Kullerkupu DP eskiislahenduse avaliku väljapaneku teade

MÄRJAMAA VALLAVALITSUS

Tehnika tn 11 Telefon+372 489 8851 Registrikood 77000447

Märjamaa alev E-post [email protected] SEB Pank EE 411010802004561005 78304 Rapla maakond http://marjamaa.kovtp.ee/uldinfo Swedbank EE122200001120076243

Kaasatavad vastavalt nimekirjale 17. detsember 2025 nr 7-1.3/4069

Teade Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute

detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arvamuse andmise kohta

Märjamaa vald korraldab Märjamaa alevis asuva Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu

tänav L2 kinnistute detailplaneeringu eskiislahenduse (vt lisa) avaliku väljapaneku. Nimetatud

detailplaneering algatati Märjamaa Vallavolikogu 23.09.2025 otsusega nr 259. Planeeringuala

suurusega ca 1 ha ja hõlmab Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistuid.

Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine elamute ja neid teenindavate abihoonete

püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala juurdepääsule,

liikluskorraldusele, parkimiskorraldusele, haljastusele, heakorrale, ja tehnovõrkudega

varustamisele. Detailplaneering on Märjamaa alevi üldplaneeringut muutev.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 detailplaneeringu eskiislahenduse

avalik väljapanek toimub ajavahemikul 02.01.2026 – 02.02.2026. Detailplaneeringu eskiisi

materjalidega on võimalik tutvuda tööajal Märjamaa vallavalitsuses aadressil Tehnika tn 11,

Märjamaa alev, Märjamaa vald, Rapla maakond (I korruse fuajees) ja valla kodulehel.

Eskiisi avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu lahenduse

kohta arvamust. Arvamust saab esitada kirjalikult aadressil [email protected] või Tehnika

tn 11, Märjamaa alev, Märjamaa vald, Rapla maakond.

Kui Te ei ole käesoleva kirja saamisest arvates kuni avaliku väljapaneku lõpuni arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta

arvamust avaldada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Matsalu

vallavanem

Lisad:

1. Asukohaskeem

2. Tugiplaan

3. Põhijoonis

4. Seletuskiri

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kirja koostaja:

Greta Mäesalu

5388 8146 [email protected]

N

E

S

WASUKOHASKEEM

Kuupäev

Vastutav isik Liina Ollema

Evely Ehrpas Projektijuht-planeerija

15.12.2025

ThinkTerra OÜ, registrikood: 16734833, [email protected], https://thinkterra.ee

Rapla maakonnas Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38

katastriüksuste detailplaneering

Töö nimetus:

AsukohaskeemJoonis:

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Märjamaa Vallavalitsus

1-4/2025Töö nr:

0Mõõtkava:

1Joonise nr:

Huvitatud isik: Raul Vesinurm

Märkus: plaani koostamisel on aluseks Maa- ja Ruumiameti kaardi väljavõte seisuga oktoober 2025.

planeeringuala piir

peenar

bet.

H

wc

pinnas

Kullerkupu tn 38 50201:001:0314 Maatulundusmaa 100% Pindala: 5758.0 m²

Kullerkupu tn 36 50201:001:0313 Maatulundusmaa 100% Pindala: 3927.0 m²

Kase tn 7 50501:003:0038 Maatulundusmaa 100%

Oti tee 2 50501:003:0006 Maatulundusmaa 100%

Kase tn 7 50401:001:0725 Elamumaa 100%

Kannikese tn 4 50401:001:0726 Maatulundusmaa 100%

Kullerkupu tänav L2 50201:001:0315 Transpordimaa 100% Pindala: 279.0 m²

Kullerkupu tn 34 50201:001:0312 Elamumaa 100%

PE De32 orient.

De 16

0

N

E

S

WTUGIPLAAN

Kuupäev

Vastutav isik Liina Ollema

Evely Ehrpas Projektijuht-planeerija

15.12.2025

ThinkTerra OÜ, registrikood: 16734833, [email protected], https://thinkterra.ee

Rapla maakonnas Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38

katastriüksuste detailplaneering

Töö nimetus:

TugiplaanJoonis:

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Märjamaa Vallavalitsus

1-4/2025Töö nr:

1:500Mõõtkava:

2Joonise nr:

Huvitatud isik: Raul Vesinurm

Märkus: OÜ KT Geodeesia 28.03.2025, töö nr 20/25. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis.

katastriüksuse piir

TINGMÄRGID planeeringuala piir

katastriüksuse aadress

katastriüksuse tunnus

katastriüksuse sihtotstarve

katastriüksuse suurus

ol.olev sõidutee

Kullerkupu tn 36 50201:001:0313

Pindala: 3927.0 m²

ol.olev pinnastee, mida asemele on lubatud vajadusel rajada uus juurdepääsutee

H ol.olev hoone

ol.olev madalpinge õhuliin ol.olev madalpinge maakaabelliin ol.olev sidekaabel ol.olev veetoru ol.olev kanalisatsioonitoru ol.olev elektrikilp

peenar

bet.

H

wc

pinnas

3

9 2 450 1+2

P3

EP 100%

5758 m²

2

9 2 450 1+2

P3

EP 100%

3927 m²

1

0 0

0 0

0

P0

LT 100%

279 m²

PE De32 orient.

De 16

0

KS2

K S

2 K

S 2

K S

2 K

S 2

K S

2 K

S 2

K S

2

plan. voolurahustuskaev

Paigaldatav veemõõdukaev VMK-1, kuhu rajada plan. kruntide peaveearvestite (Q3=1,6 m3/h; L=110mm; ühendused ¾"vk; Kamstrupi kaugloetavad arvestid) paigaldamiseks kaks eraldiseisvat veemõõdusõlme. Veearvesti paigaldab AS Matsalu Veevärk.

Võimalik tuletõrje veemahuti täitmiskoht

Plan. kruntide tarvis rajada kaks eraldiseisvat maakraanidega liitumispunkti

VLP-2 ja VLP-3

4

4

4

8

4

4

4

4

10

4

2

4

Kullerkupu tn 38 50201:001:0314 Maatulundusmaa 100% Pindala: 5758.0 m²

Kullerkupu tn 36 50201:001:0313 Maatulundusmaa 100% Pindala: 3927.0 m²

Kase tn 7 50501:003:0038 Maatulundusmaa 100%

Oti tee 2 50501:003:0006 Maatulundusmaa 100%

Kase tn 7 50401:001:0725 Elamumaa 100%

Kannikese tn 4 50401:001:0726 Maatulundusmaa 100%

Kullerkupu tänav L2 50201:001:0315 Transpordimaa 100% Pindala: 279.0 m²

Kullerkupu tn 34 50201:001:0312 Elamumaa 100%

Nurm enuku tä

nav L 1

50401:001:0866

Transpordimaa 100%

Kullerkupu tänav

50401:001:1088

Transpordimaa 100%

plan. krundi pos 1 ja pos 2 võimalik liitumispunkt plan. sidekanalisatsiooniga

4

5,1

2

Plan. kruntide kanalisatsioon ehitada olemasolevast kaevust K-1, mis asendada suurema läbimõõduga kaevuga:

maapind 38.67 kaas 38.67 Malm

põhi 37.40 rake 400/ 315 Plast 1 37.40 DE 160 PE.

K-1 on elamukruntide ühine liitumispunkt.

Kullerkupu tn 38 50201:001:0314 Maatulundusmaa 100% Pindala: 5758.0 m²

Kullerkupu tn 36 50201:001:0313 Maatulundusmaa 100% Pindala: 3927.0 m²

Kase tänav 50401:001:1087 Transpordimaa 100%

Kannikese tänav 50401:001:0673 Transpordimaa 100%

Nurm enuku tä

nav L 1

50401:001:0866

Transpordimaa 100%

plan. sidekanalisatsiooni ühendus olemasoleva sidevõrguga kaevus K16

plan. krundi pos 1 ja pos 2 võimalik liitumispunkt plan. sidekanalisatsiooniga

Kullerkupu tänav L2 50201:001:0315 Transpordimaa 100% Pindala: 279.0 m²

plan. sidekanalisatsioon

N

E

S

WPÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

Kuupäev

Vastutav isik Liina Ollema

Evely Ehrpas Projektijuht-planeerija

15.12.2025

ThinkTerra OÜ, registrikood: 16734833, [email protected], https://thinkterra.ee

Rapla maakonnas Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38

katastriüksuste detailplaneering

Töö nimetus:

Põhijoonis tehnovõrkudegaJoonis:

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Märjamaa Vallavalitsus

1-4/2025Töö nr:

1:500Mõõtkava:

3Joonise nr:

Huvitatud isik: Raul Vesinurm

Märkus: OÜ KT Geodeesia 28.03.2025, töö nr 20/25. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis.

SIDESKEEM M 1:2000

ol.olev sõidutee

ol.olev pinnastee, mille asemele on lubatud vajadusel rajada uus juurdepääsutee

H

ol.olev madalpinge õhuliin ol.olev madalpinge maakaabelliin ol.olev sidekaabel ol.olev veetoru ol.olev kanalisatsioonitoru ol.olev elektrikilp

katastriüksuse piir

TINGMÄRGID planeeringuala piir

katastriüksuse aadress

katastriüksuse tunnus

katastriüksuse sihtotstarve

katastriüksuse suurus

plan. krundi piir

plan. hoonestusala

plan. krundi ehitusõigus

plan. krundi pos. nr

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS P- park.arv

ARV KRUNDIL HOONETE

PIND MAAPEAL EHITISEALUNE

1

võimalik sidekanalisatsioon

plan. liitumispunkt

ol.olev hoone, mida on lubatud vajadusel lammutada

plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala

plan. ühisveetoru ja maakraaniga liitumispunkt

plan. isevoolne ühiskanalisatsioonitoru ja liitumispunkt

KS2 plan. survekanalisatsioonitoru

plan. voolurahustuskaev

plan. reoveepumpla ja selle kuja R= 10 m

plan. tuletõrje veemahuti (täpne asukoht selgub projekti koostamise käigus)

Kullerkupu tn 36

Maatulundusmaa 100% 50201:001:0313

Pindala: 3927.0 m²

Tervisepargi detailplaneering 1

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2

kinnistute detailplaneering

Töö nr 1-4/2025

Versiooni kuupäev: 15.12.2025

Detailplaneeringu koostaja: Detailplaneeringu koostamise korraldaja: ThinkTerra OÜ Märjamaa Vallavalitsus Registrikood: 16734833 Tehnika tn 11, Märjamaa alev, 78304 Raplamaa Planeerija/ projektijuht: Huvitatud isik: Evely Ehrpas Raul Vesinurm E-mail: [email protected] Jõeääre talu, Tolli küla, Märjamaa vald, 78256 Raplamaa Vastutav isik: Liina Ollema (Liina Ratas, maastikuarhitektuur MA, tunnistuse nr MB 004610)

Tallinn, 2025

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 2

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

SISUKORD

A- MENETLUSDOKUMENDID .................................................................................................................................... 3

B- SELETUSKIRI ......................................................................................................................................................... 4 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .......................................................................................................................... 4 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ....................................................................................................................... 4 3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ......................................................................................................................... 5

3.1 PLANEERINGUALA JA LÄHIPIIRKONNA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .................................................... 5 4. KEHTIV „MÄRJAMAA ALEVI ÜLDPLANEERING“ ............................................................................................................ 6

4.1 Koostatav „Märjamaa valla üldplaneering“ ......................................................................................................... 7 5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ...................................................................................................................... 8

5.1 PLANEERINGUALA KRUNTIMINE JA KAVANDATAV EHITUSÕIGUS ........................................................................ 8 5.2 HALJASTUS JA HEAKORD ....................................................................................................................................... 9 5.3 LIIKLUS- JA PARKIMISLAHENDUS ........................................................................................................................... 9 5.4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS .............................................................................................................................. 10

5.4.1 VERTIKAALPLANEERIMINE .............................................................................................................................................. 10 5.4.2 VEE- JA KANALISATSIOONILAHENDUS ............................................................................................................................. 10 5.4.3 SADEMEVEELAHENDUS ................................................................................................................................................... 12 5.4.4 ELEKTRIVARUSTUS .......................................................................................................................................................... 13 5.4.5 VÄLISVALGUSTUS ............................................................................................................................................................ 13 5.4.6 KÜTTELAHENDUS ............................................................................................................................................................ 13 5.4.7 SIDEVARUSTUS ................................................................................................................................................................ 13 5.4.8 TULETÕRJE VEEVARUSTUS JA TULEOHUTUSE TAGAMINE .............................................................................................. 14

5.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ........................................................................ 15 5.6 KESKKONNATINGIMUSED ................................................................................................................................... 15

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ...................................................................................................................................... 17 6.1 PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE .......................................... 17 6.2 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KOKKULEPPED ........................................................................................................ 17

C- LISAD .................................................................................................................................................................. 19 Lisa 1. Telia Ees AS poolt 31.07.2025 väljastatud tehnilised ngimused nr 39788314; .......................................... 19 Lisa 2. AS Matsalu Veevärk poolt 05.08.2025 väljastatud tehnilised ngimused nr M/288. .................................... 19

D- JOONISED ........................................................................................................................................................... 20

E- KOOSKÕLASTUSED ............................................................................................................................................. 21

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 3

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

A- MENETLUSDOKUMENDID 1. Detailplaneeringu algatamise taotlus, 30.06.2025;

2. Majanduskomisjoni koosoleku protokoll, 18.08.2025 nr 45;s

3. Märjamaa Vallavalitsuse 27.08.2025 kiri nr 7-1.3/2691 Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile ja

Päästeametile „Seisukohtade küsimine detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise kavatsuse

kohta“;

4. Keskkonnaameti 02.09.2025 kiri nr 6-5/25/16555-2 „Seisukoht Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute

detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“;

5. Maa- ja Ruumiameti 05.09.2025 kiri nr 6-3/25/12968-2 „Arvamus Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja

Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneeringu algatamise kohta“;

6. Märjamaa Vallavolikogu 23.09.2025 otsus nr 259 „Märjamaa alevis asuva Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn

38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“;

7. Märjamaa Vallavalitsuse 07.10.2025 kiri nr 7-1.3/2691-3 piirinaabritele (Kullerkupu tn 34, Kase tn 7, Oti tee

2, Kannikese tn 4, Nurmenuku tn 9, Elektrilevi AS-le, Telia Eesti AS-ile, Matsalu Veevärk AS-ile,

Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile „Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja

Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneeringu koostamine“.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 4

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

B- SELETUSKIRI Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Planeeringu koostamise alused on:

 Planeerimisseadus, jõustumine 01.07.2015;  Planeeringu algatamise taotlus, esitatud 30.06.2025;

 Märjamaa Vallavalitsuse 23.09.2025 korraldus nr 259 „Märjamaa alevis asuva Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Planeeringu koostamise lähtedokumendid on:

 „Märjamaa alevi üldplaneering“, kehtestatud Märjamaa Alevivolikogu 19.12.2000 määrusega nr 13;  „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“, kehtestatud riigihalduse ministri

17.10.2019 määrusega nr 50;

 „Märjamaa valla jäätmehoolduseeskiri“, vastu võetud Märjamaa Vallavolikogu 20.12.2022 määrusega nr 29;

 „Tuleohutuse seadus“, vastu võetud 05.05.2010;

 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, vastu võetud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17;

 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“, vastu võetud siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10;

 Eesti Standard EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“;

 Eesti Standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“;

 Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

 Geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500, koostas 2025. aasta märtsikuus OÜ KT Geodeesia, töö nr 20/25. Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;

 Teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid.

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine elamute ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka ala juurdepääs, liikluskorraldus, parkimine, haljastus, heakord ning tehnovõrkudega varustamine.

Tabel 1. Planeeringuala moodustavad Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala

Kullerkupu tänav L2 50201:001:0315 Transpordimaa 100% 279.0 m² Kullerkupu tn 36 50201:001:0313 Maatulundusmaa 100% 3927.0 m² Kullerkupu tn 38 50201:001:0314 Maatulundusmaa 100% 5758.0 m²

Planeeringuala suurus on ca 1,0 ha.

Kehtiva Märjamaa alevi üldplaneeringu (kehtestatud Märjamaa Alevivolikogu 19.12.2000 määrusega nr 13) kohaselt paikneb planeeringuala olemasoleval pargi-, metsa- või haljasala maa juhtotstarbega alal, mille kohta on üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.1.6 sätestanud, et parkides ja haljasaladel tuleb säilitada olemasolev haljastus. Kuna kavandatav hoonestus muudab ala üldplaneeringus määratud juhtotstarvet ja kasutustingimusi, on tegemist üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringuga.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 5

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS 3.1 PLANEERINGUALA JA LÄHIPIIRKONNA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeringuala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevi kaguservas (vt Skeem 1).

Skeem 1. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest, seisuga 30.06.2025. Planeeringuala on tähistatud punase kontuuriga.

Planeeringuala piirneb põhjast Oti tee 2 (50501:003:0006, maatulundusmaa 100%), idast Kase tn 7 (50501:003:0038, maatulundusmaa 100%), lõunast Kullerkupu tn 34 (50201:001:0312, elamumaa 100%), Kullerkupu tänav (50401:001:1088, transpordimaa 100%), Nurmenuku tänav L1 (50401:001:0866, transpordimaa 100%) ning läänest Nurmenuku tn 9 (50401:001:0729, elamumaa 100%), Kannikese tn 4 (50401:001:0726, maatulundusmaa 100%) ja Kase tn 7 (50401:001:0725, elamumaa 100%) katastriüksustega.

Planeeringualal ei asu ehitisregistreisse kantud hooneid, samuti ei ole sellele algatatud ega varem kehtestatud ühtegi detailplaneeringut.

Kullerkupu tn 36 ja Kullerkupu tänav L2 katastriüksusele ulatub elektri maakaabelliini kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m ning Kullerkupu tänav L2 katastriüksusele on seatud isiklik kasutusõigus (id: 15525972), vaata Skeem 2.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 6

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Skeem 2. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakendusest.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu planeeringuala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega planeeritaval kaitseobjektil.

Planeeringuala asub olemasoleva elamurajooni idaservas. Olemasolevad üksikelamud on kuni 2- korruselised, nii krohvitud kui puitlaudisest välisfassaadiga, valdavalt viilkatusega. Lähipiirkond on traditsiooniline elamurajoon, kus kinnistule eramute kõrvale on rajatud abi- (saun, kuur) ning kavuhooneid. Käesoleva planeeringuga jätkatakse väljakujunenud miljööd, soovides planeeringualale rajada kuni 2- korruselised elamud abihoonetega.

Planeeringuala olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2- „Tugiplaan“.

4. KEHTIV „MÄRJAMAA ALEVI ÜLDPLANEERING“ Planeeringuala paikneb kehtiva „Märjamaa alevi üldplaneeringu“ (kehtestatud Märjamaa Alevivolikogu 19.12.2000 määrusega nr 13) kohaselt detailplaneeringu koostamise vajadusega alale jääval olemasoleval pargi, metsa või haljasala maa juhtotstarbega alal (vaata Skeem 1). Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.1.6 näeb ette parkides ja haljasaladel olemasoleva haljastuse säilitamise.

Seletuskirja ptk 5.2 seab tingimused elamuehituseks:

 Põhiliselt ühepereelamud;

Skeem 1. Kehtiva üldplaneeringu väljavõte. Planeeringuala asukoht on markeeritud punase ringiga.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 7

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

 Krundi minimaalne suurus 800 m²;

 Madal hoonestus (kuni 2 korrust);  Elamualadel tuleb tagada normatiivne mürakaitse.

Üldplaneering ei sea piiranguid ega täiendavaid tingimusi pargi/haljasala juhtotstarbega alade hoonestamiseks. Kehtiv üldplaneering koostati aastate 2000-2015 perioodiks, seega on kehtiv üldplaneering tänaseks aegunud.

Kuna kavandatav hoonestus muudab ala üldplaneeringus määratud juhtotstarvet ja kasutustingimusi, on tegemist üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringuga.

4.1 Koostatav „Märjamaa valla üldplaneering“

Uue üldplaneeringu koostamine algatati Märjamaa Vallavolikogu 18.12.2018 otsusega nr 112. Uue üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine ning maa-aladele jätkusuutlikuma kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi.

