Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Volmre 20 KÜ

[email protected]

/*Teie 05.02.2026 Meie 10.02.2026 nr 2.2-9/26/497-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses isikuandmete töötlemisega

korteriühistu (KÜ) tegevuses. Olete soovinud AKI seisukohta ja juhiseid seoses isikuandmete

töötlemisega KÜ-s ning AKI hinnangut Teie poolt esitatud küsimustele.

1. Kui korrektne on selline ligipääs teiste elanike isikuandmetele isikuandmete kaitse ja

privaatsuse seisukohast?

2. Milliseid ligipääsu- ja privaatsusseadeid peetakse Korto Pro-s korteriühistute puhul

tavapäraseks ja soovitatavaks?

3. Kas oleks mõistlik ja põhjendatud piirata ligipääsu nii, et elanike isikuandmed (telefon, e-

post jne) oleksid nähtavad ainult juhatusele (ja/või haldusfirmale), mitte kõigile elanikele?

4. Kui praegune seadistus võib tekitada õiguslikke või organisatsioonilisi riske, palume seda

kinnitada selges sõnastuses, et juhatus saaks elanikele arusaadavalt põhjendada, miks

ligipääs isikuandmetele piiratakse.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 punkti 1 alusel on isikuandmeteks igasugune teave

tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta. Seega on korteriomaniku nimi ja

e-posti aadress käsitletavad isikuandmetena. Kui korteri numbri järgi on võimalik kokku viia

konkreetne isik, kes seal korteris elab, on ka korteri number käsitletav isikuandmetena.

Isikuandmete töötlemine on IKÜM art 4 p 2 kohaselt igasugune toiming või toimingute kogum,

mida isikuandmetega tehakse. Nii kuulub isikuandmete töötlemise hulka muuhulgas ka

isikuandmete avaldamine.

AKI selgitab, et korteriühistus võib isikuandmete avaldamine olla sisesuhtes (KÜ liikmete vahel)

lubatud, kui jagatakse KÜ toimimiseks vajalikke andmeid. Nõusolek ei ole ainuke isikuandmete

töötlemise alus. Nii võib liikmete vahel ühistu veebikeskkonnas avaldada andmeid näiteks

õigustatud huvi (IKÜM art 6 lg 1 p f) alusel. Samas võib korteriühistus isikuandmeid töödelda

vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks ning seejuures peab tagama

selle, et andmete töötlemise eesmärk tagatakse isiku põhiõigusi võimalikult vähe riivavatel

meetmetel. Selleks peab andmetöötleja alati eelnevalt hindama, kas andmete töötlemine (sh

avaldamine) on eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik või on eesmärgi täitmisel võimalik piirduda

vähem riivavamate meetmetega.

Korteriühistute andmete töötlemise eriregulatsioon tuleneb korteriomandi- ja

korteriühistuseadusest (KrtS) ja mittetulundusühingute seadusest. Korteriühistu eesmärk on hoone

ühine majandamine ning kaasomandi valitsemine. Seega on ühistu liikmetel õigus olla ühistu

2 (2)

asjadest informeeritud (KrtS § 45 lõige 1). Siiski ei ole see õigus absoluutne ning lähtuma peab

eesmärgipärasusest ja minimaalsusest.

Lisaks saab ühistusiseselt andmete töötlemist iga ühistu ise reguleerida ning AKI ei sekku KÜ

siseasjadesse. Selleks, et kõik andmetöötlusest ühtemoodi aru saaksid ja kõigile liikmetele oleks

selge, millal ja milliseid andmeid jagatakse, on vajalik selles ühiselt kokku leppida. Seega on KÜ

enda pädevuses kehtestada erinevad kodukorra reeglid, sh selle kohta, kuidas toimub omavaheline

suhtlemine ja andmete avaldamine.

IKÜM sätestab ka andmesubjekti õigused seoses isikuandmete töötlemisega. Näiteks on inimesel

õigus nõuda andmetöötlejalt enda andmete kustutamist (IKÜM art 17), töötlemise piiramist

(IKÜM art 18) või esitada andmete avaldamise osas vastuväide (IKÜM art 21). Vt õigustest

täpsemalt meie kodulehelt rubriigist Teave isikuandmete kasutamise kohta | Andmekaitse

Inspektsioon.

AKI on oma kodulehel käsitlenud erinevaid KÜ kohta käivaid küsimusi, vaata rohkem ka

Korteriühistu | Andmekaitse Inspektsioon.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Hanna-Liina Jaani

jurist

peadirektori volitusel