Sissetulev kiri

EELNÕU 4/02/2026.a.

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Muud väärtuslike andmestike kategooriad, nende andmestike nimekirjad ning avaldamise ja taaskasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 41 lõike 3 alusel. § 1. Väärtuslike andmestike kategooriate nimekiri Lisaks avaliku teabe seaduse § 41 lõikes 2 sätestatule lisatakse väärtuslike andmestike kategooriate nimekirja ka: 1) keeleandmestikud; 2) teabevaldaja või teabevaldaja rahastuse toel saadud või loodud uuringud, teadustööd ja analüüsid ning nende alusandmed. § 2. Keeleandmestike nimekiri Keeleandmestike nimekirja kuuluvad järgmised teabevaldaja valduses olevad, teabevaldaja loodud või teabevaldaja vahenditest rahastatud andmestikud osas, mille suhtes ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut või mille puhul on võimalik piiranguga osa eraldada: 1) nimeloendid; 2) terminibaasid; 3) tõlked koos lähtekeele tekstiga, tõlkemälud ja järeltoimetatud masintõlked; 4) kõneandmestikud. § 3. Keeleandmestiku avaldamise tingimused ja kord (1) Keeleandmestik peab olema tasuta kättesaadav rakendusliidese kaudu, masinloetavas vormingus ning asjakohasel juhul võimaldama hulgiallalaadimist. (2) Keeleandmestike nimekirja lisatud andmestike andmekirjeldused avaldatakse Eesti teabevärava kaudu. Keeleandmestikke võib säilitada ka teemapõhistes digihoidlates või mujal avalikult kättesaadavas andmetaristus, kui andmekirjeldus ja viide andmestikule on kättesaadavad Eesti teabevärava kaudu. § 5. Keeleandmestiku taaskasutamise tingimused Keeleandmestikul kui kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetavs vormingus andmestikul puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad piirangud. Keeleandmestikku avalikustades lisab teabevaldaja andmestikule taaskasutamise tingimusi selgelt kindlaks määrava litsentsi. § 6. Uuringute, teadustööde ja analüüside ning nende alusandmete avaldamise kohustus (1) Teabevaldaja on kohustatud avalikustama tema poolt või teabevaldaja rahastuse toel saadud või loodud uuringud, teadustööd ja analüüsid. (2) Määruse tähenduses mõistetakse uuringu, teadustöö ja analüüsi all avalike ülesannete täitmise raames loodud või saadud süstemaatilist teadmusloomet, mille tulemused on vormistatud eraldi dokumendina.

2

(3) Lõikes 2 nimetatud uuringuid, teadustöid ja analüüse avalikustades tuleb avalikustada ka nende alusandmed, metoodika ja metaandmed avatud masinloetavas vormingus, kui seadusest ei tulene teisiti. (4) Kui alusandmete täielik avalikustamine ei ole võimalik isikuandmete kaitse, intellektuaalomandi õiguse, ärisaladuse või muu seadusest tuleneva piirangu tõttu, avalikustab teabevaldaja: 1) andmed koondatud kujul; 2) alusandmete metaandmed; 3) metoodika kirjelduse; 4) põhjenduse alusandmete täieliku või osalise avalikustamata jätmise kohta. (5) Uuringud, teadustööd, analüüsid ja nende alusandmete kirjeldused avaldatakse Eesti teabevärava kaudu. Kui uuringud, teadustööd, analüüsid kirjeldused asuvad muus avalikult kättesaadavas digihoidlas, suunatakse nendeni Eesti teabeväravas avaldatud elektroonilise viitega. (6) Uuringud, teadustööd, analüüsid avalikustatakse viivitamata, kuid hiljemalt 30 päeva pärast seda, kui teabevaldaja on kinnitanud uuringu, teadustöö või analüüsi lõpparuande. (7) Kui teabevaldaja avalikustab mitu uuringut, teadustööd, analüüsi ühtses avalikus digihoidlas, loetakse avalikustamiskohustus täidetuks ka juhul, kui Eesti teabeväravas on avaldatud üks koondandmekirjeldus ja elektrooniline viide digihoidlale, tingimusel et: 1) digihoidla võimaldab andmete kättesaadavust masinloetavas vormingus; 2) uuringud, teadustööd, analüüsid on asjakohasel juhul kättesaadavad hulgiallalaaditavana; 3) üksikute uuringute, teadustööde ja analüüside metaandmed on digihoidlas eristatavad. § 7. Määruse kohaldamine enne selle jõustumist tehtud uuringutele, teadustöödele ja analüüsidele ning nende alusandmetele Enne määruse jõustumist tehtud uuringud, teadustööd ja analüüsid koos nende alusandmete, metoodika ja metaandmetega tuleb kuue kuu jooksul määruse jõustumisest arvates avalikustada ulatuses, milles nende avalikustamine on mõistlik. Nimetatud uuringute, teadustööde ja analüüside ning nende alusandmete metaandmed tuleb avalikustada hiljemalt kuus kuud pärast määruse jõustumist. Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Keit Kasemets riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Vabariigi

