Vastus nõustamispäringule

Teie 29.01.2026
Meie 10.02.2026



Lugupeetud Kairi Puhasorg


AS Tallinna Sadam nimel esitatud nõustamispäringus palusite selgitada mitme pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel alla lihthanke piirmäära jääva eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimiseks läbiviidavas minikonkursis võrgustikusektori hankija tehtud otsusest pakkujate teavitamisele kehtivaid nõudeid vastavalt riigihangete seaduse (RHS) § 30 lg-le 11.

Esmalt selgitame, et Rahandusministeerium ei osuta nõustamisfunktsiooni täitmisel õigusabiteenust, so ei anna õiguslikku hinnangut konkreetse riigihanke menetlusega seotud üksikjuhtumile ja seda käsitletavatele asjaoludele. RHS-i rakendamise nõustajana (RHS § 180 p 2) ning RHS-i eelnõu väljatöötajana (MSVS § 3) piirdub Rahandusministeeriumile usaldatud kompetents päringuga seonduva RHS-i paragrahvi, lõike või punkti sisu ja tähenduse selgitamisega. Tegemist on abstraktse õigustõlgendusega, mis ei hõlma ega võimaldagi Rahandusministeeriumil anda nõustamisfunktsiooni täitmisel konkreetse juhtumi tehiolude pinnalt õiguslike ja siduvaid soovitusi. Seetõttu ei anna me käesoleva nõustamisvastusega hinnangut nõustamispäringus viidatud tehioludele ning sellega seotud hankija toimingutele.

RHS § 30 lg 11 sätestab, et hankija võib teha hankelepingu sõlmimise otsuse ja esitada igale raamlepingu osapooleks olevale pakkujale selle otsuse kohta teate, milles sisalduvad väljavalitud pakkuja või pakkujate nimed ja väljavalituks mitteosutunud pakkujale esitatavas teates lisaks väljavalitud pakkumust iseloomustavad andmed ja eelised teate saaja pakkumusega võrreldes. Teade esitatakse arvestusega, et hankelepingu sõlmimisele eelneb 7-päevane ooteaeg teate esitamisest arvates. Vastavalt RHS § 31 lg-le 1 on raamlepingu alusel sõlmitud hankeleping tühine, kui hankija on hankelepingu sõlmimisel rikkunud § 30 lg-s 9 sätestatud minikonkursi tingimusi, välja arvatud juhul, kui hankija on kohaldanud § 30 lg-s 11 sätestatut. RHS § 47 lg 1 p 11 järgi peab hankija esitama otsuse tegemise ajal riigihankes osalevale ettevõtjale 3 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate muu hulgas § 30 lg-s 11 nimetatud hankelepingu sõlmimise otsuse kohta. RHS § 47 lg 4 p 3 täpsustab, et koos eelnimetatud teatega esitab hankija vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed ja need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes. Seejuures jätab hankija esitamata teabe, mille avaldamine takistaks õigusaktide täitmist, oleks vastuolus avaliku huviga, rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks konkurentsi (RHS § 47 lg 5). Kui hankija otsusele järgneb hankelepingu sõlmimine, lisab hankija otsuse kohta esitatavale teatele märke ooteaja pikkuse kohta, mille jooksul hankija ei või hankelepingut sõlmida (RHS § 47 lg 4¹).

