| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.2/43-4 |
| Registreeritud | 10.02.2026 |
| Sünkroonitud | 11.02.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.2 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Luunja Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Luunja Vallavalitsus |
| Vastutaja | Margo Lempu (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
nr 4741 Sidekaev
Leppemärgid
N
S
Kuupäev
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Planeeringu nimetus
Joonis
Asukoht
Töö nr Mõõt Joonise nr
Tartu 51004
Raekoja plats 9
OÜ Hendrikson & Ko
tel 740 9800
1:5000
30.10.2025
1
Giga Investeeringud OÜ Luunja vald, Lohkva küla
Situatsiooniskeem ja mõjuala analüüs
20003782
Luunja Vallavalitsus
Projektijuht - planeerimisekspert
Planeeringu koostamise korraldaja
Jaana Veskimeister (kuni 03.2022)
Liisi Ventsel (alates 04.2022)
Olemasolev bussipeatus
Lähim tuletõrjehüdrant numbriga
Olemasolev kergliiklustee
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud krundi piir
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
Kehtestatud detailplaneeringu hoonestusala
Kehtestatud krundi piir
Kehtestatud detailplaneering planeeringu nimetusega
detailplaneering
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala
Planeeritud sideühendus (vt ka tehnovõrkude joonist)
4. Veske maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Luunja vallavolikogu 26.07.2007.a otsusega nr 9-2.2.
3. Kollu ja Ratasvälja maaüksuste detailplaneering, kehtestatud Luunja vallavolikogu 28.08.2008 otsusega nr 10-4.1.
2. Kraavi kinnistu detailplaneering, kehtestatud Luunja vallavolikogu 19.08.2003 otsusega nr 8-12.
1. Pihkala kinnistu detailplaneering, kehtestatud Luunja vallavolikogu 23.03.2006 otsusega nr 3-6.3.
Kehtestatud detailplaneeringud:
Korterelamud
Korterelamud
Ridaelamud
Üksikelamud
Üksikelamud
Üksikelamud
Üksikelamud
Üksikelamud
Juhani Puukool
Spordihoone Lohkva
Kogukonnakeskus, Lohkva
4042
ridaelamud Korter- ja
detailplaneering Pihlaka kinnistu
detailplaneering Kraavi kinnistu
maaüksuste detailplaneering Kollu ja Ratasvälja
detailplaneering Veske maaüksuse
Pihlaka
H
H
nr 4042 Hüdrant
nr V4757 Sidekaev
sõidusuund Kabina teele Kehtestatud detailplaneeringuga ette nähtud
alajaam Puupilli
alajaam Tilba
B
L o h k v a - K
a b in a - V
a n a
m õ is a r ii g it e e n r 2 2 2 5 2
Veere tee
Ratasvälja tee
Pilikoori tee
P u u p illi te
e Purpuri
K a b in a t e e
S in ilin
n u te
e
B
B
Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS-teenusena
Kuupäev
Joonis
Asukoht
Töö nr Mõõt Joonise nr
Tartu 51004
Raekoja plats 9
OÜ Hendrikson & Ko
tel 740 9800
1:500
28.03.2024
2
Leppemärgid
N
S
Giga Investeeringud OÜ Luunja vald, Lohkva küla
Olemasolev olukord
20003782
Projektijuht - planeerimisekspert
Planeeringu koostamise korraldaja
Elamumaa 100%
11 694 m²
43201:001:0385
Ratasvälja tee 1
Olemasolevad tehnovõrgud
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Planeeringu nimetus
Luunja Vallavalitsus
Jaana Veskimeister (kuni 03.2022)
Liisi Ventsel (alates 04.2022)
detailplaneering
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala
Olemasoleva katastriüksuse andmed
(geoaluse ja ortofo alusel)
Olemaseva puu, põõsa ligikaudne võra ulatus
Olemasolevad liiklussuunad
Olemasolev juurdepääs kinnistutele
Riigitee kaitsevöönd, 50 m sõiduraja teljest (Luunja valla üldplaneeringu kohane)
Riigitee kaitsevöönd, 30 m sõiduraja välimisest servast (ehitusseadustiku kohane)
Kohaliku tee kaitsevöönd, 20 m sõiduraja teljest (Luunja valla üldplaneeringu kohane)
Olemasolev asfaltkattega tee
Olemasolev eluhoone/abihoone põhikaardi alusel
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
K
Õhuliini kaitsevöönd, 2 m liini teljest
Madalpinge õhuliin
Sidekanalisatsioon
Salvkaev
Maatulundusmaa 100%
38 399 m²
43201:003:0381
Veere tee 2
Transpordimaa 100%
2 178 m²
43201:001:1969
4320081 Ratasvälja tee L1
Transpordimaa 100%
1 316 m²
43201:003:0380
Veere tee
Elamumaa 100%
3 307 m²
43201:003:0378
Veere tee 1
Elamumaa 100%
16 863 m²
43201:001:0035
Ratasvälja tee 8
Maatulundusmaa 100%
4 320 m²
43201:001:1414
Ratasvälja tee 6
Elamumaa 100%
11 694 m²
43201:001:0385
Ratasvälja tee 1
Maatulundusmaa 100%
20 592 m²
43201:001:1415
Ratasvälja tee 4
Transpordimaa 100%
15 796 m²
43201:001:0611
22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T1
Transpordimaa 100%
2.59 ha
43201:003:0262
22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T2
Elamumaa 100%
2 135 m²
43201:003:0379
Veere tee 3
K
K
X=6472700
Y =
6 6 3 9 0 0
X=6472650
Y =
6 6 3 8 5 0
40.76
40.75
41.27
40.90
41.0240.86
40.82
39.65
40.75
40.39
40.50
40.56
40.51
40.65
40.72
40.83
40.67
40.34
40.42
40.43 40.57
40.27
40.4740.47
40.37
40.41
40.64
40.72
40.39
40.63
40.53
40.56 40.07
40.84
40.82
40.69
40.67
40. 82
4 0 .7
0
4 0 .9
2
4 1. 0 4
4 1. 0 5
41.53
41.04
4 1. 4 1
4 1. 5 8
4 1. 6 4
4 1. 2 3
4 1. 4 2
4 1. 4 6
41.13
41.28
41.78
41.19
40.97
40.99
40.84
41.40
42.37
42.02
41.59
41.20
41.13
42.03
41.44
41.09
40.82
40.84
40.69
40.66
40.68
41.30
40.73
40.81
40.88
41.21
41.78
42.13
42.79
40.66
40.74
40.87
40.96
41.74
42.38
42.60
43.43
43.67
43.21
42.77
42.70
42.79
42.78
4 3.74
43.7843.87
41.91 42.05
41.86
41.07
41.43
41.56
40.99
40.69
40.82
41.20
41.25
40.95
40.86
40.52
40.66
40.60
4 1. 5 4
4 1. 7 6
4 1. 9 2
41.75
41.91
41.73
41.61
41.20
41.79
4 1. 7 6
4 1. 6 8
4 1. 4 6
4 1. 6 9
4 1. 8 9
4 2 .0
4
41.65
41.78
41.95
41.99
41.80
41.94
42.38
42.19
42.28
42.24
42.31
42.75
42.74
42.38
42.89
42.88
43.64
43.47
43.32
42.88 44.00
43.79
43.77
43.84
4 3. 77
43.35 43.38
43.05
43.02
42.76
42.66
42.56
42.70
43.22
43.37
42.39
42.21
42.46
42.23
42.20
42.40
41.95
41.95
41.88
42.65
42.69
42.63
42.42
42.49
42.53
42.36
42.31 42.09
41.86
41.82
41.87
4 1. 8 1
4 1. 9 7
4 2 .1 2
41.84
41.98
41.73
42.01
4 1 .9
0
4 2 .0
9
4 2 .19
41.49 41.72
4 1.9
8
4 2 .14
4 2 .2
2
41.53
4 2 .0
9
4 2 .2
1
4 2 .2
4
42.33
4 2 .17
4 2 .2
8
4 2.26
42.20
42.24
41.94
42.23 42.27
42.17
41.09 41.57
4 2 .18
40.18
Ratasvälja tee
Ratasvälja tee
A
A
A
42.18
Veere tee
42.18
A
A
K r .
Kr.
Kill
Kill
K r
postkastid
Olemasolev olukord
detailplaneering Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala
ja kõrgused EH2000 süsteemis.
topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GE-4060). Alusplaani mõõtkava on 1:500, koordinaadid on L-EST 97
2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Geodeesia OÜ poolt 23.10.2023 mõõdistatud
1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Märkused:
Kuupäev
Joonis
Asukoht
Töö nr Mõõt Joonise nr
Tartu 51004
Raekoja plats 9
OÜ Hendrikson & Ko
tel 740 9800
1:500
04.02.2026
3
Giga Investeeringud OÜ Luunja vald, Lohkva küla
20003782
Projektijuht - planeerimisekspert
Planeeringu koostamise korraldaja
Leppemärgid
Elamumaa 100%
11 694 m²
43201:001:0385
Ratasvälja tee 1
N
S
Ehitusõiguse tabel
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Planeeringu nimetus
Luunja Vallavalitsus
Jaana Veskimeister (kuni 03.2022)
Liisi Ventsel (alates 04.2022)
43.7
Olemasoleva katastriüksuse andmed
Likvideeritav objekt
Planeeritud kõrghaljastuse illustreeriv lahendus
Planeeritud piirdeaia illustreeriv lahendus
Planeeritud ruumivajadusega sõiduk (pikkusega u 9,6 m) pöördekoridori joontega
Planeeritud sõidusuunad
Olemasolevad sõidusuunad
Planeeritud juurdepääsuservituudi vajadus
Planeeritud juurdepääs kruntidele
Olemasolev juurdepääs naaberkinnistutele
Riigiteega ristumise peatumisnähtavusala
Riigiteega ristumise liitumisnähtavusala
(vt märkus 4)
Riigitee kaitsevöönd mitteelukondlikele hoonetele, 20 m sõiduraja välimisest servast
Riigitee kaitsevöönd, 30 m sõiduraja välimisest servast
Kohaliku tee kaitsevöönd, 20 m kavandatud sõiduraja välimisest servast
Planeeritud sõidutee indikatiivne kõrgusarv (absoluutkõrgus, m)
Planeeritud jalg- ja jalgrattatee ületuskoht riigiteel
Planeeritud jalg- ja jalgrattatee illlustreeriv lahendus
Planeeritud haljasriba illustreeriv lahendus
Planeeritud sõidutee ning jalg- ja jalgrattatee vahelise ala illustreeriv lahendus
Planeeritud sõidutee illustreeriv lahendus
Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala ja illustreeriv paiknemine
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud krundi number
Planeeritud krundi piir
Olemasolev jalg- ja jalgrattatee
Olemasolev eluhoone/abihoone põhikaardi alusel
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
M 1:200 Tee illustreeriv ristlõige A-A
M 1:200 Tee illustreeriv ristlõige B-B
2,5 m
(koos teepeenardega)
sõidutee
5,0 m 2,5 m
nõva
haljasriba/
nõva
haljasriba/
riba
haljas-
2,5 m 2,5 m
(koos teepeenardega)
sõidutee
6,0 m 1,1 m0 ,9
m
riba
haljas-
detailplaneering
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala
jalgrattatee
jalg- ja
Maakasutuse koondtabel
nõva (vajadusel)
haljasriba/
Põhijoonis
30
12
4
4
4
20
4
4
42.8
42.7
41.5
43.7
43.4
42.0
A
A
B
B
2.5
2 .1
4
Maatulundusmaa 100%
38 399 m²
43201:003:0381
Veere tee 2
Transpordimaa 100%
2 178 m²
43201:001:1969
4320081 Ratasvälja tee L1
Transpordimaa 100%
1 316 m²
43201:003:0380
Veere tee
Elamumaa 100%
3 307 m²
43201:003:0378
Veere tee 1
Elamumaa 100%
16 863 m²
43201:001:0035
Ratasvälja tee 8
Maatulundusmaa 100%
4 320 m²
43201:001:1414
Ratasvälja tee 6
Elamumaa 100%
11 694 m²
43201:001:0385
Ratasvälja tee 1
Maatulundusmaa 100%
20 592 m²
43201:001:1415
Ratasvälja tee 4
Transpordimaa 100%
15 796 m²
43201:001:0611
22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T1
Transpordimaa 100%
2.59 ha
43201:003:0262
22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T2
Elamumaa 100%
2 135 m²
43201:003:0379
Veere tee 3
K
K
X=6472700
Y =
6 6
3 9
0 0
X=6472650
Y =
6 6
3 8
5 0
40.76
40.75
41.27
40.90
41.0240.86
40.82
39.65
40.75
40.39
40.50
40.56
40.51
40.65
40.72
40.83
40.67
40.34
40.42
40.43 40.57
40.27
40.4740.47
40.37
40.41
40.64
40.72
40.39
40.63
40.53
40.56 40.07
40.84
40.82
40.69
40.67
40. 82
4 0 .7
0
4 0 .9
2
4 1. 0 4
4 1. 0 5
41.53
41.04
4 1. 4 1
4 1. 5 8
4 1. 6 4
4 1. 2 3
4 1. 4 2
4 1. 4 6
41.13
41.28
41.78
41.19
40.97
40.99
40.84
41.40
42.37
42.02
41.59
41.20
41.13
42.03
41.44
41.09
40.82
40.84
40.69
40.66
40.68
41.30
40.73
40.81
40.88
41.21
41.78
42.13
42.79
40.66
40.74
40.87
40.96
41.74
42.38
42.60
43.43
43.67
43.21
42.77
42.70
42.79
42.78
4 3.74
43.7843.87
41.91 42.05
41.86
41.07
41.43
41.56
40.99
40.69
40.82
41.20
41.25
40.95
40.86
40.52
40.66
40.60
4 1. 5 4
4 1. 7 6
4 1. 9 2
41.75
41.91
41.73
41.61
41.20
41.79
4 1. 7 6
4 1. 6 8
4 1. 4 6
4 1. 6 9
4 1. 8 9
4 2 .0
4
41.65
41.78
41.95
41.99
41.80
41.94
42.38
42.19
42.28
42.24
42.31
42.75
42.74
42.38
42.89
42.88
43.64
43.47
43.32
42.88 44.00
43.79
43.77
43.84
4 3. 77
43.35 43.38
43.05
43.02
42.76
42.66
42.56
42.70
43.22
43.37
42.39
42.21
42.46
42.23
42.20
42.40
41.95
41.95
41.88
42.65
42.69
42.63
42.42
42.49
42.53
42.36
42.31 42.09
41.86
41.82
41.87
4 1. 8 1
4 1. 9 7
4 2 .1 2
41.84
41.98
41.73
42.01
4 1 .9
0
4 2 .0
9
4 2 .19
41.49 41.72
4 1.9
8
4 2 .14
4 2 .2
2
41.53
4 2 .0
9
4 2 .2
1
4 2 .2
4
42.33
4 2 .17
4 2 .2
8
4 2.26
42.20
42.24
41.94
42.23 42.27
42.17
41.09 41.57
4 2 .18
40.18
Ratasvälja tee
Ratasvälja tee
A
A
A
42.18
Veere tee
42.18
A
A
K r .
Kr.
Kill
Kill
K r
postkastid
k ru
n d i
p ii
r
k ru
n d i
p ii
r
k ru
n d i
p ii
r
k ru
n d
i p
ii r
4
4
4
1 0
104
1 0
1 3
5.0
7 .0
10.0
2.5
5.0
2.5
0 .72 0
1 3 .8
6 .0
2 .5
2 .5
4
4
4
leppemärkidele 2013 antud vastavalt ruumilise planeerimise Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on
1 0 5
6 0
15
25
1 2
4 4
3
3
projektiga lahendada eraldi
planeeringuala tuleb väljaspool
Ratasvälja tee laiendus
projektiga. täpsustatakse eraldi
ja lahendus jalgrattateega. Asukoht
olemasoleva jalg- ja jalgrattatee sidumine Planeeritud jalg- ja
Põhijoonis
1
detailplaneering Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala
lõigus asuvate liiklusohtlike kohtade likvideerimine“ (Roadplan OÜ, töö nr 22029) eelprojekti „Riigitee 22252 Lohkva - Kabina - Vanamõisa km 0,35-0,84
Transpordiameti ja valla seisukohalt käesoleva detailplaneeringu elluviimise eelduseks. lahendusega. Ristmiku ümberehitus sõidutee osas ei ole
4. Kabina tee ja Ratasvälja tee ristmiku lahendus on illustratiivne ning arvestab ning mitteelukondlikud hooned võivad asuda riigiteele lähemal. servast lubatud kavandada hooneid tingimusel, et kõik planeeringu alusel kavandatavad elukondlikud hooned asuvad väljaspool riigitee kaitsevööndit 3. Transpordiameti nõusolekul (04.08.2022 kiri nr 7.2-2/22/16592-2) on riigitee kaitsevööndisse kuni 20 m kaugusele riigitee äärmise sõiduraja mõõtkava on 1:500, koordinaadid on L-EST 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
eringuala aluskaardina on kasutatud Geodeesia OÜ poolt 23.10.2023 mõõdistatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GE-4060). Alusplaani 2. Plane 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Märkused:
1
2
3
4
5
6
7
8
Leppemärgid
Elamumaa 100%
11 694 m²
43201:001:0385
Ratasvälja tee 1
N
S
Planeeritud tehnovõrkude illustreeriv lahendus
K
K
Hüdrant
Sidekanalisatsioon
Soojustoru
Alajaam
Madalpinge õhuliin
Madalpingekaabel, elektrikilp
Sademeveekanalisatsioonitoru
Survekanalisatsioonitoru
Kanalisatsioonitoru
Veetoru
Salvkaev
Olemasoleva katastriüksuse andmed
Likvideeritav objekt
Planeeritud juurdepääs kruntidele
Olemasolev juurdepääs naaberkinnistutele
Riigitee kaitsevöönd mitteelukondlikele hoonetele, 20 m sõiduraja välimisest servast (vt märkus 4)
Riigitee kaitsevöönd, 30 m sõiduraja välimisest servast
Kohaliku tee kaitsevöönd, 20 m kavandatud sõiduraja välimisest servast
Planeeritud tehnovõrkude servituudi seadmise vajadus
Planeeritud tee elementide (sõidutee, haljasala, jalg- ja jalgrattatee) jooned
Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala ja illustreeriv paiknemine
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud krundi number
Planeeritud krundi piir
Olemasolev eluhoone/abihoone põhikaardi alusel
Katastriüksuse piir
Planeeringuala piir
Olemasolevad tehnovõrgud
Tuletõrjevee mahuti
Sidekanalisatsioon (vt märkus 5)
Soojustoru
Keskpingekaabel
Madalpingekaabel ja elektrikilp
Kanalisatsioonitoru
Veetoru
Kuupäev
Joonis
Asukoht
Töö nr Mõõt Joonise nr
Tartu 51004
Raekoja plats 9
OÜ Hendrikson & Ko
tel 740 9800
1:500
04.02.2026
4
Giga Investeeringud OÜ Luunja vald, Lohkva küla
20003782
Projektijuht - planeerimisekspert
Planeeringu koostamise korraldaja Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Planeeringu nimetus
Luunja Vallavalitsus
Jaana Veskimeister (kuni 03.2022)
Liisi Ventsel (alates 04.2022)
Tehnovõrgud
detailplaneering
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähialaProjekteeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lahendus (Tinter-Projekt OÜ, töö nr 49-24-VK)
Kaevud (veekaev/hüdrant, hoolduskaev, reoveekaev)
Sulgaramatuur
Kanalisatsioonitoru
Veetoru
42.8
42.7
41.5
43.7
43.4
42.0
Maatulundusmaa 100%
38 399 m²
43201:003:0381
Veere tee 2
Transpordimaa 100%
2 178 m²
43201:001:1969
4320081 Ratasvälja tee L1
Transpordimaa 100%
1 316 m²
43201:003:0380
Veere tee
Elamumaa 100%
3 307 m²
43201:003:0378
Veere tee 1
Elamumaa 100%
16 863 m²
43201:001:0035
Ratasvälja tee 8
Maatulundusmaa 100%
4 320 m²
43201:001:1414
Ratasvälja tee 6
Elamumaa 100%
11 694 m²
43201:001:0385
Ratasvälja tee 1
Maatulundusmaa 100%
20 592 m²
43201:001:1415
Ratasvälja tee 4
Transpordimaa 100%
15 796 m²
43201:001:0611
22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T1
Transpordimaa 100%
2.59 ha
43201:003:0262
22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T2
Elamumaa 100%
2 135 m²
43201:003:0379
Veere tee 3
K
K
X=6472700
Y =
6 6 3 7 0 0
X=6472700
Y =
6 6 3 9 0 0
X=6472650
40.76
40.75
41.27
40.90
41.0240.86
40.82
39.65
40.75
40.39
40.50
40.56
40.51
40.65
40.72
40.83
40.67
40.34
40.42
40.43 40.57
40.27
40.4740.47
40.37
40.41
40.64
40.72
40.39
40.63
40.53
40.56 40.07
40.84
40.82
40.69
40.67
40. 82
4 0 .7
0
4 0 .9
2
4 1. 0 4
4 1. 0 5
41.53
41.04
4 1. 4 1
4 1. 5 8
4 1. 6 4
4 1. 2 3
4 1. 4 2
4 1. 4 6
41.13
41.28
41.78
41.19
40.97
40.99
40.84
41.40
42.37
42.02
41.59
41.20
41.13
42.03
41.44
41.09
40.82
40.84
40.69
40.66
40.68
41.30
40.73
40.81
40.88
41.21
41.78
42.13
42.79
40.66
40.74
40.87
40.96
41.74
42.38
42.60
43.43
43.67
43.21
42.77
42.70
42.79
42.78
4 3.74
43.7843.87
41.91 42.05
41.86
41.07
41.43
41.56
40.99
40.69
40.82
41.20
41.25
40.95
40.86
40.52
40.66
40.60
4 1. 5 4
4 1. 7 6
4 1. 9 2
41.75
41.91
41.73
41.61
41.20
41.79
4 1. 7 6
4 1. 6 8
4 1. 4 6
4 1. 6 9
4 1. 8 9
4 2 .0
4
41.65
41.78
41.95
41.99
41.80
41.94
42.38
42.19
42.28
42.24
42.31
42.75
42.74
42.38
42.89
42.88
43.64
43.47
43.32
42.88 44.00
43.79
43.77
43.84
4 3. 77
43.35 43.38
43.05
43.02
42.76
42.66
42.56
42.70
43.22
43.37
42.39
42.21
42.46
42.23
42.20
42.40
41.95
41.95
41.88
42.65
42.69
42.63
42.42
42.49
42.53
42.36
42.31 42.09
41.86
41.82
41.87
4 1. 8 1
4 1. 9 7
4 2 .1 2
41.84
41.98
41.73
42.01
4 1 .9
0
4 2 .0
9
4 2 .19
41.49 41.72
4 1.9
8
4 2 .14
4 2 .2
2
41.53
4 2 .0
9
4 2 .2
1
4 2 .2
4
42.33
4 2 .17
4 2 .2
8
4 2 .26
42.20
42.24
41.94
42.23 42.27
42.17
41.09 41.57
4 2 .18
40.18
Ratasvälja tee
Ratasvälja tee
A
A
A
42.18
Veere tee
42.18
A
A
K r .
Kr.
Kill
Kill
K r
postkastid
AJ
H
H
AJ
AJ
alajaam Puupilli
alajaam Tilba
ühenduskoht Veevarustuse
maakaabel keskpinge
perspektiivne alajaamu ühendav
Tilba ja Puupilli
(variant 1) sidekaevus nr V4757
ühenduskoht illustreeriv
Sidevarustuse
ühenduskoht varustuse
Kanalisatsiooni-
ühenduskoht illustreeriv
Soojusvarustuse
nr 4042 hüdrant
Olemasolev
(variant 2) sidekaevust nr 4741
Purpuri tn illustreeriv lahendus
Sidevarustuse
projektiga lahendada eraldi
planeeringuala tuleb väljaspool
Ratasvälja tee laiendus
hüdrant maa-alune
Projekteeritud
aluse mahutiga veevõtukoht maa-
Alternatiivne tuletõrje
1
Tehnovõrgud
detailplaneering Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala
6. Joonisele on kantud Tinter-Projekt OÜ poolt projekteeritud ühisveevärgi ja -kanalisastiooni lahendus "Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga", töö nr 49-24-VK (2025).
5. Sidevarustuse illustreeriv ühendus Purpuri tn sidekaevust nr 4741 kuni sidekavuni V4757 on esitatud joonisel nr 1 Situatsiooniskeem ja mõjuala analüüs.
hooned asuvad väljaspool riigitee kaitsevööndit ning mitteelukondlikud hooned võivad asuda riigiteele lähemal.
4. Transpordiameti nõusolekul (04.08.2022 kiri nr 7.2-2/22/16592-2) on riigitee kaitsevööndisse kuni 20 m kaugusele riigitee äärmise sõiduraja servast lubatud kavandada hooneid tingimusel, et kõik planeeringu alusel kavandatavad elukondlikud
survekanalisastioonitrassi teostusmõõdistus (töö nr 33G15), sidetrassi teostusmõõdistus (töö nr 13G16), soojustrassi teostusmõõdistus (töö nr 82G15).
3. Planeeringualast edelasse jäävad olemasolevad tehnovõrgud on joonisele kantud Maainsener OÜ poolt juuli-august 2013. a. mõõdistatud geodeetiliselt alusplaanilt (töö nr GEO 4143) ning Geopunkt OÜ poolt koostatud teostusjoonistelt: vee- ja
2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Geodeesia OÜ poolt 23.10.2023 mõõdistatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GE-4060). Alusplaani mõõtkava on 1:500, koordinaadid on L-EST 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Märkused:
1
2
3
4
5
6
7
8
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering Ruumilised illustratsioonid
Ruumilistel illustratsioonidel on kujutatud planeeritud ehitusõiguse võimalik lahendus.
Illustratsioon 1. Vaade planeeringualale linnulennult lõunast põhjasuunas.
llustratsioon 2. Vaade planeeringualale linnulennult läänest idasuunas.
Kabina tee
Illustratsioon 3. Vaade planeeringualale linnulennult põhjast lõunasuunas.
Illustratsioon 4. Vaade planeeringualale linnulennult idast läänesuunas.
Illustratsioon 5. Vaade planeeringualale Kabina teelt põhjasuunas.
Illustratsioon 6. Vaade planeeringualale Kabina teelt lõunasuunas.
Raekoja plats 9 Tartu mnt 16 Hendrikson & Ko OÜ 51004 Tartu 10117 Tallinn www.dge.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]
Luunja vallas Lohkva külas Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Seletuskiri ja joonised PlanID 61647
Töö nr 20003782 Tartu 2026
Luunja Vallavalitsus Planeeringu koostamise korraldaja
Liisi Ventsel Projektijuht-planeerija (alates 04.2022) Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 176298)
Jaana Veskimeister Projektijuht-planeerija (kuni 03.2022) Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Giga Investeeringud OÜ Planeeringu koostamisest huvitatud isik
V e rs
io o n 0
4 .0
2 .2
0 2 6 /// T
ö ö n
r 2 0
0 0
3 7 8
2
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Sisukord
A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5
2 PLANEERINGU- JA MÕJUALA ÜLEVAADE, ANALÜÜS NING JÄRELDUSED ... 6 2.1 Olemasolev olukord ............................................................................................................................6 2.2 Planeeringuala mõjuala analüüs ........................................................................................................7 2.3 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele..........................................................................9 2.4 Liikumisviiside analüüs .................................................................................................................... 11 2.5 Ruumilise arengu eesmärgid ........................................................................................................... 12
3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ......................................... 13 3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused .............................................................. 13 3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 13 3.3 Kruntide hoonestusala ..................................................................................................................... 13 3.4 Kruntide ehitusõigus ........................................................................................................................ 14 3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 14 3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 16 3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................. 17 3.8 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................... 18
3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................ 18 3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus ................................................................................................ 19 3.8.3 Soojusvarustus ........................................................................................................................ 19 3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus ............................................................................................... 20
3.9 Ehitiste vahelised kujad ja tuleohutus ............................................................................................. 21 3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................. 21 3.11 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 22
3.11.1 Radoon .................................................................................................................................. 23 3.11.2 Müra ja vibratsioon ................................................................................................................ 23
3.12 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 25 3.13 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 26
3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............................... 26 3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped .................................................................................... 27
B - JOONISED .......................................................................................................... 29 (Joonised esitatud digitaalselt eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem ja mõjuala analüüs M 1 : 5 000
2. Olemasolev olukord M 1 : 500
3. Põhijoonis M 1 : 500
4. Tehnovõrgud M 1 : 500
5. Ruumilised illustratsioonid -
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 5
A - SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK
Planeeringu koostamise lähtedokumentideks on:
▪ Luunja Vallavolikogu 27.05.2021 otsus nr 31 „Lohkva külas Aia maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähtetingimuste, planeeringuala piiri ja suuruse kinnitamine“;
▪ Luunja Vallavolikogu 28.09.2023 otsus nr 1-3/26 „Luunja Vallavolikogu 27.05.2021 otsuse nr 32 „Lohkva külas Aia maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähtetingimuste, planeeringuala piiri ja suuruse kinnitamine“ muutmine“, millega muudeti planeeringuala nime ning uuendati kehtetuks muutunud lähtetingimusi;
▪ Luunja Vallavolikogu 21.03.2024 otsus nr 1-3/14 „Luunja Vallavolikogu 27.05.2021 otsuse nr 32 „Lohkva külas Aia maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähtetingimuste, planeeringuala piiri ja suuruse kinnitamine“ muutmine“. Otsusega muudeti planeeringuala piiri ning planeeringualast jäeti välja Veere tee katastriüksus, kuna juurdepääsu Veere teelt ei kavandata.
Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi üksikelamumaa kruntide
moodustamiseks ja kruntidele ehitusõiguse andmist üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Geodeesia OÜ poolt 23.10.2023
mõõdistatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GE-4060). Geodeetilise alusplaani
koordinaadid on L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500.
Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid
lahenduse koostamisel.
Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohasel juhul
kasutatud:
▪ Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29);
▪ Luunja valla üldplaneeringut (kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008 määrusega nr 8-1);
▪ Eelprojekti Riigitee 22252 Lohkva - Kabina - Vanamõisa km 0,35-0,84 lõigus asuvate liiklusohtlike kohtade likvideerimine (Roadplan OÜ, töö nr 22029);
▪ Tööprojekti Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (Tinter-Projekt OÜ, töö nr 49-24-VK);
▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade
kaustas.
6 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
2 PLANEERINGU- JA MÕJUALA ÜLEVAADE, ANALÜÜS NING JÄRELDUSED
2.1 Olemasolev olukord
Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 2 Olemasolev olukord.
Detailplaneeringu 27.05.2021 algatamise otsusega1 hõlmas planeeringuala Ratasvälja tee 1
maaüksust (kt 43201:001:0385, pindala 11 694 m², elamumaa 100 %), osaliselt 4320081
Ratasvälja tee L1 maaüksust (kt 43201:001:1969, pindala 2 178 m², millest planeeringualas
u 1 167 m², transpordimaa 100 %) ja osaliselt Veere tee maaüksust (kt 43201:003:0380,
pindala 1 316 m², millest planeeringualas u 600 m², transpordimaa 100 %). 21.03.2024
otsusega2 muudeti planeeringuala piiri ning jäeti välja Veere tee maaüksus.
Planeeringuala pindala on u 1,3 ha.
Planeeringuala asub Luunja vallas Lohkva külas kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa (Kabina tee), kohaliku avalikult kasutatava Ratasvälja tee (tee nr 4320081) ja Veere tee (tee nr 4320244) vahelisel alal.
Ratasvälja tee 1 maaüksus on looduslik rohumaa, millel on ehitusregistri andmetel üks elamu (EHR kood 104005686) ja kaks abihoonet (EHR kood 104005687 ja 104005688). Hooned on likvideeritud.
Maaüksusel asunud endisest talukompleksist annavad märku salvkaevud ja elektriühenduseks olnud madalpinge õhuliin koos postiga. Haljastus (hekid, puud, puude ja põõsaste read) iseloomustab kunagise õueala ulatust. Talukompleksi kasutusajal on juurdepääs toimunud Kabina teelt (maaüksuse edelaosast) . Käesoleval ajal, kui hoonestus on lammutatud, on juurdepääs võimalik ka Ratasvälja teelt.
Ratasvälja tee 1 maaüksusest läände jääb kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva –Kabina – Vanamõisa (Kabina tee), mille üldplaneeringu kohane kaitsevöönd on 50 m sõiduraja teljest ja ehitusseadustiku3 kohane kaitsevöönd 30 m sõiduraja välimisest servast. Tee kaitsevööndite ulatuse erinevus tuleneb asjaolust, et üldplaneeringu kohane kaitsevöönd lähtus toona (2008. a) kehtinud teeseaduses sätestatud kaitsevööndi ulatusest, milleks riigiteedel oli 50 m sõiduraja teljest. Kõrvalmaantee asfaltkattega sõidutee laius planeeringualaga piirnevas lõigus on u 7 m, kõnni ja/või jalg- ja jalgrattateed planeeringuala poolses tee servas puuduvad.
Planeeringuala põhjaservas kulgeva Ratasvälja tee (tee nr 4320081) katastriüksuse laius planeeringualaga piirnevas lõigus on u 7-8 m ja sellel asub u 3,5 m laiuse asfaltkattega sõidutee, kõnniteed puuduvad. Tee on planeeringualaga piirnevas lõigus haljastuse, kurvilisuse ja tee reljeefi tõttu piiratud nähtavusega. Ratasvälja tee on Luunja valla üldplaneeringu kohaselt kohalik maantee, mille kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge on 20 m. Teel kehtib liikluskiirus 30 km/h.
Planeeringualast lõunas asuva Veere tee (tee nr 4320244) tänavamaa laius on 9 m ja sellel asub u 3 m laiune killustikkattega sõidutee, kõnniteed puuduvad. Veere tee on tupiktänav , mida kasutab kolm majapidamist. Veere tee on eraomandis asuval maaüksusel ja avalikus kasutuses.
1 Luunja Vallavolikogu 27.05.2021 otsus nr 31 „Lohkva külas Aia maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu
koostamise algatamine ning lähtetingimuste, planeeringuala piiri ja suuruse kinnitamine“ 2 Luunja Vallavolikogu 21.03.2024 otsus nr 1-3/14 „Luunja Vallavolikogu 27.05.2021 otsuse nr 32 „Lohkva külas
Aia maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähtetingimuste, planeeringuala piiri ja suuruse kinnitamine“ muutmine“ 3 Ehitusseadustik § 71 lg 2
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 7
Planeeringuala reljeef on languga lõuna ja ida suunas. Ratasvälja tee olemasolev absoluutkõrguste vahemik on u 41,2 - 43,7 m. Ratasvälja tee 1 maaüksuse absoluutkõrgused ala põhjapool ja keskosas on u 42,0 - 44,0 m, langedes lõuna- ja idapoolsemas osas absoluutkõrguseni u 40,3 m.
2.2 Planeeringuala mõjuala analüüs
Planeeringuala situatsioon ja mõjuala on kujutatud joonisel nr 1 Situatsiooniskeem ja mõjuala analüüs.
Planeeringuala asub Lohkva küla läbiva Kabina tee ääres, Tartu linna Ihaste linnaosa vahetus läheduses. Olemasolev situatsioon mõjualas on erinev ühel ja teisel pool kõrvalmaanteed nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa (Kabina tee) (vt skeem 1).
Planeeringualaga piirneva Kabina tee vastasküljel, planeeringualast läänes, paikneb 2 -3- korruseliste korterelamute ja 2-korruseliste ridaelamute piirkond. Korter- ja ridaelamute ehitisealused pindalad on vahemikus 266 m² ja 998 m². Sellest põhjasuunda jäävad puukooli istikute ja kasvuhoonete alad, lõunasuunda Tartu linna Ihaste linnaosa looduslikud rohumaad ja üksikelamute piirkond.
Kabina teest planeeringuala poole (idapoole) jääva hoonestuse puhul on nähtav veel kunagiste talukomplekside hoonestuslaad (hoonestus vaheldumas põllumaadega). Talumaade vahelist ala on 2000ndate alguses hakatud arendama üksikelamute piirkonnaks. Elamuarendus on seni olnud pigem tagasihoidlik, kuid üldplaneeringu ja kehtestatud detailplaneeringute alusel on võimalus üksikelamutega hoonestatud maa -alade oluliseks laienemiseks. Piirkonna krundistruktuur ja hoonestus on mitmekesine. Endiste talukomplekside kinnistute pindalad jäävad vahemikku u 0,5 kuni 3,8 ha (millest olulise osa moodustab põllumaa või looduslik rohumaa), kinnistutel paiknevad kuni 2 -korruselised üksikelamud mitmete kõrvalhoonetega. Väiksemad üksikelamute kinnistud on osaliselt moodustatud (enne üldplaneeringu kehtestamist 2008. a. ja sellega krundi minimaalse suuruse 1 000 m2 määramist) kehtestatud detailplaneeringute alusel. Selliste kinnistute pindalad on vahemikus u 2135 – 9870 m2, kinnistutel paikneb kuni 2-korruseline üksikelamu. Leidub hoonestatud kinnistuid mitme eluhoonega, ilma kõrvalhooneta või koos mitme kõrvahoonega. Kinnistutel asuvate hoonete ehitisealused pindalad jäävad vahemikku u 80 – 460 m2, kruntide täisehitus on vahemikus 2 – 15 %.
Planeeringualaga külgneval Ratasvälja tee ja Veere tee äärsel hoonestusel puudub väljakujunenud ehitusjoon.
8 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Skeem 1. Vaade planeeringu- ja mõjualale kirdest. Foto: Maa-ameti fotoladu, pildistatud 23.04.2023.
Lohkva alevikus on olemas lasteaed (u 700 m kaugusel põhjasuunas), ühises hoones spordihoone ja kogukonnakeskus (u 350 m põhjasuunas). Lähim ühistranspordipeatus „Puupilli“, kus peatub Tartu linnaliin, paikneb u 240 m kaugusel põhjasuunas Kabina tee ääres.
Mõjualas kehtestatud detailplaneeringud
Kuna maantee eraldab ruumiliselt selle ühele ja teisele poole jäävad alad erineva iseloomuga piirkondadeks, on kirjeldatud mõjuala detailplaneeringuid Kabina teest ida suunda jäävatel maa-aladel.
Planeeringuala piirneb lõuna ja ida suunal Pihlaka kinnistu detailplaneeringuga (kehtestatud Luunja vallavolikogu 23.03.2006 otsusega nr 3-6.3), mille alusel on moodustatud Veere tee, Veere tee 1, 2 ja 3 katastriüksused ning määratud ehitusõigus Veere tee 1 ja 3 kinnistutele kuni kahele hoonele (üks põhi- ja üks abihoone) suurima lubatud ehitusealuse pinnaga 210 m² ja kõrgusega kuni 8 m. Korruselisus on lubatud kuni kaks, katusekalde vahemik 33-45 kraadi. Veere tee 2 kinnistul säilis olemasolev olukord (2-korruseline üksikelamu kahe kõrvalhoonega, ehitisealune pind u 320 m2). Ehitatud üksikelamute ehitisealune pind ja kõrgus on Veere tee 1 üksikelamul 176,9 m² ja 7,8 m, Veere tee 3 üksikelamul 164,8 m² ja 7,9 m. Elamute katusekalle on paralleelne Veere teega. Käesoleva planeeringu koostamise ajal abihooneid ehitatud ei ole. Planeeringuga on ette nähtud Veere tee sõidutee laiuseks 5 m.
Planeeringualast u 160 m kaugusel idas asub Kraavi kinnistu detailplaneeringu (kehtestatud Luunja vallavolikogu 19.08.2003 otsusega nr 8-12) alusel väljaehitatud üksikelamute ala. Planeeringu alusel on moodustatud 8 elamumaa katastriüksust pindalaga u 2770-3040 m2, millest seitsmele on ehitatud üksikelamu. Planeeritud ehitusõigus näeb elamumaadele ette kuni 2 hoonet, suurima ehitusaluse pinnaga 360 m2, kõrgusega kuni 8 m. Olemasolevate hoonete ehitisealused pinnad on vahemikus u 115 – 395 m2.
Kraavi kinnistu lähiümbruses on kehtestatud Kollu ja Ratasvälja maaüksuste detailplaneering (kehtestatud Luunja vallavolikogu 28.08.2008 otsusega nr 10 -4.1), mis näeb ette 42 elamumaa krundi moodustamist (29 üksikelamu ja 19 kaksikelamu krunti). Elamumaa kruntide pindalad on vahemikus u 1200 – 2800 m2. Ehitusõigus lubab kruntidele 1-2 hoonet suurima ehitusaluse pinnaga valdavalt 360 m2 või 450 m2 ning vahemikus 560 –
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 9
750 m2, hooneid kõrgusega 8,5 või 9 m, katusekaldega 35-45 kraadi. Planeeringut ei ole ellu viidud. Nimetatud planeeringul puudub käesoleva detailplaneeringuga funktsionaalne seos, kuna Kollu ja Ratasvälja maaüksuste detailplaneeringuga on planeeringualale juurdepääs ette nähtud Kabina teelt läbi kehtestatud Veske maaüksuse detailplaneeringu (krunditud Sinilinnu tee elamuala, vt joonis 1 Situatsiooniskeem ja mõjuala analüüs) maa-ala.
Mõjualas kehtestatud detailplaneeringute alusel säilib planeeringuala lähiümbruses
olemasolev maakasutus, krundistruktuur ning hoonestus . Maakasutuse ja krundistruktuuri
muutusi on ette näha planeeringualast u 200 m kaugusel põhja ja idakaares (Kollu ja
Ratasvälja tee maaüksuste ning Veske maaüksuse detailplaneeringute alusel), mis
visuaalselt omab planeeringualale väikest mõju ning funktsionaalne mõju (nt mõju Ratasvälja
tee liikluskoormusele) puudub.
Mõjuala analüüsil põhinevad järeldused
Arvestades mõjuala maakasutust, üldplaneeringu tingimusi (vt ka ptk 2.3) ja Tartu linna
lähedust, on sobilik planeeringualale kavandada üksikelamu krundid. Planeeringualal on
teedega piirnemise tõttu head ühendused teenindavate objektideni ja töökohtadeni (st Tartu
linna). Mõjuala hoonestust arvestades on planeeringualale sobilik määrata ehitusõigus
üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks, arvestades piirkonnas väljakujunenud ehitusõigust ja
arhitektuurinõudeid.
Planeeringuala kruntimisel tiheneb olemasolev asustus arvestades piirkonda iseloomustavat
asustusmustrit (nii olemasolevat kui arvestades üldplaneeringuga määratud tiheasutusala
tingimusi) ja kasutades olemasolevat/rajatavat taristut (teed, tehnovõrgud) .
Planeeringuala krundistruktuuri kavandamise aluseks on hinnang kontaktvööndi
krundistruktuurile. Kontaktvööndis puudub selgelt väljakujunenud krundistruktuur – leidub
endistele talumaadele iseloomulikke suurepindalalisi katastriüksuseid kui kehtestatud
detailplaneeringutega kavandatud väiksemate kruntidega (pindalad u 1 200-3 300 m2)
elamupiirkondi. Üldplaneeringuga on planeeringualal ning kontaktvööndis määratud krundi
minimaalseks suuruseks 1 000 m2. Arvestades olemasolevat krundistruktuuri , võib eeldada,
et tõenäoliselt ei muutu krundistruktuur Veere tee 1, 3, Ratasvälja tee 6, 11, 13, 15
katastriüksustel. Olemasolev krundistruktuur saab üldplaneeringu kohaselt tiheneda nt Veere
tee 2, Ratasvälja tee 2, 4 ja 8 katastriüksustel. Arvestades kontaktvööndi olemasolevat ning
perspektiivset krundistruktuuri on planeeringualal sobiv ja optimaalne kruntide minimaalne
suurus u 1 300 m2. Planeeringuga kavandatud elamumaa kruntide pindalad on vahemikus
1 776-2 264 m2.
Planeeringualal on head ühendused mööda Kabina teed ja selle ääres kulgevat jalg- ja
jalgrattateed ning kasutades Kabina teel asuvaid bussipeatuseid.
2.3 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised
planeerimisdokumendid on Tartu maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 2018. a.) ja
Luunja valla üldplaneering (kehtestatud 2008. a.).
Maakonnaplaneeringu kohaselt (vt skeem 2) jääb planeeringuala tiheasumi laienemisalale.
Maakonnaplaneering näeb asustuse arendusaladeks ette olemasolevad tiheasumid koos
nende võimaliku laienemisalaga.
10 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Skeem 2. Väljavõte Tartu maakonnaplaneeringust 2030+
Luunja valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala elamumaa juhtotstarbega alal
(vt skeem 3) ja asustuse tüübiks on tiheasustusega ala (vt skeem 4).
Skeem 3. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist.
Skeem 4. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste joonisest.
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 11
Tiheasustusalal on elamumaade krundi minimaalne lubatud suurus 1 000 m². Ehitamisel tuleb
hoone fassaad (arhitektuurselt liigendatud hoone esinduskülg) ehitada avaliku tee poole.
Kruntidele pääsemiseks rajatud teede äärde planeerida alleesid rõhutamaks Luunja vallas
juba valitsevat puiesteede rohkust. Avalikud teed tuleb planeerida lähtudes standardist
Linnatänavad EVS 843:2016 (toona kehtis standard EVS 843:2003) nii, et sellel oleks
võimalus liikuda nii jalakäijatel kui jalgratturitel. Planeeritavate teekoridoride vähim lubatud
laius on 10 m. Ehitatavad hooned peavad oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moodustama
ruumilise rütmi. Tiheasustatud aladele ehitise rajamiseks tuleb keskkonnakaitselistel
kaalutlustel enne hoone kasutuselevõtmist liituda ühisveevärgi - ja reoveesüsteemiga.
Planeeringuga on ette nähtud viie (5) üksikelamu maa moodustamine pindalaga vahemikus
1 776 – 2 264 m2. Planeeritud krundi kasutamise otstarve vastab üldplaneeringu kohasele
elamumaa juhtotstarbele. Hoonete fassaadid on kavandatud planeeritud tee (krunt nr 6)
poole. Planeeritud tee äärde ei ole alleed planeeritud, kuna tupiktee u 50 m pikkuse tõttu ei
täidaks allee eesmärki rõhutada maastiku perspektiivi. Võimalusel on soovitatav rajada
Ratasvälja tee ühele poolele puude rida. Planeeritud tee ja tänava maa (krunt nr 6) laius on
10 m. Ratasvälja tee maa-ala on kavandatud laiendada, kogulaiusega vähemalt 13 m. Kogu
planeeringualale on arhitektuurilise tingimusena ette nähtud ühtse hoonestuskava
koostamine (vt ptk 3.6), millega tuleb lahendada hoonete ruumiline rütm. Planeeritud krundid
on planeeritud liita ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.
Eelnevat arvestades, vastab planeeringulahendus nii üldplaneeringule kui
maakonnaplaneeringule. Planeeringuala ulatuses elamukruntide moodustamisega ei kaasne
piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist, piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi ega ületa ta
eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, kuna tehniline taristu on olemas (teedevõrk,
osaliselt tehnovõrgud).
2.4 Liikumisviiside analüüs
Liikumisviiside analüüsi koostamisel on aluseks olemasolev ja planeeritud olukord ning antud
hinnatud Ratasvälja tee kasutusele tulenevalt kehtivatest detailplaneeringutest ja
üldplaneeringu kohasest arendust.
Planeeringualaga piirnevat Kabina teed mööda toimub piirkonna elanike peamine liikus
teenindavate objektideni ja töökohtadeni (st Tartu linna), mistõttu planeeringu elluviimisel
tekkiv liiklus suundub mööda Ratasvälja teed ja Veere teed Kabina teele. Kabina tee (riigitee
nr 22252 Lohkva - Kabina – Vanamõisa) aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2024.a.
oli 1711 autot.
Ratasvälja tee ja Veere tee liiklussageduse andmed puuduvad, kuid Maa - ja Ruumiameti
kaartide alusel kasutab planeeringu koostamise ajal Ratasvälja teed u 25 üksikelamuga
hoonestatud maaüksust ning Veere teed 3 üksikelamuga hoonestatud maaüksust.
Arvestades, et peres on kuni 2 sõiduautot ning autoga liigutakse päevas 2 korda (nt hommikul
ja õhtul), on Ratasvälja tee ööpäevane liiklussagedus kuni 100 sõidukit ja Veere tee
liiklussagedus kuni 12 sõidukit.
Planeeringuga määratakse ehitusõigus kokku viiele üksikelamule. Üksikelamute (krundid nr
1-5) liiklus suundub Ratasvälja teele. Planeeringu elluviimisel suureneb Ratasvälja tee
ööpäevane liiklussagedus kuni 20 sõiduauto võrra, kokku hinnanguliselt kuni 120 sõidukit
ööpäevas Ratasvälja tee alguslõigul u 80 m ulatuses, mistõttu lisanduva liikluse mõju kogu
Ratasvälja tee liiklussagedusele kui ka riigiteega ristumisele on väike.
12 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Ratasvälja teel puuduvad kõnniteed, jalakäijad ja jalgratturid kasutavad liiklemiseks tee
servasid. Kabina tee ääres kulgeb jalg- ja jalgrattatee, mis on seotud Tartu linna jalg- ja
jalgrattateedega. Planeeringualalt Kabina tee ääres kulgeva jalg- ja jalgrattateeni puudub
ohutu sõidutee ületuskoht. Tartu linna lähedust ning olemasoleva jalg- ja jalgrattatee
olemasolu arvestades on oluline tagada Ratasvälja tee suunalt jalakäijatele ja jalgratturitele
ohutud liikumisvõimalused.
Planeeringuala mõjualas kehtestatud detailplaneeringutest (ptk 2.2) nähtub, et Ratasvälja
teele suunduva liikluse osas säilib olemasolev olukord – Kraavi kinnistu detailplaneeringuga
moodustatud 8 elamumaast 7 on hoonestatud, ehk lisanduda saab ühe elamumaa liiklus;
Kollu ja Ratasvälja maaüksuste detailplaneeringu lahenduse kohaselt on planeeringuala
liiklus juhitud Kabina teele läbi kehtestatud Veske maaüksuse detailplaneeringu (krunditud
Sinilinnu tee elamuala) kavandatud tee. Mõlemad planeeringualad on välja ehitamata.
Üldplaneeringu kohaselt on perspektiivsed elamualad Ratasvälja tee 2, 4 ja 6 maaüksustel.
Hinnanguliselt on kehtiva üldplaneeringu tingimustel võimalik antud maa-aladele moodustada
u 30-40 üksikelamumaa krunti juurdepääsuga osaliselt Ratasvälja teelt, osaliselt Ratasvälja
tee 2 ja 4 läbivalt sõiduteelt . Nimetatud ala väljaehitamisel lisandub Ratasvälja teele
hinnanguliselt 60-80 sõiduautot ööpäevas, olles oluline muutus võrreldes olemasoleva
liiklussagedusega (olemasolevalt 25 üksikelamuga hoonestatud maaüksust, liiklussagedus
kuni 50 sõiduautot ööpäevas). Tõenäoliselt on tegelikult lisanduv liiklussagedus siiski
mõnevõrra väiksem ning hajutatud päeva peale, kuna paljudel inimestel on võimalus teha
kodus kaugtööd, pidevalt on arenemises alternatiivsed liikumisviisid ning Ratasvälja tee
rekonstrueerimisel paranevad võimalused jalgsi ja jalgrattaga liikumiseks.
Ratasvälja tee piirkonna arenedes perspektiivis tiheasustuseks, võib Ratasvälja tee liigiks
arvestada standardi EVS 843:2016 Linnatänavad kriteeriumite kohasel kõrvaltänav.
Arvestades Ratasvälja tee olemasolevat olukorda (kitsas sõidutee, piiratud nähtavus (vt
ptk 2.1)), käesoleva planeeringuga kavandatavat ning üldplaneeringu kohast perspektiivset
arengut, on oluline muuta tee liiklusohutumaks – kavandada normikohane sõidutee laius, jalg-
ja jalgrattatee, haljasalad ning reserveerida selleks vajalik maa-ala.
Kabina teele on koostatud eelprojekt Riigitee 22252 Lohkva - Kabina - Vanamõisa km 0,35-
0,84 lõigus asuvate liiklusohtlike kohtade likvideerimine (Roadplan OÜ, töö nr 22029), mis
näeb võimaliku lahendusena ette Ratasvälja tee ja Kabina tee ristmiku nihutamist u 7 m
lõunasuunas ning teeb ettepaneku Ratasvälja tee äärde kavandatud jalg- ja jalgrattatee
ületuskoha paiknemisele riigiteel.
Hinnanguliselt on planeeringulahendusest tuleneva liikluskoormuse mõju ümbritsevatele
teedele (sh Kabina teele) väike. Ratasvälja tee rekonstrueerimisel ning Kabina tee ja
Ratasvälja tee ristmiku ümberehitamisel muutuvad Ratasvälja tee liiklusolud ohutumaks nii
olemasolevale liiklusele kui ka liikluskoormuse kasvu korral. Planeeringuga kavandatud
liikluslahendus on kirjeldatud ptk 3.5.
2.5 Ruumilise arengu eesmärgid
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad planeeringuala , selle mõjuala ning
liikumisviiside analüüsile ning üldplaneeringule. Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid on:
▪ Luunja valla üldplaneeringu elluviimine – elamuehituse arenduseks eelduste loomine piirkonna hoonestuslaadi arvestavalt;
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 13
▪ Ratasvälja tee rekonstrueerimiseks vajalike tingimuste seadmine – sõidutee laienduse ning jalg- ja jalgrattatee ehitamise võimaldamine ning selleks vajaliku maa-ala moodustamine;
▪ Ratasvälja tee ja Kabina tee ristmiku ohutumaks rekonstrueerimise ning riigiteele ületuskoha rajamise võimaldamine;
▪ Planeeritud jalg- ja jalgrattatee sidumine olemasoleva jalg- ja jalgrattateega.
3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku
põhjendused
Planeeringulahendusega kavandatakse Ratasvälja tee 1 kinnistust viis üksikelamu maa krunti
ning kolm tee ja tänava maa krunti, võimaldades Ratasvälja tee laiendamist ja juurdepääsu
planeeritud kruntidele. Kavandatud krundijaotus ning määratud ehitusõigus arvestab mõjuala
krundistruktuuriga ning vastab üldplaneeringule. Planeeringuga on kavandatud Ratasvälja tee
rekonstrueerimine koos lisanduva jalg- ja jalgteega, suurendamaks liiklusohutust.
Tehnovõrkude lahendus arvestab olemasolevate ja projekteeritud tehnovõrkude
lahendusega.
3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud jagada Ratasvälja tee 1 maaüksus kaheksaks
(8) krundiks: krundid nr 1 - 5 – üksikelamu maa ning krundid nr 6, 7 ja 8 – tee ja tänava maa.
Krunt nr 6 on kavandatud juurdepääsuteeks kruntidele nr 1-5. Krundid nr 7 ja 8 on kavandatud
Ratasvälja tee maa-ala koridori laienduseks. Planeeritud krundid nr 7 ja 8 on lubatud liita
omavahel ja/või 4320081 Ratasvälja tee L1 katastriüksusega.
Kruntide moodustamine on kujutatud Põhijoonisel. Planeeritud kruntide pindalad
täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus.
3.3 Kruntide hoonestusala
Planeeringuga on määratud hoonestusala, mille piires on lubatud rajada ehitusõigusega
määratud hooneid. Hoonete paiknemine väljaspool hoonestusala ei ole lubatud. Hoonestusala
piiritlemisel on arvestatud kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa (Kabina
tee) 30 m laiuse kaitsevööndiga. Ratasvälja tee poolsest krundi piirist on hoonestusala
kauguseks määratud 10 m, Veere tee poolsest krundi piirist 4 m. Tuleohutusnõuete
tagamiseks on üksikelamumaa vahelistest krundi piiridest hoonestusala kauguseks määratud
4 m.
Kruntide nr 1 ja 5 hoonestusalad ulatuvad u 4,2 m ulatuses rekonstrueeritava Ratasvälja tee
(kohaliku tee) kaitsevööndisse (20 m äärmise sõiduraja välimisest servast4). Vastavalt
ehitusseadustik1 § 72 lg 4, võib detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel
detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on
lubatud detailplaneeringus.
4 Planeeringulahenduses on täpsustatud kohaliku tee kaitsevööndi ulatuse arvestust lähtuvalt ehitusseadustik1
§ 71.
14 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud Põhijoonisel.
3.4 Kruntide ehitusõigus
Kruntide ehitusõigus on toodud Põhijoonisel tabelina.
Planeeritud üksikelamu maa kruntidele nr 1-5 on määratud ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe
kuni kahe abihoone ehitamiseks. Tee ja tänava maa krunte nr 6, 7 ja 8 ei hoonestata.
Ehitusõigusega lubatud hoonestus on lubatud püstitada hoonestusala piirides .
Transpordiameti nõusolekul5 on riigitee kaitsevööndisse kuni 20 m kaugusele riigitee äärmise
sõiduraja servast lubatud kavandada hooneid tingimusel, et kõik planeeringu alusel
kavandatavad elukondlikud hooned asuvad väljaspool riigitee kaitsevööndit ning
mitteelukondlikud hooned võivad asuda riigiteele lähemal (st kuni 20 m kaugusel).
Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on elamukruntidele lubatud täiendavalt ehitada
kaks (2) ehitusloa kohustuseta ehitist (ehitisealuse pinnaga 20 m2 ja kuni 5 m kõrge hoone)
nagu kasvuhoone, varjualune, lehtla, väliköök, jmt. Kirjeldatud tingimustele vastav ehitis peab
asuma hoonestusalas.
Planeeringu põhijoonisel näidatud hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinna illustreeriv
lahendus kajastab maksimaalseid ehitiste pindasid . Täpsem lahendus tuleb leida
projekteerimisel.
3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Ratasvälja tee (tee nr 4320081) on Luunja valla üldplaneeringu kohaselt kohalik maantee, mille kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge on 20 m. Planeeringuga on ajakohastatud tee kaitsevööndi arvestust äärmise sõiduraja välimisest servast (ÜP kohaselt arvestatakse tee kaitsevööndit tee teljest) . Planeeringu joonistel on kujutatud Ratasvälja tee kaitsevöönd rekonstrueeritava sõidutee serva illustreerivast lahendusest. Vastavalt ehitusseadustik1 § 72 lg 4, võib detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus. Tee kaitsevööndi paiknemine tuleb täpsustada teeprojektiga.
Planeeringuga on ette nähtud Ratasvälja tee rekonstrueerimine: sõidutee laiendus koos jalg-
ja jalgrattatee ning haljasribade rajamisega. Rekonstrueerimise võimaldamiseks on
planeeritud krundid nr 7 ja 8, mida on lubatud liita omavahel ja/või 4320081 Ratasvälja tee
L1 katastriüksusega. Ratasvälja tee maa-ala minimaalseks laiuseks on kavandatud 13 m.
Sõidutee laiuseks on kavandatud 6 m, jalg- ja jalgrattatee laiuseks 2,5 m ning haljasribasid
ja/või nõva rajamiseks on ruumi kogulaiuses vähemalt 4,5 m. Sõidutee ning jalg- ja
jalgrattatee on planeeritud eraldada haljasribaga, kuhu on soovitatav rajada puude rida ning
rajada sademevee ärajuhtimiseks, immutamiseks ning lume vallitamiseks nõva. Sõidutee ning
jalg- ja jalgrattatee on planeeritud asfaltbetoonkattega.
Teede ja tänavate projekteerimisel on lubatud tee elementide (sõidutee, haljasriba, jalg - ja
jalgrattatee) parameetrite ja paigutuse muutmine lähtudes kehtivast seadusandlusest ja
standarditest ning tee/tänava liigist. Projekteerimisel tuleb arvestada, et oleks tagatud jalg -
ja jalgrattatee kasutajate ohutus ja mugavus ning sõiduteel piirkiirusest kinnipidamine (nt
5 Transpordiameti 23.09.2025 kiri nr 7.2-2/25/13319-8, esitatud planeeringu lisade koosseisus.
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 15
rakendades liikluse rahustamise võtteid: kitsam sõidutee annab indikatsiooni madalamaks
sõidukiiruse valikuks, künnised, tõstetud teeosa, jm).
Ratasvälja tee planeeringualast väljapoole jääva tee lõigu rekonstrueerimiseks vajamineva
maa-ala ulatus ja lahendus tuleb täpsustada edasiste projektide või planeeringutega koostöös
puudutatud maaüksuse omanikega.
Planeeritud jalg- ja jalgrattatee tuleb siduda Kabina tee ääres kulgeva jalg- ja jalgrattateega.
Jalg- ja jalgrattatee ületuskoha asukoht riigiteel täpsustatakse projekteerimisel, arvestades
eelprojektiga „Riigitee 22252 Lohkva - Kabina - Vanamõisa km 0,35-0,84 lõigus asuvate
liiklusohtlike kohtade likvideerimine“ (Roadplan OÜ, töö nr 22029). Planeeringu põhi- ja
tehnovõrgu joonisel on kujutatud nimetatud projekti arvestav illustreeriv ristmiku lahendus.
Ristmiku ümberehitamine tuleb lahendada edasiste projektidega.
Vähese liiklussageduse tõttu tupikteele (krunt nr 6) kõnniteed ei planeerita, jalakäijatele ja
jalgratturitele on liiklemiseks ette nähtud teepeenrad.
Planeeritud üksikelamu maa kruntidele on juurdepääsuks kavandatud u 50 m pikkune
Ratasvälja teega ristuv tupiktee (krunt nr 6). Tupiktee maa-ala laiuseks on kavandatud 10 m,
millest kuni 5 m on kavandatud asfaltbetoonkattega sõiduteele. Standardi EVS 843-2016
Linnatänavad kohaselt on planeeritud tupiktee kvartalisisene tänav (teenindavate eramute arv
1-10), kus tasemel Hea ja sõidukiirusel 20 km/h on sobilik sõidutee laius 3,5 m. Sõidutee
äärsetele haljasalade on lubatud rajada nõvad sademevee ärajuhtimisek s ja immutamiseks
ning lume vallitamiseks. Tupiktee lõppu on kavandatud 12 x 12 m ümberpööramiskoht.
Kruntide juurdepääsude asukohad täpsustatakse hoone projekti käigus.
Planeeringu põhijoonisel on esitatud illustreerivad teede kõrgusarvud, mis tuleb täpsustada
tee projekteerimisel.
Parkimine on ette nähtud lahendada krundisiseselt. Parkimisnormatiivi valikul on aluseks
võetud standardis EVS 843-2016 Linnatänavad toodud normi eramule väike-elamute alal6,
mille kohaselt tuleb krundil tagada parkimiskoht 3-le sõiduautole eramu kohta. Ratasvälja teel
ja planeeritud tupikteel (krunt nr 6) ei ole parkimine lubatud.
Riigiteega seotud normid
Planeeringualale ulatub kõrvalmaantee nr 22252, Lohkva – Kabina - Vanamõisa tee (Kabina
tee) kaitsevöönd, mis on 30 m sõidutee välimisest servast 7. Transpordiameti nõusolekul8 on
riigitee kaitsevööndisse kuni 20 m kaugusele riigitee äärmise sõiduraja servast lubatud
kavandada hooneid tingimusel, et kõik planeeringu alusel kavandatavad elukondlikud hooned
asuvad väljaspool riigitee kaitsevööndit ning mitteelukondlikud hooned võivad asuda riigiteele
lähemal (st kuni 20 m kaugusel).
Riigiteel parkimist ja tagurdamist ette nähtud ei ole.
Olemasolev Ratasvälja tee ristumine riigiteega (Kabina teega) on ette nähtud rekonstrueerida
koos jalg- ja jalgrattatee ületuskoha rajamisega.
Riigiteega ristumistel tuleb tagada nähtavus. Nähtavuskolmnurkade ulatuse määramise
aluseks on Tee projekteerimise normide § 24, lisa 1 tabelid 18-21 ning lisa 2 joonis 8.
Ratasvälja tee ja riigitee ristumiskoha tüübiks on valitud teeandmise kohustusega ristmik .
Nähtavusalade parameetrite määramisel on arvestatud, et liituva tee (Ratasvälja tee)
6 EVS 843:2016 ptk.9.2.3 p.3 rakendusjuhis (RJ): väike-elamute ala on valdavalt hoonestatud eramute ja
ridaelamutega, sh võib olla ka üksikuid väiksemaid (2-3-korruselisi, 10-12 korteriga) korruselamuid. 7 Ehitusseadustik § 71 lg 3. 8 Transpordiameti 23.09.2025 kiri nr 7.2-2/25/13319-8, esitatud planeeringu lisade koosseisus.
16 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
perspektiivne liiklussagedus on üle 100 sõiduki ööpäevas (vt ptk 2.4). Valitud tüübile
rakenduvad järgmised nähtavusala parameetrid: liituva tee liitumisnähtavus LN2 on 15 m
(liituva tee liiklussagedus üle 100 sõidukit ööpäevas); peatee liitumisnähtavus LN1 on 105 m
(peatee projektkiirusel 50 km/h); peatee peatumisnähtavus PN1 on 60 m (peatee projektkiirus
50 km/h), liituva tee peatumisnähtavus PN2 on ≥ 25 m (liituv tee on muu asulaväline tee).
Liitumisnähtavuse alale planeeringuala ulatuses nähtavust piiravaid takistusi ei jää.
Peatumisnähtavuse alale jääb krundil nr 1 paiknev puude grupp, mille likvideerimise vajadus
tuleb täpsustada tee rekonstrueerimise projektiga. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust
piiravaid takistusi, nähtavust piiravad takistused tuleb likvideerida.
Ratasvälja tee ja riigitee ristumise rekonstrueerimise projekti käigus tuleb täpsustada
nähtavusalade ulatus ja likvideeritavad objektid. Nähtavuskolmnurga alale ei tohi rajada
nähtavust piiravat haljastust ega piirdeaedu. Nähtavuskolmnurgad on kantud Põhijoonisele
(joonis nr 3).
3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning
ehituslikud tingimused
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kaasaegne, kõrgetasemeline
ja keskkonda arhitektuurset kvaliteeti parandav. Hooned peavad oma suuruse, kõrguse ja
asukohaga moodustama ruumilise rütmi. Kogu planeeringualale tuleb koostada ühtne
hoonestuskava, kus on lahendatud juurdepääsud, hoonete paigutus, vertikaalplaneerimine ja
hoonete võimalik +/- 0.00 sidumine. Hoonestuskava koostamisel ja vertikaalplaneerimisel
tuleb tagada, et kinnistute pinnad ei jääks teedest madalamaks ning et hoonete nulltasemed
paikneksid üle ühiskanalisatsiooni paisutustaseme, võimaldades hoonete isevoolset
kanalisatsioon ja vältides luukide ning neelude rajamist alla paisutustaseme.
Põhjendatud juhul on hoonestuskavaga lubatud täiendada planeeringuga määratud
arhitektuurilisi ja kujunduslikke tingimusi.
Üksikelamu maa kruntide olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded*:
Korruselisus: elamul (põhihoonel) kuni kaks maapealset korrust ja kuni üks maa-
alune korrus, abihoonel üks maapealne ja kuni üks maa-alune korrus;
Suurim lubatud suhteline kõrgus: elamul 9 m ja abihoonel 5 m maapinnast;
Katusetüüp: põhihoonel põhimahus viil-, kelp- või poolkelpkatus; abihoonel vaba;
Katusekalded: põhihoone põhimahul 10-45 kraadi, abihoonel vaba;
Katuseharja suund: põhihoonel paralleelselt või risti planeeritud tee ja tänava maaga
(krunt nr 6); Katusekattematerjalid: katusekaldele vastav materjal ;
Välisviimistlusmaterjalid: kvaliteetsed materjalid; keelatud on imiteerivad
viimistlusmaterjalid ja välisviimistluseta palk;
+/- 0.00 sidumine: lahendatakse kogu planeeringuala hoonestuskavaga ja
täpsustatakse hoone projektiga.
*Kogu planeeringualale kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama arhitektuurse terviku).
Arvestades ptk-s 3.11 tooduga, on ehitise ehituslike tingimustena lubatud hoonete
projekteerimisel ette näha päikeseenergia kasutamise võimalusi, kavandades need hoone
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 17
osade (nt fassaad, katus, akende var jestus) külge ja sidudes arhitektuurse lahendusega.
Päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:
päikesepaneelid ei tekita läheduses paiknevatele hoonetele valgusreostust;
päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid ja –territooriume ning looduskeskkonda;
päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teedel liiklejaid.
3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringulahendus näeb ette, et vähemalt 20 % üksikelamu maa krundist peab olema kõrghaljastatud. Võimalik uushaljastus lahendatakse vastavalt vastava krundi omaniku soovile. Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohtadega. Kõrghaljastust on soovitatav rajada krunte piiravate teede (Kabina tee, Ratasvälja tee ja Veere tee) poolsetele külgedele, vähendamaks teedelt tulenevat müra, õhusaastet ja visuaalset häiringut.
Soovitatav on säilitada puud, mis on terved, esteetilise väärtusega ega kujuta ohtu hoonetele. Ehitustööde ajal tuleb tagada säilitatavate puude kasvutingimuste säilimine, rakendades kaitsemeetmeid puude juurestiku, tüve ja võra kaitsmiseks. Ehitusplatsi ja selle juurdepääsutee lähedale jäävate puude võrade all tuleb kaevetöödel ja mehhanismidega sõites võimalikult vältida puu maapinnalähedaste juurte kahjustamist. Hea on viia läbi enne suuremaid kaevetöid puude lähedal proovikaevamised, et täpsustada jämedamate ju urte paiknemist mullas. Võimalikult tuleb säilitada puu jämedamaid kui 25 mm läbimõõduga juuri, sest jämedamate juurte läbikaevamisel võivad puud muutuda tormihellaks.
Lubatud on likvideerida hoonestuse, tee maa-ala (sh Ratasvälja tee rekonstrueerimiseks), parkimisalade ja tehnovõrkude rajamisele ette jääv haljastus ning riigitee nähtavusaladele jääv haljastus.
Lubatud on üksikelamu maa kruntide täiendav haljastamine puude ja põõsastega ning rajada murupinda. Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ja anda võimalus sademevee hajutamiseks.
Planeeritud üksikelamu maa krundid on lubatud piirata kuni 1,5 m kõrguste piirdeaedadega. Piirded peavad olema hoone arhitektuurse lahendusega sobivat tüüpi ja antud hoone arhitektuurse projekti koosseisus. Piiretena on lubatud kasutada puit - ja võrkaeda, metallprofiilidest võreaeda ja/või kuni 1,5 m kõrgune pöetav hekk. Riigiteega piirnevatele krundi piiridele on lubatud rajada lubatust kõrgem hekk (sh vabakujuline). Piirdeaiad ja hekid ei tohi takistada nähtavust riigiteel. Naaberkruntide omavahelistel pi iridel tuleb lahendus kooskõlastada piirinaabriga. Piirdeid on keelatud rajada väljaspoole krundi piiri ning tehnovõrguvaldaja servituudialale, kui tehnovõrguvaldajaga ei ole kokku lepitud teisiti .
Kruntide olemasolevat maapinda on lubatud tõsta ja tasanda selliselt, et oleks välistatud sademevete valgumine naaberkruntidele ja -kinnistutele ning teemaale (sh riigitee alusele maaüksusele). Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada planeeringuala ühtse hoonestuskava koostamisel.
18 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
3.8 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Planeeringuga on lahendatud kruntide tehnovõrkudega varustatus ja põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude täpsed lahendused, asukohad ja hooneühendused tuleb täpsustada projekteerimise käigus. Tehnovõrkude hilisem projekteerimine ja ehitus tuleb võrguvaldajatega täiendavalt kooskõlastada. Projekteerimisel tuleb arvestad a juurdepääsude (nii hoonesse kui krundile) asukohtade ja haljastusega.
Planeeringualast väljaspoole planeeritud tehnovõrkude väljaehitamisel tuleb teha koostööd tehnovõrgu alale jäävate maaomanikega.
Planeeritud riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.
Tehnovõrkude lahendused on kujutatud joonisel nr 1 Situatsiooniskeem ja mõjuala analüüs ning joonisel nr 4 Tehnovõrgud.
3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Veevarustuse ja reoveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt AS Tartu Veevärk 15.04.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 25ARE-2-DT-7.
Detailplaneering arvestab ning planeeringulahendus on seotud Tinter-Projekt OÜ koostatava tööprojektiga „Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga“, töö nr 49-24-VK. Planeeringu realiseerimise eelduseks on planeeritud kruntide liitumist võimaldavate torustike välja ehitamine. Juhul kui projekteeritud torustikud ei ole planeeringu realiseerimise ajaks välja ehitatud , tuleb huvitatud isikul need vastavalt tööprojektile välja ehitada kuni olemasolevate torustikeni.
Planeeringuala tuletõrjeveega varustuse lahendus on kirjeldatud ptk 3.9.
Veevarustus
Planeeritud krundid tuleb liita ühisveevärgiga. Planeeringuala veevarustus on kavandatud
Ratasvälja tee L1 kinnistule projekteeritud veetorustikust De 160.Planeeritud veetorustikust
on ette nähtud eraldi ühendused planeeritud kruntidele.
Reoveekanalisatsioon
Planeeritud krundid tuleb liita ühiskanalisatsiooniga. Planeeritud kruntide reovee eesvooluks on Veere teele projekteeritud reoveekanalisatsioonitorustik De 160. Planeeringuga on tupikteele ja läbi krundi nr 3 kuni eesvooluni ette nähtud reoveekanalisatsioonitorustik, kuhu tuleb eraldi ühendustorustikuga juhtida kruntide reovesi. Reoveekanalisatsioonitoru kaitsevööndisse (planeeritud servituudi seadmise vajadusega ala) ei ole lubatud rajada piirdeaedu. Servituudialal tuleb tagada torustikule vaba juurdepääs igal ajal.
Sademevesi
Sademe–, pinna– ja drenaaživee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud.
Kruntide sademeveed (sh hoone drenaaž, katustelt ja kõvakattega pindadelt kogunev sademevesi) tuleb immutada krundisiseselt, kasutades selleks soovitatavalt looduslähedasi sademeveesüsteeme9. Katustelt tuleneva sademevee äravoolu kiiruse ja mahu vähendamiseks sobib kasutada kasvukaste ja vihmapeenraid. Krundisiseseks sademevee immutamiseks võib rajada erineva vee läbilaskvusega filterkihtidest nõvasid, imbkraave või madalamaid lohkusid. Soovitatav on sadevett koguda ja taaskasutada. Parkimisalal on
9 https://urbanstorm.viimsivald.ee/materjalid/
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 19
soovitatav kasutada vett läbilaskvaid katendeid, nt vahedega sillutuskivid. Tagatud peab olema kruntide sademevee mittevalgumine naaberkruntidele ja -kinnistutele.
Tee ja tänava maalt sademe- ja lumesulavee ärajuhtimiseks ning immutamiseks on ette nähtud haljasribadele nõvad, imbkraavid, vms. Vajadusel on Ratasvälja teele lubatud rajada sademeveekanalisatsioonitorustik, mis tuleb juhtida osaliselt (maapinna langu suundade tõttu) Kabina tee ääres asuvasse riigitee äärsesse teekraavi ja Kabina maaparandussüsteemi eesvoolu. Täpne lahendus tuleb leida eraldi projektiga ja kooskõlastada eesvoolude valdaja ja kohaliku omavalitsusega. Kraavidesse või pinnasesse juhitav sademevesi peab vastama Eesti Vabariigi seadusandlusega kehtestatud nõuetele.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei toh i sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluh ulki, riigitee
kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused
Käesoleva planeeringuga ei kavandata sademevee juhtimist riigitee alusele maaüksusele ega
riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Juhul, kui edaspidi vastav vajadus tekib,
tuleb täpsem lahendus leida eraldi projektiga ja koostöös Transpordiametiga.
3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Planeeringuala elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 23.09.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 503395.
Planeeringualal asuv endist hoonetekompleksi teenindav madalpinge õhuliin ja postid tuleb likvideerida alates Ratasvälja tee 8 (kt 43201:001:0035) asuvast hargnemisest.
Planeeritud kruntide elektrivarustus on lahendatud Tilba 10/0,4 kV alajaama (Ratasvälja tee 15, kt 43201:001:0056) baasil. Nimetatud alajaamast on planeeritud rekonstrueeritava Ratasvälja tee maa-alale eraldi fiidrina 0,4 kV kaabelliinid. Ratasvälja teele on planeeritud ka perspektiivse 10 kV maakaabli koridor, võimaldamaks ühendada Tilba ja Puupilli alajaamasid.
Planeeringuala elektrivarustus on lubatud lahendada ka Puupilli alajaama baasil , vajadusel seada servituudid nr läbi krundi nr 2.
Kruntide elektrivarustuseks on kruntide piiridele teealasse planeeritud 0,4 kV liitumiskilbid (soovitatavalt mitmekohalisena) ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga.
Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on ette nähtud maakasutusõiguse seadmine (vt ptk 3.12).
Kruntide sisene välisvalgustus lahendatakse projekteerimisel vastavalt krundiomaniku soovidele ja vajadustele.
3.8.3 Soojusvarustus
Planeeringuala soojusvarustus on planeeritud vastavalt Gren Tartu AS 13.06.2025 väljastatud
tehnilistele tingimustele nr 126/25.
Planeeritud kruntide soojusvarustus on lubatud lahendada kaugküttega või lokaalse küttega.
Planeeritud kaugkütte soojustorustiku ühenduskoht on kavandatud Veere tee 1
20 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
katastriüksusel asuva soojustorustiku (80*2/280) sobivalt lõigult . Soojustorustik on
planeeritud rõhuklass PN16 eelisoleeritud torustikuna.
Soojusvarustuse lahendamisel lokaalselt on lubatud keskkonnasäästlikud lahendused, nt
soojuspumbad (sh horisontaalne või vertikaalne maaküte), puidul põhinev tahkeküte,
taastuvenergia lahendused (nt päikesepaneelid, vt ptk 3.6) või muud projekteerimise ajal
keskkonnasäästlikud lahendused. Keelatud on kasutada olulist saastet tekitavaid kütteaineid
nagu kivisüsi, brikett ja kütteõli.
Soojuspuuraugud peavad paiknema kinnistul hoonega, mida puuraugud teenindavad.
Soojuspuuraukude asukoha valikul tuleb arvestada projekteerimise hetkel parimat
teadaolevat praktikat ja nõudeid (nt puuraukude omavaheline kaugus, kaugus hoonest, krundi
piirist, jm). Soojuspuuraukude projekteerimisel tuleb puuraukude arvu ja sügavuse
määramisel arvestada projekteeritava hoone energiavajadust . Täpne lahendus, sh võimalikud
kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.
3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus
Planeeringuala telekommunikatsioonivarustus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS
29.09.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 39900129.
Sidevarustuse rajamiseks on planeeritud kaks varianti:
Variant 1 – leppida kokku sidekanali omanikuga kanali kasutamises. Optiline kaabel kanalis
kuulub Teliale kuid sidekanal kuulub kolmandatele isikutele. Juhul kui kokkulepe on olemas,
siis ehitada alates sidekaevust V4757 vajalikus mahus sidetrass kuni arendusala keskele.
Arendusala keskele tuleb paigaldada sidekaev KKS2. Planeeritud sidekaevu paigaldada jätk
FOSC400-A8. Jätku paigaldada splitter 1/16. Alates planeeritud sidekaevust paigaldada
igasse hoonesse vajalikus mahus sidetrass. Puhuda alates sidekaevust V4757 24 kiuline
optiline kaabel kuni planeeritud sidekaevuni. Paigaldada kaabel jätku. Alates jätkust puhuda
igasse hoonesse 12 kiuline singlemode optiline kaabel. Keevitada planeeritud sidekaevu
splitteris 12 kiudu. Keevitada kaabel hoonetes.
Variant 2 – sidevarustuse ühenduskoht alates sidekaevust 4741, kust paigaldada vajalikus
mahus sidetrass kuni arendusala keskele. Arendusala keskele tuleb paigaldada sidekaev
KKS2. Planeeritud sidekaevu paigaldada jätk FOSC400-A8. Alates planeeritud sidekaevust
paigaldada igasse hoonesse vajalikus mahus sidetrass. Puhuda alates sidekaevust 4741 24
kiuline optiline kaabel kuni planeeritud sidekaevuni. Paigaldada kaabel jätku. Alates jätkust
puhuda igasse hoonesse 12 kiuline singlemode optiline kaabel. Keevitada sidekaevus 4741
asuvas splitteris 12 kiudu. Keevitada kaabel hoonetes.
Mõlema variandi korral peab kogu rajatav sidetrass olema terves ulatuses elektriliselt
tuvastatav. Hoonete sisevõrgud tuleb lahendada cat5/cat6 sidekaablitega. Sidejaotlas peab
olema paigaldatud elektritoide seadmete ühendamiseks 230V elektrivõrguga.
Kõikide tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia
järelevalvega.
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 21
3.9 Ehitiste vahelised kujad ja tuleohutus
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17
Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded , mille lisa 1 alusel on planeeritavad üksikelamud
I kasutusviisiga hooned. Sama määruse lisa 2 alusel on planeeritavate üksikelamute
tuleohutusklassiks TP3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone projekteerimist .
Siseministri 18.02.2021 määruse nr 1010 § 7 lg 6 kohaselt peab I kasutusviisiga hoone veevõtukoha veeallika veekogus olema vähemalt 30 m3. Veevõtukoht peab paiknema ehitisest üldjuhul 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoha kaugus peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel, kaugust mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Tuletõrje veevõtukohani peab olema tagatud päästesõidukite juurdepääs igal ajal.
Planeeringuala tuletõrje veevõtt on lahendatud Tinter-Projekt OÜ tööprojektiga11 Ratasvälja teele projekteeritud maa-aluse hüdrandiga. Planeeringualale rajatava uue veetorustiku puhul ei pruugi uute hüdrantide registreerimine olla võimalik enne tegeliku vooluhulga selgumist. Pärast veetorustiku ehitustööde lõppu tuleb teostada läbipesukaevude vooluhulga katse. Kui mõõtmise tulemusel on vooluhulk ≥ 10 l/s, registreeritakse vastavad läbipesukaevud eraldiseisvate hüdrantidena ja kantakse Ehitisregistrisse. Juhul kui läbipesukaeve ei ole võimalik hüdrantidena registreerida, tuleb hoone tulekustutusvee varustatus lahendada muul viisil. Alternatiivse lahendusena on lubatud rajada 30 m3 maa-alune tuletõrjevee mahuti koos veevõtukohaga avalikult kasutatavale tänavamaale (nt kruntidel 7 või 8). Täpsem asukoht tuleb leida projekteerimisel, kui on täpsustunud Ratasvälja tee elementide ulatus ja paiknemine.
Päästeautode juurdepääs hoonetele on tagatud planeeritud teelt (krunt nr 6).
Hoonetevaheline kuja12 peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem
kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka
rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul
välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi,
mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Kuja nõuet ei ole, kui hooned asuvad ühel kinnistul,
on samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on ≤ 400 m2.
Ehitiste täpne tulepüsivusklass ja tule levikut takistavad ehituslikud abinõud (sh ehitisesisene
tuletõrjeveevärk) tuleb määrata projekteerimise käigus vastavalt kehtivale seadusandlusele
ja normdokumentidele. Arvestada tuleb ka päästetehnika juurdepääsu tagamisega
hoonetesse ja päästetehnika raskusega (min 25 t).
3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809 -1:2002 kohaselt
elamupiirkonna planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on
planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduse strateegiatega:
Oluline on hea nähtavus – krundile juurdepääsu ja hoonete ümbruse valgustatus,
kohalikule teele valgustuse rajamine;
Territoriaalsus – üldkasutatava ja eraala selge eristamine ja vajadusel piiramine
piirdega (piirdeaed tuleb rajada riigitee poolsesse krundi serva) ;
10 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord 11 Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga,
Tinter-Projekt OÜ, töö nr 49-24-VK 12 Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded § 22
22 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Sissepääsudele kavandatud lukustatavad väravad.
Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel on kuriteohirmu vähendamiseks ja
vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks soovitatav arvestada veel järgnevaga:
Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid;
Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente, maastikukujundust;
Hoida ala korras;
Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud);
Autode parkimine elamu lähedal.
3.11 Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui
järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja planeeritud krundi igakordne omanik peab r angelt
kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad
võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus
piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on soovita tav perspektiivsetel
haljastatavatel aladel rasketehnika liikumisteedele paigaldada mulla kaitseks (vältimaks
mullakihtide kokku pressimist ning vee läbilaskevõime vähenemist) pinnase kaitsematte.
Vähendamaks kliimamuutustest tulenevate sademete hulga suurenemisest tingitud koormust
ja sademevee valgumise ohtu naaberkruntidele ja -kinnistutele, on soovitatav kogu
planeeringualal rakendada looduslähedasi sademeveesüsteeme 13 – katustelt tuleva
sademevee kogumine ja kasutamine, juhtida haljasalale katustelt tulenevad sademeveed,
vihmaveerennide alla rajada kasvukaste või vihmapeenraid, vms. Sademeveesüsteemi
valimisel arvestada piirkonna mullastikuga – KIg (gleistunud leetjas gleimuld, ajutiselt
(nõrgalt) liigniiske) ja LP (kahkjas leetunud muld, kannatab ülaveest tingitud lühiajalise
liigniiskuse all) ning põhjavee tasemega (u 3,5-4 m maapinnast14).
Jäätmekäitlus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele.
Jäätmed tuleb koguda sorteeritult vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse, mis on
soovitatav paigutada krundi juurdepääsude juurde. Konteiner peab asetsema eluhoonest
ohutus kauguses15. Biojäätmed on tuleb kompostida krundil või korraldada äravedu jäätmeveo
raames. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu. Tagatud
peab olema jäätmeveoks vajaliku transpordi juurdepääs. Vastavalt Luunja valla
jäätmehoolduseeskirjale peab jäätmemahuti paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri
kaugusel, kui naabrid ei lepi eelnevalt kokku teisiti.
Tee ja tänava maal on lume vallitamiseks ette nähtud haljasribad.
13 Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobiva te sademeveelahenduste käsiraamat, M.Kuris,
G:Mandre, V.Kuusemets, 2023, https://urbanstorm.viimsivald.ee/valmis-eesti-kliimasse-sobivate-saastvate- sademeveelahenduste-kasiraamat/ 14 Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi kaardirakendus, teemakaart põhjavee kaitstus 15 Siseministri 27.05.2024 määruse nr 14 Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded § 7 lg
2 ja 3, mille kohaselt peab enam kui 75 liitri jäätmete ladustamise koht olema eluhoonest ohutus kauguses. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse selleks vähemalt neli meetrit süttiva pinnakihiga või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseina ukse-, akna- või muust avast, välja arvatud kuni kahe korteriga elamu puhul.
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 23
3.11.1 Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt tuleb arvestada piirkonnas oleva radooniriskiga. Eesti
Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi16 kohaselt on Lohkva küla ja
Luunja vald omavalistuse tasemel kõrge või väga kõrge radooniriski klassis.
Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu
radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga
töökohtadel lisas 1 nimetatakse kõrgendatud radooniriskiga alana ka Luunja valda.
Rajatavate hoonete siseruumides, kus inimesed viibivad igapäevaselt ja pikemaajaliselt , tuleb
tagada radooniohutu keskkond. Projekteerimise käigus, kui selgub hoonete täpne asukoht on
tuleb läbi viia radooniuuring. Uuringu tulemuste alusel vajadusel rakendada ehituslikke
meetmeid vastavalt EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes toodule.
3.11.2 Müra ja vibratsioon
Müra ja vibratsiooni hinnangu on koostanud Hendrikson & Ko OÜ keskkonnakorralduse
spetsialist Veiko Kärbla.
Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid nõuetest ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusest nr 32 Välisõhus
leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded . Luunja
valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala puhul tegemist elamumaa juhtotstarbega
alaga ja asustuse tüübiks on tiheasustatud ala.
Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria
alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad).
Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:
müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.
Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.
Tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute hoonete kavandamisel (nt
olemasolevate eluhoonete piirkonnas uute hoonete rajamisel või olemasolevate
elupiirkondade laiendamisel) tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt
välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest
(Tabel 1).
Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed (päeval/öösel, dBA)
Kuna uusi hooneid kavandatakse üldplaneeringus märgitud maakasutusega kooskõlas,
samuti on üldplaneeringu kohaselt tegemist tiheasustusalaga, tuleb müra normeerimisel
lähtuda piirväärtuse nõuetest ehk II kategooria alade (sh elamud) puhul on vastavad
16 https://gis.egt.ee/portal/home/
Ala kategooria üldplaneeringu alusel
II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-alad, rohealad (päeval/öösel)
Müra sihtväärtus 55/50
Müra piirväärtus 651/601 1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel
24 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
piirväärtused 60 dB päeval (Ld)17 ning 55 dB öösel (Ln)18, sh on hoonete teepoolsel küljel
lubatud 65 dB päeval ning 60 dB öösel.