Ministeeriumid Vabariigi Valitsuse määruse „Muud väärtuslike andmestike kategooriad, nende andmestike nimekirjad ning avaldamise ja taaskasutamise tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamine Saadame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja asjaomastele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Muud väärtuslike andmestike kategooriad, nende andmestike nimekirjad ning avaldamise ja taaskasutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: seletuskiri ja eelnõu /*Lisaadressaadid: Eesti Keele Instituut Maa- ja Ruumiamet Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Rahvamuuseum Eesti Rahvusraamatukogu Rahvusarhiiv Eesti Tõlkebüroode Liit Tartu Ülikool Tallinna Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Eesti Maaülikool Andmekaitse Inspektsioon

Meie 04.02.2026 nr 8-1/890-1

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Muud väärtuslike andmestike kategooriad, nende

andmestike nimekirjad ning avaldamise ja taaskasutamise tingimused ja kord“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 41 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse määruse „Muud väärtuslike andmestike kategooriad, nende andmestike

nimekirjad ning avaldamise ja taaskasutamise tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu)

eesmärk on kehtestada väärtuslike andmestike nimekirjana keeleandmestikud ning avaliku

sektori uuringud, teadustööd ja analüüsid ning nende alusandmed ning nende avaldamise ja

taaskasutamise tingimused ja kord. Määrust on võimalik tulevikus vajaduse tekkimisel uute

andmestike kategooriatega täiendada.

Keeleandmestike nimekirja kehtestamine panustab eesti keele jätkusuutlikkuse tagamisse ja

toetab keeletehnoloogia arendamist. Seeläbi on võimalik muu hulgas parandada eesti keele

kvaliteeti suurtes keelemudelites. Väärtuslike keeleandmestike kättesaadavus loob eelduse, et

keeletehnoloogiat rakendavad teenused oleks kvaliteetsemad, kättesaadavad ja ligipääsetavad

ning piiriülene kaubandus lihtsam (näiteks masintõlke rakendamise abil) nii era- kui ka avalikus

sektoris.

Keeleandmestikud on struktureeritud või kirjeldatud keeleandmed, mis võimaldavad keelt

masinloetaval kujul töödelda, ning nende valdkondadeülene tähtsus seisneb selles, et neid

kasutatakse alusandmetena väga laias ringis avaliku ja erasektori digiteenustes, sõltumata

valdkonnast, sealhulgas tehisintellektil ja suurtel keelemudelitel põhinevates lahendustes.

Andmestiku puhul on tegemist ühtlasi avaliku teabega avaliku teabe seaduse mõistes (AvTS).

Ka avalik teave võib olla mis iganes viisil ja mis iganes teabekandjal olev teave (AvTS § 3).