Koostatava üldplaneeringuga on planeeringuala määratud tiheasustusalal paiknevale detailplaneeringu koostamise kohustusega ning E- elamuala juhtotstarbega alale (vt Skeem 3).

Skeem 3. Väljavõte koostatavast üldplaneeringust.

Koostatav üldplaneeringu seletuskiri ptk 3.7.1 sätestab elamute planeerimise tingimused Märjamaa alevis (alljärgnevalt on toodud käesolevasse detailplaneeringusse puutuvad tingimused): 1. Märjamaa alevis on elamukrundi miinimumsuurus, millele antakse ehitusõigus, 1200 m2. 2. Ühel maaüksusel võib paikneda maksimaalselt üks elamu. 3. Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik teised abihooned ja kaetud rajatised)

elamumaadel on kuni 30 %. 4. Kui abihoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle materjalide valikul lähtuda

põhihoone arhitektuursest stiilist. 5. Abihoonete ehitamisel kinnistu piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja naaberkinnistu omanike kirjalik

nõusolek. Märjamaa Vallavalitsus võib lubada piirile lähemale ehitada ilma naaberkinnistu omaniku nõusolekuta tingimusel, et tagatud on tuleohutus ja naabrusõigused.

6. Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimisel tagatakse vähemalt 10% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine või asendamine. Elamukruntide ehitiste ja parklate pindala kavandamisel lähtutakse üldpõhimõttest, et kõvakattega alad krundil ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastatav osa. Sõltuvalt elamukrundi ja selle ümbruse olemasolevast maastikulisest keskkonnast võib Vallavalitsus seada tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu. Nii kliimamuutustega

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 8

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

kohanemise kontekstis kui ka tehnilisest ja majanduslikust aspektist on väga oluline Märjamaa valla haljasalade roll sademeveekanalisatsiooni ja sademevett koguvate veekogude koormuse vähendamisel.

7. Parkimine lahendatakse elamumaal omal krundil. 8. Märjamaa alevisse ei ole lubatud rajada ümarpalgist ehitisi. Lubatud on ümarpalgist ehitised, millel on

puitvooder. 9. Hoone kasutamise sihtotstarve- üksik-, kaksik ja ridaelamu. 10. Suurim lubatud hoonete arv maa-alal- 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet. Abihooneid on lubatud kavandada

rohkem, kui see on iseloomulik antud piirkonnale. 11. Suurim täisehitusprotsent- kuni 30%.

Käesolev detailplaneering on kooskõlas koostatava üldplaneeringuga.

5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV 5.1 PLANEERINGUALA KRUNTIMINE JA KAVANDATAV EHITUSÕIGUS

Planeerimisseadus § 126 lõige 1 punkt 1 ütleb, et detailplaneeringu ülesanne on planeeringuala kruntideks jaotamine. Planeeringualasse jäävad Kullerkupu tänav L2, Kullerkupu tn 36 ja Kullerkupu tn 38 katastriüksused. Vastavalt planeerimisseadus § 126 lõike 1 punktile 1 kavandatakse planeeringualasse jäävatest katastriüksustest uued krundid.

Tabel 2. Planeeritud kruntide andmed

Krundi pos nr Pindala Plan. krundi kasutamise lubatud

sihtotstarbed Plan. katastriüksuse lubatud

sihtotstarbed Pos 1 279 m² LT 100% katastriüksust ei moodustata Pos 2 3927 m² EP 100% E 100% Pos 3 5758 m² EP 100% E 100%

Selgitus: LT- tee ja tänava maa; EP- pereelamu maa. Planeeringualal soovitakse plan. kruntidele pos 2 ja pos 3 anda ehitusõigus mõlemale krundile ühe kuni 2- korruselise ja kuni 9 m kõrge elamu ning seda teenindavate kuni kahe 2-korruselise (kuni 2-korruseline tingimusel, et teine korrus on katusekorrus) ja kuni 6 m kõrge abihoone ajamiseks. Planeeringuga maa-alust korrust ei kavandata. Planeeritavad elamud, abihooned ja alates 20 m² ehitisealuse pinnaga ning kuni 5 m kõrged hooned peavad jääma planeeringuga lubatud suurima ehitisealuse pinna sisse. Lisaks eeltoodule on plan. elamukruntidele lubatud rajada kasvuhoone, laste mänguväljak, varjualusega grillplats või väliköök, mida on lubatud rajada lisaks planeeringuga antud ehitisealusele pinnale.

Tabel 3. Planeeritud ehitusõigus

Plan. krundi nr

Suurim lubatud hoonete

ehitisealune pind, m²

Suurim lubatud hoonete arv krundil (elamu+ abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast (elamu/

abihooned), m

Hoonete suurim lubatud

korruselisus (elamu/ abihoone)

Krunt pos 1 0 0 0 0 Krunt pos 2 450 1+2 9/ 6 2/ 2 Krunt pos 3 450 1+2 9/ 6 2/ 2

Planeeringuala hoonestusalade kavandamisel on lähtutud määrusest „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (vastu võetud 30.03.2017 siseministri määrusega nr 17) § 22: (2) Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Plan. elamukruntide hoonestusalad on kavandatud 4 m kaugusele naaberkinnistu piiridest.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 9

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Olulisemad arhitektuurinõuded kavandatavatele hoonetele:

 Hoonete arv krundil: 1 elamu, kuni 2 abihoonet;

 Hoonete korruselisus: elamu kuni 2 korrust, abihooned kuni 2 korrust tingimusel, et teine korrus on katusekorrus. Maa-aluse korruse rajamine ei ole lubatud;

 Hoonete suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast: elamu kuni 9 m, abihooned kuni 6 m;

 Viimistlusmaterjalidest on eelistatud materjalid laudis, krohv, klaas, kivi, fassaadiplaat jne;  Hoonete välisviimistluses on keelatud imiteerivate materjalide kasutamine (n: plastik, madalakvaliteediline

laudis vms);

 Katusekalle vastavalt piirkondlikule tavale: katusekalle 0º - 45º. Katusekattematerjal: plekk, kivi, rullmaterjal. Katusetüüp: lame-, viil-, kelp- või kaldkatus. Lamekatust on lubatud kavandada vaid ühekordse hoonemahu puhul, lisaks võib lamekatusega ühekordset hoonemahtu kombineerida teiste katusetüüpidega;

 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Krundile kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas. Elamud ja abihooned projekteerida kaasaegse arhitektuurse lahendusega- vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva mijööga ja olemasolevate hoonetega. Järgida väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne);

 Plan. hoonestatavaid krunte on lubatud piirata piirdeaiaga. Läbipaistmatute piirdeaedade maksimaalne kõrgus on 1,1 m. Eelistatud on nn roheliste läbipaistvate piirdeaedade rajamine (Alevi üldplaneeringu p 5.1 lk 27, kuid mitte kõrgem kui 2,5 m). Tuleb arvestada tekkiva varju mõjuga naaberkinnistutele ja elamule.

5.2 HALJASTUS JA HEAKORD

Plan. elamukruntidel leidub kõrghaljastust- kõrghaljastatud on kruntide idaosa umbes poole krundi ulatuses. Planeeringuga on ette nähtud säilitada olemasolevad puud maksimaalses võimalikus mahus, kui need ei jää ette ehitustegevusele, ei ole haiged ega ohtlikud. Lageraie on keelatud.

Ehitusaegselt tagada säiliva kõrghaljastuse kaitse vastavalt Eesti Standardile EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“. Puude istutamisel, puuhooldustööde kavandamisel ning läbiviimisel juhinduda Eesti Standardist EVS 939-4:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 4: Puuhooldustööd“.

Käesoleva planeeringuga on antud võimalus täiendava madal- ja kõrghaljastuse istutamiseks. Uushaljastuse rajamisel eelistada piirkonnale iseloomulikke puu- ja põõsaliike, lubatud on ka viljapuude ja -põõsaste istutamine.

Jäätmete kogumine toimub vastavalt „Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjale“. Jäätmete liigiti kogumise mahutid on lubatud paigutada hoovi varjatult või hoone mahtu. Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjas“.

Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjale“.

Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis.

5.3 LIIKLUS- JA PARKIMISLAHENDUS Olemasolev juurdepääs planeeringualale on algusega avalikult kasutatavalt Nurmenuku tänavalt nr 5043037 (Nurmenuku tänav L1, 50401:001:0866, Transpordimaa 100%) ning mööda eraomandis oleval Kullerkupu

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 10

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

tänav L2 (50201:001:0315) transpordimaa katastriüksusel kulgevat teed. Planeeringuga on ette nähtud olemasoleva teekatte laiendamine minimaalselt 3,5 m laiuseks, et oleks tagatud päästesõiduki ligipääs planeeritud hoonetele. Olemasolev juurdepääsutee säilib eraomandina.

Plan. elamukruntidele on kavandatud kokku 6 parkimiskohta, mis on kavandatud plan. elamukrundi koosseisu. Parkimine on lubatud lahendada nii krundil kui hoone mahus. Täpne parkimislahendus, juurdepääsuteed ja parkimiskohtade arv ning asetus antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

5.4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

Planeeringualal on olemasolevad osalised liitumised elektri- ning ühisvee- ja kanalisatsioonivarustusega.

5.4.1 VERTIKAALPLANEERIMINE

Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna kõrguste olulist muutmist. Maapinda muudetakse ainult vajadusel planeeritavate hoonete ja rajatiste all. Välistatud peab olema sademevee valgumine naaberkatastriüksustele ja tänavatele.

5.4.2 VEE- JA KANALISATSIOONILAHENDUS

Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonivarustuse koostamisel on aluseks AS Matsalu Veevärk poolt 05.08.2025 väljastatud tehnilised tingimused nr M/288.

Veevarustus Plan. elamukruntide jaoks on välja ehitatud vee liitumispunkt. Kullerkupu tn 36 on ühinenud veevärgiga ja sõlmitud on Teenusleping. Nurmenuku tänava maa-alale on 2015. aastal paigaldatud perspektiivne kinnistu veeühendus PE De32.

Planeeritud elamukruntide veeühendus projekteerida ja ehitada Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315) tänava maa-alale rajatud veetorust PE De32. Kaevetööde käigus tuleb Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315) kinnistu piirile rajada samaaegselt Kullerkupu tn 36 ja Kullerkupu tn 38 tarvis kaks eraldiseisvat maakraanidega (DN25/32 koos teleskoopse spindlipikenduse, kapealuse hülsstoruga max pikkus 0,5m ja sõidutee kapega 40t) liitumispunkti VLP-2 ja VLP-3. Vahetult peale rajatavaid maakraanidega liitumispuntke tuleb Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315) kinnistu maa-alale paigaldada veemõõdukaev VMK-1, mis peab vastama vähemalt alljärgnevatele nõuetele: PE-korpusega, lekkekindla konstruktsiooniga, kogu kõrguses silindriline kaev, Dmin=1400mm, malmluuk Dmin=630 teleskoobiga, kaevus peab olema luugialune soojustus. Veemõõdukaevu VMK-1 rajada Kullerkupu tn 36 ja Kullerkupu tn 38 peaveearvestite (Q₃=1,6 m3/h; L=110mm; ühendused ¾"vk; Kamstrupi kaugloetavad arvestid) paigaldamiseks kaks eraldiseisvat veemõõdusõlme. Veearvesti paigaldab AS Matsalu Veevärk. Veemõõdusõlme põhimõtteskeem on saadaval AS Matsalu Veevärk kodulehel (vt joonis 3- Põhijoonis tehnovõrkudega). AS Matsalu Veevärk tingimused ehitusprojekti koostamiseks: 1) Kinnistute veevärk projekteerida ja ehitada vastavalt standarditele „EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk“

ja „EVS 835:2022 Hoone veevärk“; 2) Kinnistute sisendustorustik ehitada PE torudest PN10 minimaalselt De32; 3) Soojustamata veetoru puhul on torustiku ehitussügavus vähemalt 1,8 m toru pealt; 4) Toruühendustes (k.a. ühendus veemõõdusõlmega) kasutada ainult elektrikeevisliitmikke. Mehaaniliste

liitmike kasutamine on keelatud; 5) Veemõõdusõlmes peab peale veearvestit olema tagasivooluklapp; 6) Ilma vee-ettevõtte järelevalveta paigaldatud kinnistu veetorustikule tuleb teostada survekatse. Veetoru

peab vastu pidama survele vähemalt 10 bar-I; 7) Planeeritav kinnistute veetarve ligikaudu 180 m³/aastas; 8) Keelatud on kinnistutel asuva(-te) veekaevu(-de) torustiku ja ühisveevärgi torustiku kokku ühendamine;

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 11

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

9) Kinnistu liitumispunkti rajatavad maakraanid tuleb tasuta üle anda vee-ettevõttele. Maakraanide avamist ja sulgemist teostab ainult vee-ettevõte.

Plan. ühisveetorule on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

Kanalisatsioonivarustus Plan. elamukruntide jaoks ei ole välja ehitatud kanalisatsiooni liitumispunkti, krundid ei ole ühinenud kanalisatsiooniga ja puuduvad Teenuslepingud. Nurmenuku tänava maa-alale on 2015. aastal paigaldatud perspektiivne kinnistu kanalisatsiooniühendus K-1.

Plan. elamukruntide kanalisatsioon projekteerida ja ehitada Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315) tänava maa-alale rajatud paigaldatud kanalisatsioonikaevust K-1. Kaevetööde käigus tuleb Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315) kinnistu piiril asuv kanalisatsioonikaev K-1 asendada suurema läbimõõduga kaevuga D400/315 või D560/500.

Plan. elamukruntide kanalisatsiooni ei ole käesoleval hetkel võimalik ära juhtida isevoolse torustikuga, mistõttu on Kullerkupu tn 38 kinnistule planeeritud reoveepumpla koos PE-survetoruga. Kanalisatsiooni survetoru paigaldusele kehtivad samad nõuded nagu joogivee torustikule. Lubatud on isevoolse lahenduse rajamine, kui projekteerimisel selgub selle sobivus.

Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tn 36 kanalisatsiooniühenduse tagamiseks on planeeringuga ette nähtud uue ühiskanalisatsiooni isevoolse ja survetoru rajamine. Kullerkupu tn 38 kinnistu reovesi suunatakse plan. eramust isevoolselt kinnistule rajatavasse reoveepumplasse (kuja R= 10 m, kui reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulk on kuni 10 m³/d), kust reovesi suunatakse survekanalisatsioonitoru pidi edasi kinnistule planeeritavasse voolurahustuskaevu. Viimasest suunatakse reovesi isevoolse toruga edasi kanalisatsioonikaevu K-1 (kaev asendada suurema läbimõõduga kaevuga, vt eespool olevat teksti). Kinnistutel Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tn 36 on ühine kanalisatsiooni liitumispunkt K-1. Plan. kanalisatsioonitorule on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

AS Matsalu Veevärk tingimused ehitusprojekti koostamiseks: 1) Kinnistute kanalisatsioon projekteerida ja ehitada vastavalt standarditele „EVS 846:2021 Hoone

kanalisatsioon“ ja „EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk“; 2) Kinnistu kanalisatsioonisüsteem projekteerida ja ehitada:

a. Isevoolse torustiku puhul PVC kanalisatsioonitorudest (oranž) minimaalselt Ø110 mm; b. Survetorustiku puhul PE-survetorudest PN10 De min=63;

3) Soojustamata isevoolse toru puhul on torustiku ehitussügavus vähemalt 1,3 m toru pealt, survetoru puhul 1,8m toru pealt;

4) Kanalisatsioonisüsteemides kasutada ainult veetihedaid ühendusdetaile ja kaevusid; 5) Kinnistu reovee paisutuskõrgus on maapinnaga samas tasapinnas oleva liitumiskaevu luugi kõrgus

+0,1m, liitumiskaevu puudumisel kinnistule lähima kanalisatsioonikaevu luugi kõrgus +0,1m; 6) Maksimaalsest paisutuskõrgusest allpool asuvate veeneelude korral näha ette abinõud uputuse

vältimiseks; 7) Keelatud on sade-, drenaaži- ja pinnavee ning kinnistu oma veekaevu(-de) vee juhtimine

ühiskanalisatsiooni; 8) Kanalisatsioonitorustiku käänu- ja ristumispunktidesse projekteerida ja ehitada PE plastist kanalisatsiooni

kontrollkaevud teleskooptoru ja malmkaanega; 9) Olemasolevad kogumismahutid tuleb likvideerida; 10) Kui kinnistul asuva veekaevu vett soovitakse kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, tuleb veetorustikule

Kliendi poolt ja kulul rajada veemõõdusõlm ning paigaldada nõuetele vastav veearvesti; 11) Tööstusliku- või tootmisega seotud reovee juhtimisel ühiskanalisatsiooni tuleb kinnistu torustikule

paigaldada proovivõtukaev. AS Matsalu Veevärk üldnõuded projekteerimiseks: 1. Torustikud ehitada ainult kooskõlastatult AS-ga Matsalu Veevärk (tel: 56939363).

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 12

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

2. Kaevetööde tegemiseks tuleb vajadusel hankida vastavad töö- või kaeveload kohalikust omavalitsusest ja teistelt kommunikatsioonide valdajatelt.

3. Töid teostaval ettevõttel peavad olema seadustega nõutud MTR registreeringud vastavate tööde teostamiseks.

4. Torustike ehitusel kasutada ainult pinnases kasutada lubatavaid materjale (vajadusel nõustamine punktis 1 toodud telefonil).

5. Vee- ja kanalisatsioonitoru ühendamiseks liitumispunktis tuleb arvestada maakraani ja spindlipikenduse ning liitumiskaevu lahti kaevamisega, et veenduda teostatavate toruühenduste korrektsuses. Kaeviku tagasitäitmine tuleb teostada kihtide kaupa ning tihendades vajaliku tihedusastmeni, et vältida hiljem liitumispunkti (maakraani ja spindlipikendus ning liitumiskaevu) ja selle ümbruse pinnase deformatsioone.

6. Hoone konstruktsioonidest läbiviikudes peab torudele paigaldama kaitsehülsid. 7. Rajatavad torustikud tuleb ette näidata avatud kaevikus ja enne kaevikute tagasitäitmist, vähemalt 5

tööpäeva varem kokkulepitud ajal kutsuda kohale AS Matsalu Veevärk esindaja. Avatud kaevikus ette näitamata torustikke vee-ettevõte ei aktsepteeri ja kasutusse ei luba, v.a. juhul kui see on enne kaevetöid kokku lepitud.

8. Kõik rajatavad VK-torustike sõlmpunktid tuleb fotografeerida avatud kaevikus ja fotod peavad olema orienteeritud põhja suunas. Fotod esitada vee-ettevõttele koos teostusjoonisega.

9. Kõik kaevetööde käigus eemaldatavad AS Matsalu Veevärk materjalid (kaevukaane komplektid, kaevud, kaped jm) tuleb üle anda ettevõtte esindajale, kui tööde käigus ei lepita teisiti kokku.

10. Tagasitäitepinnases torude ümber on suurim lubatud pinnaseosakeste suurus 10 % toru läbimõõdust. 11. Kaevetööde käigus rikutud katted tuleb taastada vastavalt kohaliku omavalitsuse nõuetele. 12. Peale kaevetööde lõppu esitada torustike teostusjoonis DWG-formaadis ja sõlmida Liitumis- ning

Teenusleping (4855508). Tänava- ning Eesti Vabariigi või selle haldusüksusele kuuluvale maa-alale rajatud torustikud tuleb vastavalt Maakatastriseaduse § 19¹ registreerida maakatastris ja kanda kitsenduste kaardile. Alates 01.01.2022 esitatavad teostusjoonised peavad vastama Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) poolt välja töötatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusjooniste nõuetele. Nõuded on saadavad EVEL kodulehel- https://evel.ee/teabepank/juhendmaterjalid/.

