Kriminaalmenetluse nr 25231500085 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 19.01.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Merilin Sepp

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231500085

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 3

Kahtlustatava nimi: Xxx Xxx (ik: xxxxxxxxxxx)

1. Kriminaalasja asjaolud

1.1. Käesolevas kriminaalasjas esitati Xxx Xxx’ile kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk teise inimese tervise kahjustamises ja muus

füüsilist valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toime pandud korduvalt.

Kahtlustuse kohaselt Xxx Xxx 22.05.2025 kella 13:20 paiku Tallinnas, Kaarli pst 9

stuudiokorteris lõi kannatanuleXxx Xxxle ühe korra rusikaga lõua ja kõri piirkonda, mille

tulemusel kannatanu tundis füüsilist valu.

Kannatanu Xxx Xxx on asjas esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks

(teisisõnu moraalne kahju) summas 1000 eurot.

1.2. Kahtlustatav Xxx Xxx tunnistas, et on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse.

Oma ütluste kohaselt läks ta 22.05.2025 kohtuma internetist leitud eskorttüdrukuga, kelle

nime ta teadis olevat Xxx. Whatsappi vahendusel lepiti kokku kohtumine Tallinna

kesklinnas, suhtlus toimus inglise keeles. Oma ütluste kohaselt sisenes ta enda teada Kaarli

puiestee 9 esikusse ja nägi esiku seina juures naisterahvast. Siis aga sai ta aru, et ta astus

tänavalt otse korterisse, mis tundus talle imelik. Ta arvas, et ta astus trepikotta, aga oli juba

tänavalt astunud korteri esikusse, mis muutis teda valvsaks. Seejärel naisterahvas tuli seina

tagant välja ja kõndis tema kõrvale ning pani tema seljatagant välisukse lukku, misjärel nad

tervitasid ja kallistasid. Ta võttis jalanõud jalast ja liikus esiku seina tagant korterisse sisse.

Seejärel ütles Xxx Xxx naisterahvale, et ta soovib minna kõigepealt pesema, mille peale

naisterahvas vastas nõudliku tooniga, et kõigepealt peab Xxx Xxx talle maksma. Kõige selle

pinnalt tundus Xxx Xxxile see korter ja see naisterahvas väga kahtlased, naisterahvas tundus

halbade kavatsustega. Siis hakkas ta kahtlustama, et seal korteris on veel keegi, sest seal oli

väga hämar ja teistesse ruumidesse ei näinud, tal hakkas kõhe ja ta tahtis sealt ära minna,

kuid sel hetkel seisis naisterahvas esiku vahekäigus, tema tee peal ees. Naisterahvas oli suurt

kasvu ja Xxx Xxxist pikem, seisis seal nõudliku näoga ja olukord muutus Xxx Xxxi jaoks

väljakannatamatuks. Omal sõnul ei osanud ta olukorda muul viisil lahendada, kui ta tõukas

naist parema lahtise käega endast eemale, ta mäletab, et tema parema käe pöial tabas tedas

kaela piirkonda. Selle peale naisterahvas võpatas. Xxx Xxxi sõnul tahtis ta naisterahvast

lükata vastu õlgu, et ta endast eemale saada, kuid kogemata tabas kaela. Xxx Xxxi sõnul ei

olnud tema eesmärk naisterahvale viga teha ega teda rünnata, vaid teha endale ruumi, et

sealt korterist ära minna. Xxx Xxxile tundus, et tema tegevuse tulemusel naisterahvas ei

saanud väga haiget. Seejärel naisterahvas jooksis välisukse juurde ja karjus midagi ukse

peal, Xxx Xxx jooksis talle järgi esikusse, pani jalanõud jalga ja läks korterist minema

tänavale.Omal sõnul on Xxx Xxxil väga kahju, et ta selle olukorra sellisel viisil lahendas,

ta tundis end korteris väga ebamugavalt ja soovis sealt kiiresti välja saada. Omal sõnul ei

olnud tema eesmärgiks kellelegi haiget teha ja soovib naisterahva ees südamest vabandada.

