Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. veebruari 2026. a istungil

.

1

SELETUSKIRI

Ülevaade ja seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17.02.2026

kohtumistel. Lühiülevaade eurorühma 16. 02. 2026 aasta kohtumise teemadest.

Eurorühmas arutlevad euroala rahandusministrid ühisraha rahvusvahelise positsiooni teemadel.

Laiendatud koosseisule annab komisjon ülevaate oma analüüsidokumendist globaalsete

tasakaalustamatuste kohta praeguses geopoliitilises olukorras.

ECOFIN kohtumisel on päevakorras täiendavad pensionid: peetakse poliitiline arutelu

tööandjapensionite süsteemi ja üleeuroopalise pensionitoote parandamise teemadel. Nõukogu annab

heakskiidu EL 2024 eelarve täitmisele ja kinnitab suunised 2027 eelarve koostamiseks. Euroopa

poolaasta 2026 raamistikus kinnitatakse majanduspoliitilised soovitused euroalale. Austriale

kinnitatakse erand eelarvekulutuste trajektoorist kõrvalekaldumiseks kaitsekulude suurendamise

eesmärgil. Päevakorras on traditsiooniliselt Venemaa agressioonist lähtuvad majandus- ja

rahandusküsimused. Uuendatakse Leedu taastekava (RRF).

Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö

osakonna nõunik Priit Potisepp ([email protected]) ja kooskõlastanud sama osakonna juhataja

Martin Põder ([email protected]) ning rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross

([email protected]).

Eestit esindab eurorühmas ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus rahandusminister Jürgen

Ligi.

I. Eurorühm

Tavaformaadis toimuva eurorühma laual on EL Komisjoni regulaarne ülevaade ühisraha

rahvusvahelisest rollist. Euro rahvusvaheline roll on üle paari aastakümne kuulunud poliitiliselt

kaalukate teemade hulka, sest liikmesriikide jaoks on tegemist riskide vähendamise strateegia

(derisking strategy) ühe nurgakiviga aga ka konkurentsivõime ja ühisturu sügavama integreerimise

küsimusega.

Ministritel on võimalus täiendada euroala majanduspoliitiliste soovituste teemalisi nõukogu järeldusi,

mis formaalselt kinnitatakse järgmise päeva nõukogus. Järelduste hea tasakaal on ettevalmistavates

komiteedes juba saavutatud.

Euroala väliseid riike kaasates arutavad ministrid globaalse majandusliku tasakaalustamatuse seisu

praeguste geopoliitiliste muutuste kontekstis. Komisjon on ette valmistanud analüüsi.

Eurorühma koosoleku järel kogunevad ministrid õhtusöögile, mille külaliseks on Harvardi professor

Kenneth Rogoff, kelle ettekanne keskendub (eeldatavasti) muutustele suurte valuutade (eelkõige

USD) rollis praeguses geopoliitilises keskkonnas.

2

II. Euroopa Liidu majandus- ja rahandusasjade nõukogu (ECOFIN) 17.02.2026

1. Säästmise ja investeeringute liit: täiendava pensioni pakett

a) Tööandja pensionite raamistikku tugevdav direktiiv, mis muudab direktiive (EL) 2016/2341

ja 2016/97 (IORP);

b) Määrus Euroopa Liidu pensioniskeemi (PEPP) kohta, mis muudab kehtivat määrust (EL)

2019/1238

- Poliitiline arutelu

Pensionisüsteemide edasiarendamist puudutav komisjoni teatis ja soovitused olid ECOFINi

päevakorras ka detsembris 2025. Ettepanekuid õigusaktide muutmiseks (IORP ja PEPP) toona ei

arutatud (puudusid tõlked). Seekord komisjon tutvustab ettepanekuid ja ministritel on võimalus

arvamusi vahetada.

