Tagasiside eelnõule

RMK seisukoht riigi maareservi käsitleva määruse eelnõu kohta (Vabariigi Valitsuse määruse

eelnõu „Riigi omandis oleva kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt

välja arvamise alused ja kord“):

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on tutvunud määruse eelnõuga ning esitab

alljärgnevad tähelepanekud ja e epanekud:

1. Määruse eelnõu reguleerimisese ja riigivaraseaduse (RVS) § 10 süsteemne käsitlus

Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt käsitletakse eelnõus riigi maid „riigi maareservina“ RVS

§ 10 lõike 1 punk s 4 tähenduses kui nimetatud riigivara valitsemise eesmärki. Seejuures

tunnistatakse samas, et „laiemas tähenduses on kogu riigile kuuluv maapor ell maareserv“.

RMK hinnangul põhjustab selline käsitlus olulise mõistete ja eesmärkide segunemise:

 ühelt poolt kasutatakse „riigi maareservi“ laiemas, strateegilises tähenduses (riigile

olulised maad, mida üldjuhul ei võõrandata),

 teisalt samastatakse see RVS § 10 lg 1 p-s 4 sätestatud konkreetse valitsemise

eesmärgiga „reservina säilitamine“.

RVS süsteemist ei tulene, et kogu riigile strateegiliselt oluline maa peaks olema valitsetud

reservina säilitamise eesmärgil. Vastupidi – RVS § 10 lg 1 eeldab nelja eristatava valitsemise

eesmärgi paralleelset ja sisuliselt erinevat kohaldamist.

2. Määruse § 1 lõike 2 ulatus ja selle mõju valitsemise eesmärkidele

Määruse § 1 lõikes 2 sätestatud „vajaliku maareservi“ tunnuste loetelu on äärmiselt lai ning

hõlmab muu hulgas:

 loodusväärtusega maad (§ 1 lg 2 p 1),

 avalikuks kasutamiseks vajalikud alad (§ 1 lg 2 p 2),

 metsamaad, sh majandatavad riigimetsad (§ 1 lg 2 p 3),

 põllumajandusmaad (§ 1 lg 2 p 4),

 arendus- ja tootmismaad (§ 1 lg 2 p-d 8 ja 10),

 kinnisasjad, millelt riik saab pikaajalist tulu (§ 1 lg 2 p 9).

Sellise loetelu kohaldamisel kuuluks sisuliselt enamik riigimaast automaatselt maareservi ning

sellele tuleks määrata RVS § 10 lg 1 p 4 kohane valitsemise eesmärk. See viib olukorrani, kus

RVS § 10 lg 1 punk des 1–3 nimetatud eesmärgid (riigivõimu teostamine, avalik eesmärk, tulu

saamine) kaotavad iseseisva tähenduse ning taanduvad reservina säilitamise

alameesmärkideks.

RMK hinnangul ei saa see olla ei RVS § 10 ega eelnõu eesmärk.

3. RMK valduses olevad maad ei ole RVS § 10 lg 1 p 4 mõ es reservvara

Seletuskirjas (nt lk 14–15) on selgesõnaliselt märgitud, et määruse vastuvõtmine mõjutab

tõenäoliselt enim RMKd, kuna seni on RMK majandatavad metsamaad RKVRis valdavalt

määratud tulu saamise eesmärgiga ning määrus eeldab nende käsitlemist reservina

säilitamisena.

RMK ei nõustu sellise lähenemisega järgmistel põhjustel:

1. RMK valduses olevad maad on ak ivses ja sihipärases kasutuses – neid majandatakse,

kasutatakse avalikuks otstarbeks või riigivõimu teostamiseks.

2. Tegemist ei ole varaga, mille tulevane kasutus on määratlemata või selgub alles

tulevikus, mis on reservina säilitamise valitsemise eesmärgi keskne tunnus.

3. Asjaolu, et riik soovib teatud maad pikaajaliselt enda omandis hoida, ei muuda seda

automaatselt reservvaraks RVS § 10 lg 1 p 4 tähenduses.

RMK maad kuuluvad kahtlemata riigi maareservi strateegilises mõ es, kuid neid ei ole võimalik

ega põhjendatud käsitleda reservvarana RVS § 10 lg 1 p 4 alusel.

4. Täiendava analüüsi- ja menetluskeskkonna (KATRI) põhjendamatus RMK vaates

Määruse §-d 2 ja 3 näevad e e ulatusliku kinnisasjade analüüsi kohustuse ning selle läbiviimise

KATRI menetluskeskkonnas koos tulemuste kajastamisega RKVRis.

RMK hinnangul:

 ei arvesta eelnõu RMK maa kasutuse eripäraga (suurte metsamassiivide majandamine

eraldiste, mi e katastriüksuste kaupa),

 dubleerib kavandatav analüüs sisuliselt RVS § 96 kohast kinnisasja vajalikkuse

tuvastamise menetlust,

 loob paralleelse infosüsteemi, mille andmete ajakohasena hoidmine eeldab täiendavat

haldusressurssi, kuid ei anna sisulist lisaväärtust.