13. NB! Teostusjoonisel tuleb näidata ka kanalisatsioonikaevu teleskoobi ülekatte andmed. 14. Tänava maa-alale rajatavate VK-torustike kohta tuleb vormistada servituudijoonis. 15. Kinnistu omanik peab tagama vee-ettevõtte esindajale vaba juurdepääsu liitumispunktidele

ööpäevaringselt ja vastutama selle säilimise eest. 16. Kõikidest kinnistusiseste torustike ja/või selle osade (k.a. veemõõdusõlm) ümberehitustest tuleb enne

ümberehitustöid teavitada vee-ettevõtet. 17. Liitumistingimused kehtivad kuni 06.08.2026.

5.4.3 SADEMEVEELAHENDUS

Planeeringualal tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada elamukrundi piires. Sademe- ja drenaaživete juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud. Planeeritavalt hoonetelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele. Sademevee immutamisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129. Võimalusel koguda ja taaskasutada sademevett. Sadevee ja liigniiskuse juhtimine kombineerida loodussäästlike lahendustega (kraavid, nõvad jms).

Sademevee esmase käitlemise võimalikud lahendused tekkeallika juures:

 Vihmapeenrad on madalad haljastatud süvendid, mis vähendavad sademevee äravoolu kiirust ja mahtu ning puhastavad vett taimede abil ja läbi pinnase immutades saastest. Vihmapeenrast imbub sademevesi pinnasesse ja potentsiaalselt ka põhjavette. Peenras on soovitav kasutada kohalikke taimeliike, mis taluvad ajutist üleujutust.

 Viibekraav on madal kruusa või muu poorse materjaliga täidetud süvend, mis mahutab ajutiselt äravoolavat sademevett ja immutab seda oma põhja ja külgseinte kaudu pinnasesse. Suurema veehulga puhuks paigaldatakse poorse materjali sisse drenaažitoru ning juhitakse vesi edasi järgmisse sademeveesüsteemi komponenti.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 13

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

 Viibetiik ehk kuivtiik on haljastatud reljeefi madalam ala, mis on tavaliselt kuiv, välja arvatud suuremate sadude ajal ja vahetult pärast neid.

 Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik pinnakate, mis koosneb pealmisest vett läbilaskvast kattest (näiteks poorne asfalt või vett läbilaskev kivisillutis) ja selle aluskihtidest. Erinevalt tavalisest asfalt- , betoon-, kivi- vms katendist jäljendab vett läbilaskev katend looduslikku vee liikumist, ehk vesi imbub katendist läbi sarnasel moel, nagu imbuks looduses maasse. Kui olemasolev pinnas ei võimalda vett suures koguses immutada, saab pealmise vet läbilaskva katte all olevaid kihte kasutada ka vee ajutiseks kogumiseks. Kui immutada sademevett läbi katendi pinnasesse või koguda seda katendi alumistesse kihtidesse, väheneb äravoolava vee kogus ja äravoolu kiirus ning samas ei ole tarvis täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks. Lisaks võib sellisel katendil masinaga liikuda ning seda saab kasutada kergliiklust- ja kõnniteena.

5.4.4 ELEKTRIVARUSTUS

Planeeritavatele kruntidele on välja ehitatud võrguühendusega liitumised 3x20A. Olemasolevad liitumised on ette nähtud säilitada ning Ttiendavaid liitumisi käesolevaga ei kavandata.

5.4.5 VÄLISVALGUSTUS

Projekteerimisel tuleb ette näha krundi ja hoonete sissepääsude valgustatus. Võimalik valgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega häiri ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Soovitav on kaaluda ka liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust. Valgustuse kavandamisel lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

Planeeringuga ei ole ette nähtud tänavavalgustuse rajamist, et vältida ümbritseva keskkonna häirimist valgusreostusega.

5.4.6 KÜTTELAHENDUS

Plan. elamute kütmine lahendatakse lokaalse(-te) kütteallika(-te) baasil (n: õhk-vesi-soojuspump, elekter, maaküte, ahi, päikesepaneelid vms) ning selle täpne liik ja lahendus selgub projekteerimise staadiumis. Maakütte ja päiksepaneelide planeerimisel arvestada looduskaitseseaduse § 38 lg 5 toodud erisustega. Arvestada päikesepaneelide paigaldamisel peegeldamisest tekkivate häiringute minimaliseerimisega. Kütteliigi valimisel on soovituslik juhinduda keskkonnasäästlikkuse põhimõttest.

Täpne küttevarustuse lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

5.4.7 SIDEVARUSTUS

Planeeritavate hoonete sidevarustuse lahendamiseks antakse võimalus rajada uus sidekanalisatsioon või kasutada üle õhu levivaid lahendusi. Planeeringuala maakaabliga sidevarustuse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 31.07.2025 väljastatud tehnilised tingimused nr 39788314.

Plan. krundile pos 2 ja pos 3 kavandatavate hoonete sidevarustuse lahendamiseks on planeeringuga antud võimalus uue sidekanalisatsiooni toomiseks algusega Kase tänav (50401:001:1087) transpordimaa katastriüksusel asuvast olemasolevast Teliale kuuluvast sidekaevust nr K16. Võimalik sidekanalisatsioon kulgeb munitsipaalomandis olevatel Kase tänav (50401:001:1087), Kannikese tänav (50401:001:0673) ja Nurmenuku tänav L1 (50401:001:0866) transpordimaa katastriüksustel. Võimalik liitumispunkt sidekanalisatsiooniga on kavandatud ca 1 m kaugusele plan. krundi pos 2 ja pos 3 piirist Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315) transpordimaa katastriüksusele.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 14

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:

 Vastavalt vajadusele kasutada KKS-tüüpi sidekaevusid;

 Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m;

 Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale;

 Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus;

 Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused;

 Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega;

 Tehniline lahendus esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Teliale kooskõlastamiseks;

 Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest;

 Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis.

5.4.8 TULETÕRJE VEEVARUSTUS JA TULEOHUTUSE TAGAMINE

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti standardiga EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lõike 5² kohaselt võib esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.

Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks on planeeritud TP3. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone projektiga. Planeeritud hoone arvestuslik väliskustutusvee normhulk EVS 812-6:2012+A1:2013 tabel 1 kohaselt on 10 l/s 3 h jooksul (põlemiskoormus kuni 600 MJ/m²).

AS Matsalu Veevärk ei taga planeeringualale tuletõrjevett. Piirkonna veetorustik on rekonstrueeritud 2015 aasta olukorda ning hoonestust arvestatult. Uute hüdrantide paigaldamine olemasolevale veetorustikule pole torustiku läbimõõdu tõttu võimalik ning vajalikku tuletõrjevee mahtu ei ole võimalik tagada. Planeeringualale lähimad olemasolevad hüdrandid jäävad alast ca 200 m kaugusele Nurmenuku ja Kullerkupu tänavatele, hüdrandid nr 72 ja nr 73.

Lähtuvalt eeltoodust on planeeringuga ette nähtud tuletõrje veemahuti rajamine suurusega 2x54 m³. Planeeringus on tuletõrje veemahuti kavandatud plan. krundile pos 2, aga lubatud on selle asukohta muuta- rajada see krundil pos 2 teise asukohta või rajada mahuti krundile pos 3. Täpne tuletõrje veemahuti asukoht antakse projekti koostamise käigus. Plan. tuletõrjeveemahutit ei ühendata ühisveetorustikuga AS Matsalu Veevärk poolt 05.08.2025 väljastatud tehniliste tingimuste nr M/288 alusel. Plan. mahuti täitmine ja veevaru taastamine toimub paakautoga transporditava vee baasil. Täitmiskoht projekteerida mahutile sobiva liitumisava ja ühendusotsikuga, mis vastab päästetehnika kasutatavale standardile. Planeeringuga on tagatud pääste- ja paakauto ligipääs täitmise ja vee võtmise kohale aastaringselt. Tuletõrjeveemahuti hooldus ja veetaseme regulaarne kontroll tagatakse kinnistu omaniku või haldaja poolt vastavalt hooldusgraafikule, et tagada nõutav tulekustutusvee maht igal ajal.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 15

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Vastavalt määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Käesoleva planeeringuga on hoonestusalad kavandatud 4 m kaugusele plan. krundi piirist.

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.

Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis.

5.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuritegevuse riske vähendab kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine. Planeeringuga on antud võimalus piirdeaia rajamiseks hoonestatava krundi perimeetrile. Tagada piirete korrashoid. Projekteerimisel tuleb ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. Koha korrasolek ja puhtus mõjutavad meie hoiakuid ja tundeid. Tõendamist on leidnud, et korrashoiu kvaliteedi ja kordategemise kiiruse kasvades väheneb paiga tahtlik kahjustamine ja hooletussejätmine. Puudulikult korrashoitud või mahajäetud paigad võivad luua mulje ohust, sest hõivatuse puudumine võib olla sotsiaalselt korraldamata naabruskonna tunnuseks.

5.6 KESKKONNATINGIMUSED Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis tooks kaasa olulise keskkonnamõju. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud saab jaotada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle planeeringuala piiri.

Mõju põhjaveele Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Seetõttu tuleb ehitusplatsil pöörata tavapärasest suuremat tähelepanu nende ainete või kemikaalidega töötamisele, mis võivad põhjustata otsest reostusohtu pinnasele või põhjaveele. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi halvenemine (veeseadus § 35 lg 1).

Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Planeeringualal ei paikne rohevõrgustikku, seega puudub ka oluline mõju loomade liikumisele. Planeeringu elluviimine ei mõjuta negatiivselt lindude populatsioone, pesitsemist ega rännet.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 16

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Ehitamisel võib õhku paiskuda marginaalses koguses tolmu. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid see on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22.09.2004 määrusele nr 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline.

Jääkreostus Pidades silmas planeeringuala viimast teadaolevat kasutusotstarvet, milleks oli metsamajandamine, on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine vähetõenäoline. Sellest hoolimata, kui detailplaneeringu elluviimise käigus tekib täiendavalt kahtlus jääkreostuse esinemise osas, tuleb veenduda, et ohtlike ainete sisaldus ei ületaks elamumaa piirarvusid. Ohtlike ainete sisaldus peab vastama keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirarvule elamumaal. Piirarve ületav osa pinnasest tuleb eemaldada või käidelda vastavusse kohapeal.

Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada sotsiaalministri määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ette näha olulist vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Visuaalset mõju võivad ajutiselt tekitada ehitustegevuses masinad, kuid olulise visuaalse mõjuga aspekti antud detailplaneeringuga ei kavandata. Planeeringuga kavandatud elamute ja abihoonete rajamine ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara, samuti puudub mõju kaitsealustele loodusobjektidele ning Natura 2000 võrgustiku aladele. Üldised keskkonnatingimused:

 Planeeringuala sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine igal krundil individuaalselt;

 Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Kõikide tegevuste kavandamisel ja läbiviimisel tuleb vältida põhjavee reostuse tekitamist;

 Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;

 Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele;

 Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale“;

 Valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.

 Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud norme.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 17

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE 6.1 PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE Planeeringuala paikneb Märjamaa aleviku kompaktse tihehoonestusega ala servas. Tegemist on juba inimtegevusest mõjutatud piirkonnaga. Planeeringu elluviimisel kaasnevate tegevuste mõju planeeringualal ja selle mõjualal võib tinglikult jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitamisaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti ehitise valmimisega. Käesoleva planeeringu ehitamisaegsed tegevused on hoonete, võimalik tee ja tehnovõrkude rajamine. Nimetatud tegevustega kaasneb ehitusmüra, ehitustegevusega seotud veoste liikumine, liiklussageduse ajutine kasv, vibratsioon, tolm. Ehitamisaegsed tegevused omavad ajutist mõju lähipiirkonna elanikele ja looduskeskkonnale. Ehitusaegselt on vajalik jälgida kasutatava tehnika korrasolekut ning välistada lekked. Samuti on vajalik jälgida, et ehitusmaterjalide ladustamisel ei satuks pinnasesse ja sealt kaudu veekeskkonda kemikaale. Planeeringu elluviimine avaldab mõju olemasolevale looduskeskkonnale, aga tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga1. Ala ei asu rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlbulikul põllumaal, inventeeritud vääriselupaigal ega alal ei ole tuvastatud III kategooria looduskaitsealuseid taime- ja linnuliike. Tegemist ei ole seega mastaapsete ja olulisi keskkonnatingimusi muutvate tegevustega. Ehitusjärgselt muutub olemasolev olukord, sest varasema hoonestamata katastriüksustele rajatakse elamud ja abihooned. Mõningane autoliikluse kasv võib piirkonnas olla tajutav, kuid arvestades detailplaneeringuga kavandatavat mahtu (2 elamut ehk ca 6 sõidukit), ei ole vastav muutus olulise mõjuga. Kavandatud parkimiskohtade arvu korral (planeeringu realiseerimisel maksimaalses mahus) võib planeeringualaga seotud täiendavaks liikluskoormuseks (kahes suunas kokku) kujuneda maksimaalselt ca 12-24 liikumist ööpäevas (elamute korral on igapäevane nn keskmine liikluskoormus tõenäoliselt siiski mõnevõrra väiksem ning märkimisväärne liiklus esineb ainult hommikusel ja õhtusel tipptunnil), mis sõiduautode liikumist (ning sõiduautode mürataset) silmas pidades ei too kaasa müra normtasemete ületamise riski naaberaladel. Kavandatava hoonestuse rajamine võib olla osade piirkonna elanike poolt tajutav olulise muudatusena ümbritsevas keskkonnas, visuaalse mõjuna. Visuaalse mõju olulisus sõltub peamiselt vaatajagruppide esindatusest, arvukusest ning tundlikkusest. Igapäevaselt on põhiliseks vaatajagrupiks kohalikud elanikud lähipiirkonnas ning seega võib uute elamute lisandumine piirkonda mõjuda neile esialgu visuaalse häiringuna, kuna kohalike elanike näol on tegemist tundliku grupiga ning muutunud vaated avanevad koduaknast või koduteelt. Samas ei ole kavandatava tegevuse puhul tegemist mastaapse ega sotsiaalset keskkonda oluliselt mõjutava tegevusega. Kavandatava ala lähipiirkonnas paikneb elamuala, mis on juba hoonestatud üksikelamutega. Planeeringualal ei kavandata tegevusi, mis oluliselt muudaks juba väljakujunenud olukorda piirkonnas. Planeeringu elluviimisel lisandub piirkonda uusi elanikke, kes perspektiivselt loodavate sotsiaalsete sidemete kaudu suurendavad kogukonna- ja turvatunnet. Lisaks on elamupiirkonna rajamine väljakujunenud keskkonna jätkuks majanduslikult mõistlik, kuna võimaldab kasutada olemasolevat taristut. Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda kultuurilist mõju, sest alal ega selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud.

6.2 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KOKKULEPPED Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse omaniku poolt tema tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkinnistu omanike õigusi ega kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 18

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Huvitatud isik või plan. kruntide igakordne omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoonete ja rajatiste asukoht, juurdepääsutee, parkimisala ning tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub huvitatud isik või plan. kruntide igakordne omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoonete täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Märjamaa Vallavalitsusele mitte ühtegi kohustust detailplaneeringukohaste teede ja sellega seonduvate rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Projekteerimise käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus või likvideerimine toimub huvitatud isiku kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Plan. sõidutee rajamisega seotud kulud kannab planeeringust huvitatud isik. Ehitamise käigus kahjustatud tee tuleb nõuetekohaselt taastada ning selle kulud kannab planeeringust huvitatud isik.

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud järjekorras planeeringuga kavandatu elluviimiseks: 1) ühiste tehnorajatiste tehniliste tingimuste taotlemine, tehnorajatiste ja juurdepääsuteede projekteerimise

alustamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega. Ühised tehnorajatised on kõik planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud, sidekaabel kuni plan. krundi pos 2 ja pos 3 liitumispunktini ning elektrikaablid koos jaotus- ja liitumiskappidega. Tehnovõrkude rajatised tuleb ehitada ja saada kasutusload või on kasutusteatised loetud teavitatuks enne hoonete kasutuslubade väljastamist;

2) ehituslubade taotlemine/ ehitusteatise esitamine ühiste tehnorajatiste rajamiseks; 3) vajalike servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine; 4) hoone(te) projekteerimine ja ehituslubade taotlemine/ ehitusteatiste sisseandmine. Märjamaa

Vallavalitsusel ei ole kohustust detailplaneeringu kohaste avalikuks kasutatamiseks ette nähtud teede ja nendega seonduvate rajatiste, haljastuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti;

5) ehitusloa väljastamine Märjamaa Vallavalitsuse poolt. Avaliku tee ehitusloa taotlus on vajalik esitada hiljemalt koos hoone ümberehitamise ehitusteatisega ning hoone(te) kasutusteatise registrisse kandmise eelduseks on teemaa nõuetekohane välja ehitamine;

6) juurdepääsuteedele ja tehnorajatistele kasutusloa taotlemine/kasutusteatise esitamine. Ühised tehnorajatised ja juurdepääsuteed peavad arendaja poolt olema väljaehitatud ja vajadusel kohalikule omavalitsusele üle antud enne hoonete kasutuslubade väljastamist;

7) hiljemalt hoonete kasutusloa taotlemise/ kasutusteatise esitamist on vajalik muuta maakasutuse sihtotstarve;

8) hoone(te) kasutuslubade taotlemine/ kasutusteatiste sisseandmine. Kasutuslubade väljastamine Märjamaa Vallavalitsuse poolt.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 19

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

C- LISAD Lisa 1. Telia Eesti AS poolt 31.07.2025 väljastatud tehnilised tingimused nr 39788314;

Lisa 2. AS Matsalu Veevärk poolt 05.08.2025 väljastatud tehnilised tingimused nr M/288.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 20

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

D- JOONISED Joonis 1- Asukohaskeem

Joonis 2- Tugiplaan M 1:500

Joonis 3- Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500

Tervisepargi detailplaneering 21

E- KOOSKÕLASTUSED Teave planeeringu käigus tehtud koostöö kohta

Jrk Kooskõlastaja Kuupäev, nr

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Projekteerija märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta

Tallinn 2025

Märjamaa alevis

Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

2

Nimetus: Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 DP KSH eelhinnang

Töö tellija: ThinkTerra OÜ

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 27.06.2025

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 7

2.1 Rapla Maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 7

2.2 Märjamaa aleviku üldplaneering................................................................................. 8

2.3 Märjamaa valla koostatav üldplaneering .................................................................... 9

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................ 12

4 Hinnang keskkonnamõjudele .......................................................................................... 13

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 aladele, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ............................................. 13

4.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 14

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................ 15

4.4 Jääkreostus ................................................................................................................ 15

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ............................................ 15

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 16

4.7 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 17

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 17

4.9 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 17

4.10 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ...................................... 17

4.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine...................... 18

4.12 Muud aspektid .......................................................................................................... 18

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 19

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673). Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), samuti KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“.

Lisaks on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“ ning lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Märjamaa Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (antud juhul Märjamaa Vallavolikogu). KSH vajalikkuse kohta tuleb detailplaneeringu (DP) algatamisotsuse eelnõu põhjal küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

DP ala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevis ja hõlmab Kullerkupu tn 36 katastriüksust (tunnus 50201:001:0313) ja Kullerkupu tn 38 katastriüksust (tunnus 50201:001:0314). Lisaks on alasse haaratud Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315), mis on vajalik juurdepääsuks Kullerkupu tänavalt.

Kullerkupu tn 36 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ja pindala 3927 m². Kõlvikuliselt on tegemist loodusliku rohumaaga 2381 m² ja metsamaaga 1546 m².

Kullerkupu tn 38 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ja pindala 5758 m². Kõlvikuliselt on tegemist loodusliku rohumaaga 4771 m² ja metsamaaga 987 m².

Joonis 1. DP ala asukoht ja olulisemad kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.

DP ala asuv Märjamaa alevi kaguosas. Ala idapoolne osa on metsamaa, läänepoolne looduslik rohumaa.

Ehitisregistri andmetel on Kullerkupu tn 36 lubatud rajada keevispaneelpiirdeaed (EHR kood 221481173). Kullerkupu tn 38 asub ehitisregistrisse kandmata hoone. Planeeringualal puudub tehnovarustus.

Algatatava DP ala kuulus Märjamaa Vallavalitsuse 02.10.2012 korraldusega nr 740 algatatud varasema Kullerkupu tn 34 (katastritunnus 50501:003:0039) detailplaneeringu koosseisu. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli jagada maaüksus kolmeks eraldi elamumaa katastriüksuseks. Märjamaa vallavalitsuse 25.01.2023 korralduse nr 2-1.1/47 alusel on varasem Kullerkupu tn 34 katastriüksus jagatud Kullerkupu tn 34 (sihtotstarve 100% elamumaa), Kullerkupu tn 36 (sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Kullerkupu tn 38 (sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja Kullerkupu tänav L2 (sihtotstarve 100% transpordimaa) katastriüksuseks. Märjamaa Vallavalitsuse 17.07.2024 korraldusega nr 2-1.1/349 lõpetati varasema detailplaneeringu koostamine.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

6

Naaberkinnnistul Kullerkupu tn 34 asuvad elamu ja majandushoone. Lääne poole jäävad Kase tänava elamumaa krundid.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud ThinkTerra OÜ poolt koostatud DP eskiislahendusest. DP on kehtivat Märjamaa aleviku üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe osas, kuna tegemist on parkide ja haljasala maaga.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada kaks krunti ja muuta maakasutuse sihtotstarve elamumaaks. Kruntide asukohast lähtuvalt määratakse hoonetele arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused. Samuti määratakse hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.

Mõlemale krundile kavandatakse elamu ja kuni kaks kõrvalhoonet. Hoonetealune pind 450 m2, hoone lubatud kõrgus 9 m, kuni kaks maapealset ja üks maaaline korrus.

Joonis 2. Väljavõte DP eskiislahendusest. Allikas: ThinkTerra OÜ.

Detailplaneeringu koostamisel hinnatakse planeeringu koosseisus selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning määratakse vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

7

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Rapla Maakonnaplaneering 2030+

Rapla maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80. Rapla maakonnaplaneeringus on tasakaalustatult arvestatud riiklikud ja kohalikud huvid.

Planeeringu eesmärk on väljendada maakonna ruumilise arengu vajadusi arvestades piirkondlikke eripärasid. Maakonnaplaneering määrab üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks. Maakonnaplaneering kui hierarhilises süsteemis kõrgemal asetsev planeering annab arengu põhisuunad ja üldised soovitused, millega on arvestatud Märjamaa valla uue üldplaneeringu koostamisel. Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada maakonna ruumilist arengut, kuid selle kõrge üldistusaste nii graafilisel kui seletuskirjas ei välista kohalike omavalitsuste poolt konkreetsetele aladele või maaüksustele täpsustavate tingimuste määramist.

Raplamaa maakonnaplaneeringus toob ära väärtuslikud maastikud ja rohelise võrgustiku. Rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused:

- Rohelise võrgustiku alal tuleb säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist.

- Looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tuum aladel ei tohi langeda alla 90 % pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust, vajadusel tuleb rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinderajamine, puude istutamine võrade liitumine jms).

- Rohelise võrgustiku tuumalade terviklikkus tuleb säilitada (haruldased taimekooslused, vääriselupaigad, poollooduslikud kooslused jm). Samuti tuleb rohelise võrgustiku tuumaladel vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu. Rohelise võrgustiku koridorides säilitatakse olemasolevat looduslikku kooslust, tagamaks side rohevõrgustiku tuumalade vahel. Eesmärgiks on säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud niidud ja neid ühendavad koridorid. Soovitav on looduslikku mitmekesisust suurendavate/täiendavate ja olemasolevat maastikumustrit toetavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel) säilimine.

- Rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Vajadusel tuleb leida asenduskoridor. Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel tuleb viia läbi keskkonnamõju hindamine.

- Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore. Ehitusalade valikul, sh ka taristu rajamisel, väljaspool olemasolevaid kompaktseid elamu- ja tootmisalasid, tuleb arvestada rohelise võrgustiku paiknemisega.

- Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik ühe kinnistu piires kompaktselt paikneva

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

8

hooneteansambli juures. Seni hoonestamata kinnistutel on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 400 - 500 m tagamaks loomade turvalise liikumise. Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega tuleb seda põhimõtet kohtpõhiselt täpsustada.

- Tihedalt asustatud aladel (sh linnalise asustuse aladel) tuleb läbi edaspidiste planeeringute koostamise tagada ühendus erinevate rohealade vahel ja juurdepääs avalikele haljasaladele, sh puhkealadele.

- Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes täpsustatakse rohelise võrgustiku alade piire ning kasutustingimusi.

- Rohelise võrgustiku aladel tuleks vältida ulatuslikku maade tarastamist, seda eriti risti rohekoridoriga.

Arvestades, et uus Märjamaa valla ÜP on koostamisel vastavalt maakonnaplaneeringu tingimustele, siis DP eskiis ei ole vastuolus Rapla Maakonnaplaneeringuga 2030+.

2.2 Märjamaa aleviku üldplaneering

Kehtiv Märjamaa aleviku üldplaneering (ÜP) on kehtestatud Märjamaa Alevivolikogu 19.12.2000 määrusega nr 13. Üldplaneeringu järgi on tegemist pargi, metsa või haljasala juhtotstarbega ning kogu Märjamaa alevik on detailplaneeringu koostamise kohustusega alale. DP on kehtivat üldplaneeringut muutev.

Joonis 3. Väljavõte kehtivast Märjamaa aleviku ÜP-st.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

9

2.3 Märjamaa valla koostatav üldplaneering

Märjamaa valla üldplaneering ning üldplaneeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Märjamaa Vallavolikogu 18.12.2018 otsusega nr 112.

Lähtudes maakonnaplaneeringust on Märjamaa alev linnalise asustusega ala. Linnalise keskkonna arendamise eesmärk on linnalise asustuse aladel mitmekülgse linnaruumi tekkimine, kus erinevate funktsioonide koondamise kõrval tähtsustatakse ka linnaruumi kvaliteeti, harmoonilisust ja inimmõõtmelisust. Linnalise keskkonna arendamisel soodustatakse erinevaid liikumis-võimalusi, pööratakse tähelepanu tänavatevõrgu kujundamisele, hoonestusele ja haljastusele. Maakonnaplaneeringus välja toodud põhimõtted on üldplaneeringus aluseks võetud ning neid vajadusel täpsustatud.

Koostatava üldplaneeringu järgi asub DP ala reserveeritud elamualal. ÜP joonisel on ala maakasutus tähistatud kollase värviga ning tähisega E.

Joonis 4. Väljavõte koostatavast Märjamaa valla ÜP-st.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

10

Ruumilise arengu asjakohased ÜP eesmärgid Märjamaa alevis on järgmised: - Olemasoleva elukeskkonna ja aedlinliku miljöö säilitamine. Uue hoonestuse

kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi püsimisega. - Arendamisel on lähtutud eesmärgist luua või hoida ruumiliselt terviklikku

elukeskkonda ning tagada selle ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus. Säästliku arengu võtmesõna on kompaktne asustus, sest ainult nii saab luua eeldused eluks vajalike infrastruktuuride – ühistransport, keskküte, ühine vee- ja kanalisatsioonisüsteem, kohalikud lasteaiad ja koolid, ujula, spordikeskus, tervisekeskus – arendamiseks. Nii saab säästa keskkonda ja parandada elukvaliteeti. Tihendamisena on käesolevas üldplaneeringus käsitletud muuhulgas ka kvaliteetse elukeskkonna jaoks vajalike funktsioonide (sh puhkealade, jalgratta- ja jalgteede) arendamist, et soodustada alevi kujunemist elavaks, turvalisemaks, säästvamaks ja tervislikumaks.

- Süsteemse planeerimisega toetada kompaktsete elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel on lähtutud sellest, et tagatud oleks hea juurdepääs, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide ja terviklahenduste alusel. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse infrastruktuuri osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga.

- Tulenevalt rahvastiku üldisest kahanemis- ja vananemistrendist Eestis ja käsitletavas Märjamaa vallas, võib pikemas perspektiivis oodata rahvastiku kasvu aeglustumist või peatumist, mistõttu elamualade reserveerimisel lähtutakse olemas¬olevate elamualade kompaktsemaks muutmisest.

- Mitmekesistada sotsiaalset infrastruktuuri lähtudes rahvastiku arengusuundumustest (kahanemine ja vananev elanikkond). Kaasava planeerimise ja kindla kasutajagrupi (nt eakate) huvidest ja vajadustest lähtuvalt toimivate väliruumi lahenduste ja teenuste pakkumine.

ÜP seab tingimused elamute planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks. Elamualade ehitustingimuste määramisel on tähelepanu pööratud tervikliku elamisväärse miljöö tagamisele vallas, selleks on määratud minimaalsed lubatud kruntide suurused ja maksimaalne lubatud täisehituse protsendid. Eraldi on toodud tingimused elamute planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks Märjamaa alevis.

Lähtudes planeerimisseaduse § 125 lõige 1 on Märjamaa alev detailplaneeringu koostamise kohustusega ala. Üldnõuded elamute planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks Märjamaa alevis:

- Märjamaa alevis on elamukrundi miinimumsuurus, millele antakse ehitusõigus, 1200 m2.

- Minimaalse maaüksuse suuruse määramisel on lubatud 20% kõikumist maakorralduslikel ja maastikulisest eripärast tulenevatel kaalutlustel (looduslikud piirid, juurdepääsud, kiviaiad, kõlvikupiirid jm).

- Ühel maaüksusel võib paikneda maksimaalselt üks elamu. - Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik teised abihooned

ja kaetud rajatised) elamumaadel on kuni 30 %.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

11

- Kui abihoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist.

- Abihoonete ehitamisel kinnistu piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja naaberkinnistu omanike kirjalik nõusolek. Märjamaa Vallavalitsus võib lubada piirile lähemale ehitada ilma naaberkinnistu omaniku nõusolekuta tingimusel, et tagatud on tuleohutus ja naabrusõigused.

- Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimisel tagatakse vähemalt 10 % ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine või asendamine.

- Elamukruntide ehitiste ja parklate pindala kavandamisel lähtutakse üldpõhimõttest, et kõvakattega alad krundil ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastatav osa.

- Sõltuvalt elamukrundi ja selle ümbruse olemasolevast maastikulisest keskkonnast võib Vallavalitsus seada tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu.

- Nii kliimamuutustega kohanemise kontekstis kui ka tehnilisest ja majanduslikust aspektist on väga oluline Märjamaa valla haljasalade roll sademeveekanalisatsiooni ja sademevett koguvate veekogude koormuse vähendamisel.

- Parkimine lahendatakse elamumaal omal krundil. - Kõigi uute elamualade planeerimisel tuleb ette näha minimaalselt 2 m laiuste

kõnniteede planeerimine, mida võib liigendada haljastusega. - Planeeritud kõnniteed tuleb siduda olemasoleva jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga. - Märjamaa alevisse ei ole lubatud rajada ümarpalgist ehitisi. Lubatud on ümarpalgist

ehitised, millel on puitvooder.

Detailplaneering on koostatava üldplaneeringuga kooskõlas.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

12

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid.

Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

PlanS § 124 lõike 6 alusel on keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu) koostamisel. Antud juhul on tegemist kehtivat Märjamaa aleviku üldplaneeringut (maakasutuse juhtotstarbe) muutva detailplaneeringuga. Juhtotstarve on vastava ala valdav kasutusviis. ÜP-s ei eristatud olemasolevat ja planeeritavat juhtotstarvet.

Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA).

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

13

4 Hinnang keskkonnamõjudele

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 aladele, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta.

Joonis 5. DP ala piirkonna looduskaitselised kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.

Lähim Natura 200 ala on ca 170 m kagusse jääv teisel pool Susla teed asuv Märjamaa järtade loodusala (RAH0000335), mis siseriiklikult on kaitstav Märjamaa järtade maastikukaitsealana (KLO1000243). Kaitse-eesmärgid on sarnased.

Märjamaa järtade loodusalal kaitstakse I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe karstijärved ja -järvikud (*3180), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus) ja püst- linalehik (Thesium ebracteatum). DP realiseerimisel puuduv mõju Natura ala kaitse- eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Natura eelhindamise vajadus puudub.

Märjamaa järtade loodusala kaitsekorralduskava 2021–2030 on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 02.02.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/21.

Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) karstiala (järtad), looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike;

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

14

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: karstijärved ja -järvikud (3180*)3, kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*) ning rohunditerikkad kuusikud (9050);

3) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle kasvukohta: see liik on püst-linalehik (Thesium ebracteatum);

4) kaitsealuseid liike kõrget kannikest (Viola elatior), harivesilikku (Triturus cristatus) ja kanakulli (Accipiter gentilis) ning nende elupaiku.

Piirkonnas kagu pool on III kaitsekategooria kahepaikseliikide rabakonna (Rana arvalis) elupaik (EELIS kood KLO9118018), mis ulatub ka väljaspoole kaitstavat ala Kase tn 7 ja Kullerkupu tn 14 kinnistutele.

Põhja poole Oti tee 2kinnistule jäävad III kaitsekategooria putukaliikide palukuklase (Formica polyctena) leiukoht (EELIS kood KLO9201082) ja arukuklase (Formica rufa) erinevad leiukohad.

DP alal kaitsealused liigid puuduvad. Kavandatavate hoonete ja tänava pikenduse rajamine DP alale vähendab mõnevõrra loodusliku ala pindala, kuid ala hoonestatamisel on võimalik arvestada väärtusliku haljastuse säilitamisega hoonestusala piires. Vajadusel koostatakse alale DP käigus dendroloogiline hinnang, täpsustamaks idapoolse kõrghaljastuse säilitamist ja hooldust. Kui pinnaveerežiimi oluliselt ei muudeta, ei ole eeldada ka olulist mõju säilivatele (pool)looduslikele naaberaladele.

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.

4.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke hoonete kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjale (vastu võetud 20.12.2022 määrusega nr 29) ning Märjamaa valla jäätmekavale 2024-2029, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

15

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Piirkond ala jääb Märjamaa aleviku tiheasustusalale. Vastavalt Märjamaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale 2022–2034 on võimalik DP ala liita olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. DP ala ühisveevarustus ja -kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Matsalu Veevärk tehnilistele tingimustele.

Kui liitutakse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga, ei ole oodata negatiivseid keskkonnamõjusid ega täiendavat pinnavee- või põhjaveereostuse riski kohapeal.

DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too eeldatavalt kaasa ka veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada valla põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Ühe elamu kohta arvestatakse majandus-joogivee tarvet ca 0.5 m³/d. Iga elamisühiku ärajuhitava reovee hulk on seega samuti ca 0,5 m3/d (kahe elamukrundi reovee hulk kokku on ca 1 m3 /d).

Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Samuti on soovitatav sademevett lokaalselt immutada ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile..

4.4 Jääkreostus

DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

Kavandatava hoonestuse küttelahenduse põhimõtted määratakse ära planeeringu koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub.

Erinevate võimalike lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik. DP alusel on lubatud maakütte erinevad küttesüsteemid kütteprojekti alusel. Korrektse projekteerimise ja ehitustegevuse korral ei ole oodata kinnise süsteemiga soojuspuurkaevude rajamisega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Omavalitsusel on aga õigus keelduda soojuspuuraugule ehitusloa andmisest kui puudub veendumus selle negatiivsete keskkonnamõjude puudumise osas. Lokaalsete taastuvenergialahenduste

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

16

kasutuselevõtt vajab üldjuhul eraldi projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik. Maasoojussüsteemid kui energeetiliselt kõige efektiivsemad soojuspumba tehnoloogial põhinevad kütte- ja jahutuslahendused. Soojuspuuraukude ja avatud süsteemiga soojussüsteemide rajamine on reguleeritud Veeseaduse ja selle alamate õigusaktidega. Soojuspuuraukude rajamise nõudeid täpsustab Keskkonnaministri määrus 09.07.2015 nr 43 “Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”. Puurkaevu või -augu ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada olemasolevate puurkaevude või –aukude mõjuraadiusi, rajatava puurkaevu või - augu toiteala, sanitaarkaitseala või hooldusala moodustamise võimalust, geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi.

Õhk-soojuspumba välisagregaadi tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud normtasemeid.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Kruntide valgustamisel kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi.

Piirkonna välisõhu kvaliteet on eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 käsitleb ka keskkonnahäiringuid, mis on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist läbi keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtuse, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada. Antud juhul selliseid mõjusid eeldada ei ole.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

DP eskiis ei ole vastuolus Märjamaa valla ja Märjamaa aleviku üldiste arenguplaanidega .

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.

DP-ga kavandatav tegevus ei kujuta ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Kavandatava tegevuse mõjud on lokaalsed. Ehitusperioodi mõjude leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava ehitustegevuse planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikke. Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

17

Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha.

4.7 Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti.

Uushoonestust saab rajada selliselt, et see arvestab mahult ja arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat väljakujunenud keskkonda, st hoonestusjoont, hoonete vahelist kaugust, mahtu, katusekuju, viimistlusmaterjale jms.

Planeeringuala hoonete asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks. Planeeringus määratakse arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobitumise olemasolevasse hoonestuspilti.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

4.9 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel lähipiirkonnas muinsuskaitseobjekte ei ole.

Otsene mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

4.10 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Kavandatava tegevusega kaasneb maakasutuse muutus – maatulundusmaa muudetakse elamumaaks metsa- ja rohuumaa vähenemise arvelt.

Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (asfaltteed, asfaltkattega parklad) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku. Soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem tehisala. Samuti on soovitav kasutada maastikukujunduses veelelemente (tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid.

Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada endise keskkonnaministri poolt kinnitatud kliimamuutustega kohanemise arengukavaga1. Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja temperatuuri äärmuslikud muutused.

Planeeringute sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi sademeevee lahendusi, sh avatud kraave ja tiike, mille sademevee koguste puhverdamise võime on suurem kui torustikel. Sademevee lahenduste projekteerimisel, sh dimensioneerimisel, tuleb arvestada muutuvate kliimaoludega.

1 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

18

Kaasaegsed hooned kasutavad samas vähem elektrienergiat ja sellega väheneb kaudse mõjuna elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest üldiselt õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase.

Lokaalsed mõjud on olemas, kuid olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

4.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala kontaktvööndis teised sarnased uusarendused teadaolevalt puuduvad.

Olulist koosmõju või mõjude kumuleerumist ei ole ette näha.

4.12 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. Kuigi tegemist on piirivööndisse jääva alaga, siis pole tegemist sellise arendusega, mille mõjud võiksid ületada riigipiiri.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu suhteliselt väiksemahulise detailplaneeringuga, seega olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist uushoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

19

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

DP-ga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb otseselt sellest, et kehtiv Märjamaa aleviku üldplaneering näeb alal ette parkide ja metsa juhtotstarvet.

Samas koostatav Märjamaa valla üldplaneering näeb ala ette perspektiivse elamualana. Kuigi koostatav ÜP ei ole õigusakt, siis kohalik omavalitsus peaks detailplaneeringu algatamise kaalumisel võtma arvesse asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega2.

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta DP alusel ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju, kui planeeringu elluviimisel rakendatakse võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal puuduvad.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks täiendavat negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid. Piirkonnas olevaid kaitsealasid ja kaitsealuste liikide elupaikasid planeeringuga kavandatav tegevus negatiivselt ei mõjuta;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

2 Riigikohus, lahend nr 3-3-1-87-13

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

20

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12.

DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja Matsalu Veevärk OÜ tehnilistele tingimustele. Sademe- ja liigvee täpsem ärajuhtimise lahendus koos käideldavate või omal krundil immutavate koguste arvutustega lahendatakse ehitusprojektides.

KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.

KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning planeeringu koostamisel ja kehtestamisel tuleb kavandatava tegevuse aspekte hoolikalt kaaluda ehk planeerida. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab detailplaneeringu koostamisel arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt juba kaasatud asutustelt.

MÄRJAMAA VALLAVALITSUS

Tehnika tn 11 Telefon+372 489 8851 Registrikood 77000447

Märjamaa alev E-post [email protected] SEB Pank EE 411010802004561005 78304 Rapla maakond http://marjamaa.kovtp.ee/uldinfo Swedbank EE122200001120076243

Kaasatavad vastavalt nimekirjale 17. detsember 2025 nr 7-1.3/4069

Teade Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute

detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arvamuse andmise kohta

Märjamaa vald korraldab Märjamaa alevis asuva Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu

tänav L2 kinnistute detailplaneeringu eskiislahenduse (vt lisa) avaliku väljapaneku. Nimetatud

detailplaneering algatati Märjamaa Vallavolikogu 23.09.2025 otsusega nr 259. Planeeringuala

suurusega ca 1 ha ja hõlmab Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistuid.

Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine elamute ja neid teenindavate abihoonete

püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala juurdepääsule,

liikluskorraldusele, parkimiskorraldusele, haljastusele, heakorrale, ja tehnovõrkudega

varustamisele. Detailplaneering on Märjamaa alevi üldplaneeringut muutev.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 detailplaneeringu eskiislahenduse

avalik väljapanek toimub ajavahemikul 02.01.2026 – 02.02.2026. Detailplaneeringu eskiisi

materjalidega on võimalik tutvuda tööajal Märjamaa vallavalitsuses aadressil Tehnika tn 11,

Märjamaa alev, Märjamaa vald, Rapla maakond (I korruse fuajees) ja valla kodulehel.

Eskiisi avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu lahenduse

kohta arvamust. Arvamust saab esitada kirjalikult aadressil [email protected] või Tehnika

tn 11, Märjamaa alev, Märjamaa vald, Rapla maakond.

Kui Te ei ole käesoleva kirja saamisest arvates kuni avaliku väljapaneku lõpuni arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta

arvamust avaldada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Matsalu

vallavanem

Lisad:

1. Asukohaskeem

2. Tugiplaan

3. Põhijoonis

4. Seletuskiri

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kirja koostaja:

Greta Mäesalu

5388 8146 [email protected]

N

E

S

WASUKOHASKEEM

Kuupäev

Vastutav isik Liina Ollema

Evely Ehrpas Projektijuht-planeerija

15.12.2025

ThinkTerra OÜ, registrikood: 16734833, [email protected], https://thinkterra.ee

Rapla maakonnas Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38

katastriüksuste detailplaneering

Töö nimetus:

AsukohaskeemJoonis:

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Märjamaa Vallavalitsus

1-4/2025Töö nr:

0Mõõtkava:

1Joonise nr:

Huvitatud isik: Raul Vesinurm

Märkus: plaani koostamisel on aluseks Maa- ja Ruumiameti kaardi väljavõte seisuga oktoober 2025.

planeeringuala piir

peenar

bet.

H

wc

pinnas

Kullerkupu tn 38 50201:001:0314 Maatulundusmaa 100% Pindala: 5758.0 m²

Kullerkupu tn 36 50201:001:0313 Maatulundusmaa 100% Pindala: 3927.0 m²

Kase tn 7 50501:003:0038 Maatulundusmaa 100%

Oti tee 2 50501:003:0006 Maatulundusmaa 100%

Kase tn 7 50401:001:0725 Elamumaa 100%

Kannikese tn 4 50401:001:0726 Maatulundusmaa 100%

Kullerkupu tänav L2 50201:001:0315 Transpordimaa 100% Pindala: 279.0 m²

Kullerkupu tn 34 50201:001:0312 Elamumaa 100%

PE De32 orient.

De 16

0

N

E

S

WTUGIPLAAN

Kuupäev

Vastutav isik Liina Ollema

Evely Ehrpas Projektijuht-planeerija

15.12.2025

ThinkTerra OÜ, registrikood: 16734833, [email protected], https://thinkterra.ee

Rapla maakonnas Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38

katastriüksuste detailplaneering

Töö nimetus:

TugiplaanJoonis:

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Märjamaa Vallavalitsus

1-4/2025Töö nr:

1:500Mõõtkava:

2Joonise nr:

Huvitatud isik: Raul Vesinurm

Märkus: OÜ KT Geodeesia 28.03.2025, töö nr 20/25. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis.

katastriüksuse piir

TINGMÄRGID planeeringuala piir

katastriüksuse aadress

katastriüksuse tunnus

katastriüksuse sihtotstarve

katastriüksuse suurus

ol.olev sõidutee

Kullerkupu tn 36 50201:001:0313

Pindala: 3927.0 m²

ol.olev pinnastee, mida asemele on lubatud vajadusel rajada uus juurdepääsutee

H ol.olev hoone

ol.olev madalpinge õhuliin ol.olev madalpinge maakaabelliin ol.olev sidekaabel ol.olev veetoru ol.olev kanalisatsioonitoru ol.olev elektrikilp

peenar

bet.

H

wc

pinnas

3

9 2 450 1+2

P3

EP 100%

5758 m²

2

9 2 450 1+2

P3

EP 100%

3927 m²

1

0 0

0 0

0

P0

LT 100%

279 m²

PE De32 orient.

De 16

0

KS2

K S

2 K

S 2

K S

2 K

S 2

K S

2 K

S 2

K S

2

plan. voolurahustuskaev

Paigaldatav veemõõdukaev VMK-1, kuhu rajada plan. kruntide peaveearvestite (Q3=1,6 m3/h; L=110mm; ühendused ¾"vk; Kamstrupi kaugloetavad arvestid) paigaldamiseks kaks eraldiseisvat veemõõdusõlme. Veearvesti paigaldab AS Matsalu Veevärk.

Võimalik tuletõrje veemahuti täitmiskoht

Plan. kruntide tarvis rajada kaks eraldiseisvat maakraanidega liitumispunkti

VLP-2 ja VLP-3

4

4

4

8

4

4

4

4

10

4

2

4

Kullerkupu tn 38 50201:001:0314 Maatulundusmaa 100% Pindala: 5758.0 m²

Kullerkupu tn 36 50201:001:0313 Maatulundusmaa 100% Pindala: 3927.0 m²

Kase tn 7 50501:003:0038 Maatulundusmaa 100%

Oti tee 2 50501:003:0006 Maatulundusmaa 100%

Kase tn 7 50401:001:0725 Elamumaa 100%

Kannikese tn 4 50401:001:0726 Maatulundusmaa 100%

Kullerkupu tänav L2 50201:001:0315 Transpordimaa 100% Pindala: 279.0 m²

Kullerkupu tn 34 50201:001:0312 Elamumaa 100%

Nurm enuku tä

nav L 1

50401:001:0866

Transpordimaa 100%

Kullerkupu tänav

50401:001:1088

Transpordimaa 100%

plan. krundi pos 1 ja pos 2 võimalik liitumispunkt plan. sidekanalisatsiooniga

4

5,1

2

Plan. kruntide kanalisatsioon ehitada olemasolevast kaevust K-1, mis asendada suurema läbimõõduga kaevuga:

maapind 38.67 kaas 38.67 Malm

põhi 37.40 rake 400/ 315 Plast 1 37.40 DE 160 PE.

K-1 on elamukruntide ühine liitumispunkt.

Kullerkupu tn 38 50201:001:0314 Maatulundusmaa 100% Pindala: 5758.0 m²

Kullerkupu tn 36 50201:001:0313 Maatulundusmaa 100% Pindala: 3927.0 m²

Kase tänav 50401:001:1087 Transpordimaa 100%

Kannikese tänav 50401:001:0673 Transpordimaa 100%

Nurm enuku tä

nav L 1

50401:001:0866

Transpordimaa 100%

plan. sidekanalisatsiooni ühendus olemasoleva sidevõrguga kaevus K16

plan. krundi pos 1 ja pos 2 võimalik liitumispunkt plan. sidekanalisatsiooniga

Kullerkupu tänav L2 50201:001:0315 Transpordimaa 100% Pindala: 279.0 m²

plan. sidekanalisatsioon

N

E

S

WPÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

Kuupäev

Vastutav isik Liina Ollema

Evely Ehrpas Projektijuht-planeerija

15.12.2025

ThinkTerra OÜ, registrikood: 16734833, [email protected], https://thinkterra.ee

Rapla maakonnas Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38

katastriüksuste detailplaneering

Töö nimetus:

Põhijoonis tehnovõrkudegaJoonis:

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Märjamaa Vallavalitsus

1-4/2025Töö nr:

1:500Mõõtkava:

3Joonise nr:

Huvitatud isik: Raul Vesinurm

Märkus: OÜ KT Geodeesia 28.03.2025, töö nr 20/25. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis.

SIDESKEEM M 1:2000

ol.olev sõidutee

ol.olev pinnastee, mille asemele on lubatud vajadusel rajada uus juurdepääsutee

H

ol.olev madalpinge õhuliin ol.olev madalpinge maakaabelliin ol.olev sidekaabel ol.olev veetoru ol.olev kanalisatsioonitoru ol.olev elektrikilp

katastriüksuse piir

TINGMÄRGID planeeringuala piir

katastriüksuse aadress

katastriüksuse tunnus

katastriüksuse sihtotstarve

katastriüksuse suurus

plan. krundi piir

plan. hoonestusala

plan. krundi ehitusõigus

plan. krundi pos. nr

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS P- park.arv

ARV KRUNDIL HOONETE

PIND MAAPEAL EHITISEALUNE

1

võimalik sidekanalisatsioon

plan. liitumispunkt

ol.olev hoone, mida on lubatud vajadusel lammutada

plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala

plan. ühisveetoru ja maakraaniga liitumispunkt

plan. isevoolne ühiskanalisatsioonitoru ja liitumispunkt

KS2 plan. survekanalisatsioonitoru

plan. voolurahustuskaev

plan. reoveepumpla ja selle kuja R= 10 m

plan. tuletõrje veemahuti (täpne asukoht selgub projekti koostamise käigus)

Kullerkupu tn 36

Maatulundusmaa 100% 50201:001:0313

Pindala: 3927.0 m²

Tervisepargi detailplaneering 1

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2

kinnistute detailplaneering

Töö nr 1-4/2025

Versiooni kuupäev: 15.12.2025

Detailplaneeringu koostaja: Detailplaneeringu koostamise korraldaja: ThinkTerra OÜ Märjamaa Vallavalitsus Registrikood: 16734833 Tehnika tn 11, Märjamaa alev, 78304 Raplamaa Planeerija/ projektijuht: Huvitatud isik: Evely Ehrpas Raul Vesinurm E-mail: [email protected] Jõeääre talu, Tolli küla, Märjamaa vald, 78256 Raplamaa Vastutav isik: Liina Ollema (Liina Ratas, maastikuarhitektuur MA, tunnistuse nr MB 004610)

Tallinn, 2025

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 2

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

SISUKORD

A- MENETLUSDOKUMENDID .................................................................................................................................... 3

B- SELETUSKIRI ......................................................................................................................................................... 4 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .......................................................................................................................... 4 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ....................................................................................................................... 4 3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ......................................................................................................................... 5

3.1 PLANEERINGUALA JA LÄHIPIIRKONNA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .................................................... 5 4. KEHTIV „MÄRJAMAA ALEVI ÜLDPLANEERING“ ............................................................................................................ 6

4.1 Koostatav „Märjamaa valla üldplaneering“ ......................................................................................................... 7 5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ...................................................................................................................... 8

5.1 PLANEERINGUALA KRUNTIMINE JA KAVANDATAV EHITUSÕIGUS ........................................................................ 8 5.2 HALJASTUS JA HEAKORD ....................................................................................................................................... 9 5.3 LIIKLUS- JA PARKIMISLAHENDUS ........................................................................................................................... 9 5.4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS .............................................................................................................................. 10

5.4.1 VERTIKAALPLANEERIMINE .............................................................................................................................................. 10 5.4.2 VEE- JA KANALISATSIOONILAHENDUS ............................................................................................................................. 10 5.4.3 SADEMEVEELAHENDUS ................................................................................................................................................... 12 5.4.4 ELEKTRIVARUSTUS .......................................................................................................................................................... 13 5.4.5 VÄLISVALGUSTUS ............................................................................................................................................................ 13 5.4.6 KÜTTELAHENDUS ............................................................................................................................................................ 13 5.4.7 SIDEVARUSTUS ................................................................................................................................................................ 13 5.4.8 TULETÕRJE VEEVARUSTUS JA TULEOHUTUSE TAGAMINE .............................................................................................. 14

5.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ........................................................................ 15 5.6 KESKKONNATINGIMUSED ................................................................................................................................... 15

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ...................................................................................................................................... 17 6.1 PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE .......................................... 17 6.2 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KOKKULEPPED ........................................................................................................ 17

C- LISAD .................................................................................................................................................................. 19 Lisa 1. Telia Ees AS poolt 31.07.2025 väljastatud tehnilised ngimused nr 39788314; .......................................... 19 Lisa 2. AS Matsalu Veevärk poolt 05.08.2025 väljastatud tehnilised ngimused nr M/288. .................................... 19

D- JOONISED ........................................................................................................................................................... 20

E- KOOSKÕLASTUSED ............................................................................................................................................. 21

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 3

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

A- MENETLUSDOKUMENDID 1. Detailplaneeringu algatamise taotlus, 30.06.2025;

2. Majanduskomisjoni koosoleku protokoll, 18.08.2025 nr 45;s

3. Märjamaa Vallavalitsuse 27.08.2025 kiri nr 7-1.3/2691 Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile ja

Päästeametile „Seisukohtade küsimine detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise kavatsuse

kohta“;

4. Keskkonnaameti 02.09.2025 kiri nr 6-5/25/16555-2 „Seisukoht Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute

detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“;

5. Maa- ja Ruumiameti 05.09.2025 kiri nr 6-3/25/12968-2 „Arvamus Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja

Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneeringu algatamise kohta“;

6. Märjamaa Vallavolikogu 23.09.2025 otsus nr 259 „Märjamaa alevis asuva Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn

38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“;

7. Märjamaa Vallavalitsuse 07.10.2025 kiri nr 7-1.3/2691-3 piirinaabritele (Kullerkupu tn 34, Kase tn 7, Oti tee

2, Kannikese tn 4, Nurmenuku tn 9, Elektrilevi AS-le, Telia Eesti AS-ile, Matsalu Veevärk AS-ile,

Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile „Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja

Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneeringu koostamine“.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 4

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

B- SELETUSKIRI Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Planeeringu koostamise alused on:

 Planeerimisseadus, jõustumine 01.07.2015;  Planeeringu algatamise taotlus, esitatud 30.06.2025;

 Märjamaa Vallavalitsuse 23.09.2025 korraldus nr 259 „Märjamaa alevis asuva Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

Planeeringu koostamise lähtedokumendid on:

 „Märjamaa alevi üldplaneering“, kehtestatud Märjamaa Alevivolikogu 19.12.2000 määrusega nr 13;  „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“, kehtestatud riigihalduse ministri

17.10.2019 määrusega nr 50;

 „Märjamaa valla jäätmehoolduseeskiri“, vastu võetud Märjamaa Vallavolikogu 20.12.2022 määrusega nr 29;

 „Tuleohutuse seadus“, vastu võetud 05.05.2010;

 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, vastu võetud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17;

 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“, vastu võetud siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10;

 Eesti Standard EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“;

 Eesti Standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“;

 Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

 Geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500, koostas 2025. aasta märtsikuus OÜ KT Geodeesia, töö nr 20/25. Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;

 Teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid.

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine elamute ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka ala juurdepääs, liikluskorraldus, parkimine, haljastus, heakord ning tehnovõrkudega varustamine.

Tabel 1. Planeeringuala moodustavad Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala

Kullerkupu tänav L2 50201:001:0315 Transpordimaa 100% 279.0 m² Kullerkupu tn 36 50201:001:0313 Maatulundusmaa 100% 3927.0 m² Kullerkupu tn 38 50201:001:0314 Maatulundusmaa 100% 5758.0 m²

Planeeringuala suurus on ca 1,0 ha.

Kehtiva Märjamaa alevi üldplaneeringu (kehtestatud Märjamaa Alevivolikogu 19.12.2000 määrusega nr 13) kohaselt paikneb planeeringuala olemasoleval pargi-, metsa- või haljasala maa juhtotstarbega alal, mille kohta on üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.1.6 sätestanud, et parkides ja haljasaladel tuleb säilitada olemasolev haljastus. Kuna kavandatav hoonestus muudab ala üldplaneeringus määratud juhtotstarvet ja kasutustingimusi, on tegemist üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringuga.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 5

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS 3.1 PLANEERINGUALA JA LÄHIPIIRKONNA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Planeeringuala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevi kaguservas (vt Skeem 1).

Skeem 1. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest, seisuga 30.06.2025. Planeeringuala on tähistatud punase kontuuriga.

Planeeringuala piirneb põhjast Oti tee 2 (50501:003:0006, maatulundusmaa 100%), idast Kase tn 7 (50501:003:0038, maatulundusmaa 100%), lõunast Kullerkupu tn 34 (50201:001:0312, elamumaa 100%), Kullerkupu tänav (50401:001:1088, transpordimaa 100%), Nurmenuku tänav L1 (50401:001:0866, transpordimaa 100%) ning läänest Nurmenuku tn 9 (50401:001:0729, elamumaa 100%), Kannikese tn 4 (50401:001:0726, maatulundusmaa 100%) ja Kase tn 7 (50401:001:0725, elamumaa 100%) katastriüksustega.

Planeeringualal ei asu ehitisregistreisse kantud hooneid, samuti ei ole sellele algatatud ega varem kehtestatud ühtegi detailplaneeringut.

Kullerkupu tn 36 ja Kullerkupu tänav L2 katastriüksusele ulatub elektri maakaabelliini kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m ning Kullerkupu tänav L2 katastriüksusele on seatud isiklik kasutusõigus (id: 15525972), vaata Skeem 2.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 6

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Skeem 2. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakendusest.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu planeeringuala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega planeeritaval kaitseobjektil.

Planeeringuala asub olemasoleva elamurajooni idaservas. Olemasolevad üksikelamud on kuni 2- korruselised, nii krohvitud kui puitlaudisest välisfassaadiga, valdavalt viilkatusega. Lähipiirkond on traditsiooniline elamurajoon, kus kinnistule eramute kõrvale on rajatud abi- (saun, kuur) ning kavuhooneid. Käesoleva planeeringuga jätkatakse väljakujunenud miljööd, soovides planeeringualale rajada kuni 2- korruselised elamud abihoonetega.

Planeeringuala olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2- „Tugiplaan“.

4. KEHTIV „MÄRJAMAA ALEVI ÜLDPLANEERING“ Planeeringuala paikneb kehtiva „Märjamaa alevi üldplaneeringu“ (kehtestatud Märjamaa Alevivolikogu 19.12.2000 määrusega nr 13) kohaselt detailplaneeringu koostamise vajadusega alale jääval olemasoleval pargi, metsa või haljasala maa juhtotstarbega alal (vaata Skeem 1). Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.1.6 näeb ette parkides ja haljasaladel olemasoleva haljastuse säilitamise.

Seletuskirja ptk 5.2 seab tingimused elamuehituseks:

 Põhiliselt ühepereelamud;

Skeem 1. Kehtiva üldplaneeringu väljavõte. Planeeringuala asukoht on markeeritud punase ringiga.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 7

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

 Krundi minimaalne suurus 800 m²;

 Madal hoonestus (kuni 2 korrust);  Elamualadel tuleb tagada normatiivne mürakaitse.

Üldplaneering ei sea piiranguid ega täiendavaid tingimusi pargi/haljasala juhtotstarbega alade hoonestamiseks. Kehtiv üldplaneering koostati aastate 2000-2015 perioodiks, seega on kehtiv üldplaneering tänaseks aegunud.

Kuna kavandatav hoonestus muudab ala üldplaneeringus määratud juhtotstarvet ja kasutustingimusi, on tegemist üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringuga.

4.1 Koostatav „Märjamaa valla üldplaneering“

Uue üldplaneeringu koostamine algatati Märjamaa Vallavolikogu 18.12.2018 otsusega nr 112. Uue üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine ning maa-aladele jätkusuutlikuma kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi.

Koostatava üldplaneeringuga on planeeringuala määratud tiheasustusalal paiknevale detailplaneeringu koostamise kohustusega ning E- elamuala juhtotstarbega alale (vt Skeem 3).

Skeem 3. Väljavõte koostatavast üldplaneeringust.

Koostatav üldplaneeringu seletuskiri ptk 3.7.1 sätestab elamute planeerimise tingimused Märjamaa alevis (alljärgnevalt on toodud käesolevasse detailplaneeringusse puutuvad tingimused): 1. Märjamaa alevis on elamukrundi miinimumsuurus, millele antakse ehitusõigus, 1200 m2. 2. Ühel maaüksusel võib paikneda maksimaalselt üks elamu. 3. Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik teised abihooned ja kaetud rajatised)

elamumaadel on kuni 30 %. 4. Kui abihoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle materjalide valikul lähtuda

põhihoone arhitektuursest stiilist. 5. Abihoonete ehitamisel kinnistu piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja naaberkinnistu omanike kirjalik

nõusolek. Märjamaa Vallavalitsus võib lubada piirile lähemale ehitada ilma naaberkinnistu omaniku nõusolekuta tingimusel, et tagatud on tuleohutus ja naabrusõigused.

6. Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimisel tagatakse vähemalt 10% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine või asendamine. Elamukruntide ehitiste ja parklate pindala kavandamisel lähtutakse üldpõhimõttest, et kõvakattega alad krundil ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastatav osa. Sõltuvalt elamukrundi ja selle ümbruse olemasolevast maastikulisest keskkonnast võib Vallavalitsus seada tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu. Nii kliimamuutustega

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 8

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

kohanemise kontekstis kui ka tehnilisest ja majanduslikust aspektist on väga oluline Märjamaa valla haljasalade roll sademeveekanalisatsiooni ja sademevett koguvate veekogude koormuse vähendamisel.

7. Parkimine lahendatakse elamumaal omal krundil. 8. Märjamaa alevisse ei ole lubatud rajada ümarpalgist ehitisi. Lubatud on ümarpalgist ehitised, millel on

puitvooder. 9. Hoone kasutamise sihtotstarve- üksik-, kaksik ja ridaelamu. 10. Suurim lubatud hoonete arv maa-alal- 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet. Abihooneid on lubatud kavandada

rohkem, kui see on iseloomulik antud piirkonnale. 11. Suurim täisehitusprotsent- kuni 30%.

Käesolev detailplaneering on kooskõlas koostatava üldplaneeringuga.

5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV 5.1 PLANEERINGUALA KRUNTIMINE JA KAVANDATAV EHITUSÕIGUS

Planeerimisseadus § 126 lõige 1 punkt 1 ütleb, et detailplaneeringu ülesanne on planeeringuala kruntideks jaotamine. Planeeringualasse jäävad Kullerkupu tänav L2, Kullerkupu tn 36 ja Kullerkupu tn 38 katastriüksused. Vastavalt planeerimisseadus § 126 lõike 1 punktile 1 kavandatakse planeeringualasse jäävatest katastriüksustest uued krundid.

Tabel 2. Planeeritud kruntide andmed

Krundi pos nr Pindala Plan. krundi kasutamise lubatud

sihtotstarbed Plan. katastriüksuse lubatud

sihtotstarbed Pos 1 279 m² LT 100% katastriüksust ei moodustata Pos 2 3927 m² EP 100% E 100% Pos 3 5758 m² EP 100% E 100%

Selgitus: LT- tee ja tänava maa; EP- pereelamu maa. Planeeringualal soovitakse plan. kruntidele pos 2 ja pos 3 anda ehitusõigus mõlemale krundile ühe kuni 2- korruselise ja kuni 9 m kõrge elamu ning seda teenindavate kuni kahe 2-korruselise (kuni 2-korruseline tingimusel, et teine korrus on katusekorrus) ja kuni 6 m kõrge abihoone ajamiseks. Planeeringuga maa-alust korrust ei kavandata. Planeeritavad elamud, abihooned ja alates 20 m² ehitisealuse pinnaga ning kuni 5 m kõrged hooned peavad jääma planeeringuga lubatud suurima ehitisealuse pinna sisse. Lisaks eeltoodule on plan. elamukruntidele lubatud rajada kasvuhoone, laste mänguväljak, varjualusega grillplats või väliköök, mida on lubatud rajada lisaks planeeringuga antud ehitisealusele pinnale.

Tabel 3. Planeeritud ehitusõigus

Plan. krundi nr

Suurim lubatud hoonete

ehitisealune pind, m²

Suurim lubatud hoonete arv krundil (elamu+ abihooned)

Hoonete suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast (elamu/

abihooned), m

Hoonete suurim lubatud

korruselisus (elamu/ abihoone)

Krunt pos 1 0 0 0 0 Krunt pos 2 450 1+2 9/ 6 2/ 2 Krunt pos 3 450 1+2 9/ 6 2/ 2

Planeeringuala hoonestusalade kavandamisel on lähtutud määrusest „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (vastu võetud 30.03.2017 siseministri määrusega nr 17) § 22: (2) Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Plan. elamukruntide hoonestusalad on kavandatud 4 m kaugusele naaberkinnistu piiridest.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 9

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Olulisemad arhitektuurinõuded kavandatavatele hoonetele:

 Hoonete arv krundil: 1 elamu, kuni 2 abihoonet;

 Hoonete korruselisus: elamu kuni 2 korrust, abihooned kuni 2 korrust tingimusel, et teine korrus on katusekorrus. Maa-aluse korruse rajamine ei ole lubatud;

 Hoonete suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast: elamu kuni 9 m, abihooned kuni 6 m;

 Viimistlusmaterjalidest on eelistatud materjalid laudis, krohv, klaas, kivi, fassaadiplaat jne;  Hoonete välisviimistluses on keelatud imiteerivate materjalide kasutamine (n: plastik, madalakvaliteediline

laudis vms);

 Katusekalle vastavalt piirkondlikule tavale: katusekalle 0º - 45º. Katusekattematerjal: plekk, kivi, rullmaterjal. Katusetüüp: lame-, viil-, kelp- või kaldkatus. Lamekatust on lubatud kavandada vaid ühekordse hoonemahu puhul, lisaks võib lamekatusega ühekordset hoonemahtu kombineerida teiste katusetüüpidega;

 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Krundile kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas. Elamud ja abihooned projekteerida kaasaegse arhitektuurse lahendusega- vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva mijööga ja olemasolevate hoonetega. Järgida väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne);

 Plan. hoonestatavaid krunte on lubatud piirata piirdeaiaga. Läbipaistmatute piirdeaedade maksimaalne kõrgus on 1,1 m. Eelistatud on nn roheliste läbipaistvate piirdeaedade rajamine (Alevi üldplaneeringu p 5.1 lk 27, kuid mitte kõrgem kui 2,5 m). Tuleb arvestada tekkiva varju mõjuga naaberkinnistutele ja elamule.

5.2 HALJASTUS JA HEAKORD

Plan. elamukruntidel leidub kõrghaljastust- kõrghaljastatud on kruntide idaosa umbes poole krundi ulatuses. Planeeringuga on ette nähtud säilitada olemasolevad puud maksimaalses võimalikus mahus, kui need ei jää ette ehitustegevusele, ei ole haiged ega ohtlikud. Lageraie on keelatud.

Ehitusaegselt tagada säiliva kõrghaljastuse kaitse vastavalt Eesti Standardile EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“. Puude istutamisel, puuhooldustööde kavandamisel ning läbiviimisel juhinduda Eesti Standardist EVS 939-4:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 4: Puuhooldustööd“.

Käesoleva planeeringuga on antud võimalus täiendava madal- ja kõrghaljastuse istutamiseks. Uushaljastuse rajamisel eelistada piirkonnale iseloomulikke puu- ja põõsaliike, lubatud on ka viljapuude ja -põõsaste istutamine.

Jäätmete kogumine toimub vastavalt „Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjale“. Jäätmete liigiti kogumise mahutid on lubatud paigutada hoovi varjatult või hoone mahtu. Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjas“.

Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjale“.

Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis.

5.3 LIIKLUS- JA PARKIMISLAHENDUS Olemasolev juurdepääs planeeringualale on algusega avalikult kasutatavalt Nurmenuku tänavalt nr 5043037 (Nurmenuku tänav L1, 50401:001:0866, Transpordimaa 100%) ning mööda eraomandis oleval Kullerkupu

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 10

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

tänav L2 (50201:001:0315) transpordimaa katastriüksusel kulgevat teed. Planeeringuga on ette nähtud olemasoleva teekatte laiendamine minimaalselt 3,5 m laiuseks, et oleks tagatud päästesõiduki ligipääs planeeritud hoonetele. Olemasolev juurdepääsutee säilib eraomandina.

Plan. elamukruntidele on kavandatud kokku 6 parkimiskohta, mis on kavandatud plan. elamukrundi koosseisu. Parkimine on lubatud lahendada nii krundil kui hoone mahus. Täpne parkimislahendus, juurdepääsuteed ja parkimiskohtade arv ning asetus antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

5.4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

Planeeringualal on olemasolevad osalised liitumised elektri- ning ühisvee- ja kanalisatsioonivarustusega.

5.4.1 VERTIKAALPLANEERIMINE

Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna kõrguste olulist muutmist. Maapinda muudetakse ainult vajadusel planeeritavate hoonete ja rajatiste all. Välistatud peab olema sademevee valgumine naaberkatastriüksustele ja tänavatele.

5.4.2 VEE- JA KANALISATSIOONILAHENDUS

Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonivarustuse koostamisel on aluseks AS Matsalu Veevärk poolt 05.08.2025 väljastatud tehnilised tingimused nr M/288.

Veevarustus Plan. elamukruntide jaoks on välja ehitatud vee liitumispunkt. Kullerkupu tn 36 on ühinenud veevärgiga ja sõlmitud on Teenusleping. Nurmenuku tänava maa-alale on 2015. aastal paigaldatud perspektiivne kinnistu veeühendus PE De32.

Planeeritud elamukruntide veeühendus projekteerida ja ehitada Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315) tänava maa-alale rajatud veetorust PE De32. Kaevetööde käigus tuleb Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315) kinnistu piirile rajada samaaegselt Kullerkupu tn 36 ja Kullerkupu tn 38 tarvis kaks eraldiseisvat maakraanidega (DN25/32 koos teleskoopse spindlipikenduse, kapealuse hülsstoruga max pikkus 0,5m ja sõidutee kapega 40t) liitumispunkti VLP-2 ja VLP-3. Vahetult peale rajatavaid maakraanidega liitumispuntke tuleb Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315) kinnistu maa-alale paigaldada veemõõdukaev VMK-1, mis peab vastama vähemalt alljärgnevatele nõuetele: PE-korpusega, lekkekindla konstruktsiooniga, kogu kõrguses silindriline kaev, Dmin=1400mm, malmluuk Dmin=630 teleskoobiga, kaevus peab olema luugialune soojustus. Veemõõdukaevu VMK-1 rajada Kullerkupu tn 36 ja Kullerkupu tn 38 peaveearvestite (Q₃=1,6 m3/h; L=110mm; ühendused ¾"vk; Kamstrupi kaugloetavad arvestid) paigaldamiseks kaks eraldiseisvat veemõõdusõlme. Veearvesti paigaldab AS Matsalu Veevärk. Veemõõdusõlme põhimõtteskeem on saadaval AS Matsalu Veevärk kodulehel (vt joonis 3- Põhijoonis tehnovõrkudega). AS Matsalu Veevärk tingimused ehitusprojekti koostamiseks: 1) Kinnistute veevärk projekteerida ja ehitada vastavalt standarditele „EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk“

ja „EVS 835:2022 Hoone veevärk“; 2) Kinnistute sisendustorustik ehitada PE torudest PN10 minimaalselt De32; 3) Soojustamata veetoru puhul on torustiku ehitussügavus vähemalt 1,8 m toru pealt; 4) Toruühendustes (k.a. ühendus veemõõdusõlmega) kasutada ainult elektrikeevisliitmikke. Mehaaniliste

liitmike kasutamine on keelatud; 5) Veemõõdusõlmes peab peale veearvestit olema tagasivooluklapp; 6) Ilma vee-ettevõtte järelevalveta paigaldatud kinnistu veetorustikule tuleb teostada survekatse. Veetoru

peab vastu pidama survele vähemalt 10 bar-I; 7) Planeeritav kinnistute veetarve ligikaudu 180 m³/aastas; 8) Keelatud on kinnistutel asuva(-te) veekaevu(-de) torustiku ja ühisveevärgi torustiku kokku ühendamine;

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 11

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

9) Kinnistu liitumispunkti rajatavad maakraanid tuleb tasuta üle anda vee-ettevõttele. Maakraanide avamist ja sulgemist teostab ainult vee-ettevõte.

Plan. ühisveetorule on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

Kanalisatsioonivarustus Plan. elamukruntide jaoks ei ole välja ehitatud kanalisatsiooni liitumispunkti, krundid ei ole ühinenud kanalisatsiooniga ja puuduvad Teenuslepingud. Nurmenuku tänava maa-alale on 2015. aastal paigaldatud perspektiivne kinnistu kanalisatsiooniühendus K-1.

Plan. elamukruntide kanalisatsioon projekteerida ja ehitada Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315) tänava maa-alale rajatud paigaldatud kanalisatsioonikaevust K-1. Kaevetööde käigus tuleb Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315) kinnistu piiril asuv kanalisatsioonikaev K-1 asendada suurema läbimõõduga kaevuga D400/315 või D560/500.

Plan. elamukruntide kanalisatsiooni ei ole käesoleval hetkel võimalik ära juhtida isevoolse torustikuga, mistõttu on Kullerkupu tn 38 kinnistule planeeritud reoveepumpla koos PE-survetoruga. Kanalisatsiooni survetoru paigaldusele kehtivad samad nõuded nagu joogivee torustikule. Lubatud on isevoolse lahenduse rajamine, kui projekteerimisel selgub selle sobivus.

Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tn 36 kanalisatsiooniühenduse tagamiseks on planeeringuga ette nähtud uue ühiskanalisatsiooni isevoolse ja survetoru rajamine. Kullerkupu tn 38 kinnistu reovesi suunatakse plan. eramust isevoolselt kinnistule rajatavasse reoveepumplasse (kuja R= 10 m, kui reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulk on kuni 10 m³/d), kust reovesi suunatakse survekanalisatsioonitoru pidi edasi kinnistule planeeritavasse voolurahustuskaevu. Viimasest suunatakse reovesi isevoolse toruga edasi kanalisatsioonikaevu K-1 (kaev asendada suurema läbimõõduga kaevuga, vt eespool olevat teksti). Kinnistutel Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tn 36 on ühine kanalisatsiooni liitumispunkt K-1. Plan. kanalisatsioonitorule on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks.

AS Matsalu Veevärk tingimused ehitusprojekti koostamiseks: 1) Kinnistute kanalisatsioon projekteerida ja ehitada vastavalt standarditele „EVS 846:2021 Hoone

kanalisatsioon“ ja „EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk“; 2) Kinnistu kanalisatsioonisüsteem projekteerida ja ehitada:

a. Isevoolse torustiku puhul PVC kanalisatsioonitorudest (oranž) minimaalselt Ø110 mm; b. Survetorustiku puhul PE-survetorudest PN10 De min=63;

3) Soojustamata isevoolse toru puhul on torustiku ehitussügavus vähemalt 1,3 m toru pealt, survetoru puhul 1,8m toru pealt;

4) Kanalisatsioonisüsteemides kasutada ainult veetihedaid ühendusdetaile ja kaevusid; 5) Kinnistu reovee paisutuskõrgus on maapinnaga samas tasapinnas oleva liitumiskaevu luugi kõrgus

+0,1m, liitumiskaevu puudumisel kinnistule lähima kanalisatsioonikaevu luugi kõrgus +0,1m; 6) Maksimaalsest paisutuskõrgusest allpool asuvate veeneelude korral näha ette abinõud uputuse

vältimiseks; 7) Keelatud on sade-, drenaaži- ja pinnavee ning kinnistu oma veekaevu(-de) vee juhtimine

ühiskanalisatsiooni; 8) Kanalisatsioonitorustiku käänu- ja ristumispunktidesse projekteerida ja ehitada PE plastist kanalisatsiooni

kontrollkaevud teleskooptoru ja malmkaanega; 9) Olemasolevad kogumismahutid tuleb likvideerida; 10) Kui kinnistul asuva veekaevu vett soovitakse kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, tuleb veetorustikule

Kliendi poolt ja kulul rajada veemõõdusõlm ning paigaldada nõuetele vastav veearvesti; 11) Tööstusliku- või tootmisega seotud reovee juhtimisel ühiskanalisatsiooni tuleb kinnistu torustikule

paigaldada proovivõtukaev. AS Matsalu Veevärk üldnõuded projekteerimiseks: 1. Torustikud ehitada ainult kooskõlastatult AS-ga Matsalu Veevärk (tel: 56939363).

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 12

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

2. Kaevetööde tegemiseks tuleb vajadusel hankida vastavad töö- või kaeveload kohalikust omavalitsusest ja teistelt kommunikatsioonide valdajatelt.

3. Töid teostaval ettevõttel peavad olema seadustega nõutud MTR registreeringud vastavate tööde teostamiseks.

4. Torustike ehitusel kasutada ainult pinnases kasutada lubatavaid materjale (vajadusel nõustamine punktis 1 toodud telefonil).

5. Vee- ja kanalisatsioonitoru ühendamiseks liitumispunktis tuleb arvestada maakraani ja spindlipikenduse ning liitumiskaevu lahti kaevamisega, et veenduda teostatavate toruühenduste korrektsuses. Kaeviku tagasitäitmine tuleb teostada kihtide kaupa ning tihendades vajaliku tihedusastmeni, et vältida hiljem liitumispunkti (maakraani ja spindlipikendus ning liitumiskaevu) ja selle ümbruse pinnase deformatsioone.

6. Hoone konstruktsioonidest läbiviikudes peab torudele paigaldama kaitsehülsid. 7. Rajatavad torustikud tuleb ette näidata avatud kaevikus ja enne kaevikute tagasitäitmist, vähemalt 5

tööpäeva varem kokkulepitud ajal kutsuda kohale AS Matsalu Veevärk esindaja. Avatud kaevikus ette näitamata torustikke vee-ettevõte ei aktsepteeri ja kasutusse ei luba, v.a. juhul kui see on enne kaevetöid kokku lepitud.

8. Kõik rajatavad VK-torustike sõlmpunktid tuleb fotografeerida avatud kaevikus ja fotod peavad olema orienteeritud põhja suunas. Fotod esitada vee-ettevõttele koos teostusjoonisega.

9. Kõik kaevetööde käigus eemaldatavad AS Matsalu Veevärk materjalid (kaevukaane komplektid, kaevud, kaped jm) tuleb üle anda ettevõtte esindajale, kui tööde käigus ei lepita teisiti kokku.

10. Tagasitäitepinnases torude ümber on suurim lubatud pinnaseosakeste suurus 10 % toru läbimõõdust. 11. Kaevetööde käigus rikutud katted tuleb taastada vastavalt kohaliku omavalitsuse nõuetele. 12. Peale kaevetööde lõppu esitada torustike teostusjoonis DWG-formaadis ja sõlmida Liitumis- ning

Teenusleping (4855508). Tänava- ning Eesti Vabariigi või selle haldusüksusele kuuluvale maa-alale rajatud torustikud tuleb vastavalt Maakatastriseaduse § 19¹ registreerida maakatastris ja kanda kitsenduste kaardile. Alates 01.01.2022 esitatavad teostusjoonised peavad vastama Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) poolt välja töötatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusjooniste nõuetele. Nõuded on saadavad EVEL kodulehel- https://evel.ee/teabepank/juhendmaterjalid/.

13. NB! Teostusjoonisel tuleb näidata ka kanalisatsioonikaevu teleskoobi ülekatte andmed. 14. Tänava maa-alale rajatavate VK-torustike kohta tuleb vormistada servituudijoonis. 15. Kinnistu omanik peab tagama vee-ettevõtte esindajale vaba juurdepääsu liitumispunktidele

ööpäevaringselt ja vastutama selle säilimise eest. 16. Kõikidest kinnistusiseste torustike ja/või selle osade (k.a. veemõõdusõlm) ümberehitustest tuleb enne

ümberehitustöid teavitada vee-ettevõtet. 17. Liitumistingimused kehtivad kuni 06.08.2026.