IORP direktiivi muudatustega püütakse suurendada tööandjapensioni kogumisasutuste

usaldatavust ja parandada tööandja pensioniskeemide tulemuslikkust. Muudetakse tegevusloa korda,

kehtestatakse täiendavaid nõudeid juhtimisele, järelevalvele, aruandlusele. Püütakse lihtsustada

piiriülest pakkumist, tuuakse sisse võrdlusportfelli kontseptsioon (sisuliselt analoog “value for

money” kontseptsioonile, mida finantssektori erinevatele teenustele praegu juurutatakse ). Eestis

ühtegi tööandja pensionifondi ei ole, mistõttu muudatused meid praegu otseselt ei puuduta. Ettepanek

näib halduskoormust tõstvat.

Uudsena annab eelnõu liikmesriikidele võimaluse kohaldada IORP direktiivi soovi korral oma

siseriiklikele pensioniskeemidele ja nendele pakkujatele, kes ei ole IORPid (näiteks meil teisele ja

kolmandale sambale). Kuna kohaldamine on vabatahtlik, sobib see meile (plaani kohaldada praegu

ei ole).

Problemaatilisemad on muudatused, mis laiendavad IORP direktiivi kohaldamise personaalsetele

pensioniskeemidele olukorras, kus liikmesriigi õiguse kohaselt võib IORP (tööandjapensioni

kogumisasutus) pakkuda nii tööandjapensioniskeeme kui personaalseid pensioniskeeme. Eesti seda

näiteks lubab. Kui mõni meie pensionifondi valitseja looks ka tööandja pensionifondi, rakenduks

IORPi direktiiv nüüd automaatselt ka tema teise ja kolmanda samba pensionifondidele. Seda me ei

poolda. Pensionisüsteemi kujundamine on liikmesriigi pädevuses ja oleme seisukohal, et IORPi

direktiiviga ei tohiks sekkuda sellesse, kuidas on reguleeritud siseriiklikud pensioniskeemid. Kas

personaalsetele pensioniskeemidele IORP direktiivi kohaldada, peaks jääma liikmesriigi valikuks

sõltumata sellest, kes selliseid pensioniskeeme pakub – siseriiklikult reguleeritud pensionifondi

valitseja või IORP. Praktikas päästab meid praegu see, et ühelgi Eesti pensionifondi valitsejal

tööandja pensionifondi ei ole, st ta ei ole IORP.

PEPPi määruse muudatustega püütakse üleeuroopalisele personaalsele pensionitootele (PEPP) elu

sisse puhuda. Terves Euroopa Liidus on vaid paar PEPPi pakkujat. Muudatustega püütakse PEPPi

nõudeid leevendada ja kaotatakse mitmed PEPPi elemendid, mis seni olid kohustuslikud, sh näiteks

PEPPi tasude piirmäär ning kohustused pakkuda Basic-PEPPi ja võimaldada liikmesriikide põhiseid

PEPPi allkontosid. EL finantssektor pole seni sisuliselt olnud nõus PEPPi pakkuma (va paar erandit),

aga on kaheldav, kas komisjoni algatus soovitud muutuse ka praktikas toob – mainitud lihtsustused

on suures pildis küll tervitatavad, kuid näiteks tasu piirmäära asemele pakutud “value for money”

kontseptsioon võib potentsiaalselt hoopis vastupidise efekti anda (suurendab oluliselt

3

halduskoormust).

Eestis PEPPi ei pakuta. PEPPi määruse muutmise puhul on meie jaoks suurimaks probleemiks, et

määrusesse on lisatud liikmesriigi kohustus kohaldada PEPPile samu maksusoodustusi, mis

liikmesriigis kolmandale sambale kehtivad. Eestil sellega sisulist probleemi ei ole, aga oleme

põhimõtteliselt vastu, et sekkutakse maksuküsimustesse. Oleme järjekindlalt rõhutanud, et

maksuküsimusi tuleb menetleda asjaomases nõukogu töörühmas.

Meie sõnumid:

Kui keegi liikmesriikidest peaks võtma sõna IORP direktiivi kohaldamise vastu IORPi poolt

pakutavatele personaalsetele pensioniskeemidele, saame neid liikmesriike toetada.

