Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Alutaguse Vallavalitsus

[email protected]

Teie 27.01.2026 nr 7-6/14-1

Meie 10.02.2026 nr 9.3-1/25/5202-3

Rannapungerja küla Luite tee 3 ja

Luite tee 5 maaüksuste detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel kooskõlastamiseks

ja arvamuse avaldamiseks Rannapungerja küla Luite tee 3 ja Luite tee 5 maaüksuste

detailplaneeringu.

Planeeringuala hõlmab Alutaguse vallas Rannapungerja külas Luite tee 3 (tunnus

13001:001:1373, elamumaa 100%), Luite tee 5 (tunnus 13001:001:1379, elamumaa 100%) ja

osaliselt Luite tee (tunnus 13001:001:1395, transpordimaa 100%) katastriüksuseid.

Planeeringuala suurus on ca 1,9 ha. Detailplaneeringu eesmärk on olemasoleva elamuala

tihendamine, uute kruntide moodustamine ja ehitusõiguse määramine elamutele/suvilatele ja

abihoonetele.

Planeeritavad krundid on moodustatud Rannapungerja küla Jahi ja Mudajärve kinnistute

detailplaneeringu alusel, millega muudeti Alutaguse valla üldplaneeringut maakasutuse

juhtotstarbe ja elamukrundi miinimumsuuruse osas. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas

valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringus on muuhulgas välja toodud järgnev:

- Luite teel on välja ehitatud veetorustik ning veevarustus tagatakse Peipsiveere 2

maaüksusele kavandatud puurkaevust.

- Planeeritud ühisveevärgi joogivesi peab vastama SM määruses nr 61 kehtestatud

nõuetele. Vajadusel tuleb projekteerimistöödel ette näha veetöötlus (eeldatavalt

rauaärastus) ja/või II astme rõhutõstepumpla täiendava puhvermahutiga. Ühisveevärk ja

kanalisatsioonivõrk (sh puurkaev ja reoveepuhasti) on arendaja omandis, kes tagab

nende töös oleku.

- Soojavarustus lahendatakse lokaalselt ning lahendatakse edaspidi hoone projekteerimise

käigus.

- Planeeringu realiseerimisel peavad arendajad arvestama liigniiskusega ning võtma

tarvitusele kohased meetmed ohtude vältimiseks. Eesti tingimustes saavad liigniiskusest,

üleujutustes kõige rohkem kannatada hoonete keldrikorrused, kuna niiskus võib sealt

seinu mööda ülespoole tõustes kahjustada teisi ehituskonstruktsioone isegi siis, kui nad

puutuvad niiskusega kokku suhteliselt lühikese aja jooksul. Maa-aluseid korruseid ei ole

planeeritud.

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ning esitab planeeringus

arvestamiseks alljärgneva:

1. Kui planeeringuala veevarustus on planeeritud Peipsiveere 2 kinnistul asuvast

puurkaevust registrikoodiga PRK0076377, tuleb joogivee kvaliteedi tagamiseks ette

2(3)

näha veetöötlus rauaärastuseks, kuna Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel on

puurkaevu põhjavees raua sisaldus 240 μg/l. Sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61

„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe

esitamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 61) § 6 lg 1 kohaselt on raua lubatud piirsisaldus

joogivees 200 μg/l.

2. Planeeringualal ja lähedusse planeeritavate kruntide joogiveega varustamisel tuleb

arendajal kui ühisveevärgi omanikul tagada määruse nr 61 nõuete täitmine. Määrust ei

kohaldata üksnes juhul, kui tegemist on isikliku veevärgiga, kust võetakse vett alla 10

m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, välja arvatud juhul, kui joogiveega

varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest.

Seega, kui arendaja varustab elanikke joogiveega ühisveevärgi kaudu majandustegevuse

raames, kohaldub määrus täies ulatuses.

3. Planeeringu materjalides ei ole kirjeldatud planeeringuala müraolukorda (sh

müraallikad) ega tingimusi, millega tuleb planeeringu elluviimisel arvestada.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika

territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada,

et planeeringuala ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal asuvatel

müratundlikel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi määrus nr 71) kehtestatud mürataseme normatiive.

Tehnoseadmed (kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et

müratasemed vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedalasuvatel müratundlike

hoonetega aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

sihtväärtustele. Lisaks juhib amet tähelepanu, et kohalik omavalitsus peab kasutusloa

menetluse käigus hindama paigaldatud tehnoseadmete müratasemete vastavust lubatud

piirnormidele, et ennetada hilisemaid kaebuseid ülenormatiivse müra kohta.

4. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

5. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61

„Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid.

Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003

„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

6. Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri

01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtustele.

7. Detailplaneeringu koostamisel ei ole analüüsitud radooni esinemist planeeringualal, kuid

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub Alutaguse

vald kõrgendatud radooniriskiga piirkonnas. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et

radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes võib radoon põhjustada riski tervisele. Soovitatav on planeeritaval maa-alal

teostada radoonitasemete mõõtmised ning järgida EVS 840:2023 “Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid.

8. Detailplaneeringu materjalides ei ole kirjeldatud, kas ja kuidas on hoonetes tagatud

nõuetekohane insolatsioon. Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus

hoonetes“ nõuetega ja välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku

valgusreostusega ning vältida läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel

tuleks kavandada leevendavaid meetmeid.

9. Ennetamaks elektripaigaldistest tulenevaid võimalikke ohte, tuleks vältida hoonete

planeerimist elektripaigaldiste kaitsevööndisse.

Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks müra-,

vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate

nõuete seadmine.

3(3)

Eeltoodule tuginedes leiab amet, et detailplaneeringu materjalid vajavad täiendamist

müra, vibratsiooni, insolatsiooni ja radooni osas ning ei kooskõlasta Rannapungerja küla

Luite tee 3 ja Luite tee 5 maaüksuste detailplaneeringut.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisu Tamm

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

554 8431 [email protected]