Riigikogu liikme kirjalik küsimus

Pr Karmen Joller
Sotsiaalminister

10. veebruar 2026.a.

KIRJALIK KÜSIMUS

Eluasemetoetuste ja taskukohase eluaseme programmide kättesaadavus


Lugupeetud sotsiaalminister!

Minu poole on pöördunud kahe lapse üksikema, kes on juba kaheksa aastat kasvatanud oma lapsi iseseisvalt. Pärast pikka perioodi sotsiaaltoetuste saajana töötab ta täna, saab ametlikku palka ning täidab kohusetundlikult oma maksumaksja kohustusi.

Samas on ta sattunud olukorda, kus just ametlik töötamine on jätnud ta täielikult ilma igasugusest eluasemetoetusest. Pöördumises tõstatatud keskne probleem on eluaseme kättesaamatus.
Turupõhine üür on muutunud majanduslikult talumatuks paljudele töötavatele peredele ja üksikvanematele, samal ajal kui eluasemelaenu saamine on võimatu sissemakseks vajalike säästude, vanemate poolse toe või pärandi puudumise tõttu.

Tekib paradoksaalne olukord, kus riigi abi on kättesaadav eeskätt neile, kes ei tööta või töötavad varimajanduses, samas kui ausalt töötavad inimesed jäävad tegelikkuses toetusmeetmete süsteemist välja.

Töötaval üksikvanemal kahe alaealise lapsega (sealhulgas lapsega, kellel on erivajadused) ei ole õigust ühelegi eluasemepõhisele toetusmeetmele.

Eeltoodust tulenevalt palun vastata järgmistele küsimustele:

1. Millised eluasemetoetused või -programmid on Eestis praegu kättesaadavad töötavatele üksikvanematele, kelle sissetulek ületab toimetulekutoetuse saamise piiri, kuid ei võimalda eluaseme soetamist ega turuhinnaga üüri tasumist?
2. Kas Sotsiaalministeerium analüüsib või kavandab riikliku taskukohase eluaseme programmi väljatöötamist, mis oleks suunatud eelkõige töötavatele peredele ja üksikvanematele, kes ei kvalifitseeru klassikalistele sotsiaaltoetustele?
3. Kas ministeeriumis on arutlusel võimalus suunata vabanevad riigi või kohalike omavalitsuste eluruumid (näiteks pärast üksikute eakate surma) sotsiaalselt vastutustundlikele töötavatele peredele?
4. Kuidas hindab ministeerium kehtiva toetussüsteemi õiglust olukorras, kus ametlik töötamine võib viia sotsiaalsete garantiide täieliku kaotuseni?
5. Kas lapse arengulised erivajadused annavad kehtiva õiguse kohaselt täiendavaid võimalusi eluasemetoetuste või eluasemeprogrammide saamiseks ning kui ei, siis kas vastava regulatsiooni muutmist kaalutakse?

Palun esitada ka ministeeriumi hinnang selle kohta, kas kehtiv eluaseme- ja sotsiaalsüsteem soodustab piisavalt tööturul osalemist või vastupidi – süvendab nn vaesuslõksu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige