Arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (narkootikumidega seotud süüteod) kohta

LISA 1

Riigikohtu arvamus1

karistusseadustiku muutmise eelnõu (narkootikumide käitlemisega seotud

kuriteokoosseisude diferentseerimine) väljatöötamiskavatsuse kohta

1. Riigikohus põhimõtteliselt toetab VTK-s kirjeldatud ettepanekuid. Osaliselt tuginebki VTK

muutmisvajaduse põhjendamisel asjakohasele kohtupraktikale. Peame vajalikuks, et eelnõu

väljatöötamisel arvestataks lisaks järgmiste asjaoludega.

2. VTK lk-l 6 (viitega 2024. a kriminaalpoliitika analüüsile2) on esitatud väide, et Eestis

narkootilise või psühhotroopse aine liiki või ainerühma karistuse määramisel ei arvestata.

Sellele räägib vastu RKKKo 1-18-2232/179 p-des 72 ja 76 kohtutele antud juhis.3

3. Mis puudutab senise kvalifitseeriva tunnuse suure varalise kasu saamise eesmärgil

asendamist tunnusega väga suure kogus, siis nii keeleliselt kui ka seadustehniliselt oleks õigem

kasutada mõistet eriti suur kogus (vrd KarS § 121 p 3).

4. Koosseisude ja sellega kaasnevalt ka karistuse diferentseerimine lähtudes aine kogusest,

praegusel juhul suure ja eriti suure koguse alammäära tõstmise konkreetne ulatus on

õiguspoliitiline otsustus. Seejuures tuleb siiski vältimatult arvestada ka vastavas koguses aine

käitlemisega kaasnevat karistusvahemikku, mille piires kohus igal üksikjuhul otsustab süüle

vastava karistuse.

Kehtiv KarS § 184 lg 21 näeb suure varalise kasu eesmärgil aine suures koguses ebaseadusliku

käitlemise eest ette kuue- kuni kahekümneaastase või koguni eluaegse vangistuse. Sama

äärmiselt lai sanktsioonivahemik ja karistuse kõrge alamäär on VTK-s näitlikult seostatud

vähemalt 5000 annuse aine (väga suur kogus) ebaseadusliku käitlemisega.4 Samasse

karistusvahemikku jääb seega nt 5001 kuni proportsionaalset kogu Eesti elanikkonda „kattev“

narkootilise või psühhotroopse aine kogus.

VTK aluseks olev 2024. a analüüs kinnitab, et tegelik karistuspraktika KarS §-de 183 ja 184

järgi süüdimõistmisel jääb sanktsiooni esimesse kolmandikku, s.o märksa lähemale

alammäärale kui keskmisele karistusmäärale (nt aastatel 2020–2022 KarS § 184 lg 21 eest 7,8–

9,6 aastat vangistust)5. Seetõttu oleks eelnõu ettevalmistamisel otstarbekas lisaks tegude ja

koguste diferentseerimisele vaadata süsteemselt üle ka kehtivad sanktsioonivahemikud.

5. Lähtudes VTK sisuks olevast narkootiliste ja psühhotroopsete ainete oma tarbeks ja

levitamiseks mõeldud käitlemise selgema eristamise eesmärgist, tuleks analüüsida ka

KarS § 188 järgi karistatava unimaguna, kanepi ja kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise

kriminaliseerimise lävendit (II astme kuritegu vs. väärtegu). Ühtlasi juhime tähelepanu sellele,

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult

kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus. 2 Ahven, A., Tüllinen, K., Tamm, R. (2024). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise

kuriteokoosseisudes karistuste diferentseerimise võimalikkusest. Kriminaalpoliitika analüüs. Justiitsministeerium. 3 P 72: [---] karistusmäära valikul põhjendatult arvesse kuriteo asjaolusid, mille põhjal saab hinnata toimepandud

narkokuriteo keskmisest ohtlikumaks ja suurema süüga teoks. Eeskätt on siinkohal oluline käideldud narkootilise

aine liik ja kogus, teo toimepanemise eesmärk ning kuriteo rahvusvaheline mõõde. [---]. P 76: [---] Niisamuti on

