Maa ja ruumiloome programmi kinnitamine

KÄSKKIRI

10.02.2026 nr 16

Maa ja ruumiloome programmi kinnitamine

aastateks 2026–2029

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega

nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja

muutmise kord“ kinnitan „Maa ja ruumiloome programmi 2026–2029“ (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 10.02.2026 käskkirjaga nr 16

Lisa

Maa ja ruumiloome programm 2026-2029

1. Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus

Valdkonna arengukava Eesti 2035, Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, Üleriigiline planeering (edaspidi ÜRP) 2030+

Programmi nimi Maa ja ruumiloome programm 2026―2029

Programmi eesmärk Kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega

Programmi periood 2026―2029

Peavastutaja (ministeerium)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu)

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)

Sisukord

1. Programmi üldinfo .......................................................................................................................... 1

2. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud .................................................................................................. 5

4. Rahastamiskava .............................................................................................................................. 5

5. Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................... 5

6. Olulisemad tegevused/sekkumised ................................................................................................ 8

7. Programmi tegevused ja teenused ................................................................................................. 9

7.1. Programmi tegevus 1 – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine .......... 10

7.2. Programmi tegevus 2 – Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine ................................. 11

7.3. Programmi tegevus 3 – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine ............ 11

7.4. Programmi tegevus 4 – Maaparanduse poliitika rakendamine ................................................. 12

8. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 12

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 13

LISA 2. Teenuste rahastamiskava, MKMi valitsemisala (eurodes) ........................................................ 17

2. Sissejuhatus

Maa ja ruumiloome programm on üks kuuest tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“

eesmärkide saavutamiseks koostatud programmist. Tegemist on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi programmiga alates 2025. aastast.

Programm aitab panustada ÜRO säästva arengu eesmärkidesse1 (horisontaalne valdkond) ning

panustab riigi strateegilistesse eesmärkidesse, sh otsesemad seosed on järgmiste strateegiatega

 Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“2;

 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2024–20273;

 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“4;

 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 20305;

 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027;

 Ehituse pikk vaade 20356.

Maa ja ruumiloome programm on jaotatud neljaks programmi tegevuseks lähtuvalt poliitikatest, sh

ruumilise planeerimise poliitika ja maakasutuspoliitika, ning riigieelarve koostamise reeglitest. St, et

kuigi maaparanduse poliitika rakendamine on osa põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitikast, siis

on poliitika kujundamine ja rakendamine lahutatud kahe erineva programmi vahel vastavalt eelarve

jaotumisele kahe erineva valitsemisala vahel. Eraldi programmi tegevuse moodustab „ruumiandmete

hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine“, mis on toeks mitme ruumiandmeid kasutava poliitika

rakendamisele erinevates valitsemisalades, sh maa- ja ruumiloome-, ehitus-, keskkonna-, kliima-,

kaitse- jm poliitikatele.

Programm panustab eeskätt kahte riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihti: „Eestis on kõigi vajadusi

arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja

inimesekeskne riik”.

Programmi tegevus „Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine“ panustab

peamiselt „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond“ valdkonnas vajalike muutuste saavutamisse. Ruumiline planeerimine on lisaks

käesolevale tulemusvaldkonnale seotud ka kõigi teiste tulemusvaldkondade ning riigi arengut

suunavate arengukavadega, mille ruumiliseks väljundiks on üleriigiline planeering. Planeeringu

koostamine on ainus võimalus kaaluda erinevate valdkondade ruumilisi vajadusi kindlas asukohas ja

vastastikuses koosmõjus. Erinevate valdkondade vajaduste terviklik ruumiline lahendamine näitab ka

võimalusi ruumilise lahenduse sünergiaks. Koostamisel olev üleriigiline planeering „Eesti 2050“ seab

omakorda sihid kõikide uute valdkondlike arengukavade ja riigi pikaajalise arengustrateegia

koostamiseks.

Programmi tegevus „Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine“ aitab kaasa „Eesti 2035“

strateegilise sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele

ning on seotud ruumilise planeerimise programmi tegevusega, sest maakasutust korraldatakse

ruumilise planeerimise ja maatoimingute koosmõjus. Maa on piiratud ressurss, mille väärtus ajas

1 Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid | Riigikantselei 2 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 3 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmine | Eesti Vabariigi Valitsus 4 Üleriigiline planeering - Planeerimine.ee 5 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 6 Ehituse pikk vaade 2035 | Kliimaministeerium

kasvab, seetõttu kasvavad ka konkurents maale ning nõudmised maa omandi ja kasutusega seotud

infole. Maa on vajalik erinevate valdkonnapoliitikatega seotud eesmärkide elluviimiseks. Ühiskonnas

muutuvatele vajadustele kiireks reageerimiseks on vaja järjest paindlikumaid maakasutuse suunamise

ja ümberkorraldamise võtteid. Maaressurssi, sh riigi maareservi, on vaja hoida ja hallata

heaperemehelikult, mh täites omanikukohustusi, suunates seda käibesse ja väärtustades lähtuvalt

planeeringujärgsest parimast kasutusest.

Programmi tegevus „Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine“ on seotud

tulemusvaldkonnaga „digiühiskond“, sest hõlmab asukohaga seotud andmete kogumist, hoidmist,

töötlemist ja jagamist ning ruumindmete taristu riiklikku koordineerimist. Tegevus panustab “Eesti

2035” sihi “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik” saavutamisse läbi

kvaliteetsete ruumiandmete kättesaadavuse tagamise. Ruumiandmed on andmed, mis otseselt või

kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes

hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis.