Lisaks keeleandmestikele käsitleb määrus avaliku sektori (edaspidi ka teabevaldaja) või avaliku

sektori rahastuse toel tehtud uuringuid, teadustöid ja analüüse ning nende alusandmeid

väärtuslike andmestikena. Nimetatud uuringud ja analüüsid moodustavad olulise osa avaliku

sektori teadmusloomest ning nende avalikustamine võimaldab avaliku raha eest loodud

teadmiste läbipaistvat kasutamist, korduvkasutust ja kontrollitavust. Seeläbi toetab määrus

teadmuspõhist poliitikakujundamist, teadus- ja arendustegevust ning andmepõhiste teenuste

arengut.

Keeletehnoloogiliste lahenduste arendamisel ja kasutamisel on olulisel määral aluseks

avaandmed, mis tagavad võrdse ligipääsu andmetele ning loovad eeldused väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjate osalemiseks digiteenuste arendamises. Avaandmete taaskasutamine aitab

vähendada avaliku sektori kulusid ning soodustab ettevõtluse ja innovatsiooni arengut. Suured

keelemudelid sõltuvad kvaliteetsetest, mitmekesistest ja usaldusväärsetest keeleandmetest.

Väikese kõnelejaskonnaga keelte, sealhulgas eesti keele puhul on avaliku sektori loodud ja

rahastatud keeleandmestikel keskne roll keele digitaalse kasutatavuse ja jätkusuutliku arengu

tagamisel.

Määrus parandab keeleandmestike ning avaliku sektori tehtud või tellitud uuringute,

teadustööde ja analüüside kättesaadavust, aidates seeläbi vähendada avalikus sektoris tehtavate

uuringute ja analüüside dubleerimist, suurendada nende taaskasutust ning tuua kaasa

kokkuhoidu avaliku sektori kuludes. Keeleandmestike parem kättesaadavus loob ettevõtjatele

ja teadusasutustele eelduse keeletehnoloogiat kasutavate uuenduslike teenuste ja toodete

arendamiseks ning teadustööks.

2

Määruse rakendamine ei suurenda inimeste, ettevõtjate ega vabaühenduste halduskoormust

ning avaliku sektori töökoormuse kasv on vähene.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi digiriigi osakonna

AI ja andmete talituse juhataja Ott Velsberg (tel 5661 4194, e-post [email protected]) ja

õiguspoliitika osakonna andmekaitseõiguse talituse nõunik Helen Uustalu (tel 5334 5676, e-

post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisse kaasati Eesti Keele

Instituut. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist.

Kuna määruse reguleerimisala kordaks määruse pealkirja, siis vastavalt hea õigusloome ja

normitehnika eeskirjale reguleerimisala sätet eraldi ette ei nähta. Määrus kehtestab

olemasolevate andmete ja dokumentide avalikustamise ning taaskasutamise tingimused

kooskõlas avaliku teabe seadusega.

Eelnõu §-ga 1 nähakse ette väärtuslike andmestike kategooriate nimekiri, millesse lisatakse

peale Euroopa Liidu tasandil kokkulepitu määruse kohaselt ka keeleandmestikud ning

teabevaldaja või avaliku sektori rahastuse toel saadud ja loodud uuringud, teadustööd ja

analüüsid koos nende alusandmetega.

Eelnõus lähtutakse avaandmete direktiivi1 uuest kontseptsioonist – väärtuslike andmestike

taaskasutamist seostatakse ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele tekkivate oluliste

hüvedega, sest need sobivad lisaväärtusteenuste ja -rakenduste loomiseks –, arvestades

seejuures ka keeleandmete rolli suurte keelemudelite treenimisel ja hindamisel.