[---]rahvatervisele tekitatav kahju või oht seda suurem, mida tugevatoimelisem on käideldud aine ja mida rohkem

ta sõltuvust tekitab. [---] 4 Vt ka RKKo 1-18-2232/180 juurde lisatud riigikohtunik J. Sarve täiendava arvamuse p 18. 5 Ahven/Tüllinen/Tamm, lk 17.

LISA 1

et NPALS § 3 lg 21 kohaselt on expressis verbis keelatud ka psilotsiini või psilotsübiini

sisaldavate seente kasvatamine.

6. Lisaks märgime, et hiljutises lahendis analüüsis Riigikohus selliste kanepiseemnete

omandamist ning müüki, millest kasvatatavaid taimesorte pole sordilehte ega EL ühtsesse

põllukultuuride sordilehte võetud ning mille THC-sisaldus ületab lubatud määra. Kohtuotsuses

RKKKo 1-21-69/178 jõuti järeldusele, et kuigi tegemist võib olla kanepi kasvatamise

ettevalmistamisega, s.o KarS §-s 188 ette nähtud kuriteo toimepanemiseks sobiliku vahendiga,

pole seadusandja sellist tegevust kriminaalkorras karistatavaks lugenud. KarS § 189 järgi on

kuriteona karistatav üksnes aine suuruses koguses käitlemise ettevalmistamine, mitte aga

unimaguna, kanepi ja kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise (KarS § 188) ettevalmistamine.

(Vt viidatud otsuse p-d 25–31).

7. Võimalik õiguslik probleem seoses KarS narkosüütegude regulatsiooni ja nende

tõlgenduspraktikaga võib tekkida KarS §-de 182 ja 187 erineva sõnastuse tõttu. Nimelt on

KarS § 182 järgi karistatav täisealise isiku poolt alaealise kallutamine alkoholi tarvitamisele.

KarS § 187 teokirjeldus hõlmab lisaks narkootilise või psühhotroopse või muu uimastava

toimega aine (v.a alkohol) tarvitamisele kallutamise ka alaealisele sellise aine manustamise.

Alaealise kallutamist KarS § 187 mõistes käsitles Riigikohus oma hiljutises lahendis

RKKKo 1-23-3952/97.

8. Õigusselguse seisukohalt tekitab küsimusi ka narkootikumidega seotud süütegude eest

korduvust tekitav KarS § 331 (kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt narkootilise ja

psühhotroopse aine valmistamine, omandamine, valdamine ja arsti ettekirjutuseta tarvitamine).

Erinevalt KarS 18. ptk 3. jao §-dest 324 ja 325 ei nimeta KarS § 331 kinnipeetava, arestialuse

ja vahistatu kõrval muid kinnipidamiskohas peetavaid isikuid.

9. VTK lk-l 7 on tõdetud, et suure koguse alampiiri tõstmine tähendaks ka juba mõistetud

kuriteokaristuste ümberkvalifitseerimist väärteokaristusteks. KarS § 5 lg 2 kohaselt on

kergemal seadusel tagasiulatuv jõud isiku suhtes, (1) keda ei ole selle teo eest jõustunud

otsusega karistatud ja (2) kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele

jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. KrMS § 431 lg 3 kohustab sellise

seaduse jõustumisel vanglat teavitama muudatusest puudutatud süüdimõistetut 15 päeva

jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning vangla peab ise esitama

täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiitsministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust karistusseadustiku muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsuse (narkootikumidega seotud süüteod) kohta. Käesolevaga edastame

arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse

(narkootikumidega seotud süüteod) kohta

Teie 07.01.2026 nr 8-1/120-1

Meie 10.02.2026 nr 6-6/26-8