Seisukoht:

- Eesti on seisukohal, et maksuküsimused peavad jääma liikmesriigi pädevusse ja Euroopa Liidu

tasandi otsuste puhul peab olema tagatud ühehäälsus. Seetõttu oleme vastu füüsiliste isikute

maksustamise reguleerimisele üleeuroopalise pensionitoote (PEPP) määrusega.

2. Muud teemad: finantsteenuste valdkonna õiguslike ettepanekute seis

- Teave eesistujalt ja komisjonilt

Komisjon ja eesistuja teevad tavapärase ülevaate finantsteenuste valdkonna eelnõude menetluse

seisust.

3. Euroopa Liidu eelarve: nõukogu soovitus Euroopa Parlamendile, mis käsitleb heakskiidu

andmist komisjoni tegevusele ELi 2024. aasta üldeelarve täitmisel

- Vastuvõtmine

Nõukogu annab vastavalt EL toimimise lepingu artiklile 319 soovituse Euroopa Parlamendile

2024. aastal EL eelarve täitmise heakskiitmiseks. 2024. aastal oli ELi maksete kogusumma 247

miljardit eurot: 191 miljardit eurot ELi eelarvest ning veel 55,9 miljardit eurot taaste- ja

vastupidavusrahastust. Soovitus põhineb Euroopa Kontrollikoja 2024. eelarveaasta aruandel.

Nõukogu on rahul kontrollikoja heakskiitva arvamusega raamatupidamise aastaaruande

usaldusväärsuse kohta ning väljendab heameelt kontrollikoja kinnituse üle, et raamatupidamise

aastaaruanne annab kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ELi finantsseisundist 31. detsembri 2024.

aasta seisuga. Nõukogu märgib samuti rahuloluga, et nagu varasematel aastatel, on 2024. aasta

raamatupidamisaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Nõukogu peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangul jäi eelarvekulutuste veamäär endiselt üle

olulisuse piiri, olles 2024. aastal 3,6 %, kuigi see näitab olulist paranemist võrreldes eelneva aasta 5,6

%-ga. Samas märgitakse rahuloluga tulude püsivat stabiilsust, kuid rõhutatakse, et mitmed

traditsiooniliste omavahendite ning plastjäätmetel põhineva omavahendi kontrolliga seotud

elemendid vajavad veel tõhustamist.

Nõukogu soovitustes peetakse kahetsusväärseks, et ühtse turu, innovatsiooni ja digitaalvaldkonna

veamäär on 2024. aastal 3,2 %, mis ületab jätkuvalt 2%-list olulisuse künnist. Samas nenditakse, et

erinevalt kontrollikojast on komisjoni hinnatud hilisem veamäär maksete tegemise hetkel selles

valdkonnas 1,6 %, mis jääb selgelt alla 2%-lise olulisuse piiri. Samuti peab nõukogu

4

kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangul on ühtekuuluvuse, vastupanuvõime ja väärtuste

poliitikavaldkonna maksete veamäär 2024. aastal 5,7 %, mis ületab olulisuse piiri, kuigi näitab

paranemist võrreldes 2023. aasta 9,3 %-ga. Nõukogu toob välja, et komisjoni hinnatud veamäär

maksete tegemise hetkel selles valdkonnas jääb vahemikku 2,3–3,2 %. Nõukogu kutsub komisjoni ja

programmi asutusi tungivalt üles võtma täiendavaid meetmeid, et vähendada veamäära edasisel

rakendamisel. Soovituses märgitakse, et kontrollikoja hinnanguline veamäär loodusvarade ja

keskkonna poliitikavaldkonnas tehtud maksete osas oli 2024. aastal 2,6 %, ületades endiselt 2%-list

olulisuse künnist. Nõukogu rõhutab vajadust jätkata tööd lihtsustamise ja järelevalve tugevdamisega,

eriti arvestades ÜPP ökoskeemide suuremat veariski. Nõukogu palub kontrollikojal jätkuvalt esitada