Eesti keel on rahvust ja kultuuri ühendav lüli ning selle püsimajäämine on oluline. Põhiseadus

teeb riigile ülesandeks kaitsta ka eesti keelt kui eesti kultuuri säilimise olulist eeldust.2 Keel on

elujõuline, kui suudab ühiskonnas toimuvate muudatustega kaasas käia ja kui seda saab

kasutada igal elualal3. Keeletehnoloogiate ja tehisintellektil põhinevate lahenduste kiire

arenguga kaasneb oht, et väikese kõnelejaskonnaga keeled jäävad digitehnoloogiate arengust

kõrvale, mis võib suurendada keelepõhist ebavõrdsust ning piirata ligipääsu majanduslikele,

hariduslikele ja ühiskondlikele võimalustele4.

Uuringute, teadustööde ja analüüside koos nende alusandmetega väärtuslike andmestike

kategooriana määratlemine on oluline, et tagada, et avaliku raha eest loodud teadmised oleksid

avalikkusele läbipaistvad, korduvkasutatavad ja kontrollitavad, kooskõlas avaliku teabe

seaduse ning avaandmete põhimõtetega.

Eelnõu § 2 sätestab selliste keeleandmestike nimekirja, mida käsitletakse väärtuslike

keeleandmestikena ning mis kuuluvad avaandmetena avaldamiseks. Väärtuslike keeleandmete

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56-83) 2 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, preambul. https://pohiseadus.ee/sisu/3467 3 Eesti keele arengukava 2021–2035. Haridus- ja Teadusministeerium, 2021. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022- 09/htm_eesti_keele_arengukava_2020_a4_web.pdf 4 Vt nt diskussiooni väljaandes Stanford Report. How AI is leaving non-English speakers behind, 2025.

https://news.stanford.edu/stories/2025/05/digital-divide-ai-llms-exclusion-non-english-speakers-research

3

nimekirja kuuluvad avaliku sektori valduses olevad, avaliku sektori loodud või avaliku sektori

rahastatud juurdepääsupiiranguta, sh üks-, kaks- ja mitmekeelsed keeleandmestikud ning

kõneandmestikud. Euroopa Komisjon veab projekti European Language Data Space5, mille

eesmärk on luua usaldusväärne turg/platvorm keeleandmete ja keeleressursside vahetuseks

kooskõlas ELi andmestrateegiaga. See on väga selge poliitiline signaal, et keeleandmeid

käsitletakse majandusliku ja ühiskondliku väärtusega andmetena.

Keeleandmestike nimekirja kuuluvatena sätestatakse need keeleandmestikud, mille kasutamine

panustab eesti keele jätkusuutlikkuse tagamisse ja toetab keeletehnoloogia arendamist ning

parandab muu hulgas keeletehnoloogiliste rakenduste kvaliteeti. Võimalikult paljude

kvaliteetsete eestikeelsete tekstide kättesaadavus avaandmetena hõlbustab teadusuuringute

tegemist, aitab luua ja ajakohasena hoida keeleandmeid kasutavaid süsteeme, toetab

tänapäevaste sõnastike koostamist jm. Keeleandmestike nimekirja sätestamisel on lähtutud

andmete taaskasutajate vajadustest.

Määrus kohaldub keeleandmestike nendele osadele, mille suhtes ei ole kehtestatud

juurdepääsupiirangut või mille puhul on võimalik piiranguga osa eraldada. See tagab, et määrus

ei kohusta avalikustama andmeid, millele kehtivad isikuandmete kaitse, ärisaladuse või muud

seadusest tulenevad piirangud, ning on kooskõlas avaliku teabe seaduse üldpõhimõtetega.