Planeeringuala piirneb Lohkva–Kabina–Vanamõisa teega, mille liikluskoormus
planeeringualaga piirnevas teelõigus on Transpordiameti 2024. a andmete kohaselt 1711
sõidukit ööpäevas (sh 3,6% raskeliiklust). Arvestades, et vastava liikluskoormusega
Transpordiameti loenduspunkt (2024. a seisuga tee kilomeetripunkt 1,129) jääb
planeeringuala vahetusse lähedusse (ainult ca 200 m planeeringualast lõunasuunas) võib
planeeringualaga piirneva teelõigu liikluskoormuse info lugeda täpseks ja usaldusväärseks.
Tee kiiruspiirang vaadeldavas lõigus on 50 km/h.
Lähtudes 2024. a liikluskoormusest ning ümardades andmed ülespoole (ehk 2000 autot
ööpäevas) võib arvutuslikult19 kavandatud eluhoonete hoonestusaladeni (ca 30 m kaugusel
äärmise sõiduraja servast) ulatuda müra hinnatud tase ca 54 dB päeval (Ld) ning ca 46 dB
öösel (Ln). Liiklusmüra tase kavandatud eluhoonete asukohas vastab nii II kategooria alade
liiklusmüra piirväärtuse (60 dB päeval/55 dB öösel, sh hoonete teepoolsel küljel vastavalt
65/60 dB) kui ka sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) nõuetele .
Kavandatud hoonestusalade piirini (ca 20 m kaugusel äärmise sõiduraja servast, kuhu
kavandatakse abihooneid) võib arvutuslikult ulatuda müra hinnatud tase ca 56 dB päeval (Ld)
ning ca 48 dB öösel (Ln). Liiklusmüra tase kavandatud abihoonete asukohas vastab II
kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse (60 dB päeval/55 dB öösel, sh hoonete teepoolsel
küljel vastavalt 65/60 dB) nõuetele.
Perspektiivses olukorras (nt liikluskoormuste kasv 50% ehk 3000 a/ööp) võivad müratasemed
olla 1,5-2 dB võrra suuremad, kuid ka sel juhul vastab hoonestusalade müraolukord selgelt
piirväärtuse nõuetele.
Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus otseselt vajalikud, samuti ei kujune
suhteliselt tagasihoidlikust liikluskoormusest ning piisavast puhverala suurusest tingituna
planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud saasteainete kontsentrats ioonid ega ka
võimalik vibratsioon. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on tagatud ka kavandatud
hoonestusala piiril, mistõttu rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse
väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.
Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb uute hoonete rajamisel järgida
standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest (või samaväärset
uuemat standardit), mille kohaselt kavandades eluruume kuni 55 dB müratsooni on standardi
kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 30 dB. Samas on
uute headele tingimustele vastavate eluruumide kavandamisel soovituslik rakendada
mõnevõrra suuremat ühisisolatsiooni väärtust (vaatamata planeeringuala suhteliselt madalale
müratasemele, kuid nt arvestades võimalikku liikluskoormuse kasvu) ehk välispiirde
ühisisolatsiooni vahemikus 35…40 dB.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale
tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja
tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda
müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades :
Soovitatav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel
ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik,
hilisõhtu, nädalavahetus));
17 Ld - müra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) 18 Ln - müra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) 19 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.1, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis
siseriiklikult kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“.
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 25
Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida
ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
3.12 Servituudi seadmise vajadus
Detailplaneeringu lahendusega määratakse avalikult kasutatavaks krundid nr 6, 7 ja 8.
Servituudi seadmise vajadus on kruntidel nr 2 ja 3 tehnovõrkude rajamiseks ja hooldamiseks
tehnovõrkude kaitsevööndi ulatuses. Tehnovõrkude servituudi seadmise vajadus on kujutatud
Tehnovõrkude joonisel (joonis nr 4).
Detailplaneeringuga on määratud servituutide seadmise vajadus vastavalt Tabel 2 toodule.
Planeeritud tehnovõrkudele tuleb seada isiklikud kasutusõigused või sundvaldus
võrguvaldajate kasuks tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Servituudialad täpsustatakse tehnovõrkude projekteerimise käigus või servitu udi kokkuleppe
seadmisel.
Tabel 2. Servituutide seadmise ja tagamise vajadus
Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/
isik Servituut Servituudi sisu
Krunt nr 6, 7 ja 8 Luunja vald Avalik kasutus Kruntide sihtotstarbeline kasutus.
Krunt nr 7 Tuletõrjevee mahuti
valdaja
Isiklik kasutusõigus
või sundvaldus
Isiklik kasutusõigus annab tuletõrjevee mahuti valdajale õiguse ehitada ja hooldada
kinnisasjal paiknevat tuletõrjevee mahutit.
4320081 Ratasvälja tee L1 (kt 43201:001:1969),
Veere tee (kt 43201:003:0380),
krundid nr 3, 4, 6, 7.
Vee- ja kanalisatsiooni- võrgu valdaja
Isiklik kasutusõigus
või sundvaldus
Isiklik kasutusõigus annab vee- ja kanalisatsioonivõrgu valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi
kinnisasja kulgevaid ja kinnisasjal asuvaid tehnovõrke ja -rajatisi.
Puupilli tee 3 (43201:001:0711),
Puupilli tee L1 (kt 43201:001:1213),
22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee L5 (kt 43201:001:1214),
22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T1 (kt 43201:001:0611),
krundid nr 2, 6, 7 ja 8,
4320081 Ratasvälja tee L1 (kt 43201:001:1969),
Ratasvälja tee 15 (kt 43201:001:0056)
Elektrivõrgu valdaja Isiklik
kasutusõigus või sundvaldus
Isiklik kasutusõigus annab elektrivõrgu valdajale õiguse
ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid ja kinnisasjal
asuvaid tehnovõrke ja -rajatisi.
Veere tee 1 (kt 43201:003:0378),
Veere tee (kt 43201:003:0380),
krundid nr 2, 3, 6
Soojusvõrgu valdaja
Isiklik kasutusõigus
või sundvaldus
Isiklik kasutusõigus annab soojusvõrgu valdajale õiguse
ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid ja kinnisasjal
asuvaid tehnovõrke ja -rajatisi.
26 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/
isik Servituut Servituudi sisu
Purpuri tänav T1 (kt 79517:079:0018),
Purpuri tänav T5 (kt 79517:004:0011),
Purpuri tänav T3 (kt 79501:002:0059),
22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee L5 (kt 43201:001:1214),
22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee T1 (kt 43201:001:0611),
Krundid 3, 6
Telekommunikat- sioonivõrgu valdaja
Isiklik kasutusõigus
või sundvaldus
Isiklik kasutusõigus annab telekommunikatsioonivõrgu valdajale õiguse ehitada ja
hooldada läbi kinnisasja kulgevaid ja kinnisasjal asuvaid tehnovõrke
ja -rajatisi.
3.13 Planeeringu elluviimine
3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
Planeeringu koostamise käigus tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid
asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid
mõjusid ning vajadusel määrata seiremeetmed 20.
Asjakohane otsene majanduslik mõju on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud
isiku finantsiliste võimalustega, mis on seotud p 3.13.2 kirjeldatuga. Kaudne majanduslik mõju
avaldub valda sisse kirjutatud elanike arvus ja nende poolt laekuvas tulumaksus
elukohajärgsele omavalitsusele, mis omakorda suurendab omavalitsuse tulubaasi parema
elukeskkonna arendamiseks.
Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud
maastikud, mistõttu puudub antud kontekstis käesoleva detailplaneeringuga avalduv
kultuuriline mõju. Planeeritud elamukruntide ulatuses muutub osaliselt maastik . Muudatus on
siiski laiemat pilti vaadates väike.
Planeeringulahenduse elluviimisel avalduv sotsiaalne mõju on seotud jalg- ja jalgrattatee
lahendusega. Ratasvälja teele kavandatud jalg- ja jalgrattatee muudab jalakäijate ja
jalgratturite liikumise Ratasvälja teel ohutumaks ning mugavamaks ning selle sidumine
Kabina tee ääres kulgeva jalg- ja jalgrattateega parandab kergliiklejatele piirkonnas olevate
teenuste kättesaadavust ning muudab jalgsi või jalgrattaga liikumise atraktiivsemaks
liikumisvõimaluseks. Planeeringulahendusega ei ole piirkonnas olulist liikluskoormuse tõusu
ette näha, mistõttu liiklussagedusest tulenev mõju piirkonnale on marginaalne.
Planeeringulahendusel on positiivne mõju uute atraktiivsete elukohtade loomisele, mis
kasutab suuresti ära olemasolevat taristut (eelkõige teed, valdavalt on läheduses
tehnovõrgud liitumiseks). Võimalik negatiivne mõju on valglinnastumisega kaasnev sõltuvus
autotranspordist, mida leevendavad olemasolev Kabina tee ääres kulgev jalg- ja jalgrattatee
ning sellega seotav planeeritud Ratasvälja äärne jalg- ja jalgrattatee ning olemasolevad
ühistranspordi võimalused.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist
looduskeskkonnale, kuna ala on varem kasutusel olnud elamumaana. Lisaks asub
planeeringuala olemasoleva asustuse vahel, olles piiratud kolmest küljest teedega. Alal ei
asu kõrge loodusväärtusega alasid või objekte.
20 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 3 lg 2
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 27
Planeeringulahenduse elluviimise mõjud on pigem positiivsed. Planeeringus on kirjeldatud
leevendusmeetmeid ja soovitusi võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või
vähendamiseks.
3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Planeeritud lahenduse elluviimisel (projektlahenduste koostamisel) tuleb välistada
negatiivsed mõjud looduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule. Planeeringu
elluviimisel tuleb tagada lahendused, mis ei põhjusta kolmandatele osapooltele kahjusid.
Selleks tuleb projektlahendustega tagada, et püstitatavad ehitised ei kahjustaks
naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Tekitatud kahjud
hüvitab isik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de) koostamisel ja maakorralduslike
toimingute teostamisel. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava,
energiatõhususe ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi ning vast ama Eesti
Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega
funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega seonduvate
rajatiste, haljastuse ning tehnorajatiste väljaehitamise (nii planeeringuala sees kui ka
planeeringuala väliselt osas, mis on ette nähtud detailplaneeringu elluviimiseks ühendamaks
planeeringuala ülejäänud avaliku taristuga) või ümberehitamise tagab ja vastavad kulud
kannab planeeringust huvitatud isik vastavalt 14.05.2021 allkirjastatud lepingule nr 24-1/7.
Kokkulepe avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Planeeringu elluviimisel ei kaasne vallale kohustust avalikult kasutatavate teede ja nendega
seonduvate rajatiste, haljastuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks/ümberehitamiseks või
vastavate kulude kandmiseks.
Planeeritud hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste kinnistute
moodustamine, planeeringualale koostatud hoonestuskava (vt ptk 3.6), tehnovõrkude
väljaehitamine koos liitumispunktidega koostöös tehnovõrkude valdajatega, Ratasvälja tee
rekonstrueerimine planeeringuala ulatuses, riigiteele jalg- ja jalgrattatee ületuskoha rajamine
ning sidumine kabina tee äärse jalg- ja jalgrattateega, tee ja tänava maa rajamine krundil nr
6, neile kasutusloa või -teatise saamine ja vajalike servituutide seadmine. Avalikuks
kasutamiseks ette nähtud sõiduteed on lubatud rajada kuni killustikaluseni vastavalt tee
ehitusprojektile. Nimetatud ehitiste rajamine ja sellega seotud kulude kandmine on huvitatud
isiku kohustus. Kabina tee ja Ratasvälja tee ristmiku ümberehitamine ei ole Transpordiameti
ja valla seisukohalt käesoleva detailplaneeringu elluviimise eelduseks, kuna olemasolev
ristmik on planeeritud kruntide liik luskoormust arvestades piisav ohutu juurdepääsu
tagamiseks.
Planeeritud hoonete kasutuslubade väljastamise eelduseks on avalikult kasutatavate teede
lõplikku väljaehitamist ja neile kasutuslubade või -teatiste saamist.
Üksikelamumaa kruntide ehitusõigus realiseeritakse igakordse krundi valdaja või omaniku
poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise(d) välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti
alusel koos krundi haljastuse, juurdepääsutee, krundisisese parkimisalaga ja piirdeaedadega.
Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku kulul.
Krundid nr 6, 7 ja 8 võõrandatakse vallale tasuta pärast kruntide moodustamist ning tee ja
tänava maa väljaehitamist (kasutusloa saamist).
28 Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,
põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale
mistahes hoone kasutusloa väljastamist.
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste (sh riigiteele kavandatud jalg- ja jalgrattatee ületuskohtade) väljaehitamiseks.
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega ristumiskoha
ümberehituse, planeeritud jalg- ja jalgrattatee ületuskoha ning riigiteega planeeritud lõikuvate
tehnovõrkude rajamise korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile
Transpordiametilt.
Ratasvälja tee 1 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 29
B - JOONISED
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|