Prak ka näitab, et juhul kui mõnel teisel valitsejal või riigil tervikuna tekib tegelik vajadus RMK

maa järele, lahendatakse see otse valitsejate vahel sõltumata RKVRis või muus keskkonnas

määratud eesmärkidest või hinnangutest.

5. Kasutusvõimaluste märkimine (§ 2 lg 5) ja RMK maad

Määruse § 2 lõike 5 kohaselt märgitakse reservina säilitatava kinnisasja puhul RKVRis

kasutusvõimalus (tasuline kasutus, majandustulu, muu kasutus, potentsiaalne müük).

RMK juhib tähelepanu, et:

 RMK valduses olevate maade puhul on sageli korraga kasutusel kõik nimetatud

kasutusviisid,

 nende kasutus määratletakse sisuliselt majandamisotsustega, mi e kinnisasja tasandil

tehtava abstraktse analüüsiga.

Seega ei ole RMK maade puhul kasutusvõimaluste eraldi määratlemine reservvara raamis kus

sisuliselt rakendatav.

6. Kokkuvõte ja e epanek

RMK hinnangul:

 ei ole põhjendatud samastada „riigi maareservi“ mõistet RVS § 10 lg 1 p 4 kohase

valitsemise eesmärgiga;

 määruse § 1 lõikes 2 sätestatud ulatuslik lähenemine muudab reservina säilitamise

valitsemise eesmärgi sisuliselt ülimuslikuks kõigi teiste eesmärkide suhtes;

 RMK valduses olevad maad ei ole oma olemuselt reservvara ning nende hõlmamine

määruse § 1 lg 2 alusel reservina säilitamise režiimi ei ole põhjendatud.

RMK peab vajalikuks, et:

 määruse kohaldamisalast jäetaks välja ak ivses kasutuses olevad RMK maad, millele

on võimalik määrata ja millele ongi sisuliselt määratud RVS § 10 lg 1 punk des 1–3

nimetatud valitsemise eesmärgid;

 või täpsustataks eelnõu sõnastust selliselt, et reservina säilitamise valitsemise

eesmärki ei kohaldataks automaatselt maadele, mis on riigivõimu teostamise, avaliku

eesmärgi või tulu saamise eesmärgil püsivas kasutuses.

Tagasiside on koostatud RMK õigus- ja hangete osakonna, kinnisvaraosakonna ning arendus-

ja kliimaosakonna koostöös.

10.02.2026

RMK seisukoht riigi maareservi käsitleva määruse eelnõu kohta (Vabariigi Valitsuse määruse

eelnõu „Riigi omandis oleva kinnisasja riigi maareservi arvamise, seal säilitamise ning sealt

välja arvamise alused ja kord“):

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on tutvunud määruse eelnõuga ning esitab

alljärgnevad tähelepanekud ja e epanekud:

1. Määruse eelnõu reguleerimisese ja riigivaraseaduse (RVS) § 10 süsteemne käsitlus

Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt käsitletakse eelnõus riigi maid „riigi maareservina“ RVS

§ 10 lõike 1 punk s 4 tähenduses kui nimetatud riigivara valitsemise eesmärki. Seejuures

tunnistatakse samas, et „laiemas tähenduses on kogu riigile kuuluv maapor ell maareserv“.

RMK hinnangul põhjustab selline käsitlus olulise mõistete ja eesmärkide segunemise:

 ühelt poolt kasutatakse „riigi maareservi“ laiemas, strateegilises tähenduses (riigile

olulised maad, mida üldjuhul ei võõrandata),

 teisalt samastatakse see RVS § 10 lg 1 p-s 4 sätestatud konkreetse valitsemise

eesmärgiga „reservina säilitamine“.

RVS süsteemist ei tulene, et kogu riigile strateegiliselt oluline maa peaks olema valitsetud

reservina säilitamise eesmärgil. Vastupidi – RVS § 10 lg 1 eeldab nelja eristatava valitsemise

eesmärgi paralleelset ja sisuliselt erinevat kohaldamist.

2. Määruse § 1 lõike 2 ulatus ja selle mõju valitsemise eesmärkidele

Määruse § 1 lõikes 2 sätestatud „vajaliku maareservi“ tunnuste loetelu on äärmiselt lai ning

hõlmab muu hulgas:

 loodusväärtusega maad (§ 1 lg 2 p 1),

 avalikuks kasutamiseks vajalikud alad (§ 1 lg 2 p 2),

 metsamaad, sh majandatavad riigimetsad (§ 1 lg 2 p 3),

 põllumajandusmaad (§ 1 lg 2 p 4),

 arendus- ja tootmismaad (§ 1 lg 2 p-d 8 ja 10),

 kinnisasjad, millelt riik saab pikaajalist tulu (§ 1 lg 2 p 9).

