Käskkiri

Lisa 1

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2026

käskkirjaga nr 1.1-1/26/10

Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna

(teenus 143) ohuprognoos aastaks 2026

Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (vee terviseohutuse edendamine) ohuprognoos

määrab kindlaks, milliseid joogi- ja mineraalvee käitlejaid, ujulaid, veekeskuseid ning millistest

põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2026. aastal. Ohuprognoosi koostamisel on lähtutud

erinevate joogi- ja mineraalvee käitlejate, ujulate ja veekeskuste kasutusotstarbest, suurusest ja

kasutajate arvust ning keskkonnatervise osakonna valdkondlikest teadmistest. Täiendavalt on arvesse

võetud varasemad veevaldkonna järelevalve tulemused sh veeteenuse osutaja poolt dokumenteeritud

teave ning analüüside tulemuste järeldused.

Ohuprognoosi üles ehitamisel ja riskitasemete määramisel on võetud arvesse, et joogivee ja

veevaldkonna teenuste tarbijaskond on väga suur, tegemist on erinevatele isikutele kehtestatud

nõuetega, mille mittekohane täitmine võib tekitada ohu inimese tervisele ja elule.

Üldine riskitase on antud veevärgile selle suuruse (edastatav joogivee maht) järgi ning

ujula/veekeskusele nende kasutusotstarbe (peamine kasutajate grupp) ja koormuse põhiselt (Tabel 1).

Samuti arvestatakse varasemate vee terviseohutuse järelevalve tulemustega sh veeteenuse osutaja poolt

dokumenteeritud teabe ning analüüsi tulemuste järeldustega.

Tabel 1. Riskihindamise maatriks

Tõenäosuse

skaala

Terviserisk

A

Vähetähtis

B

Kerge

C

Raske

D

Väga raske

4 Väga kõrge X I

3 Kõrge II, III, V, VII

2 Keskmine IV, VI, VIII, IX

1 Madal

I üldkasutatavad ujulad (suuremad ujulad, spaad, spordikeskused); II väliujulad; III tervishoiuasutuse ujulad; IV veevärgid

kuni 100 m3 ; V veevärgid 101 m3 kuni 10 000 m3; VI veevärgid üle 10 001 m3; VII pinnavett joogivee allikana kasutavad

veevärgid (Tallinn ja Narva);VIII allikavee tootjad; IX loodusliku mineraalvee tootjad, X supluskohad

Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse veeohutuse ja sellega seotud teenuse terviseohutuse

nõudeid joogi- ja mineraalvee veevärkides, ujulates, veekeskustes ja supluskohtades (Tabel 2).

Tabel 2. Ohuprognoos Riskitase

Jrk

nr Kontrollitav asutus Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted

Kontrolli mahu

prognoos (asutus)

I Üldkasutatavad ujulad

(suuremad ujulad,

spaad,

spordikeskused)

X Peamised riskid on seotud veekvaliteediga, kasutuskoormusega,

kemikaalide hoiustamise ja kasutamisega ning abi andmisega

(esmaabi/vetelpääste).

Suure kasutuskoormuse tõttu võib esineda ruumide ja basseini tehnilise

olukorra halvenemist, puuduseid veetöötluses ja kasutuskoormuse

üldises jälgimises.

Riskitaseme määramisel on arvestatud 2025. aasta järelevalve tulemuste

analüüsi. Üldkasutatavates ujulates teostatud basseinivee proovidest ei

vastanud nõuetele 8% mõne mikrobioloogilise näitaja osas ning 29%

seotud ja vaba kloori piirnormi ületuse osas.

Lisaks veekvaliteedi probleemidele tuvastati kontrollitud

üldkasutatavates ujulates puuduseid laboratoorse kui ka kohapeal

igapäevaselt teostatava seire (kloor, pH, temperatuur) sageduses,

veevahetuses, ventilatsioonis, temperatuuri ja sügavuse info puudumise

kohta ujula seinal, ruumide (sh saunade) ja basseini korrasolu ja puhtuse

osas ning esmaabikoolituse läbimise osas

Kontrollitakse kõiki ujulatele

kohalduvaid nõudeid

sh proovivõtt

Kontrollitakse kõik

ujulad

II Väliujulad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse kasutajate riskigruppi, kuhu

kuuluvad peamiselt lapsed, kuid ka täiskasvanud.

Kasutuskoormus on väga kõikuv olenevalt ilmaoludest. Avatud vaid

kolm kuud aastas (suvekuudel), mis teeb keeruliseks basseinivee

keemiliste ja füüsiliste näitajate reguleerimise.

2025. aastal esines kõigis väliujulates probleeme veekvaliteediga kogu

suveperioodi jooksul. Kvaliteedinäitajate mittevastavusi piirnormidele

esines peamiselt seotud ja vaba kloori osas ning mikrobioloogilistest

näitajatest kolooniate arvu osas.

Kontrollitakse kõiki ujulatele

kohalduvaid nõudeid

sh proovivõtt

Kontrollitakse kõik

ujulad

III Tervishoiuasutuste

ujulad

X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse veekvaliteediga seotud

probleeme.

2025. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt tervishoiuasutuste

ujulates teostatud basseinivee proovidest ei vastanud nõuetele 6% mõne

mikrobioloogilise näitaja osas ning 24% seotud ja vaba kloori piirnormi

ületuse osas.

Kontrollitakse kõiki ujulatele

kohalduvaid nõudeid

sh proovivõtt

Kontrollitakse 30%

ujulatest

IV Veevärgid kuni

100m3

X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse, et veevärgid teostavad

enesekontrolli kava kohaselt (olenevalt edastava joogivee m3 mahust)

analüüse vaid 1–2 korda aastas. Seoses sellega selguvad joogivee

kvaliteedis toimuvad trendid alles mitme aastase seire tulemusena.

Kontrollitakse (v.a 2024 ja 2025.a

kontrollitud ja korras veevärkides):

• Joogivee käitlemise ja

kvaliteedinõudeid

Kontrollitakse 50%

veevärkidest

Lisaks on arvestatud, et väikestel veevärkidel on üks või paar veeallikat

(sageli ilma reservkaevuta), mistõttu nende kasutamisel on suurem

võimalus, et vee reostumisel jõuab reostunud vesi kõigile tarbijatele.

2025.aastal riikliku järelevalve tulemusel kuni 100m3 veevärkides esines

puuduseid 14% veevärkidest.

• Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid

• Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja

joogivee käitlejale kehtestatud

kohustuste täitmist

• Võetakse joogivee tavakontrolli proov

juhuvalimi alusel

lähtudes Terviseameti laboriplaanist.

V Veevärgid 101m3

kuni 10 000m3

X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse, et võimalik reostus võib

mõjutada suuremate asulate ja linnade elanikke, mis Eesti mõistes

tähendab olulist arvu tarbijaid.

Tarbijate arv on kõige olulisem risk, kuna reostunud vee puhul võib

tekkida laiaulatuslik haigestumine või muu kahju tervisele, mis võib

mõjutada ühiskonna toimimist ja teenuste kättesaadavust laiemalt,

samuti suurendada ohtu veevärgiga ühendatud elutähtsa teenuse

osutajate (nt haiglate) toimepidevusele.

Kuna suurema tarbijate arvuga veevärkides on edastatavad veekogused

suuremad, maandab teatud määral riski ka õigusaktist tulenev kohustus

uurida joogivee kvaliteeti sagedamini.

2025.aastal riikliku järelevalve tulemusel 101m3 kuni 10 000m3

veevärkides esines puuduseid 16% veevärkidest.

Kontrollitakse kõiki joogiveele

kohalduvaid nõudeid:

• Joogivee käitlemise ja

kvaliteedinõudeid

• Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid

• Joogivee laboratoorne analüüs

• Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja

joogivee käitlejale kehtestatud

kohustuste täitmist

• Võetakse joogivee tavakontrolli proov

juhuvalimi alusel lähtudes Terviseameti

laboriplaanist.

Kontrollitakse kõik

veevärgid

VI Veevärgid üle

10 001m3

X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse, et tegu on väga suure

veevärgiga ja mõjutab väga suurt osa tarbijaid.

Väga suure veevärgi puhul on suurenenud mõju tarbijatele ning oht

puhangu tekkimiseks. Võimalik reostus võib mõjutada suurte linnade

elanikke.

Kuna sellistes veevärkides on tarbijate arv suur, võib reostunud vee

puhul tekkida laiaulatuslik haigestumine või muu kahju tervisele. See

omakorda võib mõjutada ühiskonna toimimist ja teenuste kättesaadavust

laiemalt, samuti suurendada ohtu veevärgiga ühendatud elutähtsa

teenuse osutajate (nt haiglate) toimepidevusele.