tulevikus eraldi hinnangud rände ja piirihalduse ning julgeoleku ja kaitse valdkondade kulude

veamäärade kohta, märkides, et 2024. aastal ei olnud kontroll proovivõtu representatiivsuse

puudumise tõttu võimalik esitada usaldusväärseid veamäärasid. Nõukogu tervitab, et kontrollikoda

esitas 2024. aastal esimest korda hinnangulise veamäära rubriigi „Naabrus ja maailm“ kulutuste

kohta, kuid peab kahetsusväärseks, et veamäär oli 4,9 %, mis ületab olulisuse künnist.

Nõukogu märgib rahuloluga, et ELi institutsioonide halduskulude ja kontrollikoja poolt läbi vaadatud

iga‑aastased tegevusaruanded ei sisaldanud olulisi vigu. Soovitustes osundatakse probleemidele, mis

on seotud Euroopa Parlamendi fraktsioonide rahakasutusega, ning rõhutatakse kontrollisüsteemide

parandamise tähtsust. Samuti võetakse teadmiseks kontrollikoja aruandes esitatud vead komisjoni

maksetes ja hankeprotseduurides, sealhulgas tehingud, mis on seotud 23 hoone müügi ja

kasutusõigusega ning töötasude või pensionidega ja õiguste arvutamisega. Lisaks ollakse mures

kontrollikoja tähelepanekute pärast ELi taaste‑ ja vastupidavusrahastu kulutuste kohta ning

soovitatakse komisjoni ja kontrollikoja tihedamat koostööd, et ühtlustada kehtiva õigusraamistiku

tõlgendust. Lõpetuseks kutsutakse nii komisjoni kui ka kontrollikoda üles tagama, et kontrollid ja

auditid viiakse läbi proportsionaalsuse põhimõtet arvestades.

Nõukogu 2024. aasta eelarve täitmise kinnitamise soovituste tekst on tavapärane kompromiss riikide

vahel, kes rõhutavad eelkõige eelarve täitmisel tehtud vigu ning nende riikide vahel, kes märkavad

positiivsemaid trende.

Seisukoht:

- Eesti toetab nõukogu soovituse vastuvõtmist, milles käsitletakse heakskiidu andmist komisjoni

tegevusele 2024. aasta eelarve täitmisel. Peame oluliseks, et eelarvekulutuste hinnanguline

veamäär edaspidi alaneks.

4. Euroopa Liidu 2027. aasta eelarvesuunised

- Heakskiitmine

Igal aastal annavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid – EL Nõukogu ja Euroopa Parlament –

Euroopa Komisjonile suunised EL järgmise aasta eelarve koostamise kohta. Nendega arvestades

esitab komisjon juunis järgmise aasta EL eelarveprojekti. Nõukogu eelarvesuunised on tehnilised ega

sea komisjonile ette rahastamisprioriteete. 2027. aasta eelarvemaht on määratud kindlaks EL

pikaajalise eelarvega aastateks 2021-2027.

EL 2027. aasta eelarve on viimane EL pikaajalise eelarve 2021–2027 eelarveaasta, kuid nõukogu

soovitused eelarve koostamiseks on sarnased eelnevate aastate soovitustele. Nõukogu rõhutab

soovitustes, et 2027. aasta eelarve peab olema kooskõlas 2021–2027 pikaajalise eelarve ülevaatusega,

lähtuma rangelt tegelikest vajadustest ja jätma ettenägematuteks kuludeks piisavad varud EL

5

pikaajalise eelarve ülemmäärade piires. EL institutsioonide halduskulud peavad jääma senisele

tasemele, hoolimata institutsioonide taotlustest suurendada ametikohtade arvu, tõsta palkasid ja

arvestada inflatsiooniga. Nõukogu kutsub üles kõiki institutsioone järgima tagasihoidlikku

eelarvepoliitikat ning palub komisjonil tagada, et EL halduskulude rubriik püsib EL pikaajalise

eelarvega kehtestatud piirmäärades ilma erivahendeid kasutamata.

