| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-1-6/26/337 |
| Registreeritud | 10.02.2026 |
| Sünkroonitud | 11.02.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | RP-1 Juhtimine ja järelevalve |
| Sari | RP-1-6 Seaduseelnõud, arvamused ja seisukohad |
| Toimik | RP-1-6/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Astrid Asi |
| Originaal | Ava uues aknas |
RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Teie: 07.01.2026 nr 8-1/120-1 Meie: 10.02.2026 nr RP-1-6/26/337
Prokuratuuri arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsusele (VTK). Prokuratuur toetab kavandatavat eesmärki leida parem
tasakaal sõltlastest õigusrikkujate ning narkootiliste ainetega kriminaalse tulu teenimise
eesmärgil kauplejate, tarnijate ja vahendajate karistamisel, samuti narkootikumidega kaasneva
kahju vähendamises.
Prokuratuuri esindajad (eeskätt narkokuritegusid uurivad prokurörid) on Justiits- ja
Digiministeeriumi esindajatega kohtumistel (ümarlaudadel, koolitustel, töörühmades jms)
väljendanud narkokuritegude koosseisude muutmise vajadust. Viimane muudatus lisandus
2019.a. juulis KrMS § 203 lg 11 kujul, mille kohaselt on võimalik lõpetada narkokuritegudes
teatud juhtudel menetlus tingimuslikult ilma süüdistust esitamata. Praktikas on ilmnenud
probleeme sätte kohaldamisega, kuivõrd säte eeldab teo toimepanijal sõltuvushäire tuvastamist.
Teo toimepanija võib aga olla (regulaarne) narkootiliste ainete tarvitaja, kuid tal ei ole
diagnoositud sõltuvushäiret. Ka taolistel juhtudel võib teatud juhtudel olla otstarbekas teo
toimepanijat mõjutada läbi KrMS § 203 lg 11. Seetõttu toetab prokuratuur ettepanekut, et KrMS
§ 203 lg 11 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb loobuda sõltuvushäire tuvastamisest.
Prokuratuur on seisukohal, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise koosseise
tuleks diferentseerida lähtudes aine kogusest, samuti tuleks KarS § 184 lg 21 osas loobuda suure
varalise kasu saamise eesmärgist. Kõnesolevate koosseisudega kaitstakse õigushüvena
rahvatervist, seega mida suurem on kogus, seda suurem on ka oht. Sama mõtet on väljendanud
Riigikohus (Riigikohtu kriminaalkolleegium 03.04.2020.a otsus nr 1-18-2232, punktid 75-78).
Prokuratuuri hinnangul vajab kehtiv regulatsioon muutmist, kuna sellega kohaldatakse KarS §
184 lg 1 järgi sama karistusnormi nii 20 doosi kui ka 20 000 doosi käitlejale (v.a
kvalifitseerivate tunnuste esinemisel).
Suure koguse piirmäär peaks jääma senisele tasemel, s.o kriminaalkorras on karistatav
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine juhul, kui käideldud kogusest saaks joobe
2 (3)
vähemalt 10 inimest. Samas tuleks muuta paindlikumaks võimalus menetluste tingimuslikuks
lõpetamiseks ja/või kiirmenetluse kohaldamiseks inimeste suhtes, kes on käidelnud aineid
eeskätt sõltuvushäirest tulenevalt või koguses, mille puhul ei ole isiku süü suur (näiteks kui
ainest saaks narkojoobe kümned inimesed, mitte sajad ja enam). Sellega seonduvalt leiab
prokuratuur, et diferentseerimine ja vahetegu võiks toimuda ka mõnevõrra väiksemate koguste
puhul. Aine käitlemine koguses, millest saab joobe 10-50 inimest, võiks olla teise astme
kuritegu. Suuremate koguste käitlemise puhul (51-4999 doosi) võiks senine regulatsioon ja
sanktsioonivahemik samaks jääda. VTK-s välja pakutud (miinimum)piirmäär 5000 doosi oleks
rangeima sanktsioonivahemikuga, mille järgi on karistuseks 6-20 aastat vangistust või eluaegne
vangistus.