Osundatud sätetest johtuvalt on RHS § 30 lg 11 eesmärgiks anda hankijale võimalus tagada endale hankelepingu sõlmimisel õiguskindlus, vältides minikonkursi teel sõlmitud hankelepingu suhtes tühisuse tuvastamise riski. Hankija ei ole kohustatud minikonkursis hankelepingu sõlmimise otsust tegema ja ooteaega kohaldama (vt ka RHS § 120 lg 3). Raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise kohta otsuse tegemine ja selle teate edastamine raamlepingu pooleks olevatele pakkujatele on hankija õigus, mitte kohustus. RHS § 30 lg-t 11 saab kohaldada üksnes juhul, kui hankeleping sõlmitakse viisil, mis hõlmab ka minikonkursi korraldamist – kui hankija sõlmib hankelepingu RHS § 30 lg 6 p-s 1 nimetatud viisil, st raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, minikonkurssi korraldamata, siis hankelepingu sõlmimise otsust RHS § 30 lg 11 tähenduses ei tehta (vt VAKO 21.05.2018, nr 61-18/192746, p 28). RHS § 30 lg 11, § 31 lg 1 ja § 120 lg 3 koosmõjus on hankijal võimalik pärast konkreetse ettevõtja väljavalimist toimida raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu sõlmimiseks kahel viisil: i) esimene viis on hankelepingu sõlmimine ilma täiendavaid formaalsusi läbimata, sh vormistamata otsust hankelepingu sõlmimise kohta, mis on ajaefektiivsem – RHS § 120 lg 3 kohaselt ei pea hankija kohaldama ooteaega –, ent säilib risk, et sõlmitava hankelepingu suhtes saab hiljem esitada tühisuse tuvastamise nõude RHS § 31 lg 1 ja § 185 lg 4 p 6 alusel; ii) teine viis on teha RHS § 30 lg 11 alusel hankelepingu sõlmimise otsus, esitada teade selle otsuse kohta kõikidele raamlepingu osapooltele ja kohaldada enne hankelepingu sõlmimist 7 kalendripäeva pikkust ooteaega, mis on küll ajamahukam, ent RHS § 31 lg 1 kohaselt ei saa ooteaja kohaldamisel hilisemalt esitada hankelepingu tühisuse tuvastamise nõuet (vt VAKO 21.05.2018, nr 61-18/192746, p 28). Seega on hankijal õigus sõlmida raamlepingu alusel hankeleping nii ooteaega rakendades kui ka ilma ooteaega rakendamata ning kui hankija on ooteaega rakendanud, ei ole hanke­leping tühine, isegi kui minikonkursi korraldamisel rikuti menetlusnõudeid (vt RHS-i eelnõu, 450 SE I, seletuskiri, lk 52). Kui hankija pole teinud RHS § 30 lg-s 11 nimetatud otsust, siis kuuluvad kohaldamisele riigihanke korraldamise üldpõhimõtted (RHS § 3), millest lähtudes hankija võiks avaldada teistele pakkujatele teabe sellest, kes osutus edukaks ja eduka pakkumuse eelised võrreldes teabenõude esitajaga, kuid vorminõudeid selleks RHS ette ei näe (vt Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud korduma kippuvad küsimused 01.09.2017 jõustunud RHS kohta, koostatud 15.10.2017, täiendatud viimati 03.12.2024 (KKK), lk 74, vastus küsimusele nr 6, ja lk 71, vastus küsimusele nr 2).

Õiguskirjanduses on rõhutatud, et RHS § 30 lg 11 kohane teade ei pea sisaldama kõikide raamlepingu osapoolte esitatud pakkumuste ja väljavalitud pakkumuse erisusi (st väljavalitud pakkumuse eeliseid kõikide teiste pakkumuste ees), vaid ainult põhjendusi nende eeliste kohta, mis olid väljavalitud pakkumisel, võrreldes teate saaja pakkumusega (vt E.-A. Roosik, E. Pallo. RHS § 30 komm 39 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). RHS § 30 lg 11 sarnaneb nõutud andmete mahult § 47 lg 4 p-ga 3, mistõttu selle sisu ja eesmärgi lahti mõtestamisel võib olla asjakohane arvestada ka RHS § 47 lg 4 p 3 kohaldamispraktikat. RHS § 47 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kohase teavitamise eesmärgiks on tagada ettevõtjale efektiivse õiguskaitse kasutamine – võimalus mõista ja otsustada, kas hankija otsus rikub tema õigusi, ning sellekohase soovi korral vastav otsus tähtaegselt vaidlustada. Pakkujatel on eelduslikult võrdväärne huvi ja õigus edukat (väljavalitud) pakkumust iseloomustavate andmete saamise ning oma vaidlustamisvõimaluste ja -perspektiivi väljaselgitamise vastu sõltumata sellest, kas konkreetses riigihanke menetluses on pakkumuste vastavuse kontrollimine või edukaks tunnistamise otsuse vastuvõtmine kohustuslik või mitte. Põhjenduste esitamise kohustus ei ole piiritletud formaalselt ja kitsalt vaid edukaks tunnistatud pakkumuse ja edukaks tunnistatud pakkuja kohta andmete esitamisega, vaid põhjendused ja info tuleb esitada sellise ettevõtja ja tema poolt esitatud pakkumuse eeliste kohta, kellega hankija on otsustanud hanke- või raamlepingu sõlmida muu otsuse kui edukaks tunnistamisega – nt hankelepingu sõlmimise otsus, ideekonkursi võitja valimise otsus (vt lähemalt koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu riigihanke direktiividele tugineva argumentatsiooniga: D. Minumets. RHS § 47 komm-d 17-19 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). Oluline erinevus võrreldes enne 01.09.2017 kehtinud seadusega seisneb selles, et kehtiva regulatsiooni kohaselt peab hankija esitama andmed eduka pakkumuse eeliste kohta mitte teiste pakkujate taotluse alusel, vaid vaikimisi kõigile asjaomastele pakkujatele. Seadusandja on leidnud, et nõutavad põhjendused peavad hankijal olemas olema juba vastava otsuse tegemise ajal, mistõttu pole põhjendatud nende esitamine alles pakkuja taotlusel (vt RHS-i eelnõu, 450 SE I, seletuskiri, lk 59).

Mida mõista väljavalitud pakkumust iseloomustavate andmete ja eeliste all – see sõltub konkreetse riigihanke menetluse asjaoludest (vt TlnRKm 16.01.2020, nr 3-19-2312, p 20). Näiteks on Riigikohus leidnud, et on piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtub, millistele alustele hankija otsustused tuginevad (vt RKHKo 28.11.2012, nr 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised põhjendused võivad küll olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, kuid vaidluse korral saab hankija otsuse põhjendusi (vaidlustus- ja) kohtumenetluses täpsustada. Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused. Kui hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta (vt RKHKo 11.12.2020, nr 3-20-1198, p 21). Tartu Ringkonnakohus on sedastanud, et RHS § 47 lg 4 p 3 eesmärgiks on teavitada pakkujat põhjustest, miks tema pakkumus edukaks ei osutunud. Teade ei vasta RHS § 47 lg 4 p-le 3, kui see ei sisalda eduka pakkumuse maksimaalset punktisummat ega pakkumuse eri kriteeriumidele omistatud punkte, mistõttu on teate alusel eduka pakkumuse eeliste väljaselgitamine täiendavat päringut tegemata keeruline (vt TrtRnKm 20.03.2025, nr 3-24-3370, p-d 24 ja 28).

VAKO praktika järgi ei ole RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud andmete esitamise kohustuse rikkumine eraldiseisvalt vaidlustatav, kuid vaidlustuse esitamise tähtaja kulgema hakkamine on seotud mitte pelgalt hankija otsuse resolutsioonist teatamisega, vaid RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud kohustuse nõuetekohase täitmisega. Euroopa Kohtu praktikast (C-406/08, Uniplex, p-d 25-35) tulenevalt ei hakka otsuse vaidlustamise tähtaeg kulgema enne, kui pakkujat on teavitatud põhjustest, mis viisid teatava sisuga otsuse vastuvõtmiseni. Asjaolust, et pakkuja on teadlik hankija otsuse üldsisust (nt pakkuja konkurendi pakkumus on edukaks tunnistatud), ei tulene veel iseenesest seda, et asjaomast otsust on võimalik tõhusalt vaidlustada. Sellise teabe alusel ei saa pakkuja väita, et võis esineda õigusvastane käitumine, mille peale saab esitada kaebuse (vt VAKO 31.10.2018, nr 219-18/200962, p-d 7-8 ja 12).

Nõustamispäringus käsitletud asjaolude kontekstis aga ei pruugi RHS § 30 lg-l 11 olla antud juhtumil õiguspraktilist tähendust. Nagu eelnevalt selgitasime, siis RHS § 30 lg-s 11 sätestatud regulatsiooni eesmärgiks on anda hankijale võimalus vältida hankelepingu tühisuse tuvastamise riski vabatahtlikult hankelepingu sõlmimise otsuse vormistamise, asjakohase teate ja ooteaja kohaldamise kaudu. Antud juhul aga näib, et hankelepingu tühisuse tuvastamine on välistatud olenemata sellest, kas hankija järgib RHS § 30 lg-t 11 või mitte. Esiteks nähtub nõustamispäringust, et minikonkursis sõlmitava hankelepingu maksumus jääb alla lihthanke piirmäära. RHS § 31 lg 2 kohaselt on raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu tühisusele sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel võimalik tugineda üksnes juhul, kui hankelepingu tühisus on tuvastatud vastavalt RHS-is sätestatule. Minikonkursis sõlmitava hankelepingu vaidlustamise sätet (RHS § 185 lg 4 p 6) aga ei kohaldata juhul, kui sõlmitud hankelepingu maksumus on alla riigihanke piirmäära (vt RHS § 185 lg 5). Teiseks on tõenäoliselt tegemist võrgustikusektori hankija poolt võrgustikusektoris tegutsemisel sõlmitud raamlepinguga. Tulenevalt võrgustikusektori erisustest ei kohaldata sellistele raamlepingutele RHS §-s 31 sätestatut tervikuna (vt RHS § 167 lg 2). Seega puudub võrgustikusektori hankija jaoks RHS § 30 lg 11 kohaldamisel eelnevalt kirjeldatud kasu, mis õigustaks hankelepingu sõlmimisega kaasnevat pikemat ajakulu.

Kuivõrd Rahandusministeeriumi nõustamine piirdub RHS-i abstraktse õigustõlgendusega ning kõik asjas tähtsust omavad asjaolud on teada hankijale endale, peab hankija tegema riigihanke menetlust puudutavad otsustused ja toimingud iseseisvalt.

Vastus on antud Teie päringus märgitust lähtudes.

Lugupidamisega

Mihhail Antonov
Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond
Rahandusministeerium
tel 5885 1448
[email protected]
https://www.fin.ee | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee
_________________________________________________________________________________________________

Selgitus: Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna pädevuses on anda õigusalaseid selgitusi, st selgitada riigihangete seaduse konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike või konkreetse punkti sisu ja tähendust. Rahandusministeerium ei paku õigusabi teenust, st teenust, kus antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna poolt nõustamistegevuse raames antud õigusalane selgitus ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik. Rahandusministeeriumi pädevusse ei kuulu õigusvaidluste lahendamine, sest õigust mõistab Eesti Vabariigis üksnes kohus.

Teie päringu sisu oli järgmine:
 

29.01.2026 20:40 - Kairi Puhasorg kirjutas:

---

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.