Lubab läbida esimesel võimalusel sotsiaalprogrammi ja otsida abi oma emotsioonide ja

tunnetega toimetulekuks ilma välgivallata.

2. Prokuratuuri seisukoht seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega

2.1. KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud

endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada.

2.2. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku

eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise

karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur

(KrMS § 202 lg 7). Xxx Xxx’i tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. KarS 121

lg-s 2 p 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus. Seega on tegemist teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3). Prokuratuur

selgitab, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alustel ei eelda kannatanu

nõusolekut ning prokuratuuri pädevuses on antud otsustuse tegemine juhul, kui

karistusseadustiku eriosa ei näe ette karistuse alammäära, mida antud juhul, ei esine.

Järelikult on antud asjas menetluse lõpetamise pädevus prokuratuuril. Eelnev kehtib ka

olukorras, kus KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel pandi isikule kohustus hüvitada kannatanule

kahju ulatuses, mis on väiksem tsiviilhagis nõutust. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad

mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda sellest, mis on kannatanu tsiviilhagiga

esitatud nõue. Seega KrMS § 202 sõnastus ei sea menetluse lõpetamise eeldusena, et

kannatanu tsiviilhagi peaks saama tervikuna rahuldatud.

2.3. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga,

et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või

eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust

mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude

toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas,

kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib

tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku

varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo

toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja

ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei

oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

2.4. Xxx Xxx’i puhul on tegemist noore meesterahvaga, kelle osas Harju Maakohus tegi

13.05.2025 otsuse nr 1-25-1250, milles tunnistati tema süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning

kohaldati tema suhtes KarS § 87 lg 7 alusel mõjutusvahendeid. Nimelt allutati Xxx Xxx

üheks aastaks KarS § 87 lg 1 p 6 ettenähtud käitumiskontrollile ja kohustati teda täitma

KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusametniku

järelevalve all. Lisakohustustena määrati KarS § 75 lg 2 p 1, 21 ja 8 kohaselt Xxx Xxx’ile

käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise keeld, samuti kohustus mitte omada või tarvitada

narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning kohustus osaleda sotsiaalprogrammis.

Käesolevas kriminaalasjas pandi tegu toime sisuliselt 9 päeva pärast kohtuotsuse

kuulutamist, seega on ilmselge, et selleks ajaks ei olnud Xxx Xxx saanud veel vajalikku abi

ja tuge kriminaalhooldajalt.

2.5. Prokuratuuri hinnangul oli vajalik teha päring Xxx Xxx’i kriminaalhooldajale, selgitamaks

välja kuidas on Xxx Xxx’i käitumiskontroll kulgenud, päringu tegemise hetkeks oli Xxx

Xxx kriminaalhooldaja järelevalve all olnud ligikaudu 7 kuud, mistõttu selle perioodi

pinnalt on juba võimalik teha järeldusi, kas mõjutusmeetmete kohaldamisest on olnud isiku

käitumise kujundamisel abi või mitte. Kriminaalhooldaja andis prokuratuurile hinnangu

Xxx Xxx’i käitumiskontrolli kohta 10.12.2025. Vastavalt kriminaalhooldusametnik Silva

Maine hinnangule on kriminaalhoolduse ajal olnud Xxx Xxx igati koostöövalmis ning

täitnud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid kohusetundlikult.

Kriminaalhooldusametniku sõnul käib Xxx Xxx kohtumistel õigeaegselt, suhtleb aktiivselt

kriminaalhooldusametnikuga ning on avatud suhtleja. Xxx Xxx’ile määrati lisakohustuseks

käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või

psühhotroopseid aineid ning osaleda sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusametniku sõnul

on kriminaalhoolduse perioodi vältel kontrollitud regulaarselt lisakohustuste täitmist ning

Xxx Xxx’i puhul ei ole mitte ühtegi rikkumist tuvastatud. Kriminaalhoolduse jooksul on

Xxx Xxx läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine (perioodil 27.08.2025-01.12.2025),

programmis osales ta aktiivselt ning probleeme ei esinenud.

2.6. Kogu eelneva info põhjal kogumis järeldab prokuratuur, et Xxx Xxx’i puhul on tegemist

isikuga, kellele oligi vajalik kohaldada mõjutusvahendeid just sellisena nagu seda tehti –

isik on saanud nendest päriselt abi sel perioodil, mil ta seda enim vajas. Xxx Xxx on

kinnitanud, et Viha juhtimise programmi läbimine ja kriminaahooldusametniku toetus on

teda möödunud aastal märkimisväärselt aidanud ning parandanud olulisel määral tema

eneseregulatsiooni oskust. Prokuratuur leiab, et kuivõrd isik pani teo toime praktiliselt

vahetult pärast otsust, milles talle mõjutusvahendeid kohaldati, ei olnud veel isik saanud

vajalikku abi ja tuge. Käesolevaks hetkeks on prokuratuur arusaamal, et isikule on

mõjutusvahendite kohaldamine olnud igati eesmärgipärane ja ka tulemuslik lahendus.

Veelgi enam, Xxx Xxx jätkab kriminaahooldaja toe all kuni 21.05.2026.

2.7. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud

prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka

proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni

kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt

mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et

karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on

tungiv vajadus.

2.8. Prokurör leiab, et käesolevas asjas ei ole Xxx Xxx’i süü ülemäära suur ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Toimiku materjalidest

(eelkõige ülekuulamistel antud ütlustest) nähtub, et poolte vahel leidis tõepoolest aset

konflikt, mille käigus Xxx Xxx tõukas kannatanut ning riivas tema kaelapiirkonda sõrmega.

Arusaadavalt oli see šokeeriv kannatanu jaoks, kuivõrd konflikti alustamiseks puudus

igasugune põhjus. Kuivõrd Xxx Xxx tunnistab toime pandud tõukamist ning kaelapiirkonna

riivamist sõrmega, siis prokuröri hinnangul ei ole antud asjas probleemi tõendatusega. Xxx

Xxx on süü omaks võtnud ning kahetseb, soovib ka vabandada ning tegeleda iseendaga, et

vältida edaspidi pingeliste olukordade lahendamist vägivallaga. Kahtlustatava reaktsioon

olukorrale (oma sõnul tundis korteris ebamugavust, kartis, et seal on veel keegi ning tundis,

et tema jaoks on väljapääs tõkestatud) oli ilmselgelt liiga intensiivne, kuid

mõjutusvahendite kohaldamisega on isik õppinud enda viha juhtima. Xxx Xxx’il puuduvad

kehtivad kriminaalkaristused, samuti karistused väärteokorras. Ka ei ole pärast käesolevas

asjas aset leidnud sündmust Xxx Xxx’i osas ühtegi pooleliolevat menetlust lisandunud.

Karistusregistri ning muude andmete põhjal ei ole alust arvata, et käesolevaks hetkeks oleks

Xxx Xxxi puhul tavapärane tülisid/pingelisi olukordi füüsilise vägivallaga lahendada.

2.9. Avalik menetlushuvi puudub, kuivõrd Xxx Xxx’i etteheidetava süüteo

kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine

ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada

ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg 1

sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ja õigusrahu taastada ka ilma isikut

kriminaalvastutusele võtmata. Seetõttu kuulub kriminaalmenetlus lõpetamisele KrMS § 202

alusel. Xxx Xxx’i puhul ei ole käesolevaks hetkeks alust arvata, et kriminaalkorras

karistamata jätmine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise.

2.10. Prokuröri hinnangul oleks mõistlik süü suurusega vastav tagajärg Xxx Xxx’i puhul

kohustada teda hüvitama kannatanule mittevaraline kahju ning hoiduma järgneva 12 kuu

jooksul uute tahtlike vägivallakuritegude toimepanemisest, samuti kohustus hüvitada

tekkinud menetluskulud ning sooritada üldkasulikku tööd mahus 60 tundi.