Kuna suurema tarbijate arvuga veevärkides on edastatavad veekogused

suuremad, maandab teatud määral riski ka õigusaktist tulenev kohustus

uurida joogivee kvaliteeti sagedamini.

Kontrollitakse kõiki joogiveele

kohalduvaid nõudeid:

• Joogivee käitlemise ja

kvaliteedinõudeid

• Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid

• Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja

joogivee käitlejale kehtestatud

kohustuste täitmist

• Võetakse joogivee tavakontrolli proov

• Kas on vähemalt üks kord aastas

avaldanud kergesti kättesaadaval kujul

elektrooniliselt ja põhjendatud taotluse

korral muul viisil tarbijale antava teabe

veekvaliteedi osas.

Kontrollitakse kõik

veevärgid

VII Pinnavett joogivee

allikana kasutavad

veevärgid (Tallinn ja

Narva)

X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse veekvaliteeti. Pinnavesi

vajab kasutuseks nii mehaanilist kui keemilist töötlust. Selline vee

töötlemine võib veekvaliteeti ka negatiivselt mõjutada (ületöötlemine)

ning seeläbi võib saastunud vesi jõuda olulise osa tarbijateni.

Kontrollitakse kõiki joogiveele

kohalduvaid nõudeid:

• Joogivee käitlemise ja

kvaliteedinõudeid

• Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid

Kontrollitakse kõik

veevärgid

Samuti on pinnavees looduslikult rohkem toitaineid. Vee temperatuur on

kevadest suve lõpuni kõrgem, mis soodustab mikroobide ja võimalike

patogeenide kasvu ja seeläbi nende sattumist veetrassi.

Pinnavett on Eestis sunnitud kasutama kohalikus mõistes mastaapsete

tarbijate arvudega piirkonnad, kellele põhjaveevarudest ei piisa olmevee

edastamiseks.

• Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja

joogivee käitlejale kehtestatud

kohustuste täitmist.

• Võetakse joogivee tavakontrolli proov

• Üle 10 000 m3 veevärkide puhul

lisaks, kas on vähemalt üks kord aastas

avaldanud kergesti kättesaadaval kujul

elektrooniliselt ja põhjendatud taotluse

korral muul viisil tarbijale antava teabe

veekvaliteedi osas.

VIII Allikavee tootjad X Allika ja veevõtukoha reostumine võib tekkida, kui ei ole tagatud

reostusohu eest kaitstus ja/või ei ole tagatud hügieeninõuded

veevõtuseadmete kasutamisel (nt seadmete/mahutite pesemine, vee

villimine).

Sellest tulenevalt võivad patogeenid ja kahjulikud keemilised ühendid

jõuda tarbijani.

Tootjad, kes allikavett pudelisse villivad, teostavad pidevat iseseisvat

veeseiret nii allikast, enne vee töötlust kui ka villimisliini lõpus.

Kuna toodet turustatakse pudelites, on oht, et konkurentsieelise

saamiseks võidakse toote etikettidele lisada väiteid, mis sinna ei kuulu.

Kontrollitakse alljärgnevat:

• Allikavee käitlemise ja

kvaliteedinõudeid

• Allikavee kvaliteedi kontrollinõudeid

• Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja

joogivee käitlejale kehtestatud

kohustuste täitmist

• Võetakse allikavee proov villimisliini

lõpust

Lisaks on allikavee puhul asjakohane

kontrollida ka villimisliini ja

joogiveeallikat

Kontrollitakse kõik

allikavee tootjad

IX Loodusliku

mineraalvee tootjad

X Võimalik tervisemõju ja allika/veevõtukoha reostumine võib tekkida,

kui pudelisse villitud loodusliku mineraalvee sisaldus ei kattu

tunnustamise otsusel toodud komponentide piirnormidega või sisaldab

ohtlikke aineid, mineraalvee sisalduse või mineraalvee omaduste kohta

on etiketil eksitav või puudulik teave (nt omistatud raviomadused), mis

võib kaasa tuua kahjuliku mõju tervisele või terviseprobleemi

süvenemise, ei ole tagatud reostusohu eest kaitstus, ei ole tagatud

hügieeninõuded veevõtuseadmete kasutamisel (nt seadmete/mahutite

pesemine, vee villimine).

Lisariski tarbijate tervisele võib endast kujutada loodusliku mineraalvee

töötlemise eripärad ja piirangud.

Kuna toodet turustatakse pudelites, on oht, et konkurentsieelise

saamiseks võidakse toote etikettidele lisada väiteid, mis sinna ei kuulu.

Kontrollitakse alljärgnevat:

• Loodusliku mineraalvee kvaliteedi

kontrollinõudeid

• Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja

joogivee käitlejale kehtestatud

kohustuste täitmist

• Võetakse loodusliku mineraalvee

proov (villimisliini lõpust)

Lisaks vee kvaliteedile on Eestis

toodetud mineraalvee puhul asjakohane

vajadusel kontrollida ka villimisliini ja

joogiveeallikat (eesmärgiga välistada

keelatud veetöötlemise seadmete

lisamine).

Samuti kontrollitakse märgistust

(etikette) tuvastamaks, kas sinna on

lisatud tervisealaseid või teisi keelatud

väiteid.

Kontrollitakse 50%

mineraalvee tootjatest

sh laboratoorselt

X Supluskohad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse riskigruppi, kuhu kuuluvad

peamiselt lapsed ja eakad, kuid ka teised täiskasvanud.

Arvestatud on kasutuskoormusega, mis koondub suvekuudele ja

sõltuvalt ilmadest on kasutajate arv kõikuv.

Veekvaliteeti ja üldist ohutust mõjutavad ka supluskoha puhtus ja

korrasolu.

Väga oluline on info avalikustamine supluskohas, et supluskoha

kasutaja saaks teha teadliku otsuse ja hinnata enda jaoks veekvaliteedi

ohutust.

Supluskohas olev teave (supluskoha kvaliteediklassi sümbol, reostuse

ja sinivetikate esinemise tõenäosus, kontaktandmed jm) peab olema

nähtav ja selge kõigile ranna kasutajatele.

2025. a järelevalve tulemuste järgi supluskoha omanik või

valdaja suplushooaja avamisel sageli ei pööra tähelepanu teabe

esitamisele supluskohas ja teave pannakse välja alles

järelevalveametniku nõudmisel.

2025. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt (50 supluskohta)

tuvastati puuduseid rannas teabe esitamise osas 19 supluskohas,

korrasolu osas 5, ohutuse tagamise osas 11 ning suplusvee kvaliteedi

tulemuste esitamise osas Terviseametile 1 supluskohas.

Kontrollitakse kõiki supluskohale

kohalduvaid nõudeid

Kontrollitakse kõik

supluskohad

Lisa 2

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2026

käskkirjaga nr 1.1-1/26/10 Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 145) ohuprognoos aastaks 2026

Tervist toetava ja ohutu keskkonna (haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse

edendamise) ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid haridus- ja sotsiaalasutusi ning

millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2026. aastal. Ohuprognoos

põhineb haridus- ja sotsiaalteenuseid osutavate asutuste 2025. aasta riikliku

järelevalvemenetluste tulemuste analüüsil ja/või ameti poolt väljastatud terviseohutuse

hinnangutel, asutuste ning kodanike pöördumiste ja kaebuste analüüsil ning partnerasutuste

(Sotsiaalkindlustusamet, Päästeamet jne) tähelepanekutel.

Ohuprognoos on üles ehitatud haridus- ja sotsiaalasutuses osutatava teenuseliigi põhiselt. Igale

teenuseliigile on antud riskitase, mis tuleneb riskihindamise riskimaatriksist tervisekahjustuse

tekkimise tõenäosuse ja tervisekahjustuse raskusastme kohta (Tabel 1). Terviseriski määramisel

on võetud arvesse teenuste iseloomu (ööpäevaseid teenuseid osutavad asutused on prioriteet

võrreldes päevastega), teenuse kestvust, teenuste tarbijaskonna haavatavust ning eelneval

kalendriaastal teostatud riikliku järelevalve käigus leitud puuduseid asutuste õpi-, kasvu- ja

elukeskkonnas, mis võivad ohustada inimeste tervist.

Tabel 1. Riskihindamise maatriks

Tõenäosuse

skaala

Terviserisk

A

Vähetähtis

B

Kerge

C

Raske

D

Väga raske

4 Väga kõrge

3 Kõrge

2 Keskmine I, II, III, IV, V

1 Madal

I lasteaiad; II erakoolid; III väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (täiskasvanute üldhooldekodud); IV

ööpäevaringne erihooldusteenus (erihooldekodud); V turvakoduteenus lastele

Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse vastavalt teenuse liigile õpi-, kasvu- ja

elukeskkonna nõuete täitmist lasteaedades, erakoolides, väljaspool kodu osutatava

üldhooldusteenuse (täiskasvanute üldhooldekodudes), ööpäevaringse erihooldusteenuse

(erihooldekodudes) ning lastele turvakoduteenuse osutamisel (Tabel 2).