5.4.3 SADEMEVEELAHENDUS

Planeeringualal tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada elamukrundi piires. Sademe- ja drenaaživete juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud. Planeeritavalt hoonetelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele. Sademevee immutamisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129. Võimalusel koguda ja taaskasutada sademevett. Sadevee ja liigniiskuse juhtimine kombineerida loodussäästlike lahendustega (kraavid, nõvad jms).

Sademevee esmase käitlemise võimalikud lahendused tekkeallika juures:

 Vihmapeenrad on madalad haljastatud süvendid, mis vähendavad sademevee äravoolu kiirust ja mahtu ning puhastavad vett taimede abil ja läbi pinnase immutades saastest. Vihmapeenrast imbub sademevesi pinnasesse ja potentsiaalselt ka põhjavette. Peenras on soovitav kasutada kohalikke taimeliike, mis taluvad ajutist üleujutust.

 Viibekraav on madal kruusa või muu poorse materjaliga täidetud süvend, mis mahutab ajutiselt äravoolavat sademevett ja immutab seda oma põhja ja külgseinte kaudu pinnasesse. Suurema veehulga puhuks paigaldatakse poorse materjali sisse drenaažitoru ning juhitakse vesi edasi järgmisse sademeveesüsteemi komponenti.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 13

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

 Viibetiik ehk kuivtiik on haljastatud reljeefi madalam ala, mis on tavaliselt kuiv, välja arvatud suuremate sadude ajal ja vahetult pärast neid.

 Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik pinnakate, mis koosneb pealmisest vett läbilaskvast kattest (näiteks poorne asfalt või vett läbilaskev kivisillutis) ja selle aluskihtidest. Erinevalt tavalisest asfalt- , betoon-, kivi- vms katendist jäljendab vett läbilaskev katend looduslikku vee liikumist, ehk vesi imbub katendist läbi sarnasel moel, nagu imbuks looduses maasse. Kui olemasolev pinnas ei võimalda vett suures koguses immutada, saab pealmise vet läbilaskva katte all olevaid kihte kasutada ka vee ajutiseks kogumiseks. Kui immutada sademevett läbi katendi pinnasesse või koguda seda katendi alumistesse kihtidesse, väheneb äravoolava vee kogus ja äravoolu kiirus ning samas ei ole tarvis täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks. Lisaks võib sellisel katendil masinaga liikuda ning seda saab kasutada kergliiklust- ja kõnniteena.

5.4.4 ELEKTRIVARUSTUS

Planeeritavatele kruntidele on välja ehitatud võrguühendusega liitumised 3x20A. Olemasolevad liitumised on ette nähtud säilitada ning Ttiendavaid liitumisi käesolevaga ei kavandata.

5.4.5 VÄLISVALGUSTUS

Projekteerimisel tuleb ette näha krundi ja hoonete sissepääsude valgustatus. Võimalik valgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega häiri ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Soovitav on kaaluda ka liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust. Valgustuse kavandamisel lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

Planeeringuga ei ole ette nähtud tänavavalgustuse rajamist, et vältida ümbritseva keskkonna häirimist valgusreostusega.

5.4.6 KÜTTELAHENDUS

Plan. elamute kütmine lahendatakse lokaalse(-te) kütteallika(-te) baasil (n: õhk-vesi-soojuspump, elekter, maaküte, ahi, päikesepaneelid vms) ning selle täpne liik ja lahendus selgub projekteerimise staadiumis. Maakütte ja päiksepaneelide planeerimisel arvestada looduskaitseseaduse § 38 lg 5 toodud erisustega. Arvestada päikesepaneelide paigaldamisel peegeldamisest tekkivate häiringute minimaliseerimisega. Kütteliigi valimisel on soovituslik juhinduda keskkonnasäästlikkuse põhimõttest.

Täpne küttevarustuse lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus.

5.4.7 SIDEVARUSTUS

Planeeritavate hoonete sidevarustuse lahendamiseks antakse võimalus rajada uus sidekanalisatsioon või kasutada üle õhu levivaid lahendusi. Planeeringuala maakaabliga sidevarustuse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 31.07.2025 väljastatud tehnilised tingimused nr 39788314.

Plan. krundile pos 2 ja pos 3 kavandatavate hoonete sidevarustuse lahendamiseks on planeeringuga antud võimalus uue sidekanalisatsiooni toomiseks algusega Kase tänav (50401:001:1087) transpordimaa katastriüksusel asuvast olemasolevast Teliale kuuluvast sidekaevust nr K16. Võimalik sidekanalisatsioon kulgeb munitsipaalomandis olevatel Kase tänav (50401:001:1087), Kannikese tänav (50401:001:0673) ja Nurmenuku tänav L1 (50401:001:0866) transpordimaa katastriüksustel. Võimalik liitumispunkt sidekanalisatsiooniga on kavandatud ca 1 m kaugusele plan. krundi pos 2 ja pos 3 piirist Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315) transpordimaa katastriüksusele.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 14

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:

 Vastavalt vajadusele kasutada KKS-tüüpi sidekaevusid;

 Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m;

 Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale;

 Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus;

 Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused;

 Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega;

 Tehniline lahendus esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Teliale kooskõlastamiseks;

 Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest;

 Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis.

5.4.8 TULETÕRJE VEEVARUSTUS JA TULEOHUTUSE TAGAMINE

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti standardiga EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lõike 5² kohaselt võib esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.

Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks on planeeritud TP3. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone projektiga. Planeeritud hoone arvestuslik väliskustutusvee normhulk EVS 812-6:2012+A1:2013 tabel 1 kohaselt on 10 l/s 3 h jooksul (põlemiskoormus kuni 600 MJ/m²).

AS Matsalu Veevärk ei taga planeeringualale tuletõrjevett. Piirkonna veetorustik on rekonstrueeritud 2015 aasta olukorda ning hoonestust arvestatult. Uute hüdrantide paigaldamine olemasolevale veetorustikule pole torustiku läbimõõdu tõttu võimalik ning vajalikku tuletõrjevee mahtu ei ole võimalik tagada. Planeeringualale lähimad olemasolevad hüdrandid jäävad alast ca 200 m kaugusele Nurmenuku ja Kullerkupu tänavatele, hüdrandid nr 72 ja nr 73.

Lähtuvalt eeltoodust on planeeringuga ette nähtud tuletõrje veemahuti rajamine suurusega 2x54 m³. Planeeringus on tuletõrje veemahuti kavandatud plan. krundile pos 2, aga lubatud on selle asukohta muuta- rajada see krundil pos 2 teise asukohta või rajada mahuti krundile pos 3. Täpne tuletõrje veemahuti asukoht antakse projekti koostamise käigus. Plan. tuletõrjeveemahutit ei ühendata ühisveetorustikuga AS Matsalu Veevärk poolt 05.08.2025 väljastatud tehniliste tingimuste nr M/288 alusel. Plan. mahuti täitmine ja veevaru taastamine toimub paakautoga transporditava vee baasil. Täitmiskoht projekteerida mahutile sobiva liitumisava ja ühendusotsikuga, mis vastab päästetehnika kasutatavale standardile. Planeeringuga on tagatud pääste- ja paakauto ligipääs täitmise ja vee võtmise kohale aastaringselt. Tuletõrjeveemahuti hooldus ja veetaseme regulaarne kontroll tagatakse kinnistu omaniku või haldaja poolt vastavalt hooldusgraafikule, et tagada nõutav tulekustutusvee maht igal ajal.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 15

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Vastavalt määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Käesoleva planeeringuga on hoonestusalad kavandatud 4 m kaugusele plan. krundi piirist.

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.

Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis.

5.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuritegevuse riske vähendab kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine. Planeeringuga on antud võimalus piirdeaia rajamiseks hoonestatava krundi perimeetrile. Tagada piirete korrashoid. Projekteerimisel tuleb ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. Koha korrasolek ja puhtus mõjutavad meie hoiakuid ja tundeid. Tõendamist on leidnud, et korrashoiu kvaliteedi ja kordategemise kiiruse kasvades väheneb paiga tahtlik kahjustamine ja hooletussejätmine. Puudulikult korrashoitud või mahajäetud paigad võivad luua mulje ohust, sest hõivatuse puudumine võib olla sotsiaalselt korraldamata naabruskonna tunnuseks.

5.6 KESKKONNATINGIMUSED Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis tooks kaasa olulise keskkonnamõju. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud saab jaotada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle planeeringuala piiri.

Mõju põhjaveele Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Seetõttu tuleb ehitusplatsil pöörata tavapärasest suuremat tähelepanu nende ainete või kemikaalidega töötamisele, mis võivad põhjustata otsest reostusohtu pinnasele või põhjaveele. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi halvenemine (veeseadus § 35 lg 1).

Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Planeeringualal ei paikne rohevõrgustikku, seega puudub ka oluline mõju loomade liikumisele. Planeeringu elluviimine ei mõjuta negatiivselt lindude populatsioone, pesitsemist ega rännet.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 16

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Ehitamisel võib õhku paiskuda marginaalses koguses tolmu. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid see on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22.09.2004 määrusele nr 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline.

Jääkreostus Pidades silmas planeeringuala viimast teadaolevat kasutusotstarvet, milleks oli metsamajandamine, on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine vähetõenäoline. Sellest hoolimata, kui detailplaneeringu elluviimise käigus tekib täiendavalt kahtlus jääkreostuse esinemise osas, tuleb veenduda, et ohtlike ainete sisaldus ei ületaks elamumaa piirarvusid. Ohtlike ainete sisaldus peab vastama keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirarvule elamumaal. Piirarve ületav osa pinnasest tuleb eemaldada või käidelda vastavusse kohapeal.

Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada sotsiaalministri määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ette näha olulist vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. Visuaalset mõju võivad ajutiselt tekitada ehitustegevuses masinad, kuid olulise visuaalse mõjuga aspekti antud detailplaneeringuga ei kavandata. Planeeringuga kavandatud elamute ja abihoonete rajamine ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara, samuti puudub mõju kaitsealustele loodusobjektidele ning Natura 2000 võrgustiku aladele. Üldised keskkonnatingimused:

 Planeeringuala sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine igal krundil individuaalselt;

 Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Kõikide tegevuste kavandamisel ja läbiviimisel tuleb vältida põhjavee reostuse tekitamist;

 Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;

 Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele;

 Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale“;

 Valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.

 Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud norme.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 17

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE 6.1 PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE Planeeringuala paikneb Märjamaa aleviku kompaktse tihehoonestusega ala servas. Tegemist on juba inimtegevusest mõjutatud piirkonnaga. Planeeringu elluviimisel kaasnevate tegevuste mõju planeeringualal ja selle mõjualal võib tinglikult jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitamisaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti ehitise valmimisega. Käesoleva planeeringu ehitamisaegsed tegevused on hoonete, võimalik tee ja tehnovõrkude rajamine. Nimetatud tegevustega kaasneb ehitusmüra, ehitustegevusega seotud veoste liikumine, liiklussageduse ajutine kasv, vibratsioon, tolm. Ehitamisaegsed tegevused omavad ajutist mõju lähipiirkonna elanikele ja looduskeskkonnale. Ehitusaegselt on vajalik jälgida kasutatava tehnika korrasolekut ning välistada lekked. Samuti on vajalik jälgida, et ehitusmaterjalide ladustamisel ei satuks pinnasesse ja sealt kaudu veekeskkonda kemikaale. Planeeringu elluviimine avaldab mõju olemasolevale looduskeskkonnale, aga tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga1. Ala ei asu rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlbulikul põllumaal, inventeeritud vääriselupaigal ega alal ei ole tuvastatud III kategooria looduskaitsealuseid taime- ja linnuliike. Tegemist ei ole seega mastaapsete ja olulisi keskkonnatingimusi muutvate tegevustega. Ehitusjärgselt muutub olemasolev olukord, sest varasema hoonestamata katastriüksustele rajatakse elamud ja abihooned. Mõningane autoliikluse kasv võib piirkonnas olla tajutav, kuid arvestades detailplaneeringuga kavandatavat mahtu (2 elamut ehk ca 6 sõidukit), ei ole vastav muutus olulise mõjuga. Kavandatud parkimiskohtade arvu korral (planeeringu realiseerimisel maksimaalses mahus) võib planeeringualaga seotud täiendavaks liikluskoormuseks (kahes suunas kokku) kujuneda maksimaalselt ca 12-24 liikumist ööpäevas (elamute korral on igapäevane nn keskmine liikluskoormus tõenäoliselt siiski mõnevõrra väiksem ning märkimisväärne liiklus esineb ainult hommikusel ja õhtusel tipptunnil), mis sõiduautode liikumist (ning sõiduautode mürataset) silmas pidades ei too kaasa müra normtasemete ületamise riski naaberaladel. Kavandatava hoonestuse rajamine võib olla osade piirkonna elanike poolt tajutav olulise muudatusena ümbritsevas keskkonnas, visuaalse mõjuna. Visuaalse mõju olulisus sõltub peamiselt vaatajagruppide esindatusest, arvukusest ning tundlikkusest. Igapäevaselt on põhiliseks vaatajagrupiks kohalikud elanikud lähipiirkonnas ning seega võib uute elamute lisandumine piirkonda mõjuda neile esialgu visuaalse häiringuna, kuna kohalike elanike näol on tegemist tundliku grupiga ning muutunud vaated avanevad koduaknast või koduteelt. Samas ei ole kavandatava tegevuse puhul tegemist mastaapse ega sotsiaalset keskkonda oluliselt mõjutava tegevusega. Kavandatava ala lähipiirkonnas paikneb elamuala, mis on juba hoonestatud üksikelamutega. Planeeringualal ei kavandata tegevusi, mis oluliselt muudaks juba väljakujunenud olukorda piirkonnas. Planeeringu elluviimisel lisandub piirkonda uusi elanikke, kes perspektiivselt loodavate sotsiaalsete sidemete kaudu suurendavad kogukonna- ja turvatunnet. Lisaks on elamupiirkonna rajamine väljakujunenud keskkonna jätkuks majanduslikult mõistlik, kuna võimaldab kasutada olemasolevat taristut. Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda kultuurilist mõju, sest alal ega selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud.

6.2 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KOKKULEPPED Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse omaniku poolt tema tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkinnistu omanike õigusi ega kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 18

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Huvitatud isik või plan. kruntide igakordne omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoonete ja rajatiste asukoht, juurdepääsutee, parkimisala ning tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub huvitatud isik või plan. kruntide igakordne omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoonete täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Märjamaa Vallavalitsusele mitte ühtegi kohustust detailplaneeringukohaste teede ja sellega seonduvate rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Projekteerimise käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus või likvideerimine toimub huvitatud isiku kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Plan. sõidutee rajamisega seotud kulud kannab planeeringust huvitatud isik. Ehitamise käigus kahjustatud tee tuleb nõuetekohaselt taastada ning selle kulud kannab planeeringust huvitatud isik.

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud järjekorras planeeringuga kavandatu elluviimiseks: 1) ühiste tehnorajatiste tehniliste tingimuste taotlemine, tehnorajatiste ja juurdepääsuteede projekteerimise

alustamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega. Ühised tehnorajatised on kõik planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud, sidekaabel kuni plan. krundi pos 2 ja pos 3 liitumispunktini ning elektrikaablid koos jaotus- ja liitumiskappidega. Tehnovõrkude rajatised tuleb ehitada ja saada kasutusload või on kasutusteatised loetud teavitatuks enne hoonete kasutuslubade väljastamist;

2) ehituslubade taotlemine/ ehitusteatise esitamine ühiste tehnorajatiste rajamiseks; 3) vajalike servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine; 4) hoone(te) projekteerimine ja ehituslubade taotlemine/ ehitusteatiste sisseandmine. Märjamaa

Vallavalitsusel ei ole kohustust detailplaneeringu kohaste avalikuks kasutatamiseks ette nähtud teede ja nendega seonduvate rajatiste, haljastuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti;

5) ehitusloa väljastamine Märjamaa Vallavalitsuse poolt. Avaliku tee ehitusloa taotlus on vajalik esitada hiljemalt koos hoone ümberehitamise ehitusteatisega ning hoone(te) kasutusteatise registrisse kandmise eelduseks on teemaa nõuetekohane välja ehitamine;

6) juurdepääsuteedele ja tehnorajatistele kasutusloa taotlemine/kasutusteatise esitamine. Ühised tehnorajatised ja juurdepääsuteed peavad arendaja poolt olema väljaehitatud ja vajadusel kohalikule omavalitsusele üle antud enne hoonete kasutuslubade väljastamist;

7) hiljemalt hoonete kasutusloa taotlemise/ kasutusteatise esitamist on vajalik muuta maakasutuse sihtotstarve;

8) hoone(te) kasutuslubade taotlemine/ kasutusteatiste sisseandmine. Kasutuslubade väljastamine Märjamaa Vallavalitsuse poolt.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 19

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

C- LISAD Lisa 1. Telia Eesti AS poolt 31.07.2025 väljastatud tehnilised tingimused nr 39788314;

Lisa 2. AS Matsalu Veevärk poolt 05.08.2025 väljastatud tehnilised tingimused nr M/288.

Kullerkupu tn 36, Kullerkupu tn 38 ja Kullerkupu tänav L2 kinnistute detailplaneering 20

ThinkTerra OÜ www.thinkterra.ee

Registrikood: 16734833 [email protected]

D- JOONISED Joonis 1- Asukohaskeem

Joonis 2- Tugiplaan M 1:500

Joonis 3- Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500

Tervisepargi detailplaneering 21

E- KOOSKÕLASTUSED Teave planeeringu käigus tehtud koostöö kohta

Jrk Kooskõlastaja Kuupäev, nr

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Projekteerija märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta

Tallinn 2025

Märjamaa alevis

Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

2

Nimetus: Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 DP KSH eelhinnang

Töö tellija: ThinkTerra OÜ

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 27.06.2025

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 7

2.1 Rapla Maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 7

2.2 Märjamaa aleviku üldplaneering................................................................................. 8

2.3 Märjamaa valla koostatav üldplaneering .................................................................... 9

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................ 12

4 Hinnang keskkonnamõjudele .......................................................................................... 13

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 aladele, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ............................................. 13

4.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 14

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................ 15

4.4 Jääkreostus ................................................................................................................ 15

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ............................................ 15

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 16

4.7 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 17

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 17

4.9 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 17

4.10 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ...................................... 17

4.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine...................... 18

4.12 Muud aspektid .......................................................................................................... 18

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 19

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673). Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), samuti KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“.

Lisaks on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“ ning lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Märjamaa Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (antud juhul Märjamaa Vallavolikogu). KSH vajalikkuse kohta tuleb detailplaneeringu (DP) algatamisotsuse eelnõu põhjal küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

DP ala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevis ja hõlmab Kullerkupu tn 36 katastriüksust (tunnus 50201:001:0313) ja Kullerkupu tn 38 katastriüksust (tunnus 50201:001:0314). Lisaks on alasse haaratud Kullerkupu tänav L2 (50201:001:0315), mis on vajalik juurdepääsuks Kullerkupu tänavalt.

Kullerkupu tn 36 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ja pindala 3927 m². Kõlvikuliselt on tegemist loodusliku rohumaaga 2381 m² ja metsamaaga 1546 m².

Kullerkupu tn 38 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ja pindala 5758 m². Kõlvikuliselt on tegemist loodusliku rohumaaga 4771 m² ja metsamaaga 987 m².

Joonis 1. DP ala asukoht ja olulisemad kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.

DP ala asuv Märjamaa alevi kaguosas. Ala idapoolne osa on metsamaa, läänepoolne looduslik rohumaa.

Ehitisregistri andmetel on Kullerkupu tn 36 lubatud rajada keevispaneelpiirdeaed (EHR kood 221481173). Kullerkupu tn 38 asub ehitisregistrisse kandmata hoone. Planeeringualal puudub tehnovarustus.

Algatatava DP ala kuulus Märjamaa Vallavalitsuse 02.10.2012 korraldusega nr 740 algatatud varasema Kullerkupu tn 34 (katastritunnus 50501:003:0039) detailplaneeringu koosseisu. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli jagada maaüksus kolmeks eraldi elamumaa katastriüksuseks. Märjamaa vallavalitsuse 25.01.2023 korralduse nr 2-1.1/47 alusel on varasem Kullerkupu tn 34 katastriüksus jagatud Kullerkupu tn 34 (sihtotstarve 100% elamumaa), Kullerkupu tn 36 (sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Kullerkupu tn 38 (sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja Kullerkupu tänav L2 (sihtotstarve 100% transpordimaa) katastriüksuseks. Märjamaa Vallavalitsuse 17.07.2024 korraldusega nr 2-1.1/349 lõpetati varasema detailplaneeringu koostamine.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

6

Naaberkinnnistul Kullerkupu tn 34 asuvad elamu ja majandushoone. Lääne poole jäävad Kase tänava elamumaa krundid.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud ThinkTerra OÜ poolt koostatud DP eskiislahendusest. DP on kehtivat Märjamaa aleviku üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe osas, kuna tegemist on parkide ja haljasala maaga.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada kaks krunti ja muuta maakasutuse sihtotstarve elamumaaks. Kruntide asukohast lähtuvalt määratakse hoonetele arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused. Samuti määratakse hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.

Mõlemale krundile kavandatakse elamu ja kuni kaks kõrvalhoonet. Hoonetealune pind 450 m2, hoone lubatud kõrgus 9 m, kuni kaks maapealset ja üks maaaline korrus.

Joonis 2. Väljavõte DP eskiislahendusest. Allikas: ThinkTerra OÜ.

Detailplaneeringu koostamisel hinnatakse planeeringu koosseisus selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning määratakse vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

7

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Rapla Maakonnaplaneering 2030+

Rapla maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80. Rapla maakonnaplaneeringus on tasakaalustatult arvestatud riiklikud ja kohalikud huvid.

Planeeringu eesmärk on väljendada maakonna ruumilise arengu vajadusi arvestades piirkondlikke eripärasid. Maakonnaplaneering määrab üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks. Maakonnaplaneering kui hierarhilises süsteemis kõrgemal asetsev planeering annab arengu põhisuunad ja üldised soovitused, millega on arvestatud Märjamaa valla uue üldplaneeringu koostamisel. Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada maakonna ruumilist arengut, kuid selle kõrge üldistusaste nii graafilisel kui seletuskirjas ei välista kohalike omavalitsuste poolt konkreetsetele aladele või maaüksustele täpsustavate tingimuste määramist.

Raplamaa maakonnaplaneeringus toob ära väärtuslikud maastikud ja rohelise võrgustiku. Rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused:

- Rohelise võrgustiku alal tuleb säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist.

- Looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tuum aladel ei tohi langeda alla 90 % pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust, vajadusel tuleb rakendada kompenseerivaid meetmeid (metsastamine, põõsarinderajamine, puude istutamine võrade liitumine jms).

- Rohelise võrgustiku tuumalade terviklikkus tuleb säilitada (haruldased taimekooslused, vääriselupaigad, poollooduslikud kooslused jm). Samuti tuleb rohelise võrgustiku tuumaladel vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu. Rohelise võrgustiku koridorides säilitatakse olemasolevat looduslikku kooslust, tagamaks side rohevõrgustiku tuumalade vahel. Eesmärgiks on säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud niidud ja neid ühendavad koridorid. Soovitav on looduslikku mitmekesisust suurendavate/täiendavate ja olemasolevat maastikumustrit toetavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel) säilimine.

- Rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Vajadusel tuleb leida asenduskoridor. Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel tuleb viia läbi keskkonnamõju hindamine.

- Asustust ja majandustegevust tuleb kavandada põhimõttel, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore. Ehitusalade valikul, sh ka taristu rajamisel, väljaspool olemasolevaid kompaktseid elamu- ja tootmisalasid, tuleb arvestada rohelise võrgustiku paiknemisega.

- Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on kaalutletud juhtudel lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik ühe kinnistu piires kompaktselt paikneva

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

8

hooneteansambli juures. Seni hoonestamata kinnistutel on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 400 - 500 m tagamaks loomade turvalise liikumise. Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega tuleb seda põhimõtet kohtpõhiselt täpsustada.

- Tihedalt asustatud aladel (sh linnalise asustuse aladel) tuleb läbi edaspidiste planeeringute koostamise tagada ühendus erinevate rohealade vahel ja juurdepääs avalikele haljasaladele, sh puhkealadele.

- Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes täpsustatakse rohelise võrgustiku alade piire ning kasutustingimusi.

- Rohelise võrgustiku aladel tuleks vältida ulatuslikku maade tarastamist, seda eriti risti rohekoridoriga.

Arvestades, et uus Märjamaa valla ÜP on koostamisel vastavalt maakonnaplaneeringu tingimustele, siis DP eskiis ei ole vastuolus Rapla Maakonnaplaneeringuga 2030+.

2.2 Märjamaa aleviku üldplaneering

Kehtiv Märjamaa aleviku üldplaneering (ÜP) on kehtestatud Märjamaa Alevivolikogu 19.12.2000 määrusega nr 13. Üldplaneeringu järgi on tegemist pargi, metsa või haljasala juhtotstarbega ning kogu Märjamaa alevik on detailplaneeringu koostamise kohustusega alale. DP on kehtivat üldplaneeringut muutev.

Joonis 3. Väljavõte kehtivast Märjamaa aleviku ÜP-st.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

9

2.3 Märjamaa valla koostatav üldplaneering

Märjamaa valla üldplaneering ning üldplaneeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Märjamaa Vallavolikogu 18.12.2018 otsusega nr 112.

Lähtudes maakonnaplaneeringust on Märjamaa alev linnalise asustusega ala. Linnalise keskkonna arendamise eesmärk on linnalise asustuse aladel mitmekülgse linnaruumi tekkimine, kus erinevate funktsioonide koondamise kõrval tähtsustatakse ka linnaruumi kvaliteeti, harmoonilisust ja inimmõõtmelisust. Linnalise keskkonna arendamisel soodustatakse erinevaid liikumis-võimalusi, pööratakse tähelepanu tänavatevõrgu kujundamisele, hoonestusele ja haljastusele. Maakonnaplaneeringus välja toodud põhimõtted on üldplaneeringus aluseks võetud ning neid vajadusel täpsustatud.

Koostatava üldplaneeringu järgi asub DP ala reserveeritud elamualal. ÜP joonisel on ala maakasutus tähistatud kollase värviga ning tähisega E.

Joonis 4. Väljavõte koostatavast Märjamaa valla ÜP-st.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

10

Ruumilise arengu asjakohased ÜP eesmärgid Märjamaa alevis on järgmised: - Olemasoleva elukeskkonna ja aedlinliku miljöö säilitamine. Uue hoonestuse

kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi püsimisega. - Arendamisel on lähtutud eesmärgist luua või hoida ruumiliselt terviklikku

elukeskkonda ning tagada selle ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus. Säästliku arengu võtmesõna on kompaktne asustus, sest ainult nii saab luua eeldused eluks vajalike infrastruktuuride – ühistransport, keskküte, ühine vee- ja kanalisatsioonisüsteem, kohalikud lasteaiad ja koolid, ujula, spordikeskus, tervisekeskus – arendamiseks. Nii saab säästa keskkonda ja parandada elukvaliteeti. Tihendamisena on käesolevas üldplaneeringus käsitletud muuhulgas ka kvaliteetse elukeskkonna jaoks vajalike funktsioonide (sh puhkealade, jalgratta- ja jalgteede) arendamist, et soodustada alevi kujunemist elavaks, turvalisemaks, säästvamaks ja tervislikumaks.

- Süsteemse planeerimisega toetada kompaktsete elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel on lähtutud sellest, et tagatud oleks hea juurdepääs, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide ja terviklahenduste alusel. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse infrastruktuuri osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga.

- Tulenevalt rahvastiku üldisest kahanemis- ja vananemistrendist Eestis ja käsitletavas Märjamaa vallas, võib pikemas perspektiivis oodata rahvastiku kasvu aeglustumist või peatumist, mistõttu elamualade reserveerimisel lähtutakse olemas¬olevate elamualade kompaktsemaks muutmisest.

- Mitmekesistada sotsiaalset infrastruktuuri lähtudes rahvastiku arengusuundumustest (kahanemine ja vananev elanikkond). Kaasava planeerimise ja kindla kasutajagrupi (nt eakate) huvidest ja vajadustest lähtuvalt toimivate väliruumi lahenduste ja teenuste pakkumine.

ÜP seab tingimused elamute planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks. Elamualade ehitustingimuste määramisel on tähelepanu pööratud tervikliku elamisväärse miljöö tagamisele vallas, selleks on määratud minimaalsed lubatud kruntide suurused ja maksimaalne lubatud täisehituse protsendid. Eraldi on toodud tingimused elamute planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks Märjamaa alevis.

Lähtudes planeerimisseaduse § 125 lõige 1 on Märjamaa alev detailplaneeringu koostamise kohustusega ala. Üldnõuded elamute planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks Märjamaa alevis:

- Märjamaa alevis on elamukrundi miinimumsuurus, millele antakse ehitusõigus, 1200 m2.

- Minimaalse maaüksuse suuruse määramisel on lubatud 20% kõikumist maakorralduslikel ja maastikulisest eripärast tulenevatel kaalutlustel (looduslikud piirid, juurdepääsud, kiviaiad, kõlvikupiirid jm).

- Ühel maaüksusel võib paikneda maksimaalselt üks elamu. - Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik teised abihooned

ja kaetud rajatised) elamumaadel on kuni 30 %.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

11

- Kui abihoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist.

- Abihoonete ehitamisel kinnistu piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja naaberkinnistu omanike kirjalik nõusolek. Märjamaa Vallavalitsus võib lubada piirile lähemale ehitada ilma naaberkinnistu omaniku nõusolekuta tingimusel, et tagatud on tuleohutus ja naabrusõigused.

- Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimisel tagatakse vähemalt 10 % ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine või asendamine.

- Elamukruntide ehitiste ja parklate pindala kavandamisel lähtutakse üldpõhimõttest, et kõvakattega alad krundil ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastatav osa.

- Sõltuvalt elamukrundi ja selle ümbruse olemasolevast maastikulisest keskkonnast võib Vallavalitsus seada tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu.

- Nii kliimamuutustega kohanemise kontekstis kui ka tehnilisest ja majanduslikust aspektist on väga oluline Märjamaa valla haljasalade roll sademeveekanalisatsiooni ja sademevett koguvate veekogude koormuse vähendamisel.

- Parkimine lahendatakse elamumaal omal krundil. - Kõigi uute elamualade planeerimisel tuleb ette näha minimaalselt 2 m laiuste

kõnniteede planeerimine, mida võib liigendada haljastusega. - Planeeritud kõnniteed tuleb siduda olemasoleva jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga. - Märjamaa alevisse ei ole lubatud rajada ümarpalgist ehitisi. Lubatud on ümarpalgist

ehitised, millel on puitvooder.

Detailplaneering on koostatava üldplaneeringuga kooskõlas.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

12

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid.

Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

PlanS § 124 lõike 6 alusel on keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu) koostamisel. Antud juhul on tegemist kehtivat Märjamaa aleviku üldplaneeringut (maakasutuse juhtotstarbe) muutva detailplaneeringuga. Juhtotstarve on vastava ala valdav kasutusviis. ÜP-s ei eristatud olemasolevat ja planeeritavat juhtotstarvet.

Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA).

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

13

4 Hinnang keskkonnamõjudele

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 aladele, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta.

Joonis 5. DP ala piirkonna looduskaitselised kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.

Lähim Natura 200 ala on ca 170 m kagusse jääv teisel pool Susla teed asuv Märjamaa järtade loodusala (RAH0000335), mis siseriiklikult on kaitstav Märjamaa järtade maastikukaitsealana (KLO1000243). Kaitse-eesmärgid on sarnased.

Märjamaa järtade loodusalal kaitstakse I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe karstijärved ja -järvikud (*3180), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus) ja püst- linalehik (Thesium ebracteatum). DP realiseerimisel puuduv mõju Natura ala kaitse- eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Natura eelhindamise vajadus puudub.

Märjamaa järtade loodusala kaitsekorralduskava 2021–2030 on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 02.02.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/21.

Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) karstiala (järtad), looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike;

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

14

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: karstijärved ja -järvikud (3180*)3, kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*) ning rohunditerikkad kuusikud (9050);

3) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle kasvukohta: see liik on püst-linalehik (Thesium ebracteatum);

4) kaitsealuseid liike kõrget kannikest (Viola elatior), harivesilikku (Triturus cristatus) ja kanakulli (Accipiter gentilis) ning nende elupaiku.

Piirkonnas kagu pool on III kaitsekategooria kahepaikseliikide rabakonna (Rana arvalis) elupaik (EELIS kood KLO9118018), mis ulatub ka väljaspoole kaitstavat ala Kase tn 7 ja Kullerkupu tn 14 kinnistutele.

Põhja poole Oti tee 2kinnistule jäävad III kaitsekategooria putukaliikide palukuklase (Formica polyctena) leiukoht (EELIS kood KLO9201082) ja arukuklase (Formica rufa) erinevad leiukohad.

DP alal kaitsealused liigid puuduvad. Kavandatavate hoonete ja tänava pikenduse rajamine DP alale vähendab mõnevõrra loodusliku ala pindala, kuid ala hoonestatamisel on võimalik arvestada väärtusliku haljastuse säilitamisega hoonestusala piires. Vajadusel koostatakse alale DP käigus dendroloogiline hinnang, täpsustamaks idapoolse kõrghaljastuse säilitamist ja hooldust. Kui pinnaveerežiimi oluliselt ei muudeta, ei ole eeldada ka olulist mõju säilivatele (pool)looduslikele naaberaladele.

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.

4.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke hoonete kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjale (vastu võetud 20.12.2022 määrusega nr 29) ning Märjamaa valla jäätmekavale 2024-2029, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

15

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Piirkond ala jääb Märjamaa aleviku tiheasustusalale. Vastavalt Märjamaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale 2022–2034 on võimalik DP ala liita olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. DP ala ühisveevarustus ja -kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Matsalu Veevärk tehnilistele tingimustele.

Kui liitutakse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga, ei ole oodata negatiivseid keskkonnamõjusid ega täiendavat pinnavee- või põhjaveereostuse riski kohapeal.

DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too eeldatavalt kaasa ka veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada valla põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Ühe elamu kohta arvestatakse majandus-joogivee tarvet ca 0.5 m³/d. Iga elamisühiku ärajuhitava reovee hulk on seega samuti ca 0,5 m3/d (kahe elamukrundi reovee hulk kokku on ca 1 m3 /d).

Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Samuti on soovitatav sademevett lokaalselt immutada ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile..

4.4 Jääkreostus

DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

Kavandatava hoonestuse küttelahenduse põhimõtted määratakse ära planeeringu koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub.

Erinevate võimalike lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik. DP alusel on lubatud maakütte erinevad küttesüsteemid kütteprojekti alusel. Korrektse projekteerimise ja ehitustegevuse korral ei ole oodata kinnise süsteemiga soojuspuurkaevude rajamisega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Omavalitsusel on aga õigus keelduda soojuspuuraugule ehitusloa andmisest kui puudub veendumus selle negatiivsete keskkonnamõjude puudumise osas. Lokaalsete taastuvenergialahenduste

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

16

kasutuselevõtt vajab üldjuhul eraldi projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik. Maasoojussüsteemid kui energeetiliselt kõige efektiivsemad soojuspumba tehnoloogial põhinevad kütte- ja jahutuslahendused. Soojuspuuraukude ja avatud süsteemiga soojussüsteemide rajamine on reguleeritud Veeseaduse ja selle alamate õigusaktidega. Soojuspuuraukude rajamise nõudeid täpsustab Keskkonnaministri määrus 09.07.2015 nr 43 “Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”. Puurkaevu või -augu ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada olemasolevate puurkaevude või –aukude mõjuraadiusi, rajatava puurkaevu või - augu toiteala, sanitaarkaitseala või hooldusala moodustamise võimalust, geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi.

Õhk-soojuspumba välisagregaadi tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud normtasemeid.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Kruntide valgustamisel kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi.

Piirkonna välisõhu kvaliteet on eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 käsitleb ka keskkonnahäiringuid, mis on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist läbi keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtuse, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada. Antud juhul selliseid mõjusid eeldada ei ole.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

DP eskiis ei ole vastuolus Märjamaa valla ja Märjamaa aleviku üldiste arenguplaanidega .

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.

DP-ga kavandatav tegevus ei kujuta ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Kavandatava tegevuse mõjud on lokaalsed. Ehitusperioodi mõjude leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava ehitustegevuse planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikke. Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

17

Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha.

4.7 Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti.

Uushoonestust saab rajada selliselt, et see arvestab mahult ja arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat väljakujunenud keskkonda, st hoonestusjoont, hoonete vahelist kaugust, mahtu, katusekuju, viimistlusmaterjale jms.

Planeeringuala hoonete asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks. Planeeringus määratakse arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobitumise olemasolevasse hoonestuspilti.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

4.9 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel lähipiirkonnas muinsuskaitseobjekte ei ole.

Otsene mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

4.10 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Kavandatava tegevusega kaasneb maakasutuse muutus – maatulundusmaa muudetakse elamumaaks metsa- ja rohuumaa vähenemise arvelt.

Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (asfaltteed, asfaltkattega parklad) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku. Soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem tehisala. Samuti on soovitav kasutada maastikukujunduses veelelemente (tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid.

Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada endise keskkonnaministri poolt kinnitatud kliimamuutustega kohanemise arengukavaga1. Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja temperatuuri äärmuslikud muutused.

Planeeringute sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi sademeevee lahendusi, sh avatud kraave ja tiike, mille sademevee koguste puhverdamise võime on suurem kui torustikel. Sademevee lahenduste projekteerimisel, sh dimensioneerimisel, tuleb arvestada muutuvate kliimaoludega.

1 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

18

Kaasaegsed hooned kasutavad samas vähem elektrienergiat ja sellega väheneb kaudse mõjuna elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest üldiselt õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase.

Lokaalsed mõjud on olemas, kuid olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

4.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala kontaktvööndis teised sarnased uusarendused teadaolevalt puuduvad.

Olulist koosmõju või mõjude kumuleerumist ei ole ette näha.

4.12 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. Kuigi tegemist on piirivööndisse jääva alaga, siis pole tegemist sellise arendusega, mille mõjud võiksid ületada riigipiiri.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu suhteliselt väiksemahulise detailplaneeringuga, seega olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist uushoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub.

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

19

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

DP-ga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb otseselt sellest, et kehtiv Märjamaa aleviku üldplaneering näeb alal ette parkide ja metsa juhtotstarvet.

Samas koostatav Märjamaa valla üldplaneering näeb ala ette perspektiivse elamualana. Kuigi koostatav ÜP ei ole õigusakt, siis kohalik omavalitsus peaks detailplaneeringu algatamise kaalumisel võtma arvesse asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega2.

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta DP alusel ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju, kui planeeringu elluviimisel rakendatakse võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal puuduvad.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks täiendavat negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid. Piirkonnas olevaid kaitsealasid ja kaitsealuste liikide elupaikasid planeeringuga kavandatav tegevus negatiivselt ei mõjuta;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

2 Riigikohus, lahend nr 3-3-1-87-13

Märjamaa alevis Kullerkupu tn 36 ja 38 kinnistute DP KSH eelhinnang

20

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12.

DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja Matsalu Veevärk OÜ tehnilistele tingimustele. Sademe- ja liigvee täpsem ärajuhtimise lahendus koos käideldavate või omal krundil immutavate koguste arvutustega lahendatakse ehitusprojektides.

KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.

KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning planeeringu koostamisel ja kehtestamisel tuleb kavandatava tegevuse aspekte hoolikalt kaaluda ehk planeerida. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab detailplaneeringu koostamisel arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt juba kaasatud asutustelt.