Punktis 1 sätestatakse, et keeleandmestike nimekirjas on avaliku sektori valduses olevad,

avaliku sektori loodud ning avaliku sektori rahastatud juurdepääsupiiranguta nimeloendid,

näiteks kohanimede, kaubamärkide, organisatsioonide ja ettevõtete nimeloendid. Nimeloendeid

kasutatakse automaatsetes info eraldamise ülesannetes, mis võimaldavad paremaid

otsingusüsteeme, andmete anonümiseerimist jms. See ei kohusta avalikustama

juurdepääsupiiranguga teavet, kui seadus seda ei nõua (nt on teatud töötajate nimed

avalikustatud seaduse alusel, vt AvTSi § 28 lg 1 p 6). Seega määrus ei reguleeri neid

andmestikke, millele kehtivad juurdepääsupiirangud.

Punktis 2 sätestatakse, et keeleandmestike nimekirjas on avaliku sektori valduses olevad,

avaliku sektori loodud ning avaliku sektori rahastatud juurdepääsupiiranguta terminibaasid,

näiteks erialased sõnakogud, sõnastikud, ärisõnastikud, sõnaloendid, ontoloogiad. Eestikeelse

terminivara avaldamine ja levitamine toetab eestikeelset kõrgharidust ja teadust, aitab kaasa

eesti keele arendamisele ja kestlikkusele ning aitab hoida eesti keelt elujõulisena ka eri

valdkondades. Arusaadav ja ajakohane terminivara ning selle järjepidev ja ühtne kasutus on

vajalik valdkondade praktiliseks toimimiseks. Terminibaasid on olulise tähtsusega eestikeelsete

suurte keelemudelite kvaliteedi tagamisel, kuna need aitavad vähendada terminoloogilisi vigu

ning võimaldavad erialakeele järjepidevat ja korrektset kasutust tehisintellektil põhinevates

süsteemides.

Punktis 3 sätestatakse, et keeleandmestike nimekirjas on avaliku sektori, avaliku raha toel

loodud ning avalikus dokumendiregistris või avalikus veebis juurdepääsupiiranguta tõlked koos

lähtekeele tekstiga, tõlkemälud ja järeltoimetatud masintõlked. Näiteks pressiteadete, uudiste jt

ametlike tekstide kvaliteetsed tõlked ja järeltoimetatud masintõlked (vandetõlkide tõlgitud

ametlikud tekstid, Riigi Teataja tõlked). Tõlkemälud on asutuste enda loodud ja/või

teenusepakkuja loodud tõlkemälud. Kui neid on tõlkimisel kasutatud, siis kuuluvad ka

tõlkemälud keeleandmestike nimekirja. Tõlkematerjale kasutatakse masintõlkesüsteemide

treenimisel ning seeläbi saavutatakse täpsem masintõlke kvaliteet. Tõlketekstide andmestik on

igal juhul väärtuslik ka laiemalt, sh teaduses, terminitöös, keeletehnoloogiate arendamisel.

5 Common european language data space, 2005. https://language-data-space.ec.europa.eu/index_en

4

Punktis 4 sätestatakse, et keeleandmestike nimekirja kuuluvad avaliku sektori valduses olevad,

avaliku sektori loodud ning avaliku sektori rahastatud juurdepääsupiiranguta kõneandmestikud,

näiteks Riigikogu ja kohalike omavalitsuste istungite, pressikonverentside jms helifailid

võimalusel koos stenogrammide ning protokollidega. Helifaile, stenogramme ning nende põhjal

loodud protokolle kasutatakse automaatse eestikeelse kõnetuvastuse treenimisel. Nagu

esimeses punktis selgitatud, kehtivad ka siin seaduses toodud üldpõhimõtted. Nii ei tule teha

kättesaadavaks teavet, mis sisaldab juurdepääsupiiranguid (nt isikuandmed) ja mida seadus ei

kohusta avalikustama. Samuti ei tule teabevaldajal avalikustada teavet osaliselt, kui

juurdepääsupiiranguga teabe eemaldamine tähendaks ebamõistlikke pingutusi.

Eelnõu § 3 reguleerib keeleandmestike avaldamise tingimusi ja korda.