Teenuseid saab luua ja andmeid otsuste tegemiseks kasutada, kui andmed on ajakohased ning kogutud

ühtsel korrastatud viisil. Asjakohased, usaldusväärsed ja kvaliteetsed e-teenustega kasutajasõbralikult

kättesaadavad ruumiandmed on seotud ühiskonna kõigi eluvaldkondadega ning toetavad Eesti

keskkonna, julgeoleku, turvalisuse, pärandi, kultuuri jm hoidmist ning riigi, selle erinevate piirkondade

ja ettevõtete konkurentsivõime parandamist.

Programmi tegevus „Maaparanduse poliitika rakendamine“ panustab „Eesti 2035“ strateegilise sihi

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse. Väärindades

põllumajandus- ja metsamaad ning tagades toiduga kindlustatuse ja kvaliteetse puidu kättesaadavuse,

aidatakse kaasa soodsa majanduskeskkonna loomisele ja põllu- ja metsamajanduse tootlikkuse

kasvule. Samuti mõjutab säästlik maakasutus „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamist, panustades säästlikku metsandust ergutavatesse

tegevustesse, põllumajandusmaa säilimisse ja selle hea seisundi tagamisse ning kestliku

põllumajandus- ja metsandustaristu arendamisse ja haldamisse. Põllumajandusmaa sihipärane

kasutus ja maaparanduse valdkonna tegevused panustavad „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030“ alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning

ohutu toit ja hoitud keskkond“ saavutamisse. Täpsemalt panustab valdkond arengukava tegevussuuna

4 „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ eesmärgi „Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist

põllumajandustootmist“ eesmärgi täitmisesse. Selle eesmärgi kohaselt tuleb põllumajanduslikus

kasutuses hoida vähemalt üks miljon hektarit põllumajandusmaad. 62% kasutuses olevate

põllumajandusmaade viljelusväärtus sõltub veevarusid reguleerivatest maaparandussüsteemide

tehnilisest seisundist, sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude seisundist ja toimimisvõimest.

Võrreldes eelmise perioodiga on programmis üks tegevussuund vähem, nimelt on Põllumajandusmaa

ja maaparanduspoliitika kujundamine liikunud Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi (edaspidi

ReM) biomajanduse programmi.

Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahendite meetmete

väljatöötamisega:

 Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine;

 RePowerEU projekt;

 Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF);

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud

Programmi eesmärk: Kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond

ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega

Tabel 1. Programmi mõõdikud

Programmi mõõdikud* Tegelik tase Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029 2035

Elukeskkonnaga rahulolu

indeks**

Allikas: ReM

72 75 75 76 76 >73,5

* Mõõdiku tasemed erinevad 2026-2029 eelarvestrateegias kajastatust, lähtuda tuleb käesolevast programmist. ** Elukeskkonnaga rahuolu uuringut viiakse läbi kahe-aastase intervalliga.

Elukeskkond mõjutab inimeste sotsiaalset ja majanduslikku heaolu ning sellega rahulolu mõõdik on

multidimensionaalne nn katusmõõdik, sh on see ka tulemusvaldkonna tasandi ning strateegia „Eesti

2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ mõõdik. Strateegia

seob mõõdiku tugevalt ruumi- ja maakasutuse poliitikatega, selgitades, et selle sihi saavutamisel on

oluline jälgida kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, kuidas tuleb planeerida

avalikku ruumi ning samuti rõhutatakse ruumiotsuste olulisust.

4. Rahastamiskava

Tabel 2. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

MKM valitsemisala kulud kokku -21 105 -19 328 -18 593 -18 333 -18 312

Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine

-8 099 -6 127 -5 960 -5 760 -5 760

Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine

-8 002 -8 165 -7 947 -7 917 -7 906

Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine

-2 486 -2 804 -2 568 -2 538 -2 527

Maaparanduse poliitika rakendamine -2 518 -2 232 -2 118 -2 118 -2 118

Programmi eelarve ja eelarvelised muudatused on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel (LINK).

5. Hetkeolukorra analüüs

2024. a „Elanike rahulolu uuringust“ selgus, et Eesti elanike rahulolu oma elukoha elukeskkonnaga

100-punkti skaalal on 72. Võrdluses 2022. aasta tulemusega 73,5 on Eesti inimeste rahulolu

vähenenud. Rahulolu on piirkonniti väga erinev, muutusi on olnud mõlemas suunas. Sellel pigem

väikesel langusel võib olla mitmeid põhjuseid. Ühelt poolt on kohalike omavalitsuste rahaline seis

halvenenud, mis on sundinud neid tegema raskeid otsuseid teenuste ümberkorraldamisel. See võib

olla mõjutanud elanike rahulolu elukeskkonnaga. Teisalt, paljud Eesti elanikud on mures kõrgete

hindade ja sissetuleku suuruse pärast. Ka see majanduslik ebakindlus võib mõjutada inimeste üldist

rahulolu oma elukeskkonnaga. Lisaks on üldist ebakindlust suurendanud muutunud julgeolekuolukord,

mis võib peegelduda ka rahuloluhinnangutes. Ruumiloomes kasutatakse rahulolu hinnangut sisendina

planeerimistegevusele. Elukeskkonnaga rahuolu peegeldab erinevaid valdkondi nagu

looduskeskkonda, majanduskeskkonda, ehitatud keskkonda, kogukonda ja valitsemist.

Programmi tegevuste tulemusnäitajad on üldiselt ootuspärased, tähelepanu vajavad üldplaneeringute

koostamise tempo ja digitaalselt kättesaadavate planeeringute osakaal. Üldplaneeringute koostamisel

on oluline roll kohalike omavalitsuste tugevdamisel, samuti on üldplaneeringute koostamist

pidurdanud vaidlused ja vastuseis tuuleparkide arendamisele. Kõik detailplaneeringud on kavas

2026. aasta kevadeks digida ning jõuda tagasi seatud trendile.

Arengud ja väljakutsed

 Ruumiloome valdkond on killustatud. Täna sõltub ruumi kvaliteet eri valdkondade otsustest,

mis langetatakse väljaspool ruumilist planeerimist – näiteks maksu-, transpordi-, keskkonna-,

regionaal- või energiamajanduse poliitikas. Rahvastiku kahanemise, (valg)linnastumise ja

kliimamuutustega seotud probleemide kontekstis vaja on kujundada strateegiline vaade ja

välja töötada rakendamismehhanismid valdkondlike poliitikate üleselt. Otsuste puudumine nii

omavalitsuste kui keskvalitsuse poolt teenustevõrgu (näiteks haridusvõrk) tulevikuvajaduse ja

-mudeli osas takistab investeeringute kavandamist ja prioriseerimist ning võib kaasa tuua üle-

või alainvesteerimise taristusse. Väljakutse lahendamisele aitab kaasa nii üleriigilise

planeeringu „Eesti 2050“ koostamisega jätkamine kui ka 1. jaanuaril 2025 tööd alustanud Maa-

ja Ruumiameti käivitamine, kuid tegu on jätkuvalt valdkonna ühe suurima väljakutsega.

 Maa- ja ruumipoliitika valdkonnas on kriitilise tähtsusega digipöörde läbiviimine, samas kui

valdkonna liigutamine erinevate valitsemisalade vahel ning riigieelarve kärpevajadus on

vähendanud niigi puudulikku ressurssi. Ruumiandmete ja seotud infosüsteemide digitaalne

innovatsioon on aluseks nii andmete kvaliteedi parandamisel, nende hõive ja haldamise

tõhustamisel, kui ka menetlusprotsesside kiirendamisel. Samuti on see eelduseks inimressursi

otstarbekamaks kasutamiseks. Kuigi ruumiandmete hõive ja maatoimingute osas on juba tänu

uute seadmete soetamisele ja minu.kataster.ee kasutusele võtmisele tehtud suuri edusamme,

siis vajavad jätkuvat tähelepanu nii planeeringute andmete digimine, ruumiandmete hõive ja

arvandmete avalikustamine, maakatastri võimekuse arendamine ja andmete kvaliteedi

parandamine, samuti e-ehituse platvormi arendamine ja liikumine 3D digitaalsetele

kaksikutele.

 Ilma digitaliseerimise ja innovatsioonita ei ole saavutatav ka planeerimismenetluste

tõhustamine. Planeerimisseadust on korduvalt muudetud arendustegevuse hõlbustamiseks,

kuid see ei ole soovitud efekti andnud. Planeerimisprotsesse tuleb tervikuna üle vaadata, sh

kasutades teenusdisaini põhimõtteid ja võttes tähelepanu alla ka teiste valdkondade

pärusmaal olevad, kuid planeerimist mõjutavad kooskõlastused, mõjuhinnangud ja uuringud.

 Vähetähtis ei ole ka riigi eriplaneeringute (REP) koostamine taastuvenergeetika

arendamiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks. Riigi strateegiliste huvide ja pikaajaliste

arengueesmärkide saavutamiseks said aastatel 2024.-2025. kehtestatud Pärnu maakonna

Pärnu jõe teemaplaneering ja Rail Balticu maakonnaplaneering. Samas perioodis said

algatatud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse REP, EstLink 3 maismaaühenduse kaks REP-i ja

tuumaelektrijaama REP. Lisaks on koostamisel Harju, Rapla ja Pärnu maakondade maavarade

teemaplaneeringud, Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering, Haljala-Kukruse 2+2 maantee riigi

eriplaneering ning Liivi lahe meretuulepargi riigi eriplaneering.

 Sarnaselt ruumiloome valdkonnaga vajab strateegilist vaadet ka riigi enda maaportfelli

kasutamine ja korrashoid. Alternatiivselt maa võõrandamisele on vajadus fookus seada maa

parimate kasutusvõimaluste leidmisele. Lisaks vajab maaportfell põhjalikku analüüsimist. See

aitab optimeerida maa kasutamist, toetades nii ühiskonna sotsiaalseid vajadusi, riigi

majandusarengut kui ka elu- ja looduskeskkonda. Maareform on lõpusirgel, valdav osa Eesti

territooriumist on kantud maakatastrisse ja leidnud uue omaniku – vaid 0,18 protsenti Eesti

maismaa pindalast on reformimata. Maareformi tempo aeglustub pidevalt erinevatel

põhjustel: ressursipuudus KOV-ides, õigustatud isikute passiivsus, menetluste kasvav keerukus

(lihtsamad menetlused on lõpule viidud). Samuti ei ole selgunud kõikide maade

munitsipaalomandisse andmise vajadus ja selgitatakse välja riigile vajalikke maid. Riigi

maareservi jäetud maad vajavad haldamist (enampakkumisel rendile andmine ja müük,

hooldamine, sh ohtlike objektide likvideerimine, ebaseadusliku kasutuse lõpetamine), kuid

tulenevalt ressursside vähenemisest on vajalik senisest rohkem hakata tegevusi prioriseerima.

 Katastriandmete kvaliteedi parandamine on olnud pidev tegevus, mida oleks vajalik

maareformi lõppedes hoogustada. Maareformi käigus kanti maad katastrisse kiiresti ja

ebatäpsete kaardiandmete ning mõõdistusviiside alusel, seetõttu on katastriandmete

kvaliteet ebaühtlane. Vaid veidi üle poole katastrisse kantud maaüksustest (51%) ja alla poole

piiripunktide arvust (41%) on 2024. aasta lõpu seisuga nõuetekohases kvaliteedis ehk

registreeritud riiklikus ristkoordinaatsüsteemis L-EST. Katastriandmed on aluseks, ehitus- ja

planeerimisalasele tegevusele, maamaksu arvestusele jms, mistõttu ühiskonna ootus

korrektsete piiriandmete järele on tõusvas trendis.