Tabel 2. Ohuprognoos

Riskitase

Jrk

nr

Kontrollitav

asutus

Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted Kontrolli mahu

prognoos (asutus)

I Lasteaiad X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et Eestis on lasteasutus lapse

elukeskkonna oluline osa, sest koolieelses eas laps viibib lasteasutuses

9–10 tundi päevas erinevalt enamikust EL riikidest, kus laps veedab

lasteasutuses ainult 3–4 tundi ehk väikse osa ööpäevast. Seetõttu on

väga oluline, et laps viibib tervislikus keskkonnas.

Lapsi mõjutavad keskkonnariskid nagu kvaliteedinõuetele mittevastav

joogivesi, halb sisekliima ja siseõhk, ebaturvalised mänguasjad ja

mänguväljakud. Laps ei oska kogemuste puudumise tõttu ette näha

keskkonnariske ja võib sattuda ohtlikesse olukordadesse.

2025. aasta järelevalve tulemuste kohaselt esines 33% kontrollitud

asutustest elukeskkonna nõuete rikkumisi. Enim puuduseid oli

riskianalüüsi, valgustuse, sisustuse, päevakava, ruumide, sisekliima ja

töötajate tervisetõendite nõuetele mittevastavuses. Katkised

põrandakatted, mittevastavad mänguatraktsioonid,

niiskuskahjustustega laed/seinad, mitteeakohased mänguasjad

(väikesed detailid) ning lapsele kättesaadavad kemikaalid võivad

põhjustada vigastusi, mürgistusi ja lämbumisohtu.

Asutuses kohapeal kontrollitakse:

üldnõudeid, nõudeid maa-alale,

hoonetele, ruumidele, ruumide

sisustusele, sisekliimale ja

korrashoiule.

Regionaalse valimi koostamisel

võetakse arvesse varasemate

perioodide kontrollide tulemused,

esitatud vihjed või partnerasutuste

tähelepanekud.

Kontrollitakse ca 25 %

tegutsevatest asutustest

II Erakoolid

(lasteaed ja

üldhariduskool,

mis tegutsevad

ühe asutusena;

põhikool;

gümnaasium;

põhikool ja

gümnaasium, mis

tegutsevad ühe

asutusena)

X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et õpilane viibib teenusel

märkimisväärse osa päevast. Arvestades, et ruumides on korraga palju

lapsi on turvalise füüsilise keskkonna tagamine ülioluline.

Terviseametile on esitatud pöördumisi, et ruumides on ebapiisav

ventilatsioon ja õppetöö ajal on klassides rohkem lapsi kui õpperuumid

seda võimaldavad.

Kui ventilatsioon puudub või on ebapiisav, võib õhu kvaliteet

halveneda, mis omakorda võib põhjustada hingamisteede probleeme

ja ebamugavust. Õppeasutustes, kus õpilased viibivad tihedalt koos,

on nakkuste leviku risk suur. Halva õhuvahetuse tõttu püsib õhu kaudu

levivate viiruste ja bakterite kontsentratsioon kõrge.

Asutuses kohapeal kontrollitakse:

üldnõudeid, nõudeid maa-alale,

hoonetele, ruumidele, ruumide

sisustusele, sisekliimale ja

korrashoiule.

Regionaalse valimi koostamisel

võetakse arvesse varasemate

perioodide kontrollide tulemused,

esitatud vihjed või partnerasutuste

tähelepanekud.

Kontrollitakse ca 35 %

tegutsevatest asutustest

III Täiskasvanute

üldhooldekodud

(väljaspool kodu

osutatav

üldhooldusteenus)

X Riskitaseme määramisel on arvestatud teenuse ööpäevaringsust,

pikaajalisust ja teenuse saajate haavatavust.

Teenuse saaja ei ole valdavalt võimeline puudustele tähelepanu

juhtima või kaebust esitama, sageli puudub inimene, kes ära kuulaks

ning tema eest seda teeks.

2025. aasta järelevalve tulemuste kohaselt esines 14% kontrollitud

asutustest elukeskkonna rikkumisi. Enim puudusi esines elu– ,

hügieeni- ja magamistubades, ülerahvastatuse ja töötajate

tervisetõenditega. Ruumidesse paigutatakse rohkem kliente kui

lubavad tervisekaitsenõuded, seetõttu ei ole klientidel piisavalt

Asutuses kohapeal kontrollitakse:

üldnõudeid, nõudeid maa-alale,

hoonetele, ruumidele, ruumide

sisustusele, sisekliimale ja

korrashoiule.

Regionaalse valimi koostamisel

võetakse arvesse varasemate

perioodide kontrollide tulemused,

esitatud vihjed või partnerasutuste

tähelepanekud.

Kontrollitakse ca 50 %

tegutsevatest asutustest

liikumisruumi ja hügieenitoiminguteks vajalikke seadmeid. Ruumid

vajavad remonti, katkised/kulunud põrandakatted võivad põhjustada

eakatel vigastuste ohtu. Niiskuskahjustustest aknapõskedel ja

lagedel/seintel on tekkinud hallituskahjustusi. Hallitusseened

põhjustavad allergiat ja nn haige maja sündroomi (millele on

iseloomulik limaskestade ärritus, valu kurgus, köha, hingeldamine,

üldine väsimus, peapööritus, naha ärritusnähud ning raskematel

juhtudel immuunsüsteemi talitluse häired).

V Erihooldekodud

(ööpäevaringne

erihooldusteenus)

X Riskitaseme määramisel on arvestatud teenuse ööpäevaringsust,

pikaajalisust ja teenuse saajate haavatavust.

Teenuse saaja ei ole valdavalt võimeline puudustele tähelepanu

juhtima või kaebust esitama, sageli puudub inimene, kes teda ära

kuulaks ning tema eest seda teeks.

Terviseametile on saanud vihjeid, kus suure teenuse vajaduse tõttu

kliente paigutatakse ruumidesse rohkem kui nõuded lubavad.

Ülerahvastatus, arvestades teenusel olevate inimeste psüühilist

seisundit, on väga suur risk turvalise ja inimväärse elukeskkonna

tagamisel.

Asutuses kohapeal kontrollitakse:

üldnõudeid, nõudeid maa-alale,

hoonetele, ruumidele, ruumide

sisustusele, sisekliimale ja

korrashoiule.

Regionaalse valimi koostamisel

võetakse arvesse varasemate

perioodide kontrollide tulemused,

esitatud vihjed või partnerasutuste

tähelepanekud.

Kontrollitakse ca 75 %

tegutsevatest asutustest

VI Turvakodud

(turvakoduteenus

lastele)

X Riskitaseme määramisel on arvestatud teenuse ööpäevaringsust ja

teenuse saajate haavatavust. Teenuse saaja ei ole võimeline puudustele

tähelepanu juhtima või kaebust esitama.

Turvakodud osutavad ajutise eluaseme teenust lastele. Õiguskantsler

on juhtinud Terviseameti tähelepanu, et teatud asjaolude korral võib

lapsele teenuse osutamine turvakodus kujuneda pikaajaliseks.

Asutuses kohapeal kontrollitakse;

üldnõudeid, nõudeid maa-alale,

hoonetele, ruumidele, ruumide

sisustusele, sisekliimale ja

korrashoiule.

Kontrollitakse 100 %

tegutsevatest asutustest

Lisa 3

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2026

käskkirjaga nr 1.1-1/26/10

Kemikaaliohutuse valdkonna (teenus 153) ohuprognoos aastaks 2026

Kemikaaliohutuse valdkonna ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid kemikaale ja

kosmeetikatooteid ning millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2026.

aastal. Ohuprognoos põhineb kemikaalide ja kosmeetikatoodete kasutusotstarbest, sihtrühmast

ja võimaliku tervisekahjustuse raskusastmest ning tõenäosusest tuleneval riskitasemel,

teostatud kontrollide tulemustel ja Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemi Safety Gate teavitustest.

Ohuprognoos on üles ehitatud kemikaalide ja kosmeetikatoodete kasutusotstarvete põhiselt.

Igale kasutusotstarbele on antud üldine riskitase, mis tuleneb tervisekahjustuse tekkimise

tõenäosusest ja tervisekahjustuse raskusastme maatriksist (Tabel 1). Terviseriski määramisel

on võetud arvesse varasemad Terviseameti poolt läbiviidud kemikaali- ja tooteohutuse

valdkonna järelevalve tulemused ning Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteem Safety Gate RAPEX

teavitused.

