vahenditest).

Olulisteks läbivateks prioriteetideks 2026. - 2029. perioodil on:

 Kultuuri rahvusvahelistumise ja ekspordi edendamine. Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamiseks nähakse ette täiendavalt 2 mln eurot (kokku 4 mln eurot aastas). Täiendavalt suunatakse 1 miljon eurot kultuuri rahvusvahelise nähtavuse tõstmiseks.

 Kultuuri- ja loomesektori tugevdamine läbi õiglase tasustamise printsiipide edendamise ning kultuurivaldkonnas hõivatute töötasu konkurentsivõimelisuse tagamine.

 2028. aastal toimuva laulupeo ja tantsupeo toimumise kaudu rahvakultuuri tegevuse tugevdamine. Riigilt palka saavate kultuuri- ja spordiasutuste töötajate palgatõusuks ja treenerite tööjõukulude katmise toetamiseks planeeritakse kokku 9,05 mln eurot enam.

 Meedia toimepidevuse ja kriisikindluse tagamine  Raamatukogude reformi rakendamine: rahvaraamatukogude arendusüksuse

loomine riikliku arendusvõimekuse tugevdamiseks ja ühtse raamatukogude andmekogu arendamine teenuste kvaliteedi tõstmiseks. Eesti rahvusraamatukogu hoone renoveerimise lõpetamiseks on planeeritud sisustamiseks vajalikeks kuludeks 1,16 mln eurot.

 Kultuuriväärtuste säilimise tagamine. Ehitismälestiste hooldamiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks planeeritakse täiendavalt 2 mln eurot aastas kuni aastani 2031.

 Kultuurimälestiste nimekirja inventuuri läbiviimine tagamaks kaitse all oleva pärandi esindusnimekirja asjakohasus.

 Euroopa Liidu tasandil koostöös Euroopa Komisjoni ja liikmesriikidega ühise piiriülese digipärandi säilitusteenuse väljatöötamine eesmärgiga tagada unikaalse digipärandi ja sellega seotud infosüsteemide jätkusuutlik pikaajaline säilimine ning tagada võimekus prioriteetseid digipärandiga seotud teenuseid käivitada ja pakkuda väljaspool oma riigipiiri EL-is.

 Kultuuri teadus- ja arendustegevuse toetamine. Elujõulise Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi piloteerimist toetatakse 2026. aastal 1,7 mln eurot ja 2027. aastal 1,9 mln. Programmiga toetatakse kultuurivaldkonna alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimist. Lisaks panustatakse 2026. ja 2027. aastal 0,95 mln eurot teadus- ja arenduskuludeks, sh teaduskohustusega muuseumide teadustöö ja loovuurimuse arendamiseks.

 Laste- ja noorte osalemise suurendamine kultuurielus. Täiendavalt suunatakse vastavatesse tegevustesse 0,5 miljonit eurot.

12

 Kultuuri- ja loomesektoris ligipääsetavuse ja kättesaadavuse parandamine võrdsete võimaluste loomiseks.

Meetmed ja programmi tegevused

Meede 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine

Meetme eesmärk: Eesti kultuurielu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline, pakkudes võimalusi loominguliseks tegevuseks ja kultuurist osasaamiseks.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2026)

Sihttase 2

(2027)

Sihttase 3

(2028)

Sihttase 4

(2029)

Teatrikülastuste arv Eestis, mln

Allikas: Eesti Teatri Agentuur

1,3

(2024)

0,9 0,9 0,9 0,9

Laste- ja noorteetenduste külastajate osakaal kõigist külastustest, %

Allikas: Eesti Teatri Agentuur

30%

(2024) 30 30 30 30

Kinokülastuste arv (miljonites)

Allikas: Eesti Filmi Instituut

2,47

(2024)

2,6 2,7 2,8 2,8

Eesti elanike osakaal, kes loevad raamatuid

Allikas: Statistikaamet

69.2

(2023) 70 70 70 70

Rahvusvaheliste (välisosalusega) kunstinäituste osakaal kõigist Eestis korraldatud näitustest, %

Allikas: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus

25

(2024) 20 20 20 20

Edasijõudmine „disainiredelil“: ettevõtete ja sihtasutuste protsentuaalne hulk, mis kasutavad disaini „disainiredeli“ IV astmel, %

Allikas: Kultuuriministeerium

21

(2023) - - 29 -

13

Eesti koht meediavabaduse indeksis

Allikas: Piirideta Reporterid

6. koht

(2024) ≤TOP10 ≤TOP10 ≤TOP10 ≤TOP10

Kontserdikülastuste arv (tuhat)

Allikas: Statistikaamet

724 (2024) 995 1 000 1 100 1 100

Arhitektuuriettevõtete eksport, mln eurot

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

2,5

(2023) 3,2 3,9 4,6 5,3

Mõõdiku „Kinokülastuste arv“ sihttasemeid on korrigeeritud võrreldes eelmise perioodiga allapoole arvestades seniseid suundumusi kinokülastuste kohta nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu loomevaldkondade poliitikaid, tõstetakse konkurentsivõimet, toetatakse strateegiliste koostööpartnerite põhitegevust ja projekte, ning valdkonna toimimiseks ja arendamiseks hoitakse ja arendatakse vajalikku taristut. Lisaks antakse välja riigi kultuuripreemiad (8) ja rahastatakse riigi kultuuristipendiume.

Tegevus 1.1. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Elukeskkond vastab kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele. Ruumiloome hea tava ja

disainikasutuse vajalikkus on ühiskonnas teadvustatud

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2026)

Sihttase 2

(2027)

Sihttase 3

(2028)

Sihttase 4

(2029)

Kaasatud üldhariduskoolide arv, kes pakuvad õpilastele üldhariduskoolis ruumihariduse valikkursust „Arhitektuur ja elukeskkond“

Allikas: MTÜ Ruumiharidus

23

(2024)

25 27 29 31

Ruumihariduse edendamiseks üldhariduskoolis läbiviidavate valikkursuste „Arhitektuur ja elukeskkond“ õpetajakoolituste arv

1

(2024)

2 2 3 3

14

Allikas: MTÜ Ruumiharidus

Mõõdik „Ruumihariduse edendamiseks üldhariduskoolis läbiviidavate valikkursuste „Arhitektuur ja elukeskkond“ õpetajakoolituste arv“ – näitaja sihttasemed on madalamad eelmisel perioodil planeeritust, aga samas on antud kursus nüüdsest EKA kunstiõpetajate kohustuslikus programmis, nii et kuigi kvantitatiivselt on mõõdikuga arvestavat koolitust vähem, siis sisuliselt pööratakse sellele nüüdsest enam tähelepanu.

Tegevus on suunatud kvaliteetse elukeskkonna kavandamiseks ja loomiseks vajalike tingimuste kujundamisele arhitektuuri ja disaini valdkondades. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välis- ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab muu hulgas planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, disaini), eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega pikas vaates kvaliteetsemaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus, mistõttu aitab Kultuuriministeerium kaasa ruumipädevuse läbivale tõstmisele ühiskonnas.

Kultuuriministeeriumi toetab arhitektuuri ja disaini arendusprojektide elluviimist, eesmärgiga tõsta arhitektuuri ja disaini projektide abil avaliku ruumi kvaliteeti ja edendada piirkondlikku arengut. Toetatavad projektid peavad järgima Davosi kvaliteedikriteeriumeid ja/või kaasava disaini printsiipe. Toetuse andmise planeeritava tulemusena paraneb avaliku ruumi kvaliteet, tõuseb kogukonna elukvaliteet, võrdsustub piirkondade sotsiaal-ruumiline areng ning tugevneb kohalik identiteet. Taotlusvoor on oluline ka selliste arhitektuuri ja disaini valdkondlike tegevuste seisukohalt, mis ei lähtu otseselt turu nõudlusest, kuid panustavad oluliselt valdkondlikku arengusse.

Arhitektuurivaldkonna olulisim tegevus riigi tasandil on viimastel aastatel olnud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamine. Kultuuriministeerium on Eesti kontaktpunktiks Davosi Alliansis, mis loodi reaktsioonina ehitatud keskkonna ja maastike kvaliteedi langemisele kogu Euroopas. Davosi Allianss seab ruumile mõju avaldavate tegevuste eesmärgiks loodava keskkonna kultuurilise kvaliteedi ja rõhutab, et elukeskkonna kujundamine on kultuuriline akt. Davosi protsessi raames välja töötatud hea ruumikultuuri kvaliteedikriteeriumid näevad ette, et loodav keskkond peab olema otstarbekohane, esteetiliselt nauditav, kohalikku konteksti arvestav, mitmekesisust soodustav ja inimesi ühendav, kliima-ja keskkonnasõbralik, majanduslikku väärtust lisav, hea kohatunnetusega ja teadlikult juhitud ruumiloomeprotsessi läbi sündinud. Davosi kvaliteedikriteeriumeid viiakse hetkel sisse ka ehitusseadustikku, samuti on neid kasutatud Ukraina peremajade arhitektuurikonkursil, arhitektuuri ja disaini arendusprojektide taotlusvoorus, edaspidi hakkab nende juurutamise eest peavastutajana hoolt kandma Maa- ja Ruumiamet.

Loodud Maa- ja Ruumiameti tegevuse eesmärgiks on koondada riigi ruumilise arengu tervikvaade ja tagada läbimõeldud ruumiotsused nii rohepöörde elluviimisel, rahvastikumuutustega kohanemisel kui kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamisel. Ühendameti struktuuris on oluline strateegilise ruumiplaneerimise üksus. Seal tööle asuvate ruumiloome ekspertide eesmärk on tuua kaasa sisuline muutus ruumiotsuste tegemisel. Amet käivitus 2025. aastal ning tööd on alustanud Eesti esimene riigiarhitekt. Arhitektuuripoliitika rakendamisega seotud ametikohad on planeeritud riigiarhitekti büroosse (osa strateegilise ruumiplaneerimise üksusest). Üksus hakkab tegelema rahvastikumuutustega kohanemise, kestliku arengu tagamise, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamise temaatikaga, millel on puudunud enne Maa- ja Ruumiameti loomist riigistruktuuris vastutaja.

Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumipoliitika ühtlustamisele ja arendamisele. Ruumipoliitika osaks on arhitektuuripoliitika, mis põhineb samanimelisel dokumendil „Eesti arhitektuuripoliitika“ (Vabariigi Valitsus kiitis heaks 2002. aastal). Arhitektuuripoliitika siht on käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust. Kultuuriministeerium aitab teadvustada arhitekti kaalukat rolli ja vastutust elukeskkonna kvaliteedi eest seismisel ja selle tõstmisel.

15

Samuti toetab Kultuuriministeerium professionaalset arhitektuuri loomingut. Arhitektuuri valdkond toimib suures osas turupõhiselt – arhitektuuribüroodes pakutakse erinevaid teenuseid ja tehakse tellimuspõhist tööd. See osa valdkonnast on tänu erarahale kõrgemini tasustatud. Samas sisaldab see suures hulgas tehnilist projekteerimistööd, mitte loomingulist tööd. Loomingulisele tööle ja valdkonna arendamisele keskenduvad arhitektid, kes tegelevad näiteks väikevormide, näitusetegevuse, kirjutamise, arhitektuuripädevuse tõstmise või lihtsalt turu vajadustest mitte lähtuva arhitektitööga, sarnanevad toimetuleku poolest teiste kultuurivaldkondade loovisikutele, kelle toimetulek sõltub eelkõige avalikust rahastusest ja Kultuurkapitali toetustest. See osa valdkonnast vajab lisatähelepanu, sest tegeleb riigi kultuuripoliitika seisukohast oluliste teemadega.

Selleks, et tagada ruumiloome ja ehitatud keskkonna kõrget taset, osaleb Kultuuriministeerium arhitekti kutset andva kogu tegevuses Eesti Arhitektide Liidu juures, sisearhitekti kutset andva kogu töös Eesti Sisearhitektide Liidu ning maastikuarhitekti kutset andva kogu töös Eesti Maastikuarhitektide Liidu juures.

Arhitektuuri valdkonna kitsaskohtade lahendamiseks tuleb tõsta läbivalt avaliku ja erasektori ruumipädevust – asjatundlikkust ja vastutusvõimet ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja elluviimisel, sh arendada ruumiharidust üldhariduskoolist alates. Ruumihariduse edendamisel maast-madalast on oluline partner Arhitektuurikool (MTÜ Ruumiharidus). Kultuuriministeerium aitab kaasa üleriiklike ruumikoolituste läbiviimisele avaliku sektori töötajatele, samuti ruumihariduse edendamisele üldhariduskoolis. Ruumikoolituste läbiviimisel on oluline partner Eesti Arhitektuurikeskus.

Kuigi kehtiva riigihangete seadusega on raamistik ideekonkursside korraldamiseks ja väärtuspõhiste riigihangete läbiviimiseks tagatud, teeb Kultuuriministeerium jätkuvalt koostööd valdkonna erialaliitudega – eeskätt Eesti Arhitektide Liiduga ja ettevõttega Riigi Kinnisvara AS, et töötada välja riigihanke läbiviimise parim praktika ja juurutada väärtuspõhise hangete läbiviimist ning tagada kvaliteetse ehitatud keskkonna areng ja autoriõiguste kaitse selle loomisel.

Kultuuriministeerium toetab Eesti Arhitektuurikeskust kui strateegilist partnerit tegevustoetusega. Lisaks toetab ministeerium taotlusvooru kaudu arhitektuuri ja disaini valdkondade arendusprojekte ning arhitekte ja disainereid loovisikutena erialaliitude (Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Disainerite Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit) kaudu. Oluline roll on valdkondlikul mäluasutusel SA Eesti Arhitektuurimuuseumil, kus toimub hulgaliselt arhitektide loomingut tutvustavaid näitusi, loenguid jpm.

Valdkonna loovisikuid toetab arhitektuuri loomealal Eesti Arhitektide Liit (üle 400 liikme), Eesti Sisearhitektide Liit (üle 200 liikme) ja Eesti Maastikuarhitektide Liit (ligi sada liiget) jagades loovisikute ja loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastaval loomealal tegutsejatele loometoetusi ja stipendiume.

Arhitektuuri valdkonda toetatakse ka Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali kaudu.

Eesti hea arhitektuurimaa mainele aitab kaasa Eesti rahvusvaheline nähtavus Veneetsia Arhitektuuribiennaalil, mis on suurim riiklikul esindusel põhinev rahvusvaheline arhitektuurinäitus. Eesti väljapaneku ellu viimist 2025. aasta biennaalil juhtis Kultuuriministeerium (kaaskorraldaja SA Eesti Arhitektuurimuuseum) ning Eestit esindas Helena Männa, Elina Liiva, Keiti Lige projekt “Las ma soojendan Sind”, mis räägib kultuuri mõõtmest kliimaeesmärkide saavutamisel. Projekt on saanud rahvusvahelistes meediaväljaannetes nagu Guardian, Dezeen, Le Moniteur jne väga positiivseid hinnanguid arhitektuuriteoreetikutelt- ja kriitikutelt.

Disaini valdkonnas toetab riik disaini valdkondlikke loomeliite (Eesti Disainerite Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit) ja valdkondlikku arenduskeskust (Eesti Disainikeskus) tegevustoetusega. Valdkondlikult olulisi algatusi on toetatud juba eelnimetatud taotlusvooruga „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektid“. Valdkonna loovisikuid toetab disaini loomealal Eesti

16

Disainerite Liit (173 liiget) ja Eesti Kujundusgraafikute Liit (118 liiget)7. Valdkondliku mäluasutusena väärib esiletõstmist SA Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, kus toimub disainerite loomingut tutvustavaid näitusi, loenguid jpm. Disainivaldkonna arendamine tugineb valdkonnasisesele kokkuleppele – „Disainivaldkonna arengukavale 2019-2023“, millele on koostamisel 2023+ perioodiks uus kokkulepe. See valdkonnasisene kokkulepe sõnastab visiooni, strateegilised suunad, eesmärgid ja huvigrupid ning pakub valdkonnast sündinud vaadet sellele, kuidas rakendada disaini paremini majanduse ja ühiskonna hüvanguks. Eesti Disainikeskus tegeleb aktiivselt ka ringdisainialase teadlikkuse tõstmisega, mis toetab ringmajanduse eesmärkide saavutamist.

2023. aastal viidi läbi uuring „Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes“ eesmärgiga kaardistada ja analüüsida disainikasutust nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtetes ning riigi asutatud sihtasutustes ja MTÜdes, mis oli jätk 2013. ja 2018. toimunud uuringutele. Uuringu tulemused näitavad, et Eesti ettevõtted ja asutused on hakanud aina rohkem ja teadlikumalt disaini kasutama. Uuringust ilmneb, et tellijad on üha disainiteadlikumad ja avatumad disaini kasutamiseks mitte ainult toodete ja teenuste visuaalse identiteedi kujundamisel, vaid ka läbivalt teistes arendusprotsessides ja strateegia kujundamisel. Disain tähendab tellija jaoks üha enam kasutajasõbralikke, hästi töötavaid, kliendi vajadustele vastavaid teenuseid ja tooteid, ning on saamas kõigi toimingute lahutamatuks osaks. Selleks, et ettevõtteid ja riigiasutusi veel enam ja teadlikumalt disaini rakendama õhutada, tuleb tegeleda aga süsteemsemalt riigihangete süsteemi parandamise ja avaliku sektori eeskuju, disainipädevuse tõstmise ja targa tellija kasvatamise, ning edulugude ja parimate praktikate jagamisega. Disainipädevust on vaja ühiskonnas laiemalt tõsta ning professionaalset disaini on vaja teadlikumalt edendada. Disainikasutuse edendamist avalikus sektoris toetab Riigikantselei juures töötav innovatsioonitiim, kelle ülesanne on muuta avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks inimkeskse lähenemise abil ning seeläbi aidata kaasa uuenduslike, funktsionaalsete, keskkonnasäästlike, kasutajasõbralike ja atraktiivsete teenuste ja lahenduste väljatöötamisele ning kaasava ja turvalise keskkonna kujundamisele. Oluline on rakendada Riigikantselei juures töötanud ligipääsetavuse rakkerühma lõppraportist tulenevaid kaasava disaini soovitusi, mille põhirõhk on kättesaadavusel, ligipääsetavusel ja kasutajagruppide võrdsustamisel.

Disaini valdkonnas on oluline panustada kutsekvalifikatsiooni süsteemi edendamisesse – oluline on disainerite täiendõppe ja kutsesüsteemi arendamine koos disainivaldkonna TA- võimekuse tõstmisega. Samuti on vajalik tagada ringdisaini auditite, sprintide ja koolituste läbiviimine ettevõtetes ja organisatsioonides – ringdisaini põhimõtete järgimine aitab luua uuenduslikke lahendusi ja tooteid, mis tuginevad loodusvarade mõistlikule tarbimisele, jäätmete vähendamisele ja uuenduslike ärimudelite loomisele. Disainivaldkonna jaoks on oluline disaini distsipliini ja praktikate toetamise selgem ja arusaadavam sõnastamine, valdkonna omapära nähtavamaks tegemine. Selle nimel on vajalik toetada disaini erinevate praktikatega seotud tegevusi ja algatusi, loovisikuid, nende loomingut, sellega seotud otsinguid ja eksperimenteerimist, valdkonna edendamisele suunatud ettevõtmisi, rahvusvahelistumist, seotud pärandi säilitamist ja ennistamist ning panustamist ühiskondlikku heaolusse.

Arenguvajadused

7 Liikmete arvud on esitatud 2022. aasta seisuga.

17

 Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühisest initsiatiivist lähtuvalt alustas 1. jaanuaril 2025. tegevust ruumivaldkonna ühendamet Maa- ja Ruumiamet, eesmärgiga suurendada ruumikaalutluse arvestamist riigi tasandi otsustusprotsessides ja pakkuda sellealast tuge ka kohalikele omavalitsustele. Toetada tuleb arhitektide ja teiste ruumiloome ekspertide ametikohtade loomist uue ameti riigiarhitekti büroosse, mis hakkab tegelema muuhulgas arhitektuuripoliitika ellu viimisega ning kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamisega.

 Kaasajastada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted ja leida lahendused kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega arvestamiseks läbivalt erinevatel haldustasanditel kõikides ruumiloomeprotsessides, sealhulgas investeerimiskavades, toetusmeetmetes, rahastusotsustes. Kvaliteedikriteeriumitele keskenduvad Davosi protsessis juhitakse Eesti poolelt ka üht töörühma, samuti räägitakse kaasa kvaliteedikriteeriumite juurutamisel Ukraina ülesehitustöödes.

 Jätkata (koostöös RKASi jt osapooltega) väärtuspõhise riigihangete läbiviimise parima praktika väljatöötamist, mis lõpetaks odavhangete eelistamise ja tagaks kvaliteetse ehitatud keskkonna arengu ja autoriõiguste kaitse selle loomisel.

 Jätkata Ukraina ülesehitamise toetamist ja näidata ülesehitustöödesse panustamisel siinseid parimaid praktikaid, kaasates protsessi arhitekte ja teisi erialaeksperte, lähtudes kvaliteedi ja kestlikkuse põhimõtetest, korraldades parimate lahenduste leidmiseks arhitektuurikonkursse.

 Jätkata partnerorganisatsioonide toetamist tegevustoetusega, et tagada valdkondlike arendustegevuste jätkumine rahastaja ootustes (väljatöötamisel Eesti Arhitektuurikeskusele) määratletud ülesannete täitmiseks oodatud mahus.

 Tagada võimalusel püsitoetus ruumi- ja disainipoliitika eesmärke täitvatele projektidele ja partneritele (nt algatused nagu „Arhitektuurikool“), mis võivad arendusprojektide taotlusvooru ümber sihistamisel muidu tähelepanuta jääda.

 Toetada regulaarselt toimuvaid arhitektuuri- ja disainivaldkonna rahvusvahelisi sündmusi, eelkõige riiklikul osalusel põhinevatel suursündmustel osalemist.

 Rakendada senisest tõhusamalt disainivõimekust, et rohkem ettevõtteid ja asutusi teadvustaks disaini innovatsiooni ja strateegia võtmeosana ja paigutuks “disainiredeli” kõrgematele astmetele, läbi nt muutuste innovatsiooni soodustavas seadusandluse, väärtus- ja kvaliteedipõhiste riigihangete ning disainipädevust rakendavate innovatsioonihangete juurutamise.

Tegevus 1.2. Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Filmivaldkond on kunstiliselt mitmekesine ja Eesti film on rahvusvaheliselt

konkurentsivõimeline.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev tase)

Sihttase 1

(2026)

Sihttase 2

(2027)

Sihttase 3

(2028)

Sihttase 4

(2029)

18

Rahvusvahelises kinolevis näidatud Eesti filmide arv Allikas: Eesti Filmi Instituut

Mõõtmine viidi läbi 2025. a,

tulemused selgumas

22 22 22 22

Laste ja noorte osakaal kinokülastustest, %

Allikas: Kultuuriministeerium

39,8

(2024)

40 40 40 40

Aastas esilinastunud EFI toetatud täispikkade filmide arv (mängu-, dokumentaal- ja animafilmid)

Allikas: Eesti Filmi Instituut

19

(2024)

17 17 17 17

Kinokülastuste arv langes 2024. aastal 2,47 miljonile (kokku 2,8 miljonit külastust 2023), mis on veidi enam kui 2022. aastal. Eesti filmi turuosa kogu kinolevist oli 2024. aastal 13,11% (2023. aastal 21,75%). 2022. aastal alanud kinokülastuste arvu taastumisele seadis piiri USA filmitööstuse streik 2023. aastal ja tootmise peatumine. Väljakutseks on kinokülastuste arvu kasvatamine ning Eesti filmi turuosa taastamine, mis sõltub paljuski kinoketiga Apollo seotud ja riigi toetuseta valminud filmide edust. Eesti filmi turuosa eesmärgi saavutamiseks on esmajärgus vajalik tootmismahtude kasvatamine kriitilise tasemeni (6–7 mängufilmi aastas) ning inflatsiooni mõjude tasandamine. Filmide arv ja eelarvetase tagavad parema nähtavuse rahvusvahelisel turul. 2024. aastal jõuti kokkuleppele filmilinnaku rajamises Eesti Filmi Instituudile kuuluva OÜ Tallinnfilm poolt ning ettevõtte ümberstruktureerimine ja vajalike lepingute sõlmimine toimub 2025. aastal.

Riik on loonud eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks, kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), mis toetab filmide arendamist, tootmist, levitamist ja turundamist. Ministeeriumi eelarvest eraldatava toetusega korraldatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist, vähemuskaastootmiste filmimist ja rahvusvahelistumist. EFI haldab suurt osa Eesti filmipärandist ja toetab väärtfilmikinode toetuse kaudu väärtfilmide levi.

Väärtfilmikinod toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku, mis võivad olla tavarepertuaarist keerulisema sisuga ning seetõttu kommertskinodes mitte ekraanile pääseda. Väärtfilmide levi soodustab mitmekesise kultuuriruumi loomist. Kärbetele vaatamata on ministeeriumi toetus Põhjamaade ainsale A-kategooria filmifestivalile „Pimedate Ööde Filmifestival“ (PÖFF) märkimisväärne ja oluline. Samuti jätkub tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine eesmärgiga tuua Eestisse välisriikide produktsioone. Tagasimaksefondi Film Estonia mõjude hindamiseks koostati 2022. aastal mõjuanalüüs ning meetme eelarve on jäänud püsima 6 miljoni euro juurde. Viimase uuringu konservatiivsete arvutuste järgi toob iga riigi poolt panustatud euro tagasi 2,5 eurot otseselt filmisektoris ja 5 eurot kaudse mõjuna. Koosmõjus valmiva filmivõtete paviljoniga soodustab Film Estonia toetusmeede filmisektori ja valdkonna talentide rahvusvahelistumist, majanduslikku kasvu ja professionaalsete oskuste arengut.

Eesti filmiprojekte toetavad regulaarselt teiste riikide filmifondid, Loov Euroopa MEDIA erinevad alaprogrammid ja Euroopa Nõukogu filmifond Eurimages. Kohaliku filmi- ja meediatööstuse potentsiaali uurivad ja arendavad ka Tallinna Ülikooli kultuuriandmete analüüsi teadusprojekt CUDAN ning rahvusvaheline väikeriikide koostööprojekt CRESCINE. Lähtuvalt uuenenud Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõikest 2 tuleb Eestis kehtestada mudel, kus nii kohalikud kui rahvusvahelised audiovisuaalmeedia teenuseid pakkuvad platvormid panustavad kohalikku filmi ja sarjatootmisesse, kas otsese

19

investeeringuna tootmisse või riiklikesse fondidesse tehtavate osamaksetena. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust tutvustati 2024. aastal. Meediateenuste seaduse muudatus jõuab Riigikogus vastuvõtmiseni loodetavasti 2026. aastal. Valdkonna loovisikuid toetab audiovisuaalse kunsti loomealal enam kui 400 liiget koondav Eesti Kinoliit, jagades loovisikute ja loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastavaid loometoetusi ja stipendiume.

Riik toetab filmivaldkonda ka Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali kaudu. Audiovisuaalvaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele tugiteenuste pakkumiseks on kättesaadav ka Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ taotletav toetus. Digikultuuri valdkonnas viidi 2024. aastal läbi uuring, mis avas kultuuritarbimisega seotud harjumusi ja ootusi. Kinnitust leidis suur huvi (75%) digitaalsetel ja virtuaalsetel kultuurisündmustel osalemise vastu, kuigi eelistatud on traditsiooniline külastus. Arvestades, et iganädalaselt mängis kõige suurem osa küsitletutest just videomänge, on kavandamisel meetmed Eesti videomängutööstuse arengu toetamiseks. Arenguvajadused

 Hoida filmivaldkonna tootmistoetusi varasemal tasemel, et muuhulgas tagada filmiloomingu žanriline mitmekesisus, anda võimalus uutele talentidele ja tuua kinno erinevaid sihtgruppe.

 Maailma audiovisuaaltööstuses omandavad suurema kaalu seriaalid. Eelarvelised piirangud on takistanud rahvusvahelistele standarditele vastavate seriaalide tegemist Eestis ja Eesti filmitööstuse jätkuvat rahvusvahelistumist olukorras, kus regiooni audiovisuaaltootmise käive tervikuna märgatavalt kasvab.

 Hoida ja arendada filmikeskkonna atraktiivsust üldise hinnatõusu ja võttepaikade kasvava konkurentsi tingimustes

 Toetada Eesti filmitööstust uute tehnoloogiate (virtual production, extended reality) kasutuselevõtmisel, uute sisuformaatide arendamisel ja teadmussiirdel teistesse valdkondadesse, nt arvutimängude tööstusesse. Toetada Eesti tootmiskeskkonda kohandumisel tehisaru rakendustega audiovisuaalvaldkonnas.

 Leida jätkusuutlik lahendus, et luua meelepuudega inimestele ligipääs Eesti filmidele nii kinos kui kohalikel voogedastusplatvormidel. Ühtlasi loob parem ligipääs eeldused filmide rahvusliku turuosa kasvuks ja aitab tutvustada filmipärandit uue publikuni.

 Väärtfilmikinode olukord on muutunud kriitiliseks seoses uue kino lisandumisega toetusmeetmesse ja energiahindade kasvuga olukorras, kus toetus on enam kui 5 aastat püsinud samal tasemel. 2026. aastal on see üks väheseid meetmeid, mille kärbe ei süvene, jääb 2025. aasta tasemele.

 Kuigi pärandi digiteerimisega on Eestil pikaajaline kogemus, on kunstide digitaliseerimine, publikuni viimine, uute formaatidega katsetamine ja andmestamisest tulenevate võimaluste rakendamine jäänud piisava tähelepanuta.

Tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Etenduskunstide valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale

kättesaadav.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1

Sihttase 2

Sihttase 3

Sihttase 4

20

(viimane teadaolev tase)

(2026) (2027) (2028) (2029)

Algupärandite osakaal uuslavastustest (sõnalavastused), %

Allikas: Eesti Teatri Agentuur

42

(2024)

45 45 45 45

Tantsulavastuste osakaal uuslavastustest, %

Allikas: Eesti Teatri Agentuur

15

(2024)

15 15 15 15

Laste- ja noortelavastuste osakaal uuslavastustest, %

Allikas: Eesti Teatri Agentuur

23

(2024)

20 20 20 20

Pärast külastatavuse langust 2020. ja 2021. aastal on külastatavus taas tõusutrendis jõudes 2022. aastal 1,14 ja 2024. aastal 1,3 miljoni külastajani.

Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, st toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi.

Riigikogu võttis 2022. a vastu uuendatud etendusasutuste seaduse, mille eesmärgiks on paremini toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti, sh korrastada rahastamissüsteem. Rahastuskorda reguleeriv ministri määrus töötati 2023. välja koostöös valdkonnaga ja hõlmas ka valdkonna välja pakutud loomingulise tegevusega seotud töö mahu arvestamise mudelit. Oluliselt täpsustati eeskätt era- ja KOV-i teatrite rahastamise tingimusi, mille kriteeriumid tuletati era- ja KOV-i teatrite rahastamisele etendusasutuse seaduses seatud eesmärkidest. Era- ja KOV-i teatrite rahastamise süsteem muutus oluliselt läbipaistvamaks ning rahastusettepanekute kujunemine selgemaks. Tulenevalt 2022. aasta tegevustoetuste protsessi tagasisidest otsustati rakendada uuele rahastusmudelile üleminekuks tasandavaid lisavahendeid. 2023. aastal täpsustati määrust suuresti lähtuvalt era- ja munitsipaaletendusasutuste kommentaaridest, näiteks võidakse taotlejale uue määruse alusel määrata kolmeaastane tegevustoetus. 2025. aastal sõnastati riigi sihtasutusena tegutsevatele etendusasutustele asutaja ootused.