Nõukogu peab oluliseks EL 2027. aasta eelarves vahendite eraldamist Ukraina igakülgseks

abistamiseks ning Venemaa Ukraina vastu suunatud agressioonisõja majanduslike, sotsiaalsete ja

humanitaarsete mõjudega seotud tagajärgedega tegelemiseks, seni kuni selleks vajadus on.

Nõukogu kutsub komisjoni üles tagama täielikku läbipaistvust Euroopa Liidu taasterahastu

„NextGenerationEU“ rahade kasutamise üle, esitades õigeaegselt kogu asjakohane teabe, kui

taasterahastu intressikulu peaks ületama EL pikaajalise eelarve 2021–2027 vaheülevaatuse

kokkulepet. Sellega seoses soovib nõukogu, et komisjon esitaks kokkuvõtlikud tabelid eelarveridade,

intressikulude ja rahastamisallikate kohta ning selgitaks, millises mahus kasutatakse ümberpaigutusi,

erivahendeid või vajaduse korral EL taasterahastu täiendavat kasutamist.

Seisukoht:

- Eesti toetab nõukogu 2027. aasta eelarvesuuniste järeldusi. Peame seejuures oluliseks

vajadust jätkata Ukraina igakülgset toetamist.

5. Venemaa Ukraina vastase agressioonisõja majanduslik ja rahanduslik mõju

- Arvamuste vahetus

Tegemist on regulaarse päevakorrapunktiga. Komisjon teeb ülevaate Ukraina

rahastamisprogrammide seisust, väljamaksetest, Ukraina majanduse ja rahanduse olukorrast.

Detsembri ülemkogus lepiti kokku Ukraina toetamise jätkamine täiendava 90 miljardi euroga 2026-

2027. 12.01.26 kinnitas nõukogu selleks liikmesriikide tõhustatud koostöö. Komisjon esitas

ettepaneku Ukraina toetuslaenu loomiseks 14.01.2026. Tegemist ühenduse poolt võetava laenuga,

mis saab olema garanteeritud EL eelarve puhvriga. 4.02.2026 jõudis nõukogu kokkuleppele. Võttes

arvesse, et Euroopa Parlament on lubanud menetleda lühikese ajaga võib eeldada, et kaasõigusloojate

kokkulepe sünnib kiiresti ning laenusummade esimesteks väljamakseteks ollakse valmis aprilliks

2026.

6. Euroopa majanduse taastumine. Nõukogu rakendusotsused taastekavade kohta

- Kinnitamine

Nõukogu kinnitab Leedu taastekava muudatused.

7. Euroopa poolaasta 2026: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta

- Heakskiitmine

Euroopa Komisjoni majanduspoliitiliste soovituse ettepanekut tutvustati juba 2025. aasta detsembris

toimunud rahandusministrite kohtumisel. Vahepealsel ajal on nõukogu asjakohastes komiteedes

(majanduspoliitika komitees ning majandus- ja rahanduskomitees) ette valmistatud nõukogu

6

soovitus. Muudatused võrreldes komisjoni ettepanekuga on väikesed ja komisjon ise peab kokkulepet

heas tasakaalus olevaks.

Ministrite päevakorras on soovitus ka ECOFINi eel eurorühmas ning heakskiitmine nõukogus on juba

pigem formaalne samm.

Soovituses kutsub nõukogu euroala liikmesriike tegutsema aastatel 2026–2027 otsustavalt nii

riiklikul kui ka ühiselt koordineeritud tasandil, eelkõige eurorühmas. Eesmärk on tagada

valitsussektori eelarve jätkusuutlikkus, tugevdada Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja

vastupanuvõimet ning toetada strateegilisi investeeringuid muutuvas geopoliitilises ja majanduslikus

keskkonnas.