Tabel 1. Riskihindamise maatriks

Tõenäosuse

skaala

Terviserisk

A

Vähetähtis

B

Kerge

C

Raske

D

Väga raske

4 Väga kõrge

3 Kõrge I, II, III, IV

2 Keskmine

1 Madal

I Kosmeetikatooted; II Biotsiidid; III Kemikaalid, sh detergendid; IV Elektrooniliste sigarettide vedelik

ja nikotiinipadjad

Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse kosmeetikatoodete, biotsiidide ja kemikaalide sh

detergentide nõuetele vastavust kemikaaliseaduses, biotsiidiseaduses, rahvatervishoiu

seaduses ja teistes õigusaktides ning nendes viidatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrustes1 sätestatud nõuetele ja kohustustele (Tabel 2).

Tabel 2. Ohuprognoos

Riskitase

Jrk nr Kontrollitavad tooted Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted Kontrolli mahu

prognoos (tooted)

I Mittemahapestavad

kosmeetikatooted ja

hooajalised

kosmeetikatooted

X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on toodetega,

millel on väga lai tarbijaskond ja mis on ettenähtud pikaajaliseks

kontaktiks nahaga.

Nõuetele mittevastavate kosmeetikatoodete kasutamine võib

põhjustada ajutisi tervisekahjustusi (nt nahalööbed, punetus, turse,

sensibiliseerimine või hingamisraskused) või püsivaid kahjustusi

(nt mõju järglastele, paljunemisvõimele või kesknärvisüsteemile).

Samuti võivad need avaldada tõsiseid soovimatuid mõjusid, mille

tagajärjeks on ajutine või püsiv talitlushäire, puue, haiglaravi,

kaasasündinud väärarengud või eluohtlikud seisundid.

2025. aasta 9 kuu jooksul kontrollitud kosmeetikatoodetest ei

vastanud 37% nõuetele..

Põhilised puudused avastatud turujärelevalve käigus

kosmeetikatoodete puhul: toodete märgistused ei vastanud

kehtivatele nõuetele (pole märgitud toote otstarve, avatud

kreemipurgi sümbol, koostisainete nimetused INCI järgi jne),

ettevõte ei olnud täitnud teavitamise kohustust CPNP (Cosmetic

Products Notification Portal) portaalis, vastutaval isikul puudus

nõutud tooteandmik, mille vorm ja sisu ei vastanud sätestatule,

märgistusel olid esitatud meditsiinilised näidustused ja väited, mis

on kosmeetikatoodete puhul keelatud.

Eesti turul tuvastati 2 ohtlikku kreemi, mis sisaldasid

laboratoorsete analüüside kohaselt viljakust kahjustavat ainet

butüülfenüül metüülpropionaali (BMHCA) ja allergiat tekitavaid

säilitusaineid MI/MCI.

Sagenevad juhtumid, kus kosmeetikatooteid üritatakse e-

kaubanduse kaudu müüa, omistades neile raviomadusi, mis võivad

tekitada terviseriske ja tarbijaid eksitada.

Kosmeetikatoodete tootjate, importijate

ning vastutava isiku juures kontrollitakse

hea tootmistava, toote andmikku, koostist

(sh laboratoorselt), keemilistele ja

mikrobioloogilistele nõuetele vastavust,

ohutusaruannet ja ohutusehinnangut,

loomkatseid, CPNP-s teavitamist, tõsisest

soovimatust mõjust (TSM) teavitamist,

märgistust sh väiteid ja

ettevaatusabinõusid, andmeid ainete

kohta ja pakendit.

Kosmeetikatoodete määruse II-VI lisa

piirangu nõuete täitmise kontrollimisel

teostatakse laboratoorsed analüüsid

järgmiste piirangute osas: konservandid,

allergeensed lõhnaained, UV-filtrid,

MI/MCI ja mikrobioloogilised näitajad.

Kosmeetikatoodete hulgi- ja jaemüüjate

juures (sh e-kaubanduses) kontrollitakse

toote märgistust, pakendit, koostist (sh

laboratoorselt) ja CPNP-teavitamist ja

säilimistähtajast kinnipidamist.

Fookus on kontrollida Eesti tootjaid ja

importijaid kolmandatest riikidest.

Kontrollitakse

minimaalselt

4% toodetest,

nendest

laboratoorselt

mikrobiloogilistele

näitajatele,

konservantidele,

lõhnaainetele 20%,

UV-filtritele 5% ja

MI/MCI sisaldusele

8%.

II Biotsiidid ja biotsiidiga

töödeldud tooted ning

kahjuritõrje teenuse

osutamine.

X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on toodetega,

millel on väga lai tarbijaskond.

Biotsiidide hulka kuuluvad muuhulgas ka inimese naha

desinfitseerimiseks ettenähtud vahendid ja sääse/

puugitõrjevahendid, mis on ettenähtud pikaajaliseks kontaktiks

nahaga.

Turule võivad sattuda registreerimata/loata biotsiidid, mis

sisaldavad mitteheakskiidetud toimeaineid ja olla seeläbi ohtlikud

inimese tervisele, varale ja keskkonnale.

Biotsiidide või biotsiidiga töödeldud toodete ebapiisava teabe

korral märgistusel ei pruugi tarbija olla teadlik ohtudest või võib

biotsiidi kasutada selleks mitteettenähtud viisil ning saada seeläbi

tervisekahjustusi või põhjustada ohtu keskkonnale ja varale.

2025. aasta 9 kuu jooksul kontrollitud biotsiididest ei vastanud

32% nõuetele.

Põhilised puuudused avastatud turujärelevalve käigus: nõuetele ei

vastanud biotsiidi märgistus, reklaam, biotsiidide ohutuskaartide

sisu, keel ja rubriikide nimetused ei vastanud REACH- määruse

nõuetele.

Kontrollitulemused on näidanud, et jaemüügis, sh e-kaubanduses

on kättesaadavad loata biotsiidid, mis sisaldavad keelatud aineid.

Safety Gate kaudu on hakanud laekuma teatisi registreerimata

biotsiididest.

Kontrollid hõlmavad biotsiidide

registreerimistunnistusi/ lube,

ohutuskaarte (põhirõhk jagudel

1,2,3,8,11,12 ja 15), koostist, märgistust

(sh kasutusjuhiseid), biotsiidi omaduste

kokkuvõtet, ohu klassifitseerimist ja

pakendit.

Veebimüügi korral kontrollitakse lisaks

biotsiidimääruse artiklis 72 ja CLP-

määruse artiklis 48 sätestatud nõuete

täitmist.

Biotsiidiga töödeldud toodete puhul

kontrollitakse märgistust ja et kõik

toimeained, mis sisalduvad biotsiidides,

millega seda on töödeldud või mida see

sisaldab, on kantud biotsiidimääruse

artikli 9 lõike 2 kohaselt koostatud

nimekirja seoses asjakohase tooteliigi ja

kasutusega või I lisasse ning täidetud on

nendes sätestatud tingimused või

piirangud.

Kutselise kahjuliku organismi tõrje

teenuse osutamise korral kontrollitakse

biotsiide, teenuse osutamisele esitatud

nõuete täitmist ning kahjulike organismide

tõrje plaani ja aruannet.

Kontrollitakse

minimaalselt 4%

toodetest.

III Kemikaalid ja

detergendid, mis

kuuluvad REACH-

määruse XVII lisa

piirangute alla ja/või

vastavad CLP-määruse

ohuklassifitseerimise

kriteeriumidele.

X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on toodetega,

millel on väga lai tarbijaskond.

Kemikaalide hulka võivad kuuluda kantserogeensed,

mutageensed, reproduktiivtoksilised, mis pikaajalisel kasutamisel

võivad avaldada mõju järglastele, paljunemisvõimele,

kesknärvisüsteemile ja tekitada vähki, ning sensibiliseerivad,

söövitavad ained ja segud.

Kemikaalide sh detergentide turustamiseelsete tegevuste

läbiviimise vigade tõttu võib puudu jääda piisav info aine

omaduste ning vajalike riskijuhtimismeetmete kohta. Kemikaalide

ohutuskaartide, pakendi ja märgistuse ning detergentide puhul ka

kasutusjuhendi nõuetele mittevastavuse korral võib tarbija saada

tõsiseid tervisekahjustusi.

Piirangunõuetele mittevastavuse korral võivad tavatarbija

kasutusse sattuda väga ohtlikud kemikaalid, mis võivad

põhjustada väga tõsiseid tervisekahjustusi (sh surma) ning suurt

kahju keskkonnale ja varale.

