Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

6-26/301685

Otsuse kuupäev 10.02.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus Narva

Linnavalitsuse Linnamajandusameti riigihankes „Narva

linna tänavate aastaringsed hooldustööd aastatel 2026–

2028“ (viitenumber 301685) riigihanke alusdoku-

mentidele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Tänavapuhastuse Aktsiaselts, esindajad Vello

Kink, Toomas Laurits ja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-

Tepper,

Hankija, Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet,

esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Avalik istung

RESOLUTSIOON

1. RHS1 § 192 lg 3 p-i 3 alusel

jätta vaidlustus läbi vaatamata järgmistes osades, kuna samas asjas on juba tehtud otsus

vaidlustuskomisjonis:

1) ebaselgus kergliiklusteede hooldusnõuetes (VAKO otsuse resolutsiooni p 1 alapunkt

1 (13.01.2026 esitatud vaidlustuse (edaspidi vaidlustus) p 8.1.1));

2) vastuolu parklate talvise hoolduse seisunditasemete osas (VAKO otsuse resolutsiooni

p 1 alapunkt 2 (vaidlustuse p 8.1.2));

3) Tehnilise kirjelduse p 11.1 (VAKO otsuse resolutsiooni p 1 alapunkt 3 (vaidlustuse

p 8.1.3));

4) Hankelepingu eelnõu p 8.15.3 (VAKO otsuse resolutsiooni p 1 alapunkt 6

(vaidlustuse p 8.1.4));

5) Tehnilise kirjelduse p 4.5 ja Hankelepingu eelnõu p-id 6.1.1, 6.1.2 ja 6.1.5 (VAKO

otsuse resolutsiooni p 1 alapunkt 72 (vaidlustuse p 8.1.5)).

2. RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel

lõpetada vaidlustusmenetlus vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusameti poolt vaidlustuse järgmistes osades:

1) osas, mis puudutavad parklate talvist hooldustsüklit ja tööde tasustamist (Tehnilise

1 Riigihangete seadus 2 Vaidlustuskomisjon möönab, et VAKO otsuse resolutsiooni p-i 1 alapunktis 7 on ekslikult märgitud, et Hankija

tunnistas vaidlustuse põhjendatuks Hankelepingu eelnõu p-ide 6.11, 6.12 ja 6.15 osas. Siiski leiab

vaidlustuskomisjon, et Hankijale pidi olema arusaadav, et tegemist on ilmse veaga ning tegelikult oli silmas peetud

Hankelepingu eelnõu p-te 6.1.1, 6.1.2 ja 6.1.5. Hankija esindaja osales vaidlustuskomisjoni avalikul istungil ning

pidi teadma, et ta kohustus Hankelepingu eelnõu õigusaktidega ettenähtud nõuetega kooskõlla viima p-id 6.1.1,

6.1.2 ja 6.1.5. Hankelepingu eelnõus p-te 6.11, 6.12 ja 6.15 ei ole.

2 (17)

kirjelduse p 9.4 ja/või sellega seonduvad punktid (vaidlustuse p-id 15-16);

2) osas, mis puudutab vastuolu, kas lumeveo eest tasutakse ühikhinna alusel või tuleb

lumeveo kulu arvestada talviste hooldustööde hinna sisse (vaidlustuse p 18);

3) osas, milles esinevad vastuolud Tehnilise kirjelduse p-ide 2.2.1-2.2.3 toodud

mahtude, Tehnilise kirjelduse lisa 1 ja RHAD lisa 3 „Pakkumuste maksumustabel“ vahel

(vaidlustuse p 27).

3. RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel

rahuldada Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus ja kohustada Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusametit viima RHAD vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega järgmistes

osades:

1) Tehnilise kirjelduse p 2.2.2;

2) Hankelepingu eelnõu p-id 2.7, 8.2, 8.3, 8.10.1-8.10.5, 8.14 ja 10.4.

4. RHS § 198 lg 2 alusel

mõista Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametilt Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi kasuks välja

Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi tasutud riigilõiv 2560 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas

3080 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.10.2025 avaldas Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi ka Hankija) avatud

menetlusega riigihanke „Narva linna tänavate aastaringsed hooldustööd aastatel 2026–

2028“ (viitenumber 301685) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud

riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Lisa 1 Tehniline kirjeldus

(edaspidi TK) ja Hankelepingu eelnõu (edaspidi Leping).

2. 19.11.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus RHAD-ile.

29.12.2025 otsusega 260-25/301685 (enne ja edaspidi VAKO otsus) lõpetas vaidlustuskomisjon

vaidlustusmenetluse osaliselt seoses vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega Hankija poolt,

jättis vaidlustuse osaliselt läbi vaatamata, kuna Hankija on kõrvaldanud vaidlustatud

õiguserikkumised ning ülejäänud osas rahuldas vaidlustuse osaliselt. VAKO otsus on jõustunud.

RHAD-is 22.12.2025 tehtud muudatustega asus Hankija viima RHAD-i kooskõlla VAKO

otsusega.

3.13.01.2026 laekus vaidlustuskomisjonile Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi (edaspidi ka

Vaidlustaja) vaidlustus RHAD-ile.

3 (17)

4. Vaidlustuskomisjon teatas 20.01.2026 kirjaga nr 12.2-10/6 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi istungil ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega

kuni 23.01.2026. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad

Vaidlustaja.

Vaidlustuskomisjon vaatas vaidlustuse läbi avalikul istungil 28.01.2026.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Tänavapuhastuse Aktsiaselts, põhjendas vaidlustust järgmiselt.

5.1. 12.01.2026 päringuga palus Vaidlustaja Hankijalt selgitust, kas 22.12.2025 muudatustega

on Hankija hinnangul tehtud ära RHAD-i muudatused tulenevalt Hankija poolt vaidlustuse

põhjendatuks tunnistamisega. Hankija vastusest lähtuvalt ei ole alust arvata, et Hankija

kavatseks teha täiendavaid muudatusi lisaks sellele, et vastavalt VAKO otsuse resolutsiooni p

4 alap-is 1 esitatakse RHAD-is kuni 1,5 m laiuste kõnniteede maht.

5.2. RHS § 200 lg 6 kohaselt on vaidlustuse rahuldamisel VAKO otsus Hankijale täitmiseks

kohustuslik. Seega lisaks sellele, et Hankija peab avaldama RHAD-is kuni 1,5 m laiuste

kõnniteede mahu, peab Hankija vältimatult muutma ära ka Lepingu p 6.3.14 (VAKO otsuse

resolutsiooni p 4 alap 2).

5.3. Hankija on tunnistanud 19.11.2025 vaidlustuse olulises ulatuses põhjendatuks, kuid

arvestades 22.12.2025 tehtud muudatusi ja 12.01.2026 e-kirja ei kavatse Hankija vastavalt

RHAD-i muuta. Kuivõrd RHS-is puudub säte, mis reguleeriks vaidlustuse põhjendatuks

tunnistamisel RHAD-i muutmata jätmise tagajärgi analoogselt RHS § 200 lg-s 6 sätestatule,

vaidlustab Vaidlustaja ka need RHAD-i punktid, mida Hankija ei ole muutnud ega ei kavatse

muuta:

1) ebaselgus kergliiklusteede hooldusnõuetes (VAKO otsuse resolutsiooni p 1

alapunkt 1 (TK lisa 1, mis erinevalt TK p-dest 2.2.1 ja 2.2.2 näeb talvisel ja hooajavahelisel

hooldusel ette mitte üksnes 3. ja 4. seisunditaseme, vaid täiendavalt ka 1. seisunditaseme.

RHAD-i ei ole tehtud muudatusi, millest selguks, milline vahe on teede talvistel hooldusnõuetel

sõltuvalt sellest, kas tegemist on 3. seisunditasemega või 4. seisunditasemega

kergliiklusteedega, majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusest nr 92 „Tee

seisundinõuded“ (edaspidi Määrus nr 92) erisusi ei tulene;

2) vastuolu parklate talvise hoolduse seisunditasemete osas (VAKO otsuse resolutsiooni

p 1 alapunkt 2 (muudetud on TK lisa 5 (parklate nimekiri selliselt, et seal ei ole seisunditasemeid

üldse enam kajastatud), kuid muutmata on TK lisa 1, mis erinevalt TK p-st 9.4 näeb ette 1, 2, 3

ja 4 seisunditaseme). Kuivõrd Hankija on muutnud TK p-i 9.4 ning ka TK p-i 2.2.1, on

vaidlustatud ka uued redaktsioonid;

3) TK p 11.1 (VAKO otsuse resolutsiooni p 1 alapunkt 3;

4) Lepingu p 8.15.3 (VAKO otsuse resolutsiooni p 1 alapunkt 6 (tulenevalt teistest

muudatustest muutnud üksnes punkti numeratsioon – p 8.15.3 asemel p 8.18.3);

5) TK p 4.5 ja lepingu p-id 6.1.1, 6.1.2 ja 6.1.5.

5.4. 22.12.2025 RHAD-is tehtud muudatused rikuvad õigusaktidega ettenähtud nõudeid.

Hankelepingu tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on

nende kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub kohustus

tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus. Nõudeid, et hankelepingu tingimused ei saa

olla meelevaldsed ning peavad tulenema hankija vajadustest, olema reaalsed ja põhjendatud, on

vaidlustuskomisjon rõhutanud korduvalt. Lepingu tingimused peavad olema proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud (RHS § 3 p 1 ja 2).