Sellise loetelu kohaldamisel kuuluks sisuliselt enamik riigimaast automaatselt maareservi ning

sellele tuleks määrata RVS § 10 lg 1 p 4 kohane valitsemise eesmärk. See viib olukorrani, kus

RVS § 10 lg 1 punk des 1–3 nimetatud eesmärgid (riigivõimu teostamine, avalik eesmärk, tulu

saamine) kaotavad iseseisva tähenduse ning taanduvad reservina säilitamise

alameesmärkideks.

RMK hinnangul ei saa see olla ei RVS § 10 ega eelnõu eesmärk.

3. RMK valduses olevad maad ei ole RVS § 10 lg 1 p 4 mõ es reservvara

Seletuskirjas (nt lk 14–15) on selgesõnaliselt märgitud, et määruse vastuvõtmine mõjutab

tõenäoliselt enim RMKd, kuna seni on RMK majandatavad metsamaad RKVRis valdavalt

määratud tulu saamise eesmärgiga ning määrus eeldab nende käsitlemist reservina

säilitamisena.

RMK ei nõustu sellise lähenemisega järgmistel põhjustel:

1. RMK valduses olevad maad on ak ivses ja sihipärases kasutuses – neid majandatakse,

kasutatakse avalikuks otstarbeks või riigivõimu teostamiseks.

2. Tegemist ei ole varaga, mille tulevane kasutus on määratlemata või selgub alles

tulevikus, mis on reservina säilitamise valitsemise eesmärgi keskne tunnus.

3. Asjaolu, et riik soovib teatud maad pikaajaliselt enda omandis hoida, ei muuda seda

automaatselt reservvaraks RVS § 10 lg 1 p 4 tähenduses.

RMK maad kuuluvad kahtlemata riigi maareservi strateegilises mõ es, kuid neid ei ole võimalik

ega põhjendatud käsitleda reservvarana RVS § 10 lg 1 p 4 alusel.

4. Täiendava analüüsi- ja menetluskeskkonna (KATRI) põhjendamatus RMK vaates

Määruse §-d 2 ja 3 näevad e e ulatusliku kinnisasjade analüüsi kohustuse ning selle läbiviimise

KATRI menetluskeskkonnas koos tulemuste kajastamisega RKVRis.

RMK hinnangul:

 ei arvesta eelnõu RMK maa kasutuse eripäraga (suurte metsamassiivide majandamine

eraldiste, mi e katastriüksuste kaupa),

 dubleerib kavandatav analüüs sisuliselt RVS § 96 kohast kinnisasja vajalikkuse

tuvastamise menetlust,

 loob paralleelse infosüsteemi, mille andmete ajakohasena hoidmine eeldab täiendavat

haldusressurssi, kuid ei anna sisulist lisaväärtust.

Prak ka näitab, et juhul kui mõnel teisel valitsejal või riigil tervikuna tekib tegelik vajadus RMK

maa järele, lahendatakse see otse valitsejate vahel sõltumata RKVRis või muus keskkonnas

määratud eesmärkidest või hinnangutest.

5. Kasutusvõimaluste märkimine (§ 2 lg 5) ja RMK maad

Määruse § 2 lõike 5 kohaselt märgitakse reservina säilitatava kinnisasja puhul RKVRis

kasutusvõimalus (tasuline kasutus, majandustulu, muu kasutus, potentsiaalne müük).

RMK juhib tähelepanu, et:

 RMK valduses olevate maade puhul on sageli korraga kasutusel kõik nimetatud

kasutusviisid,

 nende kasutus määratletakse sisuliselt majandamisotsustega, mi e kinnisasja tasandil

tehtava abstraktse analüüsiga.

Seega ei ole RMK maade puhul kasutusvõimaluste eraldi määratlemine reservvara raamis kus

sisuliselt rakendatav.

6. Kokkuvõte ja e epanek

RMK hinnangul:

 ei ole põhjendatud samastada „riigi maareservi“ mõistet RVS § 10 lg 1 p 4 kohase

valitsemise eesmärgiga;

 määruse § 1 lõikes 2 sätestatud ulatuslik lähenemine muudab reservina säilitamise

valitsemise eesmärgi sisuliselt ülimuslikuks kõigi teiste eesmärkide suhtes;

 RMK valduses olevad maad ei ole oma olemuselt reservvara ning nende hõlmamine

määruse § 1 lg 2 alusel reservina säilitamise režiimi ei ole põhjendatud.

RMK peab vajalikuks, et:

 määruse kohaldamisalast jäetaks välja ak ivses kasutuses olevad RMK maad, millele

on võimalik määrata ja millele ongi sisuliselt määratud RVS § 10 lg 1 punk des 1–3

nimetatud valitsemise eesmärgid;

 või täpsustataks eelnõu sõnastust selliselt, et reservina säilitamise valitsemise

eesmärki ei kohaldataks automaatselt maadele, mis on riigivõimu teostamise, avaliku

eesmärgi või tulu saamise eesmärgil püsivas kasutuses.

Tagasiside on koostatud RMK õigus- ja hangete osakonna, kinnisvaraosakonna ning arendus-

ja kliimaosakonna koostöös.

10.02.2026