Lõikes 1 on nimetatud keeleandmestike avaldamiseks vajalikud tunnused, mis on kooskõlas

avaandmete direktiivi artikli 14 lõikega 1. Selle järgi peavad väärtuslikud andmestikud olema

tasuta kättesaadavad, masinloetavad, rakendusliideste kaudu esitatavad ja asjakohasel juhul

hulgiallalaaditavad. Need tingimused kohalduvad ka keeleandmestike avaldamisele.

Lõikes 2 reguleeritakse keeleandmestike avaldamise põhitingimused. Keeleandmestike

nimekirja lisatud andmekirjeldused avaldatakse Eesti teabevärava kaudu ja seal sätestatud

tingimuste järgi. See hõlbustab info kättesaadavust ning seeläbi toodete ja teenuste

innovatsiooni.

Teabevaldaja kohustub andmekirjelduse koostama vastavalt Eesti teabeväravas sätestatud

tingimustele. Keeleandmestike kirjelduse välja kohustuslikult täidetavad osad on vähemalt

keeleandmestiku terviklik nimetus, selgitus, valdkond, märksõna(d), teabevaldaja

kontaktandmed, litsents, viide keeleandmestikule ning spetsiifiline info keeleandmestiku kohta.

Eesti teabevärav toimib keskse ligipääsupunktina keeleandmestike ning käesolevas määruses

nimetatud uuringute, teadustööde ja analüüside ning nende alusandmete metaandmetele.

Andmed ise võivad paikneda ka teemapõhistes või rahvusvahelistes andmehoidlates, kuid Eesti

teabevärava kaudu tagatakse ühtne leitavus, võrreldavus ja taaskasutatavus.

Keeleandmestikke võib säilitada ka väljaspool Eesti teabeväravat, tingimusel et Eesti

teabeväravas on avaldatud andmestiku andmekirjeldus ning viide andmestikule ning et

andmestik vastab keeleandmestike avaldamise tingimustele.

Eelnõu § 4 reguleerib keeleandmestike taaskasutamise tingimusi.

Keeleandmestikud on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul

andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad piirangud. Keeleandmestikud

antakse taaskasutamisse üldjuhul tingimusteta. Avaldatud andmetele tuleb lisada kasutuskorda

märkiv litsents, soovitatavalt CC-BY. Taaskasutamise tingimused avalikustab AvTSi § 321

lõikes 2 nimetatud asutus Eesti teabeväravas.

AvTSi § 31 lõike 9 kohaselt peavad Eesti teabeväravas avaldatud keeleandmestikud olema

piiranguteta vabakasutuses, sh peab olema lubatud ka nende ärilistel eesmärkidel kasutamine,

põhjendatud juhtudel võib lubada vähem avatud litsentse. Taaskasutamise tingimused peavad

olema kättesaadavad masinloetaval kujul ja avatud vormingus.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse teabevaldaja või teabevaldaja rahastuse toel tehtud uuringute,

teadustööde ja analüüside ning nende alusandmete avalikustamise kohustus.

5

Käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluvad avalike ülesannete täitmise raames koostatud

või tellitud süstemaatilised uuringud, teadustööd ja analüüsid, mille tulemused on vormistatud

eraldi dokumendina. Paragrahv ei laiene igapäevasele asutusesisesele töö raames tehtavale

analüüsile ega vahekokkuvõtetele, millel puudub iseseisev teadmuslik väärtus.

Kohustus hõlmab nii uuringu, teadustöö või analüüsi lõppdokumenti kui ka selle aluseks

olevaid andmeid, metoodikat ja metaandmeid. Kui alusandmete täielik avalikustamine ei ole

võimalik, nähakse ette osalise avalikustamise mehhanism metaandmete ja metoodika

avaldamise kaudu.

Alusandmete avalikustamise kohustus on eesmärgipärane ja proportsionaalne ega tähenda

isikuandmete, ärisaladuse või muude piirangutega andmete avalikustamist. Kui alusandmete

täielik avalikustamine ei ole võimalik, täidetakse avalikustamiskohustus metaandmete,

metoodika kirjelduse ja põhjendatud selgituse avaldamise kaudu, mis võimaldab uuringu või

analüüsi tulemuste kontrollitavust ja korduvkasutuse hindamist.

Uuringute, teadustööde ja analüüside avalikustamise kohustuse eesmärgipäraseks täitmiseks:

 avaldab teabevaldaja uuringute, teadustööde ja analüüside koondkirjelduse Eesti

teabeväravas, kui uuringud, teadustööd ja analüüsid on avalikustatud ühtses avalikus

digihoidlas;

 tagab teabevaldaja ühe koondviite digihoidlale, mis sisaldab avalikustatud uuringuid,

teadustöid, analüüse ja nende alusandmeid, tingimusel et digihoidlas on tagatud selge

struktuur, otsitavus ja andmete masinloetavus;

 tagab teabevaldaja, et digihoidlas avaldatud alusandmed on asjakohasel juhul

kättesaadavad ka hulgiallalaaditavana või muul viisil, mis võimaldab andmete

automatiseeritud töötlemist;

 lisab teabevaldaja alusandmete andmekirjelduse ja metoodika kirjelduse ka juhul, kui

alusandmeid ei ole võimalik täielikult avalikustada.

Kohustuse täitmine ei eelda uute infosüsteemide loomist ning toimub olemasolevate

andmehalduse ja avaandmete avaldamise lahenduste kaudu.

Eelnõu §-s 6 nähakse ette üleminekusäte enne määruse jõustumist loodud uuringutele,

teadustöödele ja analüüsidele. Üleminekusäte on vajalik, et vältida ebaproportsionaalset

töökoormust ning võimaldada teabevaldajatel hinnata avalikustamise teostatavust.

Metaandmete kuuekuuline tähtaeg tagab piisava aja olemasolevate materjalide kaardistamiseks

ja kirjeldamiseks ilma uute infosüsteemide loomise vajaduseta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. 20.06.2019 võeti vastu Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe

taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud). Avaandmete direktiivist tuleneb nõue tagada

väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavus. Määruse eelnõu on avaandmete direktiiviga

kooskõlas.

4. Määruse mõjud

Varem pole keeleandmestikke väärtuslike avaandmete kategooria nimekirjas kehtestatud.

Keeleandmestike nimekirja kehtestamine võimaldab väärtuslikke keeleandmeid kasutada eesti

keeletehnoloogia ning keele arendamisel ning parandada era- ja avaliku sektori teenuste

ligipääsetavust. Sisuliselt kehtib juba praegu üldpõhimõte by design by default, st et andmeid

6

tuleb taaskasutuseks võimaldada nii palju kui võimalik, sh avaandmetena. Seega on juba

avaandmete direktiivi vastuvõtmisest alates kehtinud põhimõte, millega innustati liikmesriike

propageerima andmete loomist kavandatud ja vaikimisi avatuse põhimõtte alusel.

Sihtrühmad:

1. Määruse otsene sihtrühm on väärtuslike andmestike valdajad, avaliku sektori asutused

ja avaliku sektori rahastusel tegutsevad organisatsioonid (teabevaldajad), kellele

määrusega pannakse kohustus tagada väärtuslike andmestike avaldamine ja

taaskasutamise võimaldamine. Määruse rakendamisest saavad kasu eelkõige ettevõtjad

ning teadus- ja arendusasutused, kes kasutavad väärtuslikke andmestikke teenuste ja

toodete arendamisel ning teadustöös. Samuti saavad teised avaliku sektori asutused

andmeid taaskasutada poliitikakujundamisel ja teenuste arendamisel.

2. Kõik, kellel on huvi väärtuslikke andmestikke kasutades teenuseid või tooteid luua.

Määruse kehtestamisega on oodata positiivset majanduslikku mõju, kuna kavandatud

rakendusakt soodustab keeleandmete ning avaliku sektori loodud ja rahastatud uuringute,

teadustööde ja analüüside laiemat taaskasutust ning loob eeldused uute teenuste ja toodete

arendamiseks, suurendades seeläbi nende abil loodavat majanduslikku kasu.

Mõju võib pidada oluliseks, kuna eelnõuga nähakse ette väärtuslike andmestike tasuta

kättesaadavaks tegemine, samuti võib eeldada, et suureneb nende andmestike taaskasutamine.

Määrus suurendab avaliku sektori teadmusloome läbipaistvust ning vähendab dubleerivat

uuringute ja analüüside tellimist. Avalikustatud alusandmete ja metaandmete parem

kättesaadavus loob eeldused teadus- ja arendustegevuse ning andmepõhiste teenuste kiiremaks

arenguks ilma avaliku sektori lisakuluta.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega lisakulusid ei kavandata. Määruse rakendamisega tekib avalikule

sektorile kohustus avaldada väärtuslike andmestike andmekirjeldusi Eesti teabeväravas,

seejuures on oluline, et viide andmestikule oleks kehtiv/ajakohane. Vajadusel võib nimetatud

andmestikke lisada ka Eesti teabeväravasse. Soovituslik on, et teabevaldaja määrab

keeleandmestike, uuringute, teadustööde, analüüside ning nende alusandmete avalikustamiseks

ameti- või töökohad, lähtudes teabekorralduse ja halduse määruses sätestatust6. Ka kehtivate

normide kohaselt peab teabevaldajatel olema ülevaade tema valduses olevast teabest, seega

kaasneb muudetustega ajutine töökoormus, et kaardistada, millised juba olemasolevad

uuringud, teadustööd ja analüüsid tuleb avalikustada.

Avalikus sektoris võiksid keelematerjalide andmete kirjelduste avalikustamise protsessi näited

olla järgmised:

 Kui avaliku raha eest on loodud juurdepääsupiiranguta nimeloend, peab nimetatud

loendi teabevaldaja täitma Eesti teabeväravas kohustuslikud andmeväljad.

 Kui avaliku raha eest on loodud juurdepääsupiiranguta terminibaas või erialane

sõnastik, peab teabevaldaja täitma Eesti teabeväravas terminibaasi kirjeldavad

kohutuslikud andmeväljad. Kui terminibaas on sisestatud näiteks sõnastikusüsteemi

6 Teabekorralduse ja halduse määrus, 2025. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122024019

7

Ekilex, toimub andmevahetus Ekilexi7 ja Eesti teabevärava vahel automaatselt ning

teabevaldaja eraldi Eesti teabeväravas andmekirjet looma ei pea.

 Kui isiku- jm konfidentsiaalsete andmeteta tõlge on Tõlkeväravas8 lisatud avalikku

tõlkemällu, toimub teabevahetus Eesti teabevärava ja Tõlkevärava vahel automaatselt.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatused ei too kaasa vajadust tööprotsesse või

infosüsteeme kohandada.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu saadetakse EISi kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ning arvamuse

avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Keele Instituudile, Maa- ja Ruumiametile,

Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Kirjandusmuuseumile, Eesti Rahva Muuseumile, Eesti

Rahvusraamatukogule, Rahvusarhiivile, Eesti Tõlkebüroode Liidule, Tartu Ülikoolile, Tallinna

Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Maaülikoolile.

7 Eesti Keele Instituudi sõnastiku- ja terminibaasisüsteem Ekilex on loodud sõnastike ja terminibaaside koostamiseks ja ajakohastamiseks

leksikograafidele, terminoloogidele ning kõigile asjahuvilistele. https://ekilex.ee 8 Tõlkevärav on keskkond avaliku sektori tõlkeprojektide haldamiseks ja tõlkimiseks. https://tolkevarav.eki.ee