4 (17)

Kergliiklusteede hooldusnõuded hooajavahelisel ajal

5.5. 22.12.2025 on RHAD-i tehtud muudatused, mille kohaselt hooajavahelisel hooldusel ei

kehti Määrus nr 92 (vt TK p-i 1.1.4 muudatus), vaid üksnes RHAD-iga kehtestatud tingimused

(TK p-i 2.2.2 lisatud alamärkus). Samas ei selgu TK p-ist 7, millised on kergliiklusteede

hooldusnõuded hooajavahelisel ajal sõltuvana sellest, kas kehtestatud on 3. või 4. seisunditase

(TK p 2.2.2). Seega on RHAD, tulenevalt TK p 1.1.4 uuest redaktsioonist, lubamatult ebaselge

hooajavaheliste hooldusnõuete osas.

Vastuolu selles, et TK p-i 2.2.2 järgi on hooajavahelisel ajal 3. ja 4. seisunditase, kuid TK lisa

1 järgi täiendavalt 1. seisunditase, tuleb Hankijal kõrvaldada tulenevalt eelnevast

vaidlustusmenetlusest.

Tööde mahu muutmine

5.6. 22.12.2025 muudeti Lepingu p-i 10.4 selliselt, et mistahes mahumuudatustest teatakse

töövõtjale ette üksnes 7 päeva (varasemalt 7–30 kalendripäeva). Vaidlustaja on seisukohal, et

niivõrd lühike etteteatamine suurematest mahumuudatustest ei ole põhjendatud. Töövõtjale

peab jääma mõistlik ettevalmistusaeg suuremas mahus teenuse osutamiseks või vabanevale

ressursile täiendava rakenduse leidmiseks.

Hinna alandamine, leppetrahvid, lepingu lõpetamine

5.7. 22.12.2025 on Hankija kehtestanud hinna alandamise ja leppetrahvide osas uued lepingu

tingimused, millest osa on õigusvastased:

1) Lepingu p 8.2: Juhul kui Töövõtja ei osuta hooldustsükli tähtaja jooksul teenust, võib

Tellija vähendada Töövõtjale selle kuu eest, mil rikkumine ilmnes, tasu hooldamata

puhastuspiirkonna osa (ruutmeetrites) ja vastava teenuse ühikuhinna korrutise võrra;

2) Lepingu p 8.3: Juhul kui Töövõtja poolt osutatud teenus on olulises osas

ebakvaliteetne või ei vasta lepingu või õigusaktidega kehtestatud nõuetele, seejuures loetakse

teenuse oluliseks osaks osa, mille täitmata jätmisel tekib või võib tekkida oht elu, tervise, liiklus-

või liikumisohutuse seisukohalt, vähendatakse Töövõtja tasu nõuetele mittevastava

puhastuspiirkonna osa (ruutmeetrites) ja teenuse ühikuhinna korrutise võrra, jagatuna kahega;

3) Lepingu p 8.10 alapunktid: Alltoodud talihooldusobjektide nõuetele mittevastavusel

määratakse objekti visuaalsel hindamisel vajadusel ka pildistamise ja/või mõõtmise teel

(lumesus, haardetegur, jms), pind m² või objektide hulk, millel töö on teostamata või

mittenõuetekohaselt teostatud, ning vähendatakse lepingulist käibemaksuta kuu

hooldussummat järgmises ulatuses ja järgmiste rikkumiste eest:

8.10.1. nõuetele mittevastav ristmiku puhul ristmikul tegemata jäetud tööde pindala

ulatuses selle objekti ühikuhinnast lähtudes;

8.10.2 nõuetele mittevastavad ülekäigurajad või bussipeatused (iga objekt), kui sellega

on raskendatud inimeste liikumine ülekäiguraja üle või raskendatakse bussipeatuse inimeste

poolt kasutamist: 400 eurot;

8.10.3. jalakäijaile ei ole tagatud lumme vallidest läbipääs vastavalt tehnilise kirjelduse

nõuetele sõidutee ületamiseks (iga objekt): 260 eurot;

8.10.4. ei ole operatiivselt tagatud vee äravool restkaevu või veevoolurennides: 128

eurot;

8.10.5. iga nõuetele mittevastava, libeda pinna 1 m2: 12,8 eurot.

5.8. Leppetrahvi rakendamise alused peavad olema RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke

korraldamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega määratletud selgelt. Hankija

kehtestatud sanktsioonid peavad olema asjakohased ja põhjendatud ega tohi olla rikkumisega

võrreldes ebaproportsionaalselt karmid. Seejuures ei ole põhjendatud mittevastavuse

tuvastamise korral teha puhastuspiirkonna pindala põhjal arvutatud või absoluutsummades

5 (17)

mahaarvamisi, kui seejuures ei arvestata mittevastavuse sisu ja ulatust (mitteoluline,

väiksemahuline mittevastavus). Põhimõtteliselt samasisuline oli Vaidlustaja argumentatsioon

ka eelnevalt kehtinud lepingu tingimuste osas, mille Hankija tunnistas põhjendatuks, kuid uute

ja muudetud sõnastuses lepingu tingimuste kehtestamisel ei ole RHAD-ist sisulist

õigusvastasust kõrvaldanud.

5.9. Lepingu p-id 8.2 ja 8.3, mis võimaldavad hoolduse teostamisel ühel korral (nt talvisel

hooldusperioodil tehakse ühes kuus hooldust ka kuni kümneid kordi) puuduste esinemisel

(arvestades, et tulenevalt tööde iseloomust saab vähemalt talvisel perioodil teostatavaid kõiki

hooldustöid käsitleda liiklusohutuse seisukohast vajalikena) jäetakse maksmata kas kogu

vastava objekti kuutasu või 50% sellest, ei ole asjakohane ja proportsionaalne tingimus.

5.10. Samaselt eelnevaga ei ole asjakohane ja proportsionaalne olenemata sellest, milles töö

tegemata jätmine või puudus täpsemalt seisnes, sanktsioneerida nii tegemata jätmist kui ka

puudustega tegemist ühe ja sama määraga, jättes arvestamata tegemata jätmise, puuduse sisu ja

ulatuse (Lepingu p-i 8.10 alapunktid).

5.11. Lepingu p-is 8.14 tehtud muudatuste kohaselt on Hankijal õigus leping üles öelda ning

nõuda 5% leppetrahvi juhul, kui lepingu ühekordne rikkumine on põhjustanud liiklusjuhtumi.

Jääb ebaselgeks, mida on silmas peetud, kuivõrd liiklusjuhtum ei ole samastatav

liiklusõnnetusega, milleks liiklusseaduse (edaspidi LS) § 2 p-i 32 kohaselt on juhtum, kus

vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma

või tekib varaline kahju. Isegi kui Hankija on pidanud liiklusjuhtumi all silmas liiklusõnnetust,

siis ei ole igasugune liiklusõnnetus tagajärgede poolest võrreldav ning lisaks on töövõtja

vastutav täielikult kolmandatele isikutele põhjustatud kahjude eest (Lepingu p 5.3) ning

seejuures on vastutus kolmandatele isikutele põhjustatud vara- ja tervisekahjude eest

kindlustatud 187 000 eurole juhtumi kohta (vt Lepingu p 6.2.20).

Vastuolude ületamine

5.12. 22.12.2025 muudatustega tehtud Lepingu p-i 2.7 täiendus sätestab: Juhul kui nimetatud

dokumentides ilmneb vastuolu, kohaldatakse sätet, mis kaitseb Tellija huve paremal viisil.

Lepingu p-i 2.7 täiendus on õigusvastane, kuivõrd on ebaselge ning vastab ka võlaõigusseaduse

(edaspidi VÕS) § 42 lg 3 p-is 17 sätestatud tüüptingimuse tühisuse alusele – Hankijale antakse

õigus vastuolude korral määrata, kas osutatud teenus vastab lepingutingimustele (valida

tingimus, mis on Hankija hinnangul kõige rohkem Hankija huvides).

5.13. 23.01.2026 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

Kergliiklusteede hooldusnõuded hooajavahelisel ajal

5.13.1. RHS § 87 lg 1 p-i 1 kohaselt tuleb tehniline kirjeldus koostada kasutades valdkonnas

tegutsevale isikule arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS)

§ 97 lg 1 kohaselt tuleb tee ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need

vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Teede seisundinõuded

on kehtestatud EhS § 97 lg 2 alusel Määruses nr 92, mis on teede hooldamise valdkonna

põhiakt. Määruse nr 92 järgi eristatakse:

1) seisunditaset (vt Määruse nr 92 lisa 1 „Kattega maantee seisunditase“, lisa 2 „Kattega

tänava seisunditase“, lisa 4 „Kruusatee seisunditase“, lisa 6 „Maantee talvine seisunditase“, lisa

7 „Tänava talvine seisunditase“), mis maanteede puhul sõltub LS-ist (vt lisad 1, 4 ja 6) ning

tänavate puhul tänava liigist ehk kas tegemist on magistraaliga (kiirtee, põhitänav, jaotustänav)

või juurdepääsuteega (kõrvaltänav, veotänav, väljak, parkimisplats, kvartalisisene tänav) (vt

lisad 2, 4 ja 7). Tasemeteks on 1, 2, 3 või 4. seisunditase. Samas kergliiklusteede osas mingeid

6 (17)

„seisunditasemeid“ ei eristata (vt lisa 10 ja allpool p 3.3);

2) seisundinõudeid ehk tingimusi, millele tee peab vastama:

• üldised seisundinõuded on toodud §-is 6;

• lisas 3 on toodud „Kattega tee seisundinõuded“, lisas 5 „Kruusateede

seisundinõuded“ ja lisas 8 „Tee talvised seisundinõuded“, milles kõigis on toodud eraldi kõik

seisunditasemed (1-4) ning kehtestatud iga seisunditaseme (1., 2., 3. või 4.) kohta, millised on

seisundinõuded vastava seisunditaseme korral. Kergliiklusteede puhul ei eristata

seisundinõudeid mingite seisunditasemete järgi (seisundinõuete puhul on erisuse aluseks ainult

see, kas kergliiklustee asub linnas, alevis või alevikus või siis mujal, vt lisa 10).

3) hooldustsüklit, milleks on aeg, mille jooksul peavad olema seisundinõuded täidetud:

• talvisel ajal kehtivad hooldustsüklid, mis vastavalt Määruse nr 92 §-le 27 on

toodud lisas 9 „Hooldustsükli aeg tundides“ ja lisas 10 „Kergliiklusteede hooldusnõuded“.

Nähtuvalt lisast 9 on hooldustsükli pikkus sõltuvuses sellest, milline on tee seisunditase (1., 2.,

3. või 4.) ning milline talvine hooldusnõue tuleb täita (eemaldada lund ja lörtsi; saavutada

nõutav haardetegur jne). Nähtuvalt lisast 10 ei ole kergliiklusteedel erinevaid seisunditasemeid

ega seisundinõudeid ega ka hooldustsükli aegu: kõigi kergliiklusteede osas kehtivad

ühesugused hooldustsüklid ning kõigil linnas, alevis või alevikus paiknevatel kergliiklusteedel

on ühesugused seisundinõuded.

• väljaspool talvist aega (mistahes jaotuseta „suvisteks“ või

„hooajavahelisteks“ töödeks) kehtivad kõigi tänavate puhul samuti hooldustsüklid vastavalt

konkreetse tänava seisunditasemele: tänava teemaad tuleb puhastada 1. seisunditaseme korral

vastavalt vajadusele, 2. seisunditaseme korral 2 korda kuus, 3. seisunditaseme korral 1 kord

nädalas ning 4. seisunditaseme korral 3 korda nädalas.

5.13.2. 22.12.2025 muudatustega on Hankija otsustanud, et hooajavahelisel hooldusel ei kehti

kergliiklusteede osas Määruse nr 92 nõuded vaid kehtivad üksnes RHAD-is kirjeldatud nõuded.

Vaidlustaja ei ole seda vaidlustanud, kuigi Hankija ei saa otsustada, et Määruse nr 92 kui

õigusakti nõudeid Narva linnas teatud, Hankija määrataval ajaperioodil, ei kohaldata. Määruse

nr 92 §-i 2 järgi kehtivad teedele minimaalselt määruse järgsed seisunditasemed ja

seisundinõudeid ning tee omanikul on üksnes õigus kehtestada määrusega võrreldes kõrgemaid

seisunditasemeid või seisundinõudeid, sh lühendada §-s 27 toodud ehk talviste hooldustsüklite

aegu.

5.13.3. Vaidlus on selles, et TK p-ti 2.2.2 järgi on hooajavahelisel ajal kergliiklusteedel 3. või

4. seisunditase, kuid TK p-ist 7 ei selgu, mis vahe on hooldusnõuetes sõltuvana sellest, kas

tegemist on 3. seisunditasemega kergliiklusteega või 4. seisunditasemega kergliiklusteega.

Teehoolduse valdkonnas tegutsevale isikule arusaadavalt tähendab seisunditasemete eristamine

seda, et kehtivad erinevad nõuded, mida tuleb täita erineva aja (hooldustsükli) jooksul.

5.13.4. Hankija vastus: Hooajavaheliste hooldustööde nõuete jaotamine seisunditasemete

lõikes on sätestatud TK p-s 7.3.

TK p 7.3 sätestab: Eelnimetatud punktides 6.1. ja 6.2. nimetatud tööd peavad olema teostatud

järgnevatel perioodidel: 4. ja 3. taseme tänavatel hooldustööde periood 1–15. aprill, tagades

15. aprilliks tänavate puhtust ning selle säilitamist kuni 30.04; 2. ja 1.taseme (kvartalisisesed

teed) tänavad hooldustööde periood 1–30. aprill. Tellijal on õigus, lähtuvalt

ilmastikutingimustest, Töövõtjale ette teatades eeltoodud tähtaegu muuta.

TK p-s 6.1 on käsitletud bussipeatuste ja ooteplatvormide puhastamist ning TK p-is 6.2

bussipeatuste prügiurnide puhastamist ning nende osas on TK p-is 7.3 sätestatud üks periood

(1-15. aprill), mil vastavaid objekte tuleb puhastada 3. ja 4. seisunditasemega teedel. Vaidluse

esemeks on aga hooajavaheliste tööde tegemine kergliiklusteedel (mitte bussipeatustes,

ooteplatvormidel). Seega puudub TK-s teave, milline vahe on 3. ja 4. seisunditasemega

kergliiklusteede hooldamise nõuetes hooajavahelisel ajal ning seega on TK lubamatult

ebaselge.

7 (17)

Tööde mahu muutmine

5.13.5. Lepingu p-i 10.4 osas ei ole vaidlus mitte selles, et 7 päeva oleks liiga pikk tähtaeg

mistahes tööde mahumuudatustest ette teatamiseks, vaid selles, et see on liiga lühike

(varasemalt kehtis mahumuudatuse suurusest lähtuvalt ette teatamise aeg 7–30 kalendripäeva).

Suuremate mahumuudatuste vajadus ei teki Hankijal üleöö ning töövõtjale peab jääma mõistlik

ettevalmistusaeg suuremas mahus teenuse osutamiseks või vabanevale ressursile täiendava

rakenduse leidmiseks.

Hinna alandamine, leppetrahvid, lepingu lõpetamine

5.13.6. Põhjendamatu on Hankija väide, et Vaidlustaja on ajanud segi varasemad ja 22.12.2025

kehtestatud tingimused. Vaidlustaja ei käsitle Hankija vastuväiteid seisukohtadele, mida

Vaidlustaja ei ole vaidlustuses esitanud („topeltsanktsioneerimine“, üheaegne rakendamine jne)

ega seisukohtadele Lepingu p-ide osas, mida Vaidlustaja pole vaidlustanud (Lepingu p-id 8.4 ja

8.6 jm).

5.13.7. Lepingu p-id 8.2 ja 8.3 võimaldavad mingi objekti puhul mistahes hooldusnõuete

täitmata jätmise korral jätta vastavalt selle objekti hooldamise kuutasust maksmata 100% või

50%, mis ei ole proportsionaalne.

5.13.8. Hankija ei ole esitanud ühtegi põhjendust, mis õigustaks Lepingu p-ti 8.10 alapunktides

toodud, pindala põhjal arvutatud või absoluutsummadena esitatud mahaarvamisi, mis ei võta

arvesse mittevastavuse sisu ja ulatust (kas on mitteoluline, väiksemahuline jne mittevastavus).

5.13.9. Lepingu p-i 8.14 muudatuste kohaselt on Hankijal õigus Leping üles öelda ning nõuda

5% leppetrahvi juhul, kui Lepingu ühekordne rikkumine on põhjustanud liiklusjuhtumi.

Vaidlustaja oli vaidlustuses seisukohal, et tingimus on ebaselge, sest liiklusjuhtum ei ole

samastatav liiklusõnnetusega. Hankija vastusest tuleneb, et Hankija ei ole eksinud RHAD-i

tingimuse sõnastamisel vaid Hankija soovibki Lepingu ülesütlemise õigust ja seotud

leppetrahvi sisuliselt mistahes olukordades, kus tegemist on liiklemisega seotud ohtliku või

häiriva sündmusega.

Hankija vastusest nähtub, et Lepingu p 8.14 on veelgi enam vastuolus RHS § 3 p-idest 1 ja 2

tuleneva proportsionaalsuse, kontrollitavuse ja läbipaistvuse põhimõtetega, kui Vaidlustaja

eeldas. Hankija ei ole tingimuse vajalikkust selgitanud ka arvestades asjaolu, et isegi

liiklusõnnetused ei ole tagajärgede poolest võrreldavad ning lisaks on töövõtja vastutav

täielikult kolmandatele isikutele põhjustatud kahjude eest (Lepingu p 5.3), kusjuures on

vastutus kolmandatele isikutele põhjustatud vara- ja tervisekahjude eest kindlustatud

187 000 eurole juhtumi kohta (vt Lepingu p 6.2.20).

Vastuolude ületamine

5.13.10. Lepingu p-i 2.7 täiendus sätestab: Juhul kui nimetatud dokumentides ilmneb vastuolu,

kohaldatakse sätet, mis kaitseb Tellija huve paremal viisil.

Hankija vastusest ei nähtu ühtegi põhjendust, mis lükkaks ümber Vaidlustaja väite, et praegusel

kujul võimaldab tingimus Hankijal RHAD-is vastuolude ilmnemise korral määrata, kas

osutatud teenus vastab lepingutingimustele (ehk valida tingimus, mis Hankija hinnangul on

kõige rohkem Hankija huvides). Seega ei ole tingimus kooskõlas RHS § 3 p-idega 1 ja 2.

RHAD-is vastuolude esinemise juhuks on asjakohane kehtestada dokumentide

pädevusjärjekord vm regulatsioon, mis välistaks Hankija tegevuse meelevaldsuse (ning oleks

pakkujale kulude ja riskide hindamiseks ettenähtav). Lepingu p 2.7 ei ole RHAD-is vastuolude

ületamiseks õiguspärane regulatsioon, dokumentides vastuolude ületamiseks on võimalik

kehtestada dokumentide pädevusjärjekord vmt läbipaistev ja kontrollitav regulatsioon.

8 (17)

6. Hankija, Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub

jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel.

6.1. RHS § 190 lg 1 p-i 2 kohaselt peab vaidlustuses olema määratud vaidlustuse ese, sealhulgas

nõue ja selle alus. Käesoleval juhul on vaidlustuse nõue formuleeritud liiga üldiselt – sisuliselt

on nõutud RHAD-i (tervikuna) viimist vastavusse õigusaktidega.

6.2. Vaidlustaja leiab jätkuvalt, et TK nõuded on ebaselged kergliiklusteede osas. Vaidlustaja

osutab, et TK p 7 ei selgita erinevate seisunditasemete nõudeid hooajavahelisel hooldusel.

Hankija on TK p-ide 2.2.1–2.2.3 juurde lisatud selgitustes üheselt selgitanud oma lähenemist,

mille kohaselt Määrus nr 92 kehtestab teede seisunditasemed üksnes talvise hoolduse osas.

Määrus nr 92 ei reguleeri talvise aja mõistet. Samas puudub kahtlus selles, et kalendaarne talv

(detsember–veebruar) ei hõlma alati ajavahemikke, mil ilmastikutingimused vastavad tegelikult

talvistele oludele. Nt võib lumesadu esineda oktoobris või püsida aprillini. Lähtudes sellest on

talvise hoolduse ajavahemik määratud TK p-is 4 ajavahemikuna 16.11–31.03 või ka väljaspool

seda ajavahemikku juhul, kui esineb libedus.

Sellest tulenevalt on TK p-ides 2.2.1–2.2.3 tööde mahud jaotatud:

- talvisteks,

- suvisteks ning

- hooajavahelisteks hooldustöödeks.

TK p-id 4 ja 5 kehtestavad tööde teostamise nõuded, lähtudes Määrusega nr 92 kehtestatud

teede seisunditasemetest. Konkreetse tänava seisunditase on määratud TK lisas 1 ning jaotatud

hooldusperioodide kaupa vastavalt TK-le: talvine, suvine ja hooajavaheline periood.

Hooajavaheliste hooldustööde nõuete jaotamine seisunditasemete lõikes on sätestatud TK p-is

7.3. Suvise hoolduse nõuete jaotamine seisunditasemete järgi on sätestatud TK p-is 8.3.7.

Talvise hoolduse nõuded määratakse vastavalt Määrusele nr 92. Hankijale jääb arusaamatuks,

mida peab Vaidlustaja ebaselgeks.

6.3. Vaidlustaja vaidleb Lepingu p-i 10.4 vastu, väites, et selles sätestatud 7-päevane

muudatustest teavitamise tähtaeg on liiga pikk. Vaidlustusmenetluses antakse õiguslikke

hinnanguid ning vaidlustuskomisjon ei pea hindama argumente stiilis tähtaeg on liiga pikk või

tingimus ei meeldi. Vaidlustaja ei ole viidanud ühelegi õigusnormile ega esitanud õiguslikke

argumente, mis näitaksid nimetatud tingimuse vastuolu seaduse või õiguspõhimõtetega.

6.4. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite

sanktsioonid (tasu vähendamine ja leppetrahvid) ei ole selged ning on ebaproportsionaalsed.

6.4.1. Vaidlustaja ajab segamini Lepingu esialgse (18.11.2025) versiooni ja parandatud

versiooni (22.12.2025). Parandatud versioonis on Hankija õiguskaitsevahendid täpsustanud,

kirjeldanud neid selgemalt ning sidunud otseselt tööde tegemata jätmise või mittenõuetekohase

teostamise ulatusega.

6.4.2. Vaidlustaja väitel ei erista sanktsioonid rikkumise sisu ja ulatust. Vaidlustaja jätab

tähelepanuta, et Lepingu esialgses versioonis (18.11.2025) oligi ette nähtud väga üldine

leppetrahvi alus, mille kohaselt oli Lepingu p-i 8.2 järgi võimalik määrata leppetrahv suuruses

1/30 eelneva kuu tasust iga rikkumise eest juhul, kui rikuti Lepingu p-ides 6.2–6.4 sätestatud

kohustusi. Parandatud versioonis (22.12.2025) sellist „kõike katvat“ sanktsiooni ei ole. Hankija

on õiguskaitsevahendid selgelt struktureerinud ning jaganud need kaheks eristatavaks loogikaks

- millal on tegemist tasu vähendamisega (teenus jäi osutamata või osutati osaliselt), ja - millal

on tegemist leppetrahviga (täiendav vastutus konkreetsete rikkumiste eest).

6.4.3. Vaidlustaja väitel võimaldavad Lepingu p-id 8.2 ja 8.3 jätta „kogu kuutasu“ või „50%

kuutasust“ maksmata ka üksiku puuduse korral. See tõlgendus on liiga üldistav. Lepingu

9 (17)

parandatud versioonis on p-ide 8.2 ja 8.3 loogika selge - tasu vähendatakse üksnes hooldamata

või nõuetele mittevastava puhastuspiirkonna ulatuses, lähtudes konkreetsest pindalast (m²) ja

vastavast ühikuhinnast. Seega ei ole tegemist automaatse kogu kuutasu äravõtmisega, vaid tasu

korrigeeritakse vastavalt sellele, kui suur osa objektist jäi tegelikult teenindamata või teenindati

nõuetele mittevastavalt. Kui rikkumine hõlmab kogu objekti pindala, on ka tasu vähendamine

suurem, kuid see tuleneb rikkumise ulatusest, mitte üksikust ebaolulisest puudusest. Samuti on

Lepingu p-i 8.3 puhul selgelt määratletud, mida loetakse „oluliseks osaks“ – see on seotud elu,

tervise, liiklus- või liikumisohutuse riskiga, mitte formaalse pisiveaga.

6.4.4. Vaidlustaja osutab ka sellele, et sanktsioonid on liiga karmid ja neid rakendatakse

üheaegselt. Lepingu esialgses versioonis (18.11.2025) oli ette nähtud sanktsioonide

kumulatiivne kohaldamine. Parandatud versioonis on see lähenemine muudetud leebemaks ja

selgemaks: juhul, kui ühe ja sama objekti puhul on rikutud mitut nõuet, kohaldab Hankija ühte

– s.o karmimat – meedet, mitte ei liida automaatselt kõiki sanktsioone kokku.

Seega ei saa Vaidlustaja väide topeltsanktsioneerimisest olla põhjendatud, kuna parandatud

versioon välistab just selle automaatse kumuleerimise, mis esialgses versioonis oli ette nähtud.

6.4.5. Vaidlustaja viitab sanktsioonide ebaproportsionaalsusele juhtudel, kus teenus on suures

mahus osutamata. Ka siin on oluline erinevus esialgse ja parandatud versiooni vahel. Esialgses

versioonis (18.11.2025) oli ette nähtud, et kui üle 25% libedus- või lumetõrjetööde mahust jäi

tegemata, siis kuu hooldustasu ei maksta ning lisaks oli Hankijal õigus lepingust taganeda ja

nõuda 15% lepingu hinnast leppetrahvi. Parandatud versioonis on „olulise rikkumise“ loogika

täpsustatud ning seotud rikkumise korduvuse ja tegeliku mõjuga. Lisaks on selgelt loetletud

juhtumid, millal loetakse rikkumine väga oluliseks. Leppetrahvide määramisel on mitmes

punktis kasutatud sõnastust „kuni“, samuti on rõhutatud rikkumise ulatuse ja intensiivsuse

arvestamist (nt Lepingu p-id 8.4 ja 8.6). See võimaldab sanktsioone kohaldada

proportsionaalselt, mitte ühe jäiga määra alusel.

6.4.6. Põhjendatud ei ole Vaidlustaja väide, et õiguskaitsevahendite alused on ebaselged.

Parandatud versioonis on õiguskaitsevahendite kohaldamine selgelt seotud kontrollaktidega:

tasu vähendamine ja leppetrahvid fikseeritakse kontrollaktis ning kajastatakse koondaktis.

Seega ei ole sanktsioonide rakendamine suuline ega kontrollimatu, vaid eeldab rikkumise

kirjalikku fikseerimist ning selle seostamist konkreetse objekti, pindala või rikkumise liigiga.

6.5. Vaidlustaja leiab, et Lepingu p-is 8.14 kasutatud termin liiklusjuhtum ei ole selge ning

Hankija peaks kasutama LS § 2 p-is 32 määratletud terminit liiklusõnnetus. Hankija sellega ei

nõustu. LS-i mõiste liiklusõnnetus eeldab isiku- või varakahju tekkimist. Lepingu p-i 8.14

eesmärk ei ole reguleerida üksnes kahju realiseerumisega lõppenud olukordi, vaid ka laiemalt

liiklemisega seotud ohtlikke või häirivaid sündmusi.

Termin liiklusjuhtum on üldmõiste, millega tähistatakse igasugust liikluses aset leidnud

sündmust, mis on seotud liiklemisega ja millel võivad olla tagajärjed, kuid mis ei pruugi

kvalifitseeruda liiklusõnnetuseks LS-i tähenduses. Tüüpiliselt mõistetakse liiklusjuhtumi all:

- liikluses toimunud intsidenti;

- olukorda, kus on tekkinud oht, kahju või liiklushäire, sündmust, mis vajab fikseerimist,

menetlemist või hindamist (vt nt https://www.postimees.ee/term/830910/liiklusjuhtum).

Seadus ei keela Hankijal kasutada hankelepingus termineid, mis ei ole otseselt seaduses

defineeritud, tingimusel, et nende tähendus on keeleliselt arusaadav ja ei ole eksitav. Samuti ei

keela seadus kasutada lepingus mõistet, mille tähendus on laiem kui seaduses defineeritud

terminil. Seetõttu on Vaidlustaja etteheide Lepingu p-i 8.14 osas põhjendamatu.

6.6. Vaidlustaja leiab, et Lepingu p 2.7 on seadusevastane, kuna sellest tulenevalt kohaldatakse

RHAD-i sätete konkurentsi korral tingimust, mis kaitseb tellija huve „paremal viisil“.

Vaidlustaja ei selgita, millise konkreetse seadusesättega on nimetatud tingimus vastuolus.

10 (17)

Vaidlustaja viitab VÕS § 42 lg 3 p-ile 17, mille kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu tingimus

tühine juhul, kui see annab kasutajale õiguse ühepoolselt otsustada, kas üleantud vallasasi või

osutatud teenus vastab lepingutingimustele. Hankija juhib tähelepanu sellele, et käesoleval

juhul ei ole tegemist tarbijalepinguga ega tarbijaga vaid riigihanke tulemusel sõlmitava

hankelepinguga professionaalsete turuosaliste vahel. Samuti ei ole Lepingu p-i 2.7 eesmärgiks

anda tellijale meelevaldne õigus hinnata töö vastavust vaid reguleerida olukordi, kus RHAD-i

sätete vahel esineb vastuolu. Selline regulatsioon on hankelepingutes tavapärane ning

kooskõlas RHS § 3 p-is 5 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt peab hankeleping tagama

avalike vahendite säästliku ja eesmärgipärase kasutamise ning teenuse nõuetekohase kvaliteedi.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Vaidlustaja on vaidlustanud muuhulgas rea RHAD-i sätteid (vt käesoleva otsuse p 5.3), mille

üle toimus vaidlus 19.11.2025 vaidlustuse alusel toimunud vaidlustusmenetluses ning mille

osas tunnistas Hankija vaidlustuse põhjendatuks. Vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine nende

RHAD-i sätete osas on välja toodud VAKO otsuse resolutsiooni p-is 1.

Vaidlustaja kinnitusel ei ole Hankija käesoleva otsuse p-is 5.3 nimetatud nõuete osas RHAD-i

õigusaktide nõuetega kooskõlla viinud. Seejuures viitab Vaidlustaja oma 12.01.2026 e-kirjale

Hankijale, milles muuhulgas küsiti: Hankija tunnistas vaidlustuse 03.12.2025 istungil suures

osas põhjendatuks. Kas saan õigesti aru, et 22.12.2025 tehti kõik sellest lähtuvad muudatused?

[---] ning Hankija samal päeval esitatud vastusele: Peamiselt rohkem osa muudatustest on

tehtud enne otsust. Käesoleval päeval on käimas teh. Tingimuste korrigeerimine nõude 1,5 m

tehnika osas.

8. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija 12.01.2026 vastuskirjast ei saa teha ühest järeldust, et

Hankija kinnitab, et ei kavatse teha VAKO otsuse täimiseks RHAD-is enam teisi muudatusi,

peale tingimuste korrigeerimise 1,5 m tehnika osas, kuid on fakt, et 13.01.2026 vaidlustuse

esitamise ajaks ei olnud Hankija teinud RHAD-is muudatusi, mis viiksid RHAD-i käesoleva

otsuse p-is 5.3 nimetatu osas õigusaktidega täielikult vastavusse.

9. RHS § 192 lg 3 p-i 3 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata, kui samas

asjas on juba tehtud otsus vaidlustuskomisjonis või kohtus.

Vaidlustuskomisjon leiab, et kuivõrd käesoleva otsuse p-is 5.3 välja toodud osades on Hankija

tunnistanud 19.11.2025 vaidlustuse alusel toimunud vaidlustusmenetluses vaidlustuse

põhjendatuks, on nende suhtes juba tehtud otsus vaidlustuskomisjonis (VAKO otsuse

resolutsiooni p 1), mistõttu ei saa vaidlustuskomisjon nendes osades 13.01.2026 vaidlustusest

sisuliselt läbi vaadata ning RHS § 192 lg 3 p-i 3 alusel tuleb vaidlustus selles osas jätta läbi

vaatamata. Samas juhib vaidlustuskomisjon Hankija tähelepanu sellele, et RHS § 200 lg 6

kohaselt on vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik ning hankija on

kohustatud viima kõik oma riigihanke käigus tehtud otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni

jõustunud otsusega. Selleks, et Hankija saaks Riigihankes teha otsuseid, mis oleksid kooskõlas

VAKO otsusega, tuleb Hankijal RHAD viia õigusaktide nõuetega kooskõlla kõikides osades,

milles Hankija tunnistas 19.11.2025 esitatud vaidlustuse põhjendatuks.

Kergliiklusteede hooldusnõuded hooajavahelisel ajal

10. 22.12.2025 on Hankija muutnud TK p-i 2.2.3 Suvise koristuse mahud m2, pealkirjastades

selle: 2.2.2. Hooajavahelise koristuse mahud m2.

Muuhulgas on TK p-is 2.2.2 toodud tabelis kõnnitee ja kergliiklusteede kohta märgitud, et need

peavad osaliselt vastama seisunditaseme 4 nõuetele ja osaliselt seisunditaseme 3 nõuetele.

Joonealuse märkusena on Hankija selle punkti kohta märkinud: Määrus nr 92 ei kehtesta

nõudeid teede hooajavahelisele koristusele ja hooldusele. Määruses nr 92 kasutatud termin

11 (17)

„talvine“ võib olla mõistetav selliselt, et see hõlmab ajavahemikku detsembrist veebruarini.

Üldteada on aga asjaolu, et lumerohke periood võib Eestis alata juba sügiskuudel ning lõppeda

kevadkuudel. Lähtudes sellest kehtestatakse hooajavahelise perioodi ulatus ning nõuded

hooajavahelisel ajavahemikul tehtavatele töödele tehnilise kirjelduse punktis 7. Arvestades

asjaolu, et reeglina kevad- ja sügisperioodil, vähemalt novembris ja märtsis, vastavad

ilmastikutingimused sageli talvistele tingimustele, määratakse teeseisundinõuded lähtudes

määruse nr 92 lisast 7, kehtestades vajadusel kõrgendatud seisunditaseme linna tänavate jms

suhtes (edaspidi Märkus).

10.1. Vaidlustaja leiab, et eeltoodud muudatus(ed) on õigusvastased, kuivõrd RHAD-ist

(eelkõige TK p-ist 7, milles Märkuse kohaselt kehtestatakse hooajavahelise perioodi ulatus ning

nõuded hooajavahelisel ajavahemikul tehtavatele töödele) ei nähtu, millised on kergliiklusteede

hooldusnõuded hooajavahelisel ajal, sõltuvalt sellest, kas TK p-iga 2.2.2 on kehtestatud

kergliiklusteede hoolduseks 3. või 4. seisunditase. Vaidlustaja leiab, et tulenevalt TK p-i 1.1.4

uuest redaktsioonist3, on RHAD kergliiklusteede hooajavaheliste hooldusnõuete osas ebaselge.

Hankija on seisukohal, et TK p-ides 2.2.1–2.2.3 on tööde mahud jaotatud:

- talvisteks (TK p 2.2.1);

- hooajavahelisteks (TK p 2.2.2) ning

- suvisteks (TK p 2.2.3) hooldustöödeks.

Hooajavaheliste hooldustööde nõuete jaotamise seisunditasemete 3. ja 4. lõikes sätestab

Hankija väitel TK p 7.3.

10.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et RHAD-is puuduvad (või pole arusaadavalt

välja toodud) nõuded, millest tuleb lähtuda hooajavälisel ajal (01.04 kuni 30.04 ja 01.10–15.11

või sõltuvalt konkreetsetest ilmastikuoludest) kergliiklusteede hooldusel 3. ja 4. seisunditaseme

puhul (TK p 2.2.2).

TK p 7.3, millele Hankija vaidlustusmenetluses viitab, on sõnastatud järgmiselt: Eelnimetatud

punktides 6.1. ja 6.2. nimetatud tööd peavad olema teostatud järgnevatel perioodidel: 4. ja 3.

taseme tänavatel hooldustööde periood 1–15. aprill, tagades 15. aprilliks tänavate puhtust ning

selle säilitamist kuni 30.04; 2. ja 1. taseme (kvartalisisesed teed) tänavad hooldustööde periood

1– 30. aprill. Tellijal on õigus, lähtuvalt ilmastikutingimustest, Töövõtjale ette teatades

eeltoodud tähtaegu muuta.

Vaidlustuskomisjon märgib, et TK p-id 6.1 ja 6.2, millele TK p 7.3 viitab, asuvad TK osas 6

Nõuded bussipeatuste korrashoiuks, v.a nõudepeatused (TK Lisa 3) ning on sõnastatud

järgmiselt:

6.1. Teha bussipeatuste ooteplatvormide tänavakatte puhastust ning lume- ja libedustõrjet,

tagades lume kõnniteekatte vastava seisunditaseme hooldustsükliks ette nähtud aja jooksul. Kui

külmunud lund ei õnnestu teekatteni eemaldada, tuleb teostada libedustõrjet kuni lume

sulamiseni. Sula ilma korral tuleb puhastusala mõistliku aja jooksul puhastada teekatteni.

Vajadusel kasutada jäärulli. Keelatud on kloriidide kasutamine. Libeduse tõrjeks on lubatud

kasutada graniitsõelmeid tera läbimõõduga 2-6 mm. Lund ei tohi kuhjata puude ja postide

ümber, samuti ei tohi lund ladustada sõiduteele ja ooteplatvormil ühissõiduki uste avanemise

kohale. Bussipeatuste pinkide, prügikastide, piirete aluse pinna ning postide ümbruse suhtes

kohaldatakse määruse nr 92 § 6 lg 1 p-s 16 tuletõrjehüdrantide ja restkaevude kohta kehtestatud

nõudeid ehk kõrgendatud nõuded Määruse § 2 lg. 2 alusel. Bussipeatustes peab sõidutee

laiendus ja ooteplatvorm olema lumest puhastatud ning neil peab olema tehtud libedusetõrje

selliselt, et ei olnuks kahjustatud ootepaviljonid, prügikastid, istmeid jne;

6.2. Tagada bussipeatuste prügiurnide puhastamine ja korrashoid: aastaringne igapäevane

tühjendamine kella 7.30-ks.

Eeltoodust nähtub, et TK p 7.3 ega selles viidatud TK-id 6.1 ja 6.2 ei käsitle kergliiklusteede

3 TK p-i 1.1.4 muudatus kehtestab, et Määrusest nr 92 peab pakkuja lähtuma üksnes [---] osas, mis reguleerib

tööde hooldusnõuded talvisel ajal.

12 (17)

hooldusele kehtestatud nõudeid vastavalt seisunditasemetele 3 ja 4, vaid nõudeid seoses

bussipeatuste korrashoiuga.

10.3. Vaidlustuskomisjoni avalikul istungil viitas Hankija ka, et TK p-is 2.2.2 nimetatud

kergliiklusteede seisunditasemete 4. ja 3. nõuded on toodud TK p-ides 7.4 ja 7.5 ning 4.2, 4.3

ja 4.6.

Vaidlustuskomisjon märgib, et TK p-id 7.4 ja 7.5 ega 4.2, 4.3 ja 4.6 ei sisalda mingeid andmeid

selle kohta, millised erinevused on hooajavälisel ajal kergliiklusteede hooldusel 3. ja 4.

seisunditaseme puhul.

10.4. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankijal tuleb viia RHAD

vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Kui TK p-iga 2.2.2 on kehtestatud

kergliiklusteede hoolduseks hooajavälisel ajal 3. või 4. seisunditase, tuleb ära tuua ka nõuded,

millest tuleb hooajavälisel ajal nende seisundinõuetele vastavuse saavutamiseks lähtuda.

Tööde mahu muutmine

11. 22.12.2025 on Hankija muutnud Lepingu p-i 10.2 järgmiselt:

10.2. Lepingu punktis 4.2 sätestatud muudatused teostatakse Tellija poolt Töövõtjale tööde

mahu muutmise teate esitamisega. Teade peab olema esitatud vähemalt 7 kalendripäeva enne

tööde mahu muutmist.

Lepingu p 4.2 on järgmine: Tellijal on õigus muuta tööde teostamise mahtu kuni 10% ulatuses,

suurendades või vähendades seda. Tööde mahu suurendamise korral määratakse muudatuse

väärtus vastavalt lisamahtu kuuluva objekti ühikuhinnale. Ühikuhinnaks on sama

seisunditasemega tänava, kõnnitee, kergliiklustee või parkla teenindamise 1 m² hind vastavalt

riigihankes Töövõtja poolt esitatud maksumustabelile, mis korrutatakse lisaobjekti pindalaga.

Tööde mahu vähendamise korral on ühikuhinnaks objekti, mille osas mahtu vähendatakse,

Töövõtja poolt riigihankes esitatud maksumustabelis määratud 1 m² hind, mis korrutatakse

vähendatava pindalaga. Bussipeatuse puhul võetakse arvesse ühe bussipeatuse teenindamise

maksumus.

Seega käsitleb Lepingu p 10.2 tellija poolt töövõtjale tööde mahu muutmise teate esitamise

tähtaega, kui tellija soovib muuta tööde mahtu, suurendades või vähendades seda 10% ulatuses.

11.1. Vaidlustaja on seisukohal, et 22.12.2025 muudatus, mille kohaselt teavitatakse töövõtjat

tööde mahu muudatusest ette üksnes 7 päeva, ei ole põhjendatud. Enne 22.12.2025 muudatusi

oli tähtaeg 7–30 kalendripäeva. Töövõtjale peab jääma mõistlik ettevalmistusaeg suuremas

mahus teenuse osutamiseks või vabanevale ressursile täiendava rakenduse leidmiseks.

Hankija leiab, et vaidlustades Lepingu p-i 10.2, ei ole Vaidlustaja viidanud ühelegi

õigusnormile ega esitanud õiguslikke argumente, mis näitaksid nimetatud tingimuse vastuolu

seaduse või õiguspõhimõtetega.

11.2. Seoses Lepingu sätete vaidlustamisega märgib vaidlustuskomisjon esmalt, et RHS ei

reguleeri eraldi hankelepingu sisu, kuid hankelepingu projekti (hankelepingu tingimuste)

ettevalmistamisel tuleb hankijal lähtuda sellest, et sõlmitava hankelepingu tingimused peavad

olema mh vastavuses sõlmitava hankelepingu eseme ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid

diskrimineerida. Hankelepingu tingimused peavad vastama RHS §-is 3 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetele ega saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel

on nende kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub

kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus. (RHS § 3 p-id 1 ja 2).

11.3. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et Hankija poolne minimaalselt 7-päevane

etteteatamise tähtaeg tööde teostamise mahu muutmiseks kuni 10% ulatuses on

ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult lühike. Seejuures ei ole oluline, kas teenuse mahtu

13 (17)

suurendatakse või vähendatakse. On ilmne, et tööde teostamise mahu 10% muutmine võib tuua

töövõtjale kaasa arvestatava koormuse, olgu siis tööde mahu suurendamiseks vajaliku tööjõu ja

tehnika leidmiseks, või mahu vähendamisel tööjõule ja tehnikale uue rakenduse leidmiseks.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lepingu p 10.2 on vastuolus RHS § 3 p-ist 1 tuleneva

proportsionaalsuse põhimõtetega, kuna kehtestab ühe ning ebaproportsionaalselt lühikese

tähtaja minimaalseks etteteatamise tähtajaks tööde mahu muutmiseks ning Hankijal tuleb viia

TK p 10.2 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

Hinna alandamine, leppetrahvid, lepingu lõpetamine

12. Vaidlustaja vaidlustab Lepingus töövõtjale kehtestatud alljärgnevad sanktsioonid (Lepingu

22.12.2025 redaktsioonis).

12.1. Lepingu p 8.2: Juhul kui Töövõtja ei osuta hooldustsükli tähtaja jooksul teenust, võib

Tellija vähendada Töövõtjale selle kuu eest, mil rikkumine ilmnes, tasu hooldamata

puhastuspiirkonna osa (ruutmeetrites) ja vastava teenuse ühikuhinna korrutise võrra.

Lepingu p 8.3: Juhul kui Töövõtja poolt osutatud teenus on olulises osas ebakvaliteetne või ei

vasta lepingu või õigusaktidega kehtestatud nõuetele, seejuures loetakse teenuse oluliseks osaks

osa, mille täitmata jätmisel tekib või võib tekkida oht elu, tervise, liiklus- või liikumisohutuse

seisukohalt, vähendatakse Töövõtja tasu nõuetele mittevastava puhastuspiirkonna osa

(ruutmeetrites) ja teenuse ühikuhinna korrutise võrra, jagatuna kahega.

12.1.1. Vaidlustaja leiab, et Lepingu p-id 8.2 ja 8.3, mis võimaldavad hoolduse teostamisel ühel

korral (nt talvisel hooldusperioodil tehakse ühes kuus hooldust ka kuni kümneid kordi)

puuduste esinemisel (arvestades, et tulenevalt tööde iseloomust saab vähemalt talvisel perioodil

teostatavaid kõiki hooldustöid käsitleda liiklusohutuse seisukohast vajalikena) jätta maksmata

kas kogu vastava objekti kuutasu või 50% sellest, ei ole asjakohane ja proportsionaalne

tingimus.

Hankija on seisukohal, et Lepingu p-id 8.2 ja 8.3 on õiguspärased, kuna Lepingu p 8.2 rakendub

üksnes juhul, kui hooldustsükli jooksul on töö täielikult tegemata ning Lepingu p 8.3 rakendub

üksnes siis, kui rikkumise tagajärjeks on oht inimeste elule, tervisele, liiklus- või

liikumisohutusele.

12.1.2. Vaidlustuskomisjon on esmalt seisukohal, et Lepingu p-i 8.2 sõnastusest ei nähtu üheselt

mõistetavalt, et tasu vähendamist hooldamata puhastuspiirkonna osa (ruutmeetrites) ja vastava

teenuse ühikuhinna korrutise võrra võib tellija kohaldada üksnes siis, kui töövõtja ei ole

hooldustsükli jooksul mingit puhastuspiirkonna osa üldse hooldanud, kuid isegi juhul, kui

sisustada seda sätet nii nagu teeb Hankija (töö on täielikult tegemata), võib Lepingu p-i 8.2

alusel rakendatav sanktsioon olla ebaproportsionaalselt kõrge. Nt kui mingil põhjusel ei jõua

töövõtja hooldustsükli jooksul mõnd osa puhastuspiirkonnast hooldada ja teeb seda nt 10

minutilise hilinemisega, võib tellija Lepingu kohaselt jätta töövõtjale maksmata selle

puhastuspiirkonna osa hoolduse terve kuu tasu. Vaidlustuskomisjon möönab, et Lepingu p 8.2

on sõnastatud Hankija õiguse, mitte kohustusena, kuid Lepingu p-i 8.2 sõnastuse kohaselt, kui

Hankija otsustab seda sanktsiooni rakendada, tuleb tal seda teha nii nagu Lepingu p 8.2 ette

näeb – vähendada selle kuu tasu hooldamata puhastuspiirkonna osa (ruutmeetrites) ja vastava

teenuse ühikuhinna korrutise võrra.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lepingu p 8.2 on vastuolus RHS § 3 p-ides 1 ja 2

kehtestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt hankija tegutseb

riigihanke korraldamisel proportsionaalselt ning kõik isikutele seatavad piirangud ja

kriteeriumid peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja

põhjendatud, mistõttu Hankijal tuleb viia TK p 8.2 vastavusse õigusaktidega ettenähtud

nõuetega.

14 (17)

12.1.3. Lepingu p 8.3 sätestab, et töövõtja tasu vähendatakse nõuetele mittevastava

puhastuspiirkonna osa (ruutmeetrites) ja teenuse ühikuhinna korrutise võrra, jagatuna kahega

järgmistel juhtudel:

1) kui töövõtja osutatud teenus on olulises osas (s.o osas, mille täitmata jätmisel tekib

või võib tekkida oht elu, tervise, liiklus- või liikumisohutuse seisukohalt) ebakvaliteetne; või

2) teenus ei vasta lepingu või õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

Vaidlustuskomisjon märgib, et Hankija on kehtestanud Lepingu p-is 8.3 toodud sanktsiooni

rakendamise tellija poolt alati ühesuguse rangusega ilma võimaluseta arvestada lepingu

mittekohase täitmise asjaolusid, mida tuleb juba iseenesest pidada ebaproportsionaalseks.

Asjaolu, et ka kõige väiksema mittekohase täitmise puhul, mis võib (määratletama

ajavahemiku, nt 1 tund, jooksul) tuua kaasa võimaluse, et tekib oht elu, tervise, liiklus- või

liikumisohutuse seisukohalt, võib tellija sanktsioneerida töövõtjat konkreetse

puhastuspiirkonna osa hoolduse tasu 50% võrra vähendamisega, on ilmselt

ebaproportsionaalne. Seejuures tuleb märkida, et erinevalt Lepingu p-ist 8.2 ei ole p-is 8.3

märgitud, millise perioodi tasust jutt käib.

Vaidlustuskomisjoni arvates on ebaselge ka see, millisel juhul tuleb töövõtja osutatud teenust

käsitleda olulises osas ebakvaliteetsena. Sõnastus: [---] osas, mille täitmata jätmisel tekib või

võib tekkida oht elu, tervise, liiklus- või liikumisohutuse seisukohalt [---] on väga avaralt

tõlgendatav ning jätab sätte rakendajale liiga laia tõlgendusruumi. Nt kas sanktsioon kuulub

rakendamisele, kui kohustus teenus osutada on küll täidetud (seega ei esine täitmata jätmist),

kuid tellija leiab siiski, et see pole täidetud piisavalt kvaliteetselt, mistõttu võib tekkida oht elu,

tervise, liiklus- või liikumisohutuse seisukohalt. Kuivõrd Lepingu p-is 8.3 kehtestatud

sanktsiooni rakendamiseks on kaks alust, tekib ka küsimus, kas teenus, mis vastab nt lepingu

või õigusaktidega kehtestatud nõuetele, võib olla samas olulises osas ebakvaliteetne ning tellijal

on ikkagi õigus käsitletava sanktsiooni rakendamiseks.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lepingu p 8.3 on vastuolus RHS § 3 p-ides 1 ja 2

kehtestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega, mille kohaselt hankija tegutseb

riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning kõik isikutele

seatavad piirangud ja kriteeriumid peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud, mistõttu Hankijal tuleb viia TK p 8.3 vastavusse õigusaktidega

ettenähtud nõuetega.

12.2. Lepingu p 8.10 alapunktid:

8.10. Alltoodud talihooldusobjektide nõuetele mittevastavusel määratakse objekti visuaalsel

hindamisel vajadusel ka pildistamise ja/või mõõtmise teel (lumesus, haardetegur, jms), pind m²

või objektide hulk, millel töö on teostamata või mittenõuetekohaselt teostatud, ning

vähendatakse lepingulist käibemaksuta kuu hooldussummat järgmises ulatuses ja järgmiste

rikkumiste eest:

8.10.1. nõuetele mittevastav ristmiku puhul ristmikul tegemata jäetud tööde pindala ulatuses

selle objekti ühikuhinnast lähtudes;

8.10.2 nõuetele mittevastavad ülekäigurajad või bussipeatused (iga objekt), kui sellega on

raskendatud inimeste liikumine ülekäiguraja üle või raskendatakse bussipeatuse inimeste poolt

kasutamist: 400 eurot;

8.10.3. jalakäijaile ei ole tagatud lumme vallidest läbipääs vastavalt tehnilise kirjelduse

nõuetele sõidutee ületamiseks (iga objekt): 260 eurot;

8.10.4. ei ole operatiivselt tagatud vee äravool restkaevu või veevoolurennides: 128 eurot;

8.10.5. iga nõuetele mittevastava, libeda pinna 1 m2: 12,8 eurot.

12.2.1. Vaidlustaja on seisukohal, et Lepingu p-i 8.10 alapunktid 8.10.1-8.10.5 ei ole

asjakohased ja proportsionaalsed, kuna olenemata sellest, milles töö tegemata jätmine või

puudus töö tegemises täpsemalt seisnes, sanktsioneerib Hankija nii töö tegemata jätmist kui ka

lepingu mittekohast täitmist ühe ja sama määraga, jättes arvestamata tegemata jätmise, puuduse

sisu ja ulatuse.

15 (17)

Hankija on seisukohal, et Lepingu 22.12.2025 versioonis on õiguskaitsevahendite kohaldamine

õiguspäraselt seotud kontrollaktidega. Seega ei ole sanktsioonide rakendamine kontrollimatu,

vaid eeldab rikkumise kirjalikku fikseerimist ning selle seostamist konkreetse objekti, pindala

või rikkumise liigiga. Lepingu p-i 8.10 alapunktides 8.10.1-8.10.5 välja toodud rikkumise on

olulised, mistõttu sanktsioonid pole ebaproportsionaalselt suured.

12.2.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lepingu p-i 8.10 alapunktides 8.10.1-8.10.5

kehtestatud sanktsioonid on vastuolus RHS § 3 p-ides 1 ja 2 kehtestatud riigihangete

korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel

proportsionaalselt ning kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid peavad olema

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

12.2.3. Lepingu p-i 8.10 alapunktides 8.10.1-8.10.5 kehtestatud sanktsioonid (vt käesoleva

otsuse p 12.2) on kehtestatud kas nõuetele mittevastava pinna alusel, ühikuhinnast lähtudes

arvutatuna (TK p 8.10 alapunkt 8.10.1) või absoluutsummades (Lepingu p-i 8.10 alapunktid

8.10.2-8.10.5). See ei võimalda aga Hankijal arvestada (ega kohusta teda arvestama) lepingulise

hooldussumma vähendamisel töövõtja poolse rikkumise objektiivsete asjaoludega, sh hinnata

konkreetse objekti nõuetele mittevastavuse sisu ja ulatust.

Vaidlustuskomisjoni arvates on sanktsioonide selline kehtestamine ebaproportsionaalne.

Sanktsioonide määramise alused ja nende rikkumiste asjaolud võivad olla erineva kaaluga ja

võimalike rikkumiste sanktsioneerimine ühesuguse (trahvi)summaga on vastuolus RHS § 3

p-ides 1 ja 2 kehtestatud proportsionaalsuse üldpõhimõttega. Vaidlustuskomisjoni arvates tuleks

sanktsioonide rahalised määrad sätestada maksimummääradena (lisades nt Lepingu p-i 8.10

alapunktidesse 8.10.1-8.10.5 sõna kuni), mis kohustaks Hankijat rikkumise tuvastamise korral

määrama proportsionaalse sanktsiooni.

13. Lepingu p 8.14: Kui tegemist on mitmekordse Lepingu rikkumiste juhtumitega (vähemalt

kolm juhtumid) ja rikkumistega oli raskendatud liiklejate liikumist linna tänavatel (sh.

kõnniteedel, kergliiklusteedel jne) või ühekordse rikkumisega, mis põhjustas liiklusjuhtumi või

inimesele trauma või väga olulise rikkumisega Töövõtulepingu kehtivuse aja jooksul, on

Töövõtjal õigus Töövõtulepingust taganeda ja Tellija on sellisel juhul kohustatud tasuma

Töövõtjale leppetrahvi summas 5% Lepingu hinnast.

13.1. Vaidlustaja leiab, et Lepingu p 8.14 on vastuolus RHS § 3 p-idest 1 ja 2 tuleneva

proportsionaalsuse, kontrollitavuse ja läbipaistvuse põhimõtetega, kuna Hankijal on õigus

leping üles öelda ning nõuda 5% leppetrahvi juhul, kui lepingu ühekordne rikkumine on

põhjustanud liiklusjuhtumi, kusjuures jääb ebaselgeks, mida on silmas peetud, kuivõrd

liiklusjuhtum ei ole samastatav liiklusõnnetusega (vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt

väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju). Isegi

liiklusõnnetused ei ole tagajärgede poolest võrreldavad, seda enam liiklusjuhtumid ning lisaks

on töövõtja vastutav täielikult kolmandatele isikutele põhjustatud kahjude eest (Lepingu p 5.3).

Hankija on seisukohal, et Lepingu p 8.14 on õiguspärane. Lepingu p-i 8.14 eesmärk ei ole

reguleerida üksnes kahju realiseerumisega lõppenud olukordi, vaid ka laiemalt liiklemisega

seotud ohtlikke või häirivaid sündmusi.

Termin liiklusjuhtum on üldmõiste, millega tähistatakse igasugust liikluses aset leidnud

sündmust, mis on seotud liiklemisega ja millel võivad olla tagajärjed, kuid mis ei pruugi

kvalifitseeruda liiklusõnnetuseks LS-i tähenduses. Liiklusjuhtum on:

- liikluses toimunud intsident;

- olukorda, kus on tekkinud oht, kahju või liiklushäire, sündmust, mis vajab fikseerimist,

menetlemist või hindamist (vt nt https://www.postimees.ee/term/830910/liiklusjuhtum).

Seadus ei keela Hankijal kasutada hankelepingus termineid, mis ei ole otseselt seaduses

defineeritud, tingimusel, et nende tähendus on keeleliselt arusaadav ja ei ole eksitav.

16 (17)

13.2. Esmalt märgib vaidlustuskomisjon, et vaidlustusmenetluses käsitlesid nii Vaidlustaja kui

ka Hankija TK p-is 8.14 kehtestatud sanktsiooni tellija (Hankija) õigusena töövõtulepingust

tagamiseks ning töövõtjalt leppetrahvi sissenõudmiseks, kuid tegelikult on TK p-i 8.14 lõpp

sõnastatud teisiti - [---] Töövõtulepingu kehtivuse aja jooksul, on Töövõtjal õigus

Töövõtulepingust taganeda ja Tellija on sellisel juhul kohustatud tasuma Töövõtjale leppetrahvi

summas 5% Lepingu hinnast. Seega kehtestab TK p 8.14 sõnaselgelt hoopis töövõtja õiguse

teatud asjaoludel Leping üles öelda ning tellijalt (s.o Hankijalt) leppetrahvi nõuda.

Vaidlustuskomisjon eeldab siiski, et ilmselt on Hankija TK p-i 8.14 sõnastamisel eksinud, kuna

TK p-i 8.14 tekst on sellisena ebaloogiline.

13.3. Vaidlustaja on vaidlustanud TK p-i 8.14 üksnes sõna liiklusjuhtum kasutamise tõttu.

Vastuses vaidlustusele on Hankija mõistet liiklusjuhtum sisustanud kui liikluses toimunud

intsidenti või olukorda, kus on tekkinud oht, kahju või liiklushäire, mis vajab fikseerimist,

menetlemist või hindamist.

Vaidlustuskomisjonile teadaolevalt ei ole sõnal (või mõistel) liiklusjuhtum õigusaktides

sätestatud ega ka üldteada tähendust4. Võib siiski nõustuda Hankijaga, et sõna liiklusjuhtum

tähendus on laiem kui mõistel liiklusõnnetus, kuid milline on selle täpne sisu, ei ole selge.

Vaidlustuskomisjon leiab, et sõna liiklusjuhtum tähenduse ebaselgus muudab selle kasutamise

niivõrd olulise sanktsiooni nagu lepingust taganemine ning 5% leppetrahvi nõudmine, alusena,

igal juhul ebaproportsionaalseks. Nt võib liiklusjuhtumiks olla järsk pidurdamine, kuigi

liiklusõnnetust ei toimu. Lepingu p-i 8.14 kohaselt võiks juhul, kui selline pidurdamine oli

tingitud libedusetõrje puudulikkusest teelõigul, lepingust taganeda. Ilmselgelt ei ole selline

sanktsioon proportsionaalne. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga selles, et Lepingu p-is

8.14 sõna liiklusjuhtum asendamine mõistega liiklusõnnetus, ei muuda sanktsiooni

proportsionaalseks, sest ka liiklusõnnetusteks kvalifitseeruvate sündmuste raskusaste võib olla

väga erinev ning ka juhul, kui töövõtja ühekordne rikkumine tõi kaasa liiklusõnnetuse, võib

paljudel juhtudel olla tegemist sündmusega, mis kuidagi ei õigusta lepingust taganemist ning

leppetrahvi summas 5% Lepingu hinnast.

Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Lepingu p 8.14 on vastuolus

riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, mille kohaselt hankija tegutseb riigihanke

korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt (RHS § 3 p 1) ning Hankijal

tuleb viia TK p 8.14 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

Vastuolude ületamine

14. 22.12.2025 redaktsioonis on Hankija kehtestanud Lepingu p-i 2.7 järgmises sõnastuses:

Lepingu dokumentideks on RHAD, hanketeade ja enne pakkumuste esitamise tähtpäeva hankija

poolt e-riigihangete keskkonnas küsimustele esitatud vastused ja selgitused, Töövõtja

pakkumus, töövõtulepingu täiendavalt sõlmitud lisad ja poolte kirjalikud kokkulepped. Juhul

kui nimetatud dokumentides ilmneb vastuolu, kohaldatakse sätet, mis kaitseb Tellija huve

paremal viisil.

14.1. Vaidlustaja on seisukohal, Lepingu p-i 2.7 viimane lause [---] Juhul kui nimetatud

dokumentides ilmneb vastuolu, kohaldatakse sätet, mis kaitseb Tellija huve paremal viisil, on

õigusvastane, kuivõrd see on ebaselge ning vastab ka VÕS § 42 lg 3 p-is 17 sätestatud

tüüptingimuse tühisuse alusele – Hankijal on õigus vastuolude korral määrata, kas osutatud

teenus vastab lepingutingimustele.

Hankija leiab, et Lepingu p-i 2.7 viimase lausega analoogne regulatsioon on hankelepingutes

tavapärane ning kooskõlas RHS § 3 p-is 5 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt peab

hankeleping tagama avalike vahendite säästliku ja eesmärgipärase kasutamise ning teenuse

nõuetekohase kvaliteedi.

4 Nt LS-is ja Eesti õigekeelsussõnaraamatus, Tallinn 2025, sõna liiklusjuhtum puudub.

17 (17)

14.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lepingu p-i 2.7 viimane lause [---] Juhul kui

nimetatud dokumentides ilmneb vastuolu, kohaldatakse sätet, mis kaitseb Tellija huve paremal

viisil. – on vastuolus RHS § 3 p-is 1 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, mille

kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt.

Vaidlustuskomisjon leiab, et läbipaistvuse ega kontrollitavuse põhimõttega pole kooskõlas see,

et Lepingus nähakse ette, et vastuolu puhul lepingu dokumentide vahel hakkab Hankija alles

vastuolu ilmnemisel (või tekkimisel: nt olukorras, kui töövõtulepingu poolte kirjaliku

kokkuleppe tulemuse tekib vastuolu selle kokkuleppe ja RHAD-i vahel) lepingu täitmise käigus

hindama, millise dokumendi sätet konkreetsel juhul tuleb eelistada. Lisaks võimalikule

ebaselgusese selles, milline säte tellija huve paremal viisil kaitseb (nt kas vastuolu puhul -

kõrgem kvaliteet – kõrgem hind vs madalam kvaliteet – madalam hind, tuleks eelistada hinna

või kvaliteedi kriteeriumi), peaks pakkujatel olema juba pakkumuste esitamisel teada, milline

on lepingu dokumentide prioriteetsuse järjekord.

14.3. Lepingu p-i 2.7 kohaselt on lepingu dokumentideks ka enne pakkumuste esitamise

tähtpäeva hankija poolt e-riigihangete keskkonnas küsimustele esitatud vastused ja selgitused.

Seega tuleks Lepingu p-i 2.7 kohaselt hinnata vastuolu esinemisel ka seda, kas tellija huve võiks

paremal viisil kaitsta juhindumine hankemenetluses antud selgitustest. Vastuolu korral

RHAD-iga ei saa see aga olla õiguspärane, sest RHS § 46 lg 3 kohaselt on selgituste ja

selgitamist võimaldavate dokumentide alusel keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Seega

sätestab juba RHS, et hankija poolt hankemenetluses antud selgitused on riigihanke

alusdokumentidega võrreldes madalamal prioriteetsuse astmel. Vaidlustuskomisjoni arvates ei

saa need muutuda riigihanke alusdokumentidega n.ö ühel tasemel olevaks või isegi kõrgemaks,

kui need peaksid arvestama Tellija huve paremal viisil, ka pärast hankelepingu sõlmimist.

14.4 Eeltoodud põhjusel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankijal tuleb viia TK p 2.7

vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

15. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

15.1. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt5 taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks

summas 3515,6 eurot (käibemaksuta), 15,98 tunni (sh vaidlustuskomisjoni avalikul istungil

osalemine 3,38 tundi) õigusteenuse osutamise eest tunnihinnaga 220  eurot käibemaksuta.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustuse mahtu ning keerukuse astet on

Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustusasi on keskmise

keerukusega ning seda on sisuliselt juba menetletud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et

vajalikud ja põhjendatud on Vaidlustaja õigusabikulud 14 tunni ulatuses summas 3080 eurot

(käibemaksuta) ja need tuleb Hankijalt välja mõista. Lisaks mõistab vaidlustuskomisjon

Hankijalt Vaidlustajale välja tema poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 2560 eurot.

15.2. Hankija kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik

5 Vaidlustaja esitas 29.01.2026 e-kirjaga vaidlustuskomisjoni istungil esitatud menetluskulude taotluse täpsustuse

(arvutusvea paranduse).