Eelarve- ja fiskaalpoliitika keskne suund on kaitsta riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Selleks peavad

liikmesriigid järgima netokulude kavasid, sealhulgas vajaduse korral ajutise paindlikkuse kasutamine

riigikaitsekulude jaoks. See peaks viima 2026. aastal euroala lõikes üldjoontes neutraalse

eelarvepoliitiline hoiakuni, võimaldades samas riigipõhiselt diferentseeritud eelarvepoliitikat.

Mitmeaastastes eelarvestrateegiates tuleb ette näha vahendeid kulutustele, mis on seotud kaitsevõime,

konkurentsivõime, innovatsiooni ja strateegiliste investeeringute tugevdamisega, sealhulgas eelarvete

ümberprioriseerimise kaudu ning avaliku sektori kulutuste ja tulude kvaliteedi ning tõhususe

parandamisega. Eraldi rõhutatakse agressiivse maksuplaneerimise vastast võitlust ja kliimariskide

paremat katmist erasektori kindlustuslahenduste abil.

Kaitsevõime ja julgeoleku vallas on esmatähtis kõrvaldada kaitsetööstuse kitsaskohad ja edendada

ühishankeid, et täiendavad avalikud kulutused tooksid kooskõlas „Euroopa kaitsevalmidus2030“

valge raamatu eesmärkidega kaasa tegelikud ja õigeaegsed võimearendused. Soovitus toetab ELi-

ülest kaitsetööstusearengut, ühishankeid ning koostööd, et vähendada killustatust ja parandada

tõhusust ning koostalitlusvõimet.

Investeeringud ja ELi rahastamine eeldavad taaste- ja vastupidavuskavade täielikku rakendamist

hiljemalt 31. augustiks 2026 ning sellele järgnevatel aastatel riiklike ja ELi rahastamisallikate paremat

koordineerimist. Tähelepanu pööratakse ELi vahendite täielikule kasutamisele, sh

ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise pakutavate võimaluste ärakasutamisele.

Tööjõu, oskuste ja sotsiaalpoliitika valdkonnas rõhutatakse tootlikkust ja innovatsiooni toetavat

ümber- ja täiendõpet, eriti põhi- ja digioskuste osas. Vajalik on vähendada oskuste mittevastavust

ning piirkondlikke erinevusi, parandada töö kvaliteeti ja suurendada tööturul osalemist, sealhulgas

alaesindatud rühmade seas. Samuti kutsutakse hõlbustama piiriülest tööjõu liikumist ja juhitud

seaduslikku rännet töötajate puudusega ametialadel. Maksukoormuse nihutamine tööjõult muudele

allikatele ning vaesuse vähendamine läbi tugevate sotsiaalkaitse- ja kaasamissüsteemide on olulised

täiendavad eesmärgid. Palgakasvu puhul rõhutatakse selle vastavust tootlikkusele, arvestades

inflatsiooni- ja konkurentsivõime riske.

Konkurentsivõime, innovatsiooni ja siseturu tugevdamiseks soovitatakse teha nii avaliku kui

erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, rohepöördesse, digiüleminekusse ja

strateegiliste sõltuvuste vähendamisse väärtusahelates. Oluline on innovatsioonisüsteemide

tugevdamine, koostöö süvendamine ettevõtete ja teadusasutuste vahel ning riskikapitali rolli

suurendamine, eriti innovaatiliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamisel. Samal ajal

tuleb eemaldada riiklikud regulatiivsed tõkked ja riikide vahelised erinevad nõuded, mis takistavad

ühtse turu süvenemist ja ettevõtete laienemist.

7

Finantssektori ja kapitaliturgude arendamisel on keskne eesmärk Euroopa säästmise ja

investeeringute liidu loomine, kapitaliturgude killustatuse vähendamine ning pangandusliidu

lõpuleviimine. Soovitused hõlmavad ka säästmis- ja investeerimiskontode, pensionisüsteemide

läbipaistvuse ning finantskirjaoskuse parandamise algatuste edasist rakendamist. Digieuro

arendamine, Euroopa makselahenduste tugevdamine ja euro rahvusvahelise rolli suurendamine

toetavad finantssüsteemi vastupidavust ja strateegilist autonoomiat. Samuti rõhutatakse vajadust

jälgida makrofinantsriske ja vajaduse korral tugevdada järelevalvet mittepangandusliku

finantsvahenduse üle.