 Läbivalt on maa- ja ruumiloome valdkonnas väljakutseks tegevuste jätkusuutlikkuse

tagamine riigieelarve kärbete valguses ning valdkonna mitmekordse ümberkorraldamisega.

Lisaks Maa-ameti liitmisega Maa- ja Ruumiameti koosseisu on maa- ja ruumivaldkonda

tõstetud ringi ministeeriumide valitsemisalade vahel.

 Oluline on maaparandussüsteemide teostusjooniste avalikustamine, et maaomanikud

oleksid teadlikud oma maal, sh ka maa all, asuvate maaparandussüsteemi rajatiste täpsemast

paiknemisest ja teaksid nendega nii hoiutööde tegemisel kui ka muu tegevuse kavandamisel

arvestada.

 Samuti on oluline tagada maastikul valitseva tegeliku olukorra ehk olemasolevate

kuivendussüsteemide kajastamine registris. Selleks tuleb seni maaparandussüsteemide

registrisse kandmata süsteemid, kuna registrisse kandmist ei ole maaomanik seni taotlenud,

kanda registrisse. Suureks väljakutseks on endiselt maaparandustegevuse elluviimisel

tasakaalu leidmine erinevate huvigruppide vahel.

 Pingutust nõuab ka ÜPP SK 2023–2027 maaparandustoetuste edukas rakendamine, et

maaparandussüsteemid oleksid kaasajastatud, et aidata nende abil kohaneda

kliimamuutustega ja leevendada negatiivset keskkonnamõju looduskeskkonnale. Huvi

toetuste taotlemise vastu on tagasihoidlik, sest maaparandussüsteemid paiknevad paljude eri

maaomanike maadel ning maaomanike vahel kokkulepete saavutamine on keeruline. Lisaks

on tegemist väga kuluka investeeringuga, hoolimata asjaolust, et suur osa investeeringust saab

ellu viia toetusrahade abil ning toetuse taotlemise ja saamisega kaasnevad kõrged

keskkonnanõuded.

Pikemalt on maa- ja ruumivaldkonna olukorra analüüsiga võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi

kodulehel7 2024. aasta tulemusaruandes „Tõhus riik“ regionaalprogrammi peatükis.

6. Olulisemad tegevused/sekkumised

Olulisemad tegevused on järgnevad:

 Lihtsustatakse ja tõhustatakse planeeringute koostamise protsessi, sellel eesmärgil

valmistatakse ette Planeerimisseaduse ja seonduvate õigusaktide muudatused, arendatakse

planeeringute menetluse infosüsteemi ning toetatakse menetluse osapooli muudatuste

rakendamisel.

 Jätkatakse üleriigilise planeeringu Eesti 2050 koostamist, et määrata kindlaks Eesti ruumiline

struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja

suundumused aastani 2050. Töötatakse välja viisid riiklike strateegiliste ja ruumiliste

arengueesmärkide tihedamaks sidumiseks nii strateegiate kui ka nende elluviimise tasandil.

 Riigi eriplaneeringute koostamine ja kehtestamine, sealhulgas energia julgeoleku jaoks

olulised Estlink 3, Eesti-Läti neljas elektriühendus ja tuumaelektrijaam.

 Jätkatakse Maa- ja Ruumiameti võimestamisega. MaRu on maa- ja ruumivaldkonna

kompetentsikeskus, kus on valdkonna terviklik juhtimine ja kujundamine. Ühendamet alustas

tööd 01.01.2025, ametisse liideti eeskätt maa ja ruumiloomega tegelevate asutuste

funktsioonid. Jätkub ameti organisatsioonikultuuri loomine ning teenuste ümber kujundamine

kliendi vajadustest lähtuvalt.

 Jätkatakse ruumiandmete 3D digipöördega, et viia andmehõive ja kaarditooted vajalikul

määral kolmemõõtmeliseks. See võimaldaks riiklikel registritel (aadressiandmete süsteem,

maakataster, ehitisregister, planeeringute andmekogu jm) uutele 3Dmudelandmetele

tuginedes paremini teenuseid osutada ning katta ühiskonna kasvavaid vajadusi kvaliteetsete

ja tegelikkust adekvaatselt kujutavate ruumiandmete järele, sh võimaldada alusandmeid

reaalaja digitaalkaksikutele.

 Kujundatakse riigi maakasutuspoliitika ja maakasutuse suundi üleriigilise planeeringu

koostamisel ning töötatakse välja riigi maakasutuspoliitika põhimõtted ja kujundatakse

riigimaa väärindamise põhimõtted. Kujundame ministeeriumi keskseks riigimaade kasutuse

poliitika suunajaks ja hoonestamata riigimaade nõustajaks, sh õigusakt riigi reservmaa

sisustamiseks ning töötame välja võimalused riigimaa väärindamiseks.

 Kehtestatakse riigi reservmaa säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise kord, mis

on eelduseks tervikliku ülevaate loomisele erinevatest avalikest huvidest ja vajadustest,

säilitamist vajavatest maadest ja riigile mittevajalikest maadest, mida võib müüa või välja

pakkuda vahetusmaana. Ressursitõhusaks riigimaade haldamiseks, väärindamiseks ja

tehingute ettevalmistamiseks on vajalik infosüsteemi arendus.

 2025. aastal valmistatakse ette ja 2026. aastal viiakse läbi järgmine maade korraline

hindamine.

 Jätkatakse maakatastri andmete kvaliteedi parandamist ja katastri maaomandi ulatust

kajastava registri kaasajastamist. Uutele digitaalsele katastrilahendustele üleminek loob

eeldused kiiremaks andmete muutmiseks ja parandamiseks. Vajalik on jätkata piiratud

asjaõiguste (PARI) digimisega.

7Strateegilised dokumendid | Rahandusministeerium

7. Programmi tegevused ja teenused

Programmi tegevuste mõõdikute tegelikud ja järgmise nelja aasta sihttasemed on esitatud tabelis 4.