Kultuuriministeerium jätkab vajadusel etenduskunstide rahastamist reguleeriva ministri määruse täpsustamist, kaasates selleks valdkonna esindusorganisatsioone ning planeerides oluliste muudatuste rakendumist piisavalt ette.

Läbi rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide jõuab mitmesugune rahvusvaheline teatrikunst Eesti vaatajateni, samuti soodustatakse seeläbi rahvusvahelisi koostööprojekte. Pikemaks eesmärgiks on Eesti muutumine loomulikuks osaks etenduskunsti rahvusvahelise mobiilsuse võrgustikest ka väljaspool festivalide toimumise perioode. Eestisse tuuakse silmapaistvaid etenduskunstnikke, tutvustatakse nende loomingut ning kutsutakse produtsente ja festivalikuraatoreid vaatama siinseid lavastusi, et sünniksid uued koostööprojektid.

Repertuaaris olevate lavastuste sihtgrupilist jaotust silmas pidades on jätkuvalt oluline hoida lastele ja noortele tehtavate ja omadramaturgial põhinevate uuslavastuste osakaalu, tagada professionaalse teatri kättesaadavus üle Eesti ning žanriliselt jälgida ka tantsulavastuste osakaalu uuslavastuste hulgas. Eesmärgiks on soosida ja motiveerida suuremate kunstiliste riskide võtmist kaasaegse tantsukunsti, kaasaegse etenduskunsti ja kaasaegse tsirkuse alavaldkondades, samuti toetada lastele ja noortele suunatud lavastusi nendes alavaldkondades.

21

Teatrikunsti regionaalse kättesaadavuse tagamiseks jagab toetusi Eesti Rahvakultuuri Keskuse programm “Teater maal”. Kultuuriministeerium plaanib regionaalseks kättesaadavusteks antavate toetuste jagamise korda ministri määruse tasandil täpsustada tagamaks läbipaistvust ja samas korralduslikku lihtsust. Lisaks professionaalsele etenduskunstile tegutseb üle Eesti aktiivne harrastusteatrite kogukond, kuhu kuuluvad inimesed kõikidest vanuserühmadest ja mis korraldab samuti rohkelt piirkondlikke ja üle-eestilisi festivale. Teatrivõrgustiku jätkusuutliku toimimise jaoks arutatakse koostöövõimalusi kaasfinantseerimiseks kohalike omavalitsustega, sh professionaalsete proovivõimaluste tagamiseks KOV-i ruumides.

Eesti Teatri Agentuuri toetatakse läbi tegevustoetuse, mille abil ostab sihtasutus teiste tegevuste seas autoriloomingut ja tegeleb rahvusvahelistumisega. Vajalik on strateegiliste otsuste suurem andmepõhisus, milleks arendatakse Eesti Teatri Agentuuri kogutud teatristatistika pinnalt analüütilist võimekust. 

Valdkonna loovisikuid toetavad etenduskunsti ja stsenograafia loomealal Eesti Näitlejate Liit (596 liiget), Eesti Lavastuskunstnike Liit (63 liiget), Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit (133 liiget), Eesti Balletiliit (183 liiget) ja Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit (248 liiget)8 jagades loovisikute ja loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastavatele tegutsejatele loometoetuse ja stipendiume.

Riik toetab etenduskunstide valdkonnas tegutsejaid, erinevaid organisatsioone ja sündmusi ka Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali kaudu. Arenguvajadused

 Töötada välja koos valdkonnaga läbimõeldud toetusmudel kaasaegsele tantsukunstile (arvestades selle grupipõhist loomust), kaasaegsele etenduskunstile.

 Välja töötada mudelid riigi asutatud sihtasutustena toimivate etendusasutuste ja eraetendusasutuste koostööks, eriti regionaalses mõõtmes.

 Tagada Eesti etenduskunstide rahvusvaheline nähtavus ja maine Eesti Teatri Agentuuri eksporditegevuste toetamise kaudu.

 Säilitada regionaalset kättesaadavust läbi programmi „Teater maal“, kaaluda kohalike omavalitsuse kaasamist rahastusmudelisse ja lihtsustada taotlusvooru korraldust.

 Rakendada koos valdkonna esindusorganisatsioonide ja puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega toimivad tehnilised lahendused ja nende finantseerimine ligipääsetavuse oluliseks tõstmiseks etendusasutustes.

 Töötada välja lahendused ja leida täiendavad vahendid loomingu kvaliteetseks ja süstemaatiliseks salvestamiseks ja digitaliseerimiseks. Eesmärgiks on, et digitaliseeritud materjalid ja erinevad valdkonna ajalugu koondavad infoandmebaasid moodustavad ühtse ja tervikliku, nii sisuliselt kui tehniliselt arendatud ning kaasaegsete kasutusvõimalustega digitaalse keskkonna.

 Tagada Eesti Teatri Agentuuri hallatava teatristatistika andmebaasi digitaal-tehniline ajakohasus ja turvalisus.

Tegevus 1.4. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Eesti elanike lugemisharjumus on stabiilne või suureneb ning eesti kirjandus on

rahvusvaheliselt nähtav.

8 Liikmete arvud 2024. seisuga.

22

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev tase)

Sihttase 1

(2026)

Sihttase 2

(2027)

Sihttase 3

(2028)

Sihttase 4

(2029)

Aastas ilmunud Eesti kirjanduse tõlgete arv Allikas: Eesti Kirjanduse Teabekeskus

72 (2024)

85 90 90 90

Eestikeelsete kirjandusteoste valik on suur ja iga lugeja peaks leidma oma lemmiku. Ehkki Eestis ilmub palju erinevaid raamatuid, vähenevad tiraažid ja raamatute hind tõuseb, mis omakorda tähendab, et raamatute kättesaadavus väheneb. Järjest keerulisem on toime tulla ka väikestel kirjanduse vahendamisele ja tutvustamisele pühendunud raamatupoodidel. Pühendunud lugejate huvi kirjanduse vastu ei ole siiski vaibunud, raamatukogude kasutamine on kasvanud. Kärbete tingimustes raamatukogude teavikute osturaha pigem väheneb, see omakorda muudab uuema kirjanduse vähem kättesaadavaks. Tähelepanu tuleks pöörata just laste- ja noortekirjandusele, aga ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestveetavatele lugema innustamise programmidele, et kindlustada eesti keeles lugema harjunud kultuurikandjate järelkasvu.

Kirjanduspoliitika valdkond on seotud ka raamatukogupoliitika kujundamise ja rakendamisega. Raamatukogud on paraku paljudes kohtades ainuke raamatutele ligipääsemise koht, sest raamatukauplusi on ainult väga vähestes linnades. Seega vajaksid rahvaraamatukogude teavikute ostu vahendid märgatavat suurendamist, mh panustamist e-raamatutesse ja audioraamatutesse ning tagada tuleks raamatute kättesaadavus üle riigi.

Toetades laenutusi raamatukogudest ei saa unustada ka autoreid, kelle raamatuid loetakse. Autorile õiglase laenutushüvitise maksmine raamatute laenutamise eest raamatukogudest toetab ja võimestab loovisikuid ning hüvitis võiks olla arvestatavaks sissetulekuallikaks kirjanikupalga kõrval. 2024. aasta eelarves suurendati Autorihüvitusfondi laenutushüvitise mahtu ühe miljoni euro võrra, samas mahus toetati ka 2025. aastal. Riik väärtustab kirjandust kui omakeelse kultuuriruumi ühte alustala, mis loob eeldused teistegi valdkondade kestmiseks ja arenguks. Selleks loob ja rakendab Kultuuriministeerium toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Alates 2023. aastast toetab Kultuuriministeerium uue riikliku tähtpäeva – eesti kirjanduse päeva tähistamist – ning kirjandusõpetaja preemia väljaandmist. 2024. ja 2025. aastal sai riiklikku palka 15 kirjanikku. Kirjanikupalk annab tippvormis kirjanikule võimaluse keskenduda loomingule ja tagab talle sotsiaalsed garantiid. Lugedes kasvavad laia silmaringiga, avatud meele ja hea keeleoskusega kodanikud, nii ongi riigi kohus pöörata suuremat tähelepanu laste- ja noorte lugemusele, lugema innustamisele ja ka eesti keelsele lasteraamatule.

Raamatute kättesaadavus, lugemise populariseerimine ja kirjanduse väärtustamine on omakeelse kultuuri säilimiseks ja arendamiseks vajalikud eeldused. 2025. aastal tähistas eestikeelne raamat 500 aastat esmailmumisest, omakeelse kirjakultuuri algusest, tähistamine lõpeb 14. märtsil 2026. Rahvas algab raamatust ja lugejaks kasvamine algab maast madalast. Lugejate kasvatamiseks on vaja head (laste)kirjandust, laste ja noorte lugema innustamist nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Siin on võtmetähtsusega valdkonna kompetentsikeskuse – Eesti Lastekirjanduse Keskuse - tegevus, kes kogub, säilitab ja vahendab eesti laste- ja noortekirjandust.

23

Kultuuriministeeriumi asutatud ja toetatav Sihtasutus Kultuurileht annab jätkuvalt välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht. Neist mitmed on pühendunud Eesti kirjanike originaalloomingu avaldamisele ja kirjanduselu peegeldamisele, kõik väljaanded edendavad aga emakeelset kriitikakultuuri laiemalt. Kultuurilehe honorarifondi võimalused loovisikute tööd tasustada on aasta-aastalt paranenud, kuid jäävad veel töö õiglase tasustamise osas kultuuritöötaja miinimumi standardile alla. 2024. aastast alates tõusis honorarifond 200 000 euro võrra.

Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll nii Eesti Kirjanduse Teabekeskusel, Eesti Lastekirjanduse Keskusel kui ka Eesti Kirjastuste Liidul. Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise parendamiseks rahastab ministeerium muu hulgas Eesti Kirjanduse Teabekeskuse tegevust tõlkijate koolitamisel, mis hõlmab tõlkijatele mõeldud stipendiumit ja residentuuri loomist. Samuti toetatakse Kultuuriministeeriumi eelarvest Eesti osalemist rahvusvahelistel messidel. Toetatakse ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusi lastekirjanduse ning lasteraamatute illustratsioonide ekspordipotentsiaali tõstmiseks. Kirjanduse rahvusvahelistumine on oluline ka kirjanike ja tõlkijate toimetuleku tagamisel. Kirjanike ja nende teoste rahvusvahelise edu taga seisvate mitteriiklike organisatsioonide jätkusuutlik rahastamine on vajalik ja oluline. Kultuuriministeerium toetab eesti kirjanduse rahvusvahelistumisega seotud projekte, eelkõige tegevustes, mis aitavad kaasa Eesti edukale esinemistele raamatumessidel. Iga kirjaniku ja illustraatori teoste õiguste müük välismaale annab autoritele lisateenistuse. Eesti oli 2025. aastal rahvusvahelisel lasteraamatute messil Bolognas peakülaline. Eesti kirjanduselu rahvusvahelistumist toetavad ka siin toimuvad suursündmused, end juba tõestanud ja ka publiku seas menukad festivalid HeadRead Tallinnas ja Prima Vista UNESCO kirjanduslinnas Tartus. Eestis toimuvaid rahvusvahelise mõõtmega kirjandusfestivale (HeadRead ja PrimaVista) toetab projektipõhiselt Kultuurkapital, kuid see ei taga sündmuse korraldajatele vajalikku stabiilsust ega kindlustunnet.

Valdkonna loovisikuid toetab Eesti Kirjanike Liit jagades loovisikute ja loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastavatele kirjanduse loomealal tegutsejatele loometoetuse ja stipendiume. 2024. aasta alguse seisuga on liidul 350 liiget.

Riik toetab kirjanduselu, loometööd ja kirjastamist ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaudu, kelle kanda on autorite toimetulek, loometöötasude ja stipendiumite näol, aga ka kirjandussündmuste rahastamine, näiteks ka Eestis toimuvate rahvusvaheliste kirjandusfestivalide korraldamise rahastamine. Kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse suurendamisse panustab ka Kultuurkapitali tõlkeprogramm Traducta, kust saab taotleda toetust eesti kirjanduse tõlkimiseks ja väljaandmiseks.

Kirjanduse kättesaadavust mõjutavad ka võimalikud rahvaraamatukogude võrgu muudatused. Arenguvajadused

 Tagada laenutushüvitise ja reprograafiahüvitise maksmine autoritele (kirjanikud,

tõlkijad, illustraatorid) ja kirjastustele, vaadata üle hüvitiste piirmäärad.  Tagada toetus Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugemise populariseerimise programmide

elluviimiseks ja programmi „Lugemisisu“ laiendamiseks üle Eesti, erinevate lugemist populariseerivate tegevuste arendamiseks ning Eesti lastekirjanduse ja illustratsioonide rahvusvaheliselt tuntuks tegemiseks.

 Tagada Eesti kirjanduse rahvusvaheline nähtavus, maine ja levik Eesti Kirjanduse Teabekeskuse ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse ning Eesti Kirjastuste Liidu järjepideva rahastamise kaudu.

 Eestis toimuvate rahvusvahelistele kirjandusfestivalide toetamine, mis tagab sündmuse korraldajatele vajaliku stabiilsuse.

24

Tegevus 1.5. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Kunstielu on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev tase)

Sihttase 1

(2026)

Sihttase 2

(2027)

Sihttase 3

(2028)

Sihttase 4

(2029)

SA Kunstihoone Eestis ja välismaal toimunud näituste arv

Allikas: SA Kunstihoone

10

(2024)

6 14 14 14

SA Kunstihoone Eestis ja välismaal toimunud näituste külastajate arv

Allikas: SA Kunstihoone

18 364

(2024)

20 000 20 000 25 000 25000

Lepingulised residentuurikohad Eesti kunstnikele välismaal

Allikas: Kultuuriministeerium

3

(2024)

3 3 3 3

Mõõdiku „Sa Kunstihoone Eestis ja välismaal toimunud näituste arv“ – vähendatud on sihttaset 2026. aastaks võrreldes eelmise perioodiga, sest antud aastaks on planeeritud SA Kunstihoone kolimine ajutiselt pinnalt tagasi enda pinnale.

Eesti kunstielu on väga aktiivne. Statistikaameti andmetel külastas kunstinäitusi 2023. aastal 24,1% vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest (kasv 4,7%). SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse andmetel toimus kunstinäitusi 2024. aastal üle Eesti kokku 883. Suure valdkondliku tähtsusega otsuse tegi valitsus 2024. aasta sügisel, kui 2025. aasta eelarvesse nähti ette raha Kunstihoone renoveerimiseks Tallinnas Vabaduse väljakul. Ehitustööd algasid 2025. aasta alguses ning näitusemaja avatakse publikule taas 2026. aasta lõpus. Kuna 2026. a teise poolde on praegu kavandatud Kunstihoone kolimine, siis sel perioodil näitusi ei korraldata, uutes ruumides kasvab taas ka näituste arv.

Kunsti valdkonna riigipoolse rahastamise eesmärk on tagada tingimused kunsti loomiseks, muuta kunst Eestis nähtavaks ja jätkata kunstivaldkonna rahvusvahelistumist. Kultuuriministeerium panustab valdkonda nii loometöö, näitusetegevuse, rahvusvahelistumise kui ka kunsti uurimise toetamisega. Valdkonna tegevuste põhirahastaja on Eesti Kultuurkapital kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali kaudu. Avaliku rahastuse kogumaht ei võimalda endiselt loomeahela kõigi osade jätkusuutlikku toetamist. Erinevalt enamikest teistest loomealadest on aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) suur roll ka mäluasutustel: kunsti avalikuks saamise peamine formaat on näitused ja kunstimuuseumid panustavad sellesse märkimisväärselt.

25

Valdkonna rahastamisega on seotud suured arenguvajadused, kokkuhoiu tingimustes ei ole nendele muredele aga kiireid lahendusi. Suure osa Eestis korraldatavate kunstinäituste puhul ei ole kunstnikele esinemis- või töötasu ette nähtud. Keerulises seisus on ka kesksete näitusekorraldajate taristu (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstnike Liidu galeriid, jmt), kuid lähiaastatel ei ole riigil võimalust neid asutusi investeeringutega toetada. Valdkonna tegevuste eest vastutavad peamiselt mitteriiklikud organisatsioonid, millest suur osa ei saa Kultuuriministeeriumilt toetust. Valdkonna väheste stabiilsete töökohtade konkurentsivõime on nõrk, kuna paljud organisatsioonid ei suuda kaasas käia riigi kultuuritöötaja palgamiinimumiga, eksperte on järjest keerulisem motiveerida ja hoida.

Kunsti avaliku rahastamise murekoht on Eesti Kultuurkapitalil lasuv ebaproportsionaalselt suur koormus kesksete institutsioonide tegevuse rahastamisel. See pärsib omakorda võimalusi rahastada suure vabakutseliste arvuga valdkonna loometegevust ja maksta piisavas mahus loometöö tasu kunstnikele. Kultuurkapitali ja ministeeriumi rollijaotus jääb eelarvekärbete mõjul Kultuurkapitali poole kaldu, kelle vastutada jääb ka edaspidi, et toimivate kunstiasutuste ring kataks valdkonna ökosüsteemi kõik olulisemad funktsioonid.

Eraraha kaasamine on suurprojektide näitel kasvuteel (2024. aastal toimunud 60. Veneetsia biennaali rahvuspaviljoni toetas rekordarv erarahastajaid, samuti oli suur eratoetajate panus fotomessi „Foto Tallinn“ korraldamisel), kuid valdkonna üldine võimekus kaasata ettevõtete või eraisikute rahalist toetust on pigem vähene. Peamine põhjus on asjaolu, et kunstiasutused on väikesed, töötajaid ei jätku toetavate funktsioonide täitmiseks, juhid panustavad suures osas ka sisutegevusse ning partnerlussuhete arendamine jääb tihti tagaplaanile.

Kunstnike toimetulekut hindavad uuringud murettekitavalt kesiseks. Loometöö tasustamine on valdkonnas süsteemselt lahendamata. Aktiivseid tegevkunstnikke on Eestis hinnanguliselt mitusada, valdkonna loomeliitude liikmeid üle 1000. Kunsti loomiseks vajalikku taristut (nt kunstnike ateljeed, töökojad) ja valdkonna tehnilist arengut korraldavad ja haldavad võimaluste piires kunstnike ettevõtted ja loomeliidud. Kujutava kunsti valdkonnas on loojate individuaalsed sisendkulud väga kõrged, eriti materjali- ja tehnoloogiamahukate teoste puhul. Kunstnikud vajavad oma tööks ruume ja tehnikat, mis tuleb hankida ja rahastada omatulust – pigem erandlikest näitusetasudest, teoste müügist või loometöö välise tööga teenitud tuludest – või katta Kultuurkapitali toetustest.

Valdkonna loovisikuid toetavad kujutava kunsti loomealadel Eesti Kunstnike Liit (990 liiget) ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing (143 liiget) jagades loovisikute ja loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastavatele kunsti loomealal tegutsejatele loometoetusi ja võimalusel ka stipendiume. Alates 2024. aastast võimaldab Kultuurkapital kunstnikele loometöö tasu taotlemist, mida taotles kunsti valdkonnas 143 (summas 586 000) ja sai 81 inimest summas 151 000 eurot. 3-aastast kunstnikupalka makstakse korraga 20 kunstnikule MTÜ Eesti Kunstnike Liit kaudu.

Kunsti kättesaadavust publiku jaoks parandaks ligipääsetav laiapõhjaline kunstiharidus, professionaalne näitusepedagoogika, aktiivsem kunstikommunikatsioon ja kvaliteetne emakeelne kunstikriitika. Riigi panus publiku kaasamisele suunatud tegevustesse on täna väike. Kunstiasutuste võimekus kommunikatsiooni panustada on erinev, kunsti nähtavus meedias kõikuv, seda eriti erameedias. Emakeelse kunstikriitika arenguks on siiski võimalused olemas, professionaalne tagasiside toimib. SA Kultuurileht annab välja kvartaliajakirja kunst.ee, regulaarselt ilmub kunstikriitika ja kunstiteemaline esseistika ka ajakirjas Vikerkaar ning nädalalehes Sirp. SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus annab välja ka vaheldumisi veebis ja paberil ilmuvat ingliskeelset hübriidajakirja “A Shade Colder” mis levib rahvusvaheliselt.

26

Kunst on rahvusvaheline loomevaldkond, mille mõistmine ja hindamine ei sõltu keelepiiridest. Rahvusvahelistumine on olnud Eesti kultuuripoliitika keskseid prioriteete läbi aastakümnete ning Eesti kunsti nähtavuse ja lõimituse tagamine rahvusvahelisel kunstimaastikul on praegugi äärmiselt oluline. Eesti lugude ja loojate nähtavus ja tuntus maailmas on osa meie vaimsest julgeolekust. Veneetsia biennaal on regulaarne rahvusvaheline kunstinäitus, mis toimub alates 1895. aastast. Eesti osaleb biennaalil rahvuspaviljoniga alates 1997. aastast ja see on suurim regulaarne avalikult rahastatud rahvusvaheline kunstiprojekt. 2024. aastal oli Eesti rahvuspaviljonis väljas Edith Karlsoni näitus “Hora Lupi”, mille vastuvõtt nii rahvusvahelises kunstipressis kui Eesti avalikkuses on olnud ülipositiivne. 2026. aastal esindab 61. Veneetsia kunstibiennaalil Eestit Merike Estna.

Rahvusvahelisi kunstisuhteid arendavad valdkondlik info- ja arenduskeskus (SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ) saavad ministeeriumilt osalist tegevustoetust. Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus kasutab valdkonna ekspordi võimendamiseks ka Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine” taotletavat loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise toetust. Muuhulgas toetatakse rahvusvahelistel kunstimessidel osalemist, galeristide koolitamist ja rahvusvahelisi turundustegevusi. Keskuste tööjaotus tagab valdkondliku ökosüsteemi tasakaalustatud arengu võimaldades hästi sihitud ekspertiisi ja tugiteenuste tagamise eriilmelise ja mitmekülgse valdkonna tegevustele mittetulunduslikust riikidevahelisest koostööst ja residentuuriprogrammidest rahvusvaheliste suurnäituste ja ekspordini rahvusvahelisel kunstiturul.

Kunstielu piirkondliku ja rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks on oluline nii arendustegevuste jõustamine kui ka suurem tähelepanu kunstnike mobiilsusele, sh residentuurivõimalustele Eestis ja väljaspool. Rahvusvahelist tuntust kogunud Narva kunstiresidentuuri arendamist toetab ministeerium Eesti Kunstiakadeemia SA kaudu. Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse koordineerimisel toimib hetkel koostöö ISCP residentuuriga New Yorgis, BALTIC kunstikeskusega Ühendkuningriigis ja WIELSiga Brüsselis.

Kultuuriministeerium ei rahasta ühegi Eestis toimuva kunstifestivali tegevust. Neist kolm suuremat ja järjepidevamat: Tallinna Graafikatriennaal, Tallinna Fotokuu ja Tallinna Rakenduskunsti Triennaal vääriksid projektipõhise Kultuurkapitali rahastuse asemel süsteemsemat ja järjepidevat toetust tegevuste paremaks planeerimiseks. Valdkonna potentsiaali kultuuriturismi arendamisel peaks süsteemsemalt ära kasutama, aga see eeldaks strateegilist partnerlust valdkonnaüleselt. Kunstielu terviku seisukohalt on oluline ka kunstiklassika uurimine ja tutvustamine, sealhulgas pädevate kuraatorite järelkasv, mistõttu on ministeerium alates 2018. aastast toetanud eraalgatusliku Konrad Mägi Sihtasutuse tegevust.

Kunstivaldkond koostas 2021. aastal valdkondliku arengukokkuleppe (arengukava) “KUVA 2021-2025"9, mille eesmärkidest mitmed – nt kunstnike töö tasustamise küsimused, samuti mure kunstitaristu olukorra pärast – on riigi ja valdkonna vaates ühised. Muutuvas maailmas on väikesel ja mobiilsel valdkonnal pigem lihtsam sihte muuta ja pikaajalisi plaane ümber vaadata, kuid kujutav kunst jääb igal juhul ja kõigis oludes rahvusvahelisele kogukonnale toetuvaks ülemaailmse levikuga kultuurivaldkonnaks, mis sõltub samas täielikult kohaliku kunstielu mitmekesisusest ja elujõulisusest. Lähiaastate suurim väljakutse on vabakutseliste tööl põhineva valdkonna jätkusuutlikkuse tagamine, inimeste hoidmine ja valdkondliku ökosüsteemi stabiilsus.

Arenguvajadused

 Tagada SA Tallinna Kunstihoone renoveerimise edukas lõpuleviimine.

9 https://cca-admin.cca.ee/wp-content/uploads/2021/12/KUVA_veebi.pdf

27

 Tagada võimalused vabakutseliste kunstnike avalikes näituseasutustes tehtava töö tasustamiseks ja valdkonna asutuste toimepidevuse tagamiseks.

 Ajakohastada kunstiasutuste tegevustoetuste maksmise põhimõtteid ja toetuse saajate ringi.

 Süsteemsem lähenemine rahvusvaheliselt võrgustunud pideva ja professionaalse programmiga loomemajadele.

 Säilitada riigi rahastatud residentuurikohtade arv mainekates keskustes välismaal.

 Tähelepanu vajavad Eestis toimuvad rahvusvahelised kunstifestivalid.

 Jätkata tuleb valdkonna arendustegevusi ja professionaalset rahvusvahelist koostööd.

Tegevus 1.6. Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Eesti meedia on sõltumatu ja usaldusväärne infoallikas.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev tase)

Sihttase 1

(2026)

Sihttase 2

(2027)

Sihttase 3

(2028)

Sihttase 4

(2029)

Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus eestikeelse elanikkonna hulgas, %

Allikas: Turu-uuringute AS

83

(2024)

82 82 82 82

Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna hulgas, %

Allikas: Turu-uuringute AS

47

(2024)

46 46 46 46

ERRi telekanalite vaatajate protsentuaalne osakaal elanikkonnast (vanuses 4+ eluaastat), %

Allikas: Kantar EMOR

68,4

(2024)

66 65 65 65

ERRi raadiokanalite kuulajate protsentuaalne osakaal elanikkonnast (vanuses 15+), %

Allikas: Kantar EMOR

39,9

(2024)

38 38 37 36

ERRi veebisisu jälgijate arv kuus

2 188 000 2 250 000 2 300 000 2 350 000 2 400 000

28

Allikas: Geminus (2024)

Eesti meediaturg on avatud, institutsionaalselt mitmekesine ja siin pakuvad teenuseid nii kohalikud kui ka rahvusvahelise tegevusulatusega ettevõtted. Kultuuriministeeriumi poolt ettevalmistatud meediateenuste seaduse muudatused ajakohastavad oluliselt meediamaastiku korraldust, sh uut liiki sisu ja teenuste kasutamist ning viivad Eesti seadusandluse vastavusse kehtiva Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega.

Kultuuriministeeriumi ülesandeks on tagada tasakaalustatud duaalse meediasüsteemi (era- ja avalik-õigusliku meedia) areng. Tugev ja sõltumatu usaldusväärne meedia on sõnavabaduse garandiks.

Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi ja vaba meediaruum selle vältimatu osa. Eestis on praegu meediateenuste seadusega reguleeritud peamiselt audiovisuaalmeedia- ja raadioteenused. 2024. aastal vastu võetud Euroopa meediavabaduse määrus kehtestas kogu meediaruumi ühtsetel alustel hõlmava regulatsiooni. Meediavabadus, meediapädevused ja digipädevused on jätkuvalt olulised märksõnad Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni uutes programmides ning dokumentides, et tagada ajakirjandusvabadus ka muutuvas poliitilises keskkonnas ning pidevate kriiside kontekstis. Meedia tõhusa toimimise fundamentaalseks eelduseks on meedia usaldusväärsus. Usalduse loomine tugineb omakorda professionaalsel sõltumatul ajakirjandusel, mille sisuloome vajab toimetuste majanduslikku kindlustatust. 2025. aasta 8. augustil jõustunud Euroopa meediavabaduse määrus kohustab liikmesriike tagama avalik-õigusliku meediale piisavad, kestlikud ja prognoositavad rahalised vahendid, mis vastavad nende avaliku teenuse osutamise ülesandele ja võimele selle raames areneda. Nende vahendite määramine peab olema vaba valitsuse poliitilisest mõjust. Kultuuriministeerium on ette valmistanud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muudatuse, millega viiakse Eesti Rahvusringhäälingu rahastamise mudel vastavusse Euroopa meediavabaduse määruse Artikkel 5 nõuetega. Eelnõu jõuab Riigikokku planeeritavalt 2026. a I poolaastal. Eesti Rahvusringhääling (ERR) lähtub oma sisuvalikutes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest ja ERR-i strateegilistest eesmärkidest, kuid meediaruumis toimunud kiirete arengute ning Euroopa meediavabaduse määruse nõuete ning meediatehnoloogiate arengu tõttu tuleb ERR-i seaduse muutmine kiirelt lõpule viia.

Sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine on avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) üks peamisi eesmärke. ERR toetab oma tegevusega eesti keele ja kultuuri arengut, kultuurilise mitmekesisuse säilimist ning aitab kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele ja hoidmisele. Seoses laiapõhise riigikaitselise ülesandega määrati 2025. aastal ERR-le ja AS Levirale elutähtsa teenuse osutajate roll ja kehtestati toimepidevuse nõuded avalik-õigusliku meediateenuse ja selle osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamisel. Kasutusele võetakse vastavad meetmed selle ülesande täitmiseks aastatel 2025. - 2027.

Andmepõhiste poliitikaotsuste tegemiseks tuleb meediavaldkonda senisest tõhusamalt seirata ja teha püsivalt koostööd ülikoolide ning meediainstitutsioonidega. Meediaturu läbipaistvuse suurendamiseks on vaja kõigi osapooltega kokku leppida turu mõõtmise ühtses metoodikas ja andmete avalikustamise ulatuses. Andmepõhine pidev monitooring aitab edendada ka meedia eneserefleksiooni ja meediakriitikat. Eesti meediaturu konkurentsiolukord vajab pidevat seiret, et vältida avalikkusele info jagamise monopolide teket.

Suurte keelemudelite võimekuse arendamisel on vajalik kasutada kultuuriliselt rikkalikku, mitmekülgset, kvaliteetset ning usaldusväärset sisu. ERRi arhiiv on Eesti kontekstis selles osas suurim Eesti varamu. ERRi arhiivi materjalide kasutuselevõtt vajab kehtivaid autoriõiguste seadust ja isikuandmete kaitse seadust järgivat praktilist lahendust.

29

Tuleb jätkata aktiivset koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega ja siseriiklikult Rahandusministeeriumiga, et luua kohalikele meediaettevõtetele Eesti turul tegutsemiseks võrdsed konkurentsitingimused võrreldes globaalsete suurkorporatsioonidega.

Tulenevalt ajaloolistest põhjustest on Eesti inforuum jagunenud keeleliselt kaheks – eesti- ja venekeelseks. Erameedia jaoks on venekeelse inforuumi sisuka täitmise takistuseks turutõrge, mille ületamiseks on riik alates 2022. aastast erameediat rahaliselt toetanud. Toetuste eesmärgiks on ühise inforuumi kujundamine ning venekeelse infovälja tasakaalustamine. Toetamine jätkub 1 mln euroga aastas 2024 – 2027.

Arenguvajadused

 Jätkata ERRi uue telekompleksi ehituse finantseerimist.

 Kaasajastada Eesti Rahvusringhäälingu seadus, sh ERR rahastamismudel.

 Analüüsida koostöös Eesti Keele Instituudi ning Justiits- ja Digiministeeriumiga võimalusi kasutada ERRi arhiivide materjale suurte keelemudelite (eestikeelse tehisaru) võimekuse arendamisel.

 Luua laiapindsele riigikaitsele suunatud vahendite toel ERR-ile võimekus tagada kriisiolukordades avalik-õigusliku meediateenuse toimimine.

 Ühise inforuumi tugevdamiseks toetada ja võimestada kohalikke venekeelseid erameedia kanaleid.

 Aidata kaasa väärinfo leviku piiramisele läbi meediahariduse programmi.

Tegevus 1.7. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Muusikavaldkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev tase)

Sihttase 1

(2026)

Sihttase 2

(2027)

Sihttase 3

(2028)

Sihttase 4

(2029)

Eesti professionaalsete heliloojate uudisteoste esiettekannete arv

Allikas: Eesti Muusika Infokeskus

204

(2024)

170 170 170 170

Aasta 2024 oli muusika valdkonnas aktiivne. Publiku kontsertide külastamise arv näitas kasvamise märke, ületades 2024. aastaks kohati juba 2019. aasta taset, kus mitmed suured festivalid teatasid külastusrekorditest. Teisalt aga on üldise elukalliduse tõusu taustal vähenenud elanikkonna ostujõud ja kaalutakse rohkem, milliseid üritusi külastada. Inflatsiooni ja maksutõusude mõjul püsisid kõrgel ja kasvasid kontserdipaikade, festivali- ja kontserdikorraldajate jaoks kõigi teenuste hinnad, samal määral ei olnud aga võimalik tõsta kontserdipiletite hinda ning muusikute honorare. Jätkus rahvusvaheline kontserdielu: toimus mitmeid kontsertturneesid, koostööprojekte ning plaadistusi rahvusvaheliselt mainekatele plaadifirmadele.

30

Eesti muusikavaldkonnas tegutseb kolm riigi asutatud kontserdiorganisatsiooni (SA Eesti Kontsert, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor) ja kolm munitsipaalset kontserdiorganisatsiooni (Tallinna Filharmoonia, Pärnu Linnaorkester, Narva Linna Sümfooniaorkester). Taotlusvooru toetustega panustab Kultuuriministeerium eraõiguslike kontserdikorraldajate, kollektiivide ja heliloojate võimalustesse arendada interpretatsioonikunsti, uue heliloomingu teket ja noodimaterjali kättesaadavust ning elanikkonna võimaluste parandamisse juurdepääsuks professionaalsetele muusikasündmustele.

Muusikavaldkonna puhul tuleb arvestada siseriiklike ja rahvusvaheliste tegevuste tugeva põimumisega, sest suur osa valdkonna esindajatest osalevad aktiivselt rahvusvahelises suhtluses, mis toob Eestisse uut kompetentsi, koostööprojekte ja raha projektide läbiviimiseks, samuti tutvustab eesti muusikat ja muusikuid väljaspool Eestit. Eesti muusika nähtavus ja kättesaadavus rahvusvahelisel areenil on oluline nii riigi kuvandi, valdkonna arengu kui ka tulemuslikkuse seisukohalt. Eesti on esindatud delegatsioonide ja/või artistidega vähemalt viiel muusikamess-konverentsil (jazzahead!, Womex, Reeperbahn, Eurosonic Noorderslag, Classical:Next) Euroopas ning on kas ise või Baltikumi koostööna fookuses veel mitmetel välisfestivalidel, mis tagab muusikutele minimaalse võimaluse professionaalsete kontaktide hoidmiseks ja uuendamiseks. Samavõrd olulised on Eestis toimuvad rahvusvahelised esitlusfestivalid, (eriala)konverentsid ja teised võrgustumist soosivad tegevused, mis võimaldavad meil kohapealsetes tingimustes tutvustada oma talente välisekspertidele, - ajakirjanikele ja -korraldajatele.

Vabakutselistele loovisikutele sotsiaalsete garantiide tagamine ning sihtasutuste kunstilistele kollektiividele konkurentsivõimelise töötasu tagamine on oluline, kuna see aitab muusikavaldkonna loovisikutel olla loominguliselt aktiivne, tagada valdkonna jätkusuutlik areng ja esindada Eestit rahvusvahelises kontekstis maailma tippude seas. Sama eesmärgiga on seotud ka interpreetidele, nii solistidele kui ka kollektiividele residentuuriprogrammide, samuti õigeaegne rahvusvahelistest konkurssidest ja rahvusvahelisest õppetööst osa saamise võimaldamine. Professionaalsete kunstiliste kollektiivide töötasu tagamine aitab neid hoida rahvusvahelises konkurentsis, tagades nii kollektiivide endi kui ka eesti rahvuskultuuri ja interpretatsioonikunsti järjepidevust ja järelkasvu.

Muusika peab olema erinevatele sihtgruppidele ja regionaalselt kättesaadav. Lisatuge oleks vaja regionaalse ja mitmekesise muusikaelu toetamiseks. Eraldi vajaduste kompleksina on oluline välja tuua laste ja noortega seotud tegevused nii huvitegevuse kui ka professionaalseks karjääriks ettevalmistavas faasis, kuna muusikavaldkonna puhul algab professionaaliks saamise eelduste loomine ning ettevalmistus juba algklassides või nooremaski vanuses. Noortele tuleb luua uusi võimalusi muusikaelust osasaamiseks, näiteks muusikakoolide ja huvitegevusega seotud organisatsioonide muusikainstrumentide pargi täiendamine, erinevatele vanusegruppidele suunatud eritüübiliste muusikasündmuste korraldamine, talendiprogramm jne.

Muusikavaldkonna loominguliste saavutuste jäädvustamine ning rahvusvaheliselt kättesaadavaks tegemine digiteerimise, salvestamise ja professionaalse uurimistöö abil on täna pisteline ning see tegevussuund vajaks nii strateegilisi otsuseid kui ka süsteemset finantseerimist. Suure osa eesti heliloomingu rahvusklassikute pärand on säilitatud käsikirjalisel kujul. Olemasolevast materjalist täieliku ülevaate saamiseks on vaja need lisaks digiteerimisele muuhulgas katalogiseerida ja korrastada nii noodimaterjali kui ka metaandmete tasandil, et tagada eesti heliloomingu laiem levik rahvusvaheliselt.

Muusikapoliitika professionaalseks kujundamiseks on oluline alustada Eesti muusikastatistika süsteemset kogumist ja analüüsimist, mis lisaks juba nimetatud teemadele toestaks ka muuhulgas muusika regionaalse haarde ja ligipääsetavuse võimaluste arendamist. Ministeerium alustas 2024. aasta teises pooles andmevajaduste kaardistamise projektiga, et 2025. aastal esitada vastavate IT-arenduste toetuste taotlused.

31

Valdkonna loovisikuid toetavad helikunsti loomealal Eesti Interpreetide Liit (327 liiget), Eesti Heliloojate Liit (127 liiget) ja Eesti Esitajate Liit (1953 liiget), jagades loovisikute ja loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastavatele tegutsejatele loometoetuse ja stipendiume. Muusikavaldkonna organisatsioone, kollektiive, festivalide ja muusikaliste suursündmuste korraldamist toetab riik Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu. Muusikavaldkonda toetab autoritasudest saadavate tulude kaudu ka Eesti Autorite Ühing. Lisaks toetab Kultuuriministeerium muusikavaldkonna ettevõtteid ja neile tugiteenuste pakkumist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rakendatava loomemajanduse arendamise meetme toetuste kaudu. Arenguvajadused

 Tagada vahendid Eesti heliloojate uudisteoste tellimise, kvaliteetse esituse, salvestamise ja laiema leviku tagamiseks nii kodu- kui ka rahvusvahelise publiku seas.

 Tõsta teadlikkust muusikasündmuste korraldamisel nii ökoloogilist jalajälge vähendavate kui ka ligipääsetavust suurendavate tegevuste rakendamiseks.

 Eesti muusikastatistika kogumise süsteemi loomisega tegelemine ja andmevajaduste kaardistamise projekti edukas lõpuleviimine, andmete juhtimistöölaua arendamine ja juurutamine valdkonnas.

 Töötada koos valdkonnaga välja strateegiline plaan eesti rahvusklassikute pärandi uurimiseks ja digiteerimiseks.

32

Meede 2. Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine

Eesmärk: Tagatud on Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh kultuuriväärtusliku keskkonna, ja eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide elujõulisus ja säilimine järeltulevatele põlvedele.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev tase)

Sihttase 1 (2026)

Sihttase 2 (2027)

Sihttase 3 (2028)

Sihttase 4 (2029)

Muuseumikülastuste arv, mln

Allikas: Statistikaamet

2,623

(2024)

2,6 3.0 3,0 3.0

Eesti rahvaraamatukogude laenutuste arv, mln

Allikas: Statistikaamet ja Eesti Rahvusraamatukogu

9,41

(2024)

9,5 9,5 9,5 9,5

Eesti raamatukogude füüsiliste külastuste arv, mln

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu

7,2

(2024)

7 7 7 7

Organiseerunud rahvakultuuriharrastajate arv

Allikas: Eesti Rahvakultuuri Keskus

78 566

(2024)

79 000 79 000 79 000 7900

Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal, %

Allikas: Muinsuskaitseamet

71,3

(2024)

72 73 74 75

Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide (sh muuseumid, Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA) põhitegevust ja kolmanda sektori organisatsioonide tegevust ja projekte, rakendatakse kultuuripärandi toetusi, toetatakse kultuuripärandi alaste rahvusvaheliste lepingute täitmisega seotud tegevusi. Lisaks tehakse investeeringuid kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate asutuste ajakohastamiseks ja arendamiseks.

33

Tegevus 2.1. Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Muuseumikogudes hoitav ja muinsuskaitse all olev kultuuripärand on mitmekesine, kättesaadav ja jätkusuutlik. Muuseumide ja muinsuskaitse teenused on kvaliteetsed.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaole v tase)

Sihttase 1 (2026)

Sihttase 2 (2027)

Sihttase 3 (2028)

Sihttase 4 (2029)

Muuseumide külastajate rahulolu

Allikas: Statistikaamet

7,2 (2024)

7 7 7 7

Muuseumide hoidlapinna, mis vastab pikaajalise säilitamise nõuetele, osakaal hoidlate kogupinnast, %10

Allikas: Muinsuskaitseamet

44

(2024) 44 44 44 44

Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal (%)

Allikas: Kultuuriministeerium

63,09

(2024) 64 65 66 67

0-19 aastaste laste ja noorte, kes on osalenud muuseumide haridusprogrammides, arv

Allikas: Statistikaamet

322 192 (2024)

400 000 400 000 400 000 400 000

Eesti 15-aastate ja vanemate elanike osakaal, kes on külastanud muuseume (%)

Allikas: Muuseumide külastajate ja mittekülastajate uuring11

60

(2018) - - - -

10 KuM haldusala riigimuuseumid ja halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid 11 Uuring ei toimu igal aastal.

34

Muinsuskaitseameti teenustega koondrahulolu (teenuste osakaal kõigist klienditagasiside saanud teenustest, mille soovitusindeks on üle +30%), %

Allikas: Muinsuskaitseamet

67%

(2024) 85 85 85 85

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2024. aasta seisuga avatud 101 muuseumi 160 külastuskohaga, milles säilitati kokku 7,1 miljonit museaali. Lisaks u 102 ekspositsiooni – st muuseumituba, hobimuuseumi, vanavarakogu ja erakollektsiooni. Muuseumikülastusi oli 2024. aastal kokku 2,623 mln, mida on enam kui 2023. aastal (2,464 mln), ning ekspositsioonide külastusi 0,47 mln. Muuseumides töötas 1496 töötajat (2023. 1437 töötajat). Muuseumide infosüsteemi (MuIS) oli 2024. aasta lõpu seisuga sisestatud u 4,2 miljonit museaali kirjeldust, neist ligi 2,4 miljonit on digitaalse kujutisega ning kokku vaadati 2024. aasta jooksul MuISi erinevaid lehti 4,2 miljonit korda. Kõige rohkem oli Eestis mingit kindlat piirkonda tutvustava koguga kohamuuseume (62), mõnele kitsamale valdkonnale keskenduvaid teemamuuseume (37) ning arheoloogia- ja ajaloomuuseume (35).

Muuseumivaldkonna suurimateks probleemideks on muuseumikogude halvad hoiutingimused, moraalselt ja tehniliselt vananenud MuIS, mitmed vananenud püsiekspositsioonid ning muuseumihoonete suur remondivõlg ja halb ligipääsetavus.

Muuseumidel on oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju. Muuseumid hoiavad ja kujundavad meie identiteedi, räägivad meie lugu nii Eesti elanikele kui ka külalistele. Nad aitavad kaasa harituma ja avatuma ühiskonna loomisele, panustavad inimeste heaolusse ja paremasse elukeskkonda ning on loovuse ja uute ideede allikaks. Muuseumid on tihedalt seotud turismiga ning seeläbi tekib kaudne majanduslik tulu kohalikele majutus- ja toitlustusettevõtetele. Samuti on muuseumide tegevus läbi põimunud teiste loomemajanduse valdkondadega.

Riigi ülesanne on luua eeldused, et muuseumid saaksid hoida ja tutvustada inimestele meie ajalugu. Muinsuskaitseameti eesmärk on muuseumipoliitika rakendajana arendada muuseumivaldkonda Eestis, olla muuseumide nõustaja ja populariseerija, muuseumiüleste arenduste eestvedaja ning toetada oma tegevusega muuseumide koostööd. Kultuuriministeeriumi vastutada on muuseumipoliitika kujundajana õigusloome ja strateegiline planeerimine.

Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub 3 riigimuuseumi (sh Võru Instituudi muuseumiosakond Vana- Võromaa muuseumid) ja 17 riigi osalusel asutatud muuseumide sihtasutust, mis kasutavad halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu. Kultuuriministeeriumiga on lisaks seotud 4 muuseumi, mis ei ole ei riigimuuseumid ega riigi sihtasutused, kuid mis kasutavad riigile kuuluvaid muuseumikogusid. Kultuuriministeerium on alates 2012. aastast Eesti muuseumivõrgustikku korrastanud ning muutnud muuseumide juriidilist vormi, lähtudes iga kord konkreetse muuseumi eripärast ja kohalikest oludest. Seoses koroonakriisiga peatus riigireformi kavas ette nähtud muuseumivõrgustiku korrastamise protsess, mis jätkub 2026. aastal.

Muuseumikogudesse kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, kuid museaalide hoiustamise tihedus hoidlates ja hoidlate halb füüsiline seisukord seab ohtu selle säilimise. Suurt osa museaalidest ladustatakse selleks hädapäraselt kohandatud ruumides, kus ei ole võimalik sisekliimat mõjutada ega ole tagatud tuleohutus. Tänased hoiutingimused ja vajakajäämised konserveerimises halvendavad pidevalt esemete olukorda ning halvas

35

seisukorras museaale ei saa ka avalikkusele näidata ega neid kasutada. 2017–2018 analüüsisid Ratus OÜ ja KPMG Baltics OÜ koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga museaalide säilitamise teenust. Tulemusena selgus, et olemasolevate hoidlapindade nõuetekohaseks muutmine on ligikaudu kaks korda kallim kui ühishoidlate ehitamine, mis oleks kõige efektiivsem ning ressursisäästlikum Eesti kultuuripärandi pikaajalist säilitamist tagav lahendus. Ühised pärandihoidlad on planeeritud Põhja-Eestisse ja Lõuna-Eestisse, mille ettevalmistustööd jätkuvad, kui pareneb riigieelarve olukord. Hiiumaa hoidla on plaanis ehitada Norra ja Euroopa finantsmehhanismist rahastatava kriisivalmiduse programmist ning projekt peaks algama 2026. aastal.

Riigi üks eesmärke on toetada muuseumidesse kogutud pärandi ja teadmiste lahtimõtestamist ning avalikku kasutusse toomist, mh tänapäevaste e-lahenduste ja kogude digiteerimisega. Selle eesmärgi saavutamisel on üks vahenditest muuseumide infosüsteem ehk MuIS, mis on üle 13 aasta vana ja praeguseks nii moraalselt kui ka tehniliselt vananenud. Töös on arendused, et luua tänapäevastele vajadustele vastav, optimaalselt muuseumide tööd toetav ning paremat ligipääsu muuseumides leiduvale kultuuripärandile võimaldav infosüsteem.

Muuseumide investeeringutoetuste kavandamine toimub Kultuuriministeeriumi kinnisvara juhtimiskava alusel. Püsiekspositsioonide, aga ka muude muuseumiteenuste toetamiseks loodi 2020. aastal uus toetusmeede „Muuseumide kiirendi“, mida rakendab Muinsuskaitseamet.

Lisaks Kultuuriministeeriumile ja Muinsuskaitseametile panustavad tulemuste saavutamisse oma tegevusega kõik rahastatavad muuseumid.

Kultuuriväärtuste kaitse on riigi põhiseaduslik ülesanne. Kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja identiteediallikas nii igale üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Muinsuskaitse valdkonna poliitika kujundaja on ministeerium, muinsuskaitsealast tööd korraldab Muinsuskaitseamet.

2026. aasta jaanuari seisuga oli Eestis 25 178 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisi ning ajaloolisi looduslikke pühapaiku kokku). Terviklike keskkondade väärtustamiseks on loodud 11 muinsuskaitseala, lisaks on Eestis kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti. Suurem osa kultuurimälestisi (arheoloogia-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised) on heas seisukorras. Halvem on olukord ehitismälestistega, mis vajavad teiste mälestiste liikidega võrreldes suuremaid investeeringuid. Umbes kolmandik (37%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Halvem on olukord kahaneva elanikkonnaga piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi ja leidub palju tühje maju. Mälestised säilivad kõige paremini, kui need on kasutuses, seetõttu on strateegiliselt vajalik olemasoleva väärtarhitektuuri eelistamine uute hoonete ehitamisele ja ajalooliste linnasüdamete arendamine. Selle soodustamiseks tehti muudatus seadusloomes (2019. a muinsuskaitseseadus), viidi läbi ajalooliste linnakeskuste toetusmeede (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused, 2014-2021 Programm “Kohalik areng ja vaesuse vähendamine”) ja algatati projekt LIFE heritageHOME.

Muinsuskaitseseaduse eesmärk on luua tasakaal mälestiste omanike kohustuste ja õiguste vahel, et tagada seeläbi kultuurimälestiste pikaajaline säilimine. Kuna enamik mälestistest kuulub eraomanikele (ehitistest koguni 80%), sõltub mälestiste käekäik suuresti eraomanike motivatsioonist ja hoiakutest. Muinsuskaitses kehtib kompensatsioonisüsteem, mille järgi hüvitatakse mälestise omanikule osaliselt see osa töödest, mis tuleneb otseselt muinsuskaitseseadusest – see on uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve kulu. Hüvitisi kombineeritakse toetustega, mille maht 2025. aastal oli 2,6 miljonit eurot. Omandireformi reservfondist eraldati lisavahendeid täiendavalt 3 miljonit eurot. Riigi eelarvestrateegias 2023– 2026 lepiti kokku, et EL kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi kauplemistulust (nn CO2 meetmed) suunatakse järgmisel kolmel aastal avaliku sektori kasutuses olevate mälestiste energiatõhususe suurendamiseks kokku 24 miljonit. 2024. aastal anti toetusteks 6 miljonit eurot, 2025. aastal 8 miljonit. 2025. aastal otsustati 2026. aastaks kavandatud 10 miljonit riigi eelarvestrateegiat koostades kärpida.

36

EL-i kaasrahastatud LIFE heritageHOME teadusarendusprojekti (koostöös Kliimaministeeriumi, Muinsuskaitseameti, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti ICOMOS MTÜ-ga) eesmärk on arendada muinsuskaitsealuste eluhoonete omanikele energiatõhususe parandamise teekonnal pakutavaid tugiteenuseid. Projekt toob esile parimad renoveerimislahendused, mis vähendavad hoone energiatarbimist kultuuriväärtuslikke omadusi kahjustamata, ning arendab muinsuskaitsealuste hoonete renoveerimisega seotud digi- ja muid tugiteenuseid. 2026 valmib muuhulgas projekti raames "Kultuuriväärtuslike elamute kestlikkuse harta" mille eesmärk on sõnastada põhimõtted leidmaks kooskõla kultuuriväärtuslike elamute kliimakindluse tõstmise, keskkonna- ja ressursisäästliku renoveerimise, energiatõhususe parandamise ning hoonete arhitektuursete, ajalooliste jm väärtuste säilitamise vahel. Projekt lõpeb 2026 sügisel.

2024. aastal avatud Kredexi korterelamute rekonstrueerimistoetuste taotlusvoorus oli eraldi 10 mln muinsus- ja miljööväärtuslikele korterelamutele, mis täitus loetud tundidega, näidates, et ka ajaloolised hooned on valmis energiatõhustamisse panustama. 2025. aastal avatud taotlusvoorus oli eraldi 5 mln mälestistele ja muinsuskaitseala hoonetele.

Eesmärk on parandada ehitismälestiste olukorda tuntavalt ehk saada välja remondivõla surnud ringist, kus ainult väikest osa avariilisi mälestisi toetades lagunevad vähem avariilised hooned samasse seisu. Statistika näitab, et olukord on pidevalt halvenenud ja senine toetuste maht ei suuda valdkonna mõõdikut mõjutada. Muinsuskaitseametile laekub igal aastal sadu toetuse taotlusi, mille kogusumma on aastate lõikes kasvanud. 2025. aastal oli mälestiste omanike küsitud toetuste ja riigi võimaluste vahe kolmekordne. See vahe on suur eriti arvestades, et suurem osa omanikke on hästi kursis, et raha nappuse tõttu on toetuse saamine vähetõenäoline ning on selle tõttu toetuse küsimisest loobunud. On selge, et kõiki taotluseid pole võimalik rahuldada, kuid riik peab tagama toetuste mõistliku suuruse, et kindlustada toetuse eesmärgi realiseerumine. 2025. aastal telliti uuring, et analüüsida teiste riikide erinevate toetusmeetmete praktikaid (sh maksusoodustused mälestistesse tehtavatelt investeeringutelt) ja nende rakendamise võimalusi. Analüüsi üheks ettepanekuks on riigi garanteeritud soodsa laenumeetme kujundamine, et tagada turutõrke olukorras mälestiste ja muinsuskaitseala hoonete omanikele investeerimisvõimekus.

Riigi roll on jälgida ja suunata kultuurimälestiste pikaajalist säilimist ning kompenseerida avalikes huvides seatavad kitsendused. Kultuurimälestiste säilimisele aitavad kaasa riiklikud toetusprogrammid, välisabi ja ühiskonna hoiakud, näiteks olemasoleva väärtarhitektuuri suhtes.

Vastavalt muinsuskaitseseadusele koostatakse kõigile muinsuskaitsealadele seniste põhimääruste asemel uued kaitsekorrad. Kaitsekorra eesmärk on tuua paremini esile iga muinsuskaitseala eripära ja pärandi potentsiaali piirkonna arenguks, soodustades nii kohalikku arengut kultuuripärandi kaudu. Seni kehtivast muinsuskaitseala põhimäärusest erineb kaitsekord suurema täpsuse ja paindlikkuse poolest. Kaitsekorraga jagatakse hooned väärtusklassidesse ja piirangud tööde tegemisel hakkavad sõltuma konkreetse hoone väärtusklassist, vähem väärtuslike hoonete puhul tähendab see väiksemaid piiranguid ja vähem kooskõlastusi. Kuni uute kaitsekordade kehtestamiseni kehtivad muinsuskaitsealadel senised muinsuskaitseala põhimäärused. Kaitsekorrad kinnitab Vabariigi Valitsus. Muinsuskaitseamet on koostanud uued kaitsekorrad 11-le muinsuskaitsealale, millest kinnitatud on 8, ülejäänud jõuavad kinnitamiseni 2026. Valga muinsuskaitseala riiklik kaitse on lõpetatud ja kaitsekorda seal ei koostata.

37

Selleks, et kultuurimälestiste nimekiri oleks asjakohane esindusnimekiri riikliku kaitse all olevast pärandist, tuleb viia läbi nimekirja inventuur. Praegune mälestiste nimekiri ei vasta tervikuna riikliku kaitse eeldusele, olemasolevad andmed on puudulikud ning mälestiste nimekiri vajab uue seaduse ja mälestiste liigi kriteeriumite kohast ajakohastamist. Peamine probleem seisneb 1990. aastatel kaitse alla võetud objektides, millest kõik ei toetu võrdlevale või väärtuspõhisele analüüsile, on puudulike andmete või aegunud piiridega. Inventuur viiakse läbi mälestise liikide kaupa. Selle tulemusena paraneb andmete kvaliteet kultuurimälestiste registris (nimetuste korrektuur, piiride ja kaitsevööndite korrastamine), samuti valmistab Muinsuskaitseamet ette ekspertiisid ja ettepanekud riikliku kaitse rakendamiseks või lõpetamiseks. Selguse loomise ja bürokraatia vähendamise eesmärgil lõpetati kaitse üle 1000 mälestisel, mis jäid kaitstuks teise mälestise lahutamatu osana, 275 ajaloomälestisest sõjahaual, mida kaitseb sõjahaudade kaitse seaduse ning 64 museaalil, mida kaitseb muuseumiseadus. Inventuuriga alustati 2023. ja see on kavas läbi viia 5 aastaga.

Vastavalt hea õigusloome tavale peab seaduse jõustumisele järgneva aja jooksul analüüsima selle rakendamist ja hindama mõju, et teha kindlaks, kas soovitud eesmärgid on täitunud. Mõju hindamiseks on vaja anda piisav aeg seaduse rakendamiseks, sest hüvitiste ja toetuste mõju ei avaldu ühe ega paari aasta jooksul. Samuti on muinsuskaitseseaduse üleminekusätetega kehtestatud teatud tähtajad. Kõige pikem tähtaeg on seatud muinsuskaitsealade kaitsekordade uuendamisele, mis pidid valmima aastaks 2023, kuid on osutunud pikemaks protsessiks tänu laiemale kaasamispraktikale. Muinsuskaitseseaduse muudatuste mõju hindamine viiakse läbi 2026. aasta lõpuks.

Eesmärk on restaureerida ja võtta kasutusele tühjana seisvaid või alakasutatud hooneid ning elavdada seeläbi linnasüdameid. Mitmetes kahaneva asustusega väikelinnades on samal ajal riikliku kaitse all olev väärtuslik vanalinn (muinsuskaitseala). Nende hulgas on linnu, kes soovivad oma linnaruumi tihendada just ajaloolist keskust eelisarendades ning teenuseid ja elanikke sinna koondades. Korrastatud ja kasutuses olevad kultuuriväärtusega hooned parandavad elukeskkonda, muutes seda atraktiivsemaks, ning panustavad märkimisväärselt ehitus- ja turismisektorisse ning tööhõivesse.

Kultuuriministeerium rakendas toetusmeedet Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismi programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, mis seob kultuuripärandi teiste riiklike eesmärkidega (regionaalareng, elukeskkonna parandamine, energiatarbimise vähendamine, tööhõive ja kohalik ettevõtlusaktiivsus, kestlik areng), et saavutada suurem mõju ühiskonnas. Programmi kaudu investeeriti kuni 2024. aastani 4,3 miljonit eurot väikelinnade ajaloolistesse keskustesse, kus on muinsuskaitseala. Soodustati väikelinnade ajalooliste keskuste hoonestuse korrastamist ja kohandamist uutele funktsioonidele selleks, et linnakeskusi korrastada, tihendada ja elavdada ning atraktiivsemaks muuta.

2026. aastal alustatakse projekti „Eesti riiklikult olulise kultuuripärandi kaitse süsteemi loomine ja juurutamine“ Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismi järgmise perioodi kriisivalmiduse meetmest.

Muinsuskaitse valdkonna avalikke teenuseid osutab Muinsuskaitseamet, kes nõustab mälestiste omanikke, väljastab seaduse alusel antavaid lube, eraldab toetuseid ja maksab hüvitisi, teeb järelevalvet ning peab kultuurimälestiste registrit. Kultuurimälestiste riiklik register (register.muinas.ee) on Muinsuskaitseameti hallatav register kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja kultuuriväärtusega leidude üle arvestuse pidamiseks ning nende kohta informatsiooni talletamiseks. Register on nii Muinsuskaitseameti igapäevane töövahend kui ka avalik andmebaas ja teenuste osutamise platvorm. Muuhulgas on Muinsuskaitseamet riiklik kontaktasutus, kes korraldab kultuuriväärtuste eksporti ning ELi liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamist.

38

Kultuurimälestiste register vajab asendamist uue tänapäevase infosüsteemiga. Praeguse kultuurimälestiste registri mastaapne arendamine ei ole pikas perspektiivis enam mõistlik. Niisiis tuleb iganenud ülesehitusega monoliitne infosüsteem asendada tänapäevase mikroteenustel põhineva infosüsteemiga. Arendusprojektile eelnev analüüs tehti aastal 2025, sellele järgneb analüüsist lähtuv tööprotsesside ülevaatus ja efektiivsemaks muutmine, misjärel saab jätkata registri arendusprojekti planeerimisega.

Arenguvajadused

 Muuta senist museaalide hoiustamise korraldust, kus hoidla on iga üksiku muuseumi juures, ja rajada ühised pärandihoidlad, mis tagavad meie kultuuripärandi pikaajalise säilimise ja parema kättesaadavuse huvilistele, kulude kokkuhoiu ja väiksema keskkonnajalajälje.

 Arendada infosüsteemi MuIS, et muuseumikogudele oleks veebis kiire ja mugav juurdepääs ning muuseumikogude haldamine toimuks kasutajasõbralikus infosüsteemis, mille ülalpidamine oleks kuluefektiivne.

 Suurendada Kultuuriministeeriumi asutuste remondifondi.

 Suurendada mälestistele antavaid toetusi, et tuua mälestised kriitilisest seisust välja, vajalik eelarvemaht alates 10 miljonist eurost aastas.

 Eraldada mälestistele ja muinsuskaitseala hoonetele korterelamute rekonstrueerimistoetuste taotlusvoorus eraldi rahaline jaotis, et võimaldada kaitsealustel kortermajadel, mille energiatõhusaks muutmine on tavalistest korterelamustest keerukam, taotluste konkurentsis püsida.

 Viia läbi kultuurimälestiste nimekirja inventuur, et tagada kaitse all oleva pärandi esindusnimekirja asjakohasus. Inventuuri läbiviimisega kaasnevad Muinsuskaitseametil ajutised vajadused täiendava inimressursi ja rahaliste vahendite järele.

 Viia ellu kultuurimälestiste registri arendusprojekt.

 Luua riiklikult olulise kultuuripärandi kaitse süsteem kriisiolukordadeks.