Kemikaalide, sh detergentide puhul

kontrollitakse registreerimist, koostist (sh

laboratoorselt), ohutuskaarti (põhirõhk

jagudel 1,2,3,8,11,12 ja 15) ohtude

klassifitseerimist, märgistust ja pakendit,

ohtlike kemikaalide arvestust.

Veebimüügi korral kontrollitakse lisaks

CLP-määruse artiklis 48 sätestatud nõuete

täitmist.

Detergentide puhul kontrollitakse

täiendavalt pindaktiivsete ainete

biolagundavusel põhinevate piirangute

nõuetele vastavust.

Fookus on kontrollida Eesti tootjaid ja

importijaid kolmandatest riikidest.

Kontrollitakse

minimaalselt 5%

toodetest.

Turult kõrvaldati 1 püsimeigi värv, mille koostises tuvastati

laboratoorselt kantserogeenset (vähki tekitavat) raskmetalli

koobaltit.

2025. aasta 9 kuu jooksul kontrollitud kemikaalidest ja

detergentidest ei vastanud 47% nõuetele.

Turujärelevalve käigus avastati järgmised puuudused:

ohtlike ainete klassifikatsioon ei vastanud CLP-määrusele,

pakenditel puudusid nõuetekohased teabed, piktogrammid,

tunnussõna, ohu- ja hoiatuslaused; ohutuskaartides ja toodete

etikettidel olevad andmed ei langenud kokku, ohutuskaartidel ja

märgistustel puudusid ohtlike koostisainete nimetused, mille

alusel toodet klassifitseeriti ohtlikuks.

IV Elektrooniliste

sigarettide vedelik ja

nikotiinipadjad

X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on toodetega,

millel on lai tarbijaskond. Igapäevaselt on mõnd tubaka- või

nikotiini sisaldavat toodet tarvitamas iga viies Eesti täiskasvanu.

Elektrooniliste sigarettide vedelik ja nikotiinipadjad on ainete

segud ehk kemikaalid, mille koostisesse võivad kuuluda

sensibiliseerivad, kantserogeensed, mutageensed,

reproduktiivtoksilised ained, mis pikaajalisel kasutamisel võivad

avaldada mõju järglastele, paljunemisvõimele,

kesknärvisüsteemile ja tekitada vähki.

Tubakatoodete ja elektrooniliste sigarettide CLP-määruse kohase

klassifikatsiooni, märgistuse ja/või pakendi puudumisel või

puuduliku ohuklassifikatsiooni, märgistuse ja/või pakendi puhul ei

ole tarbija piisavalt ohtudest informeeritud ning võib saada

tervisekahjustusi.

2023. aastal läbiviidud sihtuuringu raames kontrollitud 42

elektroonilistest sigarettidest ja nikotiinipatjadest kõik tooted ei

vastanud CLP- ja REACH-määruse nõuetele (neist 38% olid

oluliste puudustega: sissehingamisel mürgistel segudel puudus

lastekindel turvasulgur ja/või reljeefne hoiatusmärgis).

Elektrooniliste sigarettide ja

nikotiinipatjade puhul kontrollitakse

lähtuvalt ainult CLP-määrusest ning

REACH-määrusest ohuklassifikatsiooni,

märgistust, dokumentatsiooni ja koostist

(sh laboratoorselt).

Kontrollitakse

minimaalselt 5%

toodetest, sh

laboratoorselt 3%.

1 • Kosmeetikamäärus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009, 30. november 2009, kosmeetikatoodete kohta.

• Turujärelevalve määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/1020, 20. juuni 2019, turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr

765/2008 ja (EL) nr 305/2011. • Biotsiidimäärus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist.

• REACH-määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1907/2006/EÜ, 18.12.2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse

Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ.

• CLP-määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive

67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006.

Lisa 4

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2026

käskkirjaga nr 1.1-1/26/10

Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna

(teenus 154) ohuprognoos aastaks 2026

Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (iluteenuste terviseohutuse edendamine ning

balneoloogilise ravimuda ja turba kvaliteedi hindamine) ohuprognoos määrab kindlaks

põhimõtteid, mille alusel kavandab Terviseamet 2026. aastal järelevalvetegevusi. Ohuprognoos

põhineb ilu- ja isikuteenuste osutamise terviseohutuse tagamiseks kehtestatud nõuete mittekohasel

täitmisel tekkida võivate tervisekahjustuste raskusastmest ning tõenäosusest tuleneval riskitasemel,

varasemalt teostatud kontrollide ja avaliku veebimonitooringu tulemustel.

Ohuprognoos on üles ehitatud sotsiaalministri määruse nr 41 alusel kehtestatud ilu- ja isikuteenuse

osutamise terviseohutust reguleerivate nõuete erikomponentidel, milleks on:

1) hügieeninõuded teenuse osutamisel,

2) nõuded teenuseosutaja oskustele ja teadmistele,

3) teenusesaaja teavitamine teenusest ning

4) teenuste erinõuded.

Igale erikomponendile määratakse üldine riskitase, mis tuleneb nõuete mittekohasel täitmisel

tervisekahjustuse tekkimise tõenäosuse ja tervisekahjustuse raskusastme maatriksist (Tabel 1).

Seejärel on võetud arvesse varasemate perioodide kontrollide tulemused, mille kohaselt

sagedasemad tuvastatud kõrvalekalded on seotud hügieeninõuete eiramisega. Iga-aastaselt

tuvastatakse, et vähemalt 30%-l kontrollitud objektidest ei vasta teenuse osutamine kehtivatele

hügieeninõuetele. Tegemist on nõuetega, mille mittekohane täitmine võib tekitada otsest ohtu

teenusesaaja tervisele.

Tabel 1. Riskihindamise maatriks

Tõenäosuse

skaala

Terviserisk

A

Vähetähtis

B

Kerge

C

Raske

D

Väga raske

4 Väga kõrge

3 Kõrge I

2 Keskmine IV II

1 Madal III

I Hügieeninõuded teenuse osutamisel; II Nõuded teenuseosutaja oskustele ja teadmistele; III Teenusesaaja

teavitamine teenusest; IV Teenuse erinõuded.

Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse hügieeninõuete täitmist ilusalongides ilu- ja

isikuteenuse (juuksuri-, kosmeetiku-, tätoveerimis-, püsimeigi- ja keha augustamise teenuse

ning küüne-, ripsme- ja kulmutehniku teenuse) osutamisel (Tabel 2).

Lisa 4

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2026

käskkirjaga nr 1.1-1/26/10 Tabel 2. Ohuprognoos

Riskitase

Jrk

nr Kontrollitav teenus Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted

Kontrolli

mahu

prognoos

I Ilu- ja isikuteenuse

(juuksuri-,

kosmeetiku-,

tätoveerimis-,

püsimeigi- ja keha

augustamise teenuse

ning küüne-, ripsme-

ja kulmutehniku

teenus)

hügieeninõuete

täitmise kontroll

X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et teenused on ühiskonnas laialdaselt

kasutusel. Samuti on arvesse võetud hügieenitingimuste täitmise olulisust ohutu

teenuse tagamisel.

Vere ja muude bioloogiliste kehavedelike (higi, lümfi-, koevedelike jms) kaudu

võivad levida nakkushaiguste tekitajad, näiteks viirused ja bakterid.

Puhas keskkond (sh tööpinnad ja instrumendid) aitab minimeerida

ristsaastumise riski ning haigustekitajate levikut.

Nõuetekohaselt puhastamata ja desinfitseerimata töövahendid ja -pinnad on

võimalikuks ohuks ning hügieeninõuete eiramine suurendab oluliselt erinevate

haigustekitajate levikut.

Terviseameti varasemate järelevalveperioodide tulemused näitavad, et

iluteenuste hügieeninõuetest kinnipidamine on Eestis ebaühtlane, mistõttu ei ole

teenuste ohutus alati piisavalt tagatud. Iga-aastaselt tuvastatakse järelevalve

käigus ligikaudu 30%-s ettevõtetes puudusi hügieeninõuete täitmises.

Ilusalongis hinnatakse hügieeninõuete

täitmist teenuse osutamisel kolme

komponendi alusel:

 tööpindade dekontaminatsiooni

korrektsus,

 instrumentide dekontaminatsiooni

korrektsus.

Fookusesse võetakse teenusepakkujad, kelle

juures ei ole aastatel 2023–2025

hügieeninõuete täitmist kontrollitud, ning

teenusepakkujad, kelle tegevuses võib

vihjete põhjal esineda hügieeninõuete

täitmisest kõrvalekaldeid.