Lisas 1 on esitatud kõigi teenuste lühikirjeldused.

Tabel 4. Programmi tegevuste eesmärgid ja mõõdikud

Programmi tegevused ja nende mõõdikud

Tegelik tase

Sihttase

2024 2026 2027 2028 2029

Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine (MKM)

Eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi andmepõhisuse ja avaliku protsessi

Detailplaneeringute kestuse mediaan algatamisest kehtestamiseni kuudes* Allikas: MaRu

21 19 18 17 16

2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse alusel kehtestatud üldplaneeringute arv (max 73) Allikas: MaRu

31 73 73 73 73

Keskses planeeringute andmekogus digitaalselt kättesaadavate planeeringute osakaal Allikas: MaRu

19% 75% 80% 85% 85%

Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine (MKM)

Eesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega

Osakaal MaRu haldamisel

olevatest maaüksustest, mille osas

on maareservi analüüs teostatud,

%8

Allikas: MaRu

74,1% 75,85% 76,06% 76,39% 76,7%

Osakaal rendile antud MaRu

hallatavatest põllumajanduslikest

maadest, %9

Allikas: MaRu

84,3% 90,12% 90,16% 90,25% 90,3%

8 Analüüsitud kinnisasjade osakaal kogu MaRu haldamisel olevatest kinnisasjadest, (%). Arvestatakse katastriüksuste arvu järgi - maareservi analüüsi läbinud katastriüksuste osakaal (%) kõikide MaRu haldamisel olevate kinnisasjade kogupindalast. Mõõdiku täitmise tempo sõltub maareservi analüüsi töövahendi arenduse võimalusest. 9 Kasutusse antud põllumajandusliku maa osakaal kogu MaRu hallatavast põllumajandusmaast, % (ha). Arvestatakse MaRu haldamisel olevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade põllumajandusliku maa pindala järgi - kasutuslepinguga kinnisasjade haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikute pindalade summa osakaal (%) kogu kinnisasjade MaRu haldamisel olevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikute pindalade summast.

Kinnisomandi piiriandmete

kvaliteet, %10

Allikas: MaRu

41,4% 41,7% 41,8% 41,9% 42,0%

Ruumiandmete hõive, analüüsid

ja kättesaadavaks tegemine

(MKM)

Eesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist

Kuni 4.a vanuste topograafiliste

andmete osakaal, %

Allikas: MaRu

81 80 80 80 80

Ruumiandmete kättesaadavus

avaandmetena, %

Allikas: MaRu

52 59 62 65 68

Maaparanduse poliitika

rakendamine (MKM)

Eesmärk: Keskkonnasäästliku maaparandustegevusega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine

Teostusjoonised on avalikult

kättesaadavad

Allikas: MaRu

0% 30% 40% 50% 50%

*Tegemist on uue mõõdikuga, mis aitab jälgida planeeringute tõhustamist. Mõõdiku tasemed erinevad 2026-2029

eelarvestrateegias kajastatust, lähtuda tuleb käesolevast programmist.

Programmi tegevuste sisu aitavad täpsemalt lahti seletada programmi lisas 1 toodud teenuste

lühikirjeldused.

7.1. Programmi tegevus 1 – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja

korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused

erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi

andmepõhisuse ja avaliku protsessi.

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kahe teenuse osutamise kaudu, milleks on ruumilise

planeerimise poliitika kujundamine MKMis ja selle rakendamine MaRus. Ruumilist planeerimist

kavandatakse ja viiakse ellu planeerimisseaduse ja selle alusel erinevate planeeringute koostamise ja

rakendamise, alates üleriigilisest planeeringust ja riigi eriplaneeringutest kuni detailplaneeringuteni.

See hõlmab suurt koordinatsiooni laia ringi huvitatud osapooltega ning rakendamist mitte ainult

vastutavas valitsemisalas (MKM, MaRu), vaid ka laiemalt teiste valdkondade poliitikakujundajate

(olulisemad nimetada!) ja rakendusasutuste ning kohalike omavalitsuste poolt.

Lähiaastatel on vaja lõpetada üleriigilise planeeringu aastani 2050 koostamine ning tõhustada kogu

planeerimismenetluste protsessi. Olulised vahendid selleks planeerimisseadus ning laialdane

digipööre nii andmete kui ka protsesside digimisel, andmete kvaliteedi parandamisel ja rakenduste

ühistele platvormidele toomisel. Lisameetmena on kavas vähendada ajamahukaid

10 Riiklikus ristkoordinaatsüsteeemis L-EST registreeritud piiripunktide osakaal (L-EST mõõdistatud piirimärgid - piiri kindlakstegemise märkega piirimärgid) x 100%) / kõik piirimärgid kokku)

planeerimisprotsesse, loobudes detailplaneeringu nõudest olukordades, kus see ei loo lisaväärtust,

ning soodustada projekteerimistingimuste alusel ehitamist.

Programmi tegevuse tulemusi iseloomustavad:

 kehtestatud üldplaneeringute arv, mis kirjeldab kui suures osas omavalitsutes on uue

üldplaneeringu koostamise kaudu rakendatud 2025. aasta planeerimisseaduse põhimõtted

ning loodud terviklik ruumilahendus ühinenud omavalitsustes;

 keskses planeeringute andmekogus kättesaadavate planeeringute osakaal, mis toetab

planeeringute tõhustamist, sh võimaldab info kiiremini leidmist kõikidel osapooltel ning

vähendab vajadust paberkujul infot otsida;

 alates 2024. aastast on vaatluse alla võetud täiendav mõõdik: detailplaneeringute kestuse

mediaan algatamisest kehtestamiseni kuudes – tulenevalt võetud suunast tunduvalt

lühendada detailplaneeringute menetlusaega.

7.2. Programmi tegevus 2 – Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine

Programmi tegevuse eesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud

viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega.

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse seitsme teenuse osutamise kaudu, millest üks on

maakasutuspoliitika kujundamise teenus MKMis ja kuus maakasutuspoliitika rakendamise teenust

MaRus. MaRu haldab enda volitatud valitsemisel olevaid riigimaid, viib nendega läbi maatoimingud,

tegeleb maakorraldusega ja avalikes huvides maade omandamisega, kinnisvara hindamise ja

analüüsimisega, teostab katastrimõõdistamist ja katastriandmete kvaliteedi kontrolli, mis panustab

kinnisomandi piiriandmete kvaliteedi kasvu ja viib läbi maareformi. Maaressurssi, sh riigi maareservi,

on vaja hoida ja hallata heaperemehelikult, mh täites omanikukohustusi, suunates seda käibesse ja

väärtustades lähtuvalt planeeringujärgsest parimast kasutusest.

Koosmõjus ÜRPiga on vajalik kujundada maakasutuspoliitilised suunised maa kui piiratud ressursi

kasutamiseks konkureerivate huvide olukorras. Samuti on vajalik tõhustada kõigi riigimaade

analüüsimise ja haldamise protsesse ja luua digitaalseid lahendusi, mis on eelduseks ressursitõhusal

viisil nende käibesse suunamisel.

7.3. Programmi tegevus 3 – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks

tegemine

Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja

toetavad tarkade otsuste tegemist.

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kaheksa MaRu teenuse kaudu, sh kinnisasja ruumilise ja

õigusliku ulatuse haldamise (peab maakatastrit kui riigi põhiregistrit), ruumiandmete analüüsimise ja

avalikustamise ning topograafiliste ja muude andmete hõivamise teenuste ning ehitisregistriga seotud

teenuste kaudu. Valdkonna eesmärkide saavutamiseks teostab MaRu ka aeromõõdistamise ja

laserskaneerimise toiminguid ning toodab baasruumiandmeid ja hoiab topograafia andmekogu

ajakohasena, samuti haldab geodeetilisi andmeid ja süsteeme. Asjakohased, usaldusväärsed ja

kvaliteetsed e-teenustega kasutajasõbralikult kättesaadavad ruumiandmed on seotud ühiskonna kõigi

eluvaldkondadega ning toetavad Eesti keskkonna, julgeoleku, turvalisuse, pärandi, kultuuri jm hoidmist

ning riigi, selle erinevate piirkondade ja ettevõtete konkurentsivõime parandamist. Kvaliteetseid ja

jätkusuutlikke teenuseid, mida on klientidel lihtne kasutada, saab luua ja nendes sisalduvaid andmeid

otsuste tegemiseks kasutada, kui andmed on ajakohased ning kogutud ühtsel korrastatud viisil.

Andmete hõivel ja nende ristkasutamisel ning teenuste loomisel välditakse andmete, sh erasektori

andmete, dubleerimist.

7.4. Programmi tegevus 4 – Maaparanduse poliitika rakendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Keskkonnasäästliku maaparandustegevusega tagatakse põllumajandus-

ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine.

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kolme MaRu teenuse osutamisega, mis kõik aitavad

rakendada maaparanduspoliitikat. MaRu tegeleb maaparandussüsteemide ehitamise loamenetlusega

ja nende toimimise tagamisega, annab nõusolekuid ja kooskõlastusi ning esitab seisukohti, sh korraldab

maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud dokumentide, sh tõendusdokumentide

taotlemist, samuti maaparandussüsteemide nõuetele vastavuse kontrolli ja järelevalvet ning korraldab

hoiutöid riigi poolt korras hoitavatel eesvooludel. Maaparanduspoliitika kujundamine on ReM-i

valitsemisalas ning selgitatud biomajanduse programmi tegevuse all.

8. Programmi juhtimiskorraldus

Maa ja ruumiloome programm on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) programm

kuhu panustab veel MKM-i valitsemisalast Maa- ja Ruumiamet (MaRu). Programm on seotud

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga läbi maaparanduspoliitika ja Kliimaministeeriumi

vastutusalas oleva ehitusvaldkonnaga läbi ehitisregistriga seotud teenuste MaRu-s.

Programmi koostab MKM vastavalt oma valitsemisala vastutusvaldkondadele. Programmi kinnitab

majandus- ja tööstusminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning

see avalikustatakse MKM-i kodulehel11.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi

rahaliste võimalustega. Programmi tegevused toetavad erinevaid tulemusvaldkondi.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab MKM. Iga lõppenud

aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna

„Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusaruandesse. Tulemusaruanded avalikustatakse nii MKM-

i kodulehel12.

Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse valitsemisalade asutuste tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse.

11 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 12 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus Vastut

aja asutus

Programmi tegevus 1: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine (MKM) Eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku

ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi

1.1. Ruumilise planeerimise

poliitika kujundamine

Ruumiline planeerimine loob

kõigil planeerimistasanditel

eeldused erinevaid

arenguvajadusi

tasakaalustava, kvaliteetse ja

säästliku ruumikasutuse

tekkeks läbi andmepõhisuse

ja avaliku protsessi.

Üleriigilise planeerimisalase tegevuse suunamine, õigusloome, strateegiliste

dokumentide ja juhendite koostamine ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste kujundamiseks, üleriigilise planeeringu, sh mereala planeeringu,

riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine,

ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamise koordineerimine,

nõustamine (sh koolitamine ja õigusaktide tõlgendamine), rahvusvahelise

koostöö ja teadusasutustega koostöö edendamine

MKM

1.2. Ruumilise planeerimise

poliitika rakendamine

Ruumiline planeerimine loob

kõigil planeerimistasanditel

eeldused erinevaid

arenguvajadusi

tasakaalustava, kvaliteetse ja

säästliku ruumikasutuse

tekkeks läbi andmepõhisuse

ja avaliku protsessi.

Ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamine, planeerimisseaduse

alusel kohaliku omavalitsuse planeeringutele heakskiidu andmine, osapoolte

nõustamine (sh koolitamine) planeerimisalastes küsimustes ning kvaliteetse

ruumi aluspõhimõtete ja planeerimise põhimõtete praktikasse rakendamine.

MaRu

Programmi tegevus 2: Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine (MKM)

Eesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega

2.1. Riigimaade haldamine Riigi maade, kasutuslepingute

ja nõuete haldamise

ülesanded on täidetud

õiguspäraselt ja tõhusalt.

Riigi maareservi haldamine, hooldamine, analüüsimine ja parima kasutuse

tagamine. Maade võõrandamine kasutusvaldajatele ja hoonestajatele. Riigimaa

kasutuslepingute haldamine, sh maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse

lepingute pikendamine. Maareformi käigus sõlmitud maa järelmaksu lepingute

haldamine ja hüpoteegipidaja ülesannete täitmine. Riigimaa enampakkumisel

võõrandamine ja kasutamiseks andmine.

MaRu

2.2. Maakasutuspoliitika

kujundamine

Õigusraamistik riigi

maapoliitika kujundamiseks

on loodud ja rakendatud

Maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ministeeriumi valitsemisel oleva

riigimaaga seotud ülesannete täitmise koordineerimine ning seisukohtade

andmine, valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ja juhendite

ettevalmistamine, nõustamine ja õigusaktide tõlgendamine.

MKM

2.3. Maatoimingute

läbiviimine

Riigi maaga seotud toimingud

on tehtud õiguspäraselt ja

tõhusalt.

Riigi huvide kaitsmine detailplaneeringute menetluses ja teede ning

tehnovõrkude projekteerimisel. Maa kasutusõiguse (servituut, isiklik

kasutusõigus) seadustamine juurdepääsuprobleemide lahendamiseks ning

võrguühenduse rajamiseks kodudele ja ettevõtetele. Maa võõrandamine

kohalikule omavalitsusele. Riigimaade arvestuse pidamine.

MaRu

2.4. Avalikes huvides maade

omandamine

Omandamise menetlused

avaliku huviga

taristuprojektideks on tehtud

õiguspäraselt ja tõhusalt.

Riigi avaliku huviga taristuprojektide elluviimiseks kinnisasjade omandamise

menetluste läbiviimine, sealhulgas kinnisasjade ostmine, vahetamine,

maakorralduse läbiviimine ja sundvõõrandamine. Lisaks maakorraldustoimingute

teostamine riigimaade korrastamise eesmärgil ja tehinguteks ettevalmistamisel.

MaRu

2.5. Maareform Maareform on õiguspäraselt

lõpetatud, kõik maad kantud

maakatastrisse ja saanud

omaniku.

Maareformi läbiviimisel riigi toimingute tegemine, sh maa erastamine, riigi

omandisse jätmine, munitsipaalomandisse andmine, riigimaale ehitise omaniku

kasuks hoonestusõiguse seadmine ja iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata

maast kinnisasjadele juurdelõigete tegemine. Maareformi-alane nõustamine ja

selgituste andmine.

MaRu

2.6. Kinnisvara hindamine ja

analüüsimine

Kinnisvara väärtuse ja

kinnisvaratehingute info on

õigustatud isikutele

kättesaadav.

Maa korralise ja erakorralise hindamise läbi viimine ning hindamisalane

nõustamine. Kinnisvara tehingute andmebaasi haldamine (andmete

vastuvõtmine notaritelt ja kättesaadavaks tegemine õigustatud isikutele).

Kinnisvaraturu analüüside koostamine ja publitseerimine.

MaRu

2.7. Katastrimõõdistamise

ja -kontrolli teostamine

Katastriandmete ja

maamõõdu kvaliteet on

tagatud.

Katastrimõõdistamise ja -kontrolliga parandatakse olemasolevate

katastriandmete täpsus ja tagatakse järelevalve litsentseeritud maamõõtjate

tegevuse üle.

MaRu

Programmi tegevus 3: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine (MKM)

Eesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist

3.1. Topograafiliste andmete

hõivamine

Topograafilised alusandmed

on tõhusalt tagatud.

Eesti topograafia andmekogu tuumandmebaasi pidamine, andmete

ajakohastamine ja haldus, andmekvaliteedi tagamine ning andmevahetuse

korraldamine. Topograafilisi alusandmeid kasutatakse kaartide tootmisel, teiste

andmekogude pidamisel, ruumianalüüside tegemisel, planeeringute koostamisel,

maa hindamisel, kitsenduste ulatuse määramisel jm.

MaRu

3.2. Geodeetilise süsteemi

haldamine

Geodeetilised andmed ja

positsioneerimist tagavad

võrgud on tõhusalt tagatud.

Geodeetilise süsteemi haldamine, geodeetiliste andmete kogumine ning

kättesaadavaks tegemine, geodeetiliste punktide andmekogu pidamine ja ESTPOS

(riiklik globaalse positsioneerimise (GNSS) satelliitandmete keskus) haldamine.

MaRu

3.3. Kinnisasja ruumilise ja

õigusliku ulatuse haldamine

Kinnisasja piirid, ruumiline

ulatus jm info on katastris

tõhusalt tagatud.

Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine on maakatastri kui riigi

põhiregistri pidamine. See hõlmab kõiki toiminguid, mis on seotud kinnisasja piiri

ja ruumilise ulatuse, maa looduslikku seisundit, maa väärtust ja maa kasutamist

kajastava informatsiooni registreerimisega katastris ning katastriandmete

kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamisega.

MaRu

3.4. Ruumiandmete

analüüsimine ja

avalikustamine

Ruumiandmed ja -teenused

on tõhusalt tagatud.

Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine hõlmab ruumiandmete ja -

teenuste kättesaadavaks tegemist, nendega seotud toodete arendamist ning

ruumiandmete analüüsimist.

MaRu

3.5. Aadressi- ja

kohanimeandmete haldamine

Aadressi ja kohanimeandmed

on tõhusalt tagatud.

Aadressiandmete süsteemi haldamine ning koha-aadresside määramise ja

aadressiandmete töötlemise ühtne korraldamine.

Riikliku kohanimeregistri haldamine.

MaRu

3.6. Aeromõõdistamine ja

laserskaneerimine

Aeropildistamise ja

laserskaneerimise andmed on

tõhusalt tagatud.

Aeropildistamise ja -laserskaneerimise korraldamine ning teostamine,

aeropildistamise ja kõrgusandmete järeltöötlus, ortofotokaartide ja

kõrgusmudelite koostamine ning ajakohastamine. Lennuvahendi ja andmehõive

seadmete haldamine.

MaRu

3.7. Eesti ehitatud keskkonna

andmete haldamine

Ehitussektorit puudutavate

otsuste langetamiseks

vajalike andmete hoidmine ja

väärindamine.

Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside

koostamiseks usaldusväärse info kogumine, säilitamine, töötlemine,

väärindamine ja sobival kujul kättesaadavaks tegemine läbi riiklikult tagatud

digitaalse keskkonna eraisikutele, ettevõtetele, omavalitsustele, riigiametitele ja

teistele osapooltele ning selle keskkonna arendamine.

MaRu

3.8. E-ehituse platvormi ja

ehitisregistri ülalpidamine

ning arendamine

Ehitise eluringi menetluste ja

tegevuste tõhusamat ja

läbipaistvamat läbiviimist

toetava riikliku digitaalse

keskkonna ülalpidamine ja

arendamine.

Ehitise eluringiga seotud menetluste tegemiseks, ehitussektori tootlikkust

tõstvate tegevuste läbi viimiseks, erinevate riiklike sündmusteenustega

sidumiseks vajaliku tõhusa, lihtsa ja läbipaistva riikliku keskkonna ülalpidamine ja

arendamine.

MaRu

Programmi tegevus 4: Maaparanduse poliitika rakendamine (MKM)

Eesmärk: Keskkonnasäästliku maaparandustegevusega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine

4.1. Maaparandussüsteemi

ehitamine

Tagada maa kasutatavus ja

omaniku teadlikkus

maaparandussüsteemidest,

seotud riskidest ja

kohustustest.

Projekteerimistingimuste, ehituslubade sh keskkonnamõju eelhinnangud ja

kasutuslubade andamine. Euroopa Liidu ühise põllumajanduse poliitika

maaparanduse abinõude rakendamine, maaparandusalal tegutsevate ettevõtete

registri volitatud töötleja ülesannete täitmine.

MaRu

4.2. Maaparanduse

kooskõlastused

Keskkonnasäästliku

maaparandusega säilitada

maatulundusmaa

kasutatavus.

Maaparandussüsteemi toimimist mõjutavate tegevuste ennetamiseks

kooskõlastuste andmine. Teostusjooniste ja muu maaparandusteabe

väljastamine. Maaparandusühistutega soetud toimingud.

MaRu

4.3. Maaparandussüsteemide

toimimise tagamine

Tagada

maaparandussüsteemide

toimimine

Maaparanduse ehituse ja hoiu järelevalve teostamine, riigi poolt korras hoitavate

ühiseevoolude hoiu korraldamine, maaparandusseire, maaparandussüsteemide

registri volitatud töötleja ülesannete täitmine.

MaRu

LISA 2. Teenuste rahastamiskava, MKMi valitsemisala (eurodes)

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Teenuse nimetus 2026 2027 2028 2029

Programmitegevus 1: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine

Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine -2 096 242 -1 859 739 -1 829 570 -1 818 974

Ruumilise planeerimise poliitika rakendamine -707 935 -707 935 -707 935 -707 935

Programmitegevus 2: Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine

Maakasutuspoliitika kujundamine -778 158 -700 904 -670 709 -660 113

Riigimaade haldamine -2 728 521 -2 675 974 -2 675 974 -2 675 974

Maatoimingute läbiviimine -774 611 -760 808 -760 808 -760 808

Avalikes huvides maade omandamine -324 336 -308 908 -308 908 -308 908

Maareform -2 475 004 -2 434 962 -2 434 962 -2 434 962

Kinnisvara hindamine ja analüüsimine -426 718 -420 222 -420 222 -420 222

Katastrimõõdistamise ja -kontrolli teostamine -657 631 -645 451 -645 451 -645 451

Programmitegevus 3: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine

Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine -391 374 -422 423 -322 423 -322 423

E-ehituse platvormi ja ehitisregistri ülalpidamine ning arendamine -391 374 -422 423 -322 423 -322 423

Topograafiliste andmete hõivamine -1 386 883 -1 353 592 -1 353 592 -1 353 592

Geodeetilise süsteemi haldamine -385 761 -377 641 -377 641 -377 641

Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine -1 825 272 -1 669 546 -1 669 546 -1 669 546

Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine -757 883 -740 019 -740 019 -740 019

Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine -409 613 -403 118 -403 118 -403 118

Aeromõõdistamine ja laserskaneerimine -579 002 -571 695 -571 695 -571 695

Programmitegevus 4: Maaparanduse poliitika rakendamine

Maaparandussüsteemi ehitamine -758 879 -720 113 -720 113 -720 113

Maaparanduse kooskõlastused -714 239 -677 753 -677 753 -677 753

Maaparandussüsteemide toimimise tagamine -758 879 -720 113 -720 113 -720 113