Samas ei nõustu prokuratuur ettepanekuga kärpida koosseisudest teo korduvust kui raskendavat
asjaolu. Korduvus raskendava asjaoluna esineb paljudes karistusseadustiku koosseisudes ning
käesolevalt puudub vajadus seda kitsendada. Eeltoodud viisil on mitmetes välisriikides
diferentseeritud narkokuritegude koosseisud, s.o sanktsioonivahemikud lähtuvad eeskätt
käideldud aine kogusest ning samuti kvalifitseerivatest tingimustest (eeskätt korduvus ja/või
tegutsemine grupis).
Lisaks tehtud ettepanekutele peab prokuratuur vajalikuks välja tuua kitsaskohad, mis takistavad
tõhusat võitlust eeskätt rahvusvahelise narkokuritegevuse vastu. Nii Eestis kui ka teistes
Euroopa Liidu liikmesriikides on juba enam kui 10 aastat väljakutseks uute psühhoaktiivsete
ainete lai levik ja nende keelustamine. Senine praktika uute ainete keelustamises näitab, et antud
protsess on aeglane ning võib võtta mitmeid kuid (alates aine tuvastamisest). Suurimaks
murekohaks on sünteetilised opioidid, kuna need põhjustavad enim kahju rahvatervisele ning
uute ainete pealetulek tingib turu pideva muutumise. Käesolevalt on võimalik uusi
psühhoaktiivseid aineid lisada ajutise keelu nimekirja ja võtta hoiule, samas ei ole ainete
käitlemine kriminaliseeritud enne, kui need ained lisatakse keelatud ainete nimekirja. Tegemist
on vähe mõju omava regulatsiooniga, mis võimaldab sisuliselt vaid aineid hoiule võtta ja
keelduda nende tagastamisest. Sellega seonduvalt tuleks kaaluda Läti Vabariigi õigusliku
regulatsiooniga analoogse regulatsiooni vastu võtmist Eestis. Nii on Läti Vabariigis võimalik
uute psühhoaktiivsete ainete käitlemise eest isikut koheselt kriminaalkorras karistada, kui aine
on esmakordselt tuvastatud ja juba ajutise keelu nimekirja lisatud. Aine nimekirja lisamine
omakorda käib kiiresti, tavaliselt päevadega. Samuti tasub kaaluda veelgi avaramat lähenemist,
millega keelustatakse uued psühhoaktiivsed ained üldisemalt, v.a juhul kui käitlemine toimub
meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil.
Prokuratuur esitab alltoodud tabelis omapoolse ettepaneku KarS §-de 183-184 koosseisude
diferentseerimises:
Dooside
arv Sanktsioon Käitlemise eesmärk
Väike kogus 1-9 Väärtegu rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest
sanktsioon sõltub käitlemise eesmärgist- valdamine jms isiklikuks tarbeks käitlemised
Väike kogus 1-9 KarS § 183 lg 1 rahaline karistus või vangistus kuni 3 a
sanktsioon sõltub käitlemise eesmärgist- aine edasisele levikule suunatud käitlemised
Väike kogus 1-9 KarS § 183 lg 2 sanktsioon sõltub käitlemise eesmärgist-
3 (3)
rahaline karistus või vangistus kuni 5 a
raskendav asjaolu on teo korduvus/grupp
Oluline kogus
10-49 KarS § 184 lg 1 vangistus kuni 3 a
sanktsioon sõltub käitlemise eesmärgist- valdamine jms isiklikuks tarbeks käitlemised
Oluline kogus
10-49 KarS § 184 lg 1(1) vangistus kuni 5 a
sanktsioon sõltub käitlemise eesmärgist- aine edasisele levikule suunatud käitlemised
Oluline kogus
10-49 KarS § 184 lg 1(2) vangistus 3-10 a
sanktsioon sõltub käitlemise eesmärgist- raskendav asjaolu on teo korduvus/grupp
Suur kogus 50-4999 KarS § 184 lg 2 vangistus 3-10 a
sanktsioon ei sõltu aine käitlemise eesmärgist
Suur kogus 50-4999 KarS § 184 lg 2(1) vangistus 3-15 a
sanktsioon ei sõltu aine sõltu käitlemise eesmärgist- raskendav asjaolu on teo korduvus/grupp
Eriti suur kogus
5000 ja enam
KarS § 184 lg 2(2) vangistus 5-20 a või kuni eluaegne
sanktsioon ei sõltu aine käitlemise eesmärgist st edasise leviku eesmärk on dooside arvust tulenevalt automaatselt täidetud, rakendub automaatselt raskendav asjaolu
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Astrid Asi
riigi peaprokurör
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|