Kontrolli valimi kavandamisel on

prioriteediks iluteenused, millel on

potentsiaalselt suurem tarbijaskond ja/või

kõrgem tarbimissagedus.

Regionaalse järelevalve fookusgrupp võib

piirkondlike eripärade jt asjakohaste

asjaolude tõttu erineda.

Regionaalse valimi koostamisel võetakse

arvesse ka varasemate kontrollide, vihjete ja

veebimonitooringu tulemused.

Kontrollitakse

veebi-

monitooringu

raames

tuvastatud

teenuse

osutajaid,

võttes arvesse

varasema

perioodil

teostatud

kontrollid ja

nende

tulemused.

Lisa 5

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2026

käskkirjaga nr 1.1-1/26/10

Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna

(teenuse 158) ohuprognoos aastaks 2026

Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna ohuprognoos määrab kindlaks milliseid

immuniseerimist teostavaid tervishoiuteenuse osutajaid ning millistest põhimõtetest

lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2026. aastal. Ohuprognoos põhineb immuniseerimisalaste

andmete kvaliteedi ja immuniseerimiskava täitmise tulemustel ning varasemate järelevalve

tulemuste analüüsil.

Ohuprognoos on üles ehitatud immuniseerimisega tegelevate tervishoiuteenuse osutajate

põhiselt. Ohuprognoosis arvestatakse valdkondlikku riskitaset allpool väljatoodud

riskihindamise maatriksi abil, mille tulemusel selguvad järelevalve teostamise prioriteedid ja

metoodika ohu ennetamiseks. Riskitaseme sisendparameetrite väärtusteks on potentsiaalne oht,

mis tekib tervishoiuteenuse osutajatele ja/või tervishoiutöötajale kehtestatud nõuete

rikkumisest ja riski realiseerumise võimalikkusest (Tabel 1). Riskitaseme määramisel võetakse

arvesse immuniseerimise osutamise mahtu, immuniseerimisalaste andmete kvaliteedi tulemusi

ning immuniseerimiskava täitmise näitajaid.

Tabel 1. Riskihindamise maatriks

Riski

realiseerumise

võimalikkus

Potentsiaalne oht

A

Vähetähtis

B

Kerge

C

Raske

D

Väga raske

4 Väga kõrge

3 Kõrge I, II, III

2 Keskmine

1 Madal

I perearstiabi osutamine nimistu alusel; II kooltervishoiuteenuse osutamine; III eriarstiabi ja õendusabi

(va koolitervishoiuteenus) osutamine

Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse immuniseerimise korraldamise nõudeid

perearstiabi osutamisel nimistu alusel, iseseisva õendusabi (koolitervishoiuteenus,

koduõendusteenus, õe vastuvõtuteenus) osutamisel ja eriarstiabi osutamisel (Tabel 2).

Lisa 5

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2026

käskkirjaga nr 1.1-1/26/10

Tabel 2. Ohuprognoos

Riskitase

Jrk nr Kontrollitav

teenus Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted

Kontrolli mahu

prognoos

(immuniseerimis-

kohad)

I Immuniseerimine

perearstiabi

osutamisel

nimistu alusel

X Riski hindamisel on arvestatud, et immuniseerimiskava nõuete

mittetäitmisel väheneb karjaimmuunsus, see soodustab immuniseerimata

jäänud isikute nakatumist nakkushaigustesse ja suureneb oht

vaktsiinvälditavate nakkushaiguste epideemiliseks levikuks.

WHO vaktsineerimise soovituslik hõlmatustase väikelastel difteeria,

teetanuse, leetrite, punetiste, mumpsi ja poliomüeliidi vastu on 95%.

Seetõttu on väga oluline, et laps oleks õigeaegselt immuniseeritud vastavalt

immuniseerimiskavale.

Eestis oli seisuga 31.12.2024 läkaköha, difteeria, teetanuse, leetrite,

punetiste, mumpsi ja poliomüeliidi vastu vaktsineerimisega hõlmatus 1-

aastastel 81,2% (WHO soovitus - 90%) ja 2-aastastel 83,3%. Hõlmatus

esimese korduvvaktsineerimisega oli 3-aastastel 79,3%.

Paljud neist haigustest on eriti ohtlikud väikelastele ja selles vaktsineerimise

etapis toimub lapse immuniseerimine perearstiabi osutamisel nimistu alusel.

Vaktsiinide nõuetekohane säilitamine ja kasutamine ning immuniseerijate

koolitamine on väga oluline immuniseerimise teenuse kvaliteedi tagamiseks.

Vaktsiinide külmaahela katkemine või vale kasutamine võib viia

vaktsineerimise efektiivsuse ja ohutuse vähenemiseni.

Kõik tehtud immuniseerimised peavad olema nõuetekohaselt

dokumenteeritud ja kättesaadavad nii patsiendile kui kõigile antud

patsiendiga tegelevatele tervishoiuteenuse osutajatele. Puudulike või valede

immuniseerimisandmete alusel võidakse inimest vaktsineerida korduvalt,

vaktsineerida valede immuunpreparaatidega või jäetakse inimene üldse

vaktsineerimata. Valede andmete alusel tehakse riiklikult valesid otsuseid.

Riskitaseme määramisel on võetud arvesse ka TISi edastatud

immuniseerimisalaste andmete mahud ja nende kvaliteedi tulemused 2024.

ja 2025. aasta kohta ning immuniseerimisteenuse osutamisega seotud

kodanike kaebused.

2025. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt enim puuduseid tuvastati

andmete dokumenteerimisel 13,1%, sellele järgnesid vaktsiinide nõuetele

mittevastav käitlemine 11,9%, puudused immuniseerijate koolituse

läbimises 10,8% ja esines probleeme ka sisedokumentidega 10,8%-l. 4%-l

kontrollitutest puudusid vajalikud esmaabivahendid.

Kontrollitakse kas täieliku või osalise

kontrolli formaadis.

Immuniseerimiskoha järelevalve käigus

kontrollitakse immuniseerimiskava

nõuete täitmist (sh hõlmatust

immuniseerimisega), TISi edastatud

immuniseerimisalaste andmete hõivet ja

kvaliteeti, vaktsiinide käitlemist (sh

immuunpreparaatide arvestust ja

külmahelat) ja kasutamist,

nõuetekohaste sisedokumentide

olemasolu (käskkirjad, tööeeskirjad jm),

immuniseerijate koolituse läbimist.

2026. a on põhifookus immuniseerimise

andmete hõivel ja kvaliteedil.

Kontrollitakse

minimaalselt

10% immuniseerimis-

kohtadest

Lisa 5

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2026

käskkirjaga nr 1.1-1/26/10

II Immuniseerimine

koolitervishoiu-

teenuse

osutamisel

X Riski hindamisel on arvestatud, et alates seitsmendast eluaastast valdavalt

immuniseerimine kooliõpilastel toimub koolitervishoiuteenuse osutamise

käigus. Immuniseerimiskava nõuete mittetäitmisel väheneb

karjaimmuunsus, see soodustab immuniseerimata jäänud isikute nakatumist

nakkushaigustesse ja suureneb oht vaktsiinvälditavate nakkushaiguste

epideemiliseks levikuks. Seda tõestasid 2025. a esinenud leetrijuhud

koolilastel.

Vaktsiinide nõuetekohane säilitamine ja kasutamine ning immuniseerijate

koolitamine on väga oluline immuniseerimise teenuse kvaliteedi tagamiseks.

Vaktsiinide külmaahela katkemine või nende vale kasutamine võib viia

vaktsineerimise efektiivsuse ja ohutuse vähenemiseni.

Kõik tehtud immuniseerimised peavad olema nõuetekohaselt

dokumenteeritud ja kättesaadavad nii patsiendile kui kõigile antud

patsiendiga tegelevatele tervishoiuteenuse osutajatele. Puudulike või valede

immuniseerimisandmete alusel võidakse inimest vaktsineerida korduvalt,

vaktsineerida valede immuunpreparaatidega või jäetakse inimene üldse

vaktsineerimata.

Riskitaseme määramisel on võetud arvesse ka TISi edastatud

immuniseerimisalaste andmete mahud ja nende kvaliteedi tulemused 2024.

ja 2025. aasta kohta ning immuniseerimisteenuse osutamisega seotud

kodanike kaebused.

2025. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt tuvastati enim puuduseid

sisedokumentide puudumisel (9% kontollitutest) ja vaktsiinide

nõuetekohase käitlemisega (5,6% kontrollitutest). Esines puuduseid

andmete dokumenteerimisel ja immuniseerijate koolitamisel.

Kontrollitakse kas täieliku või osalise

kontrolli formaadis.

Immuniseerimiskoha järelevalve käigus

kontrollitakse immuniseerimiskava

nõuete täitmist (sh hõlmatust

immuniseerimisega), TISi edastatud

immuniseerimisalaste andmete hõivet ja

kvaliteeti, vaktsiinide käitlemist (sh

külmahelat) ja kasutamist,

nõuetekohaste sisedokumentide

olemasolu (käskkirjad, tööeeskirjad jm),

immuniseerijate koolituse läbimist.

2026. a on põhifookus immuniseerimise

andmete hõivel ja kvaliteedil.

Kontrollitakse

minimaalselt 10%

immuniseerimis-

kohtadest

III Immuniseerimine

eriarstiabi ja

õendusabi (sh

koduõendusabi, õe

vastuvõtuteenuse)

osutamisel

sh väljaspool

tegevuskohta

määratud aadressi

X Riski hindamisel on võetud arvesse immuniseerijate koosseisu (eriarstiabi,

õendusabi sh koduõendusabi, õe vastuvõtuteenuse ja töötervishoiuteenuse

osutajad), immuniseerimise spetsiifikat väljaspool tervishoiuteenuse osutaja

terviseameti registris registreeritud tegevuskohta,vaktsiinide transportimise

vajadust (nt koduõendusteenuse osutamisel). Haiglate sünnitusosakondades

immuniseeritakse vastsündimud tuberkuloosi ja riskirühma vastsündinud B-

viirushepatiidi vastu. Ülejäänud tervishoiuteenuse osutajad teostavad

enamjaolt immuniseerimiskava väliseid vaktsineerimisi, sh

reisivaktsineerimisi.

Vaktsiinide nõuetekohane säilitamine (sh külmaahela toimimine) ja

kasutamine ning immuniseerijate koolitamine on oluline immuniseerimise

teenuse kvaliteedi tagamiseks.

Kontrollitakse kas täieliku või osalise

kontrolli formaadis

Immuniseerimiskoha järelevalve käigus

kontrollitakse immuniseerimiskava

nõuete täitmist, TISi edastatud

immuniseerimisalaste andmete hõivet ja

kvaliteeti, vaktsiinide käitlemist (sh

külmahelat) ja kasutamist,

nõuetekohaste sisedokumentide

olemasolu (käskkirjad, tööeeskirjad jm)

ning immuniseerijate koolituse läbimist.

Haiglates ca 10%

immuniseerimis-

kohtadest.

Väljaspool

tegevuskohta

sh muud

vaktsineerimiskohad

kontrolli mahtu

ei prognoosita.

Võrreldes 2025.

aastaga suurendatakse

kontrolli mahtu

apteekides.

Lisa 6

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2026

käskkirjaga nr 1.1-1/26/10

Tervishoiuvaldkonna (teenuse 161) ohuprognoos aastaks 2026

Tervishoiuvaldkonna ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid tervishoiuteenuse osutajaid ning

millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2026. aastal. Ohuprognoos põhineb

riigikontrolli, tervishoiu erialaseltside sisendil, patsientide pöördumiste ja kaebuste analüüsil ning

tervishoiukorralduse infosüsteemi (MEDRE) ja tervise infosüsteemi (TIS) andmetel ning järelevalve

tulemuste analüüsil.

Ohuprognoos on üles ehitatud, lähtudes nii konkreetsetest tervishoiuteenustest kui ka tervishoiuteenuse

osutamisel kehtivatest nõuetest. Riskitaseme hindamise sisendparameetrite väärtusteks on potentsiaalne

kahju, mis tekib tervishoiuteenuse osutajatele ja/või tervishoiutöötajale/patsientidele kehtestatud nõuete

rikkumisest ja riski realiseerumise võimalikkusest (Tabel 1). Hindamisel lähtutakse eeldusest, et

tervishoiuteenuste mittenõuetekohane osutamine kujutab endast alati ohtu inimese elule ja tervisele.

Tabel 1. Riskihindamise maatriks

Riski

realiseerumise

võimalikkus

Potentsiaalne kahju

A

Vähetähtis

B

Kerge

C

Raske

D

Väga raske

4 Väga kõrge

3 Kõrge I, II, III

2 Keskmine

1 Madal

I kehtiva tegevusloaga ja tegutsevate tervishoiuteenuse osutajate dokumenteerimiskohustuse täitmine ja andmete edastamine

tervise infosüsteemis (TIS-is); II tervishoiuteenuse osutajatele kehtestatud nõuete täitmine mittekirurgilise esteetilise

meditsiini teenuse osutamisel (tegevusload eriarstiabi osutamiseks: mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenus,

dermatoveneroloogiateenus, plastika- ja rekonstruktiivkirurgia teenus, plastikakirurgia teenus); III narkootiliste ja

psühhotroopsete ravimite väljakirjutamine tervishoiutöötaja poolt

Ohuprognoosile tuginedes teostatakse järgmisi kontrolle (Tabel 2):

 kehtiva tegevusloaga ja tegutsevate tervishoiuteenuse osutajate

dokumenteerimiskohustuse täitmine ja andmete edastamine tervise infosüsteemis (TIS-

is);

 tervishoiuteenuse osutajatele kehtestatud nõuete täitmine mittekirurgilise esteetilise

meditsiini teenuse osutamisel (tegevusload eriarstiabi osutamiseks: mittekirurgilise

esteetilise meditsiini teenus, dermatoveneroloogiateenus, plastika- ja

rekonstruktiivkirurgia teenus, plastikakirurgia teenus)

 narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite väljakirjutamisele kehtestatud nõuete täitmine

tervishoiutöötajate poolt.

Tabel 2. Ohuprognoos Riskitase

Jrk

nr

Kontrollitav teenus või

tervishoiuteenuse osutamise

nõue

Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted Kontrolli mahu

prognoos

I Kehtiva tegevusloaga ja

tegutsevate

tervishoiuteenuse osutajate

dokumenteerimiskohustuse

täitmine ja andmete

edastamine tervise

infosüsteemis (TIS-is)

X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase.

Otsene oht patsiendi tervisele: puudulik dokumentatsioon

ohustab ravi kvaliteeti, järjepidevust ja patsiendi ohutust.

Korrektsed ja ajakohased terviseandmed on põhjendatud

raviotsuste tegemise vältimatu eeldus.

Varasemad järelevalve tulemused: Terviseameti enda

andmed näitavad, et aastatel 2020–2024 oli 66%

järelevalvemenetlustest seotud puudustega

dokumenteerimisel.

Riigikontrolli poolt tuvastatud puudused: Riigikontrolli

05.12.2025 aruandes on toodud, et terviseinfo

dokumenteerimine on Eestis sageli puudulik, ebatäpne ja

hilinenud.

Kontroll põhineb tervishoiukorralduse

infosüsteemi MEDRE, TÖR-i, Maksu- ja

Tolliameti palgalaekumiste ja käibeinfo ning

tervise infosüsteemi (TIS) andmete analüüsil.

Järelevalve fookuses on eelkõige need kehtiva

tegevusloaga tervishoiuteenuse osutajad

(TTO-d), kes ei ole TIS-i dokumente

edastanud või kelle edastatud andmete maht

on ebaproportsionaalselt väike võrreldes

osutatavate teenuste iseloomu ja eeldatava

mahuga.

Kontrollitakse

regioonide lõikes

vähemalt 15%

riskigruppi

kuuluvatest

teenuseosutajatest,

kuid mitte vähem

kui 30

teenuseosutajat.

Juhul kui regioonis

on alla 30

riskigruppi kuuluva

teenuseosutaja,

kontrollitakse kõiki

vastava regiooni

teenuseosutajaid.

II Tervishoiuteenuse

osutajatele kehtestatud

nõuete täitmine

mittekirurgilise esteetilise

meditsiini teenuse

osutamisel (tegevusload

eriarstiabi osutamiseks:

mittekirurgilise esteetilise

meditsiini teenus,

dermatoveneroloogiateenus,

plastika- ja

rekonstruktiivkirurgia

teenus, plastikakirurgia

teenus)

X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase.

Otsene oht patsiendi tervisele: Mittekirurgilise esteetilise

meditsiini teenused on oma olemuselt invasiivsed või

potentsiaalselt terviseriske sisaldavad. Teenuse osutamisel on

patsiendil piiratud võimalus hinnata teenuseosutaja pädevust,

kasutatavate meetodite ohutust ning hügieeninõuete täitmist.

Nõuete eiramine, sealhulgas hügieeninõuete mittetäitmine,

võib põhjustada otsest ohtu patsiendi tervisele ning teatud

juhtudel ka elule.