Tegevus 2.2. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Raamatukogu on kestlik ja selle mitmekesine kogu on kättesaadav igale Eesti

inimesele.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev tase)

Sihttase 1 (2026)

Sihttase 2 (2027)

Sihttase 3 (2028)

Sihttase 4 (2029)

Rahulolu raamatukogude teenustega

Allikas: Kultuuriministeerium

9,74

(2025)

9,5

9,5

9,5

9,5

0-19-aastaste lugejate arv

Allikas: Kultuuriministeerium

253 796

(2024) 250 000 250 000 250 000 250 000

39

0-19-aastaste lugejate laenutuste arv (mln)

Allikas: Kultuuriministeerium

2,5

(2024) 2,5 2,5 2,5 2,5

Eesti 15-aastaste ja vanemate elanike osakaal, kes on külastanud raamatukogu, %

Allikas: Raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring

50

(2018)

- - - -

Rahvaraamatukogutöötaja keskmise brutokuupalga suhe kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmisesse brutokuupalka12, %

Allikas: Rahandusministeerium ja Kultuuriministeerium

59

(2024) 73 73 73 73

2024. aastal oli Eestis 874 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja teadusraamatukogud). Rahvaraamatukogusid oli 2024. aastal 480. Raamatukogude füüsilisi külastusi oli 2024. aastal 7,2 miljonit ja sellele lisaks 4,5 miljonit virtuaalkülastust. Raamatukogud on üha enam regionaalsed kogukonnakeskused, sest raamatukoguteenuseid kasutab hinnanguliselt üle 50% Eesti elanikest ning seda on kavas teha veel suuremal osal elanikest, vastavalt 2018. aastal valminud „Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringule“, mis tõi samuti välja, et silmatorkavalt kriitiliseks osutusid uuringu tulemusena raamatukogude kommunikatsioonitegevuste vähene efektiivsus ja ettevõtete huvipuudus raamatukogudega koostööd teha. Tulevikuteenuste kontekstis selgus kasutajate suur soov kasutada raamatukogude digitaalseid väljaandeid veebis. Lisaks vajaksid lugejad uusi e-teenuseid, näiteks on soov kasutada laenutuse teenust väljaannete tellimiseks pakiautomaati või kullerteenuse vahendusel, otsida ühest e-kataloogist kõikide Eesti raamatukogude väljaandeid ning kasutada laenutamisel ja tagastamisel iseteenindust. COVID-19 kriis tõi eriti teravalt välja, et arendada tuleb rahvaraamatukogude teenuskeskkonda, tehnoloogilist võimekust ja sisu mitmekülgsust, et juurutada uusi teenusmudeleid ja toetada nt õpilasi, toimetulekuraskustesse sattunud peresid, eakaid ja ka ettevõtjaid nii tasulisele infole ligipääsemisel, vaimse tervise säilitamisel, riigiteenuste kasutamisel kui igapäevase eluga toimetulemisel.

Kultuuriministeerium koordineerib Eesti raamatukoguvõrgu kui terviku arengut koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumidega. Valdkonna poliitikakujundamisel on juhtiv roll Kultuuriministeeriumil. Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele inimestele võrdselt kättesaadav.

12 Rahandusministeerium: juhid-tippspetsialistid ja muud ametid - brutokuupalk, taandatud täistööajale/

Kultuuriministeerium: kõrgharidusega töötaja kõrgharidust nõudval ametikohal miinimumpalk.

40

Eesti raamatukogud teevad vaatamata eri ülesannetele ja valdkondlikule kuuluvusele tihedat koostööd, sest raamatukoguteenuse eesmärk on tagada kultuuriväärtuslike väljaannete säilimine, kujundada inimeste lugemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ja tagada tänapäevane ligipääs informatsioonile, teadmistele ja kultuurile, et seeläbi aidata inimestel orienteeruda infoühiskonnas, teadlikumalt lugeda ning elus paremini hakkama saada.

Raamatukogutöötajate järelkasv ei ole piisav, palgatase ei ole motiveeriv, mistõttu ei ole süsteemi sisenemas piisavalt võimekaid noori spetsialiste. Raamatukogutöötajate erialasesse professionaalsesse arengusse ja täienduskoolitusse ei panustata piisavalt rahalisi vahendeid. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb valdkonna spetsialistidele kindlustada motiveeriv töötasu ja mitmekülgne täiendõpe.

Aastal 2022. käivitati Eesti Rahvusraamatukogu innovatsiooniprojekt „Raamatud liikuma“ e „Minu raamatukogu (MIRKO)“. Projekti finantseeriti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse innovatsiooni edendavate hangete programmist ning selle raames on loodud kaasaegne tsentraalselt toimiv logistikateenus pakiautomaati või kulleriga teavikute kättetoimetamiseks lugejatele. Tegevus on suurendanud soetatud väljaannete eksemplaride kasutust üle Eesti ja lugejani jõuab huvipakkuv raamatukogu raamat mugavalt ja kiirelt. Teenusega on 2025. aastaks ühinenud 77 raamatukogu ja laenutamiseks üle kahe miljoni väljaande, neist 99% raamatud. Raamatukogude jätkuval ühinemisel suureneb soetatud raamatute ringlus ja väljaannete kättesaadavus.

Rahvaraamatukogude teenus on küll usaldusväärne ja mitmekülgne, kuid samas pole teenus killustatuse tõttu kasutajakeskne. Samas on viimased kriisid näidanud, et riik vajab oma teenuste pakkumisel suure potentsiaaliga ja efektiivselt toimivat teenusvõrgustikku, kuid raamatukogude tehnoloogia ja keskkonnad on ajakohastamata. Rahvaraamatukogude füüsiline keskkond pole inspireeriv ega atraktiivne, sest nende ruumid ja teenuste tehnoloogiline taristu on ajast maha jäänud ega meelita uusi (sh noori) lugejaid. Kogukonnad vajavad tänapäevaseid võimalusi lugemiseks, kooskäimiseks, huvitegevuseks, elukestvaks õppeks. Need keskused saavad täita peamisi kogukonnakeskuse funktsioone, sh kultuurilisi, hariduslikke, sotsiaalseid. 2025. aastal rakendati kolmandat aastat toetusmeedet “Rahvaraamatukogude arendusprojektid” ehk rahvaraamatukogude kiirendi. Toetusmeetme eesmärk on pakkuda rahvaraamatukogudele võimalust ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomiseks, ruumide kogukonnategevusteks kohandamiseks, parandada raamatukogu- ja muude avalike teenuste kvaliteeti ning kättesaadavust, tõsta raamatukogutöötajate professionaalsust, arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist koostööd ning aidata kaasa rahvusvahelistumisele. Arenguvajadusi toetav programm loob eeldused rahvaraamatukogude reformi läbiviimiseks ja raamatukoguvõrgu ümberkorraldamiseks, et paraneks avaliku raamatukoguteenuse kvaliteet, suureneks elanike iseteeninduse võimalused ja informatsiooni regionaalne kättesaadavus.

Rahvaraamatukogu roll ühiskonnas on muutunud. Rahvaraamatukogu seaduse ajakohastamise ja muutmise eesmärk on luua rahvaraamatukogudele kesksete teenuste arendamist ning haldamist toetav üksus ja korraldada efektiivsemalt riiklikud raamatukoguteeninduse üleriigilised koordineerimisülesanded, et tagada üle-eestiline väljaannete kiire, efektiivne ja võrdne kättesaadavus, väljaannete laenutuse kasutajasõbralikkus, raamatukoguteenuse tänapäevane toimimine ja pädevad raamatukogutöötajad. Seaduse muudatused peavad andma omavalitsusele võimaluse rakendada uusi viise paindlikumaks koostööks teiste omavalitsustega ja arendada raamatukoguvõrku. Ümberkorraldused omavalitsuste tegevuses ja elanike riigisisene liikumine ning ümberasumine on toonud vajaduse muuta rahvaraamatukogude võrgu korraldust ja luua uusi koostöö- ning teenusmudeleid.

41

2023. aastal tõusis teavikute soetuse toetus 2 025 000 euroni ja jõudis 2007. a riiklikult teavikute soetamise toetuse tasemele, samas on raamatukogudesse soetatavate väljaannete hinnad tõusnud. 2026. aasta riiklik teavikute toetus on 1 873 750 eurot. 2023. aastal avas Eesti Rahvusraamatukogu MIRKO platvormil teise üleriigilise teenusena e-laenutuse (e-raamatud, audioraamatud, perioodika). Kasvanud on ka lugejate huvi laenutada lisaks trükistele e- väljaandeid (sh audioraamatuid). 2024. aastal kasvas e-väljaannete laenutuste arv 31% võrreldes eelneva aastaga. 2025. aastaks suurendati e-laenutuse kaudu e-väljaannete kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud eelarvet 192 000 eurolt 242 000 euroni. 2018. aasta ärianalüüsi andmetel on potentsiaalseid e-väljaannete lugejad üle Eesti kokku 518 500 (61% kõigist lugejatest), kellest aktiivseid lugejaid ca 300 000. Erilist tähelepanu vajab laste- ja noortekirjanduse ning lõimumise toetamiseks erinevate väljaannete (s.h e-väljaannete) valiku suurendamine. Trükiste eelarve vähendamine ja hinnatõus on vähendanud väljaannete soetamist raamatukogudesse ja seetõttu pole nt laste ja noorte lugemise edendamiseks trükised piisavalt kättesaadavad.

Valdkonnas on kasutusel eri raamatukogusüsteemid ja tarkvaraplatvormid (nt kolm e-kataloogi – ESTER, URRAM ja RIKS), mis ei ole omavahel ühilduvad. Ükski praegusest kolmest Eestis kasutusel olevast raamatukogusüsteemist ei ole kestlik, sest nende vahendusel pakutavad teenused on killustatud ega vasta raamatukogude kasutajate ootustele. Samuti tähendab mitme süsteemi ülalpidamine kulude ebaefektiivset kasutamist ja erinevate tööprotsesside dubleerimist. Konsolideerides kolme raamatukogusüsteemi teenused ühte süsteemi arendatakse välja kasutajate ootustele ning raamatukoguteenuste kvaliteedi nõuetele vastav väljaannete kättesaadavuse võimekus. Ühine raamatukogusüsteem on vajalik, et tagada veebist kasutajasõbralik, kiire ja mugav juurdepääs Eesti raamatukogude ressursile. Selle haldamine peab toimuma nii lugejale kui töötajale süsteemis, mille ülalpidamine on konsolideeritud ja kuluefektiivne. Lõpeb andmete tootmise dubleerimine, säästetakse ca 2/3 täna kuluvast ressursist – personali kokkuhoid - ning hoitakse kokku infosüsteemide ülalpidamis- ja arenduskuludelt.

Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku asutuse ülesanne on Eestis ilmunud või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate teavikute kogumine, alaliselt säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, samuti raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevus ning parlamendi- ja teadusraamatukogu ülesannete täitmine. Rahvusraamatukogu koordineerib ja nõustab Eesti raamatukogusid ning on oluline kultuurikeskus. Rahvusraamatukogu on ühtseks väljaannete säilituseksemplaride keskuseks nii loovutajaile kui säilitajaile ja on Eestis ainus Eesti digitaalsete väljaannete säilitaja. Riiklikult olulist kultuuripärandit ehk ajaloo- ja kultuuriväärtuslikke väljaandeid (sõltumata nende vormist) on Rahvusraamatukogu kohustatud säilitama pikaajalist säilimist tagavates tingimustes. Pärandi säilitamine hõlmab ka tegevusi nagu hoidmine, konserveerimine, arhiveerimine, digiteerimine jms. Rahvusraamatukogu hoone renoveerimise ja selle käimasoleva sisustamise eesmärk on olemasolevate funktsioonide (raamatukogu kui töö- ja õpikeskkond, Eesti väljaannete pikaajaline säilitaja ja kultuurikeskus) arengu ja jätkusuutlikkuse tagamine. Lisanduvad tänapäeva raamatukogule kui õpikeskkonnale ja kultuurikeskusele vajalikud funktsioonid. Rahvusraamatukogu renoveerimise käigus paigutus ka Rahvusarhiivi Tallinna osakond ja hoone sisustamisel paigutub Eesti Hoiuraamatukogu Eesti Pimedate Raamatukogu tegevus Rahvusraamatukogu hoonesse, mis toetab riigivalitsemise reformi sihte. Kahe asutuse tegevuse ja ühe olulise teenuse ühitamisega Tallinnas saavutatakse mõjusam ja tõhusam riigi ülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine ja paindlikum töökorraldus.

42

Alates 2023. aastast on Rahvusraamatukogu ülesanneteks ka endised Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded: säilitada üleriigilist vähekasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu, vahendada vahetuskogu teavikuid organisatsioonidele üle Eesti ning teenindada nägemispuudega ja lugemishäirega või selle temaatika vastu huvi tundvaid lugejaid. Nimetatud sihtrühmale on praegu Eesti Pimedate Raamatukogust kättesaadav ainult väike osa Eesti Rahvusraamatukogu kogudes leiduvast uuemast eestikeelsest digiainesest. Eesti Rahvusraamatukogule üle antud hoiuraamatukogu ja pimedate raamatukogu ülesannetega seotud teenuste innovatsiooni ja sidususe arenduse toetamine on jätkuvalt oluline, et tagada kvaliteetselt toimiv üle-eestiline väljaannete ringlus ja erivajadustega inimeste ligipääs suuremale hulgale säilitatavale informatsioonile, sh digikujul. Pimedate raamatukogu Veebiraamatukogu integreeritakse MIRKO e-laenutuskeskkonna teenusega, et vähendada erinevaid teenuskeskkondi. Jätkusuutliku ühtse e-väljaannete laenutusteenuse järjepideva arendamisega suureneb regionaalne informatsiooni kättesaadavus, ligipääsetavus ning raamatukoguteenuse üldine kvaliteet kogu Eesti elanikkonnale, sh väljaspool Eestit.

Rahvaraamatukogud on kohaliku omavalitsuse asutused, mille tegevust toetab Kultuuriministeerium. Rahvaraamatukogude tööd reguleerib rahvaraamatukogu seadus ja koostööd koordineerivad Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Rahvaraamatukogude Nõukogu, maakonnaraamatukogud, Eesti Rahvusraamatukogu, MTÜ Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ning MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium.

Arenguvajadused

 Ajakohastada rahvaraamatukogu seadus ja sellega seonduvalt teised seadused ning määrused.

 Luua raamatukogude arendusüksus, mille ülesanded on suurendada valdkonna võimekust ja algatada, koostada ning läbi viia suuremamahulisi projekte (nt raamatukogude andmekogu), aga koordineerida ka täienduskoolituse programme.

 Suurendada riigieelarvest toetusmeetme mahtu rahvaraamatukogude füüsilise ruumi ja teenuskeskkonna ajakohastamiseks, tehnoloogiliste vahendite soetamiseks ning töötajate pädevuste suurendamiseks.

 Algatada raamatukogude digipöörde läbiviimiseks projektid, mis on tehnoloogiliselt uuenduslikud ja panustavad protsesside automatiseerimisse ning toetavad kasutajakeskseid teenuseid. Sh luua automaatse märksõnastamise ja kataloogimise kratt, et tehisintellektiga automatiseerida digitaalsete väljaannete kirjeldamist, mis vähendab oluliselt käsitööd ja rakendada “Raamatukogu juhtimistöölaud”, et automatiseerida raamatukogude andmete kogumist.

 Viia läbi e-kataloogi arendus ja raamatukogusüsteemi detailanalüüsi alusel ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi hange, mis on raamatukogude valdkonna riiklike ülesannete ümberkorraldamise eelduseks.

 Parendada kultuurile ligipääsetavuse suurendamiseks vaegnägijate lugemisvõimalusi, arendades ka Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR ja pimedate raamatukogu Veebiraamatukogu tehnilist koosvõimet.

 Suurendada nii rahvaraamatukogude väljaannete kui ka e-väljaannete ja audioraamatute soetuse toetust. Toetuse suurendamine edendab lugemist ja eestikeelse kirjanduse väljaandmist ning kättesaadavust.

 Viia läbi Eesti Rahvusraamatukogu hoone sisustamine, et pakkuda kasutajatele mitmekülgseid teenuseid ja tagada nii inimeste kui kultuuri- ja ajalooväärtusega säilitatavate väljaannete (sh digitaalsete) nõuetekohane turvalisus.

 Eesti Rahvusraamatukogu äriteenuste taristu haldamine ja asendamine.

43

Tegevus 2.3. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Rahvakultuurivaldkond on mitmekesine, elanikkonnale kättesaadav ning kestlik.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev tase)

Sihttase 1 (2026)

Sihttase 2 (2027)

Sihttase 3 (2028)

Sihttase 4 (2029)

Laulu- ja tantsupeole pürgivate kollektiivide arv: noorte laulupeol / noorte tantsupeol13

Allikas: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus

779/439

(2023)

- - 800/500 -

Laulu- ja tantsupeole pürgivate kollektiivide arv: üldlaulupeol/ üldtantsupeol14

Allikas: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus

1091/721

(2025)

- - 950/650 -

Vaimse kultuuripärandi kannete arv Eesti nimistus

Allikas: Eesti Rahvakultuuri Keskus

229

(2024)

240 250 260 270

7- 26-aastaste laste ja noorte suhtarv rahvakultuuri harrastajate üldarvust, %

Allikas: Eesti Rahvakultuuri Keskus

58

(2024)

59 59 59 59

Harrastuskollektiivide juhendajate, käsitöövaldkonnas tegutsejate, kultuurikorraldajate (rahvakultuuri valdkonnas) kutsekvalifikatsiooniga inimeste arv

Allikas: SA Kutsekoda

2480

(2024)

2490 2500 2510 2520

13 Näitaja tuuakse välja aasta kohta, millal vastav sündmus toimub. 14 Vt eelmine märkus

44

Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ja inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi elujõulisena. Vaimse kultuuripärandi väärtustamiseks rakendatakse seitset piirkondlikku toetusmeedet. Lisaks toetatakse toetusmeetmete kaudu muidki olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone. Alates 2010. aastast on avatud Eesti oma vaimse kultuuripärandi nimistu, kuhu kogukonnad saavad esitada enam kui kahe inimpõlve vanuseid elavaid traditsioone, kombeid ja tavasid.

UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja on kantud Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja

tantsupeo traditsioon, Kihnu kultuuriruum, Seto leelo ning Vana-Võromaa suitsusauna

traditsioon. 2021. aasta lõpus kanti haabja ehitamine ja kasutamine Soomaal UNESCO

kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. 2024.aasta lõpus kanti

UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja Mulgi pudru valmistamise ja söömise

traditsioon ning koostöös Ukrainaga põssanka lihavõttemunade värvimise traditsioon. 2025.

aastal esitas Eesti taotlusena mardi- ja kadrisandiks käimise traditsiooni UNESCO vaimse

kultuuripärandi esindusnimekirja. Otsus nimekirja kandmise kohta tehakse UNESCOs 2026.

aasta detsembris.

2024. aastal osales alaliselt tegutsevates kollektiivides 78 566 harrastajat. Minemaks lähiaastatel üle tulemusele orienteeritud rahastamismudelitele on vaja koguda statistikat, hinnata ja analüüsida regulaarset valdkonna olukorda. Praegu on valdkondliku statistika kogumine piiratud, sest Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt hallatava andmekogu ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA poolt hallatava registri arhitektuurid on vananenud. Seetõttu on valdkonnale oluline viia läbi nimetatud andmekogu ja registri ühildamine ning neile uue tehnilise aluse loomine. Uue lahenduse eesmärk on vältida andmete dubleerimist ning anda võimalus andmete sisestajatele teha seda vaid ühes kohas. Uus andmekogu peaks valmima 2026. aastal.

Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkuse kindlustamine. Rahvakultuuri valdkonna üle- eestilisi tegevusi juhivad või koordineerivad Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning riigi partneritena seitse valdkondlikku rahvakultuuri keskseltsi. Viimaste puhul on alates 2025. aastast rakendatud toetuse eraldamisel riigi ootustest, mis tulenevad arengukava kultuur 2030-st.

Rahvakultuuri valdkonna olulisteks toetajateks on Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja 15 maakondlikku ekspertgruppi.

Rahvakultuuri valdkonna riiklik kompetentsikeskus on Eesti Rahvakultuuri Keskus, kes koondab erialast informatsiooni, teeb koolitusi ning nõustab ja toetab rahvakultuuriga tegelevaid organisatsioone ja inimesi. Eesti Rahvakultuuri Keskuses töötab igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, kelle peamised ülesanded on hallata rahvakultuurivaldkonda ja kureerida üleriigilisi rahvakultuuriüritusi (laulu- ja tantsupeod, folkloorifestivalid).

Laulu- ja tantsupidusid korraldab Kultuuriministeeriumi asutatud Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (ELTSA). ELTSA on ka laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusmeetme rakendusasutus. 2023. aastal toimus XIII noorte laulu- ja tantsupidu “Püha on maa” ning 2025. aastal toimumas XXVIII laulupidu ja XXI tantsupidu “Iseoma.“ Samuti on alanud ettevalmistused 2028. aastal toimuva üld- ja noorte laulu- ja tantsupeo korraldamiseks.

45

Kollektiivide juhendajate alatasustamise, liikumise jätkusuutlikkuse tagamise ning teiste kaasnevate probleemide lahendusena käivitati 2021. aastal laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulude toetusmeede, mille rakendusasutuseks on Eesti Rahvakultuuri Keskus. Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks, luua sotsiaalsed garantiid ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus. Lähiaastate tähelepanu all on toetuse võimaluste loomine uutele liitujatele, kes on valmis tööandjatena liituma kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetusmeetmega. 2024. aastal käivitus uus toetusmeede „Maakondlike ja maakondade üleste laulu- ja tantsupidude toetamise tingimused ja kord“, mis on veel üheks meetmeks laulu- ja tantsupeo liikumise jätkusuutlikkuse kindlustamiseks.

Arenguvajadused

 Luua ühtne rahvakultuuri andmekogu, et hinnata valdkonnas toimuvaid protsesse, saada statistilisi näitajaid ning teostada valdkondlikke analüüse. Loodav andmekogu on oluliseks töövahendiks laulu- ja tantsupidude ettevalmistamisel ja korraldamisel.

 Jätkata koostööd Tallinna Linnavalitsusega tänapäevaselt korrastatud ja heade tingimustega taristu loomiseks nii esinejatele kui ka publikule Tallinna lauluväljakul.

46

Meede 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine

Eesmärk: Kultuuri, sh loomeettevõtluse, toetamise ja loomepotentsiaali rakendamise kaudu on loodud eeldused Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev tase)

Sihttase 1 (2026)

Sihttase 2 (2027)

Sihttase 3 (2028)

Sihttase 4 (2029)

Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus töötaja kohta

Allikas: Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus

23 000

(2019)

- - 25 000

(2027)

-

Digitaalse kultuuripärandi osakaal kogude suurusest, %

Allikas: Andmekogud DIGAR ja MuIS

56

(2024)

57 59 61 65

Meetme raames toetatakse Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas vajalikke tegevusi ja projekte, rakendatakse loomemajanduse, digiteerimise ja rahvusvahelistumise toetusi ning kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevusi.

Tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digiteerimine

Eesmärk: Kultuuri kättesaadavus ja rahvusvaheline konkurentsivõimelisus on suurenenud.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev tase)

Sihttase 1 (2026)

Sihttase 2 (2027)

Sihttase 3 (2028)

Sihttase 4 (2029)

Pikaajalise säilimise digitaalarhiivide maht (TB)

Allikas: Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi, MuISi ja ERRi digitaalarhiiv

17 992

(2024)

19 855 20 993 22 130 23 230

Nii „Kultuuri arengukava 2021-2030“ kui ka teised arengukavad on seadnud eesmärgiks väärtusliku ja suure kasutajate huviga kultuuripärandi digiteerimise ning vajaduse tagada digitaalse kultuuripärandi kättesaadavus ja pikaajaline säilivus.

47

Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti, kuid 2018. aastaks oli sellest digitaalsena kättesaadav vaid 10%. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimise raames digiteeriti dokumente, trükiseid, esemeid, filme ja fotosid. Kokku viidi ellu 13 kultuuripärandi digiteerimise projekti. Lisaks olid tegevuskava osaks taristu analüüsi- ja arendusprojektid. Arendati muuseumide Infosüsteemi MuIS, toimus Eesti Rahvusringhäälingu ja Rahvusarhiivi lindirobotitel paiknevate arhiivide teises geograafilises asukohas asuvate peeglite tehniline ühendamine, Eesti Rahvusraamatukogu avas üleriigilise e-väljaannete laenutuse platvormi. Analüüsidest viidi läbi „Pikaajalise säilitamise arhitektuuri ärianalüüs“, „Autoriõiguse ja litsentside õiguslik analüüs“ ning „Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise analüüs“.

Tegevuskavas seatud eesmärk täideti. 2023. aasta lõpuks oli digitaalsena kättesaadav 42% Eesti mäluasutustes olevast kultuuripärandist. Tegevuskava eelarveks kujunes 9,7 miljonit eurot, millest 6,9 miljonit eurot saadi toetusena Euroopa Regionaalarengu Fondist. Digiteeritud pärand on kõigile huvilistele kättesaadav läbi valdkondlike digitaalarhiivide ja portaalide.

Kultuuripärandit digiteerivad asutused lähtuvad töövoo planeerimisel oma ressursist ja konkreetse asutuse kollektsioonide vastu üles näidatud huvist. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskavaga seati riigi üldised prioriteedid kultuuripärandi digiteerimisel ning pandi alus valdkondade vahelisele koostööle kättesaadavaks tegemisel ja pikaajalisel säilitamisel. Laialdane valdkondadeülene koordineeritud ja rahvusvahelistele standarditele tuginev digiteerimine aitab vältida digiteerimise ja pikaajalise digitaalse säilitamise dubleerimist, toetab koostööd ja töövoogude optimeerimist. Digitaalne kultuuripärand peab olema kasutajate vajadusi ning soove arvestades lihtsasti ligipääsetav ja kasutatav.

Tegevuskava raames digiteeritud kultuuripärandit on võimalik taas- ja ristkasutada nii ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel, luues kasutusvõimalusi eri valdkondades ning digitaliseerides teenuseid – alates meedia- ja mängusektorist, loomemajandusest (nt disain, käsitöö), turismist (nt liitreaalsuse rakendused) ning lõpetades hariduse ja teadusega (õppetöö, teadus- ja uurimistegevusega seotud infosisu, innovaatiliste haridusrakenduste, digiõpikute jms teostamine, kultuuriajaloo uurimine uute digitaalsete meetoditega), mis omakorda suurendab kasutajate rahulolu erinevate (e-)teenustega ning tõstab Eesti konkurentsivõimelisust.

„Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ tegevuskava on pärandivaldkonna edulugu, mis pani aluse tugevale mäluasutuste vahelisele koostööle. 2024. aastal valmis „Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029“. Uue tegevuskava eesmärgid ja sihid sõnastas Digitaalse Kultuuripärandi Nõukogu ning selle ettevalmistamisse panustasid ka lõppenud tegevuskavas aktiivselt osalenud mäluasutused, Muinsuskaitseamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Uue tegevuskava eesmärk: Eesti kultuuripärand on kõigile huvilistele digitaalsena kättesaadav, mugavalt kasutatav ning turvaliselt säilitatud.

Uue tegevuskava kolm alameesmärki:

 Arendame kultuuri kättesaadavust, et see oleks elavas kasutuses ja inimestele oluline.

 Jätkame pärandi massdigimist koordineeritult ja lähtuvalt kasutajate huvidest.

 Tagame pärandi säilimise tulevastele põlvedele, olenemata kriisidest maailmas.

“Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029” sihiks on teha 2029. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 55% Eesti mäluasutustes (muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides) talletatavast kultuuripärandist ning 21% prioriteetsetest kinnismälestistest 3D-formaadis, parandada digitaalse kultuuripärandi kättesaadavust kasutades innovaatilisi lahendusi ja tehnoloogiaid ning jätkata mäluasutuste koostööd pikaajalise digitaalse säilitamise taristu arendamisel, sh riigipiiri üleselt. Lisaks dokumendi-, trükise-, foto- ja filmipärandi 2D digiteerimisele alustatakse koordineeritult ka kinnismälestiste ja esemepärandi 3D digiteerimist.

48

Tegevuskava fookuses on digipärandi kasutaja. Varasemast enam keskendutakse digipärandi kättesaadavuse parandamisele ja kasutatavuse suurendamisele. Digipärandi väärindamine ja uute kasutusviiside väljatöötamine toetab kultuuri- ja majanduskeskkonda ning aitab kaasa Eesti identiteedi elujõulisena püsimisele. Näiteks jätkub Muuseumide Infosüsteemi MuIS arendamine ning algab rahvakultuuri andmekogu arendamine, Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR saab uue kasutajakeskkonna ja luuakse võimalused digipärandi uurimiseks, rikastamiseks ning taas- ja ristkasutamiseks. Veel arendab Eesti Rahvusraamatukogu välja automaatse märksõnastamise ja kataloogimise krati ning raamatukogude juhtimistöölaua. Lisaks hangib ja juurutab rahvusraamatukogu ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi. Tegevuskava kavandatud eelarve on 20,6 miljonit eurot.

Digiteerimine on üks paremaid ja osadel juhtudel ka ainuke vahend tagamaks, et pärand on säilitatud selleks kõige sobivamate vahenditega ning tehtud kättesaadavaks võimalikult paljudele. Digitaalse kultuuripärandi koordineeritud pikaajaline säilitamine, sh väljaspool Eestit on eriti oluline Eesti kultuuri säilimiseks julgeolekukriisides või õnnetuste puhul. Ettepanekuid pikaajalise digitaalse säilitamise korraldamiseks ja rahastamiseks on teinud kultuuriministri nõuandev kogu - Digitaalse Kultuuripärandi Nõukogu. Nõukogu ettepanekutest lähtuvalt lisati 2023. aastal Kultuuriministeeriumi algatusel Eesti Euroopa Liidu poliitika 2023–2025 prioriteetide hulka eesmärk tegutseda selle nimel, et Euroopa Liidus loodaks kõigile liikmesriikidele võimalus digitaalse kultuuripärandi säilitamiseks ka väljaspool liikmesriiki. Kultuuriministeerium viis läbi esmase kaardistuse liikmesriikide seniste praktikate ja plaanide väljaselgitamiseks ning kutsus Digitaalse Kultuuripärandi Nõukogu juurde kokku digisäilitamise töörühma. 2025. aastal kujundati Eesti seisukohad digitaalse kultuuripärandi pikaajalise säilitamise korraldamiseks väljaspool riigipiiri Euroopa Liidus. Eesti seisukohad esitati Euroopa Komisjonile ning tutvustati liikmesriikidele. Eesti ettepanekud leidsid laialdast toetust ning nendest lähtuvalt kutsus Euroopa Komisjon kokku vastava töörühma, kus üle- euroopalise digitaalse kultuuripärandi pikaajalise säilitamise võimalikkust 2026. aastal analüüsitakse ning vastavat lahendust kavandatakse. Töörühma veab eest koos Euroopa Komisjoniga Kultuuriministeeriumi ekspert.

Uue ja aina olulisemana teemana tuleb ka Eestil asuda tegelema 3D digiteerimise teemaga lähtuvalt sellekohasest Euroopa Komisjoni soovitusest, mis seab konkreetsed eesmärgid kultuuripärandi, sh ehituspärandi digiteerimiseks 3D formaadis. Kinnismälestiste ja esemepärandi 3D-digimise kriteeriumite kokku leppimiseks, tehniliste tingimuste välja töötamiseks ning 3D-mudelite kättesaadavaks tegemise ja pikaajalise säilitamise lahenduste leidmiseks teostati 2025. aastal kinnismälestiste ja esemepärandi 3D-digimise analüüs ning kavandati digiteerimisprojektid.

2023. aasta kevadel kutsusid Euroopa Komisjon ja Europeana ellu Twin it! kampaania, mille raames kutsuti liikmesriikide kultuuriministeeriume üles 3D digiteerima ühe kultuuriväärtusliku objekti ja esitama selle Europeanasse. Üleskutse tulemusel sündis üleeuroopaline sümboolne ja kõrgekvaliteediline 3D digiteeritud pärandi kollektsioon. Kampaania eesmärgiks oli näidata, kui heal tasemel ja innovaatiline on liikmesriikide kultuuripärandi valdkond ning kuidas saab digitaalset kultuuripärandit väärindada. Kultuuriministeerium koos Muinsuskaitseametiga valis 3D digiteerimiseks välja Tartu Tähetorni, mis ühena kahest Eesti kultuurobjektist kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. 2025. aastal kuulutas Euroopa Komisjon välja Twin it! II kampaania, mille raames tellis Muinsuskaitseamet 18. sajandist pärit vee all paikneva laevavraki 3D digiteerimise.

Esimesed museaalide ja kinnismälestiste 3D digiteerimise projektid “Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029" raames algavad 2026. aastal ning neid rahastatakse Norra ja Euroopa finantsmehhanismist rahastatava kriisivalmiduse programmist.

Arenguvajadused

49

 Viia ellu üleriigiline visioon kultuuripärandi valdkondadeüleseks koordineeritud digiteerimiseks ja pärandi kättesaadavuse parandamiseks alates 2024. aastast. Uue tegevuskava alamtegevused aitavad ressursisäästlikult digiteerida erinevate valdkondade kultuuripärandit tervikuna ning teha 2029. aastaks Eesti mäluasutuste kogudes olevast kultuuripärandist digitaalselt kättesaadavaks 55% ning prioriteetsetest kinnismälestistest 3D-formaadis 21%.

 Täiendavalt rahastada kinnismälestiste ja esemepärandi 3D-digiteerimist, mis võimaldab kultuuripärandit oluliselt paremini dokumenteerida, säilitada, tutvustada ja uurida.

 Arendada olemasolevate digitaalset kultuuripärandit vahendavate keskkondade funktsionaalsust ja kasutajakogemust, hankida ja arendada uusi andmekogusid ning automatiseerida protsesse, et parandada digitaalse kultuuripärandi kättesaadavust ja soodustada selle (taas)kasutust lähtudes kasutajate ootustest, kaasaegse disaini ja ligipääsetavuse põhimõtetest ning tehnoloogia arengust.

 Töötada Euroopa Liidu tasandil koostöös liikmesriikidega välja ühine piiriülese digipärandi säilitusteenuse eesmärgiga tagada unikaalse digipärandi ja sellega seotud infosüsteemide jätkusuutlik pikaajaline säilimine ning tagada võimekus prioriteetseid digipärandiga seotud teenuseid käivitada ja pakkuda väljaspool oma riigipiiri EL-is.

 Kavandada ja välja töötada lahendus Eesti digipärandi säilitamiseks väljaspool riigipiiri seni, kuni EL tasandil veel riigipiiriülese säilitamise lahendust ellu rakendatud pole. Võimalusel kujundada Eesti lahendus üle-euroopalise teenuse osaks.

Tegevus 3.2. Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine

Eesmärk: Aidata kaasa Eesti tutvustamisele, kultuuridiplomaatia edendamisele ja Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ning Eesti aktiivsele osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides ja Eesti huvide kaitsele.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev tase)

Sihttase 1 (2026)

Sihttase 2 (2027)

Sihttase 3 (2028)

Sihttase 4 (2029)

Eesti kultuuri rahvusvaheline haare, riikide arv

Allikas: Kultuuriministeerium

25

(2024) 25 25 25 25

Eesti aktiivne osalus rahvusvahelistes organisatsioonides poliitikate kujundamisel ja vastavus Eesti huvidele

Allikas: Kultuuriministeerium

Eesti huvid on kaitstud

(2024)

Eesti huvid on kaitstud

Eesti huvid on kaitstud

Eesti huvid on kaitstud

Eesti huvid on kaitstud

50

Kultuuriministeeriumi ülesanne on edendada ja toetada Eesti kultuuri rahvusvahelistumist, arendada riikidevahelisi kultuurisuhteid ja -diplomaatiat, osaleda kultuuripoliitika kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides ning toetada neid eesmärke elluviivaid valdkondlikke organisatsioone. Kultuuri rahvusvahelistumise oluline lüli lisaks nimetatuile on Eesti saatkondades tegutsev kultuuriesindajate võrgustik, kelle ülesanne on aidata kaasa tugeva rahvusvahelistumise võimekusega Eesti loovisikute ja kultuurivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide jõudmisele rahvusvahelisele areenile ning tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja eesti kultuuri maailmas. Kultuuriesindajad töötavad Eesti saatkondade juures Helsingis, Berliinis, Brüsselis, Pariisis ja Londonis, aga ka USA kultuurielu keskuses New Yorgis, kus Eestist lähetatud esimene erialadiplomaat alustas täiskohaga tööd alates 1. jaanuarist 2025.

Kultuuriministeeriumil on kehtivad kultuuri koostöölepped ligi 50 riigiga. Uusi koostööleppeid või nende aluseid koostatavaid programme sõlmitakse vaid erilise vastastikuse huvi korral või riikidega, kellega koostöö edendamise eeldus on leping, mis võib hõlmata ka kultuuri ja sporti. Samuti osaleb Eesti paarikümnes rahvusvahelises organisatsioonis, foorumis või koostööprogrammis, uute liitumiste puhul kaalutakse valdkondlikke sisulisi vajadusi ja liitumisest tulenevat eeldatavat majanduslikku mõju pikemas perspektiivis.

Eestis on kultuurivaldkonna välissuunalise suhtluse peamised koordineerijad ja toetuste andjad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, koordineerijatena ka kultuuri- ja loomevaldkondade arenduskeskused. Koostöös Välisministeeriumiga koordineeritakse rahvusvahelise koostöö olulisi küsimusi nagu Ukraina toetamine või muud aktuaalsed valdkondade ülesed protsessid. Tihendatud on valdkondlikku suhtlemist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja saatkondadega, et tugevdada strateegiliste eesmärkide elluviimist.

Rahvusvaheliste projektide jaoks antakse toetusi riigieelarvest nii loovisikutele kui ka

organisatsioonidele ning valdkondlikele arenduskeskustele. Riik toetab projekte, mis

soodustavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas

kultuuri kaudu ning võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Lisaks rahastab

Kultuuriministeerium Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevaid Eesti projekte. Euroopa

Liidu programmi „Loov Euroopa“ rakendamiseks sõlmitakse lepinguid Euroopa Komisjoniga ja

programmi Eesti infopunktidega. Eesti kultuurivaldkonna organisatsioonid on rahvusvaheliselt

hinnatud professionaalid, kes osalevad "Loova Euroopa“ kultuuri alaprogrammi projektides

partnerite ja projektijuhtidena.

Kultuuriministeeriumi koosseisus on iseseisvaid ülesandeid täitva struktuuriüksusena UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon (UNESCO ERK), mille peamiseks ülesandeks on koostöö koordineerimine UNESCO sh selle võrgustike ja partnerite ning Eesti riigiasutuste, kohaliku omavalitsuste üksuste, muude organisatsioonide ja isikute vahel eesmärgiga kaitsta Eesti huve UNESCOs ning luua huvitatutele Eestis võimalusi olla seotud UNESCO tööga.

Arenguvajadused

 Jälgida valdkondlikke suundumusi ja üldist rahvusvahelist olukorda, olla vajadusel endiselt valmis kultuuri rahvusvahelistumise ja multilateraalse rahvusvahelise koostöö põhimõtteid uuendama.

 Suurendada Eesti nähtavust ja kohalolu rahvusvahelistel suursündmustel (valdkondlikud messid, kontaktüritused, visiidid, esitlusfestivalid jne) ning osalemise järjepidevuse tagamine.

51

 Järjepidevalt analüüsida programmi tegevuste ja teenuste rahastamist, et need oleksid selges kooskõlas ministeeriumi valdkondlike eesmärkide ja ambitsioonidega. Leida täiendavaid mooduseid, kuidas tõsta kultuuri ja loomingu kaudu Eesti rahvusvahelist nähtavust ja mainet, kasutades selleks maksimaalselt ära juba olemasolevaid toetusmeetmeid.

 Arendada kultuuriesindajate võrgustikku, nii et kultuuriesindajal New Yorgis kujuneks kiire ja sujuv sisseelamine sihtriigis ja maksimaalne kasutegur kummagi riigi loomesektorile, tagada võimaluste piires juba loodud koostöösuhete hoidmine Rootsis.

 Võimestada ja nõustada Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ omaosaluse voorus osalevaid ja projektis olulist rolli kandvaid Eesti partnereid.

 Jätkata Ukraina kultuurivaldkonna toetamist, jagada Eesti kultuurikorralduslikke praktikaid, kultuuripoliitika väljatöötamise kogemusi ning toetada kultuuriprojekte, mis rikastavad kahe riigi koostööd ja annavad tuge agressori all kannatava Ukraina loomesektorile, sh pärast sõja lõppu, ülesehitamisperioodil.

 Toetada Euroopa Nõukogu kultuuriteede võrgustikuga liitumisest tekkivate võimaluste rakendamist, et Eesti rikkalik kultuuripärand leiaks tutvustamist ja veelgi enam väärtustamist ning kasvaks kultuuriturismi potentsiaal.

 Edendada koostööd EIS-iga Eestist UNESCO võrgustikke ja nimekirjadesse kuuluvate nähtuste ja paikade turismipotentsiaali suurendamiseks.

 Koostöös partneritega panustada UNESCO liinis ÜRO kestliku arengu ja Eesti arengukoostöö eesmärkide elluviimisesse, sh Aafrika suunal.

 Teha ametkondlikku koostööd kandidaatide esitamisel rahvusvaheliste organisatsioonide valitavatesse kehamitesse ning rakendada ministeeriumi ja haldusala rahvusvahelist personalipoliitikat, et Eesti huvide esindamine oleks tagatud ekspertiisi jagamise kaudu ning Eesti rahvusvahelise maine edendamine karjääri toetamise teel rahvusvahelistes organisatsioonides (eriti Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu ja UNESCO).

Tegevus 3.3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine

Eesmärk: Teadmistepõhise kultuuripoliitika kujundamine. Kultuuripärandi uurimiseks ja

kultuuri arenguks vajaliku teadmistebaasi ning teadlaste järelkasvu tagamine.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev tase)

Sihttase 1 (2026)

Sihttase 2 (2027)

Sihttase 3 (2028)

Sihttase 4 (2029)

Kultuuriministeeriumi rahastatud uurimistoetuste osakaal minimaalse hindamislävendi ületanud taotlustest, %

Allikas: Kultuuriministeerium

Kultuuri TA- programm:

rahastati 56% kõigist laekunud

taotlustest.

Loovuurimus:

rahastati 38% hindamislävendi

ületanud taotlustest

(2024)

Ei lange alla 20%

52

Kultuuriministeerium on alates 2022. aastast võtnud suuna laiemalt humanitaarvaldkonna teadus- ja arendustegevuse toetamisele, arvestades valdkondadevahelist tasakaalu. Alates 2022. aastast on läbi viidud loovuurimuse taotlusvoore. 2023. aastal toimus esimene “Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi taotlusvoor”, mille rakendusasutuseks on Eesti Teadusagentuur. 2024. liigub ka loovuurimuse taotlusvooru läbiviimine Eesti Teadusagentuuri alla, kuhu on koondunud kompetents teadusuuringute taotlusvoorude alal. Samuti kogu teadusprojektide ja uuringute menetlemine ning andmete avalikustamine ja säilitamine viiakse üle Eesti Teaduse Infosüsteemi.

Muuseumide teadus- ja arendustegevuste meetme raames on rahastatud valitsemisala asutusi, millel on põhiülesannete seas seadusest tulenev või asutaja ootustes sätestatud teadustöö kohustus. 2024. aastal eraldati täiendavat tegevustoetust teadustöö võimekuse arendamiseks viiele üleriigilise tegevusväljaga muuseumile.

2023. aastal avati Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi taotlusvoor, mille eesmärgiks on toetada kultuurivaldkonna asutuste teadus- ja arendustegevuse võimekust uuringute läbiviimisel, tõhustada interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse koostööd teadus- ja arendusasutuste ja teiste asutuste vahel, tagada kultuurivaldkonna teadlaste järelkasv, luua projektide kaudu uusi teadmisi ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning kultuuri ja laiemalt ka kogu ühiskonna arengusse.

Mida väiksem on riigi kultuuriruum, seda rohkem sõltub see avalikust toetusest ja erinevatest ühiskonnamuutustest. Enamat tähelepanu vajab kultuuri regionaalne kättesaadavus, laste, noorte ja erivajadustega inimeste kultuuris osalemise soodustamine ja loomevaldkondade järelkasvu tagamine. Olulised märksõnad on avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus, teadmistel põhinev teenuste arendamine, vajadusest tulenev seire.

Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse tõhusamaks ning paremaks kujundamiseks tuleb tagada valdkondliku teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkus, tuvastada eesti kultuuri arengu seisukohalt täiendavat tuge vajavad uurimisvaldkonnad, rahastada teadus- ja arendustegevuse projekte, mis viivad kokku kultuurivaldkonda teiste valdkondadega ja edendavad teadmussiiret. Vajalik on osaleda rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuste koostööprojektides, et toetada Eesti teadlaste rahvusvahelist teadus- ja arendustegevust. Jätkuvalt on oluline viia valdkondlikke rakendusuuringuid, et kujundada ja rakendada valitsemisala poliitikaid ning teostada seiret.

Arenguvajadused

 Rakendada edukalt loovuurimuse toetusmeedet ning tõsta selle teaduslikku taset.

 Käivitada Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm ning tagada programmi eesmärgipärasus ja jätkusuutlikkus.

 Luua stabiilsed arenguvõimalused teadustöö kohustusega asutustele kultuurivaldkonnas.

 Viia Kultuuriministeeriumi haldusalas valdkondlik teadus- ja arendustegevus eesmärgipärasemaks ja süsteemsemaks, et valdkondlik TA-tegevus oleks jätkusuutlikult ning terviklikult juhitud.

Tegevus 3.4. Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Ettevõtete lisandväärtus ja ekspordisuutlikkus on suurenenud.

Tegevuse mõõdikud

53

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev tase)

Sihttase 1 (2026)

Sihttase 2 (2027)

Sihttase 3 (2028)

Sihttase 4 (2029)

Rahalist ja mitterahalist abi saanud ettevõtete arv (kumulatiivne 2023- 2029, unikaalsed ettevõtted)

Allikas: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

762

(2024)

750 800 1000 -

Loomemajandus on majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel, kus teenitakse müügitulu ja luuakse töökohti intellektuaalse omandi loomise ja vahendamise abil ning kus ettevõtjast loovisikud on protsessides kesksel kohal. Loomemajanduse arendamise poliitikat kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega. Vastavat meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu fondist ning see lähtub Eesti pikaajalisest strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021-2030“ ning ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskavast. Loomemajanduse arendamise meetme rakendusüksus ja elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate loovisikute, loomeettevõtjate ja organisatsioonide suutlikkus muutlikes oludes toime tulla ja võimekus turutingimustes iseseisvalt tulu (sh ekspordi müügitulu) teenida peab kasvama. Senised äri- ja tegevusmudelid vajavad muutmist ja kaasajastamist, ettevõtete ja organisatsioonide terviklik areng loob eeldused kestlikkuseks, toote- ja teenusearendus vajab senisest rohkem ja pidevat tähelepanu, uudsete tehnoloogiate ja IT lahenduste kasutuselevõtt ning tehisaru võimaluste rakendamine on vältimatu. Loovust kui kompetentsi on võimalik kasutada ühiskonna väljakutsete lahendamiseks eeldusel, et osatakse teha õigeid väärtuspakkumisi. Projektipõhine rahastus soosib ettevõtete ja organisatsioonide lühiajalisust, finantsvõimekus on madal ja investoritele ning kaasrahastajatele seega mitteatraktiivne. Ettevõtete ja organisatsioonide kestlikkuse ning finantssuutlikkuse tagamiseks peab kogu kultuuri- ja loomesektori valmisolek erinevate finantsinstrumentide (sh garantiimeetmete) kasutamiseks ja erainvesteeringute kaasamiseks suurenema. Selle eelduseks on äri- ja tegevusmudelite kohandamine. Eesti toodete ja teenuste ekspordile aitab kaasa riigi parem tuntus maailmas ja positiivne kuvand ning selles on kultuuri- ja loomesektoris tegutsejatel kanda muuhulgas strateegiline oluline roll. Sektori konkurentsivõime suurendamiseks nii sise- kui välisturul on vajalik ettevõtete ja organisatsioonide süsteemne ja järjepidev koostöö ning valmisolek teha strateegilist koostööd teiste sektorite ettevõtete ja organisatsioonidega.

Ettevõtlusega alustamise tugisüsteem toimib, kuid tugiteenuste kvaliteet ja regionaalne kättesaadavus ning teenuste vastavus eri arenguetappides (eelkõige kasvufaasis) olevate loomeettevõtjate vajadustele vajab pidevat tähelepanu. Nii alustavate kui kasvuvõimeliste tegutsevate loomeettevõtete toetamine peab olema integreeritud üldisesse ettevõtluse ja regionaalarengu tugisüsteemi, mille kaudu tekiks sektorite vaheline sünergia ja suureneks meetmete tõhusus ning koosmõju.

Loomemajanduse edendamise tegevused ja meetmed on olnud rahastatud Euroopa Liidu vahenditest. EL 2021-2027 finantsperioodil on loomemajanduse arendamine ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes

54

töökohtade loomine, mh tootlike investeeringute kaudu“ all. Meetme eesmärk on tõsta kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ettevõtjate ja organisatsioonide ettevõtlus- ja juhtimissuutlikkust, rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendada sektori innovatsioonivõimekust ja valmisolekut erainvesteeringute kaasamiseks. Meede panustab koos nelja ettevõtluse-, ekspordi-, turismi- ja regionaalarengu meetmega VKEde lisandväärtuse kasvu töötaja kohta ning meetme kaudu saab rahalist ja mitterahalist abi kokku 1 000 unikaalset ettevõtet, kellest 295 peavad saavutama lisandväärtuse kasvu töötaja kohta. Meetme eelarve on võrreldes eelneva perioodiga väiksem ning 2025. aastal seda kärbitakse kaitsevaldkonna investeeringute rahastamiseks, kuid sisaldab esmakordselt ka riiklikku kaasfinantseeringut 1 miljoni euro ulatuses.

EL 2021-2027 finantsperioodi meetmest „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ rahastatavate tegevuste ja projektide eesmärk on siduda loomemajanduse ja sidusvaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, soodustades uute, ambitsioonikate ja kestlike ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõstes loomeettevõtjate ekspordivõimekust ning luues teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel. Peamiseks sihtgrupiks on kultuuri- ja loomesektoris tegutsevad kasvuvõimelised äriühingust mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd). Meetmes on kuus sekkumist: kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ambitsioonikate VKEde arenguplaanide elluviimise toetamine; kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate kasvupotentsiaaliga ettevõtete ekspordivõimekuse kasvu toetamine; sektori arengut toetavate tugiteenuste (inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused) pakkumine loomeettevõtetele; sektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamine; loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ja loomemajandusalaste teadmiste ning oskuste arendamine. Meetme esialgne kogueelarve perioodiks 2023-2029 oli kokku 14,29 miljonit eurot, millest 10 miljonit eurot oli Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastus, 1 miljon eurot Eesti riiklik kaasfinantseering ja vähemalt 3,29 miljonit eurot panustavad toetuse saajad ja kasusaajad omafinantseeringuna.

Loomemajanduse sektorit kaardistatakse teatud intervalliga. Viimase, 2025. aastal valminud Eesti loomemajanduse olukorra uuringu kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2023. aasta andmetel 26 600 töötajat (3,8% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 13 760 ettevõtet ja asutust (8,8% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 2,54 miljardit euro (kasv 37% võrreldes eelmise uuringuga), millest eksporditulu moodustas 567,1 miljonit eurot (kasv 62,9% võrreldes 2019. aastaga). Loomemajanduse sektoris toodetud lisandväärtus oli 2023. aastal 868,9 miljonit eurot ja see moodustas 2,3% Eestis toodetud SKP-st. Sektori peamised majandus-statistilised näitajad on perioodil 2019-2023 paranenud.

Tasub arvestada, et loomemajanduse ulatus on statistiliselt raskesti haaratav, kuna lisaks kaardistatud ettevõtetele ja asutustele tegutsevad paljud loovisikud ka teistes majandussektorites (nt IT ja tööstus) ning nende panus jääb senistes ülevaadetes sageli varju. Kuigi loomemajanduse ärimudelite selgus on viimastel aastatel paranenud, leidub valdkondi, kus tegevus ei ole ametlikult registreeritud või kajastub statistikas ebatäpselt (nt FIE-de tulu või OÜ-de tööjõukulud). 2023. aastal oli loomemajanduse sektoris lisandväärtus töötaja kohta 40 900 eurot (varieerudes oluliselt erinevatev valdkondade vahel). Jätkuvalt oli oluline loomeettevõtjate ekspordipotentsiaali suurendamine ja ekspordi- ning innovatsioonivõimekuse järjepidev arendamine.

Loomemajandussektoril on oluline roll atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismitulude suurendamisel ja digimajanduse arenemisel. Kultuuri- ja loomesektori näol on tegemist kasvava ja dünaamilise majandussektoriga, mis loob, kommertsialiseerib ja kasutab peamise müügiargumendina intellektuaalset omandit, luues seeläbi väärtust ka teistele majandus- ja eluvaldkondadele (nt turismisektorile reisimotivatsiooni pakkumise ja riigi kuvandi loomise kaudu). Kuna kohalik turg on piiratud, tuleb loovisikutel, loomeettevõtetel ja organisatsioonidel otsida järjepidevalt võimalusi rahvusvaheliselt tegutsemiseks, et teenida senisest enam tulu ka välisriikidest. Selleks peab loomeettevõtete ja -organisatsioonide strateegilise planeerimise

55

ning juhtimise võimekus kasvama, tegevus- ja ärimudelid võimaldama muutuste ja ebakindlusega toimetulekut ning senisest enam tuleb tegeleda toote- ja teenusearenduse ning innovatsiooniga, et reageerida kriisidele ja olukorra muutustele nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Oluline on jätkata kultuuri- ja loomesektori majandusliku potentsiaali avaldumise edendamist, keskenduses innovatsiooni soodustamisele ja loomeettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime, ekspordi- ja jätkusuutlikkuse kasvatamisele. Nii alustavate kui kasvuvõimeliste tegutsevate loomeettevõtete toetamine peab olema integreeritud üldisesse tõhusalt toimivasse ettevõtluse tugisüsteemi, mille kaudu tekiks sektorite vaheline sünergia ja suureneks meetmete koosmõju.

Loomemajanduse arengut toetavad tugistruktuurid (inkubaatorid, kiirendid ja piirkondlikud ning valdkondlikud arenduskeskused) on endiselt suures osas finantsiliselt sõltuvad avaliku sektori (sh KOV-ide) toetusest ja ilma selleta hääbuvad. Samas on tugistruktuuride roll ettevõtjatele sageli ebaselge. Koostöö ja infovahetuse kaudu tuleb tagada, et kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ettevõtete ja organisatsioonide toetamine ning nende osalemine erinevates ettevõtetele suunatud arenguprogrammides ei oleks välistatud teistes meetmetes. Siinjuures on oluline, et sektoris tegutsejad mõistaksid erinevate meetmete eesmärke ning hindaksid realistlikult oma suutlikkust konkreetsete meetmete tulemustesse panustamiseks.

Arenguvajadused

 Soodustada valdkondlikke, sektoriteüleseid, regionaalseid ning koostöös teadus- ja arendusasutustega elluviidavaid algatusi, mis pakuvad innovaatilisi lahendusi loomemajanduse ja loomeettevõtluse edendamiseks ning erinevate sektorite koostoime suurendamiseks.

 Leida koostöös valdkondade esindajatega täiendavaid mooduseid kultuuri ja loovuse

majandusliku mõju kasvatamiseks ning kultuuri ja loomingu kaudu Eesti

rahvusvahelise nähtavuse ja maine tõstmiseks.

56

Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus

Planeerimistasand Eesmärk

Kultuuriprogramm

Meede 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine

Tegevus: Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ning rakendamine

Teenus: Arhitektuuripoliitika ja

disainipoliitika rakendamine

Partnerorganisatsioonide toetamine nende

põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks ja

taotlusvooru kaudu valdkonna strateegilise

arengu toetamine.

Tegevus: Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Audiovisuaalpoliitika

rakendamine

Partnerorganisatsioonide toetamine nende

põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks

audiovisuaalvaldkonnas.

Tegevus: Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Etenduskunstide poliitika

rakendamine

Etendusasutuste toetamine nende

põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks,

valdkonna mitmekesisuse ja

etenduskunstide kättesaadavuse

tagamiseks.

Tegevus: Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Kirjanduspoliitika rakendamine Partnerorganisatsioonide toetamine nende

põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks

kirjanduse ja kultuuriajakirjanduse

valdkonnas ning kirjanikupalga

rakendamine.

Teenus: Lastekirjanduse arendamine ja

populariseerimine (Eesti Lastekirjanduse

Keskus)

Eestis ilmuv lastekirjandus on mitmekesine

žanriliselt ja sisult, lastekirjandus on

sihtrühmadele tuntud ja kättesaadav, Eesti

lastekirjanduse autorid on välismaal tuntud ja

tunnustatud, nende raamatud ilmuvad

välisriikides erinevates võõrkeeltes.

Tegevus: Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Kunstipoliitika rakendamine Partnerorganisatsioonide toetamine nende

põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks

kunstivaldkonnas ja kunstnikupalga

rakendamine.

Tegevus: Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine

57

Teenus: Meediapoliitika rakendamine Partnerorganisatsioonide toetamine nende

põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks

meedia valdkonnas.

Tegevus: Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Muusikapoliitika rakendamine Muusikavaldkonna asutuste ja

partnerorganisatsioonide toetamine nende

põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks,

valdkonna mitmekesisuse ja muusikaelust

osasaamise tagamine.

Meede 2. Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja

arendamine

Tegevus: Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine

Teenus: Muuseumipoliitika rakendamine Muuseumide ja partnerorganisatsioonide

toetamine nende põhikirjaliste eesmärkide

elluviimiseks, valdkonna mitmekesisuse ja

kättesaadavuse tagamiseks.

Teenus: Museaalide kogumine ja

säilitamine (ERM)

Kogud täienevad vastavalt

kogumispõhimõtetele, on nõuetekohaselt

sälitatud ja vajadusel korrastatud ning

kättesaadavad avalikkusele.

Teenus: Teadustöö (ERM) Uurimisvaldkonna teaduspõhine

lahtimõtestamine.

Teenus: Näitustegevus (ERM) Suurendada teadlikkust kultuuripärandist

hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel

eesmärkidel.

Teenus: Haridusprogrammide ja

sündmuste korraldamine (ERM)

Võimaldada süvendatud lisateavet

ekspositsiooni kohta. Levitada ja

propageerida pärand-käsitöövõtteid, luua

autentseid ning rahvakultuurile tuginevaid

tarbeesemeid, sh rahvariideid. Tagada

pärandteadmiste ja -oskuste järjepidevus.

Tagada külastajate vaimne ja emotsionaalne

rahulolu mitmekülgse kultuurielamuse

kaudu.

Teenus: Kultuuripärandi hoidmine ja

arendamine (Võru Instituut)

Võru keele ja kultuuri väärtustamine ning

kättesaadavaks tegemine, Vana-Võromaa

ajaloolise pärimuse kogumine, säilitamine ja

uurimine.

Teenus: Muuseumiteenus Palamuse O.

Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

Tagada muuseumikogu säilimine ja

kättesaadavus erinevatele sihtgruppidele.

Teenus: Muinsuskaitsepoliitika

rakendamine

Partnerorganisatsioonide toetamine nende

põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks

muinsuskaitse valdkonnas.

58

Teenus: Kultuuripärandi hoidmine ja

arendamine (Muinsuskaitseamet)

Tagada kultuuripärandi säilimine ja

kasutamine.

Teenus: Valdkonna analüüs ja

teadlikkuse tõstmine

(Muinsuskaitseamet)

Avalikkus hindab ja väärtustab

kultuuripärandit, kultuuripärand on hoitud ja

kättesaadav, aktuaalsed ja kõrge

kasutusväärtusega juhendid ning

metoodilised materjalid.

Teenus: Toetuste rakendamine

(Muinsuskaitseamet)

Mälestiste ja muinsuskaitsealade seisukorra

paranemine, muinsuskaitse ja muuseumide

valdkonna arendamine.

Tegevus: Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Pikaajalise sälitamise

korraldamine

Tagada Eesti Rahvusraamatukogu teenuste

ja hoone toetuse kaudu Eestile oluliste

väljaannete pikaajaline säilimine ning

kättesaadavus.

Teenus: Regionaalse

raamatukoguteenuse toetamine

Tagada rahvaraamatukogudele vajalike

väljaannete olemasolu ja

maakonnaraamatukogu töötajate pädevus.

Partnerorganisatsioonide jätkusuutlikkuse

toetamine.

Tegevus: Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Rahvakultuuripoliitika

rakendamine

Partnerorganisatsioonide toetamine

rahvakultuuri valdkonna tegevuste

elluviimiseks.

Teenus: Rahvakultuuri ja vaimse

kultuuripärandi toetuste rakendamine

(Eesti Rahvakultuuri Keskus)

Rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi

toetusprogrammide eesmärkide

saavutamine. Rahvakultuuri keskseltside

tegevuse toetamine.

Teenus: Koolitustegevus rahvakultuuri ja

VKP valdkonnas (Eesti Rahvakultuuri

Keskus)

Kutsealaste kompetentsidega

kultuurikorraldajad ja

rahvakultuurivaldkonna kollektiivide juhid;

teadlikud vaimse kultuuripärandi kandjad.

Teenus: Valdkondlike võrgustike

koordineerimine (Eesti Rahvakultuuri

Keskus)

Vahendada ülevaatlikku ja ajakohast infot

valdkonnas tegutsevate inimeste,

organisatsioonide, asutuste ja sündmuste

kohta ning innustada hoidma

pärimuskultuuri, rahvuslike traditsioone ning

vaimset kultuuripärandit. Aidata kaasa

erinevate strateegiadokumentide

koostamisel sisendi andmisel

kultuurivaldkonnas.

Teenus: rahvakultuuri ja vaimse

kultuuripärandi andmebaasi teenus

(Eesti Rahvakultuuri Keskus)

Koguda ülevaatlikku ja ajakohast infot

valdkonnas tegutsevate inimeste,

organisatsioonide, asutuste, sündmuste,

59

pärimuskultuuri, rahvuslike traditsioone ning

vaimset kultuuripärandi kohta.

Meede 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine

Tegevus: Kultuurivaldkonna digiteerimine

Teenus: Digitaliseerumise poliitika

rakendamine

Kultuuri- ja mäluasutuste toetamine

konkurentsivõimelisuse, innovatsiooni ja

digitaliseerumise arendamiseks ning

populariseerimiseks.

Tegevus: Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine

Teenus: Kultuuri multilateraalne koostöö Rahvusvahelistes organisatsioonides

osalemise koordineerimine.

Teenus: Kultuuri rahvusvahelistumine Aidata kaasa Eesti kultuuri

rahvusvahelistumisele ja tutvustamisele

maailmas.

Tegevus: Kultuuri valdkondadeülene arendamine

Teenus: Kultuuri valdkondadeülene tugi-

ja arendustegevus

Valdkondadeülese tugi- ja arendustegevuse

elluviimine.

Tegevus: Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Loomemajanduspoliitika

rakendamine

Siduda kultuuri- ja loomesektoris olevat

potentsiaali ettevõtlusega, soodustada uute

ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete

juurdekasvu, tõsta loomeettevõtete

ekspordivõimekust ja jätkusuutlikkust ning

pakkuda teistele majandussektoritele

lisandväärtust ärimudelite, toodete ja

teenuste ning müügi ja turunduse

arendamisel.

60

Lisa 2. Teenuste rahastamiskava

Programmi rahastamiskava Eelarve

2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 296 471 317 277 321 429 271 806

646 267 804 345

Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine

159 796 416 148 549 428 147 811

408 147 762 185

Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

11 181 675 10 878 905 10 919 275 11 048 575

Kirjanduspoliitika rakendamine 9 673 360 9 837 590 9 877 960 10 007 260

Lastekirjanduse arendamine ja populariseerimine

1 508 315 1 041 315 1 041 315 1 041 315

Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine

45 601 198 43 533 238 43 572 758 42 815 915

Etenduskunstide poliitika rakendamine 45 601 198 43 533 238 43 572 758 42 815 915

Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine

25 032 557 21 176 021 21 226 271 21 389 661

Audiovisuaalpoliitika rakendamine 25 032 557 21 176 021 21 226 271 21 389 661

Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine

18 748 292 18 421 060 18 471 310 18 634 700

Muusikapoliitika rakendamine 18 748 292 18 421 060 18 471 310 18 634 700

Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine

11 527 457 6 824 937 6 876 037 7 032 367

Kunstipoliitika rakendamine 11 527 457 6 824 937 6 876 037 7 032 367

Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine

3 249 659 3 364 689 3 395 179 3 490 389

Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika rakendamine

3 249 659 3 364 689 3 395 179 3 490 389

Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine

44 455 578 44 350 578 43 350 578 43 350 578

Meediapoliitika rakendamine 44 455 578 44 350 578 43 350 578 43 350 578

Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine

91 179 114 86 700 627 84 228 347 81 483 827

Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine

23 762 554 20 103 123 14 547 025 14 547 025

Pikaajalise säilitamise korraldamine 19 721 557 16 163 376 10 607 278 10 607 278

61

Regionaalse raamatukoguteenuse toetamine

4 040 997 3 939 747 3 939 747 3 939 747

Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine

12 011 648 12 296 738 12 622 812 12 466 562

Rahvakultuuripoliitika rakendamine 5 698 414 5 605 894 5 926 994 6 083 324

Rahvakultuuri ja VKP toetuste rakendamine

4 901 431 5 263 737 5 264 840 5 170 676

Koolitustegevus rahvakultuuri ja VKP valdkonnas

471 056 476 972 479 191 402 021

Valdkondlike võrgustike koordineerimine

510 872 516 088 517 006 438 536

RAKU ja VAKU andmebaasi teenus 429 874 434 047 434 782 372 006

Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine

55 404 912 54 300 766 57 058 510 54 470 240

Muuseumipoliitika rakendamine 32 848 431 32 324 723 32 324 723 32 299 214

Museaalide kogumine ja säilitamine 2 789 456 2 769 943 2 764 713 2 764 713

Teadustöö 1 710 129 1 613 348 1 563 384 1 563 384

Näitusetegevus 2 576 152 2 466 867 2 466 195 2 466 195

Muuseumiteenus Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseumis

424 265 407 790 407 790 407 790

Muinsuskaitsepoliitika rakendamine 355 849 869 011 3 695 011 1 132 250

Kultuuripärandi hoidmine ja arendamine

3 395 088 3 268 079 3 261 334 3 261 334

Valdkonna analüüs ja teadlikkuse tõstmine

840 919 798 304 794 943 794 943

Toetuste rakendamine 7 299 822 6 621 383 6 619 771 6 619 771

Haridusprogrammide ja sündmuste korraldamine

3 164 802 3 161 319 3 160 646 3 160 646

Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine

45 495 787 42 071 373 39 766 890 38 558 332

Kultuurivaldkonna digiteerimine 1 583 993 18 000 18 000 18 000

Digitaliseerumise poliitika rakendamine

1 583 993 18 000 18 000 18 000

Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine

2 442 730 2 366 127 2 326 199 2 306 235

Kultuuri multilateraalne koostöö 845 400 845 400 845 400 845 400

Kultuuri rahvusvahelistumine 1 597 330 1 520 727 1 480 799 1 460 835

Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

2 124 130 1 918 131 1 780 321 643 487

Loomemajanduspoliitika rakendamine 2 124 130 1 918 131 1 780 321 643 487

Kultuuri valdkondadeülene arendamine

39 344 934 37 769 115 35 642 370 35 590 610

Valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus

39 344 934 37 769 115 35 642 370 35 590 610

Teenused on toodud hallil taustal.

62

LÕIMUMIS-, SH KOHANEMISPROGRAMM 2026-2029

Sissejuhatus

Lõimumis-, sh kohanemisprogrammi elluviimisega toetatakse sidusust ühiskonnas, aidatakse kaasa ühtekuuluvustunde loomisele erinevate elanikkonnagruppide vahel Eesti ühiskonnas ning Eesti elanike teadlikkuse kasvule erinevatest kultuuridest ja keeltest.

Lõimumis-, sh kohanemisprogramm toetub „Sidusa Eesti arengukavale 2030“ (edaspidi arengukava), mille elluviimist koordineerivad kultuuriminister, siseminister ja välisminister. Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Välisministeeriumi ülesanne arengukava elluviimisel ja suunamisel on oma vastutusvaldkonna tegevuste elluviimine, arengukava elluviimise üldine seiramine, tegevuste ja eriarvamuste ühtlustamine, arengukava aruannete ja uuendamise korraldamine.

Lõimunud ja sidus ühiskond tähendab arengukava kohaselt, et kõik Eesti inimesed, sh eri keele ja kultuuritaustaga, vastastikku aktsepteerivad üksteist ja peavad üksteisest lugu, tunnevad ühtekuuluvustunnet, teevad koostööd ja sh saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult, suhtlevad omavahel ja moodustavad sotsiaalseid võrgustikke. Lõimunud ja sidusa ühiskonna alus on Eesti identiteet ning eesti keel ja kultuur. Samas on lõimunud ühiskonna osad ka kõik teised keeled, kultuurid ja rahvused. Sidusas ühiskonnas ei sõltu inimeste kohtlemine nende soost, vanusest, erivajadusest või puudest, rassilisest või etnilisest kuuluvusest, seksuaalsest sättumusest, perekonnaseisust, elukohast jne.

Tulemusvaldkond Sidus ühiskond

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on sidus ja kaasav ühiskond

Valdkonna arengukava

„Sidusa Eesti arengukava 2030“

Programmi nimi Lõimumis-, sh kohanemisprogramm

Programmi eesmärk Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele.

Programmi periood 2026.–2029. aasta

Peavastutaja (ministeerium)

Kultuuriministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)

2

Kohanemine on osa lõimumisest, mis koosneb esimestest teenustest ja tegevustest pärast Eestisse jõudmist (orienteeruvalt viie aasta jooksul pärast saabumist), mil uussisserändaja saab alusteadmised ja -oskused riigis tegutsemiseks.

Edukas lõimumisprotsess toimub eeskätt vabatahtliku valiku ja motivatsiooni toel, mida toetab riiklik ja kogukondlik institutsionaalne raamistik, kuhu lisaks avaliku sektori organisatsioonidele, sh kohalikele omavalitsustele, on kaasatud ka erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.

Senise lõimumispoliitika peamise sihtrühmana on nähtud valdavalt venekeelseid Eesti püsielanikke, kellel ei ole Eesti kodakondsust ja kes on valdavalt määratlemata kodakondsusega isikud ja Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Lõimumine on aga kahepoolne protsess, mis eeldab nii teisest rahvusest püsielanike, sisserändajate kui ka neid lõimiva ühiskonna koostööd ja jõupingutusi. Jooksva programmiperioodi fookuses on erinevate sihtrühmade omavaheliste kontaktide suurendamine.

Seoses 24.02.2022 hoogustunud Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooniga Ukrainas on uussisserändajate sihtrühm mitmekordselt suurenenud Ukraina sõjapõgenike arvelt, kellel on vastavalt Euroopa Liidu direktiivile ning Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusele võimalik taotleda Eestis ajutise kaitse staatust1. Samuti on sõjategevusest tingitud rahvusvahelise kaitse täiendava kaitse staatusega inimeste arvu märkimisväärne kasv. Ukrainlaste kogukonna suurenemine seab väljakutseid nii poliitikakujundamise kui teenuste pakkumise vaates.

Rahvastikuregistri 01.01.2026 seisuga on Eestis 54 589 UA kodanikku.

Lõimumis-, sh kohanemispoliitika on horisontaalse iseloomuga ning hõlmab riigi eelarvestrateegias mitut poliitikavaldkonda, aidates saavutada nende eesmärke, sh säilitada eesti keelt ja kultuuri, kindlustada Eesti julgeolekut ning suurendada majanduse konkurentsivõimet. Samal ajal toetavad teiste poliitikavaldkondade tegevused lõimumispoliitika eesmärkide elluviimist.

Programmi eesmärgi saavutamiseks viiakse Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ellu meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti” tegevused.

Samuti aitavad programmi eesmärke saavutada Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmi komponendi „Kultuuriline ja keeleline lõimumine“ tegevused.

Käesolevas lõimumis-, sh kohanemisprogrammis on kajastatud ainult Kultuuriministeeriumi tegevusi, mida tuleb vaadelda lõimumiseesmärkide saavutamiseks kogu avaliku sektori tegevuste koosmõjus.

1 Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korraldus nr 66 „Ajutise kaitse kohaldamine“

https://www.riigiteataja.ee/akt/308032022010

3

Joonis 1. Lõimumis-, sh kohanemisprogrammi struktuur

Programmi juhtimiskorraldus ja elluviimine

Programmi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri juhtimisel. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad „Sidusa Eesti arengukavast 2030“ kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ pikaajaliste sihtidega. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi raames. Kultuuriministeerium uuendab programmi igal aastal ja pikendab seda ühe aasta võrra, tagades kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ja riigieelarveliste vahenditega.

Lõimumis-, sh kohanemisprogrammi rakendamisest annab Kultuuriministeerium aru Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile esitatavas iga-aastases Sidusa ühiskonna tulemusaruandes. Ministri kinnitatud programm avalikustatakse Kultuuriministeeriumi kodulehel pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist Riigikogus ning riigieelarve vahendite täiendavat liigendamist Vabariigi Valitsuses.

Lõimumis-, sh kohanemisprogrammis kajastatakse Kultuuriministeeriumi planeeritud, elluviidavaid ning rahastatavaid tegevusi ja teenuseid ning antakse ülevaade olulisematest uutest algatustest. Teiste ministeeriumide elluviidavad ühiskonna lõimumist toetavad tegevused kajastatakse ministeeriumide juhitavate programmide ja tegevuste raames. Tulemusi analüüsitakse mõõdikute monitoorimise kaudu.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler koostöös kultuuriministri moodustatud rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga kujundab ka vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele suunatud poliitikat. Romade lõimumisküsimustega tegelemiseks ja teabe koordineerimiseks on Kultuuriministeeriumi juurde loodud romade lõimumise nõukoda.

4

Tihedat koostööd tehakse Välisministeeriumiga ÜRO ja Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustuste täitmise ja rahvusvähemuste õiguste seires.

Lisaks on Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni Euroopa integratsioonivõrgustiku (European Integration Network) liige, Euroopa Komisjoni riiklik roma kontaktpunkt (National Roma Contact Point – NRCP) ja esindab Eestit Euroopa Nõukogu romade ja rändlejate eksperdikomitees (Committee of Experts on Roma and Traveller Issues – ADI-ROM). Samuti osaleb Kultuuriministeerium OECD migratsiooniteemalises ekspertgrupis (Expert Group on Migration), mille eesmärk on toetada lõimumist ning vahetada teavet liikmesriikide vahel. Kultuuriministeerium osaleb ka Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse (IHRA) töös.

Tegevuste elluviijaks on suuremalt jaolt Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA), lisaks viivad tegevusi ellu ka Eesti Linnade ja Valdade liit (edaspidi ELVL) ja Kultuuriministeerium ise.

Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve

Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele.

Tabel 1. Programmi mõõdikud

Mõõdik, sh allikas Algtase

(viimane teadaolev

aasta)

Sihttase 1

(2026)

Sihttase 2

(2027)

Sihttase 3

(2028)

Sihttase 4

(2029)

Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, eestlased % Allikas: Eesti integratsiooni monitooring (EIM)

73%

(2023)

≥ 73%

Ei mõõdeta

Ei mõõdeta

≥ 79%

Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, teisest rahvusest inimesed % Allikas: EIM

89%

(2023)

≥ 89% Ei mõõdeta

Ei mõõdeta

≥ 86%

Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal 2023. a Eesti

Integratsiooni Monitooringu andmetel oli eestlaste seas 73% ning teisest rahvusest

inimeste seas 89%. Monitooringust selgus, et tugeva riigiidentiteediga isikute osakaal teistest

rahvustest inimeste hulgas on võrreldes 2020. a kasvanud 4 protsendipunkti võrra (39%-lt

43%-le) ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal on jäänud samaks (46%). Eestlaste seas

tugeva riigiidentiteediga inimeste osakaalu indeks vähenes 2 protsendipunkti võrra (22%-lt

5

20%‑ le) ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal vähenes 56%-lt 53%-le. Muutus ei ole

suur, kuid tendentsina tähelepanuväärne kui tunnistus sellest, et Ukraina sõjal on lõimumisele

asümmeetriline mõju, lähendades venekeelset kogukonda Eesti riigile ja samas nõrgendades

eestlaste lõimumisvalmidust.

Tabel 2. Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava

Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 16 982 808 17 341 878 16 504 220 14 112 101 7 931 926

Meede 1. ‘’Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti’’ kokku

16 794 058 17 161 878 16 324 220 13 932 101 7 751 926

MEETME TEGEVUS

Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine

16 794 058 17 161 878 16 324 220 13 932 101 7 751 926

Meede 2. ‘’Rahvuskaaslaste toetamine’’ kokku

188 750 180 000 180 000 180 000 180 000

MEETME TEGEVUS

Rahvuskaaslaste toetamine

188 750 180 000 180 000 180 000 180 000

Tabel 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025. a kohta (eurodes)

2025 aasta

alguse eelarve

2024. aastast

ülekantud vahendid eelarveliik

20

2025. aasta riigieelarve

seaduse muudatused

(I ja II lisaeelarve)

VV reservist eraldatud vahendid

Lõplik 2025. a

programmi tegevuse eelarve

Programm Sidus

Eesti: Lõimumine, sh

kohanemine

16 982 808 3 935 946 0 0 20 918 754

Lõimumis-, sh

kohanemispoliitika

kujundamine ja

rakendamine

16 794 058 3 911 964 20 706 022

Rahvuskaaslaste

toetamine 188 750 23 982 212 732

Hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused

Eestis elab eestlaste kõrval arvukalt teistest rahvustest inimesi ning sisserände tulemusel

suureneb ühiskonna heterogeensus ning keeleline ja kultuuriline mitmekesisus.

6

Rahvastikuregistri 01.01.2026 andmete kohaselt elab Eestis 1 365 963 elanikku, kellest

1124698 on Eesti kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv ja kehtivate

elamisõiguse ja elamislubadega, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 58 432 (4,3%

elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 182 833 (suurim

osakaal on Venemaa Föderatsiooni kodanikel (75 464 ), järgnevad Ukraina kodakondsusega

(54 589) isikud).

Statistikaameti andmetel (seisuga 1. jaanuar 2025) Eestis elab peale eestlaste 220 rahvuse

esindajaid, mis on mitme võrra enam, kui mõned aastad tagasi. 68,2% riigi elanikkonnast on

rahvuselt eestlased, 20,9% venelased, 5,4% ukrainlased, 0,8% valgevenelased ja 0,6%

soomlased. Eestis elab ka väike romade kogukond (Rahvastikuregistri andmetel seisuga

01.01.2026 677 roma, kes moodustavad 0,05% Eesti rahvastikust ning neist ligi kolmandik

elab Valga maakonnas).

2021.a rahvaloenduse käigus selgus, et Eestis on hinnanguliselt kahe rahvusega inimesi 41

960 ehk 3% elanikkonnast ning kahe emakeelega inimesi 30 710 ehk 2% elanikkonnast. Nii

rahvuste kui ka keelte puhul on levinuim paar vastavalt eestlased-venelased või eesti-vene

emakeelega inimesed. Kahe rahvusega inimestest 62% ehk 25 940 inimest ütlesid, et nad on

nii eestlased kui ka venelased. Teised rahvuste paarid moodustavad tunduvalt väiksema osa

— 5% on neid, kes peavad end rahvuselt venelaseks ja ukrainlaseks, 3% aga neid, kes peavad

end nii eestlaseks kui soomlaseks. Kahe emakeelega rahvastikust moodustavad eesti ja vene

emakeelega inimesed 59% (18 160), vene ja ukraina emakeelega inimesed 12% (3810) ning

eesti ja inglise emakeelega inimesed 4% (1220).

1993. aastal vastu võetud vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse alusel on Eestis

kultuuriautonoomia registreerinud rootsi vähemusrahvus, kes saab seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks riigi toetust. Eestis tegutseb umbes 300 rahvusvähemuste kultuuriseltsi,

millest riigi toetust saavad ca 250 organisatsiooni. Riiklikud toetused

rahvusvähemuskultuuridele on osutunud tõhusaks poliitikavahendiks riigis elavate

rahvusgruppide vaimse kultuuripärandi säilitamisel ja mitmekultuurilise Eesti kultuuriruumi

loomisel. Eesti ühiskonna lõimumismonitooring (EIM) 2023 andmete järgi ei tunne 53% teisest

rahvustest inimestest mingit survet oma rahvuskultuurist loobumiseks.

Eesti roma kogukond tunneb ühtekuuluvust Eestiga ja ühisosa eestlastega, kuid jääb sotsiaal-

majanduslike näitajate poolest muust ühiskonnast järsult maha. Statistikaameti 01.01.2024. a

andmetel omas kõrgharidust vaid 2,0% romadest, kesk, keskeri- või kutseharidust 23,9%,

põhiharidust 37,7 %, algharidust 24,5% ning alghariduseta oli 9,1% romadest. 2,7% romade

haridustase on teadmata. Madalast haridustasemest tulenevalt on romade tööhõive madal

(tööhõive määr seisuga 01.01.2024 17,4%) ning toimetulek keeruline.

Viimasel aastakümnel on erinevate sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste protsesside

tulemusel toimunud olulised muutused ka Eesti rändeprotsessides. Rahvusvaheline ränne ei

ole Eesti jaoks midagi uut, kuid väljarände asemel näeme viimastel aastatel üha kasvavat

sisserännet, sh eestlaste tagasipöördumist. Viimased kümme aastat on Eesti rändesaldo

olnud positiivne ning üha enam sisserändajatest soovib jääda Eestisse püsivalt.

Esialgsete andmete kohaselt (Statistikaameti andmetel) jäi rändesaldo jäi esimest korda alates

2014. aastast negatiivseks. Eestisse saabus 2025. aastal 11 298 inimest ja siit lahkus 12 004,

ehk väljaränne ületas sisserännet 706 inimese võrra. Ca 4000 ehk 35% kõigist

sisserännanutest olid Ukraina kodakondsusega. Võrreldes aasta varasemaga vähenes

Ukraina kodakondsusega sisserännanute arv poole võrra. Ehkki sisserännanud Ukraina

kodanike arv on 2024. aastaga võrreldes veidi vähem kui kaks korda väiksem, on see siiski

kordades suurem kui enne täiemahulise sõja algust (2020: 2374, 2021: 3047, 2022: 33 217,

2023: 13 082, 2024: 7000). Eestist lahkus registreeritud rände andmetel 2024. aastal 5 300

Ukraina kodanikku.

7

2025. a sai tähtajalise elamisloa Eestis 14 855 inimest, neist 4 308 isikut saabus Eestisse

tavarändega, 757 isikut on saanud elamisloa VRKS-i alusel (va AJK), 5 639 isikut on saanud

elamisloa ajutise kaitse alusel ning 4 151 isikut on saanud tähtajalise elamisloa püsivalt

Eestisse elama asumiseks. Kolmandatest riikidest saabujate hulgas tavarändes oli enim

Ukraina ja India kodakondsusega inimesi. 2025. aastal sai tähtajalise elamisõiguse 2 921

inimest, neist 2 870 on EL kodanikud, 27 EMP ja 15 Šveitsi kodanikku. Euroopa Liidust tuleb

Eestisse elama enim Saksamaa, Läti ja Soome kodanikke. Lisaks said 122 EL-kodaniku

pereliiget tähtajalise elamisõiguse. Kokku sai eelmisel aastal kas tähtajalise elamisloa või –

õiguse Eestis 17 889 inimest, mis on 1087 inimest enam kui 2024. aastal.

24.02.2022 hoogustus Venemaa täiemahuline sõjaline agressioon Ukrainas, mille tõttu on

Ukraina kodanikud sunnitud massiliselt riigist lahkuma. Tegemist on ulatusliku

humanitaarkriisiga ning ei ole täpselt teada, millal Ukrainast sõja eest põgenenutel on võimalik

turvaliselt ja püsivalt oma päritoluriiki või -piirkonda tagasi pöörduda. Eesti toetab Ukraina

sõjapõgenikke, et neil oleks võimalik siin kiiresti kohaneda ja ise oma eluga hakkama saada,

kuni tekib võimalus kodumaale naasta. Ajutise kaitse staatust on 31.12.2025 seisuga taotlenud

kokku 62 325 inimest. Ajutise kaitse pikendamist on 28. detsembri 2025. a seisuga taotlenud

87 954 inimest ning sellest loobunud 21.12.2025 seisuga 11 175 inimest. Rahvusvahelist

kaitset on perioodil 24.02.2022-31.12.2025 taotlenud kokku 8522 inimest, kellest 8 526 on

Ukraina kodanikud. Kohanemisprogrammi pakutakse neljale sihtrühmale: Eestis tähtajalise

elamisloa ja -õigusega viibivatele välismaalastelele ehk n.ö tavarände alusel Eestisse

saabunud uussisserändajatele, rahvusvahelise kaitse saajatele (täiendava kaitse või põgeniku

staatusega), ajutise kaitse saajatele ning 2026. aasta juunist ka rahvusvahelise kaitse

taotlejatele.

Viimastel aastatel on kasvanud islamitaustaga riskiriikidest pärit Eestisse elama asunud

välismaalaste arv, 2023. aastal oli selliseid inimesi 9204. Kuue aastaga (2015-2023) on nende

inimeste arv neljakordistunud. Islamiusuliste suurenenud kogukonnaga võivad kaasneda

erinevad ohutegurid nagu nt tihenevad kontaktid riskiriikidega, päritoluriikide probleemid

kanduvad Eestisse ja suureneb radikaliseerumise tõenäosus. Tähtis on Eestisse elama

asuvate inimeste kiire lõimumine meie ühiskonda ja kinniste kogukondade tekke vältimine.

Lõimumisvaldkonnas on läbi aastate suurema tähelepanu all olnud eesti keele oskus ja selle

omandamine. Riigikeele oskus mõjutab nii sotsiaalmajanduslikku kui ka kultuurilist lõimumist

ning osalemist aktiivselt ühiskonnaelus. Kuna Eesti ühiskonnas edukaks hakkamasaamiseks

ja lõimumiseks on eesti keele oskus võtmetähtsusega, tuleb võimaldada keeleõpet, et

võimalikult paljud inimesed saaksid eesti keele selgeks ning vajadusel sooritaksid eesti keele

tasemeeksami.

Kultuuriministeerium korraldab Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) vahendusel

kohanemisprogrammi pakkumist, sh eesti keele õpet uussisserändajatele. Uussisserändajate

seas eristatakse omakorda kahte peamist sihtrühma: tavarände ja sundrändega riiki sisenenud

isikud. Tavarändega (nt töö-, õpi- ja pererändega) saabunud, st elamisloa või -õiguse saanud

isikutele pakutakse kohanemisprogrammi raames A1-B1-tasemel tasuta eesti keele õpet.

Tavarände sihtrühmale on kursustel osalemine vabatahtlik. Sundränne hõlmab nii

rahvusvahelise kaitse taotlejaid kui ka erinevaid rahvusvahelise kaitsestaatuse saanud isikuid,

sh pagulasstaatus, täiendav kaitse ja ajutine kaitse, neile on seadusest tulenevalt

kohanemisprogrammis, sh keeleõppes osalemine kohustuslik. Kõik nimetatud sihtrühmad

saavad kohanemisprogrammi kohta teavituskirja Politsei- ja Piirivalveametilt. Registreerumine

kursustele toimub kohanemisprogrammi infoportaali (www.settleinestonia.ee) kaudu.

8

2024. a. sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 767 inimest, kellest määratlemata

kodakondsusega isikuid oli 297 inimest ja 312 inimest omasid Venemaa kodakondsust. Huvi

Eesti kodakondsuse vastu on suurenenud eelkõige Venemaa kodanike seas2.

Statistikaameti andmed näitavad, et võrreldes teistest rahvustest elanikega on eestlastel Eesti

tööturul parem positsioon. Teistest rahvustest elanikel on madalam tööhõivemäär ja kõrgem

töötuse määr. 2025. aasta III kvartalis oli eestlaste tööhõive määr 71,7%, mitte-eestlaste oma

65,8%7, töötuse määr oli eestlastel 5,8%, mitte-eestlastel 9,9%. Eestis elavaid rahvusrühmi

tugevalt eristavaks trendiks on endiselt hinnangud eri infoallikate olulisusele ja

usaldusväärsusele. Riigikantselei tellimusel viis Turu-uuringute AS 2024. aastal läbi mitu

avaliku arvamuse seireuuringut, kus muu hulgas küsiti millised infoallikad on Eesti elanike

jaoks kõige olulisemad. Eestlaste jaoks kõige olulisemad kanalid on eestikeelsed telekanalid

(ETV, ETV2, TV3, Kanal 2 jne 71%), muust rahvusest elanike jaoks sotsiaalmeedia

(Facebook, VKontakte, YouTube, Telegram jt). ETV+ on oluline infoallikas 32% muust

rahvusest elanikele ning 2% eestlastele. Venemaa kanalid on jätkuvalt olulised 8% muust

rahvusest elanikele, neid oluliseks pidavate eestlaste osakaal kahanes nullini. 2023. aasta

Integratsiooni Monitooringu andmetel kõige usaldusväärsem infokanal eestlaste jaoks on ETV

ja ETV2 (86%), järgnevad eestikeelsed ajalehed ja veebiportaalid (78%) ning piirkondlikud

ajalehed (73%). Muust rahvusest elanike seas on kõrgem usaldus (nii üldiselt kui ka vastava

infokanali tarbijate hulgas) kohalike ajalehtede (47%) ja ETV+ vastu (46%), millele järgnevad

kohalikud venekeelsed uudisteportaalid (41%) ja ETV eestikeelsed kanalid (33%).

Perioodi olulised tegevused:

1. Kohanemisprogrammi personaliseeritumaks ja ligipääsetavamaks muutmine, sh infoteenuse „Eestis kohanemine” täiemahuliseks sündmusteenuseks arendamine.

2. Uussisserändajatele mõeldud infoplatvormi settleinestonia.ee ja andmevahetuslahenduse edasiarendamiseks vajaliku rahastusmudeli leidmine.

3. Kohalike omavalitsuste võimestamine lõimumis-, sh kohanemisteenuste arendamisel. 4. Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine üle Eesti.

2 2024.aastal läbi viidud uuring “Määratlemata kodakondsusega inimesed Eestis: hoiakud, identiteet ja takistused kodakondsuse omandamisel” näitas, et enamus määratlemata kodakondsusega inimesi tunneb tugevat seotust Eestiga ning 43% nendest on konkreetne plaan saada Eesti kodakondsus.

Meetmed, tegevused ja teenused

Meede 1. Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti

Meetme eesmärk: Eri keele ja kultuuritaustaga inimestele on tagatud võimalused aktiivseks osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetatud on rahvusvähemuskultuure ning soodustatud kogukondadevahelist koostööd, loodud on ühine kultuuri- ja infoväli.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (viimane

teadaolev aasta)

Sihttase 1

(2026)

Sihttase 2

(2027)

Sihttase 3

(2028)

Sihttase 4

(2029)

Teistest rahvustest inimeste kontaktid eestlastega

Allikas: EIM

2,9%

(2023)

≥3%

Ei mõõdeta Ei mõõdeta 3,0%

Eestlaste kontaktid teistest rahvustest inimestega

Allikas: EIM

2,1%

(2023)

≥2,5% Ei mõõdeta Ei mõõdeta 2,0%

Muu kodukeelega inimeste tööhõive

Allikas: Eesti tööjõu uuring, Statistikaamet

63,6%

(2023)

64% Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥62%

Teise kodukeelega inimeste osalemine kultuurielus

Allikas: Kultuuris osalemise uuring

69,3%

(2023)

75% Ei mõõdeta

Ei mõõdeta 76%

Teise kodukeelega inimeste osalemine spordis

Allikas: Kultuuris osalemise uuring

27,8%

(2023)

27% Ei mõõdeta

Ei mõõdeta 30%

Informeeritus Eestis toimuvast -eestlased

Allikas: EIM

90%

(2023)

≥ 95% Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥ 95%

Informeeritus Eestis toimuvast -teised rahvused

Allikas: EIM

89%

(2023)

≥ 89% Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥ 90%

Eesti elanike teadlikkus ja valmisolek toetada lõimumist, sh kohanemist

Allikas: 2022 a. andmed Siseturvalisuse uuring, alates 2026 EIM

35%

(2022)

*3 Ei mõõdeta Ei mõõdeta *

3 Alates 2026. a lisatakse Eesti Integratsiooni Monitooringusse (tulemused al 2027).

Meetme kirjeldus

Tegevus 1.1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Tagatud on lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamist ja rakendamist soodustav keskkond.

Tegevuse mõõdikud

11

Mõõdiku nimi Algtase (viimane teadaolev

aasta)

Sihttase 1

(2026)

Sihttase 2

(2027)

Sihttase 3

(2028)

Sihttase 4

(2029)

Aktiivse eesti keele oskusega inimeste osakaal teistest rahvustest elanikest, (valdab vabalt või saab aru, räägib ja kirjutab), %

Allikas: EIM

46%

(2023)

50% Ei mõõdeta

Ei mõõdeta

52%

Eesti keele kasutus vabal ajal alates INSA eesti keele kursusel osalemisest

Allikas: INSA

71%

(2022)

77% 77% 78% 79%

Romade (15-74-aastaste) tööhõive määr, %

Allikas: Statistikaamet, Töötamise register (TÖR)

17,4%

(2024)

18% 19% 20% 21%

Kesk-, kutse- või kõrgharidusega 15aastaste ja vanemate romade osakaal (%)

Allikas: Statistikaamet

25,9%

(2024)

27% 28% 28% 28%

Muu emakeelega elanike osakaal avalikus sektoris (avalik sektor)

Allikas: Statistikaamet

21,4%

(2025)

25% 25% 25% 26%

Uussisserändajate hinnang ligipääsu kohta teenustele, millega neil on kogemus (väga hea ja pigem hea)

Allikas: EIM

87%

(2023)

90% Ei mõõdeta

Ei mõõdeta

≥90%

Hästi enda hinnangul Eesti eluga kohanenud uussisserändajad

Allikas: EIM

76%

(2023)

76% Ei mõõdeta

Ei mõõdeta

78%

Partnerite rahulolu INSA teenustega

Allikas: INSA

80%

(2021)

84% 84% 85% ≥85%

12

ETV+ ja Raadio 4, rus.err.ee, news.err.ee jälgitavus

Allikas: Kantar Emor; Gemius Eesti

ETV+ vaatajate

arv nädalas,

muu rahvus (otse- ja

järelvaataja d, vähemalt 15 minutit nädalas) 24,3% (2023)

Raadio 4, kuulajaid nädalas (reach),

muu rahvus 20,1% (2023)

Unikaalsete veebikülast

ajate arv nädalas

(tuhandetes ) rus.err.ee-

169 000; news.err.ee

- 38 000 (2023)

ETV+ vaatajate

arv nädalas,

muu rahvus (otse- ja

järelvaataja d, vähemalt 15 minutit nädalas)

≥24%

Raadio 4, kuulajaid nädalas (reach),

muu rahvus- ≥20%

Unikaalsete veebikülast

ajate arv nädalas

(tuhandetes ) rus.err.ee- ≥180 000;

news.err.ee - ≥40 000

ETV+ vaatajate

arv nädalas,

muu rahvus (otse- ja

järelvaataja d, vähemalt 15 minutit nädalas)

≥24%

Raadio 4, kuulajaid nädalas (reach),

muu rahvus- ≥20%

Unikaalsete veebikülast

ajate arv nädalas

(tuhandetes ) rus.err.ee- ≥180 000;

news.err.ee -≥ 50 000

ETV+ vaatajate

arv nädalas,

muu rahvus (otse- ja

järelvaataja d, vähemalt 15 minutit nädalas)

≥24%

Raadio 4, kuulajaid nädalas (reach),

muu rahvus- ≥20%

Unikaalsete veebikülast

ajate arv nädalas

(tuhandetes ) rus.err.ee- ≥180 000;

news.err.ee - ≥50 000

ETV+ vaatajate

arv nädalas,

muu rahvus (otse- ja

järelvaataja d, vähemalt 15 minutit nädalas)

≥24%

Raadio 4, kuulajaid nädalas (reach),

muu rahvus- ≥20%

Unikaalsete veebikülast

ajate arv nädalas

(tuhandetes ) rus.err.ee- ≥180 000;

news.err.ee - ≥50 000

ETV+ ja Raadio 4, olulisus muust rahvusest elanike seas

Allikas: EIM

ETV+ 37%

Raadio 4 22%

(2023)

ETV+ 45%

Raadio 4 30%

Ei mõõdeta Ei mõõdeta ETV+ 45%

Raadio 4 30%

Teenused

Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade

arendamine

Eesmärk on, et vajaduspõhised lõimumis-, sh kohanemisteenused oleksid korraldatud kliendikeskselt ja tulemuslikult. Kokku on lepitud teenused, mida sihtrühmadele pakutakse ning sihtrühmad on nendest teadlikud ja teenuste kvaliteediga rahul. Programmperioodi jooksul:

 Arendame riigiportaali keskkonnas www.eesti.ee sündmusteenust „Eestis kohanemine”, mis hõlmab kaheksa osateenust ja andmevahetuslahendust, samuti uussisserändajatele mõeldud infoplatvormi https://www.settleinestonia.ee/.

 Loome Kohanemisprogrammi andmekogu (KOPA), et korraldada ja hallata Eestis elavate välismaalaste kohanemisprogrammi sihtrühmade andmeid, tagades programmiga seotud toimingute läbiviimise ning kohanemisprogrammi sihipärase pakkumise.

 INSA arendab edasi iseteenindusportaali https://iseteenindus.integratsioon.ee/, mille abil kliendid saavad registreeruda sobivatele keelekursustele, leida huvitavaid sündmusi oma suhtluskeele praktiseerimiseks, sorteerida keeleõppevõimalusi

13

keeletaseme, asukoha või ajaperioodi järgi, näha ülevaadet läbitud tegevustest, saada meeldetuletusi eesootavate sündmuste kohta.

 INSA võtab kasutusele vestlusroboti (bürokrati) keeleõppealasel nõustamisteenustel potentsiaalse ajakulu vähendamiseks ning info kättesaadavuse parandamiseks. Luuakse uusi lõimumist ja keeleoskuse arendamist toetavaid e-teenuseid, viiakse läbi teenusepakkujate ning kasutajate uuringuid analüüsimaks olemasolevaid riigi ja erasektori poolt pakutavaid rakendusi ning klientide valmisolekut uute e-teenuste kasutamiseks.

 INSA viib ellu vabatahtlike kaasamise sotsiaalse sidususe ja kogukondliku osaluse tugevdamiseks tegevusi Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toel. Sotsiaalse kaasatuse programmi põhirõhk on lõimumisel ning selle raames keskendutakse ka Ukraina sõjapõgenikele, kellele luuakse paremad võimalused kohalikus ühiskonnaelus osalemiseks.

 2026. aastal saame arengukava hindamise tulemused, mis on sisendiks ka uue arengukava koostamisel.

 Viime läbi kümnenda (2026) ja üheteistkümnenda (2029) integratsiooni monitooringu.

 Alustame uue valdkondliku arengukava koostamist.

Arenguvajadused:

 Sihtrühmade teadlikkuse tõstmine, nii et inimestel oleks lihtne aru saada, milliseid teenuseid neile pakutakse, kuidas need üksteist toetavad ning mida teenustes osalemine neile annab.

 Sujuva andmevahetuslahenduse loomine erinevate koostööpartnerite vahel teenuste (eelkõige kohanemisprogramm) tõhusamaks ja kuluefektiivsemaks pakkumiseks.

 Täiendavad vahendid infoplatvormi www.settleinestonia.ee arendamiseks, kohanemisprogrammi katkematu ja sujuva toimimise tagamiseks.

Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum

Eesmärk on tagada regulaarne, selge ja faktitäpne lõimumis-, sh kohanemisalane avalik kommunikatsioon ning asjakohase riigiinfo edastamine, mille tulemuseks on Eesti elanikkonna teadmiste suurenemine lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnast. Programmiperioodi jooksul:

 Jätkame ühise inforuumi tugevdamisega. Toetame ja võimestame eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud meediakanaleid, sh kohalikke meediakanaleid ning toetame lihtsas eesti keeles uudiste tootmist ja avaldamist, korraldame koolitustegevusi ajakirjanikele ja ajakirjandustudengitele.

 Koostöös Riigikantseleiga tagame riigiinfo kättesaadavuse ka eri keele- ja kultuuritaustaga Eesti elanikele.

 Koostöös Rahvusraamatukoguga aitame kaasa väärinfo leviku piiramisele. Viime läbi meediahariduse programmi eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga täiskasvanutele, koostame meediakirjaoskust toetavaid õppematerjale.

 Koostöös Statistikaametiga hoiame asjakohasena välja arendatud avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaudu.

 Lõimumist, sh kohanemist toetavate hoiakute kujundamiseks ja toetamiseks korraldame kommunikatsioonikampaaniaid, tellime Eesti kultuuririkkust tutvustavaid ristmeediaprogramme, tele- ja raadiosaateid ning artikleid.

Arenguvajadused:

 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud kvaliteetse ajakirjandusliku sisu arendamine.

Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine

14

Eesmärgiks on, et erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste vahel oleksid usalduslikud, sõbralikud ja tihedad otsekontaktid. Erineva emakeelega inimesed algatavad ja osalevad kogukondlikes ühistegevustes (sh vabatahtlikus tegevuses) ning tunnevad ühtekuuluvustunnet. Programmiperioodi jooksul:

 INSA süstemaatiliselt kaasab vabatahtlikke lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna

tegevustesse: koolitades eestvedajaid, võimestades kogukondi ning vabaühendusi,

luues kogemiskohtumiste platvormi.

 Koostöös INSA, Kodanikuühenduse Sihtkapitali ja Eesti Rahvakultuuri Keskusega

kaasame eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ja tagasipöördujaid kogukondlikkesse

tegevustesse.

 INSA taotlusvooru kaudu toetame erinevaid kogukondi liitvaid projekte. Arenguvajadused:

 Täiendavate võimaluste loomine suurendamaks eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste sidusust Eesti kultuuriruumiga.

Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine Eesmärk on, et eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks oleks paranenud. Programmiperioodi jooksul:

 INSA viib läbi eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused.

 Tööjõulähetusprogrammi pakkumine keeleõppe eesmärgil. Arenguvajadused:

 Tööjõulähetusprogrammi laiem pakkumine (lisaks haridustöötajatele ka teistele sihtrühmadele - meditsiini- ja siseturvalisuse valdkonna töötajatele).

 Tööandjatega koostöömudeli arendamine keeleõpe ja kohanemise valdkonnas. Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine Eesmärgiks on, et eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskuse tase ja eesti keelt aktiivselt kasutajate arv kasvaks, ühiskond toetaks erineva emakeelega inimeste koos õppimist, mitmekeelse ja rändetaustaga õpilaskonna igakülgset lõimumist Eesti ühiskonda. Inimeste usaldus riigi institutsioonide vastu on kõrge.

Programmiperioodi jooksul:

 INSA toetab ja loob mitmesuguseid võimalusi eesti keele praktiseerimiseks eestikeelses keelekeskkonnas, sh jätkab vabatahtlikke kaasavate toetavate tegevuste formaatide arendamise ja pakkumisega, laiendab keelesõbra programmi.

 INSA jätkab keelekursuste pakkumisega (sh kohanemisprogrammi raames, eesti keele majas jm) sh töötab välja kohanemisprogrammi eesti keele õppe B1-taseme õppematerjalid ning teadmiste testid, sh veebipõhised testid ja e-õppematerjalid.

 Olemasolevate kohanemisteenuste hindamise tulemuste põhjal kohanemisprogrammi uuendamine.

 INSA jätkab kohanemisprogrammi pakkumisega. Kohanemisprogrammi paindlikumaks ja mugavamaks pakkumiseks luuakse mh teemamoodulite e-õppe lahendus, muutes need paremini kättesaadavaks neile, kellel on digioskused ja suurem vajadus paindliku õppekorralduse järele.

 Kohanemisprogrammi kättesaadavaks tegemine ka rahvusvahelise kaitse taotlejatele.

 Pakume keeleõpet toetavat nõustamissüsteemi.

15

 Arendame Eesti kultuuriruumi, toetame keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning

omakultuuri säilitamist ja arendamist. Selleks INSA jätkab rahvusseltside ja KUM rootsi

kultuuriomavalitsuse toetamist ning hõimurahvastega koostööd edendavate tegevuste

elluviimist koostöös Fenno-Ugria Asutusega; toetame eri töökeelega rahvusseltside ja

kultuuriorganisatsioonide koostööd, toetame ukraina keele ja kultuuri säilitamist

ukraina noorte seas.

Arenguvajadused:

 Ajutise kaitse saajate sujuva keeleõppe teekonna jätkamine, ehk A2-B1 tasemel keeleõppe pakkumine.

 Tegevuste ja teenuste välja arendamine ja/või kohandamine islamiriikidest sisserändajatele selleks, et vältida selle sihtrühma radikaliseerumist, soodustada sujuvamat lõimumist ja tagada ühiskonna sidusus.

Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine Eesmärk on, et avaliku, era- ja kolmanda sektori asutused, kes puutuvad sihtrühmaga kokku, arvestavad oma põhitegevuses eesti keelest erineva emakeelega inimeste vajadustega. Lõimumis-, sh kohanemisteenuste pakkujad on heades partnerlussuhetes ning teadlikud iseenda ja teiste osaliste rollidest. Programmiperioodi jooksul:

 Teeme koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, sh arendame KOV tasandi lõimumisvaldkonna koordinaatorite võrgustikku, aitame KOVidel arendada lõimumist toetavaid teenuseid, tõstame KOV ametnike ja teenistujate võimekust töötada sihtrühmaga (uussisserändajad, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ning tagasipöördujad).

 Viime ellu tegevusi romade sotsiaalmajandusliku lõimumise soodustamiseks, seda toetava roma rahvuskultuuri ja identiteedi tugevdamiseks ning kogukonna suhtes levinud negatiivsete stereotüüpide hajutamiseks: toetame avaliku-, era ja kolmanda sektori organisatsioonide teadlikkust roma kogukonnast; arendame sotsiaalmajanduslikult haavatavas olukorras romadele suunatud mentoriteenust ja romade tööhõivet toetavaid tegevusi kohalikes omavalitsustes; toetame roma kodanikuühiskonna organisatsioonide teket ja võimekust, ning aitame kaasa roma kultuuri ja ajaloo tutvustamisele Eesti elanikele.

Arenguvajadused:

 Lõimumis-, sh kohanemisteekondade mudeli väljatöötamine ja jätkusuutlik rakendamine KOV-ides.

 Romadele suunatud mentorteenuse laiendamine teistesse linnadesse. Meede 2. Rahvuskaaslaste toetamine

Meetme eesmärk: Väljaspool Eestit elav eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti

ühiskonna- ja kultuurielus ning Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral

toetatud.

Meetme mõõdikud

16

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev

aasta)

Sihttase 1

(2026)

Sihttase 1

(2027)

Sihttase 3

(2028)

Sihttase 4

(2029)

Eestisse tagasipöördujate rahulolu kohanemisprotsessiga -eestlased Allikas: EIM

90%

(2020)

92% Ei mõõdeta

Ei mõõdeta

≥94%

Eestisse tagasipöördujate rahulolu kohanemisprotsessiga -teised rahvused Allikas: EIM

82%

(2020)

87% Ei mõõdeta

Ei mõõdeta

≥90%

Meetme kirjeldus

Tegevus 2.1. Rahvuskaaslaste toetamine

Eesmärk: Välismaal elavad rahvuskaaslased on teadlikud eestluse säilimist toetavatest teenustest

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev

aasta)

Sihttase 1

(2026)

Sihttase 2

(2027)

Sihttase 3

(2028)

Sihttase 4

(2029)

Tagasipöördujate teadlikkus avalikest teenustest

Allikas: EIM

70%

(2020)

≥72% Ei mõõdeta

Ei mõõdeta

Ei mõõdeta

Tegevuse kirjeldus

Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik süstemaatiliselt toetanud rahvuskaaslaste programmide kaudu alates 2004. aastast. Valdkond juhindub üleilmse eestluse tegevuskavast aastateks 2022–2025. Üleilmne eestlus on „Sidusa Eesti arengukava 2030“ üks alaeesmärkidest. Ülemaailmse eestluse hoidmine ja arendamine on riigile prioriteetne küsimus, sest rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad on üheaegselt eestluse hoidjad ja kandjad ning ka Eesti kultuurisaadikud kogu maailmas.

Diasporaapoliitika eesmärk on, et väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannaks Eesti identiteeti ja osaleks Eesti ühiskonna- ja kultuurielus. Välismaal elavad Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada

17

majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud.

Suur osa (76 %) Välisministeeriumi 2021. a läbi viidud välismaal elavate eestlaste küsitlusuuringus4 osalenutest oli huvitatud Eesti arengus osalemisest ja oma kaasatusega rahul. Lisaks toodi välja ka vajadus saatkondade uudiskirjade järele, kust saaks infot mh Eesti edulugude ja elukohariigis toimuvate eesti (kultuuri)ürituste kohta.

Eesmärgi saavutamiseks programmiperioodi jooksul:

 Eesti väliskogukonnale suunatava kommunikatsiooni üheks kõige suuremaks väljakutseks on suur ning laialivalgunud infovoog. Portaali Global Estonian https://globalestonian.com/ arendamine koostöös INSA ja Välisministeeriumiga aitab kaasa kommunikatsiooni tõhustamisele. Portaali eesmärk on olla nii Eestis kui väljaspool Eestit elava eestlaskonna virtuaalne koostööplatvorm, mis kajastab väliseesti kultuuriseltside ja kodanikuühenduste kontakte ja pressiteateid, teavet tagasipöördumist toetavate teenuste kohta ning uudiseid nii välismaalt kui Eestist. Portaal annab välja igakuist eestikeelset infokirja. INSA pakub tagasipöördumist toetavaid teenuseid (nõustamine, kogemuskohtumised, infopäevad, tagasipöördumistoetus). Teadlikkust tagasipöördujatest suurendatakse meedia ja kommunikatsioonitegevuste kaudu. KUM jätkab väliseesti noorte keele- ja kultuurilaagrite korraldamise toetamisega.

Arenguvajadused

 Tähelepanu vajavad Eesti diasporaa tagasipöördumist toetavad teenused ja praktilise ja asjakohase informatsiooni kättesaadavuse suurendamine sihtgrupile.

4 https://vm.ee/et/uudised/valisministeeriumi-kusitlus-valismaal-elavad-eestlased-tahavad-osaleda-eesti-arengus

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Planeerimistasand Eesmärk

Lõimumis-, sh kohanemisprogramm

Meede 1. Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti

Tegevus 1.1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade arendamine

Vajaduspõhised lõimumis-, sh kohanemisteenused on korraldatud kliendikeskselt ja tulemuslikult. Kokku on lepitud teenused, mida sihtrühmadele pakutakse ning sihtrühmad on nendest teadlikud ja teenuste kvaliteediga rahul.

Teenus: Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum

Tagatud on regulaarne, selge ja faktitäpne lõimumis- , sh kohanemisalane avalik kommunikatsioon ning asjakohase riigiinfo edastamine, mille tulemuseks on Eesti elanikkonna teadmiste suurenemine lõimumis- , sh kohanemisvaldkonnast.

Teenus: Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine

Erineva emakeelega inimeste vahel on usalduslikud, sõbralikud ja tihedad otsekontaktid. Erineva emakeelega inimesed algatavad ja osalevad kogukondlikes ühistegevustes (sh vabatahtlikus tegevuses) ning tunnevad ühtekuuluvustunnet.

Teenus: Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine

Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks on paranenud.

Teenus: Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine

Eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskuse tase ja eesti keelt aktiivselt kasutajate arv kasvab, ühiskond toetab erineva emakeelega inimeste koos õppimist, mitmekeelse ja rändetaustaga õpilaskonna igakülgset lõimumist Eesti ühiskonda. Inimeste usaldus riigi institutsioonide vastu on kõrge.

Teenus: Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine

Avaliku, era- ja kolmanda sektori asutused, kes puutuvad sihtrühmaga kokku, arvestavad oma põhitegevuses eesti keelest erineva emakeelega inimeste vajadustega. Lõimumis-, sh kohanemisteenuste pakkujad on heades partnerlussuhetes ning teadlikud iseenda ja teiste osaliste rollidest.

Meede 2. Rahvuskaaslaste toetamine

Tegevus 2.1. Rahvuskaaslaste toetamine

Teenus: Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal

Välismaal elavad eestlased kannavad Eesti identiteeti, tagatud on ühine ja mitmekülgne inforuum ja eesti kultuuri elujõulisus välismaal.

Teenus: Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine

Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Toetatud on tagasipöördumine ja Eestisse jäämine.

19

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Programmi rahastamiskava Eelarve

2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 17 341 878 16 504 220 14 112 101 7 931 926

Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti

17 161 878 16 324 220 13 932 101 7 751 926

Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine

17 161 878 16 324 220 13 932 101 7 751 926

Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade arendamine

74 542 74 776 74 900 72 760

Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum

1 941 327 1 705 118 1 803 344 991 771

Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine

2 753 693 2 903 063 1 052 215 192 117

Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine

1 027 911 879 709 551 577 142 206

Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine

7 825 619 7 542 488 7 498 704 3 728 734

Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine

3 538 786 3 219 066 2 951 361 2 624 338

Rahvuskaaslaste toetamine 180 000 180 000 180 000 180 000

Rahvuskaaslaste toetamine 180 000 180 000 180 000 180 000

Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal

18 571 18 571 18 571 18 571

Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine

161 430 161 430 161 430 161 430

SPORDIPROGRAMM 2026–2029

Sissejuhatus

Eestis on spordijuhtimine detsentraliseeritud ning eraõiguslike juriidiliste isikutena tegutsevad spordiorganisatsioonid on oma otsustes iseseisvad. Riigi ja kohalike omavalitsuste roll on õigusaktide, toetuste ja investeeringute kaudu luua spordiorganisatsioonidele tegutsemiseks ja elanikkonna liikumisharrastuse edendamiseks soodsad tingimused. Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad määrab kindlaks Riigikogus kinnitatud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“). „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ja sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse.

Spordiorganisatsioonide roll on sporditegevuse sisuline korraldamine. Eestis ei tegutse ühtegi riiklikku spordiorganisatsiooni ega asutust. Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. 2021. a alates teostab Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi asemel Eesti Vabariigi nimel asutajaõigusi Spordikoolituse ja -Teabe SA-s ning 2022. aastast alates on Kultuuriministeerium Audentese Koolide SA riiklikuks partneriks, kellega on Kultuuriministeeriumil sõlmitud hankeleping, millega ostetakse andekate noorsportlaste koolitus- ja treenimisteenust. Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK), millel on 01.01.2026 seisuga 123 liiget, sh 69 spordialaliitu, 21 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu ja 14 füüsilist isikut.

Tulemusvaldkond Kultuur ja sport

Tulemusvaldkonna eesmärk

Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.

Spordipoliitika eesmärk on: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel.

Valdkonna arengukava

„Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“

Programmi nimi Spordiprogramm

Programmi eesmärk Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist.

Programmi periood 2026.–2029. aasta

Peavastutaja (ministeerium)

Kultuuriministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

2

„Sport 2030“ on kõikide spordivaldkonna tegevuste kavandamise alus. Spordivaldkonna riiklike tegevuste elluviimise eest vastutab Kultuuriministeerium ning tegevused ja teenused kavandatakse spordiprogrammis. Spordivaldkonna eesmärgid saavutatakse mitmete teiste valdkondade eest vastutavate ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ning era- ja kolmanda sektori tegevuste elluviimise koosmõjus. Spordiprogrammi tegevustes ja teenustes kajastuvad ka Tehvandi Spordikeskuse, Jõulumäe Tervisespordikeskuse, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Kultuurkapitali spordiga seotud tegevused, ressursid ja pakutavad teenused.

Joonis 1. Spordiprogrammi struktuur

Programmi juhtimiskorraldus ja elluviimine

Spordiprogrammi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium spordi asekantsleri juhtimisel. Ministeerium kavandab programmi eesmärgid lähtuvalt „Sport 2030-st“ kooskõlas arengustrateegia „Eesti 2035“ pikaajaliste sihtidega. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ning täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi raames. Kultuuriministeerium uuendab programmi igal aastal ja pikendab seda ühe aasta võrra, tagades kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ja riigieelarveliste vahenditega. Poliitika kujundamisel toetutakse Eesti Spordiregistri andmetele ning tervise- ja tervishoiuvaldkonna statistikale.

„Sport 2030“ kohaselt koostab ja esitab Kultuuriministeerium alates 2016. aastast igal aastal Vabariigi Valitsusele ning Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest.

Kultuuriministeeriumi rahastatavate tegevuste ehk spordiprogrammi rakendamisest annab Kultuuriministeerium aru Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile esitatavas iga-aastases kultuuri ja spordi tulemusaruandes. Peale riigieelarve kinnitamist Riigikogus ja riigieelarve vahendite täiendavat liigendamist Vabariigi Valitsuses, avalikustatakse ministri kinnitatud programmid ministeeriumi veebilehel.

3

Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve

Programmi eesmärk tuleneb „Sport 2030“ peamisest eesmärgist: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel.

Spordiprogrammi eesmärk täpsustab Kultuuriministeeriumi rolli: tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist.

Tabel 1. Programmi mõõdikud

Mõõdik, sh allikas Algtase (viimane teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2026)

Sihttase 2

(2027)

Sihttase 3

(2028)

Sihttase 4

(2029)

Liikumisharrastusega regulaarselt (2 või enam korda nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal 16– 64 vanusegrupist, %

Allikas: Tervise Arengu Instituut

44,1

(2024)

56 Ei mõõdeta

62 Ei mõõdeta

Harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides

Allikas: Eesti spordiregister

254 734

(2025)

250 000 260 000 260 000 260 000

Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19 aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist, %

Allikad: Eesti spordiregister, Statistikaamet

57

(2025)*

62,5 64 65,5 65,5

Treenerikutsete arv

Allikas: Eesti spordiregister

4373

(2025)

4300

4350

4400

4450

* Näitaja arvutamise aluseks on Statistikaameti rahvaarv vanusegrupis 1. jaanuar 2025 ja klubides sporti

harrastavate noorte arv 31. detsember 2025. aasta seisuga.

4

Liikumisharrastusega regulaarselt (2 või enam korda nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal 16–64 vanusegrupist oli 2024. aastal 44,1% (2022. a 45,2%, 2020. a 44,8%, 2016. a 40,2%). „Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Kultuuriministeeriumi tellitud ja 2022. aastal avalikustatud Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe – iga päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% täiskasvanutest. Uuring tõestas samas ka selgelt, et aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ning täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises.

Harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Spordiorganisatsioonide ja -koolidega seotud harrastajate arv jätkas 2025. aastal kasvu, küündides aasta lõpuks 254 734 harrastajani. Võrreldes 2023. aastaga suurenes harrastajate arv ligi

13 000 inimese võrra ehk 5%.

Spordiorganisatsioonide ja -koolidega seotud noorte (5-19-aastased) harrastajate osakaal samaealisest elanikkonnast moodustas 57% ning harrastajate osakaal kasvas 4504 võrra, jõudes aasta lõpuks 132 281 harrastajani.

Kehtivate treenerikutsete arv oli 2024. aasta lõpu seisuga rekordiliselt kõrge - 4373.

Tabel 2. Programmi rahastamiskava1

Programmi

rahastamiskava

Eelarve Eelarve prognoos

20252 2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 46 134 757 51 344 143 47 731 314 47 552 764 47 552 924

Saavutusspordi

edendamine

43 052 754 48 024 769 44 547 018 44 596 418 44 716 868

Saavutusspordi toetamine

ja arendamine

42 685 361 47 523 769 44 046 018 44 095 418 44 215 868

Ausa spordi ja

sporditurvalisuse toetamine

ning arendamine

367 393 501 0000 501 000 501 000 501 000

Organiseeritud

liikumisharrastuse

edendamine

3 082 003 3 319 374 3 184 296 2 956 346 2 836 056

Organiseeritud

liikumisharrastuse

edendamine

3 082 003 3 319 374 3 184 296 2 956 346 2 836 056

2025 andmete puhul on aluseks Riigikogu kinnitatud esialgne 2025 eelarve

Tabel 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025. a kohta (muudatuste selgitused koos eelarvega, eurodes)

1 Tabel ei sisalda käibemaksukulu, mis on programmi välised kulud 2 2025.a puhul toodud Riigikogu poolt kinnitatud esialgne eelarve

5

2025 aasta

alguse

eelarve

2024. aastast

ülekantud

vahendid

eelarveliik 20

2025. aasta

riigieelarve

seaduse

muudatused

(I ja II

lisaeelarve)

VV reservist

eraldatud

vahendid

Lõplik 2025.

a programmi

tegevuse

eelarve

Spordiprogramm 46 134 757 3 026 748 -1 220 000 2 817 477 50 758 982

Saavutusspordi

toetamine ja

arendamine

42 685 361 2 655 657 -1 220 000 2 817 477 46 938 495

Ausa spordi ja

sporditurvalisuse

toetamine ning

arendamine

367 393 367 393

Organiseeritud

liikumisharrastuse

edendamine

3 082 003 371 091 3 453 094

Ülekantavad vahendid kajastavad eelarveliiki 20. Ülejäänud eelarveliikide osas teeb ülekande järgmisse aastasse RTK.

Selgitused tabeli osas:

Programmi tegevuste eelarvete muudatused koosnevad erinevatest muudatustest, detailsed selgitused on riigieelarvete lisaeelarvete vastavate eelnõude seletuskirjades. 2025. aasta eelarvest tõsteti 2026. aasta eelarvesse 1,33 mln eurot spordi suurvõistluste toetus. Valitsemisala eelarve sisemise tõstega suurendati spordivaldkonna remondifondi toetust 110 000 eurot.

Hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused

Spordi riikliku andmebaasi (spordiregister) kohaselt oli Eestis 2025. aastal 2989 spordiorganisatsiooni, 526 spordikooli, 254 734 organiseerunud harrastajat ja 4373 treenerikutsega treenerit.

Eestis on hea ja toimiv spordiorganisatsioonide võrgustik, spordiregister, mis võimaldab teha faktidel põhinevat spordipoliitikat ning Euroopa üks paremaid treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteeme.

EOK liikmeskonda kuuluvate spordialaliitude peamine eesmärk, mis haakub otseselt ka „Sport 2030“ eesmärkidega, on Eesti sportlaste ja võistkondade tulemuslik ning väärikas esindatus rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Tagamaks saavutusspordi arendamiseks soodsaimat keskkonda, on Kultuuriministeerium alates 2015. aastast läbi viinud spordireformi, mille käigus on oluliselt korrastatud spordi rahastamise aluseid. Spordi rahastamise korrastamisega jätkatakse. Spordireformiga seonduvalt käivitati 2019. aastal koostöös EOK-ga Team Estonia projekt, mille eesmärk on tagada kõikidele olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste (OM distsipliinidel) esikümne potentsiaaliga sportlastele piisav ettevalmistus ning osalemine tiitlivõistlustel koos kvaliteetsete tugiteenustega. Järgmine samm on koostöös Eesti Kultuurkapitaliga spordi ja kehakultuuri sihtkapitali ümberkujundamine valdavalt kohalike ja liikumisharrastuse projektide toetamiseks ning tunnustamiseks ja tippspordi rahastamise osakaalu vähendamine.

2025. aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kokku 254 medalit, millest 118 täiskasvanute, 51 juunioride ja 85 noorte vanuseklassides

6

„Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Liikumisharrastajate osakaal Eestis oli 2024. aastal 44,1%, 2022. a 45,2%, 2020. aastal 45,2% ja 2018. aastal 41,2% (Rahvastiku Tervisekäitumise Uuring). Kultuuriministeeriumi tellitud ja 2022. aastal avalikustatud Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe – iga päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% täiskasvanutest. Uuring tõestas samas ka selgelt, et aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ning täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises.

Probleemiks on laste puudulikud liikumisharjumused. Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab liikuda vähemalt 60 minutit päevas, kuid Eesti lastest ei liigu piisavalt 75% (Liikumisuuring 2022). Suure tõenäosusega jäävad nad ka täiskasvanuna väheaktiivseks. Samuti on suur probleem laste ülekaalulisus: iga neljas 1. klassi laps ja iga kolmas 4. klassi laps on ülekaaluline või rasvunud, keskmine kehakaal on tõusnud juba viimased 20 aastat (Euroopa laste rasvumise seire, TAI 2018/19). „Sport 2030“ raames on seatud eesmärk, et 2030. aastaks on Eesti jõudnud liikumisaktiivsuses Põhjamaade tasemele.

Liikumisharrastuse reformi elluviimise ühe sammuna asutas Eesti Olümpiakomitee 2022. aastal Sihtasutuse Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on liikumisharrastuse keskse juhtimise ja arendamise kaudu luua lisandväärtust spordiorganisatsioonidele ja edendada valdkondadeülest koostööd. Kompetentsikeskus vedas ka liikumisaastat, mis tähendas, et läbi terve 2023. aasta korraldati erinevaid üritusi, töötubasid ja treeninguid. Uuring näitas, et 44% Eesti täiskasvanud rahvastikust oli liikumisaastast teadlik (Eesti elanike liikumisharrastustega tegelemine 2023, Turu-uuringute AS).

Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides. Kui 2012. aastal oli harrastajana märgitud 130 839 inimest, siis 31.12.2025 seisuga oli see arv 254 734 . Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist moodustas 2024. aastal 57%. Spordiorganisatsioonide (sh spordiklubide) arv on kasvanud 2989 organisatsioonini (sisaldab nii tegutsevaid kui ka mittetegutsevaid organisatsioone3). Nende andmete põhjal saab järeldada, et liikumisaktiivsuse kasvu ei suudeta tagada vaid organiseeritud sportimise korraldamisega.

Spordiaususe valdkonnas on peamine asutus Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (edaspidi EADSE), kes alates 2020. aastast täidab Kultuuriministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel muuhulgas ka spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses kontaktpunkti rolli. 2024. aastal võttis EOK täiskogu vastu Eesti spordieetika reeglid, mis aitavad tagada Eesti spordis ühtse raamistiku spordieetika tagamisel ning rikkumiste, nt väärkohtlemise, kokkuleppemängude või hea juhtimistava rikkumiste, menetlemisel. Reeglid rakenduvad 1. juunist 2026, mistõttu 2026 tuleb tagada, et EADSE valmisolek spordiorganisatsioonide toetamiseks nende reeglite jõustamisel ning spordivaldkonna kurssi viimine. 2025. aastal viidi läbi ka kokkuleppemängude leviku kordusuuring. Uuringu tulemused näitavad, et 2022. aastast alates, millal sarnane uuring Eestis läbi viidi, on tehtud edusamme kokkuleppemängude vastases võitluses koolitatuse osas, kuna sihtrühmast on vastava koolituse saanud ligi 40% küsitletutest - 2022. aastal oli vastav näitaja kaks korda väiksem. Paraku ei ole koolitatuse tõus avaldanud mõju hoiakutes, mille näitajad on sarnased võrreldes 2022. aasta küsitlusega. Kokkuleppemängudes osalenute, selleks ettepaneku saanud või teistest kokkuleppemängudes osalenutest teadlikud olijate näitajad on sarnased võrreldes 2022. aastaga.

3 Spordiorganisatsioon on mittetegutsev, kui ta on vastava info edastanud Eesti spordiregistrile.

7

Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis lisaks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse pakkumisele omavad mõju ka Eesti ja piirkonna majandusele. Rahvusvahelistest võistlustest toimusid 2025. a traditsiooniks kujunenud Tallinna Ironman, Rally Estonia, Tallinna Maraton, Horse Show ja Simple Session ning mitmed teised võistlused. Rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis toetavad riik, kohalikud omavalitsused, erasektor ja ka spordiorganisatsioonid ise. Riik ja kohalikud omavalitsused on loonud hea taristu rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Samas vajab taristu jätkuvalt edasiarendamist. Eesti spordiorganisatsioonid on läbi aegade korraldanud kõrgetasemelisi rahvusvahelisi spordivõistlusi väga heal tasemel ning sel põhjusel pakutakse Eestile ka järjest enam võimalusi korraldada kõrgetasemelisi spordivõistlusi erinevatel spordialadel.

Perioodi olulised tegevused:

1. Saavutusspordi edendamine läbi Team Estonia programmi, Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamise ja treenerite tööjõukulu toetuse tõstmise.

2. Liikumisharrastuse edendamine läbi liikumisaktiivsuse tegevuskava elluviimise ja treenerite tööjõukulu toetuse tõstmise.

3. Riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine.

4. Saavutusspordis ja liikumisharrastuses osalejatele eetilise ning turvalise keskkonna loomine.

Meetmed, tegevused ja teenused

Meede 1. Saavutusspordi edendamine

Eesmärk: Eesti on rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult ja väärikalt esindatud.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (viimane

teadaolev tase)

Sihttase 1 (2026)

Sihttase 2 (2027)

Sihttase 3 (2028)

Sihttase 4

(2029)

Täiskasvanute tiitlivõistlustel olümpiamängude distsipliinidel saavutatud kohad 1–10

Allikas: Eesti spordiregister

33

(2025)

38 40 42 42

Täiskasvanute tiitlivõistlustel mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel saavutatud kohad 1–10

Allikas: Eesti spordiregister

378

(2025)

250+ 250+ 250+ 250+

Noorte ja juunioride tiitlivõistlustel olümpiamängude distsipliinidel saavutatud kohad 1–10

Allikas: Eesti spordiregister

125

(2025)

86+ 86+ 86+ 86+

Täiskasvanute tiitlivõistluste finaalturniiridel osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv

Allikas: Eesti spordiregister

1

(2025)

1 1 0 1

Noorte ja juunioride tiitlivõistluste finaalturniiridel osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv

Allikas: Eesti spordiregister

2

(2025)

4 4 4 4

9

Eestis läbiviidud rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv

Allikas: Eesti spordiregister

36

(2025)

40 40 40 40

* 2028. aasta on olümpiamängude aasta ning sel aastal ei toimu eraldi suurekoosseisulistele sportmängude

võistkondadele Euroopa ega maailmameistrivõistlusi. Arvestades Euroopa-sisest konkurentsi olümpiakohtadele ei

ole Eesti võistkondade osalemine hetke olukorda arvestades realistlik.

Tegevus 1.1. Saavutusspordi toetamine ja arendamine

Eesmärk: Tagatud on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline keskkond saavutusspordi arendamiseks.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (viimane

teadaolev tase)

Sihttase 1

(2026)

Sihttase 2 (2027)

Sihttase 3

(2028)

Sihttase 4

(2029)

Riigi sihtasutuste sporditaristu on rahvusvahelisel tasemel

Allikas: Kultuuriministeerium

Ei

(2025)*

Ei* Jah Jah jah

Toetatavate kõrgema kategooria treenerite brutopalga suhe Eesti keskmisesse palka

Allikad: Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium

0,71

(2024)

1,0 1,0 1,0 1,0

*Ei ole võimalik korraldada laskesuusatamise MMi täiendavate investeeringuteta 2027. aastal.

Tegevuse kirjeldus

Saavutusspordi poliitika kujundamine ja toetamine ning tingimuste loomine spordiga

tegelemiseks on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne.

Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühendustega on Eestis toimiv

spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või

tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis

tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. Tegevuse

kaudu toetatakse riiklikult spordiorganisatsioonide harrastus-, tipp- ja noortespordi arendamist,

rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist, antakse investeeringutoetusi uute spordirajatiste

ja lähiliikumispaikade ehitamiseks ning olemasolevate ajakohastamiseks.

10

Arenguvajadused

Team Estonia on 2019. aastal Eesti Olümpiakomitee poolt ellu kutsutud Eesti tippsporti edendav projekt, mille eesmärk on läbi sportlaste toetamise ja neile igakülgse ettevalmistuse tagamise olümpiamängudel ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine. Selleks, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid maailmas jätkuvalt konkurentsivõimelised on vaja jätkuvalt oluliselt suurendada võrreldes praegusega taustajõudude ja tugiteenuste mahtu ja kvaliteeti, suurendada tiitlivõistluste-eelsete treeninglaagrite ja treeningpartnerite arvu, tõsta treenerite igapäevast kaasatust nii ettevalmistavas faasis kui ka tiitlivõistlustel ning suurendada spordialaliitude võimekust regulaarselt tegeleda ja toetada erinevaid andekaid sportlasi ja võistkondi. 2026. aastast tõuseb Team Estonia toetus 2 miljoni euro võrra jõudes 9,7 miljoni euroni.

Kutsega treenerite arv, olles püsinud aastaid stabiilsena, on teinud viimastel aastatel suure hüppe, kasvades 4373ni. Suurt rolli on selles mänginud treenerite pidev riiklik toetamine, eriti kriisi ajal. Treeneritele väärilise töötasu tagamine on üks prioriteetseid valdkonna eesmärke. Jätkuvalt on eesmärk viia toetatavate kõrgema kategooria (vähemalt 5. kutsetase) treenerite brutopalga suhe Eesti keskmise palgani. Lisaks tuleb arvestada, et viimastel aastatel on tõusnud toetust saavate treenerite arv, mistõttu tuleb hakata järgnevatel aastatel tõstma riigi poolt toetatavate treeningtundide arvu tagamaks, et spordiklubidele ei langeks liiga suurt koormust. Kui keskmise palgani jõudmiseks 2024. aastal oleks pidanud riigieelarvesse leidma ligikaudu 4,5 miljonit eurot lisavahendeid, siis arvestades Eesti Panga majandusprognoosi4 oleks 2026. aastal keskmise palgani jõudmiseks olnud vaja leida riigieelarvesse täiendavalt 6,2 miljonit eurot, sest arvestada tuleb lisaks pidevalt tõusva keskmise palgaga ka suureneva nõudlusega treeningtundide tasustamiseks. 2026. aastast suureneb treenerite tööjõukulu toetuse meetme maht 1 miljoni euro võrra 12,7 miljoni euroni. Taotlusvooru tulemusena on võimalik koos tööandjatega viia noortega tegeleva treeneri palk 1520 euroni, mis on vähem kui 70% Eesti prognoositavast keskmisest aastal 2026.

2023. aastal analüüsis Kultuuriministeerium treenerite kutsete andmise ja uuendamise süsteemi ning läbiviidud analüüsi tulemusena selgus, et täiend- ja tasemekoolituse valdkonnas on mitmeid võimalusi tõhustamiseks ja innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmiseks ja spordialadeülese koostöös soodustamiseks. Sarnased spordialad saaksid süsteemsema lähenemise korral koolitusi ühiselt korraldada, seeläbi nii koolituste kvaliteeti tõsta kui ka ressursse kokku hoida. VÕTA-süsteemi efektiivsemaks rakendamiseks on võimalik kaasata eksperte, kes aitaksid süsteemi ka spordivaldkonnas senisest paremini kasutada. Üheks lahenduseks, kuidas kutsesaamise protsessi inimeste jaoks mugavamaks ja lihtsamaks muuta, oleks keskse veebipõhise koolitusplatvormi loomine.

4 https://www.eestipank.ee/press/prognoos-majandus-visa-taastuma-26092023

11

Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. Tehvandi Spordikeskuse SA kooseisu kuulub Tehvandi Spordikeskus Otepääl, Kääriku spordikeskus Käärikul ning Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas. Riik on läbi aegade arendanud eelpool nimetatud keskusi ning kujundanud nendest kõrgel tasemel rahvusvaheliselt tunnustatud mitmekesised treening- ja võistluskeskused nii saavutussportlastele kui harrastussportlastele. Selleks, et olla atraktiivne ja konkurentsivõimeline võrreldes teiste riikidega, on vaja keskusi jätkuvalt arendada. Selleks, et Tehvandi spordikeskuses tagada valmisolek korraldada rahvusvahelisi talispordivõistlusi sõltumata ilmast ning pikendada võistluste ja laagrite hooaega, on vaja jätkuvalt panustada kunstlume tootmisvõimekuse tõusule ja taristu arendamisse. Alustatud on tugiteenuste keskuste rajamisega, ning rajamist ootab telepildi tootmise ala ja parkimisvõimaluste parendamine, mis kõik on eelduseks, et 2027. a oleks Tehvandi spordikeskuses võimalik korraldada laskesuusatamise MMi. Lisaks on vaja laiendada peamaja/hotelli. Tartumaa Tervisespordikeskus on olnud läbi aegade oluline koht laskesspordiga tegelemiseks, kuid sealne taristu on amortiseerunud ning vajab uuendamist. Samuti on oluline parandada piirkonnas tingimusi liikumisharrastusega tegelemiseks. Jõulumäe Tervisespordikeskuses on vaja kaasajastada tänaseks amortiseerunud peahoone ja infrastruktuur, ehitada multifunktsionaalsed spordimaja, väikemajade kompleks, arendada välispordiobjekte ning laiendada asfaltkattega liikumisrada.

Kultuuriministeerium toetab alates 2024. aastast kolme toetusmeetme kaudu rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamist . Rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine aitab kaasa mitmete riiklike eesmärkide saavutamisele nii spordi-, turismi-, majanduse- kui ka regionaalpoliitika valdkonnas. Seega on oluline jätkata rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist. 2026. aastast tõuseb kultuuri- ja spordiürituste toetusmeetme, mis on otseselt seotud üritusega riiki saabuva välisrahaga, maht 2 miljoni euro võrra 4 miljoni euroni.

Puuetega inimeste liikumisharrastuse ning spordiga tegelemise tingimuste parandamiseks on vajalik luua valdkondade eest vastutavatele organisatsioonidele head tingimused, et neil oleks võimalik viia ellu valdkonna jaoks olulisi muudatusi ning tegeleda arendustööga. Praegu on probleem puuetega inimeste integreerimine tavapärasesse liikumisharrastusse ning spordisüsteemi, mis on vajalik erinevatele ühiskonnagruppidele võrdsete tingimuste loomiseks ühiskonnaelus osalemiseks. Tuleb suurendada puudega inimeste nähtavust spordis ning käsitleda neid alati tavaühiskonna osana.

2025. aasta lõpus muudeti hasartmängumaksu seadust ja alates 01.01.2026. aastast laekub hasartmängumaksu laekumises tõusu korral osa tõusust Eesti Kultuurkapitalile spordiehitiste rajamise ja renoveerimise fondi. Seega on loodud rahastamise allikas riiklikult tähtsate spordiobjektide rajamiseks ja renoveerimiseks. Samas on ebaselgust, kui palju alates 2026. aastast fondi raha laekub ja milliseid spordiobjekte on võimalik tulenevalt fondi mahust rahastada. Eesti Olümpiakomitee eesvedamisel on alustatud multifunktsionaalse halli rajamise äriplaani eelanalüüsi ja asukoha analüüsi koostamisega.

Selleks, et täita Riigikogu poolt seatud spordivaldkonna strateegilisi eesmärke, tuua Eestisse välisraha ja seeläbi elavdada majandust ning vältida seda, et rahvast ühendavad spordi- ja kultuurisündmused Eestist mööda lähevad, on vajalik sporditaristu arendamine praegusest suuremas mahus. Sporditaristusse panustamine on investeering, mis lisaks otsesele majanduslikule tulule toob kaudset tulu nii läbi rahvatervise paranemise, Eesti nähtavuse suurenemise maailmas kui ka rahva ühtsustunde suurenemise, kui üheskoos hinge kinni hoides järjekordse olümpiasangari medaliteekonnale kaasa elame. Spordiobjektid saavad potentsiaalselt täita olulist rolli ka riigikaitse aspektist – nt kogunemiskoha, varjumiskoha või meditsiinikeskusena.

Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:

 Lähiaastatel on jätkuvalt vaja suurendada Team Estonia toetust, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.

12

 Perioodil 2026.– 2029. jätkatakse treenerite tööjõukulu toetuse eraldamist. Aastatega suureneb treenerite arv, laste arv spordiklubides ja sellest tulenevalt ka treenerite poolt antavate treeningtundide maht. On võetud eesmärk, et toetatud täiskohaga töötavate treenerite palk peaks olema võrdne Eesti keskmise palgaga ning sellest tulenevalt on vaja lähiaastatel suurendada toetuse mahtu.

 Lisaks treenerite tööjõukulu toetuse eraldamisele on oluline jätkata treenerite kutsete andmise ja uuendamise süsteemi ja treenerite täiend- ning tasemekoolituse arendamist innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmiseks ja spordialadeülese koostöös soodustamiseks.

 Koostöös seotud asutustega töötatakse välja riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtted. Praegu ei ole võimalik korraldada suurte spordialade tiitlivõistlusi. Riik aitab vajadusel finantseerida ka spordiobjekte, mis on kohaliku tähtsusega, kui selleks on mõjusad regionaalpoliitilised argumendid ning tagatud on omavalitsuse kaasfinantseering. Riigi asutatud sihtasutustest on oluline investeerida Jõulumäe Tervisespordikeskuse, Tehvandi Spordikeskuse ja Tartumaa Tervisespordikeskuse arendamisse, et tagada kõrgel tasemel treeningtingimused meie sportlastele Eestis.

 Jätkatakse Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist. Toetatakse ka võistlusi, mis on laiemalt Eestile olulised ja omavad olulist majanduslikku ning sotsiaalmajanduslikku mõju.

 Jätkatakse puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonide võimaluste parandamisega, et kaasata rohkem puuetega inimesi liikumisharrastusse ja võimaldada parimatel sportlastel tegeleda tippspordiga. Lisaks töötatakse üheskoos partneritega selle nimel, et Riigikantselei poolt tellitud ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande ettepanekuid võimalikult suures mahus ellu viia.

13

Tegevus 1.2. Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine

Eesmärk: tagatud on ausat sporti ja sporditurvalisust toetav keskkond

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (viimane algtase)

Sihttase 1

(2026)

Sihttase 2

(2027)

Sihttase 3 (2028)

Sihttase 4 (2029)

Kokkuleppemängudes osalemine ja teadlikkus teiste osalemisest Allikas: kokkuleppemängude leviku uuring

7,5% (2025)

Ei mõõdeta

Ei mõõdeta

≤ 9%

Ei mõõdeta

Kokkuleppemängude teemal koolitatus ja hoiakud kokkuleppemängude kohta* Allikas: kokkuleppemängude leviku uuring

59% (2025)

Ei mõõdeta

Ei mõõdeta

80% Ei mõõdeta

Dopingu kasutamine ja

teadlikkus teiste

kasutamise kohta

viimase 4 aasta jooksul

Allikas: dopingu

kasutamise leviku uuring

4%

(2023)

Ei

mõõdeta

≤ 4% Ei mõõdeta Ei mõõdeta

Antidopingualane

koolitatus ja hoiakud

dopingu kasutamise

kohta**

Allikas: dopingu

kasutamise leviku uuring

60,1%

(2023)

Ei

mõõdeta

75% Ei mõõdeta Ei mõõdeta

* näitaja koosneb kokkuleppemängude uuringu raames küsitletud sihtrühma koolitatuse protsendist, küsitletu seas valitseva hoiaku, et kokkuleppemängud ei ole ühelgi juhul õigustatud, protsendist ning küsitletud neile või kellelegi teisele tehtud kokkuleppemängu pakkumisest teavitamise valmiduse protsendist.

** näitaja koosneb uuringu raames dopingu kasutamist õigustavate väidetega üldse mitte nõus olevate sihtrühma

liikmete, sihtrühma koolitatusest viimase 4 aasta jooksul ning sihtrühma valmisolekut teavitada neile

dopingukasutamise pakkumise tegemisest.

14

Tegevuse kirjeldus

Tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) tegevust. EADSE põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa:

1. dopingu kasutamise ennetamisele; 2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; 3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; 4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; 5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. Nimetatud valdkondi reguleerivad mitmed konventsioonid, millega Eesti on liitunud. Kultuuriministeeriumi peamine roll on antud konventsioonide töörühmades Eesti huvide kaitsmine ja siseriiklikult konventsioonide põhimõtete ning kohustuste täitmise tagamine.

Kokkuleppemängude vastases võitluses juhinduvad riigid Euroopa Nõukogu konventsioonist spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta. Eesti allkirjastas konventsiooni 2016. aastal, kuid ei ole seda veel ratifitseerinud. Küll aga on Eesti liitunud nn Kopenhaageni grupiga, mis on kokkuleppemängude vastase võitluse riiklike platvormide ühine mitteametlik töörühm. Väärkohtlemise vastases võitluses spordi valdkonnas eraldiseisvat rahvusvahelist lepingut ei ole. Spordivaldkond lähtub oma tegevustes laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlevast Euroopa Nõukogu konventsioonist, Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonist, ÜRO lapse õiguste konventsioonist ning Eestis kehtivatest õigusaktidest ja regulatsioonidest.

Ennetamaks kokkuleppemänge, väärkohtlemist ja teisi spordieetikaga seotud küsimusi võeti 2024. aastal sarnaselt dopinguvastastele reeglitele vastu kogu spordivaldkonnale kehtivad spordieetika reeglid. Eesti spordieetika reeglid aitavad tagada Eesti spordis ühtse raamistiku spordieetika tagamisel ning rikkumiste, nt väärkohtlemise, kokkuleppemängude või hea juhtimistava rikkumiste, menetlemisel Reeglid rakenduvad 1. juunist 2026, mistõttu 2026 tuleb tagada, et EADSE valmisolek spordiorganisatsioonide toetamiseks nende reeglite jõustamisel ning spordivaldkonna kurssi viimine. Muuhulgas tuleb koostöös EADSE’ga tuvastada, missugused kompetentsid peaksid reeglite jõustumiseks olema tugevdatud, nt uurimisvõimekus, k.a. juristikompetents, või koolitus.

2025. aastal viidi läbi ka kokkuleppemängude leviku kordusuuring. Uuringu tulemused näitavad, et 2022. aastast alates, millal sarnane uuring ainult Eestis läbi viidi, on tehtud edusamme kokkuleppemängude vastases võitluses koolitatuse osas, kuna sihtrühmast on vastava koolituse saanud ligi 40% küsitletutest - 2022. aastal oli vastav näitaja kaks korda väiksem. Paraku ei ole koolitatuse tõus avaldanud mõju hoiakutes, mille näitajad on sarnased võrreldes 2022. aasta küsitlusega. Kokkuleppemängudes osalenute, selleks ettepaneku saanud või teistest kokkuleppemängudes osalenutest teadlikud olijate näitajad on sarnased võrreldes 2022. Aastaga. Kokkuvõttes, kui kokkuleppemängudes osalemine ja teadlikkus teiste osalemisest (7,5%) täidab 2025. aastaks seatud eesmärgi (≤ 9% ), siis mõõdiku “kokkuleppemängude teemal koolitatus ja hoiakud kokkuleppemängude kohta” tulemus (59%) ei täida seatud eesmärki (70%). Mõõdik küll tõusis tänu kahekordsele koolitatuse tõusule, kuid suures plaanis see sihtrühma hoiakuid ei muutnud. Järgnevalt tuleks süvitsi analüüsida, et kuidas jõuda veelgi paremini sihtrühmani ning kuidas mõjutada sihtrühma hoiakuid kokkuleppemängude osas, eriti seoses valmisolekuga kokkuleppemängudest teavitada.

15

Arenguvajadused

 EADSE asutamisest alates on järjest erinevaid võimekusi, nt uurimisvõimekus ja koolitussüsteem arendatud, kuid viimaste aastate väärkohtlemise juhtumid on tõstatanud vajaduse järgnevatel aastatel uurimisvõimekuse tugevdamiseks, kas läbi täiendava uurija palkamise või õigusliku toe välja arendamise. Lisaks võib tekkida vajadus pakkuda ohvritele hingelist tuge, millele tuleks senisest süsteemsemalt läheneda. Seetõttu võib EADSE vajada senisest suuremat rahalist toetust. 2026. aastast tõstetakse Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus tegevustoetust 150 000 euro võrra 501 000 euroni aastas, et tagada asutuse uurimis- ja juriidiline võimekus seoses spordieetika reeglite jõustumise ja Spordikohtu loomisega.

Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:

 EADSE arendab uurimisvõimekust, sh „tarka testimist“

 väärkohtlemise valdkonnas töötab väärkohtlemise ohvritele toepakkumiseks välja süsteemse lähenemise.

 Eesti allkirjastas Euroopa Nõukogu konventsiooni spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta 2016. aastal, kuid ei ole veel seda ratifitseerinud. Lähtudes Euroopa Liidu (EL) aluslepingutest peab oma liikmesriikidele konventsiooni ratifitseerimise loa andma EL, kuid protsess on jäänud seisma ühe EL-i liikmesriigi vastuseisu tõttu. Siiski on võimalik, et 2026.–2029. aastatel EL loa annab, misjärel tuleb Eestil Euroopa Nõukogu konventsiooni spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta ratifitseerimisprotsessiga edasi liikuda.

 Väärkohtlemise, kokkuleppemängude ja dopingu ja teiste spordieetika valdkonnas uuringute regulaarne läbiviimine.

Meede 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine

Eesmärk: liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (viimane teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2026)

Sihttase 2 (2027)

Sihttase 3 (2028)

Sihttase 4 (2029)

Liikumisharrastusega regulaarselt (4 või enam korda nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal, % 16–64 vanusegrupist

Allikas: Tervise Arengu Instituut

17,7

(2024)

25 Ei mõõdeta 27 Ei mõõdeta

Tegevus 2.1 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine

Eesmärk: liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud.

Tegevuse mõõdikud

16

Mõõdiku nimi

Algtase

(viiman

e

teadaol

ev tase)

Sihttase

1

(2026)

Sihttase

2

(2027)

Sihttase

3

(2028)

Sihttase

4

(2029)

Maakonna spordiliitude liikumisharrastusürituste osaluskordade % elanikkonnast (va Tallinn)

Allikas: Kultuuriministeerium

15,5

(2024)

19 20 21 22

Liikumisharrastusega tegelemine 2

või enam korda nädalas

vanusegrupis 55-64a, %

Allikas: Tervise Arengu Instituut

33,6

(2024)

48 Ei

mõõdeta

54 Ei

mõõdeta

11-15 aastased, kes

on 5 või enamal

päeval nädalas

vähemalt üks tund

mõõdukalt kehaliselt

aktiivsed, %

Allikas: Tervise

Arengu Instituut

11-

aastased

49,9

(2022)

57 Ei

mõõdeta

Ei

mõõdeta

Ei

mõõdeta

13-

aastased

39,3

(2022)

50 Ei

mõõdeta

Ei

mõõdeta

Ei

mõõdeta

15-

aastased

36,7

(2022)

47 Ei

mõõdeta

Ei

mõõdeta

Ei

mõõdeta

Tegevuse kirjeldus

Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisel on organiseeritud liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi (spordialaliidud/spordiklubid) arendamine ning sporditaristu ja sportimiseks/liikumisharrastuseks soodsa õigusruumi loomine. Tegevuse raames rakendatakse regionaalsete tervisespordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade võrgustiku arendamist. Poliitikakujundamises edendatakse inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisega seotud valdkondade vahelist koostööd ning puuetega inimeste suuremat kaasatust liikumisharrastusse. 2022. aastal asutati Eesti Olümpiakomitee poolt SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mis on riigi peamine partner liikumisharrastuse valdkonna edendamisel. Kompetentsikeskus panustab läbi koordineerivate, koolitus-, teadus- ja kommunikatsioonialaste tegevuste inimeste liikumisaktiivsuse tõusu.

Arenguvajadused

Kultuuriministeeriumi ülesanne on tagada elanikele võimalikult head tingimused organiseeritud liikumisharrastusega tegelemiseks, mis on üks oluline osa elanikkonna liikumisaktiivsuse suurendamisest. Eesti inimeste liikumisaktiivsuse suurendamiseks on vajalik tõhus valdkondade ülene koostöö, et aidata erinevate valdkondade tegevused omavahel kooskõlla viia ning seeläbi võimaldada terviklikumat ning efektiivsemat lähenemist liikumisaktiivsuse probleemi lahendamisel. Oluline on ellu viia ja edasi arendada 2022. aasta sügisel koos Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga alustatud ühist liikumisaktiivsuse

17

tegevuskava, millega 2025. aastal liitusid ka Kliimaministeerium ja Kaitseministeerium.

Eesti Kultuurkapitali rahalised vahendid oleks vaja vabastada liikumisharrastuse ja teiste projektipõhiste liikumis- ja sporditegevuste jaoks, et kujundada Eesti Kultuurkapitalist peamine fond, mille kaudu rahastab riik liikumisharrastuse projektipõhiseid üritusi, rohujuuretasandi sporti jt samasisulisi projekte. Praegune probleem on tippspordi püsirahastuse suur osakaal (ligikaudu 1,2 mln eurot) Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali eelarvest.

Oluline on panustada senisest tugevamalt koolilaste kehalise aktiivsuse edendamisse. Laste kehaline aktiivsus on madal nii koolipäeva jooksul kui ka nädalavahetustel. 2021. aastal Eesti Olümpiakomitee poolt käivitatud “Sport Koolis” projekti eesmärgiks on tekitada esimese kooliastme lastes huvi sportimise vastu läbi selle, et nad saavad koolipäeva raames erinevaid spordialasid katsetada. Projekt on koolide ja lastevanemate poolt väga hästi vastu võetud, kuid piiratud vahendite tõttu on sellega liitunud vaid 43 kooli (2024/25 õppeaastal). 2024. aastal viidi läbi küsitlus, mis näitas, et projektis osalenud laste vanemad, koolid ja treenerid on sellega väga rahul. Lähiaastatel on vaja lisavahendeid, et jätkata regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetusmeetmega. 2023. aastal ühekordse meetme, mahuga 3 miljonit, raames läbiviidud taotlusvooru esitati 19 taotlust ning rahastati 7 projekti. Samas on teada, et osad olme- ja teenindushoone rajamisest huvitatud regionaalsed tervisespordikeskused jätsid eelarve kitsikuse tõttu taotluse esitamata.

Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused

 Koostöös kohalike omavalitsustega jätkub maakondade spordiliitude kui kohaliku tasandi liikumisharrastuse eest vastutavate organisatsioonide arendamine ja võimestamine. Kultuuriministeerium panustab tegevustoetuste kaudu koostöös kohalike omavalitsustega maakondade spordiliitude tegevusse, kes pakuvad teenuseid kohalikule elanikkonnale.

 Jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamine perioodil 2026-2029, mille raames toetatakse kuni kahte tervisespordikeskust igas maakonnas.

 Liikumisharrastuse valdkonna juhtimise tõhustamine ja koostöö parendamine spordiorganisatsioonide ning kohalike omavalitsustega. Selleks loodi 2022. aastal Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, kelle tööd Kultuuriministeerium igakülgselt toetab. Pärast edukat liikumisaasta vedamist 2023. aastal on kompetentsikeskuse ülesandeks mh edendada rahvusvahelist koostööd läbi Erasmus+ projektide; kohalike omavalitsuste toetamine läbi pallikastide projekti ja tööriistakasti väljatöötamise; liikumisaktiivsuse toetamine läbi teadusalase tegevuse; inimeste teadlikkuse tõstmine läbi kommunikatsioonitegevuste.

 Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium jätkavad ühise liikumisaktiivsuse tegevuskava elluviimist. Tegevuskava, mis alates 2024.a suvest on kõikidele nähtav ka veebis (www.liigume.ee/tegevuskava), sätestab konkreetsed tegevused kolme ministeeriumi valitsemisalas ja aitab kaasa liikumisaktiivsuse tõusule Eestis. 2025. aastal liitusid tegevuskavaga ka Kliimaministeerium ja Kaitseministeerium. Lähitulevikus on eesmärk kaasata oma tegevustega järgmisi ministeeriume koos nende haldusaladega.

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Planeerimistasand Eesmärk

Spordiprogramm

Meede 1. Saavutusspordi edendamine

Tegevus 1.1. Saavutusspordi toetamine ja arendamine

Teenus: Spordiorganisatsioonide ja taristu toetamine

Sportlastele ja spordiorganisatsioonidele on loodud tingimused saavutusspordiga tegelemiseks.

Teenus: Tunnustamine ja toetamine Sportlaste, sporditegelaste ja treenerite saavutuste ja tulemusliku tegevuse esiletõstmine ning tunnustamine.

Teenus: Spordimeditsiini toetamine Tegutseb spordimeditsiini kompetentsikeskus ja spordimeditsiinilised teenused on sportlastele kättesaadavad.

Teenus: Spordiinfo kogumise ja arendustegevuste toetamine

Tagatud on sporditegevuse korraldamiseks ning juhtimiseks vajalik spordistatistika ja analüüs; treenerite ja sporditöötajate koolitussüsteemi ning treenerite kutsesüsteemi toimimine.

Tegevus 1.2. Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine

Teenus: Teenus: Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine

Dopinguvaba aus sport ja liikumisharrastus; turvaline osalemine spordivõistlustel nii sportlasena kui pealtvaatajana.

Meede 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine

Tegevus 2.1 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine

Teenus: Organiseeritud liikumisharrastuse toetamine

Liikumisharrastuse edendamine partnerorganisatsioonide tegevuste ja liikumist soodustava taristu arendamise kaudu.

19

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Programmi rahastamiskava Eelarve

2026 2027 2028 2029

Programmi kulud 51 344 143 47 731 314 47 552 764 47 552 924

Saavutusspordi edendamine 48 024 769 44 547 018 44 596 418 44 716 868

Saavutusspordi toetamine ja arendamine

47 523 769 44 046 018 44 095 418 44 215 868

Spordiorganisatsioonide ja taristu toetamine

46 343 667 42 849 288 42 898 688 43 019 138

Spordimeditsiini toetamine 168 912 165 240 165 240 165 240

Tunnustamine ja toetamine 352 100 372 400 372 400 372 400

Spordiinfo kogumise ja arendustegevuste toetamine

659 090 659 090 659 090 659 090

Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine

501 000 501 000 501 000 501 000

Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine

501 000 501 000 501 000 501 000

Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine

3 319 374 3 184 296 2 956 346 2 836 056

Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine

3 319 374 3 184 296 2 956 346 2 836 056

Organiseeritud liikumisharrastuse toetamine

3 319 374 3 184 296 2 956 346 2 836 056