Meie põhisõnumid ja rõhuasetus 2025. aasta detsembris toimunud 2026. aasta soovituse esimesel

tutvustamisel olid järgmised: (i) nõustumine euroalale antavate majanduspoliitiliste soovitustega ja

(ii) investeeringute mahu kasv ja oskuste arendamise olulisus kui tootlikkuse ja sellega kaasneva

pikaajalise majanduskasvu alus.

Seisukoht:

- Eesti toetab euroala  2026. aasta majanduspoliitika  soovituse vastuvõtmist. Nõustume, et kestliku

majanduskasvu jaoks on olulised valitsuse ja erasektori investeeringud, innovatsiooni ja tootlikkuse

kasv ning tööturgude tugevdamine, milleks tuleb edendada oskusi, parandada haridustulemusi,

suurendada tööturul osalemist ja toetada töökohtade kvaliteeti. Lisaks tuleb tegeleda vaesuse ja

eluasemete taskukohasuse probleemiga tagades samal ajal, et palgakasv on kooskõlas tootlikkusega.

Kapitali kaasamiseks on vajalik luua Euroopa säästmise ja investeeringute liit, edendada digieuro

loomist ja tugevdada euro rahvusvahelist rolli ning jälgida makrotasandi finantsstabiilsuse riske.

Samuti on oluline kõrvaldada kaitsetööstuse kitsaskohad ja ühishangete edendamine.

8. Euroopa majandusjuhtimise raamistiku rakendamine: nõukogu soovitus, mis lubab

Austriale kõrvalekaldumist netokulutuste maksimaalselt kasvumäärast (õiguslik alus: (EL)

2024/1263)

- Vastuvõtmine

Komisjoni soovitus COM(2026) 33 tugineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 121 ja määruse

(EU) 2024/1263 artiklile 26, mis näevad ette riikide majanduspoliitika koordineerimise ja

eelarvejärelevalve raamistiku ning võimaldavad riikliku erandklausli kasutamist erandlike asjaolude

puhul, et lubada ajutist kõrvalekallet kokkulepitud maksimaalsest netokulude kasvust.

Nõukogu soovituse eelnõu lubab Austrial aastatel 2025–2028 kalduda kõrvale varasemalt kehtestatud

maksimaalsetest netokulude kasvumääradest, et arvesse võtta Austria suurenenud kaitsekulutusi, mis

on tingitud geopoliitilisest olukorrast (sh Venemaa sõjast Ukraina vastu) ja millel on märkimisväärne

mõju avalikule rahandusele, ilma et see ohustaks keskpika perioodi eelarve jätkusuutlikkust.

Soovituses sätestatud paindlikkus lubab Austrial ületada kokkulepitud eelarvekulude kasvumäära

ulatuses, mis vastab kaitsekulude suurenemisele, kuid mitte rohkem kui 1,5 % SKPst. Sellist

kõrvalekallet ei arvestata negatiivse kirjena riigi eelarvejärelevalve kontrollikontole.

Austria kaitsekulutused olid 2025. aastal esialgse hinnangu alusel 0,8 % SKPst. See näitaja tõuseb

prognoosi kohaselt 2026. aastal 1,0 %-le.

8

9. Nõukogu järeldused maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi nimekirja

kohta

- Heakskiitmine (aruteluta päevakorrapunkt)

Maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi nimekiri on osa ELi tööst maksudest

kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu võitlemisel. Nimekirja kantakse riigid, kes ei ole

täitnud hea maksuhaldustava rahvusvaheliselt kokkulepitud kriteeriume (nimekirja lisa 1) või kes ei

ole täitnud enda võetud kohustust seda teha kindlaksmääratud aja jooksul (nimekirja lisa 2). Lisasse

1 kantud riikide suhtes kohaldavad EL liikmesriigid maksualaseid kaitsemeetmeid, mis seisnevad

tugevdatud maksualases järelevalves ja maksusoodustuste piiramises.

Äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühm uuendab EL nimekirja kaks korda aastas -

veebruaris ja oktoobris. Võrreldes oktoobris 2025. a avaldatud nimekirjaga arvatakse seekordse

uuendusega EL nimekirja lisast 1 välja Fiji, Samoa ning Trinidad ja Tobago. Nimekirja lisatakse

Turks ja Caicos ning Vietnam.

Pärast muudatuste tegemist on nimekirjas kokku kümme riiki: Ameerika Samoa, Anguilla, Guam,

Palau, Panama, Venemaa, Turks ja Caicos, USA Neitsisaared, Vanuatu ja Vietnam.

Toetame maksualast koostööd mittetegevate riikide EL nimekirja uuendamist.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad Euroopa Liidu

majandus- ja rahandusküsimuste

nõukogu 17. veebruari 2026. a

istungil

Austatud härra Kasemets

Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 17. veebruari 2026. a istungil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Ülevaade ja seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17.

veebruari 2026. aasta kohtumisel. Lühiülevaade eurorühma 16. veebruari 2026 aasta

kohtumise teemadest – 8 lehel

2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel

Priit Potisepp 53018156

[email protected]

Meie 11.02.2026 nr 11-3.1/689-1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja veebruar 2026 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 17. veebruari

2026. a istungil

Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 17. veebruari 2026. a istungil:

1. Säästmise ja investeeringute liit: täiendava pensioni pakett:

a) Tööandja pensionite raamistikku tugevdav direktiiv, mis muudab direktiive (EL)

2016/2341 ja 2016/97 (IORP);

b) Määrus Euroopa Liidu pensioniskeemi (PEPP) kohta, mis muudab kehtivat määrust

(EL) 2019/1238

Eesti on seisukohal, et maksuküsimused peavad jääma liikmesriigi pädevusse ja Euroopa Liidu

tasandi otsuste puhul peab olema tagatud ühehäälsus. Seetõttu oleme vastu füüsiliste isikute

maksustamise reguleerimisele üleeuroopalise pensionitoote (PEPP) määrusega.

2. Euroopa Liidu eelarve: nõukogu soovitus Euroopa Parlamendile, mis käsitleb

heakskiidu andmist komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2024. aasta üldeelarve

täitmisel.

Eesti toetab nõukogu soovituse vastuvõtmist, milles käsitletakse heakskiidu andmist komisjoni

tegevusele 2024. aasta eelarve täitmisel. Peame oluliseks, et eelarvekulutuste hinnanguline

veamäär edaspidi alaneks.

3. Euroopa Liidu 2027. aasta eelarvesuunised

Eesti toetab nõukogu 2027. aasta eelarvesuuniste järeldusi. Peame seejuures oluliseks vajadust

jätkata Ukraina igakülgset toetamist.

4. Euroopa Poolaasta 2026: nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta

Eesti toetab euroala  2026. aasta majanduspoliitika  soovituse vastuvõtmist. Nõustume, et

kestliku majanduskasvu jaoks on olulised valitsuse ja erasektori investeeringud, innovatsiooni

ja tootlikkuse kasv ning tööturgude tugevdamine, milleks tuleb edendada oskusi, parandada

haridustulemusi, suurendada tööturul osalemist ja toetada töökohtade kvaliteeti. Lisaks tuleb

tegeleda vaesuse ja eluasemete taskukohasuse probleemiga tagades samal ajal, et palgakasv on

kooskõlas tootlikkusega. Kapitali kaasamiseks on vajalik luua Euroopa säästmise ja

investeeringute liit, edendada digieuro loomist ja tugevdada euro rahvusvahelist rolli ning

jälgida makrotasandi finantsstabiilsuse riske. Samuti on oluline kõrvaldada kaitsetööstuse

kitsaskohad ja ühishangete edendamine.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär