Pöördumine

Eesti Vabariigi sotsiaalministrile

Erialaseltside pöördumine seoses planeeritavate muudatustega Tallinna haiglavõrgus

Tallinn, 11.02.2026

Allakirjutanud erialaseltside spetsialistid soovivad, et iga lapse sünd Eestis oleks turvaline ja perekeskne sündmus. Selleks, et Eesti rasedatele, sünnitajatele ja vastsündinutele antava abi näitajad oleksid jätkuvalt parimate hulgas maailmas, on seltsid sõnastanud kaks peamist seisukohta sünnitus- ja vastsündinute abi edasiseks planeerimiseks Põhja-Eestis. Seltsid on jätkuvalt valmis panustama haiglavõrgu arengukava väljatöötamisse. 1. Põhja-Eestis on vajalik üks regionaalne perinataalkeskus, mis asub Põhja-Eesti Regionaalhaigla koosseisus Sünnieelne diagnostika, lootemeditsiinialased konsultatsioonid, riskiraseduste ja keerulisemate kaasuvate haigustega rasedate jälgimine ning sünnitusabi ja vastsündinute kõrgema etapi intensiivravi peavad toimuma piirkondlikus haiglas. Kvaliteetse ja ohutu vastsündinute intensiivravi pakkumiseks on vajalik tihe sümbioos (sh ehituslik) piirkondliku funktsiooniga naiste- ja lastekliiniku vahel. Eesti rahvastiku suurust ja sündide arvu arvestades on Põhja-Eestis vajadus ühe regionaalse naiste- ja lastekliiniku järele. Tõsiste kaasuvate haigustega naiste võimalused lapsi saada järjest paranevad, mistõttu tuleb haiglakompleksis tagada kõigi erialade spektri valmisolek osutada täies mahus ravi nii naistele (nt invasiivne radioloogia, intensiivravi, kardiokirurgia, vaskulaarkirurgia, neurokirurgia, onkoloogia) kui ka lastele. Keskuses peab lastele olema tagatud lisaks neonatoloogidele anestesioloogide ning kõigi kirurgiliste ja lastehaiguste kõrvalerialade spetsialistide olemasolu. Ainult siis, kui ühes haiglakompleksis on tagatud täismahus ravi nii naisele kui ka lapsele ning emasid ei ole vaja sünnitusjärgselt lapsest lahutada, on võimalik tagada perekeskne lähenemine kõikidele peredele. Sünnitusabi ja vastsündinute intensiivravi on ressursimahukas nii tehnika, oskusteabe kui ka spetsialistide vaates, mistõttu killustatus ei ole arengu- ega jätkusuutlik ei majanduslikult ega ka oskuste ja pädevuse tagamise seisukohalt. 2. Juhtroll sünnitusabiteenuse ja vastsündinute abi teenuse planeerimisel ja tagamisel kuulub Sotsiaalministeeriumile Sotsiaalministeeriumil on terviklik vaade kogu tervishoiusüsteemile ning võimalus koordineerida koos Tervisekassaga erinevate siduserialade ressursse. Kohalikel omavalitsustel ei pruugi olla piisavalt pikaajalist strateegilist ülevaadet ega võimekust koordineerida sünnitus- ja vastsündinute abi kõiki struktuurseid aspekte riiklikul tasandil. Palume, et edasised strateegilised otsused sünniksid tihedas koostöös erialaspetsialistidega. Lugupidamisega Eesti Lastearstide Selts

Eesti Perinatoloogia Selts

Eesti Naistearstide Selts

Eesti Anestesioloogide Selts

Eesti Lastekirurgide Selts

Ludvig Puusepa nimeline Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts

Pöördumisele on lisatud Eesti Naistearstide Seltsi kaaskiri – Lisa 1

Lisa 1

Eesti Naistearstide Seltsi kaaskiri

Eesti Naistearstide Selts soovib olla kaasatud eriala arengukava puudutavates küsimustes ja

on valmis tegema koostööd teiste erialaseltside ning EV Sotsiaalministeeriumiga, et tagada

parimal kaasaegsel tasemel abi naistele ja lastele. Põhja-Eesti vajab regionaalsel tasemel

sünnitusabi ja günekoloogia ning neonatoloogia teenust pakkuvat raviasutust. Sünnitusabi ja

sünnieelset abi ei saa pakkuda eraldi günekoloogilisest abist. Selleks, et tagada kaasaegsel

tasemel parim abi naistele ja lastele, on vajalik, et perinataalabi ei oleks eraldatud

günekoloogilisest abist. Oluline on tagada 24/7 interdistsiplinaarme valmisolek nii ema kui

lapse tervisega tegelemiseks. Kaasaegsel tasemel sünnitusabi ja günekoloogilise abi

tagamine eeldab lisaks koostööd regionaalsel tasemel teenust pakkuvate siduserialadega

(invasiivne radioloogia, vaskulaar-, neuro-, kardiokirurgia, näo-lõualuude kirurgia, labori- ja

patoloogiateenistus jne).

