Ettepanekute edastamine

Eesti Kindlustusseltside Liit, registrikood 80007648 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Tel 667 1800, [email protected], www.eksl.ee

Sotsiaalministeerium [email protected] [email protected] [email protected]

Meie 10.02.2026 nr 1292

TERVISHOIUTEENUSTE KORRALDAMISE SEADUSE MUUTMISE JA SELLEGA SEONDUVALT

TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU

Lugupeetud proua Joller

Sotsiaalministeerium on koostanud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Eelnõuga muudetakse

liikluskindlustuse seadust ja eelnõul on selge puutumus kindlustustegevusega. Täname võimaluse eest

esitada arvamus eelnõu kohta. Alljärgnevalt esitame oma ettepanekud ja tähelepanekud seoses eelnõuga:

Tervise infosüsteemi andmete töötlemise eesmärgi täiendamine

Eelnõuga muudetakse TTKS § 591 ning täiendatakse aluseid, millistel eesmärkidel tervise infosüsteemis

andmeid töödeldakse. IKÜM näeb ette eesmärgipärasuse piirangu – isikuandmeid kogutakse täpselt ja

selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende

eesmärkidega vastuolus (art 5 lg 1 p a). Olukorras, kus andmetöötlus toimub muul eesmärgil kui see,

milleks isikuandmeid algselt koguti, ning kui selliseks andmetöötluseks ei ole andmesubjekti nõusolekut

ega seadusest tulenevat kohustust või õigust, tuleb hinnata andmetöötluse eesmärgipärasust. Uuel

eesmärgil töötlemise lubatavust ei ole vaja eraldi hinnata, kui see põhineb isiku nõusolekul või kehtival

õigusel (IKÜM art 6 lg 4). Muudel juhtudel tuleb läbi viia eesmärkide kooskõla analüüs (purpose

compatibility assessment), võttes arvesse IKÜM art 6 lg 4 punktides a–e sätestatud tingimusi.

Eelnõuga laiendatakse terviseandmete töötlemise eesmärki muu hulgas vaktsiinikahjude hüvitamisele.

Samas ei ole andmetöötluse eesmärgina välja toodud tervise kahjustamise ja surma põhjustamisega

seotud kahjude hüvitamist, mis puudutab eelkõige liikluskindlustust ja patsiendikindlustust, kuigi eelnõuga

reguleeritakse tervise infosüsteemi andmete töötlemist liikluskindlustuses (vt eelnõu § 4).

Meie hinnangul ei ole kindlustusvormide ja -liikide eristamine põhjendatud. Ei ole arusaadav, miks

sundkindlustust eristatakse kohustuslikust kindlustusest (VÕS § 422¹) ning üht sundkindlustust teisest

sundkindlustusest. Juhime tähelepanu, et liikluskindlustus on nii kohustuslik vastutuskindlustus kui ka

sundkindlustus (vt LKindlS § 1) ning liikluskindlustus ja tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik

vastutuskindlustus (edaspidi patsiendikindlustus) on samuti sätestatud avalikes huvides ning neid tuleb

käsitleda riigi sotsiaalsüsteemi osana.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu sätet, millega muudetakse TTKS § 591 lg 1 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 591. Tervise infosüsteem

(1) Tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid järgmistel eesmärkidel:

- 2 -

3) ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, tervishoiuteenuste korraldamine, tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ning tervise kahjustamisest ja surma põhjustamisest tekkinud kahjude ning vaktsiinikahjude hüvitamine;“

Liikluskindlustuse seaduse muutmine

Juhime tähelepanu, et eelnõuga kavandatud andmekoosseis on väiksem kui see, mida Tervisekassa

praegu liikluskindlustuse registrisse edastab. Meile teadaolevalt on Eesti Liikluskindlustuse Fond sellele

eelnõu menetluses viidanud. Samuti on eksitav LKindlS § 75 lg 3³ sissejuhatav lause, mis võimaldab

tõlgendust, nagu saaks liikluskindlustuse kindlustusandja tervise infosüsteemist üksnes lõikes 7³ nimetatud

andmeid. Kindlustusandja õiguse töödelda terviseandmeid määratlevad KindlTS § 218 lg 2 ja § 219 lg 1

ning tervise infosüsteem on andmekogu, milles terviseandmeid töödeldakse. Praktikas realiseerub

kindlustusandja õigus muudel andmete saamiseks tervishoiuteenuse osutaja ja/või perearstisüsteemi

kaudu.

Teeme ettepaneku LKindlS § 75 lõige 73 sõnastada järgmiselt:

§ 4. Liikluskindlustuse seaduse muutmine Liikluskindlustuse seaduse § 75 täiendatakse lõikega 73 järgmises sõnastuses: „(73) Kindlustusandjal on õigus saada tervise infosüsteemist läbi liikluskindlustuse registri juurdepääs kindlustusandja poolt hüvitatava kahju olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks järgmisitele andmeidtele: 1) isiku raviarve andmed; 2) töövõimetuslehe andmed; 3) retsepti andmed; 4) meditsiiniseadme kaardi andmed.“.

Vastavalt tuleb täiendada ka LKindlS § 75 lõiget 8.

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine

Nii liikluskindlustuse seadus kui ka tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustuse seadus on

sätestatud avalikes huvides ja mõlema eesmärk on kindlustusjuhtumi korras kaitsta kahjustatud isikut (nn

„kaitsefunktsioon“) ja teisalt vabastada kindlustatud (sõiduki juht või tervishoiuteenuse osutaja) kahju

hüvitamisest (nn „vabastamise funktsioon“). Mõlemad on käsitatavad riigi sotsiaalsüsteemi osana.

Patsiendikindlustuse regulatsioon tervise kahjustamisest ja surma põhjustamisest tuleneva kahju osas

põhineb sisuliselt liikluskindlustuse seadusel. Sellest hoolimata on liikluskindlustuse kindlustusandjal

ulatuslikumad õigused tervise infosüsteemi ja Töötukassa andmekogu andmete saamiseks kui

patsiendikindlustuse kindlustusandjal, mis muudab patsiendikindlustuse kahjukäsitluse aeglasemaks ja

kulukamaks.

Meile teadaolevalt on kindlustusandja taotlenud Töötukassalt ja Tervisekassalt vajalikele andmetele

ligipääsu TOKVS § 21 lg 3, KindlTS § 219 lg 1 ja IKÜM art 6 lg 1 p e koos IKÜM art 9 lg 2 punkt b või c

alusel. KindlTS § 219 lõike 1 kohaselt on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus (nt tervisekassa,

töötukassa), tervishoiuteenuse osutaja või muu kolmas isik (nt tervise infosüsteemi vastutava töötleja)

kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed (sh terviseandmed) või võimaldama nendele

juurdepääsu, kui isikuandmed on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise

tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. Seega on kindlustusandjal kindlustusjuhtumi korral õigus kliendi

nõusolekuta nõuda kolmandalt isikult isikuandmeid või juurdepääsu võimaldamist isikuandmetele, mis on

kindlustusandjale “vajalikud” IKÜM art 5 lg 1 p c ning KindlTS §-de 218 ja 219 mõttes kindlustuslepingu

täitmise kohustuse või selle täitmise ulatuse kindlakstegemiseks või tagasinõuete esitamiseks. Kolmas isik

on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldama nendele juurdepääsu. Seda

kohustust on Riigikohus jaatanud lahendis 3-20-1449 (punkt 23.4).1 KindlTS näeb ette eraldi aluse ka

1 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-20-1449/54 . Samas lahendis on Riigikohus selgitanud, et KindlTS

§ 218 lg 2 ja 219 on kooskõlas IKÜM-ga: „KindlTS § 218 lg 2 p 2 sätestab, et terviseandmete töötlemine on mh lubatud, kui see on vajalik kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm või kui kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramine ning tagasinõuete esitamine eeldab andmete töötlemist andmesubjekti terviseseisundi või puude kohta. Kõnealune alus vastab sõltuva lt juhtumi asjaoludest IKÜM art 9 lg 2 p-dele f (töötlemine on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks) või g

- 3 -

isikuandmete töötlejate omavaheliseks andmete vahetuseks. Nii tuleneb KindlTS § 219 lg 1 p-st 1, et

riigiasutus on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldama nendele

juurdepääsu, kui isikuandmed, sealhulgas § 218 lg-s 2 (terviseandmed) nimetatud isikuandmed, on

kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete

esitamiseks.

