Kultuuriministri 16. detsembri 2022. a määruse nr 22 „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU

14.03.2024

Kultuuriministri 16. detsembri 2022. a määruse nr 22

„Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetamise

tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:

„(3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel

tingimustel:

1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed või ettenägematud

asjaolud;

2) toetuse saaja on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppu;

3) abikõlblikkuse periood lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2025 ja

4) pikendatud perioodil rahastatakse projekti tegevusi oma- või kaasfinantseeringust.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus tuleb esitada taotleja esindusõiguslikul

isikul e-keskkonna kaudu.

(5) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või rahuldamata

jätmisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul

taotluse esitamisest arvates.

(6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti

abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.“;

2) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui toetuse saaja pikendab projekti abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 8 lõike 5

kohaselt, esitab toetuse saaja toetuse andjale e-keskkonnas vahearuande 31. detsembri 2023

seisuga tehtud kulutuste kohta hiljemalt 10. jaanuariks 2024, teise vahearuande

31. detsembri 2024 seisuga tehtud kulutuste ja toetuse kasutamise kohta hiljemalt

10. jaanuariks 2025 ning projekti lõpparuande kuue tööpäeva jooksul pärast projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemist.“.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

[email protected] 25.03.2024 nr 1-12/407-1

Kultuuriministri 16. detsembri 2022. a

määruse nr 22

„Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja

teenindushoonete rajamise toetamise

tingimused ja kord“ muutmise eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Kultuuriministeerium esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ning Eesti Linnade ja

Valdade Liidule ja Sihtasutusele Eesti Terviserajad arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 16.

detsembri 2022. a määruse nr 22 „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete

rajamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel

2. Seletuskiri 3 lehel

Teadmiseks:

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Sihtasutus Eesti Terviserajad

Kaarel Nestor 628 2260

[email protected]

1

2024

Kultuuriministri 16. detsembri 2022. a määruse nr 22

„Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetamise

tingimused ja kord“ muutmise eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Käesoleva määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohaselt lisatakse toetuse saajatele kultuuriministri

16. detsembri 2022. a määrusesse nr 22 „Regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja

teenindushoonete rajamise toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) õigus taotleda projekti

abikõlblikkuse perioodi pikendamist.

Määrusega reguleeritud taotlusvoor viidi läbi 2023. aasta alguses. Vajadus abikõlblikkuse perioodi

pikendada on tekkinud projekti elluviimise ajal ilmnenud praktiliste asjaolude tõttu, eelkõige tõusnud

ehitushindade tõttu ja seepärast, et teistest meetmetest saadava rahastuse otsused on veninud. Olme-

ja teenindushoonete projektid hõlmavad nii väikeseid hooneid kui ka suuri hooneid, mille rajamise

ettevalmistusperioodil võib tulla ette ootamatusi. Kultuuriministeerium soovib, et taotlusvooru

eesmärk saaks täidetud võimalikult suures mahus, mistõttu võimaldatakse eelnõuga abikõlblikkuse

perioodi pikendada.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor

([email protected], tel 628 2260) ning Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna jurist

Mari Kõrtsini ([email protected], tel 628 2254).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen

Noormägi ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist.

Eelnõu punktiga 1 lisanduvad §-i 8 lõiked 3–6, millega kehtestatakse võimalus projekti

abikõlblikkuse perioodi pikendada. Muudatusega tagatakse, et regionaalsete tervisespordikeskuste

omanikud ei peaks loobuma olme- ja teenindushoonete rajamisest näiteks seetõttu, et ehitushinnad

on tõusnud ning teistest meetmetest saadava lisarahastuse otsused on veninud.

Lõike 3 kohaselt saab toetuse saaja projekti elluviimise käigus taotleda abikõlblikkuse perioodi

pikendamist tingimusel, et projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed

või ettenägematud asjaolud. Projekti perioodi muutmise algatab üldjuhul toetuse saaja, esitades

selleks abikõlblikkuse perioodi jooksul avalduse, milles on muu hulgas nimetatud perioodi muutmise

põhjendused. Abikõlblikkuse perioodi võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid

2

mitte tagantjärele pärast projekti tegevuste lõppemist. Abikõlblikkuse perioodi võib pikendada kõige

rohkem ühe kalendriaasta võrra ehk kuni 31. detsembrini 2025.

Abikõlblikkuse perioodi võib pikendada vaid tingimusel, et pikendatud perioodil ehk pärast

31. detsembrit 2024 tehtud kulutused kaetakse oma- või kaasfinantseeringust. Kultuuriministeeriumi

toetust võib seega kasutada kuni 2024. aasta lõpuni, 2025. aastal tehtud kulutused tuleb katta oma-

või kaasfinantseeringust ning projekti tulemus (rajatud on olme- ja teenindushoone) tuleb saavutada

hiljemalt 2025. aasta lõpuks. Riigieelarve seaduse kohaselt on riigieelarve vahendeid lubatud üle

kanda maksimaalselt ühe aasta võrra. Kehtiva määrusega on abikõlblikkuse perioodiks kehtestatud

1. jaanuar 2023 kuni 31. detsember 2024 ja seda ei saa seega toetuse kasutamiseks enam pikendada.

Projektide teostamisel on selgunud, et projekte ei ole eri põhjustel tõenäoliselt võimalik esialgu

sätestatud tähtajaks lõpetada, kuid Kultuuriministeerium soovib siiski, et projekte oleks võimalik ellu

viia paindlikult.

Lõigetega 4–6 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitamise ja

rahuldamise või rahuldamata jätmise täpsustatud kord.

Eelnõu punktiga 2 lisatakse määruse §-i 17 lõige 11, milles sätestatakse aruannete esitamise tähtajad,

kui projekti abikõlblikkuse perioodi on pikendatud määruse § 8 lõigete 3–6 alusel.

Taotlejal ei ole võimalik lõpparuannet esitada enne abikõlblikkuse perioodi lõppu ja projekti

lõppemist. Algselt määratud abikõlblikkuse perioodi puhul (määruse § 8 lõike 2 kohaselt

1. jaanuar 2023 kuni 31. detsember 2024) on määruse § 17 lõike 1 järgi projekti lõpparuande

esitamise tähtpäev 10. jaanuar 2025, mis on kuus tööpäeva pärast projekti lõppemist. Analoogselt

kehtestatakse lõikega 11, et juhul kui abikõlblikkuse perioodi pikendatakse, esitab toetuse saaja

projekti lõpparuande toetuse andjale e-keskkonna kaudu kuue tööpäeva jooksul pärast projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Lisaks kehtestatakse sättes kohustus esitada teine vahearuanne

10. jaanuariks 2025 ehk kuupäevaks, mil oleks algse abikõlblikkuse perioodi puhul pidanud esitama

lõpparuande. Teises vahearuandes tuleb kirjeldada kogu toetuse kasutamist, kuna toetuse kasutamise

periood lõppeb 31. detsembril 2024.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Mõjuvaldkond: riigivalitsemine

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele

Määrus mõjutab seitsmest kohalikust omavalitsusest, kes regionaalsete tervisespordikeskuste olme-

ja teenindushoone rajamise toetusmeetmest toetust said, kuute, kuna üks olme- ja teenindushoone on

eelnõu kehtestamise ajaks juba valminud. Eelnõu aitab tagada, et ka ülejäänud kuus hoonet, millest

nelja juba ehitatakse, saaksid ettetulevatest ootamatustest hoolimata valmis. Muudatus mõjutab

ennekõike kahte kohalikku omavalitsust, kellel on ehitusega alustamine ootamatute takistuste tõttu

viibinud.

Ebasoodsaid mõjusid ei kaasne.

Mõjuvaldkond: majanduslikud mõjud

Mõju halduskoormusele

Mõju puudutab minimaalselt kohalike omavalitsuste kui toetuse saajate ja Kultuuriministeeriumi kui

toetuse andja halduskoormust. Koormus avaldub, kui esitatakse oma- ja kaasfinantseeringu

abikõlbulikkuse perioodi pikendamise taotlus, ning selle taotluse läbivaatamisel.

3

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Rahalisi lisakulutusi ei kaasne.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti

Linnade ja Valdade Liidule ning Sihtasutusele Eesti Terviserajad.