Eesti Naistearstide Seltsi nimel Piret Veerus

ENS president

Eesti Vabariigi sotsiaalministrile

Erialaseltside pöördumine seoses planeeritavate muudatustega Tallinna haiglavõrgus

Tallinn, 11.02.2026

Allakirjutanud erialaseltside spetsialistid soovivad, et iga lapse sünd Eestis oleks turvaline ja perekeskne sündmus. Selleks, et Eesti rasedatele, sünnitajatele ja vastsündinutele antava abi näitajad oleksid jätkuvalt parimate hulgas maailmas, on seltsid sõnastanud kaks peamist seisukohta sünnitus- ja vastsündinute abi edasiseks planeerimiseks Põhja-Eestis. Seltsid on jätkuvalt valmis panustama haiglavõrgu arengukava väljatöötamisse. 1. Põhja-Eestis on vajalik üks regionaalne perinataalkeskus, mis asub Põhja-Eesti Regionaalhaigla koosseisus Sünnieelne diagnostika, lootemeditsiinialased konsultatsioonid, riskiraseduste ja keerulisemate kaasuvate haigustega rasedate jälgimine ning sünnitusabi ja vastsündinute kõrgema etapi intensiivravi peavad toimuma piirkondlikus haiglas. Kvaliteetse ja ohutu vastsündinute intensiivravi pakkumiseks on vajalik tihe sümbioos (sh ehituslik) piirkondliku funktsiooniga naiste- ja lastekliiniku vahel. Eesti rahvastiku suurust ja sündide arvu arvestades on Põhja-Eestis vajadus ühe regionaalse naiste- ja lastekliiniku järele. Tõsiste kaasuvate haigustega naiste võimalused lapsi saada järjest paranevad, mistõttu tuleb haiglakompleksis tagada kõigi erialade spektri valmisolek osutada täies mahus ravi nii naistele (nt invasiivne radioloogia, intensiivravi, kardiokirurgia, vaskulaarkirurgia, neurokirurgia, onkoloogia) kui ka lastele. Keskuses peab lastele olema tagatud lisaks neonatoloogidele anestesioloogide ning kõigi kirurgiliste ja lastehaiguste kõrvalerialade spetsialistide olemasolu. Ainult siis, kui ühes haiglakompleksis on tagatud täismahus ravi nii naisele kui ka lapsele ning emasid ei ole vaja sünnitusjärgselt lapsest lahutada, on võimalik tagada perekeskne lähenemine kõikidele peredele. Sünnitusabi ja vastsündinute intensiivravi on ressursimahukas nii tehnika, oskusteabe kui ka spetsialistide vaates, mistõttu killustatus ei ole arengu- ega jätkusuutlik ei majanduslikult ega ka oskuste ja pädevuse tagamise seisukohalt. 2. Juhtroll sünnitusabiteenuse ja vastsündinute abi teenuse planeerimisel ja tagamisel kuulub Sotsiaalministeeriumile Sotsiaalministeeriumil on terviklik vaade kogu tervishoiusüsteemile ning võimalus koordineerida koos Tervisekassaga erinevate siduserialade ressursse. Kohalikel omavalitsustel ei pruugi olla piisavalt pikaajalist strateegilist ülevaadet ega võimekust koordineerida sünnitus- ja vastsündinute abi kõiki struktuurseid aspekte riiklikul tasandil. Palume, et edasised strateegilised otsused sünniksid tihedas koostöös erialaspetsialistidega. Lugupidamisega Eesti Lastearstide Selts

Eesti Perinatoloogia Selts

Eesti Naistearstide Selts

Eesti Anestesioloogide Selts

Eesti Lastekirurgide Selts

Ludvig Puusepa nimeline Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts

Pöördumisele on lisatud Eesti Naistearstide Seltsi kaaskiri – Lisa 1

Lisa 1

Eesti Naistearstide Seltsi kaaskiri

Eesti Naistearstide Selts soovib olla kaasatud eriala arengukava puudutavates küsimustes ja

on valmis tegema koostööd teiste erialaseltside ning EV Sotsiaalministeeriumiga, et tagada

parimal kaasaegsel tasemel abi naistele ja lastele. Põhja-Eesti vajab regionaalsel tasemel

sünnitusabi ja günekoloogia ning neonatoloogia teenust pakkuvat raviasutust. Sünnitusabi ja

sünnieelset abi ei saa pakkuda eraldi günekoloogilisest abist. Selleks, et tagada kaasaegsel

tasemel parim abi naistele ja lastele, on vajalik, et perinataalabi ei oleks eraldatud

günekoloogilisest abist. Oluline on tagada 24/7 interdistsiplinaarme valmisolek nii ema kui

lapse tervisega tegelemiseks. Kaasaegsel tasemel sünnitusabi ja günekoloogilise abi

tagamine eeldab lisaks koostööd regionaalsel tasemel teenust pakkuvate siduserialadega

(invasiivne radioloogia, vaskulaar-, neuro-, kardiokirurgia, näo-lõualuude kirurgia, labori- ja

patoloogiateenistus jne).

Eesti Naistearstide Seltsi nimel Piret Veerus

ENS president