3. Prokuratuuri seisukoht seoses tekkinud kahjuga

3.1. Kuivõrd tegu on leidnud tõendamist, siis antud juhul jääb kriminaalasjas ainsaks

küsimuseks ainult tekitatud moraalse kahju suurus. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi

moraalse kahju nõudes summas 1000 eurot. Kannatanu põhjendab tsiviilhagis esitatud

nõude suurust järgenavalt: tema moraalne kahju seisneb selles, et tema vastu toime pandud

rünnak on väga tugevalt mõjutanud tema igapäevast elu ja turvatunnet. Tema kannatused

on emotsionaalsed ja psühholoogilised, ta on olnud võimetu enda vastu toime pandud ründe

tõttu tööd tegema ja tavapärast elu elama. Alates ründest ei saa ta end kuskil turvaliselt

tunda, isegi mitte kodus. Ründel puudus igasugunegi põhjus, mistõttu saadab teda pidevalt

tunne, et keegi võib teda ilma põhjuseta rünnata. Ka ei ole ta suutnud endises mahus töötada,

rünnakust alates on tema klientide arv langenud umbes poole võrra, kuna ta ei tule enam

sotsiaalse pingega toime. Tunneb, et sai rünnakust tõsise vaimse trauma, mille

tagajärgedega tegelemine on tema uue elu reaalsus. Omal sõnul on talle tekitatud

kannatused korvamatud, aga soovib nende hüvitamiseks saada 1000 eurot.

3.2. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks peab isik heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasuma

kriminaalmenetluse kulud. Xxx Xxx nõustus maksma kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 4).

Samuti peab ta hüvitama kannatanule süüteoga tekitatud mittevaralise kahju. Isikule tuleb

tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta

kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2).

Kahjuhüvitamise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja

käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5).

Tervisekahjustusega tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise

suurus oleneb kahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest

tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKKK 1-22-5835/33, p-d 29-31).

Kannatanu palus tsiviilhagis Xxx Xxxilt tema kasuks välja mõista 1000 eurot, põhjendades

seda asjaoluga, et tema edasine elu ja vaimne tervis sai ründe tõttu riivata, kuna on tekkinud

hirmud inimeste ees. Prokurör võtab mittevaralise kahju hüvitist määrates arvesse, et

kannatanul ei tekkinud tervisekahjustust, ta ei vajanud edasist ravi ning vigastused ei

tekitanud talle edaspidi komplikatsioone, seega tekitatud tervisekahjustust ei saa lugeda

ulatuslikuks või raskeks. Psühholoogiline efekt on igasugusel ründel paratamatu tagajärg.

Arvestades eeltoodud asjaolusid ja ühiskonna üldist heaolu taset, peab prokurör mõistlikuks

mittevaralise kahju hüvitiseks 500 eurot.

3.3. Riigikohus on varasema analüüsi tulemusena järeldanud, et aastatel 2018-2020 on kohtud

sarnase kvalifikatsiooniga juhtudel mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistnud mediaani

summa 500 eurot (seejuures väikseim hüvitis summas 50 eurot ja suurim summas 2000

eurot). Nii on Harju Maakohus asjas nr 1-17-3167 KarS § 121 lg 2 p 1 kvalifitseeritava teo

järgi (tervisekahjustuse tekitamine, mis kestab vähemalt 4 nädalat) pidanud mõistlikuks

mittevaraliseks hüvitiseks olukorras, kus süüdistatav põhjustas kannatanule

peaajuvapustuse, ninaluu murru, parema silmakoopa põhja murru, põrutushaava silmalaul,

näo paremapoole turse ja kahe lõikehamba murru, 800 eurot. Riigikohus on 11.11.2021

asjas nr 1-20-3535/66 sedastanud, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse otsustab kohus

VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni

alusel. Mõistliku rahasumma 4 väljamõistmisel arvestatakse, ja seda ka sõltumata poolte

taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku

olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine

võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Mittevaralise kahju hüvitis väljendab

teatud ulatuses alati ka seda, millisel määral on rikkuja õigusvastane tegu konkreetse

üksikjuhtumi asjaolusid silmas pidades hukkamõistetav (p-d 18 ja 19). On arusaadav, et

kannatanu hindab oma kannatusi rahalises mõttes subjektiivselt suuremaks, kuid

kahtlustatavale oportuniteedi korral kahju hüvitamise kohustust määrates tuleb lähtuda

siiski objektiivsetest kriteeriumitest ning seaduse palge ees on kõik isikud (sealhulgas ka

erinevad kannatanud) täiesti üheväärsed.

3.4. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda

sellest, mis on kannatanu tsiviilhagiga esitatud nõue. Seega ei sea KrMS § 202 sõnastus

menetluse lõpetamisel eelduseks, et kannatanu tsiviilhagi peaks saama tervikuna rahuldatud

(Harju Maakohtu 17.10.2023 kohtumäärus 1-23-5408). Täitmata nõude osas on võimalik

kannatanul kahtlustatava suhtes tsiviilkohtusse pöörduda. Prokurör peab põhjendatuks, et

kahtlustatav peab tekitatud moraalse kahju heastamiseks maksma kannatanule kokku 500

eurot, seega põhjendatud on hagi rahuldamine osaliselt. Kui kannatanu selle hinnanguga ei

nõustu, on tal õigus oma nõue esitada tsiviilkohtusse.

Xxx Xxx’ile on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör

KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231500085 menetlus Xxx Xxx’i osas.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

Kohustada Xxx Xxx’i :

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel tegema üldkasulikku tööd mahus 60 tundi Tallinna

Vangla kriminaalhooldusosakonna ametniku järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn).

Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on

19.06.2026 (k.a.);

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanule mittevaraline kahju summas

500 eurot ning tasuda see kannatanu Xxx Xxx arveldusarvele nr xxxxx. Summa

võib tasuda ühe maksena või osamaksetena, kuid kahju peab täiel määral olema

hüvitatud 5 kuu jooksul, s.o viimane täitmise tähtpäev on 19.06.2026 (k.a.). Palun

saata maksekorraldus kahju hüvitamise kohta prokurörile e-posti aadressile:

[email protected].

2.3. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuda kriminaalmenetluse kulud, milleks on kohtueelse

menetluse raames tekkinud riigi õigusabi osutamise kulud kokku summas 126,48

eurot. Menetluskulude tasumise tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise

tähtpäev on 19.06.2026 (k.a).

2.4.KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel hoiduda uute tahtlike vägivallakuritegude

toimepanemisest. Kohustuse tähtajaks määrata 12 kuud alates määruse

koostamisest, s.o järelevalve periood on kuni 19.01.2027 (k.a.).

Kui kohustus täidetakse tähtajaks osaliselt või jääb tähtajaks täielikult täitmata, siis

uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendeid ja kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei

kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud asjad: 1 CD-R plaat on kriminaaltoimiku vahel – jätta see

kriminaaltoimiku materjalide juurde.

5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: 02.06.2025 võetud andmed (DNA, sõrmejäljed, näokujutised) – ei kustuta.

6. Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi osutamise kulud, tasumise korra leiab määruse

punktist 2.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata anda kahtlustatavale Xxx Xxx, samuti määratud kaitsjale Xxx Xxx ning saata e-

kirja teel kannatanule Xxx Xxx, samuti teadmiseks Tervisekassale ning Tallinna Vangla

kriminaalhooldusosakonnale.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib

ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks

selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

10. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus

kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

Merilin Sepp

Abiprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja

kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Samuti on selgitatud, et vastavalt KrMS § 202 lg 6, kui

isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei täida talle

pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega ja saadab

kriminaalasja kohtusse. Olen kohustustega nõus.

___________________________________________________________________________

(nimi, kuupäev, allkiri)