Kiri

Arvamuse andmine süsiniku piirimeetme laiendamise ja ajutise dekarboniseerimise fondi kohta  

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Kliimaministeeriumile süsiniku piirimeetme laiendamise ja nõuetest kõrvalehoidmise meetmete ning ajutise dekarboniseerimise fondi määruse eelnõude kohta järgmised ettepanekud. 

Süsiniku piirimeetme laienduse rakendamine peab olema võimalikult vähe bürokraatlik ning tooma ettevõtetele minimaalselt lisanõudeid.
Selgitus: Süsiniku piirimeetme (SPIM/CBAM) laienemine toob kaasa deklareerimiskohustuse Eesti ettevõtetele, kes kasutavad tootmises imporditud terast ja/või alumiiniumit või (pool)tooteid.
Esialgse hinnangu kohaselt võib rakendumise esimesel aastal mõju ulatuda kuni 5 miljoni euroni aastas, järgnevatel aastatel mitmekordistub. On tõenäoline, et SPIM/CBAM laiendusega lisanduv imporditavate materjalide lisakulu jõuab nn doominoefektiga materjale kasutavate ettevõteteni, suurendades nende sisendhindu ning mõjutades seeläbi nende konkurentsivõimet.
Kui Euroopa turul võib eeldada, et SPIM/CBAM laienduse rakendumise läbi on tootjad samas seisus, siis ülemaailmse konkurentsi mõistes on risk, et Eesti ettevõtjate konkurentsivõime väheneb.
Seetõttu on oluline, et SPIM/CBAM laiendus võtaks arvesse selle mõju Euroopa tootjate ülemaailmsele konkurentsivõimele.

Euroopa Komisjonil tuleb täpsustada, milline on piirimeetme laiendamise reaalne mõju ELi ettevõtetele ja tarbija käitumisele.
Selgitus: 2025. aasta andmetel importis Eesti praegu SPIM/CBAMi alla kuuluvaid kaupu umbes 1,7 mld euro väärtuses1.
Sellest umbes 0,5 mld euro väärtuses moodustas elektrikaubandus, mis jäetakse järgmisest analüüsist välja, sest seda ei importinud Eesti (otseselt) väljastpoolt EL ja EFTA riike, kaudse mõjuga ei arvestata.
Üle 70% SPIM/CBAM toodetest (välja arvatud elekter) importis Eesti EL ja EFTA riikidest.
Ettepaneku kohaselt lisanduks SPIM/CBAMi täiendavaid tooteid ligi 0,8 mld euro väärtuses.
Ka nende toodete puhul oli EL- ja EFTA-väliste riikide (edaspidi ka kolmandate riikide) osatähtsus impordis umbes 30%.

Tabel 1. SPIM/CBAMiga hõlmatud kaupade import Eestisse (2025)

EL ja EFTA riigid, mln EUR
Muud riigid,
mln EUR
Kokku import, mln EUR
EL ja EFTA osatähtsus kogu impordis
Praegune SIM/CBAM (välja arvatud elekter)
887
347
1234
72%
Lisatavad tooted
586
224
809
72%
Allikas: Statistikaamet2

SPIM/CBAMiga hõlmatud toodetele hakkab importimisel rakenduma kasvuhoonegaasidega seotud kulu sarnaselt heitekaubandussüsteemile ELis. Mõjude hindamiseks kasutatakse Venemaa, Hiina ja Suurbritannia kasvuhoonegaaside sisalduse keskmisi vaikeväärtuseid 2026. aasta kohta3. CO2 hinnaks arvestatakse 80 EUR/t.
Antud eeldustel lisanduks kolmandatest riikidest pärit impordile SPIM/CBAMi praegu hõlmatud toodetele kasvuhoonegaasidega seotud täiendav kulu SPIM/CBAMi täielikul rakendamisel suurusjärgus 90 mln eurot aastas ehk umbes 25% impordi väärtusest.
Samas rakendub SPIM/CBAM täiel määral alles aastal 2034, lähematel aastatel on rahaline mõju väike4.
Lisaks ei rakendu kulu importööridele, kes toovad aastas SPIM/CBAM tooteid kuni 50 tonni. Andmeid ei võimalda eristada, kui suur osa impordist on seotud ühe importööriga, kuid kui eeldada, et iga toodet impordib kolmandast riigist üks importöör, siis kuigi üle poole toodetest oleks 2025. aastal jäänud alla selle piirmäära, mõjutaks see vaid väikest osa kogu lisanduvast kulust (1 mln eurot 91 mln eurost) ja seetõttu selle erisusega ei arvestata.
Küll aga võib eeldada, et tegelik SPIM/CBAM kulu on väiksem, kuna vaikeväärtuste asemel võidakse kasutada tegelikke (väiksemaid) emissiooni väärtusi ning kui kolmandas riigis kaasnevad tootmisel kasvuhoonegaasidega seotud kulud, siis saab selle ka SPIM/CBAM kulust maha arvata (kuid see jõuab eeldatavalt siiski lõpphinda).
Koos SPIM/CBAM rakendumisega on oodata ka ELi tootjate hindade kasvu, sest väheneb tasuta jagatavate heitmekvootide arv. Lähematel aastatel on mõju sarnaselt SPIM/CBAMi järkjärgulisele rakendamisele väike.
Kuigi EL tooted võiksid olla väiksema süsinikujäljega, siis järgnevas analüüsis kasutatakse samu väärtusi nagu kolmandate riikide puhul.
Süsteemi täielikul rakendumisel kaasneks ELi toodete impordil Eestil 2025. aasta andmete põhjal lisakulu üle 200 mln aastas ehk ligi 25% imporditud kaupade väärtusest.
Toodete lõikes on suhtelised mõjud siiski üsna erinevad, alates mõnest protsendist kuni kogu impordiväärtusega võrreldava summani. SPIM/CBAM mõjutab sisuliselt kõiki kaetud valdkondi, vaid alumiiniumi puhul on mõjud suhteliselt väiksemad.
Toodetele, mida soovitakse SPIM/CBAMi täiendavalt lisada, ei ole CO2 sisalduse vaikeväärtusi avaldatud. Ettepaneku taustadokumendis on viidatud, et nende toodete terase/alumiiniumi sisaldus on keskmiselt 79%.
Täpsemate andmete puudumisel tehakse lihtsustatud eeldus – kõigi lisatud kaubakoodide puhul on raua ja terase ning alumiiniumi CO2 sisaldus 3,58t 1 tonni raua/alumiiniumi kohta5, antud metallid moodustavad 79% lõpptoote massist.
Nendel eeldustel on lisatavate toodetega kaasnev täiendav kulu pigem tagasihoidlik – 3% kogu mõjutatud kaupade impordi väärtusest (kokku üle 20 mln euro aastas) üleminekuperioodi lõppemisel, umbes kümmekonnal tootel ületab mõju 10% väärtusest (kõige suurem suhteline mõju mootorsõidukitel ja mootorsõidukite šassiidel).
Komisjoni hinnangul on mõju lõpptarbijate hindadele väga väike, kuid seda enam tekib küsimus, kui palju see mõjutab siis tarbijate käitumist või ettevõtete konkurentsivõimet, pigem on tegemist tulude suurendamise meetmega.
Kaasnevad administratiivsed kulud on küll kogu kaupade väärtust arvestades marginaalsed, kuid esimestel aastatel võib see ületada otseseid kulusid.

Süsiniku piirimeetme laiendus peab tegema kolmandate riikide toodete piirangust kõrvalepõiklemiseks võimatuks.
Selgitus: Kui kolmandatel riikidel on lihtne SPIM/CBAM piirangutest ümber hiilida või kõrvale põigelda, ei saavuta SPIM/CBAM soovitud mõju.
Oleme kuulnud liitudelt muret, et nt Hiina tootjad saavad oma toodetele väljastada sertifikaate mis tõendavad, et tootmisel on kasutatud taastuvenergiat isegi kui tegelikkuses see nii ei ole.

Ajutise dekarboniseerimise fondi loomisesse tuleb suhtuda ettevaatlikult.
Selgitus: Loodavasse ajutisse dekarboniseerimise fondi suunatakse 25% SPIM/CBAMi tulust. Fond peaks lühiajaliselt toetama 2026. ja 2027. aasta tootmist (tulevikus võidakse luua uus analoogne meede).
Fondi vahendid on mõeldud lisaks süsteemi ülalpidamise kuludele toetama tootjaid, kellel on endiselt süsiniku lekke risk, sh madala väärtusega (kaaluühiku kohta) kaupade tootjad. Eelnõus on esitatud võimalik sihtgrupp tulenevalt ELi vaatest, kuid võimalus on ka siseriiklikult tooteid lisada.
Juhul kui ka antud sihtgrupp peaks olema tasuta kvootide saajate seas ning neil väheneb nende kogus sarnaselt SPIM/CBAMi toodete tootjatega, siis tekib küsimus, miks on sellist meedet vaja ajal, mil mõjud peaksid olema tagasihoidlikud.
Kui antud toodete tootjad maksavad kasvuhoonegaaside heitmetega seotud kulusid täiel määral, siis on ettepanek sisukam, kuigi analoogse mõjuga võiks olla kvootide tasuta jagamine.
2025. aastal eksporditi ligi 60 Eesti päritolu toodet kokku umbes 50 mln euro väärtuses, mis on välja toodud ettepaneku lisas (peamiselt toruliitmikud, torud jmt metalltooted). Samas nende hinnatase ületab kordades ettepaneku taustamaterjalides mainitud madala väärtusega kaupade piiri (150 EUR/t).
Küll toodetakse Eestis aga tsementi (eksport umbes 2 mln eurot), mis on ettepanekus välja toodud kui võimalik lisatoode, millele toetust rakendada. Samas on võimalikud täiendavad tooted SPIM/CBAMi nimekirjas, mis peaksid saama tasuta heitmekvoote.
Leiame, et tuleks kaaluda, kas täiendavate skeemide asemel ei saaks kasutada juba olemasolevaid, lihtsamaid viise, et konkurentsisituatsiooni võrdsustada. Loodava keeruka mehhanismi halduskulu võib osutuda suuremaks kui sellest saadav tulu.