Varasemad järelevalve tulemused: Järelevalvetulemuste

analüüsi kohaselt esines puudusi 53% kontrollitud juhtudest,

eelkõige seoses tervishoiutöötaja õigusega teenust osutada

ning teenuse dokumenteerimise nõuetekohasusega. Selline

rikkumiste osakaal viitab süsteemsele riskile mittekirurgilise

esteetilise meditsiini teenuste kvaliteedi, patsiendiohutuse ja

õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise tagamisel.

Kontrolli eesmärk on tuvastada võimalikud

kõrvalekalded mittekirurgilise esteetilise

meditsiini teenuse osutamisel, eelkõige seoses

teenuse osutaja ja teenust osutava isiku

pädevusega ning dokumenteerimiskohustuse

täitmisega tervise infosüsteemis.

Kontroll hõlmab tervishoiukorralduse

infosüsteemi andmete analüüsi ning vajaduse

korral kohapealse kontrolli läbiviimist

teenuseosutaja tegevuskohas.

Järelevalve käigus hinnatakse:

 kas teenuse osutajal on kehtiv

tegevusluba, mis vastab osutatavale

teenusele,

 teenuse tegeliku osutaja tuvastamine ning

tema pädevuse ja tegevusloaga seotuse

vastavus;

 kas teenuse osutamine on nõuetekohaselt

dokumenteeritud ja andmed TIS-i

edastatud.

Kontrollitakse

regioonide lõikes ca

25% riskigruppi

kuuluvatest

teenuseosutajatest,

kuid mitte vähem

kui 8 teenuse-

osutajat.

III Narkootiliste ja

psühhotroopsete ravimite

väljakirjutamine

tervishoiutöötajate poolt

X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase.

Ravimite väljakirjutamise nõuete mittetäitmine võib tekitada

sõltuvust ja kõrvaltoimete esinemise ohtu, kahjustades

inimese tervist ja elu.

2024.a järelevalvetulemuste analüüs näitas, et 67%

kontrollitud juhtudest esines nõuetele mittevastavusi,

peamiselt seoses ravimite väljakirjutamise koguste,

põhjendatuse ja dokumenteerimisega.

2025.a järelevalvetulemuste analüüsi põhjal tuvastati nõuetele

mittevastavusi juba 85% kontrollitud juhtudest, samuti

valdavalt ravimite väljakirjutamise koguste, põhjendatuse ja

dokumenteerimise osas.

Kontrolli kaasatakse tervishoiutöötajad, kelle

puhul esineb risk seoses narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning muude

spetsiifiliste ravimite väljakirjutamisega.

Kontroll viiakse läbi kas täieliku või osalise

kontrolli vormis ning hõlmab teenuse ja

ravimite väljakirjutamise dokumenteerimise

kontrolli tervise infosüsteemis. Valimi

koostamisel lähtutakse Tervisekassa

retseptikeskuse töölaua andmetest.

Ei prognoosi

Lisa 7

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori 10.02.2026

käskkirjaga nr 1.1-1/26/10

Ohuprognoosile tuginedes riikliku järelevalve läbiviimiseks koostatavate tööplaanide mahu

prognoos regioonide lõikes

Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (vee terviseohutuse edendamine) teenus 143

tegevused

Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse

edendamine) teenus 145 tegevused

Kemikaaliohutuse valdkonna teenus 153 tegevused

Kontrollitav asutus Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Üldkasutatavad ujulad 14 14 16 16 25 25 23 23

Väliujulad 0 0 1 1 0 0 2 1

Tervishoiuasutuse ujulad 1 0 6 0 2 1 10 3

Veevärgid kuni 100 m 3

161 80 313 156 230 115 167 83

Veevärgid 101 m3 kuni 10 000 m3 19 19 20 20 15 15 38 38

Veevärgid üle 10 001 m3 0 0 1 1 0 0 0 0

Pinnavett joogivee allikana kasutavad veevärgid

(Tallinn ja Narva). 1 1 0 0 0 0 11 11

Allikavee tootjad 1 1 0 0 1 1 0 0

Mineraalvee tootjad 0 0 7 3 1 1 1 1

Supluskohad 9 9 15 15 21 21 7 7

Kokku 206 124 379 212 295 179 259 167

TEENUS 143

IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO

Kontrollitav asutus Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Lasteaiad 6 0 20 0 4 4 41 13

Erakoolid 7 6 14 0 8 8 42 13

Täiskasvanute üldhooldekodud 44 27 58 18 34 24 28 14

Ööpäevaringne erihooldusteenus 15 15 35 17 16 16 9 9

Ööpäevaringne turvakoduteenus lastele 0 0 1 1 2 2 0 0

Kokku 72 48 128 36 64 54 120 49

IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO

TEENUS 145

Kontrollitavad tooted

Kosmeetikatooted

Kemikaalid sh detergendid, e-vedelikud ja

nikotiinipadjad

Biotsiidid

Kokku 73

9

1495840 59

10 27

286

110

102

19

123

23 35 45

RO sihttase RO sihttase RO sihttase RO sihttase

TEENUS 153

IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO

Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (iluteenuste terviseohutuse edendamine ning

balneoloogilise ravimuda ja turba kvaliteedi hindamine) teenus 154 tegevused

Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna teenuse 158 tegevused

Tervishoiuvaldkonna teenus 161 tegevused

Kontrollitav teenus

Ilu- ja isikuteenus (juuksuri-, kosmeetiku-,

tätoveerimis-, püsimeigi- ja keha augustamise

teenuse ning küüne-, ripsme- ja kulmutehniku

teenus) hügieeninõuete kontroll

Kokku

LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO

50 82 60 75

RO sihttase RO sihttase RO sihttase RO sihttase

50 82 60 75

IDA RO

TEENUS 154

Kontrollitav teenus

Immuniseerimise korraldamise nõuete kontroll

Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Objektide

arv

RO

sihttase

Perearstiabi osutamine nimistu alusel 120 14 205 21 140 14 360 36

Koolitervishoiuteenuse osutamisel 65 9 150 15 131 13 168 17

Eriarstiabi ja õendusabi (sh koduõendusabi, õe

vastuvõtuteenuse) osutamisel haiglates 10 0 8 3 13 2 11 0

sh väljaspool tegevuskohta määratud aadressi

(muud vaktsineerimiskohad)

Kokku 195 23 363 39 284 29 539 53

Ei prognoosi

TEENUS 158

Ei prognoosi Ei prognoosi

IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO

Ei prognoosi

Kontrollitav teenus või tervishoiuteenuse

osutamise nõue

Kehtiva tegevusloaga ja tegutsevate

tervishoiuteenuse osutajate

dokumenteerimiskohustuse täitmine tervise

infosüsteemis (TIS-is)

Tervishoiuteenuse osutajatele kehtestatud nõuete

täitmine mittekirurgilise esteetilise meditsiini

teenuse osutamisel (tegevusload eriarstiabi

osutamiseks: mittekirurgilise esteetilise meditsiini

teenus, dermatoveneroloogiateenus, plastika- ja

rekonstruktiivkirurgia teenus, plastikakirurgia

teenus)

Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite

väljakirjutamine tervishoiutöötajate poolt

Kokku

PÕHJA RO

TEENUS 161

RO sihttase

30 30 30 40

RO sihttase RO sihttase RO sihttase

IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO

60

Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi

40 45 40

10 15 10 20

KÄSKKIRI

10.02.2026 nr 1.1-1/26/10

Terviseameti tegevusvaldkondade

ohuprognooside kinnitamine

Korrakaitseseaduse § 24 lõike 5 alusel:

1. Kinnitan Terviseameti tervishoiu, nakkushaiguste epidemioloogia, tervist toetava ja ohutu

keskkonna ning kemikaaliohutuse tegevusvaldkondade 2026. aasta ohuprognoosid (lisatud).

2. Nakkushaiguste epidemioloogia osakonnal, keskkonnatervise osakonnal, kemikaaliohutuse

osakonnal, tervishoiuteenuste osakonnal ja regionaalosakondadel võtta punktis 1 nimetatud

ohuprognoosid riikliku järelevalve läbiviimiseks koostatavate tööplaanide aluseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Birgit Lao

peadirektor

Lisad:

1) Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 143) ohuprognoos aastaks 2026;

2) Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 145) ohuprognoos aastaks 2026;

3) Kemikaaliohutuse valdkonna (teenus 153) ohuprognoos aastaks 2026;

4) Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 154) ohuprognoos aastaks 2026;

5) Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna (teenus 158) ohuprognoos aastaks 2026;

6) Tervishoiuvaldkonna (teenus 161) ohuprognoos aastaks 2026;

7) Ohuprognoosile tuginedes riikliku järelevalve läbiviimiseks koostatavate tööplaanide

mahu prognoos regioonide lõikes.