Paraku on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala andmetöötlejad leidnud, et andmetele juurdepääsu

võimaldamiseks peaks eriseaduses olema liikluskindlustuse seadusega analoogiline säte ja justkui saaks

liikluskindlustuse seadusest tuleneda, et patsiendikindlustuses vastavat juurdepääsu pole. Kohtumistel on

Sotsiaalministeerium probleemi mõistnud ja lubanud probleemi lahendada. Meie arvates on probleem

kiireloomuline ja tuleks lahendada kõnealuse eelnõuga.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku TOKVS § 21 lõigetega 31, 3 2 ja 33, millega sätestatakse

kindlustusandja õigus saada nii tervise infosüsteemist kui ka Töötukassa andmekogust vajalikud andmed

kindlustusjuhtumi lahendamiseks.

„(31) Kindlustusandjal on läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi õigus saada tervise infosüsteemist

kindlustusandja poolt hüvitatava kahju olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks järgmisi andmeid:

1) isiku raviarve andmed;

2) töövõimetuslehe andmed;

3) retsepti andmed;

4) meditsiiniseadme kaardi andmed.“

„(32) Kindlustusandjal on õigus saada läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi töötukassa andmekogust

kindlustusandja töövõimetushüvitisega seotud täitmise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks

järgmisi andmeid:

1) töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva isiku andmed;

2) töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andmed;

3) töövõime hindamise otsuse andmed;

4) töövõime hindamise taotluse andmed;

5) määratud ja makstud töövõimetoetuse ning teisest riigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava

toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise andmed.

(33) Käesoleva paragrahvi lõike 32 punktis 2 nimetatud töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuses

sisalduvate töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud tervise infosüsteemi andmete töötlemise õigus

on arstiõppe läbinud isikul.“.

Kindlustusandja tervise infosüsteemile juurdepääsu võimaldamine

Praegu realiseerub kindlustusandja õigus tervise infosüsteemi andmete saamiseks tervishoiuteenuse

osutaja ja/või perearstisüsteemi kaudu, mis suurendab halduskoormust niigi ülekoormatud

tervishoiusüsteemis. Peame vajalikuks täpsustada seaduses, millises ulatuses ja viisil on kindlustusandjal

KindlTS § 219 alusel juurdepääs tervise infosüsteemile, tagades samal ajal IKÜM-is sätestatud vajalikkuse

ja minimaalsuse põhimõtete järgimise.

Teeme ettepaneku täiendada § 593 (Tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine) lõikega,

mis täpsustab, millises ulatuses ja viisil on kindlustusandjal KindlTS § 219 alusel juurdepääs tervise

infosüsteemile. Sarnaselt tänasele peaks kindlustusandja õigus andmeid saada teostuma läbi

tervishoiuteenuse osutaja ja või tervishoiutöötaja (arst-õppe läbinud isiku), kelle kindlustusandja on

kaasanud (ekspert, usaldusarst). Eeltoodu on vajalik selleks, et üksnes tervishoiuteenuse osutaja saab

hinnata milliste andmete töötlemine on vajalik. Niiviisi tagatakse IKÜM art 5 lg 1 p c koostoimes IKÜM art

6 lg 1 p-s c ning art 9 lg 2 p-des b, f ja g sätestatud „vajalikkuse“ kriteerium, st konkreetsete isikuandmete

(töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks).“

- 4 -

töötlemine peab olema „vajalik“ täitmise kohustuse olemasolu (s.o kindlustusjuhtumi, nt

patsiendikindlustuses tervishoiuteenuse osutamisel lepingu rikkumine (nt raviviga, § 8) ja kahju hüvitamise

ulatuse väljaselgitamiseks. Samuti tuleks täiendada TTKS § 41, et selgesõnaliselt lubada isikuandmete

töötlemine kindlustusjuhtumite lahendamiseks juhul, kui see eeldab meditsiinilisi eriteadmisi ja nendele

tuginevate järelduste tegemist.

Palume meie ettepanekuid eelnõu menetlemisel arvesse võtta. Oleme valmis vajadusel kohtuma ning oma seisukohti täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ Tuuli Pärenson juhatuse esimees

Martti Merila, 667 1809, [email protected]